Aitäh ka selle küsimuse eest, hea Riigikogu liige! Minu teada on väga hästi kirjas see kord, mille järgi Riigikogu liikmed võivad alati esitada infotunnis valitsuse liikmetele küsimusi ja need tuleb saata teisipäeva lõunaks. Aga kui ka täna jääb aega üle, siis ma usun, et Riigikogu esimees lubab teil ka muude küsimuste all küsida. Mina ei saa praegu kuidagi anda siin sõna kaitseministrile, sellist võimalust kodu- ja töökorras pole. Mida ei ole, seda ma ei saa ka siin jooksu pealt paluda. Aga ma püüan, niipalju kui võimalik, anda edasi oma tunnetust.
Loomulikult, kui me räägime küberturvalisusest, mida ma ka mainisin, siis minu arvates peab ühiskonnas olema selline põhimõte, et igasuguse e-teenuse või e-lahenduse puhul on küberturvalisus alati sammu võrra ees – mitte taga, vaid ees. Eesti keeles kasutatakse ka väga laialdaselt sõna "küberhügieen", aga põhimõtteliselt me mõtleme ühte ja sama asja.
Kui me räägime NATO küberkaitsekeskusest, mis on Tallinnas, siis loomulikult me oleme nüüd rünnakute puhul palju rohkem kogenud kui kümmekond aastat tagasi. Meil on palju rohkem teadmisi, me oleme palju paremini ette valmistatud. Ma ei öelnud seda suusoojaks, vaid meil on lausa kabinetinõupidamisel fikseeritud otsus, et Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigi Infosüsteemi Amet peavad tegema väga konkreetsed ettepanekud, et olla tulevikus veel paremini kõigeks valmis. Me hoiame ju oma kõige kallimat vara, meie inimeste andmeid, ja seda peab riik tegema väga-väga vastutustundlikult. Turvalisuse aste peab olema mitte lihtsalt kõrge, vaid ülikõrge. Ma olen täiesti veendunud, et koostöö meie riigis – ja kui vaja, siis ka väljaspool, meie liitlaste ja spetsialistidega – on edaspidi tunduvalt tihedam ja palju parem, selleks et selliseid riske minimeerida.