13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, tere! Head sõbrapäeva teile kõigile! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
32 Riigikogu liiget on infotunnis. Valitsuse liikmetest on siin tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski täna peaministri ülesannetes, rahandusminister Toomas Tõniste ja siseminister Andres Anvelt. Annan võimaluse ühe täpsustava küsimuse esitamiseks.

1. 13:01 Aktsiisid

Esimees Eiki Nestor
Esimene küsimus on peaministri ülesannetes olevale Jevgeni Ossinovskile. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Küsimus võib küll puudutada Lätit, aga nagu ma ministrile enne ka ütlesin, küsimus on täna võimalikult sõbralik – mitte see, kuhu jäid need saamata 55 miljonit aktsiisitulu, ma küsin hoopis, mis on saanud alkoholipoliitika rohelisest raamatust. Nimelt, aastal 2014 võeti see vastu ja see programmeeris aktsiisitõusu mõistliku graafiku, 5% aastas. See ennaktõus on nii suur olnud, et me mõne kaubagrupi järgi peaksime elama praegu aastas 2040. Minu küsimus on nüüd teile, et see alkoholipoliitika läks suuresti allavett. Millised on järgmise nelja aasta kavad aktsiisiga seoses, arvestades praegust olukorda, ja kas nende kavade kallal töötatakse? Ja miks tehakse niisuguseid raamatuid, mida tegelikult ei täideta? Ehk teeme tulevikus paremini. Aitäh!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Suur tänu selle küsimuse eest! Alkoholipoliitika roheline raamat on tõepoolest strateegiline dokument selles poliitikavaldkonnas, mida Sotsiaalministeeriumis pikalt ette valmistati ja mis ajal, kui sotsiaalministriks oli Taavi Rõivas, ka valitsuselt heakskiidu sai. Alustuseks peab ütlema, et juba selle rohelise raamatu puhul on tegemist kompromissiga erinevate huvide vahel. Seoses sellega, et ka alkoholiga seotud ärihuvid olid kaasatud selle raamatu väljatöötamisse, on seal nii mõndagi punkti oluliselt pehmendatud võrreldes sellega, mida ütleb rahvusvaheline teadus alkoholikahjude vähendamise teemal. Näiteks võrdlusena, et WHO on võtnud endale põhimõtteks, et seda tüüpi strateegiliste dokumentide väljatöötamisse ei kaasata selle sektoriga seotud ärihuvisid, kuna need on täpselt vastandlikud rahva tervise kaitse huvidega.
Aga roheline raamat on väga põhjalik dokument, millest aktsiisipoliitika moodustab ainult väga väikese osa ja kaugeltki mitte kõige olulisema. Seal on laiem raamistik selles osas, kuidas viia ellu WHO globaalset alkoholivastast strateegiat, räägitakse alkoholiravist, liiklusõnnetuste vähendamisest, reklaami piiramisest, kättesaadavuse piiramisest jne. Alkoholiseadus, mis sai Sotsiaalministeeriumis valmis 2015. aasta sügisel, tegelikult põhinebki sellel rohelisel raamatul. Ja Riigikogu võttis selle eelmise aasta lõpus ka vastu ja see nüüd järk-järgult jõustub. Reklaamipiirangud jõustuvad 1. juunil s.a, kontrollostude võimalused politseile ja maksuametile on juba jõustunud ja ka järgmisest aastast rakenduvad mõningased müügipiirangud. Aktsiisipoliitika on ainult väike osa sellest ja üldiselt see suund on olnud selline, et alkohol ei muutuks võrreldes sissetulekutega soodsamaks, ja seda suunda on valitsus ka hoidnud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Andres Herkel, täpsustav küsimus, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Ma täpsustan, et kas te siis tõepoolest õigustate ikka veel seda aktsiisi nii järsku tõusu, mis on tekitanud olulise alalaekumise, ja milline on teie sõnum ikkagi nendele Lõuna-Eesti küladele, kus poed on oma uksed kinni pannud, ja ka nendele inimestele, kes mitte kuidagi demonstratiivselt, vaid nüüd juba igapäevastest vajadustest tulenevalt teevad oma kaubareise Lätti ja mitte üldse ainult alkoholi järele. Aitäh!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma püüdsin oma vastuses öelda seda, et alkoholipoliitika on oma olemuselt kompleksne ja sellepärast on roheline raamat väga hea poliitikastrateegiline raamistik, selleks et alkoholikahjusid ühiskonnas tervikuna vähendada, ja aktsiisipoliitika on sellest ainult väga väike osa. Aktsiisipoliitika põhiline, tervisevaldkonna vaatest põhiline eesmärk on see, et alkohol ei muutuks suhtena sissetulekutest odavamaks ja seda on ka valitsus teinud. Varasemad otsused aktsiisipoliitikas on liikunud seoses Reformierakonna eelistustega seda teed pidi, et õlu järjepidevalt muutus sissetulekutega odavamaks ja eelistati ühte konkreetset alkoholigruppi. Uus valitsus on võtnud selle sihi, et tegelikult etanool on etanool, mis tähendab seda, et mõlemate hind peaks tõusma. Ja kui me räägime veel piirikaubandusest, siis see 55 miljonit, millest juttu on olnud, see tuleb natuke selle numbri sisse vaadata, reaalset alalaekumist on sellest olnud umbes 20 miljonit eurot ja ülejäänud on siis varude nihkumise mõju erinevatele aastatele. Nüüd kui me vaatame veel seda 20 miljonit, see on reaalne summa ja loomulikult me keegi selle üle ei rõõmusta, siis sellest valdava osa, sellest alalaekumisest on moodustanud kange alkohol. Kange alkoholi piirikaubandus algas kaugelt enne selle valitsuse sündi ja selle põhjuseks on kindlasti olnud kange alkoholi aktsiisi kiire tõus. Sellele on ka varasemalt valitsustes tähelepanu juhitud Rahandusministeeriumi poolt, et see toob kaasa piirikaubanduse suurema ohu, aga tollane peaministrierakond ja rahandusminister, kes täna istub siin, oli kindlalt seda meelt, et kanget alkoholi tuleks kiiresti tõsta ja õlut üldse mitte. Ja eks selle mõjud on nüüd täna käes, aga jätkuvasti see erakond, ma kuulsin eile, andis sisse eelnõu, millega soovitakse õlle hinda langetada, aga kange alkoholi hinda jätta samaks, olukorras, kus valdav alalaekumine on tegelikult kangest alkoholist. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Võiks öelda, et te olete valitsuses olnud juba aastaid. Jääb mulje kohati, et te tulite eile valitsusse ja kõik, mis on toimunud eile, enne tänast päeva, on olnud halb, ja teil ei ole olnud võimalust mitte midagi muuta. Eile me kuulsime Eesti ringhäälingu uudistest seda, et statistika tõendab ilmselt seda, et tänu sellele alkoholirallile on inimeste tarbimine alkoholisse hoopis kasvanud, kui kokku liita kogu see tarbimine, mis toimub meie territooriumil ehk ostud ja Läti ostud. Ja ma ei saa teiega absoluutselt nõus olla sellega, et alkoholipoliitika rohelise raamatu eesmärk on jälgida seda, et võrreldes sissetulekuga oleks alkoholi hind pidevalt tõusuteel, vaid põhieesmärk on see, et inimesed tarbiksid vähem alkoholi. Minu arvates täna see süsteem viib selleni, et inimesed lihtsalt hakkavad rohkem alkoholi tarbima, kui nad soetavad varusid. Kas see ei tee teile muret ministrina, kes te vastute tervise eest? Ehk see terviseaspekt ...

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Küsimus on esitatud.

Urmas Kruuse
... on nüüd õieti täiesti taha jäänud. 

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Suur tänu! Oma väites oma tsiteerisin peaaegu sõna-sõnalt rohelist raamatut – mul teda küll ees ei ole –, et aktsiisipoliitika eesmärk tervisevaldkonna vaatest tervisekaitse eesmärkidel on see, et alkohol ei muutuks soodsamaks sissetulekutega võrreldes. Laiem eesmärk on loomulikult kogu tarbimise vähendamine. Te viitasite teatud uudisele. See siiski, olgem täpsed, on tootjate uudis, mille nad on teinud. Tootjad on meid hirmutanud kõiksugu prognoosidega pikki aastaid sellest, kuidas sellel aastal juba valdav osa alkoholist ostetakse Lätist jne. Me tegelikult oleme näinud, et piirikaubanduse osakaal on pigem stabiliseerunud.
Nüüd, te küsite selle kohta, et kas ma varasemalt, olles valitsuse liige juba mõnda aastat, ei ole saanud siis mõjutada neid otsuseid. Olen ikka saanud ja olen ka püüdnud seda teha. Aastal 2014, kui otsustati erakorraliselt suurendada alkoholiaktsiisi tõusu, siis tõepoolest, nagu ma ütlesin, oli ühe valitsuspartneri selge tahe tõsta ennaktempos kange alkoholi aktsiisi ja siis suhet nende kahe vahel suurendada selliselt, et õlle hind muutus suhteliselt odavamaks sissetulekutega võrreldes ja viina hind mitte. Juba siis Rahandusministeerium juhtis tähelepanu sellele, et see võib kaasa tuua piirikaubanduse ja mina olin üks nendest valitsuse liikmetest, kes ütles, et see ei ole õigustatud tervise seisukohast tulenevalt. Mul kahjuks ei ole meeles, mis oli teie seisukoht tollal, aga ma kipun kalduma arvama, et te jagasite oma rahandusminister Jürgen Ligi seisukohta. Aga kui vaadata siit sedasama laekumiste tabelit, siis me näeme, et kange alkoholi osas oleme me 2014. aasta tasemel – pigem seal tasemel või isegi natuke alla selle –, nii et me näeme, et kanges alkolis on tõsine alalaekumine olnud. Eks sellest tulenevalt on valitsus ka erinevaid korrektuure selles osas püüdnud teha, selleks et olukorda parandada. 

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:10 Maksupoliitika

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on rahandusminister Toomas Tõnistele. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Teie erakond on nüüd tööministri erakonnaga vahetanud sõnumeid, kes millises maksukäkis süüdi on. Ainus, milles te olete kokku leppinud, on see, et kõiges on süüdi Reformierakond. Tööminister praegu põhjalikult seda käsitles, kuidas Reformierakond on juhtinud nii praegust kui endist valitsust, ja nemad ei tea midagi. Kui nii on, siis me tuleme teile appi. Me oleme esitanud eelnõud, mis vähendaksid aktsiisi. Öelge, kas te olete valmis tegema koostööd, et seda viga parandada, mida Reformierakond on väidetavalt teinud Sven Sesteri kätega? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh küsimuse eest! Eile anti jah sisse eelnõu, kus soovitakse lahja alkoholi aktsiisi vähendada. Nagu siin enne juttu oli, põhimure on just kange alkohol. Soovimata selle koha peal kedagi süüdistada, ma lihtsalt tuletan meelde, et tõesti see on olnud erinevate valitsuste poliitika, et kui on eelarvesse raha vaja, siis tõstame aktsiise. Kahjuks 2014. aastaks tõsteti aktsiise ennaktempos: kui varem kokku lepitud tõusuredel 5%, siis see muudeti 15% peale ja sellest sai alguse ka piirikaubandus. Nüüd, käesoleva valitsuse soov lahja alkoholi aktsiisi järele tuua kindlasti ei aidanud piirikaubanduse vähenemisele kaasa.
Eelmise aasta lõpus tegin ettepaneku jätta 2018. aasta 1. veebruaril aktsiisitõus ära. Mul on hea meel, et valitsuskoalitsioon toetas seda vähemalt osaliselt, see tõus toimus poole võrra. Mul on kahju selle üle, et Reformierakond seda ei toetanud. Ja ma tahan nagu öelda ka seda, et täna tänu sellele aktsiisi vähendamisele on kange alkoholi aktsiis madalam, kui ta oli 2015. aastal tõstetud 15% võrra. See redel, mis siis tekkis. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! WHO on tegelikult öelnud seda, et nendes riikides, kus kange alkoholi tarbimine on prevaleeriv või suures mahus, on see risk tervisele ju suurem. Seda teab ka auväärt kolleeg, tervise- ja tööminister. Ja ilmselt on Eestil soov olla ka lahja alkoholi maksustamisel aktsiisiga Euroopas maailmameister. Aga te peate nõustuma ettevõtjate hinnanguga, kuigi teie kolleeg sellega ei nõustunud, et aktsiisi laekumine ei tule täis ja need prognoosid, mida valitsus on teinud, lendasid sõna otseses mõttes ämbrisse ja seda ennustasid ettevõtjad. Kas selle koha pealt on siis sõnum ettevõtjatele, et teie andmed ei ole kunagi usaldusväärsed, või tuleks ikkagi rohelise raamatu tegemisel millegagi arvestada ettevõtluse mõttes? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh küsimuse eest! Selle koha pealt ma olen seda meelt, et ei osatud õigesti hinnata piirikaubandusega seotud riski laekumistele. Ja me ei räägi siin ainult Läti-suunalisest piirikaubandusest, vaid me räägime kindlasti ka põhjasuunalisest ehk meie Soome ostuturistidest, kelle ostud siin on tunduvalt vähenenud, kuna Eesti on läinud kallimaks. See sõnum, mis meilt välja läheb, et meil läheb kõik muudkui järjest kallimaks ja hinnad tõusevad, võimendub kindlasti ka teisel pool lahte. Kindlasti on nendel aktsiisitõusudel, mis minu hinnangul on ületanud sellise taluvuse piiri, mõju majandusele laiemalt. Nagu me täna näeme, minnes sinna ostma alkoholi, tangitakse ka oma autopaak kütust täis, ostetakse muid toidukaupu, ehituskaupu ja ka tarbitakse teenuseid. See on murettekitav trend. Ma olen seda meelt, et see, et piirikaubandus üldse tekkis, on suur mõtlemise koht ja võib-olla meile laiemalt ka hea õppetund, et asi ei käi nii, et muudkui aga tõstame makse ja selle võrra laekub rohkem raha, vaid kuskil on see taluvuse piir. Ma arvan, et see on laiem sõnum, millega me peaksime kõik arvestama. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh, härra minister! Minu tõdemusele, et valitsus räägib üksmeelselt sellest, kuidas Reformierakond juhtis nii endist kui praegust valitsust, et tegelikult Sven Sester oli tema instrument, te vastasite ainult, et Reformierakond ei olnud nõus veel aktsiisi tõstma. See on väga tore! Me saame aru, et te olete omaks võtnud selle kontseptsiooni, et endiselt juhib teid Reformierakond. Aga öelge, kas Reformierakond juhib ka Euroopa alkoholipoliitikat? Mõlemad siin kõnelenud ministrid on rääkinud palju kangest alkoholist. Kuidas me oleme saavutanud selle, et kogu Euroopa maksustab selgelt leebemalt lahjat alkoholi ja kangemat alkoholi rohkem. Kuidas Reformierakond selle saavutas, palun rääkige!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Selle koha pealt ma ei hakka spekuleerima, mismoodi Reformierakond selle saavutas. Aga lahja alkohol jaguneb veel mitmeti. On teada fakt, et just noortele on suure riskifaktoriga lahja alkohol, need magustatud joogid, millega nad õpivad jooma. Ja selle alkoholiliigi hoidmine aktsiisiga odavamal tasemel kui teine alkohol ei ole selles mõttes põhjendatud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:17 Radarivaatluse olukord ja plaanid merepiiril

Esimees Eiki Nestor
Järgmisena vastab minister Andres Anvelt ja küsib Henn Põlluaas. Palun!

Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Meil on õige mitmeid radarvaatluspunkte üle Eesti, kes jälgivad meie merel toimuvat. Kas vastavad tõele need kuuldused, et PPA ja ministeerium on arutanud nende kohapealsete seirepunktide sulgemist ja ületoomist Tallinnasse? 

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Jah, vastab tõele, et selline protsess on käimas. Protsessi eesmärk on see, et protsess oleks lihtsamini juhitav, oleks parem infovahetus ka kõigi teiste meie partneritega, kelleks on Veeteede Amet ja ka Kaitsevägi, ning see protsess toimub siin lähiaastate jooksul. 

Esimees Eiki Nestor
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Mismoodi see kava haakub tänase valitsuse eesmärgiga viia Tallinnast võimalikult palju erinevaid ameteid ja töökohti välja, et võimaldada töötamist ja töökohtade teket ka mujal. Hetkel töötab ju kõikides nendes radarivaatluspunktides terve hulk inimesi, kes ilmselt jäävad tööta, sest vaevalt nad Tallinnasse tulevad. Kuidas see mõjutab, ütleme, sellist kompetentsi? Sest hetkel teavad ju need, kes seal töötavad, täpselt, kas radaripildil on mingi kivi või see on mingi kajakas seal jne. Tallinnas uued inimesed peaks hakkama seda kõike õppima.

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Uskuge mind, infotehnoloogias ei ole tegelikult vahet, kas me kajakat jälgime Kundast või Tallinnast, kajakas on ikka sama hästi nähtav. Kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis kindlasti julgen teile väita seda, punkt üks, et valitsuse plaan on ka alati olnud – mitte ainult selle, vaid ka eelmiste valitsuste plaan – see, et vähendada dubleerivaid tegevusi riigisüsteemis, sh on Siseministeerium seda protsessi vedanud. Siseministeerium panustab uute töökohtade loomisse lähiaastate jooksul just maakohtades oma teenuste üleviimisega. Hea näide on see, et liiklusmenetluste büroo – õigemini, kui lihtsamas keeles ära seletada, siis need ametnikud, kes tegelevad kiiruskaamerate ja muude tehniliste vahendite kaudu tulevate menetlustega –, nemad liiguvad näiteks Ida-Virumaale lähiaastate jooksul. Nii et neid ametikohti Siseministeerium nende võimaluste kohaselt loob, aga ta ei loo neid kindlasti dubleerivalt, selleks et mingi koht oleks kuskil olemas. Kindlasti julgen ma väita seda, et kõigil nendel inimestel, kes on sellega tegelenud kohtadel, tehakse selline ettepanek, et nad võivad jätkata seda ka Tallinnas. Aga veel kord rõhutan, et Politsei- ja Piirivalveamet alati panustab ka sellesse ja Siseministeeriumi valitsemisala, et inimestele – juhul, kui nad ei taha tulla – pakutakse ka alternatiivsete tööde tegemist kohtadel. 

Esimees Eiki Nestor
Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit
Aitäh, härra eesistuja! Härra minister, ma saan aru, et piiri valvamisest te ei jaga suurt midagi, täpselt samamoodi nagu see politseiameti seltskond. Isegi kaatrite patrullid on nii vähendatud, et neid peaaegu ei olegi enam meie rannikul. Ja kui nüüd see vaatlus, radarvaatlus siia üle tuuakse. Siin on valves inimesed, kes ei tunne üldse seda kohalikku olukorda, ei Hiiumaa ega Saaremaa ümbrust. Mina küll ei kujuta tte, kuidas laua tagant siit kaugelt juhitakse või ... seda kuradi patrullimist. See on täiesti arusaamatu, see on lihtsalt jälle üks politseiameti suur kokkuhoid, kus tõmmatakse piirivalvurite arvel kokku, ja kas see piir saab valvatud või ei saa. Seda on juba ammu näha, et see politseiametit ei huvita.

Siseminister Andres Anvelt
Mis küsimus sul oli?

Uno Kaskpeit
Oligi küsimus. Sealt võtad küsimuse välja, kui tahad.

Siseminister Andres Anvelt
Jah. Väga vabandan, aga ma ei saanud küsimusest aru. Kõigepealt oli teie küsimus minu pädevuse kohta. Ma kindlasti luban, et ma täiendan ennast siseturvalisuse valdkonnas. Kõik need aastakümned on vist täitsa luhta läinud. Aga tõesti andke mulle siis see süü andeks. Teine asi, et kui me räägime sellest, et Politsei- ja Piirivalveamet ei panusta piirivalve arengusse, siis ma arvan, et viimaste aastate ühed suuremad investeeringud on olnud seotud just piirivalve juhtimispunktide väljaehitamise ja ka piiri ehitusega, millest me veel täna järgmistes arupärimistes räägime. Nii et ma julgen teile küll väita, et piirivalve osatähtsus, alates juba mitme aasta tagustest arengutest ka meie idanaabriga, on aastast aastasse tõusnud. Ja täpselt samuti, kui me räägime siin kiirreageerijate täiendavast töölevõtmisest ja paljudest teistest teguritest.
Mis puudutab seda, et me tahame piiri valvamisel kasutada võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi, ja seda, et piir oleks tehniliselt kaetud, siis see on tõesti üks eesmärk. Ja ma arvan, et meie inimressurss on niivõrd kuldaväärt ja oluline tegur piiri valvamisel, et neid asju, mida saab ära teha tehnikaga, tehku tehnika. Kui me saame patrulli asendada näiteks drooniseirega või radariseirega, siis on see väga oluline areng tuleviku suunas. Inimesed peavad juhtima neid protsesse, mitte olema ainult täideviijad. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:24 Kuldne piir

Esimees Eiki Nestor
Järgmise küsimuse siseminister Andres Anveltile esitab Artur Talvik. Palun!

Artur Talvik
Aitäh, esimees! Hea minister! Piiriehitus – hind sellele tõusis põmdi 2,5 korda! Kust selline möödapanek selle piiriehituse hindamisel ja kuidas see nüüd nii äkki välja tuli? Ja võib-olla siis ka teine küsimuse osa, et mille arvel kavatsetakse seda piiri ehitada? Kas need võiksid olla jälle, ma ei tea, näiteks päästjate palgad? Aitäh!

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Hakkan tagantpoolt pihta. Kindlasti investeeringute katmist personalikuludega ei saaks tulla kuidagi kõne alla. Seda juba lähtuvalt ka riigieelarve põhimõtetest. Aga kui ma nüüd lähen selle probleemi sisu juurde, siis jah, tänasel päeval võib esialgselt juba väga selgelt kinnitada seda, et 2014. aastal tehtud kalkulatsioonid ja arvutused olid tehtud kiirustades ja sealt saadud sisendit selleks, et teha otsuseid, oli ikkagi vähe.
Olen algatanud siseauditi, et teha kindlaks, kas 2014. aastal tehtud tegevused selleks, et esitada valitsuskabinetile otsustamiseks piiriehitusega seotud kalkulatsioonid olid selles ajaraamistikus, milleks oli 1,5–2 kuud, olid tehtud kogu selle võimekusega, mida on võimalik selle aja sees panustada. Millised asjaolud jäeti välja ikkagi selgitamata? Aga kui panna siia kõrvale see teine protsess, et 2015. aastal alustati planeeringuga, mis kestis kaks aastat ja kuhu kaasati kõikvõimalikud erinevad spetsialistid, kus tehti erinevaid uuringuid ja kus selgus kogu tõde selle kohta, et kui luua piir järgmiseks põlvkonnaks ehk vähemalt 20 aastaks, et see piir püsiks ja oleks Eesti riigi vääriline, et ta teeniks kõiki huvisid, nii salakaubaveovastast tegevust, nii ebaseaduslikku piiriületust kui ka heidutust meie idanaabri suunal, siis need investeeringud on tunduvalt suuremad. Aga mu aeg saab otsa ja ootan järgmist küsimust.

Esimees Eiki Nestor
Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Tänan! Kas võiks ka välja öelda, kes selle ebaprofessionaalse arvutamise eest vastutab? Ja teine pool küsimusest on: kas Eesti vajab tõesti niivõrd kullatud piiri, kui meie naaberriigi Läti oluliselt pikem piir Vene ja Valgevenega kaetakse ainult 19-miljoniliste investeeringutega. Meie teeme küll siia kullast piiri ette, aga juba paarisaja meetri tagant, Läti poole pealt hakkavad tulema igasugused ohud, nagu te seal enne nimetasite, vabalt sisse. 

Siseminister Andres Anvelt
Hakkame sellest pihta, kui nüüd räägime Lätist – täna me räägime Lätist palju, eks ta ongi meile kallis naaberriik –, siis Läti on, jah, esialgselt teinud need plaanid, et see piir puhastatakse ja kaetakse, sisuliselt nimetame seda looma tõkkeaiaks. Seirevõimekus on alles väljaarendamisel ja 2018. aasta lõpuks soovitakse välja ehitada vaid 26 kilomeetrit sellest 93 kilomeetrist, mis on üldse planeeritud välja ehitada. Meil, nagu me teame, on see 135 kilomeetrit. Meil on õnneks väga palju veepiiri, kus on tegevus palju odavam.
Küsimus ongi selles, kas me teeme seda ajutiselt mingisuguseks ajaks, viis-kuus aastat, või me teeme viivitustõkkeaia, mille garantii püsimisel looduses on vähemalt 20 aastat. Aed, mille külge on võimalik paigutada ka tänapäevast seiretehnikat. Sest me ei pea väga paljudes asjades mõõtu võtma meie naabritest, vaid olema ise eestvedajad. Miks? Sellepärast, et kui me vaatame ka meie idapiiri taga toimuvat, siis need on uued tehnilised vahendid, mida seal välja arendatakse, või kui me vaatame seda, et salakaubaveo puhul näiteks kasutatakse juba drooni võimekust – see tähendab seda, et droonidega on juba hakatud üle tooma näiteks salasuitsu ja see on aina arenev ala –, siis ma arvan, et see investeering riigipiiri ei ole kindlasti liigne investeering. See on investeering meie inimeste ja rahva turvalisusse.

Esimees Eiki Nestor
Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit
Aitäh! Härra minister, teid ei saa süüdistada selles praegu tekkinud probleemis piiri peal. Sellest ma saan täiesti aru. See on hea, et te olete selle probleemi ja puuduse välja toonud. Aga see probleem on tingitud ikka teie eelkäijast, kes 2014. aastal Kohvri äravarastamise tulemusel ja siis tuli meelde ka, et Riigikogu valimised on, oli vaja show`d teha ja see asi niimoodi tehti, et tehnika sisse ja lõhuti piir ära. Aga siin on mul ikkagi küsimus. Ma ei saa aru: kui projekteeritakse piir, siis selle juures teeb ka projekteerija kalkulatsiooni. Kuidas ta nüüd ikkagi nii hilja on avastatud, et sellised suured puudujäägid on? Kas on projekteerija süüdi või milles on asi? See on täiesti arusaamatu.

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh küsimuse eest! Jaa, kohe ma ütlen etteruttavalt ka info liikumise osas, et kas ta Politsei- ja Piirivalveametist liikus vajaliku kiirusega ka Siseministeeriumisse siseministrile, sedagi peab selgitama siseaudit. Samas etteruttavalt võin öelda ka seda, et tegelikult eelmise aasta detsembris laekuski esimene piiriplaneering. Seda piiri planeeriti erinevates tükkides. Tegelikult oli see jagatud 11 erinevaks sektoriks, mis jälle oli kaetud kihiti erinevate võimekuste planeerimisega. Veel jaanuarikuus Politsei- ja Piirivalveamet koos planeeriva firmaga pidas veel täiendavaid läbirääkimisi täiendavate tööde või planeerimistööde täpsustamiseks. Ja nii nagu te ka meediast teate, sellel hetkel, kui see informatsioon esitati Siseministeeriumile ja avanes ka pilt, et see tõesti see võib kujuneda 2,5 korda kallimaks, siis minu poolt ka selle protsessi suhtes võeti kontrolli või järelvalve meetmed tarvitusele. Aga veel kord ma ütlen, et selle järelvalve eesmärk on välja selgitada, kas 2014 ikka kasutati kõiki võimalusi ära või tehti seal esialgses planeerimisprotsessis möödalaskmisi kellegi hooletusest või lohakusest.
See on oluline teema, mis on vaja tuvastada. Aga teine asi on kindlasti see, et iga spetsialist, kes seda protsessi on jälginud, ütleb, et sellises ulatuses piirilõigu planeerimine ja isegi kalkulatsiooni tegemine poolteise-kahe kuu jooksul ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik ilma näiteks ka nende katselõikudeta, mis hilisema otsuse järgi oli vaja teha.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Siseminister Andres Anvelt
Vaatame kas või maanteede ehitust – me näeme samu protsesse sealgi.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:33 Valitsuse hoiakud ja poliitika

Esimees Eiki Nestor
(Köhib.) Vabandust! Järgmine küsimus on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile peaministri ülesannetes. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea esimees! Austatud härra Ossinovski! Minu küsimuse kõige õigem adressaat on tegelikult Jüri Ratas, aga kuna tema meie ees täna ei ole ja teie täidate peaministri ülesandeid, siis seetõttu esitan ka oma küsimuse teile. Juba mõned kuud on peaministri partei, Keskerakonna poliitikute kõnedesse ilmunud väljendid ja retoorika sellest, kuidas Eesti on sisuliselt ise ennast okupeerinud ja kuidas praegune Eesti hüvitab okupandi tekitatud kahju, sisuliselt astudes selliselt üsna segase staatusega nõukogude vabariigi õigusjärglase kingadesse. Eile aga jõuti siin parlamendisaalis selleni, kus peaministri partei kõnelnu teatas meile Riigikogu puldist, et mis sest, et kuskil valmistutakse Eesti 100. sünnipäevaks, meil on praegu käsil teine Eesti Vabariik. Õiguslikust järjepidevusest lahtiütlemise järelmid on väga koledad. Kas te olete seda teemat selliselt valitsuskoalitsioonis, võimuliidus käsitlenud ja kas te plaanite seda sellisel kujul tõstatada? 

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Suur tänu selle küsimuse eest! Vastus küsimusele, kas me oleme seda käsitlenud: ei ole seda käsitlenud. Tõepoolest, ma seda kõnet ka lugesin, kuna te lahkelt andsite mulle teada, et te selle kohta tahate küsida. Loomulikult, ma saan väljendada Vabariigi Valitsuse ja enda isiklikku seisukohta. Riigikogu liikmete sõnavõtte minul sellisel kujul arvustada ei ole paslik. Eks Riigikogu liikmetel on seadusega kaitstud õigus oma arvamuse avaldamisele ja eks nad vastutavad oma sõnade ise. Kindlasti ka Keskerakonna esimehe rolli ma siin võtma ei hakka, mis puudutab Keskerakonna siseseid arvamusi erinevatel teemadel. Aga loomulikult nii valitsuse kui ka minu isiklikul arvamusel on Eesti saamas peagi 100-aastaseks. Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Õiguslik järjepidevus on üks meie iseolemise olulisemaid alustalasid ja sellest on Vabariigi Valitsused loomulikult läbi aegade lähtunud ja lähtuvad ka edaspidi. 

Esimees Eiki Nestor
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh selle vastuse eest! Loomulikult ma olen märganud seda katset neid väljaütlemisi kuidagi pisendada või nende tähtsust vähendada just nimelt sellega, justkui oleks tegu kellegi möödaminnes räägituga ja isikliku arvamusega. Aga veel kord, see eilne kõne siin parlamendipuldis oli tehtud Eesti peaministri partei esindajana, see ei olnud suvaline sünnipäevalauajutt või kuskil nurga taga räägitu. See oli Eesti peaministri partei esindaja. Tõesti, mõttemängud ja avalikud väljaütlemised, millega pannakse õiguslik järjepidevus kahtluse alla – selliseid asju ei tohi tolereerida. Ja mu teine küsimus on, mida te näete, mida on võimalik ette võtta just nimelt praegusel valitsusliidul selleks, et selliseid väljaütlemisi ei tolereeritaks või et neist ei saaks sellised uued normaalsused. Aitäh!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Ma ei toeta Riigikogu liikmete sõnavabaduse piiramist. Ma arvan, et Riigikogu liikmetel on õigus avaldada oma arvamust. Eks sõnadel on kahtlematult kaal ja loomulikult peavad nad neid ka selgitama ja juhul kui need selgitused on ebapiisavad, küllap sellele siis ka valija poolt hinnang antakse. Nii teie kui ka minu erakonnas on inimesi, kes on aeg-ajalt kas öelnud midagi või ka teinud midagi, mis ei ole päris sünnis. On ka tehtud asju, mis võib-olla on kas moraalselt taunitavad või lausa ebaseaduslikud. Erakond on suur organisatsioon ja eks erakonnad selliste juhtumitega tegelevad tulenevalt omaenda organisatsioonikultuurist.
Kas ma kõikides küsimustes jagan Keskerakonna organisatsioonikultuuri? Ei jaga. Minu erakonna organisatsioonikultuur on teistsugune. Mis puudutab, nagu öeldud, konkreetseid väljaütlemisi, siis Vabariigi Valitsuse esindajana saan öelda, et Vabariigi Valitsuse välispoliitiline vundament, suund ja tegutsemispõhimõte on see, et riik on õiguslikult järjepidev. Ja selles kõnes oli ka palju teisi asju, millega tänase valitsuse välispoliitiline kurss kas on otseses konfliktis või vähemasti ei haaku. Aga sellest, milline see on, välisminister Sven Mikser eile ka pikalt rääkis. See, et Riigikogu liikmetel võib sellest erinev seisukoht olla, käib demokraatia juurde. See, millise hinnangu annate moraalselt teie, teie erakond, Eesti inimesed või ka Oudekki Loone enda erakond, saab iga inimene ise otsustada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Te oma vastustes ütlesite, et Riigikogu liige võib oma väljaütlemistes olla vaba. Ma küsiksin niimoodi, et kas teie oma väljaütlemistes olete saanud olla vaba? Kui ma vaatan siin viimase aja sündmusi, meenutan kas või Urmas Reinsalule umbusalduse avaldamise hääletust ja küsimusi ja selles, kas meie riik on järjepidev, kas on tegemist ühe või teise Eestiga, siis mulle tundub, et isegi täna, kus te olete peaministri kohusetäitja, te oma väljaütlemistes ei ole millegipärast vaba. See vaba käitumine võiks tähendada seda, et te lihtsalt erakonna esimehena ei saaks tolereerida teatud asju ja suundi. Kus on teie jaoks see piir siis, kus te tahate olla vaba?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Filosoofilist arutelu vabaduse mõiste ja selle ulatuse teemal Riigikogu infotunni formaadis on natukene raske pidada. Ma olen sellele teemale palju mõelnud ja me võime seda diskussiooni jätkata väljaspool seda formaati. Mis puudutab minu arvamust eelküsija teemas, siis ma oma seisukoha ütlesin välja, mis on ühtlasi ka Vabariigi Valitsuse seisukoht: Eesti Vabariik on õiguslikult järjepidev, välja kuulutatud 24. veebruaril 1918 ja saab peagi 100-aastaseks. Kas kõneleja, kellest juttu oli, pidas silmas, püüdis kuidagi asetada seda küsimuse alla või mitte, mina ei oska hinnata. See sõnastus kindlasti õnnestunud ei olnud, küllap ta siis peab ise oma sõnu selgitama. Kahtlematult Eesti õigusliku järjepidevuse sisuliselt küsimuse alla seadmine kuidagi Eesti huve ei teeni. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:41 Idapiiri ehitusel üles kerkinud probleemid

Esimees Eiki Nestor
Vastab siseminister Andres Anvelt, küsib Uno Kaskpeit. Palun!

Uno Kaskpeit
Aitäh! Härra siseminister, no täna saate te pühendada oma aega päris palju selle piiri peale. Mul on nüüd selline küsimus: mis teie arvate, kas soodesse, kust piir läbi jookseb, on mõtet ehitada seda aeda ja raisata raha või on mõttekas seal teha seal korralikud patrullrajad ja katta see ala üldiselt anduritega ja lihtsalt piirivalvurite jaoks luua juurdepääsuteed? Teie seisukohta tahaks kuulda. Kas on mõtet raisata raha soos?

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Kindlasti ei ole mõtet üldse raha raisata, raha tuleb kulutada targalt ja otstarbekalt. Kui me võtame selle piiri, just maismaapiiri ehk meie kagupiiri ehitamise üksikasjad, siis seal on väga erinevaid lõike. Seal on olemas patrullrajad, seal on olemas ATV rajad, seal on olemas n-ö raskemate veokite jaoks rajad. Ehk ta ei olegi üheselt ehitatud kogu selle 135 kilomeetri ulatuses standardselt mingi maanteena, seda kindlasti mitte. Küll me praegusel hetkel vaatamegi väga üksikasjalikult ka projekti sisse, kus me saame asendada ühe või teise tegevuse näiteks tehnilise võimekusega või siis teistmoodi ligipääsuga. Kõik see, mis te rääkisite, on praegu arvestamisel ja üle vaatamisel. Ma loodan, et homme valitsuskabinet saab seda ka arutada. Siseministeerium ja PPA esitlevad neid võimalusi, kust on võimalik ilma piiri valvamiseta ning turvalisust ja kvaliteeti alla laskmata teha mingisuguseid muudatusi olemasolevas projektis.
Teil on ka õigus selles osas, et tehniline seirevõimekus on selle füüsilise taristu kõrval väga oluline komponent, aga siin ma pean rõhutama seda, et tänapäevase seirevõimekuse tagamiseks on vaja ligi pääseda ja on vaja ka taristut. Nii et mingisugusest taristuvõimekusest me peame rääkima ka soo kontekstis või raba kontekstis. Samas, näiteks Värska kandis on pea 20 kilomeetrit, mis saabki olema kaetud ainult tehnilise võimekusega. 

Esimees Eiki Nestor
Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit
Aitäh! Härra minister! Siin jooksis hiljaaegu veel ajakirjandusest läbi see 10 meetri riba. Nüüd avastati järsku, et puud 10 meetri pealt kukuvad ja lõhuvad aia ära, et 10 meetrit võetakse juurde. Aga mis te arvate, kui on 20 meetrit, tehakse 20-meetrine riba ja seal kasvab ikka täismets, kas 20 meetri pealt ei kuku siis puu selle aia peale? See näitab jälle, et kuidagi mõtlematult neid asju tehtud. Ma ei saa aru, kes seda piiriehitust planeeris ja mõtles ja kas üldse arutati mõistlike inimestega läbi see. Aitäh!

Siseminister Andres Anvelt
Ma mitte ei arva, vaid ma olen kindel, et kõik inimesed, kes töötavad Politsei- ja Piirivalveametis, on mõistlikud inimesed. Nad läbivad ka muide tervisekontrolli ja vastasel juhul nad ei saaks seal töötada. Aga julgen öelda ka seda, et piiri ehitamisega ja selle projektiga on algusest peale seotud just piirivalve kompetentsiga inimesed. See on punkt üks. Punkt kaks on see, et piiririba 10 meetrit tuleneb meil 90. aastate valitsuse määrusest ja sellel ajal, kui see 10-meetrine riba toodi välja, siis tegelikult tal mingisugust sügavat uuringulist tausta ei olnud.
Mispärast see piiririba võiks olla laiem kui 10 meetrit, kusjuures ma ei rutta ütlema, et ta on 20 meetrit? Ta mõnes kohas ongi 10 meetrit ja mõnes kohas tohib minna isegi rohkem kui 20 meetrit, kõik sõltub looduslikust keskkonnast. Kui me räägime puude kukkumisest, siis täpselt nii see ongi, et tuleb vaadata ka, nagu ma ütlen veel kord, seda looduslikku keskkonda, neid ohtusid, mis piiritaristule võivad olla segavad. Täpselt samuti kui me räägime mõnes kohas piiririba laiemast kohast, siis suuresti on need kurvikohad, kus näiteks juba transpordi või ehitustööde käigus ja ka hiljem hooldustööde käigus on vaja laiemat piiri omada selleks, et needsamad hooldustööd oleks tunduvalt odavamad. Praegused arvutused näitavad seda, et piiririba taristu kohatine laiendamine vähendab piiri väljaehitamise ja hoolduskulusid tulevikus ligi miljoni euro võrra. Kõik need asjad, protsessid ongi enamuses välja tulnud just nende katselõikude ehitamisel ja katsetamisel. Nii et siin ma ei oleks väga kriitiline ka nende inimeste osas, kes algselt neid asju ei osanud ette arvata, sest just katselõik näitas neid kitsaskohti.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga austatud minister! Te oma erinevates väljaütlemistes olete maininud seda, et teile kui ministrile oli üsna kindel, et see ajatempo oli nagu lühikene. See ei saanud kuidagi nii vähe maksta, kuigi ma arvan, te praktikuna olete kokku puutunud, kus teil on kolm arvamust, et hange võiks mahtuda nendesse piiridesse, aga siis selgub, et isegi pakkumiste vahe võib olla kuni kaks korda. Ma küsin nagu seda, et selle asemel, et keskenduda täna võib-olla sellele, et kas keegi kalkuleeris valesti või oli tööde maht planeeritud väiksemana, kui see täna sellises meie teadmises on, rääkimata ehitushindade kasvust, olete sama innukalt püüdnud leida ka täiendavaid vahendeid, ühelt poolt, et seda piiri teha. Miks me siin saalis peame arutama selle üle ja tundma kuskil nagu kaudset süüd selles osas, et on tahetud piir välja ehitada, aga ei muretse sellepärast, et seda aastakümneid tegelikult ei tehtud? Kas me ei võiks keskenduda täna sellele, et ehitada piir välja? Kui me rääkisimegi siis eelnevalt aktsiisidest, siis see alalaekumine oleks...

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Urmas Kruuse
... võinud ju tegelikult olla kaetud positiivse tulemiga, oleks piirile saanud 50 miljonit juurde.

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Alkoholiaktsiisist nii palju, et alkoholiaktsiis ikkagi ühest kandist teenib natukene teisi huve ka, et inimesed jooksid vähem. Aga ma ei hakka teiste valdkonda ronima praegu. Ütlen väga selgelt, et minu jaoks ongi ainukene, kõige olulisem eesmärk piiri välja ehitamine. See, et piir, nagu ma ennist mainisin, oleks Eesti riigi vääriline, ta looks meie inimestele turvalisust ja annaks väga selge heidutussignaali kõikidele nendele, kes proovivad seda piiri ületada nii füüsiliselt kui ka – tulevikus aina rohkem, muide – piiri kohal. Nimelt vastutab Politsei- ja Piirivalveamet tegelikult ka õhupiirist kuni 300 meetrini.  Tänapäeva tehnilised vahendid aina rohkem näevad probleemi seal.
Miks tegeldakse ka minevikuga? Noh, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, võib öelda. Sellepärast, et selge on see, et sellised muutused meie ühiste võimaluste ehk meie maksumaksja raha kasutamisel vajavad selgitamist. Vajavad selgitamist küsimused, kuidas tekkisid sellised väga eksitavad kalkulatsioonid – kas need olid objektiivsetel andmetel põhinevad ja tulenesid ajast või oli seal midagi subjektiivset. See tuleb selgeks teha. Mis omajagu ei vähenda mitte mingil juhul piiri üles ehitamise temaatikat. Ja veel kord rõhutan, Eesti riik saab endale piiri, hea piiri. Ma arvan, et lähiajal me tutvustame ka avalikkusele neid töötemposid ja lisavajadusi, mis meil ajalises perspektiivis lähiaastatel on.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:50 Riigi eelarvestrateegia

Esimees Eiki Nestor
Vastab rahandusminister Toomas Tõniste ja küsib Andres Ammas. Palun!

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Riigikogu roll riigieelarve menetlemisel on staažikate poliitikute sõnul kahjuks aasta-aastalt pigem vähenenud. Selle üle on juurelnud ka see Riigikogu koosseis, riigieelarve kontrolli komisjonis on valminud vastav raport konkreetsete ettepanekutega. Vabaerakonna fraktsioon esitas mõni aeg tagasi menetlusse eelnõu sel teemal, et muuta riigieelarve seadust ja tuua riigi eelarvestrateegia kinnitamine siia suurde saali. Nüüd tegeleb sellega riigireformi komisjon. Rahandusministeeriumi ametnikud on olnud küll mõistvad, ent viidanud alati kitsale ajaraamile, mis jääb kevadise majandusprognoosi ja Euroopale andmete esitamise vahele. Lugupeetud minister, öelge palun, milline on teie seisukoht Riigikogu suurema kaasamise osas riigi eelarvestrateegia koostamisse! Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Ma arvan, et Riigikogul on siin kindlasti väga tähtis roll ja huvi korral on võimalik rohkem kaasa rääkida. Kui me räägime riigieelarvest, siis see on üheaastane protsess, aga riigi eelarvestrateegia on keskpikk periood ehk nelja-aastane periood. Nendel aruteludel, mis algavad väga intensiivselt 1. märtsil, kohtun järgemööda erinevate ministritega, et koos üle vaadata nende prioriteedid, nende eesmärgid ja ka eelarvelised võimalused. Riigikogu liikmed saavad huvi korral tegelikult kutsuda ministreid kas oma fraktsiooni või komisjoni tutvustama neid prioriteete, neid eesmärke, neid suundasid, mida nemad oluliseks peavad, ja võib-olla tekib seal ka diskussiooni käigus võimalusi oma ideid ja mõtteid edastada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Lugupeetav minister! Eile arutas sama teemat ka rahanduskomisjon ja ka seal tekkisid diskussiooni käigus mõned ideed. Millisena teie näete nüüd rahanduskomisjoni rolli? Ja kas te täpsustaksite, siiski ma ei kuulnud teie seisukohta, kas Riigikogu peaks teie arvates riigi eelarvestrateegia kinnitama? Kas te näete võimalust, et Riigikogu arutaks seda olulise tähtsusega riikliku küsimusena või veel mingis muus vormis? Loomulikult on Riigikogu liikmetel alati võimalus ministreid fraktsiooni või komisjoni kutsuda, aga on suur vahe, kas arutatakse mingit probleemi enne lõplikku eelarvestrateegia kinnitamist või informeeritakse riigikogulasi pärast, nii nagu informeeritakse ajakirjandust ja avalikkust üleüldse. Palun, kas te saate täpsustada? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Mina tõesti ministrina ei saa Riigikogu liikmetele ette kirjutada, mida nad teha tohivad ja saavad. Kui neil on see soov olemas, siis nad saavad sellise initsiatiiviga välja tulla. Aga täna on jah ühtepidi see kitsas ajaraam, milles siin oli korra ka juttu, et juba aprilli lõpuks peame esitama oma eelarvestrateegia Euroopa Liidule n-ö tutvumiseks. Ja seal tegelikult ka Vabariigi Valitsus seab endale eesmärgid, prioriteedid ja ka n-ö rahalise võimekuse sinna juurde. Kindlasti, ma veel kord ütlen, ma näeksin hea meelega, et ka Riigikogu aktiivsemalt osaleb selles protsessis. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab riigi eelarvestrateegiat ja Euroopa Liidu toetusi aastatel 2020–2021. Toon ühe näite või võtan arvude puhul Sotsiaalministeeriumi haldusala. Kui praegu toetatakse 645 miljoniga tegevusi, siis 90%, ütlevad ametnikud, peaksid jätkuma ka järgmisest perioodist ehk siis 2021. aastast. Samas hakkab meil vähenema Euroopa Liidu toetus umbes 40%, mis on väga märgatav. Ja Riigikontroll oma ettepanekutes on ka öelnud seda, et tegelikult peaks juba järgmisest aastast ehk 2019. aastast olema planeeritud teatud tegevused riigieelarvesse ehk siis strateegiasse. Minu küsimus ongi väga konkreetne: millistes valdkondades ja kus järgmisesse riigi eelarvestrateegiasse on juba planeeritud tegevusi, et tulla välja Euroopa Liidu toetustest? 

Rahandusminister Toomas Tõniste
Aitäh! Nagu ma siin ennist vastasin ka, meil need arutelud algavad märtsi algusest. Kindlasti on Rahandusministeeriumi üks selge suund seada selged eesmärgid, et siis ka võimalike Euroopa Liidu toetuste vähenemist arvestades need saaksid täidetud. Nüüd, me täna ei saa tõesti rääkida veel, kui palju need Euroopa Liidu vahendid vähenevad. Hinnanguliselt kuni 40%. Eesti teeb siin väga tugevat tööd, et see kukkumine ei oleks rahaliselt nii suur. Kui me arvestame siia juurde, et me loodame saada ka toetusi või, ütleme, Rail Balticule, hinnanguliselt 900 miljonit, ja kui me paneme siia juurde põllumajanduse otsetoetused –loodame, et need kasvavad – ning kui me loodame ka saada vahendeid meie energiavõrkude lahtisidumiseks Venemaast, siis tegelikult järgmise eelarveperioodil ei pruugi terviksumma olla väiksem, kui oli sellel perioodil. 

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, ministrid, Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, Toomas Tõniste ja Andres Anvelt! Austatud Riigikogu! Aega on jäänud nii palju, et küsida jõuab, aga vastata mitte, seega on infotund lõppenud.