Austatud esimees! Head kolleegid! Toon teieni põhiseaduskomisjonis toimunud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu 590 teise lugemise arutelu. Komisjoni istungit juhatas Marko Pomerants ja seal osalesid Jüri Adams, Hanno Pevkur, Dmitri Dmitrijev Helmut Hallemaa asendusliikmena, Jaak Madison, Lauri Luik, Tarmo Kruusimäe Mart Nuti asendusliikmena, Mihhail Korb, Rein Randver, Tiit Terik ning meie nõunikud. Kohale olid kutsutud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus, sama osakonna nõunik Harry Kattai ja õigusnõunik Kaspar Lepper ning Välisministeeriumi konsulaarosakonna konsulaarteenuste büroo lauaülem Tanel Jõks.
Komisjoni esimees ütles komisjoni istungi alguses, et eelnõu esimene lugemine toimus siinsamas saalis 14. märtsil ja pärast seda esitati eelnõu kohta üks muudatusettepanek, mille autor on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon. Seda muudatusettepanekut tutvustas istungil komisjoni ja fraktsiooni liige Jaak Madison. Ta selgitas EKRE fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku sisu. Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiivi kõigi punktide ülevõtmine ei ole tegelikult kohustuslik ja üks selline punkt puudutab au pair'i ehk lapsehoidja-koduabilise teenust. Muudatusettepaneku sisu on võtta sellest seaduseelnõust välja need sätted, mis tagavad selle teenuse regulatsiooni sisseviimist, st § 1 punktist 11 osa, milles täiendatakse seadust §-ga 1061, § 1 punkt 13 ning § 1 punktid 17–18 ja punkt 21. Nende kõigi sisu on lapsehoidja-koduabilise teenuse ehk au pair'i regulatsioon, mida tahetakse eelnõust välja võtta. Kogu diskussioon toimuski valdavalt selle ettepaneku esitajate ja komisjonis olnud inimeste vahel: miks oli ettepanek algatajate arvates vajalik ja miks lõpuks komisjonis leiti, et see ikkagi ei ole vajalik.
Siseministeeriumi osakonnajuhataja Ruth Annus märkis, et ministeerium toetab eelnõu vastuvõtmist esialgsel, ministeeriumi esitatud kujul, mistõttu ei ole ministeerium selle muudatusettepanekuga nõus. Põhjendus on selline, et kõnealune regulatsioon sobib Eesti õiguskorda ning ei ole ühtegi mõistlikku õiguslikku põhjendust, miks ei peaks direktiivi seda kategooriat üle võtma. Vajadus selliste lapsehoidjate-koduabiliste järele on Eestis reaalselt olemas.
Komisjonis toimus ka nn geograafiline diskussioon. Ruth Annus ütles vastuseks sedagi, et valdavalt on Lääne-Euroopa riigid selle regulatsiooni üle võtnud ja Ida-Euroopa riigid ei ole seda teinud. Jaak Madison muudatusettepaneku ühe esitajana küsis, mis alustel seda hinnatakse, st millal on Ida-Euroopa riik Eesti Lääne-Euroopasse liikunud. Ma arvan, et see ei ole kunagi olnud geograafiline küsimus. See on pigem olnud poliitiliste arengute ja ka ühiskonna arengutaseme küsimus. Ka Ruth Annus vastas, et tegelikult ei ole siin seda mõeldud. Pigem on mõeldud seda, et Eesti on seni juhindunud põhimõttest, et Eesti kehtestab piiranguid või ei anna uusi võimalusi üksnes mõistlikel kaalutlustel, millest peamised on väärkasutuse risk ning oht avalikule korrale ja julgeolekule. Kõnealuse regulatsiooni puhul ei ole täheldatud ega ette näha kumbagi ohtu.
Komisjoni liige Jüri Adams küsis, kas praegu on Eestis au pair'ina tegutsemine kuidagi takistatud või raskendatud või kui EKRE fraktsiooni ettepanek peaks toetust leidma, siis mis oleks edaspidi teisiti. Vastus oli selline, et välismaalaste seadus praegu sellist eraldi regulatsiooni ette ei näe. Kõik selle kategooria inimesed, kes kolmandatest riikidest siia tulevad – kui neid on –, lähevad tegelikult töörände alla ja peavad vastama nõuetele, mille sees on ka keskmise palga maksmise nõue. Hilisemas diskussioonis leidsid mitmed komisjoni liikmed, et üldiselt vist Eestis siiski ei ole palju neid juhuseid, kus lapsehoidjatele ja koduabilistele keskmist palka makstakse. Pigem makstakse selle teenuse eest oluliselt väiksemat tasu.
Komisjoni liige Lauri Luik tundis huvi, mis ohte täpsemalt näeb EKRE fraktsioon au pair'i regulatsiooni Eesti õiguskorda sisseviimises. Jaak Madison märkis, et EKRE fraktsioon ei toeta arusaama, et Eesti riik peab oma seadustesse üle võtma direktiivide sätteid lihtsalt sellepärast, et Eesti ministeeriumid ei näe ühtegi mõjuvat põhjust neid mitte vastu võtta. Pigem peaks see lausa vastupidi olema, et üle võetakse neid regulatsioone ja seadusandlikke akte, mis lahendavad mingit probleemi, on Eesti õiguskorrale või ka töökeskkonnale abiks.
Jaak Madison mainis ka reguleerimata maksustamist, mis võib olla probleemne küsimus. Ministeeriumi esindaja Ruth Annus märkis, et lapsehoidjatele-koduabilistele makstava tasu maksustamist puudutav osa ei muutu pärast seda ülevõtmist, tegelikult on see regulatsioon ka praegu olemas. Selle au pair'i regulatsiooni sisseviimine võimaldab lapsehoidjatele-koduabilistele taskuraha maksta, see ei ole palk või töötasu. Kui mindaks üle töötasu maksmise alustele, siis tuleb lähtuda kõigist tööseadustest ja siis tuleb ka sellist töötamist reguleerida. Samamoodi on võimalik jälgida koduabilise või lapsehoidja tegevuse printsiipe. Kui neid ei järgita, tuleb igal juhul võtta aluseks see, millist tööd sellisel juhul tehakse.
Siis jõudis küsimise kord Hanno Pevkuri kätte. Ta pöördus ministeeriumi esindaja Ruth Annuse poole päris mitme küsimusega. Kõigepealt küsis ta, kas taskuraha suurus on reguleeritud. Vastus oli, et see ei ole reguleeritud. Hanno Pevkur tundis huvi ka selle vastu, kui palju võiks olla neid inimesi, kes oleksid edaspidi huvitatud Eestisse au pair'iks tulekust. Ministeeriumi vastus oli selline, et tegelikult meil praegu seda teadmist ei ole, kuna meil ei ole vastavat regulatsiooni. Seega ei ole ka seadustes vastavat kategooriat fikseeritud. Hanno Pevkur küsis ka seda, kas Rahandusministeerium ei näe probleemi selles, et au pair'ile saab maksta taskuraha, mida ei maksustata. Vastus oli selline, et ei Rahandusministeerium ega Justiitsministeerium ei näe selles küsimuses või asjas probleemi. Tegelikult on selle maksustamisega niimoodi, et perekond või vanemad maksavad teenuseosutajale tasu oma palgast või nendest sissetulekutest, mille pealt on Eesti riik juba maksud kätte saanud.
Tarmo Kruusimäe tundis huvi, kas selline regulatsioon on olemas ka näiteks Ungaris ja Tšehhis. Vastus oli selline, et kummaski riigis seda regulatsiooni rakendatud ei ole. Jüri Adams märkis, et kui vaadata eelnõu teksti, siis sealt ei tule välja, et au pair'il peab olema sõlmitud leping vastuvõtva perekonnaga, vaid tõenäoliselt on leping sõlmitud vahendusfirmaga. Ministeeriumi õigusnõunik Harry Kattai selgitas, et tulevikus võiks tõesti olla ka selline võimalus, et lapsehoidjaid vahendav organisatsioon sõlmib isikuga lepingu konkreetse perekonna abistamiseks ja isik hakkab hoidma just selle pere lapsi.
Arutelu lõpus küsis komisjoni esimees Marko Pomerants, kes toetab EKRE fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut. Hääletusel sai see 2 poolthäält (Jüri Adams ja Jaak Madison) ja teised komisjoni liikmed olid vastu – seega komisjon seda ettepanekut ei arvestanud. Siin tuleb ära tuua ka Jüri Adamsi selgitus. Ta märkis, et tema hääletamine ei olnud sisuline. Ta pidas vajalikuks poolt hääletada meie kodu- ja töökorra pärast, mis näeb ette, et kui eelnõul on alla kahe toetaja, mis saab muidugi tähendada ainult ühte toetajat, siis ei panda seda saalis hääletusele. Adamsi põhjendus oligi selline, et ta hääletas komisjonis eelnõu poolt sellepärast, et seda muudatusettepanekut oleks võimalik ka saalis hääletusele panna, kui muudatusettepanekute esitaja ehk EKRE fraktsioon seda soovib.
Lõpuks tehti menetluslikud otsused: võtta eelnõu teine lugemine tänasesse päevakorda, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu saab teisel lugemisel toetuse osaliseks, viia 2. mail 2018. aastal läbi selle eelnõu lõpphääletus. Selle poolt olid kõik komisjoni liikmed, välja arvatud Jaak Madison, kes oli vastu. Aitäh!