13:00 Infotund

Aseesimees Enn Eesmaa
Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame infotundi. Ja nagu tavaliselt, alustame kohaloleku kontrolliga. Palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 36 rahvasaadikut. Tänase infotunni küsimustele vastavad peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning keskkonnaminister Siim Kiisler. Kuna küsimusi on kaheksa, õigemini teemasid on kaheksa, siis annan võimaluse üheks täiendavaks küsimuseks.

1. 13:01 Eesti valitsuse soov tuua Türgist immigrante

Aseesimees Enn Eesmaa
Esimene küsimus on peaministrile ja küsijaks, küsijate esindajaks Martin Helme. Palun!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud peaminister! Me tegelikult käsitlesime seda teemat ka esmaspäeval. Ja esmaspäeval, kui juttu tuli siis sellest, et valitsus on otsustanud võtta Türgist 80 n-ö pagulast, üritasite te meid veenda selles, et see on justkui loogiline jätk meie 2015. aastal eelmise valitsuse poolt antud lubadusele tuua Eestisse 550 ümberasustatut. Aga ometi on seletuskirjas, mis selle otsusega, Türgi otsusega kaasas käib, väga sõnaselgelt kirjas, et Eesti käsitleb 2015. aastal sõlmitud ümberasustamisprogrammi lõppenuks. Ja nüüd on meil probleem. Ma lugesin ka Euroopa Liidu komisjoni soovitusi, mis ütleb selge sõnaga, et see 2015 sõlmitud kokkulepe on poolenisti täitmata. Nüüd on veel 50 000 ja tulevikus tuleb ilmtingimata veel suuremaid koguseid ümber jagada. Et miks valitsus osaleb, nii nagu eelmine valitsus, nii ka see valitsus, Eestisse immigrantide toomisel sellisel moel? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu aseesimees! Riigikogu liikmed! Hea küsija! Ma tänan ja ma arvan, et see on nii, nagu ma ütlesin ka siin mõned päevad tagasi arupärimistele vastates, et ma arvan, et see on just hea, et see migratsiooni- ja pagulasteema ja Euroopa Liidu teema laiemalt, debatt siin auväärses Riigikogu saalis, et seda peetakse ja mul on hea meel, et täna me seda jätkame. Nii et, härra Martin Helme, teile ja EKRE-le aitäh nende asjalike küsimuste eest! Ma ei ütleks, et on probleem, nagu teie ütlesite, selle seletuskirja või dokumendi kohta. Vastupidi. Ma arvan, et see võimalus, et me kuulume Euroopa Liitu, et me sinna soovime kuuluda, see on suurepärane. Ma ei ole tegelikult päris täpselt aru saanud, ja selles mõttes on ka see debatt ju hea ka avalikkuse silmis, mida mõtleb EKRE Euroopa Liidust. Te nagu natukene flirdite mõttega, et tuleb teha see rahvaküsitlus või -hääletus, kas sinna kuuluda või mitte kuuluda. Ma arvan, et siin on õige öelda oma kindel seisukoht välja, kas jah Euroopa Liidule või ei. Mina arvan, et see võimalus, mis Eestil on 13 aastat olnud, on olnud väga harukordne. On olnud õige tee. Tõsi, seda näitavad ka viimased küsitlused, näitavad seda, et nüüd 2% juba rohkem, 79% eestlastest toetab Euroopa Liitu kuulumist. Jah, teil on õigus, komisjon on teinud oma ettepaneku. See on vabatahtlik. Teil on ka õigus selles, mis te lugesite ette, et seda kohustust, mida eelmised valitsused on võtnud nende pagulasnumbrite osas, ei ole Eesti täitnud, on kõvasti vähem võtnud. Aga seda ei saa ka ette heita ainult Eestile, sest alati, kui see protsess toimub, siis see ka teine pool, see ka pagulane või pagulaspere peab sellega nõus olema. Ja Eesti on läinud tõesti seda teed, et sellest 50 000-st teha auväärt Riigikogule ettepanek, 2018 – 40, mis on meie jõud ja võimalus, ja 2019 – 40. Ma vabandan ajakasutuse ülemineku eest! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Martin Helme, täiendav küsimus.

Martin Helme
Aitäh! Mis puudutab meie suhtumist Euroopa Liitu, siis ma ei saa aru, kas teie arvates siis Läti või Poola või Ungari või Tšehhi ei kuulu praegu Euroopa Liitu, sest nemad on öelnud Türgist ümberasustamisele selge ei. Ja kui me räägime sellisest Euroopa Liidust, mis meile meeldib või ei meeldi, siis meile tõesti ei meeldi Euroopa Liit, mis istub liimesriikidele pähe ja ütleb, et võtate nii palju neegreid või moslemeid. Ja nüüd ma loen uuesti seda komisjoni soovitust, mis ütleb väga sõnaselgelt: vaja on liikuda püsivale ja stabiilsele ümberasumisraamistikule. Kui praegused ümberasustamisskeemid lõpevad, siis peavad jätkuma uued kavad, mis on püsivad. Ja kõige lõpus ütleb, et vaja on ümberasustada lõppkokkuvõttes praeguse seisuga 1,2 miljonit inimest. Seega, Eesti võib ju vabatahtlikult sunniviisiliselt praegu osaleda järgmises kvoodisüsteemis – sõna "kvoot" loomulikult kramplikult välditakse –, aga see on ju alles algus. Kui me räägime siin 50 000-st järgmise kahe aasta jooksul, siis meile öeldakse sõnaselgelt, et 1,2 miljonit on veel järjekorras. Kui me praegu sellega nõustume, siis kuidas me edaspidi ära ütleme? 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Minu meelest selle debatiga ainult see selgus suureneb ja see on hea. Läti, Poola ja nimetasite veel mõned riigid, muidugi soovivad Euroopa Liitu kuuluda ja kuuluvad sinna edasi. Nüüd, üldiselt tuleb tegelikult tunnustada nii selle välismõõtme solidaarsust kui ka sisemõõtme solidaarsust. Kui me vaatame pagulasvoogu, kui me vaatame migrantide voogu üle Vahemere, siis jah, see on jõupingutuste tulemusel, kõigi 28 riigi jõupingutuse tulemusel ja näiteks selle välisdimensiooni solidaarsuses – siin ei ole üldse küsimust – tõesti vähenenud. On ka vähenenud läbi selle, et Euroopa Liit on suutnud teha kokkuleppeid Euroopa Liidust väljaspool asuvate riikidega. Peamine kokkulepe on loomulikult olnud seotud Euroopa Liidu ja Türgi vahel. Kui me näeme, et täna on Türgis üle 3 miljoni pagulase ja Euroopa Liidu panustamine sinna on taganud selle, et need pagulased on jäänud Türki, need ole tulnud Euroopa Liitu.
Nüüd, sõjapõgenike osas, kellest me ju peamisel räägime või nende põgenike osas, kellel on oht oma elule või tervisele, on olnud väga oluline mõõde ka seesama välisdimensiooni solidaarsus, mis on Aafrika usaldusfond. Sinna on kõik riigid jõudu mööda panustanud, sinna on panustanud ka Eesti, et tegeleda just selle migratsiooni algpõhjustega – migratsiooni algpõhjustega, mitte transiitpõhjustega. Mida ma soovin veel öelda? Eesti on tõesti olnud selles põhimõttes Euroopa Liidus, et see solidaarsus loomulikult on Euroopa Liidu jaoks, võib-olla julgen öelda, kõige olulisem nurgakivi. Ja sellega ollakse koos nii heades kui ka keerulistes küsimustes.

Aseesimees Enn Eesmaa
Jaak Madison.

Jaak Madison
Austatud peaminister! Ma kahjuks hakkan kahtlema teie vaimses stabiilsuses, kui ma kuulen teie vastuseid, mis ei ole üldse vastused küsimustele. Küsiti, kuidas me saame ära öelda järgnevatele ümberpaigutusettepanekutele, kui Euroopa Komisjoni hinnangul ootab ümberasustamist 1,2 miljonit isikut. Ta nimetab põgenikeks inimesi, kes tulevad Etioopiast, Sudaanist, Egiptusest, Tšaadist, Nigerist, kes ei ole põgenike konventsiooni alusel põgenikud ehk asüülitaotlejad, kuid see selleks. Üleeile, kui te vastasite arupärimisele, te ei osanud öelda numbrit, kui palju läheb maksma kahe aasta jooksul 80 isiku ümberpaigutamine Eestisse. Ma loodan, et te teete tööd hingega ja südamega ja selle kahe päeva jooksul olete need faktid üle vaadanud. Palun andke praegu siis täpsem number, ilma igasuguse ülejäänud jutuvahuta, meil pole vaja seda kuulda, kui palju läheb maksma Eesti maksumaksjale 80 isiku toomine Eestisse kahe aasta jooksul. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, härra Madison! Eks te olete ju esimest korda siin Riigikogus, selles koosseisus. Noh, ma mõistan võib-olla seda ärritust, mis te ütlete selle stabiilsuse kohta või vaimse stabiilsuse kohta, aga ma usun, et te ka saate häid kogemusi siin ja lähete ikkagi edasi. Nüüd, punkt 1, neid 80 pagulast pole siia Eestisse toodud. Punkt 2, Eesti on öelnud tõesti vabatahtlikult, et ta on nõus vastu võtma. Kui te küsite, palju see maksma läheb, siis ma tõin vist esimesele küsimusele vastates välja selle, et me ei ole tegelikult neid kohustusi, mida Eesti on võtnud, täitnud. Ja põhjus ei ole olnud ju ainult selles, et me ei ole tahtnud neid täita, vaid põhjus on olnud ka väga selgelt selles, et tegelikult teine pool on öelnud: ei, me ei soovi Eestisse tulla. Te teate väga hästi kõrge poliitikuna siin Riigikogus, lisaks Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehena, et Eesti ei võta neid vastu selliselt, et me ei tea inimeste tagapõhjasid. Te teate ju seda, et sinna lähevad ju sotsiaalvaldkonna inimesed, kaitsepolitsei inimesed, Politsei- ja Piirivalveameti inimesed ja läbi nende intervjuude alles leitakse, kui üldse leitakse, kas Eesti võtab kedagi vastu või ei võta kedagi vastu. Nüüd sellest Eesti vastuvõtmisest. Eesti on teinud ka oma eesistumise raames, eesistumise päris lõpuosas, nüüd ma räägin muidugi ümberpaigutamisest, selle ettepaneku Euroopa Liidus, et vastu saab võtta ainult siis, kui vastuvõtja riik on selleks valmis.
Nüüd teie küsimus sellest rahalisest poolest. Toon veel kord selle vastuse, et kui me ei ole pagulasi vastu võtnud, punkt 1, punkt 2, me täpselt ei tea, missugustesse omavalitsustesse nad lähevad, siis seda maksumust täna teile öelda sendi pealt on või-ma-tu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Vastavalt meie kokkuleppele lõpetan selle küsimuse käsitlemise, et kõik kaheksa küsimust ja teemat saaks selle ühe tunni jooksul läbi arutatud.

2. 13:11 Raiesurve piirangualadel

Aseesimees Enn Eesmaa
Artur Talvik esitab küsimuse keskkonnaminister Siim Kiislerile.

Artur Talvik
Aitäh! Hea minister! Looduskaitseseadus ütleb, et piiranguvööndites on uuendusraie keelatud, kui kaitse-eeskiri ei ütle teisiti. Nüüd, viimaste aastate jooksul on tekkinud selline olukord, kus piiranguvööndites on muudetud kaitse-eeskirju niimoodi, et sellest teisitist on saanud norm ja erandiks on jäänud veel paar piiranguvööndit, kus kaitse-eeskirju uuendatud ei ole. Aga see tähendab seda, et nüüd piiranguvööndites on lageraied, sisseviimine on täiesti lubatud, muutunud n-ö lubatuks. Kes sellise otsuse tegi ja miks selline suunamuutus on toimunud, kuigi seadus ütleb teistmoodi? 

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Aitäh! Iga kaitseala eeskirja otsustab valitsus eraldi. Ma ei nõustu teiega selles, et siin on mingi suunamuutus toimunud. Nii palju kui ma olen siin varasemaid eeskirju jälginud, on see kogu aeg olnud nii, nagu te kirjeldasite. Üldjuhul tõesti kaitsealaeeskirjas on lubatud uuendusraie just piiranguvööndis. Piiranguvööndit defineerib ju looduskaitseseadus ja nagu see nimi ise ütleb, ongi see just see vöönd, kus kaitse-eeskirja eesmärgid saavutatakse ka piiratud majandamise korral. Juhul kui see ei ole võimalik, neid kahte eesmärki ühildada, siis ta arvatakse ka sihtkaitsevööndisse. Mis on viimastel aastatel toimunud, ja ka minu ministriks olekuajal, on selgelt see, et me uuendame praegu kaitse-eeskirju ja pigem vähendame piiranguvööndit. Osa, väga palju liigub just sihtkaitsevööndisse, et olukord oleks selgem. Aga teistpidi osa arvame siis üldse kaitsealast välja, juhul kui see on mõistlik. Me peame ikka arvestama, et jutt käib just piiranguvööndist, kus on piirangud, ja piirangud peavad olema proportsionaalsed. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Täiendav küsimus, Artur Talvik.

Artur Talvik
Aitäh! Minister! Meie sellisel kiirel uurimisel selgus siiski, et viimase kolme aasta jooksul vähemalt üheksas piiranguvööndis on selline muutus sisse viidud kaitse-eeskirja tegemisel. Ehk siis see, mis te ütlesite, ei vasta päris tõele. Need kaitse-eeskirjad enne keelasid lageraie ja nüüd lubavad lageraiet, lageraie on keelatud ainult neljal kaitsealal, kus veel kehtib vana kaitse-eeskiri. Kes ikkagi sellise otsuse peale tuli ja mis on selle otsuse n-ö tagamaad, et kas on vaja piiranguvöönditest siis ka n-ö rohkem puitu kätte saada, sest harvendusraied ja muud raied on seal lubatud ja neid tehakse ja on tehtud varem ka. Aitäh!

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Aitäh, härra Talvik! Mul on siin selline suur tabel välja võetud, viimastel aastatel kui palju täpselt erinevaid raieliike hektarite kaupa, näete siin, aegjärkne raie, trassiraie, valgusraie jne, kõik erinevad liigid ja kuidas aastate jooksul need trendid on olnud just piiranguvööndites. Kõigepealt ma ütlen seda, et eelkõige see puudutab ka lageraiet, et RMK-le kuuluvatel maatükkidel on see surve väga väike olnud, et see on väga marginaalne osa, pigem me räägime eraomanikest ja loomulikult on nendel huvi oma metsa majandada piiranguvööndis. Ja seal on neid metsateatisi heaks kiidetud tunduvalt suuremates mahtudes, kordades suuremates mahtudes, aga kui me ütleme tervikuna, siis tippaasta on olnud 2013, kus on 12 575 hektarit väljastatud erinevaid raielubasid, ja näiteks 2016 oli see number 8834 ehk siis umbes peaaegu kolmandiku võrra vähem. Et üldiselt see trend ei ole, aga kuskil 10 000 hektari juures on ta läbi aastate, ma hea meelega saadan meili teel selle tabeli, et siit saate analüüsida. Mis siit ka välja tuleb, on tõepoolest see, et mõnevõrra on lageraie maht viimastel aastatel kasvanud hektarites, aga samavõrra on sanitaarraie maht vähenenud. Need on nüüd metsateatised. Me peame arvestama, et reaalseid raieid on ilmselt umbes 40% vähem. Mulle tundub, et siin on see nähtus, et see, mida varem nimetati sanitaarraieks, aga tehti lagedaks, et nüüd öeldakse korrektsemalt, et tegemist on lageraiega. Kui me need kaks numbrit kokku liidame, on mahud samad. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt minister! Kindlasti metsateema ei jäta ühtegi eestlast külmaks. Ka siin saalis on peetud tuliseid debatte ja nii mõnigi metsateadlane siin saalis on öelnud, et täna Eesti tegelikult liigub selles, kus üleraiumine on igapäevane tegevus. Aga nüüd on inimestel tekkinud veel täiendav hirm selles osas, et kuna tegemist on ka väga sooja talvega, siis see tähendab, et selleks, et seda mahtu täis saada ja ka valitsuse kassat täis saada, peab RMK väga intensiivselt raiuma ka teede ja trasside äärest, mis on minu arvates nii visuaalselt väga negatiivne, kui me vaatame Eestit kui tervikut, kui ka teatud strateegilistes kaitseküsimustes. Kas te suudate selle ümber lükata või olete minuga nõus?

Keskkonnaminister Siim Kiisler
Ilmastikuolude tulemusena – meil küll lõplikke kokkuvõtteid ei ole – tuleb eelmise aasta üldine raiemaht väiksem kui näiteks üle-eelmise aasta oma. Kui siin on muretsetud, et muudkui kasvab raiumine, siis eelmise aasta kohta see tervikuna ei käi. Siin on tõesti ka objektiivsed põhjused. Ja see võib mõjutada ka selle aasta algust väga tugevalt ja seetõttu ka selle aasta tulemusi. Ühtepidi on mure, et raiutakse liiga palju. No kui sellel veel peatuda, siis raiutakse tunduvalt vähem, kui on Riigikogu kinnitatud metsamajanduse arengukavas ette nähtud mahud. Võib vaielda, kas Riigikogu tegi hea otsuse või halva otsuse, aga see on nagu eraldi teema. Aga kindlasti sellest arengukavast on selles mõttes pigem konservatiivse poole pealt kinni peetud. Nüüd, mis puudutab seda, kuhu suundutakse raiuma olukorras, kus on metsaalune pehme, siis suundutakse kõrgematesse kuivematesse kohtadesse. See võib olla tee ääres, aga see ei pruugi sugugi nii olla. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Lõpetan selle küsimuse arutelu.

3. 13:19 Regionaalpoliitika

Aseesimees Enn Eesmaa
Kolmanda teema juhatab sisse Jürgen Ligi küsimus peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra peaminister! Teie taristuminister on sattunud kahetsusväärsetesse, et mitte öelda korruptiivse mustriga seostesse. Ja nagu ikka, ta on sisuliste selgituste asemel hästi ründav. Nüüd ta ründas siis opositsiooni üleoleva suhtumise pärast regionaalpoliitikasse. Aga teie ju nii ei tee. Palun seletage nüüd ühte asja: kuidas regionaalpoliitiliselt mõjub regionaalsele tasukaalule see, et maksumaksja raha jagades, mida me oleme ju kõik teinud jõudumööda, eelistate tulumaksu protsendi kaudu jagamist! Mis on selle regionaalpoliitiline tagajärg, kuidas see mõjub regionaalsele tasakaalule? Palun ainult sellele vastata!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Tõesti, selle valitsuse üks nurgakivi on olnud seotud tulumaksuvaba miinimumi muudatusega. Suurima muudatusega Eesti maksusüsteemis, ma arvan, sellel sajandil, mis kindlasti aitab väga tugevasti kaasa Eesti ühiskonnas sellisele sidususele, Eesti ühiskonna solidaarsusele. Me näeme täna seda, et tulumaksuvaba miinimumi tõusust 180 eurolt 500 euroni võidavad väga paljud tööealised, tööl käivad elanikud, aga kindlasti võidavad ka need täna, kes on pensionil. Tõsi, on teatud hulk tööl käivatest pensionäridest, kes peavad siin rohkem panustama. Nüüd, kui te küsite regionaalpoliitilist mõõdet sellele, siis ei ole ju mingi saladus, et sissetulekud on tunduvalt väiksemad keskustest väljaspool, on väiksemad Eesti regionaalsetes, ütleme, äärealadel. Ja see kindlasti annab võitu nendele inimestele igakuiselt nende netosissetuleku osas. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi, täpsustav küsimus.

Jürgen Ligi
Aitäh! Maksuvaba miinimumi teemal me debateerime teiega veel, aga minu küsimus ei käinud selle kohta. Minu küsimus käis maksumaksja raha jagamise mudeli kohta, mida teie eelistate, see tähendab tulumaksuprotsendi kaudu jagamise kohta. Me kõik oleme maksumaksja raha jaganud, ausõna, aga just teie olete valinud tulumaksuprotsendi kaudu jagamise. Minu küsimus on, kuidas see mõjub regionaalsele tasakaalule.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, austatud Riigikogu liige! Eks teie küsimusest võib-olla ongi tihtilugu keeruline aru saada. Kui te räägite tulumaksuprotsendist, siis tõesti, see valitsus on võtnud ka siin seisukoha, ma ei tea nüüd, kas te pidasite silmas kohalikke omavalitsusi ja läbi selle regionaalpoliitikat, aga kui te seda silmas pidasite, siis ka siin me oleme teinud tõesti edasimineku. Tulumaksuprotsenti, nagu te teate ju väga hästi ka pikaajalise rahandusministrina, on kärbitud, seda kärbiti 11,93-lt 11,4-le ja peale seda ei ole tegelikult, kui majandus ja fiskaalpoliitiline olukord on paranenud, ei ole omavalitsustele seda üksikisiku tulumaksu protsenti muudetud, välja arvatud, kui me räägime siis elamispinnaaluse maa või maamaksu muudatuste osas. See on olnud tõesti meie jaoks oluline, et omavalitsustele see üksikisiku tulumaksu protsendi osa anda tagasi, mis 2009. aastal nii läbi üksikisiku tulumaksu protsendi kui ka tasandusfondi kärbiti. Sellel aastal on eelarves, mida Riigikogu vastu võttis, nähtud ette lisaks 30 miljonit eurot. Ja tõsi, teil on tõesti õigus, et üksikisiku tulumaksu protsent tõuseb, mis aitab loomulikult kaasa regionaalpoliitikale, aitab kaasa sellele, et 79 omavalitsuses suudetakse palju paremini pakkuda erinevaid teenuseid, operatiivsemalt, kõrgema kvaliteedi osas ja ka kindlasti annab võimekuse omavalitsustele investeerimiskomponendi osas. Olen kuulnud juba neid positiivseid sõnumeid väga paljudes omavalitsustes, kus üksikisiku tulumaksu protsendi tõus on aidanud kaasa selles valdkonnas töötavate inimeste palga tõusule, kelle palgad, näiteks hariduses või huvihariduses, on olnud madalad. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt peaminister! Te ei vastanud otseselt Jürgen Ligi küsimusele. Küsimuse mõte oli tegelikult seotud ju sellega, et kui Tallinnas maksutulu pidevalt kasvab, oma olemuselt, ja teistes regioonides on probleem selle maksutulu täitmisega, laiemas mõttes, siis üksikisiku tulumaksu osa proportsiooni suurendamine tähendab väikestele omavalitsustele kokkuvõttes vähem tulu. See küsimus on see, kas tõepoolest see meede aitab paremini kaasa regionaalpoliitikale, eriti Lõuna-Eestis ja piirialadel, või on see seotud lihtsalt sellega, et te olete endine Tallinna linnapea ja täna ka linnade liitu juhib tänane Tallinna linnapea.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kuna küsimus oli tõesti üsna segaselt esitatud, siis ma vastasin üksikisiku tulumaksu osas, nagu küsimusest läbi käis, ja jään selle juurde, mis ma ütlesin. See on andnud tõesti omavalitsustele päris palju jõudlust juurde, võimekust juurde. Ja oluline on olnud see, et selle üksikisiku tulumaksu protsendi tõusuga ei ole antud ühtegi lisaülesannet. On oluline ka see, et see ei ole ühekordne. Riigi eelarvestrateegias on nähtud ette 2018. aastal 30 miljonit, 2019. aastal 30 miljonit ja 2020. Nüüd, ma arvan, et see osa, mis teie puudutate, on seotud sellega, mis 2009. aastal samuti kärbiti, mis on tasandusfond. Ma arvan, et te vihjate sellele, et tasandusfond aitab tõesti kaasa rohkem neid omavalitsusi, mis ei ole, ütleme, siin Harjumaal või Harjumaa kuldses ringis. Ja te näete, et ka sellel aastal on ka tegelikult tasandusfondi osas tõus olemas, mis jätkub ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Nii et ma arvan, et kui küsimuseasetus oli selles, et leida seda tasakaalu, nii üksikisiku tulumaksu protsendi tõusu kui ka tasandusfondi suurendamise osas, siis see vastus ongi see, et seda tasakaalu me oleme püüdnud ka otsida. Mõlemast aspektist lähtudes – nii üksikisiku tulumaksu näol kui ka tasandusfondi näol. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud Riigikogu! Kuna ühe täiendava küsimuse esitamine käib ka põhiküsija kohta, siis sisuliselt me esitame ühel teemal kolm küsimust, millest kaks saab esitada põhiküsija.

4. 13:26 Töötavate pensionäride maksustamine

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine küsimus on Jaak Madisonilt ja vastab peaminister Jüri Ratas.

Jaak Madison
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Kui me menetlesime käesoleva aasta riigieelarvet, siis korduvalt, vastates Riigikogu liikmete küsimustele, te kinnitasite, et seoses uue tulumaksusüsteemiga mitte ükski inimene ei kaota rohkem kui 36 eurot kuus, mitte ükski inimene. Te korduvalt kinnitasite seda. Paraku on reaalsus see, et on töötavaid pensionäre, kes on kaotanud kuni 83 eurot kuus. Seega, minu küsimus on: on vaid kaks varianti, kas te tol hetkel ei teadnud, vastates küsimustele, et see uus süsteem tuleb selline, seega, tegemist oli ebaprofessionaalsusega ja süsteemi läbimõtlematusega, või on teine variant, te valetasite. Kumb variant on õige? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Aga elus ei ole nii, et teie annate ette kaks varianti ja rohkem ei ole neid variante. Punkt üks, muidugi ma teadsin ja räägitud oli selles kontekstis tööealistest, tööl käivatest Eesti inimestest. Ja tõsi, nende osas, kui nende sissetulek on suurem kui 2100 eurot brutosummana kuus, siis nad peavad panustama ühiskonna sidususse ja solidaarsusesse rohkem 36 eurot. Kui me räägime sissetulekust inimestel, kes on täna pensionieas ja kes käivad tööl, siis tõsi on see, mis te ütlesite, et see maksimummäär seoses tulumaksuvaba miinimumi tõusuga 500 eurole on 83,2 eurot. Nüüd, ma olen jätkuvalt sellel seisukohal, et see maksupoliitiline muudatus, mida tänane koalitsioon on ette võtnud, on Eesti jaoks ääretult vajalik väga mitmest aspektist lähtudes. Kõigepealt selles, et inimeste sissetulekud reaalselt suurenevad. Olles selle aasta alguses rääkinud päris mitmete eakatega ja saanud ka täna Sotsiaalkindlustusametilt värsked andmed, siis me näeme, just see kõige haavatavam sektor, mis tõesti on eakad ja pensionärid, me näeme seda, et kui me algselt arvasime, et see võit on seal kuskil 41%-l pensionäridest, siis täna võib öelda seda, et esialgsete andmete põhjal 58% pensionäridest saavad öelda, et nende sissetulek on suurenenud, võrreldes eelmise aastaga. Ja siin on, ma ütleks, kolm peamist aspekti. Loomulikult, üks on tulumaksuvaba miinimumi tõus, teiseks on see, et nüüd hakatakse maksma ka siis vanematele, kes on pensionil, lapse eest toetust, 5,7 eurot, ja kolmas aspekt on see, et väga paljudel pensionäridel oli tegemata avaldus 180 euro tulumaksuvaba miinimumi peale ja tänasel hetkel me oleme soovinud bürokraatiat vähendada ja seda avaldust tegema ei pea, mis on andnud päris paljudele pensionäridele automaatselt circa 36 eurot võitu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jaak Madison.

Jaak Madison
No kui te ütlete, et te teadiste, siis tegelikult tuleb välja, et te vassisite, kuna te teadlikult varjasite informatsiooni, mis oli väga oluline eelarve vastuvõtmisel. Ja see ei tee au mitte ühelegi peaministrile, veel vähem teile. Aga lähme edasi selle küsimusega. Kas see siis ongi see solidaarsus, et anname kõige vaesematele, kuid teie kaotate iga kuu 36 eurot, nagu minagi kaotan 36 eurot, aga inimesed, kes esiteks on töötanud terve elu, teeninud oma pensioni välja ja maksnud selle pealt tulumaksu juba niigi ja kes nüüd panustavad hoolimata oma kõrgest vanusest jätkuvalt meie tööturule, arvestades niigi olemasolevat tööjõupuudust, siis me neilt võtame lisaks kuni 83 eurot kuus. Kas see ongi see solidaarsus, millest räägivad vasakpoolsed ja sotsialistid koos IRL-iga teie valitsuses, et nemad, need töötavad pensionärid, kaotavad 2,3 korda rohkem iga kuu oma sissetulekust kui seda teete teie või mina?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile teie küsimuse eest! Ma veel kord rõhutan, et antud kontekstis oli jutt tööealistest tööl käivatest inimestest. Vastates teie teisele küsimusele, kindlasti astub valitsus järgmisi samme, et eakate ja pensionäride sissetulekut tõsta. Mis sammud nendeks on ja mis sammud nendeks on olnud? Nagu ma ütlesin, tänaste andmete põhjal, mis on värsked, me võime öelda, et 58%-l pensionäridest nende kogutulu suurenes ja selle põhjuseks on tõesti kas tulumaksuvaba miinimumi tõus, kas lapse eest toetus nendele pensionäridele, kellel on laps või lapsed, ja see on lapse kohta 5 eurot ja 76 eurosenti. Lisaks sellele me oleme teinud üksi elavale pensionärile – mida juba tegelikult eelmine valitsus andis, toetuse aastas – 115 eurot. Loomulikult, ma väga loodan, et need prognoosid, mis hetkel on seotud 1. aprilli ja pensionide indekseerimisega, et pensionide tõus saab olema 6,3%. Nüüd, lisaks sellele, mida tänane koalitsioon on teinud – ütleme, kui me võtame teie küsimuse fookuse, need eakad inimesed, kes on pensionil, aga käivad tööl, et nende sissetulekud suureneksid –, siis tõsi on see, et väga paljud töötavad näiteks haridusvaldkonnas, väga paljud töötavad kultuurivaldkonnas. See on see prioriteet, mis tänasel valitsusel on, et panustada rohkem õpetajate palkadesse, õpetaja palga alammääradesse, kultuuritöötajate palkadesse. Ja see plussi-miinuse vahekord sissetuleku osas peaks olema lõplikult selge jaanuari lõpus veebruari alguses, kui on laekunud ka inimeste sissetuleku osa palga näol.

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Aitäh1 Härra peaminister, pange ikka niimoodi edasi kuni valimisteni, sedasama juttu! Aga ärge ka Jaak Madisoni väga uskuge, tegelik pensionäride pluss-miinus on natukene hullem. Nad tegelikult võidavad maksimaalselt vähem ja kaotavad maksimaalselt rohkem, kui te olete jutupunktidesse pannud. See on väga kena, et te kõiki neid teisi meetmeid, mida on kõik valitsused järginud, et te neid toetate ja toote siis kompensatsioonina esile, aga siiski, proovime matemaatikat. Öelge, mis on teie arvutuste järgi pensionäri maksimaalne võit sellest ja mis on teie teada maksimaalne pensionäri kaotus sellest meetmest, maksimaalne võit, maksimaalne kaotus. Võrdleme 2018. aastat 2018. aastaga eelmiste regulatsioonide, poliitikate juures. Aitäh! 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui me räägime tulumaksuvaba miinimumi osast, siis võib öelda, et maksimaalne võit on ühes kuus pensionärile 16,8 eurot. Kui me räägime sellest, mida ma vastasin ka siin arupärimise esimesel poolel või infotunni küsimuse esimesel poolel, siis on tõesti, ma arvan, et päris palju Eestis neid pensionäre, kes ei ole kirjutanud mingitel põhjustel avaldust tulumaksuvaba vabastuse osas, mis puudutab 180 eurot. Tõsi on see, et tänase uue süsteemiga on olnud meie kindel soov bürokraatiat vähendada ja mitte see, et eakas inimene peab selle avalduse kirjutama, vaid riik arvestab seda automaatselt. Tõsi on see, et see on andnud tõsti päris paljudele pensionäridele lisaks 5. jaanuaril, kui pensionid tulid, siis sissetuleku kasvu. Kolmas aspekt, kui me ei räägi ainult tulumaksuvaba miinimumist, on see, mis ma tõin juba välja, on see lapsetoetus, mis on 5,7 eurot lapse kohta. Kui te räägite maksimaalsest kaotusest, siis tõsi, need eakad inimesed, kes käivad tööl, siis me saame praegust rääkida ainult sellest võrdlusest, mis puudutab, ütleme, pensionide aspekti, see on 83,2 eurot. Me peame toome võrdlusesse veel juurde inimese sissetuleku. Ja inimeste sissetulekud selguvad selle aasta esimese kuu, jaanuarikuu lõpus või veebruarikuu alguses. Tänaste andmete kohaselt näiteks SKA-le ei ole tegelikult maksuvaba tulu avaldust esitanud circa 68 000 eakat, mis teeb üle 18%. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Lõpetan selle küsimuse arutelu tänase infotunni aegruumis.

5. 13:36 Jõhvi riigigümnaasium

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine küsimus. Palun, Krista Aru! Vastamas on haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Jõhvi riigigümnaasiumi direktor lahkus ametist 23. mail eelmisel aastal vastastikkusel kokkuleppel. Toona kinnitas Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, et uus direktor saab Jõhvi riigigümnaasiumil olema ametis hiljemalt augustis. Tänaseks me oleme aastasse 2018, direktorit ikka veel ei ole ametis. See ajavahemik, mis on olnud pikem kui pool aastat, on andnud alust – eriti seal kohalikus kandis – juttudele, et proua minister otsib riigigümnaasiumile direktoriks sobivat poliitiliste vaadetega isikut. Palun öelge, mis on põhjus, et direktori konkurss kuulutatakse välja või kuulutati välja nii hilja, alles 3. jaanuaril!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh, hea küsija! Vastab tõele, et me otsime erinevaid direktoreid üle Eesti. Neid on olnud selle aasta jooksul terve rida ja me otsime alati parimaid kandidaate. Küll aga kõik need arutelud, mis on olnud – vähemalt minule, vaatamata sellele, et ma olen üsna kaua poliitikas olnud – ikkagi üllatavad spekulatsioonid poliitika ümber. Ma loodan, et see on saanud tänaseks kõik ümber lükatud, aga ma siiski korda üle. Meil on ainuüksi selle kahe õppeaasta jooksul olnud ligi kümmekond direktorikonkurssi. Kui siin silmapaistvamad välja tuua, siis Rapla riigigümnaasium, Viimsi. Meil on olnud Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümber toimuv ja seal konkurss. Meil oli Haapsalus Viigi kooli direktori konkurss, hetkel on käimas Urvaste kooli konkurss ja eile valiti Läänemaa Ühisgümnaasiumile uus direktor. Kõik need väga väärikad direktorid, kes on tänaseks juba ametis või Läänemaa puhul eile konkursikomisjonis valitud, ei ole ükski poliitiliselt aktiivne. Veelgi enam, nad ei ole ükski üheski erakonnas ja ka konkursikomisjoni liikmed küll, nagu ma juba meedia vahendusel ütlesin, me ei küsi seda küsimust, kas nad kuuluvad erakonda, aga tihti konkursikomisjonis vestlusvoorus toovad inimesed selle ise välja, kuna meie hariduskonnas peetakse seda pigem heaks tooniks, kui suudetakse ära näidata, et sul on poliitiline erisus.
Mis on selle taga olnud? Kõigepealt, suvel oli haridusministeeriumi koolivõrgu spetsialistide ettepanek, et suvel konkursid ja nende kogemus näitavad, et konkursile ei laeku kõige tugevamad kandidaadid ja suvi ei ole selleks kõige parem periood. Sügisel oli meil Haridus- ja Teadusministeeriumis tõepoolest väga tõsine arutelu ja seal tuli välja ettepanek, et kuna on toimumas kohalikud valimised ja see piirkond on väga tundlik sel teemal, teeme seda peale kohalikke valimisi. Ja see ongi olnud selle hoolekogu protseduuri taga, mida proua Krõõt ka kommenteeris, et teha seda pärast kohalikke valimisi, et see ei oleks poliitiline.

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, teine küsimus, palun!

Krista Aru
Aitäh! Aitäh, proua minister! Kohalikud valimised olid oktoobris, praegu meil on jaanuar 2018 ja 3. jaanuaril kuulutas ministeerium konkursi välja. Ma küsin siis sedapidi: miks on väljakuulutatud konkursis see dokumentide esitamise tähtaeg ainult kaks nädalat? See lõpeb juba 17. jaanuar või oli see 18. jaanuar, igal juhul on see kaks nädalat. Kas teie meelest on see piisav aeg selleks, et tõesti selline kool, kuhu on direktorit oodatud väga ammu ja pikka aega, et leida see kõige sobivam kandidaat? Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh, hea küsija! Ma jään selles osas, hea küsija, natukene hetkel vastuse võlgu, kui pikad olid näiteks Viimsi või Rapla puhul need kandideerimisperioodid. Meil on konkursikomisjoni liikmeskonnas traditsiooniks kujunenud nii, et seal on haridusministeeriumi ametnikud, seal on kohaliku omavalitsuse või kohaliku piirkonna esindajad, antud juhul siis Jõhvi valla esindajad, siis on seal alati sellesama koolivõrgu esindaja, viimaste kõikide konkursside puhul on olnud see Viljandi riigigümnaasiumi esindaja, ja alati kohaliku kooli hoolekogu esindajad. Sellise konkursi komisjon on neid tähtaegu seal arutanud, ettepanekud teinud, koolivõrgu büroo on neid vaadanud. Miks tekkis lõtk oktoobri ja jaanuari vahel? Meil eile oli, vabandust, üleeile oli ka haridusministeeriumis sellest juttu, seal olid erinevad argumendid, täpselt sellepärast, kas seal oli mingi teine konkurss samal ajal käimas, lõppesid vestlusvoorud teiste koolide puhul. Selgituseks anti, et need olid puhtalt tehnilised ja Läänemaa tuli ka siia ettepoole erinevatel põhjustel, samal ajal kuulutati välja Urvaste ja Läänemaa, sooviti sinna jätta väike vahe, sest tihti samad inimesed konkureerivad mitmetesse koolidesse, ühed vestlusvoorud ja otsustamised taheti ära teha. Ja just sellistel tehnilistel ridamisi põhjustel on need asjad lükkunud. Mul ei ole täna ühtegi eelistatud kandidaati Jõhvi osas, mul ei ole käinud ka mitte keegi ei Riigikogust ega ka mõnest, ühestki erakonnast tutvustamas Jõhvi kandidaate, küll aga Haridus- ja Teadusministeerium on aktiivselt vaadanud nii kooli sisse kui väljapoole, sellesse piirkonda hästi tundvate koolijuhtide silmadesse ja tean, et on tehtud ettepanekuid ühele või teisele koolijuhile. Võib-olla sealt on tulnud, sealt kogukonnast selline signaal, et direktorikonkurss on kuidagi poliitiliselt mõjutatud. Isiklikult ei oma eelistust Jõhvi osas kuidagi kohe. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud ministrid! Teie tuntud-teatud sõnaosavus peaks võimaldama mahutada vastuse kahte minutisse. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetud minister! Kuidas see kõik, selle protsessi venimine on mõjutanud õpilaste astumist sinna Jõhvi kooli? Seal on teatavasti, eks ole, nii eesti kui ka vene lapsi, selle poolest oligi see kool teatud mõttes kuulus. Ütlen otse: minu kohapealne tuttav on öelnud, et eesti lapsed on liikunud nüüd sealt koolist ära Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi. Kas niisugune tendents on teie teada olemas? Mis te sellest õpilaste liikumisest ja vastuvõtust sügisel teate? 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Aitäh, hea küsija! Vabandust aja ülekasutamise eest! Kõigepealt, meil on täna kindlustunne – ja ma loodan, et kõigil kes haridusega kokku puutuvad –, et õppejuht Jõhvis, väga võimekas proua Tatjana Ait on saanud väga hästi hakkama. On saanud ka siis, kui eelmise direktori ja haridusministeeriumi vahel olid teatud vestlused, mille tulemusena poolte kokkuleppel inimene lahkus. See õppejuht on hoidnud kooli väga hästi sellises tavarütmis. Ja see on olnud ka põhjus, mida koolivõrgu osakonna spetsialistid on välja toonud, miks Haridus- ja Teadusministeerium jättis Jõhvi oma konkurssides tahapoole näiteks sellestsamast Läänemaast – kuna oli kindlustunne, et proua on väga tubli. Nüüd sellele, et Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel on toimunud õpilaste liikumine, ka Eesti Rahvusringhääling ministrile küsimustes tähelepanu juhtis. Ma palusin majas selle kohta lisainformatsiooni. Öeldi, et tegemist on olnud üksikute õpilastega, kes on läinud Kohtla-Järvelt Jõhvi ja siis tulnud Kohtla-Järvele oma kooli tagasi. Kas seal on olnud Jõhvi probleem või on siis see, et oma kogukonna või oma sellisesse tuttavasse kooli, oma õpetajate juurde, on olnud mõnusam tagasi minna, selles osas on võib-olla natuke erinevad infod. Meie maja info on pigem see olnud, et seal on, ütleme, teatud eripära Jõhvi ja Kohtla-Järve vahel ja Kohtla-Järve lapsed eelistavad Kohtla-Järvele tagasi minna. See on olnud ka argument, miks me oleme nüüd jõuliselt edasi liikunud Kohtla-Järve gümnaasiumiga, et need koos ei hakkaks üksteisega mitte võistlema, vaid tekiks selline hea kogukond. See on ka põhjus, miks need konkursid Jõhvis ja Kohtla-Järvel tulevad vahetult üksteise kõrval – et need koolidirektorid saaks korraga paika ja nad tegelikult saaks korraga tööle.

Aseesimees Enn Eesmaa
Lõpetan selle küsimuse arutelu.

6. 13:45 Mõjutustegevus

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine küsimus Hanno Pevkur, vastab peaminister Jüri Ratas.

Hanno Pevkur
Aitäh! Hea peaminister! Vene Föderatsiooni mõjutustegevusest on väga palju viimasel ajal räägitud. Ja ka eilses Päevalehes ütles muu hulgas teie endine erakonnakaaslane, aga jätkuvalt Keskerakonna juhatuse ja Riigikogu fraktsiooni liige Olga Ivanova, et PBK ja Stolitsa on vahendid, millega võideti viimased valimised. Endine Komsomolskaja Pravda töötaja Oleg Samorodni kirjeldab oma raamatus "Kahepalgeline Impressum. Väikese infosõja anatoomia" meediaklubi Impressumi, venekeelse telekanali PBK ja ajalehe Komsomolskaja Pravda toimimist Kremli propaganda tööriistadena, kirjutades muu hulgas, et Venemaa massiteabe vahetalitajad püüavad innukalt oma teabesõtta värvata palgasõdureid Eesti vene ajakirjanike seast. Oleks väär väita, et toimekal värbamistööl ei ole tulemusi, kirjutab Samorodni. Sellest tulenevalt on mul tegelikult hästi lihtne küsimus. Kas ka teie hinnangul on PBK Kremli propaganda tööriist ja sellega seoses ka julgeolekuoht Eesti riigile? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh selle usinalt mahaloetud küsimuse eest! Ma näen seda, et on taas Eesti ühiskonnas siis tõusetunud see, et on üks telg, selle telje ühel pool on siis, ma ei tea, Eesti-Vene telg, kuhu on võimalik nüüd lüüa taas ühte suurt kiilu või mõra sisse. Loomulikult, ma toetan väga seda, et me jõuaksime võimalikult paljude Eesti elanikele, hoolimata sellest, mis on nende kodune keel, läbi meediaruumi, mis näiteks on Eesti Televisioon +, mis on Raadio 4 jne. Sinna panustamine, nende ülesehitamine ja arendamine on igal juhul õige ja vajalik. Miks ma alustasin selle mõraga või kiiluga? Ma võtsin välja viimase Kaitseministeeriumi poolt tehtud uuringu. Ja meie pingutused, ma ütleksin, sellise ühise inforuumi loomisel minu meelest on kandnud vilja, sest näiteks hiljutine Kaitseministeeriumi poolt tellitud avaliku arvamuse ja riigikaitse alane uuring näitab, et teie, Reformierakonna valitsemise ajal tekkinud suur lõhe valitses eestlaste ja muust rahvusest Eesti elanike usalduses Eesti võimuorganite suhtes ja see lõhe hakkab tasapisi kaduma. Võib täna öelda julgelt, et tänaseks ei erine näiteks eestlaste ja muust rahvusest Eesti elanike usaldus päästeteenistuse ja politsei vastu üle 10%. Ma arvan, et viia Eestis elavate inimesteni infot algallikatest võimalikult konkreetselt, selgelt, on ääretult oluline ja vajalik. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Lugedes teie strateegilisi uudiseid, siis jääb vägisi mulje, et te üritate igal rindel, kaasa arvatud PBK-s saavutada seda, mida üks Eesti riigi juht ei tohiks saavutada. Aga kui ma lugesin täna uudist, et Lasnamäe linnaosa valitsuse vanem ütleb, et peaks looma riigiajalehe, ja see ühtib samal ajal uudisega, et riik kavatseb laiendada strateegilist kommunikatsiooni, siis ma küsiks päris tõsiselt: kas me riigi strateegilises kommunikatsioonis hakkame tegelema Keskerakonna propagandaga või hakkame tegelema sellega, et vähendada erinevaid mõjutuskanaleid, mis meie suunas ja meie vastu on suunatud? 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Punkt 1, riigiajalehte ei looda. Punkt 2, järjest rohkem ja rohkem hakkab mulle kohale jõudma see kurb, siiralt kurb tunne Reformierakonnast. Nüüd te võtate järgneva relva, milleks on strateegiline kommunikatsioon, ja tulete sellega ründama tänast valitsust, teades väga hästi seda, et sellest strateegilise kommunikatsiooni vajadusest riigis rasketel hetketel, strateegilise kommunikatsiooni vajadusest ka meie partneritele Euroopa Liidus ja NATO-s, strateegilise kommunikatsiooni vajadusest Eestist väljaspool, aga ka sissepool on räägitud aastaid. Väga paljude nende teemade juures ma esitan endale küsimuse ja täna siin auväärt Riigikogu saalis küsimuse: miks siis neid asju ei ole riigis tehtud? See ei ole Jüri Ratase mõte või kellegi persooni mõte, see on olnud riigi reaalne vajadus, lähtudes eeskätt meie julgeolekuaspektist ja julgeolekupoliitika aspektist. Ma ei tea, kui on arvamus, et nüüd luuakse Riigikantseleisse strateegiline kommunikatsioon ja hakata välja andma ajalehte, raadiot ja televisiooni ja seal esineb ainult Jüri Ratas, siis see ei ole nii. Neid asju ei hakata välja andma. Aga see, et Eesti riik ei ole olnud strateegiliseks kommunikatsiooniks valmis nende 17 aasta jooksul, kahjuks vastab tõele. Seda tugevust, seda professionaalsust, seda jõudlust on igal juhul vaja tõsta. Ja see on olnud pigem Eesti riigis spetsialistide, julgeolekuvaldkonna asjatundjate üks ettepanek, soov, et liikuda edasi strateegilise kommunikatsiooniga. Jah, seda on nähtud, et see võiks tulla Riigikantselei juurde. Ja ma olen selles mõttes rahul, et see luuakse.

Aseesimees Enn Eesmaa
Hanno Pevkur, teine küsimus.

Aseesimees Hanno Pevkur
Aitäh! Kas-küsimusele on võimalik vastata ka "jah" ja "ei". Kindlasti selleks, et olla detailides ja tsitaatides täpne, on ka igati korrektne neid maha lugeda. Ja ma sellega heameelega ka jätkan, sellepärast ma viitan Raul Rebase artiklile, kus ta kirjutab Ukraina kriisikommunikatsiooni keskuse teadlaste uuringust Venemaa tähtsamate telekanalite PBK, RTR ja NTV uudiste analüüsist. See uuring annab Rebase sõnul kindlad ja tugevad argumendid, et lõpetada kaua vindunud rumalus, et Tallinna linn ostab eetriaegu PBK-lt. Rebase sõnul on see nii poliitiline, eetiline, majanduslik kui ka kommunikatsiooniteoreetiline absurd. Sellest hullem on ainult fakt, kui see paljudele enam absurdsena ei tundu. Ja seda võiks veel edasi lugeda, aga ... Kas te saaksite tõesti konkreetselt vastata, kas teie peaministrina, kes te ühelt poolt vastutate Eesti julgeoleku eest, teisalt juhite Keskerakonna Tallinna nõukogu ehk vastutate otseselt ka Keskerakonna Tallinna otsuste eest, teete ettepaneku Tallinna linnapeale lõpetada PBK-st saadete tellimine maksumaksja raha eest?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Soovin teile jõudu teie erakonna juhtimisel, auväärt Hanno Pevkur! Oma erakonnaga saan hakkama ise. Tulete jõuga juurde, ära ei ütle. Ma tahan öelda, et mina toetan siseminister Hanno Pevkuri ametiajal päris paljusid otsuseid. Ja ma ei ole siin teie ees täna selleks, et öelda, et toona tehti asja valesti. Ma olen siin selle eest, et ma arvan, et näiteks 2015. aastal, kui Päästeamet viis läbi veeohutuskampaania PBK-s, oli see õige otsus, et informeerida Eestis elavaid inimesi. Ma arvan näiteks, et kui 2016. aastal samuti Päästeamet viis läbi infokampaania, inforeklaamid, oli see ka õige. Samuti on seda teinud teised Eesti ametiasutused, mis olid mõned ka teie all. Mulle tundub, et te olete nagu oma võttes, panete iseennast selili. Ma tõesti siin ei ründa teid, mitte grammi ka, vaid ma arvan, et need 1,3 miljonit elanikku, kes siin elavad, peavad saama teada ka nendest asjadest, mida teeb Päästeamet, mida teeb Politsei- ja Piirivalveamet, mida teeb Tarbijakaitseamet teavituskampaaniate raames. Ja seda on kasutatud. Ma ei tea, kui jube see teile tundub, aga seda on kasutatud ka siis, kui Reformierakond on olnud valitsuses. Lausa peaminister, lausa vastutav minister mõnede ametite puhul. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Lõpetan selle küsimuse arutelu.

7. 13:54 Eesti hümn

Aseesimees Enn Eesmaa
Mart Helme esitab küsimuse peaminister Jüri Ratasele.

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma võin teile kinnitada, et seda praktikat ei jätkata enam, millest me praegu rääkisime, kui Konservatiivne Rahvaerakond on valitsuses. Eesti on rahvusriik, eesti keel on riigikeel. Aga küsimus on teile esitatud teada antud hümnist. Mind huvitab antud juhul see konkreetne juhtum, mis leidis aset aastavahetusel Vabaduse väljakul. Ja mind huvitab, kas valitsuse poolt juhendatav, kokkupandud Eesti Vabariik 100 toimkond, kes osales selle õhtu planeerimisel, kavatseb jätkata samasugust eksperimenteerimist Eesti riigi sümbolitega ja kuidas suhtub sellesse valitsus. Kas valitsus on antud juhtumit arutanud ja võtnud seisukohta ja andnud juhendid, et taolisi eksperimente enam ei tuleks ja et ühel hetkel ei leitaks koguni võib-olla, et meil tasub sinimustvalge asemel Pika Hermanni torni tõmmata mõni muu lipp?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, austatud Riigikogu liige Mart Helme ja EKRE erakonna esimees! Me oleme siin teiega täiesti ühel pool. Nii nagu meie ei näe ühtki teist keelt Eesti riigis ametliku keelena kui eesti keel, nii nüüd ma kuulsin, et teie ka ei näe. Nii et me oleme siin täiesti ... ühisosa on sajaprotsendiline. Mul on väga hea meel, et te ütlesite selle välja, et ei tule kunagi koalitsiooni laua taha taotlema teise riigikeele aspekti. Seda ei tee ka meie, see on kindlasti ühisosa.
Nüüd, kui te küsite sellest, kas valitsus arutab Rahvusringhäälingu programmi ja teeb ettekirjutisi, missugused programmi osad või elemendid või kellega intervjuud peaks olema, siis vastus on: ei, seda me ei aruta. See on olemas konkreetne juhtimisahel, mis on paika pandud ERR-i puhul, Rahvusringhäälingu puhul läbi nõukogu, läbi juhatuse. Te küsisite, mis on valitsuse seisukoht – ja ma saan aru, et jutt käib sellest, et hümni ei mängitud esimestel sekunditel selle aasta alguses. Minu isiklik seisukoht on see, et hümni mängimine pidanuks olema, ma toetan seda. See, et seda ei olnud, oli selle korra valik. Kui te küsite, kas keegi Eesti Vabariigi 100 puhul vastutab – tõesti, Eesti Vabariik 100 on Riigikantselei alluvuses –, siis ei, ma ei arva, et kedagi peaks nõiajahina nüüd taga ajama Eesti Vabariik 100 puhul. Nagu ma ütlesin, ERR-i programmi valitsus kindlasti ei aruta. Minu isiklik seisukoht on, et hümni võinuks mängida. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Mart Helme, täiendav küsimus, palun!

Mart Helme
Aitäh! Ma muidugi tunnustan teie kindlameelsust, tsiteerides "Viimset reliikviat", eesti keele küsimuses ja ma tunnustan ka seda, et teie venekeelne tervitus PBK-s lõppes hümni, Eesti Vabariigi hümni mängimisega, see on äärmiselt kiiduväärne, kahtlemata. Aga mul on ikkagi mure. See on niisugune stampvastus, et valitsus ei sekku sellesse, teisesse, kolmandasse. No minu arvates on ikkagi täiesti valitsuse koordineerida, valitsuse rahastada kõik see, mis puutub "Eesti Vabariik 100" tähistamisse. Nii et veel kord, kas "Eesti Vabariik 100" tähistamise puhul valitsus hoiab silma peal, et mingisuguseid rumalaid, ütleme siis, vabameelseid, liberaalseid ekperimente, loomingulisi eksperimente Eesti riigi sümbolitega ei leiaks enam aset? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No ma olen siin mitmele Riigikogu liikmele öelnud, et kui on mure, siis tuleb ikka seda lahendada. Mured on lahendamiseks! Te ütlesite, et teil on ka mure. Kas valitsus hoiab silma peal? Ma ütleks nii, et valitsus isegi juhib seda. On olemas "Eesti Vabariik 100" valitsustoimkond, valitsuskomisjon, mida juhib lausa peaminister. Aga kas valitsus juhib ka rahvusringhäälingu programmi ja juhib seda, et kellega nüüd intervjuusid mis kell tehakse ja mis muusika-, kultuuripalasid ette mängitakse, siis seda ei juhi, aga valitsus tõesti väga aktiivselt hoiab ja ka juhib "Eesti Vabariik 100" tegemisi. Mul on hea meel tänada siinkohal ka Riigikogu, kes tegelikult nägi ette võimalust "Eesti Vabariik 100" teatud tegevuste finatseeringu suurendamist just selleks aastaks, mis on "Eesti Vabariik 100" ju juubeliaasta. Ja see põhimõte tegelikult, mis on olnud "Eesti Vabariik 100" meeskonnal, on minu meelest väga südamelähedane: et need üritused jõuaksid võimalikult paljudesse Eestimaa küladesse ja nad kestaksid kuni 2. veebruarini aastal 2020, kui möödub täpselt 100 aastat Tartu rahulepingu allakirjutamisest. Mul on hea meel ka selle osas, et "Eesti Vabariik 100" on võtnud suunaks just selle noored, tuleviku, selle jätkusuutlikkuse, mis, ma arvan, et meie riigi seisukohalt, meie, ka täna meie rahvaarvu kahjuks languse seisukohalt on kindlasti oluline rõhuasetus. Oluline on see, et me näeksime "Eesti Vabariik 100" raames võimalikult palju tammealleede istutamisi, võimalikult palju omavalitsuste avaliku ruumi korrastamist, raamatute väljaandmist, pillide kinkimist lastele. Selle ürituste raames on toimunud väga palju ka rahvusvahelisi üritusi sellele Eesti kogukonnale, kes ühel, teisel või kolmandal põhjusel elab Eestist kaugemal. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aitäh, austatud ministrid, küsimustele vastamise eest, kolleegidele küsimuste esitamise eest! Infotund on täna paraku lõppenud, sest et üks tund on töötatud. Aitäh!