Hea juhataja! Head kolleegid! Ka seda seaduseelnõu käsitles õiguskomisjon oma 6. märtsi istungil. Eelmise eelnõu arutelul juba loeti ette, kes istungil osalesid, ma ei hakka seda uuesti ette lugema. Selle päevakorrapunkti all käsitleti siis tõepoolest advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu käsitlemise juures viibisid kutsututena justiitsminister Urmas Reinsalu, ministri nõunik Jan Trei, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ja sama talituse nõunik Maret Saanküll, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatuse liige Jüri Truuts ja kantsler Kristi Hunt, Eesti Advokatuurist jurist Katrin Kose ning MTÜ-st Vandetõlkide Koda juhatuse liige Maris Järve ja vandetõlk Taivo Liivak. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik Alina Kutšerova oli ka veel seal juures.
Nagu minister siin rääkis, eelnõu kohaselt on päevakorral kahe kutsekoja moodustamine. Justiitsministeeriumil on soov vähendada oma ülesannete mahtu just vabade õiguselukutsete esindajate töö korraldamisel. See puudutab eeskätt eksamite korraldamist, ameti- või kutsetegevuse peatamist ja taastamist, asendamist, atesteerimist, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ja kantseleitöö iseloomuga tööülesannete täitmist. Eesmärk on anda need ülesanded üle avalik-õiguslikele kutseühendustele.
Eelnõu näeb ette luua avalik-õiguslikud juriidilised isikud patendivolinike koda ja vandetõlkide koda. Kui patendivolinikud olid oma kutsekoja loomise suhtes küllaltki positiivsed, siis nagu siin juba jutuks oli, vandetõlgid sellesse sugugi nii positiivselt ei suhtunud. Selle üle oli ka õiguskomisjonis kõige pikem diskussioon. MTÜ Vandetõlkide Koda seisukohti tutvustas komisjonile Maris Järve. Nad leiavad, et selle seaduse jõustumisega tekib teenuse kättesaadavuse vähenemise oht ja see võib lisada teenuse hinda. Justiitsministeerium lähtub eeldusest, et vandetõlkide tõlketurg on kasvamas, kuid Maris Järve hinnangul ei ole see sugugi niimoodi, sest Euroopa Liidus on dokumendiringlus lihtsustunud ning meie ametnikud võivad vastu võtta ka võõrkeelseid dokumente. Samas märkis Järve, et praeguse MTÜ-ga on saanud ühineda kõik selleks soovi avaldanud vandetõlgid, ülejäänud tegutsevad iseseisvalt, aga eelnõu kohaselt peavad kõik vandetõlgid olema loodava koja liikmed. Samuti juhtis proua Järve tähelepanu sellele, et avalik-õiguslikule kojale pannakse eelnõuga mitmeid ülesandeid, mille täitmiseks on vaja ressursse. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et kuigi eelnõu märgib, et loodaval kojal ei pea olema bürood ja töötajaid, ei kujuta nad ette, kuidas ilma nendeta saaks korraldada vandetõlkide eksameid või luua kontaktpunkti, mis oleks avatud tavapärasel tööajal. Veel tõi ta välja, et MTÜ Vandetõlkide Koda liikmemaks on praegu viis eurot, kuid ka see on paljude vandetõlkide arvates liiga suur, arvestades vandetõlkide töö eest saadavat tulu, ja paljud pole selle viieeurose liikmemaksu tõttu MTÜ-ga liitunud. Ta tõi välja asjaolu, et kuna riigi toetust loodavale kojale ette ei ole nähtud, siis ilmselt hakkab liikmemaks olema edaspidi kõrgem kui praeguse MTÜ liikmemaks viis eurot. Sellest ressursimurest oli palju juttu. Ta leidis veel kord, et iseseisev vandetõlkide koda ei ole jätkusuutlik ega suudaks oma tegevust iseseisvalt rahastada ja korraldada.
Justiitsministeeriumi esindaja Gunnar Vaikmaa sõnul ei soovi ministeerium turgu reguleerida, kuid neil puudub vandetõlke esindav tugev koostööpartner. Kokku on Eestis 91 vandetõlki ja vaid kolmandik neist on MTÜ Vandetõlkide Koda liikmed. Samuti selgitas ta, et ministeeriumil on keeruline tegeleda vandetõlkide järelevalvega ning nende kutsestandardi ja atesteerimisega sellisel viisil, et vandetõlgid sellega rahul oleks. Ministeerium on seisukohal, et loodav koda saaks ise oma töökorralduse loomisega ja eesmärkide seadmisega hakkama palju mõistlikumalt.
Taivo Liivak märkis, et mõned vandetõlgid tegutsevad FIE-na, mõned on loonud OÜ-sid ning mõned on palgatööl. Ka tema arvas, et loodav n-ö avalik-õiguslik koda ei pruugi toimima hakata. Liivak mõistis Justiitsministeeriumi soovi vähendada oma ülesandeid, mis on seotud vabade õiguselukutsetega, kuid juhtis tähelepanu, et vandetõlgi institutsioon ei ole kehtiva regulatsiooni järgi siiski ülejäänud kutsetega võrreldav õiguselukutse. Soovitud eesmärke on võimalik saavutada oluliselt vähem koormavate lahendustega, milles vandetõlgid võiksid koos Justiitsministeeriumiga enne eelnõu koostamist kokku leppida. Seetõttu oli ta seisukohal, et vandetõlke puudutav osa tuleks eelnõust välja jätta.
Komisjoni esimees Jaanus Karilaid küsis, kas probleemi võiks lahendada see, kui Justiitsministeerium töötaks välja teenusestandardid ning eraldaks vandetõlkidele konkreetse ressursi. Minister Reinsalu sõnas, et Justiitsministeeriumi arvates saaksid vandetõlgid oma töö korraldamisega paremini hakkama kui ministeerium. Ta lisas, et kui vandetõlgid leiavad, et dialoog ministeeriumiga pole olnud piisav, siis tuleb seda tunnet usaldada, ning palus ministeeriumi ametnikel pidada eelnõu esimese ja teise lugemise vahel vandetõlkidega täiendavaid dialooge.
Valdo Randpere palus täpsustada, millist probleemi eelnõu lahendada püüab. Minister Reinsalu vastas, et riik võiks tegelda üksnes nende ülesannetega, mis on vältimatult vajalikud. Tõlkevaldkonna järelevalve ja kvaliteedi tuvastamine ministeeriumi hinnangul nende hulka ei kuulu. Gunnar Vaikmaa juhtis tähelepanu, et kui seni tegelesid võõrkeelest eesti keelde tõlkimisega notarid, siis edaspidi saavad selle turu endale vandetõlgid ning see aitab neil ka sissetulekut kasvatada.
Urve Tiidus tundis huvi, kas advokaadid ja pankrotihaldurid on oma keskse ühingu moodustanud vabatahtlikult. Reinsalu vastas, et advokaadid on teinud seda vabatahtlikult. Gunnar Vaikmaa täiendas, et pankrotihaldurite koja loomine nii väga vabatahtlik ei olnud, sellele eelnes päris tuline debatt.
Jüri Truuts andis teada, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda teeb ettepaneku teha eelnõus mõned muudatused. Esimene ettepanek puudutab kohtutäituri seaduse § 74 muutmist. Nende arvates diskrimineerib lõige 1 kutsekoja liikmeid tasu saamisel, kui nad tegutsevad likvideerijana ning saneerimisnõustajana, võrreldes nendega, kes ei ole kutsekoja liikmeid. Ettepanek puudutabki sedasama tasude maksmist ja sissenõudmist, eesmärk on diskrimineeriv situatsioon lõpetada. Teine ettepanek puudutab täitemenetluse seadustiku § 100 lõiget 4 ja täiendava lõike 41 lisamist. Lõige 4 sätestab kohtutäiturite korraldatud enampakkumisega seonduvat, täiendav lõige 41 käsitleb pankrotihalduri korraldatud enampakkumisega seonduvat. Minister lubas, et ministeerium analüüsib nimetatud ettepanekuid.
Katrin Kose andis teada, et Eesti Advokatuur palub advokatuuriseaduse § 26 lõike 31 lõpust ära jätta fraasi "või kes on töötanud kohtute seaduse § 66 lõike 6 teises lauses nimetatud ameti- või töökohal". Advokatuuriseaduse § 26 lõike 31 muudatuse eesmärk on ühtlustada endiste advokaatide, kohtunike ja prokuröride advokatuuri astumise nõudeid. Maret Saanküll andis teada, et ministeerium on soovinud ühtlustada kohtute seaduse sõnastust, ning lisas, et sellega ei kohustata advokatuuri juhatust millekski, küll aga antakse teatud isikutele teatud juhtudel võimalus saada advokaadiks ilma advokaadieksamit sooritamata. Minister Reinsalu selgitas, et Justiitsministeerium soovib, et kõrgemate õigusvaldkonna elukutsete vahel oleks võimalik vabalt liikuda. Ta pidas silmas isikuid, kes on sooritanud kohtunikueksami, advokaadieksami või prokurörieksami. Minister möönis, et võib-olla tuleb täpsustada kohtute seaduse vastavat sätet.
Lõpetuseks, komisjoni esimees Jaanus Karilaid andis teada, et õiguskomisjon ootab eelnõu 583 esimese ja teise lugemise vahel advokatuuri ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esitatud ettepanekutele Justiitsministeeriumi hinnanguid. Ühtlasi leidis Karilaid, et ministeerium võiks ka rahaliselt panustada vandetõlkide koja loomisse.
Konsensuslikult jõuti otsusele teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda täna, 14. märtsil 2018. Konsensus valitses ka selles, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Konsensuslikult määrati ka muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, s.o 5. aprill 2018 kell 16. Ettekandjaks määrati Raivo Aeg. Aitäh!