Lugupeetud arupärijad, tänan teid sellise emotsionaalselt laetud teema kohta väga tasakaaluka arupärimise esitamise eest! Eks siin ole oma jälg ka Andres Ammasest maha jäänud. Ma loen selguse huvides ette kõigepealt küsimuse ja siis vastuse.
Esiteks küsimus. Miks ei planeeritud Rukki kanali süvendamiseks vahendeid 2017. aasta riigieelarvesse ega alustatud juba mullu süvendamiseks vajalikke ettevalmistusi, nagu vee erikasutusloa taotlemine pikemale perioodile? Riigieelarve kavandamine on pikaajaline protsess, mis algab juba eelarveaastale eelneva aasta kevadel. Seega algas 2017. aasta eelarve planeerimise menetlus juba 2016. aasta kevadel. Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule riigieelarve eelnõu 28. septembril 2016 ja selles ei olnud ette nähtud vahendeid Rukkirahu kanali süvendamiseks. Ka pärast Rukkirahu kanali traalimist 2016. aasta oktoobris ei kerkinud see teema riigieelarve menetlemisel üles. Isegi peale valitsuse vahetust, kui eelarvega oli jõutud sinnamaani, et muudatusettepanekuid said esitada ainult fraktsioonid, ei esitanud niisugust ettepanekut ükski Riigikogus esindatud fraktsioon. Rukki kanali süvendustööde tellimist asuti ette valmistama 2017. aastal, minu korraldusel, vajalikud rahalised vahendid süvendustöödeks planeeriti 2018. aasta eelarvesse. Täna saan teile kinnitada, et lisavahendid, selleks et süvendustöid saaks teha korraliselt teatava perioodi järel, on nüüd planeeritud eelarvestrateegiasse. Raha on olemas ka aastateks 2020 ja 2022. Ettevalmistusi vee erikasutusloa taotlemiseks alustas Veeteede Amet juba eelmise aasta novembris. Taotlus vee erikasutusloa saamiseks esitati 8. detsembril 2017. Kui tavapäraselt võtab selline menetlusprotsess aega kuni kuus kuud, siis nüüd saadi vee erikasutusluba juba 14. märtsil 2018. Aga seal on sätestatud, et süvendamis- ja kaadamistöid võib sellel aastal teha perioodil 1. augustist kuni oktoobri keskpaigani. Ajalised piirangud tulenevad Keskkonnaministeeriumi nõuetest.
Teine küsimus: "Rukki kanali süvendamine on kavandatud alates tänavu augustist. Kas Rukki kanalit olnuks võimalik süvendada juba 2017. a suvel-sügisel?" Rukkirahu kanali probleemi arutati ministeeriumi ja Veeteede Ameti ekspertide töökohtumistel, kus jõuti järeldusele, et traalimine ei anna soovitud tulemust ja vaja on teha süvendustöid. 2017. aasta riigieelarves ei olnud süvendamistöödeks vahendeid ette nähtud, mistõttu ei olnud seda võimalik teha 2017. aastal. Veeteede Amet tegi korraliselt igal nädalal monitooringut ja täheldas, et jääva iseloomuga vall tekkis Rukkirahu kanalisse novembris. Peale seda asuti taotlema ka veekasutusluba, sellepärast et valli väljatõstmine eeldab luba.
Kolmas küsimus: "Et olukord Rukki kanali sügavusega on kriitiline (veetase on langenud 4,8 m) ja see võib põhjustada häireid üleveos, juhtis 3. novembril 2017 tähelepanu AS Saarte Liinid sadamate peakapten Andrus Maide. Samasisulise teavituse kõigile partneritele saatis Hiiumaa maavanema kt Piret Sedrik. Milliseid abinõusid kavandas ministeerium sellest tulenevalt, et probleeme Hiiumaa parvlaevaliikluses ära hoida?" Tõepoolest saatis Hiiumaa maavanema kohusetäitja Piret Sedrik 3. novembril kirja partneritele. Ma tsiteerin lõiku tema kirjast: "Kanali keskele on jälle tekkinud uuesti see vall 4,8 meetrit. Arvestades, et ka mujal, valli kõrval on juba sügavus vaid 5,2 meetrit, siis on vähetõenäoline, et sarnase riisumisega, mis eelmisel aastal tehti, enam seda 5,2 meetri peale kogu ulatuses saab. Sellele oleks vaja lahendust, et see uuesti 5,4 meetri peale saab, sest siis, kui laevad seisavad, on hilja sellele mõelda." Pärast seda kirja alustati tõepoolest ettevalmistusi, et 2018. aastal oleks võimalik teostada Rukki kanalis vajalikke süvendustöid ehk pinnase väljatõstmist. Selleks alustas Veeteede Amet vee erikasutusloa taotluse koostamist. Paralleelselt käis ka tegevus, et ekstreemsete, st madala mereveetasemega olukordade puhuks oleks olemas alternatiivsed meetmed saarte ja mandri vahelise ühenduse säilitamiseks. Näiteks, kriitiliselt madala veetasemega saab vedaja TS Laevad valida ohutu kiiruse ja vajaduse korral vältida kanali läbimist täislastis, st jätkata reise, aga mitte enam täislastis. Kuivõrd sel perioodil tuleb tagada vältimatu vajalike kaupade ja reisijate vedu, siis saab vedaja teha koostööd teiste asutustega. Nii sai teha ka erakorralise marsruudi ehk siis ühenduse Heltermaalt mitte Rohukülla, vaid Virtsu.
Neljas küsimus: "Olete sotsiaalmeedias väitnud, et hiidlaste praeguste murede allikaks on paari aasta tagused valeotsused. Milliseid otsuseid konkreetselt silmas peate?" Ma pidasin silmas 2016. aasta otsust asendada süvendamine ehk pinnase väljatõstmine odavama lahenduse ehk setete traalimisega. Pikemalt seda kommenteerida vast ei olegi mõtet.
Viies küsimus: "Hiiumaa vallavolikogu soovib oma pöördumises 22.03.2018 osaleda konkreetse tegevuskava väljatöötamises parvlaevaliikluse häireteta toimimise tagamiseks Rohuküla–Heltermaa liinil. Volikogu hinnangul peab tegevuskava sisaldama Rukki kanali süvendamise, süvendamise regulaarsuse ja täiendavate kaldarampide ehitusega seotud asjaolusid, nende tegevuste eelarvet, teostamise aega ja vastutajaid. Millal valmib selline tegevuskava? Kuidas käitub ministeerium, kui Rukki kanali hooldus- ja süvendustöödeks ei laeku ühtegi nõuetele vastavat pakkumist?" Arutasin seda küsimust 20. aprillil Hiiumaa vallavanema ja volikogu esimehe, Hiiumaa Ettevõtjate Liidu esimehe ning Veeteede Ameti ja ministeeriumi esindajatega. Kohtumisel arutati, millised peaksid olema edasised tegevused, et tagada stabiilne parvlaevaühendus mandri ja Hiiumaa vahel. Lahenduste täpsemad detailid lepitakse kokku edasistel töökohtumistel. Oluline on see, et Rukki kanali süvendustöödeks on eelarves vahendid planeeritud ja töö toimub vahemikus 1. augustist kuni 15. oktoobrini. Me arvestame aga selle tegemise käigus ka Hiiumaa valla soove tööde täpse aja suhtes, et regulaarne parvlaevaliiklus selleks ajaks ei katkeks. Lisasüvendamisteks on raha ette nähtud ka riigi eelarvestrateegiasse aastateks 2020 ja 2022. Loomulikult me uurime, kas tööde käigus on võimalik teha midagi sellist, et setted enam regulaarselt kanalisse ei kanduks ja edaspidi ei peaks süvendamist tegema. Veeteede Amet on palunud Eesti Geoloogiateenistusel teha sellekohaseid uuringuid. Geoloogiateenistus andis mulle täna kinnituse, et nad on juba merel uuringuid teinud, vaadanud setete iseloomu ja uurinud mitte ainult pealmisi setteid, vaid läinud Rukkirahus lausa 30 meetri sügavusse. Süvendamisega seotud tööde tellimine peab aga toimuma siiski kooskõlas riigihangete seadusega. Sellel suvel me nii sügavale ei lähe, tõstame välja sissevalgunud setted. Riigiasutusel, nagu Veeteede Amet on, tuleb arvestada riigihangete seaduses sätestatud tingimusi ja piirmäärasid, samuti hanke avaliku väljakuulutamise perioodi. Veeteede Ameti direktor täna kinnitas mulle, et hange plaanitakse välja kuulutada mais. Hankele pannakse siis juurde ka geoloogiateenistuse vastne uuring. Veeteede Amet on kaardistanud lähipiirkonnas süvendustöö tegijad ning selline oht, et sobivat pakkumist ei tule, on ameti hinnangul peaaegu olematu. Aga siiski, kui avatud hange peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma, tuleb kaaluda muid riigihangete seadusega kooskõlas olevaid võimalusi, et kõik vajalikud tööd saaksid tehtud.
Kuues küsimus: "Häired parvlaevaliikluses on tekitanud Hiiumaa elanikele ja ettevõtjatele materiaalset kahju. Kuidas toimub tekkinud kahju hindamine ja kuidas kavatsete selle kahju kompenseerida?" Mandri ja Hiiumaa vaheline parvlaevaliikluse katkematu toimine on oluline avalik huvi. Saare elanike ja ettevõtjate põhiõiguste realiseerimiseks on mandri ja Hiiumaa vahel transpordiühenduste tagamine riigi erilise tähelepanu all. Mandri ja Hiiumaa vahel on transpordiühendus tagatud nii laevadega Rohuküla–Heltermaa liinil kui ka lennukiga Tallinna–Kärdla liinil. Samuti toimub parvlaevaliiklus kahe suursaare, Hiiumaa ja Saaremaa vahel Sõru–Triigi liinil. Riigi ülesanne on tagada transpordiühenduse toimimine ka ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Erakordselt madala veetaseme tõttu oli parvlaevaliiklus viimati enne tänavust veebruari häiritud 2016. aasta sügisel, kui tugeva ja pikaaegse kirde- ja idatuule mõjul oli mereveetase vähenenud niivõrd, et Rukki kanali sügavus ja veetee ei olnud ohutu parvlaevaühenduse pakkumiseks. Seetõttu tuli kasutada ainult alternatiivseid variante teenuse säilimiseks. Sellest õppides oli firma TS Laevad, kes nüüd teenust pakub, valmis otsekohe jõustama uue liini, mis ühendas Heltermaad Virtsuga. Me tellisime lisareise ka lennukitega ning Sõru–Triigi parvlaevaliinil. Kohalike elanike, nende külaliste ja ettevõtjate vajaduste rahuldamiseks hoidis TS Laevad kui teenusepakkuja kogu aeg ühendust nii Hiiu vallaga kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Maanteeametiga ja Veeteede Ametiga, et oleks võimalik jätkata liinivedu mandri ja Hiiumaa vahel. Ma arvan, et väga tähtis on ka see, et suurte pühade ajal, ülestõusmispühade ajal ei jäänud keegi Heltermaale ja iga viimne kui masin toodi mandrile.
Seitsmes küsimus: "Kes vastutab riikliku hoolimatuse eest jätta laevatee Rukki kanalis süvendamata ning Hiiumaa elanikele ja ettevõtjatele tekitatud kahju ja ebamugavuste eest? Milles see vastutus väljendub?" Pean nõustuma, et Rukki kanali läbitavuse tagamisega on olnud aastate jooksul probleeme ning 2016. aastal kanali süvendamata jätmine ei osutunud õigeks. Saan aga kinnitada, et hiidlaste ja Hiiumaa ettevõtjate ning turistide transpordi tagamine on ministrina minu, aga ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja ühistransporti korraldava Maanteeameti ning üldkasutatavatel veeteedel ohutut veeliiklust korraldava Veeteede Ameti prioriteet. Stabiilse ühenduse tagamiseks korraldab Veeteede Amet sel aastal Rukki kanali süvendustööd. Eesmärk on taastada Rukkirahu kanali sügavus 5,2 meetrile uue kehtiva Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli järgi. Kui te nüüd mõtlete, et see 5,2 meetrit on kuidagi madal, siis juhin tähelepanu, et aastavahetusel vahetasime me mõõtesüsteemi ja 5,2 meetrit Amsterdami nulli järgi võrdub veel möödunud aastal kasutusel olnud Kroonlinna nulliga ehk 5,4 meetriga. Hiidlastele tuleb pakkuda pikaajalist kindlustunnet ning seetõttu plaanib riik süvendustöid Rukkirahu kanalis teha edaspidi regulaarselt. Paralleelselt otsime ka teaduslikult võimalusi, kuidas teha mingeid n-ö lisa-kogumiskanaleid, et see sete nii kiiresti tagasi Rukkirahu kanalisse ei jõuaks ja tulevikus enam parvlaevaliiklust ei häiriks. Sellega olen ammendanud seitse kirjalikku küsimust ja vastan, nii hästi kui oskan, saali küsimustele. Aitäh!