Mul on hea meel näha, et sellel aastal on nii palju kuulajaid, varasematel aastatel on olnud natuke vähem. Aitäh selle eest!
Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head vaatajad-kuulajad, kes jälgivad ettekannet veebi vahendusel! Finantsinspektsiooni seaduse alusel esitasime Riigikogule inspektsiooni aastaaruande. Selles käsitletakse 2017. aastal toimunud olulisemaid sündmusi, suundi ja tegusid Eesti finantsturul ning finantsjärelevalves. Mul on alati hea meel teha siin Riigikogu ees ettekanne. Me oleme Finantsinspektsiooniga valmis vastama ka rohkem kui ühele küsimusele, aga ma saan aru, et siin saalis on oma reeglid ja ka mina lähtun nendest. Kui teil on aga rohkem küsimusi, siis andke meile teada ja me vastame alati hea meelega ka neile.
Teiega arutada oleks paljusid teemasid, kuid aja piiratuse tõttu tuleb mul ka täna oma ettekandes teha neist valik. Esiteks teen tagasihoidliku katse panna hindeid, koondhindeid Eesti finantssektori turuosalistele. Mu vanaisa oli õpetaja, andis ajalugu, mu vanaema oli õpetaja, tema andis saksa keelt, mu tütar tahab saada õpetajaks, ehkki praegu ta veel täpselt ei tea, mis ainet soovib anda, mu naine töötab koolis ja ma ise annan Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas juba 18. aastat ainet "Finantsturud ja finantsjärelevalve". Nii et andke mulle andeks see kihk panna hindeid. Seejärel käsitlen rahvusvahelise koostöö olulisust, esitan valitud vaateid finantsvahendajate riskikontrolli ja finantsinnovatsiooni valdkonnast ning lõpetan paari konkreetse suure ja minu arvates Eestile positiivse projekti kirjeldamisega.
Meie majandusel läheb hästi ja seetõttu ka finantssektoril. Oleme kriisi läbinud ja saabunud on suhteliselt head ajad. Käibetõe kohaselt laotakse järgmise kriisi vundament headel aegadel, kusjuures siis ei tea keegi, millal ja kuidas kriis avaldub. Minevikunäitajad ei pruugi anda vähimatki indikatsiooni tulevikuks. Teine moment, mida soovin toonitada, seisneb statistika petlikkuses. Üldised head näitajad ei tähenda, et eranditult kõigil läheb hästi. Tegelikkuses on ju terve inimene kehatemperatuuriga 36,6 kraadi ja haige see, kellele kraadiklaas näitab näiteks 39 kraadi. Mõlemad on just sellised, nagu nad on – üks terve, teine haige –, mitte ei ole tegu kahe haige inimesega keskmise kehatemperatuuriga 37,8 kraadi. Seega, palun juba ette vabandust, kui mu ettekandes sisalduvad üldistused ja prognoosid ei vasta igale üksikule tegelikule elulisele juhtumile praegu ega trendile, mis ilmneb tulevikus. Meile Finantsinspektsioonis meeldib rohkem tegelda tõendite kogumisega, faktide analüüsimisega, nende asjaolude kaalumisega seadusnormide suhtes ning konkreetsete, selgete ja siduvate üksikute otsuste langetamisega.
Aga paneme siis koos sektorile ka paar hinnet, nagu eelnevalt lubatud. Eesti pangad ja enamik muid reguleeritud finantsvahendajaid on hästi kapitaliseeritud, nad seisavad tugeval finantsilisel alusel. Finantsinspektsioon on neid suunanud varuma küllaldaselt puhvreid riskide realiseerumisest tulenevate kahjude katteks. Pankade laenuportfellid on kvaliteetsed, kahjukindlustusandjate kombineeritud suhe on väljapaistvalt hea, fondivalitsejate püsikulud netoteenustasutuludesse vähenemas. Sektori omakapitali tootlikkust protsentides saab üldiselt kirjutada kahekohalise numbrina ja see on Euroopa kontekstis hea tulemus. Usaldatavusnormatiive täidetakse paraja varuga. Puhtalt finantsnäitajate poolest saab Eesti reguleeritud finantssektorile kogumis panna hindeks selge viie.
Kui liikuda finantside poolelt juhtimise ja juhtide, organisatsiooni korraldamise, eriti sisekontrolli toimimise valdkonda, siis muutub pilt kirevamaks. Ühisnimetajaks on siin normide keerukusest ja arvust tulenev kulu ning soov selle arvel kokku hoida. Suurema tulubaasiga või tehnoloogiliselt enam arenenud organisatsioonidel on enam võimalusi panustada vastavusse, kuigi illusioone ei maksa siin luua. A ja O on organisatsiooni kultuur ja juhtkond ning nende kantavad väärtused. Arvestades Eesti finantsvahendajate suurust, osutatavate teenuste iseloomu ja järelevalvelise dialoogi kvaliteeti, saab Eesti reguleeritud finantssektorile juhtimise, organisatsiooni korraldamise ja eriti sisekontrolli toimimise valdkonnas kogumis panna hindeks kolm pluss. Arenguruumi on ja Finantsinspektsioon jätkab süvendatud tööd vastava strateegilise prioriteedi, ühingujuhtimise järelevalve valdkonnas. Need suhteliselt head hinded – viis ja kolm pluss – võivad aga muutuda, kui realiseeruvad meie sektorile olulised riskid. Hetkel tuleb suundumustena nimetada suhteliselt kiiret laenukasvu ja tehnoloogia osatähtsuse suurenemist. Eesti finantssektorile loeb meie keskpank, Eesti Pank praegu peamiseks riskiks Põhjamaade majandusest ja pangandusest lähtuvaid riske: sealsete majapidamiste võlakoormus, kinnisvara kõrge hinnatase, pankade finantseerimise allikad ja tähtaeg. Meie Finantsinspektsioonis kaldume samuti selle hinnanguga nõustuma. See tähendab otsest riski meie suurpankadele, kui nende Põhjalast pärit emaettevõtjad soovivad oma tegevust toetada siinsete puhvrite ja kapitali arvel. Lisaks tähendab see kaudset riski, et Põhjala majandusega tihedalt seotud Eesti majandus kannatab ning see moondub madalamaks krediidikvaliteediks meie pankade laenuportfellides, mida omakorda võimendab eelviidatud suhteliselt kiire laenukasv. Väärib märkimist, et meie suurpangad Swedbank, SEB Pank ja Luminor kuuluvad kapitali valdkonnas Euroopa Keskpanga otsejärelevalve alla nagu ka ülejäänud 116 euroala suurpanka. See tähendab, et faktilist kapitalijärelevalvet kolme suurpanga üle teevad Finantsinspektsiooni inimesed, kuid järelevalvelisi otsuseid kapitali valdkonnas – lisakapitali nõuded, ettekirjutused, kapitali ja organisatsiooniga seotud kohustused, finantstaasteplaanide kinnitamine – teeb Euroopa Keskpank. Viimases on sisuline otsustusorgan järelevalvenõukogu, mille üks hääleõiguslik liige 23-st on ka siinkõneleja. Eesti puhul tuleb olulisemad otsused Euroopa Keskpangal langetada koos Swedbanki ja SEB emapanga päritoluriigi asutusega – Rootsi järelevalveasutusega, kellele jääb viimane sõna. Seega on Eestile ja Finantsinspektsioonile äärmiselt oluline, et koostöö Euroopa Keskpanga, aga ka Rootsi kolleegidega oleks hea. Ja ta ongi hea, sest üldjoontes on meie töökultuur sarnane – konservatiivsus, läbipaistvus, ettemääratavus. Viimasel ajal on meie koostöö olnud hea ka Taani finantsjärelevalveasutusega Taani krediidiasutuse Danske Bank järelevalve küsimustes. Meeldetuletuseks, Danske Bankis olid 2014. aastaks mitteresidentide teenindamise tõttu kuhjunud sellised riskid, et finantsjärelevalve sekkumine oli vältimatu.
"Pecunia non olet" ehk "Raha ei haise," ütles Rooma keiser Titus Flavius Vespasianus ja paljud pankurid näisid arvavat sarnaselt. Kuid nii ei arvanud sõltumatu ja tugev Eesti riigi institutsioon. Eesti Finantsinspektsiooni kaks kohapealset kontrolli 2014. aastal ja minetusi kõrvaldama innustav ettekirjutus 2015. aastal selle Taani krediidiasutuse Eesti filiaalile viisid viimase mitteresidentide äri lõpetamiseni 2015. aasta lõpuks. Panga rikkumised seisnesid ebapiisavas riskikontrollisüsteemis. Panga organisatsioon ja juhtimine olid mitteresidentide ärisegmendis oluliste puudustega. Seetõttu sai võimalikuks panga osalemine kahtlastes tehingutes ja vastava maineriski realiseerumine hiljem, aastatel 2016 ja 2017.
Meenutan, et kehtiva õiguse kohaselt tegutses ja tegutseb Taani krediidiasutus Danske Bank Eestis filiaalina. Filiaal ei ole juriidiline isik. See tähendab, et Eestis toimetab Taani krediidiasutus ise, mitte vastav Eesti juriidiline isik – erinevalt näiteks Swedbankist, LHV-st või Coop Pangast, kes on Eesti juriidilised isikud. Euroopa Liidu õigustiku järgi tähendab see, et Taani krediidiasutusorganisatsiooni üle teostab järelevalvet Taani pädev asutus. Juhtimise, riskikontrollide ja muu organisatsiooni toimimise eest seisab hea Taani. Eesti riigi pädevus on siin piiratud, jälle Euroopa Liidu õiguse kohaselt. Eestil on õigus filiaali puhul tegelda üksikute küsimustega, sh rahapesu tõkestamise normide rakendamisega, ehk sellega, mida Eesti Finantsinspektsioon juba kolm-neli aastat tagasi Danske filiaali suhtes tegi. Nüüdseks on ka Taani järelevalve andnud oma negatiivse hinnangu Danske juhtimisele ja organisatsioonile.
Õigustatult kerkib küsimus, kas Danske Banki ja Versobanki asjade lahendamisega võime lugeda vastavad mitteresidentide teenindamise riskid möödunuks. Mõistan, et Lätis sekkus protsessi suisa seadusandja, planeerides teatud laadi mitteresidentide teenindamise keelamist. Vastamiseks tuleb teha põige välispoliitikasse. Nimelt määratlevad rahvusvahelised suhted ja sealsed pinged väljakutsed finantssektorile. Tsiteerin Eesti rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 4 lõiget 1, mille kohaselt "Rahvusvaheline finantssanktsioon käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvaheline sanktsioon, millega täielikult või osaliselt tõkestatakse rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektil rahaliste vahendite ja majandusressursside kasutamine ja käsutamine või nende tema valdusesse andmine." Mida pingelisemaks muutuvad riikide või majanduspiirkondade vahelised suhted, seda enam näeme finantssanktsioone, seda laiemad on nendega hõlmatud subjektide tegevuste ringid. See aga asetab selge halduskoormuse finantsvahendajatele, kes peavad hea seisma finantssanktsioonide täitmise eest. Mida suurem on vastavuskulu (ingl compliance cost) välisklientidega seoses, tulude samaks jäädes, seda väiksem on panga ja muu finantsvahendaja soov vastava ärisegmendiga tegelemiseks.
Ja olemegi jõudnud riikliku projektini välisklientide hankimiseks, e-residentsuse projektini. Minu arvates on tehnilisest või tehnoloogilisest küljest tegu huvipakkuva uuendusliku idee ja lahendusega. Näen selles mõõtmes tublit tuge meie e-riigi kuvandile, eriti kui paketti lisanduks üha uusi e-teenuseid. Lisaks hea e-residentsuse müügiidee tunnustamisele pean aga järelevalveasutuse juhina analüüsima võimalikke riske finantssektorile. Riski näen selles, et justkui automaatselt eeldati Eesti finantssektorilt e-residendi kliendiks võtmist. Minu arvates saavad sellised ootused äridele või erasektorile olla aksepteeritavad ainult juhul, kui need tulenevad seadusest osapooli kohustades või neid selgelt hüvega või keskkonnaga motiveerides. Eesti finantssektor ei tegutse isolatsioonis, vaid sellele rakendub raamistik, mis circa 95% ulatuses ei ole kodumaine. Meie sektor on osa rahvusvahelisest finantsvahendajate võrgustikust. Meil on sõltumatu finantsjärelevalveasutus, mis on osa Euroopa Liidu finantsjärelevalve süsteemist. Eesti võimekust tegelda rahapesu tõkestamisega hindavad regulaarselt rahvusvahelised organisatsioonid. Need on faktid. Hea, et nüüdseks olen näinud nii pankade kui ka ministeeriumide soovi e-residentsusega seotud riske finantssektorile teadvustada ja koos mõelda nende juhtimisest.
Veel mõni sõna tehnoloogilisest innovatsioonist finantsmaailmas. Finantsinspektsioonile ei meeldi tarbijate hullutamine uudsete terminitega – olgu siin nimetatud vahva nimetus "krüptomündid" – ja nendega inimestelt raha välja petmine. Finantsinspektsioon on ühena esimestest finantsjärelevalvajatest maailmas avalikult selgitanud krüptovara pakkumise olemust ja regulatsiooni kohaldamist. Meile ei meeldi tavapäraste klassikaliste finantsteenuste näiline riietamine innovatsiooni kuube ning pelgalt seetõttu leebema käsitluse taotlemine. Sellisel juhul tuleb küsida laiemalt, kas vastav finantsteenus on ülereguleeritud, kas olemasolev riskiallokatsioon ühiskonnas tuleb ümber hinnata ning jaotada teisiti. Finantsturu regulatsioon on ja peab olema tehnoloogianeutraalne, välja arvatud juhul, kui ühiskond soovibki mitteühetaolist kohtlemist tehnoloogialahendite kasuks, näiteks leebema tarbijakaitse hinnaga.
Mis meile tarbijana Eestis tundub juba tavapärane, võib veel paljudes riikides olla tehnoloogiline unistus. Eesti finantsvahendajad, eriti pangandus ja kindlustuse müügi pool on vähemalt euroala kontekstis väga kõrgelt digitaliseeritud. Finantsinspektsioonile meeldib sisuline uuenduslikkus, digitaalsus ja selle kasutamine finantsmaailmas, et teenused muutuksid tarbijale paremaks. Piltlik näide ja võrdlus muusikamaailmaga: CD-plaat on analoogmuusika riietamine digitaalsesse kuube – n-ö äri formaat on endine, kuid uus kuub annab uue kvaliteedi. Tehnoloogiast tingitud täiesti uus ärimudel on näiteks Spotify-laadne muusikaportaal, kus tehnoloogia on loonud tarbijale uue ja mugavama teenuse/toote. Finantsturul tarbijad veel sellise sügavusega muudatust ei näe, kuigi konverentsidel ja muudel koosviibimistel on ennustatud murrangut õige pea. Tehisintellekt, suurandmed jms digitaalsed lahendid ei ole ka meie turul võõrad. Siiski soovime kas või katseliselt Eesti finantsturul veel rohkem näha juturoboteid, robonõustajaid, suurandmetele tuginevat kliendi profileerimist, aruandluse ja tehingumustrite analüüsi jms. Ühena vähestest Euroopa finantsjärelevalveasutustest oleme koostöös Eesti parimate IT-turvalisuse ekspertidega testinud isoleeritud keskkonnas valitud finantsvahendaja netilahenduste tugevust ja turvalisust.
Finantsinspektsioon on valmis tõelise uuendusliku tehnoloogilise innovatsiooni õidepuhkemise nimel Eestis astuma mitte pelgalt ekstra sammu, vaid jalutama, isegi jooksma koos innovaatoritega, loomulikult arvestades seaduse piire. Oleme näiteks koos Inbanki, Coopi, Luminori ja Eesti väärtpaberite keskregistriga 2017. aastal jalutanud ja jooksnud. Inbank uue ja väga väikse pangana vajas põhjalikku selgitamist meie järelevalvepartneritele suures sihtriigis, et viimase turg meie ärile avaneks. Avanes. Meie oma tarbijate ühistu ETK ehk nüüdse nimega Coop ostis Vene krediidiasutuselt välja patiseisus Eesti Krediidipanga ning on seda Coop Pangana uueks loomas. Ka see tehing ei sündinud iseenesest ja mängeldes, vaid vajas kõigilt osapooltelt tasakaalukust ning finantsjärelevalvelt oskuslikku ja sobivat tegevuste doseerimist. Põhjala Nordea ja Norra DNB panid oma Balti ärid kokku ja moodustasid uue Luminori panga peakorteriga Tallinnas. See tehing on üks põnevamaid, hõlmates kolleege Riiast, Vilniusest ja Frankfurdist. Eesti Finantsinspektsioon on olnud selle projekti juhtkoordinaator ja vedaja. Nagu mõistate, Nordea ja DNB otsus Tallinna kasuks ei langenud suvaliselt, vaid põhjaliku analüüsi tulemusena, kus väikest rolli ei mänginud hinnang finantsjärelevalvele.
Eesti väärtpaberite keskregister EVK ühines piiriüleselt ning tegutseb nüüd Riiast, alludes Läti jurisdiktsioonile. Tegu oli Euroopa Liidus üldse esimese uue vastava keskregistrite tegevust reguleeriva määruse raames depositooriumide piiriülese ühinemisega. Oleme mõistnud, et seda peakorteri otsust mõjutas analüüsi teostamise ajal olnud Eesti arvamus ühineda Euroopa Liidu siis plaanitud väärtpaberitehingute maksuga. Läti selle nüüdseks raugenud plaaniga ühineda ei kavatsenud ning mõni aeg hiljem – kahjuks liiga hilja – loobus sellest õnneks ka Eesti. Aga see on pelgalt kõrvaltähelepanek. Mida siin rõhutan, oli Finantsinspektsiooni selge soov, et EVK ühinemistehinguga tulevaste ja olevate Eesti pensionäride isikuandmed jääksid Eestisse. Inimestel pole võimalust seoses pensioniga jätta nõutud andmeid esitamata, vaba valik on siin võetud. Sellel eeldusel meie inimeste kohta sedavõrd suure, tundliku ja detailse andmebaasi liikumine välisjurisdiktsiooni, olgu ta kas või meile sõbralik Läti, on riikliku julgeoleku küsimus. EVK moodustas pensioniregistri tarbeks tütarettevõtja ja vastavad andmed jäid turvaliselt Eestisse.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Finantsinspektsiooni keskne ülesanne on säilitada finantsstabiilsus ning hoolitseda tervikuna finantsturgude ausa ja läbipaistva toimimise eest. Teile kättesaadavaks tehtud Finantsinspektsiooni 2017. aasta aastaraamat nende ülesannete täitmist 2017. aruandeaastal, Finantsinspektsiooni tegutsemise 15. aastal kirjeldabki. Tänan tähelepanu eest!