10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Hanno Pevkur
Austatud Riigikogu! Kui ma tohin teie tähelepanu nüüd haarata, siis me alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu esimese töönädala neljapäevast istungit. Ja nagu ikka istungi alguses, on õige aeg küsida, kas teil on soove üle anda eelnõusid või arupärimisi. Sellist soovi ei paista, millest tulenevalt järgmisena palume registreerida ennast kohale ehk teha kohaoleku kontroll. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, hetkel puudub 26 Riigikogu liiget.

1. 10:01 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (tehnovõrgu talumise tasu muutmine) eelnõu (405 SE) teine lugemine

Aseesimees Hanno Pevkur
Head kolleegid! Meil on päevakorras täna üks küsimus, nimelt Vabariigi Valitsuse algatatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ehk tehnovõrgu talumise tasu muutmine. Selle eelnõu number on 405. Teise lugemise ettekande teeb õiguskomisjoni liige Valdo Randpere. Palun!

Valdo Randpere
Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud eesistuja! Kui me tavaliselt siin tuleme teie ette ja ütleme, et meil on üks väga hea eelnõu, üsna tihti me niimoodi ütleme, küll mitte opositsioonis olles, siis täna ma ütlen isegi täiesti neutraalselt seisukohalt, et mul on teile ette kanda siin üks eelnõu, mille kohta ma ei oska öelda, kas ta on hea või halb. Selle eelnõu eripäraks on see, et me oleme seda arutanud väga pikalt õiguskomisjonis, see arutelu algas tegelt möödunud aasta aprillis, vist oli esimene istung. Komisjon on arutanud seda eelnõu nüüd korda kolm, neli, viis võib-olla, ma vaatan, mul on protokollid kõik siin, ma pean nendest kõigist teile rääkima. Ja tulemus on ikka see, et vaatad ühte- või teistpidi, siis kumbki pool, ei valitsus – no valitsus võib-olla kõige vähem –, ei igasuguste infrastruktuuride omanikud ega ka maaomanikud ei ole selle tulemusega rahul. Aga samas on muidugi olukord see, et alates 2012. aastast meil nagu põhimõtteliselt üldse mingi regulatsioon selle kohta ei kehti, sest 2012. aasta Riigikohtu otsusega kuulutati praegu või sel ajal kehtinud olukord talumistasude osas põhiseadusvastaseks ja viie aasta jooksul ei ole ka mingit väga head lahendust silmapiirile ilmunud. See, mida ma teile nüüd esitlen, see on iseenesest seaduseelnõuna on ta selline pisikene 2–3-lehene eelnõu, millel ongi ainult üks muudatusettepanek ka õiguskomisjoni poolt tehtud ja see on kehtima hakkamise tähtaja suhtes, aga sinna juurde kuulub tohutu hulk, nagu öeldud, kohtumisi, õiguskomisjoni istungeid ja väga suur hulk kirju asjasse puutuvatelt inimestelt ja ettevõtetelt. Viimane kiri tuli täna hommikul veel Elektrilevilt, ka täpsustused, ka tegelikult rahulolematus selle eelnõu sisuga, aga ei midagi sellist päris uut, mida me juba ei teadnud.
Aga kui ma nüüd lähen nagu selle osa juurde, mis minul kui ettekandjal täna tegelikult peaks ülesandeks olema, et rääkida, mis siis on toimunud Riigikogu õiguskomisjonis selle eelnõu esimese ja teise lugemise vahepea, arutelul, siis on toimunud, üks arutelu toimus meil 16. novembril. 16. novembril olid jällegi kohale kutsutud nii infotehnoloogia liidu esindajad kui Elektrilevi esindajad kui infrastruktuuri omanikud kui omanike organisatsioonide esindajad. Ja siis me arutasime edasi ja tagasi seda, andsime selgitusi, valitsus selgitas oma seisukohta, Justiitsministeerium on sellega töötanud. Tegelikult ma ütlen kokkuvõtvalt, et see on üks esimesi eelnõusid, kus mina tunnen ka, et see debatt, mis meil vahel on olnud siin ühiskonnas, kas Riigikogu liikmel oleks vaja assistenti või ei oleks vaja assistenti, siis ma seekord tunnen, et tõesti oleks vaja. Ma oleks ka hea meelega andnud selle mingi abilise kätte ja öelnud, et kuule, ole hea ja tule mulle mingi sellise saalomonliku tõega siin välja, sest kui ma kuulan ühte ja teist poolt eraldi, ka komisjoni istungil, siis mulle kogu aeg tundub, et mõlemil on õigus. Mulle tundub, et Elektrilevil on täiesti õigus, kui ta oma seisukohti esindab, mul on täiesti selline tunne, et omanikel on ka õigus, kui nad oma seisukohti esindavad.
Asja juurde, tegelikult teeb asja pikantseks või tundlikuks see, et juhul kui me neid talumistasusid nüüd olulisel määral tõstame, siis me küll rahuldame omanike vajadusi, aga need tariifid löövad varem või hiljem läbi teenuses, näiteks elektrienergia hinnas, ja selle maksame kinni kõik tarbijatena. Kas me seda tahame? Kahtlane. Samal ajal, kas me tahame omanike õigusi rikkuda ja öelda, et sa pead taluma ükskõik mis koormisi, selle eest õiglast tasu saamata? Pole ka nagu päris õige. Nii et ega ta üks natuke selline katku ja koolera vahel valik on siin.
Aga 16. novembril toimus arutelu, mingeid otsuseid muud vastu võetud, kui et komisjon jätkab arutelu. Saime uuesti kokku 11. detsembril, jälle arutasime. Oli igasugu küsimusi ja vastuseid, aga tulemus oli ikkagi see, et komisjon otsustas jätkata arutelu komisjonis ja see otsus oli konsensuslik. Ja siis jätkasime jälle arutelu komisjonis. Kas see oli 18. detsembril? Jah, ja 18. detsembril jõuti protseduuriliste otsusteni. Tehti ettepanek võtta see eelnõu täiskogu päevakorda täna, tegelikult tehti ettepanek võtta päevakorda 10. jaanuaril, aga seda hiljem muudeti siin eelmisel nädalal, kuna tänasesse päevakorda oli seda parem panna. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada, selle poolt oli 6 liiget, vastu oli 0 ja erapooletuid oli 3. Saata ta kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 17. jaanuaril, samuti poolt 6, vastu 0, erapooletuid 3. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse ja ta läheb kolmandale, siis tehti ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus, ka selle poolt olid 6, vastu 0 ja erapooletuid oli 3. Ma ei tea, kas teil on mingeid küsimusi.

Aseesimees Hanno Pevkur
Hea ettekandja, kui teie ettekanne on lõppenud, siis vähemalt üks küsimus on teile küll. Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen väga nõus sinu hinnanguga, et väga selgelt on raske siin seisukohta võtta, kas olla poolt või vastu, sest siin on erinevaid nüansse. Palun, kas sa tuletaksid meelde, miks talumistasu suurus on hinna arvutamise aluseks võetud maa maksustamishinnast 7,5%, mitte me ei räägi à la turuväärtusest, mis maa võiks reaalselt omada? Miks just see 7,5?

Valdo Randpere
See on hea küsimus. See ongi see näide sellest, mis ma räägin, et tegelikult otsitakse kirikut keset küla, aga seda kirikut väga ei ole. Omanikud ütlevad ... Täitsa konkreetsed näited olid, et ministeeriumi arvates mingit tüüpi maatulundusmaa maksustamishind teatud koefitsisentide puhul võiks olla näiteks 5 eurot. Siis omanikud leidsid, et see võiks olla täpselt sama rehkenduse põhjal 130 eurot ja seal vahel me oleme. See 7,5 on pandud nüüd selle mõttega, et kuna maa maksustamise protsent maksimaalne on 2,5, siis 7,5 igal juhul katab selle, see 2,5 on kindel ja siis 7,5 koosneb sellest 2,5-st, mis on maa maksustamise maksimummäär, mida kohalik omavalitsus saab otsustada, ja lisaks sellele sõltuvalt selle maa kasutamise takistamise ulatuses on veel lisakoefitsient 0, 0,5 või 1. Juhul, kui selle maa kasutamine on täiesti takistatud, sa saad selle 7,5 ja siis lisaks sellele ka ühekordsed kulutused sulle kompenseeritakse kui omanikule – juhul, kui sa pead midagi spetsiifilist tegema. Juhul, kui tegelikult maa kasutamine ei ole üldse takistatud või teine variant on, muide, kui ei kompenseerita üldse, kui seda infrastruktuuri on vaja sinu enda vajaduste rahuldamiseks, no siis ta on null täiesti, siis ei ole ka seda 7,5. Ma ei tea, kas ma vastasin sinu küsimusele. Aga ma ütlen põhimõtteliselt, kui sa loed seda seaduseelnõu või kui te loete, siis see on kõik lihtne. Ta on lühikene, arusaadav, kõik tundub väga adutav. Ja kui siis hakata juurde vaatama neid istungi protokolle, neid kirju, neid seisukohti, neid arutelusid, siis on niisugune džungel ja rägastik, et ...
See lõppjäreldus oli nüüd see, et ühest küljest infrastruktuuri ettevõtted tahtsid saada valitsuselt selgemaid juhtnööre, et ei peaks olema seaduses kirjas näiteks, et tasu on harilik hoone kasutustasu. Selline väljend on iseenesest hästi niisugune kõikuv. Aga samas, ministeerium ütleb, et aga okei, kui te ei jõua omanikuga kokkuleppele, minge vaielge see vaidlus ära kohtu kaudu, mis võib-olla ka on õige. Aga me ei tea, mis selle seaduse tulemus on, kas meil tuleb tohutu hulk kohtuvaidlusi või ei tule mitte midagi ja inimesed tõepoolest lepivadki kokku. Toodi ka näiteid siin, et juhul kui panna nüüd mingi teine hinnastusvorm, siis põhimõtteliselt võiks Viru tänaval ühe maja eest elektrikaabri läbiviimine maksta 4600 eurot kas kuus või aastas sellele elektrilevile. Igal juhul mitte vähem. Ja selliseid äärmuslikke näiteid erinevate matemaatiliste mudelite korral on lõpmatu hulk. Nii et mõnes mõttes ongi, et siin on lootus selles, et ühes küljest omanikud ja infrastruktuuriettevõtted jõuavad kokkuleppele. Juhul kui nad ei jõua, et kohus suudab otsustada ära, mis on see õiglane tasu ja mis on see õiglane kompensatsioon omanikule tema asja kasutamise piirangu hüvitamiseks. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Külliki Kübarsepp, palun ka teine küsimus. Palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja, aitäh! Tõesti, teema on ju tegelikult üles tõstatatud ka õiguskantsleri poolt, viidates taas kord põhiseaduslikule riivele tänu sellele, et maaomanik ju kannab riigipoolset infrastruktuurikohustuse n-ö kohustust ja kui siiani on olnud kompensatsioon kuni euro hektari kohta, siis antud eelnõu puhul räägime me suurusjärgust kuni 10 eurot, 10 euro ümber olevatest summadest hektari kohta. Kas sinu hinnangul see põhiseaduslik riive selliste hindade puhul on lahendatud? Kas õiguskantsler saab siis Riigikogu tööga rahul olla? Aitäh!

Valdo Randpere
Ma ei suuda nüüd ette ennustada, mida õiguskantsler ütleb, sest ma kahtlemata ei ole nii kompetentne kui õiguskantsler, näed, äsja alles nutsin taga puuduvat assistenti. Aga põhimõtteliselt see põhiseadusvastasus, millele siiani viidatud on, see tuleneb sellest, et maaomaniku maamaks on kõrgem kui see talumistasu, mida infrastruktuuriettevõtted talle maksavad, ja seal on see vastuolu. Et tegelikult ta oma otsene kulutus ja otsene maks riigile on suurem, kui siis tegelikult siis talle pärast kompenseeritakse. See praegune mudel selle vastuolu kõrvaldab. Kas seda lugeda piisavaks? Seal ma ütlen, seal hakkabki see vaidlus omanike ja ettevõtete vahel, keda see tabab, ja kahtlemata ka konsumentide vahel, kellel see lõpuks tuleb kinni maksta. Aga kes seda pidada põhiseaduslikuks riiveks enam, seda mina ei suuda otsustada ega hinnata. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Järgmisena soovib küsida Märt Sults. Palun!

Märt Sults
Aitäh, hea koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Küsimus lihtne. Tähendab, sa tõid välja hästi palju subjektiivseid faktoreid, et kokkulepe ja mõistlik ja kuidas parem oleks ja et omavahel räägitakse läbi ja siis lüüakse käed. Tähendab, milline konkreetne vormul või valem või maatriks on nende asjade arvutamiseks välja pakutud, tähendab, et ära hoida neid mõttetuid ja pikki vaidlusi ja kokkuleppeid, mis kõik tegelikult lõppkokkuvõttes natukene lõhnavad? Kas pakuti välja mingeid selliseid kindlaid, konkreetseid, üheselt mõistetavaid vormuleid? Aitäh!

Valdo Randpere
Aitäh! Täitsa hea küsimus. Tegelikult on see vastus natukene kahepoolne. Esiteks, mis puudutab otseselt maakasutuse takistamist, siis seal on taluvustasudel olemas, jah, see väga selline selge ja konkreetne valem, kuni 7,5% maa maksustamise hinnast on see talumistasu. See vaidluskoht ja see koht, kus tekivad, võivad tekkida ka kohtulikud vaidlused, see on hoonete sees asuvad infrastruktuurielemendid, alajaamad jne. Ja seal need infrastruktuuriettevõtted palusid tõepoolest valitsuselt, et kas te ei saaks ette näha mingeid konkreetseid vormeleid, maatrikseid, valemeid, mingeid piire, aga valitsus leidis ja ma arvan, et mõnes mõttes väga suurel määral ka õigustatult, et väga raske on selliseid maatrikseid ette anda, kuna iga maja, iga koht, iga tiheasustus, hajaasustus, iga koht on niivõrd erinev, et sa ei saa tulla ühesuguse lahendusega seal, just hoonesiseselt. Sõltub ka sellest, kui palju see takistab, kas see on see üks hooneosa, mida üldse muuks nagunii kasutada ei saa, kui see alajaam seal on, või on see niimoodi, et tõesti tuleb sulle magamistuppa järsku transformaator. Noh, see oli nali. Lisaks küsimus, et kui palju peab hoone omanik panustama sellesse, et hoida korras seda, kas ta peab sealt lund katuselt ajama, mis tal kõik vaja teha on seoses sellega. See olukord on selles mõttes, ta on üldistamatu, et ta on niivõrd individuaalseid erinevusi täis, et põhimõtteliselt võiks öelda, et kahte täiesti identset objekti tõenäoliselt on keeruline leida. Ja seal tulebki jääda lootma tõesti sellele, et jõutakse kokkuleppele omavahel või siis, et kohus lahendab selle nii, et kõik on õnnelikud, mida mul on muidugi raske uskuda. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga lugupeetud ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et see, mis puudutab tänast situatsiooni, siis see ebaõiglus nagu lahendatakse? Tundub üsna imelik, et see, mis omanikul on riigi ees kohustus ja see, mida üritab riik oma teatud koormistega peale panna, on ebavõrdses tasakaalus, ja seal ei tohiks omanik kaotada. Selles mõttes ma saan aru, et see lahendus on selles uues on olemas. Aga kas teiselt poolt ei olegi teatud mõttes paratamatu see, et isegi kui luua selline üle-eestiline koefitsient või põhimõte, siis need erisused peavad jääma. Ja osa asju tulebki kohtus läbi vaielda selleks, et tuua teatud tüüpi pretsedendid. Kas selle arutelu käigus arutati ka seda, mil määral arvestatakse võimaliku kitsendusega teatud perspektiivse äritegemise või kasusaamise arvestusena just niimoodi, et kui mul jääb mingi ärivõimalus kitsamaks või ma ei saa selle tõttu teatud tüüpi äri, siis kas seda arvestatakse või kas see on üldse arutelu objekt?

Valdo Randpere
Aitäh! Hea küsimus! Seda tõepoolest arutleti, võib-olla nüüd mitte täpselt selles sõnastuses, mis sa ütled, aga põhimõtteliselt on küsimus siin ... Võrrelda, kas otsene kahju või saamata jäänud tulu. Ja seda saamata jäänud tuluosa tõepoolest arutleti erinevates vormides ja see on suhteliselt ... See ongi see ebamäärane, see võib ajada selle kalkulatsiooni väga lakke, mida ka kõik kardavad. Sel juhul, kui saamata jäänud tulu võtta mingi mudeli alusel, mida iseenesest on ka jälle keeruline välja rehkendada, siis see võib väga-väga kalliks minna. Aga põhimõtteliselt see probleemi viga ongi selles, et omanikud tahaksidki rohkem näha seda, et neile kompenseeritakse ka see võimalik saamata jäänud tulu. Komisjonis arutati ka küll väga mööda minnes. Ma tean mõnda riiki, kus on mindud seda teed, et pigem on need infrastruktuuri ettevõtted või siis ka riik omandanud need maatükid, mida koormatakse niimoodi. Ja sel juhul ka see seadus ütleb, et riigil ei ole näiteks õigus nõuda talumistasu talle kuuluvate maatükkide eest. Ja sel juhul läheks see diskussioon natukene lihtsamatesse rööbastesse. Aga Eesti paraku riigina ega ka need ettevõtted ei ole sellise jõukuse tasemel, et me suudaks selle vaidluse lahendada lihtsalt sellega, et raha lauale ja oleks probleem nagu lahendatud sellega. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja
Aitäh! Hea ettekandja! Ma saan aru, et juba liitunud majapidamiste kontekstis on siis tegemist variandiga "kas katk või koolera", eks ole, nagu te ise värvikalt väljendasite. Aga kas te käsitlesite komisjonis ka teemat, et need majapidamised, kes tegelikult soovivad liituda elektrivõrguga, et kas tänane hinnastamismudel liitumistasude kontekstis tegelikult sisaldab ka igasuguseid erinevaid servituute, nende seadmisi? Kas siin ei ole tegelikult nagu olukorda, kus liituvad majapidamised või ettevõtted maksavad või saavad nii katku kui koolera selles kontekstis, kui tänane seadusandlus on? Aitäh!

Valdo Randpere
Otseselt seda ei arutatud komisjonis. Ma tänan küsimuse eest! Aga seda ei arutatud ja juba sellepärast, et tegelikult see siinne eelnõu ei reguleeri kuidagi liitumist. Ja juhul kui seoses liitumisega takistatakse sinu enda maakasutust, siis nagu ma nimetasin, sulle mingit talumistasu selle eest ei maksta. Küll aga on see hea küsimus üleüldiselt nii tavalise elektriarve saabumise puhul kui liitumistasu puhul, et kui palju mõjutab kogu pilti just see, et ka talumistasud kuuluvad sinna kalkulatsiooni sisse. Ja selles mõttes on su küsimus õigustatud. Aga komisjonis seda ei arutatud ja mul ei ole tõepoolest aimu ka, kuidas see kalkulatsioon tänapäeval liitumistasude puhul toimib täpselt. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Urmas Kruuse, teine küsimus, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teine küsimus tekkis tegelikult sinu vastusest, mis sa andsid, ja tekkis selline arutelu või mõte, et kas teatud juhtudel ei olekski mõistlik just seda, et riik peaks kogema ka nn omaniku vaatevinklist, kes siis seda koormist kannab, just seda suuremat sinu poolt nimetatud või ette ennustamatut kulu riigi jaoks. Ehk ma pean siin silmas seda, et kui riik peab reaalselt hakkama maksma ja on sunnitud maksma selgelt kõrgemaid tasusid, siis kas ta ei hakkaks tegema ka ühel hetkel mõistlikumaid lahendusi, sest kui tasu ei ole piisavalt kõrge või on liiga madal, siis see võib tegelikult tähendada seda, et tööd planeeritakse, tegevust planeeritakse sellisena, et ei ole vaja väga palju pingutada. See on see küsimus. Minu arvates see tasu peaks olema piisavalt motiveeriv ka võrguettevõtetele või nendele ettevõtetele.

Valdo Randpere
See on loomulikult väga hea küsimus. Aga ausalt öelda ega me seda komisjonis niimoodi ei arutlenud küll, jah. See on niisukene natukene elu mõte ja konkurentsi mõte, aga ka nende samade ettevõtete tegutsemise mõte ju, et ... Ma tean oma kogemusest. Ma elan Viimsis ja kui ma sinna kolisin, siis oli – no põhimõtteliselt, ma ütlen, ja ma ei liialda – meil iga nädalal elektrikatkestus ja tõsine elektrikatkestus. Vahel kukkus mõni puu elektriliini peale. Ma käisin ise ühte alla saagimas, saagisin põlve omale, lõppes asi haiglas. Aga ma tegin midagi kasulikku ja see ei olnud viimane kord, kui ma midagi tegin. Aga põhimõtteliselt ... sellest on nüüd mingi 20 aastat möödas ja tänapäevaks on asi jõudnud nii kaugele, et meil on elektriettevõte, mille nimi on Imatra, enne oli see Fortum, ja iseenesest ma ei mäleta, millal meil viimati elektrikatkestus oli. Sest nad on tõepoolest investeerinud tohutult, nad on viinud kõrgepingeliine maa alla, nad on teinud selle nii kasutajate jaoks mugavamaks kui ka maaomanike jaoks mugavamaks, aga eelkõige ka tarbekindlamaks. Nii et eks ta selles suhtes peab liikuma. Ja loomulikult on see niisugune enese alalhoiu instinkt, mis peab ka ettevõtlust selles suunas viima. Aga su küsimus on õigustatud, jah. Kui riik suudab panna ennast rohkem omanike olukorda, siis seda arusaama oleks rohkem. Ma ei ole alati kindel, et nüüd selles arutelus Justiitsministeeriumi poolt alati seda omanikuvaadet väga suudeti endale sisendada. Samas ma ütlen, et ma saan aru nende piirangust. Ega keegi meist ei taha, ka siin võtta vastu otsust, mis tõstab elektrihinda 10, 20, 15%, mis iganes ta võiks olla, juhul, kui me paneme need talumistasud väga kõrgeks võrreldes tänastega. Seda ka ei taha teha. Me ei taha seda teha ei Eesti rahvale ega Eesti majandusele. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Mul on üks näide ja küsimus elust enesest. Siin mõned aastad tagasi, kui veel linnapea olin, siis põrkasin kokku sellise asjaga, et siin Harjumaal ja ma usun, et neid on ka mujal Eestis, olid sihukesed ägedad ärimehed, kes ostsid kokku erateid ja muid selliseid maasiile ja püüdsid siis kõikidelt elanikelt või ettevõtetelt selle tee kasutuse eest tohutult raha välja pressida. Aga me põrkasime seal lisaks sellele ka kokku, et enda tee alt tehnotrasside läbiviimise eest, siis elektriliinid ja vesi jne, nõudsid nad samuti täiesti hullumeelseid kompensatsioone. Et sellist olukorda ära hoida, kas see eelnõu kuidagi ka on puutumuses sellega? Aitäh!

Valdo Randpere
Aitäh! Põhimõtteliselt jällegi üks küsimus, mida me nüüd otseselt komisjonis ei arutanud. Välja arvatud, et ühel esimesel komisjoni istungitest ma ise esitasin sama küsimuse just teede kasutamise osas. Eestis on tegelikult üks teine valdkond, mis on reguleerimata, on see, et omaniku juurdepääs oma kinnistule võib olla takistatud ka sellega, et teise kinnistu omanik ei luba oma kinnistult läbi, ei luba kasutada teed, mis tegelikult võiks olla üldkasutatav ja võiks olla näiteks kas kohaliku omavalitsuse omanduses ja võiks olla sellele automaatselt sätitud servituut. Ja eestlastel on paraku üsna tihti komme, et kui tekib omand, siis tekib ka mingi imelik kiiks, et ma iga hinna eest pean seda omandit kuidagi üle kaitsma või ekspluateerima ja võimalikult palju selle eest küsima, juhul kui keegi selle peale julgeb jalakese panna või selle alt toru läbi viia. Nüüd see eelnõu iseenesest, jah, seda varianti, ega need momendid, kus on nõutud selliseid ebamõistlikke tasusid, ega need on lõppenud ka tavaliselt kohtuskäiguga, ikka sellega, et need ebamõistlikud tasud on jäänud maksmata. Ma tean ise mõnda piirkonda, kus käiakse järjest selliste asjadega kohut ja mõnede inimestega. Aga see põhimõtteliselt peaks siis sättima, seesama 7,5% maa maksustamise hinnast peaks olema see lagi ja siis lähtuvalt sellest, kas see üldse takistab selle tee kasutamist, siis võib ka see väiksem olla. Aga iseenesest jah, ma probleemi olemusest saan täiesti aru, aga see ei olnud otseselt nüüd ei komisjoni arutelu objekt, selle eelnõu reguleerimise objekt ta kahtlemata oli, aga mitte sellisel valdaval määral. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Peeter Ernits, teie kord, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui ma saan aru, et praeguse põhiseaduse kohapealt on kirik keset küla, et maaomanikud ja tehnovõrkude tasud on enam-vähem parlanksis, siis milline on sinu tunne seal komisjonis, et kuidas see ... kas edaspidi kirik jääbki selle koha peale või on maaomanike või siis nende tehnovõrkude omanike surve suurem? Kummalt poolt see suurem on?

Valdo Randpere
Ma ei oska selle ... Hea küsimus jälle. Tegelikult ma arvan sa oled natukene ebatäpne, kui ta ütled, et praegu on parlanksis. Veel ei ole. Järgmisel nädalal võib-olla saab, kui me selle eelnõu vastu võtame, ja siis hakkab ta kehtima 2019. aasta 1. jaanuaril. Siis võib-olla saab see kirik keset küla. Praegu on selge see, et maaomanikud on kaotaja pool ja saavad liiga vähe tasustatud selle eest, et nende maa kasutamisele tekitatakse takistusi. See on põhiseaduslik riive. Aga mis edaspidi saab, siis ma ei oska ennustada, kumma pool see surve suurem on. Tegelikult neid kirju ja seisukohti ja rahulolematust on mõlemalt poolt minu meelest üsna võrdsel määral tulnud. Aga väike lootus ongi see, et selline muudatus, mille täpseid tagajärgi tegelikult me keegi ei suuda ennustada, mis ta praktikas hakkab tähendama just selles mõttes, kas ta toob kaasa tohutu hulga kohtuvaidlusi, milles siis omakorda võib selguda tõde. Kas ta toob kaasa ka mingi Riigikohtu lahendi pikemas perspektiivis, mis toob meid näiteks siia saali tagasi, või ta toob kaasa mingi uue valitsuse, mis leiab et kirik ei ole päris keset küla, vaid on ühe küla serva peal? Võib-olla ka sealt tuleb mingi muudatus. Ega me ei raiu ju siin seadusi kivisse nii, et nad igaveseks jäävad. Selge on see, et ajaga võib muudatusi tulla, aga ma ei oska praegu ennustada, kummale poole kaldu ta võiks sel juhul tulla või kumma poolt vaadatuna see kirik väga küla serva poole on sattunud praegu. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Hea ettekandja! Kolleegidel rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd on meil võimalik avada läbirääkimised, Riigikogu liikmetel on võimalik siis öelda selle eelnõu kohta oma arvamus. Esimese kõnesoovina on registreerinud Külliki Kübarsepp. Palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Head saadikud! Vabaerakonna fraktsioon on selle eelnõu osas hetkel kriitiline ja me ei ole, ütleme ausalt, lõplikku seisukohta kujundanud. Mis on need argumendid, miks me oleme hetkel kahtleval seisukohal? Meie eesmärk ja soov on tõesti eelkõige kaitsta ja esindada maaomanike huve. Aga samas me tajume seda, et kui hind, mis võiks maaomanikule olla soodsam, tekitab tohutut vastuseisu infrastruktuuriettevõtete osas, siis kuidas see meile tagasi tuleb, on võrgutasuteenuse hinnas. Seega ei ole meil ju ei võitnud maaomanik, vaid pigem ta on teistmoodi karistatud. Sellist olukorda, ma arvan, ei ole mõistlik tekitada. Teisalt, ettekandja poolt tuli ka väga selgelt see sõnum välja, et antud eelnõu sisuline mõju puudub, sest siin on võimalik erinevatel osapooltel minna kohtusse. Teine küsimus on see, kas on mõistlik Riigikogul vastu võtta seadusi, kus on ette näha aktiivset kohtuskäimise praktikat, mis on ju nii ajalises kui finantsilises mõttes koormav nii maaomanikule kui ka sellele kaebajale endale.
Arutelude käigus ma tunnen, et praegu tugevamalt rahulolematud on infrastruktuuriettevõtted, kellel ju reaalselt see koormis, talumistasu kohustus välja maksta on, ja maaomanikud pigem on siin, ma arvan, tagasihoidlikumal seisukohal, senikaua, kui see võrguteenustasu jääb samale tasandile. Mulle endale väga sümpaatne oli erametsaliidu seisukoht, kus nad tõid välja, et nemad oleks huvitatud, et võrgutasuteenuse hindamise alus oleks reaalne saamata jäänud tulust arvutatav hind, mis nende hinnangul võiks olla vähemalt 60%. Nende näide, et näiteks elektriliinidealune maa, kus peaks kasvama mets, siis kasvava metsa aastane tulu peaks olema hinnanguliselt 135 eurot ja sellest nende hinnangul 60% vähemalt võiks olla see õiglane tasu, mis neil jääb saamata tänu sellele, et nende maal on see elektriliin. Aga tõesti, komisjonis seda argumenti kahjuks väga sisuliselt ei arutatud.
Mul on väga hea meel, et täna siin saalis tekkis päris palju erinevaid küsimusi, mis tõenäoliselt tähendaks majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni kui ka näiteks keskkonnakomisjoni ühisistungit või -arutelu, et see teema oleks meil laiema konsensuse kui ühe komisjoni all. Sest mina ise küll tundsin, et majandusministeerium ega Rahandusministeerium ei ole selle eelnõu osas sellised võitlevad pooled, mis garanteeriksid seda, et nad püüaksid kas või riigi allomandis olevaid infrastruktuuriettevõtteid hoidma hinda stabiilsena, mida see eelnõu võib muutma hakata. Ehk küsimusi on siin palju, samamoodi ka seesama küsimus, mille ma esitasin, et kas põhiseaduslik riive antud eelnõu kontekstis on lahendatud, mil määral see on lahendatud. Loomulikult, rahulolematuid ja küsimusi jääb alati ja igal inimesel on õigus enda huvide eest seista. Aga me peaksime seadusandjana kindlasti, jah, otsust koputades teadma neid riske. Seetõttu ma kutsun kõiki fraktsioone enne kolmandat lugemist neid arutelusid pidama ja mõtlema, kas me oleme antud hetkel õigel teel. Meie veel ei ole seda selgust saanud. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Õiguskomisjon on teinud ühe muudatusettepaneku, täpsemalt siis seaduseelnõu jõustumise osas ja loomulikult on õiguskomisjon seda arvestanud ka täielikult. Rohkem muudatusettepanekuid meil ei ole, millest tulenevalt on eelnõu teine lugemine lõppenud.
Head kolleegid, sellega me oleme tänase päevakorra läbi vaadanud. Soovin teile jõudu ja jaksu komisjonides ja head päeva jätku! Näeme esmaspäeval.

Istungi lõpp 10.36.