Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on 47 Riigikogu liiget.
Vabariigi Valitsus on täna infotunnis järgmises koosseisus: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, kultuuriminister Indrek Saar ja maaeluminister Tarmo Tamm. Annan võimaluse esitada üks täpsustav küsimus.
Esimene küsimus on Andres Herkelilt ja vastab peaministri ülesannetes olev tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Palun, Andres Herkel!
Aitäh, härra Riigikogu esimees! Austatud minister peaministri ülesannetes! Üks Eesti omavalitsus – Tallinn – tellib regulaarselt telesaateid väliskanalilt PBK, sh teeb seda vahetult enne valimisi, nn aktiivse agitatsiooni perioodil. Ja need saated tõstavad üheselt esile, promovad Keskerakonna poliitikuid. Edgar Savisaar ja mitmed teised pidid 2013. aasta valimiste järel Tallinna raha eest tellitud klippe ja ka muid reklaame pärast tagantjärele kinni maksma. Minu küsimus on, kas praegused seadused võimaldavad analoogiliselt Mihhail Kõlvartilt raha tagasi nõuda ja kui ei, siis millised sammud on kavas Vabariigi Valitsusel.
Suur tänu! Esiteks, avaliku ressursi väärkasutamine ükskõik millise erakonna huvides on kindlasti lubamatu ja ei käi Eesti poliitilise kultuuri juurde. See, et Tallinna linn on maksumaksja vahendeid eri aegadel kuritarvitanud, et tellida selle raha eest saateid ja reklaame, mis on oma olemuselt osutunud erakonna valimis- või mainekampaania osaks, on kindlasti taunimist väärt. See on olnud Tallinnas ka väga paljudel kohalikel valimistel omaette aruteluteema. Minu teada on peale Keskerakonna vähemasti valdav osa erakondasid selle ühemõtteliselt ka hukka mõistnud, sh minu erakond. Ma usun, et kui Tallinnas oleks praegu teistsugune linnavalitsus, siis oleksid ka need otsused teistsugused.
Nüüd, teie küsimuse teine pool puudutas juriidilisi võimalusi selles olukorras. Nagu te oma küsimuses välja tõite, on ju vahepealsel ajal tõepoolest tekkinud nii täiendav õiguslik alus kui ka vajalik õiguspraktika Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis seda tüüpi menetlusi läbi viia, ja juhul kui leitakse, et tegemist on ebaseadusliku rahakasutusega, siis ka sanktsioone rakendada. Konkreetsed otsused on muidugi selle komisjoni pädevuses.
Aitäh! Austatud minister, aitäh vastuse eest! Ma arvan, et see, mille kohta te ütlete "taunimist väärt", on selgemas eesti keeles otsene avaliku raha vargus, mis toimub meie silme all. Aga minu küsimus on selline. Ajakirjanduslikes allikates ringleb informatsioon, et nende kolme telesaate puhul jagatakse suuniseid mitte ainult Tallinna Linnavalitsusest, vaid ka Stenbocki majast, peaministri büroo töötajate kaudu. Ka Jüri Ratas on seal päris palju esindatud olnud. Mida te siis talle ütlete? Milliseid samme tuleks ikkagi ette võtta ja milline peaks olema peaministri hinnang, et olukord muutuks?
Ma olen tutvunud selle ajakirjandusliku tekstiga, mis selle küsimuse üles tõstab. Ma arvan, et probleemi tuum on siiski see, et ma ei klassifitseerinud seda tegu mitte taunimisväärseks, vaid kvalifitseerisin selle teo avaliku ressursi väärkasutamiseks. Seda on võimalik ka reljeefsemalt öelda, aga taunimisväärne on just nimelt avaliku ressursi väärkasutus. Ma arvan, et meie mõlema hinnang on moraalses mõttes ühesugune.
Olulisem sellest, millised konkreetsed persoonid saatesse kutsutakse, on siiski see, et seda saadet tellitakse Tallinna maksumaksja raha eest. Selline olukord on lubamatu. Mina arvan, et selline praktika ei tohiks jätkuda. Kui sellel esinevad väär- või kuriteo tunnused, siis tuleks sellesse loomulikult ka õiguslikult sekkuda. Ja kindlasti on asjakohane arutada, kas Eesti õigusruum – juhul kui praegune peaks ebapiisavaks osutuma – vajab mingisuguseid täiendusi, selleks et seda tüüpi väärkasutusi ära hoida. Tallinn on olnud siin kõige markantsem näide nii nähtavuse kui ka meedia mahu poolest, aga mitte ainuke. Teame näiteid ka mitmest teisest omavalitsusest, kus tegelikult on munitsipaalvahenditest tehtud võimul oleva erakonna valimispropagandat, mis ei lähe kindlasti kokku ei demokraatia põhimõtetega ega ka avaliku halduse heade tavadega.
Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga austatud minister! Te ise olete seda teemat kommenteerides välja öelnud ka seda, et PBK-s on kontaktide arv väga suur ja venekeelsele elanikkonnale informatsiooni jagamine ei tekita probleemi. Kui tugineda ajakirjanduses esitatud allikatele ja analüüsile, siis võib sealt kahte mustrit välja lugeda. Esimene on see, et need sõnumid on tellitud teatud suunitlusega. Kogu programmi ülesehitus on selline, et Moskva mittesõbralikud arvamused ja ütlused meie kohta ühtivad ka nende saadete ideoloogia ja kuvandiga. Kas see võiks tulevikus õigustada ka seda, et maksumaksja raha eest tellitakse saateid ükskõik millisest telekanalist? Me ütleme, et kõik on korras, ehkki me saame selgelt aru, et tegemist on meie riigi vastase hoiakuga sõna otseses mõttes.
Aitäh! See on nüüd laiem küsimus. Kindlasti on see diskussioon, mis Eesti ühiskonnas sellel teemal toimunud on, väga oluline. Esiteks, mul on hea meel, et erinevalt mitme aasta tagustest kordadest, kui sarnast teemat on arutatud, ei sea keegi sisuliselt kahtluse alla seda, et me peame riigi ja ühiskonna seisukohast olulise informatsiooni Eesti venekeelse elanikkonnani viima. Kindlasti on avalikkusel õigustatud ja loogiline ootus, mida ka mina täiesti jagan, et Eesti riigil võiks olla selleks avalik-õigusliku ringhäälingu kanal, et me ei peaks kasutama neid kanaleid, millele te viitasite.
Ma arvan, et Eesti riik tegi ühe olulise sammu siis, kui me võtsime vastu põhimõttelise otsuse tugevdada rahvusringhäälingu venekeelset osa ETV+ loomisega. Meil oli võimalik valida erinevate lahenduste vahel. Te olite tollal ka ise valitsuse liige ja mäletate neid arutelusid. Ja me leppisime tollal kokku, et see on pikaajaline protsess: me ootame, et venekeelne ERR-i kanal täidaks nii raadios, teles kui internetis järk-järgult ära selle ühiskondlikult vajaliku funktsiooni.
Ma arvan, et täna, mitu aastat hiljem, on asjakohane küsida, kuidas on õnnestunud neid esialgseid püstitatud eesmärke saavutada. Eesti avalikkus on õigustatult püstitanud küsimuse, miks ei ole venekeelne ERR suuteline piisavas mahus ja nii efektiivselt informatsiooni inimesteni viima. Ja ma arvan, et see on küsimus ERR-i juhtkonnale: mis on nende ettepanekud, kuidas tugevdada venekeelset rahvusringhäälingut? Kas selleks on vaja täiendavaid vahendeid ja missugused on uued mõtted? Ma arvan, et seda peaks tõsiselt kaaluma valitsuse tasemel, miks mitte ka Riigikogu tasemel. Programmiloomesse poliitikud loomulikult ei sekku, aga siin oleks vaja teha strateegiline otsus, kus ootaks kindlasti nägemust ja visiooni ERR-i juhtkonnalt.
Aitäh, härra minister! Teie juht ja õpetaja viitas teie valdkonnale, ma viitan teie nimel vastu tema valdkonnale või huvile. Kuidas te ennast tunnete? Te olete alati kaitsnud seda mõtet, et kultuuri rahastamine sõltuks võitlusest pahedega. Nendega on nüüd mehiselt võideldud: pahet on pigem juurde saadud, rahastus on aga vähenenud. Kuidas te praeguse rahastusskeemi alkoholiaktsiisi rea koha pealt tunnete, on see õnnestunud poliitika või tuleks midagi ümber mõelda? Inimesed tõenäoliselt joovad rohkem, aga aktsiisi on hakanud järsult vähem tulema.
Aitäh küsimuse eest! Riskin tõepoolest oma kolleegi valdkonda tungimisega, omamata seal täielikku ekspertiisi. Minu teada ei ole siiski olemas mingit statistilist näitajat, mis kinnitaks teie püstitatud väidet, et inimesed joovad rohkem. Minu arust näitavad kõik need tervisenäitajad, mida me suudame monitoorida, ikkagi jõuliselt vastupidist trendi – inimesed joovad vähem. Tõepoolest, alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumistest ja hasartmängumaksust sõltub otseselt kultuurkapitali vahendite hulk, samamoodi nagu hasartmängumaksust Hasartmängumaksu Nõukogu vahendite hulk.
Kultuurkapitali eelarvega ei ole midagi drastilist juhtunud. Olgugi et alkoholi ostmine on vähenenud, on iseenesest üsna suure aktsiisitõusu tõttu laekumised kultuurkapitalile tervikuna siiamaani kasvavas trendis olnud. Ma ei oska tõepoolest öelda, milline oli laekumine 2017. aasta neljandas kvartalis. Lõplikult suudan sellele küsimusele vastata pärast seda, kui need andmed laekuvad. Täna mul paraku neid andmeid ei ole.
Aitäh, härra minister! Seda ju minagi räägin, et joomine on vähenenud, aga sellele vaatamata on alkoholiaktsiisile hirmsalt vinti peale keeratud. Ja seda, et Eesti turg on praegu odava Lätist toodud alkoholiga üle ujutatud, on ju silmaga näha. See juuakse kindlalt ära ja hinnatakse, et see protsent on jõudnud 40-ni. Ma ei räägigi sellest, kas maksud tulevad või lähevad. Aga selle poliitika tagajärjel oleme poole aastaga tegelikult vähemalt 50 miljonit makse kaotanud: enamjaolt alkoholiaktsiisi, pluss käibemaks ja kõik muu – vähemalt 50 miljonit! Ma küsin ikkagi selle alkoholiaktsiisi rea kohta. Järgmine kord võib selline ebastabiilsus tabada tubakaaktsiisi ja see on juba korra juhtunud hasartmängumaksuga. Kas te olete nõus natukene kaasa mõtlema, et pahedega seotud rahastus on olemuselt mitte ainult paheline, vaid ka ebausaldusväärne? Kas oleks võimalik seda riski kuidagi uute maksudega maandada?
Ma väga tänan selle toetusavalduse eest! Kindlasti võiks mõelda, millised maksud veel võiksid olla suunatud riigieelarvest Kultuuriministeeriumi eelarvesse kultuuri ja ka spordivaldkonna toetuseks. Ma olen alati nõus sellel teemal kaasa mõtlema. Ja mul on väga hea meel, kui lugupeetud küsija, kellel on ju ka mitmeaastane kompetents rahandusvaldkonnas, kasutab oma teadmisi selleks, et neid uusi võimalikke tuluallikaid leida.
Ma pean ütlema, et kui vaadata analoogseid kogemusi näiteks Lätis, siis nende maksude lahtisidumine kultuurkapitali laekumistest, nii nagu ka meil on aeg-ajalt mõtteid olnud, ei ole andnud positiivset efekti – valdkond ei ole selle üle õnnelik. Minu Läti kolleegid on korduvalt kinnitanud, et nad igatsevad sellist mudelit, nagu Eestis on, sõltumata sellest, milline on parasjagu aktsiisilaekumise osakaal Läti-Eesti piiril, millest on räägitud juba aastaid. Aga veel kord, kuna küsijal on olemas ka Rahandusministeeriumis töötamise kogemus, oleks huvitav teada, kuidas olete teie jõudnud 40%-ni, kui Rahandusministeeriumi andmete järgi on Lätist ostetud alkoholi osakaal Eesti sisetarbimises 15%. See tundub olevat veidi võimendatud argument.
Austatud juhataja! Austatud minister! Jooksvad andmed näitavad, et sellel aastal jääb umbes 40–50 miljonit eurot alkoholiaktsiisi laekumata võrreldes esialgse eelarvega. Ka sügisprognoosist jäädakse päris tuntavalt maha.
Aga sel aastal, 2018, jääb laekumata 80–100 miljonit võrreldes 340 miljoni suuruse aktsiisiplaaniga. See mõjutab ilmselgelt kultuurkapitali rahastamist, arvestades seda, et palju meetmeid ja asju on kavandatud seoses Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga. Kultuurkapitalist rahastatakse näiteks 5 miljoniga ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitust. Kas meil on sel aastal oodata ikkagi mingeid kärpeid võrreldes varem kavandatud projektidega?
Teadupärast teeb kultuurkapital oma eelarvet, maksab asju välja ja teeb lõplikke otsuseid vastavalt sellele, millised on tegelikud laekumised. Kultuurkapitali rahastus on projektipõhine. Juhul kui peaks tõepoolest nii minema, et kultuurkapitali sissetulek väheneb oluliselt võrreldes prognoosituga, siis annab kultuurkapital tõenäoliselt välja natukene vähem toetusi ja stipendiume. Aga ka siinkohal on mul hea meel tõdeda, et veel üks endine rahandusminister ja selle valdkonna asjatundja on valmis kaasa mõtlema, millised oleksid täiendavad rahastamisallikad olukorras, kus kultuurkapitali sissetulekud võivad väheneda. Ma väga loodan teie peale ja olen valmis igakülgseks koostööks.
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Käesoleva aasta alguses jõustus uus maks, nimelt veokimaks. Ja käesoleva aasta eelarve kohaselt on uuest maksust ennustatav tulu riigikassasse 17 miljonit eurot. Sellest 17 miljonist eurost 13 miljonit tuleb prognoosi kohaselt Eesti ettevõtetelt. Kas te saate palun anda meile ülevaate, kui paljud neist ettevõtetest, kelle arvel see 13 miljonit tuleb, kuuluvad põllumajandussektorisse?
Tänan küsimuse eest! Tõsi on see, et kuni selle aasta alguseni oli Euroopa Liidus kaks riiki, kus ei olnud teekasutustasu. Need olid Soome ja Eesti. Sellest aastast on ka Eestis kehtestatud teekasutustasu. Kui me sõidame trassil Tallinn–Tartu, Tartu–Tallinn, Tallinn–Pärnu, Pärnu–Tallinn või Narva suunal, siis me näeme, kui palju väljamaa numbriga veoautosid sõidab sellel trassil. Seni ei panustanud nad Eesti teedesse sentigi, sellest aastast peavad nad hakkama panustama. Ja see ei ole ju saladus, et me peaksime oma ettevõtjaid käsitlema konkurentsitingimuste mõttes võrdselt naabritega. Kui Leedu piimatööstuse auto tuli Eesti teedele, siis ta ei pidanud sentigi maksma, aga kui Eesti auto läks Läti teedele, siis ta pidi maksma. Piimatöösturid ise pöördusid mu poole, et lõpetage see ebavõrdsus ära, et lõpuks hakkaksid ka teised meie teede kasutamise eest maksma.
Nagu ma ütlesin, oli teekasutustasuta ainult kaks riiki. Eesti tegi selle nüüd ära. Ma ei tea, kas Soome on seda tegemas või kuidas nende plaanidega on. Mis puudutab põllumehi, siis iga maks on maks, mis teeb tootmise kallimaks. Aga ma võin teile lohutuseks öelda, et traktorid ja kombainid ei ole maksustatud, st põllumajanduse liikurtehnika ei ole maksustatud. Maksustatud on autod. Ja õnneks on autode puhul võimalik kasutada seda süsteemi, et sa maksad vastavalt sellele, mitu päeva sa neid autosid kasutad.
Aitäh! Austatud minister! Mul on hea meel, et te vastasite paljudele küsimustele, mida ma küll ei küsinud. Kui toote võrdluseks Läti piimavedaja, siis tuleb siiski tunnistada, et nüüd maksab ka Eesti piimavedaja, Eesti ettevõtja oma kodumaa teedel sõitmise eest. See kindlasti turukonkurentsi kergemaks ei muuda. See on poliitilise valiku küsimus, mis makse me mis põhjustel ja mis kasumitega kehtestame. Fakt on see, et me tõesti saame 4 miljonit eurot välisettevõtete taskust, kuid 13 miljonit ehk lõviosa sellest tulust tuleb siiski meie enda ettevõtjate taskust. Te olete maaeluminister ja peaksite vähemalt teoorias seisma võimalikult hea oma sektoris tegutsevate ettevõtete hüvangu eest. Palun andke meile ülevaade, kui mitu miljonit eurot tuleb konkreetselt põllumajandussektori saaduste vedamise arvel uue veokimaksu tõttu. Teatavasti ei viida vilja punkist A punkti B kombainiga, vaid siiski veokitega.
Aitäh! Eks see selgub aasta lõpuks. Me tegime ka oma ettepanekud ja märkused, kui see maks kehtestati. Toon ühe näite. Kui ettevõttel on üks N2 kategooria veoauto, siis kasvab tema kulu aastas 0,4–0,5%. Samal ajal me peaks panema kõrvale selle, kuidas põllumajandusettevõte seda firmana üle elab. Minu meelest on väga suur kergendus ja abi nende jaoks see, et tühistati eelmise valitsuse 2018. aastaks ette nähtud diislikütuse 10%-ne aktsiisitõus, mis jätab 35 miljonit eurot mitte ainult põllumeeste taskusse, vaid ka transpordiettevõtete taskusse. Teine asi, mida me oleme suutnud teha: me lõpetasime ära selle, et põllumajandusmasinatel peaks olema saateauto, mida eelmine valitsus vist väga pikalt arutas. Neid pöördumisi oli väga palju. Selle oleme suutnud ka ära teha. Nii et alati tuleb vaadata nii negatiivset kui ka positiivset poolt.
Kokku võttes ma arvan, et maksukoormus ei ole põllumeestele koormav. Kui me lisame siia juurde veel, et sellel aastal kasvavad otsetoetused umbes 10 miljoni euro võrra ja makstakse 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi, siis annab see põllumehele kindluse. Ta ei tunne ennast karistatuna. Aga ma ütlen, et kõige positiivsem on see, et põllumajandustehnika ei ole otse maksustatud. Teine asi on, et seda maksu on võimalik tasuda ka vastavalt päevade arvule, see ei pea olema aastamaks. Kui hakkab koristusperiood, siis on see leevenduseks. Aga kogusumma me saame loomulikult aasta lõpuks teada. Ma arvan, et seda väidet, et me ei ole põllumajandussektorit kaitsnud või see on välja surnud, ei kinnita nimetatud näited, st saateautost loobumine, täiendavad toetused jne.
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Küsin eelneva jätkuks, miks Maaeluministeerium või maaeluminister ei taotlenud maksustamise erisust. Mulle tundub, et te natukene eksite, sellepärast et põllumajandusmasinates on võimalik kasutada teistsugust kütust kui suurtes veoautodes, mis mööda suuri teid vuravad. Neid otsuseid ei saa päris ühte patta panna. Miks ei taotletud samasugust erisust, mida eri valitsused on kaitsnud lähtuvalt eridiisli kasutusvõimalusest?
Aitäh! Lugupeetud küsija, te teate väga hästi, et diisliaktsiisi tõus on otseselt seotud ka erimärgistusega diisli aktsiisi tõusuga. Nad on ju omavahel seotud – see ei tohiks küll teile teadmata olla. Kui tõstad diisliaktsiisi, siis kasvab ka erimärgistusega diislikütuse hind, see on ju teada. Nüüd sellest, et pole küsitud erisust. Seda ei ole Euroopa Liidus olemas. Kolm ja pool tonni on see minimaalne määr, millega Euroopa Komisjon on arvestanud. Erisust on küsitud, me tahtsime seda ju kehtestada 10 või 12 tonnist, aga Euroopa Komisjon ei lubanud. Tegelikult ongi nii, et me peame Euroopa Liidu reeglitega arvestama. Nendega arvestavad ka ülejäänud Euroopa Liidu riigid.
Ma lugesin tänast Äripäeva ja see diskussioon on laiem. On teada, et Euroopa Liidu rahaline kate teedele väheneb. Euroopa Liidus mõeldakse selle peale, kas laiendada teekasutustasu kõikidele autodele. Me oleme loomulikult selle vastu, sest see lööks väga tugevalt maapiirkondi ja maainimesi. Igal maksul on oma eesmärk. Sedagi maksu ei koguta millegi muu pärast, sellel on väga otsene eesmärk – et meie teed oleks korras ja need transpordivahendid, mis ei kuulu Eesti riigile, maksaks ka mingit tasu meie riigile. Kui varem tuli meile auto näiteks Venemaalt, võttis sealt kütust, käis Paldiskis ära ja sõitis tagasi, siis ei saanud Eesti riik selle eest ühtegi senti. See ongi põhjus, miks väga palju inimesi pöördus otse meie poole, et miks lubatakse seda teha. Eesti riigil oli see erisus, Lätil ja Leedul seda ei ole. Nagu ma ütlesin, Eesti ja Soome on kaks riiki, kes ei ole seni seda maksu rakendanud.
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Rahvakultuuri Keskuse viimine Tallinnast Viljandisse on tänaseks otsustatud. Sellele otsusele eelnes Kultuuriministeeriumi tellitud analüüs, mille viis läbi Rahandusministeerium ja kus vaagiti kolme asupaika, mis olid Rapla, Paide ja Viljandi. Teatavasti olete te ise siin saalis öelnud, et see esimene analüüs ei rahuldanud Kultuuriministeeriumi. Aga miks telliti teine analüüs ainult Viljandi kohta? Teatavasti püstitati selles teises, järelanalüüsis asupaigana ainult Viljandi, mis on tekitanud inimestes kahtlusi. Arvatakse, et tegelikult oli otsus juba ammu tehtud ning see analüüs ja arvamuste küsimine polnud muud kui kaasamise mängimine. Kas te palun selgitaksite seda?
Tänan! Ei, minu puhul kindlasti mitte. Mind siiralt huvitas, mida ütleb see analüüs nende võimaluste kohta, mis Rahvakultuuri Keskusel tekivad tulenevalt sellest asukohast, kus ta tegutseb, millised on need koostöö ja sünergia võimalused kohapeal. Esialgse analüüsi probleem oligi selles, et seal ei vaadatud absoluutselt seda keskkonda, kuhu minnakse. Ehk tegelikult ei hinnatud seda, mis on nendes kolmes linnas olemas. Näiteks on majutusasutused üks elementaarne asi. Kui Rahvakultuuri Keskus korraldab väga palju koolitusi, siis on elementaarne see, et tal peab olema mingi majutusasutuste valik või et majutusasutused peavad üldse olemas olema.
Kui me nüüd võrdleme majutusvõimalusi Viljandis ja Raplas, siis need on nagu öö ja päev. Rapla n-ö Tallinna satelliidina ei ole kunagi väga palju panustanud sellesse, et investeerida ööbimiskohtade väljaehitamisse. Viljandis on olemas väga korralik hotellide võrgustik. See on lihtsalt üks tehniline fakt selle teema juurde. Aga väga selge on veel üks Viljandi eelis, miks on aastaid just Viljandist räägitud. Nimelt, seal on juba olemas kool, kus õpivad inimesed, kes on meie rahvakultuuri tegijad ja juhendajad. Sealt tuleb väga paljuski tegelikult Rahvakultuuri Keskuse järelkasv. Ja Viljandis on olemas rahvakultuurialaste koolituste läbiviimiseks ruumid, kus saab seda teha professionaalsel tasemel ning mida samas varustus- ja valikuastmes ei ole pakkuda ei Paidel ega Raplal. Need olid mõned näited.
Aitäh, härra juhataja! Aitäh, austatud minister! Ma palun teilt siiski selget vastust, kas see teine analüüs telliti ainult Viljandi kohta. Te jätsite sellele esimeses vastuses vastamata. Ja teine küsimus on otseselt selle kohta, et Rahvakultuuri Keskus ise tegi ju ettepaneku kolida Raplasse. Siis olnuks nõus keskuses tööd jätkama 60% inimestest, Viljandisse läheb kaasa ainult 10%. See keskus on tõesti väga head tööd teinud. Selle käivitamisega oli võib-olla raskusi, aga nüüd on see Eesti rahvakultuurile äärmiselt vajalik. Kas seda, et see keskus tegelikult kaotab sellise ümberkolimisega oma senise potentsiaali, saab väga kiiresti korvata? Või kust tekib see uus sünergia?
Vastan siis mustvalgelt. Analüüsis püstitatud eesmärk, ka täpsustatud eesmärk, oli analüüsida ja võrrelda kõiki kolme linna. Mul ei ole mingit kinnisideed, et see peaks olema Viljandi, samamoodi võiks see olla Paide või Rapla. Kui me nüüd tuleme selle juurde, mida analüüs näitas, versus see, mida töötajad oleksid soovinud, siis loomulikult oleks töötajatel olnud väga lihtne käia Raplasse tööle. See on ju arusaadav, aga me ei tea, mitu protsenti neist oleks jäänud Raplasse tööle käima pikemas perspektiivis. Ja seda, mitu protsenti nüüd, kui kolimine on lõpuks otsustatud – kõik need avaldused olid tehtud enne seda, kui otsus tehti –, tegelikult Viljandisse kaasa läheb, me näeme protsessi käigus.
Lõpuks, kui me räägime regionaalpoliitilistest valikutest, siis tuleb meeles pidada, et ka need inimesed, kes maakonnakeskustes oma töö kaotavad, ei ole selle üle õnnelikud. Ka nende jaoks on väga raske see, et nad peavad minema kuskile teise linna tööd otsima. Seda juhtub meil iga päev, on aastaid juhtunud. Nüüd me üritame seda natukenegi tasakaalustada. Aga Rapla puhul oleks tegelikult see regionaalpoliitiline efekt, mis siiski ei olnud meie võrdluse eeltingimus, küsitav olnud. Kui need inimesed oleksid jäänud pendelrändama Rapla suunal, siis see tõenäosus, et nad oleksid saanud selle kogukonna liikmeteks või et kohapeal oleks inimestele töökohad tekkinud, oleks olnud ju oluliselt väiksem kui Paide või Viljandi puhul.
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Huvitav teema. Palun täpsustage veel üksikasju: millise aja jooksul ümberpaiknemine teoks saab, kuhu Viljandis täpsemalt kolitakse, kus keskus tööle hakkab ja mis see kõik maksma läheb? Võib-olla on veel midagi, mis te selle kohta teate.
Esialgu oli Rahvakultuuri Keskuse enda arvamus see, et kõige parem oleks kolida suvel, et nad tahaksid selle suve jooksul ära teha. Pärast viimaseid arutelusid on jõutud sinnamaani, et suure tõenäosusega läheks kiirustamiseks. Lõplik teadmine, mis tingimustel kolida, tuli ikkagi suhteliselt aasta lõpus ja me oleme praegu kokku leppinud, et eesmärk on see, et 1. jaanuariks 2019 oleks Rahvakultuuri Keskus täielikult Viljandisse kolinud.
Rahvakultuuri Keskus valib praegu ruume, nad just hiljuti käisid Viljandis erinevaid variante üle vaatamas. Me oleme kokku leppinud, et me ei võta endale mingit kohustust täita tühjaks jäänud Riigi Kinnisvara AS-i ruume, mis ei pruugi Rahvakultuuri Keskusele kõige paremini sobida, vaid me leiame sellised ruumid, mis on tõepoolest parimad keskuse funktsioonide täitmiseks. Aga loomulikult püüavad nemad spetsialistidena koostöös meie valdkonda kureerivate inimestega leida parimaid lahendusi, vaadates ka, et hind, mille eest me ruumid saame, oleks optimaalne. Me ei taha kulutada vahendeid ebaotstarbekalt, vaid pigem panna neid sisutegevusse. Kolimise maksumus täpsustub: see sõltub sellest, millised ruumid me lõpuks leiame ja millised kulud sellega kaasnevad. Aga me oleme eelarves sellega arvestanud ja need vahendid on 2018. aastal igal juhul Rahvakultuuri Keskusele tagatud.
Nüüd vastab peaministri ülesannetes olev tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski küsimusele, mille esitab Arto Aas. Palun!
Aitäh! Hea minister! Mu küsimus puudutab infosõda ja Vene telekanaleid. Kõik intelligentsed inimesed Eestis saavad aru, et PBK ei ole sõltumatu ega vaba ajakirjandus, et see on Kremli infosõja tööriist. Isegi juhtivad keskerakondlased tunnistavad seda, et tegemist on propagandakanaliga. Te mõistsite äsja hukka selle, et Tallinna linn seal avalikku raha kulutab, mis on teie poolt väga mõistlik. Ma loodan, et te ei lase sinna ka riigi maksumaksja raha kulutada. Ometi olete kutsunud üles PBK-ga koostööd tegema ja nimetanud selle kanali eiramist integratsioonipoliitiliseks küündimatuseks. Ma olen ausalt öeldes natukene segaduses, et mis see teie seisukoht siis ikkagi on. Kas selliste propagandakanalitega peab koostööd tegema ja kui jah, siis miks te sellist koostööd pooldate?
Aitäh! Selgitan hea meelega. Nagu ma esimesele küsimusele, kolleeg Herkelile juba põhjalikult vastasin, ma esiteks tõepoolest usun, et avaliku raha väärkasutamine ühe erakonna propagandaks nii selles kanalis kui ka teistes kanalites on ühemõtteliselt lubamatu. Teine teema, millele ma ka viitasin: see diskussioon on kahtlemata oluline – diskussioon selle üle, millisel viisil saab Eesti riik ühiskondlikult ja riiklikult olulist informatsiooni viia Eesti venekeelse elanikkonnani. Ma arvan, et see vajadus on täiesti selgelt olemas. See on ühiskonna sidususe, aga laiemalt mõistetult ka julgeolekuküsimus.
Ma ütlesin ka vastuses esimesele küsimusele, et ma ei ole praeguse olukorraga rahul. Nii nagu Eesti avalikkus arvan ka mina, et Eesti riigil võiks olla tugev avalik-õiguslik infokanal selleks, et olulist ja vajalikku informatsiooni Eesti venekeelse elanikkonnani viia. Selles suunas on riigi juhtkond ka vajalikke samme astunud. Aastal 2014 võeti lõpuks vastu põhimõtteline otsus tugevdada venekeelset ERR-i ETV+ käivitamisega. Aga mööngem, et praegu oleme olukorras, kus ta veel ei täida seda eesmärki sellisel määral, nagu ta peaks. Ma arvan, et see on väljakutse ERR-i juhtkonnale: mida tuleks teha teistmoodi? Ma eelistaksin olukorda, kus seda teie mainitud kanalit ei peaks riigi avaliku teavitamise otstarbel kasutama.
Aitäh! Mulle tundub, et päris selget vastust siit ei tule, mistõttu ma kasutan võimalust ja vahetan natuke teemat: küsin ühe teise info- või sõnasõja kohta. Teie koalitsioonipartner Urmas Reinsalu on alavääristanud naisi, nimetanud neid kanakarjaks, ja isiklikult kahetsenud naistevastase vägivalla hukkamõistmist. Tegemist on justiitsministriga, tuletan meelde. Te olete ise varem väga sõnakalt võidelnud põhiväärtuste, euroopalike väärtuste eest ja pidanud siin nendel teemadel suuri lahinguid teiste poliitiliste jõududega. Ometi paistab silma, et selle küsimuse puhul olete väga tagasihoidlik, teie suu on vett täis. Ma tahakski küsida, miks te vaikite. Kas see probleem on teie jaoks kuidagi ebamugav? Mis on teie seisukoht selles küsimuses?
Suur tänu! Te ennustasite, et ma ei taha teie küsimusele vastata. Paraku ei andnud Riigikogu esimees mulle võimalust vastust jätkata. Nii et ma kasutan võimalust oma vastus siiski lõpuni öelda. See, mida ma tolles raadiokommentaaris, kus on laiem kontekst ümber – kui te seda kuulate, siis on tõenäoliselt võimalik sellest mõttest aru saada –, nimetasin integratsioonipoliitiliseks küündimatuseks, on arvamus, et kui jätta suur osa Eesti venekeelsest elanikkonnast olulise infota, siis ei ole Eestil sellest midagi võita. Olen oma n-ö poliitiliste aastate jooksul töötanud ühes piirkonnas, kus elavad valdavalt venekeelsed elanikud. Tean väga hästi, milline on see informeerituse erinevus. Sellel on tõsised tagajärjed. Nii et ma arvan, et eesmärk on selge: meil on vaja kanalit selleks, et venekeelset elanikkonda paremini informeerida. Ja veel kord: ma eelistaksin, et seda suudaks teha rahvusringhääling. Ma arvan, et me võiksime kõik koos mõelda selle peale, kuidas ta saaks seda rolli paremini täita.
Vastan nüüd teie teisele küsimusele, ehkki ma küll selles küsimuses infosõja komponenti ei tuvastanud. Kultuuriminister valas mulle vett, aga mu suu on veest täitsa tühi. Kahtlemata on härra Reinsalu avaldus mitte ainult ebaõnnestunud, vaid ka ühemõtteliselt taunimisväärne. Sellist sõnakasutust ja seisukohta, mis näikse õigustavat naistevastast vägivalda, valitsusliikmelt kindlasti ei ootaks.
Aitäh! Vastupidi Arto Aasale olin mina teie vastuse esimese poolega rahul – minu arust te ületasite iseennast PBK koha pealt –, teine ots läks natuke kehvemaks. Aga ma ei ole üldse rahul teie varasemate kommentaaridega. Te olete PBK teemal vastates millegipärast kommenteerinud Riia rongi, öelnud, et kui Riia rongi ei ole, kas me siis üldse ei sõida – mingi selline imelik veste on sinna juurde käinud. Proovige nüüd natuke konkreetsemalt öelda, kas te olete rahul sellise olukorraga, kus need kanalid on üle uputatud kindlate poliitikutega, kes pärast võidavad vene häältega valimisi, või peate õnnestunuks oma kommentaari tulekustutite ja Riia rongi teemal. Kas see on tulemus, mida te informeerimisel tegelikult tahtsite?
Mul on väga hea meel, härra Ligi, et te minu väljaütlemisi sellise tähelepanuga jälgite. Ma vastan väga lühidalt, et ei, see olukord ei rahulda mind. Ja ma arvan, et see ei tohiks rahuldada ka Eesti ühiskonda tervikuna. Suur tänu!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Täna on siin seda ümberkolimise problemaatikat juba mitut pidi käsitletud, aga nagu te oma ettekandes väljendusite, on teil nüüd olemas konkreetsed ümberkolimise plaanid. Küsin veel sellise nurga alt: kui paljud inimesed on sunnitud ümberkolimise tõttu töölt, teie ministeeriumi alluvusest lahkuma? Kui paljud lähevad kaasa nende asjadega, et te nüüd Viljandisse kolite jne? Inimesed on ikka kõige tähtsamad, samuti see, kuidas kõik see nende peredele mõjub, isegi abikaasade töökohtadeni välja jne. See on küllalt oluline külg selle asja juures. Võib-olla te valgustate seda natuke täpsemalt sellest küljest.
Tänan küsimuse eest! Loomulikult on see nende inimeste jaoks ebamugav. Tihtipeale on ka väga keerukas oma elu tulenevalt sellistest kolimistest ümber korraldada. Aga kui me vaatame natukene laiemat pilti, siis kõikide nende inimeste jaoks, kes tahaksid teha tööd Eesti regioonides, kuskil maakonnakeskustes, kus avalik sektor tõmbab pidevalt töökohti koomale ja kolib neid Tallinnasse, on ka see teistpidine protsess väga-väga ebamugav.
Ma ei oska täna öelda, kui palju on neid inimesi, kes praegustest Rahvakultuuri Keskuse töötajatest hakkavad reaalselt kas Narva tööle käima või kolivad sinna elama. See selgub aja jooksul. Mul ei ole isegi vastust küsimusele, kas praegune Rahvakultuuri Keskuse juht jätkab olukorras, kus kolitakse – palun vabandust, ma rääkisin etteruttavalt juba Integratsiooni Sihtasutusest – Viljandisse. Me ei tea isegi seda, sest Rahvakultuuri Keskuse juht ei ole veel lõplikult otsustanud, kas ta viib ise selle protsessi lõpuni ja läheb ka Viljandisse tööle või mitte.
Aga Rahvakultuuri Keskus on näiteks oma konkursikuulutuses – ta otsib ühte töötajat, keda oli niikuinii vaja – juba selgelt öelnud, et töökoht hakkab olema Viljandis. Inimest otsitakse selle teadmisega, et see töökoht on Viljandis. Nii et osa üleminekuid on kindlasti selle võrra sujuvamad, et nad on ettenähtavad. Teiselt poolt me pakume loomulikult maksimaalset tuge ja nõustamist kõigile Rahvakultuuri Keskuse töötajatele, et nad saaksid oma plaanid ja otsused võimalikult hästi läbi mõelda.
Aitäh! Lugupeetud minister! Te siin eespool mainisite, et rahaline külg ei ole täpselt selge. Kuidas saab nii olla, et hakatakse ümberkorraldusi tegema, aga ei ole ülevaadet, kui palju see kõik maksma läheb? Ajakirjanduses on olnud mitmeid väiteid, et valitsusel ei ole praegu üldse ülevaadet, kui palju see ümberkolimine maksma läheb. Ja tundub, et ka teie ministeeriumil ei ole veel seda ülevaadet. Või on teil mingi umbmäärane number olemas, kui palju see kõik maksma läheb? Kas see on juba planeeritud 2018. aasta eelarvesse?
Tänan küsimuse eest! Kultuuriministeeriumi haldusalas kolivad nii Rahvakultuuri Keskus kui ka üks teine asutus. Ma juba lobisesin eespool keelevääratuse tõttu välja selle suure saladuse, et Integratsiooni Sihtasutus on otsustatud Narva kolida. See on loomulikult nali, et see on suur saladus – ka see protsess on juba ammu käinud. Kui eelmisel aastal otsiti Integratsiooni Sihtasutusele uut juhti, siis oli konkursi eelduseks see, et inimene on valmis minema Narva tööle. Nii on selle asutuse juht ka valitud.
Loomulikult me teame, mis see kõik maksma läheb. Meil on arvutused ja kalkulatsioonid olemas ning me oleme nendega eelarves arvestanud. Aga nagu ma ütlesin, kuna see protsess ei ole veel lõplik, st me ei tea päris täpselt, milliseid ruume me millise hinnaga saame või kui palju üks või teine mööblitükk maksab, siis me ei oska praegu täpset numbrit öelda. Me oleme arvestanud teatud suurusjärkudega, need eelarvesse planeerinud ja me saame sellega kenasti hakkama.
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Sama teema eelmisel käsitlusel küsis minu lugupeetud pinginaaber kaks korda ühte ja sama asja selle analüüsi kohta, mis tehti kõigepealt kolme linna kohta. Ta küsis, kas teisel korral tehti analüüs ainult Viljandi kohta. Lugupeetav minister, see oli kas-küsimus. Ma küsin nüüd tema eest uuesti: kas jah või ei? Kas teine analüüs tehti ainult Viljandi kohta?
Selle analüüsi eesmärk oli võrrelda kolme linna ja teha sobivaim valik. Seega ei saanud keegi püstitada ülesannet analüüsida ainult ühte linna – see oli kolme linna võrdlus. Analüüsil ei ole mingit mõtet ja see ei ole adekvaatne, kui minna analüüsima ühte linna. Esialgu, kui teema üles tõusis, oli tõepoolest esimene mõte, millest räägiti, see, et igal juhul tuleks analüüsida, mida kolimine endaga kaasa toob. Selle järel tegi minu arust Paide linn ettepaneku, et tulge Paidesse. Arutelu käis selle üle, mis on liikumise mõttes, logistiliselt kõige parem, kui vaadata seda, kust Eesti otstest inimesed tulevad. Nii et Paide Eestimaa südamena läks sellesse analüüsi sisse. Ja Rahvakultuuri Keskus omakorda ütles, et palun lisame sinna Rapla. Nii läks ka Rapla sinna sisse. Ja meie analüüsisime, milline nendest kolmest linnast on parim valik.
Aitäh, härra esimees! Hea minister! Rahvastiku vähenemine seab kahtluse alla Eesti rahvuse, kultuuri, hariduse ja teaduse kestmise, majanduse konkurentsivõime ja heaolu tagava sotsiaalkindlustuse kestlikkuse. Ka peaminister leiab, et rahvastikuprobleemidele lahenduse leidmine on praegu Eesti valitsusele üks suurimaid väljakutseid. See on seatud ka valitsuse tegevuse peamiseks eesmärgiks. Kuidas kavandab Maaeluministeerium selle eesmärgi täitmisele alanud aastal kaasa aidata?
Aitäh, lugupeetud küsija! See on väga aktuaalne küsimus ja ma püüan teile vastata. Viimaste nädalate üks paremaid uudiseid on see, et Eesti rahvaarv on 2018. aasta alguse seisuga 3070 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Ma arvan, et see on päris positiivne ja hea uudis. Me ju teame, et maapiirkondades vähenes rahvaarv perioodil 2004–2016 oluliselt, rohkem kui 11 000 inimese võrra. Me teame ka seda, mis on olnud selle põhjused. Need on kriisid põllumajanduses, sidekontorite, kaupluste ja kõige muu kadumine maalt. Aga mulle tundub, et rahvastiku vähenemine on pidurdunud ja võib-olla me suudame inimeste arvu ka maal tõusule pöörata.
Nagu te juba ütlesite, on Vabariigi Valitsuse 28. detsembri korraldusega valitsuse üheks üldeesmärgiks määratud Eesti rahvaarvu suurendamine. Selle nimel tehakse tööd ja selle jaoks on ka väga palju programme. Ma loen ette need programmid, mis on Maaeluministeeriumi all: MAK-i meede 6.1 "Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine", mille jaoks on ette nähtud 22,1 miljonit eurot; MAK-i meede 6.4 "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks", mille jaoks on eelarves 56 miljonit eurot; MAK-i Leader-meede, programmperioodi eelarve on 90 miljonit eurot; Setomaa arenguprogramm eelarvega 256 000 eurot; Peipsiveere arenguprogramm, milleks on 256 000 eurot. Nii et on päris palju programme, millega me püüame neid piirkondi tugevdada ja elu maal alles hoida.
Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Tõepoolest, programme on seni olnud ja paistab, et neid jätkub ka tulevikus. Ometi ei ole need programmid toonud kaasa seda, et maaelanikkonna vähenemine oleks kas või pidurdunud, see tegelikult ikkagi jätkub. Meedia andmetel on ka väikelinnadel selle vähenemisega tegemist. See kõik toob omakorda kaasa teenuste vähenemise, maakauplused ja -postkontorid on läinud. Te olete ise omal ajal siin saalis väga teravalt sellest kõnelenud. Ka aktsiisitõusud löövad: autod ja transport on maaelanikule äärmiselt olulised. Kas te võiksite ikkagi nimetada mõned konkreetsed asjad, mis aitaksid kaasa sellele, et inimesed saaks maal elada veidi võrdsemalt linnainimestega, et nad tõepoolest ära ei kaoks? Programmid ei ole ju tegelikult siiamaale tulu toonud: elanikkond on ikkagi vähenenud. Ja see elanikkonna vähenemine toob ju kaasa vee, kanalisatsiooni jms hindade kallinemise.
Aitäh! Nende teile etteloetud programmide meetmete ulatus on üle 200 miljoni euro või sinnakanti. See annab võimaluse maaelu mitmekesistada ja uusi töökohti luua. Eelkõige on vaja usku inimestesse. On vaja ka seda, et ettevõtlikud inimesed pööraks rohkem oma näo maaelu poole, sest maal on võimalusi oluliselt rohkem kui linnas – eriti meie kliimas. Kui võrrelda kliimamuutusi ülejäänud maailmas ja meie kliimat, siis meil on maal tohutu potentsiaal, selleks et inimesed saaks seal toimetada.
Lisaks on kaugtöökohtade võimalus. Ma panen siia juurde veel valitsuse programmis oleva lairibavõrgu väljaehitamise, mille jaoks leiti täiendav raha, et viimane miil välja ehitada. Tasuta transport tekitab sügavat poleemikat, siin on erimeelsusi, aga see kindlasti tuleb. Vaatame, kui palju suurendatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi. Te isegi olete kohaliku omavalitsuse taustaga inimene. Ka õpetajate ja kultuuritöötajate palgad on üks osa maaelust. Need hoiavad maaelu alles. Nii et need vahendid ja meetmed on päris ulatuslikud, millega me püüame maaelu säilitada, ja me loodame, et inimeste arvu vähenemine pidurdub. Aga eelkõige on vaja julgust ettevõtlikele inimestele, sest maal on võimalusi väga palju.
Aitäh! Austatud maaeluminister, teil oleks olnud võimalik ministrina valitsuses seista maapiirkondade eest nii, et üksikisiku tulumaksu proportsioon ei oleks olnud mitte Tallinna poole kaldu, vaid tasandusfond väikeste omavalitsuste tarbeks oleks olnud suurem. Ma ei kuulnud sellel aadressil ühtegi piuksu. Kas ma eksin?
Aitäh! Te eksite järjekordselt, sest te teate väga hästi, et eelmine valitsus vähendas omavalitsuste tulubaasi 11,93%-lt 11,4%-ni, mis pidi kehtima väga lühikest aega. Praegune valitsus on otsustanud selle tulubaasi taastada ja omavalitsustele tulevad tagasi sajad miljonid. Omavalitsus on see koht, kus tegelikult maaelu kujundatakse ja seistakse selle eest, et maal oleksid töökohad, et seal elu toimiks. See on väga suur samm: kõik need investeeringud teedesse jne. Me tahame ka Vana-Võrumaa ja Mulgimaa programmid ellu viia ja loodan, et see kajastub ka järgmises eelarves. Nii et me otsime võimalusi, et taastada seda, mis on vahepealsel perioodil kaotsi läinud. Ma arvan, et inimestel ei ole kadunud lootus, et ka maal on võimalik elada.
Aga see, nagu ei oleks omavalitsuste jaoks midagi tehtud, on päris vale väide. Tulubaasi vähendamine 11,93%-lt 11,4%-ni on selle perioodi jooksul omavalitsustele sadu miljoneid eurosid maksma läinud. Selle raha eest oleks võinud maal palju teha, et need inimesed oleks seal edasi elanud ja et elu oleks seal toiminud. Aga praegusel valitsusel on päris suur programm ees ja ma loodan, et see on ka edukas. Ma ei tahaks öelda, et 2017. ja 2018. aasta võrdluses on selle valitsuse üks suur edulugu see, et 3000 inimest tuli aastaga juurde. Aga suur poliitik muidugi ütleks niimoodi, et see on üks valitsuse astutud väga positiivne samm, et aastaga on elanike arv Eestis kasvanud.
Kell on 13.56.45. Üks rahvasaadik jõuab veel küsida. Palun nimetada ka minister, kellele küsimus mõeldud on. Monika Hauanõmm oli kõige kiirem. Palun!
Aitäh! Minu küsimus on suunatud härra Ossinovskile, tervise- ja tööministrile, ning see puudutab tervisekeskusi, just väljakuulutatavat meedet ja Viljandi maakonda. Teadupärast on heakskiitu saamas määrus, millega suunatakse sinna täiendavalt raha, et edendada tervisekeskust. Minu küsimus on, miks on otsustatud esmatasandile suunatud meetme raha kasutada haigla edendamiseks Viljandis, tehes seda veel ilma konkursita.
Aitäh! Seda on tehtud kahel põhjusel. Esiteks, tervisekeskuste rekonstrueerimise meetme baaseesmärgid on esimese vooruga peaaegu saavutatud. Mõnest maakonnakeskusest projekti ei tulnud ja mõnes teises on tekkinud komplikatsioone, mistõttu me avame teise vooru, et need üksikud tühimikud ära täita. Ja meetmes on ka raha üle, mistõttu me suuname vabaneva vahendi muu tervishoiu infrastruktuuri parandamisse. Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonnas on ootel kaks prioriteetset investeeringuprojekti: üks on Viljandi Haigla ja teine Ida-Viru Keskhaigla teine etapp. Kuna Viljandi Haigla käivitab praegu uut mudelit, kus püütakse eriarstiabi ja esmatasandit targalt integreerida, siis me püüame ka rahastuse mõttes otsida viisi, kuidas sotsiaalteenuseid, esmatasandit ja eriarstiabi kokku liita. Nii et selline ühtne projekt selle meetme eesmärkide saavutamise kontekstis sobibki väga hästi.
