10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud Riigikogu, alustame üldkogu VII istungjärgu 12. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on aeg üle anda seaduseelnõud ja seadusparandused. Seda soovi ma ei näe.
Enne põhitöö algust on mul teile kaks teadet. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Fidži parlamendirühma asutamiskoosolek, selle kokkukutsuja on Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Teiseks, samuti täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Välis-Eesti sõprade ühenduse asutamiskoosolek, kokkukutsujaks Marianne Mikko. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 75 saadikut, tegelikult paar kolleegi rohkem, kuid nad jäid hiljaks oma kaardiga.

1. 10:02 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (605 OE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane esimene päevakorrapunkt, Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 605 esimene lugemine. Palun kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Lauri Luige. Palun!

Lauri Luik
Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on otsuse eelnõu 605, millega palume nimetada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Kalle Laaneti asemele hea kolleegi Hanno Pevkuri, kuna Kalle Laanet teatavasti osutus valituks Riigikogu juhatusse. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas on ettekandjale küsimusi? Neid ei ole. Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams teeb juhtivkomisjoni ettekande.

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Tõepoolest Riigikogu mitmesuguste erikomisjonide hulgas on ka üks selline, mille nimi on julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Seda tüüpi komisjonid meie alatistest komisjonidest erinevad selle poolest, et nendes ei ole fraktsioonid esindatud mitte proportsionaalselt, vaid igal fraktsioonil on üks koht ja lisaks sellele kohale kuuluvale põhiliikmele on olemas ka asendusliige. Ja kuna rahvaesindaja Laanet on meil nüüd Riigikogu juhatuses, siis ta lahkub sellelt kohalt. See on Reformierakonna koht, nii et Reformierakond on avaldanud soovi, et Hanno Pevkur täidaks selle koha. Pevkur on sellega nõus. Minule laekunud andmetel ei ole keegi avaldanud selle vastu protesti või esitanud mingisuguseid teisi kandidatuure, nii et põhiseaduskomisjoni ettepanek on heaks kiita see vahetus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Ettekandjale on ka vähemalt üks küsimus. Mart Nutt.

Mart Nutt
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus ei puuduta mitte niivõrd konkreetset ametisse nimetamist, vaid põhimõtet, mida on tegelikult komisjonis ka arutatud. Nimelt, kui komisjoni liikmete vahetus alatistes komisjonides ei pea toimuma läbi Riigikogu või ei toimu läbi Riigikogu täiskogu istungi, vaid see vahetus saab toimuda lihtsamalt, siis küsimus, et mis on sinu arvamus, kas erikomisjonides ei võiks see liikmete vahetamine toimuda samuti lihtsamalt ehk siis mitte täiskogu istungil.

Jüri Adams
Aitäh, härra Nutt! Ma olen kolme aasta jooksul siin mitmesugustes vormides, ka vabas mikrofonis, päris palju esinenud meie kodukorra mitmesuguste kohtade kriitikaga. Meie kodukorras on väga palju asju, näiteks Riigikogu liikme tähendus on üsna marginaalne ja tegelikult keskses kohas on meil hoopis fraktsioonid. On selline paradoksaalne asi näiteks, et nõutakse selleks, et saalis saaks tõstatada mingit küsimust, et komisjonis oleks vähemalt ettepaneku taga kaks poolthäält, mis tähendab seda, et väikestel fraktsioonidel puudub võimalus omaenda eriseisukohti tuua Riigikogu saali ette jne jne. Nüüd, tõepoolest on teine väiksem grupp ebaloogilisusi, kui Riigikogu suurt saali, nagu praegu mina siin teie aega sisuliselt raiskan, kulutatakse asjade peale, mille peale aega ei peaks kulutama. Minu arvates täiesti loogiline oleks, et sellised vahetused võiksid toimuda Riigikogu juhatuse otsusel ja nagu Riigikogu juhatuste puhul üldse, et nende otsuseid saaks vaidlustada suures saalis, et kui keegi arvab, et vahetusega on midagi korrast ära, siis saaks tõsta. Mingisugune tööaja kokkuhoid sellest kindlasti tuleneks ja see paneks ka nagu asjade olulisuse õigemasse suurusjärku.

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem küsimusi ei ole ettekandjale.

Jüri Adams
Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajaile, kui selleks on soovi. Seda soovi ei ole ja menetlemine läheb üsna kiiresti ka üsna kiiresti ka suures saalis. Eelnõu 605 kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Valmistame selle ette. Kas oleme valmis hääletama? Tänan!
Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 605. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 78 saadikut, vastu ega erapooletu ei olnud ükski kolleeg. Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 605 on otsusena vastu võetud.

2. 10:09 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (592 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Teine päevakorrapunkt, Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu 592 esimene lugemine. Palun kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Andres Herkeli!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Meie ees on tõepoolest kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mida hellitavalt on võib-olla nimetatud ka PBK-le päitsete panemise eelnõuks. Aga ma kõigepealt võlgnen ilmselt seletuse, miks selline probleem üldse on meie ette jõudnud sellise seaduseelnõu kaudu, miks seda menetleti rahanduskomisjonis, kui oleks võib-olla esmapilgul loogiline, et probleemiga tegeleb kas julgeolekuküsimusi käsitlev komisjon või põhiseaduskomisjon, ja kust see temaatika algab.
Ja selle temaatika juured on õieti kahetised. Üks on väga üksik ja teine on päris üldine. Ja see üksik algabki tollest nn PBK kaasusest, mis Eesti avalikkuse ette toodi võib-olla kõige selgemini Oleg Samorodni analüüsi kaudu, mis on avaldatud käesoleva aasta 4. jaanuari Postimehes – üksikuid kilde on ajakirjandusest tulnud ka enne –, mis analüüsis Tallinna omavalitsuse poolt raha eest telekanalis PBK loodud saateid. Küsimuse püstitus oli see, kuivõrd sellise raha kasutamine on otstarbekohane, avaliku raha kasutamine, ja kas on tegemist poliitiliselt tasakaalustatud meediaga või on tegemist saadetega, mis sugugi tasakaalustatud ei ole.  Oleg Samorodni analüüsis neid saateid üsna tundlikul perioodil, juunist oktoobri keskpaigani eelmisel aastal, see oli kohalike omavalitsuste valimise eelne periood. Tema analüüsi kuulus kolm saadet, "Tere hommikust, Tallinn!", "Vene küsimus", "Meie pealinn". Ja kui tuua vaid üks näide, mis peaks olema Eesti ühiskonnale äärmiselt alarmeeriv, on see, et too argipäeva hommikuti eetrisse minev "Tere hommikust, Tallinn!" vaadeldava ajaperioodi jooksul käsitles või andis eetriaega 15 korral Mihhail Kõlvartile, kes tollal oli Tallinna abilinnapea, 14 korral Taavi Aasale, Tallinna linnapeale, 8 korral Raimond Kaljulaidile ja 7 korral, eesnime ei tule meelde, Juferevale, kes on siis linnaosavanemad, jne. Ja sellel perioodil ühegi teise erakonna peale Keskerakonna esindajate eetris olekut selles saates ei olnud. Kui siia juurde lisada veel meie üldine teadmine ja arusaam sellest, millise kallakuga on PBK saated, millise hoiakuga Eesti riigi ja meie iseseisvuse suhtes, meie toimimise suhtes, milliste hoiakutega meie partnerite suhtes, Euroopa Liidu suhtes ja nii edasi ja nii edasi, mida seal edastatakse, siis selle tegemine avaliku raha eest on kahtlemata Eesti huvisid ja julgeolekut õõnestava iseloomuga.
Teine pool, miks me jõudsime kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduseni, on see, et kohalike valimistega seoses Riigikontroll on praegu tegemas ühte auditit ja eelmiste kohaliku omavalitsuse valimiste järel on avalikustanud auditi "Reklaami- ja kommunikatsiooniraha kasutamine valdades ja linnades". Sealt on väga selgelt välja tulnud, et seda avalikku raha, selle kasutus hüppeliselt kasvab kohalike valimiste lähenedes. Ehk siis see, millega ka praegu tegeletakse – ja see audit peaks tulema meie ette suvel, sügisel –, on küsimus sellest, kui palju omavalitsusjuhid on reklaami- ja kommunikatsiooniraha kasutanud iseenda reklaamimise huvides ja kuidas selleks on kasutatud kohalike omavalitsuste poolt välja antavaid ajalehti. See probleem on kindlasti palju laiem kui Tallinna linna probleem.
Tõepoolest, kui vaadata nüüd PBK küsimust, siis esimene mõte, mis tekib, on see, kas meil annab midagi reguleerida meediaga seotud seadusandluses, et öelda stopp, sellisesse kanalisse me Eesti avalikku raha lihtsalt ei vii. See oli ausalt öelda ka eelnõu algatajate esimene otsing, et seda asja lahendada niiviisi. Aga loogilist rada pidi me jõudsime lõpuks selle küsimuseni, et mis on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded, kas avalikkuse teavitamine peab toimuma niisugusel viisil, kus avaliku raha eest lihtsalt ostetakse saateid, ostetakse artikleid, ostetakse reklaami, mis kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisse ei puutugi, või on võimalik täita kas või avaliku teabe seadusest tulenevaid nõudeid kuidagi teisiti, niiviisi, et me ei aja segamini seda, mis on omavalitsuse poolt edastatud teavitus, teadaanne ja mis on tegelikult sõltumatu ajakirjanduslik sisu. Ehk siis meie arusaam seda seaduseelnõu esitades on see, et ajakirjanduslik sisu peab olema professionaalide poolt toodetud ja toodetud sõltumatult, nii et avalik raha ei anna selle suunitlusele niisugust etteantust. Ehk siis alati on võimalik avaldada tasulisi teadaandeid, teavitada, saata välja pressiteateid, teha pressikonverentse, teha vajadusel ka reklaami, kui see puudutab otseselt omavalitsuse ülesannete täitmist, aga ei ole vajadust osta avaliku raha eest tasulisi saateid ja tasulisi artikleid. Seda enam, et sellisel juhul auditooriumi jaoks ei ole sugugi selgelt mõistetav see, kus lõpeb sõltumatu ajakirjandus ja kus algab tegelikult manipuleeritud, ostetud ja poliitiliselt mõjutatud sisu.
Sellest tulenevalt seaduseelnõus on kaks väga selget punkti: täiendada finantsjuhtimise seaduse § 28 uute lõigetega. Esiteks, valla- ja linnavalitsus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ning ametiasutuse hallatav asutus ei või osta avalikke vahendeid kasutades ajakirjanduslikke saateid ja tasulisi artikleid. Ja teiseks, valla- ja linnavalitsus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ning ametiasutuse hallatav asutus ei või osta reklaami, mis väljub kohalikule omavalitsusele seadusega pandud teavitamise ja kohaliku elu korraldamise ülesannetest. Juhin lihtsalt tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadus muu hulgas lubab ka niisugust reklaami, mis... Või kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuulub kohaliku elu korraldamine, mida ei ole seaduses väga täpselt avatud, sisustatud, aga mis kindlasti annab antud piirangu puhul ka olulise paindlikkuse, sest üldjuhul üksikküsimusi analüüsides on selge, mis puutub kohaliku elu korraldamisse ja mis ei puutu.
Ja sellest kõigest lähtudes tahame me avada, esiteks, diskussiooni sellel teemal ja see n-ö jama või, ma olen öelnud, ka kolmekordne varastamine, kus sisuliselt varastatakse avalikke vahendeid, varastatakse avalike vahendite kasutamisega valimiseelselt ka inimeste hääli ja lõpuks varastatakse Eesti riigi ressurssi Eestile mittesõbraliku, et mitte öelda vaenuliku telekanali kasuks, see olukord tuleb kindlasti ära lõpetada. Ja rõhutan veel kord, et eelnõu eesmärgiks ei ole piirata kohaliku omavalitsuse otsustusõigust, vaid eelkõige aidata kaasa avaliku raha sihipärasemale kasutamisele. Ja kui soovite, siis selle taga võib näha veel ühte probleemi, millele on juhtinud hiljaaegu tähelepanu Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht härra Mart Raudsaar, ehk probleemid algavad sellest, kui omavalitsused soovivad teha maksumaksja rahaga ajakirjandust. Muu hulgas on Eestis seoses omavalitsuste poolt niisuguse ajakirjanduse tegemise – jutumärkides, st paistab sõltumatu, aga tegelikult ei ole –, sellega seoses on löögi all ka kohalikud ajalehed ja kindlasti sõltumatu ajakirjandus on väärtus, mida me tegelikult selle eelnõuga kaitseme. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimusteringi avab Monika Haukanõmm. Palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea ettekandja! Nagu oligi oodata, tuli loomulikult Vabariigi Valitsuselt mittetoetav seisukoht. Samas on väga huvitav lugeda seisukohta, mis valitsusest tuli. Nad ütlevad seda, väga selgelt, ja nõustuvad, et tegemist on olulise probleemiga ja sellele tuleb leida õiguslikult pädev ja terviklik lahendus. Minu küsimus lähebki selle Vabariigi Valitsuse seisukoha juurde. Nad on esitanud eelnõu kohta ka kuus märkust, mida on palutud rahanduskomisjonil arutada. Millised on teie kommentaarid nendele Vabariigi Valitsuse seisukohtadele?

Andres Herkel
Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, mina ei oodanud, et Vabariigi Valitsus annab sellise seisukoha, nagu ta andis. Mina olen ikka idealist ja loodan kõige paremat. Vabariigi Valitsus tegelikult esimesel korral isegi otsust vastu ei võtnud. Kahes voorus, saan ma aru, arutati seda. Mulle tuli tõepoolest komisjoni minnes ka üllatusena, et selline seisukoht oli kujundatud. Ma lootsin toetust, kas või tulenevalt juba sellest, et nii sotsiaaldemokraatide kui ka IRL-i juhid on väljendanud arusaamist, et niisugune PBK-lt saadete ostmine ühe Eesti omavalitsuse poolt tuleb kiiremas korras lõpetada, see ei ole kohane. Ma nüüd natukene tõlgendan ja arvan, aga ma arvan seda, et ka Keskerakonna juht peaminister Jüri Ratas näeb siin probleemi, mis vajab lahendamist. Ilmselt tema roll Keskerakonna Tallinna nõukogu juhina ei ole selline, et ta oleks seda suutnud veenmisega lõpetada. Ja hea meelega tulnuks siin Vabariigi Valitsusele appi.
Nüüd, mis puudutab seda seisukohta, nii nagu seda komisjonis esitati, siis siin oli mitmeid möödarääkimisi, mis mind esimesel korral ehmatasid, vähemalt selles suulises ettekandes. Kõigepealt öeldi ... Või üks argumentidest, mis öeldi, oli see, et probleem on olemas küll, aga see seadus ei ole õige koht selle probleemi lahendamiseks. Tegelikult mina arvan, et Riigikogu oma initsiatiiviga võib kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise reegleid kujundada. See on just nimelt see koht, kus meie saame sekkuda.
Kõlas seisukoht, et muuta tuleks erakonnaseadust. Sellega kaasneva temaatika osas võib-olla tuleks muuta midagi ka erakonnaseaduses, aga see on täiesti erinev temaatika. Antud juhul ei ole siiski avalikku raha kuritarvitanud mitte Keskerakond otse, vaid seda on kuritarvitatud Keskerakonna kasuks, aga kuritarvitajaks on meie arvates olnud Tallinn linn ehk kohalik omavalitsus, mistõttu olen seisukohal, et see seadus, millesse me soovime täiendust, on täienduse jaoks tegelikult täiesti õige koht.
Teiseks kõlas muidugi see väide, et see on ebaproportsionaalne ja keelab kogu ajakirjanduslike saadete tellimise. Ka Eesti Televisioonis on üks niisugune saade "Lauluga maale", kus omavalitsused aitavad rahastada seda, et kutsutakse külalisi, ja seda kantakse üle. Vaat, siin on minu meelest nüüd üks väga ajakirjandus-filosoofiline või avalik-õigusliku ringhäälingu filosoofiat puudutav küsimus. Mulle meenub see, et mõni aeg tagasi – sellest võib olla tagasi ikka tublisti kümmekond ja rohkem aastat –, kui Eesti Televisioonis oli ka ühe ja teise ministeeriumi selliseid 15-minutilisi saateid. Eriti on mul meeles keskkonnauudised, kus ikka lõpuks ilmus korra selle 15 minuti jooksul vähemalt ekraanile ka ametis olev keskkonnaminister. Mida me hakkame peale niisuguse lähenemisega, kui tegelikult riik ise finantseerib avalik-õiguslikku ringhäälingut? Ma arvan, et avalik-õiguslikku ringhäälingut tuleb rahastada otse, toimetuslik sõltumatus tuleb säilitada ja ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, riigiasutused ei saa seda finantseerida niiviisi, et nad edastavad seal mingit poliitilist sisu. Ei pea üldse nemad finantseerima, seda saab korraldada teistmoodi – niiviisi, et tasakaalustatus on tagatud.
Ma jään selle seisukoha juurde, et saadete tellimine ei ole kuidagimoodi kohaliku omavalitsuse ülesanne. Teavitada on võimalik teisiti. Saateid las teevad professionaalid. Avalikke teateid on võimalik raadios ette lugeda, televisioonis samuti, kas või näidata, trükiajakirjanduses ära trükkida ja sellega on see töö tehtud. Aga arvamusartiklite ostmine vallavanematele või niisuguste saadete ostmine, nagu PBK-s eetrisse läheb, on kurjast. See vahendustöö võiks jääda ajakirjandusele, kes kas siis võtab pakutud saate või teema vastu või jätab vastu võtmata.
Tõusis üles ka see küsimus, kes seda täitmist kontrollib. Ma arvan, et Mihhail Stalnuhhin tegelikult komisjoni ettekandes teise vaatenurga alt seda kõike võib ka kajastada, aga siin oli küsimus, jah, selles, et kui niisugused sätted kehtestada, siis kuidas tagatakse kontroll. Ma ei tea, minu meelest on see küsimus selles mõttes naljakas, et kohalik omavalitsus ise, kas või volikogu revisjonikomisjon, kannab hoolt selle eest, et omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest tulenevaid nõudeid täidetakse. Peale selle on olemas meil vajadusel ka seesama Riigikontroll. Kui on tegemist kahtlusega, et reklaami on tehtud ühe või teise poliitiku kasuks valimiste eelsel ajal, siis tegeleb sellega Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Nii et siin ma ka probleemi ei näe. Sellest võib rääkida pikemalt, et kui ma sisulist probleemi näen, siis võiks natukene arutleda, jah, selle üle, millises vahekorras meie pakutud lahendus on näiteks avaliku teabe seadusega, aga sellele antud arvamus isegi mitte ei osuta. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te ise nimetasite just avaliku teabe seadust ja minu küsimus ongi, et milline on selle eelnõu koosmõju avaliku teabe seadusega ja kas sellele on üldse mõeldud, on seda analüüsitud, on seda uuritud.

Andres Herkel
Aitäh! Ma olen küsinud ühe mitteametliku lühianalüüsi selle kohta ja kindlasti, kui me selle eelnõuga edasi läheme, seda tuleks edasi analüüsida, võib-olla mitte niivõrd rahanduskomisjonis, kuivõrd see jääb põhiseaduskomisjoni küsimuste alla ja see on naljakas, et neid eelnõusid käsitletakse niiviisi, et puutepinda kogu sellise valdkonnaga tervikuna ei ole. Aga tõepoolest meie tähelepanu juhiti sellele, et avaliku teabe seaduse kohaselt on teabe valdaja kohustatud andma avalikkusele korrapäraselt teavet avalike ülesannete täitmisest, siis on veel seal pikk loetelu, millist teavet on teabe valdaja kohustatud avalikustama. Põhimõtteliselt on olemas ka ühes paragrahvis üks säte, mis kinnitab, et ka tele- või raadioprogrammid on selle avalikustamise vahendiks, noh loomulikult, kõik kanalid, mis avalikkuseni jõuavad, on selleks vahendiks.
Ma tegelikult tulen tagasi selle juurde, et minu arvates mitte mingil moel see avalikustamine ei pea eeldama seda, et tasu eest tellitakse saateid ja artikleid. Tasu eest on võimalik avaldada teavitust, on võimalik avaldada mingisugune, omavalitsused tihtipeale avaldavad informatsiooni planeeringute arutelude kohta ja niisuguseid teavitusi on võimalik edastada päris kindlasti teiste vahenditega. Nüüd, siin on üks nüanss, mida minu meelest tasub tähele panna ja see kuidagimoodi tõepoolest kõlab kokku Tallinna linna, sealhulgas Tallinna linnapea retoorikaga, et mispärast niisugust tegevust PBK kaudu arendatakse. Jäetakse kõrvale välispoliitilised küsimused, julgeolekupoliitilised küsimused ja lähtutakse ilmselt sellest, et teabe valdaja on kohustatud teabe avalikustama viisil, mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni. Ja üks väidetest tõepoolest ongi see, et PBK kaudu jõutakse kõige paremini venekeelse auditooriumini. Siin on nagu selline väga tõsine kaalutlemise koht, et kumb väärtus siis kumba üles kallutab. Üldiselt ükski endast lugupidav riik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus ei peaks kasutama avaliku teabe seadusest tuleneva ülesande täitmiseks niisugust kanalit. Ma siinkohal võib-olla osutaksin ka nendele analüüsidele, mis üldse Venemaalt lähtuva meedia ja mõjutustegevuse osas on tehtud mitmeid ja mitmeid kordi ja väga erinevaid. Üks on RAND Corporationi kodulehel ka praegu kättesaadav ja selle järelduse sisu on säärane, et mida teha niisuguses olukorras. Niisuguses olukorras tuleb arendada ja vajadusel investeerida kodumaistesse meediakanalitesse, nende sisutegevusse ehk siis see, mida avaliku raha eest tuleb teha, on ilmselt antud juhul, kui me räägime televisioonist, Eesti Rahvusringhäälingu tugevdamine venekeelsete saadete osas, aga kindlasti mitte raha suunamine teisest riigist lähtuvale telekanalile, mille sisu analüüs kinnitab, et esiteks on tasakaalustamata, poliitiliselt tasakaalustamata, ja teiseks ta ei edasta oma lõppkokkuvõttes Eestile teps mitte sõbralikke seisukohti ja kolmandaks tegelikult, mis veel kõige hullem, on see, et jätab auditooriumile mulje, et tegemist ongi Eesti kohalikke probleeme käsitleva kohaliku telekanaliga.

Aseesimees Enn Eesmaa
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Presidendi eestvõttel on algatatud diskussioon, et kas kohalikes omavalitsustes võiks läbi viia ka tulemisauditi, mis annaks sellele kohalikule inimesele kindlasti väga selge küsimusele vastuse, kas tema maksumaksja raha on sihtotstarbeliselt ja mõjukalt kasutatud. Seda temaatikat on edasi kandnud ka uus vastne riigikontrolör Janar Holm. Kas see valdkond on üks põhjus, miks suurerakonnad, kes on pikema aja jooksul omavalitsuse valitsemise vastutust kandnud, on sellele nii kategooriliselt vastu?

Andres Herkel
Aitäh! See tulemisauditi filosoofia on ilmselt laiem küsimus ja selle koosmõju sellega, mis on omavalitsuse ülesanne, mis on autonoomia ja kas kõikide ülesannete täitmist saab rahaliselt mõõta. Kindlasti võib siin olla probleem suurel määral ka selles, et Eestis on tõepoolest kujunenud omavalitsusjuhtide kiht, kes on harjunud sellega, et neil on piisavalt raha, et anda iseendast häälekalt teada kohalikus vallalehes. Ja nagu ma eespool osutasin siin Mart Raudsaare seisukohale – ja see minu meelest on Eesti ajakirjandusmaastikul päris alarmeeriv seisukoht – selle kohta, et see tung kasutada kohaliku omavalitsuse vahendeid selliste valla- või linnalehtede väljaandmiseks ja nendes teeselda sõltumatut ajakirjandust on päris suur. Tegelikult see Eesti ajakirjanduse sõltumatust olulisel määral kahjustab. Ma ei oska nüüd seda ... pole vast põhjust siin seostada ühe või teise erakonnaga, aga kindlasti see probleem on olemas. Ma usun, et riigikontrolli audit, kui see peaks valmima, heidab sellele probleemile ka täiendavat valgust. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Vaadates seda olukorda, kus täiesti karistamatult jätkatakse Eesti suhtes vaenuliku kanali rahastamist meie oma Eesti maksumaksja rahaga, tehakse seda selles kanalis saateid või saadete ostmise sildi all, on hästi arusaadav, kust selle eelnõu tõukumine pärineb. Aga ma ütlen ausalt, et kindlasti ka mulle oleks oluliselt sümpaatsem, kui me ei peaks järjekordse seadusega või seadusesse raiumisega reguleerima sisuliselt poliitilise kultuuri küsimusi. Te panite rõhku oma ettekandes ja ka küsimustele vastates PBK-st saadete ostmise lubamatusele, millega ma sajaprotsendiliselt nõustun, aga selle kõrval on Tallinnal terve oma telekanal, mis raiskab miljoneid, just nimelt teeseldes sellist sõltumatut ajakirjandust. Kas ma saan õigesti aru, et see eelnõu Tallinna Televisiooni probleemi jätab kõrvale?

Andres Herkel
Aitäh! Kõigepealt ma nõustun küsijaga absoluutselt selles, et kui neid asju saaks lahendada poliitilise kultuuriga, see oleks väga palju parem ja me ei peaks selliseid eelnõusid esitama. Vabariigi Valitsuse arvamuses on ka seda rõhutatud, aga nemad ei näita meile seda, kuidas seda saab paremini teha, kui see, mida meie pakume. Ja samuti ma väga tänan selle Tallinna Televisiooni küsimuse tõstatamise pärast, sest tegelikult ma säärast küsimust mõnevõrra siin ootasin. Me otseselt seda ei puuduta tõepoolest, aga kindlasti see puutumus on olemas. Ehk siis loomulikult tekib siin see küsimus, et kui kohalik omavalitsus täielikult finantseerib ühte telekanalit, siis kas see on saadete ostmine või mis asi see on. Põhimõtteliselt riik ju tegelikult toetab ka rahvusringhäälingut ja me kõik oleme kokku leppinud, saame sellest aru, et see ei ole saadete ostmine, sest seal on tasakaalumehhanismid, tasakaalustatud nõukogu, mis koosneb erinevate poliitiliste jõudude esindajatest, ekspertidest jne. Nüüd see Tallinna Televisiooni küsimus, kahtlemata selle tõstatatud teema kontekstis sellel on väga tugev puutumus. Ja kui nüüd mõelda selle peale, et üldse üks omavalitsus niisugusel kujul telekanalit finantseerib, siis minu arvates saab see toimida ainult sellisel juhtumil, kui on tagatud sellised avalik-õiguslikule ringhäälingule omased mehhanismid. Ehk siis olgu kas või Tallinna volikogus esindatud kõigist jõududest koosnev nõukogu, olgu tagatud täielik toimetuslik sõltumatus, olgu tagatud see, et kutsutakse saatesse erinevaid inimesi. Ausalt öelda see, mida mina Tallinna Televisioonis üldiselt siiamaani olen näinud, on sellest kõigest kaugel. Ehk siis Tallinna Televisiooni küsimusel kindlasti on selle meie poolt tõstatatud probleemiga teatav arvestatav puutumus, aga ma päriselt ei arva, et me selle eelnõuga seda lahendame. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams.

Jüri Adams
Lugupeetud ettekandja! Selle nähtuse poliitiline definitsioon ja see hinnang, kuivõrd see on korruptsioon, on üks meie aja üldisemaid küsimusi. Mina saan aru niimoodi, et Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud riikides kasutatakse selliste nähtuste kohta valdavalt ilmselt sellist vene keelest lähtuvat väljendit nagu administratiivse ressursi kasutamine. Kas seda sobiks ka eesti keeles nii nimetada või on meil mingisugune parem omakeelne nimetus? Meil on kunagi olnud nihukesed väljendid nagu "käsi peseb kätt" ja "onupojapoliitika". Nendega seda vist väga hästi ei kirjelda. Kuidas me peaksime seda iseloomustama, et meie kohta ei öeldaks nii, nagu mitmed Eestit külastavad venelased, et siin on osa elust, mis mitte millegi poolest ei erine elust Venemaal?

Andres Herkel
Aitäh! Kõigepealt üks lähtekoht, jah, millega tullakse niisuguste algatuste vastu, on see, suhteliselt küüniline, et sõltumatut ja vaba ajakirjandust ei saagi olemas olla ning kõik see, mida me oleme püüdnud sõltumatuna kujundada, tegelikult seda ei ole. Niisugused süüdistused tulevad ka. Aga nüüd see administratiivse ressursi kuritarvitamine ja kõik need muud väljendid. Ma arvan, et kõik need väljendid on asjakohased, kui neid kasutada kas metafooridena ja sellises tõsisemas erialatekstis või ... Erinevate riikide analüüsitekstis on tõesti kasutusel mõiste "administratiivse ressursi kuritarvitamine". Võib-olla eesti keeles oleks natukene lihtsam, lühem ja selgem öelda "avalike vahendite kuritarvitamine", eestikeelsem. Aga misuse of administrative resources, jah, see on selline väga tavaline väljend, millega mina olen oma teises tegevuses aastaid tagasi väga palju kokku puutunud Euroopa Nõukogus, nii eri riikide valimissituatsioonile ja valimiste sõltumatusele hinnangute andmisel kui ka GRECO korruptsioonivastase üksuse analüüsides. See on selline vägagi laialt kasutatav termin, mitte ainult endise Nõukogude Liidu riikide kohta, vaid kindlasti laiemaltki, väga palju laiemaltki.
Tegemist on väga keerulise probleemiga, mida lõplikult ja sajaprotsendiliselt lahendada võimalik ei ole. Näiteks tulevad meil järgmisel aastal valimised ja Riigikogu liikmetel lõpeb siin mingi aeg enne valimispäeva töö ära. Võib-olla keegi sõidab kuluhüvitise eest valijatega kohtuma sellel perioodil. Tekib küsimus, kas ametis olevatel Riigikogu liikmetel on administratiivset ressursi, kaasa arvatud oma aja kasutamise eelis võrreldes teiste kandidaatidega. Kunagi Gruusias ma kohtasin probleemi, kus opositsioon ütles presidendile, et on valimised, sa ei tohi kasutada oma ametiautot, käi jala. Selliseid asju saab viia alati ka absurdini ja väga kaugele. Aga nüüd see probleem, millele antud eelnõu tähelepanu juhib ja mis on PBK-ga seoses Eesti avalikkuse ees, on minu meelest erakordselt selge avalike vahendite kuritarvitamine. Nii et ma ei söanda siin praegu seda piiri ... Ja selle piiri seadmine erinevates analüüsides, erinevates dokumentides on alati päris keeruline. Aga kindlasti see, mida me püüame siin eelnõuga lahendada, on nagu selgelt üle piiri ning vajab lahendamist. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Barbi Pilvre, palun!

Barbi Pilvre
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Väga oluline probleem: poliitilise sisu ja ajakirjanduse läbipõimumine, millele ka Mart Raudsaar viitas. Ma tooksin sellise näite, et kuidas käituda. Vallalehes kajastatakse kohaliku kaubanduskeskuse avamist, sellega on seotud mitmed olulised kohalikud poliitikud. Kas see on teavitamine, kas see on poliitiline promo? Oletame, et seda lugu, seda vallalehte annab vald välja. Kuidas seda juhtumit menetleda?

Andres Herkel
Aitäh! Ma arvan, et tõepoolest, nagu igasuguste muude avamistega, need poliitikute pildid valimiseelsel perioodil kohe kindlasti ei ole asjakohased. Kui sinna keegi pildi peale jääb – need juhtumid võivad olla ju äärmiselt eripalgelised. Tekib küsimus tegelikult alates sellest, et kas kaubanduskeskuse avamisest tõesti inimesed teada ei saa, kui vallaleht seda ei käsitle. Ses mõttes küsimus on ikkagi kontekstis, me peame vaatama seda lehte tervikuna, me peame vaatama mingit ajaperioodi, me peame vaatama seda, näiteks valimiseelsel perioodil, kui palju ühe või teise poliitilise jõu kandidaate on saanud ruumi, on jäänud pildi peale, on avaldanud oma seisukohti. See tervikpilt on ilmselt see, mida analüüsida, mitte üksikjuhtum, üksikjuhtumist päriselt järeldust teha siiski ei saa. Aga ma veel kord rõhutan, et valla sisemisest asjaajamisest ja mingitest volikogu otsustest, mingitest kohaliku elu korraldamise küsimustest teadaandmine vallalehe kaudu on täiesti selline aktsepteeritav tegevus ja kindlasti mõeldav. Aga see, milles nii Mart Raudsaar näeb ohtu kui mina näen siin ohtu, on see, kui need lehed hakkavad teesklema kohalikku ajakirjandust ja hakkavad võistlema seniste maakonnalehtedega, mida antakse välja erainitsiatiivil, mitte avaliku raha eest. Ja ausalt öelda see oht selles olukorras, kus meie omavalitsused on ühinenud ja suurenenud, tegelikult võib minna veel suuremaks, kui ta siiani on olnud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Enn Meri.

Enn Meri
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas selles küsimuses on mingisugused rahvusvahelised kogemused, mida saaks siin võib-olla esile tõsta?

Andres Herkel
Aitäh küsimuse eest! Jah, on. Ja tegelikult, kui me läheme loodetavasti teise lugemiseni, ma arvan, et neid oleks vaja üldistada. Üks pool on see, mida ma eespool ütlesin, ükski endast lugupidav riik niisugust tegevust, nagu PBK puhul meil toimub, endale lubada ei saa, see on väga selge kogemus. Teine küsimus on see, et kuivõrd ja kuidas on see erinevate riikide seadusandluses reguleeritud? Me oleme analüüsi- ja infoosakonnale sellekohase päringu esitanud, aga selle vastuse saamine ilmselt võtab nii palju aega, et kui me läheme selle eelnõuga edasi, siis teise lugemise ettevalmistamise ajaks kindlasti on seda informatsiooni rohkem. Lugupeetud Oleg Samorodni on mulle saatnud väljavõtted Prantsusmaa seadusest ja seal on täiesti olemas, see puudutab küll kommunikatsioonivabaduse seadust, pärineb muide 1986. aastast. Sellistes Lääne-Euroopa riikides on need seadused reeglina päris vanad, selle alusel on välja antud ka dekreete, puutuvalt kohalikke omavalitsusi, ja seal on öeldud, et tuleb austada poliitilise kallakuga reklaamihõnguliste (ma vabalt tõlgin prantsuse keelest) saadete keeldu. Härra Lenk, kui te raputate pead. Interdiction des émissions publicitaires à caractère politique.

Aseesimees Enn Eesmaa
Kui veel midagi jäi segaseks, siis Heimar Lenk saab küsida.

Heimar Lenk
Aitäh! See on nii naljakas ettekanne, et tore kuulata, hea tuju kohe täna. Ma tahtsin küsida, et miks te peate ... Mul on kaks küsimust ühes. Miks te peate Tallinna Televisiooni tasakaalustamatuks, kui parlamendi opositsioonierakonna juht Talvik on Tallinna Televisiooni saate "Otse kümnesse" saatejuht ja saab sealt palka? Ja teine pool on selles: mis ajast te loete vallalehti ajakirjanduseks? Millele te toetute? See pole ajakirjandus.

Andres Herkel
Aitäh, härra Lenk! Ma jagan teie arusaamist, et see ei ole ajakirjandus, kuid sellel avaldub väga selge tendents paista nagu ajakirjandus. Ja mida enam raha sinna sisse pannakse, seda enam see mõjutab tegeliku sõltumatu ajakirjanduse turgu. Härra Talvikult tuleb küsimusi esitada temale endale ilmselt, aga võib-olla võib siin näha mingisugust katset Tallinna Televisiooni poolt. Ma olen kuulnud ka seda, on kavas tuua sisse erakapitali. Kui nüüd Tallinna Linnavalitsus mõistlikult talitab, siis tuleks selle televisiooni probleem lahendada kas erakapitali kaasamisega, selle müümisega või tõesti ka selliste tasakaalumehhanismide loomisega. Teie ise, ma tean, olete seal saadetes hästi palju olnud. See küsimus kallutatusest, jällegi, ei ilmne mitte üksikjuhtumi puhul, vaid pikas ajalises vaates. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Heimar Lenk, teine küsimus.

Heimar Lenk
Kas ma sain õigesti aru, et kui nüüd Talvik saab saatejuhina jätkata, siis võib ka Tallinna Televisioon jätkata? Ma lugesin sellise vastuse välja.

Andres Herkel
Aitäh! Antud seaduseelnõu otseselt ei tegele Tallinna Televisiooniga, aga nii nagu ma vastasin Keit Pentus-Rosimannuse küsimusele, siin kindlasti puutumus on olemas ja see küsimus siit tekib, et kas kogu niisuguse telekanali pidamine tähendab nüüd ka saate ostmist selles mõttes, nagu see meil on siin seaduseelnõus kirja pandud. Ma ütlesin umbes niiviisi ja ma jään selle seisukoha juurde, et kindlasti ei määratle ühe või teise telekanali sõltumatust ja vastavust niisugusele heale ajakirjandustavale mitte see, kas erinevatest erakondadest pärit saatejuhid on omavahel tasakaalustatud ja kas neid on ühelt ja teiselt poolelt, vaid seda saab määratleda ikkagi selle kaudu, kas on olemas selged tasakaalustatuse põhimõtted, nagu Eesti puhul see kehtib Eesti Rahvusringhäälingu seaduses, ja kas on tegemist ka poliitiliselt tasakaalustatud nõukoguga sealjuures. Äärmisel juhul võiks näha, kui omavalitsus leiab, et tal on vaja teha televisiooni, seda niisugusel juhtumil, kui luuakse analoogiline mehhanism, aga suurt vajadust ma siiralt öeldes selle järele ei näe, sest – jällegi ma tulen selle juurde – avalik-õiguslik ringhääling on meil olemas ja täidab oma seadusega pandud kohustusi ja selle kaudu ei jää üldiselt ka Tallinna linna probleemid kajastuseta. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Märt Sults.

Märt Sults
Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Mul niisugune küsimus. Tähendab, mul on olnud õnn kolm saatesarja ja kolm hooaega teha kooliteemalisi saateid Tallinna Televisioonis, sest muu telekanal neid ära ei ostnud – selles mõttes "ostnud", jutumärkides, mitte rahaliselt. Siis juhtus selline asi, et saated "Pikk vahetund" ja "Pärast tunde" esitasid teemad, aga samal ajal riigitelevisioon ja kommertskanalid tegid sihukese väikese asja, et tegid nagu väikesed ideevargused ja hakkasid kajastama neid teemasid läbi oma vaatevinkli, mis ei olnud nagu objektiivse reaalsusega kooskõlas. Kuidasmoodi neid asja tõlgendada? Kas siis Tallinna Televisioon on edumeelne televisioon või on ta ideede generaator? Samal ajal neid asju peaks ju võrdlema ja hindama objektiivselt.

Andres Herkel
Aitäh, härra Sults! Ma arvan, et kui Tallinna linn otsustab Tallinna Televisioonile luua niisuguse sõltumatu nõukogu, nagu ma eelmisele küsimusele vastates osutasin, siis on see küsimus nendele. Antud seaduseelnõu kontekstist läheb see siiski päris kaugele, Tallinna Televisiooni saadete hindamine. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Komisjoni ettekande jaoks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini.

Mihhail Stalnuhhin
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Antud seaduseelnõu arutas rahanduskomisjon oma korralisel istungil 9. aprillil. Ennekõike kuulati ära Vabariigi Valitsuse esindaja. Ta tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Ta märkis ära, et kuigi valitsus saab aru probleemi olemusest, aga esitatud sõnastuses antud seaduseelnõu ei toeta. Ja valitsuse kirjas on välja toodud kuus punkti, miks ei toeta.
Esimene punkt on see, et pakutav muudatus dubleerib olemasolevaid sätteid ja seal on viide nii KOKS-ile kui ka erakonnaseadusele. Loogika on selline, et praegugi on see tegevus tegelikult keelatud. Teine viide on ebaproportsionaalsusele. Konkreetsete küsimuste ja vastuste taustal ma selgitan seda hiljem veidi pikemalt. Siis oli ka viide sellele, et kohaliku omavalitsuse finantstegevuse seadus ei tegele kohaliku omavalitsuse tegevuse üksikasjadega, see oleks omaette pretsedent. Selle jaoks on teised seadusandlikud aktid olemas. Neljas, mis on kohe selgelt näha, on need sanktsioonid, mis peaksid olema keelatud tegevuse eest. Ja pole määratud ka organit, kes peaks ennekõike välja selgitama, kas on rikkumisi, ja siis tegema mingi otsuse, mis karistaks rikkujaid.
Siis viitas Vabariigi Valitsuse kiri sellele, et seaduseelnõu seletuskirjas on juttu sellest, et võiks ju pöörduda avalik-õigusliku ringhäälingu poole selleks, et avalikkusele huvitav teave edastada. Valitsus vaidles sellele vastu. Ringhääling selliste asjadega ei tegele. Ja viimane, kuues on seesama poliitiline kultuur, millest siin sai üht-teist juba räägitud. Selliseid asju on võimatu või praktiliselt võimatu defineerida ja seadustada, seda teavad kõik, täpselt nii nagu ei ole võimalik kuskil seaduses ära määrata sellised näited nagu koalitsioon, opositsioon jne. Peale seda ... No selge see, et algatajate esindaja tutvustas seaduse mõtet, eks ju, see sai praegu juba pikalt läbi räägitud siit puldist, ma ei hakka seda kordama.
Siis tulid küsimused ja rida küsimusi olid selliseid, mis tegelikult pühendusid ühele teemale: miks ei tohi osta näiteks artikleid. Kuna nad on omavahel seotud, siis mõte on selline. Näiteks, mingi omavalitsus võtab vastu mingi määruse, millega antakse soodus – no komisjonis oli jutuks näiteks korteriühistutest –, meedia ei ole huvitatud sellest kuivast infost, selle trükkimisest niisama, ja siis tekib vajadus see info siiski inimesteni toimetada. Siis ostetakse see pind ja tehakse sellel teemal info, kus ... no mainitud oli, et näiteks linnapea selgitab linnale, millise otsuse kohalik omavalitsus tegi. Vastus oli selline, et sellega peab tegelema ajakirjandus. Poliitikud võivad kirjutada arvamusartikleid ja siis on juba meedia asi, kas neid trükkida või mitte trükkida.
Siis tekkis selline küsimus, et ... (Pöördub E. Eesmaa poole. Saalis on lärm.) Härra juhataja, need on meie erakonnakaaslased. Kas te ei võiks neile midagi sõbralikult öelda, et nad siit saalist läheksid vähemalt koridori?

Aseesimees Enn Eesmaa
Püüan. Võimatu on arvata küll, mis neid praegu erutab, kuid ma tuletan meelde, et ametlikud läbirääkimised algavad üsna pea. Kolleegid Keskerakonnast ...

Mihhail Stalnuhhin
Kuule, viska neid haamriga!

Enn Eesmaa
Kui te lubate, siis me jätkaksime. Palun!

Mihhail Stalnuhhin
Okei. Vahepeal tekkis vajadus küsida, kas algatajate esindaja on kunagi töötanud kohaliku omavalitsuse täitevvõimus. Selgus, et ei ole. Tekkis vajadus täpsustada ka PBK kohta. Minu arvates selliseid avaldusi, et see on vaenulik mingi kanal, eks ju, võib teha inimene, kes on oma elu pühendanud sellele, et ööpäevaringselt seda vaadata. Algatajate esindaja ei olnud seda nägu. Arvatavasti seal oleks probleeme, ta ei ole prantsuse keeles ja ... Nii et kõlas komisjoni liikmetelt ka repliike-arvamusi – selliseid, mis ei nõudnud vastust. Avaldati arvamust, et tegemist on ühiskondliku probleemiga. Juhiti tähelepanu, et käesolev eelnõu hõlmab kõiki omavalitsusi üle Eesti, sest väga Tallinna-keskseks läks kõik see asi.
Ja lõpus oli veel selline lühike jutt, et küsiti, et kui viiakse läbi reklaamikampaania, kus kutsutakse noori või üldse peresid kuskile omavalitsusse elama, et see on lubatud, eks ju. Jah, see on lubatud. Kas tohib sel juhul omavalitsuse juht – kas linnapea või vallavanem – olla sellel plakatil, mis kutsub, või selles artiklis figureerida? Ei tohi. Aga mingi suvaline isik tohib. Aga kui selgub, et kolme kuu pärast ta on Riigikogu valimistel kandidaat, siis nagu jälle ei tohi. Nii et küsimusi jäi rohkem kui vastuseid.
Komisjon otsustas, et teeb ettepaneku tuua see eelnõu esimesele lugemisele Riigikogu saali tänaseks, 17. aprilliks. Küsisin, kes soovib olla komisjoni ettekandja. Pika pausi jooksul lootsin, et keegi avaldab sellist soovi, aga kedagi ei olnud, nii et komisjoni esimehena olen teie ees siin kaasettekandjana. Siis toimus hääletamine, pakkumine oli eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, seda ettepanekut toetas viis komisjoni liiget, st poolt oli viis, erapooletuid null ja vastu null. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel esitab esimese küsimuse.

Andres Herkel
Aitäh! Austatud ettekandja! See eelnõu väga selgelt on laiemal pinnal kui rahanduskomisjoni valdkond ainuüksi. Ma olin komisjonis eelnõu algatajana ajal, kui Andres Ammast enam ei olnud ja Enn Meri veel ei olnud komisjoni liige, seetõttu ma komisjoni arutelusse järgnevalt väga sekkuda ei saanud, aga ma ühe küsimuse esitan siiski siin. Miks ei tulnud komisjonil ette vajadust küsida selle temaatika kohta arvamust põhiseaduskomisjonilt, kultuurikomisjonilt, mis tegeleb ringhäälingu küsimustega, võib-olla ise julgeolekuasutuste järelvalve komisjonilt?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Mul isiklikult tekkis küsimus, mis on suunatud Riigikogu juhatuse poole, miks selline eelnõu tuli rahanduskomisjoni põhimõtteliselt, sest mina ei arva, et selliste asjadega peaksime meie tegelema. Noh, hea küll, kevadel veel on, kuhu aega raisata, niisama välja visata, eks ju. Aga kui oleks see tulnud sügisel, siis ma lausa protestiks. Nii et see on ainus emotsioon, mis mind seoses sellega painas. Küsida põhiseaduskomisjoni poolt – sellist ettepanekut keegi ei teinud ja komisjon arutab neid asju, mis on välja öelnud komisjoniliikmed. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams.

Jüri Adams
Härra Stalnuhhin! On aastate jooksul silma hakanud teateid, et Leedus olevat sisu pärast mitmesuguste venekeelsete telekanalite saadete näitamine keelatud. Kas te oskate öelda, tõenäoliselt te teate seda valdkonda paremini, et kas PBK kanalina on praegu ka keelatud Leedus või on ta vahepeal olnud keelatud?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh muidugi küsimuse eest! Aga parim spetsialist vene kanalites istub teie kõrval, vasakut kätt. Mina Leedus ei käi selle jaoks, et nende televisiooni vaadata.

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajaile. Reformierakonna fraktsiooni esindab Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Austatud juhataja, austatud kolleegid! Reformierakonna fraktsioon mõistagi võtab seda teemat väga tõsiselt. Kui siin kõlas arvamus, et ettekanne oli naljakas, siis meie arvates on teema liiga tõsine, et midagi sellist öelda. Küll aga on lahendus, mida Vabaerakond pakub, vastuoluline ja me usume rohkem iseregulatsiooni kui keeldudesse. Et iseregulatsioon ei tööta selles suunas, nagu me tahame, on mõnedel juhtudel paratamatus ja selline keelamise variant võib osutuda pigem petlikuks ja legaliseerida moraalitut käitumist. Me tegelikult ei tahaks seda legaliseerida, me tahaks jätta ka avalikkusele võimaluse anda hinnanguid.
Siin on juttu olnud palju PBK-st. Eile lugesime uudist, kuidas PBK ei ole enam venekeelsete elanike hulgas kõige populaarsem kanal ja uus lemmik on täpselt sama ohtlik tegelikult. Vene ajakirjandus ei ole vaba ja keelates ära kohalike omavalitsuste panuse, ei saa me kuidagi mõjutada Kremli panust ajupesusse Eestis. Enamgi, meil on olemas Tallinna Televisioon, mis ei ole mitte millegi poolest parem kui PBK. Ta on palju salakavalam, palju massiivsem ja väga kahetsusväärselt on suutnud kaasata ka Eesti, ütleme siis niimoodi, valgete erakondade poliitikuid, kes käivad seal saatejuhtidena ja justkui jätavad mulje tasakaalustatusest. Minu arust on kogu see asi siiski küsimus poliitilisest kultuurist, mitte käskudest ja keeldudest. Ma ei hakka ka ütlema nendele inimestele, et nad ei tohi sinna minna, küll aga ma ei kiida seda mitte kuidagi heaks. Me ei saa päriselt välistada, et omavalitsusel on mingisugused missioonid, mis otseselt seadustega nende ülesannete hulka ei kuulu. Selles mõttes me ei saa ka välistada, et ostetakse mingisuguseid saateid. Me ei kiida seda üldreeglina heaks, aga me ei saa välistada, et vahel võiks seda tunnustada hoopis. Igatahes keeldudega me läheksime proportsioonist välja ja piiraksime omavalitsuste otsustust liiga palju. Kõike, mida kohalik võim tahab teha, ei peaks tegelikult seadusega ette ütlema, seda enam, kui see jätab vale mulje, nagu nüüd oleks probleem lahendatud. On alles kogu paralleelmailm: Tallinna Televisioon, mupod, lipod ja mupad, pangad. Ehitatakse midagi, mis vabas maailmas on naeruväärne või lausa kahjulik, aga nüüd keelame ära saadete ostmise ja jätame mulje, et kõik on hästi, see ei tööta. Minu arust ei tohiks käia inimesed Tallinna Televisiooni jutusaadetes. Me räägime tasakaalustamisest, aga ausalt öeldes, proovige sõnnikut tasakaalusada saiaks, see tegelikult ei õnnestu.
Siin ei ole mingit juttu sellest, et me võtame erainvestori või müüme kuhugi maha, seda ei ole võimalik, see ei ole kaup. See on kunstlikult loodud sõnnik ja seda ei tohiks käsitleda ka selle seaduse kaudu kui mingisugust asja, mis on siis tore edasi, juhul kui me keelame ära ostetavad saated. Kogu see kanal on ostetud, kõik need inimesed on ostetud. Need kõik, kes räägivad, et nad tegid toreda haridussaate, proovige saada nad korralikku kanalisse, kas neil on see väärtus olemas saatejuhina, mida nad siin küsimustega püüavad väita.
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Jürgen Ligi
Need puntkid on ühtpidi omavalitsusele liiga piiravad, teistpidi jällegi nad loovad näilisuse. Ja sellepärast mina soovitan oma fraktsioonil jätta hääletamata, sest igal juhul me peame selles valdkonnas edasi mõtlema, kas on otseseid julgeolekuprobleeme, mida me saaksime kõrvaldada, juhul kui me ka regulatsioone kehtestaksime, aga eelkõige peaks see olema ikkagi avalikkuse võimalus hinnata, kes selliseid räpaseid asju kaasa teevad ja kes ei tee. Minu arust on meil selle kolmetähelise ühendi PBK teema ümber saanud ikkagi mõnigi persoon selgemaks. Ja ei ole nii, et meil on siin justkui mingi hea Keskerakond ja halb Keskerakond, nagu siin ettekandja väitis. Ei, see on kõik üks Keskerakond. Jüri Ratas on selle juht, Jüri Ratas on ka selle PBK räpasuse organiseerija, olles Tallinna nõukogu esimees, ja ta tegelikult ei ole üritanud mitte midagi muuta. Ta elab Mihhail Kõlvartite, Yana Toomide häälte peal ja las see nii ollagi. Las Eesti valija näeb, kes on kes. Ma arvan, et seda valvsam ta on ja nii suur see julgeolekuoht meil ka ei ole, et me peaksime poolikute lahendustega, räpakate lahendustega siis minema jätma valet muljet ohutusest. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Keskerakonna fraktsiooni nimel Mihhhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Kui eelnõu endaga on enam-vähem kõik selge ja eelkõneleja ka sellele eriti ei pühendunud, rääkis hoopis teistel teemadel, siis on ikka asju, mida annab siin läbi rääkida. Esimene on see, mida ma imetlen juba palju aastaid, see on see, kui võimsalt me liigume demokraatia poole. Me oleme valmis keelustama teatud infoallikad. Mitte vaidlema nendega, see on raske, seal võib juhtuda niiviisi, et saad peksa. Keelame ära ja ongi kõik. Ja ongi küsimus lahendatud! Kui ei saa keelata? Noh, rahvusvahelise elu normid on juba sellised. Seesama RT ja Sputnik, tehke mis tahate, aga nad töötavad nii ühendriikides kui Inglismaal ja üle Euroopa, eks ju. See tähendab, et no ei ole võimalik midagi teha, on vaja nendega vaielda. Aga siis teeme niiviisi, et ei käiks, keelame ära. Las käivad ainult seal, lugupeetud kolleeg, kus te olete kinni maksnud reklaamikampaania ja teie liikmetest tehakse eraldi film, nagu me kõik mäletame seda.
Kuhu poole me liigume? Me lõime ETV+ selleks, et venelastel Eestis oleks nagu mida vaadata. Vaadake reitinguid, vaadake! Neid ei vaata mitte keegi praktiliselt. Huvi tekib siis, kui on mingi kohalik saade, nagu mulle räägitakse, siis vaatajaid on mõnikord, ma ei tea, kust nad need arvud võtavad, aga võimsalt 8000. Ei ole konkurentsivõimeline. Ma tahan teile selgitada, et sa pead samal tasemel olema. Ma ise PBK-d eriti ei vaata, seal on minu lemmiksaade olnud eluaeg, ta praktiliselt sündis ühel kuul koos minuga, "KVN". Seda ma vaatan eluaeg ja vaatan kuni surmani. Aga rohkem huvitavad teised kanalid ja need jutusaated, vaidlussaated, seal on tõesti huvitav. Mida te saate välja panna, et kohalik venelaskond, me räägime ju temast eksju, vaataks ETV+, et ta vaataks Eesti kanaleid? Kas te suudate teha neid vaidlusi sama huvitaval tasemel, nagu seda teevad mõned Vene kanalid? Ei suuda. Miks ei suuda? Sest üks räägib "mitte käia", teine räägib "mitte rääkida". Mõnda aega ma siin Riigikogus olen, üksainus asi, mis on jäänud veel kuulmata, et keegi keelab ära mõtlemise, valesti mõtlemise. Teatud asju ei tohi lugeda, ei tohi vaadata, ei tohi kuulata. Tehke see viimane samm, ma tahaks seda näha: keelake ära mõtlemine!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel.

Andres Herkel
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ühes oli Jürgen Ligil vist õigus. Ma hakkasin niiviisi mõtlema kuulates Mihhail Stalnuhhini sõnavõttu. Kui juba Mihhail Keskerakonna poolt volitati sellel teemal sõna võtma, siis ilmselt seal tõesti tiibu ei ole, ongi üks niisugune PBK sõprus. Teistpidi on mul väga kurb, et eelkõnelejad, ilmselt mõlemad, tulid konserveerima seda vastuolu, Reformierakonna ja Keskerakonna vastuolu, mida nii PBK kui ka Tallinna Televisoooni olemasolu praegusel kujul ilmselt aitab toita. Ma oleksin oodanud tõepoolest Jürgen Ligilt seda, et Reformierakond tuleb vähemalt selle eelnõu edasise menetlemisega kaasa ja aitab meiega kaasa mõelda, kuidas paremini reguleerida.
Jõuan selle järelduseni, mis siin küsimustes püstitati, et tõenäoliselt on suured erakonnad tõesti seda meelt, et nende omavalitsusjuhtidel peab see privileeg avalikku raha natukene kuritarvitada olema. Võib-olla see on niisuguse väikese virutamise mentaliteet, võib-olla PBK-s käib see suurelt ja Eesti julgeolekut ohustavalt, aga see väikene virutamine on nii kallis, et jumala eest ei puutuks seda privileegi, mis on, et avaliku raha eest saateid osta. Meie arvates on see olemuslikult vale. Me oleme ka sellel lainel, et poliitiline kultuur on igal juhul parem lahendus kui see, et me seaduse jõuga niisuguseid olukordi lahendame. Aga vaadake, antud juhul, eriti PBK kaasuse puhul, on julgeolekuküsimus sellega kaasnevalt siiski nii suur ja nii oluline, et me pakuksime siin lahenduse. Teeksime ettepaneku teha see samm, et korrastada see arusaam sellest, mismoodi kohalik omavalitsus oma teavitusega tegeleb, ja panna niisuguste saadete ja artiklite ostmisele piir.
Kui kellelgi on tahtmine siin sõnastuses otsida mingisuguseid nüansse, kas või minu tsiteeritud Prantsusmaa seaduse vaimus, siis seda kõike on võimalik koos teha. On võimalik oodata ära see erinevaid riike puudutav analüüs, kindlasti võib selliseid sätteid leida mitmete riikide seadusandlusest, aga igal juhul tuleb siin edasi minna. Praeguses olukorras tegelikult keegi isegi ei öelnud seda, et siin võib omavalitsuse õigustesse mingisugune riive olla. Ma arvan, et ei ole. Meie võimuses on täielikult selline reegel kehtestada, et te avaliku raha eest niisuguseid asju ei osta, teete seda teisiti. Aga seda, nagu ma näen, suured erakonnad siin saalis ei taha teha. Kui see Keskerakonnaga on see mulle siiani arusaadav olnud, siis teiste erakondade puhul on see ikkagi natuke halb üllatus. Ma tuletan siin veel kord meelde seda, mis ma ka ettekandes ütlesin, et sotsiaaldemokraatide puhul, jah, Jevgeni Ossinovski esimene reaktsioon sellele probleemile oli ebalev, aga kunagi, kui ma temalt infotunnis küsisin sellesama PBK probleemi kohta, andis ta sellele tegelikult väga ühese ja hukkamõistva hinnangu, mida on avaliku raha eest Tallinnas tehtud. Ja seda on täiesti selgelt teinud ka IRL. Nii et mul on küsimus, miks te ei tule selle algatusega kaasa, et siin edasi minna ja leida lahendust. See noot, mis siin Jürgen Ligi sõnavõtus ka kõlas, et meile see ju väga ei meeldi, aga las jääda nii, kuis oli, on vale noot.

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 592 esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid Kersti Sarapuul on midagi kohapealt öelda.

Kersti Sarapuu
Palub viieminutilist vaheaega.

Aseesimees Enn Eesmaa
Viieminutiline vaheaeg. Jätkame 11.26.
V a h e a e g

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud Riigikogu! Keskerakonna fraktsiooni võetud viieminutiline vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täiendamise seaduse eelnõu 592 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 32 saadikut, vastu oli 8, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust. Eelnõu 592 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ning langeb Riigikogu menetlusest välja.
Austatud Riigikogu! Tänane suure saali istung on lõppenud. Kohtumiseni homme kell 13. 

Istungi lõpp kell 11.27.