Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Oma kohalolekust infotunnis on pidanud vajalikuks teavitada 41 Riigikogu liiget. Valitsusliikmetest on täna infotunnis peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Toomas Tõniste ja siseminister Andres Anvelt. Küsijaid registreerus eilsel päeval seitse, annan võimaluse küsida iga teema arutelul üks lisaküsimus.


1. 13:01 Poliitilised valikud

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsija on Kristen Michal ja küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Kristen Michal

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Selle aasta 6. juulil te ütlesite: "Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom seisab Keskerakonna valitsuse ning meie programmiliste seisukohtade ja põhimõtete eest." Vastupidised väited lükkasite ümber. Kas te kinnitate seda endiselt?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Mul on väga hea meel, et saan taas kord teiega siin infotunnis debatti pidada. Ma pole saanud seda kaua teha, sest te ei ole küsimusi esitanud. Ma kinnitan, et Yana Toom on jätkuvalt Eesti Keskerakonna liige, Yana Toom on Eestist valitud Euroopa Parlamenti, ta on selle liige ja kindlasti esindab ta Eesti Keskerakonna põhimõtteid ja programmilisi seisukohti.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, istungi juhataja! Auväärt peaminister! Miks on siin saalis pidanud teile korduvalt esitama kaksikmoraali käsitlevaid küsimusi?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei tunne kindlasti nii hästi Riigikogu kodu- ja töökorra seadust kui teie, aga ma tean, et minul ei ole võimalik siin saalis küsimusi esitada, ma saan ainult vastata. Teie olete küsijad. Ma ei oska öelda, miks seda küsimust nii palju küsitakse, aga ma kindlasti austan Riigikogu liikmete küsimusi ja vastan neile. Kui te seda küsite, siis ma vastan. Aga sellele küsimusele, miks te nii palju neid küsimusi küsite, jään ma vastuse võlgu.

Esimees Eiki Nestor

Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Kas mõistate avalikult hukka halvustavad sõnumid Eesti ja NATO partnerite suhtes ja taandute heakskiidust Yana Toomi tegevusele? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Eesti on väga aktiivne NATO liikmesriik ja jääb selleks. NATO on meile kollektiivkaitseaspektist ääretult oluline. Eesti soovib NATO-sse edasi kuuluda. Ma kindlasti arvan, et kõik seisukohad, et Eesti ei peaks kuuluma NATO-sse, on valed. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:03 Politseipatrullide olukord Eestis

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on siseminister Andres Anveltile. Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Neil päevadel tuuakse seoses Euroopa Liidu tippkohtumisega Tallinnasse täiendavalt 800 politseinikku üle Eesti. Samas oleme olukorras, kus pooltes omavalitsustes pole konstaableidki ja politseipatrullide arv on igal pool allpool igasugust miinimumi. Nüüd väheneb nende arv veelgi. Kuidas on tippkohtumise ajal tagatud korrakaitse mujal Eestis, kui pikaks läheb politsei reageerimise aeg väljakutsetele ja kuidas tagatakse inimeste turvalisus ajal, mil politseinikud on koondatud Tallinnasse?

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh, hea Riigikogu liige! Hea Riigikogu! See on väga oluline küsimus. Ka mina valutan selle pärast südant, et ühelt poolt oleksid turvatud need tähtsad sündmused, mis meie riigi pinnal praegu toimuvad seoses Euroopa Liidu eesistumisega, aga teiselt poolt muu Eesti ei kannataks. Julgen esiteks öelda, et politseinike toomisel Tallinnasse arvestatakse ka lisakuludega. Need inimesed, kes siia tulevad, töötavad enamikus ju vahetustega ja neid tasustatakse selle eest, kui neid kutsutakse tööle vabadel päevadel. See raha on juba planeeritud Euroopa Liidu eesistumisega seotud kulutustesse. Nii et kohapeal, ma julgen teile öelda, turvalisus kindlasti kuidagi ei kannata.
Te tõite sisse konstaablite teema. Ma julgen meelde tuletada valitsuskoalitsiooni lubadust ja ka täna üleantavat eelarvet, kus esimest korda kümnete aastate jooksul on ette nähtud, et konstaablite arv ligi 45 võrra suureneb ja seda just suuresti maapiirkondades, pluss on veel ette nähtud kiirreageerimisjõudude kahekordne mehitamine. Nagu te näete, praegune valitsus ei vaata siseturvalisuse olukorda pealt, käed rüpes, vaid teeb suuri plaane. Kuigi me elame praegu Eesti ajaloo kõige turvalisemal ajal, peab olema ikkagi valmis selleks, et ühel hetkel võib olukord muutuda.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, täpsustav küsimus, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Teie vastusega seoses ütlen, et praegu on Lääne-Harju politseijaoskonnas puudu seitse patrullpolitseinikku ja Ida-Harju politseijaoskonnas (selles piirkonnas elab veerand miljonit inimest) 16 patrullpolitseinikku. Olukord on sama üle Eesti. Seda püütakse korvata kadettide ja abipolitseinikega, kuid see ei ole paraku jätkusuutlik lahendus. Politseinike arv, sh politseinikeks õppijate arv, väheneb, sest patrullpolitseiniku palk on paraku allpool igasugust arvestust. Äkki täpsustate veel lisaks, mida te olete teinud ja teete olukorra normaliseerimiseks ning selleks, et kümne aasta pärast ei oleks politseinik Eestis niisama harv nähtus kui virmalised?

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! Teie jutul sabast kinni võttes ütlen, et viimase kahe aasta jooksul olen mina oma kodukandis näinud virmalisi rohkem kui varem kogu oma elu jooksul. See selleks, see on minu isiklik tähelepanek, võib-olla vaatan ma lihtsalt rohkem taevasse. Aga ma tahan öelda, et teie tähelepanekud on täiesti õiged. Probleem on olemas, ei hakka vastu vaidlema. Samas julgen teile väita, et näiteks sellel aastal oli konkurss Sisekaitseakadeemia politseikolledžisse üle aastate väga hea, neli inimest kohale. Kõik kohad said täidetud, oli valikut. See on asja üks pool. Teine pool on see, et kindlasti on üks olulisi teemasid ka siseturvalisuses töötavate inimeste palga tõus. Ka täna üleantavas eelarves on näha, et järgmisel aastal suureneb sisejulgeolekuga tegelevate inimeste palgafond 4,5%. Kindlasti on minu kui poliitiku soov, et see tõus oleks diferentseeritud. Seda just seetõttu, et atraktiivsemaks tuleb teha n-ö patrullpolitseiniku tööd. Näiteks just kolmandast kuni, kui ma ei eksi, kaheksanda või üheksanda palgaastmeni – need on need inimesed, kes töötavad tänaval – on palga tõus 10%, mis on üle kahe korra suurem, kui on üldine palgafondi suurenemine. See on üks vahend, mille abil saab teha seda ametit atraktiivsemaks. Teine asi on kindlasti see, et üsna pea me tuleme Riigikogu saali mitme eelnõuga, mis võimaldavad politseinike aega kasutada palju paremini, ma pean silmas lihtmenetlust, mis vähendab aega, mis kulub politseinikul näiteks väärteo menetlemisele.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Ma sain teie jutust aru, et politseinikud ongi juba harvemini nähtavad kui virmalised, vähemalt teie kodukohas. See kahtlemata paljastab seda olukorda, mis on palju aastaid küpsenud. Ma saan aru, et see olukord ei ole tekkinud viimase kuu või mõne kuu jooksul. See, et meil on nüüd üks suurem rahvusvaheline üritus Eestis, kisub lihtsalt halastamatult esile selle, et meil tegelikult ei ole piisavalt siseturvalisusega tegelevaid inimesi. Peale selle, et kogu ülejäänud Eesti jääb sellel nädalalõpul politseinikega katmata ja igaüks vaatab ise, kuidas varastajate ja vägistajatega hakkama saada, tekib küsimus, mis meie piiridest saab. Politsei- ja Piirivalveamet on üks asutus ja kui kõik inimesed kokku kraabitakse, siis ju võetakse neid ka piirilt.

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! Ma pean jällegi teie väited ümber lükkama. Esiteks rõhutan, et praeguse valitsuskoalitsiooni plaanides on esmakordselt aastate jooksul Politsei- ja Piirivalveameti inimeste arvu suurenemine. Me kahekordistame kiirreageerijate arvu, mis aitab eelkõige Ida-Virumaad ja Tartut, kuna seal kiirreageerijaid praegu ei ole – kiirreageerijad on, muide, täpselt samuti needsamad patrullijad –, ja lisame 45 konstaablit. Jällegi, nende arvu on varasematel aastatel vähendatud, meie toome konstaableid juurde. Kui me räägime piirist, siis kõik need tegevused, ka näiteks palgatõus, on mõeldud ka piirivalve jaoks. Me võrdsustame politseinike ja piirivalvurite palgad, me oleme seda juba teinud, aga me liigume edasi, et ka nende palk, täpselt samuti nagu patrullijate palk, järgmise aasta palgajuhendi järgi tõuseks 10%. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:11 Rail Balticu asjaajamine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd küsib Artur Talvik ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun, Artur Talvik!

Artur Talvik

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud peaminister! Vabaerakond on terve oma eksisteerimise aja jooksul seisnud avatud ja läbipaistva asjaajamise eest. Me leiame, et just läbipaistev asjaajamine on üks meetodeid, kuidas vältida korruptsiooni. Aga meid teeb väga murelikuks see, et sajandi suurprojektiks nimetatud Rail Balticu asjaajamine ei ole läbipaistev. Firma, mis neid suuri asju ajab, on Lätis, kus on hoopis teistsugune ärikultuur ja ka poliitiline kultuur, see on hoopis kinnisem ja vähem läbipaistev. Kas põhjus, miks RB Rail tehti Lätti, on see, et saaks Rail Balticu asju ajada vähem läbipaistvalt? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Lühivastus on, et kindlasti ei ole see see põhjus. Aga te juhtisite oma küsimuses tähelepanu, et nii suur ja oluline investeering, mis kindlasti kasutab hästi palju Eesti maksumaksja, aga ka Euroopa Liidu maksumaksja raha, peab olema väga laiapõhjaline ja avatud. See ei saa olla suletud. Igasugune info, uuringute ja analüüside küsimine peab Rail Balticu projekti raames olema avatud. Selle eest on kindlasti seisnud Eesti valitsused, kes on Rail Balticu heaks töötanud. Ma võin kinnitada, et ka ametisolev valitsus seisab selle eest, et kõik teemad, mis Rail Balticu asjus lauale tulevad, saaksid operatiivse, adekvaatse ja avatud vastuse. Mina arvan – andmata nii head hinnangut, nagu teie andsite, ma mõtlen, defineerides, mis see Rail Baltic on –, et tegemist on väga õige projektiga. Ma arvan, et see on võimalus Eesti, Läti ja Leedu ühendada ning suurendada Eesti sees liikumiskiirust. See võimalus ühendada Eesti läbi Poola Kesk-Euroopaga, ma arvan, on väga tugevasti laual ja sellega tuleb edasi minna. Mul on hea meel, et nii auväärt Riigikogu kui ka Läti parlament on öelnud oma jah-sõna. Nüüd on kord Leedu parlamendi käes. 

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, täpsustav küsimus, palun!

Artur Talvik

Ma tahaks teada, mida teie peaministrina olete teinud selle läbipaistvuse suurendamiseks. Viimased juhtumid näitavad, et tegelikult on arenemas vastupidine tendents. Rail Balticu kohta teravaid küsimusi tõstatanud aktivistide grupp visati hiljuti RB Raili kontorist lihtsalt välja, kusjuures peamine etteheide oli see, et nad nõudsid avalikustamist. Samasugune kogemus on ka minul. Kui ma esitasin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile küsimuse, millest osa eeldas otsest vastust RB Raililt, siis ma seda ei saanud. Mida teie peaministrina olete teinud, et RB Raili asjaajamine oleks tõesti tänapäevaselt läbipaistev?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Lühidalt öeldes, ma olen auväärt Riigikogu liikmetega siin debateerinud ja püüdnud vastata kõikidele küsimustele, mis Rail Balticuga on seotud. See on punkt üks. Mis ma olen veel teinud? Punkt kaks, ma olen käinud võimalikult palju Eestimaal ringi ja olen rääkinud Rail Balticust, et mis see on ja kui palju see maksab. See on olnud kõne all ka valitsuse pressikonverentsidel, ma ei ütle, et igal pressikonverentsil, aga kindlasti on see olnud teema, mida on käsitletud. See on olnud ajakirjandusele avatud teema, mille kohta on andnud kommentaare mitmed valitsusliikmed ja kindlasti annavad nad neid edasi. Ma saan aru, et see küsimus puudutab natukene Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rail Baltic Estonia ja RB Rail AS-i Riias korraldatud kohtumist. Niipalju kui mina olen tänaseks teada saanud, otsustati Riias 18. septembril aset leidma pidanud kohtumine ära jätta. See oli kõige enam põhjustatud kahe osapoole omavahelisest möödarääkimisest. Kedagi kusagilt välja ei visatud, kuid kohtumine otsustati ühiselt aktsepteeritavate tingimuste puudumise tõttu ära jätta. Ma usun, et tulemuslik dialoog on võimalik ainult juhul, kui osapooled on avatud ning tulevad kokku heas usus, aga ka vastastikuses lugupidamises. Ma veel kord rõhutan, et tegemist on niivõrd mahuka investeeringuprojektiga, mis nõuab meie maksumaksja väga tugevat panust. Ka nendele küsimustele, mida teie siin tõstatasite, tuleb konkreetselt ja siiralt vastata ning seda ma püüan teha. See on ka üks osa Rail Balticu avatusest.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, ole hea!

Urmas Kruuse

Aitäh, istungi juhataja! Auväärt peaminister! Minu küsimus on ajendatud eelmisest küsimusest. Tegelikult tekkis mul sellele Riia juhtumile mõeldes tunne, et osapooled ei anna endale aru, et selliste PR-apsakatega kahjustatakse tegelikult kogu projekti mainet. See küsimus, mis on ühiskonnas väga teravalt üleval, vajab erilist tähelepanu. Seetõttu on kahetsusväärne, et ka nendele osapooltele, kes Eestist kohale läksid, ei suudetud enne teatada, et see kokkusaamine jääb ära, vaid nad pidid sinna füüsiliselt kohale minema. Kas te olete arutanud neid maineriske? Kui Leedus või Lätis või ka Eestis midagi toimub, siis selle mõju ei pruugi olla ainult riigisisene. Te viitasite, et te suhtlete väga palju Eesti inimestega. Kas te olete seda arutanud, et selle mainega ei saa riskida, ja selle maine heaks midagi teinud?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Me ei ole mitte ainult arutanud, vaid oleme astunud ka reaalseid samme. Vastan natuke pikemalt. Muidugi me oleme seda arutanud. Ma olen arutanud seda oma ametikaaslastega, nii Läti kui ka Leedu peaministriga, ma olen arutanud Rail Balticu teemat Euroopa Komisjoni mitme liikmega, ka komisjoni presidendiga. Me oleme arutanud Rail Balticu maine teemat, mille kohta te just küsisite, ka ametnike ja välisekspertidega. Viimati arutasin seda eile, kui mul oli au arutada ka Rail Balticu mainet, aga mitte ainult mainet, vaid ka seda, kuidas ja mis tempoga me edasi liigume, kuidas me suudame enne Euroopa Liidu järgmist eelarveperioodi rahastust realiseerida, ma pean silmas aastat 2021 ja edasi. Sellel teemal oli väga tõsine jutuajamine. Ma usun, et ma ei tee kellelegi liiga, kui ma ütlen, et vestlesin projekti kõige paremas mõttes autori ja tõukaja, härra Siim Kallasega just nendel teemadel, et Rail Baltic saaks reaalsuseks ega tekiks selliseid ohte, mis võiksid seda projekti ja investeeringut pidurdada Eestis, Lätis või Leedus, aga me peame selles mõttes vaatama ka Poolat, me peame vaatama ka Kesk-Euroopat. Loomulikult, see heas mõttes ka kommunikatsioonisild Eestist komisjonini, Eestist Lätti ja Eestist Leetu on oluline. Nii et vastus teie küsimusele, kas me oleme sellele mõelnud, on, et jah, oleme mõelnud. Me oleme astunud ka reaalseid samme, et kaasata oma ala tippe, selleks et see projekt õnnestuks. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:20 Riigieelarve

Esimees Eiki Nestor

Nüüd on saabunud see hetk, kui rahandusminister Toomas Tõniste vastab rahvasaadik Aivar Sõerdi küsimusele. Palun, Aivar Sõerd!

Aivar Sõerd

Austatud eesistuja! Austatud minister! Lubage teid kõigepealt õnnitleda, sest te olete valmis saanud oma esimese eelarve. Aga see muidugi ei tähenda, nagu see oleks hea eelarve. See on teil selline üle jõu elamise eelarve. Eesti Pank on andnud valitsusele väga selge soovituse: tulenevalt kiirest majanduskasvust on vaja järgmisel aastal saavutada nominaalne eelarveülejääk. Täpselt samasuguse soovituse andis täna eelarvenõukogu. Te olete järele andnud haruministrite soovile kulutada ja oma eelarveid kasvatada, aga teie rahandusministrina peaksite vaatama riigi majandust ja rahandust tervikuna ning lähtuma majanduse tasakaalustamise eesmärgist. Eesti Pangale on seadusega pandud ülesanne olla valitsusele nõuandvaks institutsiooniks. Mis see teie arvates tähendab? Kas seda, et valitsus lihtsalt kuulab Eesti Panga soovitused ära, aga toimib täpselt vastupidi? Kas Eesti Panga ja eelarvenõukogu soovitustel on teile üldse mingit tähendust? See, et te ise ...

Esimees Eiki Nestor

Aitäh!

Aivar Sõerd

... enda defitsiiti veidi vähendate, pole õigustus. 

Esimees Eiki Nestor

Aeg on läbi. 

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh küsimuse eest! Head Riigikogu liikmed! Hea juhataja! Mul on tõesti hea meel, et täna hommikul kiitis Vabariigi Valitsus heaks 2018. aasta eelarve. Mina ei kirjeldaks seda nii pessimistlikult, nagu Aivar seda tegi. Teadaolevalt on koalitsioon leppinud kokku oma koalitsioonileppest tulenevate eesmärkide täitmises. Selleks nägime ette võimaluse olla paaril aastal eelarvega struktuurses defitsiidis. Kuna majanduse olukord on tänu meie ettevõtete ja inimeste heale tööle ja meie naabrite paremale olukorrale paranenud, ka meie ekspordivõimalused on paranenud, siis üks minu eesmärke rahandusministrina oligi mitte kasutada seda võimalust olla 0,5%-ga struktuurses miinuses, vaid parandada eelarvepositsiooni poole võrra. Selle eesmärgi me täitsime. Praegune eelarve on eelarvetasakaalule väga lähedal – see on 0,25%-ga defitsiidis – ja ma arvan, et hiljemalt aastaks 2020 me jõuame eelarvega tasakaalu.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Sõerd, täpsustav küsimus. Ole hea!

Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud minister! See, et te ise enda kavandatud defitsiiti veidi vähendate, ei ole kindlasti õigustus. Aga eelarvenõukogu täna oma avalduses ütleb ka, et teatud tulude prognoosid võivad olla liiga optimistlikud ja on risk, et eelarvepuudujääk tuleb planeeritust suurem. Mul on teile selline küsimus. Prognoosis ei leidnud ma kuskilt midagi selle kohta, kui palju teil on kavandatud tulu Tallinna Sadama aktsiate võõrandamisest järgmisel aastal. Ma omal käel seda asja natuke uurisin. Minule teadaolevalt olete te lisaks korralisele dividendile planeerinud ka 68 miljonit eurot erakorralist n-ö superdividendi. Kui palju on teil eelarves planeeritud järgmisel aastal raha Tallinna Sadama aktsiate võõrandamisest ja kuhu te selle raha kavatsete panna?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Jah, see raha on eelarves olemas, aga eelarvepositsioonis on see nullmõjuga, kuna riigieelarve on tekkepõhine ja seal ei ole otseselt välja toodud, kuhu see läheb. See on üks osa riigieelarvest. Riigieelarves on vastavalt valitsemisaladele kokkulepped, kui palju keegi kulutada saab. Rahandusministri ülesanne on seada need piirid. Mul on hea meel selle üle, et järgmisel aastal kasvavad paljulapseliste perede toetused. Mul on hea meel selle üle, et kasvab riigi kaitsevõime, et tänu paremale majanduskasvule kasvab ka kaitsejõudude eelarve 26 miljoni euro võrra. Mul on hea meel selle üle, et sisejulgeolek saab rohkem raha, et saaks päästjatele, politseinikele ja tolliametnikele rohkem palka maksta, ning et haridusvaldkonnas jätkub õpetajate palga tõus. Sinna see raha kõik lähebki.

Esimees Eiki Nestor

Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Austatud rahandusminister! Ma saan aru, et kulutada teile meeldib. Te just ütlesite, et teil on hea meel paljude kulude üle. Sellega on raske mitte nõustuda, kindlasti on kulutada alati lihtsam kui tulu teenida. Ma vaatasin seda pressikonverentsi, kus te eelarvest ülevaate andsite. Paistis, et peaministrile anti eetrit umbes 11 minuti jagu, tervise- ja tööministrile 14 minuti jagu ning teie vastutava ministrina saite tervelt 5 minuti jagu rääkida. Kas te ise olete rahul selle eelarvega, mida peaminister hakkab meile kohe üle andma? Meenutan teile siiski, et teie kodupartei IRL nõudis veel mõni aasta tagasi jõuliselt eelarvetasakaalu kirjutamist ka põhiseadusesse. Kas selline defitsiidieelarve (ma julgeksin isegi öelda, et tegemist on võlgu elamise eelarvega) teile kui rahandusministrile ja rahandusinimesele on meeltmööda ning kas te olete rahul sellega, mille peaminister meile üle annab?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma olen selle eelarvega rahul. Nagu ma ütlesin, me vähendame eelarvedefitsiiti poole võrra, meie riigivõlg väheneb aastaks 2021, riigivõla osa SKT-st jõuab 7%-ni. See on OECD riikide seas ja Euroopa Liidus vaieldamatult parim tulemus. Jah, võib-olla ma pressikonverentsil rääkisin kõige lühemalt, seda sellepärast, et ma rääkisin kolmandana ja enamik jutte oli juba ära räägitud, mis seal ikka korrata. Mul ei ole kombeks korrata seda, mida on juba mitu korda räägitud. Ma julgen öelda, et see eelarve on vastutustundlik. Euroopa Liit on karmistanud seadusi või eelarvereegleid. Kui me vaatame ajas tagasi, siis aastatel 2005–2008 oli riigieelarve struktuurses miinuses keskmiselt 3%-ga ja 2008. aastal üle 5%-ga, st ligi miljardi euroga. Me räägime praegu 60 miljonist. Ma kindlasti toetan seda, et võimalikult kiiresti jõuda tasakaalus eelarve juurde tagasi. Selles suunas me liigume. Minu sõnum on see, et see eelarve on hea, vastutustundlikult koostatud ja aitab ka koalitsiooni prioriteete ellu viia.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:29 Meetmed jõe- ja järvepiiri tugevdamiseks

Esimees Eiki Nestor

Uno Kaskpeiti küsimus siseminister Andres Anveltile. Palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Nagu me teame, ehitatakse Kagu-Eesti maismaapiiril aeda, mis peab takistama salakauba ja illegaalide liikumist. Millised meetmed võetakse jõe- ja järvepiiri tugevdamiseks? Salakauba ja illegaalide vood võivad liikuda tagasi Narva jõele ja järvele, sest kordonite arvu vähendamine 2014. aastal ja grupipõhise juhtimise hullus on nõrgendanud eespool nimetatud piiride valvet ja nende efektiivsust.

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! Te märkisite õigesti, et Eesti idapiiri väljaehitamine on piirihalduse tugevdamise mõttes üks viimaste aastate suurimaid ja ambitsioonikaimaid projekte, aastate jooksul ulatub selle rahastamine 75 miljoni euroni. Sellega luuakse väga erinevaid elemente piiri eri kohtadesse, tulenevalt sellest, millised on vajadused just konkreetselt ühel või teisel piirilõigul. Kindlasti on järvepiirid ja ka jõepiir väga oluline osa kogu sellest ambitsioonikast piiriprojektist. Me hakkame pihta sellest, et järvepiirid iseenesest on täies ulatuses kaetud radarisüsteemiga, mis annab võimaluse koguda informatsiooni kogu Peipsi järvistu ulatuses. Narva jõel on praegu neli radaripositsiooni ja kõik need on varustatud peale radarite ka öö- ja päevakaameratega. Veel on eraldi kaamerapositsioon jõepiiril, mis on varustatud nii päeva- kui ka soojuskaameratega. Kuid jah, Narva jõgi täies ulatuses ei ole tehnilise valvega kaetud. Olukorra parandamiseks on meil sellesama piiriprojekti raames tellitud analüüs, mis peaks nüüd kohe sügisel valmima ja mille eesmärk on uute seirepositsioonide asukoha määramine ja nende rajamine. Ma arvan, et üsna pea me asume juba tehniliste tööde kallale.

Esimees Eiki Nestor

Uno Kaskpeit, täpsustav küsimus, palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh! Ebaseaduslikud piiriületajad muutuvad järjest leidlikumaks. Kas ja kuidas on planeeritud tugevdada jõe- ja järvepiiride kaitset ja valvet, nii et me suudaksime kontrollida ka veealust tegevust? Või te planeerite ka vee äärde aia ehitada? 

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! Ei, tõesti aeda vee alla – kui ma teist õigesti aru sain – me ehitama ei hakka, see ei ole 21. sajandi tehnilisi võimalusi arvestades vajalik. Järgmistel aastatel on plaanis hankida näiteks viis hüdrokopterit, millest kolm ongi planeeritud just idapiiri jaoks. Viimaste aastate jooksul on tulnud juurde 24 veesõidukit, millest idapiirile on suunatud 14, sh kaheksa eri suurusega mootorpaati ja jetti. Viimase aja statistika näitab, et salakaubanduse rõhk on eelkõige maismaapiiril. Veepiiril tuleb rohkem rääkida kalapüügiga seotud rikkumistest, mida me täheldame just kalapüügihooajal. Nende vähendamiseks on piirivalve tegevuse kõrval väga oluline ka selgitustöö inimeste seas, kes näiteks lähevad jäätunud veekogudele. Aga jah, salakaubaveo peamine surve avaldub ikkagi maismaapiiril, mis saab täpselt samuti osa sellest 75-miljonilisest investeeringust, mis järgneva paari aasta jooksul ellu viiakse. Ma julgen öelda teile nii, nagu ma olen öelnud ka oma väliskolleegidele, et meie piiriprojekt, mida alustati mitu aastat tagasi ja mida eri siseministrid on edasi viinud, on üks ambitsioonikamaid ja innovatiivsemaid piiriprojekte Euroopas üldse.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Nii Soome kui ka Vene piirivalve on Eesti piiri ääres tabanud droone, mis veavad salakaupa. Kas Eestil on mingisugune plaan või võimekus droonide tõrjumiseks, kui need ei vea ka salakaupa, vaid teevad lihtsalt luuret? Teine küsimus on mul veel. Jah, meil on väga palju väga kallist tehnikat piiri peal, aga meil ei ole seal patrulle, vähemalt mitte piisavalt. Selle tagajärjeks on olukorrad, kus üle piiri tulevad kas salakaubavedajad või illegaalsed sisserändajad, kelle me avastame alles kusagil Eesti sisemaakondades. Millal on kavas piirivalve idapiiril mehitada ka konkreetsete inimestega, mitte ainult aparaatidega?

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! Kindlasti ei tööta ükski aparaat ilma inimeseta. Aparaadi eesmärk on teha kindlaks võimalik piiriületus või piiriületuse oht, reageerima peavad sellele inimesed. Kusjuures tahan ette rutates öelda, et politsei ja piirivalve ühendamine ongi andnud võimaluse, et piiri kaitsmine toimub meil mitmel joonel. Salakaubavedajatele on olulised need inimesed, kes neile riigi sees vastu tulevad ja on sellest salakaubast huvitatud. Nende kinnipidamiseks me saame kasutada ka riigisiseseid politseijõude, kes siis piirivalvuritele appi ruttavad. Nii nagu ma ennist teile ütlesin, piirivalvurite töötasu on ühtlustatud politsei töötasuga, kuigi peale ühinemist olid seal suured vahed. Järgmisel aastal näiteks, kui sisejulgeoleku palgafondi tõus on 4,5%, saavad just need igapäevased töötegijad, ükskõik kas nad on piiri peal või aitavad maakonnas piiriintsidendile reageerida, kõige suurema palgatõusu. Aga jällegi, selleks et paremini juhtida inimressursse ja mitte kasutada 20. sajandi, vaid 21. sajandi meetodit, ongi vaja õiget ressursside jagamist, tehnika ja ülesannete jaotamist. Muide, üks eesmärgi täitmise põhilistest tingimustest on uus piirikaitse andmesüsteem KILP, mis on lähiajal valmimas ja mille eesmärk on ka sellelsamal uuel innovatiivsel piiril kõige paremini ja kõige moodsamalt inimeste ja tehnilisi ressursse jagada.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan ka selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:37 Korruptsioon kohalikes omavalitsustes

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel küsib peaminister Jüri Rataselt. Ole hea, Andres Herkel!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Keskerakond on Eestis olnud ajalooliselt vaieldamatult korruptsioonierakond nr 1 ning nüüd on teie suur ülesanne saada Saulusest Pauluseks ja näidata meile kõigile teed, kuidas korruptsiooni vähendada. Ma räägin omavalitsustasandist. Riigikontroll on juhtinud tähelepanu sisekontrolli nõrkustele. Korduvalt on jutuks olnud avalike vahendite kasutamine erakondlikel eesmärkidel, eriti enne valimisi. Samuti on õiguskantsler pöördunud oma ettepanekutega Riigikogu poole. Teema on enam kui aktuaalne. Millised on teie tegevused peaministrina ja ka Keskerakonna esimehena pärast eesseisvaid kohaliku omavalitsuse valimisi, et just olukord omavalitsuste korruptsiooniga meil tervikuna paraneks, sh Tallinnas?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ma ei tea, miks see nii on, et me Eesti poliitikas soovime alati tegeleda rohkem teiste erakondadega, kuid mitte enda erakonnaga. Siltide kleepimine on ühelt poolt arusaadav, sest kohalikud valimised lähenevad, aga eks see teiselt poolt ole ka poliitilise kultuuri küsimus. Ma ei saa kindlasti nõustuda teie väitega, nagu üks erakond oleks kõige rohkem korrumpeerunud jne. Keskerakonnal on olnud probleeme. Ma arvan, et praeguse juhtkonna tugevus on see, et me seda tunnistame. Muidugi on olnud probleeme. Me oleme ju ka vastutust võtnud. Kohtuotsuste puhul oleme võtnud vastutust, oleme võtnud vastutust ka ettekirjutuste puhul, mida on teinud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Kui te küsite, mis sammud toimuvad peale valimisi, siis ma ütlen, et neid samme on Keskerakond astunud vähemalt eelmise aasta 5. novembrist, kui valiti uus esimees ja juhtkond. Tallinna kohta ma ütlen nii, et eks seda, mis saab peale valimisi, otsustavad Tallinna elanikud, otsustades, kellele nad oma toetuse annavad. Ma toon välja muidugi ka selle Riigikontrolli auditi, mis räägib korruptsioonivastase seaduse rakendamisest kohalikes omavalitsustes. See nendib, et peamine valukoht, kui rääkida omavalitsustest, ei ole niivõrd kuritahtlik omakasusoov, vaid pigem teadmatus. Seal isegi öeldakse, et mugavus, sest korruptsiooni kui nähtust mõistetakse, kuid oma asutusele või ettevõttele mõeldes ei osata või ei taheta riske näha, rääkimata nende süsteemsest maandamisest. Seda ütleb Riigikontrolli audit.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, täpsustav küsimus.

Andres Herkel

Austatud peaminister! Mul on konkreetne küsimus selle kohta, kui kaugel on valitsus selle riigi raha jälgimise infosüsteemiga, millest meil siin on räägitud ja kus kõik kohalike omavalitsuste tehingud ja tehingupartnerid oleksid huvilistele veebis nähtavad, mis suurendaks läbipaistvust. Poliitilisest kultuurist kõneldes ei saa ikka mööda Keskerakonnast. Mitte ainult teie ei ole, vaid on teisedki tegelenud sellega, et heita erakonnast valimiste eel välja inimesi, kes kandideerivad samas ringkonnas n-ö erakonna nimekirja vastu. Kas on kavas ka avaliku ressursi kasutajaid erakonnast eemaldada? Pärast eelmisi valimisi olid Tammemägi, Kutser, Savisaar ja mitmed teised rahulikult teil erakonnas edasi.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Meie erakonnas on asi selline, et kui keegi tahab nõu ja jõuga erakonna tegemistele kaasa aidata, siis on ta enamjaolt teretulnud, enamjaolt on ta teretulnud. Kord on üsna lihtne: tuleb oma käega ja vabatahtlikult kirjutada avaldus. Sinna tuleb saada natukene pikemat aega erakonna liikmeks olnud inimeste heakskiit või soovitus ja neid peab olema kaks. On hea selles avalduses ka ära märkida, mis piirkonnas see inimene soovib olla ja mis kogus osaleda, on see omavalitsuskogu, õpetajate kogu või roheliste kogu. Ja siis saabki erakonda astuda. Mulle tundub, et teil, härra Herkel, on väga suur soov Keskerakonda paremaks teha. Ma saan sellest küsimusest aru, kuigi Riigikogu infotunni teema peaks olema natuke laiem kui ühe erakonna siseelu arutamine. Ma tahan öelda, et kui teil on see soov olemas ja te oma käega selle avalduse kirjutate, siis mina leian need kaks inimest (või aitan neid vähemalt soovitada), kes on natuke pikemat aega meie erakonnas olnud. Me saame arutada ka seda, mis kogusse te võiksite kuuluda. Nagu ma ütlesin, enamjaolt kiidab juhatus kandidaadid heaks, nii et ma isegi ei karda seda, et keegi võiks öelda, et ei, Andres Herkelit ei või erakonda vastu võtta. Te tahate erakonda paremaks ja läbipaistvamaks muuta, see on väga kiiduväärt ja neid inimesi on vaja, siiralt ütlen, et on vaja.
Vastates küsimuse esimesele poolele, kui kaugel on need mehhanismid, et teha riigis kontrollisüsteem veel läbipaistvamaks, siis ma ütlen, et minu meelest kõiki samme, selleks et kohalikes omavalitsustes või riigisektoris korruptsiooni vähendada või – ma isegi kasutaksin seda väljendit – seda sealt välja juurida, tuleb julgelt teha, neid tuleb julgelt ja jõuliselt astuda. Korruptsioonil ei ole avalikus sektoris kohta.

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt peaminister! Tuleb tunnistada, et korruptsioonikirves ei ole Tallinna Linnavalitsusest kindlasti kaugelt mööda käinud. Mind hämmastas, et see, millest teie räägite kui erakonna probleemide lahendamisest, tähendab tegelikult seda, et kohtulahendite puhul makstakse maksumaksja rahaga kinni advokaaditasusid, näiteks härra Savisaare juhtumi korral. Maksumaksja on praegu veel suhteliselt leigelt seda pealt vaadanud. Mind hämmastas ka see, mida auväärt Sults siinsamas puldis väitis, nagu linnahalli omavoliline maalimine oleks jumalale meelepärane tegu ja täiesti okei. See viitab minu arvates pigem sellele, et omakohus ja seadusetus on Eestis taas tekkimas, kui võimupositsioonil olles võib sellist käitumist lubada. Kuidas teie suhtute sellesse, et teadlikult eiratakse seadust ja värvitakse üks hoone üle, kusjuures kuulutakse selle asutuse nõukogusse ja ollakse Tallinnas võimul? 

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Igasugusesse seadusest möödavaatamisse suhtun ma halvasti, seda enam, kui seda teeb Riigikogu liige. Ma ei suhtu sellesse hästi, halvasti suhtun, taunivalt suhtun. Kui seadust on rikutud, siis tuleb selle tegevuse eest vastutada. Nii on minu meelest ka selle objekti puhul. Nii et kui te küsite, kuidas ma suhtun, siis ma ütlen, et taunivalt suhtun, halvasti suhtun, ma ei pea seda õigeks. 

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:45 Sisejulgeoleku rahastamine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd küsib Andres Ammas Andres Anveltilt. Palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Ütlesite täna juba korra, et sisejulgeolek saab raha juurde. Kui majandus kasvab ja ka eelarve maht nii jõudsalt kasvab, eks siis saavad kõik raha juurde. Küsimus on eri valdkondade proportsioonides, mis näitab valitsuse prioriteete. Vaatasin ühte Rahandusministeeriumi koostatud tabelit, kus on valdkonniti võrreldud rahaeraldisi 2005. aastast peale. Kui jätta kõrvale aasta 2008, kui ilmselt aasta varem toimunud sündmuste tõttu oli sisejulgeolekule tehtavate kulutuste järsk tõus ja eelarve see osa kasvas jõuliselt, siis pärast seda on toimunud jälle pidev allakäik. Palun selgitage, miks ei ole sisejulgeolek olnud ei selle valitsuse ega eelmiste valitsuste prioriteet?

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! Hea nimekaim, kui niimoodi võib pöörduda! Teie kätte on sattunud natukene väär info, nagu ei oleks sisejulgeolek praeguse valitsuse prioriteet. Ma tulen tagasi jälle nendesamade postulaatide juurde, mida me praegu iga päev ellu viime, valmistudes järgmise aasta eelarve vastuvõtmiseks, ehk siseturvalisusega seotud inimeste arvu suurendamise juurde. Ma räägin veel kord 45 piirkonnakonstaablist. Nii palju tuleb kogukondadele juurde nende turvalisusega tegelevaid inimesi, kes on pühendunud ainult sellele väikesele omavalitsusele. Seda pole aastaid toimunud. Teine asi on kiirreageerijate arvu kahekordistamine. Kolmas asi on päästevõimekuse suurendamine investeeringute andmise abil, mida on 3 miljonit aastas. See võimaldab hankida paremat varustust ning teha korda või ehitada välja lõhkamiskohad, mida Eesti väga vajab, sest meil on maa esimese ja teise maailmasõja ajast mürske ja laskemoona täis. Rääkimata sellest, millised summad on ette nähtud meie eriteenistusele vahendite hankimiseks ja mitmete asjade elluviimiseks. Pluss veel – ma ei lahutaks seda siseturvalisusest – on praeguse valitsuse suur soov ka rahaliselt panustada meie vabatahtlike tegevusse. Viimasel kabinetiistungil otsustati 1,5-miljoniline, ma ütleksin, et ajalooline investeering küttekollete kordategemiseks. Need on kõik asjad, mis puudutavad siseturvalisust. See näitaja on Eestis ju Euroopa keskmine – 1,8% SKT-st. 

Esimees Eiki Nestor

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Siit saalist on täna kuuldunud kahtlusi, kas seda rahastamist on ikkagi parimal viisil toimetatud. Aga lähtuvalt sellest, mida te vastasite ühele eelmisele küsimusele seoses eesistumise tõttu Tallinnasse lisajõudude toomisega, meenub mulle ütlus, mida rahva seas vahel naljatamisi kuuleb, et kui saksad sõidavad, siis lihtrahvas töötab. Aga minu mure on selles, kas kõik need politseinikud, kes Tallinnasse tuuakse, saavad elamisväärsed ja korralikud tingimused, et see aeg siin veeta. Kas selle jaoks on raha olemas?

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! See on väga oluline tähelepanu juhtimine. Jah, ka mina olen selle pärast muret tundnud. Võin teile kinnitada, veel kord tulles tagasi, kui ma eksi, siis esimese või teise küsija juurde, et seda tegevust on pikalt planeeritud. Hea kolleeg, sa võid seda küsida oma healt erakonnakaaslaselt, endiselt siseministrilt Hanno Pevkurilt. Ta teab, et see protsess algas tunduvalt varem, eesistumise jaoks planeeriti raha, mõeldi läbi inimeste liikumine ja sündmuste turvamine, kusjuures see on planeeritud niimoodi, et kohapealne turvalisus ei kannataks. Need inimesed tulevad Tallinnasse enamikus väljaspool kohaliku prefektuuri töögraafikut ja nad on eraldi tasustatud. Täna oli seesama küsimus elamistingimuste kohta, kui ma ei eksi, kas Eesti Päevalehes või Postimehes, seal oli terve intervjuu sellel teemal politseiameti vastutavate inimestega, kes ütlesid, et need inimesed elavad korralikes tingimustes hotellides ja nende toitlustamine on korraldatud nagu kord ja kohus. Nagu öeldakse, sellise raske töö peal peab inimene olema välja puhanud ja tal peab olema kõht täis, siis on turvalisus tagatud. Nii et ma julgen öelda, et kõik eesistumisega seotud lisakulutused tulevad väljastpoolt rutiinset sisejulgeoleku eelarvet.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Hea minister, ma täpsustan. Kas tuleva aasta eelarves, mida meie siin ju veel näinud ei ole, aga mida teie hästi tunnete, on sisejulgeolekule tehtavad kulutused suhtena SKT-sse suuremad kui näiteks tänavuses eelarves? Kui me armastame olla rahvusvahelises suhtluses uhked selle üle, milline on meie kaitsekulutuste osakaal SKT-s ja toome seda kõikvõimalikel puhkudel esile, siis kas ei peaks ka sisejulgeolekule vähemalt eesmärgina olema seatud üks kindel tase, millest me kunagi allapoole ei lange, näiteks mingi kindel protsent SKT-st? 

Siseminister Andres Anvelt

Aitäh! See on väga suur debatiküsimus, on poolt- ja vastuargumente. Kõigepealt õiendan ma ära selle, mis puudutab minu valitsemisala suhet SKT-sse ja selle osa riigieelarvest. See on olnud viimastel aastatel enam-vähem balansis. 2016 oli see 1,7%, 2017 on 1,67% ja 2018 on 1,7%. Nii et see suurem kasv tuli 2014, kui see liikus 1,5%-lt 1,7% poole. 8,6% kasvab eelarve järgmisel aastal käesoleva aastaga võrreldes, siin all on väga palju investeeringuid ja uute projektide käivitamist. Ma ise lõin kokku, et nii eelarves kui ka nelja aasta RES-is on praegu planeeritud vahendeid ligi 190 miljoni eest uute tegevuste ja projektide rahastamiseks. Te saate kõiki neid näha ka eelarve menetluse käigus. Ma ei jõua siin lihtsalt üksikasjalikuks minna, mul on selle kohta terved leheküljed.
Kui võtta see küsimus, kas see peaks olema seotud SKT-ga, siis kui filosofeerida ja vaadata tausta, on selge, et riigikaitsekulude puhul on väga tähtis ka varude olemasolu, kusjuures need on teistsugused varud, kui on sisekaitsel. Kui me räägime laskemoona ja varustuse varumisest, mida Kaitseväes saab teha palju pikema perspektiiviga kui politseis, siis tuleb silmas pidada, et meie varud on pidevalt kasutuses ja me peame neid kogu aeg uuendama. Seetõttu ei paneks ma seda kindlasti mingi protsendiga kinni, pigem, ma julgen seda öelda, minu kui siseministri ja kogu ministeeriumi valitsemisala üks ülesandeid on seda arvu suurendada ...

Esimees Eiki Nestor

Aitäh!

Siseminister Andres Anvelt

... ja minna läbirääkimistel seda teed, et me saaksime aina suuremaid projekte. Ma ei pannud ajakulu tähelegi, ma nii tahtsin oma nimekaimuga vestelda.


8. 13:54 Muud küsimused

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, kuna te olete küsimusi esitanud niivõrd hästi, mis on võimaldanud valitsusliikmetel anda väga konkreetseid vastuseid, siis nüüd on meil kasutamata tervelt viis minutit. Palun kõigepealt nimetada minister, kelle käest te küsite, ja siis esitada küsimus. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Küsin auväärt peaministrilt. Kui me enne küsisime kaksikmoraali kohta, siis te ei osanud vastata, miks me seda küsime. Me küsime seda selle tõttu, et teie sõnumid eri auditooriumides on olnud üsna vastandlikud. Aga minu tähelepanek on seotud sellega, et kui me räägime Keskerakonna juhtfiguuridest, siis meenub nii Yana Toomi visiit Süüriasse kui tegelikult ka Mihhail Kõlvart Põhja-Koreas koos lastega poseerimas. Mul on tekkinud siiras küsimus. Teades seda, milline olukord on Põhja-Koreas ja kui pingestatud on see olukord, sest riigist lastakse välja rakette üle teiste riikide territooriumide, kas te tõepoolest peaministrina kiidaksite heaks selle, kui me viiksime Eesti lapsed Põhja-Koreasse ajal, kui poliitiline situatsioon on selline?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! See, millele te viitate, et sõnumid eri auditooriumides on erinevad, on minu meelest väga õige tähelepanek. Ma arvan, et sõnumid eri auditooriumides, olgu Eestis või Euroopa Liidus, kohtumisel eestikeelsete Eesti elanikega või venekeelsete Eesti elanikega, peavad olema ühesugused, eriti poliitikutel. Mul oli eile suur au osaleda kõrgematel riigikaitsekursustel Tartus. Kui ma eksi, siis vist juba kolmandat korda korraldatakse Eesti elanikele, kelle kodune keel on vene keel, kõrgemaid riigikaitsekursusi. Ma ütlesin seal sellise lause, et minu meelest on kõige olulisem lüli see, kui tugev on meie ühiskonna sidusus, ühiskonna integratsioon. Eesti 1,3 miljonit elanikku peavad tundma, et nad kõik on siin riigis oodatud ja teretulnud. Ma tundsin ennast väga hästi ja minu meelest võttis auditoorium selle ka väga mõistvalt vastu. Sõites Tartust tagasi Tallinnasse, nägin ma – ma ei hakka seda erakonda nimetama – ühe erakonna reklaami, mis järjekordselt teeb puust ja punaseks ning lahterdab: ühed on ühes lahtris, teised teises lahtris. Jah, ma arvan, et sellised erinevad sõnumid ei ole head. Nüüd Põhja-Koreast, mille kohta te küsisite. Niipalju kui mina tean, oli seal tegemist spordivõistlustega. Ma arvan, et sporti ja poliitikat ei tasu siduda, seda on õpetanud meile ka meie ajalugu.

Esimees Eiki Nestor

Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Minu küsimus on rahandusministrile, aga enne ütlen repliigi korras peaministrile, et soovitan tal lugeda rahvusringhäälingu uudisteportaali, kus 21. septembril oli pealkiri "Eestlased eelistavad Reformierakonda, muukeelsed Keskerakonda". Kui te ütlete, et rahvusringhääling lahterdab kedagi, siis jõudu! Aga minu küsimus on rahandusministrile. Härra rahandusminister, äkki te seletate lihtsale inimesele lahti selle, kuidas saavad meil eelarvetulud järgmisel aastal olla eelarvekuludest 250 miljonit eurot väiksemad (see on rohkem kui protsent SKT-st)? Äkki oskate seletada ka seda, milline on valitsuse poliitika muutus, kui kaitsekulud vähenevad 2,19%-lt 2,11%-le ja tervishoiukulude lisaraha ei ole päris see lisaraha, mis seal eelarves on. Eks me peaministriga saame siin varsti veel debateerida, aga äkki te need 250 miljonit ja kaitsekulud seletate ära.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Hea küsija! Kui enne oli see mure, miks me kulutada tahame, siis nüüd on mure, miks me nii vähe kulutame. Aga tervikuna tahan ma rõhutada, et riigivõlg suhtena SKT-sse väheneb ja jõuab 2021. aastaks 7%-ni SKT-st. See on põhisõnum, mida ma siin öelda tahan. Jah, on prioriteedid, mida koalitsioon ellu viib, ja sellepärast on ka sellel aastal kulud suuremad kui tulud, aga nominaalne tasakaal jõuab tasakaalupunkti lähedale ehk 0,1%-ni SKT-st.

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Nii nagu võiski arvata, sai infotund otsa. Aitäh, peaminister Jüri Ratas, siseminister Andres Anvelt ja rahandusminister Toomas Tõniste!


Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee