14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Martin Helme.

Martin Helme
Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Poliitika on dünaamiline asi. Ei ole poliitikas sõpru ega vaenlasi, on huvid ja nende huvide teenistusse rakendatud liitlased. Oleme siit puldist varem avaldanud koos Keskerakonnaga ja Vabaerakonnaga umbusaldust nii Reformierakonna kui IRL-i ministritele. Täna avaldame me koos Reformierakonna ja Vabaerakonna saadikutega umbusaldust Keskerakonna ministrile Kadri Simsonile.
Kadri Simson on oma ministriksoleku ajal peamiselt silma paistnud siis, kui on mingi jama. Kui me loetleme üles lühidalt need patud, mida me talle tänase umbusaldusavaldusega esitame, siis esiteks loomulikult põllumajandustoetuste sokutamine niimoodi, et sellest kasu saavad erakonnaga seotud inimesed. Teiseks, ühistranspordireform niimoodi, et toimiv süsteem lammutatakse ja uuest süsteemist, kuigi meil detaile ei ole, paistavad jälle kasu saavat erakonnakaaslasega seotud transpordifirma, ning täiesti arusaamatud investeerimisotsused näiteks rongiliikluses või ka Rail Balticuga või ka lennundusliikluses. Kõik need lood lõhnavad omadele mängimise ja korruptsiooni järgi ja kindlasti ei räägi nad riigimehelikust käitumisest või meie kõigi ühishüvede teenimisest. Me näeme, Keskerakond kopeerib ka riigis ja valitsuses samasugust skeemi, nagu me oleme varem näinud Tallinnas, Narvas või Kohtla-Järvel, ja meie meelest ei saa see jätkuda. Me tõsiselt soovitame ka peaminister Jüri Ratasel kaaluda, kas Kadri Simson sobib oma ametisse.

Aseesimees Enn Eesmaa
Riigikogu juhatuse nimel olen vastu võtnud umbusaldusavalduse ministrile. Kantselei töötajad võtavad ühendust Vabariigi Valitsusega ja kui sealt tuleb vastav signaal ja otsus, siis me tuleme selle umbusaldusavalduse juurde tagasi. Nüüd aga teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 93 rahvasaadikut.

1. 14:05 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Heljo Pikhof
Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Kaasav haridus näeb ette, et igal lapsel peab olema võimalus õppida kodulähedases koolis koos teiste omavanuste õpilastega. 74% hariduslike erivajadustega õpilastest õpibki tavakoolis. Vähemas kui 40% koolides on täna olemas koolipsühholoog, suur puudus on teistest tugispetsialistidest. Teame, et keskmiselt kolmandikule õpilaskonnast on kooliaja vältel moel või teisel vaja anda tuge. 75% tänasest õpetajatest aga väidab, et nad vajavad antud teemal täienduskoolitust. Samas, paar aastat peale kaasava hariduse kontseptsiooni heakskiitmist hakati kokku tõmbama HEV-õpilaste klasside liike ja erikoole, ...

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud Heljo Pikhof! Käimas on läbirääkimised. Läbi räägitakse üks inimene korraga. Nii on Eestis kombeks. Palun, Heljo Pikhof!

Heljo Pikhof
... kaotades samal ajal tavakoolidest võimaluse maksta riigi rahast palka tugispetsialistidele, logopeedidele, eripedagoogidele, psühholoogile, sotsiaalpedagoogile, abiõpetajale. Aastate pikkuse pingutuse viljale saada paljudesse koolidesse toimiv tugisüsteem anti kabelimats üheainsa näpuliigutusega, ristides pedagoogid ümber õpetajateks. Jah, rangelt seadusetähte närides ei olnud riik ka seniajani tugispetsialistide tööd rahastanud, ometi andis tegelikkuses seda teha pedagoogide palgarahast ehk nn hariduslõtku toel. PGS-ist kadus ka abiõpetaja institutsioon.
On ju teada tõsiasi, et paljusid õpilasi saab tulemuslikult abistada vaid siis, kui neid järjepidevalt jälgida, nendega vestelda, nende vajadusi selgitada. Paljud vajavad regulaarset meeskonnatööd pikka aega ning nii mõnigi terve kooliaja. Siit küsimus, kes üldse aitaks õpetajal tegelda HEV-lastega, nende probleeme mõista, kui psühholoogi või õpiabiõpetajat ei ole majas. Enamik tavakooli aineõpetajatest ei ole oma teadmistelt ega ka oskustelt valmis hariduslike erivajadustega lastega adekvaatselt tegelema, neil puudub selleks süsteemne ettevalmistus.
Üha rohkem puutuvad meie õpetajad kokku hüperaktiivsete tähelepanuhäirete, käitumisprobleemide ja ka autistlike häiretega lastega. Mõndagi neist saaks aidata abiõpetaja, kes istub tunnis kõrval või ka aitab nelja silma all järje peale. Sedasi saaks ehk ennetada ahelreaktsiooni, mis tulevikus tõotab ainult häda ja viletsust –katkenud haridusteed, asotsiaalset käitumist, kuritegelikkust, toimetulematust. Võib julgelt öelda: me oleme selle eelnõuga hiljaks jäänud. Selle seitsme aasta jooksul, mis me oleme kaasavat haridust rakendanud, ei ole näha hüppelisi edusamme ja õpetaja on jäetud üksi.
Head Riigikogu liikmed! Komisjonis leidsime üksmeelselt, et abiõpetaja institutsioon tuleb PGS-i tagasi panna, väärtustada tuleb tugispetsialistide tööd, info erivajadusega lapse käekäigu kohta – loomulikult lapsevanema loal – tuleb üles panna EHIS-esse. Ikka selleks, et erivajadusega last oleks võimalik läbi haridustee paremini toetada ja aidata.
Eelnõu järgi peab olema koolis tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste puhul nähakse nii munitsipaalkoolide kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele lisaks haridustoetusele ette vahendid kooli tegevuskuludeks. Haridusvaldkonna töötajate tunnustamiseks nähakse eelnõuga ette riiklikud hariduspreemiad ja valdkonna eest vastutav minister määrab riiklikke haridusstipendiume. Tugispetsialistidele hakkab laienema lähtetoetus.
Kehtiva õiguse kohaselt lasub riigil kohustus asutada ja pidada üleval koole just raskema ...
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit lisa!

Heljo Pikhof
... haridusliku erivajadusega õpilastele. Viimase pinnalt on aga tekkinud mitmed riigi ja omavalitsuste vahelised kohtuvaidlused vastutuse jaotamise ja kohustuste täitmise sisu üle. Kohus on leidnud, et raskemate hariduslike erivajadustega õpilaste puhul on riigi ülesanne katta kulud ja seda ka juhul, kui õpilane õpib munitsipaalkoolis. Riik jätkab erivajadusega lastele suunatud koolide pidamist, kuid kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võidakse koolipidamine üle anda. Tegevustoetus, mis erivajadusega lapsega kaasas käib, võib vald või linn kasutada üksnes õpilastele tõhustatud ja eritoe rakendamiseks.
Samas, kindlasti peab nii komisjon kui ka ministeerium otsima lahendusi probleemidele, mis kaasavas hariduses täna päevakorral on, sh tegelema õpetajate liidu ettepanekutega vähendada HEV-õpilastega töötavate õpetajate tunnikoormust, tagada õpetajatele süsteemne täiendusõpe haridusliku erivajaduse teemadel jne. Lõppkokkuvõttes võin öelda, et komisjonis tehti ära suur töö ja sotsiaaldemokraadid toetavad selle eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Yoko Alender, Reformierakonna fraktsiooni poolt!

Yoko Alender
Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Umbusaldame täna ühte Keskerakonna ministritest, sest ta ei ole meie hinnangul tegutsenud pädevalt ja riigi parimates huvides, on eiranud teadjate nõuandeid, tegutseb keskerakondliku deviisi järgi "Teeme teisiti!". See näib olevat saanud tähenduse: kallame raha peale, mis sest, et tagajärjed sisuliselt Eestile ohtlikud on, väljavalitud saavad juvahendid praegu kätte, peale meid tulgu või ...
Kahjuks on tänase PGS-i muudatused näide sellest, et Kadri Simson ei ole üksi. Ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps tegutseb siin sarnasel moel. Ei ole olemas tasuta ühistransporti ja ei ole olemas miljoneid, mis ilma sisuliste muudatusteta lahendaks tänased ja homsed probleemid kaasavas hariduses. Tasuta bussitransport viib tõenäoliselt kvaliteedi languseni kogu ühistranspordis, tõsiste probleemideni rongitranspordis, diskrimeerimiseni inimeste liikumisvõimalustes ja reostava bussitranspordi eelistamiseni säästlikuma rongiliikluse ees, ühesõnaga ebavõrdsuseni. Sama mustri järgi, jättes tegelemata kaasava hariduse sisuliste probleemidega, viib selle eelnõu alusel antav lisaraha pudelikaelade ja probleemide lahendamise asemel ebavõrdsuseni, sest täiendavad miljonid plaanitakse kohalikele omavalitsustele suunata ka tulumaksuprotsendi kaudu. Milline omavalitsus on siin suurim saaja, kui suur osa tulumaksust laekub pealinna? On loomulik, et suured on juba täna tugevamad ehkki pealinna näitel oma kohustusi alati ei täida. Väiksemas kohas on erivajadustega täna ja nii ka edaspidi raskem toime tulla. Kui soovida mitte raha jagamist, vaid sisulist kvaliteedi tõusu, tuleks esmalt lahendada süsteemsed probleemid, tagada tugipersonal ja õpetajate ettevalmistus, koostöö, juhtimine ja nõustamine, rahaliselt toetada vajaduspõhiselt.
Kui eelmised valitsused tegid tööd, et tõsta õpetajaamet taas ausse, luues näiteks "Noored kooli" programm ja hoides ka vankumatut joont õpetajate palkade osas, siis praegusel valitsusel tundub olevat ununenud meie õpetajaskonna tänane olukord nii vanuselises kui töötingimuste mõttes. Kas valitsusel on teada, kui mitu õpetajat on nende töötavate pensionäride hulgas, kes kaotavad uue maksukaose tulemusel osa sissetulekust? Ilmselt Kalvi Kõva võib-olla nende ees tahtiski vabandada. Ei tea. Minu teada on neid õpetajaid umbes 1500, aga nagu kolleeg Enn Eesmaa mainis, neil on nüüd aeg hakata solidaarseks ja samal ajal aeg koolitada end ka erivajadustega laste harimiseks, sest kaasav haridus on ju põhimõtteks Eestis juba aastaid, nagu siinsamas puldis erinevad koalitsioonipoliitikud tänast eelnõu varem kaitstes on rõhutanud.
Siit on hea konkreetselt tänase eelnõu küsimuste juurde tulla, millele menetluse käigus vastuseid ei ole antud. Ilma vastusteta neile ei tohiks meie hinnangul olemasolevat süsteemi lammutama minna ja riigi vastutust vähendada. Kui palju on tänastes Eesti koolides õpetajaid, kes on hariduslike erivajadustega laste arengu toetamise koolitusi läbinud? Kui suur on tänane tegelik rahaline vajadus üldist tuge, tõhustatud tuge ja erituge vajavate õpilaste toetamiseks? Milline on kaasava hariduse strateegiline plaan tulevikuks? Milline on plaan koolide ja õpilaste toetamisel kaasava hariduse rakendamiseks? Õppematerjalid? Koolitused? Kus on riigis toimivate heade praktikate kogumik? Millal rakendub õpetajate toetusmehhanismina kovisiooni ja supervisiooni süsteem? Mida konkreetselt selleks teeme? Kui ei ole, kas ja kust on võimalik taotleda rahalisi vahendeid õpetajaid toetava süsteemi väljatöötamiseks ja rakendamiseks? Kahjuks ei ole võimalik enam selle seaduse lugemist katkestada. Tegemata sisulise töö pärast ja ebavõrdsust suurendava rahastusmudeli tõttu ei saa Reformierakond seda seaduseeelnõu toetada. Võib-olla peaks Keskerakond võtma kasutusele uue moto, näiteks "Proovime uuesti!" Seda, kas neil seda ka teha lastakse, otsustab juba valija. Kahju on neist, kes kannatavad seni tehtavate kehvade otsuste tõttu, eriti, kui nagu täna on tegemist sihtrühmaga, kel on end sedavõrd keeruline kaitsta. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aadu Must Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Aadu Must
Hea juhataja! Austatud kolleegid! Praegu arutatav eelnõu oli see eelnõu, millele kultuurikomisjon oma eelmisel hooajal pühendas kõige enam aega ja tähelepanu. Asi on selles, et meile kõigile meeldiks olla lõplike väärtuste looja, suurte asjade ehitaja või vähemalt suurte ja terviklike seaduste vastuvõtja. Paraku – ja seda teavad head kolleegid kõik ju hästi – oleme kohati nagu rööpmeseadjad raudteel, kus tuleb lihtsalt korrigeerida seda, mis on päevaprobleem, kus on juba tulekahju. Kui praegune valitsus ametisse astus, siis oli hariduse valdkonnas tulekahju juba majas. Kui me räägime erivajadusega spetsialistidest, siis – üllatus-üllatus! – küll leiti, et peaks neid üht- või teistpidi stimuleerima või midagi muud tegema. Kas nad tuleks tõsta ühest asutusest teise, koolidesse laiali jagada või kuhugi kokku võtta – see oli nagu kaua probleemiks olnud. Kuid siis äkitselt selgus, et kui me nad kõik kokku loeme, siis vast pool vajalikust kontingendist üleüldse kokku tuleks, sest selle teemaga sisuliselt eelmised valitsused ju tegelenud ei olnud. Räägitud üht-teist oli, tegusid, vaata, jälle olnud. See rahulolematuse foon, mis tuli kohapealt, kohtadelt ja koolidest, oli tohutult suur. See, muide, väljendus ka kõnealuse eelnõu arutelul. Rahva ootused, et nüüd kõik probleemid lahendatakse, olid tõepoolest väga suured. Ja ootustele ei saanud kohe vastust. Oli tohutult huvitav jälgida seda, mis toimus kohtadel. Ega me siis ainult saalis ei arutanud. Ma mäletan, et pidasime mõne kultuurikomisjoni esindajaga Tartus maha konverentsi, kus olid huvirühmade esindajad ja kus asja arutati. Selgus ja arvati, et nüüd tuleb kõik kohe ja uutmoodi.
Meile hakati rääkima kõikidest hariduse probleemidest ja kooliõpetajatest ja sellest, et keegi ei taha kooliõpetajaks minna ja et ainult 0,6% Eestis on õpetajaks tahtjaid, kõige vähem, ja mitte isegi ainult sellepärast, et palgad on nigelad, vaid see amet on väga maha tehtud. Teine väga suur probleem oli see, et meil tuli käia mööda Eestit ja seletada väga lihtsaid asju. Näiteks, ühes Eesti linnas koguti allkirju, sest kõik teadsid: 1. jaanuarist 2018 pannakse kõik puuetega lapsed tavakooli. Tõepoolest, lapsevanemad olid mures, et mis nüüd saab – kas minu andeka lapse kõrvale tuleb see, kes vajab eraldi suhtlemist, kes on erivajadusega, ja kellel keegi seda teha ei aita? Kas kooliõpetaja, selle asemel et tegelda klassi ja tublide õpilastega, peab tegelema ainult erivajadustega lastega? See mure oli tohutult suur ja usaldamatus Eesti riigi vastu oli kohati samuti tuntav.
Teine usaldamatuse foon oli usaldamatus kohaliku omavalitsuse vastu. Käisid jutud, et oi, nüüd hakkab kohalik omavalitsus koole juhtima, aga ma ajalehest ju lugesin: nemad lasevad kõik põhja. Tegelikult, teate, see ei ole üle ... Hirmul on vahel suured silmad, eriti kui meedia seda võimendab, kuid julgen teile öelda, et selle eelnõu eesmärk oli lahendada üks osa probleemidest. Oluliselt parandada, kuid mitte lõpuni lahendada – selleks ei ole praegu lihtsalt jõudu –, kuid ometi, nii palju kui võimalik parandada erivajadustega laste õpetamist. Seda see seaduse eelnõu tõepoolest käsitleb. Ja mul on hea meel öelda seda, et kultuurikomisjonis – aga see on vist selle komisjoni juba ammu sissetöötatud vaim – oli enamikus punktides ja detailides väga hea üksmeel, mõistmine ja arusaamine. Arusaamine ka selles, et kõike korraga ei ole võimalik teha. Muide, ...

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Aadu Must
Selle eelnõu menetlemise juures oli veel mitu positiivset momenti. Üks nendest positiivsetest momentidest oli see, et erivajadustega laste probleem ei ole ju tegelikult ainult haridusküsimus. See on ka sotsiaalküsimus. Ja see, et me erivajadustega laste probleeme oleme arutanud koos sotsiaalkomisjoniga, andis tõepoolest kindlasti kvaliteeti ja tulemuslikkust juurde.
Vahel on öeldud, et see erivajadustega laste probleem ... Noh, ongi konkurents, kas tegeleda siis hariduse kvaliteediga või erivajadustega lastega. Siin on vaja kahe komisjoni ühist mõistust ja lähenemist. Vahel on öeldud ka, et meil erivajadustega lastega üldse ei tegelda. Julgen öelda, et Eestis on suured traditsioonid, mida tasub jätkata. Tuletame meelde juba 19. sajandi edusamme Eestis, mis selles osas olid. Aga ma ei hakka praegu rääkima ajaloost, sest see viiks meid kuhugi mujale.
Mis on põhiline? Põhiline on see, et mõned huvirühmad teatasid, et neil ei ole olnud nagu aega atra seada ja nemad ei olegi saanud kaasa rääkida kõikides küsimustes. Eriti paradoksaalne oli see, et üks selline huvirühma esindaja – tõsi, neli aastat tagasi eelmises Riigikogus – jagas meile just ülesandeid, et midagi sellist tuleks teha, aga nüüd oli väga üllatunud, et miks ilma temaga rääkimata on seda tehtud. Vaadake, issanda veskid vahel jahvatavad aeglaselt.
Nüüd üks tulemus veel. Selle eelnõu arutelu käigus laekus väga palju mõtteid, väga palju arvamusi, väga palju hinnanguid. Kultuurikomisjonil kogunes terve pakk ideid, kust me saime aru, et ega see, kui üks väike detail on lahendatud, ei lahenda kõiki probleeme. Haridus on kindlasti üks nendest valdkondadest, kus tuleb töötada, töötada, töötada. Mitte kunagi ei lõpe probleemid. Ühe probleemi arutamine toob juurde uusi ja komisjon on seda meelt, et me lähemegi nendega edasi. See ei ole mingi finiš, vaid väike ja vajalik vahefiniš, seda küll. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel Krista Aru. Palun!

Krista Aru
Austatud istungi juhataja! Head rahvaesindajad! Eesti Vabaerakonna fraktsioon hääletab selle seaduseelnõu vastu ja vastu eelkõige mitmel põhjusel. See seaduseelnõu on üks väike osa meie haridusest. Haridus ei vaja mitte niivõrd väikeseid remonte, ühe ja teise harukese natuke parandamist, vaid haridus on tõesti, nii nagu ka lugupeetud kultuurikomisjoni esimees ütles, see on suur süsteem, mis ootab ühe haru seadmist ja siis ka teise haru mõtestamist või mõistmist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi käest oodates ja paludes mitmeid täpsustavaid andmeid, kui palju on meil õpetajaid, kes on saanud koolituse töötamiseks lastega, kes vajavad erilist tähelepanu, me pole neid vastuseid saanud. Kui palju on neid koole, kus üldse on olemas tingimused, võimalused, õppevahendid, et toetada puudega lapsi, nende õppimist ja õpetamist? Me pole neid vastuseid saanud. Vabandust, kuidas me saame võtta vastu järjekordse seaduseelnõu, mille puhul on eeltööd tegemata? Me saame väga hästi aru, et ühe seaduseelnõuga ei paranda tervet süsteemi, aga ärgem tehkem ja võtkem juurde neid seaduseelnõusi, mida me näeme juba ette, et me ei tea, millisesse kohta see sobib, mida ta aitab ja, mis veel kõige olulisem, vaadake, rahvaalgatuse korras on petitsioon alustatud. Õpetajad, lapsevanemad, tugispetsialistide liidud - kõik on vastu sellele kiirustamisele. Kiirustamise põhjus on raha. Omavalitsused, kes saavad raha juurde, peavad hakkama ka vastutama. Iga lapse haridus, iga lapse tervis, iga lapse hea haridus ja toimetulek on olulisemad kui see lisanduv raha. Ja õpetajad. Me teame kõik väga hästi seda, et õpetajate puhul on see koormus, nende töökoormus kujunenud tõesti aukartust äratavaks. On vähe neid inimesi, kes jõuavad, jaksavad ja tahavad tänasel päeval seda tööd südamega teha. Nii et õpetajad on vastu! Jah, haridustöötajate liit on andnud oma kooskõlastuse ja heakskiidu, aga suur osa neid inimesi, kelle peale me loodame, kellelt me loodame ja ootame seda, et nad annaksid lastele parima hariduse, ütlevad, et ärge võtke seda seaduseelnõu vastu kiirustades.
Kaasav haridus vajab meie poolt veel mõtestamist, arusaamist ja mõistmist. Ja see on põhjus, miks Eesti Vabaerakonna fraktsioon ei saa kahjuks seda seaduseelnõu toetada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kuna rohkem kõnesoovijaid ei ole, siis lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 519 lõpphääletus ning kahe minuti pärast me seda teemegi.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 46 saadikut, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 519 on vastu võetud.
Austatud Riigikogu, Vabariigi Valitsus soovib Riigikogu liikme, 43 Riigikogu liikme esitatud kirjaliku nõude "Umbusalduse avaldamine majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile" arutamist tänasel istungil. Seega, tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 2 ja lõikele 2, täiendan tänase istungi päevakorda selle nõude aruteluga. See toimub kolmanda päevakorrapunktina ehk pärast erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 520 arutelu lõpetamist.

2. 14:31 Erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (520 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 520 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Toomas Jürgenstein
Hea eesistuja! Head kolleegid! Mulle tundub, et kui meie ees olevas eelnõus sisalduvatele erakooliseaduse muutmise ettepanekutele otsa vaatame, peame tõdema, et me oleme ühelt poolt jõudnud küll siin Riigikogus pikalt käsitletud protsessi lõppu, kuid see võib olla ka millegi uue algus. Haridusmaastik on dünaamiline, muutuv, mitte staatiline suurus. Ning on täiesti loomulik, et me erakooli teemade juurde – võib-olla viie aasta pärast, aga võibolla ka enne – uuesti naaseme. Haridusteemadele tüüpiliselt ongi erakoolidega seonduv kahtlemata keeruline, sest siin saavad kokku riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused, erainitsiatiiv ja erahuvi, lapsevanemate soovid, erinevad maailmavaated, mida peab raamistama õppekava ja loomulikult õpilased, kellest igaüks väärib oma võimalust.
Toon erakoolide teemaga kaasnenud arutelude kohta ühe piltliku võrdluse. Vanas Pärsia loos läheb mulla Nasreddin toas maha kukkunud münti otsima õue, sest seal on valgem. Ta võib õues leida huvitavaid asju, kuid mitte kadunud münti. Ka erakoolidega seoses on oht vaadelda erakoolide probleeme üldisest haridussüsteemist lahus, kuid vähemalt minu meelest on see eksitav. Erakoolid on Eesti haridusmaastiku osa ning lahendades erakoolide probleeme, lahendame ka Eesti hariduse probleeme.
Jah, ma möönan, et selle eelnõu toetamiseks peab olema omajagu positiivset usku, näiteks usku kohalike omavalitsuste ja erakoolide koostöösse. Olen siit puldist mitu korda öelnud, et Tartus see toimib. Tartu linn on kokku hoidnud vähemalt ühe koolimaja ehitamise, mis on suur summa. Ma ei näe põhjust, miks sarnane koostöö mujal ei võiks toimida. Mõõdukas jõupositsioon on pigem kohalikel omavalitsustel, sest see eelnõu annab kohalike omavalitsustele olulise kaasarääkimise õiguse erakoolide tegevuskulude rahastamisel.
Teiseks, see eelnõu nõuab usku erakoolide ning munitsipaal- ja riigikoolide koostöösse. Eesti haridusmaastikul on asju, mida munitsipaal- ja riigikoolid on erakoolidelt õppinud. Kuid niisama on erakoolid õppinud munitsipaal- ja riigikoolidelt. Vastastikkuse õppimise eelduseks on hariduslik mitmekesisus ning seda tänane eelnõu toetab. Näiteks, kooli kogukonna lapsevanemate olulisust ja üleolekut aine- ja hindekesksusest on munitsipaal- ja riigikoolid tõenäoliselt õppinud erakoolidelt. Olen ise õpetajana kogenud, kuidas rikastab teineteist 15 aastat kestnud koostöö ühelt poolt Hugo Treffneri Gümnaasiumi, munitsipaalkooli, ja teiselt poolt Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, mis on erakool, vahel. Ja loomulikult pole sellises koostöös midagi uut. Isegi väga elitaarsete erakoolide maal Inglismaal loodi 20 aastat tagasi, 1997 erakoolide ja riigikoolide vahel heade kogemuste vahetamiseks partnerluse programm, mis ka edukalt toimib.
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Toomas Jürgenstein
Tunnistan ka seda, et see eelnõu eeldab usku, et erakoolid ei saa haridusliku kihistumise allikaks. Võib-olla on sellele probleemile lähenedes paljudel meil silme ees Suurbritannia Etoni-taolised erakoolid – mõned Inglismaal 400 aastat vanad, tõesti tohutute traditsioonidega, kust tuleb järjest peaministreid ja presidente ... Mitte presidente. Aga vaatame näiteks riigieksamite tulemusi või sisseastumisi headesse gümnaasiumitesse Eestis. No ei domineeri seal erakoolide õpilased. Mulle tundub, et kui me tahame tõsiselt kõnelda hariduslikust kihistumisest, peaksime valjema häälega rääkima hoopis koolikatsetest ja munitsipaalkoolis vanemate n-ö vabatahtlikest sissemaksetest.
Ja viimaks eeldab see eelnõu usku inimeste tarkusesse. Kiusu pärast keegi uut kooli ei asuta. Käesoleva eelnõuga on loodud nõelasilm – räägin jälle piltlikult – ja see nõelasilm on piisavalt lai, et heade ideede koormatud kaamel sealt läbi läheb, ja piisavalt kitsas, et õnneotsijaid kandev kaamel sinna kinni jääks. Kaamelite all mõtlen siin loomulikult erinevate eesmärkide ja ideedega asutatavaid erakoole ja nõelasilma all tähtajatut koolitusluba.
Head kolleegid ja kaasteelised! See eelnõu on kompromiss, mis püüab hoida tasakaalu haridusliku mitmekesisuse, võrdsete võimaluste ja haridusteenuse paindlikkuse vahel ja soodustada koostööd erinevate koolitüüpide vahel. Toetagem seda! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Juba teist eelnõu me arutame tooniga, et teeme praegu midagi ära ja küllap me peame tagasi pöörduma, teeme ära ja pärast mõtleme. Mingi lootusekiir tegelikult, et sotsid on hakanud kaasa mõtlema jälle, oli eelkõneleja tekstis, aga siis ikkagi jõudsime sinnamaani, et me peame uskuma, et erakoolide huvid saavad kaitstud. Ja see on see kõige suurem probleem antud juhul. See eelnõu on tunduvalt parem, kui on olnud vahepealne praktika, selle poolest, et nüüd on omavalitsustele siiski antud justkui see kaalutlusõigus kätte, aga me tegelikult ei tea, mis välja kukub. Me tegelikult ei tea, kuidas seda rakendama hakatakse, ja juba see, et see usk, et me kunagi saame seda parandada, on naiivne, sest kui on huvigrupile midagi antud, siis sealt kätte saada, noh, oleme püüdnud kolmandat aastat, ei saa, anname jälle tagasi. Asi ei ole mitte riigi ja erakoolide koostöös sellest aspektist, et erakoolide huvid saaksid kaitstud, vaid Eesti hariduse huvid peavad saama kaitstud. Need on kaks väga erinevat asja ja ka siin saalis on väga vastuolulisi arusaamu asjast. Selle eelnõu probleem on, et siin on riik ja erasektor pahupidi pööratud. Kapitaalselt pahupidi on kõik sellest, et erasektor peab oma rahaga vähem vastutama, kui riigisektoril garantiisid on, riigi rahaga minnakse siis konkureerima jälle omavalitsuskoolidega, kellel selliseid riiklikke garantiisid ei ole. Ja see on jätkuv nõrkus kogu sellel asjal. Kuidas seda praktiseerima hakatakse, me täpselt ei tea, aga igatahes paljud sotsid on minuga olnud nelja silma all väga nõus ja siis kokkuvõttes ikkagi räägitakse ja tehakse teistpidi, ilmselgelt poliitilistel kaalutlustel.
Nii et erakoolidel siiski säilivad siin suuremad garantiid kui munitsipaalkoolidel ja see puudutab siis nii mitteallumist koolireformile, koolivõrgu reformile kui ka riigi otsefinantseerimises. Samas ju maksab riik teise käega raha selleks, et omavalitsused oma koolivõrku kokku tõmbavad, kuid era on jällegi see, kes ennast ise asutab ja siis esitab riigile arved. See ei ole kiusuküsimus. On selge, et erainitsiatiivi tuleb hinnata, tuleb ka toetada, mida me ka teeme ju haridustoetuse kaudu. Aga küsimus ei ole kiusus, küsimus on, kas riik oma raha saab kontrollida või mitte, kas ta saab teha parimaid otsuseid või mitte. Selle seaduse tagajärjel ta endiselt ei saa teha parimaid otsuseid ja see on probleem.
Mis selle tagajärg on? Endiselt on ohus ühtsuskool, haridusliku kihistumise risk on väga suur. Ja just see on see põhjus, miks kõigis demokraatlikes riikides on väga ranged piirangud erakoolidele, kuigi hinnatakse tõepoolest nende õppekvaliteeti tihti, nende paindlikkust ja neid ei piirata. Eesti tingimused on ka ilma selle seaduseta täiesti kasvuhoone omad, me kuidagi ei saa öelda, et me neid erakoole kiusaksime. Me soosime ka neid praegu.
Ja kurb on siin selles, et riigil on siin kohustus pakkuda tasuta haridust ja ta on sellega väga hästi hakkama saanud, me oleme absoluutses maailma tipus väga erinevatelt näitajatelt just nimelt koolihariduses ja selles mõttes sellist privilegeeritud suhtumist erasektoris ei oleks vaja. Ka Tartu puhul. On küll kena rääkida, et nad ei pidanud ehitama koolimaja, aga see koolimaja oli enne riigi poolt ehitatud. Miks pidi riik selle uuesti ehitama, kui ta oli kord juba erakoolidele antud? See on tõepoolest näide heast koostööst, aga seal ka on olnud väga suuri vigu selles koostöös. On ikkagi ülemakstud erakoole varasema seaduse põhjal. Kuidagi ei saa öelda, et erakool oleks ise selle kooli ehitanud. Ei, selle ehitas ka omal ajal riik. Nii et ...
Ma palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun! Kolm minutit juurde.

Jürgen Ligi
Mul on väga kahju sellest küsimusest, mis vist meie uusaasta tähistamisel üks sots küsis, et kas sa oled erakoolide vastu. Jumal hoidku, ma ei ole erakoolide vastu. Ma olen selle vastu, et ei seataks erasektorile privileege võrreldes riigisektoriga riigi funktsiooni täitmisel, riigi funktsiooni täitmisel. Koostöö on väga hea, aga koostöö eesmärk on parem haridus, mitte erasektori eelistamine riigile. Ja see on kogu see asi. Seda räägib parempoolne inimene. Saage aru ja süvenege ja kuulake, mis ma olen rääkinud.
Sellele probleemile on juhtinud tähelepanu ju väga erinevad institutsioonid: omavalitsus, president, õiguskantsler, Riigikontroll. Kõik on osutanud samadele probleemidele. Ja nüüd me oleme jälle tagasi, me jälle tekitame tunde, et meil on mingisugune rahastus, mis eelistab pidevalt siis kinnisvara laienemist, kui me teise käega peame seda kitsendama.
Üks selle era ja riigi äravahetamise pool on need uued narrused, mis siia sisse on kirjutatud. No mis asi? Miks peaksime meie sekkuma õppemaksu regulatsiooni üldse? Nüüd reguleeritakse seda veel, veel täiendavalt. Kui see on erasektor, kui see on eraalgatus, miks me läheme ütlema, kui palju ta võib maksu koguda? Miks me läheme reguleerima seda, mida erasektor peab kirjutama oma veebilehel? See on jabur ju, see ei ole seaduse objekt. Miks me läheme ütlema, mida erasektor tohib oma eelarves teha? See on ju narrus. Kui ta kogub õppemaksu, siis see on usalduse pinnal tehtav panus ja turg ise selle reguleerib. Kindlalt nad on kliendisõbralikud ja nad ei varasta seda raha ära. Miks me seadusega ette kirjutame, mida nad tohivad teha õppemaksu eest? See on totrus. Selles mõttes selle eelnõu kvaliteet on väga madal ja need riskid, hariduse sisu, kihistumise riskid on siin alles. Ma arvan, et me ei tohiks teha seadusi, mille kohta me ütleme, et küllap siin on vaja ikka tagasi tulla, siin on mured alles, eks ole, aga no hea küll, noh! Nii et natukene mehisust rohkem, sotsid! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel.

Priit Sibul
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti kooliharidusel läheb hästi. Me oleme edukad. Kuuldavasti imetleb pool maailma meid suurepäraste PISA tulemuste tõttu. Paljud teist teavad – ja vähemalt IRL-i ja meie tegemistele innukalt kaasaelav eelkõneleja Jürgen Ligi teab –, et loorberitele puhkama jäämine tähendab kaotust tulevikus. Päris paljud teist on ka märganud, et mis tahes eseme, nähtuse või valdkonna hindamine ühe mõõdiku põhjal ei ole kuigi arukas.
Maailma kiireimast vedurist on vähe kasu, kui ta vajalikku arvu vaguneid ei jaksa vedada. Banaalne näide, aga nii see on. Nendeks vaguniteks on laste tulevik täiskasvanuna, laste heaolu eest hoolivate vanemate otsused. Niisiis, oleme muutmas hariduskorraldust puudutavaid seadusi. Võtsime just vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, praegu menetleme erakooliseadust ja sellega muudetavaid teisi seadusi. Mõlemad eelnõud tekitavad kirgi. Muutsime erivajadustega laste hariduse finantseerimist, andes ühtlasi otsustusõiguse ja vastutuse omavalitsustele. See on suur muutus. Minu hea kolleeg IRL-i fraktsioonist, Tiina Kangro pelgab, et riigi vastutuseta jäävad probleemid lahendamata. Paraku on probleemid paljuski lahendamata aga ka praegu, kui erivajadustega õpilaste raha õpperahastamist suunab riik. Selle õppe finantseerimine suureneb omavalitsustes ja omavalitsustes on otsustajad lapsevanemale lähemal, väiksemates omavalitsustes sisuliselt isiklikult tuttavad. Selline lahendus võimaldab lapsevanemal olla nõudlik. Otsustajad on suhtlemisulatuses.
Haridusministeeriumi ja seadusandja poole peal on haridusvaldkonnas – ja mitte ainult – liiga sageli valitsemas tehtagu-mentaliteet. Gümnaasiumis õpitagu eesti keel. Tuleb tuttav ette? IRL-i inimestele vähemalt tuleb küll. Tihtipeale suudame me langetada mõistlike otsuseid, aga ei suuda näha protsesside jada, mis võiks viia nende teostumiseni vajalikus kvaliteedis.
Meie seaduseandjana ei suuda vajalikke korrektsioone luua ja ka ministeerium näitab vahel hämmastavat juhtimisvõimetust. Ma loodan, et erivajadustega lapsed ei ole haridusministeeriumi jaoks see miski, mille osas on probleem lahendatud ja teatepulk üle antud omavalitsustele. Vastutus jääb. Jääb ka meile siin. Terviku toimimise eest vastutatakse ikka riiklikul tasemel. Eelkõige on vastutus oma laste eest lapsevanematel ja siin jõuame me praeguse eelnõuni.
Lapsevanematel on põhiseaduslik õigus teha valikuid oma lapse hariduse osas. Erakooliseadusega luuakse võimalused laste ja vanemate valikute realiseerimiseks. Standardiseeritud riiklik munitsipaalne koolivõrk ei paku selleks piisavalt võimalusi ja seetõttu on sündinud erakoolid, lastevanemate loodud kogukonnakoolid. Need koolid on paljuski ka haridusuuenduse eestvedajad – katsetajad, kelle tegevuses leitakse head praktikat ja kogemusi ning avastatakse mõned, mis üldse ei toimi. Sellise kogemuse olemasolu on suur väärtus Eesti haridusmaastikule tervikuna. Kui standardiseeritud riiklik süsteem saab rappa minna tervikuna, siis väga erinevate koolidega haridusmaastik on tervikuna suunakindlam, väldib suur vigu ja on võimeline avastama ka rohkem võimalusi edasiliikumiseks. Edasi liikuma peab. Soome, Holland ja mitmedki teised formaalselt edukad haridusriigid katsetavad pidevalt, otsivad tulevikukooli, proovivad mõndagi, mis võib meile arusaamatu tunduda. Maailm on muutumises, erivajadusega lapsi tuleb juurde. Lapsevanematel on laste jaoks liiga vähe aega ning haridusliku kihistumise lähtekohaks ei ole valdavalt enam mitte lapsevanema jõukus, vaid ajaressurss, mida ta suudab lapsele ja perele pühendada. Muutuvad ka ootused haridusele. Kool ei saa selles keskkonnas staatiline olla.
Veel erivajadustega lastest. Hollandis võeti suund erivajadustega laste õpetamisele tavakoolis juba 1990-ndate alguses.
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde.

Priit Sibul
Panustati metoodikasse ja õpetajate koolitusse. Üleminek ja täiendusõpe toimus järk-järgult võrgustikuprintsiibil. Koolid, mis saavutasid vajaliku taseme ja kompetentsuse, asusid koolitama järgmiste koolide õpetajaid. Tulemusena juhtus midagi hämmastavat: praegu õpivad Hollandi algkooliõpilased ühes klassis kolmes erinevas tempos. Erivajadustega laste arenguvajadustele lahenduse otsimine viis ka n-ö tavaliste laste arenguvajaduste märkamiseni. Nii saavad tõuke anded ja hoolitakse ka nende laste eest, kes mõnes aines pole nii kiired kui teised. Kas meie suudame seda, selles on küsimus. Seda küsimust ei saa lahendada seadusega. Maagiline sõna "tehtagu" ei toimi. Siinkohal on vajalik lastevanemate nõudlikkust, õpetajate ja koolijuhtide soovi muuta oma praktikat ning haridusministeeriumi võimet leida muutuste toimimiseks võimalused ja vahendid. Püstitama peame eesmärgi. Erakoolid on Eesti haridussüsteemile oluline element ja IRL toetab seaduse vastuvõtmist. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kuna rohkem kõnesoove ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 520 lõpphääletus. Asume seda ette valmistama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 520. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 67 saadikut, vastu oli 24, erapooletuid 2. Seaduseelnõu 520 on seadusena vastu võetud.
Austatud kolleegid, hetke pärast ma kuulutan välja Riigikogu juhataja vaheaja, 20 minutit, kuid lubage mul enne vaheaega teile tutvustada ministrile umbusaldusavalduse nõude menetlemist. 20-minutiline vaheaeg on vajalik selleks, et ka koalitsioonifraktsioonide liikmed saaksid süveneda ja kõigepealt tutvuda selle tekstiga, mis on esitatud. Kõigepealt, ministri sõnavõtt kõnepuldist kuni 8 minutit. Siis küsimused ministrile ja iga Riigikogu liige saab esitada ühe suulise küsimuse. Siis läbirääkimised fraktsioonidele. Esimesena annab juhataja sõna selle fraktsiooni esindajale, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajateks. Enne lõpphääletust me teeme veel kohaloleku kontrolli, st selle umbusalduse vastuvõtmine või tagasilükkamine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Nii palju praegu. Kuulutan nüüd välja juhataja vaheaja, jätkame tööd 20 minuti pärast.
V a h e a e g 

3. 15:14 44 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile

Aseesimees Hanno Pevkur
Austatud Riigikogu! Läheme tänase päevakorraga edasi. Meil on päevakorras ministrile umbusalduse avaldamine. 44 Riigikogu liiget Eesti Reformierakonna fraktsioonist, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Eesti Vabaerakonna fraktsioonist on sellele umbusaldusavaldusele alla kirjutanud. Tutvustan teile ka meie kodukorda selle päevakorrapunkti juures. Kõigepealt on ministri sõnavõtt kuni kaheksa minutit, siis on igal Riigikogu liikmel üks suuline küsimus, seejärel on fraktsioonide esindajatel võimalik läbirääkimiste käigus kuni kaheksa minutit puldist või kaks minutit koha pealt võtta sõna ja siis on lõpphääletus. Lõpphääletusel on ministrile avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu häälteenamus. Kui kellelgi küsimusi menetlemise kohta ei ole, siis palun kõnetooli majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel siin teie ees seista ja anda vastuseid teie arupärimisele või siis umbusaldusavaldusele. Ja see ei ole minu jaoks esimene kord olla Riigikogu saalis, kui arutatakse ministri umbusaldust. Muiste oleme me seda ikka ette valmistanud põhjalikkusega ja sisuliselt. Ja viimane kord oli siis, kui suur osa teist siin saalis hääletas eelmise peaministri Taavi Rõivase umbusalduse poolt. Ma arvan, et on kohane meelde tuletada, et mida siis ette heideti. Tuletan meelde ühe lõigu: "Taavi Rõivase valitsused on aastaid eiranud kriisi põllumajanduses, lastes rahvastiku äratoitmise, regionaalpoliitika elujõulisuse ning ekspordi seisukohalt üliolulisel sektoril liikuda hääbumise suunas. Valitsus vaatab hoolimatult pealt, kuidas oluline majandussektor kokku variseb." Seega ei ole mingi ime, et peale eelmise valitsuse tegevuse lõppu koalitsiooniläbirääkimistel seisime me väga kindlalt selle eest, et põllumajandust toetada. Keskerakond kaitses läbirääkimistel oma pikaaegseid seisukohti, taotledes põllumeestele üleminekutoetuste taastamist, kriisiabi väljamaksmist maksimaalselt lubatud mahus ning seakatku tagajärjel tugevalt kannatanud seakasvatajate toetamist. Põllumajandustoetuste osas otsuseid langetades lähtuti sektori esindusorganisatsioonide palvetest. Muuseas, needsamad organisatsioonid on veel kord üle kinnitanud, et tehtud sammud olid õiged ja midagi korruptiivset seal ei olnud. Ma võin südamerahuga väita, et meedias ja nüüd ka umbusalduses esitatud konstruktsioon mõnele ettevõttele eriti soodsast otsusest ei vasta mitte kuidagi tõele. Veelgi enam, valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel, millel ma aasta tagasi osalesin, ei arutatud kordagi võimalike toetuste jaotamise mehhanisme, mis oleks võimaldanud kellelegi siseinfot hankida. Vaatamata lahvatanud meedikärale, leian endiselt, et seakasvatajate toetamine raskel ajal oli õige otsus. Veel kord, ühegi konkreetse põllumehe või farmi toetuseks põllumeestele lisavahendeid ei jagatud ja valitsus ei otsusta, kes toetust saavad. Kõik umbusalduses sellel teemal esitatud kahtlustused on ümber lükatud ja seda juba eelmisel aastal. Aga mis puutub teie uude väitesse, tsiteerin, "see kehtib nii sigade tõuaretustoetuse kui seakatkuga seotud tsoonide tingimuste muutmise puhul ning seda ei toetanud seni erapooletu ekspertiis", siis juhin teie tähelepanu faktile, mida isegi mina teadsin: need tsoonid kehtestab Euroopa Komisjon.
Nüüd aga tasuta maakondlikust bussitranspordist. Mind ei üllata Reformierakonna ükskõiksus ja põlgus maaelu edendamise osas, kuid see ei tähenda, et tänane valitsus peaks istuma, käed rüpes. Meie soov on parandada maainimeste liikumisvõimalusi ja vähendada nende kulutusi transpordile. Üheks sammuks oli loomulikult eelmise valitsuse diisliaktsiisiplaani tühistamine. Te soovisite tõsta diisliaktsiisi, see jäi ära. Teiseks aga lisavahendid maakonnabussiliinidele. Ja kindlasti ei päde väide, mida umbusaldajad on püüdnud esitada, et tasuta ühistransport on mõeldud bussifirmade tulude suurendamiseks. Maakonnaliinidel teenust osutavad ettevõtted valitakse avaliku hanke tulemusena ja neid ettevõtjaid on palju. Need ettevõtjad on valitud erinevate ministrite ajal. Selge on see, et mõni neist on võitnud seni, paljud võidavad ka tulevikus, aga bussifirma saab fikseeritud liinikilomeetritasu ja tänavu tuleb sellest 2/3 siis dotatsioonist ja 1/3 piletitulust, edaspidi tuleb kõik dotatsioonist, aga bussifirma jaoks jääb summa samaks. Ma nägin uudistest, et Mart Helme tundis muret, et tema ei tea, kuidas tasuta sõidu puhul hakkavad toimuma uued hanked. Ma kordan üle, et Eestis on juba kogu maa kaetud 55 pikaajalise liinilepinguga, mis valdavalt kestavad 8 aastat ja need lepingud jäävad kehtima. Samuti jääb kehtima omal ajal sõlmitud liinikilomeetritasu. See summa on paljude lepingute puhul juba algusest saati paigas, muutub ainult seoses indekseerimisega, mingeid uusi hankeid korraldama ei hakata. Aga kui EKRE fraktsioon soovib täpsemat ülevaadet, siis olen rõõmuga valmis tulema teie koosolekule ja andma põhjaliku ülevaate ühistranspordist. Ühtegi tasuta ühistranspordi käivitamisel langetatavat otsust ei tehta erakondlikku ja perekondlikku liini järgides, kuid eks umbusaldajad mõtlevad enda rikutuse tasemel. Oli ju ühel umbusaldusele alla kirjutanud inimesel endal majandusministrina osalus bussifirmas, kes tema ametiajal võitis spetsiifiliste tingimustega liinihankeid.
Ma palun lisaaega!

Aseesimees Hanno Pevkur
Palun! Kolm minutit lisaaega.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Meedias on loodud konstruktsioon, et tasuta ühistranspordile üleminekul tuleb valida liinide tihendamise ja tasuta sõidu vahel. See ei ole nii. Olemasolev plaan näeb ette mõlemat, kuhu ja mis kellaaegadel bussid viivad, jääb kohalike ühistranspordikeskuste otsustada. Seega ei tasu karta, et keegi hakkab ministeeriumist kohalikke vajadusi ette kirjutama. Eksivad ka need, kes väidavad, et juba täna keegi maakondlikku ühistransporti ei kasuta. Möödunud aastal tehti 18 miljonit reisi. Ühistranspordis oleme leidnud lisavahendeid ka teistele transpordiliikidele. Saaremaa saab kõrgperioodil tihedama parvlaevaühenduse ja lennuühendus saarte vahel muutub paremaks. Raudtee, mis minu ministriks saades oli sügavas miinuses, on aidatud tasakaalu. Lisaks leidis valitsus võimaluse lisavahenditeks, et tõsta sõidukiirusi raudteel Narva ja Tartu suunas ja ka Elroni dotatsioon kasvab käesoleval aastal 9 miljoni euro võrra.
Räägime nüüd ka piirkondlikest investeeringutest. Umbusaldajad on Pärnu lennujaama, Haapsalu raudtee ja Saaremaa sadama vastu. Haapsalu raudtee taastamisest on räägitud aastaid. Teate, siin Riigikogus on ka toetusrühm, sinna kuulub 42 Riigikogu liiget ja seda juhib inimene, kes on andnud allkirja umbusaldusavaldusele. Riigikogu sai möödunud aastal saarlaste pöördumise, kus Saaremaa valla inimesed taotlevad Mõntu sadama süvendamist, et saaks taastada rahvusvahelise laevaliini. Sellel pöördumisel on saarlaste allkirjad, üks neist on ka endine Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi. Valitsus on toetanud erinevaid ettevõtlusi erineval viisil, riigieelarves mõnele üksikobjektile toetuse ettenägemine ei ole tavapäratu. Näiteks 2018. aastal toetatakse üksikobjektina lisaks veel ka Arvo Pärdi Keskust, möödunud aasta eelarves oli otsetoetus Lilleküla staadionile. Mõntu sadam on muu hulgas ka varem riigieelarvest toetust saanud. Mõntu sadama näol on tegemist saarlaste jaoks väga olulise sadamaga, millel on potentsiaali elavdada tulevikus turismi ja kaubavedu, samuti elavdab sadam kohalikku elu ja tõstab piirkonna üldist atraktiivsust ja rahvusvaheline laevaliin on kirjas ka valla ühinemislepingus. Mõntu sadama süvendamine on eelduseks, et Saaremaa vald saaks pidada läbirääkimisi Ventspilsi linnaga liini taaskäivitamiseks, mille on piirkonnale selgelt laiem mõju. Samasugune mõju on ka läänlaste jaoks raudteel ja pärnakate jaoks lennujaamal. On vajalik, et valitsus investeeringuotsuseid tehes omab ka teatud regionaalset vaadet.
Ja lõpetuseks veel paar sõna riigiettevõtte EVR Cargo vagunirendi ärisuuna kohta. See pole uus suund, seda tehti ka eelmiste ministrite ajal. On oluline märkida, et see pole vastuolus Euroopa Liidu sanktsioonidega. EVR Cargo juhtide kinnitusel ei ole ka rentnike hulgas kedagi, kes seostus sanktsioonidega, ja ka Euroopa Liidu transpordivaldkonna tippjuht Henrik Hololei on kinnitanud juba suvel, teema tekkides, tsiteerin: "Olles ise Vene-vastaste sanktsioonidega tegelenud, ei näe ma kuskilt otsast, et mindaks sanktsioonidega vastuollu. Venemaa raudteega tehakse palju koostööd ja paljudel Lääne ettevõtetel on nendega ühiseid ettevõtmisi." Tänan teid tähelepanu eest! Olen valmis vastama küsimustele.

Aseesimees Hanno Pevkur
Hea minister, nii ka on, teile on küsimusi Riigikogu liikmetelt. Küsimuste vooru avab Andres Herkel. Palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Selle Mõntu sadama raha eest 400 000 eurot sai Keskerakond Saaremaale endale uue liidri Mihkel Undresti näol. See oli ilmselt tema Keskerakonnaga sidumise hind. Mille poolest selle raha eraldamine erineb Tallinna avaliku raha kasutamisest 2013 Edgar Savisaare personaalreklaamiks, mida ta pidi üle 100 000 euro tagasi maksma, ja nüüd eetriaja ostmises PBK-lt Mihhail Kõrvalti kasuks? Mina näen kõigis nendes eraldistes avaliku raha kasutamist erakondlikes huvides. 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Mõntu sadama süvendamine on eeldus, et Saaremaa saab käivitada rahvusvahelise laevaliini, mis toimis Mõntu ja Ventspilsi sadama vahel aastatel 2005–2008. Ja toona ta näitas vägagi positiivset mõju Saaremaa turismisektorile. Nagu ma enne mainisin, selle laevaliini taastamine on ka ühinemislepingus kirjas. Aga eeltingimus on sadama süvendamine. Ja seda, et seda sadamat peetakse Saaremaal prioriteetseks, on kinnitanud ka suure Saaremaa ühendvalla inimesed, kes on seda taotlenud eelmisel aastal. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud minister! Ma tänan, et te eraldi pöörasite tähelepanu meie fraktsiooni muredele. Tõepoolest, meie osalesime ka Rõivase valitsuse umbusaldamisel ja põllumajanduskriis oli üks oluline põhjus selleks. Toetasime tookord ja toetasime ka praegu istuvat valitsust selles otsuses suurendada põllumajandustoetusi. Mida me ei toeta, on Keskerakonnale Tallinna linnast väga tuttav skeem nende taoliste toetuste puhul teha nii, et omad saavad suurema kasu kui avalikkus. See on meie põhietteheide. Nendes kõikides punktides on meie põhietteheide see, et see n-ö avaliku raha jagamine kuidagi teeb alati kasusaajate ringis keskerakondlaste hulga suuremaks, kui muidu võiks arvata. Aga mul on konkreetsem küsimus nende ühistranspordi, n-ö tasuta ühistranspordi tegemise puhul. Üsna tüüpiline praegusele valitsusele on see, et kui kuskil midagi antakse, siis mujalt võetakse ära. Ja antud juhu rongipileti hind ju tõusis. Kas te siin tõesti ebaloogilisust ei näe? 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Antud hetkel oleme me olukorras, kus rongid on reisija kohta väga palju kõvemalt doteeritud kui maakonna bussiliinid. Me leidsime 9 miljonit selle aasta riigieelarves, et toetada Elronit enam. See on väga kõva toetus raudteetranspordile. Ma arvan, et see ongi võti. Ja tegelikult raudtee hinnatõus on olnud regulaarselt iga-aastaselt võimalik. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Eestis on põllumajandust alati toetatud nende pikkade aastate jooksul, kui oli põllumajandusminister Seeder kui ka hiljem, kui härra Kruuse seda tööd tegi. Küll aga muutus asjaajamine hämaraks ja kummaliseks sellest hetkest, kui keskerakondlased need vastutavad ametipostid üle võtsid, ja seda on kronoloogiliselt ka ajakirjanduses tõestatud. Manipuleeriti tingimustega sel viisil, et see oli kasulik just keskerakondlaste ja teie elukaaslasega seotud ettevõtmiste ja ühistuga. Te olete ise hiljem ajakirjanduses seda huvide konflikti naeruvääristanud, toonud absurdseid näiteid selle kohta, kuidas huvide konflikt puudus ja kuidas kõik ju laua taga teadsid teie seotusest selle sektoriga. Kas te tänaseks päevaks olete oma seisukohti muutnud, võib-olla natukene järele mõelnud? Võib-olla oleks koht oma eksimust tunnistada? Võib-olla vabandada? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh selle küsimuse eest! Te eksite oma küsimuses, kui te ütlete, et eelnevalt, eelmise valitsuse ajal oli põllumajanduses kõik korras. Avasin siin Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eelmise aasta kokkuvõtva teate, kus nad ütlevad, mida nad saavutasid eelmisel aastal, mida üle-eelmisel aastal, kui oli teie valitsus, veel ei olnud. Esiteks, põllumajandustootjatele maksti üleminekutoetusi, ennem ei olnud. Teiseks, piima- ja seakasvatajale maksti täies mahus välja kriisiabi. Euroopa Komisjon otsustas toetada taimekasvatajaid, seakasvatajatele maksti arendustoetust, taas on otsetoetuste ühtlustamine päevakorras, Euroopa Liidu tasemel siis. Ka veel üks muutus, mis on minust tulenev, aga mitte ühtegi ettevõtet eraldi silmas pidades: traktorid ja liikurmasinad vabastati saateautode kohustusest, oluline kõigile põllumeestele. Peetakse tähtsaks ka mitmeid edusamme rohestamise valdkonnas, looma- ja linnukasvatajad pääsesid registreerimiskohustusest jne, jne. Nii et need põllumajanduse esindusorganisatsioonid oskavad tänase valitsuse maaelupoliitikat hinnata küll. Ja eelmisel valitsusel oli väga palju tegematajätmisi, ega muidu ei oleks need põllumehed siin Toompeal meeleavaldusel olnud. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Annan edasi rahulolematuse maainimeste poolt ja sisuliselt nende autoettevõtjate poolt, kes omavad kusagil viie auto kanti ja kes peavad maksma nüüd suuri makse ja panevad lihtsalt ettevõtte kinni, kuna on võimatu edaspidi teostada edaspidi ... Müüvad autod maha, on võimatu enam konkureerida suurte ettevõtetega ja üldse kusagil tööd saada. Ja veel, maal elavad ja taludes toimetavad inimesed, kes omavad vanu nõukogudeaegseid autosid – 7,5 tonnini on seal GAZ 53, 52 – ja nad peavad selleks, et oma toimetusi seal kodus toimetada, maksma 9 eurot päeva eest. Ütlevad, et jaa, näed, naabrimees omab käruga traktorit käruga, temal on asi kerge, aga mina vana rumal omal ajal selle auto soetasin, et kodus toimetada. Kuidas te hindate seadusi, mis said nüüd teie ajal toimetatud ja vastu võetud nende autode maksustamise osas? 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, lugupeetud Raivo Põldaru! Te räägite raskeveokite teekasutustasust, mis sai kehtestatud 1. jaanuarist. Ja sellega oli Eesti eelviimane Euroopa Liidu riik, kes raskeveokitele selle tasu kehtestas. Viimasena on jäänud Soome ja Soome majandusministeerium on juba palunud meie näidet, kuidas seda kehtestada, öeldes, et järgmisel aastal kehtestab Soome samasuguse tasu. Eelkõige on see mõeldud selle jaoks, et raskeveokitasu maksaks Eestis ka need masinad, mis ei ole Eesti registris, mis ka ei tangi siin, aga läbivad Eestit transiidina ja kasutavad seega meie taristut. Esimese nädala kogemus ütleb ka, et kolmandiku selle raskeveokimaksust ongi maksnud need masinad, mis ei ole Eesti registris. Siin tuleb panna lauale ... Ma enne ka mainisin, et see valitsus jättis aastaks 2018 planeeritud diisliaktsiisi tõusu. Selleks planeeriti 30 miljonit lisatulu. Seda tõusu ei tulnud, selle asemel tuli raskeveoki tasu, milleks planeeritakse 17 miljonit ja sellest 17 miljonist veel omakorda päris suur osa rahvusvahelistest vedudest. Nii et ma arvan, et need inimesed, kes peavad ettevõtet, näiteks viie masinaga, tegelikult on võidus. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Austatud minister! Teile heidetakse ette, et te majandusministrina otsuste tegemisel ei lähtu majanduslikest kaalutlustest ja te ei taha kuulata ekspertide hinnanguid. Mul on küsimus Harjumaa bussiliinide kohta. Olukorras, kus teie soovil tuleksid tasuta bussiveod, ma küsin, mis juhtub siis kommertsvedudega. Eksperdid ütlevad, et see toob kaasa kommertsliinide sulgemise, hinnatõusud kommertsliinidel. Kommertsliinidel Harjumaal on näiteks väga suur tähtsus. Bussiliiklus on hõre ja need sagedused võiksid olla suuremad. Kas teil on olemas eksperthinnanguid või analüüse, mis ütlevad, et tasuta bussiliinid Harjumaal ei too kaasa kommertsbussiliinide sulgemise ja hinnatõuse? Kui teil on need eksperthinnangud ja analüüsid, kas te saate neid meile esitada? Kui teil need on, kas te võiksite neid lühidalt siin praegu refereerida? Tänan!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Lugupeetud Aivar Sõerd! Te eksite, Harjumaal ei ole bussiühendus hõre. Harjumaal on avaliku teenindamise lepinguga 6 miljonit liinikilomeetrit ja lisaks veel kommertsliinidel umbes sama palju. Ja juurde on võimalik neid liine veel tihendamiseks panna, selle jaoks on riigieelarves raha olemas. Nüüd kui te küsite, kas ma kuulan eksperte, Jah, ma kuulan eksperte, isegi neid eksperte, kes pole oma nõu andnud täpselt mulle, vaid on andnud seda ka teistele. Ja selles suhtes pange tähele palun seda, et  veel eelmine valitsus, Taavi Rõivas võttis kokku ekspertide rühma, seda juhtis Erkki Raasuke, sealt tulid välja punktid, et mida peaks tegema majanduse elavdamiseks. Üks selge nõuanne oli see, et tehke maainimestele töölesõitmine odavamaks. Tasuta ühistransport oli seal nõuannetes kirjas. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Austatud juhataja! Väga lugupeetud minister! Via Baltica Pärnu ja Pärnu-Jaagupi vaheline lõik võttis sel pühapäeval kaks järjekordset ohvrit. Sõitsin kaks tundi tagasi sellest lõigust mööda. Väga vilets tunne oli. Minu küsimus on siit sellest, just eriti sinule kui majandusministrile, miks sa eelistad lennukilt rahakülvi – pean silmas tasuta ühistransporti –, teades, et tegelikult hind ei ole täna mitte kõige suurem probleem, kui me räägime ühistranspordist, vaid pigem tihedus ja kättesaadavus ja mugavus. Miks sa eelistad rahakülvi lennukilt, tegelikult investeeringutele teedesse, lisades selle paarkümmend miljonit ja säästes sellega tegelikult mitmeid inimelusid? See 2 + 1 variant, mida sina toetad, minule teadaolevalt ei ole lahendus sellele, vaadates seda autode hulka, mis sellel lõigul liigub. 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tänan küsimuse eest! Suurimad taristuinvesteeringud, mis lähiaastatel Pärnumaal ellu viiakse, puudutavad just eelkõige Via Baltica arengut. Selle parendamiseks on tulevatel aastatel eraldatud veel täiendavad 44 miljonit eurot, just 2 + 2 ridade ehitamiseks. Erinevad teedesse tehtavad investeeringud tuginevad uuringutele. Me lähtusime siis liiklustihedusest ja liiklusohutusest. Kui võrrelda näiteks Tallinna–Tartu maanteed ja Via Balticat liiklustiheduse poolest, siis mõlemal maanteel on võimalik leida lõike, mille liiklustihedus on üle 10 000 masina ööpäevas ja mis vajavad neljarealiseks muutmist. Esimene otsus Via Baltica neljarealiseks muutmiseks tuli sellelt valitsuselt, enne mindi edasi plaaniga 2 + 1. Ja ma usun ka, et kõik, kes on sõitnud Pärnu maanteel, nii nagu mina seda tihedasti teen, teavad, et need olukorrad on ohtlikud, sest just Pärnu maanteel Via Baltical on kõige rohkem autoronge.
Nüüd, räägime siis muutusest. Milline positiivne muutus on saanud osaks Via Balticale? Seni oli põhirõhk Tartu suunal, Tartu suuna arendamisel, ja Pärnu lõik oli täielikus vaeslapse osas. Arvud kinnitavad seda. Tallinna–Tartu maanteesse on eelmisel eelarveperioodil investeeritud 115,6 miljonit eurot ja selleks perioodiks – ja need on siis ka need Euroopa Liidu rahad – planeeritakse 109,6 miljonit eurot. Me peame leidma teehoiukavasse selle jaoks, et kuni Mäoni saaks neljarealiseks ehitatud, veel 40 miljonit lisainvesteeringuid Tallinna–Tartu maanteesse. Aga Tallinna–Pärnu maanteesse enne selle valitsuse tööle hakkamist oli investeeritud vaid 39,3 miljonit eurot. Rõhutan: liiklustihedus on täiesti võrreldav. Nii et ma arvan, et see, et on tehtud esimesed investeerimisotsused, leitud 44 miljonit 2 + 2 ehitamiseks, on väga tänuväärsed, aga mitte piisavad. Ja loomulikult 2019 tuleb nende investeeringutega ka Via Baltica suunal edasi minna. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Me oleme nüüd praktiliselt kõikidele küsimustele, mis siit saalis on esitatud, saanud vastuseks propagandat. Aitäh! Te esitate seda meisterlikult, tuleb tunnustust avaldada, aga tegelikke vastuseid me ikkagi hästi ei saa. Minu küsimus puudutab nüüd tegelikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seaduskuulekust ja kompetentsust. Teatavasti kavandatakse 2 + 2 maanteede ehitamist lähtuvalt Rootsi riigi normidest, mitte Eesti Vabariigis kehtivatest laiusnormidest. Nüüd ongi minu küsimus, kuidas see on võimalik. Ja ärge vastake, et see on Maanteeameti otsus. Ei ole, me küsisime järele ja seal öeldi, et korraldus tuli teie poolt juhitavast ministeeriumist. Kuidas see ikkagi võimalik on, et me kasutame teise riigi norme, mis ei vasta meil kehtivate normidega, ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium paneb silmad kinni ja ütleb, et kõik on korras? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, lugupeetud Mart Helme! Ma püüan teile anda sisulisi vastuseid, see ei ole propaganda. Mulle lihtsalt kohati jääb mulje, et arupärijad ei ole faktidega tutvunud ja on lihtsalt esitanud, siin praegusel juhul küll mitte arupärimise, vaid umbusalduse rõõmust seda teha. Seetõttu püüan ma teile anda sisulisi vastuseid. Mis puutub nüüd 2 + 2 maantee ehitamisse, siis te olete sel teemal eraldi esitanud arupärimise. Ühel lähedasel esmaspäeval saame me veeta siin pikki ja põhjalikke hetki, et sellel teemal täpsemalt kõneleda. Ennem seda kohtun ma ka Maanteeametiga, et teada saada, miks just sellistest normidest lähtutakse. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Te olete olnud ametis veidi üle aasta. Vaatasin, et praktilistelt kõikides ajalehtede juhtkirjade tasandil on teie erinevaid otsuseid jõuliselt kritiseeritud. Täna oleme me siin, et arutada teie umbusaldust. Teie kõnes ja teie vastustes pidevalt te ütlete, et eksivad ajakirjanikud, eksivad teie oponendid. Kas te olete analüüsinud ja mõelnud, kas te ise ka olete teinud mõne vea, et ei ajakirjandus ega oponendid suuda teid mõista? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh küsimuse eest! Eks juhtkirju ole olnud erinevaid, mina positiivse inimesena panen neid häid juhtkirju tähele. Näiteks täna üks minu kodulinna ajalehes Pärnu Postimehes oli väga toetav ja ei mõistnud seda, miks te teete seda umbusaldust, sellel ei ole ju mõtet ja sellel ei ole ka põhjust taga. Nüüd kas ma olen teinud vigu? Jah, ma olen sõnakas, et minuga on ju huvitav siin mõtteid vahetada. Kui ma annaksin teile mittemidagiütlevaid vastuseid, vaevalt oleks ka nii palju toredaid küsimusi. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Proua minister! Teiega oleks huvitav mõtteid jagada, kui te mõne mõtte väljendaksite. Tuletan meelde, et teile heidetakse ette kolme asja: esiteks, omakasumuster, teiseks, majandusliku argumentatsiooni puudumine ja kolmandaks, kogu maailma süüdistamine. Ja siis sinna juurde, kogu majanduslik argumentatsioon on see, et mina andsin raha ja teie ei andnud. See ei ole päris see, kuidas majandusinimesed räägivad. Majandusinimesed räägivad, kas riik peaks tegema seda ja mis järjekorras seda asja peaks tegema. Teie motivatsioon on kogu aeg vastupidine – omad kõigepealt. Öelge, kas te olete proovinud kunagi oma otsuseid põhjendada ka tasuvusanalüüside, jätkusuutlikkuse, sellise alternatiivide võrdluse pinnalt, nagu majandusinimesed räägivad. Kas olete kunagi proovinud? Arvestage, et see raha ei tule kuskilt lõputust kaukast, vaid alati on vaja teha valikuid. Teil on seda raha rohkem, aga ... Kas olete kunagi proovinud?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Lugupeetud Jürgen Ligi! Siin on erinevad põhjused, miks keegi teist siin saalis on. Kui umbusaldus üle anti, kuulsin ma, et see on sellepärast, et ma olen edasi liikunud Rail Balticu ehitamisega. Jah, Martin Helme kõnetoolis ütles seda. Te vangutate pead, aga täpselt nii see oli. Jah, seal on tasuvusanalüüsid taga. Nüüd küsimus, teile ei meeldi ja te olete allkirjaga öelnud, et ma olen eksinud Haapsalu raudteed taastama asudes. Teile ei meeldi Pärnu lennujaam. Jah, meil on analüüsid taga. Aastaid ja aastaid on kohalik piirkond arvutanud ja seletanud, miks see tooks regionaalset kasvu. Nii et igapäevaselt, igapäevaselt tegeleme selle nimel, et Eesti majandus läheks paremini. Tõsi, teil on ka mitmed küsimused, mida te minu käest ei küsi. Näiteks pole te peatunud sellel, et majandusministeeriumis koos Veeteede Ametiga tehakse iga päev tööd selle nimel, et muuta Eesti atraktiivsemaks mereriigiks. Töötame selle nimel, et suured kaubalaevad tuleksid tagasi Eesti lipu alla. Või töötame selle nimel, koos Tallinna Sadamaga, et Tallinna Sadama IPO – muuseas, selle sajandi esimene riigiettevõtte IPO – saaks edukalt läbi viidud. Nii et analüüse on rohkem, kui teie ilmselt oma sportlasekarjääri jooksul olete suvatsenud läbi lugeda. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh! Hea majandusminister! Mina olen siis see salapärane eelmine majandusminister, kes on omanud erastamisväärtpaberite eest 24 Viljandi ATP ehk hilisema Hansabussi aktsiat. Nende 24 aktsiaga olen Eesti bussiturul olnud lausa suur tegija ja need aktsiad on alati olnud ka minu majandusliku huvide deklaratsioonis kirjas. Ministriameti tõttu lahkusin bussiturult, tunnistan, kokku 18 euro eest ja juba paar aastat mõtlen, kuidas seda summat paigutada. Aga kõik see teie jutt tegelikult viitab sellele, mida ka Jürgen Ligi ütles, et sellest, et rääkida sisust, te ründate küsijaid ja sisulisi argumente. Minu küsimus on Cargo Vene äride kohta. Te ütlete, et kõik see tegevus on toimunud varem. Mina kinnitan, et ministrina minult selline avantüür heakskiitu ei oleks saanud. Minu küsimus on, mis on tegelikud põhjused, et sinult see sai. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Tõepoolest mainisin teid, kui pidasin silmas, et Hansabussid Võrumaa liinihanke teie ametisoleku ajal võitsid ja see tõi kaasa pikki segadusi, sest seal oli spetsiifiline tingimus. Lahenduse leidis see juba uue ministri ajal. Nüüd, mis puudutab EVR Cargot, siis räägime äri sisust. Tegemist on vara rendiga transpordisektoris, nii nagu see on kaubikute rent, autohaagiste rent, vedurite rent, laevade prahtimine. Antud juhul on tegemist vagunite rendiga ja Eesti Raudtee, hilisem EVR Cargo, on seda teinud juba alates 2000. aastate algusest. Ma arvan, et selle puhul kõige olulisem on öelda, et peamine huvi vagunite rendi suhtes on tulnud ida-lääne suunalt ehk siis India, Hiina ja Kasahstani suunalt, nendelt, kes neid kaubamahte teenindavad. Ja veel kord sanktsioonidest. EVR Cargo on kontrollinud vastaspooli sanktsioonide osas. Vagunid ja vagunite äri ei ole sanktsioonide all, ka meie rentnikud või siis EVR Cargo rentnikud ei ole. Ja ma nägin ka arupärimises või vähemalt selle mustandis väidet, et te ütlesite, et me kuidagi aitame sanktsioonide all olevaid ettevõteid nende likviidsusprobleemidega. Et veel kord, Venemaa raudtee ei ole sanktsioonide all, RŽD ehk Venemaa Raudteed korraldas 1. märtsil 2017 võlakirjaemissiooni Euroopa Liidu liikmesriigi börsil, Iiri börsil summas 500 miljonit USA dollarit ja korraldajaks oli USA suurpank J. P. Morgan. Nüüd miks EVR Cargo seda ärisuunda edasi arendab? Sellepärast et nende mahud on tõsiselt langenud. Ja just tänu sellele ärisuunale oli võimalik eelmine majandusaasta lõpetada suhteliselt väikese miinusega. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud istungijuhataja! Hea minister! Noh, kuidas siin Jürgen Ligile vastate teravmeelitsedes, siis ma pean küll nentima, et ma pigem usaldan Jürgenit kordades rohkem majandusküsimustes, kuna terves kehas terve vaim, nagu te mainisite spordikarjääri tema puhul. Aga te tõite ka tänuväärse teema sisse, mis mulle väga korda läheb, milleks on laevandussektor ja nimelt kaubalaevade Eesti lipu alla meelitamine. Kuid samal ajal te teate ka väga hästi, et väga oluline Eestile on ka reisilaevandus, mis on üks osa n-ö ka kaubavedudest. Ja on olemas ka üks suurimaid ettevõtteid Läänemere regioonis, kes on sel teemal korduvalt sõna võtnud ja kes on oma mitmeid laevu viinud ka Läti lipu alla. Minu küsimus on see: millal teie majandusministrina – kuna te olete antud teemas ülimalt kompetentne – jõuate selleni, et me ei tekitaks erisusi kaubalaevade ja reisilaevade vahel? Millal te teete maksusoodustusi reisilaevandusele? 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tänan küsimuse eest! Erinevalt teist ei ole mina reisilaeval töötanud, aga pean sektorit väga oluliseks. Ja eks kogu merendussektor võidab sellest, et me teeme tõsiseid investeeringuid ja tõsist tööd selle nimel, et meie kaldasektor oleks konkurentsivõimeline ja veel atraktiivsem kui ülejäänud Euroopa Liidu riikides. Me peame silmas pidama, et maksupoliitikas ei saa me võistelda mugavuslipu riikidega. Meie jaoks ka merendussektorile jääb maks alles. Aga tõsi on ka see, et ülejäänud Euroopa Liidu riikides on merendusele tehtud erandeid. Meie oleme senimaani igasugused erandid sektorile välistanud. Ja tulemus on siis see, et suurtest kaubalaevadest ei ole jäänud meie registrisse mitte ühtegi laeva. Nii et alustame sellest, kus olukord on kõige hullem. Lisaks vaatame me üle ka veeteede tasud, sest ka need on nii mõnegi laeva kategooria puhul, näiteks puitlastlaevade ja tankerite puhul, kahjustamas meie konkurentsivõimet.

Aseesimees Hanno Pevkur
Järgmisena palun Maris Lauri!

Maris Lauri
Aitäh! Hea minister! Te siin olete kinnitanud, et te kuulate kõiki. Mina tean seda, et üks asi on kuulamine ja teine asi on arvesse võtmine. Ja mulle ikkagi tundub, et võib-olla te tõesti kuulete, et keegi räägib, aga te ei võta neid asju arvesse. Miks ma seda julgen väita on see, et te siinsamas puldis natuke aega tagasi, väites, et kõik teised eksivad, ütlesite ka seda, et majandusarengu töögrupp soovitas tasuta transporti maapiirkondades. Olles ise olnud selle töögrupi liige, saan mina öelda, et sellist soovitust seal sees ei olnud. Nii. Mina teen siit sellest kaks järeldust: te kas teadlikult valetate või, teiseks, te pole seda materjali lugenud. Kumb see nüüd siis õige on? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Lugupeetud proua Maris Lauri! Pean tunnistama, et kuigi mul on kaasas siin mapp, ei ole mul kaasas seda aruannet, aga ma ei oleks teile väitnud midagi, mida ma ei oleks eelnevatel päevadel üle kontrollinud. Nüüd, mis puutub sellesse, et kuulamine on oluline, jaa, loomulikult, aga kindlasti peate ka teie mind kuulama. Ma pole hetkegi väitnud siin, et kõik teised valetavad. See ei oleks adekvaatne reageering. Meil on erinev maailmavaade, me lähtume erinevatest küsimustest. Teie jaoks ilmselt majandusinimesena maaelu ei olegi kuidagi otstarbekas ja seda ei peaks toetama, aga mina olen seda meelt, et Eestis väärib ka regionaalpoliitika investeeringuid ja toetust ja seda ei saa ette heita. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Yoko Alender, palun!

Yoko Alender
Aitäh! Hea minister! Transpordispetsialistid on olnud ülimalt kriitilised teie plaanile külvata raha riigi poolt kinnimakstud bussitranspordile, selmet suunata vahendid näiteks rongiliiklusesse, kus on täna olemas suur nõudlus ja vajadus pikemate rongide järgi. Ütlesite, et olete suurendanud toetust Elronile, samal ajal see raha võetakse ju riigi rahakotti tagasi ja kasutusmugavus inimeste jaoks sellest ei tõuse. Inimesed on rongis nõus maksma pileti eest raha, sest sõit on mugav. Raudteetrasside lähikonnas elab tervelt 80% Eesti elanikest ja reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil saab vähendada aegruumilist vahemaad. Miks te käitute populistlikult, raha külvates, teades, et see seab tegelikult ohtu kogu edasise riigi ühistranspordi kvaliteedi? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Me investeerime ka raudteesse. Vaatame siis neid numbreid. Majandusministriks asudes ma avastasin, et Eesti Raudtee on olukorras, kus tal on katmata kumulatiivne kahjum. 2017. aasta riigieelarve muutmise seadusega leidsime me selle kahjumi katmiseks erakorraliselt täiendavad 12 miljonit eurot. Ma juhin tähelepanu, et seda oleks pidanud tegema jooksvalt, sest raudteeseaduse § 492 lõige 5 sätestab, et riik peab tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava infrastruktuuriettevõtha tulud ja raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Lisaks sellele, et Eesti Raudtee sai toetust, võttis valitsus vastu suuremahuliste taristuinvesteeringute kava. Sealt läheb raudteesse 135 miljonist 35 miljonit. Läheb Tallinna–Tartu raudtee renoveerimiseks, et tõsta sõidukiirust, 10 miljonit, läheb Tapa–Narva raudtee sõidukiiruste kiirendamiseks 17 miljonit ja Haapsalu raudtee esimene etapp 8 miljonit. Nii et me investeerime raudteesse. Nüüd küsimus selle kohta, et mis seisus on Elron. Elron tõepoolest on seisus, kus sõltumatu regulaator EVR Cargo nägi ette, et peab ümber vaatama raudtee kasutustasud ja see 9 miljonit oli hädavajalik leida, mida me ka käesoleva aasta eelarves Elroni jaoks leidsime. Nii et ma arvan, et on tehtud optimaalseid otsuseid, et igas transpordiliigis oleks võimalik saada kvaliteedi parandamist ja senise liiklustiheduse parendamist. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Meelis Mälberg, palun!

Meelis Mälberg
Aitäh! Hea minister! Ilmselt keegi ei vaidlegi, et paar aastat tagasi olid turusituatsioonist lähtuvalt põllumajanduses keerulised ajad, ja seda eelkõige loomakasvatuses. Millistel kaalutlustel ja kelle nõuandel te otsustasite veisekasvatusele, mis oli vahest veel keerulisemas olukorras kui seakasvatus, eelistada tõuaretust seakasvatuses? Pidasite seda ju nii tähtsaks, et otsustasite selle peatüki läbirääkimistel ise osaleda. 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Ma tõepoolest osalesin maaelu peatükis. Ja me olime olukorras, kus Venemaa vastu sanktsioonide tõttu oli eelnevatel kuudel kogu aeg uudiseid, et üks või teine farm läheb pankrotti, lõpetab tegevuse. Raske oli nii piimatootjatel, sest piima hind oli väga madal, kui ka seatootjatel, sest neile tuli lisaks Aafrika seakatk. Nüüd piimatootjatel selle jaoks, et nad oma piimakarja peaksid, on ka vajadus toota sööta. Mis tähendab, et neil on põllumajandusmaad. Mis tähendab, et üleminekutoetuste taastamine mõjus neile samuti väga positiivselt. Nii et seal on erinevad meetmed, mis aitavad erinevaid põllumajandusvaldkondi. Me püüdsime saavutada tasakaalustatud lähenemise, et kõik valdkonnad oleksid õiged. See on vastus sellele küsimusele.
Nüüd ma korraks pöördun Maris Lauri poole tagasi. Krista Aru ja Maris Lauri, ma vabandan ja palun korraks tähelepanu! Ma siin tegelesin nobedate näppudega guugeldamisega. Erkki Raasukese raport, 24. lehekülg "Ettepanekud, mida tuleb teha majandusolukorra parandamiseks". Te ise olite seal töörühmas. Seda ma ei jõudnud guugeldada, kas te olite, nagu te väitsite. Siin on ettepanek pakkuda laialdasemalt tasuta transporti majanduskeskuste ja töötajate elukohtade vahel. Lehekülg 24. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Teadaolevalt on muide ka Riigikogule esitatud andmetes ATKO Grupp üks suurima lepingute mahuga bussiveoettevõte riigi poolt doteeritavatel liinidel. Kui teie soovil nüüd suurendatakse riigi poolt doteeritavate olemasolevate bussilepingute mahtu, nagu on kuulda, siis loogiliselt on ju sellest suurim kasu saaja Keskerakonna fraktsiooni esimehega seotud ettevõte ATKO Grupp. Kuidas te seda kommenteerite?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, ma vaatasin neid umbusaldusele eelnenud avalikke väljaütlemisi. Jäi mulje, nagu maakonna ühistransporti korraldakski ainult ATKO Grupp. Aastate jooksul on korraldatud erinevaid hankeid ja parim pakkumine on võitnud. Valdavalt on hanked kaheksa-aastased. Neid ettevõtteid, kes üle Eesti pakuvad ühistransporti maakonnaliinidel, on palju. Lihtsalt selle jaoks, et ei jääks muljet, et üks firma korraldab seda ühistransporti.loen nad teile ette: OÜ Adraku Transport, OÜ Asunduse, ATKO ka, OÜ Automen, OÜ Estonian Lines, AS GoBus, AS Hansabuss, MÜ Hargla, AS L&L, OÜ Lüganuse HVM, OÜ M.K.Reis-X, OÜ Rannu Rukkilill E.S.T., OÜ Rapla Bussipark, FIE Reinhard Pihlak, OÜ Remfakt, AS Samat, AS Sebe, OÜ T&T Transport, AS Temptrans, OÜ Tõnu Tours, OÜ Võru Taksod, OÜ Vändra Karu – kõik need ettevõtted on osalenud hankel ja selle liinigrupi on nemad võitnud, sest nad tegid parima pakkumise liinikilomeetrihinnale. Tänasel päeval liinikilomeetrihind jääb neile samaks, aga selle katmiseks 2/3 tuleb riigieelarvest ja kolmandik saadakse piletitulust. Vedaja jaoks on liinikilomeeter täna sama hinnaga, kui ta on 1. juulil 2018. Vedaja jaoks mitte midagi ei muutu. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Kahjuks ma pean tõdema, et teie majandusministrina tegutsemist saadab täielik kompetentsipuudus – te ei ole päevagi erasektoris töötanud ja kahjuks ei jaga seda, mis parata. Te tõite aga ise esile Rail Balticu. Ernst & Youngi analüüs näitab, et selle tegevusaja jooksul on raudtee kahjum peaaegu 4 miljardit. Erapooletud analüüsid on näidanud, et oluliselt suuremad, sest Ernst & Youngi analüüsi arvandmed, mis on võetud aluseks, on täiesti väärad. Olles opositsioonis seisite te vastu sellele laristavale ja kiiruse mõttes 19. sajandi raudtee ehitamisele. Päevapealt teie arusaamad muutusid ja me oleme näinud seda väga-väga paljudes asjades. Kas selline hüplik lähenemine asjadele ongi teie meelest hea majandusministri tegutsemisviis? 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, lugupeetud pärija! Te eksite faktides. Kui ma olin veel Riigikogu liige, siis ma kuulusin Rail Balticu toetusrühma, ma olin selle aseesimees. Nüüd küsimus, et miks majandusministeerium läheb Rail Balticu projektiga edasi. Sest see on Riigikogu soov. Riigikogu enamushäältega ratifitseeris selle lepingu ja Riigikogu soov on meile täitmiseks.

Aseesimees Hanno Pevkur
Arno Sild, palun!

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Rääkisite siin suurtest numbritest, kui palju on raudteedesse plaanis raha panna nii sel aastal kui ka järgmisel aastal. Aga Võru, Antsla ja Valga rahvas ei ole ikka saanud ammendavat vastust sellele, mispärast meie valitsus ei ole pööranud tähelepanu selle piirkonna raudteetranspordi arengule, kuna seal on raudtee olemas, lihtsalt on võib-olla vaja mingid summad eraldada selleks, et see raudtee uuesti käiku panna ja ka selle unustatud nurgas oleks transpordi asi lahendatud – oleks väljapääs Valga kaudu nii Riia poole kui ka mujale jne. Kuidas sellega on, kas oleks võimalik meie rahvale selgitada mingite uuringute või mingi selle alusel, kui palju siis tegelikult ikka seal seda rahvast oleks, kellele oleks hädatarvilik see transport?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, lugupeetud Arno Sild, selle sisuka küsimuse eest! Ma arvan, et regionaalne raudteeühendus on väga oluline. Aga te ise olete alla kirjutanud umbusalduse, kus te heidate mulle ette, et me taastame raudteed hõredalt asustatud piirkonda. Te panete pahaks, et uuringutele tuginedes alustame me Haapsalu raudtee taastamist. Kui ma võin teile nõu anda, siis võtke Lääne-Eesti inimestest eeskuju, tehke samasugune Riigikogu toetusrühm, nagu on 42 inimest teinud Haapsalu raudtee toetamiseks. Kui see on tõesti Riigikogu soov, siis ka Võru kandi rahvas ühel päeval saab endale raudteeühenduse. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Eerik-Niiles Kross, palun!

Eerik-Niiles Kross
Jah, hea juhataja! Hea minister! Te rääkisite siin pisut vaguniärist Venemaaga. Ma olen teiega kirjavahetust pidanud selles küsimuses ja on hea meel, et vähemasti otseselt tõepoolest sanktsioonirežiimi ei rikuta. Samas on ju päris selge, et Vene raudteel siiski on probleemid finantseerimisega ja rahvusvaheliselt. See road show, mida te nimetasite Londonis, võlakirjad. See põhikorraldaja siiski on VTB pank ja küsimus on otseselt Vene riigi ettevõtte võlakirjade müügis otsitud investoritele, kusjuures põhilised investorid on tundmatud Šveitsi investorid, kes ... Tegelikult see skeem on lihtsalt Vene väljapestud raha tagasitoomine Venemaale, suurel määral. Aga see selleks. Objektiivselt me siiski rikume sanktsioonide vaimu selle äriga, aga ma ei saa tõesti kätt ette panna, seda võib ajada. Aga ma küsin seda: kui nüüd me oleme võtnud, Eesti riigi ettevõte on võtnud laenu, ehitanud Venemaal vagunid, rendib need Venemaal välja, maksab ära riigimaksud ja tuleb ikkagi see, mida ma ennustan, et see äri läheb luhta, siis kas te võtate vastutuse? 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Reformierakonnas on neid selgeltnägija võimega ennustajad rohkem kui üks. Aga loomulikult, kui see äri läheb luhta, siis minister võtab vastutuse. Nüüd, kui te ütlete, et me tuleme appi Venemaa raudteele, siis ma kordan uuesti üle: mina rääkisin sellest emissioonist, mida Venemaa raudtee tegi võlakirja emissioonina mahus 500 miljonit USA dollarit Iiri börsil. Selle korraldajaks oli USA suurpank JPMorgan. Nüüd, kas meie läksime appi? Meie maht seal 15–20 raudteesüsteemis liikuvatest vagunitest, mida kokku on 1,6 miljonit vagunit, on 0,1%. See on EVR Cargo läbi mõeldud ja kalkuleeritud äriplaan, mis on osutunud toimivaks, ja selle mahuga nagu Venemaa raudteed ei ole küll abistama mindud. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Ma soovin kõigepealt tänada selle tähelepanu eest, mis on osaks langenud minu juhitavatele valitsustele! See meenutab mulle vana lugu kolmest ümbrikust kolme nõuandega, kus esimene ümbrik oli: "Süüdista eelkäijat" Aga ma tuletan meelde, et need ümbrikud ei ole korduvkasutatavad ja te olete seda juba enam kui aasta kasutanud. Kolmas ümbrik teadupärast on see, et tuleb ise kirjutada kolm ümbrikku. Aga see umbusaldus – ma loodan, et te mõistate – ei ole küsimus poliitilistest valikutest, vaid see on küsimus kitsa ringi eelistamisest, see on küsimus ebaeetilistest valikutest maksumaksja raha eest. Ja ma küsin, mitte et konkreetselt teie kohta, aga et mõistmaks teie eetilist kompassi, kas te põhimõtteliselt näete eetilist konflikti sellises olukorras, kui keegi otsustab suunata maksumaksja raha oma lähikonna hüvanguks. Kas te põhimõtteliselt näete selles üldse probleemi? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Loomulikult, meil on selle jaoks olemas ju näiteks eetikakoodeks, millest lähtusid Riigikogu liikmed. Omal ajal sai see Kaja Kallasega koos välja töötatud. Meil on selgelt sätestatud ka, mis on korruptsioon,  ja selles suhtes ei ole mina mitte midagi seesugust teinud. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh! Hea minister! Ühes eelnevates vastustes sa väitsid, et umbusaldus on algatatud rõõmust tulenevalt. Ma väga kahtlen selles, sest mina küll ei ole siin, olles 10 aastat ... Riigikogu liige olnud, ühelegi umbusaldusele alla kirjutanud kerge südamega, vaid alati väga raske südamega. Aga see selleks. Minu arvates ministri ja poliitiku otsused mitte ainult ei pea olema seaduslikud, nad peavad ka välja paistma õiglased. Kas see trall, mis on toimunud selle seakasvatuse ümber ja toetuste jagamise ümber, näib teile ka väljastpoolt õiglane? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Jaa, sellepärast et erinevaid põllumajandussektoreid ongi olnud vaja toetada. Tuletan uuesti meelde, kus me olime siis aastal 2016 lõpus. Iga kuu läks mõni farm pankrotti, mitte midagi ei tehtud selles suhtes, et meie põllumehed olid löögi all Venemaa vastusanktsioonide tõttu, mitte midagi ei tehtud selles suhtes, et Eestisse oli saabunud Aafrika seakatk. Võib-olla olekski võinud väita, et midagi pole vaja teha, aga meie naabrid tegid ja sellega oli meie jaoks sektor raskemas olukorras kui lõunanaabrite juures. See omas ka selget mõju meie kõigi toidulauale. Olid ajad, kui Eesti seakasvatus tootis nii palju, kui me tarbisime kui ka eksporditi. Enam see nii ei ole. Ja selle langeva trendi ümberpööramiseks oligi neid toetusi vaja. Neid ei tehtud ühegi ettevõtte toetuseks eraldi, see oli sektori päästmine. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh! Austatud minister! Teie vastusest Jürgen Ligile võib välja lugeda, et teil on midagi isiklikku sportlaste vastu või suhtes, aga ma arvan see ei ole teema, mida siin peaks praegu arutama. Te väitsite samas ja olete varem väitnud, et raudteetransporti doteeritakse enam kui bussitransporti. Samuti oleme viimasel ajal nüüd meediast saanud lugeda teie huvitavat diskussiooni või väitlust transpordiekspertidega, kes on juhtinud selgelt teie tähelepanu sellele, et te kasutate transpordi kirjeldamisel valesid näitajaid ja olukord on tegelikult vastupidine. Te peaksite rohkem tegelikult pöörama tähelepanu raudteetranspordi arendamisele. 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Lugupeetud Jüri Jaanson! Ma kinnitan teile: mul ei ole mitte midagi sportlaste vastu, ma hindad sportlasi väga kõrgelt ja ootan kannatamatult olümpia algust. Aga mis puutub raudteetransporti, siis tunnistagem, ka Arno Sild ütles seda, et raudtee ei ulatu Eestis igasse maakonda. Ja ainuke transpordiliik, mis katab tõesti iga maakonda, on maakondlik bussitransport. Seetõttu ongi minu esmatähelepanu all maakondlik bussitransport, mis ei tähenda, et raudtee oleks vaeslapse rollis. Vastupidi, mu eelmistest vastustes näitasin ma, kuivõrd palju lisavahendeid oleme me selle aastaga leidnud raudteele. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud minister! Kui räägitakse tasuta ühistranspordist, siis haarab mind alati selline vastakas tunne. Iga analüüsivõimeline inimene ju saab aru, et tasuta asju maailmas ei ole olemas. Kui valitsus kellelegi midagi tasuta annab, peab ta kusagilt mujalt või kelleltki teiselt selle ära võtma. Aga minu küsimus on ajendatud kolleeg Aivar Sõerdi küsimusest, millele te ei vastanud, ma küsin siis uuesti. Kas teil on olemas mõjuanalüüs, mis ütleb, et tasuta ühistransport ei sea raskustesse kommertsliine ja ei sunni neid ettevõtteid kommertsliine sulgema? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, kõik teenused, mida me oma inimestele pakume, on ju tegelikult rahastatud. Erakorraline meditsiiniline abi on rahastatud, kuigi häda korral saab igaüks abi. Kõrgharidus on rahastatud ja ka põhiharidus on rahastatud. Ja see on osa meie solidaarsusest, et rahastavad ka need, kellel seda endal otseselt vaja ei ole. Maakondlik ühistransport on kantud regionaalpoliitilisest motivatsioonist, et inimesed, kes elavad keskustest eemal, ei peaks tegema märkimisväärselt suuremaid kulutusi näiteks töökohta jõudmiseks kui need inimesed, kes elavad keskustes. Kui soovite, võime seda nimetada ka nii, et see on püüd anda inimestele kergendust, kui nad elavad maal, me soovime, et Eestis maal elu säiliks. Tõsi, väga paljud inimesed praegu on valinud auto, sest et bussiliiklus ei vasta kõigile nende nõudmistele, seetõttu on ühistranspordikeskustele öeldud, et neil on ka rahastus liinide tihendamiseks ja see on tõesti esimest korda nagu päriselt ka olemas. Teine asi veel, et me ministeeriumis algatame pilootprojekti, et näha seda võimalust teha nõudluspõhine ühistransport. See on seesama, millest Tanel Talve kogu aeg räägib, et igal inimesel on võimalus sel päeval, kui tema sõita tahab, kutsuda endale erinev transpordivahend vastu ja saada õhtul koju tagasi ka. Sellist süsteemi täna olemas pole, sellist platvormi täna olemas ei ole, pole ka kaardistatud neid masinaid, mis näiteks Saaremaal ühest vallast teise sõidavad, et hommikul saad Omniva pakimasinaga keskusesse ja õhtul kaubaauto viib su koju tagasi. Aga sel nädalal sai kokku lepitud, et meie innovatsioonitöörühmas, majandusministeeriumi innovatsioonitöörühmas saab oluliseks just sellise lahenduse leidmine ja siis regionaalsete transpordivajaduste katmiseks, mis oleks omavahel sünergias ka õpilastranspordiga ja ka sotsiaaltranspordiga. Need on kõik praegu olemas, toimivad erinevatel tasanditel, omavahelist kokkupuudet on vähe. Nii et ka selle nimel me töötame, et kõik need viisid hästi toimima saada.
Nüüd küsimus, mis saab Harjumaal, et kas kõik inimesed trügivad avaliku liinilepinguga bussi ja jätavad näiteks soodsamatel aegadel sõitvad väikebussid tühjaks. Harjumaa on mõneti erinev kui ülejäänud Eesti maakonnad. Harjumaa inimestel on suurem ostuvõime. Me oleme teinud väga põhjaliku anaüüsi, millised kommertsliinid on väga lähestikku avaliku teenindamise lepingu liinidega. Neid ei ole väga palju. Kui kuskil peaks kommertsliinid ära kaduma, siis on võimalik see tühik katta avaliku teenindamise lepingu tihendamisega. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Oma esimeses küsimuses te andsite väga selge vastuse, et Mõntu–Ventspilsi liin on otsustatud. Samas, Saare Koostöökogu novembris Saarte Hääles ütleb, et toimub ka uurimine alternatiivi Roomassaare–Riia liini osas. Samas artiklis ütleb Enn Eesmaa, et kirjutasime selle Mõntu–Ventspilsi programmi Saaremaa valimistel, sest meie edukas kandideerija Mihkel Undrest on suuresti seotud selle idee ja projektiga. Kas ministeeriumi otsused ongi lähtunud vaid Keskerakonna valimisprogrammidest? Kui ei ole, siis miks on ministeerium teinud otsuse enne, kui Saarte Koostöökogu on jõudnud analüüsini, kas Roomassaare–Riia võiks äkki tasuvam Eesti riigile olla? 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, lugupeetud proua Kübarsepp! Te ei kuulanud mu vastust tähelepanelikult. Ma ei öelnud, et Mõntu–Ventspilsi laevaliin on otsustatud. Ma ütlesin, et sellega edasimineku eelduseks on Mõntu sadama süvendamine. Nüüd, see edasiarendamine on kohaliku piirkonna küsimus. Ja ma olen saanud koopia Riigikogule tulnud kirjast, Eiki Nestorile adresseeritud kirjast, kus öeldakse, et toetatakse riigieelarvest Mõntu sadama arendamiseks toetuse eraldamist ja raha kasutamise eesmärk on Saaremaa–Ventspilsi laevaliini taastamiseks oluliste tööde teostamine Mõntu sadamas. Hetkel on Mõntu sadam eelkõige kalasadam ja sadama omavahendite arvel selliseid investeeringuid teha ei ole jõukohane. Ventspilsi laevaliini taastamine on Saaremaa jaoks – aga sulgudes on öeldud, et ka Hiiumaa jaoks, kuna turistide voog läbiks ka naabersaart –väga oluline ühendustee. Strateegiliselt on Mõntu sadam oluline ka Eesti mõistes, kuna tegemist on Eesti ühe läänepoolseima sadamaga, ja seega on planeeritav investeering oluline riigile tervikuna. Aastatel 2005–2008 toimus laevaliin Mõntu ja Ventspilsi sadamate vahel ja sellel oli väga positiivne mõju Saaremaa turismivaldkonnale. Reisijateks olid hinnanguliselt 90% ulatuses omal käel reisivad turistid, eeskätt Balti riikidest, Saksamaalt ja Soomest. Ja 2006 hooajal kasutas liini 17 500 reisijat, aga majanduskriisi saabudes liin suleti. Tänaseks on majanduskriis möödas, turismivood Eestisse ja Lätti on kasvamas. Saaremaa ja Läti vahelise turismi teenindamisele suunatud laevaliini taasavamise vastu on tugev huvi nii Ventspilsi linna kui ka Saaremaa valla poolt. Nii et see on ikkagi linna ja valla omavaheline suhtlemine ja koostöö. Kinnitatakse, et mõlemad omavalitsused on valmis osutama liini avamisel kaasabi, sh Eestis ja Lätis kättesaadavate meretranspordi riigiabivõimaluste kasutuselevõtul. Kiri veel jätkub ning alla on kirjutanud siia Saaremaa omavalitsuse esindaja Tambet Kikas ja Jaanus Tamkivi. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea minister! Jätkaks Mõntu sadama teemal. Jäigi nüüd natukene arusaamatuks,  mis selle 400 000-ga  siis ikkagi on ja kuhu see siis ikkagi suunatakse. Kas on tehtud tasuvusanalüüsi, uuringuid, kuhu oleks kõige mõistlikum see raha suunata? Sellepärast, et Saaremaa vallavanem Madis Kallas ütleb ka veel, et enne kui otsuseid teha, tuleks teha tasuvusanalüüs, sest on selge, et ilma dotatsioonideta suure tõenäosusega see liin ära ei tasu. Kas ministeerium enne otsuse tegemist, suunata see raha, kui nüüd on see suunatud ikka, sest mina enam lõpuks aru ei saanud, Mõntusse, kas see tasuvusanalüüs on tehtud ja kui suured need dotatsioonid siis peaksid olema? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Te räägite nüüd laevaliinist, mis praegusel hetkel ei puuduta ministeeriumit. Läbirääkimised käivad Saaremaa omavalitsuse ja Ventspilsi linnavalitsuse vahel. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Remo Holsmer, palun!

Remo Holsmer
Aitäh, austatud juhataja! Tere, Kadri! Minu küsimus puudutab seda, et te olete oma vastustes öelnud, et ühtegi eksimust pole haldusalas olnud ja kõik on superhästi. Mulle meenus Jevgeni Ossinovski, kes siin mõni aeg tagasi ütles, et valitsus on teinud kaks viga: nii maksupoliitikas selle ettenägematuses kui ka maksudega rapsimises. Minu meelest on sellise avatud valitsemise päris hea vorm, kui valitsuse liige ütleb midagi kriitilist valitsuse tegemiste kohta. Ma annaksin siinkohal ka teile võimaluse nimetada kaks-kolm viga, mida te olete teinud kas oma valitsemisalas, või kui soovite seda laiendada ka valitsuse aadressil, siis olge vaba seda kasutama. Tänan!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tere, Remo! Kui rääkida maksudest, siis tõepoolest, eelmisel aastal tuli valitsusest väga palju maksu-uudiseid. Ma arvan, et majandusministeerium sai tegelikult raskeveokite teekasutustasuga ja selle rakendamisega päris hästi hakkama. Aga näete, siiski on Jõgevamaa väikeettevõtjaid, kes panevad pahaks, et meil on teekasutustasu. Järelikult saab siis öelda, et me ei ole ära seletanud, et see ongi see põhimõte, et teekasutustasu, see planeeritav 17 miljonit, tuleb otse taristusse ja et ta on levinud kogu Euroopas. Nii et maksude selgitamine on keeruline küsimus. Keegi meist ei taha enam maksta. Aga ma arvan üldiselt, et see raskeveokite teekasutustasu, mis on meie vedada olnud, on euroopalik – seda kasutavad kõik Euroopa riigid peale Soome –, sektoriga läbi räägitud, tuginenud mõjuanalüüsile.

Aseesimees Hanno Pevkur
Terje Trei, palun!

Terje Trei
Ma tänan! Hea minister! Mul oleks palju küsimusi, aga kahjuks saan küsida ainult ühe. Aga kuna ilmselgelt te ei ole siiamaani mõistnud, et oma lähedaste teatud hüvede saamine kummalisel kombel viimasel hetkel kvalifitseerumises õigetele normidele on täiesti normaalne, siis ma seda teemat ei puuduta. Aga minul on selline küsimus. Detsembris kuulsime, et teie ministeeriumi külastas kõrge Vene valitsusametnik, transpordi aseminister, aga kuulsime seda tagantjärgi. Kuidas teie haldusalas see lahendati, kas keegi sai noomida, et press ei olnud infot saanud, või lihtsalt üks transpordi aseminister Venemaalt on nii väike isik, et sellest ei peagi nagu avalikkust teavitama? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, tänan küsimuse eest! Minu pressiosakond on püüdnud anda selgitusi. Möödunud aastal teises pooles oli Eesti Euroopa Liidu eesistujariik ja sellel ajal, kui üle mitmete aastate siis toimusid Tallinnas Eesti ja Vene ministeeriumide vahelised transpordikomisjonid, juhatasin mina Brüsselis energeetikanõukogu. Päevakord oli väga tihe ja me ei saanud olla kindlad, et ma teisipäevasel päeval tagasi Eestisse jõuan. Ambitsioon oli kõrge ja imede ime, kõik meie seatud eesmärgid said nõukogus täidetud, said heakskiidu ja seda hinnati ka Eesti eesistumise puhul kõige kõvema peatükina. Seetõttu see viisakusvisiit Venemaa aseministriga ei olnud midagi kindlat ja minu päevakavasse pandud, sest ei saanud olla kindel, et ma Brüsselist tagasi jõuan.
Nüüd rääkides seda, kas see oli erakordne, et toimus Eesti ja Vene ministeeriumide vaheline transpordikomisjon, jah, mõneti võib öelda, et see oli erakordne, sellepärast et 18.–19. detsember toimus nüüd Tallinnas 2017. aastal, enne oli ta 26.–27. juuni 2013 Moskvas ja veel enne seda 29. septembril 2009 Tallinnas. Toimub päris harva. Aga tihedamini on ministeeriumide vahel toimunud Eesti ja Vene transpordiministeeriumide vahelised maanteeliiklusalased ühiskomisjonid. Viimati siis oktoobris 2016 Tallinnas, enne seda novembris 2015 Ivangorodis ja ennem seda detsembris 2011 Moskvas ja siis veel mais 2011 Tallinnas. Nii et need on transpordialane koostöö. Minu kohtumine oli n-ö kokkuvõte, mida omavahel kokku lepiti. Räägiti näiteks sellest, kuidas saab kiirendada Tallinna–Peterburi vahelises rongiliikluses tolliprotseduure, räägiti ka seda, mida toob Eesti ja Venemaa tee maksustamises kaasa see, et me kehtestame raskeveokimaksu. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Lugupeetud Kadri! Minul oleks ka tegelikult palju küsida, aga iseenesest kõik head küsimused on juba ära küsitud või vähemalt enamik neist. Ma ühe hea küsimuse siiski leidsin – tahtsin küsida sinu käest, mis tunne sul on seista täna siin Riigikogu ees ja avastada, et pool Riigikogu peab sind ebaausaks, ebapädevaks ja ebakompetentseks.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Ma tegelikult tänan seda poolt Riigikogu, sest küsimused on olnud väga asjakohased. Ma tänan eraldi seda poolt sellest poolest Riigikogust, kes tegelikult tunnistavad eravestlustes, et see on see, mida te tegema peate. Olen olnud pikalt opositsioonis, aeg-ajalt tulebki seda teha, see on opositsiooni töö. Jõudu meile kõigile selles heas mõttevahetuses! Tulen teie ette alati rõõmuga ja vastan kõigile küsimustele nii põhjalikult, kui vähegi suudan. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Oma vastustes te selgelt näitate seda, et te ei usalda ka oma maaeluministrit, erakonnakaaslast. See, mis puudutab arupärijate viidatud ebakompetentsusest tsoonide kohta, siis tuleb tunnistada, et küsimus ei ole selles, kes kehtestas tsioonid, vaid need rahad, mis jagatakse tsoonidele ja kelle siga rasvasem ehk kes saab rohkem toetusi, ja nende numbritega on selgelt manipuleeritud omade huvides. Tarmo Tamm saatis aga meile 5. jaanuaril meile kirja, kus ta loetleb üles kõik kriisiabi meetmed, mis viitavad üheselt sellele, et Euroopa Komisjon, Vabariigi Valitsus ja Maaeluministeerium asjaosalistega sektoris on teinud koostööd. Ja selle koostöö tulemusena on selgunud üks tõsiasi, mida suudab tunnistada ka aasta põllumees Lembit Paal. Mul on kaasas Põllumehe Teataja, kus ta ütleb: kriis on lõppenud, hinnad on jälle lõpuks normaalsed. Te olete kõiki oma tegemisi, kaasa arvatud seakasvatussektoris, põhjendanud sellega, et sektor on olnud 2016. aastal sügavas kriisis. See on õigustus nendeks tegudeks. Kas te karvavõrdki ei tunne, et Riigikogu liikmel ei ole eetiline seista oma lähedaste huvide eest? 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Ma pean tunnistama, et arupärimise tekstis – see kehtib nii sigade, tõuaretustoetuse kui seakatkuga seotud tsoonide tingimuste muutmise puhul – ei saanud ma kuidagi aru, et te räägite millestki, mida ei tee Euroopa Komisjon. Sõnastus jättis arusaamatu mulje. Mis puutub sellesse, kas sektor on kriisis või ei ole, siis ma eeldan, et te olete maaelukomisjoni liige. Kohtuge vastava sektori inimestega ja küsige, kas see, et nad saavad võrdväärset või natuke madalamat toetust kui Läti põllumehed, on aidanud neil seakatku jätkumise ja Venemaa vastu sanktsioonide jätkumise olukorras ellu jääda. Mina ei ole põllumajandusekspert. Tõsi, viimaste nädalate sündmuste tõttu olen väga palju lugenud teemat. Olen endiselt veendumusel, et Eesti riik sarnaselt oma naabritele, peab tagama põllumeestele võrdväärsed tingimused. Läbi toetuste vähemalt mingi võrdne positsioon neile tagatakse.

Aseesimees Hanno Pevkur
Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Aitäh! Hea Kadri! Kuulates sinu vastuseid, meenub mulle teie endise esimehe kuulus väljend: puhas kui prillikivi. Nüüd istub see esimees kohtupingis. Kui teie valitsus tuli võimule, siis te teatasite uhkelt, et te puhastate ka n-ö korruptiivsest mõttelaadist Keskerakonda. Kuidas teil selle tööga läinud on ja mida te selleks teinud olete, et see mõttelaad Keskerakonnast puhastuks? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Hea Artur! Me töötame selle nimel iga päev ja eelkõige saab omaenda tegudega eeskuju näidata. Mina ministrina ei ole teinud mingit otsust, mis oleks eelistanud ühte või teist ettevõtet või inimest. Olen pidanud silmas Eesti üldist käekäiku ja ma võin kinnitada, et nii käituvad ka minu kolleegid. Nüüd see, kas ma olen oma tööd teinud hästi ja kas see on arusaadav, on tegelikult ju valijate kätes. Ma arvan, et ma olen saanud päris kõva toetust nendel viimastel nädalatel, päris kõva toetust ka oma Pärnu inimestelt kohalikel valimistel, ja selle nimel ma töötan. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Ma pöördun tagasi teie eelmiste vastuste ja eelmiste küsimuste juurde ja nimelt selle majandustöögrupi aruande juurde, lehekülg 24, mida te ise tsiteerisite ja väitsite selgelt ja kindlalt, et seal on antud soovitus tasuta ühistranspordiks. Proua Maris Lauri väitis vastupidist, et seda soovitust ei ole. Kumb siis valetab ja kus või on tegemist erinevate tõlgendustega? Sest samas olen mina sellest välja lugenud, et see soovitus hõlmab eelkõige tööandjatele soovitust korraldada kodu ja töökoha vahel transport töötajatele, aga mitte tasuta ühistransporti. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
See on ju meil kõigil internetis kättesaadav dokument. Loen teile siis veel kord ette, et see on tööjõu paigutamise tõhustamine majanduses, ja on tehtud siis 24. leheküljel ettepanek pakkuda laialdasemalt tasuta transporti majanduskeskuste ja töötajate elukohtade vahel, parandada transpordiühendusi ning suurendada eri transpordiskeemide omavahelist ühendamist. Ka sellega me tegeleme, transpordiühenduste parandamist, tihendamist ja see, et nad omavahel hästi haakuksid. Siis on veel, et kaotada erisoodustusmaks ettevõtetele kuludelt, mis toetavad töötajate mobiilsust. Ka selle me tegime ära. Nüüd kui ettevõte ise toob oma töötajad tööle, senimaani pidi ta maksma erisoodustusmaksu, nüüd enam ei pea. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Me oleme nüüd siin mõnda aega teie vastuseid küsimustele kuulanud ja ma mõtlen nii, et võib-olla see nipsakus ja üleolevus osale parlamendiliikmetele vastuste andmisel võib olla mõeldud teil katsena kuidagi varjata sisulist ebakindlust või ebapädevust, aga mu meelest on see igal juhul olnud väga ebaõnnestunud taktika. Peamiseks põhjuseks täna arutatavas umbusaldusavalduses on teie tegevuse motiivid erinevate otsuste tegemisel. Ja minu küsimus puudutab EVR Cargot, mille üldkoosolek te olete ja mille Venemaa transpordisektoriga tehtud tehingute teemal oleme me ka varem parlamendis väga kriitilised olnud. Kas te kinnitate siin praegu parlamendi ees, et need vagunid, mis sanktsioonide all olevalt Venemaalt Eesti riigi ettevõtte poolt osteti, ei ostetud kallima hinnaga, kui turuhind oli? 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Proua Pentus-Rosimannus! Ma olen ühele küsimusele vastanud võib-olla liigse humoorikusega, aga see tuli ka sellest, et see küsija väitis, et ma olen kogu maailma süüdistamas, mida ma ei ole. Absoluutselt. Nüüd mis puutub EVR Cargosse, siis jah, nõukogu, kes igapäevaselt juhatuse, ettevõtte juhatusega koostööd teeb, on korduvalt üle kontrollinud, kas pakkumine vastab turusituatsioonile. Silmas tuleb pidada ka seda, et need vagunid, mida soetati, peavad olema ... neil peab olema tagatud turule ligpääs kogu 15–20 raudteevõrgus. Nii on mulle kinnitanud nii nõukogu kui ka ettevõtte juhtkond, et see on parim pakkumine. 

Aseesimees Hanno Pevkur
Martin Repinski, palun!

Martin Repinski
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Tahtsin eelkõige tänada opositsiooni selle eest, et juba mitu nädalat toovad pildile seda, et tänu Keskerakonnale ja koos meie koalitsioonipartneriga on põllumajandus saanud palju rohkem toetusi viimasel ajal ja põllumajandusel läheb palju paremini. Ja tahtsin öelda nendele saadikutele, kes siin on väitnud, et põhjus, mis põllumajandus kriisis on, on ainult selles, et hind oli madal. Tegelikult lisaks sellele oli ka veel üks väga tähtis põhjus. Näiteks Lätis või teistes meie naaberriikides maksti top-up'i ja meie põllumehed pidid konkureerima nende põllumeestega, kes olid kindlasti paremas olukorras. Tahtsin öelda seda, et kui meil fraktsioonis oli arutelu sellel teemal ja põllumajandusteemal ja toetuste teemal ja osales üks kõrge riigiametnik, me küsisime temalt otse, et mis on põhjus, miks põllumehed ei saa praegu toetust, ta ütles, et põhjus on selles, et peaministri jaoks see valdkond ei ole seksikas, tema jaoks on seksikas näiteks startup'ide valdkond või näiteks IT-valdkond ja niikaua kui see ei muutu, ei muutu ka olukord põllumajanduses. Minu küsimus on: miks mõned poliitikud on nii silmakirjalikud?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, Martin, selle toetava küsimuse eest! Kindlasti oled sina põllumajanduses suurem spetsialist kui mina, aga ka mina, kui ma olin veel Riigikogu liige, fraktsiooni juht, suhtusin väga mõistvalt kogu põllumajandussektori probleemidesse. Me kuulasime neid esindusorganisatsioone ka oma fraktsioonis. Seetõttu oli ainult loogiline, et koalitsiooniläbirääkimistel ma antud teemat ka põhjalikult käsitlesime ja valitsuse vahetus on toonud maaelule ikkagi hoopis teise hingamise, kui oli ennem. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Hea minister, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on aeg avada läbirääkimised. Reformierakonna fraktsiooni nimel Arto Aas, palun!

Arto Aas
Austatud Riigikogu! Tuletan alustuseks meelde, miks me täna siia kogunenud oleme ja miks kolm Riigikogu fraktsiooni umbusalduse sisse andsid. Avaldame umbusaldust minister Kadri Simsonile, kuna ta ei lähtu oma otsustes Eesti majanduse, vaid erakondlikust ja perekondlikust huvist. Ta ei põhjenda oma valikuid majandusala ministrile kohasel viisil ega anna sisulisi vastuseid ajakirjanikele, ekspertidele ja oponentidele. Minister Simson ei valda mõjuanalüüse ega alternatiivide võrdlust ning ei taju raha päritolu ega huvide konflikte. Rõhutan, et me ei heida Kadri Simsonile ette seda, milles on prokuratuur esitanud kahtlustuse tema elukaaslasele. Kuid me heidame talle ette seda, et ta ei mõista poliitilist vastutust endaga seotud isikute huvide teenimisel võõra rahaga.
Me taunime, et seakasvatusega tegelenud firmade kaudu on tema otsesel osalusel saanud hüvesid tema erakonnakaaslased ja lähedased siseinfo kasutamise ja toetuste tingimustega manipuleerimise teel. Me taunime majanduslikke kaalutluste asemel parteilistest huvidest lähtumist ka transpordipoliitikas. Nn tasuta bussiveo plaani ei toeta ekspertiis ega isegi koalitsioonikaaslased. Rõhutan siin, et Raasukese raport ei rääkinud kindlasti tasuta maakonnaliinidest, vaid tööandja maksusoodustusest töötajate transportimisel. Ka siin Simson vassis. Maakonnasiseste bussiliinide eelistamine lõhub transpordi tervikut, kohtleb ebavõrdselt eri piirkondade inimesi, suretab välja kohalike omavalitsuste ja kommertsliine ning kahjustab rongiliiklust. Simsoni plaani tulemus on paljude reisijate jaoks hinnatõus, ebamugavused või liinikadu. Üheks võitjaks, nagu ühe parteikaaslase bussiäri, kes ei pea enam muretsema piletitulu pärast. Majanduslikku põhjendatust ei ole näha olnud ka tema erinevates investeerimise eelistustes, küll aga erakondlikku huvi. Ei ole usaldusväärset argumenti raha kulutamisel erakonnakaaslase erasadamasse, millel puudub tasuvusanalüüs nii riigi kui ka isegi ärilisest seisukohast vaadates. Kindlasti taunime ka ministri haldusalas oleva EVR Cargo vaguniäri Venemaal, mis õõnestab Eesti poliitilisi otsuseid, antud juhul rahvusvahelisi sanktsioone Venemaa vastu. Kadri Simson ise õigustas aktiivselt EVR Cargo riskantset vaguniäri ja vabastas ametist selles kahelnud nõukogu esimehe, et sisuliselt murda Venemaale kehtestatud juurdepääsupiirang finantsturgudele.
See oli meie umbusalduse sisu ja peame täna pettumusega tunnistama, et see arutelu siin nendele küsimustele ei vastanud ja meie kahtlusi ei hajutanud. Nagu me täna nägime, siis Kadri Simsonil oli korduvalt võimalus lükata ümber väited omakasu saamisest ja huvide konfliktist. Tal oli korduvalt võimalus vastata sellele küsimusele. Ta ei kasutanud seda võimalust. Ma arvan, see on märgiline. Teiseks kasutas minister seda kõnetooli siin selleks, et rünnata isiklikult oponente, tihti üsna, ütleks, madalas stiilis ja täiesti irrelevantsete argumentide või mõtetega. Ma arvan, et need isiklikud solvangud opositsiooni suhtes ei tõsta kuidagi Eesti poliitilist kultuuri ega suurenda lugupidamist või usaldust ministri suhtes. Me saame aru, et Kadri Simson pelgab Reformierakonda, aga umbusaldajate hulgas on muu hulgas ka EKRE ja Vabaerakonna liikmed.
Ja mis kõige kurvem, ministrilt ei tule jätkuvalt mitme valdkonna küsimuste kohta majanduslikke argumente. Me kuuleme demagoogiat, loosungeid, valimisprogrammi, aga mitte numbreid, mitte sisulisi vastuseid. See kõik on meie jaoks kurb, sest me näeme siin selget trendi: see on Tallinna poliitilise kultuuri valgumine riigi tasandile. See on meie jaoks muret tekitav ja kurb.
Palun lisaaega!

Aseesimees Hanno Pevkur
Palun, kolm minutit lisaaega!

Arto Aas
Sest Tallinna poliitiline kultuur ei ole midagi, mida riigi tasandil peaks kopeerima. Riigi tasandi poliitika on ammu olnud hoopis teisel kõrgemal tasandil – palju argumenteeritum, palju professionaalsem, palju läbipaistvam. Selline keskerakondlik stiil omade eelistamise osas, kahtlaste otsuste osas, oponentide ründamise osas kindlasti rõõmu ei valmista.
Meil ei ole enam ammu illusioone, et esimehe vahetus oleks muutnud midagi sisulist Keskerakonnas. Ei ole olemas uuenenud Keskerakonda. Siinkohal eelkõige palve sotsiaaldemokraatidele ja IRL-ile: teil on veel võimalik seda teerulli peatada. Ja Kadrile ka sõbralik soovitus. Minule tundub, et ta on jätkuvalt Keskerakonna peasekretäri rollis oma otsuseid tehes ja oma vastuseid siit andes. Tegelikult oleks aeg tulla sellest keskerakondlase rollist välja ja saada aru, et esindatakse Vabariigi Valitsust, Eesti riigi huve. Tuleks ka sellele vastavalt käituda. Kokku võttes, austatud Riigikogu, Reformierakond jätkuvalt umbusaldab Kadri Simsonit, kuna umbusaldame tema tegevuse motiive ning ei näe tema pädevust valdkonnajuhi ega majandusinimesena. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel Artur Talvik.

Artur Talvik
Hea eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Vabaerakond, kui tuli poliitikasse, siis üks kindlaid eesmärke oli see, et muuta Eestis poliitilist kultuuri. Muuta muu hulgas ka sellist arusaamist, et poliitikas ollakse sellepärast, et avalikku raha suunata n-ö omadele, et muuta seda mõttelaadi ja tuua sisse mõttelaad, et see, mida me teeme, need otsused, mida me teeme, me teeme need Eesti jaoks, mitte mõne oma ustava parteikaaslase jaoks, kes meile järgmistel valimistel siis hääli organiseerib.
Kui aasta tagasi Keskerakonna poolt juhitud valitsus võimule tuli, siis nii peaministri sõnade läbi kui ka teiste Keskerakonna liikmete läbi, vähemalt nende, kes on siin Riigikogus – mõnede –, suu läbi oli kuulda seda, et nemad võitlevad selle korruptiivse mõttelaadiga, mis seda erakonda on kandnud ja mille kuvandiks on olnud just Tallinna linna valitsemine. Võib-olla mõned naiivsed uskusidki, et selline võitlus toimub, aga nüüd, kus aasta aega on see valitsus Keskerakonna eestvedamisel pukis olnud, selle aja jooksul on juba mitu sellist kriminaalset juhtumit toimunud, korruptiivset juhtumit. Ja see, miks me täna Kadri Simsonit umbusaldame, on just sellesama süsteemi osa ehk see, mida ma alguses rääkisin, omade toetamine, omade huvide esileseadmine Eesti huvide ees. Väga hea näide on see nn Mõntu sadama näide, kus premeeritakse üht inimest, üht sadamaomanikku selle eest, et ta oli valmis astuma Keskerakonna eestvedajaks Saaremaal. Premeeritakse ilma igasuguseid uuringuid tegemata, lihtsalt antakse sadama süvendamiseks raha ja see on pretsedenditu, pannakse see asi siis veel eraldiseisva reana ka eelarvesse.
Minu jaoks on ebameeldivad sellised umbusaldamised ja sellised n-ö lauskritiseerimised. Aga seda peab tegema. Võib-olla täna ka selliseid teisi patte on suunatud Kadri Simsoni kraesse või sellist mõttelaadi laiemalt. Aga Kadri Simsoni haldusalas on neid ka kõige rohkem täna juhtunud. Me tahame väga Vabaerakonnaga, et see mõttelaad puhastuks Eesti poliitikast ja selline poliitkorruptiivne käitumine lõppeks Eestis. See oli põhjus, miks me sellele umbusaldusavaldusele alla kirjutasime. Me jääme lootusrikkalt edasi tegutsema, et selline muutus ka Eesti poliitikasse tuleks. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid
Aitäh juhatajale! Head kolleegid! Ma kõigepealt tahaksin tänada EKRE-t, et neil oli siirust ja ausust tunnistada, et poliitikas sõpru ei ole, täna on sõber üks ja homme on teine. Aga olge ettevaatlikud sellise künismiga. Keskerakonnaga te olite edukad, kui me umbusaldasime koos ühte reformierakondlast, täna te olete paaris Reformierakonnaga ja olete edutud, teil ei ole sellel umbusaldusel jõudu taga ja te lasite ilmaasjata Jürgen Ligil ennast ära rääkida ja tulite tema asemel siia pulti. Ma mõistan ka seda, et Reformierakond ei saagi tegelikult siin puldis seda selge ja ausa näoga ette lugeda, sest Reformierakond on juhtimiskriisis, nad ise umbusaldasid väga edukalt oma erakonna esimeest, nad otsivad oma viimast õlekõrt Brüsselist ja loodavad, et ta aprillis saabub, kus põrand on roosidega palistatud, ja ehk tuleb sealt uus hingamine. Reformierakond on oma ajaloo suurimas võlakoormuses. Võib-olla on seal mingi korruptiivne seos, et kui oldi võimul, siis võlga ei olnud, kui kukuti opositsiooni, tekkis ootamatult suur, peaaegu circa miljoni euro lähedane võlakoormus. Võib-olla peab sealt otsima.
Kui me vaatame umbusalduse teksti, siis on see kuidagi juhumõtetest kokku traageldatud. Ükskõik kui palju sa ühte valeväidet ümber lükkad, alati on opositsioonil oma poliitilises kultuurituses võimalus neid valeväiteid ikka uuesti ja uuesti esitada ja öelda, et me ei saanud vastust. See õigus on alati olemas.
Kui me vaatame neid samme, mida tehti maaelu jaoks, ja kui seda tunnustab põllumajandus-kaubanduskoda, kui tunnustab põllumeeste keskliit, kui tunnustab talupidajate keskliit, siis Reformierakonna jaoks on nad mitte keegi, nende arvamus ei loe, nende kooskõlastus ei loe. Maakonnaliinide doteerimine ja süüdistamine, et üks erakonnakaaslane saab sealt kasu – täiesti ebapädev, te nagu ei olekski riigis võimul olnud. Võib-olla oli see võimalik niimoodi raha jagada Tallinna Sadamas, aga avalike hangetega, kus on hanketingimused paigas, kus tehakse avalikud konkursid, kus igat senti vaadatakse väga läbipaistvalt, ei ole võimalik kellelegi salaja raha anda. Häbitu vale, aga hea meelega Reformierakond selle kallal, selle seljas ratsutab.
Räägime laiemalt, mis on tegelikult selle umbusalduse motiiv, sest kord te ei tea, kas anda see umbusaldus Mailisele, siis Jürile, ei, anname ikkagi Kadrile, sest ühtegi edasiviivat ideed teil ei ole. Kogu selle umbusaldusteksti taga on poliitiline armukadedus. IRL-i, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna väga edukas valitsemine, suurem panustamine julgeolekusse, suurem panustamine tervishoidu, suurem panustamine huviharidusse, suurem panustamine kohalike omavalitsuste tulubaasi – teid ärritab see, sest te ei suutnud seda teha. Kohalike omavalitsuste tulubaasiga, ma toon teile näite, et te saaksite aru, näiteks Haapsalu võidab tulubaasi korrektsioonist üle 200 000 euro. Me saame muusikakooli õpetajate palgad tänu sellele viia 780 eurot 1000 eurole. Teil on ükskõik sellest. Me saame huviharidusse panna üle 152 000 euro rohkem. Teid see ei huvita. Te süüdistate, et Haapsalu raudteel ei ole analüüsi. Te valetate, tehnikaülikooli uuring on olemas. Hiiumaa ootab seda, Raplamaa ootab seda, Läänemaa ootab seda, Harjumaa ootab seda, kõik on toetust avaldanud ja te räägite, et mitte kellelegi pole vaja. Teie jaoks seda nelja maakonda pole olemas. Kui me räägime veel sellest Haapsalu raudteest, siis ma tuletan meelde, et viimased ehitused elektriraudtee jaoks tehti aastal ...
Paluks lisaaega!

Aseesimees Hanno Pevkur
Palun! Kolm minutit lisaaega.

Jaanus Karilaid
... tehti 1981 ja nüüd, Ratase valitsuse ajal tehakse sellised olulised suured sammud ja otsustatakse, et minnakse üks samm edasi, minnakse Riisiperest Turbani. Analüüsid näitavad, et ainuüksi Turba lõigul on Riisipere rongijaamas peale- ja väljaminemisi 90 000. Kui minnakse Turbasse, on 130 000. Ja teie tahate seda heaolu inimestelt ära võtta. On taga uuringud, on taga maakonnad.
Ma ei leia teie umbusaldusest ühtegi faktipõhist väidet. Te süüdistate, et vastatakse propagandaga. Siin on antipropaganda, kus üks valesüüdistus ajab teist taga. Ma olen muidugi natuke pettunud oma heas kamraadis Artur Talvikus. Ma arvasin, et ta tuleb siia ja räägib kõik sellest ära, mida ta teab tegelikult Tallinna Sadamast, aga täna ta ei tahtnud seda teha. Ootame järgmiseks korraks. Kõike head!

Aseesimees Hanno Pevkur
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Mart Helme, palun!

Mart Helme
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Lugupeetud kolleegid! No mida ikka oodata? Ikka propagandat, ega poliitikunärud muud ei oska ju kui propagandat suust välja ajada. Ja seda me oleme täna siin saanud oi kui palju. Aitäh eelkõnelejale selle eest, et ta pööras meie tagasihoidlikule fraktsioonile mõningast tähelepanu ja pani meid ühte paati seekord Reformierakonnaga. Ma mäletan neid aegu, kui Reformierakonna liikmed panid meid pidevalt ühte paati Keskerakonnaga. Me pidime olema lausa Keskerakonnaga ühe tagumiku kaks kannikat. No tore! Me võime sinna kannikate vahele ka minna mõne meelest, mis seal ikka. Poliitikas on niisugune jõhker üksteisele ärategemine. Tegelikkus on milleski muus. Tegelikkus on selles, et me lähtume nendest huvidest, mis on Eesti rahval ja mida meie kaardistame oma vaatevinklist Eesti rahva huvidele. Ja kui me nüüd vaatame seda umbusaldusavaldust, siis me näeme, et me võime kasutada klassikute ütlust. Klassik on antud juhul diktaator Jossif Stalin, kes on kasutanud väljendit: "Aga kas pole mitte liiga palju juhuseid?" Ja loetleme siis neid juhuseid. Raudteepileti hinna tõus. Haapsalu raudteel ühe pisikese lõigukese väljaehitamine. Loomulikult on see propagandistlikult eelkõnelejale väga kasulik, sest ta kandideerib valimistel selles ringkonnas. Aga samal ajal kahe suure linna vahel, Tallinna ja Pärnu vahel, 17 miljoni mitteleidmine, et raudteeliiklus pikemas perspektiivis säiliks, ja lohutatakse meid sellega, et aga tuleb Rail Baltic. Äkki tulebki, 25. sajandil, äkki tuleb, mine tea, võib-olla kosmoselaevad hakkavad lendama mööda Eestit ringi, ma ei oska öelda, äkki tuleb. Aga praegu ei tule. Praegu ei antud seda raha ja see tuli sellest ministeeriumist. Mõntust on siin palju räägitud. See on skandaalne, seltsimehed, see on, seltsimehed, skandaalne, sellepärast et Saaremaal on mitu sadamat ja Saaremaa ja Ventspilsi vahel oli laevaliiklus. Ma tegelesin turismiga ja tahtsin gruppe sõidutama hakata. Selgus, et see oli nii kuramuse kallis, et ükski grupp ei olnud nõus seda hinda maksma ja see liin pandi kinni. Ja nüüd me siis hea õnne peale kaevame auku kuskile sinna Mõntu sadamasse. Kunagi hakkavad kosmoselaevad lendama Mõntu ja Riia vahel, kunagi hakkavad, mööda vett. Nii et see on skandaalne ja seda ei ole mõtet siin rääkida, et see ei ole skandaalne, see on raha uputamine. Tasuta maakonnasisene transport. Teate, ma vahetevahel igatsen Vene aega. Loomulikult on poliitiliselt ebakorrektne nii öelda, aga ma sain kolme bussiga päevas täiesti kolkakülast Tallinnasse. Kolme bussiga päevas! Nüüd on see ammu ajalugu, sealt ei käi ühtegi bussi enam. Nii et ei ole mõtet rääkida. Siin on väga selgelt näha seesama Tallinna tasuta transpordi skeem, ainult et unustatakse ära, et Tallinn on Tallinn ja ülejäänud Eesti on ülejäänud Eesti. Ei ole võimalik Põlva maakonda võrrelda Tallinnaga või Hiiu maakonda võrrelda Tallinnaga. Need on täiesti võrreldamatud asjad. Ja panna sama skeem peale nendele ja öelda, et me teeme täpselt samamoodi, see lihtsalt ei tööta, see on järjekordne maksumaksja rahadega eksperimenteerimine ja maksumaksja raha suunamine sinna, kus jätab vähemalt korruptiivse mulje. Võib-olla ei ole, must valgel ei ole keegi tõestanud, aga võib-olla on. Võib-olla on, võib-olla ei ole. No ja veel. Seakasvatusest on samuti räägitud, me ei räägi perekondlikest või, ütleme, isiklikest suhetest, räägime ka sellest, et üks Eesti juhtivaid seakasvatajaid Urmas Laht on Keskerakonna liige ja antud juhul selles skeemis ka sees ja neid on kindlasti ka teisigi, ma ei ole kõigi puhul näpuga järgi ajanud. No ja veel. Teekasutustasu. See ei ole hea mõte! See oleks pidanud olema transiitteekasutustasu, aga mitte teekasutustasu meie oma väikeettevõtjatele, meie oma firmadele. See ei oleks pidanud olema nii, aga suruti läbi. Firmaautode maksustamine. Täiesti ajuvaba – suruti läbi. Vagunitehing, mida on mainitud. Väga kahtlane lugu, väga kahtlane lugu. Ja kui me paneme siia juurde veel Vene aseministri külaskäigu, siis seda kahtlasem see lugu on. Ja kui me nüüd küsime ...

Aseesimees Hanno Pevkur
Hea ettekandja, teie viis  minutit on läbi. Kas soovite lisaaega?

Mart Helme
Paluks lisaaega!

Aseesimees Hanno Pevkur
3 minutit? Palun, 3 minutit!

Mart Helme
... ja kui me nüüd läheme kogu selle propagandalaviini juurde tagasi, mida me siin kuulsime eelkõnelejate, mõnede suust, siis vabandage väga, lugupeetud minister. Lugupeetud minister, palun kuulake mind! Me ei avalda täna umbusaldust Reformierakonnale ega Reformierakonna esimehele ega ühelegi teisele opositsioonierakonnale. Me avaldame umbusaldust teile! Siin on väike vahe. Ei ole mõtet pilduda siin solvavaid fraase opositsioonierakondade ja nende liikmete pihta. See ei ole täna teema. Teema on majandus-ja kommunikatsiooniministri umbusaldamine. Nii et selles mõttes võiks ka taevast maa peale tulla.
Ja veel, on ka üldine foon. See üldine foon koosneb muu hulgas rajust aktsiiside tõstmisest, Läti alkorallist, aga võib-olla see Mõntu sadam ongi mõeldud uue alkorallikanali avamiseks, ma ei oska öelda, võib-olla on. Aga igal juhul see on üldine foon.
Ja kui te küsite, miks me ühinesime umbusaldusavaldusega, meie fraktsioon konkreetselt, siis ma ütlen, miks. Sellepärast, et meil on isu täis teie kannapööretest. Kui me olime opositsioonis, siis me olime liitlased Rail Balticu küsimuses, presidendi otsevalimiste küsimuses, e-hääletuse küsimuses, haldusreformi küsimuses. Niipea, kui te võimule saite, te tegite totaalse kannapöörde. Me ei usalda teid enam ja me ei usalda ka teie valitsemist enam. Väga lihtne: mida külvad, seda lõikad, kes külvab tuult, see lõikab tormi.
Ja veel lõpetuseks. Kui te olete siin väga enesekindlad ja ütlete, et see kukub niikuinii läbi, võib-olla kukub läbi see umbusaldus, aga vaadake, see umbusaldus on teetähis, see on märk sellest, et teie valitsuse algselt väga suur usalduskrediit on läbi saanud. Teie usalduskrediit on jõudnud lõpusirgele. Te peaksite sellest väga tõsise järelduse tegema. Aga ma näen, et te naerate ainult, aga kes pärast naerab, naerab paremini. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Härra Karilaid, kas te soovite vasturepliiki? (M. Helme: "Aga ma ta nime ei nimetanud, ma rääkisin ...") Siiski, kodukord näeb ette ka, et kui te räägite seisukohast, ka seisukohale on võimalik anda vasturepliik. Nii et palun, härra Karilaid!

Jaanus Karilaid
Tänan! On demokraatlik ühiskond ja EKRE esimees Mart Helme võtab endale volitusi, mida tal ei ole. Haapsalu raudtee esimene etapp ei ole Läänemaal, vaid ta on Harjumaal ja ta on Riisipere-Turba. Ma ei kandideeri Turbas, kuigi ta väga tahaks, et ma läheksin sinna. Aitäh!

Aseesimees Hanno Pevkur
Selge. Rohkem kõnesoove fraktsioonidel ei ole. Enne lõpphääletust on meil vaja viia läbi kohaloleku kontroll, kuna tegemist on otsuse eelnõuga, mis vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Head Riigikogu liikmed, palun tähelepanu, nüüd me viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. 
Kohaloleku kontroll
Kohal on hetkel 94 Riigikogu liiget ja puudu on meil hetkel 7 Riigikogu liiget.
Head kolleegid, panen teie ette hääletusele majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile umbusalduse avaldamine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Umbusaldamise poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Riigikogu ei avaldanud Kadri Simsonile umbusaldust. (Aplaus.) Head kolleegid, sellega on selle päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.

4. 17:01 Peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas

Aseesimees Hanno Pevkur
Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on ... (Helistab kella, saalis on lärm.) peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ettekandjaks kutsun peaminister Jüri Ratase. Nii kaua, kui peaminister siia tuleb, meenutan, et peaministri ettekanne on kuni 30 minutit, siis on igal Riigikogu liikmel üks suuline küsimus ja seejärel läbirääkimised fraktsioonidele. Palun, härra peaminister!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head saalisviibijad ja kuulajad! Eelmine aasta oli Eesti teadusele edukas. Seda kinnitas ka läbiviidud hindamine: meie teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tulevikku suunatud ning teenib ühiskonda mitmel erineval moel. Lisaks teadustulemustele näiteks ka eksperthinnangute abil, osaledes õppematerjalide ja sõnaraamatute koostamisel või laiemalt ühiskonnas teadust populariseerides. Samuti on heal meel meie taristu osas.
Nüüd, enne kui ma lähen edasi nende teemade käsitlemisega, lubage mul tänada kõiki, kes on tänase ettekande koostamisse oma panuse andnud. Konkreetsemalt, kõigepealt Riigikogu kultuurikomisjon ja selle liikmed. Kui mul oli võimalus eile auväärt kultuurikomisjoni palge ees olla. Kindlasti tänan Riigikantseleid, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi, Teaduste Akadeemia ja Rektorite Nõukogu töötajaid ning loomulikult Teadus- ja Arendusnõukogu. 
Mulle teeb head meelt, et Eesti teaduse saavutused on jõudnud maailma tippu. Teadlaste kõrgetasemeliste publikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on andmebaasi Web of Science'i andmebaasi alusel kasvanud ja ületab hetkel Euroopa Liidu keskmist. On hästi teada, et eestlastele on oluline oma tööle ja tegemistele saada ka rahvusvahelist kinnitust. Seepärast on mul tõsiselt hea meel märkida, et edusamme kinnitavad erinevate rahvusvaheliste ülikoolide pingeridade andmed. Näiteks, rahvusvahelise konsultatsioonifirma QS edetabelis tõusis Tartu Ülikool üldarvestuses taas mitmeid kohti kõrgemale, jõudes maailma 959 juhtiva ülikooli pingereas väärikale 314. kohale. Tallinna Tehnikaülikool on samuti hinnatud, ta on 610. ja 650. koha vahel. Kui vaadata konkreetseid valdkondi siinsamas edetabelis, siis 2017. aastal paiknes Eesti Maaülikool ainsana Eesti ülikoolidest oma alal ehk selle edetabeli põllumajandus- ja metsandusvaldkonnas 100 parima ülikooli hulgas. Erialade pingeridades on esindatud veel Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Meie teadlaste head tööd märgatakse ja tunnustatakse kogu maailmas.
Euroopa Teadusnõukogu premeeris Tartu Ülikooli teadlast Tambet Teesalu 150 000 euroga, et toetada tema teadustööd targa vähiravimi leidmiseks ning selle jõudmiseks laiemasse kasutusse. Tallinna Ülikoolile tõi esimese Euroopa Teadusnõukogu grandi humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Liisi Keedus, kelle eestveetava 5-aastase projekti teostamist toetab Euroopa Teadusnõukogu 1,4 miljoni euroga. Teadlased kaardistavad ja analüüsivad mõttevoolusid, mis tekkisid pärast esimest maailmasõda vastukaaluks progressiusule. Keedus on väga tabavalt märkinud, et vastuolu progressivistlike ootuste ja pettumustest vormitud kogemuse vahel pole võõras ka tänases Euroopas. Liis Keeduse grant näitab hästi, et humanitaar- ja sotsiaalteadused ei ole ega tohigi olla loodus- ja täppisteaduste kõrval kuidagi alahinnatud. Kindlasti väärib tunnustust ka Tallinna Tehnikaülikooli biotehnoloogiaprofessor Raivo Vilu, kes on aastaid uurinud erinevaid toiduainetööstuses kasutatavaid mikroobiprotsesse ning pälvis oma teadustööga lõppenud aastal maineka DuPont-i medali. 
Oleme muutunud ka avatumaks ja rahvusvahelisemaks. Eestisse on tööle asunud mitmed maailma tippteadlased, mis on üksteise inspireerimise ja teadmiste ülekande mõttes kindlasti hindamatu väärtusega. Teisalt on nii mõnigi vahepeal teistes riikides kogemusi kogunud Eesti teadlased leidnud tagasi kodutee Eestimaale. See on lihtsam, kui võõrsil veedetud perioodil on säilinud kontakt kodumaal tegutsevate teadlastega. Aasta alguses Teaduste Akadeemia initsiatiivil Tallinnas toimunud konverents "XXI sajandi suurimad väljakutsed" tõi kokku meie noorteadlased eri riikidest üle maailma. See on hea näide tööst kontaktide säilitamise nimel. Avaldan Eesti Teaduste Akadeemia presidendile Tarmo Soomerele tänu selliste ettevõtmiste algatamise ja loomulikult eestvedamise eest!
Viimasel ajal küsitakse aga, kui suur on teaduse mõju ühiskonnale. Kui rääkida numbrite keeles, siis hiljutine Rektorite Nõukogu tellitud uuring hindas esimest korda ülikoolide mõju Eestis. Selgub, et Eesti ülikoolide panus riigi majandusse on märkimisväärne – 6,4% sisemajanduse kogutoodangust. Iga Eesti ülikoolidesse investeeritav euro annab riigi majandusele 4,6 eurot tagasi. Teadus- ja arendustegevuse kogukulu ei saa loomulikult mõõta ainult numbrites. Raske on ülehinnata meie rahvusteaduste mõju keele ja kultuuri arengule, teadlaste eksperthinnangute mõju laiema avalikkuse hoiakutele või riigi julgeolekule, näitkes Kaitseinvesteeringute Keskuse tööd teadlaste ekspertiis riigi küberturvalisuse tõstmise teemal. Teadusel on keskne roll ühiskonna sidususe tagajana, majanduse arendajana ning seeläbi meie kõigi heaolu ja elujärje parandamises.
Eesti Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" seab eesmärgiks tootlikkuse kasvu hõivatu kohta 80%-ni aastaks 2020. Selle näitajaga pole meid Eurostati andmetel viimastel aastatel edu saatnud – osakaal on kahanenud 73,8%-lt 2014. aastal 71,3%-le 2016. aastal. Olukorra parandamiseks teeb valitsus omalt poolt pingutusi nii tööturu, hariduse kui ka tervishoiu muresid lahendades ning ettevõtjaid toetades, kuid vaja on kindlasti enamat – kõigi osapoolte ühist pingutust. Ühest küljest loome ja ekspordime me pigem madala ja keskmise lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Teisalt ei ole Eesti teadlaste uurimistöö kuigi tihti nendesamade toodete ja teenuste arendamisega seotud olnud. Seda paljuski ka seetõttu, et ettevõtjate enda surve teaduse teemade valikule on olnud nõrk. Ja nii on alakasutatud ka teaduse potentsiaal Eesti majandusstruktuuri teadmistemahukamaks muutmise protsessis. Investeeringud arendustegevusse on kallid, riskantsed ja pika tasuvusajaga, mistõttu neid kiputakse edasi lükkama. Palgakasvu ja kriitilise piirini jõudnud tööjõu nappuse tingimustes mõtlevad Eesti ettevõtjad üha enam, kuidas uue tehnoloogia ja teadmiste abil tootlikkust kasvatada. Tahame soodustada teadlaste kaasamist uute toodete ja teenuste loomisse ning nende arendamisse. Teadlaste sissetulekuid tõstes ning ka töötingimusi parandades motiveerime neid senisest enam ettevõtete projektidega tegelema ning riiklike meetmetega aitame ettevõtetel mainitud kõrgeid riske maandada. Võimekamatest ettevõtjatest võidab kogu laiem avalikkus, nii paremate töövõimaluste kui loomulikult ka maksutulu näol. 
Üheks keerulisemaks ülesandeks valitsusele on teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu säilitamine ja, lubage öelda, suurendamine. Lihtsamaks ei tee seda ülesannet ka Euroopa Liidu struktuurivahendite vähenemine järgmisel perioodil. 2016. aastal langesid teadus- ja arendustegevuse kogukulud Eestis 32 miljoni euro võrra, jõudes 270 miljoni euroni. Ja see on vaid 1,28% SKT-st ning seda on vähem kui pool 2020. aastaks seatud 3%-lisest eesmärgist. Langus on seotud Euroopa Liidu tõukefondidega. 2016. aastaks oli eelmine tõukefondide rahastamise periood lõppenud ning toimus uue ettevalmistamine ja esimeste rahastamisotsuste tegemine. Projektide käivitamine ei jõudnud veel alata. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes küündivad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 2017. aastal ehk eelmisel aastal 0,78%-ni SKT-st. Tõsi, lubage siin öelda ka selline selgitav lause, et kindlasti see lõplik number veel selgub ja see võtab aega, võib-olla isegi aasta, siin ma selle lause sulgudes lõpetan. Hetkel on prognoositud, et 2018l. aastal meie teadus- ja arendustegevuse kulud on 0,81% SKT-st. Ja ka siin ma lisan selle lause juurde, et see lõplik protsent selgub siis, kui on teada, missugune on olnud 2018. aasta majanduskasv. Nüüd, 2018. aastal kasvab näitaja ka tänu sellele, et Riigikogu on otsustanud valitsuse ettepanekul suurendada riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, see on 14,9 miljoni euro võrra. Kinnitan siinkohal kõigile kahtlejatele üle, et me kindlasti ei ole loobunud riigipoolse rahastamise 1% eesmärgist.  
Eesti teadlased ja innovaatilised ettevõtjad on olnud väga edukad ka Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetavas programmis Horisont. Kokku oleme Horisondist saanud üle 80 miljoni euro, mis teeb elaniku kohta enam teadusraha kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arvestades SKT-d, oleme osalusnäitajatelt liikmesriikide seas kolmandal kohal. Veelgi olulisemad on aga uued teadmised ja kontaktid, mida rahvusvaheline teadusalane võrgustumine nii meie teadlastele kui ka osalevatele ettevõtetele pakub. Selge mahajäämus võrreldes innovatsiooniliidritega ilmneb aga Eesti sisestes erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste tasemes. 2016. aastal tehti vastavaid kulutusi sarnaselt eelneva aastaga 139 miljoni euro ulatuses. Kogu erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad loodetava 2% asemel 0,69% sisemajanduse kogutoodangust. 90% kuludest tehti alla saja ettevõtte poolt. Näiteks, meditsiinisektorile puhastusvahendite ja koosmeetika tootmisega tegelev ettevõte Chemi-Pharm investeeris 2016. aastal teadus- ja arendustegevusse 10% oma käibest ja teeb koostööd teadusasutustega üle laia maailma. Eelmisel aastal külastasin ka isiklikult Saaremaa ettevõtet Baltic Workboats, kes avaldas muljet oma arendustegevuse, suurte investeeringute ja rahvusvahelise haardega. Ettevõte teeb aktiivselt koostööd näiteks Kuressaare väikelaevaehituse kompetentsikeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega. Kahjuks on selliseid näiteid vähe. Ettevõtlussektoris tegeleb teadus- ja arendustegevusega vaid väga väike osa ettevõtteid ja loomulikult me loodame ja teeme kõik selleks, et see muutuks. Selle nimel me tegutseme. Muutuste vajadust kinnitab ka Eesti tulemus Euroopa Liidu innovatsiooniliidu tulemustabelis. Viimased viis aastat on Eesti olnud 13.–15. kohal, pigem kukkudes kui ettepoole liikudes. Eesti olulisemaks nõrkuseks on ettevõtete tagasihoidlik innovatsioonivõimekus. On selge, et me peame püüdma paremat. 
Väga austatud Riigikogu liikmed! Teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamine on, ma arvan, meie ühine eesmärk. Ma tänan siiralt igatüht, igat Riigikogu liiget siin saalis, kes on andnud oma panuse riigieelarve aruteludes osaledes ja/või seda heaks kiites Eesti teaduse rahastamise olukorra parandamiseks. 2018. aastaks planeeritud 14,9 miljoni euro suurune investeeringute kasv suunatakse suuremas osas teadusasutuste baasfinantseerimisse. Nii on tehtud suur samm lähemale valitsuse eesmärgile saavutada baasfinantseerimise ja konkurentsipõhiste uurimistoetuste tasakaal. Sellega tagatakse teadlastele suurem stabiilsus ja vabadus oma uurimisteemade valikul vastavalt ühiskonna vajadustele. 2018. aastast kasvavad tuntavalt doktoranditoetused. Selleks eraldati lisaraha kogumahus 5 miljonit eurot aastas. Tegemist on märgilise otsusega, mida oodati aastaid ja mis panustab selgelt teaduse järelkasvu ja kvaliteeti pikemas perspektiivis. Ma soovin seda kurssi jätkata.
Täiendava rahastusega toetame ettevõtete tootearendustegevusi, et maandada selle tegevusega kaasnevaid kõrgeid riske. See on kindlasti suund, millega püüame tulevikus jõulisemalt tegeleda, nagu oleme ka koalitsioonilepingus kolme osapoolega kinnitanud. Eelmisel aastal muudeti ülikoolide ja ettevõtete koostöölepingute arvestamist ülikoolide baasrahastamise mudelis. See kinnitab, et väärtustame ettevõtluskoostööd eriliselt ning innustame uurimisrühmasid ja ka instituute sellega senisest aktiivsemalt tegelema. 2017. aastal rakendus hoogsamalt ka nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadesse suunatud rakendusuuringute toetamise meede kogumahuga 26,6 miljonit eurot seitsme aasta peale. Sellega aitame kaasa ettevõtjate huvides teostatavatele rakendusuuringutele ja tootearendusele teadusasutustes. Uue tegevusena investeerime täiendavalt info ja tehnoloogia teadus- ja arendustegevusse ülikoolides circa 3 miljonit eurot aastas. IKT-s on väga tugev potentsiaal majandusarengu kiirendamiseks, kuid selle saavutamiseks tuleb tagada valdkonna teadustegevuse kõrgtase ning suurendada tippspetsialistide ettevalmistust. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali teadmiste paremaks rakendamiseks andsime täiendava impulsi Eesti tööstuse digitaliseerimiseks. Meie eesmärk on korvata selles valdkonnas esinevat tõsist mahajäämust ning suurendada ettevõtete loodavat lisandväärtust. Seni pole tööstussektor laiemalt lõiganud kuigi palju kasu Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimekusest. Näiteks Euroopa digitaalarengu aruandes on Eesti väga heal kohal avalike digiteenuste poolest, interneti kasutuse ja inimkapitali kategooriates ning selgelt mahajääjate hulgas ettevõtluse digitaliseerimises. 
Maailma Majandusfoorum ja konsultatsioonifirma McKinsey on järgmise tööstusrevolutsiooni rakendumise peamiste takistavate teguritena toonud tehisintellekti alase õigusruumi ja selle küberkaitse. Seepärast on mul siinkohal eriti hea mainida, et oleme Eestis nende teemade lahti harutamisega alustanud. Eelmise aasta septembris avalikuks saanud isejuhtivate sõidukite ekspertrühmast alguse saanud õigusanalüüs pakub välja neli suunda, kuidas roboteid või nn kratte defineerida ning kuidas võiks olla vastutus erinevate juhtumite puhul lahendatud. Sel aastal on kavas käivitada eksperdirühm konkreetselt tehisintellekti temaatika järgmisteks, tulevasteks arendusteks. Tehisintellekti ja asjade interneti arengu põhilisi takistava tegurina on meie ümber asuvate seadmete küberturvalisus. On oluline, et Eesti teadlaste loodu jõuaks ka praktilisse rakendusse. Heaks näiteks on siinkohal mõned meie ettevõtted, nagu Cybernetica või Guardtime. Uute uste avamiseks ettevõtjatele oleme alustanud ettevalmistusi Eesti liitumiseks Euroopa Tuumauuringute Keskusega, CERN-iga, mida toetas märtsis 2017 oma otsusega ka Teadus- ja Arendusnõukogu. Liikmesus loob meie ettevõtjatele paremad võimalused keskuse hangetes osalemiseks ning ligipääsu sealsele insenertehnilisele teabele. 
Kui tohib teile meelde tuletada, õigemini informeerida üle, siis s.a riigieelarves on liitumisprotsessiks ette nähtud 1,4 miljonit eurot.
Väga austatud Riigikogu liikmed! Eesti arengu seisukohast on oluline ka teaduspotentsiaali suurem kasutamine riiklike otsuste tegemisel. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ütleb, et iga ministeeriumi kohustus – iga ministeeriumi kohustus – on oma valitsemisalas tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle rahastamise korraldamine. Kahjuks võib selles valdkonnas ikka veel täheldada kitsalt ametkondlikku lähenemist või nn teki üksteise pealt ära rebimise mentaliteeti. Eriti siis, kui juttu on ressursside jagamisest. 
Ministeeriumides töötavate teadusnõunike võrgustiku käivitamine oleks võinud toimuda juba aastaid tagasi. Auväärt Riigikogu, miks jõudsime selleni alles viimastel aastatel? Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA kaudu osaleb riik teaduse strateegilisel suunamisel ning prioriteetide määramisel. Teaduse kaasamine poliitikakujundamisse ei tohiks olla erand, vaid peaks saama reegliks. RITA meetme kaudu suuname seitsme aasta jooksul kokku circa 28 miljonit eurot selle eesmärgi täitmiseks. Teadus- ja arendusnõukogu on suurendanud oma rolli valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamise osas ning see areng peab kindlasti jätkuma. Mainitud RITA toetusmeetme puhul esitas TAN oma arvamuse ja eelistused välja pakutud Eesti arengu seisukohalt oluliste valdkondlike uurimisteemade osas. Arusaam, et me vajame ja sõltume teaduse tulemustest, peab laiemalt levima nii ametkonna kui ka kogu ühiskonna liikmete hulgas. Erilist tähtsust omab see tänasel tõejärgsel või tõepõhjata ajastul. Eesti Teadusagentuur tegutseb sel eesmärgil eri põlvkondadega, lisades igal aastal uusi tegevusi. Eelmisel aastal rahvusringhäälingu vahendusel käivitunud saade "Uudishimu tippkeskus" on taas üks väga õnnestunud näide, mille reiting konkureerib populaarsete meelelahutussaadetega. Olgu öeldud näiteks, et esimese saate vaatajaskond kõigi kanalite vahendusel oli ligi 100 000 inimest. Edu saatis ka PÖFF-i teadusfilmide programmi, mis avardas üle 2000 vaataja mõttemaailma. Õpilasleiutajate riiklikul konkursil osales 2017. aastal rohkem õpilasi kui eales varem.
Noorte ideed olid imetlusväärselt praktilised ja ühiskonna probleemkohti lahendavad. Näiteks vilkuv üle tee minemise müts, mis aitab lastel liikluses ellu jääda. Üks silmapaistvamaid õpilasleiutajate projekte on 2013. aastal osalenud Taxify on-line-platvorm, mis on tänaseks levinud enam kui kahekümnesse riiki. Eestlaste töid märkab ka rahvusvaheline laiem üldsus. Akadeemik Hillar Abeni teadustöö põhjal tehtud video oli eelmisel aastal Facebookis üks enimvaadatud teadusvideosid ning jõudis ajakirja Science 2017. aasta kümne kõige populaarsema video hulka. Soovitan vaadata, kuidas nn prints Ruperti pisarate sajanditevanune mõistatus Eesti teadlaste poolt lahenduse leidis. Eelmise aasta 1. septembril, teadmistepäeval, ilmus aga maineka teadusajakirja Science esikaaneloona Eesti Maaülikooli taimefüsioloogi, professor Ülo Niinemetsa kaasautorlusel valminud artikkel taimelehtede suuruse varieeruvuse põhjustest. Teaduse laiema ühiskondliku mõju tutvustamine ja rõhutamine oli ka üheks meie prioriteediks Euroopa Liidu eesistumise ajal. Töö selle nimel, et maksumaksja mõistaks teadusuuringutele eraldatava raha olulisust kogu ühiskonna arengule, on äärmiselt tähtis.
Lisaks leppisid Euroopa Liidu riigid Eesti juhtimisel kokku järgmise teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi põhimõtetes. Leiti, et raamprogramm Horisont 2020 toimib hästi, aga järgmine programm peab olema veel ambitsioonikam nii eelarve kui ka tegevuste osas. Teadlastele paremate osalustingimuste loomiseks vedas Eesti eesistujana eest arutelusid rahastamissüsteemi sidusamaks ja avatumaks muutmise üle. Eesistumise raames sündis ka nn Tallinna Üleskutse, inglise keeles The Tallinn Call for Action 2017, mis kutsub üles teadusrahastuse suurendamisele ja on toeks Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimistel. Dokument on juba üsna lühikese aja jooksul saanud päris laialdast vastukaja.
Väga austatud Riigikogu! Mõtleme pidevalt, kuidas saaks teadus- ja arendustegevust soodustada ning selle positiivset mõju avada. Teadus- ja arendusnõukogu soovitusel on plaanis tellida Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi hindamine. Soovime terviklikku ja erapooletut ülevaadet meie hetkeseisust ning praktilisi soovitusi süsteemi edasiarendamiseks järgmisel planeerimisperioodil. Lisaks Euroopa ekspertidele on hindajatena kavas kaasata ka eksperte Ameerika Ühendriikidest, näiteks Stanfordi uurimisinstituudist. Mul oli au seda organisatsiooni ka eelmisel aastal isiklikult külastada. Me vajame väljapaistvaid ideid selleks, et viia Eesti elu edasi tehnoloogiarikkas infoühiskonnas. Just sellisena näen ma muutuvat maailma meie ümber. 
Järgmisi teadus- ja arendustegevuse valdkonna poliitilisi otsuseid mõjutavad kindlasti kevadel töö lõpetava teaduse ja kutsehariduse rahastamise ja korraldamise rakkerühma tulemused. Palju kõneainet pakkunud teadusasutuste konsolideerimisega tuleb Eestis teaduskvaliteeti silmas pidades jätkata. Rakkerühm on välja pakkunud üldisemad kriteeriumid konsolideerimisotsuste tegemiseks, arvestades samas, et iga liitumist tuleb siiski analüüsida ja kaaluda kui üksikjuhtumit. Lisaks on rakkerühm analüüsinud ning teeb konkreetsed ettepanekud teadussüsteemi rahastamise osas. Fookus on eelkõige rahakasutuse tõhustamisel ja soovitud tulemuste saavutamisel. Loodan, et rakkerühma töö toob meile need muutused, millest me aastaid oleme rääkinud, kuid mis on jäänud lõpuni läbi analüüsimata või otsustamata. 
Eesti vajab muutusi ning valitsus tahab omalt poolt neid muutusi eest vedada ja ka tagant tõugata. Jätkame paremate töötingimuste loomist Eestit edasiviivate teadmiste, ideede ja lahenduste väljatöötamisega tegelevatele inimestele. Baasrahastuse kasv toob teadlastele suurema kindluse oma akadeemilise karjääri kavandamiseks ning annab suurema vabaduse tegeleda Eestile väärtust loovate teemadega. Kuid see seab teadlastele ka uued nõudmised ja suurema ühiskondliku vastutuse oma uurimisteemade valikul.
Teiselt poolt peab ka riigi ja ettevõtete sõnum oma ootustest teadlastele olema senisest selgem, konkreetsem. See sõnum ei teki iseenesest ning siinkohal saab riik võtta eestvedava rolli ja koostöös erasektoriga seada selgemad prioriteedid, mis aitavad meid edasi viia. 
Kolmandaks eeldab laialdasem uute teadmiste kasutuselevõtt hoiakute ja väärtuste muutust. Teadmistepõhine ühiskond tähendab võimet uusi teadmisi ära tunda, kohandada, kohaneda ja kasutusele võtta. Seega peame ise saama targemaks, nutikamaks ja loovamaks, astudes välja mugavustsoonist ja mitte rahuldudes keskpärasusega. See saab sündida vaid üheskoos – hinnates ja kasutades seda teadmist, mis on meie riigis olemas. Eelmisel aastal siinsamas väljendas austatud riigikogu liige Krista Aru kujundlikult arvamust, et Eesti ühiskond ja Eesti teadus on lahku kasvanud. Meie eesmärk on ikka soodustada nende kooskasvamist, üksteisega arvestamist, üksteise toetamist ja eesmärkide jagamist. Siis muutuvad kättesaadavaks ka seni kättesaamatud eesmärgid. Ma tänan teid kuulamast, austatud Riigikogu! Aitäh! 

Aseesimees Enn Eesmaa
Avan küsimuste vooru ja tuletan meelde, et selle päevakorrapunkti menetlusel on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada ühe suulise küsimuse. Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Ma kardan, et me elame võib-olla erinevatel ajastutel. Te rääkisite siin tõejärgsusest, mina tahaksin tõele jälile saada ka teie ettekandes. Jutt on kolmandast leheküljest, kus te rääkisite, refereerisite seda rahastamise küsimust. Mul on selline tunne, et siin on kahed andmed segamini läinud ühes ja samas lõigus. Üks on teadus- ja arendustegevuse osa SKP-s tervikuna ja teine on avaliku sektori panus sellesse. Ja osutate selle, et 2016 oli langus, Euroopa Liidu vahendite äralangemine. Mul on tunne, et kui rääkida avaliku sektori osakaalust, siis kas mitte 2017 ka ei olnud langus. Teil on siin kirjas 2017 0,78% SKP-st, jutt on avalikust sektorist, järgmise aasta loodetav 0,81. Küsimus: kui palju oli see siis 2016-ndal ja mis teie valitsuse niisugune panus oli? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! 2016. aastal alustas see valitsus, kui minu mälu mind ei peta, 23. novembril. Ja see, mis te ütlesite, mul on tõesti käes ka tabel, kui me räägime nüüd kõigepealt, punkt üks, ainult teadus- ja arendustegevusse panustamisest ja selle kuludest SKP-st avaliku sektori poolt, siis need protsendid, mis te ütlesite, on tõesti 2017 on 0,78 ja 2018 me prognoosime,  sel aastal 0,81, aga mõlemal puhul on tegemist mitte lõplike protsentidega, sest me ei tea veel majanduskasvu ei 2017. aasta neljandas kvartalis, rääkimata 2018. aasta osas. 2016, kui te küsite, minu teada oli see 0,61. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Viktoria Ladõnskaja-Kubits.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Hea peaminister! Teadusvaldkonna inimeste ja ettevõtluse parema koostöö vajadusest räägitakse juba aastaid. Kuidas siis teile peaministrina tundub, kas üks võimalik lahendus võiks olla see, et riik teatud mahus suunaks uurimissuundade finantseerimist ülikoolidele läbi ettevõtluse? Sel juhul suudaksid ettevõtted paremini sõnastada, milliseid spetsialiste ja uuringuid nad ülikoolidest eelkõige vajavad, ning samas näeksid ülikoolides töötavad inimesed, et nende töö leiab reaalses elus rakendust.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt, see üldeesmärk või põhimõte, mida ma tõin ka välja teaduse rahastamisel, tõesti on olnud see, et me baasrahastuse ja projektrahastuse osakaalu suudame muuta. Suudame minna siis sellele tasakaalule lähemale, see on 50 : 50 ja sellel aastal me võime öelda, et see on 40 : 60. See ei ole veel see eesmärk. Aga see, mis te küsisite, ma arvan, et võib öelda, et see on selline tuumikküsimus. See on tegelikult küsimus ju sellest, kuidas riik saab soodustada teadusasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd. Me näeme seda mõlemalt poolt, me näeme seda sellelt poolt, kui me ütleme, et see on probleem, miks siis ettevõtlussektor panustab täna, nagu ma ütlesin ka oma kõnes, 0,69% ja mitte 2%. Kui lubate, ma toon mõningad näited. Kõigepealt, mis on need olulisemad algatused minu arvates. Üks on see, et 2016. aastal on käivitunud teadlaste ja ettevõtjate koostööd soodustav ja nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadele suunatud rakendusuuringute toetamise meede, see on kogumahuga olnud 26,6 miljonit eurot ja see aitab kaasa kindlasti ettevõtjate huvides teostatavatele rakendusuuringutele ja tootearendustele teadusasutustes. Teiseks, mida ma soovin välja öelda, on see, et see on nüüd uus lahendus ja see on olnud selle valitsuse poolne lahendus või selle valitsuse ajal tehtud lahendus, et me oleme suurendanud ettevõtluslepingute osakaalu baasfinantseerimise valemis. Kindlasti ei ole see lõplik lahendus, aga see on, ma arvan, see samm õiges suunas, see tendents õiges suunas. Mis see tähendab? See tähendab siis seda, et kehtib loogika, et mida rohkem on teadusasutused saanud tulu koostööst ettevõtlusega või ettevõtlusvaldkonnaga, seda rohkem saavad nad riigieelarvelist teaduse baasfinantseerimist. See on niisugune motivatsioonipakett. Ja kombinatsioonis baasfinantseerimise kasvuga loob see teadlastele enam motivatsiooni ja kindlasti ka teadlastele enam võimalusi ettevõtjatega koostöö tegemiseks. Kolmandaks, insitutsionaalset arendusprogrammi ASTRA, st ülikoolide ja teadusasutuste strateegilise arendamise programmi toetab riik struktuursete muudatusete läbiviimist ja vastutusvaldkondade arendamist, arendusprogrammi kogumaht eurodes on 121,5 miljonit eurot ning see koosneb ASTRA investeeringukavast, mis on natuke üle 54 miljoni euro ja ASTRA toetustest ülikoolide ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamieks, mis on 67,4 miljonit eurot. Näiteks on ASTRA meetmest toetatud ülikoolide sellist ühist ettevõtluskoostöö platvormi ADAPTER. Lisaks ma tooksin välja, EAS-i meetmete hulgast on mitmeid mahuka eelarvega ettevõtetele ja teadlastele koostööd soodustavad meetmed, tehnoloogia- ja arenduskeskuse klastrid, innovaatiliste riigihangete toetamise meede ja innovatsiooni- ja arendusosakud. Ka uus lahendus 2018. aastal on see, et alates just sellest aastast me toetame ju riigieelarvest täiendavalt, tõsi, väga piskuga, 1 miljoni euroga aastas ettevõtete tootearendustegevusi, eelkõige seonduvate kõrgete riskide maandamiseks. See on kindlasti suund, millega me püüame tulevikus jõulisemalt tegeleda, nagu me oleme tegelikult ka koalitsioonileppes seda kirjeldanud ja kinnitanud. Ma kindlasti mainiksin ka sellist, mis ma ettekandes ütlesin, avatud uste põhimõtet. Ma arvan, et meie liitumine kunagi Euroopa Kosmoseagentuuri ja lähitulevikus Euroopa Tuumauuringute Keskusega on ka üks ettevõtluse koostöömeede ettevõtluse, teaduse ja riigi koostöömeede. Nii et võib-olla need mõningad näited. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Jah, aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Maailmas võrreldakse riike väga paljude erinevate statistiliste näitajate järgi. Üks ilmekas võrdlusnumber on tõepoolest teadus- ja arendustegevuse kogukulude maht suhtes SKP-ga. Aga on ka üks teine võrdlusnumber, mida viimasel ajal eriti esile tuuakse, see on investeeringute iga-aastane kasv teadus- ja arendustegevusse. Viimasel kümnendil on siin eestvedajad olnud Aasia riigid, Jaapan, Lõuna-Korea, eriti Hiina, kus kasv on isegi paar korda suurem kui Euroopa riikides. Konkurents teatavasti viib elu edasi ja kuigi mastaabid on erinevad Eesti ja nende Aasia riikide vahel, ma siiski küsiksin, mida on Eestil õppida no näiteks Lõuna-Koreast, kelle majandusedu taustal on just tootmisele suunatud teadus- ja arendustegevus, või Hiinast, kelle panus teadus- ja arendustegevusse kasvab järjekindlat. Ja uudishimutsen, kas teil on mõni eeskuju selliste edukate riikide seas? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui me tuleme korraks selle ettevõtluspoole juurde ja majanduse ja ettevõtluse panustamise osas teadus- ja arendustegevusse, siis nagu ma ütlesin, need investeeringud tegelikult sellesse arendustegevusse on väga riskantsed, need on väga pikaajalised ja need on väga kallid. Ja see on peamine põhjus tegelikult, miks me näeme seda, et, ütleme, neid teadus- ja arendustegevuse kulutusi ettevõtlussektor võtab liiga vähe enda kanda. Ta võiks sinna rohkem panustada. Et kui tuua siin korraks, teie haare on väga lai, kui te rääkisite Lõuna-Koreast või Hiinast, aga ma korraks, kui te lubate, kui ma lähen selle vastusega edasi, et kui tulla näiteks Eesti juurde, siis 2015 me näeme väikest-väikest tõusu. Kui 2015 panustas teadus- ja arendustegevusse 225 ettevõtet, siis 2016 me näeme, et see on natukene tõusnud, see on 257 ettevõtet ja kogukulud ei vähenenud. Kindlasti ma arvan, et peab erasektori vähest aktiivsust teadus- ja arendustegevuse osas, ma pean seda probleemiks ja seda peab kuidagi muutma, seda peab kuidagi motiveerima. Me oleme TAN-is arutanud natuke selle üle, kuidas vähendada nende ettevõtete bürokraatia, ütleme, sellist valli, kui nad oma andmeid statistikas näitavad, et bürokraatiat oleks vähem. Aga tegelikult ma arvan, et ikkagi põhiküsimus on selles, kuidas neid riskantseid ja kalleid tegevusi avalik sektor suudab mingis mõttes kaasa aidata, motiveerida, garanteerida. See arutelu võiks olla kindlasti laiem. Nüüd teaduse ja arenduse ja innovatsioonisüsteemi hindamise juures me tahame kindlasti, nagu ma ütlesin ka, kaasata eksperte Euroopast, aga ka väljaspool Euroopat. Ma ei oska öelda täpselt, kust need eksperdid tulevad, aga kindlasti need nimetatud riigid või see maailmajagu, et ma üldse ei arva, et seda peaks kuidagi laualt maha võtma. Nii et õppida nende kogemusest. Ma arvan, et Aasia kogemusi tasub vaadata, tasub vaadata võib-olla laiemalt, Singapuri kogemusi, Lõuna-Korea kogemusi, Hiina kogemusi, nagu te ütlesite, ja meie eksperdid on tegelikult seda teinud, aga otseselt üle võtta üks ühele, on, ma arvan, vast keeruline. Kui te küsisite, kas on selline üks eeskuju või, ma ei tea, keda me tahaksime võtta mallina, siis ma arvan, et sellist vist ei ... Aa, küsimus personaalselt mulle, ma arvan, et sellist ei ole ka personaalselt mulle. Ma just arvan seda, et mis on tegelikult täna see võtmekoht ja ma mäletan eelmisel aastal seda arutelu, ma mäletan ka teatud arupärimistele vastamist selle aasta jooksul, kus ma olen öelnud, et minu meelest see arutelu, tundub, et seda tuleb pidada enne järgmisi Riigikogu valimisi, et kuidas seda ettevõtluspoolt tegelikult motiveerida rohkem kulutuste tegemisel teadus- ja arendustegevuses. Ma arvan, et see on mitte ainult väga huvitav, vaid väga vajalik arutelu enne, ma arvan, järgmisi Riigikogu valimisi. Siin on vaja tegelikult mingit ühtset lähenemist, poliitilist konsensust erinevate erakondade vahel. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea peaminister! Puudutan doktoranditoetusi, sest ka doktorandite arvukus näitab teatud meie valmidust investeerida teadusesse ja selle arengusse. Jah, käesoleva aasta eelarves on väikene doktoranditoetuse tõus ette nähtud. Kuid fakt on see, et see paraku ei päästa seda, et doktorantidel oleks võimalik pühenduda 100%-liselt õppetööle, uurimustööle, vaid nad peavad seda ikkagi põhitöö kõrvalt tegema ja see tähendab seda, et õppeaeg venib teadmatusse aega tihtilugu ja see muudab riigile õpetamise veel kallimaks. Kas te saate tutvustada teie valitsuse nüüd järgmise ja ülejärgmise aasta plaane? Kas doktoranditoetus jääb samale tasemele või on plaanis seda suurendada ja mis mahtudest me võiksime rääkida? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Nagu ma ütlesin, sellel aastal ju tõesti tänane valitsuskoalitsioon on toonud selle ju eraldi välja oma prioriteediks, ja mitte ainult nagu prioriteediks lausena või põhimõttena, vaid siin taga on ka reaalne rahaline panus, 2018. aastal see on lisa viis miljonit eurot. Ma nõustun täielikult teiega, kui me peame ütlema, kas see 100% võimaldab doktorandil oma tööd teha teadusasutuses. Kindlasti ei võimalda, suure tõenäosusega ta kas töötab siis lisaks teadusasutuses või ta töötab erasektoris ja ta teeb doktorikraadi. Mis on plaanid tulevikuks? See on riigi eelarvestrateegias kirjas, et doktoranditoetused jätkuvad ka 2019 ja 2020. Missuguseks konkreetselt see summa kujuneb? Kindlasti see summa on vähemalt pluss 5 miljonit igal aastal, aga kui on riigi eelarvestrateegia arutelude käigus seda võimalik muuta ja eelarve käigus võimalik muuta, siis tuleb seda võimalust kaaluda. Aga ma loen nagu väga positiivseks põhimõtteks seda, et üleüldse täna me saame tegelikult rääkida mingisugusest suurenevast toetusest doktorantidele. Ma arvan, et 5 miljonit ei ole mitte väike, vaid nagu me Eestis mõnikord soovime öelda, siis ma julgeks isegi öelda, et see on pigem rekordiline tõus. See on märkimisväärne tõus, mida ei ole varasemalt tehtud. Lisaks doktoranditoetusele me ei saa ära unustada ka tegelikult stipendiume ja võimalust, et doktorantidel on võimalik taotleda ka stipendiume, millel on tavaliselt spetsiifilisemad eesmärgid, näiteks motiveerida õppureid õppima prioriteetsetes valdkondades, näiteks nutika spetsialiseerumise valdkonna stipendiumid motiveerivad noori kindlasti õppima valitud erialal edukalt täiskoormusega ja ka nominaalajaga lõpetama. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Anne Sulling!

Anne Sulling
Hea eesistuja! Hea peaminister! Te mainisite oma kõnes plaani kaasata Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi hindamiseks ka mõnda eksperti Stanfordi uurimisinstituudist, mida te külastasite. Poolteist kuud tagasi korraldasin ma koostöös Riigikogu Arenguseire Keskusega innovatsioonikonverentsi, kus esines sellesama Stanfordi uurimisinstituudi innovatsioonikeskuse pikaajaline juht. Teie erakonnast ei olnud teda kuulama tulnud mitte keegi. Ta andis ühe hinnangu meie teadus- ja innovatsioonisüsteemile, nimelt, et Eesti valitsus kulutab teadus- ja arendustegevusele alla oma võimete. Tema hinnangul võiks Eesti kahekordistada tänaseid kulutusi teadus- ja arendustegevusele. Ja minu küsimus on, kas te auväärt Stanfordi uurimisinstituudi eksperdi hinnangut kavatsete ka järgmise aasta eelarves arvesse võtta.

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Anne Sulling! Ma väga tänan selle küsimuse eest ja nende mahlakate vahe ..., selliste haakide eest, et ei olnud ühtegi Keskerakonnast! Nagu ma ütlesin, ma kuulun ka sellesse erakonda, kui see on oluline praegust märkida, aga ma arvan, see ei ole väga oluline. Tõesti, see oli minu soov, kui me tegime sellise, kuidas ma ütlen, ettevõtjatega visiidi USA-sse, siis ma just soovisin käia selles SRI-s ja kuulata neid ja püüda leida neid koostöövõimalusi ka Eestiga. Nüüd me oleme tegelikult peale seda konverentsi rääkinud seal kõnelejaga ja tegelikult palunud teda ka üheks eksperdiks või üheks hindajaks. Minu teada, ma ei ole lõpuni tänase situatsiooniga kursis, aga minu teada ta on sellise esialgse positiivse sõnumi või nõusoleku ka andnud.
Nüüd teie küsimus, kõigepealt tema väide, mis teie tsiteerite, et Eesti võimekus on tõsta siis teadus- ja arenduskulutusi kaks korda, nagu te ütlete, et kas meil on seda plaanis teha. Selle küsimuse osas võib ju alati minna väga poliitiliseks ja öelda, aga miks siis seda pole tehtud ja noh, et Eestis ei ole 2017, 2018 esmakordselt valitsus ja peaminister, vaid on olnud väga pikka aega ja on olnud ka teised erakonnad. Ma arvan, et see, nagu ma ütlesin ka oma kõnes, et me ei ole taganenud sellest 1%-st, et kui te räägite nüüd kahekordistamisest, siis see kahekordistamine hetkeseisuga peaks tähendama avaliku sektori poolt circa 1,6% SKP-st. Me teame seda, et kui 2019. aasta võtta selliseks aluseks ja ütelda, et näiteks 2019, järgmisel aastal, võiks olla avaliku sektori panus teadus- ja arendustegevusse 1%, siis see on noh, circa 75 miljonit eurot. See on Eesti riigile kindlasti ja eelarve mõttes väga suur maht. Põhimõtteliselt ma muidugi toetan, et me sellele 1%-le jõuame. Nüüd kui te küsite, kas 2%-le või kahekordistada seda, no see on veel ambitsioonikam. Kui see võimekus riigil on, siis loomulikult. Ma loen ikkagi seda tendentsi, mida me oleme suutnud täna valitsusega välja pakkuda Riigikogule eelarve mõttes, ka seda 0,03%-list tõusu ja rahaliselt ta on circa 15 miljonit või 14,9 miljonit, siis ma arvan, et see tendents on ikkagi väga positiivses suunas või positiivses suunas. Ja kas järgmisel, eelarve mõttes, 2019. aasta mõttes mul on plaanis seda vähendada? Ei, vähendada ei ole plaanis. Kas ma sooviksin seda suurendada? Jah, ma soovin seda suurendada. Mis on see võimekus, mis on see reaalsus, see suuresti selgub 2018. aasta, ma arvan, suve lõpus ja septembris, kui on viimased arutelud valitsuse tasemel riigieelarvest järgmise aasta osas ja loomulikult olete ju teie see, kes lõplikult otsustate eelarve. Aga ma arvan, et see tendents, kui me ei suuda kahekordistada, aga me suudame tendentsi nihutada edasi, ülespoole, siis kindlasti seda tuleb teha. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Te nimetasite, et Eesti teaduskorraldust, teadusasutusi ja teadussüsteemi ootab ees uus suurem rahvusvaheline hindamine. Minu küsimus on, millised on konkreetsed eesmärgid selle järjekordsele hindamisele, sest teatavasti Eesti teadussüsteem tervikuna on pidevas sihtevalveerimises, evalveerimises, teadussuundade hindamises. Meil on neid erinevaid hinnanguid, kuhu on ka kaasatud rahvusvahelisi eksperte, küllalt. Milleks ja mis eesmärgil viiakse siis nüüd läbi uus suur hindamine? 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Me peame arvestama sellega, et nii on, et meie käesoleva planeerimisperioodi lõpp tuleb, 2020 pluss kolm aastat. Mingid projektid lähevad seal edasi, aga nii see on. Ma ütlesin välja ju ka selle, et seda on täna ju keeruline hinnata euro pealt või eurode pealt, aga see, et Euroopa Liidu rahastus muutub – ja seda võib ju suure teadmisega öelda – kogu Euroopas pigem vähenemise suunas tänu Brexitile ja Suurbritannia lahkumisele, ka see tuleb. Lisaks sellele meie enda elujärg, ma loodan, paraneb. Kui nüüd aga rääkida sellest hindamisest, siis ma ütlen nii, et tõesti, käesoleva planeerimisperioodi lõpp on lähenemas, on algamas uus periood ja ettevalmistamine. Enne uute eesmärkide seadmist, nende plaanide tegemist on vaja ja on tarvis teha seni saavutatu osas järeldused, mis on tehtud, mis on hästi tehtud, mis halvasti, analüüsida neid, mis on õnnestunud ja mis on jätkuvalt, kui nii tohib öelda, suurimad süsteemi kitsaskohad, millele uuel perioodil enam või uuel moel tähelepanu pöörata. TAI süsteemi kohta on viimastel aastatel tehtud analüüse ja uuringuid, suurelt jaolt on Eesti enda teadlaste poolt, mis sellise infovajaduse paljuski täidavad, aga on leitud, et puudu on siiski sellisest, kuidas öelda, värskest objektiivsest kõrvalvaatest. Ja lisaks üldisele hinnangule oodatakse eelkõige praktilisi konkreetseid ettepanekuid ja töö tellitakse Euroopa Komisjonist. Kulud on ... Me oleme seda ka TAN-is arutanud, kust siis seda tellida. Euroopa Komisjonilt tulid kulud tunduvad väiksemad, kui seda tellitakse näiteks mingist teisest rahvusvahelisest organisatsioonist. HTM töötab välja detailse lähteülesande ja töö tellitakse koostöös MKM-i ja Riigikantseleiga. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru
Aitäh, härra aseesimees! Hea peaminister! Kuidas hindate olukorda, kui noored teadlased, doktorid on oma n-ö tööd kaitsnud ja lõpetanud, kui nad on sunnitud Eestist lahkuma väites, et lihtsalt ei leia siin rakendust? Näete te kuskil puudujääki või kuidas sellise olukorraga toime tulla, et nad ikkagi saaks siin rakenduse? On mingeid mõtteid selles osas? 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Olukorda hindan kindlasti väljakutsuvaks ja problemaatiliseks, kui me näeme, et kaotame häid teadlasi, kes lähevad välja ja ei tule siia tagasi. See võimalus peaks alati olema. Ühelt poolt ei saa ju kuidagi takistada ja teadus on riigipiiride ülene, väga paljuski, enamikul juhtudel. Ma tõin oma ettekandes ju välja konkreetselt ka tegelikult täiesti alguses selle näite, et on tore, et teatud teadlased on, kuidas öelda, tulnud Eestisse tagasi, olles välismaal teadust teinud või väljaspool Eestit teadus teinud, aga ega neid näiteid väga palju ei ole. Ma ütlesin ka välja, et teadlased tulevad pigem tagasi siis, kui on need kontaktid säilinud ja see aitab kindlasti sellele kaasa. Samas ma julgen öelda ka seda, et Eestist lahkumine pole alati halb ja rahvusvaheline kogemus on kindlasti hea. Aga tagasipöördumist, ma arvan, igal juhul soodustama peab, soodustada tuleb. Mis siis selleks teha saab? Ma arvan, et samad asjad. Ühelt poolt näeme, punkt 1, et teadus- ja arendustegevuse kulutusi tuleb tõsta, punkt 2, et näeme osakaalu siis projekti toetuses ja baasfinantseeringus, et me suudame seda rohkem tasakaalu viia. Me näeme, ka tegelikult motiveerime ju seda, mis on see eesmärk, mida küsis austatud Viktoria esimestes küsimustes, et kuidas siis ettevõtluse ja ülikooli poolt rohkem seda ühisosa leida. Nii et ma arvan, et ühest vastust siin on keeruline öelda, aga need on need tegevused, mis peaksid ka motiveerima teadlasel, kui ta on välismaal, mõtlema selle peale, et võib-olla teatud hetkel tasub pöörduda Eestimaale tagasi. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Yoko Alender!

Yoko Alender
Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Jätkan pisut sarnasel teemal. Rahvastikuprobleemi lahendamise erikomisjonis või probleemkomisjonis oleme tegelenud ka sellise teemaga nagu eestikeelne teadus ja selle n-ö jätkusuutlikkus. Rahvusvahelistumine on kindlasti teaduses ja kõrghariduses positiivne nähtus, aga seda tuleks tasakaalustada ka siiski omakeelset teadustööd võimaldades. Millised on need meetmed, need tegevused, mida valitsus teeb, et soosida eestikeelset teadustööd erinevatel tasemetel? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Jah, aitäh! Ma ei tea nüüd, kas see küsimus oli päris selles valdkonnas või mitte, mis puudutab rahvusteaduste osa, aga ma mäletan, et eelmisel aastal oli see teema, Krista Aru seda väga aktiivselt tõstatas ja kui minu mälu mind ei peta, siis professor Aadu Must ka samuti rääkis rahvusteadustest ja rahvusteaduste osast. Nüüd kui te küsisite neid konkreetseid meetmeid, siis ma arvan niiviisi, et üldjoontes see rahvusteaduste seis on hea ning viimastel aastatel on ta kindlasti paranenud. Miks ma nii arvan? Tegelikult on käivitunud mitmeid uusi selliseid algatusi või projekte, näiteks 2017. aastal alustas tööd Eesti-uuringute teaduse tippkeskus. See on rahvusteaduste seisukohast üks silmapaistvamaid arenguid, ma arvan, viimasel ajal või viimastel aastatel. Teiseks, riik toetab Tartu Ülikoolis rahvusprofessuure. See on suurusjärgus circa 1,2 miljonit eurot aastas ja selle all toetatakse kokku 10 erinevat professuuri, sealhulgas eesti keele ja kultuuri, Eesti ajaloo ja muudes valdkondades ja toetatakse nii õppe- kui ka teadustööd. Kolmandaks, mis ma teie küsimuse vastuseks ütleks, on see, et riik eraldab siis baasfinantseerimisest täiendavalt, millest on olnud siin palju juttu, sellest meie soovist jõuda tasakaaluni 50 : 50, aga baasfinantseerimisest täiendavalt 5% rahvusteaduse täiendavaks toetamiseks. Ja näiteks, kui võtta 2018. aastal, mida siis see 5% baasfinantseeringust tähendab, siis see tähendab summat 1,3 miljonit eurot. Nüüd neljandaks, mida ma välja tooksin kindlasti, et Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalal on viimastel aastatel kasvanud ka Eesti Keele Instituudi ning Eesti Kirjandusmuuseumi rahastamine. Järgnevaks ma tooksin välja teie küsimusele, Haridus- ja Teadusministeerium on valmistamas ette ka eesti keeletehnoloogia teadustegevuste jätkuprogrammi ja eesmärgiks on just, et keeletehnoloogia rakendused jõuaksid järjest enam erinevatesse teenustesse. Mida me võime siin öelda? No näiteks tõlkesüsteemid, kõnetuvastus. Kui olla väga konkreetne, ka siin on rahaline maht circa 0,8 miljonit eurot aastas. Nüüd HTM rakendab ka eesti keele ja kultuurimälu riiklikku teadusprogrammi ja selle rahaline maht aastas on circa 0,5 miljonit eurot. Kui siit edasi vaadata, siis humanitaarteaduste ja kindlasti ka kunstide valdkonnas tegutseb kaks doktorikooli, esiteks siis kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool. Loomulikult, riik toetab ka näiteks, mis, ma arvan, ka puudutab seda, riik toetab ka EKA uue õppehoone ehitamist, riik toetab ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uue saali ehitamist. Nii et see on lühike vastus teie küsimusele. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Te rõhutasite oma sõnavõtus, et igal ministeeriumil on lausa kohustus poliitika kujundamisel kaasata valdkonna teadlasi. Täna võtsime me siin Riigikogu saalis napi häälteenamusega vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, kus muudetakse kaasava hariduse nii rahastamist kui ka korraldust. Minu teada saadeti see eelnõu valdkonna teadlastele siis, kui Riigikogus kultuurikomisjonis käis juba esimene, vahetult enne seda, kui kultuurikomisjonis käis selle eelnõu esimene arutelu. Mis te arvate, millal me jõuame sinnamaale, et ministeeriumid konsulteerivad valdkonna teadlastega juba siis, kui välja töötatakse kontseptsiooni, kuidas ja mida muuta? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No ma saan aru, et peaminister peab teadma võib-olla ka kõikide alatiste komisjonide tööprotsesse, aga vaevalt et te seda tegelikult küsisite. Ma kõigepealt alustan sellest, mis ma oma kõnes ka välja tõin. Mina ei võta üldse seda kergekäeliselt. Selline retooriline küsimus, mida ma oma kõnes siin õhku viskasin, kus ma ütlesin, et miks jõudsime selleni alles viimastel aastatel, ja jutt ennem seda retoorilist küsimust käis sellest, et ministeeriumis töötavate teadusnõunike võrgustiku käivitamine oleks võinud olla palju aktiivsem, see oleks võinud juhtuda palju varem. Mul on hea meel, et see on nüüd viimasel ajal saanud hoogu sisse. Tõsi, ei ole ka siin lõpuni mindud, on veel minna, minu teada tänase seisuga peaks olema, kui ma nüüd ei eksi, kaheksa teadusnõunikku. Aga jah, see on tõesti siis täidesaatva võimu poole pealt vaadates, ministeeriumide mõttes, aga ma olen täiesti veendunud, et nüüd, kui me räägime kultuurikomisjonist, siis kultuurikomisjon läbi oma liikmete, professionaalsete liikmete ja  kindlasti läbi oma esimehe teeb seda tööd väga tõsiselt ja väga professionaalselt. Teades ... Mis teades, mul oli au teie palge ees ju käia. Ma arvan, et te kõik olete valmis kaasama ka neid väliseksperte ja välisarvamusi nii palju, kui vähegi võimalik. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas
Aitäh! 2016. aastal loodi valitsuse otsusel kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühm, mille ülesanne on valmistada ette kõrgkoolide ja teadusasutuste ning nende tugiteenuste konsolideerimine ning teaduse ja kõrghariduse rahastamist puudutavate soovituste rakendamine. Sinna kuuluvad ministeeriumide, ülikoolide, Teaduste Akadeemia jne esindajad ning rakkerühm peab esitama oma töö lõpparuande hiljemalt 2018. aasta esimeses kvartalis, seega õige pea. Kui kaugel on rakkerühm oma töös jõudnud? Milliseid ettepanekuid nad on seni esitanud? Kas lõpparuanne valmib ettenähtud ajal? Kas valitsus kavatseb nende ettepanekuid ka arvestada? 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Mul tekib küsimus, hea Riigikogu liige, et miks seda rakkerühma teha ja mingisuguseid tulemusi oodata teatud perioodi lõpuks, kui küsitakse: "Nii, kuidas sellega on?". Aga tõesti, te teate väga hästi millal rakkerühm oma töö lõpetab. Ma kordan üle: töö, nagu te ütlesite, valmib tähtajaks 2018. aasta esimene kvartal. Ma tean seda, et töö on olnud väga aktiivne ja kindlasti valmib õigeaegselt. Te lugesite väga õigesti üles need, kes sinna rakkerühma kuuluvad või kelle esindajad sinna kuuluvad. Kui lubate – võib-olla mõned jäid siin vahele –, siis selleks, et keegi ei tunneks ennast kuidagi puudutatuna, ma loen siin auväärt Riigikogu ees ka teile konkreetselt ära, kes või kelle esindajad sinna rakkerühma kuuluvad. Tõesti see on nii, et Teaduste Akadeemia rektorite nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Teenusmajanduse Koja, Põllumajandus- ja Kaubanduskoja, Rahandusministeeriumi, Majandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.
Rakkerühma ettepanekute esitamise algne tähtaeg oli natukene varem, aga hetkel on kokku lepitud, et see tõesti on 2018 esimene kvartal. Kui te küsite, kas töö jõuab valmis, minu teada töö jõuab valmis. Nagu ma ütlesin teile kindlasti on soov võtta neid soovitusi arvesse ja selleks on ju rakkerühm kokku kutsutud. Mitte selleks, et teeks töö ära ja neid soovitusi arvesse ei võta. Rakkerühma töö algas 2016. aasta augustis ja selle peamine eesmärk on tõesti pakkuda valitsusele ettepanekuid teaduse ja kõrghariduse pikaajalise rahastamise ning ülikoolide ja teadusasutuste konsolideerimise osas. Ma kindlasti soovin rakkerühma juhile Katrin Pihorile jõudu. Ta teeb oma tööd hästi pühendunult ja ma usun, et peale seda, kui see rakkerühma töö valmib – mitte ma ei usu, vaid ma olen veendunud – valitsus väga tõsiselt neid ettepanekuid ka võtab. Ma tänan teid!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud peaminister, ka mina tänan teid küsimustele vastamise eest. Küsimusi teile praegu rohkem ei ole. Avan läbirääkimised ja selles läbirääkimiste voorus saavad sõna fraktsioonide esindajad. Palun, Viktoria Ladõnskaja-Kubits Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Austatud Riigikogu! Peaministri ülevaade teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 elluviimisest on väga oluline dokument. Teadus ja haridus on valdkonnad, ilma milleta on positiivne areng võimatu ja tulevik tume, aga meie ju tahame paremat tulevikku. Seoses sellega lubage tuua välja mõned punktid IRL-i fraktsiooni mõtetest neil teemadel.
Esiteks. On selge, et teaduse areng ning antud valdkonda vajalike ressursside suunamine peab olema riiklik prioriteet. Selge on ka see, et praegused summad, mis lähevad selle valdkonna arendamisse, ei ole piisavad ja ei ole piisavalt suured. Eesmärk peaks olema teaduskulutustega vähemalt 1% SKP-ni jõudmine.
Teiseks. Teadusvaldkonna inimeste ja ettevõtluse koostöö, millest räägitakse viimastel aastatel üsna palju. Teaduse ja ettevõtluse koostöö on teaduse arengu tagaja ja ettevõtluse laiema haarde ning ka ühiskonna vajadustel seisva ärimudeli valem. Just nii! See on sümbiootiline seos. Koostöö on vajalik mõlemale poolele. Algfaasis vajab seda koostööd rohkem justkui teadus, aga pikemas perspektiivis võidab hea koostöö tulemusel rohkem just see ettevõte, kes rakendab teaduse viimast sõna, tema konkurentsivõime ja tulud on suuremad. Siin tasuks mõelda järgmise idee peale: kas me oleme valmis looma süsteemi, mille kaudu teatud mahus riiklik ressurss jõuaks ülikoolideni hoopis ettevõtluse kaudu. Sel juhul saaksid ka ettevõtted rahaliste hoobade kaudu täpsemalt formuleerida, milliseid suundi teadusvaldkonnas nad tähtsamaks peavad. Ülikoolid saaksid aga paremini pakkuda just seda, mida riigil on vaja. Selles ettepanekus on palju detaile, aga idee kui selline vajaks arutelu, sest tundub, et sellest võiks sündida laiemat kasu.
Kolmandaks. Mul on hea meel, et valitsus tõstis doktoranditoetust just sellest aastast enam kui 50% ning kindlasti on meie soov seda ka edaspidi tõsta. Kuigi vahel on kuulda mõtet, justkui oleks doktorikraad isiklik huvi, siis mina sellist mõtteviisi ei jaga. Arvan, et mida rohkem inimesi meie riigis tunneb, et nad võivad endale lubada tegeleda teadusega, seda targem ja edukam on meie riik. Doktorantide kindlustunne on riiklik huvi rahvusvahelistunud maailmas.
Ning viimaseks teaduse populariseerimine, väga oluline ja huvitav teema. Oktoobri viimastel päevadel toimus teaduste akadeemias konkurss "Teadus 3 minutiga". See on vajalik ja huvitav konkurss, sest selle raames peab noor teadlane lühidalt ja arusaadavas keeles selgitama, miks just tema uurimistöö on ühiskonnale vajalik. See konkurss teenib kahte eesmärki, ühest küljest peab teadlane atraktiivselt ja selgelt rääkima keerulistest teadusasjadest, ja teiseks saab publik, kelle valdkond see olla ei pruugi, teada, miks need teadussuunad üleüldiselt olulised on. Ehk siis sellised konkursid liidavad teadlaskonda ülejäänud ühiskonnaga ja vastupidi. Eesmärk on jällegi see, et teadus oleks kaasatud ning peegeldaks vastuseid ühiskonna vajadusele, ja selleks et peegel ühiskonnale midagi head peegeldaks, peab selle peegli ees seisma heas toonuses, enesekindel ja rahulolev nägu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Barbi Pilvre Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Barbi Pilvre
Hea eesistuja! Austatud peaminister! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kolleegid akadeemiast, kes loodetavasti kuulasid interneti vahendusel peaministri ettekannet! Kõigepealt tänan peaministrit oluliste teemapüstituste eest teadus- ja arendus- ja innovatsioonipoliitika seisu teemal. Sotsiaaldemokraadid on ikka hinnanud teadmistepõhist ühiskonna juhtimist ja sotsiaaldemokraatliku maailmavaate pooldajate seas on palju haritlasi, nende hulgas ülikoolirahvast ja teadlasi. Kirglik tahe maailma kohta uut teada saada, uudishimu, valmidus katsetada, lõplikes tõdedes kahtlemine, intellektuaalse eelistamine praktilisele ja ka teatav elukaugus ning utopism on teaduse kui eluvaldkonna kui ka Eesti sotsiaaldemokraatide mõtteviisi aluseks. Olgu see öeldud ka kerge enesekriitikana.
Teadust finantseeritakse Eestis põhiliselt avalikest vahenditest. Teadustöö tulemused ei ole alati koheselt ühiskonna üldiseks hüvanguks konverteeritavad. Need võivad rakenduslikeks osutuda alles aastakümnete pärast või ka üldse mitte, jäädagi fundamentaalteadmiseks, mis lihtsalt avardavad meie arusaamu maailmast. On ideaalne, kui teadlaste töö tulemuse ja ettevõtjate koostöös valmivad mingid kasulikud uued innovaatilised lahendused, tegutsemisviisid, rakendused, isegi seadmed. Teadus on ressursimahukas ja et teadustegevuseks raha oleks, tuleb rahalist väärtust luua kuskil mujal, ettevõtluses, ja seda ümber jagada. On vaja ühiskondlikku konsensust, et ettevõtluses teenitud avalikest vahenditest toetataks teadust, mis võib toetada innovatsiooni, nii tehnilist kui ka sotsiaalset innovatsiooni, aga võib ka osutuda mitterakendatavaks uueks teadmiseks.
Eestis on välja kujunenud kõrgetasemeline teadus- ja arendustegevus ja riik panustab selle taseme säilitamiseks ja edendamiseks olulisel määral ressursse. Väga oluline osa ressurssidest tuleb Eesti teadusse täna siiski Euroopa Liidu vahenditest, seda ei saa unustada. Teaduselu on rahvusvaheline ja on mõnes mõttes normaalne, et Eesti teadlased konkureerivad edukalt rahvusvahelistele rahastusvõimalustele. Teisalt tekitab sõltuvus välismaistest projektirahadest ebakindlust ja tohutu bürokraatia, mis rahade taotlemisega kaasas käib, õgib aega ja energiat, mida teadlased saaks suurema baasrahastuse puhul kasutada sisuliste tööde jaoks.
Sellest on palju räägitud, aga Eesti teaduse hindamise süsteem tugineb loodusteaduste hindamise mudelile, seetõttu pole näiteks sotsiaal- ja humanitaarteadustes loodav teadmine alati füüsika, keemia, meditsiini jaoks sobivate mõõdikutega adekvaatselt hinnatav. Humanitaar- ja sotsiaalteadustes loodav uus teadmine võimaldab meile eneserefleksiooni ja see teadmine muutub väärtuslikuks sageli alles kumuleerudes aja jooksul. Selliste teadmiste väärtuslikkusest võib aru saada alles siis, kui neid mingi pikema perioodi jooksul enam juurde ei toodeta, et me peaksime hakkama saama ainult uusimate, näiteks viimase viie aasta teadmistega antud valdkonnas, nagu reaalteadustes. Analoogiliselt võiks ette kujutada, et kõik vanemad kui viis aastat ilukirjanduslikud raamatud muutuvad kättesaamatuks. Sellises kujutletud olukorras me ühel hetkel saaksime aru, et ühiskond meie ümber on väga rumal.
Paluks lisaaja ka kohe!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun! Kolm minutit juurde.

Barbi Pilvre
Kui humanitaar- ja sotsiaalvaldkondades eneserefleksiooniks vajalike uute teadmiste saamine on raskendatud, siis hiilimisi kujunev maailmast arusaamise piiratus võib äkitselt anda tunda mitmes eluvaldkonnas korraga, anda ühiskonnas n-ö kammertooni ja see on üsna õõvastav olukord. Pole võimatu, et selline eneserefleksioonipuudega ühiskond võib olla näiteks tehnoloogiliselt väga arenenud, aga piiratus paistab välja näiteks sellest, milleks tehnoloogiat kasutatakse või kuidas selle mõju mõtestatakse. Eestis jõutakse teaduse ja ühiskonna suhteid vaagides sageli konsensusele, et innoovaatiline mõte, kui see on avalikest ressurssidest rahastatud, peaks sagedamini jõudma teadusest ka praktikasse ja peaks olema rakendatav Eesti majanduslikuks hüvanguks. Selleks soositakse teaduse ja erasektori koostööd ja on kava siduda teadusinstitutsioonide baasrahastus tulevikus võimekusega teha erasektoriga koostööd. Avaliku sektoriga, näiteks ministeeriumidega koostööd tegevaid sotsiaal- ja humanitaarteadlasi selline valem pehmelt öeldes ei soosi. Avaliku väärtuse loomist see valem ei hinda ja see on vale suhtumine. Teaduse ja erasektori koostöö on igati tervitatav ja Eesti ettevõtlus võiks muutuda teadmistepõhisemaks, aga tuleb hinnata ka teadlaste ja avaliku sektori koostööd, näiteks et ülikoolide eksperte kaasataks poliitikate väljatöötamise protsessi ministeeriumides ja teistes asutustes, kuid sellega ei kaasne otsest mõju majandusele. Sotsiaal- ja humanitaarteaduse baasrahastus ei peaks sõltuma koostööst erasektoriga.
Positiivse tendentsina tuleb tunnustada doktorantide rahastamise paranemist ja tean, et teadlaskond hindab kõrgelt ka avalike vahendite suunamist järeldoktorantuuri rahastamisse. See võimaldab kujundada edukat teadlaskarjääri ja hõlbustab noore teadlase sisenemist akadeemilisele tööturule ning takistab Eesti ülikoolide konnatiigistumist, sest järeldoktorantuuri ei tehta üldiselt samas ülikoolis, kus kaitsti doktorikraad.
Tahaksin veel peatuda ennekõike teadusmaailma ja ühiskonna vahelisel kommunikatsioonil. Ühest küljest võib leppida, et Eesti teadus elab suures osas enamasti ingliskeelses paralleelmaailmas ja ei suhestu ümbritseva Eesti ühiskonnaga. Teadus on rahvusvaheline ja peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Siiski, teadust tuleb jätkuvalt populariseerida, et ühiskonna jaoks poleks teadus mingi arusaamatu ja isegi kentsakas valdkond, nagu näiteks meediast mõnikord mulje jääb. Kui reaalteaduste populariseerimine edeneb, näiteks teeb väga head tööd rahvusringhääling oma saatega "Rakett 69" ja teadusportaal, Kuku raadios on saade "Labor", siis humanitaar- ja sotsiaalteadlasi kasutatakse ehk ekspertidena mõnes diskussioonisaates. Aga miks ei võiks näiteks sotsiaalteaduslikku mõtlemist tutvustada noortele mõnes sobivas formaadis, mõnes võistluslikus diskussioonisaates, kus vaieldakse akadeemilises stiilis, teaduslikke argumente kasutades, nii nagu see toimub ülikoolides või isegi koolis? Mõnes koolis harjutatakse täna teaduslikku mõtlemist edukalt juba põhikoolis, kus lapsed lisaks looduseuuringutele teevad uurimistöid ka inimkäitumisest ja ühiskonna fenomenidest. See oleks niisiis mõte rahvusringhäälingule. Õnneks ilmuvad meil Sirbis, Akadeemias, Vikerkaares populaarteaduslikud materjalid ja kuuldavasti mõnes teadusasutuses lähevad arvesse ka õpetlaste kvalifikatsiooni hindamisel. Siiski jõuab poliitikuteni ja teiste otsusetegijateni ühiskonnaalane teaduslik teadmine juhuslikult, heal juhul läbi mõne ekspertarvamuse või lihtsustatud kujul läbi mõne populaarse portaali. Hea, et Riigikogu juures on tööle asunud mõttekoda Arenguseire Keskus, mis püüab hõlmata olulisemaid uusi teadmisi ühiskonnas toimuva kohta. Arenguseire Keskuse väljaanne Pikksilm jõudis jõulude eel ka parlamendiliikmete töölaudadele.
Sotsiaaldemokraatide arvates tuleks teadus- ja arendusstrateegia valguses pöörata tähelepanu ikka ülikoolide õppejõudude palgatasemele, mis seoses tulumaksuvaba miinimumiga ja ülikoolide struktuurireformidega nüüd küll tõusevad. Õppejõududest oleneb teaduse järelkasv ning ilma teadlaste järelkasvuta pole ka teadus- ja arenduse ja innovatsiooni strateegia elluviijaid. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Keskerakonna fraktsiooni nimel räägib Aadu Must.

Aadu Must
Hea juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Üheks hästi heaks võrdlusmeetodiks on ajaloolis-võrdlev meetod. Tähendab, kui sa kellegagi ennast ei võrdle, siis sa ei saagi aru, kus sa oled. Selles mõttes oli mulle härra peaministri kõnes hästi sümpaatne, et meid vaadati rahvusvahelises kontekstis, kuidas me istume rahvusvaheliselt teadusmaailmas. Tõepoolest, siin on neid asju, mille üle uhke olla, päris palju. Kui te võrdlete meid kas rahvaarvu poolest või SKT suuruse poolest meie saavutustega, kuulge, siis võib ju päris rõõmu tunda. Samas peab ka muidugi ütlema, et eks see ole mitmete põlvkondade järjepideva töö tulemus.
Viimastel aastatel on mul olnud suur õnn kohtuda väga paljude inimestega, teadusinimestega teistest maadest. Olen kasutanud selleks erinevaid võimalusi ja eelmisel aastal oli Riigikogu tööst vabal ajal hästi palju ka välissõite ja kohtumisi. Võin öelda, et meie, Eesti teadlastesse on reeglina suhtutud varasematel aastatel kui meeldivatesse kaassõitjatesse – viisakad, hästi kasvatatud, partnerit austavad.
Sel aastal toimus üks väga sümpaatne muudatus, mille taustal, just teaduse aspektist, ma hindan meie eesistumise aastat edukaks. Nimelt, seesama Tallinna üleskutse või The Tallinn Call for Action oli üks nendest, kus kolleegid avastasid, et eestlastel on võime oma mõtteid ja häid ideid ka laiemalt maailma viia. Hästi sümpaatne oli see, et mitmed teadusorganisatsioonid sedasama Tallinna üleskutset on juba tunnustanud ja rääkinud, et see on nende edasise töö kavandamise üheks aluseks.
Veel üks moment, mida me ise tavaliselt ei tähtsusta – või ei tea isegi, kuidas sellesse täpselt suhtuda –, on idapartnerlus teadustöös. Nimelt, Euroopa Komisjon on rõhutanud seda, et idapartnerlus on see lõik, kus peetakse Eestit, aga ka Lätit-Leedut eriti võimekateks, kuna neid ei pea igas mõttes, mõtlen eriti mentaliteedi ja ühtse vaimu otsimise osas või vaimse kontakti otsimise osas, alati tõlkima. Ja nad leiavad paremini kontakti. See on ühest küljest tõepoolest missioon võimaldada kunagistel saatuskaaslastel, idapartnerluse riikide võimekatel teadlastel teadustöö jõul jõuda ka kõrgetasemelisema teaduse juurde. Kuid teiselt poolt, ärge unustage, Euroopa vaatepunktist on see siiski väärtusliku ja kvalifitseeritud teadustööjõu kaasamine.
Nüüd, üks moment, mida härra peaminister oma kõnes puudutas, oli teaduse hindamine. Julgen öelda, et viimastel aastatel on kogu Euroopas probleeme sellega, et demokraatlikud parlamendid, rääkimata tavalisest maksumaksjast, ei saa alati aru, kellele seda teadust ja milleks nimelt vaja on. Äkki teadlased elavad kusagil elevandiluutornis, teevad oma teadust ehk hobi maksumaksja raha arvel. Euroopa Komisjon on väga selgelt sõnastanud, et üheks keskseks eesmärgiks on usalduse taasloomine. Ning see, mida peaminister lisas, et Eesti kontekstis on vaja teada, maksumaksja peab teadma, mida tema rahaga tehakse – täpselt seesama probleem. Me oleme sünkroonis – Euroopal on sama probleem ja võib-olla isegi tõsisemalt kui meil. Juhin tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjon on soovitanud rahvusparlamentidel ja valitsustel osa teadusrahast jagada n-ö kaasamise, rahvahääletuse, kui soovite, korral – et rahvas, maksumaksja saaks öelda, milliseid teadussuundi ta eriti vajab ja milleks seda vaja. Teate, hästi lihtsalt ära tõlgituna: seda on vaja selleks, et parlamendiliikmed, kes muidu ütlevad, et nad teadus- ja arendustegevuse poolt, mäletaksid neid lubadusi ka siis, kui arutatakse eelarvet, sest varasematel aastatel on juhtunud vastupidi. Kõik on öelnud, et oi, kui hea teadus- ja arendustegevuse aruanne, aga ... Kunagi, ma mäletan, kui ma tsiteerisin ...

Aseesimees Enn Eesmaa
Kolm minutit juurde, palun!

Aadu Must
... neidsamu andmeid eelarveläbirääkimistel, siis sain hukkamõistva hinnangu osaliseks, et kust sa selle raha võtad. Väga oluline on teaduse populariseerimine.
Ja lisaks nendele punktidele, mis siin läbi käisid – loomulikult kõik ei saagi üles lugeda – jättis mulle väga hea mulje Tallinnas septembris 2017 toimunud Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss, mille eest meie partnerid teistest maadest meid väga kiitsid. Siin oli kogu Euroopa Liidust inimesi ja oli ka Jaapanist, USA-st, Taiwanist ja selle heaks treeninguks on olnud õpilase teadusfestivalid eelnevalt. Ka sel aastal, kus oli ligi 2000 külalist ja kus preemiad olid välja pannud, jah, õnneks mitte ainult korraldajad, vaid 35 organisatsiooni ja sellesuunalise töö vedajaks, noh, mõned neist tunnevad, Terje Tuisk näiteks on teinud tohutult tubli tööd. Raketti ma üle ei korda, seda on juba mitu inimest nimetanud, aga võib-olla peaks ka akadeemiat kiitma veel selle noorteakadeemia loomise eest, sest see on loonud positiivset pinget ja tähelepanu.
Nüüd veel üks asi, mida võiks ära mainida, on see, et seesama Euroopa Komisjon on väga tähtsustanud seda, mida mul oli nii sümpaatne kuulata ka peaministri kõnest, et tohi teadus- ja arendustegevust võtta liiga kitsalt või – nagu siin vahel on öeldud või, noh, nagu meil vahel juhtub – tehnokraatlikult. Meil on üldse seda tehnokraatiat palju. Meie varasema koolituse järgi arvavad isegi seda, et raamatupidamiseeskiri on tähtsam kui parlamendis vastu võetud seadus, vähemalt varem on meile nii põhjendatud, miks me mõnda seadust vastu võtta ei saa, läheb raamatupidamine keeruliseks või ei ole ... mingit mõjuanalüüsi, on valesti aru saadud. Aga Euroopa rõhutatakse: humanitaar- ja sotsiaalteadused tuleb kaasa tuua väga paljude teemade uurimisel. Rändeprotsessid, kommunikatsiooniprobleemid, rahvuslik identiteet, koguni kliimamuutused. Me räägime lühikeses mõõdus globaalsest soojenemisest ja vahel unustame ära, et oot-oot-oot, viimane veel suurem ja globaalsem soojenemine oli siis, kui eelmise aastatuhande algul nimetati Gröönimaad Grönlandiks, sest ta oligi väga roheline. Selliseid võrdlusandmeid on vahel väga vaja.
Ma arvan, et üheks eksamiks meie teadus- ja arendustegevusest teadlaste ja ettevõtjate koostöös tuleb tartlastele väga tuntud tselluloosiprobleem. Miks ma seda nimetan? Nimetan eelkõige sellepärast, et seda teemat tõstatas meile meie viimasel kohtumisel Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, kes oli sügavalt solvunud ülikoolide üksteise vastu mängimise püüdest. Sealt tuleb kindlasti meie teadlaste poolt säravaid uuringuid –sellest on rääkinud nii Tarmo Soomere kui ka eelnevalt Volli Kalm. Siin ma panen kolm punkti ja ilmselt kultuurikomisjonis saame sellest edasi rääkida ja ka Tartu Linnavolikogu korraldatud suurel avalikul arutelul, mis on samuti tulemas.
Aitäh härra peaministrile väga innustava ettekande eest! The Tallinn Call for Action ütleb seda, et tähtsam on teadusesse jõulisemalt investeerida. Ma loodan – veel viimane hinnang –, et seekord meie üleskutsed ja meie pealinnas vastu võetud otsused lähevad ka Eestis tegelikkuseks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Reformierakonna fraktsiooni mõtted toob teieni Anne Sulling. Palun! Kaheksa minutit kokku.

Anne Sulling
Hea Riigikogu! Möödunud aasta jaanuaris siinsamas Riigikogu puldis teadus- ja arendustegevuse olukorrast ülevaadet andes teatas peaminister Jüri Ratas, et koalitsiooni eesmärk on tõsta riigi tehtud teadus- ja arenduskulutuste osatähtsus 1%-ni SKT-st. Aga juba kolm kuud hiljem otsustas tema juhitud teadus- ja arendusnõukogu hoida teadus- ja arenduskulutused järgmise nelja aasta jooksul 2017. aasta tasemel, mis on umbes 0,8% SKT-st. See näib kurioosne, samas on see lihtsalt üks paljudest kordadest viimase aasta jooksul, kus me oleme peaministrit kuulnud ütlemas üht, kuid tegemas hoopis midagi teist. Eesmärgi panustada 1% SKT-st teadus- ja arendustegevusele sõnastas Riigikogu aastal 2014, kui võttis vastu Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia nimega "Teadmistepõhine Eesti". Eesti ei saa endale lubada nii madalaid kulutusi teadus- ja arendustegevusele, kui soovime liikuda keskmise sissetulekuga riikide hulgast sammu kõrgema sissetulekuga riikide poole. Meie põhjanaaber Soome seadis hiljuti eesmärgiks tõsta teadus- ja arenduskulutuste määr 4%-ni SKT-st, millest valitsuse osa moodustab kolmandiku. See on väga selge sõnum. Selleks et konkureerida maailmaturul teadmistepõhiste majanduste liigas, peaksime me mõtlema samas suunas.
Väärib tunnustamist, et vaatamata kitsale eelarvele on Eesti teadlased suutnud teha nii head tööd, et mainekates teadusajakirjades on nad ühed enim tsiteeritud autorid. Tublid saavutused teadustöös on küll väga olulised, kuid Eesti suur probleem seisneb selles, et me ei ole olnud edukad teadussaavutuste konverteerimisel majanduslikuks väärtuseks. Hiljuti avaldas OECD oma teaduse, tehnoloogia ja tööstuse tulemustabelis, et Eestis on innovaatilisi tooteid turule toovate ettevõtete osakaal OECD riikide võrdluses kõige madalam ja seda nii tööstusettevõtete, teenusettevõtete kui ka tootmisettevõtete arvestuses. See ei ole pelgalt statistiline number, see on kinnitus faktile, et meie innovatsioonisüsteem ei tööta.
Ma ei jõua siin käsitleda kõiki aspekte, mis Eesti innovatsioonisüsteemis viltu on, kuid toon välja olulisema. Esiteks, me peaksime võtma selgeks sihiks, et meie teadustegevusest uued tooted ja teenused üldse tekiks. Selle sihi järgi tuleb reastada ka riiklikud toetusmeetmed. Teiseks, riik peaks hoolitsema selle eest, et rakendusuuringute toetusmeetmed lähtuks ettevõtja vajadustest toote või teenuse arendamisel. Täna on rakendusuuringute meetme eesmärk Eesti avaliku sektori ja teadusasutuste koostöö edendamine ettevõtetega rõhuasetusega eelkõige teadusasutuste arengul, mitte ettevõtete vajadusel. Kolmandaks, riik peaks julgustada Eesti ettevõtteid tegema koostööd teadusasutustega maailmas seal, kus nende vajadusi silmas pidades on arendustööks kõige paremad kompetentsid, olgu need siis Eestis või kus tahes mujal. Samamoodi peab riik julgustada teadusasutusi leidma ja arendama oma eeliseid lähtuvalt globaalsest konkurentsipositsioonist, mitte aga tingimata sundima ettevõtteid ja ülikoole omavahel koostööle ainult Eesti-siseselt. Seejuures julgustamine ei tähenda pelgalt sooje sõnu, vaid konkreetseid tugistruktuure ja rahastust.
Me ei saa täna ikka veel rahul olla rakendusuuringute tarbeks loodud institutsionaalse raamistikuga. Ühelt poolt on loodud tehnoloogia arenduskeskused, mis tegelevad rakendusuuringute ja tootearendusega, kuid need tegutsevad üsna kitsastes valdkondades ning nende rahastamise lühiajalisus ei luba neil võtta sektoris kuigi pikka visiooni. Majandusarengu seisukohalt on aga pikk visioon vajalik. Tsiteerides Soome tehnoloogia uurimiskeskuse VTT esindajat Anne-Christine Ritschkoffi: "Kui VTT erastataks, siis ta ei oleks enam teadusuuringute keskus, vaid konsultatsioonifirma." Ka sellele peaks riik mõtlema, kui loodab rakendusuuringute koorma seada üksnes ettevõtete õlule. Oluline on mõista, et teadus- ja arendustegevus on seotud kõrgete riskidega ning turutingimustes alati ei toimi. Minu hinnangul on aeg küps, et pidada maha debatt teemal, kas Eesti vajab oma VTT-d.
Me ei ole investeerinud piisavalt vahendusorganisatsioonidese, näiteks innovatsioonikeskustesse, kus on palgal nii ettevõtlus- kui ka teadustöö kogemustega inimesed. Mujal maailmas on selliste vahemeeste olemasolu olnud määravaks katalüsaatoriks, et ettevõtted ja teadusasutused omavahel kokku saaksid. Me ei ole investeerinud kompetentsidesse, et nõustada ja aidata ettevõtteid intellektuaalomandi investeeringutes. Oleme intellektuaalomandi investeeringute poolest Euroopa Liidu liikmesriikidest viimaste hulgas, investeerides sellesse 5,4% koguinvesteeringutest, samas kui Ida-Euroopas on sama näitaja 9,7% ja Lääne-Euroopas 13%. See vajakajäämine on otseselt seotud innovaatiliste toodete ja teenuste arendamise kesisusega. Me oleme hoidnud näljapajukil doktorante, kellest peaks saama uute teadmiste loojad ja rakendajad. Doktorantide stipendiumi tõstmine keskmise netopalga tasemeni peaks olema iseenesestmõistetav.
See loetelu võiks jätkuda. Ma loodan südamest, et peagi juhib Eestit teadus- ja arendustegevuse väärtust ning innovatsiooni sisu mõistev valitsus, kes suudab teadus- ja arendustegevust korraldada selliselt, et teadustegevus ka uute toodete ja teenuste näol majanduslikuks väärtuseks saab. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Krista Aru
Austatud härra juhataja! Austatud peaminister! Head rahvaesindajad! Härra peaminister nimetas oma ettekandes väga säravaid näiteid Eesti teadus- ja arendustegevuse saavutustest. Neid näiteid võiks veelgi tuua. Eesti teadlased on olnud tublid – on tublid rahvusvahelises hindamistabelites, on tublid Eestis – ja me peame olema uhked ja tänulikud, et meil see teadus sellisel kujul on olemas. Kuid paljud ja enamik nendest eredatest näidetest on saanud õitsele lüüa ikkagi tänu sellele, et aastakümneid on tehtud väga head tööd ja et need valusad otsused, mida Eesti teadussüsteemi arendamiseks tehti aastatel 1995–1997 – tõesti valusad otsused, kui viidi läbi suur põhimõtteline Eesti teadussüsteemi evalvatsioon või hindamine, mille tõttu paljud kaotasid töö ja asutuste staatust muudeti –, muutsid ja andsid Eesti teadussüsteemile tervikuna uue hingamise.
Vaadates tänast olukorda, on mul väga kahju, et valitsusel on nii vähe ambitsioonikust ja julgust korraldada ja uuesti ümber hinnata kogu see teadussüsteem, milleks oleks aga vaja lisaraha. Me ei saa teha ühtegi reformi ilma lisarahata. Ja see lisaraha ei ole see 14,9 miljonit, mis tegelikult tagab praeguse teadussüsteemi sellise hädapärase koospüsimise. Meil on palju head ja see palju head teadus- ja arendustegevuses on saavutatud tänu varasematele otsustele ja tänu teadlaste tublile tööle. Kuid on mitu teemat, millega tegelemine ei nõuagi niivõrd raha, vaid nõuab põhimõttelisi otsuseid, mida teadlased ise igapäevases teadustöös rõhutavad, märkavad ja millele on tähelepanu pööranud ka Riigikogu viimases toimetiste numbris Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Kõige olulisem takistus ja ka liigset aega, tähelepanu ja energiat kogu teadustöö korralduses nõudev on liialt kasvanud administreerimine ning ühes sellega ka paratamatu bürokratiseerimine. See nõuab teadlaselt liiga palju aega, energiat, tähelepanu ja ka raha. Mida see hajutab? See hajutab ja viib ära usaldust, riskijulgust ja viib ära ka seda puhtalt loomingulisust, uudishimu. See, mis on teaduses edasiviiv jõud. Väikeses riigis on usaldus, loomingulisus ja tahtmine riskida üks teaduse olulisemaid hoobasid. Kõikides meie euroliidu toetustes, tõukefondides, ka mitmetes nendes meetmetes, mis on väga tänuväärsed ja mis on palju aidanud Eesti teadust, oleme me liialt palju pööranud tähelepanu sellele, et see 1 euro oleks täpselt kulutatud, aga mitte sellele tegelikule tulemusele. Nii et jõuliselt peaksime vähendama administreerimist ja ühes sellega kogu seda bürokraatiat.
Teiseks, kogu teadlaskarjääri pikaajaline edendamine.
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Krista Aru
Algab see sellest doktoranditoetusest, mis ei saa tõusta nii 200 euro võrra. Noorel inimesel peab olema julgus ja võimalus ka kasvatada ja minna edasi sellel kord valitud teel. Lõpeb see kindlasti sellise tervikliku karjäärimudeliga, mis täna on meil jäetud ainult kõrgkoolide endi ja õnneks ka Eesti Teaduste Akadeemia korraldada. Siin on ka võimalus riigil, eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumil, seda terviklikult vaadata ning öelda, mida, millisena ja kuidas ta näeb teadus- ja arendustegevuses rakendatavat karjäärimudelit.
Kolmandaks, teadustulemuste terviklik rakendamine. Tänases maailmas on teadus see, mis mitte ainult ei kujunda, vaid vormib ka paljus seda mõtlemist, arusaamist, mis viib kogu selle ettevõtluse innovatsioonile ja sealt tagasi tulevale rahale, mida me kõik maksurahana suudame ja tahame väga jagada. Tõesti, meil on rakendunud teatud programmid, meetmed nende eurorahade kaudu, mis peaksid soodustama just nimelt seda ministeeriumide ülest koostööd, nende ühiskonna enda vajadustest tõusetunud probleemide lahendamiseks. Siin on võimalus seda tegelikult ka riigi poolt selgelt sõnastada, millised on need probleemid. Selles valdkonnas on humanitaar- ja sotsiaalteadlaste kasutamine liialt vähene, liialt tagasihoidlik. See maksab kätte pikemas perspektiivis. Mitte ükski ühiskond, kes jätab unarusse oma humanitaar- ja sotsiaalteadused, ei ole pikas perspektiivis õnnelik ja edukas. Sellest on aru saanud Prantsusmaa, Šveits ja me võime nimetada siin väga paljusid riike.
Konsolideerimine. Enne, kui kõik väiksemad teadusasutused lõplikult likvideeritakse, peaksime suutma vastata sellele küsimusele, millisena me seda Eesti kõrgteadust, tippteadust ikkagi näeme. Millisena me näeme ka laia teadusasutuste pinda? Kas Eesti on see riik – ja mina olen veendunud, et on –, mis ei jäta unarusse mitte kunagi seda oksa, mis on ainult meile siin maailmas antud? Seda oksa, mis on meie rahvusteadused, alates meie mullast, meie taimeökoloogiast ja lõpetades meie rahvaluulega. Meil ei ole midagi paremat ega uhkemat kui meie enda teadused.
Kindlasti tahan ma rõhutada ka seda, et rakendusteadused on väga vajalikud, kuid selle juures ei tohi ära unustada, et rakendusteadust saab kasutada siis, kui selle all on fundamentaalteadused. Ei tohi minna oma vankriga ühest kraavist teise kraavi. Praegu on hea võimalus. Teadustaristu uuendamine algab ja riigil on taas selge aeg öelda, mida ja kuidas teadustaristu kaudu arendada seda teadusasutuste ettevõtluse koostööd. Teaduskommunikatsiooni pole mitte kunagi palju. Teadlased on valmis, nad on kohustatud ka oma ühiskonda informeerima sellest, mis on teadus, kuidas teadus kõnetab inimesi ja kuidas teadus viib meid kõiki edasi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Härra peaminister kasutab õigust sõnavõtuks. Palun!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt ma soovin teid väga tänada tänase arutelu ja keskustelu eest! Minu jaoks oli see kindlasti vajalik. Tänan teid küsimuste eest! Tänan, nagu ma ütlesin alustuseks, kultuurikomisjoni selle eelneva kohtumise eest ja tänast ettekannet ja ka fraktsioonide esindajad, nii Viktoria Ladõnskaja-Kubitsat, Barbi Pilvret, Aadu Musta, Anne Sullingut kui ka Krista Aru.
Seda tänast ettekannet ette valmistades ma tutvusin päris paljude materjalidega ja ka erinevate intervjuudega. Võib-olla siin viimase ettekandja osas, Krista Aru, kes tõi mitmel korral välja meie teadlaste väga suurt panust ja nende panustamist teaduse heasse käekäiku. Ma tutvusin 5. oktoobri eelmisel aastal ühe intervjuuga, mille on andnud Eesti Teaduste Akadeemia president, akadeemik Tarmo Soomere, ja vast oleks paslik korraks teda siin tsiteerida. Ajakirjaniku küsimus on, et kuidas on Eesti teaduse olukord. Ja tema vastus või tsitaadi või vastuse algus siis, et Eesti teadus on üllatavalt tugeval järjel ja me peame panustama rahvusvahelisse teaduskeskkonda oluliselt enam, kui meie suuruse järgi võiks loota. Seda olulisust on küll raske mõõta, aga näiteks möödunud aastal pani mainekas teadusajakiri Science taas kokku aasta 10–15 kõige sädelemat teadussaavutust, Eesti teadlase saavutus oli üks nendest. See on sama kui näiteks olla kõigi maailma spordialade peale kokku üle ilma esikümnes. See uurimus on Eesti biokeskuse kollektiivi töö, millest selgus, kuidas inimkond väga ammu, sada tuhat aastat tagasi oma algkodust välja tuli ja laienema hakkas. Nii et Eesti teadus on maailma absoluutses tipus ja seda hoolimata finantsseerimisskeemidest. Vastuse lõpp, tsitaadi lõpp.
Nüüd ma tahan ühe asja veel öelda ära. Alati, ma arvan, et siin Riigikogu kõnetoolis ja Riigikogus võiks arvata siis seda, et opositsioon ja koalitsioon viskavad selliseid poliitilisi arvamusi. Mina tahan Anne Sullingut tänada ja tänada selles osas, et te toetate tänast valitsust. Ma tegin väikese arvutuse doktorantide toetuse osas ja minu arvutus on järgmine. Doktorantide toetus püsis aastatel 2005–2015 383,47 euro juures ning tõusis 2015. aastal vaid 10%, 422 euroni. Ma tahan öelda nii, nagu ma ütlesin ka siin oma kõnes ja küsimustele vastates, et seekordne tõus on esimene reaalne samm iseenesestmõistetavalt selle eesmärgi suunas, et doktorantide toetust tõsta märkimisväärselt. Ja arvutus on järgmine, et kui ma, ütleme, loen need kõik toetuse tõusud kokku ja arvutan kokku, mida Reformierakond on teinud, vist võib öelda, rohkem kui viie Reformierakonna valitsuse poolt 11 aasta jooksul, siis võib öelda nii, et me tõstsime täna seda toetust kordades rohkem kui viis varasemat valitsust. Nii et ma tänan teid selle osas!
Aga lõpetuseks, loomulikult ma tänan kogu Riigikogu. Ma arvan, et see on väga vajalik, et selline teadus- ja arendustegevuse arutelu ja ülevaade just siin Riigikogu täiskogu istungite saalis toimub. Loomulikult ma tänan teid selle igapäevase panuse eest, kes te panete, et Eesti teadust edasi viia kõige paremas mõttes. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Sulgen läbirääkimised ja ühtlasi lõpetan selle päevakorrapunkti arutelu, mis teatavasti ei päädi Riigikogu otsuse vastuvõtuga.

5. 18:47 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (559 SE II)

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 559 teine lugemine. Palun kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini.

Mihhail Stalnuhhin
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva seaduseelnõu teist lugemist arutas rahanduskomisjon esmaspäeval, 8. jaanuaril. Kohal oli 9 komisjoni liiget, olid ka esindatud Rahandusministeeriumi spetsialistid, üks oli proua Heidi Vessel, tolli- ja aktsiisipoliitika peaspetsialist, ja teine proua Klaos, fiskaalpoliitika osakonna analüütik. Konstateerisime, et muudatusettepanekute laekumise ajaks, mis oli 28. detsember kell 17.15, laekus 7 muudatusettepanekut. Üks oli Aivar Sõerdilt ja kuus Vabaerakonna fraktsiooni nimel.
Härra Sõerd algatajate esindajana tutvustas komisjonile oma muudatusettepaneku sisu. Lühidalt on see tagasiminek selle aktsiisitõusu graafiku juurde, mis pandi paika 2015. aastal. Siis tekkis arutelu. Vabariigi Valitsuse esindaja teatas, et ei toeta. Siis tekkis arutelu, mis oli äärmiselt huvitav. Alguses komisjoni esimees pidi sekkuma sellesse arutellu sel hetkel, kui kolleeg Sõerd püüdis midagi formuleerida proua Vesseli nimel. Meil tekkis seal omavaheline sõim, mis lõppes sellega, et ma palusin, et kõik oleks sõna-sõnalt lindilt võetud ja protokolli pandud – kõik, kes mida rääkis. Nii et kui keegi soovib seda üksikasjalikult, see on täitsa EMS-is olemas. See on lindilt võetud, sajaprotsendiliselt vastab sellele, mis meil seal komisjonis toimus.
Teine point oli sellel hetkel, kui kolleeg Sõerd süüdistas komisjoni esimeest selles, et ta olevat lubanud kokku võtta huvilised – alkoholitootjad jne –, selleks et arutada aktsiisipoliitikat seoses sellega, kuidas aktsiisipoliitika võib mõjutada väikekauplusi Lõuna-Eestis. Siis komisjoni esimees lihtsalt pidi staff'il paluma läbi uurida kõik protokollid, kõik salvestised, nii palju materjale, kui on, selleks et sellest pildist oleks ikka täielik selgus. Selguski, et eelmise aasta tõenäoliselt – mälu järgi – oktoobris, ja see on protokoll nr 156, härra Sõerd pakkus teha väljasõiduistungi, et me käiksime ja räägiksime huvitatud isikutega. Noh, seal pole selge, kas jutt on kohalikust omavalitsusest või näiteks väikepoe pidajast. Aga komisjoni otsus oli vastavalt sellele protokollile, et me kutsume külla alguses Maksu- ja Tolliameti juhtkonna, räägime nendega nendel teemadel ja siis teeme selle otsuse ära, kas me vajame seda väljasõiduistungit ja sellist kohtumist või mitte.
Protokoll 159 räägib sellest meie kohtumisest Maksu- ja Tolliametiga, kus oli esitatud palju küsimusi ja lõpus oli üsna suur informatsioon teadmiseks võetud, aga sellel istungil kahjuks härra Sõerdi asendas kolleeg Tiidus ning sellist pakkumist, et teha see väljasõiduistung või kohtuda, ma ei tea, seal alkoholitootjatega, seda ettepanekut keegi ei teinud.
Nii, siis läks hääletamiseks. Esimene muudatusettepanek sai kolm poolt- ja kuus vastuhäält. Järgmised olid Vabaerakonna fraktsiooni kuus muudatusettepanekut. Algatajate esindaja härra Ammas teatas, et põhimõtteliselt need kuus muudatusettepanekut on samaväärsed selle esimese muudatusettepanekuga, mis tuli kolleeg Sõerdi nimel, ning tal pole midagi selle vastu, kui me hääletame need kõik korraga. See oli konsensuslik otsus. Nii et kõigil kuuel muudatusettepanekul, Vabaerakonna fraktsiooni tehtud muudatusettepanekul on üks ja seesama tulemus: kolm poolt, kuus vastu.
Ja siis tulid menetluslikud otsused. Üks oli see, et teine lugemine täna siin lõpetada – 6 poolt, 3 vastu. Ja teine otsus: juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata see eelnõu kolmandale lugemisele 16. jaanuariks k.a ja lõpphääletamisele. Selles küsimuses oli 6 poolt, 0 vastu ja 1 erapooletu. See oleks vast kõik. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Debatt komisjoni esimehe ja Aivar Sõerdi vahel jätkub küsimustena. Palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ei, ma ei kavatse seda debatti selles võtmes jätkata, nagu siin komisjoni esimees oma selliste ekskursioonidega komisjoni aruteludesse läks. Ma jätkaks sisulise poole pealt. Kui praegune koalitsioon pani oma selle kokkuleppe kokku, siis kulude üks katteallikas oligi see alkoholiaktsiisi tõus ja sealt lootsite saada 25 miljonit eurot juurde. Kas me pole mitte täna selles olukorras, kus siis eelmise aasta aktsiisid, aktsiisilaekumine peale neid suuri aktsiisitõuse jääb hoopis madalamaks kui aasta varem, 2016? Ja 2017 eelarves peale kahekordset korrigeerimist minu hinnangul ka see viimane laekumine ei tule täis. Mis teie hinnang on siis, milliseks meil see 2017. aasta alkoholiaktsiisi laekumine kujuneb? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Te olete kogenud majandusmees, te teate, et kõike võib juhtuda. Nii näiteks arvutati aktsiisidest laekumine 2011. aastal ja oldi vist kindel tollal, et laekub 100% või 101 nagu paar aastat varem, tegelikult laekus 95. Järgmisel peale seda, aastal 2013 laekus 92 planeeritud aktsiisist. Nii et kõike võib muidugi juhtuda, aga seda, kas see juhtub või mitte, seda me saame teada, ja komisjonis me ka sellest rääkisime. Praegu deklareeritakse eelmise aasta tulemusi. Enne, kui me neid kätte ei saa ja ei kõla vastavad selgitused Rahandusministeeriumi spetsialistide poolt, siis ei võtaks ma enda peale julguse väita, et läheb nii või teisiti. Mõnikord on vaja lihtsalt veidi oodata. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Toomas Kivimägi.

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud komisjoni esimees! Kaks päeva tagasi toimunud nelja komisjoni ühisistungil kõlas väikekaupmeeste poolt selline sõnum, et kui hinnaerinevus on kuni 20%, et see on talutav, et kõik, mis on üle selle, siis sellisel juhul, noh, ei aita ükski selline meede. Minu küsimus siinkohal on see, et kas te ei kaalunud täielikult sellest aktsiisitõusust loobumist, et te piirdusite antud juhul ainult poole võrra vähendada aktsiisitõusu, ma rõhutan, tõusu. Kas teie usute, et selline kosmeetiline muudatus üldse midagi selles muudab või on see pelgalt selline poliitiline kokkuleppe koht, et lihtsalt enamaks ei oldud valmis? Aga minu hinnangul on ilmselgelt see täiesti kosmeetiline selline punktinoppimise koht, aga sisuliselt seda sissetallatud rada Lätti ei muuda see sendi eestki.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Ma tahaksin olla muidugi nii rikas inimene, kelle jaoks 10 miljonit eurot on lihtsalt kosmeetiline parandus. Ma seda ei ole ja tõenäoliselt selleks ka ei saa. Nii et nii tõsist muudatust nagu see, mida kompromissi kujul pakkus välja rahandusminister, mul on raske ette kujutada. Ütlen oma isikliku arvamuse, et mina poleks seda teinud, igal juhul enne seda, kui me pole kuulnud suveprognoosi, enne kui ei ole selged laekumised jne. Mina ootaks siiski ära, kuidas see protsess edasi läheb. Aga jah, vastates teie otse esitatud küsimusele: ei, seda ei ole kaalutud.

Aseesimees Enn Eesmaa
Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli ka teemaks tubakalaadsed või tubakaga sarnaste, võrdsustatud toodete aktsiisimäärade langetamist? Ma pean silmas siin baasvedelikke, millele tuli 100% aktsiisi juurde. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Ei, seda me ei arutanud. Ja imelik oleks, kui meil on kinnitatud päevakord ja on konkreetselt välja pandud materjal, mida me peame arutama, ja kui me läheks mingit muud teemat arutama. Rahanduskomisjon seda endale õnneks ei luba. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei küsi siin üldse mitte napsust, aga küsin sellest, et sa ütlesid, et praegune see protokoll sai sõna-sõnalt kirja. Kõigepealt esimene pool, et kas komisjoni neid sõnasõnalisi protokolle on ka varem tehtud ja kas sinu meelest peaks neid väga konkreetseid stenogramme tegema ka laiemalt või peaks siis, nagu paljudes komisjonides on, selline üldine, et see ütles midagi ja teine ütles midagi vastu? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Mõnikord tekivad sellised situatsioonid, kus väidetakse midagi, nagu selles anekdoodis, kus vanaisa jutustab poisikesele, kuidas ta sõjas käis ja kuidas ta kangelaseks sai, ja lõpus küsib, et kas sul on kõik selge, ja poiss ütleb: "Jah, muidugi, kõik on selge. Ainult ma ei saanud aru, milleks oli vaja kõiki neid teisi sõdureid ja armeesid. Sina, vanaisa, said suurepäraselt kõigiga hakkama." Mõnikord tekivad sellised olukorrad, kus üks mäletab ühte, teine mäletab teist. Kuulates kolleegi, ma komisjonis sain aru, et varsti ta hakkab tsiteerima Rahandusministeeriumi peaspetsialisti või analüütikut, kasutades oma formuleeringuid, ja selle nimel, et seda ei juhtuks või seda annaks tõkestada, see on lihtsalt töö küsimus, see on distsipliini küsimus, ma palusin, ma saan aru, et komisjoni jaoks selline sõnasõnaline protokolli trükkimine – ainult ühes küsimuses, konkreetses küsimuses –, et see on täiendav töö ja vaev, aga mõnikord on vaja seda teha, siin pole mitte midagi parata. Nii et see ei ole meie praktika. Tavaliselt me mäletame, kes mida rääkis ja kes mida taotles, aga antud juhul lihtsalt pidime seda tegema. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on puhtalt vormiline küsimus. Kui ma vaatan sellele eelnõule otsa, § 1 punktid 1, 2, 3, ja vaatan ka kehtivat seadust, siis ma ei saa aru, miks on vormistatud niiviisi, et üks ja sama lõige, § 46 lõige 1, on täpselt samasisuline, aga numbriliselt on nad väga erinevad. Teistes, ma vaatan, punktides analoogi ei ole kasutatud. Kas te palun selgitaksite selle sisu? 

Mihhail Stalnuhhin
Jah, kindlasti. Tegemist on selliste punktidega ... Vaadake lõppu, seal on jõustumise ajad, eks ju, et üks jõustub ühel aastal, teine teisel aastal, kolmas kolmandal aastal. Niiviisi vormistatakse neid seadusi. Aga mul on äärmiselt hea meel, et te mulle küsimuse esitasite, proua Kübarsepp. Ma ootasin seda kaks kuud. 15. novembril mullu me arutasime – ma tuletan meelde, mäletate – riigieelarvet. Siis – nüüd ma pean prillid ette panema – ma vastasin mingi 45 minutit ja seejärel kõlas teie küsimus. See sisaldas sellist asja: "Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjoni esimees! Olen teid juba siin tund aega kuulanud [no tegelikult oli 45 minutit. M. S.] ja kaks kolmandikku vastustest on toonis, et teie tegite samamoodi." Kaks kolmandikku. Kaks kolmandikku, see on 66,6 ja perioodis, eks ju, 6%. Mida ma nüüd tegin? Ma võtsin välja selle osa, mis olid minu vastused. Võtsin sealt küsimused maha, eks ju. Tekkis selline viia ja poole leheline stenogramm, eks ju. Ja siin on punasega näidatud need laused, kus ma viitasin minevikule. Näete! Vaat siin. Te võite selle ... Ma kingin selle teile ära. Siin on viis rida, teisel leheküljel ei ole mitte midagi, kolmandal mitte midagi, neljandal midagi, viiendal midagi ja kuuendal ka ei ole. Proua Kübarsepp, te olete kuidagi väga ebaobjektiivne minu suhtes. Te ütlesite, et 66,6%. Ma rääkisin ainult sellest, et mida teie tegite omal ajal. Siin on kokku 238 rida, nendest viis on sellest, mida on tehtud vanasti. See moodustab, ma ütleks teile, 1,7%. Selline faktiline viga vajab ikkagi parandamist, kas või kaks kuud hiljem. Nii et kontrollige palun siis, kui selliseid asju esitate! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Eks seda piirikaubandust on mujal riikide vahel ka olnud, aga see, mis praegu Eesti ja Läti vahel toimub, see on ikkagi selline mastaapne ja üsna pretsedenditu. Teiste riikide kogemus näitab, et kui see kahe riigi aktsiisimäärade erinevus läheb üle teatud piiri, liiga suureks, siis tekib piirikaubandus. Ütleme, see aktsiiside vahe, see on ka uuringutega nagu, noh, teada. Kas te olete huvi tundnud selle vastu, kui suur see aktsiisimäärade vahe näiteks kange alkoholi puhul on, teiste riikide kogemustele tuginedes, millal siis piirikaubandus algab ja peale seda teie nüüd seda muudatust või selle eelnõuga muudatust, kui suureks see vahe siis Lätiga jääb kange alkoholi osas? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Selge. Kohe, üks hetk, üks hetk! Ma ei tahaks olla ... Nii, tõenäoliselt hetkel ma seda vajalikku tabelit ei leia, see on meile kõigile laekunud, see on rahanduskomisjonis. Ma vaatasin seda, et mõnes alkoholijoogis on see vahe meil Soomega 2–2,5-kordne. Selge on see, et sellisel tasemel piirikaubandus, noh, seda lihtsalt ei saa välistada. Aga Lätiga meil algas siis, kui see vahe oli umbes 1,4. Ma siin püüdsin neid arvutusi teha. Kui räägitakse sellest, et tegelikult eelmise aasta teisel poolel hakkas see mõjutama, siis ma võiks öelda, et see on koefitsiendiga 1,5. Ma arvan, et sellisel tasemel tekib see piirikaubanduse kuumenemine ja see on see võlunumber. Aga selge see, et need on lihtsalt minu mõtted, vaadates seda tabelit, mis muuseas oli eelnõu seletuskirjas esimesel lugemisel. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma mõneti kordan seda eelmist teemat, aga ma küsin nagu täpsustavalt. Kui seda eelnõu esitati koalitsioonifraktsioonide poolt, siis valitsus andis oma heakskiidu ja puudutas ka seda just nimelt erinevust Soome aktsiisidega ja justkui öeldi, et see ei vähenda Soome poolt tulevate ostjate arvu ja mõju Eesti alkoholimüügile. Nüüd on teada, et vahepeal Soome leevendas oma alkoholipoliitikat, ja on nähtud ka Soome autonumbreid järjest sagedamini Läti piiril. Mis te arvate, kas need ettepanekud alkoholiaktsiisi tõusu veelgi rohkem vähendada oleks siiski mõistlikud, arvestades seda, mis toimub Soomes just nimelt alkoholipoliitika leevendamise osas? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Rahvusvahelist poliitikat ma üldse ei edenda, aga eluline kogemus ütleb, et kui keegi tahab viina, siis ta teeb nagu hull jänes kas või 300 kilti ringi, selleks et seda osta odavamalt või, noh, sõltub muidugi kauba suurusest. Tähendab, nende, kes viina joovad, psühholoogia on juba palju aastaid minu jaoks üks must laik. Kommenteerida seda, millal nad tulevad siia viina ostma ja millal nad ei tule siia viina ostma – ma ei ole selles küsimuses absoluutselt kompetentne. Ma ei toeta põhimõtteliselt joomist. Minu jaoks on häbiplekk see, et igas uuringus, mida teeb kas Maailma Tervishoiuorganisatsioon või UNESCO, Eesti on kindlalt esimeses kümnes ja mõni reiting näitab, et viimastel aastatel meist on ette läinud ainult Moldova ja Valgevene, mõnes teises uuringus näitab Leedut esikohal ja mõned teised on seal järel. Nii et mulle see üldse ei meeldi. Mulle meeldib see poliitika, mis karmistab seda alkoholi kättesaadavust, eriti noortel. Nii et sisuliselt ma teie küsimusele saan vastata ainult lähtuvalt oma isiklikust kogemusest. Ma ei tea, kas see rahuldab teid või mitte, aga nii see on. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Toomas Kivimägi.

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma haaran sellest 10-st miljonist kinni. 10 miljonit eurot on tõepoolest suur raha – eeldusel, kui see on reaalselt olemas. Antud juhul ja antud eelnõu silmas pidades pigem ma ütlen, et te tegelikult lihtsalt vähendasite neid unistusi või vähendasite seda õhku. Tegelikult seda raha me poleks nii ehk naa saanud, kas see eelnõu oleks vastu võetud või mitte. Aga küsin selle kohta, et eelnõu seletuskirjast on näha, et selle eesmärk on ikkagi maandada piirikaubandusega seotud riske. Nüüd ma küsin ikkagi teist korda teie käest otse. Ma saan aru, et fiskaalselt on n-ö see number välja rehkendatud, kui palju seda õhku siis väheneb riigieelarves. Kas on siis teada ka, kui palju võiks mõjutada see eelnõu vastuvõtmine inimeste tarbimisharjumusi ja ka neid ostmiskohti, kust nad ostmas käivad, või on seda palju tahta? 

Mihhail Stalnuhhin
Kui tarbimisharjumustest rääkida, siis ma siin alles selgitasin, et selleks on teil vaja, selgituste saamiseks, teist spetsialisti. Mis puudutab neid müügikohti, eks ju, siis teie oma esimeses küsimuses viitasite sellele nelja komisjoni ühisistungile, mis toimus eile siin konverentsisaalis, eks ju. Peale seda istungit isiklikult mina panin vajalikud allkirjad, tegin tänaseks päevaks plaani valmis ja läksin sinna turgu, mis avati seal Balti jaama kõrval. Miks? Sest seal on väike, selline, ütleks külapood, kui see ei asuks Tallinnas, aga see on tõesti külapood, see on Muhu Pagarid, eks ju. Väike selline pood, aga leiba ma ostan ainult sealt. Sealt läksin edasi ja seal on veel üks – pidin peaaegu ütlema, et kolhoosikauplus –, üks väike kauplus, kus müüakse kala ja mulle õudselt meeldib sealt seda suitsukala osta. Ja see on see mõte, kas mõjutab või ei mõjuta. Igal juhul mõjutab. Sest nagu ma eilegi rääkisin, 1990. aastatest on mul see kogemus, et Narvas – seal majas, kus ma elasin –ümberringi oli, eile ma tuletasin kõik meelde, kuus väikest kauplust. Kaks oli keldris. Või kolm? Jah, kolm. Kolm oli keldris ja kolm oli esimesel korrusel. Me käisime nendes poodides. Pärast ilmusid kõrvale Maxima, Prisma ja me enam ei käinud. Ja neid poode enam ühtegi ei ole. See ei olnud nii ainult Narvas. Tallinnas mul ema elab Sõpruse puiesteel, vanaema elas Tammsaare teel. Nende vahel on täpselt 12 minutit normaalses tempos käiku, seal oli neli väikekauplust, kõik esimestel korrustel viie- ja üheksakordsetes majades. Kus nad on? Neid ei ole.
On sellised protsessid, kus ei saa see väike kauplus vastu, välja arvatud kaks võimalust. Üks võimalus on see, et ta hakkab müüma midagi sellist, pakkuma, mida teistes suurtes poodides ja kettides ei ole. Maailma maitsvaim must leib, seesama Muhu Pagarite oma. Ja ma tean juba mitut kolleegi, kellele ma seda poodi ja seda võimalust tutvustasin ja kes käivadki seal seda ostmas, sest see on tõesti parim. See on üks võimalus, innovaatiline. Teine võimalus on see, mida ma rääkisin ja kurvastasin sotsiaalkomisjoni esimeest selle ideega, sest ainus võimalus neid päästa on see, et võtame nad palgale. Hakkame maksma müüjatele, hakkame maksma kaupluseomanikele, kui me tahame seda säilitada. Sest tegelikult kultuuriasutused on kinni, külades, politseinikku ja arsti enam ei ole, hoiukassat enam ei ole. Poed – need, mis vanasti olid külades, eks ju – on kinni. Ainus võimalus kuidagi elu säilitada. Pealegi, koolid on ka ju kinni pandud külades. Nii et kaks võimalust. Kas leitakse innovaatiline võimalus saada ostja enda juurde selle leivaga, selle kalaga. Meil Ida-Virumaal Kohtla-Järve lähistel on üks väike kauplus, kus pool Ida-Virumaad käib verivorsti ostmas – kõik teavad, et see on parim maailmas, jällegi. Vaat, siis nad saavad tulemuse ja elavad edasi. Kui jutt on sellest, et konkureerida, olgu see Selver kas Eestis või Lätis, kui nendega konkureerida, siis sellest, ma kardan, ei tule midagi välja. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu, austatud komisjoni esimees! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised eelnõu sätete aruteluks. Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Aitäh, austatud esimees! See oli hea meeldetuletus, et me räägime siin ühest eelnõust. Tegelikult komisjoni esimees peaks rääkima komisjoni arutelust. On suhteliselt masendav, et ta käib siin rääkimas ükskõik millest ja heietab teemast täielikult mööda ja mis kõige hullem, näitab üles täielikku ignorantsust teema suhtes. Väidab, näiteks siin äsja, et tema motiiv on kogu aeg olnud näha Eestit häbiga alkoholi tarbimise tipus. Võtan siis lahti WHO statistika, siin on kõvasti üle saja riigi ja väga raske on leida sellist riiki, kus oleks – 2010. aasta tabel on mul – alkoholitarbimine veel madalam kui Eestis, enamuses on kõrgem. Tema ütles, et on tipp. Ma tean, et statistikad on tihti vaieldavad selle piirikaubanduse tõttu, aga tol ajal veel piirikaubandus oli meie kasuks. Nii et see üle 15-aastaste tarbimine oli juba siis alla 10 liitri. Siin on terve riikide nimekiri. Kui tema nimetas siin Valgevenet ja Leedut, siis ma nimetan siit, hakkan otsast peale nimekirjas: Valgevene, Moldova, Leedu, Venemaa, Rumeenia, Ukraina, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Portugal, Serbia, Grenada, Poola, Läti, Soome, kõik-kõik. Prantsusmaa. Kõigis on kõrgem alkoholitarbimine. Paar riiki oli vahepeal, kus oli madalam. Siin lähedal on Austria. Ja praeguseks hetkeks me oleme püstitanud sisuliselt, ma arvan, maailmarekordi. Sest ma olen neid tabeleid uurinud ja ei ole leidnud sealt kiiremat alkoholitarbimise langust kui Eestis. See on see, et 2016. aastaks oli meie tarbimine juba 8,4%, ma usun, oli see number. Ja praegu ütlevad kurjad keeled, et me oleme saavutanud rohelise raamatu eesmärgi – alla 8 liitri. Ma olen nõus, seda tuleks veel vähendada.
Aga probleem on ju alkoholipoliitikas. See kõik toimus. See eelnõu sätted on alkoholipoliitikas. Ka me peame tõstma veel alkoholiaktsiisi, kui kõik see toimus enne seda meeletut alkoholiaktsiisi tõusu eelmisest suvest? See kõik statistika on eelmise alkoholipoliitika vastu.
Ja meie fraktsioon on kindlalt selle eelnõu vastu, kuna poole vähem lollust teha on ikka poole võrra liiga palju lollust teha. On mindud üle piiri ja tegelikult peaks tagasi pöörduma. Ma nimetan siis mõned rekordid, olen nendest kirjutanud, aga ilmselgelt Mihhail Stalnuhhin, komisjoni esimees, ei huvitu tõsisematest ülevaadetest, kui ta sellise kõne pidas. Olen kokku kogunud andmeid siis statistika kohta, mis justkui õigustaksid järjekordset aktsiisitõusu, aga minu arust lükkavad selle vajaduse ümber, võiksid õigustada valitsuse otsuse järgi, aga tegelikult lükkavad ümber. Kõigepealt, tarbimise languses me tõenäoliselt oleme rekordimehed kümne aastaga, eelmise alkoholipoliitika ajal. Suvest püstitasime rekordi aktsiisitõusus, 70% õllel, 45 veinil, ja nüüd virutame sinna otsa kõigile veel. Me püstitasime Euroopa rekordi aktsiisi suhtelt sissetulekute kohta. Meil on kõige koormavamad aktsiisimäärad sissetuleku kohta Euroopa riikides juba. Edasi, meil on kõige suurem alkoholi ehk võiks öelda rahulikult öelda aktsiisi osakaal tarbimiseelarvetes peredes.
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun! Kolm minutit juurde.

Jürgen Ligi
... mis näitab veel kord, et me oleme täiesti ühes servas juba. Meil on kõige kõrgem lahja alkoholi maksustamine, võrreldes kange alkoholiga. Kõik teised riigid praktiliselt soosivad lahja joomist, meie omad räägivad tähtsa näoga, kuidas oli vaja seisak murda ja ühtlustada aktsiisid. Kõik teised riigid tasapisi kallutavad või hoiavad seda lahja suunas, enamik Euroopa riike ei aktsiisista üldse veini ja õlut aktsiisistavad 22 riiki, ma ütleks peast, praegu madalamalt kui Eesti. Ometi me oleme ju tagapool siiski oma ostuvõimelt.
Ja mis selle tulemus on? Loomulikult, et ega joodik ei ole loll ja ka mõõdukas tarbija ei ole loll, ta ei osta kallimat, ta läheb järgi. Ja siin on järgmine rekord, me oleme tõenäoliselt piirikaubanduse osakaalult tarbimises ka rekordi löönud. Need andmed ei ole kinnitatud, aga need on tootjate hinnangud ja kõik on seda kinnitanud. Aasta tagasi nad rääkisid, et tuleb 40–50% ja praeguseks nad ütlevad, et see on täis saanud, seda on ju lehed nüüd kirjutanud ka ja minu arvates on see tõsi. Minu arvates need andmed on õiged. Alguses tundusid uskumatud, aga need voorid, mis siis näitavad alkoholi vedamist odavamast kandist, siin Mihhail ka ütles, et muudkui et, joodik läheb ikka järgi, eks, aga läheb ka tavatarbija. Kui on suur auto, ta paneb selle täis, ta võidab sadu eurosid ühe reisiga. Ja see ei ole hea rahva tervisele. Me teeme kahju igast otsast sellise aktsiisitõusuga. Rahva tervis kannatab, sest veetakse lihtsalt kokku odavat ja ostavad need, kes kipuvad rohkem jooma, kelle rahakott muidu aktsiisi suhtes oleks tundlik, nüüd enam ei ole, ja kes kipuvad liialdama. Loomulikult on see tohutu maksukadu, kõik prognoosid on kogu aeg allapoole toodud ja ei pea vett see lisarahalootus.
Ja lõpuks ettevõtlus. Rääkigu see Mihhail mida tahes, et kõik meie majanduse probleem on Vene sanktsioonid, nagu ta oli eile komisjonis rääkinud, tegelikult on see ikkagi see, et ei saa pood ennast üleval pidada, lihtsalt lahutades alkoholikäivet, pakkudes seda Lätile. Ei saa lihtsalt, sest et kulud poel jagunevad püsi- ja muutuvkuludeks, sa pead lihtsalt ära katma püsikulud, et hakata üldse muutuvkulusid katma. See on ökonoomika ja seda peaks rahanduskomisjoni esimees teadma. Need ei ole Vene sanktsioonid, need on meie endi sanktsioonid meie endi vastu, meie valitsuse sanktsioonid Eesti rahva tervise vastu. Võtke endast kokku. Eriti on see rahanduses tobe kuulata seda aktsiisitõusu õigustust, kui eelarve juba kaotab. Aga ma arvan, me võiksime kõik olla väga kriitilised ka joomise suhtes, mitte ainult Mihhail, meile kellelegi ei meeldi see, mis toimub. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Tarmo Kruusimäe.

Tarmo Kruusimäe
Hea istungi juhataja! Head töökaaslased, kolleegid! Tuletaksin meelde eelkõnelejale, et iga rahvasaadik, kaasa arvatud komisjoni esimees, on oma sõnavõttudes vaba. Ma ei ole kahjuks viibinud küll siin ööistungitel, kus ma tean, et räägitakse väga palju erinevaid asju, mis ei puutu ka teemasse. Aga minu küsimus komisjoni esimehele oli seoses sellega, et ma loen, et siin on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Nimelt olen ma puldis siin sellepärast, et olen siin Riigikogus üks vähestest Riigikogu liikmetest, kes tarbib e-suitsu. Ja e-suitsu puhul on see, et on olemas baasvedelik, millele läks 100%-line aktsiis juurde, mis tähendab, et 20 senti 1 milligrammi kohta. 10-milligrammine tähendab siis 2 eurot juurde. Jah, just! Ma olen aruandekohuslane enda tuttavatele, kes tarbivad e-suitsu. Nad küsivad, et miks. Kas selles eelnõus tõmmatakse nüüd see hiigelaktsiis maha? Siis vastan: ei. Kuna mina ja Madis Milling oleme siin Riigikogus ainukesed, kes tõmbavad e-suitsu, on meil äärmiselt keeruline ja raske olnud enda kolleegidele selgeks teha, mis asi on e-suits. Jah, päris mitmed on arvanud, et seda seostatakse mingil määral e-valimistega. Osa arvab, et võib-olla kõik, mis on e-, ei olegi päris e-, vaid see on seoses euro märgiga. Ja arvamusi on erinevaid.
Me oleme siin rääkinud, aga me oleme vähe rääkinud. Ja kahest mehest ei saa veel teha ka  e-suitsetajate toetusrühma. Aga kui meie sekka tuleb mõni teine suitsetaja, kes soovib vähem enda tervist kahjustada, siis ma tuletaksin meelde, et Inglismaal on tehtud üle 400 uurimuse ja nendest on välja tulnud, et e-suitsetamine ohustab tervist 95% vähem kui tavatubakas.
Küll ma ei saanud aga aru, milles see kurjajuur on. Kas selleks on tõesti glütseriin, mis on baasvedelik? Kui seda jah, siis ma ei näe, miks parfümeerial me ei lajata juurde ja miks ei lajata kondiitritoodetele juurde, kui kurjajuur on. Või kui kurjajuureks on nikotiin, siis miks me ei lajata juurde nende nikotiiniplaastritele, aktsiisi juurde, või siis närimiskummid, mis aitavad leevendada suitsetamisest loobumist. Lajatame neile ka. Ehk siis, mis on kurjajuur? Seega, head inimesed, kes te teete e-suitsu, üks soovitus: ärge veipige, tehke neid suuri tossupahvakaid riigikogulaste ees, sest praegusel hetkel tõesti mõningaid võib-olla see ehmatab. Ja ma ütlen: selleks, et tossu teha, ei ole vaja e-suitsu, selleks on olemas tossumasin. Bändimehena ma tean seda küll, kuigi see ei hakka kõri peale.
Nüüd, kuulates seda napsujuttu siin, pean ütlema, et ega ma väga pihta ei saanud. Vahel räägitakse tervishoiust, siis räägitakse, sellest, et naps on kallim. Olen enda hariduselt peakokk ja vahetuse vanemana tegin kunagi ka ühe lustaka jõulupakkumise. Küsiti, et kas teil midagi väga odavat sellist tervitusnapsu on. Ma ütlesin, et on – indiaani viski. Nad küsisid, mis see on. Te võtate on rock klaasi, panete sinna 4 CL-i jahutatud teed koos kahe jääkuubikuga ja siis pesapallikurikaga pähe. Pildi võtab kohe ära ja järgmisel päeval on pea haige. Kui me veel räägime veel odavamatest, siis on kokkade seas olemas selline termin nagu "indiaani viski".
Eilne nelja komisjoni ühiskoosolek kiskus kummaliseks. Me rääkisime maapoodidest ja jutt läks sellele, et alkohol on nende läbimüügist 20%. Ma lootsin, et me räägime ikkagi sellest 80%-st.
Ma võtaks lisaaega kolm minutit.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Tarmo Kruusimäe
Aitüma! Seega, meil on rahvas ära tinistatud selle alkoholiga, selle alkoholi kõrge aktsiisiga. Mis ma saan öelda? Meie Riigikogu on tõesti selles suhtes hea, et ta hoolib ikkagi napsitrallidest ja kogu aeg räägitakse sellest müstilisest ... Ma oleksin eelkõnelejate suhtes ja ka teiste kõnelejate suhtes, kes nad räägivad, kuidas joodikul on. Ega ikka joodik küll ei hakka sellepärast rändama, et seal 5–6 eurot on, kuskile teise Eesti otsa. Selle ajaga läheb see hea sumin minema ja sõbradki kaovad, teekaaslased. Sa pead olema ikka paljasjalgne Tõnisson ja minema sellepärast, et edasi võtta. Selleks, et edasi võtta, on lahendusi mitmeid ja muid, aga sellest ma ei tahaks rääkida, vaid ...
Ikkagi, kui me räägime alkoholi ja teiste seadustega, siis ma loodan, et me kunagi võib-olla jõuame – kui Riigikogus veel mõni suitsetaja liitub meie e-suitsetajatega – ja suudame erinevates fraktsioonides teha seda tööd. Mina enda fraktsioonis ei suutnud oma kaaslasi ära tinistada, et mis asi tegelikult see e-suits on. Ja ma näen, et Madis Milling ei ole seda täpselt samamoodi suutnud enda fraktsioonis. Eks me töötame selle nimel. Seniks aga, kui me jääme nüüd mõtlema sellest, kas naps on kallis või mitte, siis ma tahaksin tulla tänase pealkirja juurde ja ütlen, et kütuseaktsiis ... Jüri Mõis on kunagi öelnud, 15 aastat tagasi, et sinnamaani, kui Eesti inimene on nõus vee eest välja käima suurema summa kui kütuse eest, pole Eesti elul häda midagi. Ja selline see ongi. Täna sain teada, et kütus on meil 1,30 liiter, samas igaüks teist ostab pooleliitrise vee ühe euroga ja on õnnelik: sain õige hinnaga kätte. Siit ma võin järeldada, et elu on nagu maasikas. Milles siis küsimus on?
Jah, see, et osa inimesi ütleb ... Nüüd on küsimus lihtsalt võib-olla see, kas need inimesed, kes nüüd tahavad 24. veebruaril minna Lätti autodega, kas see on siis protestiaktsioon või on see, et tegemist ongi ainult sügavate alkohoolikutega, kes näevad, et tegemist on vaba laupäevaga, mis on veel riiklik püha, ja lähevad enda varusid täitma, või on see protestiaktsioon. Mina ei ole sellest aru saanud. Sellepärast, et kui on vaja ikka kärss likku panna, siis seda saab väga lihtsalt ja selleks ei ole vaja nii kaugele minna. Tuletan meelde, et me oleme üle elanud Gorbatšovi ajad – enamik meist on elus –, seega ma arvan, et võiks seda eelnõu toetada küll, kui ta tõmbab natukenegi pingeid maha. Ma saan aru, et kõik tahaks kohe, äkki ja et oleks imeodav. Sinnamaani, kui Eesti inimene on nõus vee eest välja käima suurema summa kui kütuse eest, pole Eesti elul häda midagi. Head õhtu jätku!

Aseesimees Enn Eesmaa
Enne kui jätkame arutelu seaduseelnõu 559 teemadel, on õigus repliigiks Jürgen Ligil.

Jürgen Ligi
Aitäh! Mul on tegelt protseduuriline küsimus peale seda sõnavõttu, mis algas etteheitega mulle, et tegelikult võib igaüks rääkida puldist mida tahes. Kas te olete muga nõus? Te sissejuhatuses ütlesite elegantselt, et nüüd räägiks nendest sätetest, mida ma ka tegin. Kas te olete nõus, et saadik ei ole oma sõnavõtus nii vaba, et komisjoni esimees võib rääkida mida iganes väljaspool komisjoni arutelu ja et Riigikogu saadik võib rääkida e-sigarettidest või bensiiniaktsiist, kui sätted on eranditult alkoholiaktsiisi kohta ja nende määrade kohta? Kas te olete nõus, et tegelikult nii vabad saadikud oma sõnavõttudes puldis ei ole?

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabaduse määr ja eriti vabaduse raamide täpne paikapanek on suhteliselt keeruline ka selles saalis, kuid antud olukorras, eriti viimast arvamusavaldust kuuldes, kaldun ma Jürgen Ligiga olema sama meelt. Paluks, Aivar Sõerd!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Noh see, et praegune koalitsioon on oma alkoholiaktsiisiga rappa läinud, noh see saab iga päevaga järjest rohkem selgeks ja ega see eelnõu, mida me siin arutame, ei lahenda mitte midagi. Rahandusministeerium on ka olukorra tõsidusest aru saanud. Ma üldse ei imesta, et veel sellel aastal kas tuleb siis koalitsioon siit Riigikogust või tuleb valitsus eraldi eelnõuga, millega veel korrigeeritakse alkoholiaktsiisimäärasid, sest piirikaubandus Eesti ja Läti vahel on pretsedenditu. Ka teiste riikide vahel on piirikaubandust, aga me oleme ikkagi väga kõvasid tasemeid löömas ka teiste riikidega võrreldes. Ja selle asemel, et kas rahanduskomisjonis või ka siin saalis, et asjaga sisuliselt tegelda, sisuliselt arutada, see oli väga imelik kuulata rahanduskomisjoni esimehe selliseid isiklikke rünnakuid ja protokolli vormistamise ümber arutelu. Protokoll jah, see on siin, ma trükkisin välja, üheksa lehekülge, siin on muidugi muid punkte ka, mis me esmaspäeval arutasime, kõik on korrektselt kirjas, ma ei näe siin mingit probleemi. Küll on probleem riigil aktsiisilaekumistega, millele ma ka komisjonis tähelepanu pöörasin. Ma ei tea, kas siis komisjoni esimees, mina küsin seda, mille vastu ma huvi tahan tunda. Komisjoni esimees ei peaks ütlema, mida võib küsida ja mida ei või küsida.
Aga olukord on, ütleme lühidalt kokku võttes, selline, et kui mina õieti aru saan, eelmise aasta aktsiisilaekumine, kuhu olid siis sisse arvestatud aktsiisitõusud 1. juulist ja see aktsiisilaekumine jääb allapoole 2016. aasta taset. Ma küsisin seda komisjoni esimehelt, aga ta ei tahtnud sellele küsimusele vastata. Eelarves, ma saan aru, oli planeeritud üle 260 miljoni, eelmise aasta eelarves siis, ja seda korrigeeriti kaks korda allapoole, kuni jõuti 238 miljonini sügisprognoosis. Selle kohta ma küsisingi komisjonis, et kuidas sellega on, kas see ikka tuleb täis või siit ka jääb puudu. Siin Rahandusministeeriumi esindaja ütles, et tõepoolest, päris täislaekumine ei tule. Igal juhul on see probleemikoht ja tegelikult Rahandusministeerium jälgib neid laekumisi jooksvalt ja lõplikud numbrid, jah, me saame teada peale 20. jaanuari, kui on deklaratsioonide esitamise aeg. Aga nagu mina aru saan, jääb see laekumine tugevalt alla 238 miljonit, jääb kuskil 230 või isegi 225 miljonit, mis on igal juhul probleem. Eriti arvestades, et tänavusele eelarvele on 100 miljonit veel otsa kirjutatud, siis on põhjust selle aasta jooksul võib-olla veel, nagu ma ütlesin, alkoholiaktsiisimäärasid korrigeerida.
Siis komisjoni esimees peatus ka minu muudatusettepanekul. See ei ole päris see aktsiisitõusugraafik, mis oli eelmisel valitsusel. Seal on, jah, õlle ja lahja alkoholi aktsiisi kõvasti allapoole korrigeeritud. Aga kange alkohol on siis niimoodi, et see 1. veebruari see 5%-line tõus peaks ära jääma ja alates 2019 oleks siis 5%-line tõus igal aastal, see oli nagu minu ettepaneku sisu. Umbes samasugust mõtet arendas ka rahandusminister oma ühes intervjuus aasta lõpus. Nii et ettepanek, ma arvan, on õigustatud ja see on ka ainuvõimalik tee, et piirikaubandust vähendada, sest see 5%-line tõus, ikkagi mis nüüd jääb, see seda piirikaubanduse probleemi ei lahenda.
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun! 3 minutit.

Aivar Sõerd
Siis ma küsisin ka komisjoni esimehelt, et on teiste riikide kogemus, et kui see aktsiiside erinevus läheb, noh, üleliia, teatud vahe tekib sisse, läheb üle teatud piiri, et kus meie oleme. Teiste riikide kogemuse tulemusel mina olen aru saanud, kange alkoholi puhul on see vahe neli eurot määraühiku kohta. Ka peale seda eelnõu jääb see vahe üle 8 euro ehk siis kahekordseks, nii et igal juhul piirikaubandust see ei lahenda.
Veel tulles tagasi komisjoni arutelu juurde, oli siin see minu ettepanek minna kohapeale vaatama, et mis toimub, ja kohtuda omavalitsuse esindajatega. Ma ei tea, miks see niimoodi isiklikuks asjaks nagu pöörata või nagu isikliku rünnaku alla sättida. Milles probleem on? Lähme vaatame, mis seal siis toimub, räägime omavalitsustega, vaatame, mis seal piiril siis ikkagi toimub ja mis sinna ehitatatakse. Need on ju teie, teie koalitsiooni investeeringud ju! Teie poliitika tulemusel need kaubanduskeskused, need viinapoed või hulgilaod, need ju sinna tänu teie poliitikale kerkivad, miks seda siis mitte kohapeal vaadata.
Aa, veel üks, mul on veel minut aega. Vaadake see, meil tekib, jah, meil tekib huvitav olukord. Meil tõuseb 1. veebruarist aktsiis 5%, alkoholiaktsiis 5%, aga Läti tõstab alates 1. märtsist. Nii et veebruaris on eriti soodne siis tuua neid aktsiisikaupu Lätist. Aga kokkuvõtlikult siin ei ole muud midagi öelda: kui riik loob eeldused piirikaubanduse vohamiseks, siis piirikaubandus ka vohab. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Ammas.

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Vabaerakonna fraktsioon tõepoolest ei saa aru, miks koalitsioonierakonnad on valinud sellise pooliku lahenduse tee, miks soovitakse tingimata seda koera saba mitu korda raiuda, kui juba selle eelnõu esimesel lugemisel tunnistas kolleeg IRL-i fraktsioonist, et tõenäoliselt tänavuse eelarve tulud täis ei tule ja meil on oodata negatiivset lisaeelarvet. Tänase arutelu käigus oleme me ka teada saanud nii komisjoni esimehe suu läbi kui ka teistest sõnavõttudest, et me tegelikult mulluseid lõplikke laekumise numbreid ei tea. Kui suureks mullune puudujääk lõpuks kujuneb, me täna ei tea. Me ei tea, mida oleks ja meil ei ole veel selget seisukohta, kuidas reageerida nafta hinna tõusule ja mida teha kütuseaktsiisiga. Kogu seda aktsiisipoliitikat oleks tark süsteemsemalt, põhjalikumalt analüüsida ja arutada, mitte niisuguseid väikeseid PR-trikke teha, nagu seda eelnõu oleks paslik nimetada.
Vabaerakonna fraktsioon on ikka rõhutanud, et vigu hakati aktsiisipoliitikas tegema juba eelmise valitsuse ajal, see on päris selge. Praegune, Jüri Ratase juhitud valitsus valas n-ö bensiini lõkkesse ja sellega ületati Eesti rahva taluvuse piir igati ja kahjuks, ma arvan, et päris mitmeks järgnevaks aastakski juba pöördumatult. Me oleme enesekriitiliselt eestlastena endi kohta öelnud, et alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Nüüd on see rada sinna Lätti tõesti sisse tallatud, nagu siin üks eeskõneleja ütles, ja seda trendi nii lihtsalt enam ei muuda. Seda trendi ei muuda ka see, kui lõunanaabrid oma aktsiise pisut kergitavad. See usk, et Lätist saab hulgi ja odavalt, see püsib veel kaua aega ja toob negatiivseid tagajärgi nii fiskaalpoliitiliselt kui psühholoogiliselt.
Ma tahaks just rõhutada ühte momenti, mida psühholoogiadoktor Kariina Laas kirjutas mõni päev enne jõule Postimehes. Ta kirjeldas seal psühholoogidele tuttavat ja üldse mitte väga keerulist teooriat vastusreaktsiooni kohta, kuidas, kui väga karmilt kehtestada käske ja keelde ja püüda midagi reguleerida, siis see vastusreaktsioon, see mäss sellele regulatsioonile võib päris kergesti tekkida, ja mida rohkem see, kelle käitumist tahetakse mõjutada, tunneb, et see korraldus on totter, et see korralduse andja on tema jaoks totter, seda jõulisemalt ta protesteerib. Ma arvan, et hea kolleeg Tarmo tegelikult saab väga hästi aru, et see 24. veebruari aktsioon on ka ikka protestiaktsioon tõenäoliselt. Selles väljendub mitte niivõrd ainult see odava alkoholi ihalus, vaid sellest Lätis alkoholi järel käimisest on saanud omaette ajaveetmise vorm, sellest on saanud, ma ütleksin, juba turismi vorm. Eile me kuulsime väikepoodnike käest ja kuulsime ka oma lugupeetava kolleegi Aivar Koka käest, mida kõike saab veel kasulikult Lätist osta ja Lätis valmistada lasta. Ja seda kõike ju tehaksegi koos alkoholitoomisega. Seda protesti on nüüd väga raske takistada ja pidurdada ja rahvast ümber kasvatada. See protest on arusaadav, neile inimestele ei saa seda kuidagi pahaks panna, et nad niimoodi reageerivad. Kahju on selle juures, et tegelikult selles protestis väljendub negatiivne reaktsioon mitte ainult valitsuskoalitsiooni, vaid kogu Eesti riigi suhtes hetkel. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Sõnavõtt kohapealt. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Mõnda aega siin nüüd pole olnud, aga tänane komisjoni esimehe esinemine üllatus mind järjekordselt. Ja see on tekitanud minus mure. Mul on soov ja palve, et kui me läheme oma eelnõusid kandma, siis me ei kütaks ennast liigselt üles kõrvalistest küsimustest. Ma saan aru, et meil on pingeid, aga kas oleks mõistlik need isiklikud pinged lahendada enne pulti minemist. Ma olen isiklikult tundnud selliseid pikaajalist vihapurskeid Res Publica poiste käest, kellest enamik on tänaseks poliitikast lahkunud. Mul oli selles mõttes hea meel, et kui minu vastu rünnak ära toimus, siis ettekandja kehakeel, hääletoon, see rahunes ja pingest saadi vabaks. Ma oleks kindlasti eeldanud ja oodanud seda, et ma oleks saanud komisjoni esimehega sisulisemalt rääkida alkoholipoliitika tagajärgedest. Ma olin kaks nädalat oma sünnimaakonnas Valgamaal ja kui seal iga kohtunu ütleb, et tema jaoks on kord nädalas normaalne käia piiri peal varusid varustamas, siis see teeb murelikuks. Nagu Andres Ammas siin eespool ütles, see ei ole protest ainult valitsuse vastu, see on süvenev protest Eesti riigi vastu. Ja seda me ei tohi lasta süveneda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas
Lugupeetud kolleegid! Ma katsun võimalikult lühidalt teha. Kellaaeg on juba palju ja minu eelkõnelejad siin puldist – nii Reformierakonnast kui ka Vabaerakonnast – on väga asjalikke kõnesid pidanud, väga asjalikke argumente esile toonud. Seda ei olegi vaja üle korrata. Nagu öeldakse, see on siililegi selge. Meie siin saalis, Riigikogu ja valitsuse ülesanne on lähtuda kõikides oma otsustes sellest, et meie tegemised, meie otsused, meie tulevikku vaatamised oleksid Eestile – Eesti majandusele, Eesti inimestele – kasulikud. See, mida täna püütakse läbi suruda justkui ülla inimeste tervisekäitumise parandamise sildi all, on ülimalt kahepalgeline, sest me juba teame selle aasta kogemusest – statistika juba näitab, kuigi see ei ole veel lõplik –, et tegelikult selle aktsiisipoliitikaga pannakse päris tõsine põnts Eesti majandusele, Eesti eelarvele ja meie riigi suutlikkusele.
Kaheksa kuu tulemusena langes – ma viimaseid numbreid ei tea – Eesti aktsiiside laekumine, aga Lätis tõusis see tervelt 15%. See on kõik raha, mis on jäänud meilt ära, mille me oleme andnud kergekäeliselt oma naabritele. Ja see jutt on ääretult kahepalgeline, et kuidas te kiidate heaks selle, et soomlased käivad siit ostmas, ja kuidas te mõistate hukka selle, et eestlased käivad Lätist ostmas. Loomulikult, me kiidamegi heaks, mida rohkem meil käib välisturiste, mida rohkem nad siit kaasa ostavad, seda rohkem nad toetavad meie majandust ja meie riigikassat. See on meile kasulik, see on meile hea. Ja vastupidi – kõik see, mida me viime valitsuse süül Lätti, on meie kahjulik. Nii lihtne see ongi. Kui te muretsete nende aktsiiside laekumise pärast, siis me peaksime langetama need aktsiisid sinna, kus nad olid, ja meie laekumine kasvab taas. See ei ole raketiteadus, see on elementaarne fakt. Ma loodan, et see fakt jõuab iga inimeseni, kes täna siin nupule vajutab. Need on lihtsad asjad. Ma loodan, et ka koalitsioonil on võimet ja võimekust lihtsatest asjadest aru saada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Õigus vasturepliigiks on Tarmo Kruusimäel.

Tarmo Kruusimäe
Ma tänan! Kui hea kolleeg Andres Ammas viitas siin just sellele turismile, siis minu jaoks turism seondub kultuurse tegevusega. Ja et tuua rõõmsamaid noote, siis on näha, et meie napsukultuur kui selline on arenemas ehk siis me oleme saamas lahti sellest soomeugrilikust surnuks joomise mentaliteedist ja läinud uuele tasemele – kultuursed napsitrallid. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nii palju tahaks öelda, et ei tea, millest alustada. Alustaks vast sellest, et, noh, mul on äärmiselt meeletu, et noor kaunis naine jälgib minu kehakeelt ja uurib seda niiviisi, et ma poleks isegi arvanud, et minu igat liigutust saab niiviisi mõista, eks ju, et see on vapustav, eriti selle saali jaoks. Aga aitäh igal juhul!
Mis puudutab minu ettekannet, ma pööran teie tähelepanu, et kui ma esitan ettekande, siis ma olen komisjonipoolne ja ma ei saa eemale minna ja ma räägin ainult sellest, mis on komisjonis toimunud, ja seda tõendavad need protokollid, mis teil ka on võimalik läbi lugeda. Kui ma vastan küsimustele, siis mul on alati võimalus öelda ühele või teisele kolleegile, et, lugupeetud kolleeg, me pole seda komisjonis arutanud ja ma ei hakka sinuga rääkima sellel teemal, eks ju, aga meil on siiski kombeks, et me oleme teineteise suhtes viisakad, eks ju, ja mõnikord ma avaldan koalitsiooni arvamust, mõnikord erakonna arvamust, enamasti oma isiklikku arvamust, kuna tahetakse kuulda minu arvamust. Ja kui ma sellele vastan, siis, minu arvates, kui mina nii viisakas olen, et ma vastan, siis on ebaviisakas mind sõimata selle eest, et ma teile vastan, härra Ligi. Nii et seda enam, et teid ju selle arutelu käigus komisjonis ei olnud, te tulite veidi hiljem sinna kohale, mida te sellest arutelust üldse oskate öelda.
Aga nüüd see kolmas positiivne asi, mida ma tahaksin teile siit praegu öelda. See seaduseelnõu on kompromiss. Kui mõni veel sellest aru ei saanud, siis ma ütlen seda selges keeles: see on kompromiss. Oli üks variant ja oli teine, kaks äärmuslikku varianti, lõpuks me saavutasime selle, et me oleme täpselt keskel ja meil on võimalus alati selle küsimuse juurde tagasi tulla. See, kes soovib kõike saada, see jääb lõppude lõpuks sellest ka ilma. Nii et see kompromissipoliitika, see kompromissikunst, seda on siin veel vaja harjutada, noh, koos sellesama teineteisesse normaalse suhtumisega. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada, kuid on tehtud ka seitse muudatusettepanekut. Me vaatame nad üheskoos läbi. Esimese muudatusettepaneku on teinud Aivar Sõerd, juhtivkomisjoni arvamus on jätta see arvestamata. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Palun seda ettepanekut hääletada!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, hääletame Aivar Sõerdi ettepanekut!
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Aivar Sõerdi muudatusettepaneku seaduseelnõule 559. Käimas on teine lugemine. Juhtivkomisjoni otsus oli jätta see ettepanek arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 30 rahvasaadikut, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku esitas Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Andres Ammas.

Andres Ammas
Palun see ettepanek panna hääletamisele!

Aseesimees Enn Eesmaa
Seda teeme. Kas Riigikogu on valmis hääletama? Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 30 rahvasaadikut, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Andres Ammas!

Andres Ammas
Palun ka seda ettepanekut hääletada!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas oleme valmis hääletama? Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 29 rahvasaadikut, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon otsus on jätta arvestamata. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Palun paneme selle muudatusettepaneku hääletusele.

Aseesimees Enn Eesmaa
Paneme selle ettepaneku hääletusele, kui kolleegid on nõus, siis kohe. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 28 saadikut, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 4 ei leidnud toetust.
Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon otsus on jätta arvestamata. Andres Ammas.

Andres Ammas
Ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees Enn Eesmaa
Panen hääletusele 5. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Mida arvate teie? Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 30 saadikut, vastu 43, erapooletuid ei olnud. 5. muudatusettepanek ei leidnud saali toetust.
6. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Andres Ammas.

Andres Ammas
Aitäh! Kuna suure saali hoiakud näikse kogu aeg muutuvat, siis ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kõikumised on suured, see on tõsi. Panen hääletusele 6. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Nüüd arvestame, mida teie arvate. Palun!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 28 saadikut, vastu 43, erapooletuid ei olnud. 6. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Ka 7. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Sellega on eelnõule 559 esitatud muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 559 teine lugemine lõpetada, kuid Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku katkestada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 559 teine lugemine. See ettepanek on meil tarvis läbi hääletada. Kas Riigikogu on valmis hääletama? Tänan!
Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 559 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 30 saadikut, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu menetlemise katkestamise kohta ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

6. 20:03 Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 560 teine lugemine. Palun ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Peeter Ernitsa.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Head kolleegid! Ma räägin teile Riigikogu keskkonnakomisjoni istungist, mis oli 8. jaanuaril s.a. Teema on eelneva eelnõuga sisuliselt seotud, aga sisu on looduskaitseliste piirangutega maade väljaostmisest. Komisjoni istungist võtsid osa peale minu Anneli Ott, Valeri Korbi asendusliige Andres Metsoja, Meelis Mälberg, Kalle Palling ja Terje Trei. Kohal olid ka Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ja ministeeriumi õigusosakonna nõunik Merike Laidvee, samuti RMK juhatuse esimees Aigar Kallas. Vabaerakonna fraktsiooni esindas kolleeg Külliki Kübarsepp.
Asi nägi välja niimoodi, et komisjon esimees Rainer Vakra märkis, et eelnõu esimene lugemine lõpetati 19. detsembril ja muudatusettepanekute ajaks oli 5. jaanuar kell neli. Vabaerakonnalt tuli viis muudatusettepanekut ja ettepanekuid tuli veel 13-lt metsaühistult – Rakvere Metsaühistult, MTÜ-lt Eesti Metsa Abiks, Ambla Metsaühistult jne. See oli selliste ettepanekute ... nii palju oli neid, kokku seitse ettepanekut.
Külliki Kübarsepp, kes oli ka kohal, märkis, et Vabaerakonna ettepanekud käsitlevad Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendide kasutamist tervikuna. Erakond toetab dividendide eest looduskaitseliste objektide võõrandamist, kuid üldiselt ei ole nad nõus sellega, et RMK tulu oleks riigieelarve puudujääkide täitmiseks. Seega tuleks RMK tulu suunata oma põhitegevusse ehk metsa majandamisse.
Rainer Vakra küsis, kas nimetatud muudatusettepanekud välistavad mis tahes kasumi riigi poolt dividendina väljavõtmise ja Külliki Kübarsepp kinnitas, et kogu saadav tulu peab jääma RMK-le. Kolleeg Kübarsepp jätkas, et lisaks puudutavad Vabaerakonna ettepanekud seda, kuhu veel dividende suunata. Samuti on ettepanek muuta seaduse jõustumise tähtaega, et oleks korrektne seda välja kuulutada ka presidendil.
Kolleeg Meelis Mälberg arvas, et dividendid ei peaks siiski jääma sektorisse, kuna riigil peab olema võimalus oma vara üle ka tulu teenivaid otsuseid teha.  Vastasel korral paneb see riigi väga raskesse olukorda, kuna niigi on riigieelarvet keeruline kokku saada.
Kolleeg Andres Metsoja küsis, kas Vabaerakonna ettepanekute kohaselt peaks RMK nõukogu edaspidi uue arengukava koostamisel arvestama null dividenditulu. Külliki Kübarsepp vastas, et see mõjutab kindlasti metsa majandamist tervikuna ja etteheiteks on olnud riigi parem võimekus rohkem metsa majandada ja hinda muuta võrreldes erametsaomanikuga. Seetõttu on mõistlik, et nõukogu analüüsib mõjusamaid vahendeid ka erametsaomanikku motiveerima rohkem metsa majandama.
Rainer Vakra tundis huvi, mida seaduses mõistetakse, need on need kurikuulsad sõnad, "muu seaduses sätestatud riigi ülesande täitmiseks" all. Kui te mäletate, siis eelmisel arutelul siin tekitasid need küsimusi, et mis on need muud. Keskkonnakomisjoni ja ministri jõulukohtumisel visati nalja, et kas siis selle eest võib ka ministri endale uue auto osta. Loomulikult ei saa seda teha – mitte ainult autot, vaid mobiiltelefoni ja midagi muud ka ei saa. Ministeeriumi õigusosakonna nõunik Merike Laidvee selgitas, et praegu kehtiv seadus ei võimalda RMK-l osta looduskaitselisi maid ning seetõttu on lisatud lahtine loetelu. Seejuures ei ole kitsaste loetelude lisamine seadusesse põhjendatud. RMK ei saa hakata tegema midagi seadusvastast, kuna kõik RMK ülesanded jne ja tegevusalad on konkreetselt nimetatud metsaseaduse §-ga 48. Kolleeg Metsoja märkis, et antud lausest võiks sõna "muu" välja jätta. Seesama konstruktsioon, et muu seaduses sätestatud riigi ülesande täitmiseks. Asekantsler Lamp arvas, et sellega kaob paindlikkus ära, kuid vale tõlgendamise vältimiseks võib tõesti sõna "muu" välja jätta.
Kolleeg Mälber, Meelis tõdes, et oluline on lauset täiendada täpsustades, millise seadusega sätestatakse täidetav ülesanne, sest nii võib mõelda ka näiteks riigieelarve seadust ja sellega katta ka riigi tulusid. Nõunik Merike Laidvee märkis, et ettepaneku oleks asendada sõnad "muu seaduses sätestatud riigi ülesande täitmiseks" sõnadega "looduskaitseseaduse §-s 20 sätestatud riigi ülesande täitmiseks". Nii et "muu" asemel panna konkreetselt looduskaitseseaduse § 20, sest seesama looduskaitseseaduse § 20 lõige 1 ütleb, et riigile ülesande omandada kaitstavat loodusobjekti sisaldava maa juhul, kui selle maa omanik on esitanud vastava taotluse ja kui maa vastab asjakohastele kriteeriumidele. Ettepanek puudutab eelnõu § 2 punkte 2 ja 3.
Kolleeg Kalle Palling arvas, et riigiettevõtte dividende ei peaks kasutama ainult valitsusprogrammi täitmiseks, vaid eeskuju võiks võtta Norra õlifondist, kus dividendid investeeritakse tulevikufondi. Pallingu järgi on oluline mõista, et üks hetk jõuab nii mets kui ka põlevkivi kriitilise piirini ja neid ei saa siis enam jõuliselt kasutada. Tema arvates tehtud ettepanek ei arvesta, et metsa majandamisel tekib paratamatult tulu, kuid oluline on ka, kuhu need dividendid suunatakse.
Kolleeg Külliki Kübarsepp märkis, et RMK vajab looduskaitseliste alade majandamiseks vahendeid. RMK juhatuse esimees Aigar Kallas selgitas, et RMK saab suurema osa tuludest metsa majandamisest ja kindlasti ei ole viimase kümne aasta jooksul kordagi esitatud dividendi ootusi RMK eelarvet tehes neile ette. Keskkonnaministeerium on seadusest lähtuvalt ette andnud normi, kui suur saab olla uuendusraiega raiutav metsa pindala, ja see võetakse metsamajandamisel arvesse. RMK juhi sõnul on siiani suudetud metsa majandada nii, et riik on saanud ka dividende võtta. RMK juhi sõnul on kirjutamata reegel selline, et saadud tulust pool kantakse riigieelarvesse ja teine osa investeeritakse metsa tagasi. Piltlikult öeldes, eelmisel aastal 30 miljonit läks nii ühele poole kui ka teisele poole.
Rainer Vakra küsis, kuidas saab RMK hakkama looduskaitseliste alade majandamisega. Aigar Kallas vastas, et teatud aladel ei ole majandamine nõutud, kuid kindlasti lähtutakse ala kaitse-eeskirjadest nii elupaikade kui ka soode taastamisel. Rainer Vakra märkis veel, et istungiks on ette valmistatud muudatusettepanekute loetelu kavand ja siis hakkasime vaatama neid läbi. Ja nüüd tulevadki need ... See saak oli siin palju parem kui eelmise eelnõu puhul, kus komisjon ei toetanud ühtegi ettepanekut. Meil oli see natuke teistmoodi. Nii et 1. muudatusettepanek on täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 1 järgmises sõnastuses, muutes järgnevate punktide numeratsiooni. Ja see ongi see, mis on nende erinevate metsaühistute, 13 metsaühistu ettepanek, mida nad ütlesid, et metsaseaduse § 7 lõike 4 teise lause teksti tuleks muuta ja sõnastada järgmiselt, et metsandust käsitlev arengukava töögrupis peavad olema tasakaalustatult esindatud ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike huvide esindajad. Jutt on praegu ainult ühest sõnast ja see sõna on "kultuur". Jah, see on esimene muudatusettepanek.
Komisjoni esimees Rainer Vakra arvas, et mets on kultuuri osa, mis ta muidugi on, ja mõiste võiks loetellu lisada. Nii et see läks väga lihtsalt. Kolleeg Mälberg märkis, et seejuures saaks nimekirja lõputult täiendada ja ainult "kultuuri" lisamine ei oleks vajalik. Terje Trei, kolleeg, lisas, et kui seal on juba nimetatud kolm valdkonda, siis võib ka kultuur olla. Ja mina arvasin, et kui 13 MTÜ-d on sellise ettepaneku teinud, siis peaks selles loetelus sõna "kultuur" sinna lisama. Ja asekantsler Lamp selgitas, et ministeeriumil ei ole selle vastu mitte kui midagi. Nii et sõna "kultuur" sai komisjoni konsensuse.
Metsaühistute kahest ettepanekust üks leidis täieliku konsensuse komisjonis. Ja ülejäänud muudatusettepanekud olid siis Vabaerakonnalt. Nr 2, et täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 2 ja sõnastada see järgmiselt: § 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, ettepanek oli. See otsustati jätta arvestamata, jutt on dividendidest, ja otsus oli jälle konsensuslik, st kõik komisjoniliikmed olid selle poolt.
Järgmine ehk 3. muudatusettepanek, mis on samuti seotud dividendidega, § 49 lõige 7 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: majandusaasta aruande kinnitamine. Siin oli komisjon samuti konsensuslik, et jätta see arvestamata. Ma ei hakka nimetama kõiki komisjoni liikmeid, kes selle poolt olid, aga kõik olid selle poolt.
Siis on neljas punkt. Jälle Vabaerakonna ettepanek tunnistada kehtetuks eelnõu § 2 punkt 2 ja välja jätta tekst, et § 54 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna "eesmärgi" sõnadega "või muu seaduses sätestatud riigi ülesande täitmiseks".
Nüüd tulevad need n-ö positiivsed otsused. Keskkonnakomisjon otsustas arvestada seda osaliselt, see oli taas konsensuslik otsus. Ettepanek nr 5, mida ma siin eelnevalt märkisin, et § 54 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna "eesmärgil" sõnadega "või looduskaitselise §-s 20 sätestatud riigi ülesande täitmiseks". Ja sellise ettepaneku poolt olid jälle keskkonnakomisjon konsensuslikult.
Ettepanek nr 6, väljajäetav tekst on § 63 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna "saamiseks" sõnadega "või muu seaduses sätestatud riigi ülesande täitmiseks", jälle otsustati arvestada osaliselt ja jälle oli konsensus. Muudatusettepanek nr 7 otsustati esitada, mis käsitleb § 63 lõiget 1, kus täiendatakse pärast sõna "saamiseks" sõnadega "või looduskaitselise §-s 20 sätestatud riigi ülesande täitmiseks". Kõik need on seotud selle eelnevaga, mida ma alguses rääkisin. Ja ka siin oli otsus konsensuslik.
Muudatusettepanek nr 8, muuta eelnõu § 2 punktiga 5, uue järjestuse järgi punkt 6, metsaseaduse § 65 täiendavat lõiget 6 ja sõnastada see järgmiselt: "kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandab RMK looduskaitseseadusega ja selle alusel kehtestatud korda järgides". Selle poolt oli jälle komisjon konsensuslikult.
Muudatusettepanek nr 9, mille tegi Vabaerakond, muuta eelnõu § 3 ja sõnastada see nii, et seadus jõustub 1. märtsil s.a, ja seda otsustati arvestada osaliselt, ja jälle konsensus. Muudatusettepanek nr 10 – jätta välja eelnõu §3, välja jätta tekst seaduse jõustumine ja algselt oli, et käesolev seadus jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril. Noh, juba peaks olema jõustunud. Eelnõu kohane seadus kavandatakse jõustada põhiseaduse § 108 järgi, mille kohaselt jõustub seadus 10. päeval peame Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega, tähendab, üldkorras. Ja eelnevalt tulenevalt jõustumisnormi eelnõus ei sätestata. Ja ka see ettepanek otsustati esitada, jälle oli tegemist konsensusega.
Lõppkokkuvõttes otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 560 kolmas lugemine Riigikogu täiskorra päevakorda tänaseks ... ja teha ... ei, kolmas lugemine 16. jaanuaril – vabandust! – ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. See on selline kokku võetav, nii et metsaühistute kahest ettepanekust üks sai konsensuslikult ja Vabaerakonna ettepanekutest pooled said sisulise heakskiidu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud ettekandja! Tänan detailiderohke kokkuvõtte eest! Vaatamata sellele on teile küsimusi, vähemalt üks. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas komisjonis ka eelnevatel aruteludel, kui see eelnõu on teil päevakorras olnud, on ka käinud see arutelu läbi, et teatavasti 15 miljonit eurot oleks vaja nende kinnisasja võõrandamise avalduste lahendamiseks, mis on juba alates 2006. aastast ootel? Mis võiks olla see ajagraafik, kuidas see probleem lahendatakse, kui nüüd RMK dividenditulu on võimalik ka võõrandamise katteks kasutada? Aitäh!

Peeter Ernits
Aitäh! See ongi tegelikult see lahendus. Seni, kuni me olime nagu selle riigieelarve juures ja seal nagu raha lihtsalt ei olnud ja inimesed juba lihtsalt surid või väsisid kõigest sellest ootamisest ja praegu peaks siis sellise tempoga kusagil paari aastaga see piinlik lugu olema lahendatud.

Aseesimees Enn Eesmaa
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Head kolleegid! Minule esmaspäevane külaskäik keskkonnakomisjonis andis positiivset energiat. See positiivne energia oli eelkõige tänu RMK juhi Aigar Kallase tunnustusele, et me avasime lisaks ühele riigi väga tähtsa ülesande lahendamisele veel selle temaatika, kuidas üleüldse RMK dividende võiks tervikuna kasutada. Eelkõige kui me räägime sellest, et metsatemaatika on meil ühiskonnas väga aktuaalne ja sellele pööratakse niivõrd suurt tähelepanu, on ka oluline see, et nad siis ka vastaksid meie ühiskonna ootustele. Eelmise aasta märtsis siinsamas saalis toimus riiklikult tähtsa küsimuse arutelu ka metsanduse teemal ja seal sai väga selgelt välja öeldud, et me fraktsioonina peame mõistlikuks seda, et dividende riigieelarveliste aukude lappimiseks ei ole mõistlik kasutada. Ja sellest ajendatud sai ka need paar muudatusettepanekut esitatud, mis oleks võtnud nii ministrilt kui RMK nõukogult selle kohustuse.
Mis on see argument? Argument oligi just see, et see dividenditulu oleks mõistlik kasutada metsamajandamisse. Tuletan meelde, et Eestimaa 51%-liselt on kaetud metsaga ja seda majandab 45% ulatuses riik ise ehk läbi riigimajandamise keskuse. Seetõttu on väga oluline, et kuna neil kasvab ka looduskaitseliste maade hoiustamise kohustus tänu sellele, et me aitame erametsaomanikelt neid välja osta, kes seda loomulikult soovivad, ma tuletan meelde, et see ei käi automaatselt, vaid see käib avalduste alusel, siis on ka see RMK vahendite hulk ka nende hooldamiseks palju kergemalt käes. Teisalt annab see võimaluse RMK-l ka rohkem tegeleda näiteks metsaraiest või metsatoorme vedamisel tekkinud kahjudest, räägime näiteks infrastruktuuri ülevalhoidmisest, on need peamiselt teevõrgud, pinnasekorrastused, mis vajavad ka teatud ressursse. Jah, meil komisjonis küll tekkis see võimalik keskteelahendus, et kui dividenditulu võtta välja siis headel majandusolukordadel, nagu tänane majandus tegelikult on, võiks neid siis suunata mingisugusesse fondi, tõenäoliselt siis reservfondi, aga nii kaugele meie arutelu ei jõudnud, et oleks sõnastatud võimalike nn ajatamise lahendusi, mis oleksid ka võinud olla täiesti meie teema.
Ehk me oleme väga tänulikud selle eest, et me likvideerisime seadusest selle teadmatuse ehk riigi vahendeid, riigi allasutuse vahendeid ei kasutataks veel etteaimamatuteks ülesanneteks, vaid me sidusime selle konkreetse looduskaitseliste maade väljaostmise punktiga. Loodan, et me tulevikus räägiksime dividendipoliitikast laiemalt, sest me peame meie ühisvaraga, põhiseaduslikult ette nähtud või tunnustuse leidnud varade eest väärikalt seisma, neid hooldama meie tulevastele põlvedele, kelle heal juhul kontakt metsaga ongi külastada matkarada, heal juhul tõesti, et hoiame neid väärtusi, hoiame seda eripära, mis meil on üle maailma erinevate riikide tasemega võrreldes. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule 560 on esitatud 10 muudatusettepanekut ja vaatame nad üheskoos läbi. 1. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. 2. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §106 lõikest 2 ei kuulu muudatusettepanek hääletusele. 3. muudatusettepaneku on samuti esitanud Vabaerakonna fraktsioon ja samuti tulenevalt meie töökorra ja kodukorra seaduse § 106 lõikest 2 ei kuulu muudatusettepanek hääletusele. 4. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada osaliselt. 5. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. 6. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada osaliselt. 7. muudatusettepaneku esitas keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. 8. muudatusettepaneku on esitanud samuti keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni otsus on sama, arvestada täielikult. 9. muudatusettepaneku esitas Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada osaliselt. 10. muudatusettepaneku esitas keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Sellega on eelnõule 560 esitatud muudatusettepanekud läbi vaadatud ja juhtivkomisjoni otsus ja ettepanek on eelnõu 560 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud, samuti tänane tööpäev siin suures saali. Kohtumiseni homme kell 10.

Istungi lõpp 20.28.