10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tere hommikust, auväärt Riigikogu! VII istungjärgu 15. töönädala teisipäevane istung on alanud. Olen avatud eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Tere hommikust kõigile! Vabaerakonna fraktsiooni nimel on mul heameel üle anda seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab Vabariigi Valitsuse liikmete ülempiiri seadmist. See kõik on ajendatud sellest, et me siin tegeleme nii probleemkomisjoni tasandil kui ka eile värskelt ettevõtjate eestvedamisel riigireformiga. Me ise oleme siin ka saalis haldusreformi kontekstis riigireformi väikese osaga tegelenud ja me leiame, et temaatikaga tuleb kindlasti edasi minna. Meie jaoks riigisüsteemis dubleerimist ja asendustegevusi tuleks järjest vähendada. Me näeme paraku, et valitsussektoris on see topeltministriametitega n-ö loodud, see dubleerimine. Seetõttu me teeme ettepaneku need dubleerivad ametid selguse, õigusselguse eesmärgil eelkõige taas liita, nii nagu nad olid omal ajal, ehk seada valitsusliikmete ülempiiriks 12 liiget. Jah, me tunneme heameelt, et eile ettevõtjad tulid ettepanekutega välja, kuid kui meie eesmärgiks on ainult minna põhiseaduslike muudatustega edasi, siis tõenäoliselt me kuhugi ei jõua. Seetõttu meie ettepanek on kindlasti see, mis on meie enda kätes ja mille me oleme võimelised ise ka ära menetlema. Miks on oluline valitsussektori kulude kokkuhoid? Meie eelnõu on vähemalt poolemiljoniline kokkuhoid, sest meie rahvaarv on vähenemas ning me peame oma muudatusi ja otsuseid olemasolevate ressursside varal tegema, seetõttu on oluline, et me alustame valitsusest. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Igor Gräzin.

Igor Gräzin
Tere hommikust! Valgas pannakse sünnitusmaja kinni ja sealsamas kõrval on 150 naisterahvast, kes lähevad sünnitama 60 km eemale Valmierasse, sest Eesti sünnitusmajja tulla ei tohi. Niisugune on meie seadus. Kusjuures huvitav on see, et keegi selle peale ka ei tule, et siinsamas sünnitavad inimesed ja siinsamas on maja, paneme kinni ja saadame põllule ka Läti daamid. Seoses sellega on üks väike eelnõuke siin meil, riikideülene kohaliku omavalitsuse teema on siit läbi käinud, ehk lühidalt öeldes, seitsme saadiku nimel edastan kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis lahendab väga palju probleeme, aga see üks lihtsalt oli näide.

Aseesimees Enn Eesmaa
Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja me toimetame nendega edasi vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nõuetele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 81 saadikut, puudub 20.

1. 10:05 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu (628 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtse rakendusteenuse loomine) eelnõu 628 esimene lugemine. Kutsun kõnetooli mikrofoni ette ettekandjaks rahandusminister Toomas Tõniste. Palun!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Austatud juhataja, head Riigikogu liikmed! Eelnõu eesmärk on käivitada toetuste ühtne rakendusteenus. Selleks koondatakse käesoleva aasta 1. septembriks Riigi Tugiteenuste Keskusesse Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi regionaaltoetused ning Rahandusministeeriumi struktuuritoetused. Muudatus puudutab 36 toetusmeedet, kogumahus üks miljard eurot. Kuna Euroopa Liidu toetused vähenevad uuel finantsperioodil eeldatavalt kuni kolmandiku võrra, tuleb juba täna toetuste administreerimist tõhusamaks muuta ja see ongi eelnõu mõte. Selleks, et vähendada erinevate toetuste andjate ja toetusmeetmete arvu, saab Riigi Tugiteenuste Keskusest keskne toetuste andja ning teabekanal regionaaltoetuste ja Rahandusministeeriumi toetuste osas. Sellega viiakse ka toetuste andmise eest vastutavad koordineerijad kokku toetuse andjatega. Tegemist on riigiasutuste reformiga, kus samasisulised tegevused koondatakse. Esialgu puudutab muudatus Rahandusministeeriumi ja tema valitsemisala, kuid ootame algatusega liituma ka teisi ministeeriume. Toetustingimuste ettevalmistamist eelnõu ei puuduta. See jääb endiselt valdkonna eest vastutavatele ministeeriumidele. Juba toetust saanute jaoks toetustingimused eelnõu tõttu ei muutu. Palun eelnõu toetada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ettekandjale on ka küsimusi. Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! See ettekanne oli päris lakooniline ja selge on, et Euroopa Liidu struktuuritoetused hakkavad vähenema, me peame ka omalt poolt nüüd samme astuma. Aga see sisemine vaade jäi siiski natukene võib-olla puudu siin. Kas selle eelnõuga kaasneb ka mingi selge halduskoormuse kokkuhoid ja kui, siis milline? Kas see on rahas arvutatav? 

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Täna otseselt konkreetset halduskoormuse kokkuhoidu ei ole. Need töökohad liiguvad üle Riigi Tugiteenuste Keskusesse ja need pakutavad teenused lihtsalt koondatakse kokku. See n-ö võib-olla rahaline võit tuleb sellest, et kui täna erinevaid toetusi maksavad välja erinevad sihtasutused, kes siis paralleelselt hoiavad üleval ja arendavad ka erinevaid IT-lahendusi, dubleerivad üksteise tööd, siis pikemas perspektiivis, jah, tekib ka sealt kokkuhoid.

Aseesimees Enn Eesmaa
Lauri Luik.

Lauri Luik
Aitäh! Hea minister! Hasartmängumaksu nõukogu on olnud aastaid suureks abiks eelkõige väiksematele taotlejatele – nii spordivaldkonnas, kultuuris, hariduses kui ka sotsiaalvaldkonnas – ja olnud eelkõige toeks nendele, kes ise kuskilt suurtest fondidest pole võimelised raha taotlema. See on olnud hästi paindlik ja kiire rahastamise võimalus. Milline saab olema tulevikus nende väikeste taotlejate väljavaade? Kelle poole nad peavad pöörduma ja kuidas neid tulevikus rahastatakse?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Tulevikus pöörduvad nad vastavate ministeeriumide poole ja saavad sealt siis oma toetuse. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Märt Sults.

Märt Sults
Aitäh! Minu küsimus oleks nagu jätk härra Luige küsimusele. Kui kõik koondatakse kokku, kas siis need taotlused, mis puudutavad alusharidust, põhiharidust, gümnaasiumiharidust, eriharidust ja hariduslikke erivajadusi jne, sotsiaalabi või mingeid tugiteenuseid, kas need kõik koonduvad siis haridusministeeriumi mingi ametniku kätte ja tema siis arutab läbi ja mõtleb läbi, kas need on toetuse väärilised või mitte, samal ajal kui hasartmängunõukogu kuulu järgi kuulub koondamisele?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Selle eelnõuga me suuname Riigi Tugiteenuste Keskusesse Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi regionaaltoetused ja Rahandusministeeriumi struktuuritoetused, mis on kokku 36 meedet. Võib-olla, et oleks parem ülevaade, siis loen ka need ette, mis RTK-le üle lähevad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meede kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine, Sotsiaalministeeriumi meetmetest tervishoiuteenuste ja hoolekandetaristu teemad ning toiduabi, Maaeluministeeriumi Peipsiveere ja Setomaa toetusprogrammid, Riigikantselei poliitika kujundamise ja inimressursi arendamise meetmed, Rahandusministeeriumi regionaalmeetmed. Need on need meetmed, mis üle lähevad ja mida rahastatakse viiest rahastusallikast, struktuurifondidest, Euroopa territoriaalse ja naabrusinstrumendi vahenditest, Euroopa abifondist, CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside kvoodi müügitulust, hasartmängumaksust ja teistest riigieelarve tuludest. Nüüd see otsustustasand, millised meetmed on, millised on need kriteeriumid, siin muutust ei ole, need jäävad nii, nagu nad on olnud.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Oma sissejuhatavas kõnes te mainistite ühe põhjusena seda, et võimalikud Euroopa Liidu toetused vähenevad ligi kolmandiku võrra. Erinevatel aruteludel nii siin saalis kui ka komisjonis on nii teie kui ka Rahandusministeeriumi ametnike suust kõlanud väide, et ministeeriumid ei tõmba praegu oma perspektiivseid eelarveid euroraha kasutamisel kokku selle tõttu, et see on liiga vara, me ei tea, kui palju raha väheneb. Ja nüüd te ühelt poolt viite ametnikke Tallinnast välja ja teiselt poolt siinsamas Tallinnas tsentraliseerite. Sellega lõpuks ei saavuta te mingit võitu. Miks te ütlete, et täna inimesi ei vähendata? Mis on selle eesmärk siis veel?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Siin kindlasti me liigume õiges suunas. Pole otstarbekas, nagu ma enne ütlesin, kui vahendeid jagatakse läbi kaheksa erineva sihtasutuse, erinevad inimesed erinevates sihtasutustes mingis osas dubleerivad tööd, on kontrollivajadus, erinevad IT-lahendused, siis siin on kokkuhoiukoht. Täna see pilootprojekt lähtubki sellest, et koondatakse kokku Rahandusministeeriumi all olevad toetused ja sisuliselt hakatakse teenust pakkuma läbi ühe akna, et siis n-ö nendel toetuse taotlejatel on palju lihtsam, nad ei pea käima mitmes eri kohas erinevaid taotlusi küsimas. Kõik muutub kõigile lihtsamaks. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm
Aitäh! Lugupeetud minister! Vaadates algset pealkirja, et see on Euroopa Liidu struktuurifondide seadus, siis leidsin ma üllatuseks siit ka hasartmängumaksu seaduse muudatused §-st 2. Me teame seda, et 7. mail anti meil üle eelnõu hasartmängumaksu seaduse muutmiseks ning minu küsimus nüüd ongi see, et kuidas need kaks eelnõu siis omavahel nagu kokku lähevad, sest jõustumistähtaeg tänastele muudatustele on 1. september ja mai alguses antud eelnõu puhul 1. jaanuar. Ja miks me ikkagi neid muudatusi täna teeme, kas see ei ole liigne halduskoormus? Kas sellega ei andnud oodata, siis selle teise eelnõuga?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Just teie pinginaaber siin täna mõned minutid tagasi rääkis, et on vaja teha riigireformi, on vaja olla efektiivsem ja see tegelikult ongi see kõige ehtsam riigireform, osa sellest.

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra minister! Mulle meeldis kohutavalt teie üle-eelmine vastus ja just see rõhuasetus, et "siin kindlasti me liigume õiges suunas". Siin kindlasti me liigume õiges suunas. Ja tõepoolest, siin kindlasti te liigutegi õiges suunas. Aga kas ... Vastusest Lauri Luige küsimusele hasartmänguraha jagamisest. Mina arvasin, et säilib mingi tsentraliseeritud jagamise struktuur ja kõrvaldatakse siis põhimõtteliselt see jäikus, et ühte maksu jagatakse eraldi. See on tegelikult põhiline probleem kulkas ja hasartmängus, et pahedest laekuvat maksu jagatakse kuidagi ja seatakse valdkonnad sõltuvusest neile. Kas te selle peale üldse ei ole mõelnud, et te säilitate jäikuse, jagate sellesama summa ikka proportsionaalselt kindlate protsentide järgi, aga võtate just selle positiivse ära, mis on detsentraliseeritud jagamine? Kas ma sain õigesti aru teie vastusest?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See, kui täna hasartmängumaksu nõukogus poliitikud jagavad raha, jah, mõnes mõttes ta on paindlikkus, aga kindlasti ei ole see nii läbipaistev kui võib-olla mõni teistsugune lähenemine. Aga selle seadusega tegelikult soovitakse regionaalsete investeeringutoetuste andmine delegeerida ministri tasemele, kui me räägime siin hasartmängumaksu osa. Nii et see hasartmängumaksu seaduse muudatus siis võimaldab regionaalseteks investeeringuteks eraldatavate vahendite kasutamist reguleerida sarnaselt teiste regionaalarengu programmide valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

Aseesimees Enn Eesmaa
Hanno Pevkur.

Hanno Pevkur
Aitäh! Rahanduskomisjonis sellest hasartmängu muudatuste sisust väga palju juttu ei olnud, võib-olla peab tõesti seda veel kord siin saalis selgitama. Aga ma võib-olla küsiks veel ühte asja, mis nagu natuke segaseks jäi. Te ütlesite, et kohe nagu mingit halduskoormuse kokkuhoidu ei tule, aga kuidas see ikkagi võimalik on, et neil on erinevates ministeeriumides ports ülesandeid, mida te ise ütlesite, et nüüd hakkab tegema tugiteenuste keskus, ja kõik inimesed jäävad ministeeriumidesse alles. Selgitage äkki või lugege kuskilt paberitest, mis teil on, täpselt veel kord maha, et mis te siis ikkagi teete, et üks asi on teenuste üleminek, aga mitut inimest see täpselt puudutab, kas need inimesed lähevad siis üle tugiteenuste keskusesse ja mis selle reformi sisuline mõte on, kui me nüüd oleme aru saanud, et kõige suurem probleem tegelikult on hasartmängu muutmine laiapindsest poliitilisest arutelust ühe ministri kätte.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See hasartmängumaksu seaduse muutmine ei ole kindlasti selle eelnõu põhiteema, et siin võib-olla küsimuste baasilt niimoodi võib mulje jääda. See ühtse rakendusteenuse projekti eesmärk on testida Rahandusministeeriumi näitel, et kas on võimalik toetusmeetmete paljusust arvestades muuta toetuste andmine ühetaolisemaks ja kliendikesksemaks. Samuti on eesmärgiks muuta delegeeritud süsteem tsentraliseeritumaks, kus toetuste korraldaja ja andja viiakse ühte asutusse kokku. Selle tulemusel väheneb bürokraatia, sest jääb ära toetuste andja kontrollimise vajadus. See on võib-olla lühidalt vastus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Jaanson.

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud minister! Eelnõu mõtet suures pildis tuleb kiita. Aga nüüd, teades teie senist elukogemust, te tunnete väga hästi spordis olevaid probleeme ja teate kindlasti hästi, et spordis on nii väiksed kui ka suured alad – on olümpiaalad, on niisugused väiksed alad, kes n-ö projektipõhiste sündmuste jaoks taotlevad vahendeid just Hasartmängumaksu Nõukogust. Kui see pannakse nüüd suurte aladega ühte potti, kuidas saaks garanteerida edaspidi isegi näiteks majanduskriisi tingimustes, kus jaotatavat raha on vähe, maksuraha on vähem ... Kuidas üldse väiksemad need sellised spordialad, spordialaliidud, spordiühendused üldse saaksid oma vajadused katta, kuskilt midagi taotleda?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See eelnõu ei tegele nüüd selle teemaga. See tegelikult võib-olla kokkuvõtlikult teeb, efektiivistab seda toetuste raha jagamise süsteemi ehk seda tehnilist poolt. Need, mismoodi otsustatakse prioriteete seada, kriteeriumeid, need otsustustasandid jäävad nii, nagu on, seal muudatust ei ole. Ja kui me räägime praegu hasartmängumaksu seaduse muutmisest – sellest, kuidas Hasartmängumaksu Nõukogu on plaanis ära kaotada –, siis seal need rahad ... või, ütleme, seal keegi ei kaota tänastest raha saajatest. Lihtsalt siis EOK või Kultuuriministeerium hakkab neid rahasid samamoodi jagama. See kohe kindlasti siin ei pane midagi ohtu.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Nagu ikka iga seadusega on ka rakendamisega seotud kulud ja seletuskirja punkt 7 seda ka räägib. Nüüd, Rahandusministeerium kavandab erinevaid tegevusi ja nende hulgas, mida te korra juba mainisite, testitakse võimalusi kontrollitasandi vähendamiseks ja ühetaolisema allikast sõltumatu toetuste rakendamise teenuse leidmiseks. Sellega seoses kaks küsimust. Kui pikk on kavandatud see testperiood? Ja teine küsimus: kas ma sain õigesti aru, et seniste nende, näiteks hasartmängumaksu puhul, nõukogude asemel, mis on olnud, vähemasti püütud teha poliitiliselt suhteliselt tasakaalus, et selle asemel ministri otsustusõigus kasvab? 

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh küsimuse eest! Ma usun, et hetkel on viimane aeg hakata astuma samme, mille kogemust siis uue perioodi planeerimisel saab arvesse võtta. 2021+ perioodi rakendussüsteemide ülesehituseni jõuame eeldatavasti järgmise aasta lõpus või siis 2020. aasta alguses ja see annab meile enam kui aasta RTK-s siis ühtset allikast sõltumatut rakendamist katsetada, tõestada, et ta on efektiivne, ja ma loodan, et sinna siis ka liituvad teised ministeeriumid. Täna võib-olla see põhikriitika ongi see, et enne tõestage ennast, et te olete efektiivsemad. Hasartmängumaksu nõukogude ärajätmise teemat see eelnõu tõesti ei puuduta. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Te väitsite just mõni küsimus tagasi vastates, et hasartmängumaksu nõukogu puhul oli raha jagamine poliitiline, sest nõukogusse kuuluvad poliitikud, ja nüüd, kui vastavate summade jagamine liigub ministeeriumisse, siis see olevat vähem poliitiline. Et sellel seaduseelnõul ei ole ei väljatöötamiskavatsust ega ka korralikku mõjude analüüsi, siis ma küsingi teie käest, kas on siis analüüsitud teie hinnangul neid mõjusid, et selle hasartmängust laekuva raha liikumine ministeeriumisse ei tähenda enam selle raha poliitilist jagamist.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See hasartmängumaksu nõukogu plaanitav kaotamine ei ole selle eelnõu teema, see on eraldi eelnõu, mis tuleb ka siia Riigikogusse. Jah, Riigikontroll on seal ette heitnud, et rahade jagamine läbi hasartmängumaksu nõukogu ei ole läbipaistev, ja on olnud väga kriitiline selle koha pealt. Nii et täna tegelikult, kui ministeeriumid seda jagavad, siis on seal see pluss, et saab ka teha pikemaajalisi lepinguid, anda kindlus nendele organisatsioonidele, kes tõesti teevad tänuväärset tööd. Täna, läbi hasartmängumaksu nõukogu seda tehes, ei olnud see võimalik ja veel kord, seal iga meetme n-ö rakendamisel on omad tingimused ja see kõik on avalik ja iga otsus tuleb põhjendada. Nii et seal, ma arvan, et see kindlasti poliitilisemaks ei muutu.

Aseesimees Enn Eesmaa
Arto Aas.

Arto Aas
Aitäh, hea minister! Täpselt kaks aastat tagasi eelmine valitsus arutas juba struktuuritoetuste jagamissüsteemi muutmist. Ma esitasin hulga ettepanekuid, kuidas tulevikus eurorahade kasutamine ja regionaalrahade kasutamine, kõik see peaks muutuma,  mis täna on hästi bürokraatlik ja hästi killustunud, vähemalt üheksa asutust nende vahendite jagamisega tegeleb. Nüüd on siis kaks aastat mööda läinud ja sellest on koorunud üks hästi pisikene osa ainult Rahandusministeeriumi enda haldusala raames. Olete te kindel, et ... See on iseenesest tõenäoliselt õige samm õiges suunas – minu hinnangul küll hästi lühike samm ja hästi hilja. Aga olete kindel, et kui EAS ja teised struktuurid jäävad alles, siis sellest üldse mingi majanduslik efekt tõuseb, sellise pooliku sammu tegemisest?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ma olen ka seda meelt, et see on väga õige samm, ja ma ise oleksin kindlasti veel ambitsioonikam ja n-ö teeksin suures osas nende eurotoetuste jagamise läbi ühe toru, kui nii võib nimetada. Aga nagu me teame, tihti ei käi need asjad nii lihtsalt. Sellepärast on mul hea meel, et täna on siin teie ees eelnõu, mis teeb esimese väga suure sammu läbi selle ... Me ei saa rääkida, et ta on mingi pisikene kosmeetiline muudatus, sest me räägime rahalises vääringus ligi miljardist ja on 36 erinevat meedet – see on ikkagi päris korralik reform.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Aitäh ministrile esimese toetava hääle eest meie eelnõule! Mina osalesin reedel Siseministeeriumi arutelul, kus just hasartmaksu nõukogu kaotamise tulemusel noorsoo-organisatsioonide näitel Haridus- ja Teadusministeerium selgitas, et paindlikkus kaob ära – siin eelnevad kolleegid küsisid seda paindlikkuse asja – ehk ministeeriumidel ei ole võimalik n-ö äkk-, headele ideedele toetust anda, vaid nad saavad pikaajalisi lepinguid luua. Kuidas ikkagi teie vastus nüüd seda soovi meie paindlikku asjaajamist säilitada ja häid projekte, kas või à la spordi valdkonnas erinevate ürituste korralduse puhul või muude stipendiumide puhul ikkagi kiirelt appi tulla, sest see eelnõu teatud juhul läheb ju ikkagi jäikuse suunas ja tsentraliseerituse suunas?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ma arvan, kui me jagame mitte enda raha, vaid maksumaksja raha, siis see ei saa olla niimoodi, et tuleb seltskond kokku ja arvab, et annaks sellele ja mu sõber ütles, et tal on ka tore ettevõtmine või üritus, et annaks temale. Seal peabki mingi jäikus olema, peabki mingi süsteem olema. Selles mõttes siin ma ei näe küll mingit vastuolu, praegu raha jagamine muutub läbipaistvamaks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kui ma protokolli üle lugesin, 7. mail teile esitati kokku viis küsimust rahanduskomisjonis. Viimane oli selline, et küsiti tulevase perioodi struktuurtoetuste kogusumma kohta. Ja siin on fikseeritud vastus. Vastati, et kehtima jääb lubatud kuni 40%. Ma hästi ei saanud aru, igaks juhuks küsin täpsustavalt üle. Millest siin juttu on?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ma praegu ka niimoodi hoobilt ei oska seda selgitada, mis see 40% ... millest see oli.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas
Aitäh! Austatud ettekandja! Ma arvan, et me kõik saame aru, et me oleme õigel teel, et seda seaduse eelnõu on vaja ja hea on see, et kogu see nende toetuste administreerimine muutubki ressursisäästlikumaks ja taotlejale muutub see iseenesest mugavamaks, sest te ütlesite väga õigesti, väljendasite kujundiga, et toimub nagu ühe akna süsteem, kus inimene esitab taotluse ja saab ühest aknast ka selle taotluse tagasiside ja toetuse. Aga nende taotluste juures on üks asi veel, et on olemas Euroopa Liidu struktuurivahendite finantsid ja on olemas riigieelarvelised programmid, et kas kogu selle seadusega vaadatakse ka need süsteemid üle, et ei toimuks nagu paralleeltegevusi, et ühed on nagu struktuurivahenditest ja teised riigieelarvelistest vahenditest. Et üks aken küll jääb, aga ka neid lette võiks natukene vähendada.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Jah, aitäh! See on ka üks selle reformi eesmärk, et ei jaotataks eraldi nii struktruuritoetusi ja siis muid toetusi, et võimalikult palju toetusi makstaks läbi ühe akna, mis teeb n-ö sellele taotlejale selle palju lihtsamaks, vähem bürokraatlikumaks ja tegelikult võimaldab ka edaspidi korralikku kokkuhoidu.

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi, teine küsimus!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra minister! See oli skandaalne avaldus, mis te tegite vastuses mu, ja mitte ainult minu küsimusele, hasartmängu raha jagamise puhul, et see on läbipaistev ja et kui viia üks otsus ministri ja ministeeriumi tasemele, et siis on kõik korras. Sellel raha jagamisel on hoopis teised probleemid, kui see, et ta on detsentraliseeritud. Aga teine pool, struktuuriraha jagamise konsolideerimine, oli tõesti ka meie valitsuse tööplaanis ja mul ju kahtlust on, teil kindlasti on suured praktilised raskused, et teha pikem samm, kui praegu pakkumisel on, ma mõistan seda. Kas te kirjeldaksite neid raskusi, miks ei saanud astuda pikemat sammu, kus on need vastuseisud ja kus need argumendid praeguses valitsuses on olnud? Tuttav teema iseenesest, aga jagage oma kogemust.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Eks iga muutus tekitab alati paljudes vastuseisu ja võib-olla põhiargument ongi see, et meil on täna toimiv süsteem, millega võib-olla erinevad ministeeriumid, vaadates kitsalt oma ministeeriumi poolt, on rahul ja sellepärast me leidsimegi, et liiguksime edasi siis n-ö pilootprojektina, et ka näitaks, et selline konsolideeritud raha või toetuste jagamine on efektiivne, kvaliteetne ja et siis sellega liituvad ka teised.

Aseesimees Enn Eesmaa
Lauri Luik.

Lauri Luik
Aitäh! Hea minister! Te ütlesite, et see seaduseelnõu ei puuduta otseselt Hasartmängumaksu Nõukogu kaotamist, aga ma loen siin tekstidest välja hoopis vastupidist. Ja minu arvates on hea tava, et kui me uut kaevu ehitame, siis vana ei aeta enne täis, kui uus valmis on, aga mulle tundub, et vana on juba kinni aetud. Eelmisel nädalal me kohtusime Haridus- ja Teadusministeeriumis spordiorganisatsioonide esindajatena ministeeriumidega, nii Kultuuriministeeriumi kui ka haridusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi inimestega, ja seal küll väga selget nägemust ei olnud, kuidas see edaspidine rahastamine toimuma hakkab – kes rahastab näiteks organisatsioone, mis praegu saavad toetust haridusministeeriumist, kas see läheb EOK alla, kas seda hakkab tegema minister ainuisikuliselt. Palun avage ikkagi natuke enda nägemust selles, kuidas konkreetselt rahade jagamine näiteks akadeemilist ringkonda puudutavate spordiorganisatsioonide puhul, näiteks akadeemiline spordiliit ja kutseõppeasutuste liit ja Eesti Koolispordi Liit, hakkab olema?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Selle raha jagamise ministeeriumid ise korraldavad. Ma tõesti ei oska praegu nende eest rääkida, kuidas täpselt keegi seda plaanib teha. Sisuliselt, ütleme, sporti puudutab see kõige vähem, kultuuritoetuste ... või see Hasartmängumaksu Nõukogu kadumine, sellepärast, et seal liiguvad need vahendid kultuurikapitalile otse ja EOK-le, Kultuuriministeeriumile. Seal põhimõtteliselt see jagamise süsteem läbi kultuurkapitali ongi täna toiminud, nii et vastavalt ministeeriumide parimale teadmisele ja oskusele see toimub.

Aseesimees Enn Eesmaa
Hanno Pevkur.

Hanno Pevkur
Aitäh! Hea minister! Mulle ikkagi tundub, et te päris täpselt ei ole selgeks teinud, mis hasartmängumaksu kogumise ja selle jaotamisega edaspidi saama hakkab. Kui praegu eelnõu näeb ette seda, et raha viiakse kuskile ära, ja kui te ütlete, et see on ministeeriumide enda asi, ja ütlete, et see muudab asja läbipaistvamaks, siis ma, mida ka Jürgen viitas siin, ma sellega nagu päris nõus ei saa olla. Kui tänane süsteemi loogika on see, et eksperdid annavad oma arvamuse ja siis erinevatest poliitilistest jõududest muu hulgas koostatud hasartmängumaksu nõukogu annab, teeb lõpliku otsuse, siis see on piisavalt läbipaistev ja ka erinevate jõudude poolt tasakaalustatud. Selgitage ikkagi nüüd päris selgelt lahti – mis puudutab struktuuritoetuseid, seal ma isegi olen päri, et seda tulebki n-ö kokku tõmmata –selle hasartmängumaksu loogikat. Kui teil ei ole nagu selget arusaamist endal, äkki te siis võtate need punktid välja ja mõtlete rahulikult läbi selle loogika, kuidas edasi minna saab?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See loogika on selles mõttes olemas, et lihtsalt hasartmängumaksu nõukogu jääb ära, need suurimad kasusaajad sellest raha jagamisest, nendel sisuliselt ei muutu midagi, lihtsalt üks vaheetapp kaob ära. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arno Sild.

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Te oma sõnavõtus mainisite regionaalsetest toetustest Peipsiveere programmi, aga kuidas jääb Setomaa toetusprogrammiga, kes seda hakkab jagama, ja kuidas jääb selle Kagu-Eesti toetusprogrammiga, mis on öeldud välja, et 800 000 saab täiendavat toetust Kagu-Eesti?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See Kagu-Eesti programm on nüüd uus. Sisuliselt ei muutu midagi, lihtsalt toetuste jagamine koondub nüüd RTK-sse. Ma tõesti väga loodan, et ta muutub inimeste jaoks lihtsamaks, kvaliteetsemaks, ja see ongi eesmärk – pakkuda paremat teenust. Samamoodi on Setomaa toetusprogrammiga, mida hakkab siis nüüd jagama RTK. Seal muud muutust ei olegi.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Aitäh! Lugupeetud minister! Selle eelnõu lisa on üks väga sisukas tabel, mis räägib just tegelikult sellest, et selle eelnõuga tahetakse paremini jaotada, paremaid valikuid teha miljardi euro jagamisel igasuguste ettevõtmiste toetamiseks. Aga minu küsimus on lihtne. Siin öeldakse seletuskirjas jälle, et toetuste korraldamisega seotud asutuste töötajad ja ametnikud kavandatakse EAS-ist, Rahandusministeeriumist RTK-sse üle viia. Nüüd ma küsin, et siin nagu kulude vähenemist, suurenemist ei nähta, kui palju neid inimesi on ja kas nendel on toad olemas, et seal tööle asuda, seal kuskil RTK-s.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Jaa, aitäh! Minu meelest neid kokku oli saja ringis, täna neid inimesi, kes RTK-sse tulevad ja kindlasti ka neile töökoha leidmine ei saa takistuseks. Sellega on arvestatud.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Te just äsja nimetasite, et RTK-sse tuleb juurde umbes sada inimest. Minu küsimus on, et kui te lubate, et kogu see toetuste taotlemine muutub läbipaistvamaks, inimesele või taotlejale selgemaks, lihtsamaks, kas siis hinnatakse ümber ka näiteks kõik need taotlusvormid, vaadatakse ja lihtsustatakse asjaajamist, korrigeeritakse aruandlust, kas tehakse ka kogu protseduuri kvaliteedi hindamise järelmid.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Kindlasti, see on ju üks osa ja selle n-ö reformi eesmärk, et pakkuda paremat teenust, mitte dubleerida tegevusi, et millega võidavad klient ja kõik. Ja kui me siin vaatame ka, kuidas võiks hinnata selle pilootprojekti õnnestumist, siis ongi siin indikaatorid, hinnatakse rahulolu, kvaliteeti ja teenuse osutamise kiirust, mida siis plaanitakse. Kui täna maksetaotlusi tuleb menetleda mitte kauem kui 90 päeva, kalendripäeva, siis eesmärk on seda poole võrra vähendada, et inimene saaks poole kiiremini oma toetuse kätte.

Aseesimees Enn Eesmaa
Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Te mainisite oma sõnavõtus, et need toetused vähenevad, mis on tõsi, aga samas on ju teada, et Euroopa Komisjon plaanib suurendada ka nende toetusprojektide omaosaluse protsenti, seda te ei maininud. Kas te oskate meid informeerida, millised need täpsemad plaanid on ja kui palju siis n-ö nende toetuste saamine meile kallimaks läheb?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Täna on veel natuke vara konkreetselt sel teemal rääkida, sest see info puudub. Teada on, jah, et üldiselt suund on omaosaluse suurendamisele, kuid millised need täpsed ettepanekud komisjoni poolt tulevad ja millised need lõplikud omaosaluse suurused kinnitatakse, see on omaette küsimus. Aga suures plaanis on nii, et struktuurivahendid tõenäoliselt vähenevad, kuni kolmandiku, samas põllumajanduspoliitika valdkond saab loodetavasti raha juurde, pigem võidab, ja ka muud kesksed toetused, infrastruktuuriprojektid, suured infrastruktuuriprojektid saavad ka võrreldes senise perioodiga raha juurde. Aga nende lõplike numbrite selgumiseni läheb veel aega.

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma küsiksin selle rakendusakti kavandi kohta, mis selles lisas on, kuidasmoodi see asi nüüd käima hakkab. See on tõesti väga-väga kavand, see ei ole ... Millal me saame siis näha seda määrust niisugusena, nagu ta tuleb? Kuna see koosneb peamiselt ainult pealkirjadest, siis ma küsiksin, et mis on § 3 puhul need toetatavad tegevused, seejärel, mis on toetuse ja omafinantseeringu suurus. Ja siin on vist üks näpuviga ka, § 4 on vahelt ära kadunud, kui see salastatud pole.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See rakenduskava tegelikult saab lõplikult selgeks selle eelnõu menetlemise käigus, ta ongi täna nagu üldine. Kui me 1. septembril loodame selle tööle saada, üldse rakendusteenused, siis on ka selleks ajaks määrus ja kõik kenasti olemas.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kas ma kuulsin õigesti, et te mainisite korra, et on võimalik sõlmida ka pikaajalisi lepinguid taotlejatel ja neil, keda toetatakse. Kas see kehtib ka sellisel puhul, kui maksu laekub vähem, või kuidas te ennustate ette, kui palju meil aastal x laekub?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See on nüüd jälle mitte selle eelnõuga seotud, vaid see on hasartmängumaksu seaduse muudatuse või eelnõu muudatusega, kus just ongi anda kindlus pikemaajalistele partneritele, kes täna peavad iga aasta uuesti taotlema, n-ö oma projekti tõestama, et nendel tõesti seal selles uues seaduses tekib võimalus pikemaajalisele kindlusele.

Aseesimees Enn Eesmaa
Meelis Mälberg.

Meelis Mälberg
Aitäh! Hea minister! Te mitu korda ütlesite, et hasartmängumaksu nõukogust taotledes kasusaajatele nagu väga suurt ei muutu. Minu küsimus puudutab spordirahasid, need justkui liiguksid EOK-sse, aga teada on, et hasartmängumaksu nõukogust peamised kasusaajad olid mitte olümpiaalad. Ja täna kehtiva süsteemi järgi EOK-st peamised kasusaajad on olümpiaalad. Kuidas te võtate need hirmud maha, et tänastele kasusaajatele väga suurt tagasilööki ei tule?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ega kõik spordirahad ei liigu läbi EOK. Põhimõte ongi selles, et tänased kasusaajad, et neile n-ö proportsioonid jääks üldjoontes samaks. Jah, ma möönan, et võib-olla tõesti selline, usute või ei usu sellesse, et poliitiline rahajagamise võimalus väheneb. Et keegi, kes parajasti seal hasartmängu nõukogus poliitikutest on, siis saab seal toetada endale südamelähedast projekti. See osa tõesti väheneb. Siin ma saan murest täitsa aru.

Aseesimees Enn Eesmaa
Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Härra minister! Komisjonis ma küsisin teie käest seonduvalt vee- ja kanalisatsiooniprojektidega, kas eraisikud nüüd saavad toetust, selleks et ühineda võrkudega. Teie vastasite jaatavalt ja mul on nüüd täpsustav küsimus. Kui neid, kes soovivad liituda näiteks võrguga, see tähendab samalaadseid projekte on kümneid ühel ja samal territooriumil, kas nendel inimestel tekib võimalus ühineda, tähendab mitte füüsiline isik, mingi konkreetne, mingi konkreetse aadressiga, selle nimel, et projekti teostamine oleks odavam, ühinevad 10, 20 või 30 omanikku. Kas selline võimalus tuleneb sellest seaduse eelnõust?

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! See seaduseelnõu ei kirjuta siin ette ministeeriumidele, vastava valdkonna ministeeriumidele täpselt, milliseid kriteeriume ja milliseid tingimusi nad esitavad. See on jah õige, et Keskkonnaministeerium on ette valmistamas sellist toetust, füüsilistel isikutel saada toetust tsentraalse kanalisatsiooniga ühinemiseks, kuid mis tingimustel see täpselt on, siin tõesti mina ei oska täna teile seda vastata.

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Enne, kui annan sõna rahanduskomisjoni esimehele, ütlen täpsustuseks, et ma kontrollisin, seaduseelnõus on § 4 olemas ja ka seletuskirjas on seletus § 4 kohta. Kas me saime valesti aru? Seda ma ütlen, mis puudutab neid inimesi, kes kunagi võib-olla loevad stenogrammi. Aga võib-olla, kui oleme valesti aru saanud, siis meil järgneb pärast ju veel läbirääkimiste voor. Härra Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Komisjon arutas antud seaduseelnõu oma korralisel istungil 7. mail. Kohal oli härra rahandusminister, tema eelnõu ka tutvustas. See sissejuhatav kõne on praktiliselt sama, mis kõlas ka komisjonis, ma ei hakka seda kordama. Peale seda tuli arutelu, mille käigus esitati viis küsimust. Üks puudutas vee- ja kanalisatsioonivõrkudega liitumist, millest ma oma teises küsimuses siin mainisin. Siis oli küsimus, kas need inimesed, kes on liitunud võrkudega näiteks eelnevatel perioodidel ja on selle eest maksnud – see liitumine maksab liitumine maksab 8000 kuni 15 000 eurot –, kas neil on võimalus seda raha tagasi taotleda. Tuli vastus, et ei, ei saa. Siis oli veel üks vastus, mille laadne kõlas ka siin eelmise arutelu käigus, et kuhu lähevad kõik need inimesed EAS-ist, Rahandusministeeriumist ja Maaeluministeeriumist, kes praegu asjaga tegelevad. Siis tuli selgitus praegu meil siin arutluse käigus, et nad lähevad tugiteenuste keskusesse. Ja veel üks küsimus, et mida annab see seaduseelnõu. Annab võimaluse selleks, et, nagu öeldakse, ühest torust saada 36 teenust.
Lõpus oli veel lühike arutelu rahanduskomisjonis sellest, et meile on esitatud selle aasta alguses kava, mis näitas, et me peaksime Rahandusministeeriumist saama üheksa seaduseelnõu, pluss riigieelarve, pluss kõik analüüsid jm teoreetilised asjad, mida peab komisjon ka arutama. Seniks on sellest üheksasest nimekirjast laekunud ainult üks seaduseelnõu ja milline koormus ootab rahanduskomisjoni täiendavalt riigieelarve menetlemise juurde, see on täitsa jube. Kõlas lubadus, et tuleb vastus ja püütakse seda asja kiirendada.
Komisjon võttis vastu neli menetluslikku otsust, kõik olid konsensuslikud. Määrati kaasettekandjaks komisjoni esimees, tehti ettepanek ja kinnitati pakkuda Riigikogu juhatusel viia see arutelu saali tänaseks, 15. maiks, esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 25. mai kell 16. Sellega kõik. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas ettekandjale on küsimusi? Neid ei ole. Suur aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele seaduseelnõu üldpõhimõtete aruteluks. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 628 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai kell 16.

2. 10:53 Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (629 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane teine päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 629 esimene lugemine. Palun ettekandjaks siseminister Andres Anvelti!

Siseminister Andres Anvelt
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Käesolevaga Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, millega täiendatakse seadust keeleõppelepingute sõlmimise võimalusega. Kodakondsuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu kohaselt on kavandatud sätestada kodakondsuse seadusesse regulatsioon, mis käsitleb keeleõppe korraldamist vähemalt viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalastele, kes vastavad põhilistele kodakonduse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust.
Esmalt põhjustest, millest tulenevalt on Vabariigi Valitsus Riigikogule käesoleva eelnõu esitanud. Jätkuvalt elab Eestis arvestataval hulgal just määratlemata kodakondsusega püsielanikke ning pikaajaliselt Eestis elavaid teiste riikide kodanikke, kes küll sooviksid uuringute kohaselt taotleda Eesti kodakondsust, kuid pole suutnud täita selleks vajalikke nõudeid ja põhipõhjuseks on just eesti keel ja Eesti kodakondsuse saamiseks vajaliku keeletaseme eksam. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringute kohaselt on see, nagu ma ütlesin, üks peamisi põhjuseid, just suutmatus eesti keelt nõutud tasemel ära õppida ja kindlasti selleks põhjuste sisendiks on ka tihtipeale materiaalsed põhjused. Erinevaid tasuta eesti keele õppimise võimalusi täiskasvanutele on küll riik pakkunud alates 1998. aastast, kuid need ei ole siiani olnud konkreetselt seotud just kodakondsuse omandamisega. Eelnõus pakutud täiendusega soovime Eesti kodakondsuse taotlemiseks ning saamiseks luua toetava keskkonna, mis võrreldes siiani olemasolevate keeleõppevõimalustega on tunduvalt paindlikum ning tagab täiendava ligipääsu sihtrühmadele, kellel eelnevalt on ja oli keeruline keeleõppes osaleda. Eelkõige toetavad muutused majanduslikult ebasoodsas olukorras olevaid inimesi ning teisalt võimaldavad muudatused osaleda keeleõppes, ilma et nad kaotaksid oma sissetulekus.
Kodakondsuse taotlemine ei tohigi jääda selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt keeleõppeks aega, seetõttu on eelnõus loodud regulatsioon, mille kohaselt tasub riik otse keelekursuste eest ning inimene ei pea neli-viis kuud ootama, et tagantjärele kursused hüvitatakse. Samuti ei ole siiani paljudel võimalik keelekursustel osaleda, kuna kursused toimuvad töö ajal, ja seetõttu võimaldame riigi poolt tagatud õppepuhkust keelekursustel osalemiseks. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevade ja keelekursusel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Selge on see, et see vajab muidugi ka tema poolset kokkulepet tööandjaga.
Seadusemuudatusega võimaldatakse kodakondsuse taotlemise tingimustele vastava eesti keele kodakondsuse saamise eesmärgil õppida sooviva välismaalasega lepingu sõlmimine, millega nähakse ette poolte õigused ja kohustused keeleõppe ja hüvitise saamiseks. Lepingut võimaldatakse sõlmida inimesega, kes on vähemalt 15-aastane, on elanud Eestis, nagu ma juba eelnevalt ütlesin, seaduslikult vähemalt 5 aastat ja ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud riigi poolt rahastatud eesti keele õppes, tema suhtes ei esine kodakondsuse andmise keeldumise aluseid – mida te teate, näiteks on nii kohtulik karistatus kui varasem teenimine välismaistes julgeolekuasutustes või sõjavägedes. Kodakondsuse andmise ja keeldumise aluste esinemist kontrollib keeleõppe korraldaja taotlusel Politsei- ja Piirivalveamet. Keeleõppeleping loetakse täidetuks, kui välismaalane on läbinud ette nähtud mahus eesti keele kursuse, sooritanud positiivselt B1-taseme keeleeksami ning hiljemalt ühe aasta jooksul peale keeleeksami sooritamist on esitanud taotluse kodakondsuse saamiseks. Kui välismaalane lepingut ei täida, alustab keeleõppe korraldaja õppekulude ja makstud hüvitise tagasinõude menetlust. Kui muidugi on lepingu mitte täitmisel mõjuvad põhjused, näiteks haigus, võib keeleõppe korraldaja ta vabastada tagasimakse kohustusest.
Keeleõpet korraldab vastavalt eelnõule Siseministeeriumi valitsemisalas asuv rakenduskõrgkool Sisekaitseakadeemia. Sisekaitseakadeemia otsustab seejuures keeleõppe korraldamise optimaalse viisi ning välistatud ei ole teenuste ostmise teel kaasata haldusülesannete täitmisesse mõni muu partner, kellel on sihtgrupile pakutava keelõppe alal valdkonna spetsiifilised teadmised, oskused ja kogemused. Seaduse rakendamise kulutused hõlmavad nii tööjõu-, keeleõppe kui ka majandamiskulusid ja hüvitise maksmise kulusid. Kuna riigi suutlikkus keeleõpet pakkuda on piiratud, on vajadus osalejate arvu sisseostmiseks suur. Selleks on eelnõus ette nähtud, et volitusnormide alusel siseminister saab määrata keeleõppe õppekohtade arvu. Riigi eelarvestrateegias on aastateks 2019–2022 suunatud üks osa Siseministeeriumi eelarvesse, see on siis 300 000 ulatuses, kuhu käivad ka kindlasti kommunikatsioonikulud, reklaam ja lepingute sõlmimine, ning ülejäänud summad on siis suunatud Rahandusministeeriumi reservi, kuna aastaselt võib olla tahtjate arv erinev. See on lühidalt kõik.

Aseesimees Enn Eesmaa
Ettekandjale on ka küsimusi. Valeri Korb.

Valeri Korb
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma vaatan sellest, et välismaalasel vabastada kohustus ja tagasi maksta keeleõppe kulud ja hüvitised, kui tal ei ole lepingut võimalik täita mõjuval põhjusel. Kui te arutasite, võib-olla mõned variandid, missugused võivad need põhjused olla, et inimest vabastada selleks, et raha tagastada. 

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Need on iga kord kaalutlusõigusest tulenevad lahendused. Mõjuv põhjus, kõige lihtsam näide, nagu ma ütlesin ka, on näiteks haigus. Võivad olla ka mingisugused muud, näiteks perekondlikud põhjused, kus inimene peab eemal viibima – noh, ma ei tea, mis iganes, lähedase lahkumine – ja tal tekivad kohustused seoses perekonnas ülalpeetavate või millegi muuga. Iga kord hinnatakse neid kindlasti erinevalt. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Meil on siin Riigikogu saalis ka mitmed korrad olnud juttu eesti keele majadest. Kuidas on kavatsetav seadus seotud eesti keele majadega? Kas see on läbi planeeritud, viiakse need siis eesti keele majade juurde, kogu see õpe, või kuidas üldse on see seos läbi mõeldud?

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! See seos on läbi mõeldud otseselt. Ehk kuna eesti keele majade käivitumine võib veel natukene aega võtta, siis on meil, nagu te näete eelnõus punkt 1, see, et praegu, esmaselt hakkab seda administreerivat poolt tegema Sisekaitseakadeemia, kes sõlmib ka need lepingud, kuid kindlasti ostab need keeleõpetajad või keeleõppekursused sisse vabalt turult. Tulevikus me näeme seda võimalust, kui eesti keele majade korraldus on käivitunud vajalikul määral, need ka üle anda. Nii et me oleme seda eelnõu teinud Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga väga tihedas kontaktis. Kindlasti ei ole meil kavas tulevikus kuidagi planeerida eesti keele majade toimimist. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Hanno Pevkur.

Hanno Pevkur
Aitäh! Hea minister! Natuke arutasime komisjonis ka seda teemat, aga ma jätkuvalt küsin ka suure saali ees selle ära, et kas on üldse vaja seda seadusemuudatust. Tegelikult keeleõpet on võimalik täna korraldada ka muul alusel, lihtsalt ministeerium kuulutab välja hanke, otsib ka korraldajad hanke kaudu, mitte ei ütle seaduses. Minu arvates on üldse see halb praktika, kui Riigikogu ühes seaduses nimetab ära konkreetse kooli, sest Siseministeeriumi valitsemisalas ei ole rohkem koole kui ainult Sisekaitseakadeemia, ja kui sa Sisekaitseakadeemiat ei nimeta, siis see ei tähenda, et Sisekaitseakadeemia ei ole seadusesse kirjutatud. Ehk läbipaistvuse huvides ja turuosaliste kaitseks äkki oleks mõttekas kaaluda vähemalt seda, et me võtame siit selle viite koolile ära ja ka siin tehakse avalik hange? Ja teiseks, tegelikult ikkagi ma küsiks: kas oleks olnud sinu arvates võimalik seda probleemi, keeleõppe probleemi lahendada ka ilma seadusemuudatuseta?

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! See on, Hanno, sult hea küsimus. Ka seesama seadusmuudatus on tekkinud pikkade arutelude käigus. Mis ma tahan öelda on see, et me tegelikult paneme siin kodanikule peale teatud kohustused, esiteks, läbida need kursused, seome selle ka kodakondsuse saamisega, kindlasti tuleb siin juurde ka see tagasinõudmise kohustus riigile. Nii et see on spetsiaalselt kodakondsuse taotlemiseks mõeldud keelekursus, spetsiifiliselt. See ei ole mõeldud... Meil on väga palju, nagu ma siin vist, ei mäleta, kas ma ütlesin või öelnud, aga ma võin seda öelda, kes meil teevad erinevaid keelekursuseid. Näiteks Kultuuriministeerium teeb vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele, Haridus- ja Teadusministeerium haridus- ja avaliku sektori töötajatele, Sotsiaalministeerium ja Eesti Töötukassa töötutele või tõrjutusriskis olevatele inimestele, Justiitsministeerium kinnipeetavatele, Siseministeerium uussisserändajatele, pluss on veel tegelikult vabal turul. Ja sinna ma jõuan ka kohe sellega, siit me jõuamegi järgmise asjani, et tegelikult sellist otse suunatud meedet inimesele, kes tahab saada kodakondsust, ja me peame riigis pingutama maksimaalselt, et inimesel oleks motivatsioon suur. Meil on, ma julgen öelda, jätkuvalt häbiväärselt palju just kodakondsuseta inimesi. Siin me toomegi sisse tegelikult selle lisameetme, lihtsalt keeleõppe kõrval on ka n-ö – seaduses on ka natuke teise sõnastusega, aga et me kõik aru saaksime – õppepuhkus. Tegelikult on see hüvitis saamata jäänud sissetuleku eest 20 päeva ulatuses tema keskmise palga alusel, kus maksimaalne on Eesti riigi keskmine palk, kui tal on tööandjaga kokkulepe, et ta saaks aastas 20 päeva pühenduda näiteks enne keeleõppetaseme saavutamist ka väga süstemaatiliselt keeleõppele.
Me oleme arutanud ka muideks seda, et selle 20 päeva jooksul võib-olla inimesele tulevikus läbimõeldult saab pakkuda veel sellist n-ö lõimumiskava, et ta viibib need 20 päeva kuskil Eesti teises osas, kus tal ei olegi võimalust rääkida muud keelt kui eesti keelt. Need on kõik veel sellised tulevikuplaanid. Aga igal juhul ma tahan rõhutada, mispärast on seadusesse kokkuvõtvalt sisse kirjutatud, nii nagu sa ka, Hanno, küsisid, on sellepärast, et riigile tekivad kohustused ja kodanikule või inimesele, kes tahab saada kodanikuks, tekivad kohustused, sõlmitakse leping ja sellepärast ongi ta seaduses. Aga keeleõpe ostetakse jah, nagu siin oligi öeldud, ju sisse vabalt turult, konkurentsi me sellega mitte kuidagi ei halvenda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh! Lugupeetud minister! Ma jätkan kolleeg Pevkuri küsimusest. Nüüd kahjuks ... või te viimase lausega ütlesite suhteliselt ära, et vabal turul on konkurents olemas. Aga teatavasti keeleõpetuse metoodika tänapäeval tehnoloogia mõjul on väga palju muutunud, keelt võib õppida väga lühikese ajaga, väga kiiresti selgeks. Kas see konkurents eesti keele õpetamisel on piisav n-ö kaasaegsel tasemel õpetamiseks?

Siseminister Andres Anvelt
Ma arvan, et keeleõppe puhul ongi oluline, milleks inimene seda keelt omandab. Spetsiifika on väga oluline, erialaline keel, mis läheb aina keerulisemaks, on väga oluline. Kodakondsuse jaoks saavutatav keel on eelkõige suhtlemiskeel ja selle suhtlemiskeele tasandid on siin olulised. Kui me räägime näiteks töötute või tõrjutusriskis olevate inimeste puhul, siis võib olla õpetus või keeleõpe seotud sellega, mis erialale ta tahab saada. Kui me räägime sellest, näiteks, mis puudutab meditsiinitöötajaid, kes tulevad Eestisse tööle välismaalt, siis nende puhul on kindlasti jälle erialane keel, mida jällegi annab vastava valdkonna ministeerium. Keeleõppe puhul, ma arvan, on kodakondsuse jaoks selline üldkonkurents, mida meil kindlasti on Eesti turul kõige rohkem. Ja ma rõhutan veel kord, ega ka siin me ju Sisekaitseakadeemia jõududega seda keelt ei hakka andma. Selle teenuse me ostame sisse turult ja need peavad vastama teatud standarditele. Inimesel peab olema võimalik teatud aja hulga jooksul, teatud kursuse hulga jooksul, keskmisel inimesel, nagu öeldakse, saavutada eesti keele tase selleks vajalikul määral, et sooritada kodakondsuseks vajalik B1 eksam. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru
Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Rääkisite just mõned minutid tagasi, et seaduseelnõu sündis arutelude käigus ministeeriumis, aga kas nendesse aruteludesse järsku oli kaasatud ka neid inimesi, kellel just selle seaduse tõttu on jäänud see kodakondsuse taotlus esitamata ja keeleeksamid tegemata. Ehk teisiti arvates, kui populaarseks see seadus ikkagi osutub nüüd ja kui palju inimesi tänu sellele seadusele nüüd ruttavad meie kodakondsuseksamitele? On seda arvestust ka kuidagi arvatud?

Siseminister Andres Anvelt
Ütlen teile seda, et 77 000-st kodakondsuseta inimesest on 55% avaldanud soovi saada Eesti kodakondsus. Nendel kõigil on erinevad põhjused, miks nad ei ole seda täitnud, aga üheks suuremaks loetakse just seda, et see keeleõppe summa, kuskil 400–500, mis muide iga-aastaselt tõuseb, mis praegu kehtiva korra järgi, kui sa teed seda kodakondsuse jaoks, mitte kui sa oled näiteks töötu või oled kinnipeetu, siis sa saad seda riigi arvel, aga kui sa teed seda enesearendamiseks ja Eesti kodakondsuse saamiseks, siis tegelikult sa pead selle ette kinni maksma, pärast sulle poole aasta jooksul makstakse see tagantjärele kinni ja see on kulukas ja see inimesi ei motiveeri. Kindlasti me oleme kaasanud läbi nende ministeeriumite ükskõik, kas on Integratsiooni Sihtasutus, kas see on Innove, kes on olnud ka meie partnerid nendel aruteludel, ja need inimesed on ju konkreetselt või need organisatsioonid, kes puutuvad igapäevaselt kokku selle grupiga, keda te mainiste. Ja tagatipuks tahan öelda, et kui see teema ja huvi selle teema vastu Eesti meedias on olnud vähem tähtis, sellepärast et ta ei puuduta niivõrd Eesti kodanikke ja Eesti inimesi, kelle kodukeel on eesti keel, siis julgen teile väita, et peale seda, kui Eesti vene meedias oleme seda teemat kirjeldanud, siin eelmine nädalal minul ja mitmel minu kolleegil on olnud kohustus ja võimalus seda erinevatele Eesti vene meedia kanalitele tutvustada ETV+st Raadio 4-ni, siis tagasiside, mis tuleb nii meediakanalitele kui ka ministeeriumisse on olnud väga-väga suur. Inimesed küsivad, kus juba registreerida saab. Tänasel päeval me seda neile veel öelda ei saa, selleks me sügisel alustame kommunikatsiooni.

Aseesimees Enn Eesmaa
Hanno Pevkur, teine küsimus.

Hanno Pevkur
Aitäh! Ma siiski jätkan oma seda rada, kus ma juba alustasin. Sa ütlesid, et täna on terve ports, kes seda keeleõpet korraldavad ja läbi viivad. Seda enam, kui on meil terve suur hulk Integratsiooni Sihtasutusest kuni ka erinevate ministeeriumideni, äkki sa täpsustad, kes on see sihtrühm, kellele see mõeldud on. Kas siin elavad eestlased, kellel ei ole kodakondsust? Sisserändajad? Kui me räägime uussisserändajatest, siis nendel on ju programm olemas. Äkki sa täpsustad täpselt üle, kellele siis istuv valitsus seda keeleõpet pakkuda tahab, mis raha eest ja millal.

Siseminister Andres Anvelt
Ma oma arust olen seda kõike juba rääkinud, aga ma räägin hea meelega sellest üle veel kord. Esiteks, riigi raha eest, mis raha eest siis veel, see on üks asi. Teine asi on kindlasti see, et kui me räägime, kellele, siis täpselt samuti seaduseelnõus on see kirjas, ehk see puudutab neid inimesi, kes on viis aastat alaliselt elanud Eestis seaduslikult, vähemalt viis aastat, aga eelkõige on see teravik ja see suund muidugi suunatud nendele inimestele, kes on elanud siin Eestis ja kes ei oma mingit kodakondsust. Nendel on kõige suurem motivatsioon just sellesse programmi siseneda, sest paljudel teistel on olemas paralleelselt programmid, millega edasi liikuda.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Laine Randjärv!

Laine Randjärv
Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Minul oleks natukene vist sarnane küsimus nagu Hanno Pevkuril, just täpsustuseks. Kuna seadus ütleb mõiste "keeleõpet välismaalasele" ja hiljem selgitustes on tabelis sees nii need, kes on kodakondsuseta isikud, kui ka siis välismaalt, tõesti päriselt välismaalt tulnud siia elama inimesed. Kas see tähendab, et mõiste "välismaalane" käib ka halli passiga inimeste kohta, kes elavad Eestis? See on ... esimest korda ma kuulen, et seda niimoodi määratletakse. Kas see seaduses ei peaks olema täpsemalt lahti kirjutatud? See oleks minu esimene küsimus, aga pärast küsin veel. 

Siseminister Andres Anvelt
Jaa, aitäh! Kindlasti mõtleme me selle all ka kodakondsuseta inimesi. Minister ei saa praegu siin teie ees nüüd kohe mürki hakata võtma. Kui siin on väikene aps sees, siis me parandame selle ära menetluse käigus, et see on ka kodakondsuseta inimesed. Aga tuleb vaadata natuke teksti sisse, äkki kodakondsuse seaduses ikkagi vaadatakse seda asja laiemalt, et sinna alla käivad ka kodakondsuseta inimesed. Aga kindlasti on suund sellele, et seal on nii ühed kui ka teised. Kui siin on selline asi, mille peale te tulite praegu, siis on see väga õige tähelepanek. Aga ma pean selleks natukene laskma spetsialistidel läbi töötada. Kui see on, siis teile suur kummardus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Aitäh, hea ettekandja! Minu arusaamist mööda peaks kodakondsuse seadus tegelema kodakondsusinstitutsiooni ja tema saamisreeglitega. Ma ei ole selle valdkonna spetsialist kindlasti, võib liiga lihtsana kõlada, aga nii ma arvan. Nüüd te räägite järsku keeleõppest kodakondsuse seaduse sees. Kas teil sel teemal vaidlusi ei ole olnud valitsuses ja kas justiitsminister näiteks ei öelnud selle peale, et see on ülereguleerimine seaduse tasemel rääkida veel mingisugusest õppest ja seda enam kodakondsuse seaduse tasemel?

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! See on väga õige küsimus ja kindlasti me seda arutasime mitte üks kord, kas saaks probleemi lahendada üldse madalamate astmete õigusaktides kuidagi. Näiteks nii, nagu siin kolleeg Pevkur ka välja tõi ja kuulutas välja lihtsalt hanke. Ainuke asi, mis tegelikult tulebki meie õigussüsteemi eripärast, et kui me paneme inimesele peale kohustusi ja ka riigile kohustusi ja õigusi tagasi nõuda neid summasid ja kõiki muid asju, siis seda me ei saa teha alamastme aktidega. Seda me peame tegema just seadusest tulenevalt ja sellepärast pikkade arutelude vältel, kuhu oli kaasatud ka Justiitsministeerium, jõudsime arusaamisele, et selline keeleõppevorm, mis on just suunatud kodakondsususe saamisele ja mis toob kaasa pooltele näiteks kohustuse selleks samaks, et peale selle, kui ta on kursuse ära teinud, ta aasta jooksul taotleb selle kodakondsuse ära. Kui ta seda ei tee, siis riik alustab tagasinõudeprotsessi, ta ei täitnud selle seaduse mõtet. Ja kuna meil on tegelikult ikkagi kõige suurem probleem kodakondsuse saavutamisel just keeleõppe nõrkus või siis, ma ei ütleks nõrkus, keeleõpe on hea, aga ma pigem ütleks seda, et see keeleõpe on takistuseks, siis ma arvan, et kui me siin toome ka sellise spetsiifilise keeleõppe kodakondsuse saamiseks sisse, siis see on olnud samm edasi ja motiveerib neid inimesi, kes tahavad saada Eesti kodakondsust, aga mingil põhjusel on seesama kuni 500-eurone takistus olnud takistuseks.

Aseesimees Enn Eesmaa
Märt Sults.

Märt Sults
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Respekt Innove keelekümbluse osakonna peale, nad teevad väga head tööd, ma olen nendega ise isiklikult kuskil kuue aasta jooksul kokku puutunud. Aga küsimus on selline. Kuidas te usaldasite sellise ülesande just nimelt Innove keeleõppeosakonnale, kes on tegelikult taasiseseisvnunud Eesti ajaloo vältel kogu aeg teinud keelekümblust ja õpetanud venelasi eesti keelt kõnelema, aga Eestimaal siiamaani kahjuks ei kõnele eesti keelt kõik venelased. Nii et tegelikult on ta oma projektiga ebaõnnestunud. Kuidas te teete uue tellimuse ebaõnnestunud projekti juhile?

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Me selles mõttes teemegi selle ju vabal turul vabalt, me ei tee otseselt tellimust, see on lihtsalt üks näide, nendel on siiamaani olnud üks kõige suuremaid praktikaid, inimesi on kõige rohkem läbi käinud. Kindlasti kriitikat võiks ju teha, aga antud hetkel see eelnõu kuidagi Innovet konkreetselt ei puuduta. Ta puudutab seda, et kui me seadusega võtame vastu õigused ja kohustused, Sisekaitseakadeemia hakkab lepinguid koostama, kommunikatsiooni tegema, siis me ostame sisse ikkagi need konkursi korras vabalt turult, kes suudavad seda pakkuda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Laine Randjärv, teine küsimus, palun!

Laine Randjärv
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on teine täpsustav küsimus seoses kodakondsuse eksamiga. Kui nüüd keeleeksam on tegelikult osa sellest kodakondsuse saamise tingimusest, siis kuidasmoodi see keeleseadus on sätestatud või sätestatakse kodakondsuse seaduses, kas siis eeldatavasti või mingisuguste muudatustega. Kui ikkagi inimene läheb seda kodakondsust tegema, on saanud tubli ettevalmistuse keele osas, aga see teine osa, mis puudutab kultuuri, ajalugu ja Eesti seaduste tundmist, see on nõrk, siis kuidasmoodi seda tasakaalustada, et see kvaliteet, kui inimene kodakondsuse saab, oleks lõpuks niisugune täiuslik?

Siseminister Andres Anvelt
Jaa, see on muideks väga hea küsimus ja väga õige küsimus, sest kodakondsuse eksam ei koosne ainult keelest, kuigi keel võtab kõige suurema osa sellest, sellepärast et keele kaudu sa jõuad ka kultuuri ja riigi ja kõige muuni, siis need on juba needsamad alama astme tegevused, millega Sisekaitsekadeemia peab oma tegevuse ka sisustama, nende halduslepingute sõlmimisel ja konkursitingimuste väljatöötamisel jne, jne.

Aseesimees Enn Eesmaa
Märt Sults.

Märt Sults
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Teie vastus ajendas jätkata küsimust. Tähendab, kui see ostetakse sisse avalikul konkursil, kas mittejuriidilised isikud ehk koolid, kes tegelevad edukalt keelekümbluse ja keeleõppega, ma mõtlen just vene keele õppega, saavad ka sellest konkursist osa võtta kui üksikkandidaat või siis peab sellest konkursist osa võtma omavalitsuse ühik ehk linnavalitsus või linn või volikogu?

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Hea kolleeg! Ma arvan, et see on võib-olla väga tehniline küsimus, et Sisekaitseakadeemia peab hakkama neid asju välja töötama, siis kui seadus on vastu võetud. Nii ta on.

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh, lugupeetud minister ettekande ja debati eest! Juhtivkomisjoni ettekande teeb Mart Nutt, esindades põhiseaduskomisjoni.

Mart Nutt
Austatud koosoleku juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu k.a 8. mai korralisel põhiseaduskomisjoni koosolekul. Arutelu juurde olid lisaks komisjoni liikmetele ja komisjoni nõunikele kutsutud ka esindajad Siseministeeriumist, esmalt siseminister Andres Anvelt, siseministri nõunik Kristen Kanarik, Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus, sama osakonna nõunikud Koidu Mesilane ja Martin Tulit.
Komisjoni koosolekul andis põhjaliku ülevaate nendest asjaoludest, miks eelnõu on esitatud, siseminister härra Anvelt, nii nagu ta tegi seda ka praegu Riigikogu täiskogu istungil. Arutelu, mis puudutas nimetatud seaduseelnõu, keskenduski eeskätt nendele küsimustele, ma julgeks öelda, et rohkem vormilistele küsimustele kuivõrd sisulistele küsimustele, millele siseminister laias laastus on andnud praegu täiskogus ka vastused. Võib-olla markeeriksin mõned neist küsimustest, mis komisjoni liikmeid huvitasid, ära.
Üks küsimus puudutas seda, kas on vaja eraldi seadust või võiks seda lahendada ka näiteks olemasoleva seaduse raamides. Küsimus selles, et kas ei piisaks, kui teha seadusega ... anda seadusega volitusnorm Vabariigi Valitsusele sellise keeleõppe korraldamiseks. Sel juhul ei oleks vaja sisuliselt nagu kodakondsuse seaduse muutmisega tegeleda. Siin andis Siseministeeriumi esindaja vastuse, et kuna planeeritud muudatustega reguleeritakse üksikisiku õigusi ja kohustusi, sh kohustust taotleda kodakondsust, siis saab sellise regulatsiooni kehtestada üksnes seaduse tasandil. See n-ö sõna, et kohustus taotleda kodakondsust on ilmselt selles mõttes võib-olla natukene eksitav, et keegi ei saa kohustada mitte kedagi kodakondsust loomulikult taotlema, see on iga inimese vaba tahe. Ja sellest tulenevalt, kahtlemata, siit võib tekkida ka küsimus, et kuna kodakondsuse taotlemine on vaba tahe, kas siis sellist regulatsiooni on üldse vaja. Ka see küsimus komisjoni arutelul tõstatus. Selgitus oligi selles, et jah, tõepoolest, kui riik ei osaleks kodakondsusega seonduva keeleõppe korraldamises, siis ilmselt ei oleks seda seadust ka vaja, aga kuna riik näeb ette ka asutuse Sisekaitseakadeemia näol, kellele on eraldi konkreetselt pandud ülesanne seda õpet korraldada, siis eeldab see seadusmuudatust.
Edasi, ka küsimus selles, miks just Sisekaitseakadeemia, kas Sisekaitseakadeemia on varem selle küsimusega tegelenud. Vastus puudutas, et ei, Sisekaitseakadeemia sellega tegelenud varem ei ole, aga Sisekaitseakadeemia oleks riigi seisukohalt sobiv koht, kus seda korraldada. Keeleõpetajaid, eesti keele õpetajaid on piisavalt vähe ja selles mõttes riigi panus oleks antud juhul oluline. Küsimus ka veel, mis komisjonis tõstatus, oli, miks just kodakondsuse seaduses peaks nüüd sätted olema, kas mõni teine seadus ei oleks selleks sobilikum. Ja siin on vastus, mis tuleneb paraku põhiseadusest. Põhiseaduse § 8 reguleerib kodakondsuse seaduse küsimusi, ma ütleksin, võib-olla ülemääraselt detailselt, aga mis põhiseaduses kirjas, see seal kirjas on, sellest me üle ega ümber ei saa. Ja põhiseadus ütleb väga selgelt, et kodakondsusega seonduvate küsimuste kord peab samuti olema viidud sisse kodakondsuse seadusse, mis tähendab seda, et põhiseadus ei anna mandaati teistes seadustes lahendada kodakondsusega seonduvaid küsimusi, need peavad olema just nimelt kodakondsuse küsimuses.
Ja siis veel üks huvitav debati osa puudutas terminoloogiat. Komisjoni liige Jüri Adams tõstatas eriti selle küsimuse, rõhutades võib-olla mõnede terminide puhul, et temale on võib-olla harjumatud sellised mõisted nagu "õppemoodul", mida tähendab "õpe", mida tähendab "hüvitis", kas "kompensatsioon" oleks õige. Ma ei hakkaks süvenema sellesse debatti, kuna see ei puuduta ka eelnõu sisu, vaid seda, kuidas üks või teine kas saadik või ekspert nimetatud terminite sisu hindab. Siin võib ilmselt selles küsimuses lõpmatuseni vaielda, võib ühte meelt olla ja samas võib ka leida põhjendusi erinevate terminite kasutuse kohta. Nii et selles mõttes see vaatenurk ei saa olla väga jäik.
Aga komisjon oli otsustustes, võib öelda, üksmeelne. Komisjoni menetluslikud otsused olid järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. maiks k.a (konsensuslik otsus), teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada (samuti konsensuslik otsus), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, st 29. mai k.a kell 17.15 (konsensuslik otsus), määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (konsensuslik otsus). Ning loeks selle konsensuse siis ka ette, konsensuse hulka kuulusid põhiseaduskomisjoni liikmed Helmut Hallemaa, Jaak Madison, Jevgeni Ossinovski, Jüri Adams, Marko Pomerants, Mart Nutt, Mihhail Korb ja Tiit Terik. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Külliki Kübarsepp esitab esimese küsimuse. Palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Seletuskirjas on toodud välja, et praeguse süsteemi nõrkus on see, et ligi 20% inimesi kukub keelekursuselt välja erinevatel põhjustel. Eelnõu toob välja, et eeldatav valmisolek on 1000 inimese õpetamiseks. Kas te komisjonis arutasite, palju on siis reaalselt selle seadusmuudatuse tulemusena neid inimesi, kes keeleõppe läbivad edukalt ja esitavad taotluse kodakondsuse taotluseks?

Mart Nutt
Aitäh! Komisjonile esitati samad arvud, mis on antud juhul seletuskirjas, aga komisjonis ei keskendutud nüüd sellele ja ma arvan, et see oleks ka võib-olla väga raske kui mitte võimatu, prognoosida kui palju inimesi sellest tulenevalt täiendavalt selle keelekursuse läbib. See on täiendav võimalus, aga paraku me jääme selle tõsiasja juurde, et kodakondsuse taotlemine on vabatahtlik igaühele, keelekursuste läbimine on samuti vabatahtlik igaühele, seda riik kuidagi kohustada või sundida ei saa ja selles mõttes, et põhimõtteliselt võib ju kõikvõimalikke prognoose teha. Kuivõrd usaldusväärsed need prognoosid on, ei julge öelda, aga ma arvan, et need ei anna väga palju juurde. Nii et selles mõttes võime öelda, et komisjonil täiendavat informatsiooni selle kohta ei ole.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui ma nüüd kordan seda küsimust, mis annab sama vastuse, mis te praegu andsite, ma siiski küsin, see eeldab teilt natukene subjektiivsemat hinnangut: kui te vaatate seda seaduseelnõu ja prognoosite selle mõjusid, siis kas võib eeldada, et tekib mingisugune positiivne buum eesti keele õppimisel või mingisugune uus arenguhüpe ja ka lõimumise protsess edeneb paremini?

Mart Nutt
Aitäh! Ega see väga hea praktika ei ole, kui ma libastun subjektiivsusesse. Ma arvan, et buumi ei teki, aga ma arvan, et inimeste hulk, kes eesti keelt hakkab õppima eesmärgiga kodakondsust saavutada, nende hulk kindlasti suureneb. Arvudest on äärmiselt küsitav rääkida, sellepärast et tõsiasi on ju see, et puudulik keeleoskus on üks põhjustest, miks Eesti kodakondsust ei ole taotletud, aga mitte ainus põhjus. Me näeme tegelikult inimesi, kellel on kas hall välismaalase pass või siis, kellel on mõne teise riigi pass ja kodakondsus, aga kelle eesti keele oskus on tegelikult täiesti piisav, et Eesti kodakondsust taotleda. Nii et ühesõnaga, on olemas ka muud motivatsioonid, miks Eesti kodakondsust taotletud ei ole. Minult ei ole seda küll küsitud, aga kolleeg Randjärv küsis selle kohta, et kas siis halli passi inimene on välismaalane. See on ju välismaalase pass. Üldiselt rahvusvaheline praktika välismaalase defineerimisel on see, et välismaalane on isik, kes ei ole selle riigi kodanik. Nii et selles mõttes, jah, on küll. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Hanno Pevkur Reformierakonna nimel, palun!

Hanno Pevkur
Head kolleegid! Selle eelnõu kõige suurem probleem on ülereguleerimine. Meil ei ole tegelikult seda eelnõu vaja. Keeleõpet kindlasti riik saab toetada, mitte mingit probleemi selles ei ole. Selle eelnõu probleem on selles, et me täiendame kodakondsuse seadust ja jättes need üksikud küsimused kõrvale, mida ma ka küsimuses ütlesin, et meil on üldiselt kombeks see, et ühte konkreetset rahasaajat seaduses ei määratleta, siis selle eelnõu puhul öeldakse ette, et jah, Sisekaitseakadeemia saab raha.
Aga tulles kodakondsuse seaduse põhimõtete juurde ja kodakondsuse põhimõtete juurde, siis Eesti riigis on alati kehtinud üks põhimõte kodakondsuse saamisel ja need on need, et inimene peab olema avaldanud soovi kodakondsust saada. Selle eelduseks on see, et kodakondsuse saamisel inimene teeb eksami, õigemini kaks eksamit, üks on keeleeksam, teine on põhiseaduse tundmise eksam. Ja lisaks peab inimene olema teatud aja Eestis elanud. Kui eelduseks on see, et keeleõpet hakkab riik kompenseerima siis, kui inimene on viis aastat siin juba elanud, ma küsiks, et miks ta siis ei ole seda keelt ära õppinud, miks on olnud need takistused. Ja ainult rahaline takistus kindlasti ei ole tõsine argument, eriti, kui inimene on viis aastat siin elanud, suure tõenäosusega on ta ka siis siin töötanud. Aga kui vaadata neid lahendusi veel, mis oleks võimalik teha ilma seadust muutmata, siis üks lahendus oleks ju see, et inimene ise õpib keele kas või kursustel, raha eest ära ja seejärel riik kompenseerib neile abivajajatele, neile, kes on kõige kehvemas seisus. Seda süsteemi oleks palju õiglasem ja läbipaistvam ülal pidada kui seda, et me ütleme ette ära ja teeme kodakondsuse seadusesse muudatuse, et kellelgi tekib õigus ette saada raha ja kui ta siis seda keelt ära ei õpi, siis hakkab riik ta käest raha tagasi nõudma. Ülimalt bürokraatlik ja ülimalt keeruline skeem. Teatavasti iga etteantud raha ja siis selle tagasi saamine on kordades keerulisem kui see, et inimene võtab endale kohustuse oma raha eest midagi õppida ja siis teab, et kui ta selle investeeringu endasse ehk keeleõppesse on ära teinud, siis riik vajadusel kompenseerib seda. Ja selleks ei ole vaja seadust muuseas muuta. Kodakonsuse seadus tegelikult peab käsitlema ikkagi inimese vabal tahtel põhinevat soovi ühe riigi kodanikuks saada. Ja kodakonsuse seadus peab käsitlema neid tingimusi, millistel tingimustel kodanikuks saadakse, mitte ka seda, mis on siis nende tingimuste täitmiseks täiendavalt vajalik. Ma küsiks siis valitsuselt vastu, et kena, keeleõpet anname, aga kuhu jääb seadusruumi õpetus. Kas me seadusruumi õpetuse ka paneme sisse siis? Miks me ainult ühe komponendi kolmest kodakondsuse eeltingimusest praegu võtame riigi hüvitada? Ma julgen arvata, et inimeste oskused või inimeste teadmised seadusruumist on palju raskemad tulema, kui keeleruumist. Keel suudetakse ikka ära õppida, elades siin, olles siin, suheldes erinevas keskkonnas, vähemalt sellel tasemel, mida nõutakse keeleeksamil, aga seadusruumi tundmine, põhiseaduse tundmine eeldab eraldi sinu huvi kodakondsuse vastu ja ka õppimist seadusruumi selgeks saamiseks.
Nii et sellepärast tegelikult, kui vaadata, kas me soovime lahendada kodakondsuse saamise muret, siis see on pool võrrandist. Kui me soovime bürokraatiat suurendada, siis see on täisvõrrand. Ehk minu soovitus jätkuvalt oleks tegelikult see, et jah, esimene lugemine võib ju siin lõppeda, aga minu soovitus tegelikult valitsusele oleks see, et seda eelnõu tegelikult ei ole vaja, selle eelnõu võiks valitsus tagasi võtta, seepärast et lahendusi keeleõppe pakkumiseks, mida siin proovitakse lahendada, on teisi ja selleks ei pea kirjutama Eestisse õigust juurde. Ka Eesti ettevõtjad ütlesid, et meil on bürokraatiat liiga palju, sellega me ainult tekitame bürokraatiat juurde oludes ja tingimustes, kus seda vaja ei ole. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Head rahvaesindajad! Vabaerakonna fraktsioon toetab esitatud seaduse eelnõu, kuid olen siin väga ühte meelt kolleeg Hanno Pevkuriga, et tuleks mõelda ikkagi samm veel edasi, kuidas viia läbi selle keele omandanu keeleõppe järgmisele etapile, see, et saaks tõesti ka kodakondsuseni inimene jõuda. Ja mida ma tahaksin veel eelnõu puhul rõhutada, on selle tutvustamine, selle uue võimaluse lahti rääkimine. Ei piisa sellest, et ministeerium teeb pressiteate või Sisekaitseakadeemia teeb pressiteate. Teate, on sellised väga toredad kandid, seal Alutaguse vald ja Peipsi äär, ka seal oleks vaja rääkida sellest võimalusest ja rääkida küllalt lihtsalt ja arusaadavalt eesti keeles ja öelda, et see on nüüd osa sellest tööst, mis väga kaua aega on olnud Eesti riigis tegemata. Nii et jõudu, tarkust ja edu kogu selle seaduseelnõu elluviimisel! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas on veel sõnavõtusoove? Kui lugupeetud minister ei taha kasutada oma õigust sõnavõtule, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 71 annaks selleks võimaluse, kui ei, siis sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 629 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai kell 17.15.

3. 11:35 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane kolmas päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 esimene lugemine. Palun kõnetooli Riigikogu liikme Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See eelnõu on valminud minu juhitud haridusministeeriumis, ma ei ehi ennast võõraste sulgedega, aga ma arvan, et ta on vaatamata sellele vajalik, et teda ei ole lastud edasi Riigikokku. Siin on jutt põhiseaduslikest väärtustest. Kõigepealt, riigi kohustusest tagada ühtlased haridusvõimalused ja ühtlane hariduse kvaliteet sotsiaalselt, regionaalselt ja mis iganes. Ja teiselt poolt on selles ühtluse nõudes väikesed komplikatsioonid. Riik mõnes mõttes on lahutatud omavalitsuseks ja keskvalitsuseks, siin on omad autonoomia nõuded. Omavalitsuse autnoomia kindlasti on üks püha väärtus, mida me ka peame arvestama kontekstis, kus koolipidaja on enamasti omavalitsus. Ühtlase hariduse tagamisel teeb riik väga erinevaid pingutusi, ta koolitab, investeerib, konsulteerib, inspekteerib, tagab õppevara, korraldab eksameid ja see sõnarida võiks olla ilmselt palju pikem, kuid on üks element, kus ta meie arvates on jäänud nõrgaks, see on kooli juhtimise suunamine. Selles on kindlasti ka olnud kaalutlust, me oleme olnud suured autonoomia pooldajad ka õpetajate puhul, ka koolide puhul, mitte ainult koolipidajate puhul ja see on olnud ka üks Eesti kooli tugevusi. Kuid kui siiski on näha, et koolid ühtlast haridust ei paku, siis see sekkumise koht võib olla tihti koolijuhtimises. Ega nad nüüd kõik päris ühtlast haridust ei paku, ehkki võib öelda, et Eesti on siin maailma parim, väga kõrgel tasemel, väga ühtlase kvaliteediga kooliharidust me oleme suutelised pakkuma. Näiteid sellegipoolest on, kus kooli juhtimine on stagneerunud ja midagi teha ei saa. Koolijuhid ja omavalitsusjuhid on nii tihedalt põimunud ja oma inimesed, et objektiivne hinnang tuleb väga raskelt.
Sellepärast on siin eelnõus põhimõtteliselt kaks, kahe paragrahvi muutmist. Üks siis räägib paragrahvi direktori muutmisest, mis räägib siis, mis direktor peab tegema. See paragrahv algselt räägib õppest, kasvatusest, tulemuslikkusest, arengukavast, õppekavast, esindamisest, sisekorra kehtestamisest jne – nendest funktsioonidest, mida direktor peab täitma. Ja selle paragrahvi pikendamiseks pakub siis eelnõu ette, et minister peab moodustama direktorite hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad vähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja koolijuhtide registreeritud ühenduse esindaja. Nii et ta on selline kindlasti ministri kontrolli all mõneti olev komisjon, aga mõte on ikkagi see, et ta ei ole mingisugune poliitiline institutsioon, vaid ekspertiis, kes vaatab kooli tulemuslikkust, hindab, kas direktor on oma funktsioone täitnud ja kas tema kvalifikatsioonid vastavad seaduse nõuetele. Need seaduse nõuded on §-s 74, mida ka muudetakse või mida ka puudutatakse siin eelnõus. Siin räägitakse kvalifikatsiooni nime all sellistest märksõnadest nagu organisatsiooni areng, arengu juhtimine, õpikeskkonna kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine –need on siis need, millega direktor peab hakkama saama, mida saab hinnata. Me pakume, et see hindamine toimub vähemalt kord viie aasta jooksul ja sellest tehakse siis kõigil direktoritel mingid järeldused, antakse koolijuhtidele soovitusi, vajadusel tehakse ettekirjutusi ja äärmuslikel juhtudel tehakse ka ettekirjutus koolijuht vabastada. Meil on eelnõus ka rida, mis ütleb, et võib rakendada ka rahalist sanktsiooni, kuid ma arvan, et see on niivõrd erandlik ja äärmuslik, et see ei ole põhiline mõjutamisviis. Põhiline mõjutamisviis on siiski, ma usun, ühiskondlik tähelepanu, nõustamine, abistamine ja mis seal salata, kui see ei tööta, siis pigem selline häbi, mida üks poliitiline juhtimine ju tegelikult kuidagi ei taha. Kui on ära tõestatud, et on kehv direktor, siis laste huvi ei ole esiplaanil, kvaliteet ei ole esiplaanil omavalitsuse valikutes, koolipidaja valikutes ja hoitakse pigem direktori huvidest kinni, siis ma arvan, et see on üks väga tugev omavalitsuse mõjutamise võimalus, et mitte öelda suure poliitilise kaaluga asi.
Nii et ma palun seda eelnõu toetada kõigil. Ei ole siin mingit poliitilist salalepet taga, vaid protsess on olnud pikalt kooskõlastatud ja nagu ma aru saan, on ka koolijuhtide ühing aktsepteerinud selle eelnõu vajadust. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuste vooru ettekandjale avab Laine Randjärv. Palun!

Laine Randjärv
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! See seaduseelnõu puudutab kõikide koolide direktoreid, olgu need siis riigi, kohaliku omavalitsuse või ka erakoolid. Nüüd, kultuurikomisjonile laekus kristlikelt erakoolidelt ainukesena niisugune protestikiri selle kohta, et ei peaks saama hinnata selles seaduseelnõus sätestatud kriteeriumide järi kristlike erakoolide direktoreid. Kuidas te sellesse suhtute? Kas nüüd juhtimine ja maailmavaade, ütleme, kollektiivi või kooli juhtimine ja maailmavaade peavad olema siis ilmtingimata niimoodi separeeritud selles direktorite hindamise küsimuses? 

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma kuidagi ei saa välistada, et mingid maailmavaatelised tingimused võivad olla direktorite puhul probleemid. Ei asu selle komisjoni rolli. Aga kui on mingisugune ebateadus, mida koolis propageeritakse või siis mingisugused suhted, mida ühiskond heaks ei kiida – mõtlen inimsuhted, niimoodi abstraktselt, proovimata seda defineerida küll kuidagi mõtteski –, siis sel juhul on see üks kvalifikatsiooni näitaja ka, sest haridus on siiski, kuidas öelda, teaduspõhine, eks ole, haridussüsteem. Aga hea meel on, et neid protestijaid oli nii vähe. Oli veel üks kristlik organisatsioon, kaks kirja tuli, ja ma usun, et nad ei lugenud seda eelnõu ikkagi läbi. See oli liigne kartus. See, et riik erakoole üldiselt ka reguleerib, mul oli hea meel, et sealt ei tulnud mingisugust pahameeleavaldust. Kõik koolid peavad siiski tajuma seda ühiskondlikku vastutust, mis neil on, ja kasutama seda võimalusena tõestada, et nad on adekvaatsed juhtimise koha pealt, ei vaja mingisugust händikäppi, kui nii tohib öelda, kergemat kohtlemist. Mul on hea meel, et see protest on nii kitsas ja kristlikud koolid, ma arvan, natukene jätsid lugemata selle asja. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle meie ees oleva seadusmuudatuse kohaselt hakkaks kord viie aasta jooksul toimuma koolidirektorite töö ja kompetentsi hindamine hindamiskomisjoni ees. Kunagi varasemalt on koolidirektorite töölepingud olnud ka tähtajalised, viieaastased. Kas ka seda võimalust sel korral arutati?

Jürgen Ligi
Aitäh! See on hea küsimus, mida mitu inimest esimese reaktsioonina küsisid, et eluaegsed direktorid jne. Ega tegelikult ei ole asi selles, et tähtajalisus või mittetähtajalisus otsustaks selle, kas kool on, vaid selle määrab ikkagi koolijuhi vastutustunne ja mis seal salata, siis võimalus seda vastutustunnet äratada riigi poolt. Ma ise eelnõu ettekandjana ütleks, et tegelikult ei tohiks ühelegi organisatsioonile ette kirjutada töölepingu viise, reeglina. See peaks olema väga põhjendatud variant ja ma ei poolda iseenesest, aga sellest oli ka kultuurikomisjonis juttu ja seal endine koolidirektor, nüüdne haridusametnik ütles ka, et see on pigem optimaalne. Kunagi tehti selle tähtajalisuse ärakaotamisega viga, aga nüüd selle parandamise optimaalne vorm võiks olla see hindamiskomisjon ja tõepoolest, see tegeleb mõlema võimalusega. Et viis aastat kõlab nagu tähtaeg, aga hinnang on ikka sisuline ja riigi sekkumine ja omavalitsuse vastutus on see, mis lõppkokkuvõttes annavad tulemuse. Aga me säilitame omavalitsuse autonoomiat siis formaalses mõttes, et me ei pea talle ette ütlema, kas see on siis tähtajaline või tähtajatu leping, mis ta direktoriga kokku lepib.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab seda direktorite hindamist, nagu juba siin varem küsiti, aga just nimelt seda, et selle direktori töö kvaliteeti. Mille järgi seda õieti selle eelnõu järgi hakatakse hindama? Me teame, et on olemas PISA testid, on koolides hindamine, mis praegu on suurtes muutumisprotsessides, on n-ö õpilaste edasiminek teistesse koolidesse (ametikoolidesse, kõrgkoolidesse), koolist väljalangemine. Kas mõne sõnaga võib kirjeldada, milles see direktori kvaliteet seisneb, peale juhikompetentside olemasolu?

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma siin ennist kirjeldasin § 71 ja 74, millele siin viidatakse, mida siin muudetakse ja need kompetentsid, ei hakkaks neid kordama, aga eks sellel komisjonil on suur kompetents hinnangud ise langetada. Samas, haridusstrateegia räägib kujundavast hindamisest, see tähendab ikka rõhutab, järjest rohkem rõhutatakse kooli edenemist, tema töö tulemust, kas läheb paremaks, läheb halvemaks. Kui ta on väga kontekstist väljas, siis loomulikult ka paremaks minemise tempo loeb palju. Kui ikkagi väga nõrk kool on, meil õnneks väga ei ole, siis ainult parandamisest on vähe, on vaja väga tugevat parandamist. Ma ei asuks selle komisjoni rolli, ma arvan, et see regulatsioonimäär siin on selleks piisav, et jätta neile see kaalumisõigus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Valdo Randpere.

Valdo Randpere
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan seda eelnõu ja seletuskirja. Noh, võiks ka öelda nii, et tehakse see hindamiskomisjon, mis koosneb vanainimestest ja hindab vanainimesi. Kas on mõte olnud või arutelu all ka see, et õpilasorganisatsioonide esindajad võiksid kuuluda sinna hindamiskomisjoni või on nad liiga ebaküpsed selleks? Mis sinu isiklik arvamus on?

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma ei ole nii suur demokraat, et arvaks, et näiteks töökollektiivid, kus on küll täiskasvanud inimesed, valivad ülemust ja siis õpilased oma õpetajat. Aga iseenesest see kooli rahulolu, sh õpilaste rahulolu hindamine on üks haridusstrateegiline suund, mida ilma mingi kahtluseta ka direktorit hinnates arvesse võetakse. Aga ma väga suur demokraat ei ole. Seal on niivõrd suur selline subjektiivsuse ja emotsionaalsuse ja, kuidas öelda, grupimõtlemise risk, kui õpilane hakkab õpetajat hindama. Ma kõlan tagurlikult, aga olen selles rollis olnud või .., Ütlen veel, et olen ka koolis käinud tegelikult, (Naer.) kui meenutada ja ... Uskumatu, tagantjärele on mu hinnang väga kõrge nendele õpetajatele, kellega kooli ajal oli justkui konflikte kõige rohkem. Mitte et see oleks üks ühene – mõnega ei olnud konflikte ja siiski hindan. Aga keda ma tookord ja me tookord pigem mõneti kiusasin – meil oli viisakas kool, palju ei kiusanud, aga ikkagi väike kiusu ja konfliktielement oli mõnede õpetajatega, kellele õppekvaliteedi suhtes oleme üüratult tänulikud tagantjärele. Kooliõde siin praegu ei istu, aga me oleme seda mõtet just eesti keele õpetaja suhtes meenutanud, et oli kuri, keegi ei sallinud, aga ai, kui tänulikud me oleme, kuidas ta tegelikult selle keeletaseme saavutas meil. Võib-olla halb isiklik näide, aga siiski põhjendus, kuidagi, miks see eelnõu selline on. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Liina Kersna!

Liina Kersna
Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Avaliku teenistuse seaduses omal ajal, mõned aastad tagasi sai tehtud muudatus, kus enamasti avaliku teenistuse tippjuhtidele määrati viieaastased lepingud. Selle eesmärk oli, et süsteem muutuks läbipaistvamaks, et toimuks rotatsioon. Praegu selle eelnõuga on siis valitud mitte viieaastased töölepingud, vaid kvalifikatsiooni hindamine, no näiteks siis viie aasta tagant. Äkki te siiski püüate veel põhjendada, miks see tähtajaline töölepingu suhe koolidirektori puhul ei ole piisavalt õigustatud.

Jürgen Ligi
Aitäh! Ta võib olla piisavalt õigustatud, aga piisavalt õigustatud ei ole selle ettekirjutamine keskvalitsuselt, kui koolipidaja on omavalitsus. See tippjuht on ju otsene, kuidas öelda, valitsuse alluv – valitsuse, Riigikogu, kes iganes. Ühesõnaga, ta on selline hästi tsentraalne nähtus – meie tööle võetud inimesed, meie otsustame, me võime endale selle seaduse ette kirjutada selliselt, et kõik teavad, et amet on tähtajaline. Kas see ongi alati parim valik, on iseküsimus, aga nii on otsustatud, tõepoolest, avaliku teenistuse seaduses.
Kooli puhul on see suhe reeglina vahendatud, kuigi riigigümnaasiumides minu arust rakendatakse tähtajalisi lepinguid – ei ole kindel, ei kontrollinud üle. Ma arvan, see sihuke väike nõtke autonoomia näitamine on ilus pigem. Kokku võttes otsustab ju ikkagi kõik ... Seda tähtajalist lepingut ju saab alati pikendada. Kui on omavalitsejad halvad, siis nad lepivad ka halva direktoriga, võivad seda pikendada. Aga just see hindamise ja sekkumise element on see, mida praegu saab selle eelnõu sisuks nimetada, mitte niivõrd, kui kaua ühte direktorit ametis peetakse. Nagunii on see ikkagi koolipidaja otsus, keda ta valib. Ja võiks selle juurde mu meelest jääda. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud seaduseelnõu esitaja ja ettekandja! Te nimetasite ja ka seaduseelnõu seletuskirjas ja seaduseelnõus endas on kirjas kenasti see, et hindamiskomisjoni peaks kuuluma Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, haridusjuhtide esindaja ja kindlasti omavalitsuste liidu või omavalitsuste esindaja. Kas ja kuivõrd te olete mõelnud sellele, et kõikides koolides on oma hoolekogud, kus on lapsevanemad, kas hindamiskomisjonis oleks mõttekas oodata või loota või pakkuda ka lapsevanemate esindust?

Jürgen Ligi
Aitäh! Sarnane küsimus oli õpilaste kohta, võib-olla ma ei vastanud päris täpselt, et see seadus pakub ju miinimumnõude sellele komisjonile, sinna võib ka õpilasesindus näiteks kuuluda. Ma lihtsalt arvan, et see seaduse tasemel reguleerimine, mitte reguleerimine vajas põhjendust. Aga samamoodi ka lapsevanemate kogu, ei peaks seda seadusse kirjutama, see võiks olla siiski ministri enda kaalutlus. Ja kuidas kõiki neid kogusid, siis kogude kogumit kedagi esindama panna, on mulle suur küsimus. Ta moodustab ju jah, vahel ... Lepime siis lühidalt kokku, et see reguleerimise määr lihtsalt on küsimus, mitte see, kes sinna kõik võiksid kuuluda, miinimumnõudest on jutt.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja, auväärt ettekandja! Üldiselt tuleb vist nõustuda sellega, et see tasakaalupunkti saavutamine .... tähtajaline ja tähtajatu vahel on täiesti nagu olemas ja see annab võimaluse ka jälgida, et see juhtimiskvaliteet oleks väga hea. Aga ajakirjandusest on silma paistnud seda, eriti Tallinnas, et aeg-ajalt on näha koolijuhte, kes on sõna otseses mõttes umbkeelsed ja kohalik omavalitsus ei taha sellele reageerida. Ega see eelnõu ei ole juhuslikult sellest ajendatud?

Jürgen Ligi
Aitäh! Tegelikult ei ole, võiks nii öelda, aga usun, et see on üks võimalus tegelda ka selle teemaga. Mitte niivõrd direktori isiku umbkeelsusega, kuigi ma arvan, et see oleks väga suur probleem, mida saab leevendada sedapidi, et direktor õpilastega õppetöös kokku ei puutugi, et ongi ainult administraator, mis poleks jällegi väga õige. Aga usun, et hariduse eestikeelsuse tähenduse järjest, vajalikkuse ja hädavajalikkuse järjest jõulisem teadustamine tõstab seda aspekti rohkem esile tulevikus. Ja mis seal salata, see on teatud venekeelsetes piirkondades ja omavalitsuse protektsioon nõrkadele direktoritele olnud rohkem teemaks, kuid teemana võib-olla vähem kõlanud, aga siiski eksisteerib see ka väikestes omavalitsustes. Neid ei ole enam nii palju olnud või jäänud neid väikseid, aga printsiibis jah, see aspekt muutub olulisemaks, aga see ei olnud eelnõu lähtekoht.

Aseesimees Enn Eesmaa
Märt Sults.

Märt Sults
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See eelnõu on igatepidi sihukene lati alt läbi jooksmine, sest põhimõtteliselt sa nagu selle eelnõuga üritad teha ametnikest kontrollkomisjoni koolidele ja koolijuhtidele, pannes mingid kohutavad nõudmised ja oskused koolijuhtidele külge, mida nad kõike peavad oskama, aga samal ajal sa ei anna koolijuhile mitte mingisugust õigus otsustamiseks. Tähendab, eelarvelised vahendid, nagu sa ütled, et on koolil käsutada, kamandada ja juhtida, siis neid ei ole, tegelikult on olemas kontrollnumber ja tegelikult kontrollijad on poliitilised, vaata sa ühelt poolt või vaata teise poolt, tegelikult ta nii on. Mina küsin niimoodi. Kui sa tahad koolijuhtidele panna selliseid pädevusi, siis sa pead andma neile ka õigused ja üks õigus oleks selline, et kool oleks juriidiline isik ja kool saaks toimetada eelarve piirides, nii nagu direktor oma äranägemise järgi peab õige olevat, ja siis tuleb mõõta seda tulemust, kas tulemus on hea võib halb. Oled selle peale mõelnud?

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma mõtlen, et kas ma olen elus lati alt läbi jooksnud. Mitte kunagi, alati ma olen ikka hüpanud ka. Selles mõttes ei saanud päris hästi aru, kuidas seda eelnõuga saab teha. See ei ole asi, kus võikski isiklikus sinavormis rääkida. Ei ole ma selle teksti autor, olen juhtinud selle kooskõlastusi, arutelusid ja usun eksperti, kes on avaldanud sellele toetust. Kooli juriidiline staatus, ma isegi ei ole selle peale mõelnud siinjuures ja ma ei näe, et see mängiks mingit rolli. Aga direktoritel, koolil ja õpetajal konkreetselt on meil väga suur autonoomia, see on kaitstud, seda on nimetatud meie kooli tugevuseks. Kogu selle tugevuse sees on üks nõrkus, kui midagi on väga halvasti, siis ei ole õpilaste huvid kaitstud piisavalt. See tähendab, et riik näeb, aga midagi ei saa teha. Ja see on probleem. Seda eelnõu lahendab. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Toomas Kivimägi.

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on nende hindamiskomisjonide kohta: kas neid on mõned või saab neid olema mõned kümned? Kas see tähendab seda, et hindamiskomisjon läheb kooli või peavad koolidirektorid tulema kas Tallinnasse või Tartusse või kuskile mujale, kus siis nende töösooritust ja kompetentsi hinnatakse? Ja teine küsimus on see, et päris huvitav nüanss, aga kindlasti peab olema mingi mõjutusmehhanism olemas. Kas see, kui koolidirektori töösooritus või kompetents ei vasta nõetele ja sellisel juhul vähendatakse riigieelarvest proportsionaalselt sellele omavalitsusele eraldatavat toetust, kas see on selline pretsedenti loov nähtus või on sarnaseid sanktsioone ka mõnedel muudel juhtudel täna olemas?

Jürgen Ligi
Aitäh! Eelnõu tõesti räägib direktori hindamiseks moodustatavast komisjonist. Küll aga tundub, et praktilise töökorralduse huvides oleks hea hoida seal üks stabiilne seltskond ministeeriumi poolt esindatuna, eks ole, ja omavalitsuste puhul tuleb siis kohalikke omavalitsejaid, ma arvan, eelistada ja samamoodi koolidirektorite ühingus võiks olla enda valik loomulikult, aga küllap nad ka leiavad, arendavad välja teatud vilumused seal kellelgi inimesel. Nii et komisjonide arvu on raske hinnata, prognoosida ja küllap neid on kokkuvõttes tunduvalt vähem, kui on direktoreid. Selle sanktsiooni puhul – hea küsimus, ma ei teagi, kas see on pretsedent. Ei saa salata, et see on teema, mille üle saab vaielda, aga teatud jõuetuse tunnet koolijuhtimise teemal, frustratsiooni, võiks öelda, koolide juhtimise teemal vahel ikka kuuleb ja see on selle eelnõu peamine käivitaja. Kui ikkagi räägitakse, et teatud koolis on kõik väga halvasti, aga direktor on siiski paigal, siis võiks lõpuni mõelda, mis siis ikkagi teha, kui sõnad ei aita, kui tekst ei aita, ettekirjutused, soovitused ei aita, rahaline sanktsioon, ühesõnaga, häbi ka ei ole, siis rahaline sanktsioon võiks olla see kirss tordil võib-olla selle surve mõttes, aga võib vaielda, kas seda kirssi on vaja.

Esimees Eiki Nestor
Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tahaks ka sanktsioonide juurde tulla, aga pigem selle kohaliku omavalitsuse kontekstis. Kui nüüd siin üks seaduse eesmärkidest ütleb, et luuakse võimalus vajadusel vähendada riigi antavat hariduskulude toetust, siis n-ö kohalikule omavalitsusele, kui see ei saa hakkama seal, ütleme, selle direktori hindamisega piisavalt või see direktor ei ole kvalifitseeritud, siis see on nüüd küll koht, kus mina endise omavalitsusjuhina ja praeguse omavalitsuse juuresolijana ütlen, et see on väga mitme otsaga asi. Rahalised allikad riigikoolidel, kohalikel koolidel ja ka erakoolidel võivad olla erinevad. Nii et ütleme, et riik ei anna seda toetust, aga erakool leiab ikkagi mingi variandi, et seda direktorit näiteks seal hoida, mis iganes. Nii et ütleme niimoodi, et mul pigem on selle teise sanktsiooni osas nihuke küsimärk. Saad sa seda selgitada?

Jürgen Ligi
Aitäh! See kõlab tõesti väga kahtlaselt, mis te praegu rääkisite, et endine omavalitsuse tegelane ja juba on vastu. Juba kardab, et oma tuttav direktor saab äkki ... Hea küll. Ei oska liialt karta. Ega kokku võttes koolipidajat keegi ei asenda ja kokku võttes turg hakkab ka mingil määral tööle paremini, kui ettekirjutused tehakse, aga midagi ei muutu. Sanktsiooni vajalikkusest võib ka sellest aspektist arutada, et rahastamistingimused on erinevad, aga laias laastus võib arutada, kas seda üldse on vaja, seda sanktsiooni. Küsimus on põhjendatud. Ma loodan, et ei olnud isiklikust kogemusest niimoodi lähtuv.

Esimees Eiki Nestor
Lauri Luik, palun!

Lauri Luik
Aitäh! Hea ettekandja! Ma jätkan Urmas Kruuse tõstatatud teemat. Noore inimese jaoks, koolilapse jaoks on kodu kõrval väga oluline eeskuju koolil, sh õpetajal ja ka koolijuhil. Meil on Eestis olnud siin aastate jooksul ikka piinlikke juhtumeid, kus koolidirektor ei ole osanud korrektselt riigikeelt kõneleda. Oskad sa ütelda, kui suur see probleem praegu Eestis olla võib ja kui jõudsalt me selle seaduse rakendudes selle probleemi välja juurida suudaksime?

Jürgen Ligi
Aitäh! Mulle isegi tundub, et koolijuhi enda keeleoskamatus on pigem suurem erand kui see, et koolijuht ei armasta eestikeelsust või eestimeelsust. Neid juhtumeid võib isegi rohkem olla kui seda umbkeelsust. Aga kui palju numbriliselt, ei tahaks hinnanguid jagada. Kokkuvõttes koolidega suheldes tunduvad kõik normaalsed inimesed, kes oskavad viisakalt suhelda ja kui neil on mingisugused salaambitsioonid, mida riik heaks ei kiida, siis neid tuvastada väliste tunnuste järgi ei ole nii lihtne, et siit mingit statistikat esitada. Ma arvan, et piirkonniti hariduse eestikeelsuse prioriteetsust hinnatakse väga ebaühtlaselt. Mõnes piirkonnas ei panda rõhku eestikeelsusele hariduses, pigem vastupidi, püütakse esile tõsta pigem mitte eestikeelset haridust ja mõnedel juhtudel on minu arvates olnud vene koolide eelisrahastamist, aga jätame selle spekulatsiooniks praegu, mul fakte ju ei ole juurde panna, see on empiiriline.

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et igas ametis on kasuks konkurents. Kui on ikka palju tahtjaid ametisse, siis see tagab teatud tulemusi ja kvaliteedi koolis, hoolitseb selle konkurentsi eest, õpilast õpitulemused ja nende saavutused edaspidi. Ma küsin sellist asja, et mulle meeldib selle eelnõu juures eriti see mõju regionaalarengule. Me ju teame, et Tallinnas, Tartus on selliseid koole, kuhu on tohutu suur tung, lapsed ei mahu äragi, ei tea, kuidas neid täpselt paigutada seal ajaliselt ja ruumiliselt. Kas te natuke räägite ja kordaksite üle selle, et see kohalike omavalitsuste n-ö mõju nendele ja sellele piirkonnateenustele? Me teame Eestis on väga palju paikkondi, kus on tugevad koolijuhid, suurepärased koolid, ma ei hakka siin nimetama oma kodukanti, aga natuke rääkige lahti seda regionaalarengu teemat.

Jürgen Ligi
Regionaalareng väljendub eesmärgis tagada haridusühtlus. Väga tugevalt on see ju palgapoliitikas, kus riik ütleb õpetajate palgareeglid, mitte omavalitsus ei hinda kohaliku palga taset, ja mis seal salata, järelikult siis ka piirkonna atraktiivsust töövõtja jaoks. Kui oleks palgatasemed regiooniti erinevad, siis oleks ka, ma usun, hariduse kvaliteet erinevam, kui ta praegu on. Direktorite puhul on jällegi need standardid, palk ka, aga need standardid, mis ette öeldakse, mida komisjon siis väljendab, on ühtluse tagaja, aga õige on see sissejuhatuses mainitud tõsiasi, et igal pool valikut ühesugust ei ole ja sellega direktor ongi natuke nõrgem lüli võrreldes õpetajaga, et kas me saame. Ühesõnaga, seal on see, küll ma võtan selle eelmise lause tagasi, see on liiga keeruline, aga põhimõtteliselt jah, need standardid aitavad hoida kooli juhtimist regionaalselt ühtlasena.

Esimees Eiki Nestor
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh! Tahtsin üle täpsustada. Kas praegusel hetkel koolipidaja, olgu see siis riigi, munitsipaal- või erakool, tohib teha koolijuhiga tähtajalise lepingu, näiteks viieks või seitsmeks aastaks, või on see keelatud hetkel? 

Jürgen Ligi
Aitäh! Kui ma oleksin ... Kardan, et kas ma olen midagi maha maganud. Minu arust tohib. Ma ei kujuta ette, et kusagil see keeld oleks. Maha võeti kohustus, aastaid tagasi. Seda on tagantjärele kahetsetud ja nüüd on öeldud, et tegelikult olekski kohustuse asemel hindamise kohustus vajalik, tähendab, lepingu kohustus ... vormi kohustuse asemel hindamise kohustus on parem variant, nii saab kaitstud omavalitsuse autonoomia. Aga teistpidi, jällegi, selle ettekirjutuse puhul ei ole ju riigi hindamist ikka. Kui omavalitseja koolipidaja isikus või koolipidaja rollis on ükskõikne, siis ta on ükskõikne ka seaduse ... lepingu vormi puhul.

Esimees Eiki Nestor
Toomas Jürgenstein, palun!

Toomas Jürgenstein
Hea ettekandja! Kui ma mõtlen tagasi komisjonile, me olime suhteliselt üksmeelsed, ega meil seal väga mingisuguseid probleeme ei olnud, aga me tõepoolest olime natuke hämmastunud nende kahe protesti üle, millest üks tuli ka Eesti Kirikute Nõukogult. Ja vahepeal juhtus, et ma sattusin ühe Eesti Kirikute Nõukogu inimesega kokku, kes selle pöördumise sisuliselt kokku kirjutas, ja küsisin, et mis sind siis häiris. Ta ütles, et seletuskirja teise punkti see koht, kus direktori asjatundlikkuse kohapealt öeldakse, et hinnatakse ka tema väärtusi ja hoiakuid. Ma püüdsin teda maha rahustada ja ütlesin, et need väärtused ja hoiakud on kõik seotud juhtimiskompentensiga, mitte millegi muuga – mitte sellega, kas ta peab pühaks päeva laupäeva, pühapäeva või reedet. Aga formaalselt, et ta ka protokolli läheb ja võib-olla ta loeb seda, kas sa kinnitad sama? 

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma ei suudaks paremini vastata, ainult kinnitada ja takka kiita ja natukene pikendada vastust. Aga jah, nii on. Me siiski ei saa välistada, et juhtimiskompententsi väärtused kuuluvad ja nende väljendamine ja rakendamine. Kahjuks kuuluvad. 

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Aastal 2013 on minister kinnitanud oma määrusega koolide direktorite kvalifikatsiooninõuded. Te olete kindlasti nendega tuttav. Kuid kas teie hinnangul nüüd selle uue seaduse rakenduses, selle valguses vajaksid need aastast 2013 sätestatud kvalifikatsiooninõuded ka ümbervaatamist, võib-olla isegi mitte ümberhindamist, aga vähemalt ümbervaatamist, ja kas see oleks ministri töö?

Jürgen Ligi
Aitäh! Pean tunnistama, et nii tuttav ma nende kvalifikatsiooninõuetega ei ole, et ma võiks öelda, et ei vaja ülevaatamist. Vajavad ülevaatamist ja ümbervaatamist, kas või sellepärast, et nii tuttav ei ole. Ja uue seaduse kontekstis usun, et asjaomased ametnikud seda ka niimoodi mõtlevad, nagu te ütlesite. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tähendab, direktori kompetentsi me saime enam-vähem selgeks, aga milline kompetents peab sellel komisjonil olema, hindamiskomisjonil. Mis haridus peab olema, milline praktiline kogemus, milline taust ja milline know-how või milline kapatsiteet? See on esimene pool küsimusest. Ja teine pool küsimusest on see, et üldkehtiva töö definitsiooni järgi on töö nihe algus- ja lõpp-punkti vahel. Minu kogemuste põhjal on viielist viielisena hoida suht-koht kerge, kui kaheline kolmeliseks teha. Kuidasmoodi sa hindad suhtarvus ka omavalitsuse ja riigi abi koolile arengus? Tähendab, direktori töö ei ole oma otsustes päris vaba, tähendab, tal on väga palju ettekirjutusi. Küsin nüüd selle nõukoja komisjoni kohta: kes saab hinnata direktorit, kui see komisjon ei tea sellest juhtimistööst mitte midagi?

Jürgen Ligi
Aitäh! See saab juhtuda siis, kui minister ei tea mitte midagi ja kui tal õnnestub teadjat konsulteerimisest, enda konsulteerimisest elimineerida. Ta annab küll käskkirjale allkirja, aga see ei saa olla ilmselt tema enda käsitöö, tal on ikkagi tarku inimesi ministeeriumis, kes teevad adekvaatseid otsuseid. Need miinimumnõuded komisjonile on siin kirjas. See on siis, ta esindaks Haridus- ja Teadusministeeriumi, mis tähendab, et ta peaks olema tõenäoliselt suhteliselt haritud inimene ja kogenud hariduse vallas, muidu ta seal ei töötaks. Kui väga loll minister on, siis võib juhtuda ainult teistpidi. Ja omavalitsustel on oma kooli juhtimise pädevus olemas, need on koolipidaja pädevuses, samuti siis ka koolijuhtidel on kooli juhtimise pädevus. Ei saa välistada, et loll inimene määrab lolli komisjoni, aga ma arvan, et Eesti oludes pigem seda ei juhtu, mingisugune poliitiline risk võib siin olla, aga ma isegi ei tähtsusta seda üle, haridus ei ole selline valdkond. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei küsi selle eelnõu kohta, aga ma küsin oma lolluse vähendamiseks. Kui palju on haridusministeeriumis veel selliseid eelnõusid, teie ajast näiteks, mis on sahtlisse jäänud ja mida te olete nüüd välja toonud? Ja laiemalt teie fraktsiooni liikmete käest küsin, kui palju on neid ministeeriumides küpsenud ja küpsetunud eelnõusid ja mida nad puudutavad ja millega te võiksite välja tulla. Huvitav oleks teada, kui suur see loominguline pagas tegelikult on ja mis on ka teie käes ilmselt.

Jürgen Ligi
Aitäh! See on ammendamatu, see on meie peades, see on meie sahtlites, see on meie kappides. Aga tegelikult, kui tekst on ministeeriumis tehtud iseenda juhtimisel, siis ma arvan, et on igati aus öelda see välja ja aus see esitada ka opositsioonist, juhul kui valitsus seda ei esita mingil põhjusel. Ma arvan, et see on aus mäng ja enam ausam ei saagi olla. Kui on vajadus olemas eelnõu järele, aga midagi juhtub, on seisak, et mitte öelda seisakumootor ja mõned teised sõnad veel, innovatsiooniline suitsupääsuke näiteks, sel juhul tuleb tegutseda. Ma arvan, et siin ei aeta ka poliitilist punkti taga, vastaselt korral räägitakse suurelt sellest kui poliitilisest algatusest. Ei, see on siiski ekspertide töö siin taga ja hariduses, ma arvan, haridusringkondades üsna suur konsensus, et kooli juhtimisse oleks vaja suuremat välissurvet teinekord – teinekord, mitte alati. 

Esimees Eiki Nestor
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mina tahtsin küsida sellest võtmest lähtudes, et paljudel puhkudel, kui me teeme siin mingi eelnõu, me vaatame, mis on toimunud mujal maailmas, me võtame kas eeskuju või siis hoidume eeskuju võtmast. Kuidas selle eelnõuga on? On sul aimu, kuidas Soomes sama süsteem toimib või ei toimi? Rootsis, meie naabrite juures? Soome, kes on meile PISA testide mõttes peaaegu samal heal tasemel kui meie, pisut tagapool ainult, minu meelest viimane kord oli Rootsi, kes on pikalt-pikalt maas PISA testides. Oli selle eelnõu väljatöötamisel ka rahvusvahelist vaadet või on see meie oma leiutis, mida teised võivad vaadata ja järele teha? 

Jürgen Ligi
Aitäh! Igal juhul, eelnõu väljatöötamisel taustaks rahvusvaheline vaade on, inimestel on see peas olemas, aga kui palju siin otsest analoogiat on, kindlasti mälu petaks, kui ma ütleksin. Ma ei jõua seda ... niivõrd neid fakte esitada, küll aga on Soome süsteem meile olnud suur eeskuju – nii selles, et koolid on hästi iseseisvad, et õpetajad on hästi iseseisvad, kui ka selles, kuidas riik saab järelevalvet teha. Ma kahtlustan ka siin Soome mõju, nii palju kui mul ettekujutust asjadest on. 

Esimees Eiki Nestor
Rainer Vakra, palun!

Rainer Vakra
Aitäh, austatud ettekandja! Teie olete tuntud ja teada mees, kes suudab igal eurol n-ö järge pidada ja anda sellele selgituse. Kui ma loen seda seletuskirja, siis on, et kavandatud kulud on koolinõunike tasud ja hindamiskomisjoni liikmete kulud on ca 42 000 eurot aastas, samas koolitused viiakse läbi ja hindamisvahendid töötatakse välja ESF-i vahenditest. Kas te oskate ka täpsustada, et kui palju nüüd ESF-i vahendeid antud eelnõu puhul siis kulub?

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma olen tegelikult Wordi mees, ma ei ole Exceli mees ja ei oska üksikut eurot seletada, küll aga printsiipe, mille järgi siis eurosid siia teises suunas liigutatakse. Usun, et see raha on otstarbekas ja kui rahastus on ka välja toodud, siis ega rahaliselt kaetakse, aga ta ei ole niivõrd väljatulek, ma usun, et ta on haridussüsteemis kokkuvõttes ikkagi sissetulek, sest ma ei taha nimetada sõna "investeeringud", sellega liialdatakse, aga umbes see see mõte oleks siis. Küllap ta tagasi toob kvaliteedis, tagajärjed teinekord on kallimad kui ärahoidmine.

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saanud ikkagi vastust sellele eelmisele küsimusele. Te olete olnud ka rahaminister ja kaitseminister, et kui palju neid selliseid olulisi eelnõusid on olemas veel, mis millegipärast on kusagil ministeeriumi ametnike sahtlites ja millega ühega teie nüüd välja tulete. Andke natukene aimu, et kui palju neid on ja mida need puudutavad?

Jürgen Ligi
Aitäh! Tegelikult saite küll vastuse, et me ei ole mingisugused idee- ja eelnõuröövlid, küll aga kui oleme eelnõu, seaduse väljatöötamisel osalenud juhina ja näeme, et see on jäänud toppama, siis peale viisakat pausi on meil õigus oma tööd jätkata. Väga palju on seda etteheidet, et miks te enne ei teinud ja hariduse vallas ka ja kuidas te opositsioonis saate eelnõusid esitada. Minu arust see on küüniline etteheide, aga ma loodan, et teie küsimus ei olnud küüniline. Riigikogus peab eelnõusid esitama nii opositsioonis kui koalitsioonis, kui on vajadus, kui on potentsiaal. Antud juhul ei varja, et meie ekspertiis teksti kokkukirjutamisel on pärit teadusministeeriumist, me ei tahaks seda raisku lasta või seisma jätta, aga me ei varasta kindlasti kellegi eelnõusid, juhul kui nad ise seda tahavad teha ja juhul, kui see ei ole meie oma. Meie oma see eelnõu selles mõttes on, et ise sai juhitud seda protsessi, mitte detailideni, aga üldjuht ikkagi on minister.

Esimees Eiki Nestor
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh, austatud ettekandja! See polnud mitte ammu, kui me siin saalis otsustasime, et koolidirektorite lepingud on tähtajatud. Nüüd otsustame selle ümber, selles mõttes, et koolidirektorid kuuluvad n-ö eksamineerimisele, nii nagu juba õpilased. Kas sul on andmeid, et koolidirektorite tase oleks vahepeal kõvasti langenud, või on neid mugavuspositsioonil olevaid koolidirektoreid nüüd juurde tulnud?

Jürgen Ligi
Aitäh! Neid andmeid meil ei ole. Ja pigem võiks öelda, et ühiskondlik surve koolide kvaliteedile on ajas tugevnenud. On sihuke tunnetus, et inimeste aktiivsus, ühiskondlik aktiivsus, mis need peenemad sõnad seal on, aga see järelevalve on pigem tugevnenud. Koolijuhtimine on muutunud demokraatlikumaks ja mingit statistikat ei saa juba sellepärast panna, et see selgub siis, kui komisjon tööle hakkab, mis hinnangud tema asjale annab. Eelnõu autorid tajuvad vajadust, aga nad ei ütle, mis saavad olema komisjoni otsused ja hinnangud. 

Esimees Eiki Nestor
Rainer Vakra, palun!

Rainer Vakra
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te vastasite minu küsimusele, et te ei ole Exceli mees, vaid Wordi mees ja teile meeldib rohkem rääkida printsiipidest. Ma küsingi selle printsiibi kohta. Kui me näeme, et esimesel aastal on need kulud ... Te ütlesite küll investeering, lähtume siis sellest, et investeering sellesse on 42 000 eurot aastas, koolitused viiakse läbi ja hindamisvahendid töötatakse välja ESF-i vahenditest. Kas siis järgneval aastatel see printsiip on, et see investeering pigem kasvab sinna valdkonda või jääb samaks või kahaneb? Kuidas nende printiipidega täpsemalt on? Oskate siis neid printsiipe võib-olla vähe laiemalt rääkida? Tuleme sellest Excelist välja?

Jürgen Ligi
Aitäh! Excelist on vaja välja tulla, aga printsiibis kui jutt on eurorahast, siis tõenäoliselt ta ei tohiks olla püsikulu, ta peaks olema impulss ja kui süsteem juba ükskord käivitub, siis ei paista seal olevat selliseid paisuvaid kulusid, et ta on üsna rutiinne tegevus olemas nou-how ja väljakujunenud aparaadiga mingil määral. 

Esimees Eiki Nestor
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Vähemalt viis aastat ja ajas tahapoole oli kooli järelevalve käigus ka direktorile päris pikk n-ö kontrolliküsimustik, mida järelevaataja ehk sellel ajal haridusosakond kontrollis. Nüüd on läinud ministeeriumi kätte järelevalve teostamine. Kas tõepoolest on vaja nüüd siis, kui on läinud järelevalve nõrgemaks või enam direktorit ei vaadelda ja oma ülesannete kõrgusel olekut, kuidas see on ajas nüüd muutunud, et on vaja minna tagasi selle juurde, et direktori üle ka järelevalve kehtestada? Aitäh! Vanasti see oli küll olemas.

Jürgen Ligi
Aitäh! See vanasti kõlab kuidagi väga vanasti, ma ei tea täpselt, mis ajastust te räägite, kas sajandist ... (Raivo Põldaru täpsustab saalist.) Iseenesest pigem on need, tuleb üle vaadata, mida te täpselt mõtlete, aga tendents on olnud ühelt poolt siis koolide autonoomia suunas ja teiselt poolt nüüd on nähtud, et kuskil on seda sekkumise ruumi vähemaks jäänud, liiga väheseks jäänud ja võiks olla järelvalve ka olemas. Mitte niivõrd seaduse ettekirjutus, kuivõrd järelevale. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Riigikogu liikmetel eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Jürgen Ligi! Kultuurikomisjoni ettekandja on komisjoni esimees Aadu Must. Palun!

Aadu Must
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon arutas teile äsja tutvustatud eelnõu oma korralisel koosolekul, mis toimus 8. mail. Kohal olid sisuliselt kõik komisjoni liikmed, puudus Heidy Purga. Kutsutud oli Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna jurist Indrek Kilk ja üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane. Nii nagu ka täna, tutvustas eelnõu endine haridusminister, meie hea kolleeg Jürgen Ligi.
Arutelu komisjonis oli suhteliselt lühike, kompaktne, rõõmsameelne, konsensust väljendav, sest tegemist oli eelnõuga, mille üldprintsiibist ja ainsast sisust on aastaid räägitud. Komisjonis tuli juttu siiski sellest, et sama printsiip on arutelul olnud 2006. aastast. Ministeeriumis on välja töötatud mitmed variandid ja selles mõttes oli tegemist jälle tõepoolest tüüpilise eelnõuga, kus endised kirglikud tegelased on leidnud, et tuleks tööd koju kaasa ka võtta.
Ja nüüd, miks oli vähe küsimusi? Sellepärast, et nendel, kes on eelnõu teksti läbi lugenud, küsimusi ei tekigi, aga kes ei ole lugenud, neil tekib haridusest alati väga palju küsimusi. Printsiip on selles, kuidas reguleerida koolijuhtide valitsemist ja kontrollimist. Mitte keegi ei ole öelnud, et printsiip, mis kehtis seni, kus oli n-ö tähtajatu koolidirektori ametissepaneku süsteem, oli halb sel ajal, kui ta kehtestati. Iga seadus töötab tema enda ajas. Kui oli tegemist teatud turbulentsiga, kus võimekad inimesed ei olnudki nõus, eriti kui nad ei olnud sügavad pedagoogid, võib-olla ka majandusinimesed, keda koolis sel hetkel võis vaja olla. Selleks, et minna kooli tööle, oli vaja teatud jätkukindlust. Ei ole niimoodi, et täna pandi ja homme visatakse minema jne. Nähtavasti oli ka kahtlusi subjektiivsetes valikutes ja milleski muus. Järgnevalt iga aastaga on selgunud, et muutuvates oludes on otstarbekas koolijuhtide ametile vastavusel väga teraselt silma peal hoida ja just seda see eelnõu – ja täpselt samuti meile varem haridusministeeriumi poolt tutvustatud nende eelnõu kavatsus –tutvustas.
Kas oli ka mingeid küsimusi? Tõepoolest, me tegime eelnõu esitajale ettepaneku esitada eelnõu muudetud kujul, mida on võimalik teha siis, kui eelnõu esitaja sellega nõus on. Jutt on lihtsalt sanktsioonidest ja usaldusmäärast ja lugupidamise määrast kohaliku omavalitsuse vastu, kas vastab meie tänasele kultuuritasemele. See ... ja kui te, raisad, ei tee seda, küll me teid veel karistame, või öelda seda hoopis leebemalt ja meeles ometi pidada. Eelnõu esitaja esindaja oli selles mõttes praktiliselt oponeeriva arvamusega nõus, et nähtavasti menetlemise käigus võib selle punkti maha võtta ja seda kordas ta ka täna. Ja nii lihtne see ongi. On otstarbekas direktorite pädevust regulaarselt kontrollida, et ei tekiks stagnatsiooni, punkt üks, ja punkt kaks, usaldada sealjuures ka koolipidajat ja tema pädevust.
Tõepoolest, olid arvamused kõrvalt. Kirikute nõukogu kiri puudutas teemat, kas äkki kontrollimine ei tähenda ateistlike meeleolude paraadi, et äkki kristlike erakoolide juhatajad võivad sattuda löögi alla. Seda varianti välistasid kõik kohalviibinud. Leiti, et seda ei ole vaja üle korrata, kuid komisjon sellele vaatamata leidis, et jah, me peame seda meeles ja kontrollime veel, et ühtegi sellist ilmingut juhtuda ei saaks. Minu arusaamist mööda möödus arutelu kultuurikomisjonis sügavalt konstruktiivses konsensuslikus meeleolus. Komisjoni kindel veendumus on, et selle eelnõu esimene lugemine tuleb lõpetada. Ühtlasi leidsime, et parandusettepanekute tähtaeg peaks olema kümme tööpäeva, nii nagu see meie heade tavade järgi ette näeb, ja see tähendab siis seda, et ... No näed, spikris hakka või sõrmede pealt lugema, ongi kirjas kümme tööpäeva. Võime siit edasi lugeda, keegi aitab mind. Muid probleeme selle eelnõuga ei ole. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused komisjoni ettekandjale. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud ettekandja! Kui me vaatame eelnõu teksti, et siis hakatakse hindama kord viie aasta jooksul direktori töösooritust ja siis tema vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Nüüd kui siin mõned aastad tagasi töölepingud direktoritel tähtajatuks muudeti, siis oli see suuresti tingitud asjaolust, et inimene võib-olla ei sobi hoopis poliitilistel põhjustel, mis tähendab, et ta on valest erakonnast. Kas sa arvad, et selline suhtumine on täna muutunud, et tubli direktor ei sobi enam sellepärast, et ta ei ole õigest erakonnast antud omavalitsuses?

Aadu Must
No võiks ju vastata lihtsalt, et seda ei ole komisjonis arutatud, aga see ei oleks täpne selles mõttes, et sellest on olnud juttu komisjoni varasematel koosolekutel. Kui üldistada, mitte selle koosoleku, vaid kultuurikomisjoni üldist suhtumist, siis on leitud, et sellist nähtust on esinenud, see peab jääma minevikku ja kõik seda eelnõu arutanud ja küsimusi esitanud inimesed mahtusid täiesti üheselt selle mõtte raamidesse, et mingeid usulisi, rassilisi või veel poliitilisi eelistusi ei hinnata, vaid hinnatakse direktori ametipädevust. See motiiv kordus, kordus, ilma et seda oleks eraldi punktina kirja pandud.

Esimees Eiki Nestor
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Kas komisjonil oli ka valitsuse seisukoht? Kui oli, siis milline see oli? Ja kas tuli ikkagi jutuks see, et järelevalve käigus hinnati ka direktorit vähemalt, ma tean, 2013. aastani? Mis peale seda on, ma ei ole tõepoolest kursis. Mittevastavuse korral ju tegelikult on ka töölepingus võimalused vallandada ikkagi direktorid.

Aadu Must
Algan sellest küsimuse algusest. Valitsuse esindaja viibis ja esitas ka valitsuse ja haridusministeeriumi seisukoha ja lisaks sellele veel tutvustas kogu probleemi arutelu ajalugu. Tõsi, mitte eelmisest aastatuhandest, vaid ainult alates aastast 2006. Seda, et tõepoolest on, täiesti üheselt öeldi, et seni kehtival süsteemil olid omad sügavad põhjused, aga iga asi, mis töötab, näitab töö käigus ka seda, mida tuleks muuta. Ja vaja on hindamist just nimelt selleks ja sellisel määral, et hinnataks pädevust ega poliitilist ega muud sümpaatiat, et need kõik subjektiivsed momendid hindamisel kaoks ära. Seda, et mittepädev direktor on võimalik vallandada, see on üks selle eelnõu üldpõhimõtteid või põhieesmärke, välja selgitada, et kui keegi on jäänud ikka sulekoti peale magama, ütleb, et ma olen elukutselt direktor, siis seda tõde tuleb muidugi kõvasti kõigutada. Inimene peab töötama mis tahes ametikohal, ta peab töötama hästi, seda seadusandja püüab igati suunata, et see nii oleks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, Aadu Must! Komisjoni ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, kolm minutit lisaaega. Palun!

Toomas Jürgenstein
Hea eesistuja! Head kolleegid! Esmapilgul ei ole tõepoolest tänane eelnõu midagi erilist, lihtsalt viie aasta tagant hakatakse hindama koolide direktoreid. Siiski mulle tundub, et see peidab endas natuke enamat, kui me teksti lugedes esmapilgul tajume. Direktorist lähtuvalt puudutab see meie koolide vaimsust, õpikäsitlust, loovust, koolikultuuri. Tegelikult kõike.
Alustan sellest, et kes on meie kooli direktorid ja teha ei ole midagi, direktor on majakas, kelle poole vaadatakse Võtame mõned näited nendest legendidest, kes on jõudnud ilukirjandusse. Võtame Jakob Westholmi, kes ärkab ellu Jaan Krossi "Wikmani poistes" ja kinnitab, et iga Wikmani poisi eesmärk on surematus, või Hugo Treffneri, kes figureerib härra Maurusena Tammsaare "Tõe ja õiguse" teises osas, kus ta räägib muu hulgas, miks tema koolis sotsioloogia on keelatud. Võin kinnitada – tänapäeval enam ei ole. Ja direktorid äratavad tähelepanu. Kui möödunud nädalal Lauri Leesi teatas, et ta Prantsuse Lütseumi direktorina ei jätka, siis see jõudis kõikidesse väljaannetesse.
Ja eelnevast lähtuvalt tekib tõepoolest küsimus, miks peab neid majakaid iga viie aasta tagant hindama ja nende väärtuslikku aega ja võib-olla ka närve kulutama. Aga minu tänane vastus on tõepoolest "jah", kuid ma selle sõna "hindama" kõrvale tooks välja, et tegemist on ka jõuliselt nõustamise ja vestlusega. Olgu vahemärkusena mainitud, et minu meelest on vestlus meie kultuuris tugevasti alahinnatud, aga mõelgem Sokratesele ja tema ämmaemandakunstile, ämmaemandakunst oli tema vestluskunst. Ta ütles, et nii nagu ämmaemand aitab naisel sünnitada, nii peab vestluskaaslane, olgu ta filosoof või kes iganes, aitama vestluskaaslasel tarkust sünnitada. Ja mulle tundub, et nendelt vestlustelt lähevad rikkamana koju nii haridusministeeriumi esindaja, koolijuhtide esindaja, koolipidaja, kõik, kes direktoriga, direktorit hindamas, aga samal ajal ka vestlemas ja nõustamas käivad.
Aga miks ikkagi on sellised vestlused, nõustamised vajalikud? Räägin ühest omaenda natukene ehmatavast kogemusest, ma ei ole küll direktor olnud, aga koolirutiinis juhtub analoogilisi asju. Nimelt, mulle tundub, et esimeseks koolis töötava inimese kiusatuseks on automaatsus. Kui mul hakkas koolist paarkümmend aastat täis saama, siis ma panin aeg-ajalt ehmatavalt tähele, et ohoo, pool tundi on juba kulunud, aga ma tunni algust ei mäleta, aga tõenäoliselt mul suu rääkis õiget juttu, sest õpilased olid rahulikud. Ja automaatsus, automaatne reageerimine, mis koolis enamasti töötab, on üsna lollikindel. Ta tõepoolest töötab, ta töötab ka direktorite teatud olukordades. Küll aga tagab automaatsus stabiilsuse, aga mitte arengut. Ja tuletan siin meelde president Ilvese üht tuntumat kommentaari: mis on toonud meid siia, ei vii meid edasi. Vahel on koolis see tunne. Mis on meid viinud väga heaks kooliks, ei pruugi meid edasi viia.
Teiseks, tänane kool eeldab avatud hoiakut ja direktor peab olema dialoogi inimene. Täpsustan kohe, mida ma mõtlen dialoogi all – need on vestlused, kui inimesed vahetavad mõtteid ja nad ei tea, mis seisukohtadel nad vestluse lõpus on. Kui nad teavad, mis seisukohal ma vestluse lõpus olen, siis ei ole tegemist mitte dialoogi, vaid kahe monoloogiga. Tänasel haridusmaastikul räägitakse üha enam uuest õpikäsitlusest, selle eelduseks on dialoogiline lähenemine, selle keskmes on õppija areng, tsiteerin siin Haridus- ja Teadusministeeriumi uue õppekäsitluse kokkuvõtet koolijuhtimise kohta. Tsitaat: "Kooli juhtimises toimub eemaldumine tarbetust hierarhiast ja kontrollipõhisusest ning liikumine suurema demokraatia ja osalemise, nii kooli, õpetaja kui ka õpilase suurema otsustusõiguse ja tegutsemisvabaduse suunas. Neid eesmärke on võimalik saavutada vaid vastastikuses koostöös ja dialoogis ning aeg-ajalt kõrvalpilk hindamise kaudu aitab sellele kaasa."
Viimaks kõneleksin hindamisel aeg-ajalt ette tulevast kurvemast poolest, kindlasti see pool on olemas. Vahel on nii, et direktori aeg saab täis. Tänane Tartu Ülikooli rektori kt Tõnu Lehtsaar on paar aastat tagasi kirjutanud minu jaoks väga tugeva artikli, mille pealkirjaks ta pani "Taandumistarkus". Ta kirjutab: "Taandumistarkus tähendab teravat tegelikkuse taju, arusaamist toimuvast nii globaalses kui paikses tähenduses ning oma rolli mõistmist toimuvas. On hetki, kus ürituse edasiminekuks on mõistlik senisel tegijal taanduda. Taanduda suudavad vaid need, kes on pühendunud. Ükskõiksed lähevad lihtsalt minema. Küps ja läbimõeldud taandumine usaldab ettevõtmise järgmistesse kätesse. Oluline pole, kes teeb, oluline on, et üritus läheb edasi." Tõnu Lehtsaar umbes kaks aastat tagasi. Ja tõepoolest ei ole välistatud, et hindamiskomisjoni ja direktori dialoogis jõutakse vahel sellesama taandumistarkuseni, mis on kurb, aga vahel vajalik.
Head sõbrad! Olgu lõpetuseks nimetatud, et see eelnõu ei ole veel päris valmis. On väikesed rõhuasetused ja probleemid, mida loodame kahe lugemise vahel korrigeerida ning selleks tundub olevat erinevate osapoolte hea tahe olemas. Sotsiaaldemokraadid toetavad esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru Vabaerekonna fraktsiooni nimel, palun!

Krista Aru
Austatud Riigikogu esimees! Head rahvaesindajad! Eesti Vabaerakonna fraktsioon toetab esitatud seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamist. See on seaduseelnõu, mis näitab väga hästi aegade muutumist. Olid ajad, kus mindi üle direktorite puhul tähtajatutele töölepingutele. Siis tundus veidi kummaline see, et tähtajalistest saavad tähtajatud. Kuidas siis hakkab toimuma kogu selle kooli juhi üldine hindamine? Miks nüüd äkki viiakse see tähtajatuks? Kas inimene tõesti märkab ja taipab seda õige ja targa taandumise hetke? See on juhi puhul väga oluline, et juht ise tunnetaks ja taipaks, et on õige aeg anda koht järgmistele. Ja koolijuhid ise ... Mul ei õhtul oli ühe koolijuhiga väga huvitav vestlus. Ta tunnistab ka ise, et tegelikult on väga hea see, et viiakse uuesti sisse mingi kontroll. Tahaks kellelegi aru anda. Ja küsisin mina, kas hoolekogu siis on ju ka koolis olemas, hoolekogule on ju võimalik direktoril aru anda. Tema vastus kõlas, et jah, hoolekogule ma räägin, me vestleme, mitte alahinnates Sokratese tarkust. Direktor tundis ise, et ta vestleb hoolekoguga, aga ta tahaks kellelegi aru anda. Koolijuhist sõltub väga palju. Nii nagu Toomas Jürgenstein siin äsja ütles, mitte ainult see, kas kooli õpitulemused on head, vaid sõltub ka kooli kultuur tervikuna, sõltub vaimsus, sõltub ka see, kas õpetajal on hea seal koolis töötada. Sõltub see, kuidas laps, kas ta tunneb ennast koolis õnnelikuna ja kas ta tahab seal õppida. Need momendid lähevad aina olulisemaks. Mida keerulisemaks läheb maailm meie ümber, seda olulisemaks muutub ühelt poolt perekond ja teiselt poolt kool – koht, kust laps on ju väga pika aja oma päevast. Ja koolikultuuri kujundab see koolijuht.
See, mis selle seaduseelnõu puhul on, ma loodan, veel otsitav, vaieldav ja ka õige lahenduseni viiv, on kogu komisjoni koosseis ja pädevus. Jürgen Ligi ütles seaduseelnõu tutvustades väga kenasti ja õigesti, et seaduseelnõu näeb ette sellise minimaalse komisjoni koosseisu ja igaks korraks on võimalik siiski seda komisjoni kohendada ja vaadata, et selle komisjoni pädevus ei jääks kindlasti alla hinnatava pädevusele. Sest Märt Sults juhtis õrnalt tähelepanu küsimusele, et ei ole võimalik hakata hindama koolijuhti, kelle puhul me ootame vaimsust, tarkust, loovust, arusaamist kogu selle hariduse väärtuslikkusest ja siis tuleb tema oskusi hindama komisjon, kelle puhul võib-olla jäävad prevaleerima näiteks poliitilised ambitsioonid. Ma loodan väga, et Eesti ühiskond on niivõrd küps, et suudab sellistest tõketest üle olla. Ja teiselt poolt, koolijuhile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, mis on sätestatud aastal 2013, aga me elame praegu aastal 2018. Me oleme rääkinud kaasavast haridusest, loovast hindamisest ja samas tahame säilitada ühtluskooli veel. Need on kohati väga vastukäivad printsiibid oma algtõdede poolest, nii et ka selle puhul oleks väga hästi vaja läbi mõelda.
Ma palun pikendust.

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Krista Aru
Aitäh! Ja mis hindamise puhul on veel, millele juhiti juba meie kõikide tähelepanu, on kristlike koolide mure. Ma ei saa öelda, et ma päris hästi mõistaksin nende selliste märgukirjade tagamaad, kuid ma tunnetan seda, et kristlikud koolid – ja nendega oleksid võinud ühineda, aga ei ühinenud näiteks ka Waldorfi koolid – kardavad, et meie koolisüsteemis sellise tavalise munitsipaalkooli hindamine ja kristliku kooli hindamine on võib-olla kohati liialt automaatne ja et ei märgata selle kristliku kooli erisusi. Mina seda tegelikult ei karda. Ma arvan, et meie komisjonid saavad ikkagi koosnema nendest inimestest, kes tunnetavad sellise erakooli väärtust, sellise hoopis teise põhiorientatsiooniga, oma meelsuselt teise põhiorientatsiooniga kooli väärtust ja oskavad vääriliselt hinnata seda koolijuhti. Sest meie kõigi soov on ju siiski üks: et meie koolijuhid oleksid parima oskuse, parima tarkuse, aga ka inimlikult suured inimesed, kes mitte ei mõtleks ainult haridusest ja headest õpitulemustest, vaid ise usuksid sellesse, et haridus on ka kasvatus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Raivo Põldaru, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Raivo Põldaru
Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon toetab seaduse eelnõu, kuid minule isiklikult on üllatuseks siin eelkõneleja suust tulnud väited, et koolijuhid on tänapäeval olukorras, kus ei ole vaja enam aru anda, ei saa kellegi ees, kuigi tahaks, seda isegi teha. Mina mäletan ja olen kursis sellega, mis oli vähemalt viis aastat ja kaugemad ajad, kui mind küll kontrollimise käigus, tähendab, kooli järelevalve käigus kontrolliti ja kus direktorile oli ekstra ette nähtud päris pikk küsimustik, mis puudutasid kvalifikatsiooninõudeid, aga mis puudutasid ka seda, kuidas direktor on kooli juhtimisega hakkama saanud, tähendab, valdkonnad vaadati koolielust läbi, mille eest otseselt direktor oli vastutav. Ja tean ka neid aegu, kui direktor, olid alguses viieaastased tähtajalised lepingud, kui direktor oli ka sunnitud ära minema mittevastavuse korral enne seda viie aasta tähtajalise lepingu täitumist. Nii et tegelikult see, et järelevalve käigus kusagilt ei saanud mittevastavuse korral direktorit vallandada, see on jama jutt, ikka sai küll. Ma ei tea, kas siis viimased viis aastat on muutnud seda elu nüüd selliselt, et järelevalve on hambutuks muutunud ja direktorid, kuigi töölepingu seadus näeb võimalusi ette vallandamiseks ka mittevastavuse tõttu ja kuna direktor on vastavuse kehtestatud nõuetega, nii et siin oli tegelikult võimalusi ka vallandamiseks. Nii et tõepoolest, kuulen, et elu on muutunud. Jah, tõepoolest, koolis ei ole viimased viis aastat enam olnud, nii et ju siis see asi nii on ja ju on asi õige, et Eesti riik ja direktorid ise ka ... Krista Aru jutust, ma rohkem nimesid ei või mainida, siin pärast saavad uuesti kõnelda nime mainimise puhul, nagu Aristoteles, tulevad pärast pulti ja saavad sõna siin, et ma parem nimedest ei räägi. Aga ju on siis tõepoolest koolielu selliselt muutunud ja direktorite elu on osalt kergemaks läinud, aga eriti nendel, kes kusagil aru anda tahavad ja ei saa, nendel muidugi raskemaks läinud. Aga ma arvan, et selle seadusega olukorrad muutuvad. Iseasi on, kas tõepoolest on vaja neid komisjone, kes seda asja, järelvalvet teevad, võib-olla on ikka ministeeriumil siin need võimalused endal lihtsalt olemas, et direktorite üle järelevalvet teostada. Aga fraktsioon arutas küsimust ja leidis, et eelnõu vajaks toetamist. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Märt Sults Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Märt Sults
Aitäh, härra juhataja! Auväärt kollegid! Tähendab, siin on déjà-vu-efekt, ma olen kuskil seda eelnõu näinud. Ja tähendab, siin ei ole nagu mitte midagi uut, sest minul on koolijuhi kogemus alates 95. aastast möödunud sajandist ja minul isiklikult hirmsalt meeldis viieaastane tööleping, sellepärast, et siis kui neli ja pool aastat täis sai, hakkasid valmistuma konkursiks. Ja siis selgus, kas on sul läbitud 250 täiendkoolituse tundi ja millises firmas sa võisid seda täiendkoolitust oma raha eest võtta, sest seda ei tohtinud eelarvelistest vahenditest maksta. Nii et järelikult koolijuht, kui ta läks teistkorda konkurssi, pidi tegema kulutusi ja taluma ebamugavusi selleks, et konkureerida uuesti. Nii et mina olen põhimõtteliselt konkureerinud oma kooli konkursile neli korda –siis, kui esimene konkurss oli, ja kolm korda veel.
Siis äkki tuli minister Lukas, sellepärast, et oli olemas üks tugev direktor, keda oli vaja tarvis ära nillida ja katta. Ja siis tuli tähtajatu tööleping. Siis tuli minister Aaviksoo. Minister Aaviksoo ütles, et kui sa sõna ei kuula, keelan eelarvelised vahelised kinni. Tol hetkel me keegi aru nagu ei saanud, mis see eelarveliste vahendite kinnikeeramine tähendab, aga me saime järgmise aasta eelarves kohe teda, mida see eelarveliste vahendite kinnikeeramine tähendab. Ja siis läks riburadapidi kõik asjad nagu edasi. Ma küsisin sihukesi natuke nurga alt küsimusi härra eelkõneleja – mitte eelkõneleja, vaid eelnõu esitaja – käest. Vastuseid ma nendele küsimustele ei saanud, sellepärast et tegelikult see seadus ja see kontrollmehhanism on ellu kutsutud ja oli ellu kutsutud just nimelt ebamugavate ja tugevate direktorite korralekutsumiseks. Sellepärast oma praktikast ja oma kogemustest ma võin öelda, et sa olid suur pärmitükk koolijuhina, sest sinust sõltus midagi. 750–800 õpilast sõltusid sinust. Sa võisid neid muuta, sa said neid juhtida, sa said neile näidata nagu, ütleme, õige teeotsa kätte. Sa olid äärmiselt ebamugav valitsevale klassile, sellepärast, et sinu mõtted ei läinud tihtipeale kokku nendega, mis omavalitsus ja riik välja mõtles, ja siis sa pidid nende eest seisma. Ja need koolijuhid, te ütlete, et tugi ... koolijuhid on sellised, et nende taga on nende õpilased, õpilaste taga on nende vanemad ja vanavanemad. Ja neid koolijuhte niisama lihtsalt loksutada ei saa, selle jaoks on seadusepügalat, kas ta on teinud, seda, seda, seda, seda. Kui inimese taga ehk kooli taga on õpilaskond, hoolekogu, lapsevanemad ja kogukond, siis põhimõtteliselt seesama koolijuht ongi riik, sellepärast, et temast sõltub äärmiselt palju ja tema on vastutustundeline, teda ei pea kontrollima. Teda peab korrale kutsuma ja nõu andma ja korraliku põhjenduse korral peab toetama teda, mida tugevatele koolijuhtidele ei anta. Tähendab, selle kohta käib sihuke lause, mis on nagu minu enda rahvalaul: "Raha eest oskavad kõik teha, aga proovi ilma rahata teha!" Vaat, see ongi see asi. Tähendab, et kui kontrollima minnakse, siis kontrollige terviseks, aga kontroll peab olema pädev, sellest kontrollist peab pidama lugu.
Minu ajal, 2000. aastal, kui ma olin koolis teist hooaega ... (Pöördub Jürgen Ligi poole.) Ära vehi käega! Mina istusin rahulikult, kui sina kõnet pidasid. Tähendab, ma istusin väga rahulikult, härra Ligi. Vaat nii. Nüüd sa lõid mu mõtte segamini. Väga-väga-väga halvasti tegid. Tähendab, jah, sa oled tõesti manipulaator ja suur Wordi spetsialist. Aga mina olen ka Wordi spetsialist. Aitäh teile!
Ja kontrollida saab ainult siis, kui kontroll on pädev ja temast peetakse lugu. Tähendab, minu ajal – näed, tuli nüüd meelde – oli selline asi, et haridusministeeriumi juures oli kontrollkomisjon, keda rahvasuus, õpetajate suus ja koolijuhtide suus nimetati vallandamiskomisjoniks. Ja see käis siis koolist kooli, kus olid tugevad direktorid. Halva, laiska ja lohistavat direktorit, teda on hea juhtida ju. Teda on ju väga hea juhtida. Härra – nime jälle ei ütle, muidu sa ütled, et ma ütlesin sulle midagi pihta –, sinul ju on eeldus seda, et sinu ... kuuletuvad sulle ilma uurimata. Miks? Tähendab, Jürgen, selliseid koolijuhte sa minu pundist ei leia. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Austatud Riigikogu, rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 611 esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. mai kell 17.15.
Austatud Riigikogu, täiskogu töö sujuvuse huvides juhataja vaheaeg 1 minut ja 50 sekundit. Aitäh! Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 12.59.