Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevast istungit. Kellel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Tanel Talve, palun!

Tanel Talve

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Meil seisab eeloleval nädalavahetusel jälle üks jube asi ees. Nimelt, kui keegi ei tea, siis ütlen, et me läheme taas kord üle suveajale. Kaks korda aastas me niimoodi neid kellasid krutime, kui piltlikult öelda. Seetõttu on mul hea meel üle anda 23 Riigikogu liikme algatatud otsuse eelnõu. Nende seas on inimesi kõikidest Riigikogu fraktsioonidest. Valitsusele tehakse kaheetapiline ettepanek. Esiteks teeme ettepaneku toetada Euroopa Parlamendi hiljutist otsust teha Euroopa Komisjonile ülesandeks analüüsida suveajale ülemineku otstarbekust Euroopa Liidu liikmesriikides. Teiseks teeme ettepaneku alustada analüüsi, millises ajavööndis, kas nn suve- või talveajas, oleks Eestil kõige otstarbekam olla, et tagatud oleks nii meie inimeste tervis kui ka riigi majanduslikud huvid. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Tere päevast kõigile! Lugupeetud istungi juhataja! Riigikogu liikmed! Tahan koos fraktsioonikaaslastega esitada arupärimise siseminister Andres Anveltile. Arupärimist esitama ajendasid viimase poole aasta jooksul meedia kaudu avalikuks saanud infokillud. Nende põhjal võib oletada, et narkootikumide kättesaadavus Eestis mitte ei vähene, vaid paraneb. Toon mõned näited ehmatavate uudiste pealkirjade kohta: "Tantsumuusikafestivalil tabati ühe nädalavahetusega kümme suures koguses uimastiga äritsejat", "Suuroperatsiooniga tõkestati tänavadiilerite tegevust" jne. Pidades meeles ajakirjanduse soovi löövate pealkirjadega lugejate tähelepanu köita, ei saa siiski eeldada, et need reaalsust eiravad. Küsimusi äratas ka Müürilehes ilmunud arvamusartikkel, milles viidatakse ekspertide hinnangule, mille järgi on uimastite panus globaalsesse kogutoodangusse suurusjärgus 1%. Artikli autori oletusliku arvamuse järgi tähendaks see Eestile circa 200 miljoni euro suurust majandusharu. Teada on ka tõsiasjad, et Eestis on vangistuses üle 800 narkokurjategija, kes moodustavad arvestatava osa vanglapopulatsioonist. Nendel põhjustel (arupärimise sissejuhatuses on veel lisapõhjusi) soovime siseministrilt infot ja kommentaare, milline on asjade tegelik seis Eesti narkopoliitikas ja millised on trendid selle poliitikaga tegelemisel. Meil on arvukalt küsimusi ja me ootame ministrilt nendele vastuseid. Suur tänu tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Kaunist kevadet kõigile! Sotsiaalkomisjoni nimel annan üle ametiühingute seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt kokku võttes näeb seaduseelnõu ette võimaluse ametiühingute seaduses ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud kohustuste rikkumise korral võtta vastutusele ka juriidilist isikut. Nendes kahes kehtivas seaduses on vastutuse sätted formuleeritud ühelõikelisena ja need ei sisalda viidet juriidilise isiku vastutusele võtmise kohta. Vastutusele saab praegu võtta ainult füüsilist isikut, kes on tööandja. Selle tõttu algatab sotsiaalkomisjon nimetatud seaduste muutmise seaduse eelnõu ja loodab, et me seda koos ka menetleme. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise. Kodu- ja töökorra alusel tegeleme nendega edasi.
Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on 89 Riigikogu liiget.


1. 14:06 Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Alustame. Kõigepealt, Vabariigi Valitsuse algatatud riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 572. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Austatud Riigikogu, kas me võime minna lõpphääletuse juurde? (Hääl saalist: "Jah!")
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 572. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 572 seadusena vastuvõtmise poolt oli 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seadus on vastu võetud.


2. 14:08 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmisena Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 570. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Viime komisjoni ettepanekul läbi lõpphääletuse.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 570. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 570 seadusena vastuvõtmise poolt oli 77 Riigikogu liiget ja vastu 5, erapooletuid ei olnud. Riigivaraseaduse muutmise seadus on vastu võetud.


3. 14:10 Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (563 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 563 teine lugemine. Majanduskomisjoni ettekandja on majanduskomisjoni esimees Sven Sester. Palun!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan ülevaate eelnõust 563, mis on Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. märtsil kell viis ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Eelnõu on läbi teinud tehnilise ja keelelise korrastuse Riigikogu Kantselei stenogrammi- ja tõlkeosakonnas. Keeletoimetajal eelnõu kohta eraldi märkusi ei olnud. Juhtivkomisjon tegi menetluslikud otsused, nimelt võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 21. märtsiks ehk tänaseks ja ettepanek on viia läbi eelnõu 563 lõpphääletus. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, Sven Sester! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu 563 kohta ei esitatud. Viime läbi lõpphääletuse.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 563. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 563 seadusena vastuvõtmise poolt oli 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus on vastu võetud.


4. 14:13 Liiklusseaduse § 34¹ täiendamise seaduse eelnõu (480 SE) teise lugemise jätkamine

Esimees Eiki Nestor

Majanduskomisjoni algatatud liiklusseaduse § 341 täiendamise seaduse eelnõu 480 teise lugemise jätkamine. Ettekandja majanduskomisjoni nimel on Erki Savisaar. Palun!

Erki Savisaar

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 12. märtsi istungil. Natukene siis meenutuseks, kuidas see menetlus on Riigikogus läinud. Liiklusseaduse § 341 täiendamise seaduse eelnõu algatas Riigikogu majanduskomisjon möödunud aasta 7. juunil. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus möödunud aasta 13. juunil ning esimene lugemine lõpetati.
Liiklusseaduse § 341 täiendamise seaduse eelnõu peamine eesmärk on suurendada maanteetranspordi efektiivsust, laiendades erivedude tegemise võimalust. Eelnõu lubab üldistest nõuetest suurema massiga veokitega teha erivedusid kõikide jagatavate veoste vedamiseks, kui erivedu tehakse EURO V või vähem saastavasse heitgaasiklassi kuuluva sõidukiga ning sõiduki teljed, välja arvatud pööratavate ratastega teljed, on varustatud paarisratastega. Eriveod peaks ka pärast eelnõu seadusena vastuvõtmist toimuma vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 114 "Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljastamise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad".
Eelnõu 480 teine lugemine Riigikogu täiskogus toimus möödunud aasta 21. novembril ning teine lugemine katkestati Euroopa Komisjoni tehnilise normi muudatusest teavitamise protseduuri jaoks. Teavitamine toimus vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise korrale ning teavitusprotseduuri viis läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Märkuste esitamise tähtaeg möödus k.a 26. veebruaril ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi informatsiooni kohaselt eelnõu 480 kohta märkusi ei esitatud.
Majanduskomisjon arutas liiklusseaduse § 341 täiendamise seaduse eelnõu oma istungil k.a 12. märtsil. Istungil vaadati läbi komisjonile kaalumiseks esitatud muudatusettepanekud ning langetati menetluslikud otsused. Istungil osales Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse nõunik Euroopa Liidu alalises esinduses Brüsselis Julia Bergštein. Eelnõu on läbi teinud tehnilise ja keelelise korrastuse Riigikogu Kantselei stenogrammi- ja tõlkeosakonnas.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli möödunud aasta 5. detsembril, ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Juhtivkomisjon pidas vajalikuks muuta eelnõu jõustumissätet. Eelnõu § 2 nägi ette liiklusseaduse § 341 täiendamise seaduse jõustumise k.a 1. jaanuaril. Kuna eelnõus sätestatud jõustumise tähtaeg on mööda läinud, tuleb sätestada uus tähtaeg. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võiks kõnealune liiklusseaduse täiendus jõustuda teise poolaasta algusest, mis annaks Maanteeametile piisava ajavaru oma infosüsteemide arendamiseks ja täiendamiseks. Juhtivkomisjon toetas konsensuslikult muudatusettepanekut, millega muudetakse seaduse jõustumise aega. Konsensuslikult tehti ka otsus eelnõu teine lugemine lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 4. aprillil ja panna eelnõu 480 lõpphääletusele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh! Hea ettekandja! Menetlus on kestnud nii pikalt, et äkki värskendaks mälu. Nagu ma aru saan, puudutab see muudatus suurte veokite teljekoormuse piirmäära. Meenutame ajalugu. Vähemalt nii kaua, kui Juhan Parts oli majandusminister, lõppes see vaidlus vedajatega alati sellel kohal, kus majandusministeerium ütles erinevatele uuringutele tuginedes, et meie teed ja sillad ei pea sellele suuremale koormusele vastu, aga vedajad olid kõik teist meelt. See vaidlus kestis aastaid, ma arvan, et viis aastat, kui mitte kauem. Igaks juhuks küsin üle. Kas nüüd on tulnud uusi andmeid või selgitusi või mis on selle taga, et ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on nõus nüüd teistsuguseid reegleid rakendama? Selline ongi mu küsimus.

Erki Savisaar

Aitäh! See eelnõu ei muuda teljekoormuse piirmäära. Teljekoormuse piirmäär jääb selliseks, nagu ta on, küll aga lubatakse teedele suurema üldmassiga sõidukid, juhul kui kõigil telgedel peale pööratavate telgede on topeltrattad ja auto on EURO V või EURO VI heitmeklassist. Tehnikaülikooli analüüs näitab, et selliste sõidukite kahjulik mõju teedele on väiksem kui nendel palju väiksema massiga sõidukitel, mis praegu on teedele lubatud. Nii et teljekoormused jäävad paika, küll aga võib üldmass teatud tingimustel minna suuremaks.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt ma tahan sind tänada. Meeldetuletuseks ütlen, et see on ju kompromissettepanek. Kui eelmine aasta tekkis raskeveokite automaksu seadus, mis sellest aastast kehtima hakkas, siis vastukaaluks oli ju see kokkulepe. Mul on hea meel, et sul oli väga hea vastus ka meie kolleegile. Tegelikult ajas mingil ajal keegi jonni, me teeme praegu parema seaduse, sest teljekoormus ei kasva ja teed jäävad palju tervemaks. Nii et aitäh sulle!

Esimees Eiki Nestor

Kas see oli küsimus?

Erki Savisaar

Tänan selle selgituse eest!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, sellega on kõik rahul. Komisjoni ettepanek on eelnõu 480 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


5. 14:21 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine. Ettekandja rahanduskomisjoni nimel on rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Palun!

Mihhail Stalnuhhin

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Käesolev seaduseelnõu algatati 4. detsembril 2017. aastal, esimese lugemise tegi see läbi juba selle aasta 6. veebruaril. Muudatusettepanekute laekumise tähtaeg oli 20. veebruar, selleks ajaks ei olnud meil ühtegi muudatusettepanekut ei Riigikogu liikmetelt ega komisjonidelt. Selle seaduseelnõu ettevalmistamisse olid kaasatud huvitatud organisatsioonid, aga nende ettepanek saabus meile veel enne esimest lugemist. Nimelt, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda palus selgemalt välja kirjutada ühe koha seletuskirjas, see sai enne esimest lugemist ka tehtud.
Nii et täna on mul teile rääkida neljast muudatusettepanekust, mis tulevad rahanduskomisjonilt. Esimesega täpsustatakse ehitusmaa definitsiooni. Sellega on seotud muudatusettepanek nr 3. Seoses ehitusmaa definitsiooni seaduses sätestamisega muutub kehtetuks üks varasem ehitamiseks mõeldud maatükke puudutav rakendussäte. Teine muudatusettepanek on seotud sellega, et 3. jaanuaril jõustus väärtpaberituru seaduse muudatus, samas aga peaks käibemaksudirektiivi kohaselt kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik olema nüüd käibemaksuga maksustatud. Komisjon pakubki, et seda tuleks parandada. Neljas muudatusettepanek on menetluslik. Seaduseelnõus oli algul jõustumise ajaks ette nähtud 1. aprill ja need sätted, mis puudutavad ehitusmaade maksustamist, oleksid pidanud jõustuma 1. septembrist, aga menetluslikel põhjustel nihkub aeg üks kuu edasi ehk tähtajad on 1. mai ja 1. oktoober. Kõik muudatusettepanekud leidsid komisjonis konsensusliku toetuse. Konsensuslikult olid vastu võetud ka otsused, et saata eelnõu saali tänaseks, 21. märtsiks ja teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Küsimusi ei ole. Aitäh, Mihhail Stalnuhhin! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta on esitatud neli muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas ja neljas ettepanek. Eelnõu 556 teine lugemine on lõpetatud.


6. 14:25 Isikut tõendavate dokumentide seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse (Euroopa tagasisaatmise reisidokument) eelnõu (585 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse (Euroopa tagasisaatmise reisidokument) eelnõu 585 teine lugemine. Põhiseaduskomisjoni ettekandja on Rein Randver. Palun!

Rein Randver

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Seaduseelnõu 585, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse (Euroopa tagasisaatmise reisidokument) eelnõu teise lugemise arutelu toimus komisjonis 12. märtsil. Meenutan, et eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus oli 21. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 7. märts, kuid ettepanekuid selleks tähtajaks ei esitatud. Põhiseaduskomisjon arutas seda küsimust ja tegi menetluslikud otsused. Need on järgmised: teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 21. märtsiks ehk tänaseks, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 4. aprilliks ning teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Ei ole. Aitäh, Rein Randver! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 585 kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Teine lugemine on lõpetatud.
Juhataja vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g


7. 14:33 Töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Jätkame. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 596 esimene lugemine. Algataja ettekandja on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Palun!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea meel on tutvustada teile töölepingu seaduse ja ka teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt antakse täisealise sügava puudega isiku lähedasele õigus kasutada täiendavat puhkust kuni viis tööpäeva aastas. Eestis on ligikaudu 30 000 naist ja 17 000 meest hõlmatud oma lähedase hooldamisega. Omastehooldajate koormus on suur nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. Eesti tööjõu-uuringu andmete kohaselt jääb hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale umbes 8000 inimest ja lisaks sellele töötab 5000 inimest seetõttu osaajaga. Loomulikult hooldatakse lähedasi ka täistööajaga töötamise kõrvalt. Me teame, et suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist ning hooldaja võib koormuse tõttu saada ka ise ühel hetkel hooldatavaks.
Aastatel 2015–2017 Riigikantselei juures koos käinud hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm kaardistas lähedaste hooldamisega seotud probleemid ning pakkus välja ka lahendusi. Ühe poliitikasoovitusena nimetas rakkerühm vajadust eripuhkuse järele. See puhkus võimaldab töötajal olla töölt eemal, et lähedast lühiajaliselt hooldada või tema hooldust organiseerida. Tuginedes rakkerühma soovitustele, kinnitasime 2017. aasta septembris valitsuses esmased hoolduskoormust vähendavad tegevused: esiteks, päeva- ja nädalahoid vaimse alaarenguga sügava liitpuudega inimestele; teiseks, dementsusdiagnoosiga eakatele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine; kolmandaks, esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimine; neljandaks, sügava puudega inimese töötavale pereliikmele täiendava puhkuse võimaldamine. Just viimati mainitud eesmärgi saavutamiseks on teie ette toodud käesolev eelnõu.
2017. aastal oli Eestis 14 400 sügava puudega täiskasvanut isikut. See on kindlasti kõige haavatavam ja suures mahus hooldust vajav inimesterühm. Kehtiv töölepingu seadus näeb kalendriaastas ette 12 päeva pikkust lisapuhkust puudega lapse vanemale, eestkostjale või hooldajale, selleks et oleks võimalik tegeleda lapse erivajadusega. Pärast lapse täisealiseks saamist aga selline võimalus lähedastel puudub. Sotsiaalministeeriumi 2009. aastal tehtud puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu kohaselt pidi muudatusi õppimises ja töötamises tegema 35% sügava puudega inimeste hooldajatest, mis kinnitab, et ka täisealise sügava puudega inimese lähedastele on vaja võimaldada lisaaega sügava puudega inimese erivajadusega tegelemiseks.
Kehtestatava hoolduspuhkuse eesmärk ongi anda töösuhtes olevale lähedasele võimalus käia sügava puudega isikuga arsti juures, planeerida tema hooldamise korraldamist, veeta aega sügava puudega lähedasega või võimaldada vaba aega neile inimestele, kes iga päev on selle hooldusega koormatud. Kombineeritult teiste esmast hoolduskoormust vähendavate abinõudega, nagu päeva- ja nädalahoiuteenus ning teenuskohtade kohandamine dementsetele klientidele, aitaks hoolduspuhkus leevendada lähedaste hoolduskoormust, samuti julgustaks hoolduskoormuse jagamist lähedaste vahel, soodustaks hoolduskoormusega isiku tööle jäämist ja annaks lisakindlust tööturule sisenemisel.
Nüüd eelnõust natukene tehnilisemalt. Eelnõuga antakse täisealise sügava puudega isiku lähedastele hoolduspuhkust kuni viis tööpäeva aastas. Puhkust saab töölepingu alusel töötav töötaja, kes tööandja ja töötaja alluvussuhtest tulenevalt vajab konkreetset õiguslikku kaitset, et saada vaba aega lähedase hooldamiseks. Hoolduspuhkust saada on õigus isikul, kes on täisealise sügava puudega inimese, esiteks, kas vanem, vanavanem, laps või lapselaps ehk üleneja või alaneja sugulane; teiseks, vend, õde, poolvend või poolõde; kolmandaks, abikaasa või registreeritud elukaaslane; neljandaks, eestkostja või kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja. Kõikidel nimetatud isikutel ühiselt on aastas kokku kasutada viis tööpäeva hoolduspuhkust ühe hooldatava kohta. Selline korraldus võimaldab lähedastel ka ühiselt hooldust planeerida. Hoolduspuhkus on eelnõu järgi tasustatud puhkus ning tööandja tasub selle eest töötasu alammääras. 2018. aastal on hoolduspuhkuse päevatasu eelnõu kohaselt 23 eurot ja 26 senti. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab tööandjale hoolduspuhkuse eest makstud tasu riigieelarvest samamoodi, nagu hüvitatakse kehtiva lapsepuhkuse tasu. Kasutamata hoolduspuhkust rahas ei hüvitata ning kasutamata puhkust järgmisse kalendriaastasse üle ei kanta. Selle eesmärk on motiveerida töötajaid kasutama hoolduspuhkust igal aastal.
Oleme hinnanud, et sellist puhkusevõimalust võiks hinnanguliselt kasutada umbes 40% täisealiste sügava puudega inimeste lähedastest. Arvestades selle ümber rahaks, saame riigieelarveliseks kuluks umbes 800 000 eurot. Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma 1. juulil s.a. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused eelnõu algatajale. Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Kindlasti on see suur samm edasi võrreldes tänase olukorraga. Te ütlesite, et 40% hakkaks seda puhkust kasutama, seda viit päeva. Kust tuli selline hüvitamise määr, et seda puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel? Ma mäletan, et kui me varem rääkisime, oli jutuks nagu suurem summa. Kust see tuli?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Tõepoolest, hüvitamine on ette nähtud töötasu alammäära ulatuses, mis tähendab seda, et sellest saavad rohkem kasu, ei kaota palgas pigem madalama palgaga inimesed, kes nendest hooldajatest moodustavad üsna suure osa. Aga loomulikult võiks mõelda ka sellele, et tulevikus oleks tasustamise määr kõrgem. Näiteks, kui lapsehoolduspäevi hüvitatakse ka alampalga määra alusel, siis näiteks isapuhkusega jõudsime mõni aasta tagasi sinnani, et aluseks on Eesti keskmine palk. Põhimõtteliselt, ma arvan, võiks selles suunas edaspidi liikuda.
Põhjus, miks valitsus on praegu sellise ettepanekuga tulnud, on see, et mitte kõik valitsusliikmed ja ministeeriumid ei olnud lõpuni veendunud, et sellist asja üldse vaja on. Justiitsministeerium näiteks väljendas kahtlust, kas sellel regulatsioonil või lisapuhkusel on vajalik mõju. Sellest tulenevalt otsustasime esimeses etapis liikuda selliste määradega, aga ma loodan, et tulevikus on meil võimalik seda korrigeerida. Kui see meede ennast hoolduskoormust vähendava sammuna õigustab, siis ma arvan, et tulevikus võiks see summa kindlasti suurem olla. Eks me näeme ka esimeste aastate põhjal ära, kui palju neid kasutajaid päriselt on. Oleme praegu hinnanud, et neid võiks olla umbes 40%, aga selge on see, et seda täpselt ette näha ei ole võimalik. Eelarvesse oleme tänase seisuga planeerinud umbes 800 000 eurot. Kindlasti on see üks teemasid, mida edaspidi võiks arutada. Aga nagu öeldud, jah, see oli valitsuse kokkulepe olukorras, kus mõni valitsusliige ei olnud lõpuni veendunud, et see on hea asi. Mina olen veendunud.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Nagu ma aru sain, justiitsminister arvab, et tolku pole, teie arvate, et on. Aga ma küsin, kust te need viis päeva võtsite, miks viis päeva on see kõige õigem. Milline on see pilt meie naaberriikides, tsiviliseeritumates, ma mõtlen, Soomes, Rootsis, Saksamaal? Kas neil on ka viis päeva või on neil 15 päeva ja makstakse n-ö miinimumpalga ulatuses? 

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma arvan, et Eesti on tsiviliseeritud riik ja ühiskond. Aga kui te küsite, kuidas Eestist jõukamates ühiskondades see süsteem on üles ehitatud, siis vastan, et üldiselt peetakse seda tüüpi puhkusi hoolduskoormuse vähendamise oluliseks osaks. Loomulikult, mudelid on riigiti erinevad. Nendes riikides, kus üldse n-ö pikaajalisele hooldusele kulutatakse rohkem, on loomulikult ka palju rohkem neid teenuseid. Kindlasti on olukord ka puhkuste mõttes teistsugune. Kogu seda temaatikat tuleb vaadata kompleksina. Ega ainuüksi üks puhkuse eriregulatsioon ju ei lahenda seda probleemi, omastehooldajate väga suurt koormust nii rahalises kui ka ajakulu mõttes. Meil on eeskätt ressursside nappuse tõttu see süsteem, et põhiline kohustus oma lähedasi ülal pidada – juhul, kui need iseseisvalt toime ei tule – on peredel. Eks need diskussioonid Eesti ühiskonnas ju ka aktiivselt käivad, et tegelikult võiks kohalik omavalitsus koos riigiga võtta suurema rolli enda peale. See on kindlasti kaunis kulukas. Nendes riikides, kus nendele teenustele kulutatakse oluliselt rohkem, on riigieelarvelised kulutused olnud ikka paar protsenti SKT-st. Loomulikult saavad nad pakkuda siis ka suuremaid hüvitisi. Aga eks on vaja natuke laiemat debatti, kuhu me selle pikaajalise hoolduse teemaga ühiskonnana jõuda tahame. Mina arvan, nagu öeldud, et me võiksime sihiks seada, et perede koormust võiks vähendada ning riik ja omavalitsus võiksid seda rohkem enda kanda võtta. Aga tegemist on väga olulise põhimõttelise muudatusega, mis on ühiskonnale päris kallis. Ma arvan, et seda diskussiooni peaks kindlasti ühiskonnas jätkama. Sotsiaalministeeriumis oleme selle valitsuse ajal kokku leppinud esmastes hoolduskoormust vähendavates sammudes. Nagu öeldud, üks osa nendest on seesama viiepäevane puhkus, aga seal on ka teisi asju: päeva- ja nädalahoid, dementsusdiagnoosiga inimestele paremate teenuste võimaldamine, hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimine jne.
Kust tuli see viis tööpäeva? See tulenes sellest, et viis tööpäeva annab enamasti kokku ühe nädala, eks see sealt tuli. Mõnes muus regulatsioonis on see ka sellisena paika pandud, aga lõpuks on see kokkuleppe koht. Kindlasti tasub tulevikus, kui see samm on ennast õigustanud, nagu öeldud, nii summa kui ka päevade arvu mõttes seda asja edasi vaadata ja paremaks teha. Ma viitasin ka oma ettekandes, et näiteks puudega laste puhul pakutakse kalendriaastas 12 päeva lisapuhkust. Nii et kindlasti vaataksin ma seda eelnõu n-ö esimese sammuna õiges suunas selles süsteemis, mis vajab olulist edasiarendamist ka tulevikus.

Esimees Eiki Nestor

Tiina Kangro, palun!

Tiina Kangro

Aitäh! Eelnõu järgi tekib õigus hoolduspuhkust saada sügava puudega lähedase hooldajatel. Tutvustage, palun, miks te tegite sellise otsuse, teades ilmselt valdkonnaministrina väga hästi, et on väga palju ööpäev läbi hooldust vajavaid inimesi, kellel on lihtsalt mõni haigus, näiteks lamavad haiged või dementsed inimesed, kellel ei ole ilmtingimata vormistatud puuet. Kas te tahate anda sellega signaali, et inimesed peaksid ilmtingimata igal juhul Sotsiaalkindlustusametis puude vormistama? Sama küsimus ka sügava ja raske puude vahe kohta, mis on ju teadaolevalt selline väga habras. Ka kõik muud teenused, need päeva- ja nädalahoiud ning lapsehoiud, on alati ette nähtud raske ja sügava puudega inimestele. Mis oli see põhjendus? Ma küsin eriti seetõttu, et meil on menetluses eurodirektiiv, mis sama küsimust reguleerides rõhutab, et me ei saa aluseks võtta ainult puuet, vaid aluseks tuleb võtta hooldusvajadus.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Küsimuseks on aega üks minut ja saab esitada kaks küsimust, ei pea kõike ühte küsimusse panema. Palun!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Te oma viimases kommentaaris ütlesite pool vastust ära. Nimelt on Eestis olukord, kus meil ei ole üleüldist ühtset süsteemi inimese hooldusvajaduse hindamiseks. See on põhjus, miks sellist suurt ja universaalset süsteemi nii teenuste kui ka toetuste mõttes luua on keeruline kui mitte võimatu. Me teame, et tingimused ja olukorrad erinevad isegi omavalitsuseti, rääkimata sellest, et konkreetseid inimesi tuleks individuaalselt vaadata. Sellest tulenevalt on üks osa hoolduskoormuse vähendamise sammudest seesama ühtsetel alustel hooldusvajaduse süsteemi piloteerimine. Me püüame seda teha selleks, et me jõuaksime Eesti riigis ühel hetkel, loodetavasti mitte väga kauges tulevikus, vaid pigem kiiresti, nii kaugele, et me suudaksime tõesti ühtsetel alustel hinnata üle riigi kõiki inimeste, kes hooldust vajavad, hooldusvajadust ja sellest tulenevalt leppida ka kokku, missuguseid teenuseid ja toetusi nad võiksid saada. Täna meil sellist süsteemi ei ole. Sellest tulenevalt oleme kasutanud selle puhkuseregulatsiooni loomisel seda instrumenti, mis tänases õigusruumis ja sotsiaalpoliitika praktikas on olemas. Selleks on seesama puude staatus. Ma olen nõus, seal on oma n-ö kitsaskohad, aga teisest küljest on see metoodika, mis sotsiaalpoliitika eri valikutes on siiani aluseks olnud. Kas see on ideaalne? Ei ole. Tahaks, et tulevikus hinnataks konkreetset hooldusvajadust ja selle põhjal oleks võimalik ka meetmeid palju paremini planeerida ja rakendada.
Küsimus, miks on siin arvestatud ainult sügava puudega, mitte ka raske puudega inimesi, natuke jätkab sedasama diskussiooni, kui siin on varem küsitud, et mis on alammäär ja kui palju neid päevi on. Kolmas küsimus kindlasti, mida selle meetme väljatöötamisel arutati, oligi see, kes on see sihtrühm. Nagu öeldud, kuna kõigil valitsusliikmetel ei olnud lõplikku kindlust, et sellist asja üleüldse vaja on, siis oldi ettevaatlikud seda otsustades, kui laia ringi kohta see võiks kehtida. Sellest tulenevalt oleme pakkunud skeemi, et see kehtiks kõige rohkem hooldust vajavate inimeste kohta. Ma arvan, et see on ka kindlasti üks teemasid, mida tulevikus võiks arutada. Ehkki ma olen teiega nõus, et pikemas vaates võiks n-ö puude staatuse arvestamise asemel tõesti üle minna ühtsetel alustel hooldusvajaduse hindamisele ja sellest tulenevalt nii teenuseid kui ka toetusi planeerida.

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea minister! Minu küsimus on umbes seesama, mida ma küsisin ka komisjonis. See puudutab seda, millises lepingulises suhtes olevatel inimestel ikkagi tekib see õigus hoolduspuhkust saada. Siin on kirjas töölepingu seadus, mille põhjal me eeldame, et see tekib töölepingu alusel töötavatel inimestel. Muutuvas ajas on aga lepinguvorme väga erinevaid. Võtame näiteks käsunduslepingu, aga tegelikult veel olulisem võib olla juhtimisleping jne. Kas teile ei tundu, et kui see kehtib ainult töölepingu alusel töötavate inimeste kohta, siis sellisel juhul me teisi gruppe natuke diskrimineerime? Millest selline valik, kui see nii on?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Loomulikult, puhkust saavad need inimesed, kellel puhkus on seaduses reguleeritud tööalane õigus. Need on töölepingu alusel töötavad inimesed. Ma vastan kahes osas. Esiteks selgitus selle kohta, miks see niimoodi on. See on nii sellepärast, et töölepingu seadus kaitseb töölepingu nõrgemat osapoolt, kelleks on töötaja. Seaduse alusel on töölepinguga töötades tööandja ja töötaja vahel alluvussuhe. See tähendab seda, et töötaja peab täitma neid ülesandeid – kui need on seaduse ja muude normidega kooskõlas –, mida tööandja talle annab, sellel ajal ja viisil, nagu on kokku lepitud. Just sellepärast on töötaja kaitseks seadusesse kirjutatud kaitseklauslid, mis kaitsevad töötajat tööandja eest või õigemini garanteerivad teatud sotsiaalseid õigusi, mis on kokku lepitud. Nendeks on töö- ja puhkeaeg, täpselt samamoodi töötasuteemad ja kindlasti ka puhkus, olgu see siis iganädalane või iga-aastane. See on põhjus, miks ka see puhkus kehtib töölepinguliste töötajate kohta. Kellegi teise suhtes töölepingulises mõttes puhkus ei rakendu. Seda sellepärast, et võlaõiguslike lepingute alusel töötavatel inimestel, olgu see leping siis töövõtuleping või käsundusleping, tööaega klassikalises mõttes ei ole. Me teame, et on võlaõiguslikke lepinguid, kus näiteks sätestatakse tööaeg, öeldakse, et see on küll käsundusleping või töövõtuleping, aga sa pead olema esmaspäevast reedeni iga päev kella 9-st 5-ni konkreetses kohas ja seda või teist tegema. Oma olemuselt on see siis töölepinguline suhe. Tööinspektsioon sellistes olukordades kvalifitseerib selle võlaõigusliku lepingu ümber töölepinguks. Kui võlaõiguslik leping on kvalifitseeritud ümber töölepinguks, siis on ka sellel töötajal puhkuseõigus.
Loomulikult tasub arutada selle üle, kas muudel alustel töötavatele inimestele peaksid laienema mingisugused sotsiaalsed garantiid, mis on töölepingulises suhtes olevatel inimestel. Ma arvan, et seda arutelu on asjakohane pidada, aga tänastes õigusraamides, kui me räägime puhkusest, saame me põhimõtteliselt rääkida ainult töölepingu alusel töötavate inimeste puhkusest. 

Esimees Eiki Nestor

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu! Lugupeetud härra minister! Kahtlemata on hoolduspuhkus hea, kuid alles esimene meede omastehooldajate probleemide rägastikus. Milline on ikkagi laiem pilt, kuidas selle hooldusteemaga tuleks edasi minna? Kuidas te suhtute näiteks hoolduskindlustusse? Kas te arvate, et vanemad peavad olema lastest finantsiliselt sõltuvad, või peaksid nad teie arvate olema ise n-ö sõltumatud, et nad saaksid ise oma asjade üle otsustada? Kahtlemata on see väga lai küsimus. Siin saalis arutati seda olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Ega me väga täpselt ei teagi, milline on teie seisukoht. Kuidas sellel väga raskel teel edasi minna? Milliseid variante teie esmalt näete ka hooldekodude küsimuses jne?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Mina arvan, et olukord, mis Eestis on, ei ole jätkusuutlik ja ka see korraldus ei ole mõistlik. Selge on see, et valdav osa inimestest, kes hooldust vajavad, ehk eakad, aga mitte ainult, ei ole võimelised oma sissetulekute või vara abil oma pikaajalise hoolduse eest tasuma. Perekonnaseadus paneb selle kohustuse sellisel juhul sugulastele, mis iseenesest seab mitmed pered keerulisse olukorda, aga paljud ei ole ka koos perekonnaga võimelised neid kulusid katma. Minu meelest on ainumõeldav lahendus pikemas vaates see, et riik koos kohaliku omavalitsusega peab võtma siin suurema vastutuse. Kuidas täpselt see toimub, missugune see mudel on, on see hoolduskindlustus või riigi või kohaliku omavalitsuse teenusepaketi laiendus, see on kindlasti debati koht. On selge, et sellesse valdkonda tuleb riigil rohkem investeerida, ma mõtlen nii keskvalitsust kui ka omavalitsust. Olgem ausad, see, et perekonnaseadus kohustab sugulasi oma lähedasi sellistes olukordades ülal pidama, on olnud ka kindlasti üks põhjusi, miks kohalikud omavalitsused on jätnud tihtipeale vajalikud teenused välja arendamata, sellesama viitega, et vaadake, aga seadus ütleb, et lapsed vastutavad, mis siis mina siia puutun. Ma arvan, et see asi tuleks ühiskonnas läbi vaielda ja selgeks saada. Minu isiklik seisukoht on kindlasti see, et riik peab võtma oluliselt suurema rolli, osutama palju rohkem teenust, aga selle eeldus on muidugi ka see või üks osa sellest on see – jah, tõenäoliselt on see ikkagi eeldus –, et me suudame ühtsetel alustel üle riigi hinnata inimeste hooldusvajadust, mida me praegu sellisel viisil veel teha ei oska. Kui me seda juba oskame, siis ma arvan, et see on lõpuks ju poliitilise otsuse koht. Eks siin ole ka erakondadel erinevad vaated, kas inimesed peaksid ise maksma neile oluliste asjade eest. Mõned erakonnad on sellise ilmavaatega, et nad seda arvavad. Minu erakond on pigem seda meelt, et tegemist on ühiskondlikult olulise teenusega, mis mõjutab lisaks nendele hooldust vajavatele inimestele ka tööealisi inimesi, ning siin on ühiskonna huvi, et süsteem toimiks optimaalselt ja eeskätt lapsed sellesse vangi ei satuks ja ka hooldatavad ise ei peaks oma väärikust kuidagi alandama. Ma arvan, et see lahendus tuleb riigil leida, aga see ei ole kindlasti odav. Seesama rakkerühm ütleb, et selleks, et selleni jõuda, tuleks rääkida ligikaudu 2%-st SKT-st pikemas vaates, mis on tänases rahas umbes 500 miljonit eurot. See ei ole kindlasti asi, mida oleks võimalik ühe pisikese eelarveotsusega ära teha, see eeldab ikkagi pikemaajalist ja päris suurt poliitilist kokkulepet.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Ma küsin seaduse mõjude kohta. Te olete välja toonud, et ebasoovitava mõjuna võib kasvada tööandjate töökoormus puhkusetasu tagasinõudmisel. Ma saan aru, et puudub adekvaatne baas, kust tööandjatel oleks jooksvalt võimalik saada infot, kas nende töötajal on sügava puudega lähedane või kas ta on hooldajaks määratud. Mille taga see seisab, et tööandjal ei ole võimalik adekvaatselt reaalset olukorda näha? Millised on tegevused selleks, et see võimalik puudus kaotada?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! See süsteem on tegelikult analoogne – see, mida me siin planeerime – ka teiste riigi hüvitatavate puhkusepäevade süsteemiga. Lihtsalt, kuna seletuskirjas on vaja ka kõikvõimalikud mõjud välja tuua, siis see on mõjuna välja toodud, aga see on oma olemuselt rohkem teoreetiline mõju. See puudutab seda olukorda, kus inimene läheb ja ütleb, et ta läheb hooldama oma lähedast, kes kvalifitseerub selle kategooria alla, et töötaja peaks seda puhkust saama, aga hiljem selgub, et inimene on kas petnud oma tööandjat või on ta valesti aru saanud sellest, kas tal on see õigus või ei ole, aga tööandja on nende päevade eest maksnud. Olgem ausad, kui palju ikka praktikas sellist olukorda ette tulla saab. See tagasinõudmise protseduur on ka suhteliselt ekstreemne näide. Kui inimene on saanud sellel alusel puhkusepäevi ja tööandja on tahtnud Sotsiaalkindlustusametist hiljem hüvitist saada, aga ei ole saanud, kuna on selgunud, et inimene ei olnud näiteks hoolduspuhkusel, siis on tööandjal võimalik lugeda need päevad selle töötaja tavalisteks puhkusepäevadeks ja maksta üldiselt nende eest juurde. Nii et oma olemuselt praktikas, nagu on selgunud, kui me oleme suhelnud eri osapooltega sel teemal, kuidas see võiks olla, on see negatiivne mõju pigem teoreetiline kui reaalne.

Aseesimees Enn Eesmaa

Peeter Ernits, teine küsimus.

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Te teate, et Maailmapank ütleb, et 2% SKT-st oleks normaalne omastehooldusele eraldada, Eestis on see 0,6%. Teie hea kolleeg ja erakonnakaaslane kaitseminister käsutab 2,1%, järelikult on seda kolm korda rohkem, isegi üle selle, kui on teie kui erakonna juhi võimalused. Nüüd te tulete selle 0,7 miljoniga. Aitäh sellegi eest! Aga kas see viis päeva tuleneb sellest, et te jagasite selle 0,7 miljonit, mis teile anti, selle pisku miinimumpalga määraga ja saite viis päeva? Või ma eksin selle arvestusega, et asi oli niipidi?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud härra Ernits! Te eksisite oma sõnavõtus päris mitmel korral, nii kurb kui see ka pole. Esiteks, minu erakonnakaaslane ei ole kaitseminister. Ja pikaajalisele hooldusele kulub küll tõesti 0,6% SKT-st, aga tervishoiule näiteks kulub üle 5%. Nii et küllap neid summasid, mida Sotsiaalministeeriumi kaudu sotsiaalkaitsele ja erinevatele teenustele kulutatakse, on natukene rohkem kui ainult pikaajalise hoolduse teemadele minevad summad, aga pikaajaline hooldus on kahtlemata üks nendest kohtadest, kus meil on vaja n-ö süsteemset lahendust ja kus meil seda lahendust ei ole. Sellepärast me seda kindlasti arutame ja see arutelu on väga ajakohane. Lihtsalt, nagu ma ütlesin, kui tahta seda asja süsteemselt lahendada, siis tuleb arvestada, et tänaseks ei ole meil üleüldist mudelit, seda lahendust, meil ei ole ühtset hooldusvajaduse hindamist, mille peale oleks võimalik teenuseid ehitada ning kokku leppida, mida teeb riik ja mida teeb kohalik omavalitsus. Ma loodan, et me lähiaastatel oleme selle eeltöö niimoodi ära teinud, et siis on võimalik poliitiliselt otsustada ka konkreetsed summad, selleks et see mudel tervikuna toimiks.
Teie teine küsimus oli, kas me jõudsime viie tööpäevani nii, et võtsime mingisuguse raha ja siis jagasime-korrutasime. Vastus on eitav. Me ei teinud seda nii.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Tiina Kangro!

Tiina Kangro

Aitäh! Te viitasite mitu korda sellele, et paremat süsteemi saab teha siis, kui on töötatud välja ühtne üle-eestiline hindamissüsteem. Ometi, näiteks hoolduslehe jaoks hindavad perearstid seda juba täna ja nad ei tee seda kindlasti mitte vaid puudeastme alusel, vaid ikkagi reaalse hooldamisvajaduse alusel. Kuivõrd te eelnõu välja töötades arvestasite variandiga, et inimesed annavad teid ebavõrdse kohtlemise pärast kohtusse ja riigil tekib kohustus suurendada seda kulu võib-olla viiekordseks?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Me ei ole selle võimalusega arvestanud, kuna me oleme lähtunud arusaamast, et see eelnõu on põhiseaduspärane. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm

Aitäh! Lugupeetud minister! Tulen ka mõjude juurde. Mõtleme, kuidas see protsess käib: töötaja esitab avalduse tööandjale, tööandja esitab avalduse Sotsiaalkindlustusametile, Sotsiaalkindlustusamet menetleb ja siis teeb vastavad kanded tööandja jaoks. Ehk tekib halduskoormus ja see on selline päris pikk protsess. Toote välja ka seda, et Sotsiaalkindlustusametile toob hoolduspuhkuse tasu hüvitamise taotluste menetlemine kaasa töökoormuse kasvu. Aga selle kasvu tõttu ei planeerita Sotsiaalkindlustusametile anda täiendavaid ressursse, vaid pigem luuakse uus IT-süsteem. Selle kohta mu küsimus ongi. IT-süsteemiga Sotsiaalkindlustusametis on meil väike mure. Siin on öeldud, et luuakse vastav IT-lahendus. Vaatame, kui palju see maksma läheb: sellel ja järgmisel aastal 120 000 eurot. Kui kaugel me siis sellega oleme?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma ütlen ausalt, et see on hea küsimus, millele mul ei ole vastust. Meie asutus nimega TEHIK ehk meie infosüsteemide keskus on kinnitanud, et see süsteem saab loodud niimoodi, et seda seadust on võimalik rakendada 1. juulist 2018. Aga ma kindlasti hea meelega täpsustan seda ja edastan teile täiendava vastuse.

Aseesimees Enn Eesmaa

Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas

Aitäh! Me loeme siit, et puhkust antakse puudega isiku hooldamiseks ka registreeritud elukaaslasele, ja seletuskirjast loeme, et registreeritud elukaaslasele kooseluseaduse tähenduses. Teatavasti pidi kooseluseadus jõustuma rakendusaktide vastuvõtmisel. Neid ei ole vastu võetud ja kooseluseadus ei ole jõustunud. Kuidas te saate siia kirjutada sätteid mitteeksisteeriva ja mittejõustunud seaduse alusel?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh, härra Põlluaas! Ma tunnen teile kaasa, sest teil on ikka tõsine kompleks, kui te igast eelnõust, mis puudutab ükskõik mis teemat, otsite registreeritud elukaaslaste küsimust. Aga kui nii on, siis nii on. Kooseluseadus on Riigikogu poolt vastu võetud, see on jõustunud ja Riigi Teatajas avaldatud ning sellest tulenevalt on see kõikidele riigiasutustele täitmiseks kohustuslik. See, et teatud selle seaduse rakendamiseks olulised aktid, mis võimaldavad nende õiguste realiseerimist mõnes valdkonnas, on Riigikogus vastu võtmata, on kindlasti kahetsusväärne, aga see ei muuda kuidagi olematuks fakti, et kooseluseadus on vastu võetud, jõustunud, Riigi Teatajas avaldatud ja sellisena ka kehtiv.

Aseesimees Enn Eesmaa

Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Sellele eelnõule on andnud heakskiidu ju ka sotsiaalkaitseminister. Minu küsimus on selles, kas Kaia Iva soovis eelnõusse sisse viia viiepäevase puhkuse ka raske puudega inimeste hooldajatele.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Loomulikult, eelnõu on valitsuse heakskiidu saanud, mis tähendab, et kõik valitsusliikmed on seda aktsepteerinud. Nagu ma ütlesin, mõned valitsusliikmed on jäänud eriarvamusele selles, kas sel on positiivne mõju või mitte. Aga sellist ettepanekut valitsuse tasemel ei tehtud. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas

Aitäh! Mitte meie ei otsi kooseluseaduse teemaga seotud asju, vaid teie topite neid igale poole sisse. Seletuskirjas on selgelt öeldud, et kooseluseaduse tähenduses. Kui teie tunnete meile kaasa, siis mina tunnen kaasa pigem teile, et te ei saa seadustest ega nende jõustumisest aru. Kooseluseaduse kohta öeldi selgelt, et see jõustub koos rakendusaktide vastuvõtmisega. Rakendusakte vastu ei ole võetud, kooseluseadus ei ole jõustunud. Ka teie koalitsioonikaaslane justiitsminister Urmas Reinsalu on täiesti selgelt ja korduvalt öelnud, et kooseluseadus ei ole jõustunud, see ei kehti. Kuidas te koalitsioonis omavahel selliste erimeelsustega hakkama saate?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Ma tänan kaasa tundmast! Tõsi ta on, et justiitsministril on selles küsimuses oma arvamus, aga Justiitsministeerium on asunud selles küsimuses küll täpselt vastupidisele seisukohale. Eks inimestel võivad ikka olla erinevad tunded ja sellest tulenevalt võib sõnavabadusega ühiskonnas ju ka erinevate õigusaktide kohta erinevalt arvata. Aga nagu ma ütlesin, seadusandja otsus on Vabariigi Valitsusele kohustuslik. Seadusandja on öelnud, et kooseluseadus kehtib, ja Sotsiaalministeerium ei saa mitte kuidagi sellest otsusest mööda minna. Loomulikult käsitletakse kõikides aktides, mida eelnõudena ja seadustena esitatakse, registreeritud elukaaslasi võrdselt abikaasadega nendes kohtades ja täpselt sellises ulatuses, nagu kooseluseadus seda ette näeb.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma edastan teile ühe isiku küsimuse, kes on ennast vormistanud tööle füüsilisest isikust ettevõtjana just sellel põhjusel, et hooldada sügava puudega omast. Tema küsimus teile selle seaduseelnõu valguses on see: kas tema saab selle seaduseelnõuga ka mingeid eeliseid või jääb tema selle seaduseelnõu piiridest üldse välja?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Seda konkreetset olukorda peaks täpsustama. Füüsilisest isikust ettevõtja juures on võimalik töötada ka töölepingu alusel, aga juhul, kui inimene ise on füüsilisest isikust ettevõtja, siis ta on seaduse mõttes ettevõtja ja teda käsitletakse samamoodi nagu võlaõigusliku lepingu alusel töötajat või ka näiteks juhatuse liiget. Fikseeritud tööaega tal ei ole, käske talle keegi ülevaltpoolt ei jaga, mistõttu ei näe riik ette talle siis siin n-ö kaitset. Nagu öeldud, loomulikult on asjakohane tervikuna arutleda selle üle, missugused sotsiaalsed garantiid võiksid olla erinevate lepingute alusel töötavatel inimestel, sest selge on, et tööturg on muutumas, aga see arutelu väljub selle eelnõu raamest. Loomulikult oleme me ju arutanud siin seda, millistel alustel on inimestel võimalik saada ravikindlustust, millistel alustel saadakse töötuskindlustust, näiteks kas füüsilisest isikust ettevõtjatel on asja töötukassasse jne. Ma arvan, et need on iseenesest olulised arutelud, ja ma arvan, et pikemas vaates, kuna tööturu paindlikkus suureneb, võiks ka riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide paindlikkus suureneda. Selle eelnõu raames antakse see võimalus töölepingu alusel töötavatele inimestele, arvestades praegust õigusruumi.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh vastuste eest! Juhtivkomisjoni ettekande teeb Helmen Kütt, sotsiaalkomisjoni esimees. Palun!

Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Sotsiaalkomisjon valmistas 12. märtsil nimetatud seaduseelnõu, töölepingu seaduse ning perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 596 oma istungil ette esimeseks lugemiseks ning kuulas ära tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõuniku Monika Koksi ja sama osakonna töösuhete poliitika juhi Mariliis Proosi. Osales ka hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum. Nad kõik andsid komisjoni liikmetele selgitusi ja vastuseid.
Arutelu oli pikk ja põhjalik, küsimusi oli väga palju. Ma tahan tänada kõiki neid, kes täna ministrile küsimusi esitasid, sest samad küsimused esitati ka sotsiaalkomisjonis, nendel ma pikemalt ei peatuks. Ma tutvustan neid teemasid, mis leidsid komisjonis arutelu, aga mille kohta siin saalis ei küsitud.
Piloteerimise ja hooldusvajaduse hindamise kohta küsiti, kas on plaanis kasutada juba olemasolevaid metoodikaid, kuna hooldusvajadust on pikalt piloteeritud ning erinevaid mudeleid ja metoodikaid kasutatud. Minister vastas, et üleriigilist objektiivset pilti hooldusvajadusest ei ole, sh on olnud omavalitsustes erinevusi hooldaja defineerimisel. Probleem on just nimelt selles, et sellist üldist üleriigilist süsteemi kahjuks ei ole, see mõjutab sotsiaalvaldkonda ja ka tervishoidu. Häli Tarum lisas, et tegemist on hoolduse koordinatsiooni pilootprojektiga ja selle raames toimub hooldusvajaduse hindamine. Hoolduskoordinaatorid hakkavad tööle kuues kohalikus omavalitsuses. Perearstid ja sotsiaaltöötajad hakkavad suunama nende juurde keerulisema hooldusvajadusega inimesi. Hakatakse kasutama InterRAI hindamise metoodikat.
Oli sama küsimus, mis siingi, töölepinguliste suhete kohta, kuna töövormid on muutuvad ja miks valiti just see grupp. Küsiti ka jõustumistähtaegade kohta, sest nimetatud eelnõu puudutab siiski mitut eelnõu, mis on meil eelnevalt käsitlusel olnud. Seetõttu saatis Sotsiaalministeerium veel täiendavalt meile materjale. Kõik vastab eelnõus esitatud jõustumisaegadele.
Tunti huvi InterRAI instrumendi vastu, kus on hindamismeeskonnas ikkagi mitu inimest, kolm kuni viis. Häli Tarum selgitas, et praegu, kui IT-lahendused selle võimaluse annavad, siis inimese perearst, sotsiaaltöötaja ja ka rehabilitatsioonimeeskond saavad IT-lahenduse abil oma osa ära täita ja hoolduskoordinaatori kätte jõuab täisinformatsioon.
Tunti huvi ka selle vastu, et tööandja peab hakkama puhkusetasusid tagasi nõudma, kuna võib juhtuda, et Sotsiaalkindlustusamet mingil põhjusel keeldub hüvitamast. Selle kohta toodi ka juba siin saalis kõlanud vastus, et see võimalus üritatakse miinimumini viia. Seda riski on ikkagi väga vähe, et pettusi esineb.
Küsiti, kui pikalt pilootprojekt kestab. Selgitati, et see periood algab juulist, kestab aasta, aga esimesed tulemused saab juba kuue kuu järel. Minister pidas oluliseks selgitada, et puhkusepäevad ei ole otseselt selle pilootprojektiga seotud, sellepärast, et need sätted ju jõustuvad, kui Riigikogu otsustab selle seaduse vastu võtta, 1. juulil 2018. Siis on nendel inimestel, kellel on selle eelnõu järgi õigus saada viis tööpäeva tasustatud puhkust, võimalus seda saada.
Komisjon otsustas (kõik otsused olid konsensuslikud) saata eelnõu täiskogu päevakorda 21. märtsiks, teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada, teha ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 5. aprill kell 17.15 ning määrata ettekandjaks komisjoni esimees, teie ees kõneleja. Kõik otsused olid konsensuslikud, kõik 8 komisjoni liiget, kes istungil osalesid, olid selle poolt. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja, teile küsimusi ei ole.

Helmen Kütt

Veel kord aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Avan fraktsioonide esindajate läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Nagu äsja kuulsime, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 596 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. aprilli kell 17.15.


8. 15:19 Küberturvalisuse seaduse eelnõu (597 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse eelnõu 597 esimene lugemine. Kutsun kõnetooli ettekandjaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Palun!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Tere päevast! Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud teile arutamiseks uudse seaduse, mis tuleb täna esimesele lugemisele, see on küberturvalisuse seaduse eelnõu. Seaduse algatamiseks on mitu põhjust. Esiteks võtame selle seadusega Eesti õigusruumi üle Euroopa võrgu- ja infoturbe direktiivi. Ausalt öeldes pole Eestis vaja selleks iseenesest kuigi palju teha, sest direktiivi põhimõtted ja nõuded on meil suuresti olnud tagatud juba varemgi, kuigi need on paiknenud eri õigusaktides laiali. Selline hajutatus on tekitanud mõnikord segadust, kuidas täpselt küberohu olukorras käituda ja intsidente lahendada. Seepärast seadsimegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning RIA ehk infosüsteemi ameti vedamisel sihiks mitte lihtsalt Eestis direktiivi üle võtta, vaid kasutada seda kui võimalust suuremaks õiguslikuks korrastamiseks. Nii on seaduseelnõu eesmärk kehtestada selge regulatsioon küberruumi kaitseks, tagada vajalik reageerimine küberohtudele, samuti õigusselgus riigi ja ettevõtete koostööks ning vastutuseks küberturvalisuse tagamisel. Ainult nii saame kaitsta parimal võimalikul moel meie rajatud digiriiki, kui loome regulatsiooni, mis ei vasta pelgalt Euroopas kokku lepitud miinimumile, vaid Eesti vajadustele laiemalt.
Senine Eesti õigusruum ei toeta ühiskonna kasvavat IT-keerukust, ei arvesta ümbritsevaid küberohtusid ega taga piisavalt meie digiriigi ja inimestele eluks vajalike teenuste – energia, side, meditsiin jms – kaitset. Näiteks on riikliku küberjulgeoleku ja küberkaitse kohustus olnud asutuste õlul, kellel ei pruugi oma teenuseid osutades olla piisavat ülevaadet küberruumis toimuvast. Teenusepakkujatelt on seejuures eeldatud küberintsidendi lahendamist ja selliste otsuste tegemist, mis mõjutavad kogu Eestit – näiteks seda, kas ja kuidas toimib e-riik. Riigiasutused on seejuures saanud olla vaid soovitajad, kuid neil ei ole olnud korralduste andmise või ka laiema küberintsidendi lahendamise eest vastutamise võimalust. Samas vajavad teatud olukorrad, nagu sügisene ID-kaartide päästmine, riigilt kiiret ja selget tegutsemist kogu ühiskonna kaitse nimel, et püsiks usaldus, mis on digiriigi püsimiseks hädavajalik alus.
Küberturvalisuse seaduse eelnõu oma esitatud kujul lahendab neid puudujääke. Näiteks saab MKM-i haldusalas olev Riigi Infosüsteemi Amet ehk RIA viimaks ametlikult riikliku küberturbe koordinatsiooni ülesande, olles seda de facto täitnud juba aastaid, lisaks volitused ja käitumisreeglid küberintsidentide lahendamisel. RIA ülesanne on alates seirest, analüüsist ja ohuteadetest ehk -ennetusest olla rohkem võimeline küberintsidente lahendama ning seaduses toodud nõuete üle järelevalvet teostama, kuni selleni välja, et kõrgendatud ohuga küberintsidendi puhul võib ta ohu tõrjumiseks piirata süsteemi kasutamist või sellele juurdepääsu. Rõhutan siinkohal, et seda saab RIA teha ainult juhul, kui intsident võib ohustada teisi süsteeme ehk olla ulatuslik, süsteemihaldaja ei saa või ei taha ise ohtu tõrjuda ning meetme kasutamine on proportsionaalne ega tekita liigset kahju. Samamoodi toimib riik juba niigi teiste ohtude korral, näiteks korrakaitses või päästetegevuses. Põleva maja korral takistatakse tulekahju kandumist naabermajadele. Küberruumis peame suutma toimida samamoodi, sest infoühiskonnas on eri teenused ja süsteemid omavahel tihedalt seotud. Selliste juhtude puhuks on eelnõusse kirja pandud, et kui vaja, vastutab riik võimalike kahjude eest. Samas on tegu äärmusliku meetmega, mida me loodame, et ei pea kunagi rakendama. Sellele eelneb palju teisi samme, mis saavad edaspidiseks ka õigusliku aluse. Näiteks saab RIA anda nüüd korraldusi ohuallikaks olevale asutusele teha teisi ohustav teenus ise korda või panna ajutiselt kinni. Näiteks, kui on kahtlus, et kriitilise tähtsusega lennujuhtimissüsteemides on süsteemide ülevõtmist lubav pahavara. Praegu puudub lennujaamal alus RIA soovituse peale oma teenuseid peatada, aga see ei tohiks nii jääda.
Nagu ikka elus, on siiski parem karta kui kahetseda. Realiseerunud küberriskidele reageerimise võimekuse asemel on parem pühenduda rohkem ennetusele. Selleks seab seadus konkreetsed kohustused ehk nõuded oma võrgu ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks, seda kolmele sihtrühmale. Esiteks, ühiskonna toimimise seisukohast olulised teenused – elutähtsa teenuse osutajad, olulised taristuettevõtted ja Eesti Interneti SA. Teiseks, digitaalse teenuse osutajad – ettevõtted, kes pakuvad internetipõhise kauplemiskoha teenust (e-poed), otsingumootori teenust või pilveandmetöötluse teenuseid ettevõtetele, kelle töötajate hulk on suurem kui 50. Kolmas sihtgrupp on riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused. Nende kohustused ulatuvad riskianalüüside tegemise ja vajalike turvameetmete rakendamise nõuetest kuni kohustuseni seirata oma süsteeme, edastada ohuteavet ja lahendada intsidente, vajaduse korral süsteemi kasutamist või juurdepääsu piirates. Enamik neist nõuetest on elutähtsate teenuste osutajatel ja riigiasutustel juba varemgi olnud hädaolukorra seaduse alusel kohustuslikud.
Eelnõuga täpsustatakse RIA-le intsidentidest teavitamise korda. Uue kohustusena on lisandunud just süsteemide seiramise kohustus, et ennetada ja tuvastada küberintsidente juba enne kahju tekkimist. Uuendus on selline: riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse puhul on seni infoturbe nõuded kehtinud ainult andmekogudele, eelnõu aga laiendab võrgu ja infosüsteemi turvalisuse nõudeid kõikidele süsteemidele, näiteks meili- ja failiserverid ning dokumendihaldussüsteemid, et olla paremini küberohtudeks valmis kogu ulatuses. Siiski ei tohiks nõuetega kaasneda eelnõus hõlmatud asutustele märkimisväärset lisakoormust ja nad ei peaks vajama olulisi eelarvelisi lisavahendeid. Baashügieeni on pidanud Eestis kehtiva ISKE turberaamistiku alusel avaliku sektori asutused rakendama oma IT-süsteemide arenduses ja halduses juba kümme aastat. Ehk kui seda on täidetud, siis erilisi kulutusi ei tohiks kaasneda. Kõik sõltub muidugi baasist, kas on täidetud või mitte.
Digitaalsete teenuste osutajatele erasektoris tekkivad nõuded on mõnevõrra lihtsamad: kohustus teha riskianalüüsi, rakendada riskide juhtimiseks vajalikke meetmeid, teavitada oma asukohamaa pädevat asutust (Eestis RIA) olulise mõjuga küberintsidentidest. Sealjuures – pange tähele! – ei hakka see Euroopa Liidu direktiivi kohaselt puudutama digitaalseid teenuseid osutavaid mikro- ja väikeettevõtteid, mis moodustavad Eestis vastavatest ettevõtetest valdava osa. Turuloogika ütleb, et digiteenuste pakkujad, olgu nad väikesed või suured, on pidanud infoturbe meetmeid rakendama juba niigi. Seadus ei lisa uusi suuri kohustusi reaalses elus ka neile. Kui digitaalse teenuse osutajatel on infoturve tagamata, ei suuda nad meelitada ega hoida ka kliente. Seega seadustame de facto vajalikud ja teostatud tegevused, täpsustades eeskätt intsidentidest teavitamise kohustust ja korda, nagu Euroopa Liidu direktiiv ette näeb.
Seadus on planeeritud jõustuma direktiivi ülevõtmise tähtajal ehk 10. mail 2018. aastal. Erandina jõustuksid seaduse nõuded Eesti Interneti SA ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes 2020. aasta 1. jaanuaril. Üleminekuaja sätestamine on tingitud eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ümberkorraldustest haldusreformi tulemusel.
Lõpetuseks tahan toonitada, et kuigi seaduseelnõu räägib nõuete ja kohustuste keeles, on tegelikult tähtis koostöö. Eesti seni edukas küberkaitse mudel põhineb kogukondlikul lähenemisel, riigi, ettevõtete ja ka haridusasutuste koostööl. Turvalisust ei saa võtta kergekäeliselt ning ei riik ega ettevõtted üksi suuda tagada turvalisust küberruumis tervikuna. Küberturvalisuse seadus on seega alus ehitamaks edasi seda küberkaitse mudelit. Seaduseelnõu detailsemad sätted panevad paika koostöö täpsema korralduse ja ka tööjaotuse, et saaksime ühiselt kaitsta oma e-riiki ja infoühiskonda, mis Eestile sedavõrd palju igapäevast kasu annab. Nii saame minu arvates uudset ja terviklikku küberturvalisuse seadust vastu võttes olla teerajajad, eriti Euroopa kontekstis, väga kiirelt arenevas kübermaailmas. Seaduseelnõu üks alus, Euroopa Liidu võrgu- ja infoturbe direktiiv on samuti suunatud koostöö ehitamisele. Direktiivi rakendamisega tugevneb ja ühtlustub küberturbekoostöö Euroopa Liidu riikide vahel. Eesti jaoks on küberturve olnud alati oluline ning vastastikku jagatakse rohkem kogemusi, oskusi, tehnoloogiat ja teavet riiklikes küberruumides toimuvast. See on olnud meie jaoks tähtis. Ainult nii tagame digitaalse ühtse turu toimimiseks vajalikku kindlustunnet ning suudame igas liikmesriigis rohkem kui pelgalt üksi tegutsedes, sest küberkuriteod ei tunne riigipiire. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Rahvasaadikutel on ka küsimusi, näiteks Peeter Ernitsal. Palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Ma loen siin murelikult, et 2016. aastal oli 253 elutähtsa teenuse rünnakut, eelmisel aastal 650 ehk 54 rünnakut kuus, st veidi alla kahe rünnaku päevas. Järelikult aastaga on neid saanud üle kahe korra rohkem. Milline on seis praegu, näiteks märtsis või veebruaris? Kas nüüd tehakse juba kaks või kolm rünnakut päevas?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Tänan! Küberrünnakutega, nii eelnõu järgi kui ka de facto, tegeleb iseenesest RIA, st Riigi Infosüsteemi Amet. Kuna praegune olukord on selline, et ettevõtetel ei ole kohustust rünnakutest teavitada, siis ma kujutan ette, et väga paljude rünnakute info ei jõuagi üldse meieni, st paljudest rünnakutest ei teatata ja me ei teagi nendest. Kuidas olukord praegu on, see on kindlasti rohkem küsimus RIA-le. Ma ei oska täpselt vastata, mitu küberrünnakut on toimunud näiteks sellel kuul.

Aseesimees Enn Eesmaa

Arto Aas.

Arto Aas

Aitäh! Tegelikult RIA-l on väga hea ülevaade olulistest küberrünnakutest, see info on neil olemas ja nad teevad iga kuu sellest ka kokkuvõtteid. Mina tahtsin aga küsida selle kohta, mis siis muutuks uue seaduse valguses, kui me mõtleme näiteks ID-kaardi kriisile, mida te ka oma sõnavõtus mainisite. Iseenesest on seadus loomulikult vajalik, mitte direktiivi ülevõtmiseks, vaid Eesti riigi jaoks. Meie siin teeme rohkem, kui meilt oodatakse. Õigusselgus on muidugi väga oluline, vastutus ja RIA-le suuremate volituste andmine samuti. Millised tööriistad või volitused Riigi Infosüsteemi Ametil, politseiametil või MKM-il seekord konkreetse ID-kaardi kaasuse puhul puudusid? Millist tühimikku uus seadus nüüd täitma peaks?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh! Ma enda arvates ei öelnud ennist, et RIA-l ei ole küberintsidentide kohta informatsiooni. Ma ütlesin: ma usun, et pärast seaduse rakendamist on seda infot veel rohkem, sest siis tekib ettevõtetel kohustus sellest teada anda. Praegu me isegi ei tea, millest on teada antud või mitte, kuigi loomulikult väga palju antakse teada. Mis puudutab ID-kaardi õppetunde, siis nende kohta on sisemised analüüsid juba tehtud ja valmimas on ka väljast võetud hinnang. Lähiajal me arutame valitsuses ID-kaardi õppetunde, RIA tuleb nendega valitsuskabineti istungile ja me saame seal muu hulgas vaadata, kas selle seaduse mõttes midagi paraneb. Mul ei ole sellekohaseid analüüse veel käes, nii et ma ei oska praegu täpselt vastata, aga õige pea need tulevad ja kui on huvi, saab neid ka jagada.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Te andsite teada, et te ei menetlenud ainult direktiivi vastuvõtmist, vaid vaatasite valdkonnale laiemalt otsa. Paar nädalat tagasi käis justiitsminister Riigikogu ees tutvustamas kriminaalpoliitika 2017. aasta aruannet. Sealt tuli järjekordselt välja, et kübertemaatika ehk küberkuritegevus pole siiani Justiitsministeeriumi seiramise alus, kuigi ma väidaks, et alates 2010. aastast võinuks see olla ülemaailmseid trende vaadates igapäevane tegevus ja ka meil teadvustatud. Minu küsimus on selline: kas te selle eelnõu raames pidasite ka Justiitsministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti vastavate üksustega läbirääkimisi, kuidas tegelda ennetustöö ja küberturvalisuse garanteerimisega?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Eelnõu on läbinud kõik kooskõlastusringid, sh teie mainitud ministeeriumid ehk Justiitsministeerium ja Siseministeerium on oma tagasiside andnud ja ka valitsuses on see eelnõu heakskiidu saanud, mõlemad ministrid on selle heaks kiitnud. Loomulikult, küberturvalisusega tegelemine on kohustus kõigile riigiasutustele, sh Justiitsministeeriumile. Ma ei ole küll kursis teie vestlusega siin Riigikogus ega tea, mida justiitsminister täpselt ütles, aga loomulikult on see teema kõigile riigiasutustele oluline. Küberturvalisus on läbiv teema, see on horisontaalne ja kõik peavad seda täitma. Ega ma ei oskagi teile rohkem vastata kui seda, et see on Justiitsministeeriumi kohustus. Ja mina eeldan küll, et nad oma kohustusi täidavad.
Loomulikult, nagu ma ütlesin oma kõne lõpus, see seadus küll sätestab ära n-ö käsud ja keelud, aga tegelikkuses me tahame päris elu rajada ikkagi koostööle, olemegi siiani nii teinud. Ka RIA ametnikud on alati olnud valmis nõustama, kui nende käest küsitakse. Peale selle on nad teinud ministeeriumides analüüse selle kohta, kuidas reegleid järgitakse, ja teevad ka edaspidi. Muu hulgas töötatakse välja juhendid ja abimaterjalid selle kohta, mida tähendab küberturvalisus ja kuidas seda tagada. Kogu see töö on koostööle suunatud. Selleks, et seda kõike teha, on vaja ka inimesi, sest nii riigisisene kui ka riigiülene koostöö on seotud inimestega. RIA-sse on planeeritud selleks otstarbeks viis lisatöökohta, millele olen riigi eelarvestrateegia menetluse käigus palunud ka rahastust. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Märt Sults.

Märt Sults

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Kõik, mis on seotud elektromagnetlainetega, hammustatakse mingil hetkel lahti nii ehk naa. Tagurpidi arvutustega saab kätte kõik koodid ja kõik muud asjad. Turvalisus on ajaküsimus, kuna jälle muugitakse lahti, me peame jälle uuendama ja muudatusi tegema, et olla kogu aeg, ütleme, kurikaeltest mingisuguse millimeetri võrra ees. Kas turvalisuse tagamisel on mõeldud ka mingite muude infokandjate peale, näiteks valgus, valguskvant või mingid kvantmehhaanika tegurid, millega saab asja niimoodi kinni panna, et sinna ei saa ligi mitte üks tont? Kas sihukeste alternatiivvariantide peale on mõeldud või ei ole?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh! See on nii hea küsimus. (Naerab.) Ma ei oska sellele isegi vastata, kas on mõeldud. Tõenäoliselt ma soovitan pöörduda selle küsimusega RIA poole. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Arto Aas, teine küsimus.

Arto Aas

Aitäh! Hea minister! Ma arvan, et selle seaduseelnõu menetlemisega siin Riigikogus probleemi ei tule. Siin ei ole midagi parteipoliitilist, selle on koostanud tõepoolest head eksperdid ja seda on pikalt oodatud. Reformierakond aitab siin kindlasti kaasa. Küll aga kasutaks võimalust ja küsiks, kuidas on meie IT-investeeringute üldine seis. Väga palju vajalikest investeeringutest baseerub eurorahal, mis teadupoolest võib ühel hetkel otsa lõppeda või tuntavalt väheneda, aga Eesti riigi toimimine sõltub üha enam investeeringutest infotehnoloogiasse. Teine pool sellest mündist on loomulikult inimesed. Kas me suudame maksta tippspetsialistidele head palka ja pakkuda neile põnevat tööd? Ka sellestsamast Riigi Infosüsteemi Ametist, millel on väga suur roll Eesti e-riigi püstihoidmisel, on viimasel ajal palju inimesi lahkunud ja uute leidmine on keeruline. Milliseid lahendusi te näete?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh! 2018. aastal on keskvalitsuse IKT eelarve circa 120 miljonit eurot, mille eest toimub nii uute lahenduste arendamine kui ka seniste edasiarendus ja ülalhoid ehk kindlustamine. Toon mõned suuremad näited, mis töös on. Toimub e-maksuameti põhjalik uuendamine nii sisemise mootori ehk lahenduse kui ka kasutajavaate ja teenuste poolest, käib elektroonilise rahvaloenduse ettevalmistus, ettevõtete asutamise protsessi ja äriregistri uuendamine, keskkonnalubade taotlemise arendused ja lihtsustused, haridusvaldkonnas toimuv digipööre, sh eksamite ja õppematerjalide digitaalsele kujule viimine, ning sotsiaalkindlustushüvitiste infosüsteemi edasiarendus. Töös on uuesti digiregistratuur, samuti tervise infosüsteemi ringikavandamine, portaali eesti.ee põhjalik uuendus, uuele ID-kaardile üleminek, sh baastarkvara uuendused pluss arendused Euroopa riikide digiintentiteetide tarkvaras tunnustamiseks jne. Ma ei loegi kõiki ette.
Samas, ma pean juhtima tähelepanu sellele, mida te ka ise ütlesite, et asi ei ole ainult selles, kuidas me IT-d edasi arendame ehk algses investeeringus, vaid probleem on selles, et Eesti riigis loodud infosüsteemide ülalhoidmine on aastaid olnud alarahastatud. Selles, et hoida tehtut ja seda ajakohastada, on olnud väga suured eelarvepuudujäägid, mida me nüüd üritame muu hulgas korvata. Me plaanime sel kevadel riigi eelarvestrateegia raames suuremat rahasüsti eelseisvateks aastateks selle võla vähendamiseks. Me ei saa ainult edasi joosta, kui me vana ei hoia ega arenda. Selle tulemusena arenevad nii e-riigi süda kui ka nägu jõudsalt edasi. See on see, millele me keskendume ja milleks lisaressurssi arvestame. Majandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahel olid eile just riigieelarve läbirääkimised. Mina olen esitanud ka rahataotlusi selleks, RIA saaks edasi areneda ja oma kompetentsust kasvatada, loomulikult on inimesed seal eriti oluline osa. Kõik need asjad on olnud läbirääkimiste laua peal.
Ma julgen küll öelda, et Rahandusministeeriumist ma nägin ja tundsin igati mõistmist. Ma saan aru, et Rahandusministeeriumis ei arutata mitte üksnes võimalikkust tõsta RIA palgafondi, vaid on tehtud uuring eri ametite kaupa, sh IT-sektori palgauuring riigis. See tähendab seda, et ilmselt on plaanis kõigis ministeeriumides ja ametiasutustes IKT-töötajate palka tõsta. Selge on see, et me võime kõike arendada ja luua, aga kui ei ole inimesi, kes seda edasi teevad ja üleval hoiavad, siis ei sünni midagi. Me teame, et riik on palkade maksmisega juba aastaid jänni jäänud, sest erasektori palgad on kõvasti eest ära läinud. Kui inimesed lähevad riigisektorist erasektorisse tööle, siis meie e-riik kannatab. See, millele te, lugupeetud Riigikogu liige, osutasite, on väga suur probleem ja tähtis küsimus. Tänan teid selle eest ja loodan ka teie toele siin Riigikogus. Igal juhul on valitsus sellele juba väga palju tähelepanu pööranud. Tõesti, suuremat rahasüsti on planeeritud ja see on tulemas.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Te avasite tõesti väga suure teema. Minu küsimus lähtubki riigireformi kavast, kus te olete tõhusa riigi peatüki vedaja. Tänases infotunnis me rääkisime ka riigihalduse ministriga sellest, kuidas teha meie asjaajamist efektiivsemaks, arvestades seda, et meie ametnikkond käib riigile üle jõu, arvestades, et meie rahvastik ei kasva, vaid väheneb. Te ütlesite, et selle eelnõu raames luuakse RIA-s viis uut töökohta. See on ju riigiressurss. Kas need viis töökohta luuakse olemasoleva RIA ressursi eest, tuleb RIA-le selleks lisarahasüst või tehakse seda ministeeriumi enda ressursside arvel?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh, hea küsija! Vastus on, et need on täiendavad töökohad RIA-s. Nagu ma ütlesin, ka RIA on olnud aastaid alamehitatud, alarahastatud. Ometi asub meie e-riigi küberturvalisuse süda just seal ja küberohtude tõttu meie andmete kaitstuse tähtsus ainult kasvab. Me sõltume järjest rohkem sellest, kas me saame oma e-riiki edasi arendada niiviisi, et inimesed tõepoolest tunnetavad: see on endiselt turvaline. Me peame sellesse panustama veel rohkem. Selliseid sisemisi ressursse RIA-l tõesti ei ole, mida nad oleksid varem justkui pillanud ja teinud mingeid asju, mida enam pole vaja, ning nüüd hakkaksid selle asemel tegelema küberturvalisusega. Nii et on täiendavad töökohad ja on ka lisaressurss eelarves. Ei ole majandusministeeriumis sellist raha, mida sinna üle kanda, sest ka meie IKT-osakond on iseenesest ikkagi väga õbluke ja väike, kui arvestada, millist tulemust meilt oodatakse ja mida me teeme. See on see koht, kus paraku kokku hoida ei saa.
Aga see töö, mida tehakse, kas või üleüldse e-riigi arendusest rääkides, hõlmab selliseid nähtamatuid teenuseid, mis lõppkokkuvõttes vähendavad bürokraatiat ja aitavad ka üle riigi töökohti kokku hoida. Näiteks, kui sünnib laps, siis saab lapsevanem praegu asju ajada küll arvuti taga olles, aga eri kohtadest, sõltuvalt sellest, kas ta tahab taotleda sünnitunnistust, lapsele lasteaiakohta, vanemahüvitist või palub lapsetoetuse oma kontole kanda. See on lihtsalt üks näide sellest, mille kallal me töötame. Tulevikus oleks see kõik selline n-ö nähtamatu teenus, mis on kõik ühes kohas. Inimene vastab lihtsalt "jah" või "ei" ega pea ise otsima mingeid kanaleid. Seda kõike me praegu arendame, inglise keeles on see invisible services, eesti keeles vast jah "nähtamatud teenused". See peaks lõppkokkuvõttes halduskoormust vähendama.  

Aseesimees Enn Eesmaa

Erki Savisaar.

Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on äärmiselt hea meel, et eri seadustest ja määrustest on kokku saanud üks konkreetne seadus, mis käsitleb just küberturvalisuse teemat. Ma lohutaks ka kolleeg Märt Sultsi sellega, et elektromagnetlainete teema olulisus väheneb, kui me katame järgmise viie aasta jooksul optikavõrgu abil kogu Eesti, sest vajadus kõigi nende wifide ja vaskkaablite järele on väiksem. Ma küsin aga siia juurde, kas peale nende üldiste juhiste, mis on seaduses, tulevad ka mingisugused määrused, mis käsitlevad konkreetsemalt tehnilisi norme, kuidas üks või teine ettevõte peaks küberturvalisust tagama. Või jäädakse endiselt selliste üldiste suuniste peale, nagu praegugi on?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh! Üldjuhul on niiviisi, et riigiettevõtetele ja -asutustele annab riik üldsuunised ning töötab välja infoturbestandardid, millele peab vastama. Kui me räägime ettevõtetest – nende spetsiifika võib olla väga erinev –, siis need võivad kuuluda omakorda mingitesse suurematesse spetsiifilistesse gruppidesse ja enamasti on olemas rahvusvahelised standardid, millele nad peavad vastama. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Mulle jäi kõrvu teie võrdlus infotehnoloogia professionaalide tasustamisest avalikus sektoris ja erasektoris. Te mainisite ka suurt rahasüsti riigi infotehnoloogiavaldkonda. Kas võib anda hinnangu sellele, kui palju raha oleks tegelikult vaja, et võrdsustada palgataset era- ja avaliku sektori vahel, mis praegu on avaliku sektori kahjuks, nagu te ütlesite?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Suur aitäh, väga hea küsimus! See on täpselt see, millega Rahandusministeerium praegu tegeleb. Ka eilsetel läbirääkimistel öeldi selle kohta, mis puudutab just palgaküsimust – kuna mina tõin RIA inimeste töötasu eraldi arutelu alla, peale süsteemide uuendamise jms –, et nad koguvad kõigi ministeeriumide peale selle info kokku. Nendel on omakorda tehtud või õigemini tellitud vastav turu-uuring eri valdkondade kaupa, sh IT-sektori kohta. Nad panevad kogupildi kokku, nii et see pilt tekib kindlasti Rahandusministeeriumil, minul seda veel ei ole. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Peeter Ernits, teine küsimus.

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Ma loen siin, et Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ütleb: eelnõu pealkiri on eksitav. Küberjulgeoleku seadus, küberturvalisuse seadus? Te ei ole seda arvestanud. Miks te pole seda teinud? Põhiküsimus on aga see, et nagu ma aru saan, on tegemisel uus küberjulgeoleku strateegia. Kui kaugel see on ja kuidas see seondub selle direktiiviga, mis tuleb praegu kiiruga üle võtta?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole küll päris nõus sellega, et see on kiiruga ülevõtmine. Kuigi, jah, see tuli Riigikogusse täna ja menetlemiseks ei ole palju aega, ometi eeltööd on tehtud kaua. Läbirääkimised on käinud eri ministeeriumide, haldusasutuste ja erasektori esindajatega. Tõsi, siin Riigikogus ei ole teil menetlemiseks ülemäära palju aega, sellega ma olen nõus, aga eeltööd on tehtud pikalt. Tõepoolest, me tegeleme ka küberjulgeoleku strateegia väljatöötamisega. Eelkõige sellepärast, et näiteks Kaitseministeeriumi teemad on jäänud kohati sellest eelnõust välja ja neid saaks arvesse võtta seal. Me liigume sellises rütmis, et tahaksime saada selle strateegia – mitte seaduse – valmis selle aasta lõpuks. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Suur aitäh! Juhtivkomisjoni ettekande teeb riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert.

Johannes Kert

Austatud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid, daamid ja härrad! Minister juba tutvustas teile päris põhjalikult eelnõu eesmärke, sisu ja sellega kaasnevaid mõjusid samuti. Eelnõuga võetakse üle Euroopa võrgu- ja infoturbe direktiiv. Riigi sees kehtestatakse turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele. Samuti täpsustatakse riikliku järelevalveasutuse ehk Riigi Infosüsteemi Ameti ülesandeid küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel.
Komisjoni istungil selgitati, et õigusselguse huvides koostati eraldi seaduseelnõu, mis loob seadusliku aluse küberohtude tõhusaks ennetamiseks ja lahendamiseks. Eelnõu võimaldab kujundada küberõigusruumi, mis vastaks Eesti vajadustele ja mitte ainult Euroopa Liidu direktiivist tulenevale miinimumile. Eelnõu annab võimaluse tulevikus kübervaldkonda arendada, seega tegemist on teed rajava ja sihte seadva seadusega.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 2018. aasta 15. märtsi istungil (konsensusega) teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu k.a 21. märtsi istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja, samuti otsustas riigikaitsekomisjon sellel istungil (konsensusega) teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 4. aprill kell 17.15. Tänan!

Aseesimees Enn Eesmaa

Kolleeg Arto Aas! Meil on võimalik esitada kaks küsimust, küll aga on pärast läbirääkimised, nii et mingi võimalus veel mõtete avaldamiseks kindlasti on. Austatud ettekandja! Tuleb välja, et selles mõttes teile küsimusi ei ole, mõnes teises mõttes võib-olla ka mitte. 
Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele, kui kellelgi on selleks soovi. Isegi Arto Aasal ei ole. Aitäh! Nagu te kuulsite, on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 597 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. aprilli kell 17.15.


9. 15:56 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (594 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 594 esimene lugemine. Kutsun kõnetooli ettekandjaks kaitseminister Jüri Luige. Palun!

Kaitseminister Jüri Luik

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus toob teie ette Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis ei ole üks terviklik seaduseelnõu, vaid pigem täpsustab mitut Kaitseväe korraldusega seotud seadust. On mõned täpsustamist vajavad aspektid ja ma nimetan need kohe ära.
Esiteks, Kaitseväe struktuuri kehtestamise tasandite korrastamine. Lühidalt öeldes, Kaitseväe korralduse seadus näeb ette, et kõikvõimalikud Kaitseväe üksused, staabid ja struktuuriüksused peavad olema eraldi moodustatud seadusega. See erineb drastiliselt kogu muust Eesti riigi struktuurist, kus seda tüüpi ümberkorraldused tehakse Vabariigi Valitsuse otsusega. Arvestades, et Kaitsevägi on pidevalt arenev struktuur ja peab pidevalt vastama tänapäeva nõuetele, teeme ettepaneku teha vastavad muudatused ka Kaitseväe korralduse seadusesse, arvestades kompetentsi, kas tegu on Vabariigi Valitsuse otsusega või valdkonna eest vastutava ministri otsusega. Kui me räägime üksustest, siis langetab otsuse loomulikult Vabariigi Valitsus.
Teiseks, reservis olevate isikute kaasamine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Siin olgu selgituseks öeldud, et Eestil on mitut eri tüüpi sõjalisi operatsioone. Kui me praegu tahame kasutada operatsioonil reservis viibivat kaitseväelast, siis kehtiva seaduse järgi me peame võtma ta tegevteenistusse – koos kõige sellest tulenevaga, kogu bürokraatliku protsessiga – ja pärast jälle tegevteenistusest vabastama. Meie arvates see ei ole otstarbekas, sest muudab protsessi liiga keeruliseks. Me teeme ettepaneku seaduses sätestada võimalus, et reservis viibiv kaitseväelane saab osaleda – siinkohal rõhutan, et jutt käib muidugi vabatahtlikust osalemisest, kõik meie välismissioonid on vabatahtlikud – rahvusvahelisel missioonil.
Olgu siin kohe ka ära öeldud, et kui me vaatame meie olemasolevaid missioone, siis on täiesti võimalik, et näiteks mõnel rahuvalvemissioonil, mis on madala intensiivsusega ega vaja tingimata meie Kaitseväe kõige professionaalsemat osa, oleks meil võimalik kasutada reservis viibivaid, kuid kindlasti hea väljaõppega sõdureid ja ohvitsere, kes on võib-olla enne rahvusvahelistel missioonidel käinud.
Kolmandaks, Kaitseväe territooriumil kehtivate piirangute täpsustamine. Tegu on õigupoolest ühe konkreetse probleemiga, mis vajab lahendust. Nimelt, tehnika arenedes on üha rohkem Kaitseväe üksuste baseerumiskohtade ja ka harjutusväljakute kohale ilmunud droonid, mille abil filmitakse neil territooriumeil toimuvat. Kui territoorium ise on võõrastele isikutele suletud, siis kõike seda, mis toimub õhust, seadus praegu ei reguleeri. Samas ei ole meile kunagi teada, kas filmijate soovid on pahatahtlikud, kas seda tehakse mingitel luure-eesmärkidel või lihtsalt ajaviiteks, kuivõrd praegu on müügil ka väga palju ajaviitedroone. Kõnealune seaduseelnõu kehtestab administratiivvastutuse ja ka väärteovastutuse seda tüüpi tegevuse eest, st kontrollimatu salvestamise või pildistamise eest Kaitseväe julgeolekualal.
Eraldi teema, mille kohta on vahel küsitud, on seotud võimalike droonide hävitamisega. Seda on samuti arutatud, kuid kuna see eeldab juba mitme seaduse, näiteks lennundusseaduse või raadiosidet puudutava seaduse muudatusi, ei ole see praegu veel küps Riigikogu ette toomiseks.
Viimane oluline muudatus on, võiks öelda, personalipoliitika vallast. Nagu te teate, väga paljud kaitseväelased on tööl Eesti eri esindustes, kas sõjaväeatašeena või NATO peakorteris. Kuigi neile makstakse näiteks välislähetustasu avaliku teenistuse seaduse järgi, saavad nad põhipalka siiski kaitseväeteenistuse seaduse alusel. Me teeme ettepaneku viia kogu süsteem avaliku teenistuse seaduse alla. See võimaldab kontrollida palgaastmeid, arvestades, et need vastaksid ülejäänud ametkondades, tsiviilametkondades, näiteks Välisministeeriumis kasutatavatele. Tähtis lisandus on see, et avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat palka ei võeta arvesse tegevteenistuspensioni maksmisel, selles mõttes, et pensioni suurus ajutise avaliku teenistuse palga tõttu ei muutu. Sellega ma oma sissejuhatava sõnavõtu lõpetan. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Teile on ka küsimusi. Palun, Ants Laaneots!

Ants Laaneots

Aitäh! Meil on päris suur hulk ohvitsere, kes on välisteenistuses, ja nende alluvuskorraga on minu arust segadus. Kas seda on ka nüüd korrigeeritud, kellele nad lõppude lõpuks alluvad, kas Välisministeeriumi ametnikele või ikkagi Kaitseministeeriumi teatud ametnikele? Kas see on reguleeritud või mitte?

Kaitseminister Jüri Luik

See on reguleeritud, aga on täiesti võimalik ja isegi tõsi see, et see vajab veel täpsustamist. Praegune mehhanism on selline, et kaitseväelane antakse kõigepealt Kaitseministeeriumi teenistusse, Kaitseministeerium teeb avalduse Välisministeeriumile, kes võtab ta välisteenistusse ja annab talle välisteenistuja passi. Kuidas täpselt toimib käsuliin? Loomulikult on ta oma staatuselt Kaitseväe juhataja esindaja kas esinduses või NATO-s. Tavaliselt on kõik need juhtimisküsimused lahendatud ära sõbraliku koostöövaimu korras, mingeid probleeme ei ole tekkinud, aga kui küsida, kas see kord vajab veel täpsustamist, et ta oleks ka paberil kõigile ühemõtteliselt arusaadav, siis ma ütleksin: jah. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Ma olen täna bürokraatia vähendamise meeleolus. Kuna teie teine muudatusettepanek puudutas reservis olevate inimeste saatmist rahvusvahelistele missioonidele seoses sihukese kohmaka bürokraatliku kannatusterajaga, siis küsin: kas te olete analüüsinud, on ministeeriumis veel mingisuguseid bürokraatlikke asjaajamisprobleeme, mida te lähiajal sooviksite tulla lahendama?

Kaitseminister Jüri Luik

Ministeeriumi juhina ma muidugi ei tahaks öelda, et meil on väga palju lahendamata bürokraatlikke probleeme. Pean tunnistama, et hetkel ma ei oska peast ühtegi teemat nimetada, aga kinnitan, et me tuleme pidevalt teie ette seadustega, milles me oleme võtnud oma põhimõtteks lihtsustada, korrastada ja vähendada kõikvõimalikku bürokraatlikku asjaajamist.

Aseesimees Enn Eesmaa

Johannes Kert.

Johannes Kert

Palju tänu, härra aseesimees! Minu küsimus tuleneb sellest, et kui me lähetame missioonidele reservväelasi, aga neid tegevteenistusse ei võta, siis kuidas jääb nende sotsiaalsete garantiidega. Kui reservväelane on reservis, siis tal ei ole reservis olemise ajal mingisuguseid eraldi sotsiaalseid garantiisid.

Kaitseminister Jüri Luik

Aitäh! Selle seaduseelnõu kohaselt säilivad kõik sotsiaalsed garantiid. Ma toon lihtsalt näite, et UNIFIL-i missiooni puhul oleks täiesti mõeldav kasutada mitte Scoutspataljoni, vaid reservis viibivatest sõduritest ja ohvitseridest kokku pandud üksusi. Siin me näeme paindlikkust. Kõik sotsiaalsed garantiid – loomulikult ka need, mis puudutavad haavatasaamisi ja kõikvõimalikke hilisemaid kompensatsioone – jäävad alles.

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur aitäh, härra minister! Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso teeb ettekande juhtivkomisjoni nimel. Palun!

Hannes Hanso

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Head saali alles jäänud kolleegid, peaksin ütlema. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist koos Kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi ja ministeeriumi teiste ametnikega 12. märtsil toimunud istungil.
Selle eelnõuga korrastatakse Kaitseväe struktuuri ja selle kehtestamise tasandeid, et muuta Kaitseväe tegevus paindlikumaks ja võimaldada kiiremat reageerimist uutele ülesannetele või väljakutsetele. Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste nimetused ja nende ülesanded sätestatakse edaspidi sarnaselt teiste valitsusasutustega põhimääruse tasemel. Muudatuse jõustumise järel jäävad endiselt seaduse tasemel reguleerituks Kaitseväe ülesanded, õigused ja kohustused. Senine seaduses sätestatud regulatsioon ei võimalda Kaitseväe ülesehitust operatiivselt ja paindlikult muuta. Seadusest jäetakse välja ka valitsuse kohustus kehtestada väeüksuste tüüpsuurus, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki, samuti väeüksuste jagunemine alalises valmiduses väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses olevateks väeüksusteks. Sellega antakse Kaitseväe juhatajale suurem tegutsemisruum väeüksuse ülesannete täitmise korraldamisel. Samuti jäetakse kaitseväeteenistuse seadusest välja Kaitseväe struktuuriüksuste ülemate ametinimetused ja asendatakse need viitega, et tegemist on valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri nimetatava ametikohaga.
Seadus käsitleb edaspidi vaid Kaitseväe juhataja nimetamist. Kavandatava Kaitseväe põhimääruse muudatuse kohaselt ei looda juurde valitsuse nimetatavaid ametikohti, kuid valitsusele jäetakse võimalus neid vajaduse korral ette näha. Kaitseminister nimetab Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, mereväe ülema, õhuväe ülema, erioperatsioonide väejuhatuse ülema, luurekeskuse ülema ja ka toetuse väejuhatuse ülema. Kaitseväe põhimääruse kavandis, mis on arutusel oleva eelnõu seletuskirjas, nähakse ette anda kaitseministrile uue õigusena õigus nimetada küberväejuhatuse ülem ja ka sõjaväepolitsei ülem. Eelnõu näeb ette võimaluse kaasata reserviste rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, et suurendada Kaitseväe võimekust reageerida kiiremini vahetutele ohtudele.
Eelnõuga sätestatakse ka väärteokaristused Kaitseväe loata mehitamata sõiduki või drooni kasutamise eest Kaitseväe territooriumil ja eelneva loata pildistamise või salvestamise eest. Kaitseväe objektid, kus on pildi/kujutise salvestamine või edastamine keelatud, on üldjuhul märgistatud keelava tähisega või tuletatakse seda meelde objektile sisenemisel. Eelnõuga muudetakse ka tegevväelase pikaajalisse lähetusse saatmise reegleid.
Nüüd aga menetluslike otsuste juurde. Riigikaitsekomisjon otsustas oma k.a 12. märtsi istungil (konsensusega) teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha ka Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu ettekandjaks komisjoni nimel määrati mind. Veel otsustas riigikaitsekomisjon sellel istungil (samuti konsensusega) teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 4. aprill kell 17.15. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa

Tänan ettekande eest! Küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajaile, kui teil on selleks soovi. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek, nagu kuulsite, on eelnõu 594 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. aprilli kell 17.15.


10. 16:13 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (561 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Tänane viimane päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 561 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Madisoni!

Jaak Madison

Austatud Riigikogu aseesimees! Head alles jäänud kolleegid! Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatas möödunud aasta 7. detsembril karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis kätkeb endas seitsme paragrahvi muudatust. Sisulisi põhimuudatusi on kaks. Esiteks, muuta vanuse alammäärasid, mis puudutavad alaealiste seksuaalsuhteid täisealistega. Kui praegu on läbiv vanusepiir 14 eluaastat, siis eelnõu kohaselt oleks see 16 eluaastat. Näiteks § 145 lõiget 1 muudetaks just nimelt selle vanusepiiri sätestamisega. Samuti soovime muuta alaealiste osalusel pornograafiliste ja erootiliste teoste loomist käsitlevaid § 178 lõikeid 1 ja 11. Teine sisuline muudatus on karistusmäärade kohta. Mitme kuriteo puhul oleks maksimaalne karistusmäär kuni kümme aastat vabadusekaotust, praegu on see kuni kolm aastat.
Eelnõu on ajendatud väga kurvast statistikast. Nimelt, Justiitsministeeriumi tehtud analüüsi põhjal oli näiteks 2016. aastal kõikidest seksuaalkuritegudest tervelt 89% suunatud alaealiste vastu. Meil on tegemist probleemiga, mida ei ole suudetud siiamaani lahendada. See eelnõu peaks seaduseks saanuna olema üks väike osakene suuremast lahendusskeemist. Kindlasti see ei ole piisav ja selle tööga tuleb edasi minna, kuid meie fraktsiooni hinnangul on see oluline teema, mida tuleb käsitleda püsivalt ka suures saalis, et seadusandluse täiustamisega midagi ära teha.   
Mis puudutab eelnõule toetuse leidmist ministeeriumidest ja parlamendi teistest fraktsioonidest, siis üldiselt on see üpriski positiivselt vastu võetud. Näiteks Sotsiaalministeerium on juba aastaid toetanud selle vanusepiiri tõstmist, samuti on seda toetanud seksuaaltervise liit. Prokuratuur siiski ei ole soosival seisukohal, kuna nende hinnangul poleks selle karistusmäära suurendamine proportsionaalne karistustega teiste kuritegude eest. Samas pole kunagi olnud saladus, et meie hinnangul ongi paljud karistused väga tõsiste kuritegude eest liiga leebed. Alaealiste kuritarvitamine ehk siis laste tegelik seksuaalne ärakasutamine on väga tõsine kuritegu, mis rikub inimeste elu igaveseks. Seetõttu on vaja maksimaalsed karistusmäärad üle vaadata ja muuta ka kohtupraktikat.  
Justiitsministeerium on osaliselt soosival seisukohal. Mis puudutab vanusepiiride tõstmist, siis ei ole mitte ühegi teadusliku uuringuga tõestatav, milline lahendus on optimaalne. Vähemalt pooltes Euroopa riikides ongi see vanusepiir 16 või 15 eluaastat. Eesti on oma 14 eluaastaga vähemuses ehk üks liberaalsemaid. Tegemist on ühiskondliku kokkuleppega selle kohta, mis piiri me heaks kiidame. Ja nagu tuli välja ka õiguskomisjoni kahel istungil, kus me seda eelnõu käsitlesime, valdav enamik komisjoni liikmetestki tunnistas, et 14 aastat on siiski veel lapseiga ja kindlasti pole 14-aastane võimeline võtma vastutust tegude eest, mis võivad psühholoogiliselt talle väga pikalt palju kahju teha. Seetõttu oli see ettepanek üpriski positiivselt vastu võetud.
Pärast tuleb kõnepulti komisjoni ettekandja. Mul on väga hea meel, et eelnõu leidis komisjonis toetust ja tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ma ütlesin komisjoni istungil ka seda, et me oleme kindlasti avatud arutama selle eelnõu parandamist, kui kellelgi on soovi leida mingi kompromiss. Me soovime minna selle teemaga edasi, tagamaks lastele parem kaitse eelkõige just nimelt pedofiilide ja teiste seksuaalkurjategijate eest. See on ülimalt oluline. Vastan hea meelega küsimustele.

Aseesimees Enn Eesmaa

Seda on tore kuulda. Aadu Must esitab esimese küsimuse. Palun!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus ei puuduta konkreetselt seda seaduseelnõu, vaid natukene laiemat tagamaad. Nimelt, ma olen kuulnud infotehnoloogia spetsialistidelt ja ka pedagoogidelt, et meie innovaatilisel ajal kolib pornograafia üha enam internetti ja aeg, mis küsitluste andmetel kulub õpilastel selleks, et õppida maailma loodust ja ajalugu jne, pidi tegelikult kuluma internetivoogude jälgimisele, sh paljaste tüdrukute piltide vaatamisele ja muule sellisele. Kas teil on mingeid andmeid või arvamusi, kuivõrd võib tegu olla probleemiga, millele seadusandja võiks tähelepanu pöörata?

Jaak Madison

Ma arvan isiklikult, et seadusandjal on kaks väga suurt probleemi, millega tegeleda. Üks puudutab just nimelt internetifoorumeid, sotsiaalmeediat, kus on võimalik väga ulatuslik ärakasutamine ja ahvatlemine. Selle kontrollimine on ülimalt kulukas ja selle uurimise laiendamisel tekib kohe küsimus ressursist. Praegu on Politsei- ja Piirivalveamet väga suures hädas. Kui asjaga tegeleb viis uurijat, tuleb välja võib-olla 15 juhtumit, paned tööle kümme uurijat, tuleb välja 30 juhtumit. Ja kui sa rakendad juba 20 uurijat, tuleb välja 100 juhtumit. Tegemist on väga ulatusliku probleemiga ja mitte keegi ei tea, kui palju on neid kurjategijaid ja kui palju ärakasutamisi tegelikult aset leiab. Mida rohkem ressurssi anda politseile ja seksuaalkuritegudega tegelevale büroole, seda rohkem neid asju välja tuleb. Ehk siis üks probleem on rahapuudus, millega seoses on väga suurt muret avaldatud.
Teine probleem on alaealiste omavaheline seksuaalne läbikäimine, mida Eesti seadused üldse ei käsitle. See on minu arvates väga tõsine puudujääk. Praegu on seaduse mõttes täiesti korrektne, kui näiteks 17-aastane, kes kolme päeva pärast saab 18, on vahekorras või mingisuguses muus seksuaalses kontaktis 10-aastase lapsega. Seadus seda ei käsitle, kõik on täiesti korrektne. Vaid alla 10-aastaste puhul tuleb mängu paragrahv. Aga ilmselgelt me kõik mõistame, et 10-aastane ei ole mitte mingil moel võrreldav 17-aastase noorukiga ehk peaaegu täisealisega. See probleem on seadusandjal mingil põhjusel jäänud kahe silma vahele ja sellega ei ole tegelnud ka Sotsiaalministeerium ega Justiitsministeerium. Ma arvan, et sellekohane samm peaks olema jätk eelnõule, mida me täna siin arutame. Need küsimused – ressursid ja alaealiste omavahelised suhted – tuleb käsile võtta.

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme.

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui me selle eelnõu esitasime, siis jooksis meediast läbi süüdistusi, et EKRE ronib teki alla ja tahab hakata noorte inimeste seksuaalelu reguleerima ja kontrollima. Kuidas niisuguseid absurdsusi kvalifitseerida? Kas see on teatud poliitiline armukadedus, et me oleme võtnud niisuguse tundliku teema seadusandlikult reguleerida, või on tegu, kui vandeteoreetiliselt läheneda, pedofiilide hästi varjatud ja veel paremini organiseeritud lobiga?

Jaak Madison

Aitäh! Eelkõige võeti meie eelnõu väga tugeva rünnaku alla ühes pikemas Postimehe artiklis. Reporter Tiina Kaukvere helistas mulle ja küsis kommentaari sellel teemal. Ma seletasin ühte asja kolm korda, ta ei saanud ikka aru. Ma kardan, et selle Postimehe artikli puhul ei olnud tegemist vandenõu ega organiseeritud vastutegevusega, vaid pigem inimliku rumalusega. Kui inimene lihtsalt keeldub aru saamast faktist, et 14-aastane ei ole mitte mingil moel võimeline aru saama suhetest 40-aastasega, siis ega mitte midagi teha ei ole. See eelnõu ütleb väga konkreetselt: kui laps on alla 16-aastane, siis üle 21-aastasega ehk täiskasvanuga ei ole tema seksuaalsuhted seaduse järgi vastuvõetavad. Kui teine osapool on alla 21-aastane, siis kõik jääb samaks, mitte midagi uut ei tule. Me ei roni kellegi privaatellu, 15–16-aastaste omavahelisse romaani, kus liblikad lendavad kõhus ja nad käivad koos kohvi joomas ja õhtulgi jätkavad oma kohvijoomist. See ei ole meie asi ja see meid ei huvita. Me räägime ehtsatest pervertidest, kes põhimõtteliselt just nimelt lapsi kuritarvitavad. See oli väga kahetsusväärne artikkel, kus lihtsalt keelduti tunnistamast fakte, keelduti välja toomast statistikat, mis käsitleb seksuaalkuritegusid alaealiste vastu. Seetõttu oli see täiesti arusaamatu.
Mis puudutab seda suhtumist, siis loomulikult on olemas ka vastu olevaid poliitikuid, mitte ehk terveid erakondi. Toon võib-olla välja vaid IRL-i, kelle liikmeid pole täna siin saalis kahetsusväärsel kombel mitte ühtki. Kuid õiguskomisjonis hääletas IRL-i esindaja selle eelnõu vastu, kuna tema arvas, et me peaksime välja tulema täiskomplektiga: peaksime koostama tervikpaketi, kuidas tegeleda alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegudega. Selleks on koolides haridusprogrammid, õpetajad teevad teavitustööd, politsei käsutuses peaks olema suuremad ressursid, karistusseadustikus ja perekonnaseaduses tuleks teha muudatusi jne. IRL-i esindaja arvas, et meie peaksime tegema kogu selle töö Justiitsministeeriumi eest ära. Noh, mina seda kindlasti heaks ei kiida. Ma arvan, et me üritame kustutada tulekahju, mis on ammu puhkenud tegemata töö pärast just nimelt Justiitsministeeriumis, mida teatavasti juhib IRL.
See on erakond, kes on põhimõtteliselt asunud rünnakule selle eelnõu vastu. Samal ajal ma pean tegema komplimendi rahvasaadikutele sotsiaaldemokraatide ridadest: nad said väga hästi aru probleemi olemusest ja on nõus selle eelnõuga edasi minema.

Aseesimees Enn Eesmaa

Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud sõnavõtja! Eelnõu eesmärk on karmistada alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistusi. Võib-olla sa mõne sõnaga selgitad, milline on siis meie praegune karistuspoliitika. Kas see on piisav ja läbi mõeldud? Ja ehk tood mõned näited, millised on alaealiste vastu suunatud kuritegude karistused siiamaani.

Jaak Madison

Aitäh, hea küsija! Eestis on olnud tavaline kohtupraktika, et kuritegude eest, mille puhul kohaldatakse § 178 lõiget 1, mis käsitleb nooremate kui 18-aastaste laste osalusel tehtud pornograafilisi pilte, videoid ja muid teoseid – neid juhtumeid on olnud väga palju –, on tavaline karistus tingimisi vangistus ehk siis reaalset vangistust ei ole järgnenud. Samuti me kõik teame – õnneks on need tänu meediale avalikkuse ette jõudnud – väga palju viimase aja juhtumeid, kus korduvalt samasuguse teo eest karistatud isikud on mõne aasta möödudes vabadusse pääsenud, saanud uuesti tingimisi vabaks.
Keskmine karistusmäär on alaealiste vastu toime pandud seksuaalkuritegude puhul umbes poolteist aastat tingimisi vangistust, mis on häbiväärselt lühike aeg. Ja kui me näeme, et see protsent on endiselt nii kõrge – 89% kõikidest seksuaalkuritegudest on just nimelt alaealiste vastu suunatud seksuaalkuriteod –, siis tuleb järeldada, et see karistuspoliitika ei ole toiminud. Meil on tegemist inimestega, kes on lihtsalt võimetud arvestama neile määratud karistust, ja nad jätkavad samal moel ka tingimisi karistuse kehtides või peale karistuse kandmist. Need inimesed tuleb isoleerida ühiskonnast võimalikult kauaks ajaks, et nad lihtsalt ei saaks ahistada aina uusi lapsi. Iga selline tegu võib ühe inimese elu rikkuda igaveseks.
Ma arvan, et siin on seadusandjal väga suur roll, sest ta saab suunata ka karistusmäärasid. Meil on olemas sellekohane pretsedent möödunud aastast: Riigikogu kiitis heaks karistusseadustiku muutmise nii, et korduvalt kriminaaljoobes juhtimise eest on minimaalne karistus 30 päeva šokivangistust. Enne määrasid kohtud selle eest karistuseks rahatrahve või tingimisi vangistuse. Nüüd on nii, et kui sa korduvalt jääd roolis vahele vähemalt 1,5-promillise joobega ehk sa oled potentsiaalne mõrvar, siis vähemaga kui 30 päeva vangistust sa ei pääse. Ma arvan, et alaealiste seksuaalne kuritarvitamine ei ole mitte väiksema kaaluga kuritegu, kui on kriminaaljoobes juhtimine. Mõlemad on rasked kuriteod. Ühega võid kellegi tappa, sõites ta surnuks, teisega rikud igal juhul inimese elu alatiseks ära. Seetõttu ma arvan, et vahest vajaks see eelnõu isegi täiendamist. Me vaatame enamasti maksimaalseid karistusmäärasid, aga tuleks üle vaadata ka minimaalmäärad, alla mille ei saa kohtunik teatud kuritegude puhul karistust määrata.

Aseesimees Enn Eesmaa

Madis Milling.

Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma mõistan täielikult, et see eelnõu on suunatud pedofiilide pihta, ja mina kirjutaksin kahe käega alla eelnõule, mis lubaks pedofiilide sunniviisilise keemilise kastreerimise. Aga siin läheb sihik ja fookus veidikene paigast ära. Sa küll kinnitasid, et eesmärk ei ole sekkuda noorte seksuaalellu ja ronida nende teki alla, ent inimese vanus on mõnes mõttes vaid number paberil. Noored saavad üha varem küpseks ja kas me ei pane löögi alla ka nende vabatahtlikke vastastikuseid seksuaalsuhteid? Hea küll, ma lähen äärmusesse: mis saab siis, kui kasvataja satub peale, kui lapsed lasteaias arsti mängivad? Milline on meie ja teiste riikide praktika?

Jaak Madison

Aitäh, hea küsija! Ma alustan vastamist esimesest markeeritud teemast. Mis puudutab kastreerimist, siis me vestlesime sel teemal ka Justiitsministeeriumi esindajatega. On riike, kes on selle legaliseerinud. Ma arvan, et see on kindlasti üks lahendusvariante. Mul ei ole selle kohta fakte välja käia, aga Justiitsministeeriumi andmetel ei ole kastreerimine paraku seksuaalkuritegude arvu vähendanud. Pedofiilide puhul on üldjuhul tegemist rohkem ülakorruse probleemiga kui alakorruse probleemiga. Alakorrusega saavad nad tekitada palju kahju, sest ülakorrus käsib. Aga inimesel on lisaks alakorrusele olemas ka käed, millega saab lastele väga palju kurja teha. Keemiline kastreerimine on teatud riikides üks karistusi, kuid see ei ole probleemi vähendanud, kuna need inimesed jätkavad kuritegude toimepanemist, kasutades lihtsalt teisi kehaosi. Psühholoogiliselt on tegemist ikkagi väga tugeva kõrvalekaldega, haigusega ning kastreerimine kahjuks mõttemaailma paika ei pane. Aga see võiks olla üks teema, mille üle diskuteerida.
Mis puudutab statistikat ja teiste riikide näiteid, siis meie lahendus kehtestada kaheastmeline vanusepiir –16 ja 14 sõltuvalt sellest, kas teine pool on üle 21 või alla 21 –, siis täpselt samasugune regulatsioon on Saksamaa seadusandluses. Ja enamikus riikides, õigemini mitte enamikus, vaid paljudes riikides Euroopa Liidus on sätestatud vanusevahe määr. Näiteks Itaalias võib alaealiste puhul vanusevahe olla kõige rohkem kolm aastat ehk kui üks osapool on näiteks 15-aastane, siis teine osapool ei või olla üle 18 aasta vana. Kuni kolm aastat on aktsepteeritav. Ma arvan, et selle eelnõu puhul on valiku küsimus, kumba teed pidi minna. Meie oleme eeskujuks võtnud Saksamaa seaduse, mille regulatsioon on üks ühele meie eelnõusse üle võetud. Samal ajal võib lahendus olla ka see, et me kehtestame näiteks Itaalia omaga sarnase paragrahvi, kus on maksimaalne vanusevahe kolm aastat. 
Mis puudutab privaatellu sekkumist, siis eks seadusandja eesmärk peabki alati olema suunata mingit protsessi ühiskonnas. Kindlasti on olemas alaealisi, näiteks 17-aastaseid, kes on tunduvalt arenenumad ja vastutustundlikumad kui mõni 20-aastane, aga 20-aastane võib osta alkoholi ja ennast kooma juua, 17-aastane ei või alkoholi osta, kuigi võib olla palju täiskasvanulikum. Aga mingid piirid tuleb paika panna. Kasiinosse ei saa alla 21-aastasena minna, aga 14-aastane võib reaalselt magada 45-aastasega ja ühiskond kiidab selle läbi seaduseandja heaks. See ongi valikute küsimus. Ma arvan, et meie kohustus on anda signaal, et see ei ole aktsepteeritav. 14-aastane peaks siiski käima 8. klassis, käima trennis ja mitte tegelema asjadega, mille jaoks on veel liiga vara. Ning me ju ei riku tema võimalusi kurameerida 15- või 16-aastasega. Seda see seadus ei puuduta. Samas ma olen väga kahtleval seisukohal, kas 14-aastane võiks arendada tõsist suhet 22-aastasega. Sel juhul ei ole siiski tegemist romantilise armastuslooga nagu Hollywoodi filmides, tegemist oleks minu arvates siiski perverssusega.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Oudekki Loone!

Oudekki Loone

Aitäh! Hea ettekandja! Mulle on väga sümpaatne püüd kaitsta nooremaid kui 16-aastaseid inimesi seksuaalse ärakasutamise eest. Sellega seoses mul ongi küsimus, miks te ei otsustanud tõsta piiri 16 eluaastani. Ja kas seda võiks ehk edaspidi teha? Meil on valimisõiguse alampiir 16 eluaastat ja alates sellest vanusest võib-olla suudetakse ka oma keha puudutavaid otsuseid teha. Võib-olla jätaks selle 14-aastase isiku üldse välja ja lubaks legaalselt suguühtesse astuda alates 16 eluaastast? Kas me ei kaitseks niimoodi noori inimesi paremini? 

Jaak Madison

Aitäh, hea küsija! See ongi ühiskondlik kokkulepe, mis fikseeritakse seaduses. Me oleme tulnud välja ühe alternatiiviga. Vanusepiire, mis puudutavad kahe inimese vahelisi suhteid, on ju kehtestatud mitmeid. Kui me võtame perekonnaseaduse § 3 – kui ma nüüd peast õigesti mäletan –, siis selle sätte alusel sa võid abielluda alates 15. eluaastast. Seega, kui meie eelnõu leiab toetust ka lõppfaasis, peale kolmandat lugemist, siis tuleb meil muuta ka perekonnaseadust, et regulatsioone ühtlustada. Üks variant ongi tõsta kogu see piir 16 eluaastani. Ma isiklikult ei oleks selle vastu, kuid ma konsulteerisin ka selle ala töötajatega Politsei- ja Piirivalveametist, kes tegelevad iga päev seksuaalkuritegudega. Nende arvamus oli, et mõistlikum on sätestada kaheastmeline vahe, et vältida olukordi, kus 15-aastane kurameerib 18-eluaastase noormehe või neiuga ja siis selle 15-aastase nooruki ema või isa läheb politseisse avaldust tegema, et näete, siin on praegu kriminaalkuriteoga tegemist, kuigi tegelikult ärakasutamist ehk siis kuritegu ei ole aset leidnud. Tegemist on kahe noore inimese elukevade õitsenguga, kui kenasti öelda. Tegemist ei ole kuriteoga.
Me ei taha seadusandluses tekitada sellist absurdset olukorda, hakates kruvisid üle vindi keerama. Just seetõttu on paljud riigid valinud selle kaheastmelise süsteemi, et tekitada see vahepuhver. Tihti on 15- ja 18-aastane oma mõttemaailmalt ja psühholoogiliselt arengult samal tasemel, mitte mingit vahet ei ole. Ning ei ole mõtet ju eraldada politseile ja uurijatele lisaressursse, et nad saaksid uurida mingit kuritegu, mida tegelikult ei ole aset leidnud. Kasutame ressursse kuskil mujal, näiteks selleks, et uurida, mis toimub sotsiaalfoorumites, kus leiavad aset tegelikud ärakasutamised. Seetõttu on meie arvates n-ö kaheastmeline, kahe kehtestatud vanusepiiriga lahendus natuke mõistlikum. Aga kordan, see on valikute küsimus – ei ole kedagi, kes ütleks, mis on see optimaalne, see kõige õigem vanusepiir.

Aseesimees Enn Eesmaa

Peeter Ernits.

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Nii oravatel, mäkradel kui põtradel algab suguelu Lätis, Soomes ja ka Eestis ühel ajal. Seleta mulle palun, miks inimeste puhul on Eestis anomaalia. Siin lubab seadusandja 14-aastaselt suguühtesse astuda, aga Lätis, Leedus ja Soomes mitu aastat hiljem. Millest see anomaalia tuleneb?

Jaak Madison

Aitäh, hea küsija! Eks see anomaalia tuleneb sellest, et parlamendiliikmed on kolmes riigis väga erinevad ja nende valijad on väga erinevad. Ja ka ühiskonnakorraldus on natukene erinev. Samamoodi me erineme ka näiteks Rootsist. Õnneks me oleme erinevad ja on olemas ka erinevad vanusepiirid. Islandil on 15 aastat näiteks – kui ma õigesti mäletan, siis mõni aasta tagasi alandati seda piiri 16-lt 15 aasta peale. Seegi oli ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Nad arvasid, et nende kuritegudega pole seal probleemi, pole probleemi alaealiste ärakasutamisega ja leevendame seadust. Meie puhul on olukord hoopis teine. Siin mängib rolli kõik, kogu meie ühiskondlik elukorraldus, meie ajalooline taust, meie seadusandlik suunitlus, protsesside juhtimine. Miks on Läti ja Leedu läinud rangemat teed pidi, konservatiivsemat teed pidi, ma ei oska vastata, kuna ma ei ole Läti ega Leedu parlamendi liige. Aga ma arvan, et kindlasti oleks huvitav diskuteerida sel teemal oma kolleegidega lõunariikidest. Olukorrad on väga erinevad.

Aseesimees Enn Eesmaa

Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe

Hea ettekandja! Te ütlesite, et teie pakutud vanus on üks alternatiividest. Kas te oskate alternatiivi mõistet lahti seletada? Kas see tähendab, et meil on võimalik selle vanuse üle siin arutleda või arvate, et tegelikult on nii, et kui teie olete miskit öelnud, siis kõik peavad sellega a priori nõustuma? Ehk siis nii, et kes ei ole teie poolt, on kõik teie vastu ja me saame mitmesuguste väljaannete uudistest lugeda, kui kitsarinnalised või rumalad me oleme, et sellega ei nõustu. Kui palju on võimalik avatult selle vanuse üle vaielda? Te nimetasite ise, et see on teie väljapakutud alternatiiv. 

Jaak Madison

Aitäh, austatud küsija! Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt sõna "alternatiiv" tähendabki erinevaid valikuvariante. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest on peale esimest lugemist kõikidel parlamendiliikmetel võimalik esitada muudatusettepanekuid eelnõu kohta, mida arutatakse enne teist lugemist siin suures saalis. Me oleme kindlasti väga avatud kõikidele muudatusettepanekutele. Alternatiiv tähendabki seda, et me võime kehtestada piiriks 16 eluaastat kõikidel juhtumitel ehk siis ilma eranditeta, me võime seadusesse panna 15 eluaastat või 17 või ka 18. Aga mis puudutab muid märkusi ja eilseid uudiseid, siis eks nii, nagu on rumalust ühiskonnas laiemalt, on seda ka siin saalis – pole see ka saladus. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Madis Milling, teine küsimus.

Madis Milling

Suur tänu, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mulle jäi kõrva, kui sa ühes oma lauses mainisid – ma võin küll eksida, aga see kõlas umbes nii –, et Eestis pedofiilidele määratud karistused on leebed ja neid vabastatakse liigagi lihtsalt. Kui te kohtusite Politsei- ja Piirivalveameti spetsialistidega, kas tuli ka jutuks, miks see nii on? Ja siit veel teine küsimus: kas sellesama seaduseelnõu valguses võiks ka arutada karistuste karmistamist? Küsimus on ikkagi mõtteviisis: ühelt poolt on pedofiil inimene, keda tuleb karistada, teiselt poolt jälle põrkame vastu teist seisukohta, et oi, ta on ise ohver ja me peame teda ninnu-nännu kohtlema.

Jaak Madison

Aitäh, austatud küsija! Enne ma ütlesin, et tegelikult see eelnõu juba käsitleb ka karistuste karmistamist. Eelnõu kohaselt ütleb § 179 lõige 1, et nooremale kui 16-aastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmise, näitamise või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemise või sellisele isikule seksuaalse kuritarvitamise näitamise või sellise isiku nähes suguühtesse astumise või muul viisil teadvalt tema seksuaalse ahvatlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kümneaastase vangistusega. Seni on see karistus kuni kolm aastat. Kui on korduv sama paragrahvi alla minev tegu, siis seni saab selle eest kuni kümme aastat vangistust määrata, meie eelnõu kohaselt kuni 15 aastat.
Eelnõu eesmärk on just nimelt esiteks vanusepiiride tõstmine, teiseks aga karistuste karmistamine. Aga nagu ma enne juba ütlesin, kaaluda tuleks ka karistuste alammäärade tõstmist. Me ei ole praegu seda teed läinud, teatavasti astutakse üks samm korraga, aga ma arvan, et see on väga õige koht selleteemalise debati algatamiseks. See võiks isegi olla ühe muudatusettepaneku sisu. Nii et tõesti võiks kaaluda ka karistuste alammäärade tõstmist. Kui inimene paneb korduvalt toime kuriteo, mille kohta käib § 179 lõige 1, kus on kirjas näiteks ka 16-aastase nähes suguühtesse astumine, siis praeguse seaduse kohaselt on minimaalne karistusmäär üks aasta vangistust. Ma ei ole väga veendunud, et see on piisav, võiks kaaluda minimaalselt kolme aastat. Kui inimene jätkuvalt paneb toime kuritegusid, mille eest ta on süüdi mõistetud, kui ta pole oma käitumist muutnud ja endiselt paneb toime seksuaalkuritegusid alaealiste vastu, siis järelikult tema ühiskonnast eraldamise aeg pole olnud piisav, see võiks olla pikem. See võiks olla üks valikuvariant. Kui me oleme avangu teinud vanusepiiride tõstmise ja maksimaalsete karistusmäärade karmistamisega, siis pärast seda võiks edasi minna ja karistuste alammäärasid tõsta.

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb õiguskomisjoni liige Liisa Oviir. Palun!

Liisa Oviir

Head Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 561 kahel istungil: 8. veebruaril k.a ja 12. märtsil k.a. Esimesest istungist võtsid komisjoni liikmetena osa Uno Kaskpeit, Hardi Volmer, Külliki Kübarsepp, Liisa Oviir, Helmut Hallemaa, Raivo Aeg, Taavi Rõivas, Toomas Paur, Urve Tiidus ja Valdo Randpere. Lisaks olid kohale kutsutud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet, riigi peaprokurör Lavly Perling, algataja esindajatena Jaak Madison, Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Juhan Sarv ning Politsei- ja Piirivalveametist Reimo Raivet.
Kõigepealt tegi Riigikogu liige Jaak Madison eelnõust ülevaate, nimetades, et eelnõu algatas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 7. detsembril 2017. Praegu on karistusseadustiku kohaselt Eestis seksuaalse enesemääramise eapiiriks 14 aastat, mis tähendab, et täisealise isiku seksuaalvahekord noorema kui 14-aastase lapsega tähendab täisealisele igal juhul karistust seksuaalkuriteo eest. EKRE algatatud eelnõu kohaselt tekiks aga kaheastmeline vanusepiir, mis tähendab, et vähemalt 21-aastane isik ei tohi olla suguühtes noorema kui 16-aastase isikuga ega panna tema suhtes toime ka muud sugulise iseloomuga tegu. Alla 21-aastaste isikute puhul jääb kõik nii, nagu praegu seaduses sätestatud on. Muudatuse eesmärk on parandada nooremate kui 16-aastaste laste kaitset seksuaalkuritegude eest.
Jaak Madisoni sõnul ei eksisteeri ühest analüüsi- või tõendusmaterjali, mis ütleks, milline konkreetne vanus on seksuaalseks enesemääramiseks optimaalne. Tegemist on ühiskondliku kokkuleppega ja Eesti on olnud seksuaalse enesemääramise eapiiri osas üks kõige liberaalsemaid riike. Justiitsministeeriumi 2011. aastal koostatud ülevaade näitab, et nimetatud eapiir erineb riigiti märkimisväärselt. Kui Eestis on karistatav täisealise suguühe, sugulise kire rahuldamine noorema kui 14-aastasega, siis Euroopa Liidus on see piir vahemikus 13–18 aastat, keskmisena 15 aasta peal. Enamikus Eesti naaberriikides on sätestatud 15 või 16 aastat. Täpselt samasugused seksuaalse enesemääramise eapiiri astmed nagu eelnõus on Saksamaa karistusseadustikus, aga sellised astmed kehtivad ka Austrias ja Itaalias.
Teiseks on eelnõus ettepanekud, mis käsitlevad sanktsioonimäärade tõstmist. On ettepanek tõsta senised karistusmäärad kuni kolmeaastase vangistuse asemel kuni kümne aastani, korduvalt toimepandud kuriteo eest aga kuni 15 aastani. Nii Justiitsministeerium kui ka prokuratuur olid seisukohal, et karistusmäärade tõstmine eelnõus pakutud ulatuses ei ole proportsionaalne tegude raskusega ega vasta ka karistusseadustiku üldisele loogikale. Nimelt on sellise korduva kuriteo toimepanemise eest eelnõus pakutud karistusmäär sama, mis tapmise eest. Jaak Madison möönis, et see on tõesti ebaproportsionaalne, kuid EKRE eesmärk on avada käesoleva eelnõu mõjul suurem debatt karistuspoliitika proportsionaalsuse üle ja selle üle, kas võiks üldse liikuda sanktsioonide karmistamise suunas. Jaak Madisoni väitel on see, et vägistamise eest on meil maksimaalne karistusmäär viis aastat vangistust ja see kvalifitseerub teise astme kuriteoks, pretsedent kogu Euroopas. Eesti on selle karistusmäära poolest üks kõige liberaalsemaid maid ja sellega ei saa kindlasti mitte rahul olla.
Lavly Perling leidis olevat positiivse, et keegi on selle teema rambivalgusesse tõstnud ja sellega tegeleb, kuid prokuratuur ei toeta vanusepiiride tõstmist, kuna praktikas ei ole probleeme niivõrd teismelistega, kuivõrd 5–9-aastaste lastega. Tõsisemad seksuaalkuriteod pannakse toime just nii noorte laste vastu. Samas ta nimetas, et kahtlemata vajavad 14–15-aastased kaitset, kuid rohkem tuleb apelleerida mõistetele "mõjuvõim" ja "usaldus". Seksuaalsuhted, mis ei põhine armastusel ja ühiskondlikel kokkulepetel, vaid lapse ärakasutamisel, on kriminaliseeritud ka praegu eapiirini kuni 18 aastat ja see on tema väitel piisav.
Tanel Kalmet kiitis samuti diskussiooni tõstatamise eest, kuid ütles, et konkreetne ettepanek seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmise kohta kutsub esile palju vasturääkivusi, mistõttu Justiitsministeerium seda ei toeta. Samuti ei toeta Justiitsministeerium sanktsioonide karmistamist. Samas lubas Tanel Kalmet, et lähiajal on tulemas seadusmuudatused, millega nähakse ette korduvaid seksuaalkuritegusid toime pannud ohtlikele kalduvuskurjategijatele juba rangemad karistused.
Komisjoni esimees Jaanus Karilaid võttis arutelu kokku ja tegi ettepaneku seda diskussiooni laiendada ning debati jätkamiseks kutsuda asjassepuutuvate huvigruppide esindajad järgmisele teemat käsitlevale komisjoni istungile. Sellega olid komisjoni liikmed üksmeelselt nõus.
Järgmisel korral siis, nagu öeldud, arutasime eelnõu 12. märtsil. Komisjoni liikmetena võtsid istungist osa Uno Kaskpeit, Hardi Volmer, Liisa Oviir, Raivo Aeg, Toomas Vitsut, Urve Tiidus ja Valdo Randpere. Lisaks olid kohale kutsutud algatajana Riigikogu liige Jaak Madison, riigi peaprokurör Lavly Perling, Siseministeeriumist Ursula Kimmel, Justiitsministeeriumist Anne Kruusement ja Tuuli Lepp, Eesti Seksuaaltervise Liidu esindaja Kai Haldre, Sotsiaalministeeriumist Joanna Karu, Politsei- ja Piirivalveametist Reimo Raivet ning Lastekaitse Liidust Helika Saar. Alustuseks tegi uuesti ülevaate Jaak Madison, kes tuletas meelde, et eelnõuga soovitakse parandada alaealiste kaitset seksuaalse kuritarvitamise eest. Eesti ei peaks tema arvates seksuaalse enesemääramise eapiiri suhtes nii liberaalne olema, ka tuleks karmistada karistusi nende süütegude eest.
Lavly Perling juhtis tähelepanu, et seadus kaitseb lapsi valedel alustel põhinevate suhete eest kuni 18-aastaseks saamiseni, tema hinnangul on probleem pigem seaduse kohaldamises. Kui me tahame igale alaealisele reaalselt tähelepanu pöörata, siis selleks on tarvis aega, samuti on oluline personaliseeritus ja seaduse paindlikkus. Lavly Perlingu hinnangul ei ole eelnõus välja pakutud karistusmäärad proportsioonis teistega ning selle tõttu prokuratuur ei saa toetada vaid üht liiki kuritegude eest karistuste karmistamist. Selleks tuleks üle vaadata kogu karistusseadustik. Samuti leidis ta, et karistusõiguslikud meetmed peaksid senisest enam olema suunatud käitumise muutmisele.
Sotsiaalministeeriumist Joanna Karu andis teada, et Sotsiaalministeerium toetab seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmist ja leiab, et minimaalne vanusepiir võiks senise 14 aasta asemel olla universaalselt 15 eluaastat sõltumata partneri vanusest. Karistusmäärade suhtes Sotsiaalministeerium hinnangut ei andnud.
Justiitsministeeriumi esindaja Anne Kruusement teatas, et Justiitsministeerium ei toeta kõne all olevat eelnõu esitatud kujul. Nad on analüüsinud seksuaalse enesemääramise eapiiriga seonduvat ning on valmis selles diskussioonis osalema, aga karistusmäärade tõstmist väljapakutud kujul ministeerium ei toeta.
Ursula Kimmel Siseministeeriumist arvas, et eapiiri tõstmist puudutav diskussioon on olnud vähene. Ta oli nõus, et arutellu tuleb enam kaasata eksperte. Ka Siseministeerium eelnõus välja pakutud viisil eapiiri tõstmist pigem ei toeta ning kindlasti ei toeta ministeerium karistusmäärade tõstmist, nagu eelnõu seda ette näeb.
Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Reimo Raivet oli samuti seisukohal, et enne kui vanusepiiri tõsta, tuleb teha põhjalik analüüs, millesse peaks kaasama spetsialistid, kes annaksid oma hinnangu. Eelnõus välja pakutud karistusmäärasid pidas ka Reimo Raivet mitteproportsionaalseteks ning ka segadust tekitavateks.
Kai Haldre teatas, et seksuaaltervise liit toetab eapiiri tõstmist. Karistusmäärade osas oli ta seisukohal, et karistuse pikkusest olulisem on karistuse vältimatus. Ühtlasi pidas ta väga oluliseks muudatusi haridussüsteemis ning erinevate teenuste kättesaadavust.
Lastekaitse Liidu esindaja Helika Saar andis teada, et Lastekaitse Liit toetab eapiiri tõstmist 15 aastani. Ta juhtis tähelepanu sellele, et perekonnaseadus annab 15-aastaseks saanud noorele võimaluse kohtu loal abielluda. Ta rõhutas, et laste seksuaalne kuritarvitamine rikub rängalt laste põhiõigusi ja on oluline, et riik selle teemaga terviklikult tegeleks. Tegemist ei ole ainult kriminaalpoliitiliste otsustega, pigem on tegemist väärtusotsustega, mis eeldab oluliselt laiemat diskussiooni. Seksuaalset küpsust ja eakohast käitumist ei soodusta üksnes karistusseadustikus eapiiri tõstmine, tähtis on ka mitmekülgne seksuaalharidus. Veel tõi Helika Saar välja selle, et tähelepanu tuleb pöörata ka puuetega ja asendushooldusel olevatele lastele. Praegu puudub puuetega tüdrukute seksuaalarenduse programm ja asendushoolduse puhul on probleemiks see, et asenduskodud ei näe oma rolli perekonnakasvatuses.
Lavly Perling nimetas ka, et vanusepiiri tõstmine üksi ei lahenda probleemi, küsimus on menetluse võimekuses. Mida enam on uurijaid, seda enam tuvastatakse reaalseid süütegusid. Kai Haldre märkis, et mitmes riigis on noortele kurjategijatele ette nähtud eriprogramm, mille peale Jaak Madison ütles, et nende eesmärk oligi eelkõige avada diskussioon. Tihti on jäänud kõlama seisukoht, et ühe eelnõuga lahendatakse kõik probleemid. Tema hinnangul see võimalik ei ole. Ta viitas, et selle eelnõuga ei sekkuta näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi tööalasse, küll aga juhitakse tähelepanu nüanssideni, mis peavad viima järgmiste küsimuste lahendamiseni. See, et osa pakutud karistusmäärasid viiks üldise süsteemi tasakaalust välja, näitab vajadust uute arutelude järele. Ühtlasi märkis Jaak Madison, et sellist laadi kuritegusid panevad tihti toime isikud, kes teevad seda korduvalt. Tema hinnangul on tegemist haigetega, kes tuleb ühiskonnast eraldada. Lihtsaim viis selleks on vangistus ning see eelnõu tahabki anda kohtule võimaluse määrata pikem vabadusekaotus.
Valdo Randpere tõstatas küsimuse keemilisest kastreerimisest, mille peale Lavly Perling sõnas, et psühhiaatrid on seisukohal, et keemiline kastreerimine ei ole piisavalt tulemuslik, kuna ravi annab tulemust vaid siis, kui isik soovib ennast ravida. Ta lisas, et Viljandis käivitus pilootprojekt, mille raames on ravile võetud ka need isikud, kes pole süüdi tunnistatud, kuid kes soovivad end ravida. Anne Kruusement märkis, et keemilist kastreerimist on Eestis vähe kasutatud. Seda saab rakendada praeguse seaduse järgi vaid kaheaastase vangistuse puhul, raskemate seksuaalkuritegude eest mitte. Ministeeriumil on soov seda paragrahvi muuta ning sellekohane eelnõu on läbinud juba kooskõlastusringi.
Jaanus Karilaid sõnas, et kuigi kõne all olevat eelnõu ei ole toetanud Riigikohus, prokuratuur ega ministeeriumid, teeb ta komisjonile ettepaneku eelnõu toetada, kuid nõustus, et see vajab suures ulatuses muutmist. See, et ministeeriumid pole aastate vältel välja pakkunud paremaid, toimivaid lahendusi, näitab aga poliitilise tasandi nõrkust.
Raivo Aeg juhtis tähelepanu, et kõik osapooled leiavad, et see eelnõu ei lahenda ühtegi probleemi. Ta oli seisukohal, et kui hakata nii fundamentaalset probleemi lahendama, siis peaks eelnõu olema põhjalikult ette valmistatud. Aegi hinnangul on ebakonstruktiivne jätta see eelnõu menetlusse. Ta tegi ettepaneku, et eelnõu algataja võtaks selle tagasi ning esitaks uue, komplekssema lahenduse. Selle peale ütles Jaak Madison, et oleks silmakirjalik eeldada, et opositsioonierakond suudab esitada tervikpaketi.
Lõpuks tegi komisjon menetluslikud otsused. Konsensusega langetati otsus võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks päevaks ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. aprill ja ettekandjaks Liisa Oviir. Häälteenamusega 5 : 2 tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt olid Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Hardi Volmer, Liisa Oviir ja Urve Tiidus ning vastu Raivo Aeg ja Valdo Randpere. Erapooletuid ei olnud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur aitäh põhjaliku ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kõigepealt tahan ära õiendada kaks viga, mis eelkõneleja ettekandest minu arvates läbi jooksid. Esiteks see, et keegi kiitis väga Leedut, et küll Leedus on kõrge seksuaalse suhtlemise vanuse alammäär. Leedus on see täpselt sama mis Eestis praegu: 14 aastat. Nii et pole mõtet Leedut kiita. Ja siis kiruti Rootsit – et jumala pärast, meie ei taha ju olla nagu Rootsi. Rootsis on see vanuse alammäär 15 aastat, mis on kõrgem kui Eestis. Veelgi hullem, see vanuse alammäär on Rootsis tüdrukutele kehtinud alates aastast 1864. Jätke see meelde! Aga mul on küsimus: mis sa ise leiad, kas seda vanuse alammäära peaks muutma? Kui kõrge see võiks olla?

Liisa Oviir

Ma olen siin puldis komisjoni ettekandjana, nii et ma arvan, et mul ei ole kohane isiklikku seisukohta öelda.

Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi teie ettekandest mulje, et kõik need komisjoni istungil osalenud osapooled, kes laste ja noortega, nende kaitsmisega, noorte seksuaaltervisega jne reaalselt kokku puutuvad, olid selle eelnõu suhtes toetaval seisukohal ja skeptilised või vaenulikult meelestatud olid bürokraatlike organisatsioonide esindajad. Sain ma asjast õigesti aru?

Liisa Oviir

Kuna mu ettekanne oli üsna pikk, siis ma pigem ütleksin kokkuvõtteks, et oli üsna suur konsensus selles osas, et seda eapiiri tuleks tõsta, ja üsna konsensuslikult ei leidnud toetust ettepanek suurendada karistusmäärasid.

Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Madison, palun, teie kord!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kui Valdo Randpere õiendas siin valeväited ära, siis ma õiendan omakorda tema valeväited ära. Leedut ei kiitnud eelkõneleja puldis mitte kuidagi. Ja mis puudutab Rootsi näite toomist, siis mõeldud oli üleüldist ühiskonna arengut mingite riikide suunas. Üleüldises mõttes ei ole kindlasti Rootsi see riik, mis peaks meile suureks eeskujuks olema. Seadusandluse poolest on meile eeskujuks Saksamaa ja oleme ka selle eelnõu koostanud nende seadusest lähtudes.

Aseesimees Hanno Pevkur

See vist ei olnud küsimus?

Liisa Oviir

Tundus, et küsimust tõesti ei olnud.

Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Hea ettekandja, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd on aeg läbirääkimisteks. Kõikidel fraktsioonidel on võimalus öelda, mida nad selle eelnõu kohta arvavad. Palun! Ei ole seda soovi ja nii saame võtta ette juhtivkomisjoni ettepaneku. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 561 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 561 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. aprilli kell 16.
Head kolleegid! Tänaseks meile rohkem päevakorda ei ole jagunud. Tänan teid selle pingutuse eest! Homme on juba uued tuuled. Head õhtut! (Hõre aplaus.)

Istungi lõpp kell 17.01.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee