Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on kohal 46 Riigikogu liiget, aga Vabariigi Valitsuse ministritest on kohal tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes täna on peaministri ülesannetes, maaeluminister Tarmo Tamm ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Annan võimaluse esitada iga teema arutelul ühe lisaküsimuse.
Esimene küsija on Artur Talvik ja esimene vastaja Jevgeni Ossinovski. Palun!
Tänan, esimees! Hea Jevgeni Ossinovski! Rahva seas on liikvel selline ilus sõna nagu "peibutuspartlus". Sellega väljendatakse seda n-ö pettust, millega tegelevad poliitikud, kes kandideerivad valimistel, kuid hiljem ei osale mitte kunagi kas volikogu või muu esinduskogu töös. Nüüd on see pettus küll nn kahe tooli seadusega seadustatud, aga on üks selline huvitav segment nagu ministrid, kes seaduse järgi ei tohiks kunagi volikogu töös osaleda. Miks osalete teie ja miks osalevad teie kolleegid selles nn peibutuspartluses?
Suur tänu, austatud küsija! Petta kindlasti ei tohi, veel vähem tohivad poliitikud oma valijaid petta. Selles kontekstis oleks kindlasti lubamatu, kui mõni valitsusliige, kes kandideerib kohaliku omavalitsuse volikokku, ütleks, et kui ta osutub valituks, siis ta hakkab volikogu liikmeks, jäädes samal ajal ministriks, sest seda seadus tõepoolest keelab. Küll aga ei ole minu teada ükski valitsusliige selles kontekstis valijaid petnud ega seadusvastast juttu rääkinud. Tõsi on see, et valitsusliikmed kandideerivad ka kohalikel valimistel ja eks see sõltu igaühe sisemisest veendumusest, millistel põhjustel seda täpselt tehakse. Kindlasti on üks kaalukas argument see, et valitsusliikmete korralised volitused lõppevad poolteise aasta pärast ja pärast seda on neil inimestel loomulikult võimalik osaleda ka volikogu töös, kuna volikogu mandaat on oluliselt pikem. Kindlasti tuleb arvestada asjaolu, et näiteks eelmise Riigikogu tööperioodi jooksul, 2011–2015, oli Eestis kokku neli valitsust. On ju mõistetav, et kui volikogu liikme mandaat on pikem valitsusliikme mandaadist, siis need inimesed soovivad pärast valitsusliikme volituste lõppu osaleda ka volikogu töös. Ma arvan, et selles iseenesest midagi halba ei ole. Siin ei ole kindlasti tegemist ka mingil viisil valijate petmisega, juhul kui see põhjendus otse välja öeldakse. Minu teada on seda ka otse välja öeldud.
Artur Talvik, palun!
Tänan vastuse eest! Lubage mul jääda eriarvamusele. Ma siiski leian, et see on valijate petmine. Aga Eesti on praegu Euroopa Liidu eesistuja ja valitsusel on tööd tõesti palju. Kas te räägiksite meile, kuidas te jagate oma aega? Kui palju aega läheb teil päevas otseselt ministritööks, kui palju eesistumisega seotud asjade peale ja kui palju kampaania peale, et kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerida?
Aitäh! Loomulikult on valimistel osalemine alati lisakohustus. Aga teisest küljest ei tahaks ma kuidagi halvustada seda, et erakonnad ja erakonnapoliitikud valimistel osalevad. Ma arvan, et see käib demokraatia juurde. Valijatelt oma ideedele ja arvamustele toetuse ja mandaadi küsimine ei ole kindlasti kuidagi häbiasi, oma maailmavaate kaitsmine ka valimistel ei ole kindlasti kuidagi häbiasi. Selles mõttes olen mina olnud pigem nördinud, et teie erakond on nendele valimistele käega löönud. Ma arvan, et teie valijad oleksid siiski oodanud, et te oleksite valimistel päriselt osalenud ja neil oleks olnud võimalik teid valida.
Kahtlemata eeldab valitsusliikme ülesannete, eesistumisega seonduvate ülesannete ja ka muude ülesannete täitmise kõrval kohalike valimiste kampaaniaga tegelemine täiendavat ajalist panust. Eks see sõltu inimese enda sisemisest veendumusest, kui palju ta saab seda teha oma pere arvel nädalavahetustel, õhtuti või varahommikuti. Loomulikult, nagu te õigesti ütlete, ametijärgsed kohustused ja need ülesanded, milleks on valitsusliikmeid volitanud auväärt Riigikogu ja kaudselt selle kaudu Eesti inimesed, on väga pingelised. Need ülesanded vajavad täitmist sõltumata sellest, kas kohalikud valimised toimuvad või mitte. Ma võin öelda, et kõik valitsusliikmed täidavad valitsusliikme kohustusi väga kohusetundlikult, seda nii Euroopa Liidu eesistumise kontekstis kui ka riigisiseselt.
Arto Aas, palun!
Aitäh! Ma olen tegelikult koolivend Ossinovskiga nõus, et see peibutuspartide teema on peale seadusmuudatust suuresti pseudoteema ja valijad võiksid ise oma hinnangu anda. See võimalus neil varsti ka on. Kindlasti on ka vabaerakondlaste seas inimesi, kes neli aastat tagasi valiti volikogu liikmeks, aga kes katkestasid selle töö peale Riigikokku tulekut. Sealgi võib ju tunda kerget pettuselõhna. Küll aga ma isiklikult loodan, et nii mõnigi valitsusliige asub peale valimisi tööle kohaliku omavalitsuse volikogus, sest see oleks jõukohasem töö. Aga ministrilt tahan küsida täpsustust. Kas Vabariigi Valitsuse liige saab ajutiselt peatada oma kuulumise volikogusse või on see 16. oktoobril kuidagi automaatne otsus?
Mul küll Riigi Teatajat käepärast ei ole, aga minule teadaolevalt peatub kohaliku omavalitsuse volikogu liikme mandaat Vabariigi Valitsuse liikme kohustuste täitmise ajaks, mis tähendab seda, et pärast seda, kui Vabariigi Valitsuse liikme ülesanded on lõppenud, on võimalik kohaliku omavalitsuse volikogu mandaadi realiseerimise juurde asuda.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmise küsimuse tervise- ja tööministrile peaministri ülesannetes esitab Hanno Pevkur. Palun!
Aitäh! Austatud minister, hetkel siis peaministri ülesannetes! Me ühes "Foorumis" tõstatasime natuke seda teemat, aga siis jäi see lahti rääkimata. Ma pean silmas vene koolidele õppekeele asjus erandi andmist. Kas sa saaksid äkki öelda oma isikliku seisukoha ja samamoodi selgitada valitsuse ja võib-olla sotsiaaldemokraatide positsiooni? Millal need erandid valitsuses arutlusele tulevad? Kui need tulevad arutlusele, siis milline tuleb otsus?
Suur tänu! Nii nagu ma selles "Foorumi" saates ütlesin, teema on erakordselt kompleksne ja keeruline. Sellest tulenevalt ei ole võimalik seda lühikeste repliikide, küsimuste ja vastuste vormis sisuliselt ja põhjalikult arutada. See käib paraku tänase formaadi, infotunni kohta. Kindlasti on arutelud sellel teemal Riigikogu saalis olulised ja vajalikud, aga neid oleks mõistlikum ja sisukam pidada arupärimise vormis, kui ettekandjatel on võimalik teemat oma vastustes lahata põhjalikumalt, kui Riigikogu esimees mul siinkohal teha lubaks.
Mis puudutab konkreetselt kolme (mälu järgi ütlen) Tallinna kooli taotlust Vabariigi Valitsusele, et neil oleks võimalik korraldada õpet teistsugusel viisil, nii et ühelt poolt suurendataks eesti keele väljundnõudeid ja teiselt poolt lubaks valitsus teistsugust keeleõppe proportsiooni, siis neid taotlusi ei ole Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsusele esitanud. Mul puudub teave, missuguses faasis või seisus need haridusministeeriumis menetluse mõttes on. Kui te oleksite oma küsimuse täpsemalt formuleerinud, siis ma oleksin täna kindlasti infoga paremini varustatud. Juhul kui need taotlused peaksid Vabariigi Valitsusse jõudma, siis Vabariigi Valitsus neid loomulikult arutab ja oma seisukoha ka kujundab, aga praegu need päevakorras ei ole.
Hanno Pevkur, täpsustav küsimus.
Nojah, ma küsisin tegelikult sinu enda ja sotsiaaldemokraatide seisukohta, kas te toetate vene keelele erandi tegemist või mitte. Sellele sa ei vastanud, aga sul on võimalus nüüd vastata täpsustavale küsimusele. See on kas-vormis, nii et jah või ei on täiesti sobiv vastus. Aga et sa saaksid jah-või-ei-vastusest edasi minna, siis ole hea, anna üks hinnang ikkagi ka. Teie koalitsioonipartneri, Keskerakonna juhtivpoliitik Yana Toom on ühes Vene jutusaates ühe Eesti blogija hinnangul häbenemata mõnitanud Eestit ja teisi lääneriike. Kas sa annaksid sellele oma hinnangu ja võib-olla valgustaksid meid üldse natukene, räägiksid Vene-suunalisest poliitikast, valitsuse käitumisest ja tulevikusuundadest. Näiteks on esil olnud ka vaguniteema. On tekkinud küsimus, kas see on hiiliv sanktsioonidest kõrvalekaldumine, et võimaldada Eesti ettevõttel Vene turule minna.
Aitäh! Nagu öeldud, teema on nii kompleksne, et see ei võimalda jah-või-ei-vastust. Kindlasti on jah või ei võimalik vastata küsimusele, kas seda tüüpi taotlused lahendavad süsteemselt Eesti hariduses olevat probleemi, et vene keelt emakeelena kõnelevad õpilased ei saa formaalhariduse süsteemi lõpuks piisaval tasemel eesti keelt selgeks. Ei, see ei ole kindlasti süsteemne lahendus.
Kui me vaatame olukorda laiemalt, siis näeme, et kahtlemata on Eestis tõsine mure, et kuigi vene emakeelega laste eesti keele oskuse tase on oluliselt paranenud, jätab see siiski soovida. Mina olen juba varem seda öelnud ja ütlen ka täna, et otsused, mis on langetatud Eesti riigis selleks, et seda olukorda parandada, ei ole olnud lõpuni tulemuslikud, mõned nendest võib-olla isegi mitte lõpuni õiged. Me teame, et ükskõik mis emakeelega lapsed õpivad võõrkeelt kõige paremini loomulikus keskkonnas ja varases eas, aga me oleme oma riiklikus süsteemis püüdnud seda probleemi lahendada gümnaasiumitasemel kunstlikult eestikeelset õpet sisse viies. Miks ma ütlen "kunstlikult"? Sellepärast, et tihti õpetavad nendes koolides eesti keelt mitte väga hästi oskavad pedagoogid, mistõttu metoodiliselt jätab õppetöö tihtipeale soovida. Ma arvan, et selles kontekstis on oluline leida pikaajaline süsteemne lahendus. Selline poliitiline loosunglikkus nii ühelt kui ka teiselt poolt selle lahenduse leidmisele kindlasti kaasa ei aita. Aga see on nii suur teema, et ma paraku ei saa siin põhjalikult vastata.
Andres Ammas, palun!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Ma tulen tagasi kolleeg Pevkuri esimese küsimuse juurde. On täiesti arusaadav ja mõistetav, et sul ei ole öelda fakte, kuidas see protsess praegu valitsuses toimub. On ka täiesti arusaadav, et sotsiaaldemokraadid ei ole selles küsimuses oma seisukohta kujundanud. Aga sinul kui endisel haridus- ja teadusministril isiklik seisukoht ju on. Palun, kas sa ei ütleks seda välja?
Mina toetan seda ... Kas härra Hanno Pevkur saab veel ühe küsimuse küsida? Minu mälu järgi on ju võimalik küsida kaks lisaküsimust.
Üks lisaküsimus on.
See ei ole minu pädevuses, vabandust! Loomulikult on mul oma seisukoht olemas, aga nagu ma ütlesin, selles küsimuses on väga palju sellist poliitilist loosunglikkust ja see teema on ääretult keeruline, sisuliselt ja pedagoogilises mõttes keeruline, kahtlemata on see ka emotsionaalne ja eeldaks oluliselt põhjalikumat arutelu. Ma võin öelda seda, et ma pooldan süsteemset lahendust. Kas kolmele koolile erandi tegemine on süsteemne lahendus? Ei, seda ta kindlasti ei ole.
Aga ma vastan minuti ja 19 sekundi jooksul ka selle küsimuse teisele poolele, mille esitas Hanno Pevkur. Valitsuse poliitika nii Venemaa suhtes kui ka Eesti liitlassuhete mõttes on väga ühtne ja järjepidev. Ei ole toimunud ühtegi strateegilist muutust võrreldes varasemate valitsustega. Pigem vastupidi, oleme nii mitmeski küsimuses oma positsioone tugevdanud ja jätkame sedasama liini, mis Eesti välis- ja kaitsepoliitikas on seni olnud. Me püüame seda konsensuslikult edasi ajada. Seda, kas mõned Eestist valitud europarlamendi liikmed räägivad Eestist väljaspool jutusaadetes ühte või teist, on mul väga keeruline kommenteerida, kuna mina ei ole nende asjaoludega kursis. Aga kahtlemata tuleb Eestile kasuks see, kui Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on ühtne, ja seda joont Vabariigi Valitsus kindlasti hoiab.
Aitäh! Austatud Riigikogu! See lubatud küsimuste arv, mille ma infotunni alguses välja ütlen, põhineb kogemusel. Kui on kuus küsijat, siis me oleme riskinud kahe lisaküsimusega ja tavaliselt ei ole kuues küsija saanudki küsida. Kui küsijaid on rohkem kui kuus, siis ma luban ainult ja alati ühe lisaküsimuse. Lõpetan küsimuse arutelu.
Järgmine küsija on Arno Sild ja küsimus on maaeluminister Tarmo Tammele. Palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Tänavune suvi, eriti suve teine pool oli põllumeestele ilmastikuolude tõttu väga keeruline. Me teame, et juba praegu on ilminguid, et osa kultuure võib-olla jäävadki koristamata. Näiteks on hernes juba praktiliselt "salves", kartulisaak paistab mitmel pool väga kehv olevat jne. Küsimus ongi tingitud ilmastikuoludest, mis tekitavad põllumeestele probleeme. Kas ministeeriumil on olemas abinõude projekt, kuidas põllumehi toetada, kui selline ilm jätkub ja tõesti paljudel põldudel saak ikaldub?
Aitäh küsimuse eest! Teraviljasektor ja ka taimekasvatussektor, näiteks kartuli- ja juurviljakasvatus, on sattunud keerulisse olukorda. Aga mitte igal pool. Sademete hulk Eestis on olnud eri kohtades väga erinev, kuigi näiteks augustikuus oli 37% sademeid rohkem kui aasta tagasi. Ma tean põllumehi, kellel on 1800 hektarilt teravili ära koristatud, teraviljakoristus on lõpetatud. Aga paikkonniti on olukord väga erinev. On piirkondi, kus, ma kardan, saak jääbki põllule, seda ei ole võimalik koristada juba sellepärast, et põllud on pehmed ja sügis on käes, Võib öelda, et saagikoristus on nihkunud vähemalt kuu võrra sügisesse. See on erakorraline aasta selles mõttes, et kogu saagikoristus on nihkunud sügisesse. Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusminister on seda koos arutanud. Lätis on tegelikult olukord piirkonniti hullem, Latgale piirkonnas on teravili täielikult vee all. Me valmistame ette ühte kirja. Me kõigepealt analüüsime olukorda. Kui selgub, kui suur see kahju ulatus on, siis me pöördume Euroopa Komisjoni poole. Ega siin teisi võimalusi ei ole. Aga see ei ole ainult meie teema, see on ka Läti ja Leedu teema. Olgugi et saak on sellel aastal rekordiline, jääb see paljudel juhtudel põllule.
Urmas Kruuse, palun!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Praegu on osale põllumeestele mõnes mõttes väga hea aeg ja selle üle võib ainult rõõmustada, kuigi tarbija vahel krimpsutab nina, sest hinnad tõusevad. Ma tahan teada seda, mida minister ja ministeerium praegu kavandavad seoses sellega, et piimahind on tõusuteel, valmistudes võib-olla ka järgmiseks kriisiks ja teades seda, et sellel turul on hinnad väga volatiilsed. Kas nn riskifondide rakendamine on kavas või ei ole?
Aitäh! Piimandussektoris on erinevalt teraviljasektorist üle pikkade aegade väga hea periood. Võib öelda, et lüpsilehmade arvu vähenemine on peatatud, toodangunäitajad on head ja turul on hind ka hea. Ka valitsus on pöördunud näoga põllumehe poole ja piimatootja saab päris suurt tuge. Me teame, et aastatel 2014–2016 vähenes Eestis lüpsikari 10% ehk naaberriigid ostsid 13 000 lüpsilehma kokku, sest nende põllumajanduspoliitika oli natuke teistsugune kui Eestis. Minu meelest oli see Eesti põllumajandusele väga kehv periood, kui piimatootjad olid sunnitud piimakarja vähendama, eelkõige sellepärast, et meie põllumehed pandi ebavõrdsesse konkurentsiolukorda võrreldes naabritega, sest Eestis ei makstud üleminekutoetusi. Aga kriisiabist ja kriisiabifondidest räägiti Tallinnas mitteametlikul põllumajandusministrite kohtumisel. Me teame, et igal aastal pannakse Euroopa Liidu põllumajanduse eelarvest 400 miljonit kõrvale, mida võiks kriisiabiks kasutada. Aga seni ei ole leitud konsensust, et kõik seda kasutada saaksid, see raha jagatakse laiali aasta lõpul. Tegelikult panustatakse kriisiabifondi ainult 0,2% kogu Euroopa põllumajanduse eelarvest.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsija on Külliki Kübarsepp ja vastab maaeluminister Tarmo Tamm. Palun, Külliki Kübarsepp!
Aitäh, esimees! Hea minister! Täna kolm aastat tagasi asutati Eesti Vabaerakond, kelle eesmärk on seista nendegi inimeste eest, kes ei paista ühiskonnas väga tugevalt silma. Nende hulka kuuluvad ka talunikud. Käesolevaks aastaks oli planeeritud kulutada 100 000 eurot asendustoetuse kui teenuse pakkumiseks talunikele, et nad saaksid kasutada riigi poolt ettenähtud puhkuse- ja haiguspäevi. Nüüd tuleb välja, et seda rahaeraldist ikkagi ei ole. Kas te palun räägiksite, mille arvel ministeerium kokku hoiab? Te just eelnevalt rääkisite, et piimandussektor võiks olla see, kus on arenguid. Tõenäoliselt on see sihtrühm talunikud.
Aitäh! Asendustoetuseks on ministeeriumi eelarves ette nähtud 500 000 eurot. Tänaseks on sellest ära kulutatud vist 388 000 eurot. Nii et ma ei tea, kust teie oma andmed olete saanud. 500 000 eurot oli aastal 2015 ja on aastal 2017, aastal 2016 oli 550 000, sest ajutiselt pandi sinna kriisiabifondist 50 000 eurot juurde. See praegu töötab. Me töötame paralleelselt sellega välja uut määrust, et asendustoetus oleks rohkem sihitatud, et sellest summast 20% ei läheks ainuüksi administreerimiseks. Sellest 500 000 eurost 100 000 eurot läheb ainult selle jaoks, et keegi seda administreeriks. Me tahame teha sellise määruse, et see kõik oleks avatud ja kõik saaksid konkureerida, kes tahavad seda korraldada. Me tuleme varsti selle määrusega välja, aga selleks aastaks on eelarves 500 000 eurot, millest on kulutatud 387 000 või 388 000 eurot.
Külliki Kübarsepp, palun!
Aitäh! Aitäh ka täpsustuste eest! Ma olen suhelnud taluliidu nõukogu liikmetega. Siin on võib-olla erinevaid arusaamu, mis otstarbel võib mis vahendeid kasutada. Aga kas te tutvustaksite veel, millised on Maaeluministeeriumi tegevused ja meetmed töökohtade ja väikeettevõtluse arendamiseks?
Aitäh! Neid tegevusi on päris palju. Nagu te teate, Leader-programm hoolitseb eelkõige selle eest, et maal oleks töökohti ja elu. Need summad on päris suured. Eelmisel eelarveperioodil, nagu me mäletame, oli seda raha vist 73 või 72 miljonit, ma võin siin natuke eksida. Maaelu mitmekesistamise meede annab lisavõimalusi uusi töökohti luua ja maal tööd leida. On ka noortaluniku toetus. Neid meetmeid on päris palju ja nendest haaratakse väga usinasti kinni. Näiteks oli hiljuti noortaluniku toetuse taotlusvoor ja taotlejaid oli rohkem, kui tegelikult raha oli. See on iseenesest kurb ja tuleb vaadata, kuidas noori järjest rohkem maale meelitada. Neil meetmetel on väga positiivseid tulemusi. Ma hiljaaegu külastasin näiteks Haaslava vallas Arani farmi, kus kasvatatakse maasikaid, vaarikaid ja paljusid teisi kultuure. See ettevõtja oli alustanud noortaluniku toetuse abil, ta sai 39 000 eurot. Nüüd on tema käive miljon ja ta pakub hooajalist tööd kuni sajale inimesele. Need võimalused on olemas, neist tuleb aktiivselt kinni haarata. Me kogu aeg vaatame neid meetmeid üle, et inimesed saaksid võimaluse leida maal tööd ja teenida raha.
Andres Ammas, palun!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Ka Vabaerakond on rõõmus, et põllumehed saavad lisaraha. Oleme meiegi kaks aastat riigieelarve kohta selleteemalisi ettepanekuid teinud. Nii et see on tore. Aga meie arvates jääb probleemiks selle raha n-ö sektorisisene jaotus. Meile tundub, et jätkuvalt eelistatakse suurtootjaid väiketootjatele, otsetoetuste diferentseerimine on puudu ja põllumajanduse kontsentreerumine jätkub. Milline on teie hinnang ja miks see nii edasi läheb?
Aitäh küsimuse eest! Andres, me tõesti seisime ühe asja eest, selle eest, et top-up taastataks. Tänaseks on see taastatud. Sellel aastal maksti seda välja, järgmisel aastal makstakse ka välja, see raha on eelarves olemas. See on suur abi põllumeestele. Seda näitab kas või see, et karja vähenemine on lõppenud, meil ei vähendata enam piimakarja ja ka sigade arvu vähenemine on peatunud.
Aga nüüd sellest küsimusest, mille sa esitasid. Seal on omad reeglid ja väga raske on diferentseerida. Muidugi on omad meetmed olemas ka väikestele tootjatele. Näiteks said kriisiabist piimalehmatoetust ainult need farmid, kus oli kuni 400 lehma, suurfarmid ei saanud üldse sellest osa, ja see summa oli päris suur, mis laiali jagati. Teatud meetmed võimaldavad seda, teatud meetmed ei võimalda, sest otsetoetusi arvestatakse hektari kohta, nii palju kui hektareid on, nii palju saad toetust. Aga küsimus on õige, oleks vaja rohkem diferentseerida. Suured ettevõtted saavad juba paljudel juhtudel hakkama ja see toetus võiks minna väiksematele, et väikesed jääksid ka ellu ja maal tekiks veel midagi. Aga see on poliitiline küsimus, millele me otsime kõik koos lahendust. Kuid küsimus on selles mõttes õige, me tahame, et maal elaks rohkem inimesi ja nad oleksid konkurentsivõimelised. Suurel on ju eelis olemas, seda ei saa kahtluse alla seada.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva vastab Remo Holsmeri küsimusele. Palun, Remo Holsmer!
Tänan! Mina rahvasaadikuna üritan selgeks saada, mis on valitsuse poliitika ja just magusamaksu asjus. IRL-i juht Seeder on öelnud, et magusamaksu ei tule. Jevgeni Ossinovski, kes istub teie vasakul käel, on öelnud, et magusamaks tuleb. Eile andis "Foorumi" saates majanduskomisjoni esimees ja endine rahandusminister Sester vastuse, mis oli mõnevõrra ebamäärane. Äkki teie kui Sotsiaalministeeriumis töötav ja Jevgeniga iga päev tööd jagav inimene oskate kirjeldada, kas koalitsioon magusamaksu kehtestab või mitte.
Aitäh selle huvitava küsimuse eest! On tõsi, et magusamaks on nii ühiskonnas kui ka koalitsiooni sees põhjustanud tõsiseid ja tuliseid arutelusid. Juunikuus tõstatas meie erakonna esimees koalitsioonis selle teema uuesti. Eelmisel nädalal oli kabinetinõupidamisel magusamaksu teema eelarvega seoses ja ka üldse arutelul. Eelmisel nädalal otsustati, arvestades seda, et ühiskonnas üldse on palju küsimusi üleval ja siin on ka õiguslikke küsimusi, et 2018. aastal seda maksu ei kehtestata.
Võib olla hea võimalus pisut seda teemat laiendada, kui seda juba sotsiaalkaitseministrilt küsiti ja me seda teemat eelarve kontekstis arutasime. Kui aasta alguses, kui ma olin hiljuti ministriks saanud, oli selge, et sotsiaalkaitses jääb rahast vajaka, siis nüüd on mul võimalus öelda, et sellelsamal kabinetinõupidamisel, mis eelmisel nädalal oli, otsustati – praegu on see veel kokkulepe, seaduseelnõu ei ole veel kinnitatud –, et riiklikele sotsiaalteenustele antakse sellisel määral lisaraha, et me saame elementaarsed kulutused kaetud nii abivahendite, rehabilitatsiooniteenuste ja ka erihoolekandeteenuste puhul. Nii et ma arvan, et need küsimused saavad lahendatud. Mõistagi ei saa me sellele pidama jääda, sest kindlasti on rehabilitatsioonis üleval ka näiteks hinnakujunduse teema. Aga selles on küll kindlus, et uue aasta alguses me ei ole selles situatsioonis, nagu me olime selle aasta alguses, kui meil raha ei olnud. Nii et selles mõttes olid eelmise nädala kabinetinõupidamised väga tulemuslikud. Me otsustasime, et magusamaksu järgmisel aastal ei tule, ja ka sotsiaalvaldkond sai küsitud rahasumma.
Remo Holsmer, palun!
Seda kõike on rõõm kuulda. Kui on parlamendi ja Reformierakonna fraktsiooni tuge vaja, siis võin öelda, et me kindlasti toetame neid eelnõusid, mille te vajaduse korral Riigikokku toote. See puudutab siis... Kas ei ole kuulda? Ma räägin küll mikrofoni.
Austatud korraldajad, palun öelge nendele rahvasaadikutele, kes debateerivad Riigikogu saali ukse taga, et tehku seda mujal. See segab isegi juhatamist ja kindlasti segab see kuulamist. Palun, Remo Holsmer, uuesti! Seal jagab minu meelest üks rahvasaadik praegu selgitusi.
Üritame teda mitte segada, eks. Ühesõnaga, ma ütlesin seda, et rõõm on kuulda kõiki neid algatusi, mida sotsiaalkaitseminister on eelarvesse välja võidelnud. Kui on vaja parlamendi tuge, siis me kindlasti oleme seaduste muutmisel abiks. Aga nagu ma ütlesin, magusamaksu kohta on erakonna esimehelt tulnud signaalid, et seda maksu ei tule. Majanduskomisjoni esimees andis eile avalikus ruumis sellise ebaleva vastuse. Mis on teie positsioon? Teie olete IRL-i valitsusdelegatsiooni liige, kas te toetate magusamaksu? Te ütlesite, et aastal 2018 seda ei tule, aga kas sellest võib järeldada, et see tuleb aastal 2019?
Aitäh! Mina saan kinnitada seda, milles me eelmisel nädalal valitsuskabinetis kokku leppisime, ja ma usun, et need kokkulepped ka peavad. Ehk ma saan kinnitada, et 2018. aastal magusamaksu ei tule. Selle kohta, mis juhtub aasta, kümne või kahekümne pärast, etteulatuvaid kokkuleppeid ei ole tehtud. Nii et siin ma midagi lisada ei oska.
Aga jällegi, et aega sisukalt ära kasutada, võtan kõne alla eelmise nädala kabinetiistungi ja jätkan selle arutelu tutvustamist, mis meil seal oli. Me rääkisime kabinetiistungil ka hoolduskoormuse vähendamisest. Nii et ma juba ette loodan parlamendi toele ka selles asjas. Meil on neljaks aastaks nähtud eriprogrammiga ette 16 miljonit eurot hoolduskoormuse vähendamiseks. Järgmisel alustavad tööd kolm suunda. Esiteks, erihoolekande jaoks luuakse uued kohad, täiesti uue teenuse tahame luua suure abivajadusega isikutele, mainida tuleb päevahoidu ja intervallihoidu. Teine teema on dementsus, inimesed peavad saama leevendust ja hooldekodude kohad tuleb vajaduste järgi kohandada. Kolmandaks, sügava puudega isikut hooldavale pereliikmele lisapuhkepäevade võimaluse andmine. Austatud Riigikogu liikmed on sageli küsinud, kui kaugel sellega ollakse. Minu teada alustas juba eelmise koalitsiooni ajal tööd rakkerühm, et hoolduskoormust vähendada. Me teame, et liiga suur koormus on kodudel ja isikutel endil. Me oleme kokkulepped valitsuskabinetis põhimõtteliselt sõlminud. Loodan, et austatud parlament neid ka toetab, kui need asjad siia jõuavad.
Urmas Kruuse, palun!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Jäi küll natuke segaseks, kas neid teenuseid, millest te rääkisite, arendatakse Euroopa Liidu või Eesti riigi raha toel. Aga ma tahan tagasi tulla magusamaksu juurde. Magustatud joogid moodustavad inimese päevasest kalorihulgast mõne protsendi. Kas te tõesti usute, et see maks suudab nende tarbimist vähendada ja, veel olulisem, inimese tervist sellisel määral parandada, et seda ristisõda tasuks ette võtta?
Aitäh! Ma küll esimesest kommentaarist väga täpselt aru ei saanud. Kui teil oli mure lisaraha pärast, mis eraldatakse riiklikele sotsiaalteenustele ja hoolduskoormuse vähendamiseks, siis võin öelda, et mina praegu rääkisin riigieelarvelisest rahast, st mitte Euroopa Liidu rahast. Loomulikult, ka nendes valdkondades me kasutame ESF-i vahendeid. Me loodame, et me saame järgmisel aastal neid vahendeid kasutada tööealiste inimeste rehabilitatsiooni jaoks ja ka tööealiste inimeste abivahendite jaoks kasutame ESF-i vahendeid. Aga praegu oli ikkagi jutt puhtalt riigieelarvelistest vahenditest, meie enda riigi rahast.
Nüüd aga teie küsimusest tervisevaldkonna kohta. Jah, tõepoolest, me töötame kindlasti minister Ossinovskiga käsikäes selles mõttes, et terviseküsimused on nii meie ministeeriumile kui ka valitsusele väga olulised. Me ilmselt ei peaks vaatama mitte konkreetselt ühte või teist maksu, vaid me peaksime vaatama seda, millised on üldised hoiakud ja kuidas neid hoiakuid toetatakse. Alustame näiteks lastest. On oluline, milliseid hoiakuid me kujundame, kuidas me laste tervisekäitumist kujundame ja milliseid valikuid pakume. Me peaksime alustama võimalikult vara. Siin oli jutt, et keeleõppega me peaksime alustama võimalikult vara, aga me peame alustama varakult ka tervislike valikute pakkumisega ja sellise eluviisi kujundamisega. Meie vanemad ja pered peaksid olema teadlikud ning meie lasteaedades ning sealt edasi koolides tuleb pakkuda tervislikke valikuid. See puudutab toitu, jooki, liikumisharjumusi ja kõike seda, mis meid ümbritseb. See on – ma usun, et te isegi seda mõistate – väga suur ja kompleksne küsimus.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmisena küsib tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskilt Jaak Madison. Palun!
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Viimase viie aasta jooksul on Sotsiaalministeeriumi kaudu, täpsemalt Hasartmängumaksu Nõukogust toetatud Eesti LGBT Ühingut rohkem kui 172 000 euroga. Igal aastal on see toetus tõusnud, käesoleva aasta eelarves on see toetus 65 000 eurot. LGBT ühingu juhatuse liige, isik nimega Helen Sööl, töötas Sotsiaalministeeriumis võrdsuspoliitikate osakonna nõunikuna ja oli ka uue võrdse kohtlemise seaduse üks peaautoreid. See seadus täidab väga otseselt ka LGBT ühingu eesmärke. Kas te näete siin huvide konflikti ja võimalikku korruptsiooni, kui isik, kes töötab välja eelnõu, on samal ajal sellise ühingu juhatuse liige, mida tegelikult peetakse ülal maksumaksja rahast ja Sotsiaalministeeriumi kaudu tulevast eraldisest?
Suur tänu, austatud küsija! Tõepoolest, Sotsiaalministeeriumi kaudu toetatakse väga paljusid kodanikuühendusi. Tõsi on see, et sotsiaal- ja tervisevaldkonna toetuste raha, mille jagamise üle otsustab Hasartmängumaksu Nõukogu, liigub läbi Sotsiaalministeeriumi, aga need otsused kinnitab Hasartmängumaksu Nõukogu enda kinnitatud prioriteetide alusel. Tõsi on see, et näiteks 2017. aastal on Hasartmängumaksu Nõukogu prioriteediks võrdse kohtlemise alase teadlikkuse, sallivuse ja kaasatuse suurendamiseks mõeldud tegevused. Sellest tulenevalt on mitmed organisatsioonid, sh LGBT ühing, esitanud projektitaotluse, mis on saanud Hasartmängumaksu Nõukogu toetuse.
Mina Hasartmängumaksu Nõukogu liige ei ole, aga teie hea kolleeg Mart Helme oskab kindlasti põhjendada, miks ta on otsustanud LGBT ühingut toetada. Kuid ma arvan, et see on hea asi. Nad teevad olulist tööd, aidates ühte ühiskonna vähemusgruppi näiteks õigusnõustamisega, ja neil on ka laiemaid tegevusi, mis suurendavad ühiskonna teadlikkust ja sõbralikkust nende inimeste suhtes.
Mis puudutab teie viidatud võimalikku huvide konflikti, siis seda ei esine. Seadust järgides kõik ministeeriumi teenistujad huvide konfliktist hoiduvad. Teie nimetatud töötaja asus LGBT ühingusse tööle mitu kuud pärast seda, kui ta oli Sotsiaalministeeriumist lahkunud. Inimesed ikka valivad endale uusi elualasid, kui nad eelmisest töökohast ära lähevad.
Jaak Madison, palun!
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister, aitäh vastuse eest! Kindlasti ei saa ma nõustuda sellega, et tänuväärne töö on see, kui järjepidevalt tegeldakse ühiskonna lõhestamisega. Teatavasti on kõikidel Eesti Vabariigi kodanikel olemas õigus saada tasuta õigusabi, et küsida juriidilistes küsimustes nõu. Samamoodi on see õigus kõigil vähemusgruppidel. Samuti on kodanikualgatustel võimalik oma ettevõtmist ülal pidada annetuste või toetuste abil, nagu teeb seda väga eeskujulikult SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, kes pole riigi käest mitte ühtegi senti küsinudki, vaid kellel on üle 50 000 annetaja aastas. Kuidas te kommenteerite – täna pigem isikuna, kes on peaministri ülesannetes – aga seda, et näiteks ühendus Kingitud Elu, kes päästab elusid ja on korduvalt palunud riigi abi, ei saa Sotsiaalministeeriumilt mitte ühtegi senti? Te saaksite kas või moraalselt nende ettevõtmisi ja väga tänuväärset tööd toetada. Samal ajal liigub Sotsiaalministeeriumi kaudu kümneid tuhandeid eurosid – kas või Feministeeriumile läheb 60 000 eurot aastas –, et toita riigi palgal olevaid muidusööjaid.
Aitäh! Teie solvavad hinnangud jäägu teie südametunnistusele. Aga mis puudutab taas kord konkreetseid toetusi, siis tegemist on toetustega, mille jagamise on otsustanud Hasartmängumaksu Nõukogu hasartmängumaksu seaduse kohaselt. Sotsiaalministeerium on väljamaksja ja projektide aruandluse ettevalmistaja. Hasartmängumaksu Nõukogu on pidanud vajalikuks neid projekte toetada. Neid on ainuüksi sotsiaalvaldkonnas tegelikult kokku 80, teie nimetatud projekt on nendest tõesti ainult üks. Veel kord, ma arvan, et tegemist on kahtlemata olulise projektiga.
Mis puudutab teie tõstatatud teist küsimust ehk heategevusfondi Kingitud Elu, siis Sotsiaalministeeriumil on selle fondiga olnud hea koostöö. Kui rääkida sellest, kas me oleme aidanud neil oma sõnumit levitada, siis kindlasti oleme seda teinud. Ka mina olen osalenud nii mitmetel nende üritustel kui ka muul viisil nendega kontaktis olnud. Kahtlemata on tegemist keerulise ja emotsionaalse küsimusega. Mul on ääretult hea meel, et eksisteerib selline fond, kes aitab täita neid ajalise lõtku tõttu tekkivaid tühimikke, mis tekivad sellel hetkel, kui uus ravim on saanud müügiloa, aga ei ole suutnud veel haigekassa kehtestatud normatiivide alusel tõenduspõhisuse ja kulupõhisuse hindamist läbi teha ning seda ei ole hakatud riiklikult rahastama. Selleks et inimesed saaksid vahepealsel ajal parimat võimalikku ravi, ongi sellised heategevusfondid olemas. Eesti inimesed on valmis neisse raha panema. See on suurepärane ja ma kutsun kindlasti kõiki üles seda fondi toetama. Teen seda ka ise.
Aitäh! Andres Ammas, palun!
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Ma olen Hasartmängumaksu Nõukogu liige ja erinevalt kolleeg Helmest on mul ka olnud võimalust, aega ja tahtmist nõukogu tegevuses osaleda. Mindki on aeg-ajalt pisut häirinud, et just Sotsiaalministeeriumist tulevad ettepanekud nõukogule on, viisakalt öeldes, olnud minu hinnangul vahel ühe maailmavaate teenistuses. Neid juhtumeid ei ole olnud palju, aga mõnel puhul on meil tekkinud selline natukene ideoloogiline vaidlus. Kas te selgitaksite lühidalt seda skeemi, kuidas ministeeriumi sees õieti otsuse projekti ettevalmistamine toimub? Kuidas need ministeeriumi seisukohad formuleeruvad?
Aitäh! Mina ei ole seda tuvastanud. Tõenäoliselt on tõesti tõsi, et inimeste võrdne kohtlemine, mis on Eesti põhiseaduslik väärtus, on muutumas maailmavaateliseks valikuks, mida ta minu hinnangul ei tohiks olla. Aga küllap on tõsi, et paljude Eesti erakondade arvates tundub see olevat umbes sama kaaluga küsimus nagu vaidlus sotsiaalpoliitika mõne pisidetaili üle, et kas teha nii- või naapidi. Mina ei ole kindlasti see inimene, kes Sotsiaalministeeriumis neid projekte hindab. Neid hindavad osakondade spetsialistid, kes hindavad projektitaotluste sisukust ja vastavust nõukogu kehtestatud prioriteetidele. Tõenäoliselt hindavad nad ka seda, millisel viisil ja kui realistlikult need on ettenähtud aja jooksul elluviidavad. Nii et tegemist on spetsialistide tehtud otsusega, mida Sotsiaalministeeriumi kumbki minister kuidagi ei allkirjasta ega kehtesta. Selles mõttes on see, nagu mina olen aru saanud, Sotsiaalministeeriumi n-ö hindamisettepanek nõukogule, mille alusel nõukogu neid otsuseid langetab.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Küsib Monika Haukanõmm, vastab tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovski. Palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ei ole saladus, et tervishoid vajab hädasti lisaraha. Järgmisel aastal lisandub haigekassa eelarvesse mittetöötavate pensionäride pealt umbes 89 miljonit. Tervishoiuteenuseid on osutatud ka Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste, näiteks Terviseameti või Tervise Arengu Instituudi kaudu ja seda on rahastatud riigieelarvest. Järgmisel aastal on seda raha umbes 55 miljonit eurot. Kui need summad kokku lüüa, siis selgub, et haigekassa eelarve peaks järgmisel aastal suurenema 55 miljoni euro võrra (riigieelarvest konsolideerimise tõttu tulev raha), pluss need 89 miljonit, seega kokku 144 miljonit eurot. Kahjuks on aga tegelik suurenemine ainult 34 miljonit eurot. Minu küsimus ongi, miks teie kui vastutav minister ja haigekassa nõukogu esimees ei ole seisnud selle eest, et see eelarve suureneks 144 miljoni, mitte lõppkokkuvõttes 34 miljoni võrra?
Suur tänu! Me sotsiaalkomisjonis seda arutelu juba pidasime. Arve on korraga palju, sest peale täiendava raha eraldamise tervishoidu toimuvad tervishoius ka korralduslikud muudatused, mille käigus erinevaid tervishoiuteenuseid konsolideeritakse haigekassa rahastamisele. Neid arve, millega tuleb paralleelselt opereerida, on mitmeid. Sellest tulenevalt võib olla tõesti tekkinud teatud arusaamatus. Seetõttu on mul hea meel selgitada.
Põhiline tervishoiureform koosneb kahest osast. Esiteks, riik hakkab alates järgmisest aastast mittetöötavate vanaduspensionäride eest maksma vanaduspensioni keskmisest suurusest haigekassale 13%. See juhtub järk-järgult. Aastaks 2022 jõuab see reform lõpule ja selleks ajaks makstaksegi vanaduspensionide pealt haigekassale 13%. See reform algab järgmisel aastal ja läheb edasi sammukaupa, järgmisel aastal on see 7%, seejärel 10%, siis 11%, 12% ja 13%. Need on siis need tulubaasi laiendamise summad, millest te rääkisite, järgmisel aastal on seda 89 miljonit eurot, aastal 2022 umbes 200 miljonit eurot. Samal ajal konsolideeritakse hulk teenuseid haigekassa alla, näiteks kiirabi, residentuur, ravikindlustamata isikute ravi ja mitmed teised. Need kulud tuleb katta sellesama laiendatud tulubaasi sees ehk selle jaoks raha ei lisandu, mis tähendab seda, et raha ravijärjekordade lühendamise jaoks, mis on olnud tervishoiureformi üks põhilisi eesmärke, on järgmisel aastal 35 miljonit eurot ja aastaks 2022 kasvab see summa püsivrahastusena 100 miljoni euroni. Viie aasta jooksul antakse tervishoidu ravijärjekordade lühendamiseks kokku üle 300 miljoni euro. Aga neid arve on tõesti palju.
Aitäh! Monika Haukanõmm, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Muidugi on arve palju ja praegu oli ka tore arvudega žongleerimine. Tegelikult ei tule juurde 300 miljonit, vaid puhtalt tuleb juurde 100 miljonit. Aga see selleks. 2011. aastal muudeti seadust, mille tõttu haigekassa reserve säilitatakse nn riigikassas. Pole saladus, et seda on vaja riigieelarve tasakaalu säilitamiseks ja jooksvate kulude katmiseks. Selle ebaseaduslikkusele on tähelepanu juhtinud nii Riigikontroll kui ka õiguskantsler. Miks seda on vaja teha? Tegelikult on ka keskvalitsus ju 420 miljoni euroga miinuses. Millisele seadusele tuginedes olete teie haigekassa nõukogu esimehena lubanud kasutada haigekassa reserve valitsuse igapäevaste kulude katmiseks ja kas seda on arutatud haigekassa nõukogus?
Aitäh! Minu nõukogu esimeheks oleku ajal ei ole seda haigekassa nõukogus arutatud. Tegemist on ühe tõesti vana poliitilise vaidlusega. Mina ei mäleta, mis aasta see oli, aga see toimus kindlasti ajavahemikus 2011–2014, kui mina olin Riigikogu liige. Mina ei olnud selle muudatuse fänn. Aga tänaseks on see otsus tehtud, sellel on oma põhjused ja põhjendused. Riiklike rahavoogude ühtne juhtimine on kahtlemata legitiimne eesmärk.
Teiselt poolt on selge, et kuna kahes sotsiaalkindlustusfondis ehk haigekassas ja töötukassas on põhimõtteliselt sotsiaalpartnerite raha ehk nii töötajate kui ka tööandjate ressursid, siis on kindlasti oluline, et see raha oleks täies mahus igal hetkel olemas, selleks et saaks katta nende kahe sotsiaalkindlustusfondi kohustusi. On teatud risk, mille pärast on ka see arutelu tekkinud, et kui riigi olukord peaks minema rahaliselt keeruliseks, kuidas siis haigekassa ja töötukassa kogu raha kätte saavad. Meile on kinnitatud ja ka seaduslik raam ütleb, et see raha on kättesaadav vajalikus suuruses täpselt nii, nagu need sotsiaalkindlustusfondid otsustavad. Sellest tulenevalt ei ole Sotsiaalministeerium taotlenud selle korra muutmist.
Urmas Kruuse, palun!
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kindlasti on inimeste soov pääseda kiiresti eriarsti juurde põhjendatud ja arusaadav, aga me mõlemad teame ka seda, et ainult raha juurdeandmine seda probleemi ei lahenda. Mind huvitab ikkagi see, kuidas on ühel Eesti kodanikul võimalik leida kõige lühema järjekorraga eriarsti vastuvõtt, sõltumata piirkonnast, kus see arst vastu võtab. Üleriigilise digiregistratuuri käimapanek on kindlasti ääretult oluline, see võiks olukorda leevendada, seda eriti seetõttu, et kahes tipphaiglas on järjekorrad pidevalt kasvanud. Nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas surve järjest suureneb. Kunas võib loota, et inimene saab vabamalt ja teadliku informatsiooni põhjal valida sellise eriarsti vastuvõtu, kus ta saab aja kiiremini, kui ta saaks võib-olla päris oma maja kõrvalt?
Aitäh! Mul on hea meel, et te hoiate seda teemat jätkuvalt päevakorral. See on tõesti oluline küsimus, mitte küll ainult selles kontekstis, kuidas panna kõige kiiremini ja mugavamalt eriarsti juurde aega kirja, vaid ka natukene laiemas, tervishoiukorralduslikus mõttes, et perearstide ja eriarstide koostöös suudetaks hinnata paremini ka seda, millised patsiendid objektiivselt vajavad kiiremat abi, nii et need, kellel on objektiivne vajadus kiiremini arsti juurde saada, sinna ka saaksid. Me töötame selle nimel ambitsioonika ajakava järgi. Me küll ei ole valinud seda teed, et me kohe esimese hooga muudaksime selle kõikidele haiglatele kohustuslikuks, aga me asume peagi paari haiglaga seda lahendust proovima ja loodame, et õige pea muutub see üleriigiliseks. Kindlasti on üks teemasid, mida järgmine haigekassa juhatus ja nõukogu peavad tõsiselt arutama, see, millisel viisil kiirendada suuremate IT-arenduste rakendamist tervisevaldkonnas. Me teame, et tervishoiuasutused kulutavad pidevalt päris suuri summasid oma süsteemide arendamiseks. Samal ajal, ma arvan, ei ole mitte alati see, et igaüks oma süsteemi arendab, kõige mõistlikum lahendus, me võiksime infosüsteeme palju ühtsemalt arendada. Selleks on Sotsiaalministeeriumis suurendatud ka IT-võimekust. Selle aasta algusest töötab eraldi infosüsteemide keskus, kes planeerib neid arenguid süsteemsemalt ja strateegilisemalt, kui enne võimalik oli. Ma usun, et lähima aasta või kahe jooksul me näeme IT-arenduste rakendamisel tervishoius oluliselt paremat kvaliteeti.
Austatud Riigikogu, kes soovib esitada ministrile ühe minuti jooksul küsimuse, et minister saaks kahe minuti jooksul vastata? Monika Haukanõmm, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma esitan küsimuse sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale. Tulen meie kõigi kirgi kütnud SKAIS2 arenduse juurde. Teadupärast on lõpetatud leping senise arendajaga ja ministeerium on nõudnud sisse ka ülekulud. Minu küsimus on kahes osas. Esiteks, kuidas on edenenud läbirääkimised teenusepakkujaga, kas on realistlik trahvisummasid tagasi saada? Teiseks, edaspidiseks on planeeritud 10 miljonit. Kust tuleb ministeeriumisse see julgus, teadmine ja kompetents, et seda projekti edukalt lõpetada? Siiamaani on see puudunud.
Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et kirglikkus selles küsimuses on asjakohane, aga vaid seetõttu, et see puudutab väga paljusid Eesti inimesi, keda huvitab, kas selle süsteemi kaudu makstavad toetused ja hüvitised on kõik kättesaadavad või mitte. Muus osas peaks jääma võimalikult ratsionaalseks. Selle IT-arenduse käigus on alati olnud esimene eesmärk see, et isegi kui on probleeme, peavad kõik hüvitised, toetused ja pensionid olema õigel ajal välja makstud. Selleks on Sotsiaalkindlustusamet ka tõsiseid pingutusi teinud ja suuri tagasilööke pole siin olnud. Nii et sellel me hoiame kindlasti kogu aeg silma peal.
See väide, et leping on juba lõpetatud, ei ole päris korrektne, sest kompromisskokkuleppe sõlmimine alles käib. Ministeeriumis on asjad korraldatud nii, et see on kantsleri vastutusala ja tema allkirjaga on lepingud ja ka see kompromissleping. Praegu tehakse sellega veel tööd. Võrreldes sellega, mida Vabariigi Valitsusele kompromissettepanekuna tutvustatud sai, on see pisut paremaks läinud, aga hetkel ühtegi allkirja paberitel veel ei ole, juriidilist keelt alles lihvitakse. Kantsler on kinnitanud oma lootust, et septembri lõpuks võiks see olla fikseeritud.
Nüüd see küsimus, kust siis see uus tarkus on tulnud. Tõepoolest, seda uut tarkust on ministeerium väga hoolega hankinud. Eelmisest aastast on tööl Sotsiaalkindlustusameti uus peadirektor, keda te kõik väga hästi teate, kes on tulnud riigisektorist, just nimelt IT-arenduste valdkonnast. Selle aasta alguses loodi ka TEHIK, mis hõlmab kõiki sotsiaalvaldkonna IT-projekte. See on väga tugevalt mehitatud, just nimelt sellepärast, et riik oleks tark, nutikas ja arukas tellija.
Külliki Kübarsepp, palun!
Aitäh, hea esimees! Minu küsimus on ka sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale. See on poolelijäänud teemal, suhkrumaksu teemal. Ma toon siia juurde ka pakendimaksu. Te kinnitasite IRL-i esindajana, et 2018. aastast ei kehtestata suhkrumaksu, küll aga on vabalevis info, et see hakkab kehtima 2019. aastast. Kas te IRL-i esindajana saate kinnitada, et teie majast, Sotsiaalministeeriumist, ei tule sellist ettepanekut? Mis seisukoht on IRL-il kui valitsuserakonnal pakendimaksu suhtes? Kas see tuleb lähiajal ja mis selle seis on?
Aitäh! Ma kõigepealt täpsustan. Ei saa öelda, et mina garanteerin kõigi Sotsiaalministeeriumi eelnõude tulemist või minemist, sest selles ministeeriumis on kaks ministrit ja kumbki vastutab oma valdkonna eest. Mina ei ole olnud selles vabalevis, kus ma oleksin kuulnud, et ühel, teisel või kolmandal aastal võiks see maks tulla. IRL-i seisukoht on see, et me ei soovi selle kehtestamist. Kokku oleme leppinud järgmise aasta asjus, sest nagu ma ütlesin, meil oli see teema arutelul põhiliselt 2018. aasta eelarve kontekstis. Selle kokkuleppe sõlmimise ajal oli selge seisukoht, et seda järgmisel aastal ei tule. Ühtegi muud kokkulepet, et see võiks tulla mingitel järgmistel aastatel, minule isiklikult teada ei ole. Erakonna seisukoht selles osas ei ole muutunud.
Aga kui te juba küsisite, siis ma proovin oma aja korralikult ära kasutada, et anda edasi kogu informatsiooni, mida te võib-olla ei osanud küsida. Ma annan edasi positiivse uudise. Sellele, et magusamaksu ei tule, tahan päris sotsiaalvaldkonnani jõudes lisada, et me eelmise nädala kabinetinõupidamisel leppisime kokku, et nagu sisejulgeolekutöötajate palgad nii ka sotsiaaltöötajate palgad, mis on riigipalgad, saavad järgmisel aastal lisatoetust. Kui me kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste ajal leppisime kokku 3,5%-lise palgatõusu, siis eelmisel nädalal leppisime kokku, et tuleb veel lisaks 1%. Nii et praeguseks on kabinetinõupidamisel kokku lepitud 4,5%-lises palgatõusus.
Hanno Pevkur, palun! Üheksa sekundit üle aja.
Aitäh! Ma küsin Jevgeni Ossinovski käest lõpetuseks kiiresti kahe tähelepaneku kohta. Esiteks jäi andmata hinnang Venemaa-vastastele sanktsioonidele ja veduribisnisele. Teiseks, kas teie arusaamist mööda suhkrumaks 1. jaanuarist 2019 tuleb? Kaia Iva ütles, et ei tule.
Aitäh! Sanktsioonipoliitika on muutumatu, see on osa Eesti välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevusest, millest ma rääkisin. Eks sellesse vaatesse asetub ka teie konkreetne küsimus.
Mis puudutab limonaadimaksu, siis tõepoolest, tegemist on eeskätt tervisekaitse eesmärgil võetava meetmega. Kolleeg Kruuse ütles, et ta ei ole kindel, kas see aitab. Ma olen valmis kolleegi valgustama. Sellele seadusele on tehtud väga põhjalik tõenduspõhisuse analüüs, mis seda kinnitab. See ei ole tehtud mitte ainult Eestis, vaid sinna on kaasatud ka välismaa spetsialiste. Aga tõesti, järgmise aasta riigieelarves seda maksu sees ei ole ja see, kas sellega liigutakse edasi või mitte, otsustatakse siis, kui selleks on õige aeg. Hiliseim õige aeg selleks on kindlasti järgmise aasta riigi eelarvestrateegia kokkupanemise ajal aprillis, kui tuleb nelja aasta kulud ja tulud kirja saada.
Aitäh ministritele! Riigikogu infotund on lõppenud.
