Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel 56 Riigikogu liikme poolt taotletud ajal ja päevakorraga. Kellel on soovi anda üle eelnõusid või arupärimisi? Martin Helme, palun!

Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Annan Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on eelnõuga, mis piirab välismaalaste võimalusi Eestis maad ja metsa omandada ning keelab selle üldse kolmandate riikide isikutel. Rõhutan, et see eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu seadustega, vaid kehtestab piiravad tingimused.
Näiteks, metsa- või maatulundusmaa soetaja peab isiklikult oma ostusoovi eesti keeles tõendama. Ta peab olema siin kohapeal elanud viis aastat (paiksustsensus) või kui ta on juriidiline isik, siis ta peab olema olnud viis aastat Eesti maksuresident. On veel terve rida selliseid tingimusi ja seda väga lihtsal põhjusel. Juba praegu on Eestis eri hinnangute järgi 12–15% maatulundusmaast mitte-eestlaste ehk välismaalaste omandis ning see protsess jätkub ja kiireneb. Kui me Eesti Vabariiki taastasime, siis viidi läbi omandireform, mille üks suur eesmärk oli see, et eestlased oleksid peremehed omal maal. Seda olukorda on vaja säilitada. Aitäh!

Maris Lauri, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni liikmete nimel esitan arupärimise peaminister Jüri Ratasele Eesti lastele võrdsete võimaluste loomise kohta hariduse omandamisel. Mõni nädal tagasi me arutasime siin saalis Eesti inimarengu aruannet. Ka tänases Postimehes on juttu sellest, et meie haridussüsteem peaks olema ühtne. Vaatamata sellele on Tallinna Linnavolikogu linnavalitsuse algatusel võtnud homsesse päevakorda teema, kas rahuldada kolme kooli taotlust minna üle venekeelsele õppele. Sellest tulenevalt oleme esitanud arupärimise valitsusele, et teada saada, kas valitsus rahuldab need taotlused ja kui jah, siis millised on argumendid. Aitäh!

Vabariigi Valitsuse esindaja Aivar Rahno, palun!

Austatud Riigikogu esimees ja liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel esindab valitsust maaeluminister Tarmo Tamm. Ja teiseks, autoveoseaduse eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel esindab valitsust majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Tänan!

Olen vastu võtnud kolm seaduseelnõu ja ühe arupärimise, millega tegeleme kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 83 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu! Meie kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega. Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 13.30-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Sellisel kujul ajagraafiku kehtestamise poolt oli 63 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 14. Ajagraafik on kehtestatud.

Asume päevakorra juurde. Esiteks, Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu 427 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu 427. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 427 poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu ei olnud mitte keegi, erapooletuid oli 4. Kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu 454 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõu 454. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 454 poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastu ei olnud mitte keegi, erapooletuid oli 1. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu 457 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Ega selle eelnõuga teise ja kolmanda lugemise vahel midagi muutunud ei ole. Põhiküsimus, mis meil siin teisel lugemisel korduvalt kerkis ja küsitavusi tekitas, oli see, kuidas ikkagi nende limonaadide, mille osakaal suhkru tarbimises on vaid 5–8% ja kaloraažis vaid 1,5%, sellise väikse tootegrupi mõju ikkagi nii suur saab olla.
Teine küsimus, mida ka korduvalt teisel lugemisel küsiti, oli seotud riigiabi taotlusega, kui siin viimasel hetkel, enne teist lugemist asju muudeti. Meile oli antud lubadus – mitte ainult mulle ja korduvalt siin suures saalis eelmise rahandusministri Sesteri suu läbi, vaid ka rahanduskomisjonis –, et riigiabi taotluse tekst edastatakse rahanduskomisjonile hiljemalt 16. juuniks, aga seda ei juhtunud. Tuli ainult teade, et see taotlus on mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks, millest enne mitte keegi ei rääkinud. Ja kui ma eelmisel nädalal soovisin anda konfidentsiaalsuse reeglite kohaselt allkirja, et sellega tutvuda, ei olnud seda siiski võimalik teha.
Nii et eelnõu läheb praegu lõpphääletusele, ehkki meil on terve rida vastamata küsimusi, sh riigiabi taotlusega seonduv. Vaadake, see on väga oluline, et me teaksime, mida sinna kirjutatakse. Kord näeb ette, et seal tuleb kirjeldada, kuidas see meede aitab täita neid eesmärke, mis uue maksuga on seatud: kas see meede annab eeliseid ettevõtjatele ja kui jah, siis millistele ettevõtjatele, kas see on kõigile või ainult piiratud hulgale ettevõtjatele kättesaadav ja kuidas see mõjutab konkurentsi üldiselt. Seal on hästi palju küsimusi, millele riik peab andma selgituse, kui ta sellise erandi taotlemise peale välja läheb. Aga meie ei tea, millega seda uut maksu põhjendatakse ning mis on erandi taotlemise alused, põhjused ja tingimused.
Me toetame seda mõtet, et inimeste tervisliku käitumise edendamine ja nende teavitamine on hästi tähtis, kuid maks ei ole kindlasti see meede, mis neid küsimusi lahendab. Inimeste käitumise muutmiseks on vaja hoopis enamat kui uut maksu, rääkimata veel sellisest maksust, mille põhieesmärk on vaid eelarveaugu täitmine. Eelkõige on vaja suurendada inimeste teadlikkust, julgustada neid tervislikult toituma ja liikuma ning parandada toodete märgistust.
Ma tahan siin veel kord rõhutada seda, et tegemist on maksuga, mille rakendamine läheb äärmiselt kulukaks – mitte ainult avalikule sektorile, vaid ka ettevõtjatele. See maks loob uut bürokraatiat ja mittetootlikke töökohti avalikus sektoris ning kaotab tootlikke töökohti toiduaine- ja joogitööstuses. Veel tuleb rõhutada seda, et tegelikult on tootjad viimase 17 aasta jooksul vähendanud toodete suhkrusisaldust enam kui 12%. Ja vabatahtlikult on võetud eesmärk vähendada suhkrusisaldust aastaks 2020 veel 10%.
Ühesõnaga, eelnõu, mille mõju inimeste tervislikule käitumisele on olematu ning mis toob kaasa täiendava maksukoormuse ja halduskulud, loob uut bürokraatiat, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja halvendab tuntavalt Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Selle eelnõu vastuvõtmist seadusena Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetada ei saa. Tänan tähelepanu eest!

Monika Haukanõmm Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tuleb nõustuda sellega, mida eelkõneleja just ütles, et teise ja kolmanda lugemise vahel – see aeg jäi ka väga lühikeseks, sest alles eelmisel kolmapäeval me pidasime pikki kõnelusi – ei ole ju midagi muutunud. Kui ma oleksin koolipapa, siis ma võiksin muidugi öelda, et tore, kordamine on tarkuse ema ja räägime uuesti, äkki jääb meelde, aga seda lootust praegu ei ole. Ma toon väga põgusalt välja kaheksa põhjust, miks Vabaerakonna fraktsioon mitte kuidagi seda eelnõu ehk magustatud maksu seadust toetada ei saa.
Esimene põhjus on see, et me räägime suurelt ja kõlavalt rahva tervise kaitse argumendist, aga see on natuke silmakirjalik, sest nagu ka eelkõneleja ütles, magustatud jookide tegelik mõju inimeste tervisele on marginaalne. Sellisel juhul me peaks ju rääkima ka hoopis teistest tootegruppidest, olgu maiustustest või pagaritoodetest, millel on täpselt samamoodi halb mõju rahva tervisele. Ehk siis nende jookide mõju on marginaalne ja seatud tervise-eesmärk ei ole saavutatav.
Teiseks, selle eelnõu puhul on tegemist Vabariigi Valitsuse ja koalitsiooni poolse raha kogumisega oma valimislubaduste katteks. See on meede, mille abil on vaja lihtsalt koalitsiooni lubaduste nimel riigikassat täita. Aus oleks siis ka öelda, et me teeme seda selleks, et meil on neid kümneid miljoneid eurosid vaja.
Kolmandaks, Riigikogu liikmed, ettevõtjad ja maksumaksjad on korduvalt juhtinud tähelepanu kaasamiskultuurile. Me kõik oleme öelnud seda, et nii mahukate muudatuste kaootiline tegemine sellises tempos ja sellise kaasamiskultuuriga kahjustab otseselt Eesti majandus- ja õiguskeskkonda.
Neljandaks, me oleme leidnud esimese ja kolmanda lugemise vahel jälle uue maksuobjekti. Kuidas seda kirjeldada teisiti kui valitsuse peataolekut? Selles hirmus, et me saame rikkumise eest trahvi, lisame magustatud jookidele kiiresti ka piima baasil valmistatud joogid ja ütleme, et hakkame ka neid maksustama.
Viiendaks, hindamata on selle uue maksuobjekti mõju. Öeldakse, et magustatud jookide puhul tahetakse saada 15–18 miljonit. Kui küsida, kui palju loodab valitsus magustatud piimajookide pealt lisatulu saada, siis öeldakse, et seda ei ole arvutatud. Mitte keegi ei tea seda tegelikult. Miks me seda siis teeme, tahaks väga selgelt küsida.
Kuuendaks, maksutõusud tekitavad paratamatult salaturu ja piiriülese kaubanduse survet kõikides tegevusvaldkondades. Selline surve tekib ka magustatud jookide maksustamisel. Juba praegu on selge, et piirikaubandus on süsteemne probleem: mida rohkem me lisame neid tootegruppe, seda rohkem hakkab see probleem laienema, ulatuslikumaks muutuma ning paratamatult on sellel ka sotsiaal-majanduslik mõju.
Seitsmendaks see, mida ma korraks juba puudutasin, ehk kiirustamine ja mõju. Ei ole ju analüüsitud, milliseid kulusid seaduse rakendamine ettevõtjatele kaasa toob ning kas saadav tulu on siiski proportsionaalne. Mida me teame, on ainult see, et Maksu- ja Tolliametis tuleb teha põhjalikke ümberkorraldusi ja juba IT-hange läheb maksma üks miljon eurot. Ka eelkõneleja puudutas riigiabi taotluse teemat. See ei olnud meile enne otsustamist kättesaadav.
Kaheksandaks, halb õigusloome: sihtgruppe ei ole kaasatud, väljatöötamiskavatsus on koostamata, mõjuanalüüs on tegemata ning maksumäärad on tuletatud puhtalt riigieelarveliste ootuste põhjal. Selle eelnõu puhul ei jää üle mitte midagi muud kui korrata seda, mida eelmisel nädalalgi sai öeldud: see eelnõu on halva seadusloome näide, kus vastutav komisjon ei ole pidanud oluliseks isegi teisi komisjone kaasata. Kõigest sellest tulenevalt ei saa Vabaerakonna fraktsioon seda eelnõu mitte kuidagi toetada. Aitäh!

Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud Riigikogu! Kui nüüd rääkida sellest eelnõust, siis võiks öelda, et mida vähem on magustatud jooke, seda tervemad lapsed meil on. Selle eelnõu keskne eesmärk on ikkagi otsustavalt vähendada ülekaaluliste laste arvu.
Meie laste ja noorte ülekaalulisuse ning sellest tingitud tervisehädadega on pikalt tegeldud, kuid probleemid pole kuhugi kadunud. Arvestatav hulk kooliõpilasi on endiselt kas rasvunud või ülekaalulised. Seega on vaja tõhusamaid lahendusi, sh ka muudatusi maksupoliitikas. Loomulikult ei aita siin ainuüksi maksupoliitika, suhkru tarbimise vähendamisega tuleb võidelda kompleksselt, sest vaid nii jõuame käegakatsutavate tulemusteni. Kuid see maksustamine annab ka mingil moel oma panuse.
Väga selge on, et hinna kõrval mõjutab inimesi tervislikumalt tarbima ka senisest parem teavitustöö. Maitseharjumusi saab muuta sel moel, kui tootjad lähevad järk-järgult üle tervislikumatele retseptidele, vähendades jookides suhkrusisaldust. Kui me vaatame uuringuid, siis neid on tehtud: tervelt 50% ja enam koolinoori tarbib iga päev suhkruga magustatud jooke. Pahatihti ei anta endale aru, et pooles liitris limonaadis või energiajoogis on 50–56 grammi suhkrut.
Võib julgelt öelda, et kui see eelnõu seadusena vastu võetakse, siis väheneb ka haigekassa koormus. Ma soovitan teil kõigil lugeda juunikuises Müürilehes ilmunud artiklit "Kuidas mõistusega vältida evolutsiooni hammasrataste vahele jäämist? Intervjuu Tuul Sepaga." Siin on selgelt öeldud, et ülearuse suhkru tarbimine on meil levinud järk-järgult ja me kõik võiksime vähem suhkrut tarbida. Alustame siis suhkruga magustatud jookidest. Usun, et mingi aja pärast on meil ka ülekaalulisi lapsi ja täiskasvanuid vähem.
Kui me vaatame praegust pilti, siis arutelud juba käivad. Lapsevanematele on selgemaks saanud, et lapsele on otstarbekas öelda, et me täna limonaadi või kokat ei osta, jood vett. Aitäh!

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu 457. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 457 poolt hääletas 52 ja vastu oli 37 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Magustatud joogi maksu seadus on vastu võetud.

Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 458 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Maris Lauri Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella.)

Palun vaikust! Palun, Maris Lauri!

See on üks äärmiselt õnnetu eelnõu. Õnnetu igast aspektist, vaadates nii seda, mis seal sees on, kui ka seda, kuidas on toimunud selle menetlus. Menetlusprotsess oli ennekuulmatult käpardlik, alates sellest, et sinna suruti kokku asjad, mida oleks võinud täiesti rahulikult eraldi menetleda. Tuletan meelde, eelmisel nädalal me hääletasime siin mitu korda liiklusseaduse eelnõude üle, mis kõik käsitlesid erinevaid teemasid. Me oleks võinud ka selle eelnõu jagada osadeks ja arutada neid sisuliselt, nii et kõik oleksid aru saanud, millest me räägime ja kas need asjad on sisuliselt head või mitte.
Selle eelnõuga on äärmiselt segased lood. Siin on sees mõned head mõtted – sellised, mille poolt tahaks hääletada. Näiteks püsidividendide madalam maksumäär, mille pani ette eelmise valitsuse ajal tegutsenud majandusarengu töögrupp, mille liikmeks oli au olla ka mul endal. Kiita saab ka optsioonide maksustamisel tehtud muudatusi. Kuid siin eelnõus on asju, millega ei saa mitte kuidagi nõus olla. Panditulumaksust sai ühel hetkel laenude maksustamine. Hiilivalt liigub sisse n-ö tavaline kasumi maksustamine, eelkõige pankadele teistsuguse süsteemi kehtestamine. Me ei tea, millisel hetkel tuleb siia juurde võib-olla veel mõni sektor, mis praegusele valitsevale koalitsioonile väga ei meeldi.
Väga inetu oli see, kuidas toimus eelnõu menetlemine rahanduskomisjonis, st kiirustades, pidevalt midagi muutes. Nii et vahepeal ei saanud üldse enam aru, mida tehakse, kuhu liigutakse, milline on valitsuse mõte. Eelnõu sai oma sisulise kuju alles eelmise teisipäeva õhtuks ja kolmapäeval me pidime seda siin juba teisel lugemisel arutama. Ja see arutelu oli, ma ütleksin, olematu, sest komisjonipoolne esindaja ei teadnud midagi ega soovinud asjast rääkida. On selge, et sellisest menetlusest ei saagi midagi head tulla.
Me võime küll siin saalis asjast rääkida, aga ma võtan kätte ja tsiteerin ettevõtjaid ehk neid, kes peavad nende maksustamistega elama hakkama. Hinnang on hävitav, järgnevad tsitaadid: lühinägelik; populistlikud ühepäevaotsused; abitu lahmimine; mõttetu tõmblemine; maksupoliitikat ei ole; valitsuse maksupoliitika aluseks on põhikooli kohustusliku kirjanduse hulka kuuluv teos "Säärane mulk"; eesmärgi ebaselgus pikemas perspektiivis; raha tõstmine ühest taskust teise, vahel isegi teadmata, kust taskust võtta; tegutsetakse vaid selleks, et võimul olla; pidevad maksukatkestused, mis külvavad segadust ja ebakindlust, jätavad mulje, et valitsus ei tea ise ka, mis ta tahab või planeerib; jne, jne. Te võite seda kõike lugeda Äripäevast ja veel mõnest teisest lehest.
Järsku oleks valitsus võinud olla aus oma tegudes ja eesmärkides. Olekski kehtestanud astmelise tulumaksu, mitte selle sodi, mis tuli meile siia eelmise aasta lõpus. Olekski kehtestanud ettevõtete tulumaksu ja kaotanud investeeringute tulumaksuvabastuse. Olekski võinud ausalt välja öelda, et nende arvates peab Eesti ühiskonnas raha rohkem ümber jaotama: nendelt, kes pisut rohkem teenivad või on ettevõtlikumad, peab raha ära võtma ja jagama nendele, kellel on sissetulekud väiksemad, või nendele, kes rohkem karjuvad, või nendele, kes on nende poliitilised toetajad.
Võiks ju olla aus ja öelda, et meil ongi vasakpoolne valitsus, kes soovib n-ö sotsialistlikumaks minna. Just nii ütles ühe ministri nõunik – sotsialistlikumaks (venekeelses meedias, muide, mitte eestikeelses). Aga vasakpoolsusel pole ju rahva toetust, sest valitsuses on erakond, mis on justkui parempoolne, koguni konservatiivne. Ma ütlen justkui, sest tegelikult aetakse vasakpoolset poliitikat. See on sisult väga selgelt vasakpoolne poliitika. Halb seadus, halb seadusloome, halvad mõtted – seetõttu Reformierakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Andres Ammas Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Vabaerakonna fraktsiooni nimel on mul mitu korda olnud võimalus siit puldist valitsuskoalitsiooni veenda, soovitada, paluda: võtke aeg maha, mõtelge veel! Neid soovitusi meilt ega ka teistelt fraktsioonidelt ei ole kuulda võetud. Ma ei oska seda kommenteerida teisiti, kui et elevant on sellele valitsusele ikka väga kõvasti kõrva peale astunud. Poliitilist kuulmist on vähe.
Kiirustamine ja rapsimine, mis on ka mitme muu eelnõu puhul õigustatult ettevõtjate ja huvigruppide etteheidetes kõlanud, on sellegi eelnõu puhul silmanähtav. Teatud mõttes on see eelnõu koalitsiooni kogu praeguse maksupoliitika – või oleks õigem öelda maksukaose? – väljendus. See on kaootiline, kohati absurdimaiguline ja hägune. See on nagu, teate, see laste mänguasi, kaleidoskoop, et kui raputad, siis saad jälle uue tulemuse. Tuli IRL-i uus esimees Helir-Valdor Seeder, raputas seda kaleidoskoopi natuke ja pilt sai teistsugune. Mine tea, võib-olla muutub see pilt veel sellel aastal teistsuguseks – tulevad kohalikud valimised, mis ehk sunnivad ka seda kaleidoskoopi raputama. Lugupeetud sotsiaaldemokraatide liidril on komme just suvel aktiviseeruda ja uute kreatiivsete mõtetega välja tulla. Võib-olla juhtub nii seegi kord. Nii et ega me ei tea, kas me arutame tulumaksu põhimõtteid täna siin saalis mõneks ajaks viimast korda või tuleme nende juurde õige pea tagasi.
Selles eelnõus on mõtted nagu puder ja kapsad segamini. Siin on mõistlikke, tarku ja vajalikke mõtteid, millele kolleeg Maris Lauri juba tähelepanu juhtis. Siin on tehnilisi nüansse, mis ammu muutmist ja parandamist ootasid. Aga siin on ka näiliselt häid lahendusi, nagu ühisdeklaratsioonide taastamine, mis tegelikult ei ole eelnõus mitte sellisel kujul, nagu avalikkus ja valijad ootavad, vaid poolikul kujul. Ja siin on päris uitmõtteid, ütleksin, üsna ahneid ja salakavalaid mõtteid, mille abil tahetakse lihtsalt riigieelarvet täita. Vabaerakonna fraktsioon on varem öelnud, et sellisel kujul eelnõu me toetada ei saa ja tänagi hääletame selle eelnõu vastu. Aitäh!

Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Siin on põhimõtteliselt kõik öeldud. Kolleeg Vabaerakonnast luges enam-vähem üles nii head kui vead, mis selle asjaga kaasnevad. Põhimõtteliselt on ju kõik selge. Ei saa olla niimoodi, et me siin tegeleme mingite Brežnevi pakikeste vastuvõtmisega. Üks raamat on, nagu omal ajal oli seal pakikeses, "Väike maa" ja teine on mõne maailmaklassiku tippteos. Aitäh sellise Brežnevi pakikese eest! See on ilmselt omane teile, kes te vaatate pigem itta kui läände, ehkki läände vaatate ka, aga vales suunas.
Mida ma lühidalt ütlen? Ma ei küsi isegi lisaaega. Üks juhtpoliitik on rääkinud sellest, kuidas ta sulgeb ennast pimedasse tuppa, et helmeid sõrmitseda. Tulemus on masendav. Mitte ligilähedaltki see, mida üks meditatsioon ja valgustumine kaasa peaks tooma. Ja lõpetangi ammu teada piibelliku tõega: "Keda issand karistada tahab, sellelt võtab ta kõigepealt mõistuse." Siin on ka praegu selge mõistuse defitsiit. Aitäh!

Nendes oludes lõpetan läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 458. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 458 vastuvõtmise poolt oli 53 ja vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.

Ja nüüd Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 456 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Andres Herkel Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ma olen volitatud Vabaerakonna nimel teatama, et me seda eelnõu mitte mingil juhul ei toeta. Kui üldse on mõtet riigieelarve seadust muuta, siis tuleb seda muuta selles suunas, et parandada Riigikogu rolli riigieelarve menetlemisel. Talle tuleb anda siin rohkem võimalusi, kas või ära kaotada see rumalana paistev katuserahade jagamise institutsioon ja asendada see võimaluse korral viisakate muudatusettepanekutega. On vaja midagi niisugust, mis parandaks meie rolli riigieelarve menetlemisel ja muudaks selle ka nähtavalt väärikaks.
Sellest oli siin juttu Kristjan Kõljala raporti puhul. Aasta tagasi, kui ta selle esitas, räägiti ka, et kohe-kohe tulevad Rahandusministeeriumist need muudatused. Ilmselt ei osanud me uneski näha, et asi võtab niisuguse pöörde, et nende muudatuste peamine ja ainus sisu on võimaldada riigieelarve defitsiiti viimist ning seda nii eelmiste valitsuste kui ka tuleviku arvel. Sellist lühiajalist kasu, ma saan aru, peavad vasakule poole vaatavad parteid kahjuks loomulikuks. Aga väga raske on aru saada sellest, miks on IRL, kes on rääkinud riigieelarve tasakaalu põhimõtte põhiseadusesse viimisest, sellega kaasa tulnud.
Ma pidin hiljaaegu siin majas kolima ja leidsin selle käigus ühe vana toreda postkaardi, mille peal on kaks väärikat meest. Need on Tunne Kelam ja Mart Laar. Nende juures on loosung "Õiged otsused raskel ajal!". Tegemist oli Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniaga, mis toimus vist aastal 2004. Ja ma tahan siin täna väga soovida neidsamu õigeid otsuseid ka IRL-i saadikutele. Hääletage tingimata selle seaduseelnõu vastu, siis te hoiate järjepidevust oma erakonna varasemate positsioonidega. Me ei saa lubada lõtva eelarvepoliitikat. Ehkki ajad ei ole võib-olla praegu nii rasked, tuleb seda enam teha õigeid otsuseid, et meil ajad tulevikus raskeks muutuma ei hakkaks ja meil oleks siis vajalik tugevusvaru.
Meil võib ette tulla küsimusi riigieelarve defitsiidist või erakorralistest meetmetest siis, kui Euroopa Liidu toetusraha jääb väiksemaks, aga praegu ei ole kindlasti see aeg. Polemiseerisime natuke ka minu selja taga oleva Riigikogu esimehega eelnõu teisel lugemisel, et me tõepoolest ei tea seadussätteid vastu võttes, millal, millisel aastal neid tegelikult rakendatakse. Küll aga me teame riigi eelarvestrateegia tõttu seda, et priske miinus on juba järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks planeeritud. Seega, see seadus on valitsuse vastutustundetu eelarvepoliitikaga seotud ja me oleme väga selgelt selle vastu. Aitäh!

Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Erinevalt eelkõnelejast ma ei arva, et on vahet, kes eelarve kihva keerab, kas Riigikogu või valitsus. Tõenäosus, et see juhtub Riigikogus, on siiamaani palju suurem olnud. Arvestades vastandlikke huve, pooldan ma seda, et täitevvõim saab oma põhilise dokumendi eest ise vastutada. Siiamaani ei olnud sellega probleeme. Aga see praegune on kindlasti viimaste aastate kõige räpasem eelnõu, mis on valitsusest tulnud. Nii halba seadust ei ole tõenäoliselt siin Riigikogus väga pikki aastaid vastu võetud. On ääretult kahetsusväärne, et selle esitab institutsioon, kes peaks vastutama selle eest, et kulud ja tulud oleksid omavahel seotud ja tehtaks parimaid võimalikke otsuseid.
See on 51 hääle eelnõu ja see on küsimus, mida on ju tahetud kirjutada põhiseadusse. Seesama IRL on tahtnud seda kirjutada põhiseadusse. Euroopa Liit on teinud ka otsuse, et see kirjutatakse kas põhiseadusse või põhiseaduslikku seadusse, et riigieelarved peavad olema tasakaalus. Selle eelnõu kõik muud aspektid on igatahes viiendajärgulised võrreldes sellega, et siia kirjutatakse sisse reegel, et istuv valitsus peab kulutama ja teised peavad kärpima, et istuv valitsus peab kulutama üle jõu, st minema struktuursesse miinusesse. Seda, et ta üle jõu kulutab, tunnistab see seadus ise, sest näeb kolmeks aastaks ette üle jõu kulutamise ja seejärel kohustuse järgmistele valitsustele eelarvet kärpida. Kärpimise kohustus on paratamatult, sest kulutatud on üle jõu. Järgmistel valitsustel on väga karm ülesanne kärpida eelarvet olukorras, kus euroraha kaob ja tõenäoliselt on lõppenud ka ajutine majandusbuum, mis Euroopas praegu alanud on.
Valitsus paneb sisuliselt siiamaani tuima, rääkides nädalavahetusel jälle sellest, kuidas valitsus elavdab majandust ja tõmbab seda käima, nagu tõesti Brežnevi ajal räägiti. Selles mõttes palju õnne, IRL! Majandus on tegelikult lausa bensiiniaurude pealt käima tõmmatud, sellepärast et kasv on väga suur. Üle 4% on praeguses majanduskeskkonnas väga kõrge kasv. Inflatsioon on Euroopa kõrgeim, üle optimaalse 3,5%. See kõik näitab, et majanduse elavdamise jutt on ebaadekvaatne. Jooksevkonto on läinud miinusesse, mis ei ole ebaloomulik, juhul kui me oleme investeeringutele atraktiivsed. Aga kui see toimub lihtsalt valitsuse kulutamise, rahakallamise tulemusena, siis see on tegelikult majanduse huvidele vastu.
Kõige hullem on see, et meil on tööturg üle kuumenenud. Meil ei ole enam vabu töökohti. Meil on raskusi uute projektide käivitamisega ja ressursside tootlikumatesse harudesse ülekandmisega. Lolli raha – ja siin on tegemist lolli rahaga – majandusse kallamine ainult süvendab kõiki neid kuumenemise märke, mida aina peale tuleb, sõltumata sellest, et valitsuse otsused ei ole veel jõustunud. Väikeriik, eriti vaesem riik peab olema keskmisest targem. Ka reitinguagentuurid ei anna meile kunagi maksimaalset reitingut, sest me ei ole usaldusväärsed oma väiksuse, volatiilsuse ja vaesuse tõttu. Me ei suuda kõiki riske maandada. Ainus viis riske maandada on tegelikult olla rahanduslikult tublimad kui teised. Praegu me kukume kõige kehvemate Euroopa riikide hulka. Me kasutame maksimaalselt ära oma võimalused ja teeme struktuurselt erakordselt lolle otsuseid.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Me kukume eelarvepoliitiliselt Euroopa põhja. Valitsus ajab lolli juttu mitte ainult majanduse elavdamise teemal, vaid läheb ka iseendaga vastuollu. Pool protsenti praegustes eelarvekavades ei ole ilmselt see piir, mille abil suudetakse oma lubadusi täita. Seda on öelnud eelarvenõukogu ja seda näitab ka värske pangaprognoos, mis näeb ette, et meie eelarve kukub mitte 0,5%-sesse, vaid 1,1%-sesse struktuursesse defitsiiti. Lubadustele orienteeritud valitsus kindlasti kärpimistega hakkama ei saa – seda me oleme näinud.
Eraldi teema on muidugi selle eelnõu puhul Sven Sester ja IRL. Mees, kes on meie hulka tulnud tohutu rõõmsalt, endal nägu ees, nagu telliks seitsmendat õlut, endal kõht täis oma söödud sõnu. Ta rääkis siin kiusatustest hoidumisest – enne seda, kui ta sai uude valitsusse. Ta rääkis sellest, kuidas see seadus kehtestab uued mängureeglid, et me nüüd mängime justkui teiste reeglite järgi. Tsitaadid on pärit aastatest 2011, 2012 ja 2013. Ta on olnud siin puldis väga uhke selle üle, kuidas tema on tegelikult see, kes hoiab rahandust korras. Ja niipea, kui tal õnnestus saada uude valitsusse, kõik kadus. Siis oli ta plaanikomitee esimees, kes jagas fonde ja limiite ning otsustas, kui palju kasvab majandus, olles veel uhke ka siin. See on kohutavalt kurb.
Ja kohutavalt kurb on seegi, et IRL-is ei ole toimunud mitte mingit meeleparandust. Täpselt samasuguse hoiakuga on ametisse tulnud Toomas Tõniste. Täpselt sama hoiak on Helir-Valdor Seederil. Kiidetakse praegust valitsust, kes läheb ajalukku eelarve ja rahanduse lõhkumisega. Kõik need maksumuudatused on köki-möki võrreldes sellega, mis on selle seaduse mõte. Aga eriti hull on selle seaduse mõte olukorras, kus me oleme teinud ka halbu maksuseadusi, millest me nüüd juba sõltume, millest me lahti ei saa ja mis veelgi raskendavad meie eelarveolukorra parandamist.
Nii et tegelikult peaks Sven Sester üldse poliitikast tagasi astuma. Tema on see, kes edaspidi figureerib kõigis paberites inimesena, kelle juhtimisel tehti saatuslikud otsused, mis sunnivad järgmisi valitsusi vigu parandama ja viivad meie maine põhja. Tore muidugi, et siin on ka Margus Tsahkna, kes on kaasosaline. Ka tema ei peaks siin saalis olema peale seda, mida ta on poliitikasse uuendusena, selle nn seisaku murdmisena toonud. Täna on kurb päev.

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, kuna eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 91 Riigikogu liiget.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 456. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 456 vastuvõtmise poolt oli 53 ja vastu 38 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Riigieelarve seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 452 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde. Austatud Riigikogu, kas võime minna lõpphääletuse juurde? (Hääl saalist: "Jaa!")
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 452. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 452 vastuvõtmise poolt oli 79 ja vastu 7 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu 415 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu 415. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 415 vastuvõtmise poolt oli 78 ja vastu 7 Riigikogu liiget, erapooletuid oli 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 462 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 462. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 462 vastuvõtmise poolt oli 76 ja vastu 6 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse (Nagoya protokolli rakendamine) eelnõu 444 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse (Nagoya protokolli rakendamine) eelnõu 444. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 444 vastuvõtmise poolt oli 76 ja vastu 6 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Looduskaitseseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu 463 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ka siin ei ole läbirääkimiste soovi, läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu 463. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 463 vastuvõtmise poolt oli 73 ja vastu 6 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Kiirgusseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 464 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ka siin ei ole soovi läbi rääkida. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 464. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 464 vastuvõtmise poolt oli 76 ja vastu 6 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Meie 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu 443 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu 443. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 443 vastuvõtmise poolt oli 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Keskkonnaseire seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 416 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised, aga ei ole soovi läbi rääkida. Läheme lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 416. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 416 vastuvõtmise poolt on 76 Riigikogu liiget ja vastu 1 Riigikogu liige, erapooletuid on 5. Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 455 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ka siin on läbirääkimiste soov olematu. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 455. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Hääletustulemus on selline: poolt 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei olnud ja erapooletuid ei olnud. Järelikult on riigivaraseaduse muutmise seadus vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 449 teine lugemine. Ettekandja on majanduskomisjoni liige Erki Savisaar. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Annan teile väikse ülevaate majanduskomisjoni menetlusest esimese ja teise lugemise vahel. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus k.a 2. mail. Esimene lugemine toimus 17. mail ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 31. maiks laekus eelnõu kohta viis muudatusettepanekut, millest kaks olid identsed.
Komisjoni poole pöördusid eelnõu menetluse kestel mitmed kodanikud ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Komisjonile andsid ratifitseeritava lepingu kohta oma arvamuse Riigikontroll ja õiguskantsler. Enne eelnõu menetlusse võtmist oli komisjon tegelenud kahe kollektiivse pöördumisega Rail Baltica teemal, mille käigus oli komisjoni liikmetel võimalik põhjalikult tutvuda kõigi esitatud poolt- ja vastuargumentidega.
Oma arvamusega komisjoni poole pöördunud isikutel võimaldati osaleda komisjoni istungil, et nad saaksid oma seisukohti tutvustada ja põhjendada. Laekunud muudatusettepanekuid arutas juhtivkomisjon 7. juunil komisjoni töörühmas, kuhu olid lisaks eelnõu algataja esindajatele MKM-ist kaasatud ka spetsialistid Riigikontrollist ja Õiguskantsleri Kantseleist. Eelnõu tekst toimetati keeleliselt kahe lugemise vahel. Kõik eelnõu kohta laekunud arvamused ja komisjoni istungite kohta koostatud protokollid on täismahus kättesaadavad Riigikogu kodulehel.
Majanduskomisjon arutas eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil oma kahel istungil. 29. mail oli Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja majanduskomisjoni ühisistung, kus Riigikontroll tutvustas enda koostatud materjali ehk ülevaadet Eesti, Leedu ja Läti valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta ja toimus ka arutelu. Istungile olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleri nõunik Anti Moppel, majandus- ja taristuministri nõunik Peeter Kadarik, Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Mari Lahtmets, Välisministeeriumi Euroopa osakonna teise büroo nõunik Piret Nõmmela, Välisministeeriumi juriidilise osakonna esimese büroo direktor Peter Pedak, õiguskantsler Ülle Madise, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel, õiguskantsleri büroo ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, õiguskantsleri büroo kommunikatsioonijuht Janek Luts, riigikontrolör Alar Karis, Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo, Riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Kaire Kuldpere ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo rääkis, mida Riigikontroll oma ülevaate tegemise käigus leidis ja tehtud soovitustest. Rail Balticu projekti elluviimine ja selle hilisem haldamine toob kaasa palju õigussuhteid, millest tulenevad õigused ja kohustused. Esimene õigussuhete ring tekib Eestil Euroopa Liiduga. Peamised allikad on TEN-T-määrus, kus on antud suunised üle-euroopalise taristuvõrgustiku arendamiseks, ning CEF-määrus, selle rahastamiseks väljatöötatud Euroopa ühendamise rahastu.
TEN-T-määrusest tuleneb kohustus rajada Rail Balticu kiirraudteeliin trassile Tallinn–Pärnu–Ikla koos kõigi TEN-T põhivõrgu raudteeliinile kohalduvate nõuetega hiljemalt 2030. aasta lõpuks. Määruses ei ole sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes nõudeid ei täida. CEF-määrus ei reguleeri Rail Balticu ehitamist, see reguleerib TEN-T-määruses ette nähtud raudteevõrgustiku rahastamist. Rahastamislepetega on Eesti võtnud kohustuse kaasrahastada projekte ja tegevusi.
Teine õigussuhete ring tekib Eesti ja Rail Balticu arendamise projekti koordinaatori, rahvusvahelise äriühingu RB Rail AS vahel, mille asukoht on Riias. Nende suhete õiguslikuks aluseks on lepingud, mille on omavahel sõlminud aktsionärid. Eestile sellest aktsiaseltsi lepingust otseselt kohustusi ei tule, sest Eesti pole RB Rail AS-i aktsionär. Aktsionäriks on Eesti riigile kuuluv tütaräriühing ning need õigussuhted alluvad Läti õigusele.
Kolmandaks, Riigikogule esitatava kokkuleppe ratifitseerimisega võtab Eesti kohustuse ehitada oma territooriumile uue rööpmelaiusega raudteeliin. Sama kohustuse võtavad ka Läti ja Leedu. See kokkulepe ei muuda ega lõpeta Euroopa Liidu ees võetud kohustusi – Eestil on jätkuvalt TEN-T-määrusest tulenev kohustus ehitada välja raudteeliin Rail Baltic. Riigikontroll ei anna oma ülevaates soovitusi, kas kokkulepe tuleks ratifitseerida või mitte, vaid toob välja tagajärjed, kui leping jäetakse ratifitseerimata.
Esiteks suureneb risk, et mõni Balti riik jätab Rail Balticu välja ehitamata. Teiseks võivad järgneda õiguslikud tagajärjed, mis tulevad CEF-lepingutest ja TEN-T-määrusest. CEF-lepingute puhul ei ole võimalik üheselt öelda, mis juhtub, kui mõni liikmesriik otsustab projekti pooleli jätta. Sellisel juhtumil on Euroopa Komisjonil suur kaalutlusvabadus. Kolmandaks võib lepingu ratifitseerimata jätmine vähendada Balti riikide võimalust saada tulevikus rahastust.
Risk on ka see, et Riigikogule ei ole esitatud eelnõu, mis annaks vastuse küsimusele, kui suur kohustus riigile võetakse. Esitatud info on vastuoluline ja eelnõu ei täida normitehnilisi nõudeid. Seletuskirjas mainitakse, et vaja on riigipoolset baasrahastamist. Riigikogu võiks määrata rahaliste kohustuste ülempiiri. Analüüsid on näidanud, et suured infrastruktuuriprojektid lähevad oodatust kallimaks ja võtavad planeeritust enam aega. Ka Euroopa Kontrollikoja aruanne kinnitas, et projektid lähevad kallimaks. Lisaks ei ole kokkuleppes ühtegi mehhanismi, kuidas peaksid osapooled käituma. Kui rahastus väheneb, annab kokkulepe kaks võimalust: pooled võivad nõuda lepingu muutmist või lepingust taganeda. Oluline on siin sõnapaar "oluline vähenemine". Riigikontrolli hinnangul on taganemise sätte kasutamine ettearvamatu, sest iga osaline võib seda olulisust erinevalt defineerida.
Tuleb aru saada, et selline projekt muutub kallimaks järk-järgult, iga lisatööga, mis aktsepteeritakse. Kui hange või ka ehitusleping läheb kallimaks, siis rahastus ei suurene ning riik peab selle riigieelarvest kinni maksma. Mitmeid suuri hankeid ei korralda Eesti. Seega tekib küsimus, kellel on õigus kavandatust kallimat hanget heaks kiita. Kas selleks on RB Rail AS, Rail Baltic Estonia OÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Riigikogu? Kui see õigus on Riigikogul, siis kas luba küsitakse enne või pärast.
Projekt kestab üheksa aastat ja kaks järgmist Riigikogu koosseisu puutuvad selle projektiga kokku. Arvestades projekti mastaapsust, riske ja ajalist kestust, soovitab Riigikontroll eri asutustel omavahel suhelda. Ülle Madise ütles, et eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei võeta ratifitseeritava lepinguga Eestile olulist rahalist kohustust ega loovutata teistele riikidele otsuste tegemise õigust. See leping on käsitletav kolme riigi ühiste kavatsuste kokkuleppena. Riigikogu peaks siiski olema selle projekti realiseerimise suhtes tähelepanelik. Ta selgitas, et kohustus projekti kaasfinantseerida tuleneb teistest lepingutest, mis on sõlmitud valitsuse tasandil. Lepingud Euroopa Liidu abiraha kasutamise kohta ei ole välislepingud. Madise lisas veel soovituse, et järgmisi lepinguid, millega võetakse Eestile olulisi varalisi kohustusi, tuleks täpsemalt jälgida. Laiemalt võiks arutada, milline peaks olema Riigikogu kaasamise mehhanism, kui küsimuse all on n-ö euroraha ja kaasfinantseerimine.
Tarmo Olgo selgitas, et CEF1 sõlmiti aastal 2015 ja CEF2 aastal 2016. Esitatud on ka taotlus järgmiste rahaliste lepete sõlmimiseks (CEF3). CEF-lepingust ei tulene Eestile otsest kohustust, et Rail Baltic tuleb Tallinnast kuni Poola piirini valmis ehitada. Küsiti riigi eelarvestrateegia ning selle kohta, kuidas on võetav kohustus ja Riigikogu rolli piiramine omavahel kooskõlas. Küsiti ka, kas Riigikontroll on tuvastanud selle, et riigi eelarvestrateegias on Rail Balticust kirjutatud, ning kas riskid on maandatud. Rahandusministeeriumi esindaja Kaie Koskaru-Nelk selgitas, et Rail Balticu vahendid on strateegiasse planeeritud ja riigieelarves nähtavad. Praegu ei ole projekt tervikuna kaetud, aga järgmise aasta strateegiaga kajastatakse kogu projekti. Riigieelarve seletuskirjas tahetakse välja tuua pikemaajalised investeeringud ehk objektid, mida praegu planeeritakse. Iga-aastane riigieelarve kajastab kõiki eri seaduste kohta tehtud otsuseid.
Tarmo Olgo selgitas, et CEF-määruses on tuvastatud riigi kohustused, mida riik on lubanud ise finantseerida. Ta lisas, et pole üheselt selge, kas Rail Balticu ehitamine arvestatakse riigi bilanssi või Eesti riigi tütarettevõtte bilanssi. Kui esimesse, siis on riigieelarves kulutusi ette näha, teisel juhul võib riik kaasfinantseerida kapitali sissemaksete kaudu. Alar Karis selgitas, et hangetega võivad asjad kallimaks minna. Ta ütles ka, et tahetakse, et ülevaates toodud riskid oleksid maandatud ja parlamendiliikmetel oleks mehhanism projekti sekkumiseks.
Jürgen Ligi küsis tasakaalu probleemi kohta. Kaie Koskaru-Nelk selgitas, et kuluna kirjapandu läheb otse positsiooni kajastusse, aga finantseerimistehing ei lähe. Toomas Kivimägi selgitas, et E&Y uuringu järeldus on, et infrastruktuur on pikas perspektiivis isetasuv, aga neli-viis aastat tuleb igal riigil peale maksta, kui raudtee on valmis. Jutt on taristust, millele tuleb peale maksta. Tasuvusuuringu järgi pole vedajatele mingit pealemaksmist ette nähtud. Küsiti ka eelarvekulude suuruse kohta. Toomas Kivimägi vastas, et esimesed neli-viis aastat tuleb Eestil igal aastal maksta circa kaks miljonit.
Toomas Kivimägi juhtis tähelepanu sellele, et Riigikogu ülesanne on kokkulepe kas ratifitseerida või mitte. On oluline rõhutada, et see kokkulepe ei muuda ühtegi Euroopa Liidu ees võetud kohustust ega lisa midagi juurde. Pigem on tegemist kolme riigi ühiste kavatsuste protokolliga. Kui lepet ei ratifitseerita, on sellel TEN-T-määrusest tulenevad õiguslikud tagajärjed. Loobumise argument ei saa olla see, et ei teata, milline on järgmine Euroopa Liidu rahastamise periood. Tarmo Olgo ütles, et sellega peab arvestama, et Euroopa Liit ei anna praegu ühtegi volitust järgmiseks perioodiks. CEF-lepingutega, nende kokkulepetega on olukord keerulisem – kui riik need tegevused ära teeb, siis võib komisjon asuda seisukohale, et raha tagasi ei nõuta. Põhjenduse kaalutlus ei ole ära määratud, komisjon võib otsuseid teha erinevalt. Komisjon võib hinnata, kas on saavutatud eesmärgid, milleks raha küsiti.
Andres Metsoja selgitas, et ühtekuuluvusfondist on antud vahendeid selge eesmärgiga ning iga uue projektiga võetakse riske. Märt Sults küsis, kuidas saaks nii teha, et ei makstaks suuremaid summasid, kui on kokku lepitud. Ahti Kuningas kinnitas, et uues uuringus on sees ka Kaunase ja Vilniuse vaheline lõik. Henn Põlluaas ütles, et Riigikogu on protsessist välja jäetud, sest siiani ei teata, kui suur on projekti tegelik maksumus ja Eesti rahaline kohustus. Alar Karis lisas, et üks ettepanek oligi, et valitsus teeks analüüsi selle kohta, kui projekt läheb kallimaks ja selle kestus on pikem kui rahastusperiood, sest siis teatakse riskikohti.
13. juunil toimus eelnõu arutelu enne teisele lugemisele saatmist, kui vaadati läbi muudatusettepanekud. Komisjoni istungile olid kutsutud MKM-i transpordi asekantsler Ahti Kuningas, õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ning transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Andres Lindemann, samuti majanduskomisjoni poole pöördunud kodanik Karli Lambot.
Karli Lambot tegi kokkuvõtte oma olulisematest seisukohtadest. Ahti Kuningas ütles, et MKM vastab Priit Humali, Karli Lamboti, Illimar Pau ja Raul Vibo esitatud küsimustele, kuid vastus ei ole veel valmis, kuna päring saadeti MKM-i alles neljapäeval. Uuringu analüüsi oleks mõistlik teha koostöös Ernst & Youngiga. Päringus esitatud argumentatsioonis on vastuolusid. Näiteks, ühtpidi väidetakse, et Rail Balticul kulub arvutatust vähem kütust, mis tähendab, et ka aktsiisi laekub vähem. Samas väidetakse teises punktis, et negatiivne keskkonnamõju on arvestatust suurem, mis peaks tähendama suuremat kütusekulu.
Tarmo Kruusimäe arvas, et alati pole mõistlik tuua uuringutest välja üksikuid näitajaid, projekti tuleks vaadata tervikuna. Karli Lambot ütles, et Ernst & Youngi analüüsis on erinevaid keskkonnamõjusid arvesse võetud, kuid oma ettekandes soovis ta keskenduda ainult peamistele vigadele. Raivo Põldaru küsis, miks on Ernst & Young oma analüüsis kasutanud EURO II emissioonistandardile vastavate veoautode näitajaid. Selliseid veokeid ei ole Euroopas käesoleval sajandil enam toodetud. Ahti Kuningas kinnitas, et MKM vastab kõigile esitatud küsimustele.
Komisjoni istungil tehti ka menetluslik otsus: juhul kui eelnõu võetakse Riigikogu erakorralise istungjärgu päevakorda teisele lugemisele, tuleks läbi viia ka eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Küsimused ettekandjale. Arto Aas, palun!

Aitäh! Rail Baltic on kindlasti vajalik Eesti majandusele, Eesti turismi- ja logistikasektorile, kuid ka laiemalt, st geopoliitiliselt. Aga see ei tähenda, et mõjuanalüüsid ei peaks olema põhjalikud ja kõik küsimused vastatud. Ka siit komisjoni protokollist, mida te nii usinalt ette lugesite, jäi mulje, et mingid küsimused on siiski jäänud vastuseta, sest nad saabusid justkui viimasel hetkel. Jutt on 13. juuni istungist, kus öeldi, et MKM-il veel vastuseid ei ole. Minu esimene küsimus on, kas tänaseks päevaks, 19. juuniks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt laekunud ammendavad vastused, et kõik analüüsid on täpsed ja mõjuhinnangud olemas, et me ei teeks siin täna rutakat või rumalat otsust. Palun sellele ammendavat vastust!

Aitäh! Ka minister vastas siin viimases infotunnis, et kõik uuringud on tehtud vastavalt Euroopa Komisjoni kehtestatud reeglitele. Ning sellele küsimusele ei olnud MKM-il tõesti vastust sellepärast, et pöördumine tuli mõni hetk enne istungi algust. Ernst & Young ei ole tänaseks põhjalikku vastust andnud, aga kõikidele olulistele küsimustele on minu arvates vastatud.

Andres Ammas, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Palun täpsustage siiski veel kord, milline roll jääb peale tänast otsust, kas lepe ratifitseerida või mitte, nii praegusele, järgmisele kui ka ülejärgmisele Riigikogu koosseisule kogu selles protsessis.

Aitäh! Majanduskomisjon otsustas seda eelnõu täiendada ja lisada, et valitsus peab iga aasta koos riigieelarvega esitama ka objektide loetelu, mis järgmisel aastal ehitatakse, ja planeerima nende rahastuse. Riigikogul on siis võimalus seda jälgida ja täpsustada. Lisaks sellele peab kas RB Raili või MKM-i esindaja iga aasta käima majanduskomisjonis ja andma ülevaate kogu projekti kulgemisest.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Ernst & Youngi analüüsist tuleb välja, et 30 aasta jooksul toob terve see projekt Eesti riigile 4 miljardit eurot kahju. Seda väidet ei ole vaidlustanud ka minister Kadri Simson. Minu küsimus on, kas valitsus ja Riigikogu rahanduskomisjon on asjast teadlikud. Ja mis eelarveridade arvel tuleb see 4 miljardi eurone kahju kanda – on see pensionid, on see haridustöötajate palk, on see riigi reservfond?

Aitäh! Te olete küll kuskilt midagi valesti välja lugenud, sest uuring räägib sellest, et kasu on 4 miljardit. See on sotsiaal-majanduslik kasu. Eesti riigil tuleb selle raudtee rajamise ajal kanda teatud ülalpidamiskulusid, mis on hinnanguliselt kuni 2 miljonit aastas. Samas, kui projekt käivitub planeeritud kujul, siis majandab raudtee ennast ise ära ja riigile mingeid täiendavaid püsikulusid ei kaasne. Sotsiaal-majanduslik tulu, mis Eesti riik sellest saab, on märkimisväärne ja selles suhtes on see projekt kindlasti väga oluline.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Me teame, et trassi ette jääb ligi 650 maaüksust, millest osa tuleb sundvõõrandada. On avalikult välja öeldud, et inimeste heaolu nimel kavatsetakse rakendada turuhinda. Aga kinnisvaraekspertide hinnangute põhjal võib öelda niimoodi, et kui väljaspool Tallinna ostetakse teatud kinnistud ja üksused ära turuhinnaga, siis nende omanikud ei saa tegelikult endale samaväärset elamist asemele osta. Kas sellele on mõeldud?

Aitäh! Eks iga juhtum on omanäoline, igat sellist maaüksust vaadeldakse eraldi ja pakutakse ka inimestele sobivaid lahendusi. Ma väga loodan, et lõpuks jõutakse kõigi maaomanikega kokkuleppele.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Viimasesse aega jääb mitu hästi kehva näidet sellest, kuidas valitsus – tegelikult selle juhtpartei – on üleolevalt ja kaunis rohmakalt suhtunud tõsistesse päevaküsimustesse, mis ühiskonnas ühe või teise suure otsusega seotult kerkinud on. Olgu selle näiteks nooremate kuusikute raiumine riigimetsas, mille te siin nädal aega tagasi läbi surusite, või üks pikalt oodatud suure liiklussõlme lahendus Tallinnas, mille puhul paraku tundub, et paljude kohalike inimestega ja olemasoleva keskkonnaga arvestamine on lihtsalt kõrvale lükatud.
Mina pean Rail Balticut hästi suure geostrateegilise tähtsusega projektiks. Seda olulisem on, et selle ettevalmistus ja läbiviimine oleks tehtud vastutustundlikult, ettenägelikult ja läbipaistvalt. Mu küsimus on, kas te võite kinnitada, et kõik need küsimused, mis on õhku tõstetud, on saanud ammendavad vastused. Ja kas te võite ka kinnitada, et keskkonnaga arvestatakse nii, et mõju sellele on võimalikult minimaalne.

Aitäh! Minu hinnangul on kõikidele olulistele küsimustele piisavalt põhjalikult vastatud. On tehtud mitmeid uuringuid. Viimane, mis valmis hiljuti, annab minu meelest samuti väga häid ja olulisi vastuseid. Ja on ka seda kinnitatud, et keskkonnaga on maksimaalselt arvestatud ning keskkonnamõju on nii väike, kui sellise projektiga võimalik on. 

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea ettekandja! Siin on nüüd mitu asja kõlanud, aga ma ei jõua kõigile minutiga tähelepanu juhtida. Aga olulised küsimused küll vastust saanud ei ole, rahastamise kohta kohe kindlasti mitte. Teie erakonnakaaslane Kadri Simson teatas meile siin suurte silmadega nädal tagasi, et raha tuleb riigieelarvest, et niimoodi rahastamine käibki.
Ma ikkagi esitan sellesama küsimuse, mille küsis Külliki Kübarsepp, et kust see raha tuleb. Te räägite meile, et kasu on sotsiaal-majanduslik ja see on 4 miljardit. Kas see 4 miljardit sotsiaal-majanduslikku kasu, mille puhul me kõik teame, et see on välja mõeldud ja valede sisendandmetega saadud, laekub kuidagi riigieelarvesse? Kas selle raha võiks ka näiteks pensionideks maksta? Või kuidas te seda 4 miljardit sotsiaal-majanduslikku kasu riigieelarves liigutate?

Aitäh! Sotsiaal-majanduslik kasu ei ole mingi konkreetne number, mis laekub kuskile riigieelarvesse. See on üleüldine heaolu tõus Eesti riigis ja seda tunnetab iga inimene ise. Rahastamine käib tõesti läbi riigieelarve – ega riik ei saagi ju midagi teistmoodi rahastada. Kas selle raudtee jaoks võetakse laenu või laekub vajalik summa maksudest, selgub iga aasta eraldi. Me räägime ikkagi väga pikast perioodist ja iga aasta on omanäoline. Aga kui me vaatame seda mahtu, millest siin on räägitud, s.o 250–300 miljonit kogu projekti peale üheksa aasta jooksul, siis see ei ole kindlasti selline summa, mis Eesti riigile üle jõu käib. Ma olen täiesti veendunud, et see raha leitakse. Lisaküsimus on muidugi see, kui palju tehakse selle raames regionaalseid projekte. Nende üle veel arutlused käivad. 

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, mul on teile selline palve: kuna te komisjonipoolse ettekandjana teate väga hästi kõiki pooltargumente, siis palun looge visioon olukorrast, kui see raudtee on valmis. Mis toimub siis Eesti eri majandusvaldkondades? Ja veenge ümber need mehed ja naised, kes on täiesti veendunud, et Rail Baltica ei ole hea projekt. Nad alustavad sellest, et see projekt on mitmeski küsimuses põhiseadusvastane, kulutab palju maavarasid ja see 240 kilomeetrit tunnis ei olevat kõige kasulikum piirkiirus. Looge mõne sõnaga visioon, et need inimesed, kes on selle projekti vastu, saaksid aru, et see on üks väärt asi. Ärge rääkige nende tüüpiliste lausetega, mis kõikides tasuvusuuringutes kirjas on, rääkige inimkeeli!

Aitäh! Esimene oluline asi, mis tänu Rail Balticule tuleb, on näiteks trammitee Tallinna lennujaamast sadamasse. See on samuti üks osa sellest trassist ja kindlasti oluline nii linna arengule kui ka kõigile Eestit külastavatele turistidele, kes seda teed pidi liiguvad. Teiseks lüheneb oluliselt sõiduaeg Pärnusse ehk suureneb Pärnu potentsiaal turismikeskusena. Loomulikult lühenevad ka sõiduajad järgmistesse sihtpunktidesse, mis on Riias ja Vilniuses.
Eks siinkohal on räägitud ka sellest, et Soome huvi on järjest suuremaks läinud. Järjest rohkem räägitakse ka tunnelivõimalusest. Selle projekti puhul arvestatakse, et Soome poolt tuuakse kaupasid Rail Balticule laevadega. Teiseks on projektiga kaasa tulnud ka Poola, mis tähendab, et see osa raudteest, mis oli tõesti aeglane, muutub aastaks 2030 kiiremaks. Kas kõigis lõikudes kiiruse 240 kilomeetrit tunnis peale? Tõenäoliselt mitte, aga vähemalt 160 peale. Nii et sõiduajad lühenevad oluliselt ja see ongi see, mis pakub rohkem liikumisvõimalusi nii inimestele kui ka kaupadele.
Nüüd, mis puutub kiirusesse, siis reisirongi kiiruseks on praegu valitud 240 ja kaubarongi puhul 120 kilomeetrit tunnis. Kas seda on palju või vähe? See kõik on suhteline. Ütleme, et kauba veoks on see 120 täiesti piisav. Kas reisiliiklus, see raudtee inimeste transportimisel võiks veelgi kiirem olla? Loomulikult võiks. See, kui me saame Pärnusse 45 minuti asemel 20 minutiga, on jälle oluliselt parem. Aga seal tekivad tehnilised probleemid. Kui me teeme selle raudtee kiiremaks kui 240 kilomeetrit tunnis, siis ei saa sama tee peal enam liigutada kaupasid, sest raudteekalded lähevad liiga suureks. See 240 on kompromiss – sellist raudteed on võimalik kasutada nii reisijate kui ka kauba veoks. Seega on see minu meelest tänastes oludes parim lahendus.

Krista Aru, palun!

Härra juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Oma ettekande alguses te väitsite, et Ernst & Young ei ole jõudnud veel vastata nendele etteheidetele, mis nende analüüsi kohta on tehtud. Samuti pole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suutnud vastata üles kerkinud probleemidele ja kodanike esitatud küsimustele, mis on väga tõsised. Teisalt te vastasite, et kõik olulised probleemid on juba lahendatud. Millised on need argumendid, et majanduskomisjon on saatnud lõpphääletusele seaduseelnõu, mille puhul on tegelikult küsimused vastuseta?

Aitäh! Ernst & Young on oma uuringu teinud vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele. Nende juhtnööride järgi arvutatakse kõigi suurte Euroopa projektide tasuvust. Ja ma usun, et nad on oma tööd hästi teinud. Euroopa Komisjon on selle uuringu ka üle vaadanud ja tulemusi kinnitanud. Eesti jaoks on see igal juhul tasuv projekt ja kõigile neile küsimustele, mis puudutavad Eesti keskkonda ja majandust, on minu meelest väga hästi vastatud.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kõigepealt ma täpsustan seda vastust, mida te tsiteerisite ja mis anti minu küsimusele komisjonis. See vastus tegelikult pigem kordas küsimust, kui oli vastus. Me ei saanud teada, mida arvab Rahandusministeerium selle eelarvekoormuse kujunemisest, kas see on kulu või investeering. Pigem jäi õhku, et see muutub kuluks ja see, et tegemist on aktsiaseltsiga, ei muuda midagi.
Aga mu küsimus on tasuvuse kohta. Kas teil on käepärast Ernst & Youngi numbreid selle kohta, kui suur osa selle projekti kasust on mõõdetamatu, sotsiaal-majanduslik ja keskkonnakaitseline? Kas ma eksin, öeldes, et see suurusjärk on umbes kaks kolmandikku? Kas teile on need numbrid teada või ütlete, kust ma saaks need teada?

Aitäh! Neid numbreid mul siin praegu kaasas ei ole, aga need kõik on Ernst & Youngi uuringus olemas. Ütleme niimoodi, et enamik sellest kasust on sotsiaal-majanduslik. Otseste kulude-tulude poole pealt peaks raudtee n-ö jooksvalt ära tasuma, ennast ära majandama, aga kindlasti ei teeni ta Eesti riigile rahaliselt seda investeeringut tagasi. Nii et enamik sellest kasust on sotsiaal-majanduslik.

Artur Talvik, palun!

Aitäh, esimees! Hea ettekandja! Ma tulen tagasi E&Y tasuvusanalüüsi juurde. Siin on korduvalt öeldud, et seal on tehtud valesid arvutusi ja seda võiks ka otseselt pettuseks nimetada. Te küll ütlesite ja minister siin ütles, et järgiti juhtnööre, mida tuli arvestada, aga küsimus on selles, et sinna võeti andmed, mis on vananenud – see sisend, mis sinna võeti, on vale. Asi pole mitte selles, kas juhtnööre järgiti või mitte. Ja sellele sisendi küsimusele ei ole vastust saadud. Miks te nii olulistele küsimustele vastust saamata lähete edasi nagu rong?

Aitäh! Kindlasti ei ole kasutatud valesid lähteandmeid.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Teie vastused on üsna pealiskaudsed, kui mitte arrogantsed. See ei jäta muljet, et nii oluline projekt tõesti professionaalselt ellu viiakse. Aga küsin veel selle kohta, et valitsus praegu kuumutab majandust ja ehitussektorit üle. Praegu avaneb enamik eurorahast, lisaks võetakse laenu ja maksumaksja raha – kõik läheb majanduse kunstlikusse kuumendamisse. Samal ajal hakatakse tegema ehitushankeid Rail Balticu jaoks, mille hind võib seetõttu oluliselt kõrgemaks minna. Kui mõistlik see teie hinnangul on? Jutt käib ju tõenäoliselt kümnetest, kui mitte sadadest miljonitest eurodest. Ja tahaks teilt põhjalikumat vastust, mitte ühte lauset.

Aitäh! Riik investeerib suurusjärgus 2,4 miljardit eurot aastas ja Rail Balticu maht on suurusjärgus 240 miljonit eurot üheksa või kümne aasta peale. Ehk kümne aastaga investeerib riik praeguseid mahte järgides 24 miljardit ja Rail Balticule läheb seega 1% riigi investeeringutest. See ei ole midagi niivõrd kriitilist, mille rahastamise pärast peaks muretsema. Ma arvan, et see raha leitakse igal juhul.

Igor Gräzin, palun!

Sulle on see väike raha, mulle on see suur raha. Valitsus ajab praegu taga sadat tuhandet ja sa ütled, et see ei ole suur raha. Julgen sulle kinnitada, et seda juttu, mida sa räägid sotsiaal-majanduslikust kasust, olen ma võimeline tundide kaupa ka ise ajama. Järelikult ei ole sinu jutul sotsiaal-majanduslikust kasust mingit sisulist tähendust ja see ei paku ka huvi. Me võime sinuga jõudu katsuda, aga ma räägin paremini. Vajaduse korral olen ma isegi suurem demagoog kui sina, aga see ei ole praegu teema.
Rail Balticuga tekivad järgmised asjad: trammitee Tallinnasse ja Pärnu turismikeskus. Fine! Aga mis tekib Kasepääle, Antslasse, Tabiverre, Võrru, Tsooru, kes selle asja kinni maksavad? Mis nemad saavad, arvestamata sotsiaal-majanduslikku kasu? Me leppisime kokku, et need sõnad on ropud ja sa ei kasuta neid enam.

Aitäh! Ütleme niimoodi, et kõigile, kes seisavad pumba juures, pritsib natukene peale ehk nad kindlasti saavad midagi. Ja kui muud ei saa, siis nad saavad Rail Balticut pidi Euroopasse sõita.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandja! Seda, kuidas Keskerakond pumba juures seisab ja peale pritsib, me näeme Tallinnas iga päev. Aga ma tahan seda Poola ja Soome juttu jahutada. See, kui te ütlete puldist, et Poola hakkab ka tegema ja Soome on aina rohkem huvitatud, on selgelt nii Riigikogu kui avalikkuse eksitamine, umbluujutt, ja sisuliselt ühe kahjuliku projekti valega müümine.
Aga ma tulen ikkagi tagasi oma küsimuse juurde. Hea küll, roppe sõnu ei kasuta, aga kui ma siin enne küsisin, kust tuleb raha, siis oli juttu sellestsamast sotsiaal-majanduslikust kasust. Ehitamiseks on vaja laenu võtta, aga kui palju, seda me ei tea – see selgub eraldi ja hiljem. Sisuliselt peab Riigikogu ikkagi praegu põrsast kotis ostma ja absoluutselt üheselt on teie sõnadest selge ka see, et tegemist on ülikahjumliku projektiga. Palun pange need asjad minu jaoks kuidagi klappima, et me võtame laenu ja saame sellest kasu!

Aitäh! Lisaks majanduskomisjonile kogunes vahepeal ka selline organisatsioon nagu Balti Assamblee ja istungil viibisid nii Poola transpordiminister kui ka vastavad Leedu, Läti, Eesti ja Soome esindajad. Ja seal Poola transpordiminister kinnitas, et nad tulevad selle projektiga kaasa ja renoveerivad ka oma territooriumile jääva Rail Balticu trassi osa. Ma usun, et nad seda aastaks 2030 ka teevad. Nüüd teiseks, kui me räägime konkreetsetest finantseerimisallikatest, siis neid tõesti otsustataksegi iga aasta eraldi. Laen on üks võimalustest, aga võib-olla ei pea seda võtma. Võib-olla läheb kõik nii hästi, et saab ka ilma laenuta hakkama.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh! Ma pean kahjuks nõustuma nendega, kes ütlevad, et see stiil tõsiste küsimuste arutamisel, mis siin praegu aset leiab, ei ole mu meelest aktsepteeritav. Rail Balticu ehitamisega seotult on tõstatatud hulk väga tõsiseid küsimusi ja nendesse tuleb ka tõsiselt suhtuda. Avalikult tuleb anda selged ja ammendavad vastused, sest ilma nendeta ja sellist üleolevat suhtumist omaks võttes võib kogu see rohmakas ja hoolimatu protsess lihtsalt hiljem kinni joosta. See võib uuesti pikkadesse, venivatesse vaidlustesse takerduda.
Mu küsimus on, et miks valitsusliikmete vastuseid avalikkuses kuulda ei ole olnud ja kus on see koht, kust neid vastuseid leida võib. Kust need inimesed, kelle jaoks on üleval täiesti põhjendatud küsimused ja kõhklused, olgu need seotud keskkonna arvestamisega, maksumuse või tasuvusega, saaksid oma küsimustele ammendavad, selged ja tõesti sisulised vastused?

Aitäh! Selle projektiga on pikalt tegeldud. Sellega on tegeldud üle 20 aasta. Ja enamiku sellest ajast on valitsuskabinetti juhtinud Reformierakond. Ma tõesti ei tea, miks te varem ei ole nendel teemadel avalikult suhelnud ja projekti arengut Eesti inimestele tutvustanud. Kõik need dokumendid, millega majanduskomisjonil oli võimalik tutvuda, on kättesaadavad Riigikogu kodulehelt.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab komisjoni heakskiidu saanud muudatusettepanekut. See näeb riigieelarve lisana ette iga-aastase tegevuskava järgmiseks eelarveaastaks pluss objektide loetelu ja nende hinnangulise maksumuse. Komisjoni istungil pidas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja vajalikuks rõhutada, et sellele muudatusettepanekule hinnangu andmine on pigem rahanduskomisjoni kui majanduskomisjoni pädevuses. Kas teil on tänaseks päevaks olemas ka rahanduskomisjoni seisukoht selle muudatusettepaneku suhtes, mis on tõepoolest sisuliselt nende, mitte majanduskomisjoni pärusmaa?

Aitäh! See muudatusettepanek, mille majanduskomisjon heaks kiitis, on mitmesuguste ettepanekute (sh Riigikontrolli oma) põhjal tehtud kompromiss, et Riigikogul oleks parem ülevaade sellest projektist. Ja see tundub täiesti mõistlik kompromiss. Rahanduskomisjoni otsust mul siin kirjalikult ei ole.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud esineja, te eksitate absoluutselt iga vastusega avalikkust ja ka meid siin saalis. Kui te ütlete, et valitsus suunab iga aasta riigieelarvega 2,4 miljardit investeeringuteks, siis see on täielik eksitamine. Need on valitsuse kulud. Need on need kulud, mis lähevad muu hulgas pensionite maksmiseks jne, need ei ole investeeringud. Ma ei ole küll tundnud, et see 500+ eurot, mis ma iga kuu pensioni saan, oleks mingi investeering. Ja ka mina ei saa selle rahaga investeeringuid teha, ma elan selle ära.
Kui te ütlete, et raha, mis läheb Rail Balticu peale, ei käi meile üle jõu, siis miks käib meile üle jõu Tartu trassi väljaehitamine kaks pluss kaheks, Pärnu trassi väljaehitamine kaks pluss kaheks, Saaremaale püsiühenduse tegemine, kaitsejõududele rannakaitse võimekuse ...

Küsimus, palun!

Küsimus on, kust te võtate selle raha nii, et kõik muud asjad tegemata ei jääks.

Aitäh! Riigieelarve on suurusjärgus 10 miljardit ja sellest 2,4 miljardit on investeeringud. Investeeringud lähevad ikkagi otseselt taristu ehitusse, mitte pensionitesse. Pensionid ja kõik muud asjad on sellele lisaks. Peale Rail Balticu ehitatakse edasi ka Tartu maanteed, töö käib, ja ma arvan, et aastaks 2022 on vähemalt Mäoni kaks pluss kaks tee valmis. Ehitatakse ka Pärnu maanteed. Pärnu ümber tuleb mitu kaks pluss kaks teelõiku, lisaks pikemad kaks pluss üks lõigud. Ja arendatakse ka Narva suunda. Nii et kõik suunad on kaetud ja kõik sisalduvad ka nendes riiklikes investeeringutes, mille valitsus on heaks kiitnud.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Lausa piinlik on kuulata teie juttu sellest, kuidas Eesti inimesed hakkavad nüüd vuhinal Rail Balticat pidi Euroopasse saama. Kas te ei ole vahepeal üldse arutelusid jälginud? Rail Baltica lõpeb Leedu-Poola piiril. Aga mind huvitab see, et te rääkisite ka sellest, kuidas nüüd hakkab tohutult Soome kaupa läbi Eesti liikuma. Soome transporditeed meritsi Euroopasse ja raudteed mööda Venemaale on 20–30% odavamad kui praegused Eesti Raudtee hinnad, millele tuleks ju veel lisaks ümberlaadimise kulud ja kõik muu, mis kauba liigutamisel siit läbi tekivad. Öelge palun, kui me paneme 5 või 6 miljardit sellesse raudteesse, siis kuidas saavad need hinnad minna odavamaks, et soomlasi Rail Balticat kasutama meelitada? Mis imenipp see on?

Aitäh! Kõigepealt, Eesti riik investeerib suurusjärgus 250–300 miljonit. Ja logistikas on selline põhimõte, et loevad aeg ja hind. Rail Balticut mööda kaupa vedades aeg kindlasti lüheneb ja ka hind on konkurentsivõimeline. Vastukaaluks tuleb nii laeva- kui autotranspordile lisakulusid juurde, mis teeb need transpordivõimalused 10–20-aastases perspektiivis vähem atraktiivseks.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Meil on eriarvamused: teie ütlete, et kõik küsimused on saanud vastused, mina ütlen, et ei ole. Palun tehke mulle, rumalale, selgeks, kes korraldab need suured rahvusvahelised hanked, kelle bilanssi jääb Rail Baltic ja mis juhtub siis, kui Eesti projekti pooleli jätab.

Aitäh! Kõigepealt, kui Eesti peaks nüüd alt ära hüppama, siis on meil tulevikus väga keeruline Euroopast täiendavaid investeeringuid saada. Teistpidi on oht, et Euroopa Komisjon otsustab tagasi küsida ka kõik CEF1 ja CEF2 lepingutega eraldatud vahendid ja seda mitte ainult Eestilt, vaid ka Lätilt ja Leedult. See tähendab sisuliselt, et need 250 miljonit tuleb sellisel juhul maksta trahviks ja me raudteed ei saa.

Artur Talvik, palun!

Te järjekordselt ei vastanud eelmisele küsimusele. Samasuguse arrogantsiga on tegelikult kogu seda Rail Baltica projekti veetud ja see ongi see, mis ühiskonda ärritab – lihtsalt naerdakse näkku ja tehakse asju, mis iseendale pähe tulevad. Aga te rääkisite, et eelarve lisana hakkavad tulema n-ö ehitamise plaanid. Kas te olete näinud mingisugustki plaani, mis töid esimeses järgus tehakse? Ja kas sinna hulka kuulub ka plaan ehitada muldvalle ja sildasid üle Eesti enne seda, kui on selgunud meile järgmisel rahastamisperioodil tulev summa?

Aitäh! Nende plaanide järgi, mida mina olen näinud, on esimeses faasis trammitee lennujaamast sadamasse, projekteerimine ja maade väljaostmine. Kui veel jätkata, siis on seal ka Ülemiste terminal, Pärnu terminal ja mõned viaduktid siin Tallinna ümbruses, mida igal juhul vaja läheb.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! See küll ilus kommentaar ei olnud, et miks Reformierakond ise pole teinud. Meie peaministrid on minu jaoks olnud isegi liiga entusiastlikud selle projekti kaitsmisel. Mina ei suuda tegelikult nendega võrdsel moel vaimustuda. Igal juhul on selgitamise koormus võimul oleval valitsusel ja te olete seal praeguseks piisavalt kaua olnud.
Mul on kommentaar ka selle kohta, et te ei suutnud mulle tegelikult vastata, kuidas on nende tasuvuse proportsioonidega. See on täitsa uus informatsioon ja see näitab, et teil endal ei ole ka veel vastused valmis. Mu küsimus on aga ühe teise kommentaari kohta. Te ütlesite, et kui tõsta kiirused väga suureks, siis hakkab see kaubavedu segama. Mis see täpselt oli? Te ei avanud seda. Kaubarong saaks ju ka aeglasemalt sõita. Või ma eksin?

Aitäh! Ma ütlesin, et selle projektiga on tegeldud väga pikalt ja minevikus on avalikku infot olnud väga napilt, kui mitte öelda, et seda ei olegi olnud. Kindlasti oleks võinud ka varem oluliselt rohkem diskuteerida sel teemal, nii trassi valikute kui ka muude küsimuste üle. Mis puutub reisijate ja kaupade veo eripäradesse, siis tuleb juhul, kui kiirus raudteel läheb üle 240 kilomeetri tunnis, hakata kurvidesse kaldeid ehitama, et kiired rongid saaksid need kurvid kiiresti ära võtta. Kui sellesama kalde peale sõidab aeglane kaubarong, siis on oht, et see läheb seal lihtsalt külili.

Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te olete siin küll majanduskomisjoni nimel meile selgitusi andmas, aga ma siiski küsin teie isiklikku arvamust ka. See on oluline, kuna te seda kõike ka koalitsiooni nimel ette kannate. Äkki te suudate meile öelda, olles kindlasti lugenud kõikvõimalikke pöördumisi nii viimastel päevadel kui varem, mis on teie jaoks kolm kõige positiivsemat argumenti, miks Rail Balticut on vaja, ja kolm veel kõhklema panevat või negatiivset argumenti. Kui negatiivseid ei ole, siis öelge ainult positiivsed. 

Aitäh! Positiivne on kindlasti see, et me saame endale raudtee, mille abil on võimalik liikuda muu Euroopa poole ja meie lähinaabrite juurde praegusest oluliselt kiiremini. Selline kiirus on atraktiivne ka kaubandussektorile ja logistikutele, mis tähendab, et läbi Eesti võib hakata liikuma oluliselt rohkem transiitkaupa, mis annab oma panuse meie majandusse. Loomulikult on siin mitmeid riske, millele on viidanud uuringud ja ka Riigikontroll. Aga kui me seda projekti ühiselt edasi ajame ja teemad läbi arutame, siis ma arvan, et me suudame kõik need riskid mõistlikult maandada.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud esimees! Austatud ettekandja! Te ütlesite siin mingi aeg tagasi, et tasuvusanalüüsi tegemisel pole valesid lähteandmeid kasutatud. Aga ometi, kui te andsite ülevaadet komisjoni istungil, siis oli ühel komisjoni liikmel küsimus veokite heitmete kohta. Ernst & Young oleks just nagu kasutanud oma analüüsis EURO II veoautode heitgaaside andmeid. Aga siis, kui kõnealune objekt käiku läheb, on meil juba EURO IV veoautod, mille saaste mõju on 25 korda väiksem.
Te ütlesite, et majandusministeerium vastab sellele küsimusele. Ma küsingi, mis on siis tänaseks nende veoautode heitmete kohta selgunud. Kas lähteandmed olid valed? Ja kui need lähteandmed olid valed, siis millised on õiged lähteandmed, mis on seotud veoautode heitgaasidega?

Aitäh! Majandusministeerium kinnitas, et selles analüüsis ei ole arvestatud EURO II autodega, vaid on arvestatud keskkonnasõbralikumate autodega. Majanduskomisjonile ei öeldud, kui palju autosid ja millises koosluses. Ma usun, et see info mingil hetkel tuleb, kui Ernst & Young on oma põhjalikuma vastuse valmis saanud. Aga üldjoontes on kõik lähteandmed võetud nii, nagu Euroopa Komisjon palunud on, sellises koosluses, nagu nad oluliseks pidanud on.

Külliki Kübarsepp.

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on tegelikult mitu küsimust. Miks ei käitu Keskerakond paremini kui teie mainitud Reformierakond ega avalikusta materjale, nii et mitte kellelgi ei oleks enam kahtlusi, kas tegemist on susserdamisega. Teiseks, kes ja millal töötab välja mehhanismi? Te väitsite, et suurhankeid ei korralda Eesti, aga ei ole veel selge, kas seda teeb Euroopa Liit või tütarettevõte. Kuidas on maksumaksjale tagatud raha kasutamise avalikkus? Millal ja kes otsustab, kas eelarvestamine toimub tütarettevõtte või riigieelarve kaudu? Te ütlesite siin, et need on need valikukohad.

Aitäh! Riiklik rahastamine toimub alati riigieelarve kaudu, mille on heaks kiitnud Riigikogu. Kõiki riigihankeid tehakse riigihangete seaduse kohaselt. Ma usun, et see seadus kaitseb avalikkust piisavalt hästi ja avalik raha on kasutatud optimaalselt.

Urmas Kruuse.

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle raudteeliini minek läbi Pärnu tähendab seda, et Tartu–Valga suunal kiirendatakse teeremonti ja viiakse liiklemine tänapäevasele tasemele. Te olete öelnud ka seda, et Rail Baltic ei takista teiste investeeringute tegemist. Kas te oskate öelda, et kui see oli lubadus, siis miks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole ametlikult lätlaste poole pöördunud Tartu–Riia suuna avamise sooviga, mis võiks hõlbustada selle piirkonna inimeste liikumist?

Aitäh! Ma ei oska teile öelda, miks majandusministeerium ei ole lätlaste poole pöördunud. Küll aga on Tartu ja Riia vahelisest liinist palju juttu olnud. Ma väga loodan, et peatselt hakkavad rongid seal sõitma ja see suund on siis Tartu inimestele rohkem avatud.

Henn Põlluaas.

Aitäh! Väga kahetsusväärne, et te siin mõni aeg tagasi vastates sõna otseses mõttes valetasite, nagu Ernst & Youngi analüüsis ei oleks kasutatud vanu saastestandardeid. Te ei ole vist ise seda analüüsi lugenud, muidu te teaks, et kasutatakse kehtivatest 25 korda suuremaid saastenorme, et mingisugust tellitud võltstulemust saada. Aga mind huvitab tegelikult hoopis järgmine asi. Ka valitsuse esindajad on kinnitanud, et me ei pruugi järgmisel rahastusperioodil üldse enam raha saada või kui saame, siis saame seda palju vähem. Nii et küsimus ei ole mitte selles 300 miljonis, vaid see summa võib kasvada ka, ma ei tea, miljardini. Kas kõigele vaatamata peab ikka, nui neljaks, selle projekti läbi pressima, hoolimata igasugustest mõistlikest kaalutlustest või nende puudumisest?

Aitäh! Kõik need väited, mis ma olen öelnud, on tulenenud kas uuringust või on need pärinenud majandusministeeriumist. Kõike seda on piisavalt hästi põhjendatud. Mis puudutab kolmandat rahastusperioodi, siis see sõltub väga palju sellest, kuidas täna siin hääletus läheb. Kui me selle lepingu ratifitseerime, siis on vägagi tõenäoline, et ka kolmanda rahastusperioodi ajal saame reaalse raha ja selle projektiga on võimalik edasi minna. Mis puudutab aga seda kallinemist, siis lepingus on punkt, et kui selle lepingu omafinantseering oluliselt suureneb, siis on kolmel Balti riigil võimalik otsustada, kas selle projektiga minnakse edasi või mitte.

Andres Ammas.

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Ma olen nüüd oma pinginaabri Krista Aru hääletoru, sest te ei vastanud tema küsimusele ja ma kordan seda. Kes korraldab Rail Balticuga seotud suured rahvusvahelised hanked ja kelle bilanssi Rail Balticu Eesti territooriumil asuv osa jääb?

Aitäh! RB Rail on kolme riigi ühine ettevõte, iga riik vastutab trassi selle tüki eest, mis jääb tema territooriumile. Seda, kes täpselt ühte või teist riigihanget korraldab, ei ole veel otsustatud. Tõenäoliselt on see kas Eestile kuuluv osaühing või ühine aktsiaselts. Aga sellega veel tegeldakse. Nagu ma ütlesin, projekt on tehtud kõigi kolme Balti riigi jaoks, ning küll õigel ajal leitakse vastused ka neile küsimustele. Nii või teisiti tuleb neid hankeid korraldada riigihangete seaduse kohaselt.

Mart Helme.

Aitäh, härra eesistuja! Mind vastus eelmisele küsimusele muidugi ei rahuldanud. Ma siin peast arvutasin, kui kiiresti meil neid neljarealisi teid ehitatakse. Selgus, et umbes 15 kilomeetrit aastas. See on muidugi fantastiline tulemus. Aga kogu aeg püütakse jätta meile muljet, nagu meil puuduks üldse ühendus Euroopaga, nagu me oleksime Atlantis, mis on mere põhja vajunud ega saa sealt kuidagi välja ja nüüd on tarvis ehitada raudtee, mis meid mere peale viiks. See ei vasta ju tõele, me ei ole Euroopast ära lõigatud, ma alles käisin seal, Saksamaal, ma käisin teistes riikides ka. Ma tahan teie tähelepanu juhtida veel sellele, et te rääkisite transiidist, mis annab 7% SKT-st. Selle osakaal oli 14–15%, aga nüüd see kahaneb, järjest kahaneb. Kolmandaks, kas te ei arva, et selline väevõimuga asja läbisurumine tekitab nagu haldusreformgi lõpuks lõputuid kohtuprotsesse, mis lähevad kulukaks ja pidurdavad kogu seda protsessi?

Aitäh! Sõit Tallinnast Brüsselisse kestab niisama kaua kui sõit Islandilt Brüsselisse. Minu arvates on see probleem. Me oleme maad mööda ühendatud ja meie ühendus peaks olema kindlasti kiirem kui ühel saareriigil. Rail Baltic seda olukorda parandab. Kui meil tulevikus tekib võimalusi veelgi kiiremini liikuda, eks me püüame siis ka neid kasutada.
Mis puudutab transiiti, siis see on loomulikult väga tundlik teema. Suurtel riikidel, kes oma kaupa transpordivad, on tõesti tuhandeid võimalusi liigutada seda ka ilma Eestita. Kui me tahame, et kaup läbi Eesti liiguks, siis me peame ise selle nimel tööd tegema, et Eesti tunduks atraktiivne. See projekt on üks väike piisk selles karikas, mis kaupa siiapoole peaks meelitama.

Hanno Pevkur.

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma püüdsin oma eelmise küsimusega juhtida teid selles suunas, et te annaksite meile aimu, miks me seda teemat siin praegu enne jaanipäeva arutame, miks me ei võiks seda arutada sügisel. Küsimusi on palju. Te oleksite võinud positiivsete argumentidena välja tuua kas või Euroopa Komisjoni koordinaatori Tallinnas peetud kõnes esitatud argumendid, miks Rail Baltic on vajalik. Ma annan teile uue võimaluse. Miks me arutame seda siin praegu erakorralisel istungil, miks ei saa seda teha sügisel? Teiseks, mis on meie perspektiivid, kui me näiteks ütleme täna Rail Balticule ei? Mis on selle tagajärjed?

Aitäh! Kõigepealt, Eesti on oma Rail Balticu projektiga mõnes küsimuses teistest Balti riikidest maas. Läti ja Leedu on kinnitanud trassi riiklikud planeeringud, Eestil on see teatud lõikudes veel tegemata. Kui me tahame ikkagi näidata, et me selles projektis osaleme ja võtame seda tõsiselt, siis selle lepingu esimesena ratifitseerimine oleks selleks väga oluline samm. Sellest, mis juhtub siis, kui me seda lepingut ei ratifitseeri, ma juba rääkisin ja sellest on rääkinud ka Riigikontrolli audit. Siis muutub väga küsitavaks, kas meile järgmiste suurte projektide jaoks üldse raha antakse, või pole selge, millises mahus seda tehakse. Neid projekte on aga tulemas mitmeid. Üks suuremaid projekte, mis tulemas on, on Eesti elektrivõrgu lahtisidumine Venemaast. See on mitu korda suurem projekt kui Rail Baltic. Me seaksime siis ohtu selle ja veel mitmed Euroopa rahastust nõudvad projektid. See leping on Eestile väga oluline.

Palun, Urve Tiidus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on kaks lühikest küsimust. Me teame kõik, et merevedude maht maailmas kasvab, see kasvab ka Läänemerel. Mis valemiga saadakse need kaubavood merelt raudtee peale? Ma ootan teilt ka prognoosi. On lubatud, et kui see ratifitseerimise seadus täna siin vastu võetakse, siis minnakse Riigikohtusse. Mis tulemust te sellele prognoosite?

Aitäh! Ma usun, et kaupa jätkub merele, maanteele ja ka raudteele. Üldine tendents näitab kaubamahu kasvu. Vaatame Läänemere piirkonda tervikuna. Kõigis sadamates peale Eesti sadamate on kaubamaht kasvanud. Miks see meil ei ole kasvanud? See ongi mõtte- ja analüüsikoht, kuidas teistele järele jõuda. Rail Baltic annab kindlasti selleks oma osa, ta muudab meie sadamate kasutamise atraktiivsemaks.

Kristen Michal.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatasin enne saalis ja siis oma toas natuke ülekannet kuulates märkasin ka, et sa oled pisut hädas. Sa oled selle lepingu raamidest väljunud sellise uitamise või filosoofilise vaidluse raamidesse. Ma püüan sind natukene aidata. Kõigepealt on meil kindlasti olemas idee, kuidas Rail Balticust edasi minna, Helsingi tunneli toetusrühmas me oleme ju mõlemad. Ma meenutan, et Lennart Meril oli kunagi unistus, et 6–7 tunniga peaks saama Berliini. Kas sa suudad inimlikult, viisakalt öelda neile, kes kahtlevad, kas seda moodsat ja uut ühendust on vaja, kas see unistus saab nüüd teoks ja mis meie elus siis paremaks muutub?

Aitäh! Tõesti, sellest tunnelist oli ka juttu. See on selle projekti jätk, mis muudab selle veelgi olulisemaks. On selge, et kui meil ei ole seda raudteed, siis ei ole põhjust ka tunnelit ehitada.
Mis puudutab Berliini sõitmist, siis see raudtee võimaldab teoreetiliselt jõuda väga lähedale sellele seitsmele tunnile, aga tõenäoliselt jääb see sõit nõksu aeglasemaks. Loodetavasti läheb tehnoloogia paremaks ja kunagi me saame ka sellise tee, mis viib meid palju kiiremini Berliini ja teistesse sihtpunktidesse Euroopas. Aga kui tulevad sobivad operaatorid, siis see võimalus, jah, on olemas, ilma et peaks ümber istuma.

Jaak Madison.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Õnneks võin ma lohutada, et ei ole hullu, Lennart Meri unistus on ammu täitunud, Tallinnast saab Berliini väga mugavalt ja kiiresti, lausa kahe tunniga, ja seda tänu lennuühendusele. Seega, raudteeühendus ei ole inimeste transportimise jaoks esmajärguliselt vajalik. Kuid ma lähen tagasi Eesti osaluse juurde. Te mainisite üpris istungi alguses ühele küsimusele vastates, et ei ole veel selge, kust tuleb kate ligi 300 miljonile eurole, kas suurenevatest maksulaekumistest või tuleb võtta laenu. Kuid kas te ei näe, et see on väga riskantne, kui parlament ratifitseerib mingisuguse lepingu, teadmata, kas see kulu, ligikaudu 300 miljonit eurot, kaetakse maksulaekumistest või võetakse lisakohustusi laenu kujul? Te räägite, nagu see oleks n-ö muuseas number. Ma tuletan meelde, et me praegu otsime eelarvesse sadu tuhandeid eurosid, seega on 300 miljonit väga suur summa.

Aitäh! Ma tuletan meelde, et kui mõni aeg tagasi Islandil üks vulkaan otsustas purskama hakata ja näitas üles suuremat aktiivsust, siis oli kogu lennuliiklus maas. Teistel Euroopa riikidel on piisavalt head raudteeühendused ja neid lennuühenduse puudumine väga palju ei mõjutanud, aga Eestile oli see tõsine probleem. Nii et kindlasti on meil vaja alternatiivseid transpordivõimalusi, me ei saa sõltuda ühest transpordiliigist. See investeering, need 250–300 miljonit, tehakse üheksa aasta jooksul. Seega, see summa ei tule ühe aasta eelarvest, see on jaotatud mitme aasta peale. Konkreetsed finantseerimisallikad otsustatakse igal aastal eraldi, ei ole mingit põhjust neid nii vara lukku panna.

Arno Sild.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud esineja! Te räägite, et kaubavood suurenevad. Aga me teame väga hästi, et viimasel ajal on nii Eesti raudteel kui ka Läti raudteel ja sadamates kaubavoogudel tendents ju väheneda. Mis imerohi või mis asi see võiks olla, mille tõttu võiksid jõed äkitselt hakata tagurpidi voolama ning kaubavood Läti ja Eesti sadamates ja raudteel võiksid hakata suurenema?

Aitäh! Lätis, Leedus ja ka Soomes on kaubavood viimastel aastatel kasvanud. Ainukene erand selles nimekirjas on Eesti. Miks meil ei ole need kasvanud, see on mõttekoht. Me peaksime selle põhjuse välja selgitama, et kaup saaks hakata liikuma ka läbi Eesti. Üks väike võimalus, kuidas seda teha, on Rail Balticu abil. Meie transiidisektori esindajad on öelnud, et see tee on neile oluline. Nende hulgas on väga mõjukaid ja olulisi ärimehi, kes hindavad väga kõrgelt seda projekti, ka siis, kui nende ettevõtted jäävad sellest teest kaugele.

Kristen Michal.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Teie vastuses minu küsimusele oli sõnum, et tunnel tuleb ainult koos Rail Balticuga. Mina olen väga optimistlik ja arvan, et tunnel võiks ilma selletagi tulla, aga Rail Balticut on kindlasti ka vaja. Ma lähen korra teemast kõrvale. Ma vestlesin omal ajal ministriks olles Euroopa Parlamendi roheliste mõjukate esindajatega. Nende vaade oli üsna selge: raudteetransport on rohelisele maailmavaatele väga meelepärane. Kuidas teie kirjeldaksite selle projekti suhet muu transpordiga, näiteks maanteetranspordi ja kõige muuga?

Aitäh! Tõesti, elektriraudtee on palju keskkonnasõbralikum kui teised transpordiliigid. Seda trassi rajades on arvestatud ka loodusega, kust see läbi läheb, ja pakutud loomadele piisavalt võimalusi raudtee ületamiseks. Aga üldise keskkonnamõju poolest on siin tõesti oluline vahe. Seda kajastab väga ilmekalt see sotsiaal-majanduslik kasu, mis uuringutes on välja toodud.

Jaak Madison.

Austatud ettekandja! Tõsi on see, et vahel võib ilmaolude tõttu liiklus katkeda, kuid õnneks on olemas ühendus Euroopaga ka Lux Ekspressi või Ecolinesi abil. Seega ei saa öelda, nagu meid ühendaks Euroopaga ainult üks transpordiliik. Kuid see selleks. Te mainisite ühele küsimusele vastates, et Ernst & Youngi analüüsis on lähtearvud ja andmed kõik korrektsed ja õiged. Te väga lühidalt vastasite ja rohkem te seda ei kommenteerinud. Võtame selle analüüsi ette. Esiteks erinevad seal linnadevahelised kaugused mitu korda. Mis puudutab autotranspordireostust, siis seal on võetud aluseks 1990. aastate andmed, mis totaalselt erinevad tänapäevastest, 21. sajandi andmetest. Seega on kaks varianti: kas te pole seda analüüsi läbi lugenud või te tahtlikult – kuidas eesti keeles kenasti öeldagi – luiskasite oma vastuses.

Aitäh! Majandusministeerium on meile kinnitanud, et kõik arvutused on tehtud korrektselt. Mul ei ole mitte mingisugust põhjust nende väidetes kahelda. Kindlasti ei ole ma nii suur spetsialist, et hakkaksin neid arvutusi uuesti üle tegema. Usaldame ikkagi spetsialiste. Kui meile on öeldud, et autoliikluse kohta on kasutatud tõepäraseid andmeid, siis ma ei näe põhjust selles kahelda.

Toomas Kivimägi.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ka mina muutun järjest murelikumaks, aga mitte Rail Balticu leppe ratifitseerimise pärast, vaid selle tooni ja nende seisukohtade pärast, mis siin saalis küsimustest kuulda on olnud. Kogu maailmas peetakse häid ühendusi ja logistikat majanduse üheks peamiseks kasvumootoriks, kuid mulle tundub, et siin saalis vähemalt küsijate poole peal seda arvamust ei ole. See teeb mind väga murelikuks ja ettevaatlikuks. Ma arvan, et seda raudteed vajab Eesti võib-olla kümme korda rohkem kui Euroopa. Aga me oleme rääkinud palju sellest summast, mida peab Eesti sellesse projekti panema. See on 270–300 miljonit eurot, mis on neljandik Eesti ühe aasta investeeringumahust, kusjuures see jaguneb pika aja peale. Aga kui suur on see summa, mille Euroopa Liit panustab Eesti majandusse ja Eesti ühendusteede parandamisse?

Aitäh! Head ühendused on tõesti majandusele hästi olulised. Need võimaldavad arendada logistikat, tippspetsialistidel on võimalik rohkem liikuda ja dünaamilisem olla. Tõesti, statistika näitab ka seda, et mida paremad on ühes või teises kohas ühendused, seda suurem on selle piirkonna majanduskasv ja seda jõukamad on inimesed. Mis puutub konkreetsetesse arvudesse, siis see ei ole nagu selle eelnõu osa. Nagu siin juttu oli, tegemist on heade kavatsuste protokolliga. Aga suurusjärkudes oli see suhe selline, et Euroopa maksab 85% ja Eesti paneb ülejäänud 15% või 19% (neid arve on erinevalt välja toodud). Nii et Euroopa investeerib Eestisse selle projekti raames ikkagi neli korda rohkem kui meie ise.

Igor Gräzin.

Hea ettekandja! Ma jätkan Kristjani küsimust. Sa oma vastustes kaldud kõrvale lepingust, mida me siin arutame. Ma tunnen kohe ära: samm paremale või vasakule lepingust, mida me peaksime ratifitseerima, ja kohe on mängus järgmine leping, leping Ühtse Venemaaga, mille poolt sa praegu ka suuresti sõna võtad. Teatavasti ei saa Rail Baltic tasuv olla, aga vähemalt kolmandiku ulatuses oleneb selle tasuvus Venemaast. Selle taustal on mul niisugune küsimus. Sa ütlesid, et väga tähtis on ratifitseerida esimesena. Eesti ratifitseeris esimesena Nõukogude Liitu astumise lepingu, Eesti ratifitseeris Lissaboni lepingu, kui see oli läbi kukkunud jne. Arvestades, et siin on eeldatavaks osapooleks Venemaa, kas see on see koht, kus on vaja tempot tõsta ja olla tingimata esimene?

Aitäh! Mis puudutab uuringus mainitud Venemaalt tulevaid kaubavoogusid, siis ma kordan, et see uuring on tehtud terve Rail Balticu, mitte ainult selle Eesti osa kohta. Vaatame, kuidas need Venemaalt tulevad kaubavood eri riikide vahel jagunevad. Peamiselt liiguvad need Leetu ja Lätti, Eesti osa on Vene suunal suhteliselt väike.

Andres Metsoja.

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sellel ratifitseerimislool on olnud väga pikk eellugu. Tegelikult võib täna siin saalis, kuulates debatti ratifitseerimise teemal, teha järeldusi, milleks Eesti üldse valmis on või ei ole. Me teame, et augustis saavad ettevalmistavad tegevused sisuliselt valmis, kehtestatakse maakonnaplaneeringud Rail Balticu kontekstis, sh keskkonnamõjude hinnang. Kuidas sulle isiklikult tundub, mis on Eesti ühiskonna häda või võlu, et me selliste suurte objektide puhul jõuame siin saalis debatti pidades nii negatiivse foonini? Kus on tehtud viga? Kuidas tulevikus teha asju paremini ja mida sellest õppida?

Aitäh! Tõesti, selle protsessi ajalugu on olnud väga pikk. Ma arvan, et probleemid peituvad kommunikatsioonis. Kogu selle aja jooksul ei ole oluliste otsuste eel piisavalt avalikult arutletud, kuidas me selle projektiga edasi läheme, ei ole räägitud, mida me parajasti otsustame ja mis otsused on juba tehtud. Tulevikus tuleks selliste projektide puhul, ma arvan, avalikku diskussiooni alustada palju varem, et oleks võimalik kõigile küsimustele juba aegsasti ja põhjalikumalt vastata.

Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Esimesena Artur Talvik.

Hea eesistuja! Head kolleegid! See, mida me täna siit puldist kuulsime, see arrogantsus ja üleolek küsijatest, iseloomustab kogu seda protsessi, mis on Rail Balticuga kõik need aastad toimunud. Aga ülbus ehk arrogantsus võetakse kasutusele siis, kui tahetakse varjata ebakindlust, ebakompetentsust ja muid selliseid omadusi. Meie fraktsioon on viidanud paljudele küsimustele, millest ka kodanikuühendused on rääkinud. Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi kohta on kodanikuaktivistid esile toonud, et sinna on sisse kirjutatud kuni 4 miljardi euro suurune pettus. Need on need asjad, mille pärast meie arvates ei tohi seda lepingut täna ja siin ratifitseerida. Me tahame saada vastuseid nendele küsimustele enne seda, kui me nii olulisele lepingule alla kirjutame.
Kolleeg Andres Metsoja küsis, mis on Eesti elanikega lahti, kui järjekordne suur infrastruktuuriobjekt arutlusele tuleb. Eesti elanikega on lahti see lihtne asi, et nad lihtsalt ei usalda valitsust. Ükspuha, missugust objekti me vaatame, järjest selgub, et kas lihtsalt on raha raisatud või väga suur osa rahast on ära varastatud, korruptiivsel teel ära varastatud. Seda jama me ju ometi jälle siia Eestisse ei taha. Tõesti ei taha! Sellepärast me peame saama selged vastused kõikidele nendele küsimustele, mida on esitanud kodanikuaktivistid, Vabaerakonna fraktsioon ja teised.
Ma tulen veel kord tagasi selle juurde, et kutsun teid kõiki üles, nii nagu on teinud mitmed kultuuri- ja ühiskonnategelased mitu korda selle Rail Balticu projekti arutamise jooksul: palun seda lepingut täna mitte ratifitseerida, selle võiks lükata kas või sügisesse, et need paljud küsimused, mis on siiamaani ilma vastuseta, enne vastuse saaksid. Aitäh!

Igor Gräzin. Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Ma ei hakka rääkima asja sisust. Lõppkokkuvõttes on see, mida Artur rääkis, tegelikult tõsi. Selline skeem on sügavate korruptiivsete riskidega, seda enam, et keegi täna siin ei tea, kus, kes ja mismoodi finantseerib. Meid, Eesti rahvast, nimetavad Euroopa Komisjoni esindajad tühiseks vähemuseks ja nad suhtuvad meisse põlglikult. Mis seal ikka, on ka enne solvatud, las nüüd Euroopa Komisjon teeb seda edasi, see pole esimene kord. Ma parandan ära ainult ühe olulise vea. Väga tihti räägitakse, et Rail Baltic on infrastruktuuriobjekt jne. Siin on tegemist terminoloogilise vassinguga. Kahtlemata ei ole Rail Baltic Eesti Vabariigis infrastruktuuriobjekt ja seda mitte kõige vähemalgi määral. Tavaline majandusraamat ütleb – kõigepealt pöördume tagasi Adam Smithi juurde –, et "infrastruktuur" on tuletis "struktuurist". Seda struktuuri, millest Rail Baltic tuletub, aga ei eksisteeri, teiste sõnadega, kogu see majanduslik kalkulatsioon, nagu kolleeg Savisaar õigesti ütles, on lihtsalt see, et kui pritsib, siis ehk pritsib kõigile. Sellist asja ei saa pidada olemuslikult infrastruktuuriliseks isegi siis, kui legaliseerida illegaalne tegevus. Aga see on kõik.
Ma tahan tähelepanu juhtida EKRE parandusettepanekule, mis siin on tehtud, ja rääkida selle story ära, pärast Martin räägib oma loo juurde. Ühtlasi juhin tähelepanu, et ma olen oma teise parandusettepaneku, mis siin on, tagasi võtnud, sest me tegime EKRE-ga ettepaneku tegelikult koos ja need ettepanekud langevad kokku. Ma tahan, et see probleem oleks juriidiliselt selge. On olemas kaks poolt. Ühel pool on Euroopa, aga mitte liit, vaid Euroopa Komisjoni ametnike rühmitus, kellest me alailma kuuleme, ja teisel pool on Eesti riik ja rahvas. Need on kaks poolt, kes siis omavahel räägivad. Need on tavalised kommertsläbirääkimised, pooltel on oma huvid. Euroopa Komisjoni esindajatel on huvi, et n-ö pritsiks jne, Eesti rahva huvi on see, et Eestis midagi alles jääks ja see kõik väga kahjulik ei oleks. Sellest tulenevalt teeb Eesti selle kolmanda parandusettepaneku kohaselt lepingu kohta kaks reservatsiooni. Reservatsiooni tegemise võimalus on ette nähtud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis ja neid teeb enamik riike. Meil on ainuüksi ÜRO hartal üle 30 reservatsiooni. Nii et see on täiesti tavaline, reservatsioonil on sama funktsioon kui preambulil. Kui mõeldakse hästi, siis on see kasulik, kui mõeldakse halvasti, peaks see asja kraavi laskma.
Niisiis, millised on need reservatsioonid? Esimene reservatsioon, mille näeb ette see parandusettepanek nr 3, on seotud sellega, et kui Euroopa otsustab edaspidi seda projekti mitte finantseerida, siis ka meil mingeid kohustusi ei ole. Millest see järeldub? Euroopa Komisjon tahab Eestis raudteed ehitada. Eesti lubab oma territooriumil raudteed ehitada. Teiste sõnadega, see on kontsessioonileping. Euroopa Liit oma õiguse eest kasutada Eesti maad, ressursse, suveräänsust jne maksab. Nemad saavad kasutada, meie lubame seda. See ongi tavaline kontsessioonileping. Kui kontsessioonimakseid ei laeku, siis korraldab Euroopa Komisjon selle, et meile makstakse puudujääv summa ning tuleb leppetrahv. See avab meile otsese võimaluse pöörduda ka Euroopa Kohtu poole Euroopa Komisjoni vastu, ilma selliste vaheasjadeta. Ühesõnaga, Euroopa Komisjon saab Rail Balticu, meie saame raha ja võimaluse neid iga hetk hageda.
Teine oluline reservatsioon, mis siin ette nähtud on ja millele ma tahan ka tähelepanu juhtida, on see, et Rail Balticut ja seda projekti käsitletakse geostrateegilisena. Teiste sõnadega, jutt ei ole nelja raudlati viimisest Muuga sadamast Pärnusse, vaid jutt on teest – Rooma või ladina tähenduses via'st –, mis haarab endasse ka ühendused Tartu–Riia ja Valga–Võru ning kogu selle infrastruktuuri, mis on vajalik selleks, et Eesti tervikuna oleks üks osa sellisest suurest üle Atlandi kulgevast transpordikoridorist, nagu naiivsed inimesed Euroopa Liidus kümme aastat tagasi mõtlesid, enne kui n-ö tegelikud mehed selle asja keerasid selleks, mis see täna on. Niisiis, kutsun üles hääletama nende reservatsioonide poolt. See on parandusettepanek nr 3. Kui me oleme nende paranduste poolt, siis võib-olla ei ole see Rail Baltic lootusetult ohtlik, vähemalt ei ole see siis enam amoraalne, nagu see täna on. Väga lihtne: jah või ei.
Ma võtsin kaasa piibliraamatu. Kuna mul on aega, siis ma tsiteerin seda kohta, mida on korduvalt tsiteerinud Dostojevski. Johannese ilmutusraamat, läkitus Laodikeia kogudusele: "Ja Laodikeia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Aamen, ustav ja tõeline Tunnistaja, Jumala loomise Algus: Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust." Aamen. Need, kes ei ole Rail Balticu poolt, ehk jätkub teil mehisust seda miskitmoodi ka väljendada! Ärge olge kuumad ega külmad – või nagu Jaak Madison siin Muuli kohta ütles: ei ole vedelad ega seisa –, vaid olgu teil oma arvamus! Aitäh!

Jaanus Marrandi. Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Täna me arutame siin tegelikult ju riikidevahelist lepingut, see arutelu on läinud aga päris palju laiemaks. Tegelikult on sellest Rail Balticust saanud nagu omaette usuküsimus, ollakse kas poolt või vastu. Ühe ja teise poole argumendid tegelikult ju enam ei tööta. Vaatame nüüd, mismoodi on selle raudteeusuga Eestis varem lood olnud. Esimene raudtee ilmus Eestisse 1870. aastatel, üle 130 aasta tagasi. Mäletatavasti kirjutati siis ajalehtedes, kuidas lehmadel jääb seetõttu piim kinni ja sädemed panevad majad põlema. Räägiti üleüldisest kahjust, mis sellest raudteest kõik tekib. See oli väga selge usk. Me teame, et see usk oli vale, sest raudtee tõi kaasa meie riigi arengu, terved linnad said seetõttu alguse. Minu gümnaasiumilinn Türi näiteks sai linnaõigused just nimelt tänu raudteele. See oli arenguküsimus.
Võib-olla ei ole täna mõistlik vaadata nii kaugele minevikku, võib-olla ei ole see kohane. Aga vaatame 2000. aastate algust, kui siinsamas saalis oli pikk arutelu selle üle, kuidas Edelaraudteel tuleks reisijadotatsioon ära lõpetada ja panna inimesed bussidega liikuma. Tõsi, see usk siin saalis ei võitnud, võitis usk, et raudteed on ikkagi vaja. Aga raudtee oli kehv, rongid olid kehvad. 2013. aastaks jäi meil raudteel alles ainult 4,2 miljonit reisijat. Tulid uued rongid, raudtee kvaliteet paranes ja raudteeusk sai toetust. 2016. aastal oli juba 6,8 miljonit reisijat ja 2020. aastaks planeeritakse 8,8 miljonit reisijat. Nii et Eesti on raudteeusku ja kui asi on seda väärt, siis tasub seda ka toetada.
Nüüd jõuame reisijateni. Samasuguseid väiteid, et ei jätku reisijaid, võime leida ka laevatranspordi puhul. 1964. aastal käis Urho Kekkonen Eestis, pärast seda tehti poliitiline otsus panna käima laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel. Esialgu tossutas sellel liinil laev Vanemuine, hiljem Georg Ots. Mitte keegi ei uskunud, ei osanud ettegi kujutada, et nüüd tehakse sellel liinil umbes 20 sõitu päevas, siin teenitakse suurt raha ja 9 miljonit inimest reisib laevadega üle lahe.
Läheme siit edasi. Jõuame Rail Balticuni. Mõtleme nüüd natuke täpsemalt. Miks me peaksime arvama, et Rail Balticule reisijaid ei jätku? Miks me peaksime arvama, et üle lahe liigub 9 miljonit inimest, aga Baltikumi-siseselt ei jätku nii palju reisijaid? Miks me peaksime arvama, et Baltikum jääb oluliselt vaesemaks, et meil ei jätku reisijaid, kes tahaksid kahe tunniga sõita Tallinnast Riiga või natuke pikema ajaga Vilniusesse, et inimesed ei soovi liikuda ega kaupu soetada? Miks me peaksime seda uskuma? Mina ei arva, et me jääme siin igavesti vaeseks. Teine teema, väidetakse, et ei jätku kaupu. Siin tuuakse alati näiteks transiidiprobleemid ja räägitakse sellest, kuidas ei jätku kaupu ka praegustele vedajatele ja mis olukorras me praegu üldse oleme. Hästi kurvaks läheb see jutt. Mõtleme positiivses võtmes! Miks me peaksime uskuma, et majanduse areng seiskub, arengut ei toimu ja 20 aasta pärast on poliitika ikka headest majandussuhetest eespool, ma pean silmas meie idanaabrit? Või miks me peaksime uskuma, et Soome ega Eesti majandus ei kasva? Just nimelt rongiga on Lõuna-Euroopasse mõistlikum liikuda, selle asemel et sõita laevaga Hamburgi sadamasse ja sealt edasi rongiga.
Põhiline väide on, et tegemist on liiga kalli projektiga. Olgem ausad, olemasoleva info põhjal on Eesti osalus – me tõmbasime siin paralleeli Tallinkiga – üheksa aasta peale umbes ühe siin üle lahe sõitva Tallinki laeva maksumus. Kui see läheb ka natukene rohkem maksma – täna me seda tõesti täpselt ei tea –, siis see ei ole riigile kindlasti ületamatu probleem.
Nüüd keskkonnateema. Siin juba märgiti, et keskkonna mõistes vaadatakse Euroopas elektriraudteed kui väga positiivset ja keskkonnasõbralikku nähtust. Me näeme, et siin projektis on olemas ökoduktid, -viaduktid, -sillad. Eestit ei jagata kaheks, sest Eesti on suhteliselt hõreda asustusega riik ja meil jätkub ruumi liikumiseks nii ühtedele kui ka teistele, nii inimestele kui ka loomadele.
Nüüd me jõuame tasuvuse juurde. Kas keegi oskab öelda, kus on välja toodud ühe või teise maantee tasuvus, kas ta tasub ära või ei? See on väga loomulik, et maanteed on olemas ja riik eraldab nende jaoks raha ning inimeste heaolu ja majandus seetõttu kasvavad. Meie arvates on ka loomulik, et praamiühendus saarte vahel on just nagu maantee jätk, me peame seda oluliseks. Aga miks me raudteest teistmoodi peaksime mõtlema? Miks me arvame, et raudtee sotsiaal-majanduslik kasu kuskilt välja ei tule? Tegelikult suurenevad valikud ju kõigi jaoks, ka reisijate jaoks, ka lennuliikluse jaoks. Tervele suurele osale Eestist hakkab Riia lennujaam olema niisama lähedal või veelgi lähemal kui näiteks Tallinna lennujaam praegu. Minu kui Kesk-Eesti mehe jaoks saab see kindlasti nii olema.
Nii et valikuvõimalused suurenevad ja sotsiaal-majanduslik kasu on ilmselge. Tegelikkuses on täna juba liiga hilja hakata võtma positsiooni poolt või vastu. Eesti mitmed valitsused on suhteliselt strateegilised otsused teinud juba kümmekond aastat tagasi, ka rahastamine on käimas. Sellises olukorras ei ole kindlasti enam mõistlik rääkida sellest, kas olla poolt või vastu. Kui me ütleksime täna sellele lepingule siin ei, siis me tõmbaksime Eestile kaela suure kahju, me ütleksime ei sõna otseses mõttes tulevikuprojektide arvel.
Lõpetuseks. Ma arvan, et see on kindlasti tulevikuprojekt, see projekt näitab, kas me tahame uskuda Eesti ja Euroopa arengut, kas me tahame uskuda, et Euroopa peaks tulema Eestile lähemale ning Balti riigid peaksid tulema üksteisele lähedale ja Poola peaks tulema Eestile lähemale. See on arengusse uskumise küsimus ja kui me seda uskuda ei taha, siis on kindlasti seda projekti mõistlik mitte toetada. Aga mina usun arengusse ja olen nõus seda eelnõu igal juhul toetama.

Martin Helme. Kas soovite lisaaega?

Jah.

Kaheksa minutit.

Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Ma pean eelkõneleja jutu peale kostma, et ei ole siin argumente olnud, ei ole. Vastaspool esitab argumente, esitab konkreetseid küsimusi, väiteid ja arve, aga Rail Balticu pooldajad räägivad meile lugulaulukesi. Nad esitavad meile mingeid emotsionaalseid loosungeid ja räägivad meile kõigest muust, aga mitte asjast. Me ei ole argumente kuulnud! Raiutakse mingisuguseid loosungeid, et meil on vaja ühendust Euroopaga, kuigi meil on see olemas, ja et meil on vaja kiiret ühendust Euroopaga, kuigi me teame, et see ühendus ei saa olema kiire. Aetakse sõna otseses mõttes vale juttu sellest, kuidas Soome ja Poola tulevad projektiga kaasa. Ei tule! Meile üritatakse selgeks teha, et kui me esimese jupi valmis teeme, siis on igal juhul kindlam, et Euroopa Liit rahastab projekti ka järgmisel perioodil. Siin on aga pigem vastupidiseid ja palju kaalukamaid argumente seoses Brexiti ja kõigi muude selliste asjaoludega.
Ja siis loomulikult see tasuvus. Iga inimene, kes on neid arve vaadanud, teab, et isegi koos selle blufiga, mida nimetatakse sotsiaal-majanduslikuks kasuks, on kogu projekt hiigelkahjumis, lõputult hiigelkahjumis. See ei pääse mitte kunagi plussi, see ei teeni ennast mitte kunagi tasa, see ongi üks suur kuluprojekt. Kui me võtame asja ilustamiseks appi selle õnnetu sotsiaal-majandusliku kasu, siis tuleb välja, et see kasu on ka lihtsalt üks jõhker vale. Seda tegelikult ei ole. See projekt on üles ehitatud valedele, valeandmetele, blufile – kogu see projekt on bluff.
Loetleme veel kord, et kõigile oleks arusaadav, mis sellel projektil viga on. Siin enne küsiti, mis eestlastel viga on, et me sellele projektile vastu oleme. Esiteks on see pööraselt kallis. See on kallim kui ükskõik milline muu asi, mida Eesti riik on kunagi teinud, see on kallim kui ERM, kallim kui KUMU, kallim kui Estonian Airi ülevalpidamine, kallim kui Auvere jaamade ehitamine, Utah' või Jordaania investeeringud, see on kallim, palju kallim, mitu korda kallim. Selle raudtee ülevalpidamine on kallis, me ei tea küll täpselt, kui kallis, aga kümneid miljoneid aastas läheb selleks ikka. See tähendab, et ligikaudu samas suurusjärgus, nagu praegu makstakse riigisiseseid transpordidotatsioone, peab lisakulutusi tegema. Kust see raha võetakse? Me teame – riigieelarvest! Selle jaoks, et riigieelarvet kokku klapitada, veetsime siin tänase hommikupooliku, kehtestades uusi värdjalikke makse. See projekt on liiga kallis. No kuidas see kontseptsioon teile, vaskpoolsetele, kohale ei jõua?
Teiseks, meil ei ole seda vaja. Meil ei ole seda lihtsalt vaja! Meil on olemas lõunasuunaline raudtee. Seal ei ole küll joonlauatrassi, aga me seda joonlauatrassi ju tegelikult ei tahagi. See raudtee on tühi. Meile räägitakse siin jälle lugulaule sellest, kuidas "meie usume ja meie loodame, et kunagi hakkab siin palju rohkem rahvast liikuma". Kõigepealt peaks siia rohkem rahvast tekkima. Hea küll, ma tean, sotsid tahaksid sisse tuua immigrante, aga ka see ei päästa teie projekti. Pole inimesi, kes seal sõidaksid! No ei ole, noh! Ei ole ka neid kaupu, mida seal saaks vedada. No ei ole, noh!
Milleks seda raudteed üldse ehitatakse? Nii, nagu Eestis ikka: ehitamise enda pärast, sest kellelegi on see ju tulu. Meile kõigile ülejäänutele, Eesti maksumaksjatele, Eesti inimestele, on see kulu, aga keegi saab sellest kasu. Nii nagu on kogu Euroopa Liidu rahastusega: alailma korjatakse paljudelt kokku ja antakse vähestele.
Kui keegi küsib, miks me sellele vastu oleme, siis ütlen: sellepärast, et meil on olemas kollektiivne kogemus ja kollektiivne tarkus. Kuramus, rahvast varastatakse Eestis igal sammul! Nüüd me räägime 6 miljardist ja kas me arvame, et inimesed ei ole juba, käed õieli, ootamas, millal nad oma osa kätte saavad või? Loomulikult on. Kõik need entusiastid, kes kõiki argumente eirates meile neid rumalaid lugulaule räägivad, on kas rumalad või kinni makstud.
Kolmas argument selle raudtee vastu on loomulikult loodus. Sellest on palju räägitud, aga räägime veel kord. Ma tuletan meelde, millise emotsionaalse reaktsiooni tekitab Eestis fosforiidi mainimine. Fosforiidi kaevandamine ei oleks Eestist teinud ligilähedaseltki sellist sea songermaad, nagu teeb Rail Balticu joonlauatrassi rajamine. See kogus pinnast, mis on vaja ümber keerata ja mujale tassida, on lihtsalt mõõtmatu. Selle tulemusel tekib mujal tohutu ehitusmaterjalide defitsiit.
Neljandaks on siin väga tõsine juriidiline probleem, millele on juhtinud tähelepanu ka riigikontrolör. Riigikogu ei ole saanud teada mingit konkreetset eelarvelist summat, mille ta siin heaks peaks kiitma. Sisuliselt nõutakse meilt blankovekslit, samamoodi nagu Kreeka abipaketi või ESM-i puhul. Me küsime, kui palju see maksma läheb. Vastatakse, et no umbes niipalju. Me küsime, kust raha tuleb. Vastatakse, et no äkki laename. Me küsime, millal, kust, mille arvel. Vastatakse, et ei tea veel, vaatame pärast. See on ju blankoveksel, mida meilt tahetakse, ja see on vastuolus meie kui Riigikogu kohustusega hoida Eesti riigi eelarve ja riigi rahaasjad joones. See on lihtsalt blankoveksel, mida meilt tahetakse.
Ja siis öeldakse – see on kõige geniaalsem –, et praegu ei ole enam õige aeg ei öelda. Ma küsin siis, millal oli õige aeg ei öelda. Millal meilt varem on küsitud? Millal on Eesti rahvalt või Eesti seadusandjalt varem küsitud nõusolekut Rail Balticuga või heakskiitu sellele? Praegu on esimene kord, kui meilt seda üldse küsitakse, nii et praegu on päris hea aeg sellele ei öelda.
Tuletan veel mõnda asja meelde. Tuletan meelde, et opositsioonis istudes oli Keskerakond Rail Balticu vastu. Koputan eriti kõikide nende rahvasaadikute südamele, kes peavad oma valimisringkonnas hakkama seletama, kuidas on see kannapööre juhtunud ja miks selliste sigadustega kaasa minnakse. Minu arvates on see seletamatu. Minu arvates on see mõistetamatu. Minu arvates on Keskerakond sellega täielikult oma usaldusväärsuse hävitanud.
Ma tuletan meelde ka seda, et juba sügisel on valimised, see teema ei kao kuhugi. Ka tänane otsus ei ole protsessi lõpp. Eestis on olemas kohtud, seda protsessi saab venitama hakata. Kaks ülejäänud osapoolt ehk Läti ja Leedu ei ole ka oma protsessiga veel kuhugi jõudnud. Veel ei ole midagi lõppenud. Aitäh!

Austatud kolleegid! Eelnõu sätete senise arutelu jooksul on siin saalis kõlanud nii "aamen" kui ka sarviline vandesõna. Arutelu jätkub. Palun, Jürgen Ligi!

Head kolleegid! See ei olnud küll hea sissejuhatus minu sõnavõtule. On üks suur põhjus, miks selle asja läbikukkumisest oleks kahju – see põhjus on geopoliitika ja julgeolek. See on asi, mis mõõdab paraku meie rahvusvahelise koostöö võimet. Me oleme seda asja ajanud aastaid ja oleme jõudnud staadiumisse, kus riigina on juba allkirjad antud. Ma ei tahaks, et me selles staadiumis alt ära hüppaksime. Välisministrina esitasin ma ühele partnerile ka sellel teemal kriitilise küsimuse, kuna nad tegelesid poliitilise mänguga. See projekt tähendab ikkagi Eesti sidumist ida asemel lääne ja põhjaga ning see on argument, mida ma tunnistan.
Aga nüüd edasi: ma siiski ei suuda selle projekti poolt hääletada. Põhjusi on siin mitu, aga nende üks tugev kontsentraat leidus Jaanus Marrandi sõnavõtus. Kõigepealt ei ole minus nii palju tehnokraati, et ma ostaksin ära neid arenguargumente. Minus on selleks liiga palju loodusteadlast – selles valdkonnas minu haridus algas – ja ka ühiskonnateadlast. Kui kogu seda projekti seletatakse põhiliselt sellega, et saadakse sotsiaal-majanduslikku kasu, siis mina, niipalju kui minus tehnokraati ka on, ütlen, et see on peaaegu mõõdetamatu argument, see on väga kunstlik, vastuoluline ja auke täis argument. Kui inimeste tunnete ja kodude kallale minnakse nii massiivsel moel, siis see ei ole asi, mida tohiks sellest analüüsist välja jätta. Kui regionaalpoliitiliselt toetatakse siiski ainult paari linna, mitte piirkondlikku arengut, siis see on ka asi, mida peaks sotsiaal-majanduslikus arengus arvesse võtma. Kui öeldakse, et see toob kaasa tohutu keskkonnakasu, siis mina – nüüd ökonomistina – ütlen, et iga tee suurendab liiklemist ja suurendab tegelikult keskkonnakoormust, sh teeb seda, muide, elektriraudtee. See projekt on majanduslikult tore, aga ei maksa tulla külla sotsiaal-majandusliku ja keskkonnakasuga, sest ka looduse koormus suureneb.
Mulle absoluutselt ei meeldinud see, mida Jaanus rääkis, et kõik on areng. Kuhu me siis seda ekstrapoleerime? Ta alustas minu arust auruveduritest ja tõestas, kuidas kõik on läinud ülesmäge, kõik on läinud paremaks, ja mida rohkem teid, seda parem. Ma ei ole kunagi seda vaadet sallinud. Ma ei ole kunagi sallinud isegi seda, kui maanteede mitmerealiseks ehitamist esitatakse kui vääramatut, kui vaieldamatut asja. Ikka on olnud vaja arvestada keskkonnamõjusid ja kogu asja hinda. Ringlusest viiakse ju tegelikult välja suur hulk mulda – igaveseks! –, taimi ja loomi. See on põldude ja metsade asfalteerimine, see ei ole areng. 21. sajandil ei tohi arenguks nimetada sellist asja, et mida rohkem on asfalti ja rauda, seda arenenumad me oleme, ja meie usk on õige, sest meil on rohkem asfalti ja rööpaid. Nii nagu Jaanus ütles: teie usk on vale ja see on üldse usuküsimus, välja arvatud see küsimus, kumma usk on parem.
Nii et segased tunded on mul. Ma jätan hääletamata. Ma kardan, et see projekt võib läbi kukkuda, aga ainus põhjus, miks mulle see ei meeldiks, on tõepoolest geopoliitika. Sellest ei räägitud siin peaaegu üldse. Räägiti 19. sajandi arusaamisest majandusest, nii nagu see majanduspoliitikagi praegu on: riik on see, kes on looduse kuningas, riik on mitšurinlane, kes ei oota looduselt armuande, inimene elab järjest paremini ning selle nimel on tal õigus võtta maha kõik metsad ja asfalteerida kõik põllud. Aitäh!

Repliigiks kohapealt on õigus Jaanus Marrandil. Palun!

Jürgen Ligil on alati olnud kombeks teistele sõnu suhu panna. Mina ei ole rääkinud sellest, et mida rohkem ühendusi, seda parem, ja et kõik tuleb asfaldi alla panna. Mina rääkisin lihtsalt perspektiivist. Tegelikult kaasneb igasuguse logistika ja infrastruktuuri arenguga peaaegu alati majanduse areng ja seda juba alates suhteliselt kaugest minevikust, võiks nii öelda. Selle projekti kasuosa on inimeste liikumisvõimaluste paranemine, ka kaubavoogude kergem liigutamine ühest kohast teise ja lõppkokkuvõttes on siin tõepoolest olemas ka geopoliitiline kasu. Need kõik on need asjad, mis teevad selle projekti mõistlikuks, nii et seda võiks toetada.

Jätkame arutelu. Toomas Kivimägi.

Väga lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head sõbrad! Ma alustan sellega, et see rong on läinud. Ja seekord õnneks. Minu arvates on tõesti natukene kummaline, et me täna siin ikka veel arutame, kas jah või ei. Ma ei oleks vähimalgi määral selle vastu, kui me täna siin arutaksime, kuidas teha seda kõike veel paremini. Ma tuletan teile meelde, et Eesti leppis Euroopa Liiduga kokku juba 11. detsembril 2013, s.o kolm ja pool aastat tagasi, ja võttis TEN-T määrusega kohustuse rajada Rail Baltic üle Pärnu. See toimus kolm ja pool aastat tagasi. Ma kasutan Jürgeni ilusat sissejuhatust ja ütlen, et kui me täna loobume, siis see tähendab alt ärahüppamist sõna otseses mõttes. Me petaksime Euroopa Liitu, petaksime Lätit ja petaksime Leedut. Vähe sellest, sellesama CEF1 ja CEF2 raames on Eestile, Lätile ja Leedule kokku eraldatud juba 733 miljonit eurot, mille me oleme vastu võtnud. Ma möönan seda ja olen täiesti päri sellega, et selle projekti üks riske on see, milline hakkab olema Euroopa Liidu finantseerimismäär järgmisel finantsperioodil. Samas, sel finantsperioodil jääb arvestatav osa CEF-rahast kasutamata, kuna mitmed projektid ei ole edasi liikunud sellise kiirusega, nagu oli algul kavandatud. Seda ütles Põhjamere-Läänemere koridori koordinaator Catherine Trautmann, kui ta esines Balti Assamblee konverentsil, mida mul oli au juhatada. Meil on väga suur šanss saada sel finantsperioodil palju rohkem raha, kui oli algul kavandatud. Miks see on oluline? Ennekõike selle tõttu, et me maandame sellega olulisel määral sedasama riski, millele ma eespool viitasin, et mis on see finantseerimismäär järgmisel finantsperioodil. Aga see viimane märkus ei kehti mitte üksnes Eesti kohta. Mitte ühegi projekti kohta ei teata seda, milline on Euroopa Liidu finantseerimismäär järgmisel finantsperioodil. Ent kui me sel finantsperioodil saame rohkem raha kätte, siis sellega me seda riski maandame. Me oleksime rumalad, kui me seda ei kasutaks. Seda enam, et kui kellelegi tundub see tormamisena, siis selle finantsperioodi CEF-raha on võimalik kasutada aastani 2023. Meil ei ole vaja mitte millegagi kuskile n-ö tormata, et aastaks 2020 kogu raha paika panna. Ei ole sellist kohustust, me ei pea seda tegema.
Teiseks, nii Riigikontroll kui ka Advokaadibüroo Rask on selle kohustusega seonduvalt tähelepanu juhtinud, et kui me ei täida seda kokkulepet, siis järgneb konsultatsioonimenetlus Euroopa Liiduga, kui me selle abil kokkulepet ei saavuta, siis järgneb kohtumenetlus Euroopa Kohtus ja lõpuks võib see kõik päädida trahvidega. See on kirjas Advokaadibüroo Rask tehtud analüüsis ning sedasama kinnitab ka riigikontrolör. Head sõbrad, see oleks sõna otseses mõttes alt ärahüppamine, täna on hilja rääkida, kas jah või ei. Täna on aga väga õige veel rääkida, kuidas teha seda kõike paremini trassil, milles on samuti kokku lepitud. Kui Läti raudtee tuleb Ainažisse, siis ei ole ju mõeldav, et meie raudtee läheb kuskile mujale.
Mis puudutab muudatusettepanekuid – eks ma pean koalitsiooni suhtes ka mõnevõrra kriitiline olema –, siis ma kindlasti ei saa toetada seda majanduskomisjoni muudatusettepanekut, mis on koalitsiooni heakskiidu saanud ja millele mina vastu olin. See näeb ette, et Riigikogu võtaks või saaks enesele oluliselt suurema rolli sisuliselt täitevvõimu eelarvepoliitika üle otsustamisel. Ma ei eita seda võimalust, kui sellel saalil selline soov on olemas, aga Rail Balticu kokkuleppe ratifitseerimise lepe ei ole selleks õige koht. Me oleme täna sellest leppest üleüldse väga kaugele läinud.
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

See ei ole see koht, kus seda soovi väljendada. Kui parlament soovib suuremat kontrolli täitevvõimu tegevuse üle eelarvepoliitikas, siis selleks on sobiv kasutada riigieelarve baasseadust, mida me alles eelmisel nädalal siin menetlesime. See oleks sobiv koht. Teine põhjus, miks ma selle ettepaneku vastu olen, on see, et teadupärast ei ole Läti kokkuleppe ratifitseerimise seaduse juurde midagi lisanud, kui meie aga lisame, siis me anname ka Leedule vihje – Leedu kavatseb selle leppe ratifitseerida septembris –, et võiks kirjutada sinna juurde kaks või kolm lehekülge. Me ei tea, millega see siis päädiks. See on teine põhjus, miks ma ei pea selle sätte juurdelisamist mõistlikuks. Ma arvan, et koalitsioonil tasuks ikkagi veel kaaluda, kas selline muudatusettepanek on kohane või mitte.
Aga tulen summa summarum tagasi ikkagi selle juurde, et meie ülesanne on see kokkulepe ratifitseerida või mitte. Tuletan taas kord meelde Riigikontrolli märkust, et selle kokkuleppega, mille Eesti, Läti ja Leedu peaminister sõlmisid selle aasta jaanuaris, ei võta me mitte ühtegi uut kohustust Euroopa Liidu ees ega ka muuda mitte ühtegi Euroopa Liidu ees võetud kohustust. Lisan juurde õiguskantsleri märkuse, et see on kooskõlas põhiseadusega. Selle kokkuleppe ratifitseerimisega ei võta me endale mitte ühtegi lisakohustust Euroopa Liidu ees, küll me tõepoolest, ütleme, seome kolm osalevat riiki Eesti, Läti ja Leedu omavahel. Ma arvan, et on oluline, et üks kolmest äkki alt ära ei hüppaks. Mina väidan, et see kokkulepe või leping kindlustab pigem seda. Ma arvan, et see on oluline. Selline on tegelikult ka Euroopa Liidu ootus. Ma vihjasin Catherine Trautmanni sõnadele nende vabade vahendite tekkimise kohta. Ta peab väga oluliseks, et me oleme seda tahet väljendanud. Ei ole vaja hakata siin jokutama, nagu Leedu kavatseb natukene teha. Aga meil ei ole mõtet Leedule ja Lätile ka ülearu palju näpuga näidata, sest nagu eespool juttu oli, on mitmed asjad, milles me ise oleme n-ö punane latern. Me ei pea igal pool olema punane latern, nii et see ratifitseerimine oleks väga oluline positiivne signaal järgmiste rahastusotsuste tegemise mõttes. Järgmine rahastusotsus tuleb juba juuli alguses, neil päevil, kui on CEF3 raha taotlemine, aga see ei pruugi jääda viimaseks, kui me oleme ise usinad ja agarad.
Lõpetan sellega, millest ma rääkisin enne ka oma küsimuses. Minu arvates on kummaline, et kogu maailmas on ühendusteed majanduse kasvumootorid, aga tundub, et siin saalis väga paljude arvates see nii ei ole. Teine asi on see, millest ma olen ka juba nõrkemiseni rääkinud: me oleme geograafilises mõttes Euroopa Liidu ääremaa, seda ei muuda mitte miski, aga seda saab leevendada selliste asjadega nagu Rail Baltic. Reformierakonna fraktsiooni, ma söandan väita, valdav osa toetab selle leppe ratifitseerimist, aga see ei tähenda, et koalitsioon peaks siin enesele hinnaalandust tegema. Aitäh!

Jüri Adams.

Härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Pärast nii vägevaid eelkõnelejaid on täitsa mõnus siia kõnepulti tulla. Ikka tekivad mul kultuurilised vastuolud isand Kivimäega. Isand Kivimägi, ma pean tunnistama, et kui mina noor olin, siis see sõnapaar "punane latern" tähendas hoopis midagi muud. Ma ei oska kuidagi aru saada, mis tähenduses teie seda kasutasite. Aga te ütlesite põhilise sõnumina ka seda, et täna olevat juba liiga hilja. Võib-olla see ongi niimoodi. Aga ma pean siis tunnistama, et mina olen kindlasti üks nendest inimestest, kes siis, kui ei olnud veel hilja, kui teie määratluse kohaselt oli ilmselt õige aeg, ei osanud veel oma seisukohta kujundada. Minu seisukoht on kujunenud alles viimase poole aasta jooksul. Kui te ütlete, et nüüd on hilja, mis me siis peaksime tegema, mitte üldse nupule vajutama või? Ma ei saa sellest praegu päris hästi aru, võib-olla on minuga mingisugune töö jäänud tegemata.
Rahvaesindaja Ligi kasutas siin sõna "mitšurinlane". Ma olen ka viimasel ajal vajaduse korral rääkinud, et Eesti on jõudnud teatud poliitilise mitšurinluse ajastusse. Aga ma kardan, et enamik meie nooremaid kaasmaalasi ei saa aru, mida see mitšurinlus tähendab. Mitšurinlus tähendas omal ajal halvas või sellises mõttes, nagu meie praegu räägime, sellist olukorda, kus helge tuleviku nimel tehti otsuseid, et sinna, kus on mäed, tuleb kaevata orud, ja sinna, kus on orud, tuleb kokku kuhjata mäed, jõed tuleb panna vastuvoolu liikuma jne, jne. See nähtus on arvatavasti pikaajalisem kui nõukogude aeg. Nooremale põlvkonnale lähevad võib-olla paremini peale need võrdlused, mida kasutas Jonathan Swift oma "Gulliveri reiside" vist eelviimases osas, mille tegevus toimus lendaval saarel. Seal on ka niisugused reformiplaanid, nimelt kõigepealt pumbatakse vesi mäetippu, et see alla voolates teeks kasulikku tööd ja muudaks kõigi elu õnnelikuks, ja siis väga imestatakse, mispärast tulemus ei ole päris selline ja miks tegelikkuses see asi kuidagi ei klapi. Aga see selleks.
Ma arvan, et enamik meist ei kujutanud siis ette, kui me kandideerisime praegusesse Riigikogu koosseisu, et meil tuleb hääletada niisuguse küsimuse üle. See on teatud moel ebatavaline olukord. Ma hakkasin mõtlema, kas leian selle kohta mingi kujundi. Tuli meelde, et minu lapsepõlves, nõukogude ajal oli eesti keelde tõlgitud üks niisugune lasteraamatuke, mille pealkiri oli "Vene vägilased". Seal oli muinasvene sõjamees, kes seisis stepis teeristil ja mõtles, kuhupoole minna. Tema ees oli niisugune silt, et kui pöörad paremale, siis jääd peast ilma, kui pöörad teisele poole, kurakätt, siis jääd sa oma hobusest ilma, ja kui lähed otse, siis on tee sinu ees seinana. Umbes niimoodi see oli, ma tänaseks kõneks valmistudes ei lugenud seda üle. Aga olukord on võimatu ja see on niisugune võimatu olukorra kujund.
Palun lisaaega!

Kolm minutit juurde.

Kindlasti ei ole küsimus ju vene muinasjuttudes. Ma ei ole muinasjututeadlane, aga ma arvan, et Aarne-Thompsoni muinasjututeemade kataloogis on tõenäoliselt kõigi rahvaste seda sorti olukorrad kirjas.
Mis olukord siis nüüd meie ees on? Kui ma vaatan tagasi, siis mulle tulevad meelde kolm faasi. Kõigepealt, Siim Kallas selle toreda idee Eestisse tõi. See pidi olema esiteks julgeolekukaalutluslikult väga kasulik. Teiseks pidi see olema majanduslikult väga kasulik, sest palju kaupa hakkab läbi Eesti liikuma, see kaup just nagu ootab, et niisugune tee võimalikult kiiresti valmis saaks. Kolmandaks, see on võib-olla kõige olulisem, meie ei pea ise arvestust pidama, see raha on nagu maast leitud, meil tuleb lihtsalt käsi sirutada ja see vastu võtta. See oli esimene etapp. Ma pean tunnistama, et ma ei suutnud tookord süveneda, kas see jutt oli mõistlik või ei olnud.
Siis tuli teine faas, kui hakkasid kujunema konkreetsed äriplaanid. Ma arvan, et härra Kivimägi näitas siin päris ilusasti ära, et eriti need inimesed, kes on Lääne-Eestis selle võimaliku trassi lähedal tegutsevad kohalikud ettevõtjad, ärimehed, hakkasid mõtlema, et siin avaneb tulevikus töö- ja teenimisvõimalusi. Teine osa Eesti inimesi rajas äriplaanid sellele, et see plaan teostuks. Võib-olla siin ongi see praegune põhiprobleem, sest need inimesed on saanud endale ja oma perele sissetulekut selle projektiga seoses ja nad tahavad selle jätkamist. Mõnes mõttes on mindud üle viisakuse ja moraali piiride ning sedasama raha on kasutatud Eesti rahva arvamuse kujundamiseks. Hiljaaegu kuulasin ma ühte PR-spetsialisti ja lobisti, kes on saanud viimased aastad ühe osa oma sissetulekust nimelt sellest, et teha seda plaani eestlastele võimalikult vastuvõetavaks.
Mingil hetkel algas kolmas faas, kui Eestis üsna massiliselt ühinesid ja kujundasid oma seisukoha kõik need inimesed, kes on praegu selle plaani vastu, vähemalt sellisel kujul, nagu see on ette nähtud, Tallinna–Pärnu–Riia-suunalisena. Üks selline kiri tuli meile kõigile täna meiliga kohale, kus paljud nimekad kultuuritegelased kutsuvad meid üles seda lepingut mitte ratifitseerima.
Ma mõtlesin järele. Mind ärritab siin mitu asja. Üks on see tüüpiline venelik suurushullustus, mis oli omane kogu nõukogude ajale. Kindlasti on siin see probleem, et küll on tore olla edukas ärimees võõra rahaga ja ilma vastutuseta, aga kindlasti häirib siin ka see tagurpidi loogika, ülevalt alla loogika. Nüüd mu aeg lõpeb. Mina isiklikult hääletan oma valijaskonnale ja oma poliitilistele toetajatele mõeldes selle eelnõu vastu.

Andres Metsoja.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Aasta oli siis 1936, kui Šveitsis rahvusvahelisel konverentsil arutati Balti ekspressi küsimusi. Väga suur mure oli see, et rong oli aeglane ja just nimelt meie naabrid, Balti riigid, ei olnud asunud tegutsema selles suunas, et saaks kiiremini rongiga sõita. Aasta oli siis 1994, kui lepiti kokku visioonis, et kiired ühendused on prioriteet ning Euroopa äärealariigid peaksid saama Euroopaga tugevama ühtekuuluvus- ja kokkuhoidmistunde just nimelt taristuprojektide abil.
Kolleegid, täna on aeg teha otsus, olla kas poolt või vastu, ja minna asjaga selle otsuse kohaselt edasi. Tõepoolest oli pisut kummastav kuulata neid seisukohavõtte, et teemat ei ole piisavalt analüüsitud ja puudub täielik info. Ma arvan, et ka siin Riigikogu saalis ei ole ühelgi inimesel selgeltnägijavõimeid, keegi ei suuda väga täpselt tulevikku ennustada. Võib-olla tuleb kõigevägevamale tänu avaldada, et meil neid võimeid ei ole, sest riigi juhtimine ei toimugi mitte ennustuste põhjal, vaid ikka hetkeolukordi järgides, kuulates rahvast ja suheldes rahvaga.
Minu meelest on Rail Baltic just selline projekt olnud. Tõsi on see, et talumehe mure on olnud tema talu ja konkreetne maatükk. Kohaliku omavalitsuse mure on olnud, kuidas see trassikoridor mõjutab konkreetselt kohaliku omavalitsuse eluolu ja kas see toob kaasa lisakohustusi eelarvelises mõttes. Riigi mure on tõepoolest ju see, et peale positiivsete tegurite, mis selle projektiga võivad kaasneda, tuleb mõelda rahakotile, sellele, milliseks kujuneb teatud hanke tulemus.
Kõikide nende teemade pärast siin Riigikogu saalis muretsemine on põhjendatud, aga ma väga loodan, et see ei päädi sellega, et Riigikogus, kus on olemas Rail Balticu toetusrühm, me ühel hetkel avame ka siin saalis, siin majas diskussiooni vastaste poole pealt, et seda teemat pidevalt diskussioonina õhus hoida.
Nagu te teate, olen mina valitud Pärnust. Ausalt öeldes on Pärnu inimesed kogu selle Rail Balticu arutelu ajal olnud üsna murelikud. Neid on nimetatud kolkarahvaks, on öeldud, et Rail Baltic läheb läbi kuskilt, kus ei ole inimesi. Mina Rail Balticu kontekstis usun kõige rohkem sellesse, et aegruumilised vahemaad vähenevad ja tekib olukord, kus Tallinnast lõuna suunas sõites võiks Pärnu piltlikult öeldes asuda seal, kus täna on Keila, ja Riia seal, kus täna on Pärnu.
Nii et sellel projektil on mõju regionaalarengule. Ma loodan, et me kümne aasta pärast kuuleme ka siit saalist üha vähem seda, et kuskil väikeses linnakeses elab kolkarahvas, seal ei ole inimesi ja sinna ei peaks riigis toimuvad arengud jõudma.
Edu ning kainet ja selget mõistust! Ma usun, et me saame üheskoos Rail Balticuga hakkama ja meie lapsed on selle teo eest meile tulevikus tänulikud. Aitäh!

Mart Helme, kas repliik kohapealt? (Hüüe saalist.) Tulete kõnepulti. Palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sõnu on tohutult palju tehtud ja ega ma neid väga palju juurde ei taha teha. Ma tahan öelda ühte asja. Siin saalis on kõikides fraktsioonides väga palju neid inimesi, kes saavad aru, et seda projekti müüakse meile valede, pettuste ja valeandmetega, et meil ei ole selgust, missuguseid koormisi toob see kaasa meie maksumaksjale ja meie riigieelarvele, missugust kasu ja missugust kahju see kaasa toob. Siis öeldakse meile, et nüüd on rong läinud, nüüd on hilja. Ei ole rong läinud ja ei ole hilja.
Ma käisin korraks saalist väljas ja kui ma tagasi tulin, siis ma tundsin, et siin saalis haiseb, siin haiseb arguse ja kasuhimu järele. Lugupeetud rahvasaadikud kõikides fraktsioonides, kes te olete selle projekti vastu! Võtke oma julgus kokku ja ärge vähemalt hääletage. Näidake, et te tõepoolest olete seda meelt, millest te räägite meile koridoris nurga taga: ei, mina olen igal juhul vastu, mina mingil juhul oma häält ei anna! Näidake ka siin saalis, et te teete seda. Teate, muidu on mul selline tunne, et me hakkame tasapisi nihkuma mingisugusesse ajastusse, kust me oleme tulnud, ja ühel ilusal päeval on iseenesestmõistetav, et kõik peavad olema poolt, sest nendega, kes ei ole poolt, võib juhtuda nii, nagu ühe 17. sajandi ketseriga, naisterahvaga, kes kõigepealt elusana nüliti ja siis poodi. Ärme laseme oma arvamuse avaldamise vabadust fraktsioonidel ja fraktsioonide taga seisvatel juhtpoliitikutel maha suruda. Olgem iseseisvad ja julged, peletagem arguse ja omakasu haisu siit saalist välja. Aitäh!

Kas on veel sõnavõtusoove? Ei. Sellisel juhul lõhnab olukord selle järele, et me hakkame läbi vaatama muudatusettepanekuid. Neid on kokku viis. Esimese on esitanud Igor Gräzin, Martin Helme, Artur Talvik ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt ei kuulu ettepanek hääletamisele. Teise muudatusettepaneku on esitanud Igor Gräzin, Artur Talvik ja Martin Helme, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Ka see ettepanek ei kuulu Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele § 106 kohaselt, täpsemalt selle lõike 2 kohaselt hääletamisele. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Meie fraktsioon palub seda hääletada.

Seda me teeme.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud ettepaneku, muudatusettepaneku nr 3. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu oli 71 rahvasaadikut, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Igor Gräzin, see hääletus on lõppenud. Palun!

Hääletus on jah lõppenud, aga mida me hääletasime, kas komisjoni ettepanekut või EKRE ettepanekut? Formuleering oli see, et jätta arvestamata, kes on selle poolt.

Nüüd läks väga keeruliseks.

Tähendab, formuleerige ...

Istungi juhataja ütles sõnaselgelt, nagu vanasti öeldi, et me hääletame Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut, ja siis lisas, et juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Teisisõnu, see häälteenamus, vastu 71 ja poolt 16 Riigikogu liiget, tõestab, et sellest saadi üheselt aru. Järgmise, neljanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja seda on täielikult arvestatud. Maris Lauri, palun!

Aitäh! Reformierakonna fraktsioon soovib nimetatud muudatusettepanekut hääletada.

Austatud Riigikogu, kas oleme valmis hääletuseks?
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud majanduskomisjon. Juhtivkomisjoni otsus on täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 67 ja vastu oli 21 rahvasaadikut. Muudatusettepanek leidis toetust.
Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon otsus on jätta see arvestamata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt ei kuulu see ettepanek hääletusele.
Austatud Riigikogu, me oleme läbi vaadanud viis muudatusettepanekut. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 449 lõpphääletusele. Valmistume selleks.
Austatud kolleegid, kuna selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis teeme palun kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 90 rahvasaadikut, puudub 11.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 449. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 63 ja vastu oli 20 rahvasaadikut, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.
Austatud Riigikogu, see haamer nüüd mõnda aega ei kolksu, kuid mul on teile veel paar teadet. Kõigepealt, 28. juunil toimub siin istungisaalis põhiseaduse hääletamise 25. aastapäeva pidulik istung. Seetõttu palun teil oma laudadelt ja sahtlitest kõik olulised materjalid kaasa võtta. Teiseks, Igor Gräzin palub teatada, et otsekohe, pool kaks kogunetakse ruumis L241. Mõeldud on neid, kes on huvitatud parlamendi väärikuse toetusrühma tööst. Teated on kõlanud. Soovin teile ilusat suve, mis teatavasti on töine! Kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 13.30.