15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
(Juhataja helistab kella.) Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu V istungjärgu 18. töönädala esmaspäevast istungit. 

1. 15:00 Vabariigi Valitsuse liikmete ametivanded

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Vabariigi Presidendi k.a 8. juuni otsusega nr 106 on Jaak Aab nimetatud riigihalduse ministriks alates 12. juunist. Järgnevalt kuulame ära riigihalduse minister Jaak Aabi ametivande. Palun!

Riigihalduse minister Jaak Aab
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Aitäh! (Aplaus.)

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Vabariigi Presidendi k.a 12. juuni otsusega nr 107 on Jüri Luik nimetatud kaitseministriks. Järgnevalt kuulame ära kaitseminister Jüri Luige ametivande. Palun!

Kaitseminister Jüri Luik
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadalik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Vabariigi Presidendi sellesama otsusega nr 107 on Siim Valmar Kiisler nimetatud keskkonnaministriks. Järgnevalt kuulame ära keskkonnaminister Siim Valmar Kiisleri ametivande. Palun!

Keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! 18. juuni otsusega nr 107 on Vabariigi President määranud Toomas Tõniste rahandusministriks. Ja nüüd kuulame ära rahandusministri Toomas Tõniste ametivande.

Rahandusminister Toomas Tõniste
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Aitäh! (Aplaus.)

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsus võib tööle minna. Jõudu!

2. 15:06 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Kellel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole sellist soovi. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 91 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! Rahanduskomisjon on esitanud taotluse lühendada eelnõude 456, 457 ja 458 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide kättesaadavaks tegemise aega ühe päeva võrra, s.o teisipäeval kuni 18-ni. Juhatus seda arutades oli seisus, kus rahanduskomisjoni ettepaneku poolt oli 2
ja vastu üks Riigikogu juhatuse liige. Kuna Riigikogu juhatus ei saavutanud selles küsimuses konsensust, siis kasutan kodu- ja töökorra seaduse §16 lõikest 4 tulenevat õigust ja panen selle küsimuse Riigikogu täiskogus päevakorraväliselt hääletusele. Hanno Pevkur, protseduuriline küsimus.

Hanno Pevkur
Aitäh, austatud istungi juhataja! Täiesti mõistetav soov teie poolt, aga minule teadaolevalt ei ole rahanduskomisjon ka praegu jõudnud nende eelnõude lõpliku sõnastuseni. Ja uue teemana laenude maksustamine on siiamaani veel käsitlemata. Kas Riigikogu juhataja tõesti arvab, et Riigikogu liikmed, saades kätte eelnõud, mis on nii mahukad – uute maksude kehtestamine ja samamoodi eelarvetasakaalu põhimõtte rikkumine –, teisipäeva õhtul kell kuus, on suutelised ööga läbi töötama kõik need eelnõud ja kolmapäeval viljakalt menetlema neid alates kella kahest? Ja siia juurde teine küsimus. Vaadates ka teie meile pakutud päevakorda, küsin kohe siis ära. Needsamad eelnõud, mis te ette lugesite, on pandud viimasteks päevakorrapunktideks. Kas neid ei saaks mitte tõsta esimesteks päevakorrapunktideks pärast kolmandaid lugemisi kolmapäeval? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Siin on nüüd ... Kas see tagumine pool oli ettepaneku vormis?

Hanno Pevkur
Kui on vaja ettepanekut, siis ma vormistan selle niimoodi, et eelarve baasseaduse eelnõu, mille number on ... Ühesõnaga, 29. päevakorrapunkt, võiks olla kohe pärast kolmandaid lugemisi ning 27. ja 28. punkt võiksid olla siis pärast eelarve baasseaduse lugemist. Siis võiks minna edasi muu päevakorraga. See annaks mingigi võimaluse normaalselt neid päevakorrapunkte arutada, mitte öötundidel, mis kipub meil muidu kolmapäeval siin saalis tekkima. Ehk esimese küsimuse pool oli veel kord üle korratuna see, et meil jääb lihtsalt liiga vähe aega nende eelnõude sisuga tutvumiseks. Teine on see, et mingilgi moel tagada nende eelnõude adekvaatne menetlemine päevasel ajal võiks meie päevakorrapunktide järjekorda muuta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Selge. Mis puudutab komisjoni tööd, siis juhatus ei ole sekkunud komisjoni töösse ja me pole ka mingeid järelepärimisi teinud. Kui komisjonid tunnevad, et nad selleks, et teie ette tuua korralik dokument, vajavad täiendavat aega, siis juhatus on seda arutanud ja reeglina ka andnud. Praegu me üksmeelele ei jõudnud, seetõttu tuleb hääletus. Aga ettepanekuid, mis käivad päevakorra kohta, ma käsitlen pärast eraldi, eks ole. Teeme nii! Austatud Riigikogu ... Kalvi Kõva, palun, protseduuriline!

Kalvi Kõva
Aitäh! Kuna kolleeg Hanno Pevkur tegi siin ettepaneku päevakorda ...

Esimees Eiki Nestor
Sa tahad vastu vaielda?

Kalvi Kõva
Jah.

Esimees Eiki Nestor
Sinna me jõuame hiljem.

Kalvi Kõva
 Jõuame hiljem. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, kes on selle poolt, et lühendada riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 456, magustatud joogi maksu seaduse eelnõu 457 ning tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 458 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aega ja teha materjalid kättesaadavaks 13. juunil kell 18? Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanekute kättesaadavaks tegemise aega lühendati.
Ja nüüd läheme päevakorra kinnitamise juurde. On ettepanek Hanno Pevkurilt, ma kordan üle, et 29. päevakorrapunkt oleks 22., ma sain aru, ja 27. päevakorrapunkt 23. ja 28. päevakorrapunkt 24. Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei ole nende päevakorrapunktide ümbertõstmise poolt.

Esimees Eiki Nestor
Igor Gräzin, palun protseduuriline küsimus!

Igor Gräzin
Küll on tore, et opositsioonile sõna ka antakse, kui koalitsioon enam rääkida ei taha. Aga no hää küll, parem hiljem kui mitte kunagi. Aitäh, et sa nüüdki märkasid! Tubli! Ma tahtsin sihukest asja tegelikult küsida. Tähendab, anna nõu. Ja sellega sa võidad kogu selle saali armastuse taas. Ütle mulle palun, mida peaks opositsioon tegema, kui ta peaks paluma endale selleks, et asjast aru saaks, natukene tööaega. Sellepräast, et te lihtsalt surusite, nüüd enamus surus läbi, ja ütles, et vaat teie tulete nüüd saali, pole teil siin midagi lugeda vaja. Vaat, teile on antud, hääletage ükskõik, kas nii või naa, sest nagunii teist pole mingit kasu. See oli see, mis sa praegu nüüd ütlesid. Aga ütle mulle palun, mida me siis peaks tegema. Me küsime tööaega endale.

Esimees Eiki Nestor
Kõigepealt, austatud rahvasaadik Gräzin, sa panid mu suhu sõnu, mida ma ei ole kasutanud. Ja teiseks ei ole see küsimus päevakorra kinnitamise kohta protseduuriline. Ma kolleegina vahetan sinuga mõtteid meeleldi. Austatud ... Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh, austatud esimees! Minu küsimus puudutab punkte, mis on päevakorda lisatud põhiseaduskomisjoni poolt. Eelmise nädala neljapäeval põhiseaduskomisjon valis uut esimeest ja aseesimeest. Esimene voor jäi viiki ja teise vooru hääletuse ajal üks keskfraktsiooni liige lahkus hääletussedeliga ruumist, peale vestlust keskfraktsiooni esimehega ukse taga ta tuli ruumi tagasi ja hääletas. Selle tulemusena valiti komisjonile esimees ja aseesimees. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ja teie enda allkirjastatud dokumendid ütlevad, et valimised peavad olema salajased ka Riigikogu komisjoni juhtkonna valimiste ajal. Kas see oleks piisav juhtum või kuidas praegu peaks käituma, kui selline kodukorra rikkumine aset leidis? Kas põhiseaduskomisjoni juhtkonna valimine ja siia päevakorda lisatud punktid on üldse seaduslikud?

Esimees Eiki Nestor
Head kolleegid! Ma ootaks praegu protseduurilisi küsimusi päevakorra kohta. Seda küsimust võime käsitleda eraldi. Mis seos sellel päevakorraga on? Tahad öelda, et neid päevakorrapunkte põhiseaduskomisjonil ei olnud õigust esitada? Siis on sul ettepanek nad välja jätta? Mis number? Kuulame niikaua Valdo Randperet, palun! Protseduuriline küsimus päevakorra kinnitamisel.

Valdo Randpere
Minul on kaks protseduurilist küsimust. Esimene on see, et nüüd me just hääletasime, et pikendada dokumentide esitamist homme kella kuueni. Mis saab siis, kui kella kuueks ka neid dokumente ei tule?

Esimees Eiki Nestor
Siis teisi lugemisi ei tule.

Valdo Randpere
Selle peale sõna, jah?

Esimees Eiki Nestor
Jah. Ja teine?

Valdo Randpere
Teine küsimus on see. Ma sain aru, et Kalvi Kõva oli meie ettepaneku vastu selle päevakorra muutmisel ja mina tahtsin teada, et miks. Ainuke põhjust, mis ma loogiliselt leian, on see, et selliseid sigadusi peabki pimeduse katte all tegema, nagu see eelarvepoliitika siin ...

Esimees Eiki Nestor
See ei ole protseduuriline küsimus.

Valdo Randpere
Ma tahtsin küsida, kas mingeid häid põhjendusi veel, miks peaks tõesti kesköösel kolmapäeva ja neljapäeva vahel arutama, selle asemel et teha seda homme õhtupoolikul.

Esimees Eiki Nestor
Hea põhjus on see, et rahvas on teid siia valinud. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Tähendab, siin me nüüd sinuga kahekesi komberdame ja sant juhib pimedat. Ja sinuga koos me kogu aeg aina auku kukume. Katsume siis nüüd koos edasi minna. Tähendab, nüüd, kus me koperdame siin, ütle mulle, kas protseduurilised küsimused saavad olla ainult päevakorraga seoses ja päevakorra küsimused on ainult protseduurilised. Sest sa lubad ainult protseduurilis-päevakorralisi. Selgita see asi ära, siis me saame jälle sammukese edasi.

Esimees Eiki Nestor
Ma arvan, et ega siis kodu- ja töökorra seaduse lahtirääkimise koht ei ole päevakorra kinnitamise ajal üldse. Seda võiks ise ka lugeda. Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Minu küsimus puudutas jah, et kui valimiste salajasuse põhimõtet on rikutud, siis tuleks päevakorrast välja võtta teisipäevane päevakorrapunkt number 5 ja kolmapäeval punktid 9 ja 10.

Esimees Eiki Nestor
Nii, on tulnud ettepanek jätta välja teisipäeval päevakorrapunkt number 5 ja kolmapäeval 9 ja 10. Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa
Aitäh, esimees! Head kolleegid! Kahju, et me peame üksteise aega siin niimoodi kulutama. Ma tuletaksin härra Arto Aasale meelde, ja ka teistele, et komisjonis viis seda protseduuri läbi komisjoni aseesimees Jüri Adams ja Adams küsis päris mitu korda, kas kellelgi on pretensioone valimiste läbiviimise kohta. Ühtegi pretensiooni ei esitatud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on ka selle Arto Aasa ettepaneku vastu, mis tegi ettepaneku võtta kolm põhiseaduskomisjoni eelnõu päevakorrast välja.

Esimees Eiki Nestor
Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Ütle, palun, kas selline asi saab olla, et fraktsioonil siinsamas saalis tekib protseduuriline seisukoht! (Naer saalis.) Ma ei saanud sellest aru, kust see tuli nüüd.

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Austatud esimees, lubage ma veel kord täpsustan, kuna komisjonis sündmused arenesid kiiresti ja väga palju segadust oli selle juhatuse liikmete valimise ümber. Mis on teie seisukoht, kas hääletussedeliga ruumist lahkumine on selle printsiibi rikkumine, mis on kodu- ja töökorra seaduses ette nähtud, või ei ole? Kui ta on, siis ei ole siin midagi hääletada. Siis tuleb põhiseaduskomisjonis asuda uuesti esimeest ja aseesimeest valima ning senised otsused ei ole legitiimsed. Kui ta teie hinnangul ei ole printsiibi rikkumine, siis meil ei ole ka siin enam midagi vaielda. Ma küsin teie kui Riigikogu esimehe seisukohta.

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas! Ma luban, et sinu tehtud märkust, mis, ma saan aru, on tõsine, juhatus arutab koos põhiseaduskomisjoniga. Ega ma praegu rohkem mitte midagi ei oska öelda, sest me tegeleme päevakorra kinnitamisega. See on natukene teistsugune teema. Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh, hea Riigikogu juhataja! Ma küsiks võib-olla, kuna sa enne oma hinnangut ei andnud ja selleks, et tegelikult ma tegin ühe ettepaneku, et tõsta nad ettepoole, need kolm päevakorrapunkti. Aga tegelikult selleks, et sisuliselt arutada seda, kas nad peaksid olema ettepoole tõstetud või üldse välja arvatud sellest päevakorrast, kuna rahanduskomisjon ei ole veel oma seisukohta öelnud. Kas ma saaksin sinu seisukoha teada just nimelt selle aja kohta? Ssiis oskaks teha ka ettepaneku, kas jätta päevakorrapunktid 27, 28, 29 päevakorrast välja või tõsta nad varasemaks.

Esimees Eiki Nestor
Ma arvan, et täiskogu saab teada rahanduskomisjoni seisukoha siis, kui eelnõusid arutatakse täiskogul, mitte varem. Ma usun küll, et on ka varemgi rahvasaadikud suutnud ühe ööga eelnõusid läbi lugeda, mis neil seekord siis ... See on minu isiklik hinnang, aga see ei ole protseduuriline küsimus. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Austatud juhataja! See teema, mille kolleeg Arto Aas tõstatas, on muidugi päris tõsine, sellepärast kui peaks tõepoolest leidma kinnitust fakt või väide, et valimiste salajasuse korda on rikutud või, veelgi hullem, valimistel on rahvasaadiku vaba tahet mõjutatud, siis ilmselgelt on see küsimus, mida me täiskogu hääletamisega lahendada ei saa. Seetõttu ma pakun välja, et meil on võimalik – või õigemini teil, hea juhataja – võtta juhataja vaheaeg. Kogu juhatus on saalis kenasti kohal, meil on võimalik seda teemat koos põhiseadusega juhtidega arutada ja siis on meil ka võimalik saalile pakkuda välja ka mingi lahendus, mis puudutab nende punktide menetlemist või mittemenetlemist. Aga veel kord: see on teema, mis ei ole lahendatav vaid ühe hääletusega, vaid kui tõesti on rikutud valimiste korda, siis on see teema palju tõsisem. 

Esimees Eiki Nestor
Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Et protseduur oleks selgem, siis informeerin teid, et kolmapäeva viie viimase punkte suhtes on komisjon otsused teinud eelmine nädal ja praegu käib tehniliste detailide täpsustamine. Kolleeg Gräzinil pole vaja oodata homme kella kuut, kõik dokumendid on EMS-is olemas – nii muudatusettepanekud kui ka eelnõud. Nii et jätku tööle, ta võib kohe praegu hakata sellega pihta.

Esimees Eiki Nestor
Igor Gräzin, on sul protseduuriline küsimus, küsin ma.

Igor Gräzin
Jah, inimlikult protseduuriline. Vaata, ma tahan sind praegu aidata. (Naer saalis.) Asi on selles, et ma toetan seda, et Riigikogu saab teha vapustavaid asju. Minister (tol korral komisjoni esimees) Sesteri juhtimisel võttis Eesti Vabariik endale ESM-i kohustused miljardites vastu 40 minutiga. Nii et siin on võimalikud igasugused asjad, sul on õigus.

Esimees Eiki Nestor
Remo Holsmer, palun!

Remo Holsmer
Ma täpsustan rahanduskomisjoni poolt, rahanduskomisjoni esimehe eelnevat ütlust, et on ainult tehniline vormistamine. See päris tõele ei vasta, homme on rahanduskomisjoni päevakorras nii riigieelarve baasseaduse muudatused, mida veel Rahandusministeerium ette valmistab, kui ka uus panditulumaksusüsteemi sõnastus. Need kindlasti ei ole mingisugused tehnilised pisitäpsustused. Olgu see protokolli huvides öeldud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Nüüd on mul protseduuriline küsimus. Kuna juhatuse liige palus vaheaega, siis ma tunnen kohustust see vaheaeg võtta. Mul oleks väga hea meel, kui neljapäevast komisjoni koosolekut juhatanud Jüri Adams saaks juhatuse koosolekul viibida. Ta ei saa viibida. Vaba inimene vabal maal. Juhataja vaheaeg 10 minutit. Jätkame kell 15.35.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Juhatus on kogunenud ja koos põhiseaduskomisjoni sekretariaadijuhiga toonud asjasse selgust. Juhatuse üksmeelsel otsusel, ma veel kord kordan teile, austatud Riigikogu liikmed, üle, kuna komisjonide juhtide valimisi võib ka hiljem ette tulla, et te olete oma otsustes vabad. Te ise teate, kuidas te hääletate. See on meie üksmeelne teade. (Naer saalis.) Tähelepanu! Teiseks, ma saan ka aru Arto Aasa küsimusest, aga pean teile ette lugema ühe paragrahvi dokumendist, mis on kinnitatud 10. veebruaril 2011. aastal ja kannab numbrit 21. See on Riigikogu juhatuse otsus. Nimelt, selle dokumendi pealkiri on "Riigikogu komisjoni esimehe, aseesimehe valimise kord". Siin on selline lõppsäte: "Kui komisjoni liige leiab, et hääletamise läbiviimisel hääletamistulemuste kindlaks tegemisel või liisu heitmisel rikuti kodu- ja töökorra seadust, võib ta esitada valimistulemuste teatavakstegemiseni istungi juhatajale protesti. Protesti lahendab komisjon viivitamata." Komisjoni sekretariaadi juhi sõnul tööd juhtinud Jüri Adams küsis, kas proteste on ja ühtegi protesti ei esitatud.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Katkestan hääletuse. Seda ettepanekut päevakorrapunktide ümbertõstmise osas, mille tegi rahvasaadik Pevkur, protestis rahvasaadik Kõva. Jah, ja siis me hääletame seda etteantud kujul. Nii kõva värk on. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

3. 15:39 Arupärimine haldusreformi manipulatsioonide kohta võimuerakondadele parema positsiooni andmiseks (nr 357)

Esimees Eiki Nestor
Meie esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Artur Talviku ja Ain Lutsepa esitatud arupärimine haldusreformi manipulatsioonide kohta võimuerakondadele parema positsiooni andmiseks. Sellele peaks vastama peaminister Jüri Ratas, kes on ka saalis. Arupärijate nimel Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! Me oleme Vabaerakonna saadikute poolt esitanud siin poole aasta jooksul arupärimisi erinevates haldusreformi aspektides kindlasti üle 15, see arv peaks lähenema juba 20-le. See on üks niisugune kokkuvõttev päring. Miks see läheb peaministrile? Ma tunnistan ausalt – kui peaminister kuulaks –, et need arupärimised on meil tihti läinud peaministrile sellepärast, et me ei ole rahul olnud riigihalduse ministri vastustega ja tema tegevusega üldisemalt. On päris sümboolne see, et need küsimused tulevad vastamisele täna, kui uus riigihalduse minister andis meie ees ametivande. Loodame kõige paremat. Meie minister Korbi tegevusega rahul ei olnud, pean tunnistama. Ausalt öelda, austatud peaminister, teie ka ei saaks sellega rahul olla, eriti kui vaadata seda tegevust, mida Keskerakonna juhtivad poliitikud tegid möödunud aastal, möödunud suvel, kui käis Mailis Repsi valimiskampaania. Ka meie oleme viimasel ajal väga palju Eesti eri omavalitsustes olnud. Me oleme neid mälestusi ja tagasisidet tolleaegsete lubaduste kohta palju kuulnud ja need kõlasid ka 15. septembri siin oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul, kus Mailis Reps osutas 5000 elaniku piiri ühekülgsusele, piitsa ja prääniku meetodilening ei öelnud ei rohkem ega vähem kui seda, et presidendina ei oleks ta seesugust haldusreformi seadust välja kuulutanud ning Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule tuleb teha ettepanek seda muuta.
Kui Keskerakond sai valitsusse, siis tõrjuti kõik katsed haldusreformi kitsaskohti vähegi lihvida, anda valitsusele rohkem võimalusi ka erandite tegemiseks. Lisaks sellele, et me oleme teile esitanud palju arupärimisi, oleme me esitanud ka kaks eelnõu valitsusele suurema erandite tegemise ruumi tagamiseks, valitsuskoalitsioon aga lükkas need tagasi. Sellest kõigest on meil väga kahju, sellepärast et see 5000 elaniku kriteeriumi tagaajamine nendes kohtades, kus inimesi õigupoolest ei jätku ja siis tekivad geograafiliselt ebaloogillised liitumised, on üks suuremaid kahjusid, mis Eesti halduskorraldusele ja kohalikule demokraatiale siin viimasel ajal on tehtud. Aga ma saan aru, et valitsusel on veel aega ja neid otsuseid saab langetada. Eelmisel nädalal te seda ei teinud. Tervitan seda lähenemist, et uus riigihalduse minister saab tulla ja oma seisukohad öelda. Võib-olla midagi läheb ka paremaks.
Siin arupärimises oleme me üldistanud neid erinevaid käekirju, mis on olnud sellise tendentsiga, et kõik need juhtumid, mis Eesti kaardil tekivad, on tendents lahendada või vähemalt retooriliselt on välja käidud selliseid lahendusi siiamaani, mis on väikeste omavalitsuste vastu ja sundliitmise kasuks. Ehk kui omavalitsused on ühinenud, viinud kõik korrektselt läbi, ja neil 5000 kriteeriumist jääb puudu vaid mõnikümmend inimest – nagu Kanepi, Kõlleste, Valgjärve näide ja neid näiteid on veel –, siis on võetud seisukoht, et tuleb viia läbi täiendav sundliitmine. Või teine näide, kus omavalitsus ei ole liitunud teistega, aga täidab kõiki kriteeriume hästi, välja arvatud seesama elanike arv, see on nüüd Luunja näide, siis jällegi otsused kipuvad tulema või vähemalt siiani on lubatud neid otsuseid teha nii, et omavalitsuse seisukoha kahjuks jne, jne. Ikka need, kes on kõik kriteeriumid täitnud, nendele tuuakse täiendavaid sundliitmisi. Neid juhtumeid oleme me siin arupärimise sissejuhatuses kõik ära kirjeldanud. Loodan, et lugupeetud peaminister ise refereerib neid küsimusi ja annab meile ka vastused. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Arupärimisele vastab peaminister Jüri Ratas.

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Auväärt Riigikogu liikmed! Head arupärijad, tänan teid arupärimise eest! Alustuseks kolm asja, millele ma tahan enne arupärimist vastata. Kahega ma ei ole üldse nõus ja ühega olen täielikult nõus. Ma ei ole nõus sellega, mis te ütlesite Mihhail Korbi kohta. Mitte üldse. Ma arvan, et Mihhail Korb on olnud väga tugev riigihalduse minister, väga sisuline minister, kuulav minister, märkav minister, ühisosa leidev minister. Mihhail Korb on kindlasti olnud omavalitsuste tugevdamise poolt olev minister. Mihhail Korb on olnud kindlasti kohalike elanike parema ja operatiivsema teenuse kättesaadavuse poolt olev minister.
Teine, mis teie ütlesite, oli seotud sellega, et tänane valitsus ei ole neid kitsaskohtasid lahendanud, mis omavalitsustel on. On küll. Me olime opositsioonis ülikriitilised omavalitsuste tulubaasi osas ja ülesannete osas. Tänane valitsus on andnud tagasi omavalitsustele tulubaasi, üksikisiku tulumaksu protsendi näol, ja andnud juurde täiendavaid ülesandeid ning seda koos rahastusega. See, millega ma olen täielikult teiega nõus, on see, et ma refereerin muidugi neid küsimusi, mida te arupärimises enne minu vastama asumist mainisite. Aga Mihhail Korbi osas ma kindlasti oma mõtteid kaitsen ja ka teda kaitsen tema tehtud töö eest, sest ma arvan, et võttis üle väga keerulisel hetkel omavalitsuse reformi, aga läks edasi ka riigireformiga.
Kindlasti on Eesti ja kõigi meie erakondade huvides, et meie omavalitsused oleksid võimalikult võimekad ning suudaksid oma elanikele pakkuda parimaid võimalikke teenuseid. Riigikogu poolt vastuvõetud haldusreformi seadus pani valitsusele kohustuse esitada k.a 15. veebruariks omapoolsed ettepanekud ühinemiseks kõigile neile omavalitsustele, kes ei täitnud aasta alguse seisuga seaduses nõutavat elanike arvu miinimumkriteeriumi. Ma rõhutan, et see kohustus tuli seadusest. Kõigil, kellel oli elanike arv kas või üks alla 5000, see kohustus seaduses, et valitsus peab tegema ettepaneku, tuli seadusest. Ma jõuan ka teise pooleni, mis tuleb seadusest. Samuti omavalitsustele, kes volikogude algatatud ühinemise järel jäävad alla 5000 elanikuga omavalitsusteks ning kellele valitsus ei kohaldanud seaduses võimaldatud erandeid, näiteks merelised väikesaared. Riigikohus on oma otsuses kinnitanud, et siin ei ole valitsusel kaalutlusruumi, kas ettepanekud seaduses seatud elanike arvu miinimumile mittevastavatele omavalitsusele teha või mitte. Ma rõhutan, et tegu oli ettepanekuga. Omavalitsusüksuste miinimumsuuruse kriteerium on menetluse algatamisel Vabariigi Valitsusele siduv, kuid mitte selle lõppotsuse osas. Haldusreformi seadus sätestab ka tingimused, millistel valitsus võib jätta miinimumsuuruse kriteeriumile mittevastava omavalitsusüksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmata. Sisulise kaalutlemise võimalus ongi Vabariigi Valitsusel nüüd, pärast omavalitsuste tagasisidet. Nüüd peab valitsus vastavalt esitatud seisukohtadele ja vastuväidetele otsustama, millised esitatud ettepanekud viia lõpule ja kas mõni jätta täielikult või osaliselt lõpule viimata. Ettepanekute esitamisele eelnesid analüüsid, kohtumised ja põhjalikud arutelud piirkondlikes komisjonides, kuhu on kuulunud kohalikud inimesed, eksperdid ja maavanemad. Kindlasti ei olnud nende komisjonide poolt valitsusele esitatud soovituste taga parteipoliitikat. Ma rõhutan seda veel: kindlasti ei olnud nende komisjonide poolt valitsusele esitatud soovituste taga parteipoliitikat ning sellekohane poliitretoorika ei vasta tegelikkusele.
Mis puudutab rahvaküsitluse tulemusi, siis need olid küllaltki sarnased väga paljudes piirkondades ja on raske välja tuua midagi eriti silmatorkavat mõnes omavalitsuses, mõnes üksikus piirkonnas. Valitsus arvestab oma otsuste kaalumisel neid küsitlustulemusi kõrvuti kõigi teiste oluliste aspektidega, mida seaduse alusel tuleb iga ühinemise puhul analüüsida vähemalt kümnes eri vaates. Esiteks, ajalooline põhjendatus; teiseks, mõju elanike elutingimustele; kolmandaks, elanike ühtekuuluvustunne; neljandaks, mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile; viiendaks, mõju haldussuutlikkusele; kuuendaks, mõju demograafilisele situatsioonile; seitsmendaks, mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldamisele; kaheksandaks, mõju ettevõtluskeskkonnale; üheksandaks, mõju hariduslikule olukorrale ning kümnendaks, omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teeninduspiirkonna toimimine.
Esimene küsimus. "Milline on valitsuse poliitiline seisukoht erandite tegemisel – kas valitsus seab esiplaanile reformi eesmärgi ja sisu ning loogiliselt koostoimivate omavalitsusüksuste loomise idee või 5000 elaniku kriteeriumi?" Loomulikult on esiplaanil eesmärk luua tugevad ja koostoimivad omavalitsused. Samaaegselt tuleb arvestada ka haldusreformi seadusest tuleneva 5000 elaniku miinimumkriteeriumi täitmise vajadusega, mis ongi seatud reformi sisuliste eesmärkide täitmiseks ja millest kõrvalekaldumine on erandlik, aga kaalutletud otsuste korral võimalik. Kriteeriumi seadmisel on lähtutud reformi eesmärkidest, mis on lahutamatult seotud elanike arvuga, sest just neile tuleb tagada teenuste kättesaadavus. 5000 elanikku on ekspertide hinnangul vähim, mille juures on võimalik KOV-il seadustega kohustuslike teenuste korraldamist efektiivselt ja jätkusuutlikult täita ning tegeleda omavalitsuste arendamisega. Alates 5000 elaniku suuruses omavalitsuses on – ja ma rõhutan: enamikul juhtudel – võimalik tagada spetsialiseerumine ja piisava kompetentsi saavutamine.
Teine küsimus. Mis õigusega ja miks kasutab Vabariigi Valitsus sundliitmise võimalust erakondliku võimu kindlustamiseks uutes liidetavates omavalitsustes? Kui see teie meelest nii ei ole, siis millega põhjendate näiteks Ida-Virumaa suurvalla ja Keila linna, Keila valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla – huvitav, kust siit jääb Padise, aga hea küll, mina küsimust pole esitanud – sundliitmise kava?" Valitsus teeb oma otsused omavalitsuste ühinemise kohta Eesti riigi ja Eesti omavalitsuste huvidest lähtudes, aga kõige olulisem on elanike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse seisukohad. Valitsus tegi ettepaneku kaheksa omavalitsuse ühendamiseks Ida-Virumaal, sest Illuka ning juba ühinenud Mäetaguse, Iisaku, Alajõe ja Tudulinna valla ühinemisel tekkis 1. jaanuari 2017 seisuga 5040 elanikuga ehk napilt miinimumsuuruse kriteeriumi ületav omavalitsus. Seetõttu tekiks enamate omavalitsuste kaasamisel suurem ja tugevam omavalitsus. See oli toonane põhjendus. Valitsus on saanud esitatud ettepanekute osas omavalitsustelt tagasiside koos piirkondliku komisjoni hinnanguga omavalitsuste argumentide põhjendatuse osas. Omavalitsused tõid välja, et ühinemisel ei teki asustussüsteemi loogilisi seoseid arvestavat ühtset omavalitsusüksust ning uuel kohalikul omavalitsusel puudub keskus. Samuti, et piirkonnad on oma olemuselt ja arendusprioriteetidelt väga erinevad. Neid poolt- ja vastuargumente tõsiselt kaaludes teeb valitsus oma otsuse omavalitsuste ühinemise jätkamise osas lähiajal.
Nüüd Keila linn. Keila linna ühinemise ettepaneku eesmärk on luua keskuse ja tagamaa seos, et tagada ka tagamaa elanikele õigus oma teenuskeskuse otsustes ning teenuste demokraatia kujundamises kaasa rääkida. Taas on omavalitsused ja piirkondlik komisjon oma seisukohad esitanud. Omavalitsused avaldasid arvamust, et ühendatavatel omavalitsustel puudub ühisosa ning ühinemisel majanduslik ja haldussuutlikkus langeb. Valitsus teeb otsustuse ühinemise jätkamise osas lähiajal.
Kolmandaks: "Kuidas reageerite juhtumite puhul, kus rahvahääletuse tulemused ja volikogu otsused on valitsuse poolt ette pandud sundliitmiste vastu? Millised kaalukad argumendid veenaksid teid sundliitmise mõttest loobuma?" Valitsus arvestab oma otsuste kaalumisel küsitlustulemusi ja volikogude seisukohti kõrvuti kõigi teiste oluliste aspektidega, millele ma juba eelnevalt tähelepanu juhtisin. Pidagem silmas, et kuna piirkonnad on tõesti erinevad, siis eri piirkondade suhtes lähtutakse otsustamisel kindlasti ka erinevatest argumentidest.
Neljas küsimus: "Valitsusel on aega omavalitsuste põhjenduste ja taotlustega tutvumiseks ning otsuse langetamiseks kõige kauem 15. juulini. Milline on valitsuse võimekus neid dokumente piisava põhjalikkusega lugeda ja mõtestada enne otsuste langetamist. (Varasemad valitsuse põhjendused ei ole meis tekitanud veendumust, et neid dokumente põhjalikult käsitletakse. Muuseas on erinevatel omavalitsustele saadetud Elva valla sundliitmise koopia!)." Pole põhjust kahelda, et Rahandusministeerium tegeleb selle teemaga tõsiselt, aga ka kogu valitsus, kes koos piirkondlikke komisjonide otsustega selle ka ette valmistab, teeb eeltööd, ma ütlen, väga tõsiselt ja piisava põhjalikkusega. Ka valitsuse liikmed on esitatud materjalidega põhjalikult tutvunud. Dokumendipõhjale jäänud vigade pärast tuleb loomulikult vabandust paluda ja seda ma siinkohal ka teen.
Viies küsimus: "Millist segadust tekitab valdade sundliitmine ja sellest tulenevad kohtuvaidlused seoses sügisel toimuvate valimistega? Mida teete selle segaduse ärahoidmiseks?" Valitsuse algatatud ühinemised iseenesest ühtegi kohtuvaidlust ei tekita. Selleks peab keegi tundma end riivatuna ning pöörduma kohtusse enda huvide kaitsmiseks. Eesti on õigusriik ja oma õiguste kaitsmiseks saab vajadusel kohtusse pöörduda ning see on ka igati loomulik. Loodame, et selliseid juhtumeid on siiski vähe ning kohtusüsteem suudab neid piisavalt kiiresti menetleda, et otsused ühes või ka siis teises suunas ei segaks sügisesi toimuvaid uusi ja võimekate omavalitsuste volikogude valimiste korraldamist.
Kuues küsimus: "Kus, millal ja kelle vahel lepiti kokku, et eelmisel aastal vastu võetud haldusreformi seadust ei muudeta, ükskõik kui halvad selle tagajärjed ka ei ole? Kas vastab tõele, et selle kokkuleppe tõttu ei olnud ükski Eesti maaomavalitsusi tundev Keskerakonna poliitik valmis riigihalduse ministri kohta vastu võtma ning seetõttu esitasite ministriks Mihhail Korbi?" Uut valitsusliitu moodustades lepiti kokku, et haldusreformis tehakse väga tugevad ja sisulised muudatused. See oli kõigi kolme partneri soov. Ma ütleksin, et kõige tugevam ja sisulisem on see, et leppida kokku, mis on omavalitsuste ülesanded. Kui me ülesanded täpsustame riikliku tasandi ja omavalitsustasandi vahel, siis tuleb anda ka omavalitsustele selleks rahaline kate, et neid kohustusi ja ülesandeid täita. Kindlasti on soov teatud ülesannete ja kohustuste juures anda ka täna, mis on riiklikud kohustused ja ülesanded, anda see omavalitsustele. On olnud läbiv põhimõte selles valitsuskoalitsioonis, et omavalitsus ja riik ei ole ülemuse ja alluvuse suhe, vaid omavalitsus ja riik on partnerid. Teine oluline teema oli kuulata kohalike omavalitsuste koostöökogu ettepanekuid aastast aastasse, võib öelda, et juba alates 2009. aastast. Tulubaasi on vaja suurendada, koolilõunat on vaja tõsta, ujumistoetust on vaja tõsta. Me suurendame omavalitsuste tulubaasi 90 miljonit, õigemini taastame, suurendame palju rohkem, aga taastame selle tulubaasi osa, mis 2009 üksikisiku tulumaksu vähendamisega ära võeti. Teiseks, ujumisõpetus, mille ma välja tõin, sinna pannakse üks miljon juurde, see on omavalitsuste koostöökogu ettepanek. Koolilõuna, mis on hetkel 78 eurosenti. See on olnud aastaid omavalitsusliitude ettepanek: palun seda tõsta, nende sentidega välja ei tule. Nüüd on see üks euro. Ma tänan teid!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused peaministrile. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Seda poliitretoorikat, mis sinna algusesse kuulus, oli kurb kuulata. Kui peaminister ütleb, et kõik tuli seadusest, et valitsusel puudub kaalutlusruum, sest see kõik tuli seadusest, siis vabandust, talvel oli Vabaerakond see, kes Riigikogu ehk seadusandja poolt tuli ettepanekuga, et valitsuse tegevust muuta paindlikumaks just haldusreformi erisuste tegemise osas. Kes oli see – see oli parteipoliitika –, kes ütles ei? Koalitsioonisaadikute poolt on kuuldusel jutud, et kavandatakse haldusreformi teist etappi, mille miinimumkriteerium on 20 000 elanikku omavalitsuse kohta. Millal te selle kavaga siia saali tulete, et te jälle ei saaks öelda, et Riigikogu on paha, ei lase valitsuses tegutseda? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma ei ole mitte kunagi öelnud, et Riigikogu on paha. Vastupidi, Riigikogu on auväärne. Riigikokku on valitud need inimesed, keda Eesti kõrgeim võim on osutunud valituks, keda Eesti rahvas on siia valinud. Ma ütlen nii, et isegi see võimude lahususe aspekt, ma ikkagi lähtun sellest, et Eesti on parlamentaarne riik. Ja mina arvan, et ka teie ei arva, et Riigikogu on paha. Riigikogu on auväärne.
Nüüd poliitiline retoorika, millest te rääkisite. Ma mõtlesin alguses, et kas te räägite härra Herkeli poliitilisest retoorikast, mida ta siin arupärimist tutvustades pidas, või siis minu – ega kokku võttes täpselt aru ei saanudki. Aga kõigepealt, te ütlete, valitsus on nagu kuidagi jäigalt selles seaduses kinni. Tõsi on see, et antud seaduse juhul ja mõttes valitsus saab lähtuda ühest. Nagu ma ütlesin teile, kui on üks inimene vähem kui 5000, peab valitsus tegema ettepaneku. Ma rõhutan, ettepaneku. Ma rõhutan, ettepaneku. See, missugune saab olema valitsuse lõppotsus, kaalutlusõigus valitsusel on. Kas see on pindalapõhine, kas see on need kümme erinevat kriteeriumi, mida ma lugesin, millele omavalitsuste teenused peavad vastama. See kaalutletud õiguse otsus valitsusel on. Ja ma arvan, et ma ei ütle valesti, kui ma ütlen, et see vist on temaatika, mida tänane valitsus viimase kolme, võib-olla isegi nelja nädala jooksul, viimase kolme-nelja nädala jooksul on kõige tõsisemalt arutanud. Neid nõupidamisi on toimunud mitmeid, just tutvuda nende analüüsidega, käia ka isiklikult kohtadel ja arutada. Seetõttu ei ole valitsus hetkel ka lõppotsust teinud, sest me ei pea siin õigeks kiirustada. See on väga põhimõtteline otsus ümberkorralduste osas.
Nüüd te ütlete, et teie olete oma ettepaneku teinud talvel. Jah, 2017 talvel te tõesti oma ettepaneku tegite, aga te peate ütlema selle lause peale, ma arvan, ka teise poole, et 31. detsembriks 2016, kui tohib nii öelda, siis oli see protsess teatud reeglite järgi juba toiminud. Ja on hea põhimõte, et poolel teel reegleid ei muudeta. See oleks seadnud hoopis teise situatsiooni enamuse omavalitsustest, kes tegid oma otsused vabatahtliku liitumise käigus. Nii et seda etteheidet ma ei pea õigustatuks.
Nüüd kolmas. Ma ütlen ausalt, et see teine etapp ja 20 000 – auväärt Riigikogu liige Külliki Kübarsepp, teie olete esimene. Teie olete esimene, kelle käest ma seda ettepanekut kuulen, vaadates teile siin otsa: esimene Riigikogu liige, esimene tipp-poliitik Eestis 2017, suve hakul, kes sellist asja ütleb. Ma ei ole 20 000 piiri kuulnud mitte ühelgi meie nõupidamisel või mingites muudes koridorivestlustes. Ma arvan ka, et teie küsimus oli retooriline, mitte see ei ole Vabaerakonna seisukoht, et kõik omavalitsused peavad olema teises etapis 20 000. Ei, sellist kavatsust pole arutatud. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh! Austatud peaminister! Teil oli kindlasti võimalus neid sundliitmise asju lahendada teistmoodi ja ei olnud seal need piirid ees. Pigem oli soovimatus. Aga mul tuleb seda juttu kuulates ikkagi ette, et kas see olete ikka teie või oli see mõni teine Jüri Ratas, kes toetas eelmisel suvel Mailis Repsi valimiskampaaniat, kust tulid väga tugevalt need sõnumid, et haldusreformi seadus vaadatakse Keskerakonna poolt uuesti läbi. See erandite tegemine, kui te neid teete, ja kui te teete, siis ma kiidan teid. Kui te annate seda paindlikkust juurde. Aga see on tehtud protseduuriliselt ikkagi väga vaevarikkaks omavalitsustele, kes peavad tõestama, et nad ei ole kaamelid.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle tõsise küsimuse eest! Palun öelge siis see paragrahv, see seadus, see lõige ja punkt, kus valitsus saanuks vaadata kõrvale. Väiksem kui 5000. Seda ei ole olemas. Valitsus pidi, ma rõhutan veel, tegema oma ettepanekud. Nii nagu näiteks Häädemeestel Pärnumaal ettepanek liituda Saarde vallaga, jah tõesti, Häädemeestel on 4982 inimest, 18 inimest vähem kui 5000. Me teame, et Saarde on üks kahest Eesti omavalitsusest, kes läheb selle nn 900 ruutkilomeetri alla. Aga oli valitsuse kohus see ettepanek teha. Ma veel kord ütlen, see on ettepanek. Tõesti, lõppotsuses ka teie ütlesite või andsite väikese õhu mulle siin auväärt Riigikogu kõnetoolis, selles mõttes õhu, et te ütlesite, et jah, neid erandeid võib valitsus ju veel langetada. Teil on õigus. Kaalutletud otsuste puhul võib.
Te küsite, kas mina olin see Jüri Ratas, kes eelmisel aastal aitas Mailis Repsi saada Eesti Vabariigi presidendiks? Jah, olin küll. Käisin temaga mitmes Eestimaa omavalitsuses, maakonnas, näiteks Tartumaal, Hiiumaal, Saaremaal, mõnes Harjumaa omavalitsuses. Sai usinasti käidud ja Mailis võeti seal väga hästi vastu. Nüüd ma arvan, et te ei küsinud muidugi seda, te küsisite rohkem seda sisu ja seda, mida te ütlete, et Mailis Reps ütles, et tema seda välja ei kuulutaks, kui tema oleks Eesti Vabariigi president. Mailis Reps ei ole Eesti Vabariigi president. Kersti Kaljulaid on Eesti Vabariigi president ja Mailis Reps on toimekas ja tubli Eesti pere ema, valitsuseliige, haridus- ja teadusminister. Tõsi, ta on olnud omavalitsuste liitumise osas kriitiline. Seda on olnud ka Keskerakond opositsioonis ja on olnud kolm peamist sisulist põhjust. Rahastus – ja võtame selle detailideni lahti. 2009, seesama saal tõesti otsustas, kui Eestis oli majanduskriis, et me vähendame omavalitsuste tulubaasi, üksikisiku tulumaksu protsenti. Arvestades teie kogemust poliitikas, te kindlasti teate seda paremini, aga ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et toona oli vist 11,93 protsendipunkti ja vähendati 11,4-le. Kui võtta see 0,53 protsendipunkti välja, mida vähendati, siis tuleks vaadata seletuskirjast, mida vähendati. Vähendati minu meelest kahte asja, mida öeldi, et omavalitsused ei pea sellega toimetama, üks oli noorte sport, teine oli lasteaedadesse võetavate laste vanuseaste, alates mis astmest tuleb tagada lasteaiakoht. Ma arvan, et see ei muutnud sisulist elu omavalitsustes karvavõrdki, omavalitsused panustasid edasi noorte sporti, omavalitsused panustasid edasi, et luua lasteaiakohti. Auväärt Riigikogu liige härra Herkel, mina olen kuulnud, et kui see üksikisiku tulumaksu protsendi põhimõte seati sisse omavalitsuste rahastamismudeliks, on olnud selline kirjutamata kokkulepe, et need peaksid tõusma, kui riigil läheb eelarvepoliitikas, fiskaalpoliitikas hästi, nad peaksid tõusma paralleelselt. Peale seda muudatust, kui muudeti üksikisiku tulumaksu protsenti, aga tõsi, ka tasandusfondi vähendati, hakkas ta minema nagu V-täht laiali. Ainus võimalus oli viia see uuesti paralleelseks, tõsta tagasi üksikisiku tulumaksu protsent. Tõsi, tuleks ka taastada tasandusfond. Täna on suvi 2017 ja seda pole siiani tehtud. 23. novembril 2016 otsustas 56 Riigikogu liiget, et me teeme selle ära, me taastame üksikisiku tulumaksu protsendi järgneval kolmel aastal, anname 90 miljonit, à 30 miljonit aastas, see on suurusjärgus 450 või natukene peale Eesti krooni toonases vääringus. Minu teada toona see kärbe oli kuskil 440 miljonit Eesti krooni või midagi sinna suurusjärgus, kui me räägime üksikisiku tulumaksust.
Ma tahan öelda seda, et see on olnud kindlasti Mailis Repsi, aga ka minu ja terve Keskerakonna sõnum, olles opositsioonis. Teine on olnud see, et kui me anname ülesandeid, siis me peame andma ka rahastuse. Kui me ütleme, et kohalikud omavalitsused peavad haridussüsteemis tegelema tugiisikutega koolis, tugispetsialistidega, siis valitsus peab ka neid toetama. See koalitsioon on öelnud, et selleks me näeme ette 6 miljonit. Kui me ütleme seda, et tõesti 78 eurosendist ei jätku, mida ka omavalitsusliidud soovivad, aga ütleme, et lahendage ära see koolilõuna, siis seda võib nii teha. Teine võimalus, et valitsus ja valitsussektor vaatab seda ja lahendab selle küsimuse ka rahaliselt ja annab sinna ühe euro, mida omavalitsusliidud soovivad. Need on mõningad näited. Jah, me olime kriitilised raha osas, ülesannete osas, need mõlemad on minu meelest selle reformiga läinud hoopis konkreetsemaks, paremaks ja seda just elanike suunas, aga ka omavalitsuste suunas, sest omavalitsused on ikkagi kõige lähemal elanikule.
Kolmandaks. Erandite tegemine või see paindlikkus, see on olnud koalitsiooni läbirääkimistel laual, see põhimõte, see sisuline põhimõte. Valitsus ei ole ju veel oma lõppotsust teinud, nagu ma ütlesin, on aega 15. juulini. Me analüüsime praegu ja üks osa sellest analüüsist on tõesti ka teatud hulga erandite tegemine. Teatud hulgal erandite tegemine.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Te nimetasite, et valitsus lähtus tehes oma sundliitmise otsuseid omavalitsustele paljudest analüüsidest, ekpertarvamustest ja ka kohalike inimeste soovidest. Millised olid need analüüsid, millised olid eksperdid, kes toetasid Alutaguse suurvalla ehk kaheksa valla ühinemist? Minul on õnnestunud näha ainult omavalitsuse vastuseisu, kohalike inimeste vastuseisu ja ka piirkondliku eksperdi arvamust, mis samuti ei toeta. Nii et palun, kas te selgitaksite, kes on koostanud need analüüsid ja arvamused, et see oleks väga hea piirkond? 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Tõesti, vastav otsus sai tehtud. Kui me võtame selle Alutaguse ja üldse Ida-Virumaa näite praegu aluseks, siis kes seda otsust tegi, kokkuvõttes tegi Vabariigi Valitsus, ette valmistas Rahandusministeerium. Lähtuti nii 5000 põhimõttest, olgu see seal üleval Toila, olgu see Illuka. Need olid need argumendid. Ettepanek on tehtud. See, missuguseks kujuneb nüüd hiljemalt 15. juuliks see seis Alutaguse, Illuka, Toila, mida olete ju teie Vabaerakonnana mitmeid kordi, tuleb tunnistada, siin Riigikogus, ma ütleks, konstruktiivselt üles tõstatanud. Seal on ju peale seda võetud elanike arvamus, seal on peale seda võetud komisjoni arvamus, nii et kuidas ma siis ütlen ... Võtame neid väga tõsiselt, seda enam, nagu ma ütlesin, et kui Saarde on üks kahest, siis seesama Alutaguse on see teine, kellel täna on piirkond üle 900 ruutkilomeetri. Hetkel me seda teemat ühe aspektina analüüsime. Teate, Alutaguse või niinimetatud nagu te olete seda ka käsitlenud ja ma arvan, me saame aru, millest me räägime, Ida-Viru suurvald, jah, ka selle üle me praegusel hetkel arutleme. Ma ei saa öelda, et see on laualt maas. Ei ole.

Esimees Eiki Nestor
Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Hea esimees! Hea peaminister! Nüüd on siit puldist juttu olnud igasugustest variantidest ja igasuguseid kommentaare. Aga mul on üks konkreetne küsimus: kuidas selle kaalutlusõigusega on Loksa linna puhul? Loksa linn, mida me teame, ei ole väga võimekas, on ennast suhteliselt lõhki laenanud jne, aga kuuldavasti ikkagi üritatakse talle anda eristaatust ja jätta ta sinna üksi. Kas see vastab tõele või ei vasta tõele? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Õnneks on minu meelest Eesti riigis nii, et ei ole nii, et valitsuses otsustab üks inimene, kelleks on peaminister. Valitsus on kollegiaalne organ, kus on 15 inimest, 15 inimese arvamus. Jah, Loksa ja Kuusalu aspekt on samuti laual. Seda, mis te välja toote, on tõesti öeldud analüüsides seoses Loksa linna mitte kõige parema finantsvõimekusega. Samas on alati ka küsimus, kui palju on Loksa ja Kuusalu reaalselt seotud teineteisega. Ma arvan, et kuna Eestimaa kaardil on erisusi tulenevalt piirkonnast, siis tegelikult meil on võimalik vaadata ka teatud linnalisi asumeid teise nurga alt. Aga hetkel on tehtud tõesti ettepanek, et Loksa ja Kuusalu peaksid ühinema, sundliituma. Millal otsus sünnib? Nagu ma siin mitmel puhul, nagu ka Keila puhul, ütlesingi, et sünnib lähiajal. Aga jah, teil on õigus, üks argument on tõesti hetkel see, et kui need kaks omavalitsust kokku panna, siis finants- ja fiskaalpoliitiline seis on väga erinev. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Te olete väga innukalt rääkinud sellest, kuidas omavalitsuste tulubaasi on nüüd taastatud või hakatakse taastama läbi üksikisiku tulumaksu, aga kindlasti te valdate informatsiooni, kust te olete lugenud seda, et regionaalsete erinevuste kõige parem tasakaalustaja oleks tasandusfond, selleks et tegelikult tasandada seda maksulaekumist, mis on tekkinud objektiivselt läbi majandusruumi. Te jätate ju targu mainimata riigi puhul selle, et ka riik on selle aja jooksul, mis ta majanduskriisist väljus, saanud juurde hulga kohustusi. Üks ühele võrrelda seda, et riigi tulud oleksid justkui kasvanud ja kohalike omavalitsuste tulud ei ole, ei ole päris adekvaatne. Aga miks juba lahkunud minister ja teie ei alustanud just tasandusfondist, mis regionaalset printsiipi arvestades oleks kõige mõistlikum?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma jään seisukoha juurde, et omavalitsustele on tehtud liiga nende viimase 7–8 aasta jooksul, et pole ka lauale võetud tõsiselt varasemalt, enne seda valitsust, tulubaasi taastamine. Millega ma nõustun, on tasandusfond, mis te ütlesite. See on oluline, ütleme, regionaalpoliitiline finantsmõõde omavalitsustele. Ei, Mihhail Korb on toonud lauale ettepaneku seoses uue rahastusmudeliga, kus on tasandusfondi sisse arvestatud. See, milliseks see kujuneb nüüd Jaak Aabi juhtimise all, seda näitab, ma arvan, lähiaeg. Aga kindlasti Mihhail Korb oma töö, sh selle nn lisaraha või 90 miljoni aspektis, arvestas ka tasandusfondi aspekti. Seda küll ei saa öelda, et ta seda ei arvestanud. Just arvestas, ma tahan öelda. 

Esimees Eiki Nestor
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea peaminister! Haldusterritoriaalne reform ja 5000 elanikku, see on nagu piits ja präänik, liitute vabatahtlikult, saate präänikut, ei liitu, sunnime. See viib aga selleni, et on tekkinud selliseid ebaloogilisi liitumisi. Ja ka Vabaerakonna poolt me oleme tõstatanud üles küsimuse külade enesemääramise õigusest ja sellest, et nii mõnigi kord tahaksid külad liikuda natuke teise suunda, mis oleks nende loogiline ja normaalne tõmbekeskus, aga siis tuleb jälle see 5000 piir, eks, kas see on täidetud või mitte. Reformi tehakse ju selleks, et inimestel oleks parem, et nende teenuste kättesaadavus oleks parem jne. Paratamatult on tekkinud sellega see tunne, inimestel, et nende arvamus tegelikult ei ole, sellega ei arvestata. Mis on teie soovitus nendele külaelanikele, kes tunnevad, et nende arvamusega valitsus ei arvesta? Öeldakse, et aga miks me seda siis teeme.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõige esimene soovitus endale ja valitsusele on see, et käia kohal nendes külades, mida ma olen ka teinud. Näiteks seesama Pärnu linna külje all Sauga vald, kus on neli-viis küla, alevi keskus, kes näeb hetkel seda liitumist teises suunas, Pärnu linna suunas. Nüüd, see ei ole ju päris nii, et ei arvestata. Tegelikult see võimalus külade puhul oli. See eeldas selle omavalitsuse, kust nad lahkuvad ja teise omavalitsuse, kuhu nad lähevad, volikogude heakskiitvat otsust. See kehtis tegelikult veel selle aasta – ma loodan, et ma ei eksi, kui ma ütlen – aprillikuu keskpaigani.
Millal külade aspekt saab uue lahenduse, on alates 1. jaanuarist. Selles mõttes uue lahenduse, et ta saab uue käsitluse, kus tekib taas, kui külad läbi elanike allkirjade ja läbi volikogude pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole, siis Vabariigi Valitsusel tuleb see kaalutlusõigus. Ja see tekib alates 1. jaanuarist 2018. Seda olen ka väga paljudele isiklikult mina, kui ma olen käinud kohtumas – ma ütleks, et seal Saugas oli kümneid kui mitte üle 100 inimese kohal –, öelnud. Ja minu meelest need inimesed on enamikus seda väga tõsiselt mõistnud. Täna on see raamistik selline. Külade aspekt võib-olla kõige paremini ei saanud sellesse seadusse sisse kirjutatud ja see külade temaatika tuleb kindlasti vaadata uuesti üle. Teiselt poolt me peame arvestama seda, et kui tekib kolme-nelja omavalitsuse ühinemine ja ühel hetkel külad – ja mis siin salata, väga suure elanike arvuga külad – lahkuvad sellest omavalitsusest. Eks see jätab ka ... ütleme, et neid kokkuleppealuseid väga tugevasti muudetakse, mis liitumise ajal, olgu see kas või vabatahtlik liitumine, sel hetkel sõlmiti. Aga jah, külade aspekt tuleb kindlasti parema käsitluse alla ja see võimalus saabub 1. jaanuarist 2018.

Esimees Eiki Nestor
Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa
Aitäh, esimees! Hea peaminister, tänan selle sisuliste vastuste buketi eest! Aga ma küsin siit edasi, hea kolleegi Monika Haukanõmme küsimusest. Tegelikult muutub see meil juba KOKS-i vastuvõtmisega või KOKS-i ja teiste seaduste muutmisega sellel kolmapäeval. Kui volikogu otsuste kvalifitseeritud enamus täna on kaks kolmandikku, siis pärast seda seadust muutub see 51-ks. See on hästi oluline asi ja kui veel 2009 võtta, siis ei olnud seda üldse. Ma küsin nüüd sellist asja – siin tuleb leida optimaalne kesktee omavalitsuse õiguste ja külade õiguste vahel –, sinu kommentaari sellele. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Hetkeseisuga tuleb lähtuda sellest, et ka külaelanikud osalevad kohalike omavalitsuste valimisel ja kõrgeimaks kohaliku omavalitsuse tasandiks on volikogu – see on selge. See, mida ma ütlesin proua Monika Haukanõmme küsimuse peale, et võib-olla külad on jäänud natukene tagaplaanile või see regulatsioon ei ole piisav, vastab ka tõele. Aga ma siiski arvan, et kui tulevikku minna, siis ma ei kujuta nagu seda ette, et küladepõhiselt saaks hakata otsustama üle volikogude. Siis tekib küsimus kohaliku omavalitsuse volikogude valimistes. Mis mõte sellel siis on? Aga ma arvan, et see, et külad tuua tugevamalt pilti, ja see, et valitsus need kaalutlusotsused saab, kui elanikud vastava ettepaneku teevad, ei ole mitte halb. Ja valitsus kindlasti teeb neid kaalutletud otsuseid, kohtudes nii külade esindajatega, aga ka loomulikult volikogu liikmetega.

Esimees Eiki Nestor
Inara Luigas, palun!

Inara Luigas
Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Kogu haldusreform on lähtunud ikkagi ühest printsiibist, see on 5000 elanikuga omavalitsuse tekke põhimõttest. Lähtudes sellest arvust, on välja toodud kõik need ülesanded, rahastus jne, millega haldusreformi käigus tekkiv omavalitsus peab hakkama saama. Kui nüüd valitsus on mitte vabatahtliku liitumise aktsepteerimisel, vaid sundliitumise teel, tekitab omavalitsuse, kus on väiksem elanike arv kui 5000. Me küsisime ka õiguskantslerilt seda, kas valitsus on kohustatud võtma, tegema ka erisusi finantsraamistikus, et ka väike omavalitsus saaks kõikide oma ülesannetega toime. Tal peab olema ka erisus rahastamise osas. Kas te kinnitate seda, et kõik järgnevad seadused rahastamise ja ülesannete osas lähtuvad ka õiguskantsleri antud soovitustest? 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ka mina olen lugenud õiguskantsleri soovitusi. Õiguskantsler ütleb, annab näiteks selle mõtte, et Luunja puhul võiks tõsiselt kaaluda erisust, kuna elanike arv kasvab. Valitsuse jaoks on see kindlasti oluline sõnum. Kuidas nüüd valitsus lõpuks otsustab, seda on hetkel keeruline öelda. Aga ma tahan öelda nii, et kui neid erandeid tehakse, siis minu arvates erandite alus ei saa olla, et me hakkame kuidagi neid eraldi käsitlema eelarve koostamisel või rahastamisel. Ma ei kujuta seda ette. Mis me siis teeme – kas siis, kui on 3500, siis me teeme sellise ühe rahastusmudeli, kui on 4000, siis teeme teise, kui on 5000, siis teeme kolmanda? Ma tean seda, et ... Ma kasutan vist juba kümnendat korda Mihhail Korbi nime siin, aga ma tean seda, et tegelikult sellise klassifikatsiooni väiksest kuni, ütleme, maakonna keskuseni, ta on teatud oma rahastusmudelis teinud. Seda, missugune see lõpuks tuleb, on mul täna väga keeruline öelda, kuna minister on vahetunud. Anname Jaak Aabile siin natukene aega seda atra seada. Nii et minna täna rahastusmudeli juurde siin Riigikogu kõnetoolis lõplikult, seda ma ei söandaks. Kõigepealt ma tahan, et uus minister selle üle vaataks. Me oleme kabinetis seda kaks korda arutanud, üks oli talvisel seminaril, kui me andsime sisendit, ja teine oli nüüd alles hiljuti. Aga kuna oli teada, et minister muutub, siis oli ka Mihhaili palve see, et jätame lõplikult selle järgmise ministri otsustada. 

Esimees Eiki Nestor
Rohkem küsimusi peaministrile ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Hea esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Vabaerakond on haldusreformi käiku jälginud n-ö suure luubiga ja need absurdsused, mida me sealt oleme leidnud, neid on ikkagi üllatavalt palju. Mõnes mõttes võis selleks valmis olla, aga kahetsusväärselt ei suutnud ka uus valitsus n-ö eelmise valitsuse käkerdisi ära parandada. Selle tulemusena on Eesti kaart muutumas üheks veidrate kujutiste kaardiks kahetsusväärselt ja sellest ka paljud inimesed teevad järelduse, et toimumas on poliitiline maadejagamine. Ehk nagu me ka korduvalt oleme öelnud n-ö gerrymanderingi printsiip, mis tähendab seda, et võimuerakonnad teevad endale sobivaid valimisringkondi, et seal saavutada tulemusi. Jah, Inara Luigas seal raputab pead. Me teame ka seda, et tihtipeale need veidrad kujutised Eesti kaardile on tulnud sellest n-ö kohalikust jonnist ja kohalike kuningate vastuhakust, aga see on just see koht, kus valitsus oleks saanud vaadata kohaliku inimese vaatenurgast lähtuvalt, missugune see geograafiline kaart võiks teistmoodi olla.
See, mis meid on väga ärritanud, on inimeste lörritamine nende rahvaküsitlustega, mida enamikul kordadel, ükspuha kas vabatahtliku liitumise või sundliitmise korral, ei võetud arvesse ja see on jällegi see koht, kus inimeste arvamuse avaldamise võimalus väheneb veelgi. Korraks selle kaardi juurde tagasi tulles, on huvitav aspekt, et valitsuskoalitsiooni ühe erakonna uus liider on väga jõuliselt kritiseerinud ka sedasama asja, et see kaart on väga halb saanud ja et haldusreform ei ole üldse hea välja tulnud. Nüüd aga peaminister ütleb, et pole sellel haldusreformil justkui häda midagi. Üks asi, milleks me peame valmis olema, on sügisesed kohaliku omavalitsuse valimised ja sellega seoses haldusreformi tõttu tekkiv paras segadus, kuni sinnamaani välja, et võib-olla mõnedes valdades ei suudetagi valimisi läbi viia ja vaatame siis, kuidas sellest suurest segadusest juba üle saadakse. Aga veel kord, see lörritab kohalikku elanikkonda kõige rohkem.
Kindlasti on positiivseid asju ja üldiselt ka Vabaerakond pooldab seda, et vallad või kohalikud omavalitsused oleksid suuremad. Aga see, millele me lootsime, et ka uus valitsus tähelepanu pöörab, on see, et kohalikud kogukonnad, et nende sõna sekka ütlemise mehhanism, ükspuha missugune ta siis on, et ka neid tugevdataks. Sest see, mis haldusreformiga täna juhtub, et on põhiliseks kriitikaobjektiks üldse Eestis inimeste poolt ehk et võim liigub inimesest kaugemale – ja küsimus ei ole füüsilisest kaugemale liikumisest, vaid kaugemale liikumisest sellest, et ta ei saa oma kodukoha asjades kaasa rääkida sellisel hulgal, nagu ühes normaalses demokraatlikus riigis seda tegema peaks.
Tulles lõpetuseks veel küsimuste-vastuste juurde, siis minu arust iseloomulik oli Loksa näide, kus peaminister keeras väga kiiresti ...
Ma võtan igaks juhuks selle kolm minutit juurde.

Esimees Eiki Nestor
Igaks juhuks kolm minutit lisaaega.

Artur Talvik
Tulles küsimuste-vastuste juurde, siis hea näide on Loksa näide, kus mina tõin esile seda, et Loksa on väike ja väikese finantssuutlikkusega ja ei suuda üksi hakkama saada ja see on loogiline koht, et see liita Kuusaluga ja nad on ka ajalooliselt kuulunud sisuliselt ühte kihelkonda. Siis peaminister vastas selle peale, vähemalt ma tõlgendan seda nii, et Loksat ei saa Kuusaluga liita sellepärast, et finantsolukord Loksal on halb. Aga tegelikult me teame, et Loksat on juhtinud selline kauaaegne keskerakondlane, auväärne keskerakondlane Värner Lootsmann ja tema võitleb oma väikese kuningriigi eest kuni lõpuni. Jah, tänan veel kord peaministrit vastuste eest ja soovin jõudu haldusreformi absurdsuste parandamisele, nii palju kui selleks üldse veel võimalusi on. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Härra peaminister! Ehk see küsimused-vastused oli üks niisugune pingpong, kus oli hulk teineteisest möödarääkimisi ja, ma pean tunnistama, natukene vähe lootust. Seda lootust võinuks rohkem olla. Aga ma tulen optimistina siia pulti, et seda lootust ehk teile ja ka julgust juurde anda neid erandeid siiski teha. Olgu see Alutaguse, olgu see Kanepi ümbruse omavalitsused, kus on napilt 5000-st puudu, analoogiline näide Häädemeestega Pärnumaal ja mitmel-mitmel pool mujal. Ka need näited, kus omavalitsus saab hästi hakkama, nagu Luunja, ja sundliitmisel Tartu linnaga see kogukond volikogus vaevalt esinduse saaks. Uskuge, et need asjad, mida me oleme Riigikogu ette toonud kas küsimustega teile või endisele riigihalduse minister Mihhail Korbile ei ole kusagilt õhust võetud. Need on tõsised küsimused ja seal taga on tõsised probleemid. Jah, võib-olla mõnikord vaieldavad, aga kindlasti me oleme näinud, et valitsus on tegemas viga.
Mõned ääremärkused. Te armastate rääkida, jah, väga palju sellest tulubaasist, millega rahandus veel tuleb. Sellega, et Eesti Vabariigis raha lõppenud ei ole, näib Keskerakonna valitsus olema nagu arusaamisel, et seda tuleb juurde tuua. Hea, kui omavalitsused saavad. Aga ma juhin siin tähelepanu ka sellele Riigikontrolli auditile, mis näitab, et mitte lihtsalt see protsendi number ei ole küsimus, vaid küsimus on ikkagi selles, et Eestis on omavalitsusi, kus valdav osa elanikkonnast on peansioniealine ja Eestis on omavalitsusi, kus on tööjõuline elanikkond ja nende hakkamasaamise võimalused lähiaastatel on sootuks erinevad. Nii et ainuüksi see protsendi number neid probleeme kindlasti ei lahenda.
Nüüd, küsimus sellest, kas seadust muuta, mitte muuta. Ma arvan, et see võimalus, mille me teile kandikul tõime, see ei olnud liiga hilja, et valitsus saaks kiiremini need erandid teha, mõistlikud erandid ära teha, mitte pidada seda pingpongi ja kirjavahetust siin omavalitsustega. Kahjuks te ei võtnud seda lihtsalt kuulda. Jääb üle loota, et te viimasel hetkel neid erandeid teete, aga seadused, härra peaminister, on muu hulgas selleks, et tõhus koalitsioon saaks neid muuta, kui on vajadust.
Nüüd, see põhiväide ehk siis omavalitsuste liitmiste taga on võimuerakondade manipulatsioonid. Ma saan aru, et te ei taha sellega nõustuda. Aga on. Saades seda tagasisidet ikka siit, sealt ja kolmandast kohast, paistab see väga niimoodi välja. Ja kui te muus minuga nõustuda ei taha, siis juba ainuüksi see fakt, et omavalitsused suurenevad, tegelikult on suuremate erakondade kasuks ja muu hulgas erakondlik võimu haaramine ja omavalitsuste üle kontrolli saavutamine on üks neid ideid, mis algusest peale kahjuks seda haldusterritoriaalset reformi on saatnud. Selle ohvriks, muu hulgas, jäävad nüüd ka need õnnetud külad. Seda teemat me oleme ka siin tõstatanud mitu korda. On omavalitsuse autonoomia ja kõik need kaunid sõnad sinna juurde. Aga vaadake, mulle tundub niiviisi, et kui omavalitsused on iseseisvad ja tugevad, siis nad ei lähe tegema neid otsuseid, mis on kohalike kogukondade tahte vastased. Siis nad lasevad sellel külal ka liikuda sinna, kus on loomulik tõmbesuund. Aga kui omavalitsused ise on haavatavad ja see reform on nad selleks tegelikult teinud, et võta seal maal need 5000 kokku, kust tahad, kas või Lätist. No ei ole nagu sellel omavalitsusel eriti vabadust, mismoodi küladele ka vastu tulla, lasta sel külal minna, kui see tõmbesuund on teistsugune. Sest kõik loevad oma õnnetut 5000 kokku ja sealt tekib selline moonaka mentaliteet. Ega ori kohtleb ka teist orja suhteliselt õelalt kahjuks.
Ja kõige lõpuks küsitluste asi. Me võiksime Eesti riigis kokku leppida sellise asja: me ei peta oma inimesi sellega, et me teeme küsitlusi, mida me üldse arvesse ei võta. Sellega seoses ma jõuan veel kord tagasi Alutaguse näite juurde, mis on vist kõige pretsedenditum, aga neid on veel, kus kohalike elanike tahe on siiski väga selgelt väljaloetav. Ma loodan, et Vabariigi Valitsus võtab seda arvesse. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Hooaja lõpp on ja ausalt öeldes on väsimus kuulata, kuidas ma viisakalt ütlen – tahaks kuulata midagi selget, head, helget, aga mitte retoorikat, mis tekitab uuesti retoorikat. Me peame tunnistama seda, et meie dialoog ei ole enam avatud kaartidega, vaid on muutunud tõesti poliitretoorikaks.
Kui peaminister Jüri Ratas ametisse astus, siis idealistlikul Vabaerakonna fraktsioonil, ma võiks öelda, oli küll usk Jüri Ratasesse, lootus Jüri Ratasesse. Nüüd on küsimus, kas omavalitsused tunnevad Jüri Ratase kaudu armastust oma riigi suhtes. Mul on natukene suured küsimärgid, miks. Haldusreformi seadusega, mis tegelikus mõistes on haldusterritoriaalne reform, on omavalitsust menetletud ühe vitsaga, ühetaoliselt. Ja see ühetaolisus 5000 elaniku kaudu kõlas ka tänases vastuses peaministri suu läbi omavalitsuste tulubaasi ümberjagamise osas. Ehk on ju kohustused antud ujulate ülalpidamiseks, ujumiskoolituse ülalpidamiseks jne, jne. Ja nüüd anname neile raha juurde. Aga see aeg on, hea peaminister, ümber. Me ei saa võtta omavalitsusi ühetaoliselt juba seetõttu, et omavalitsuste elanikkonna läbilõige on väga erinev ja sellest on nende teenuste pakkumise vajadused väga erinevad. Ja seetõttu oleks aeg valitsusel tõesti leida uus tee, mis annaks riikliku raha ümberjagamise hoopis selles suunas, et omavalitsustel oleks võimalik ise raha kas või juurde teenida. Ma mõtlen teenimise all ju seda, et neil oleks valmisolek ja võimalus luua erinevaid tuluteenimise võimalusi, mis teeniks just vastava omavalitsuse ja tema elanike vajadusi. Praegusel hetkel jääb mulje, et kohalikku omavalitsust võetakse üksüheselt riigi käepikendusena, aga ta ju seda päris ei ole. Kohalik omavalitsus on kogukonna, selle elanike esindatus ja seetõttu oleks vaja ja aus riigi poolt pakkuda seda lahendust.
Siin on päris mitmeid ettepanekuid ja kommentaare jagatud, aga ma pööran ainult ühele märksõnale veel tähelepanu ja selleks on tahe. Kas meil on tahe meie elanikele vastu tulla või mitte? Vabaerakonna muudatused talvel tõesti teenisid seda teadmist, et vabatahtlik ühinemine lõppes 31. detsembriga 2016, ja meie muudatusettepanekud kandsidki seda võimalust, et sundliitmistel anda valitsusele vabamad käed. Aga nagu me tundsime ja tunneme ka täna vastuseid kuulates: see tahe abi ja võimalust vastu võtta puudub. Seepärast ma ütlengi, et see on parteipoliitika, mitte võimalus inimestel leida mõistlikke lahendusi kas või valitsuse tasandil.
Nii et, hea peaminister, need allesjäänud nädalad 15. juulini, mil teil on võimalik lõplikud otsused langetada omavalitsuste osas – ma eeldan ja loodan, et te seda aega kasutate mõistlikult ja targalt, mitte rutakalt ja eelkõige arvestades kohalike inimeste huve, sest neid te olete ju tegelikult selle protsessi käigus kuulnud nii ühelt kui teiselt poolt. Jätke parteijonn, võtke inimeste armastus riigi suhtes. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa
Lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Head kolleegid! Teema ongi seinast seinani, kuna haldusreform on hästi lai. Mina küll arvan, et peaminister vastas väga sisuliselt nendele küsimustele. Mõned sihuksed telegrammstiilis võib-olla kommentaarid, et paraku, kuna ma olin selle seaduseelnõu kaitsja, siis tegelikult teie heade kolleegide, Vabaerakonna eelnõu jõudis paraku pärast seda, kui valitsus oli teinud oma ettepanekud 26-le piirkonnale sundliitmiste osas. Nii et tegelikult siis juba see protsess käis.
Haldusreform ise. Jah, me oleme siin kuulnud näiteid, et Eesti Vabariigi aegne haldusreform oli hea. Sisuliselt ta oligi ja need piirid olid loogilised. Aga see oli selgelt ülevalt juhitud ja ülevalt tehtud reform, kuigi põhjendused olid hästi pikad, Edgar Kanti ja tema õpilaste poolt välja töötatud. Siis oli eelis tänase meie haldusreformi arengutega see, et tol hetkel oli üks skeem laual, ühte asja aeti. Meil on olnud tegelikult ju siin viimase kümne aasta jooksul kihelkondade Eesti. Oli tõmbekeskuste Eesti, võib-olla see oli tõesti kõige parem, minu enda isiklik arvamus geograafina. Ainus häda oli seal, et seal ei arvestatud maakonnakeskuste erilisust tõmbekeskustena. Täna on meil laual ikkagi suuremas osas vabatahtlik haldusreform ja selles mõttes ei saa meil neid võrrelda ei esimese Eesti Vabariigi aegse ega ka Läti reformiga, mis on tegelikult tehtud ülevalt poolt. Jah, tulevad mitmed ebaloogilised piirid, aga need piirid tulid juba enne tegelikult. Siin saalis on juttu olnud ka tugevast ja küllaltki suurest ja kindlasti võimekast Viljandi vallast, aga see piir ei arvestanud ei kihelkondi ega mitmeid muid asju ja see tehti täiesti vabatahtlikult. Neid asju on ka teisi.
Ma ei küsinud peaministri käest juhuslikult külade või õigemini, asustusüksuste kohta, sest ei ole õige öelda ainult küla, seal on ju tegelikult ka linnalised asulad ehk vallasisesed linnad võivad sama protsessi ju läbida. Me oleme ... 2005. ja 2009. aasta vahel ei olnud üldse õigust tegelikult asustusüksustel välja astuda ega muuta oma piire omavalitsuse sees. Täna on see kaks kolmandikku omavalitsuste õigustest ja kui me kolmapäeval koos – kutsun teid juba täna toetama – kohaliku omavalitsuste korralduste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, haldusreformist tulenevalt muutmise seaduse vastu võtame, siis väheneb see lihthäälte enamuseks ehk 51% omavalitsuste liikmetest saab selle otsuse teha, kui need piirkonnad jätkuvalt seda tahet avaldavad. Aga ilmselt ongi siin äärmiselt oluline leida optimaalne tee või sihuke vahetasand, sest ei saa ju omavalitsusi ära jätta, omavalitsused peavad ju ka omama õigusi. Ja see on üks äärmiselt oluline küsimus, kus omavalitsus saab öelda, millised on tema territooriumil olevad alad ja ka inimesed.
Ebaõiglust, jah, võib öelda, on kindlasti. Aga see ongi selline, kus erinevatel inimestel on arvamus erinev. Ma arvan, et ka maakondades tekib, võib-olla siit edasi mõeldes tekib väga oluline küsimus, kuidas me koos, olles ise ka kas kandideerides või olles tulevikus omavalitsustes, anname oma panuse omavalitsusliitudele uute rollide andmisest. Jutt oli arendustegevusest. Me ju anname selle maakonna omavalitsustele ühiseks täitmiseks, samuti läheb neile ühistranspordi korraldus, mis väga palju võimaldab inimestel paremini liikuda, kui tekib võimalus ka ühistranspordikeskustel ikkagi teha otsus tasuta ühistranspordi osas. Sellest veel täna juttu ei olnud ja see on hästi oluline tegelikult piirkondades, sest väga palju inimesi täna liigub ka maakondade sees.
Jah, ma olen samamoodi teiega ühel seisukohal, et kogukondade probleem on, aga ma arvan, et seda ei lahendatagi haldusreformiga, see tuleb järgmistes etappides lahendada. Seal on tegelikult terve hulk kodanikuühenduste toetamise vajadust. Näiteks oli ju ka mingil hetkel, kui uus koalitsioon alustas, jutuks ka, et kohaliku omavalitsuse programm võib-olla anda omavalitsustele. Aga ma arvan, et see on hästi oluline, et see jääks ...
Paluks lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Helmut Hallemaa
... ja tegelikult on võimalus kogukondadele anda juurde võimalusi oma piirkonnas toimetada. Ma olen ka päris mitmete inimeste käest küsinud, Eesti tippettevõtjatest kuni kohalike külainimesteni. Tegelikult paljude jaoks ei olegi see volikogusse kuulumine, volikogu valimine nii oluline, vaid on oluline, et nad saaksid toimetada organisatsioonidena, et nad saaksid toimetada küladena, külaseltsidena. See on tegelikult see, mida me koos peame siin tegema, neid võimalusi juurde andma. Ma arvan, et ka omavalitsuses on, just vallalistes omavalitsustes – aga ka linnades, sest ega linnaosadki väärivad hoopis rohkem tähelepanu ja ma arvan, et ka linnainimesele – on olulised suured arendused, olgu siis veekeskused, spordisaalid või mis iganes. Aga tegelikult on hästi oluline, et me igas linnaosas leiaksime erinevaid arenduslikke asju, mis ei peagi nii suured olema, aga on kohalike inimeste jaoks hästi olulised. Nii et tegelikult liigub haldusreform õiges suunas. Kindlasti tulubaas, võib öelda, et see on asi, mida me kogu aeg räägime. Aga ma arvan, et see ongi omavalitsuste jaoks hästi oluline, et omavalitsused oleksid tugevamad ja võimekamad, et maakonnakeskused, kes peavad täna linnu läbivaid põhimagistraalide arendamiseks. Ainus võimalus kuidas seda teha, on võimalus taotleda programmidest raha juurde, et neil oleks siiski võimalus neid teha oma tulubaasist. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Härra Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Head rahvaesindajad! Haldusterritoriaalse reformi arutelude juures olen ma kogu aeg oodanud ühte küsimust ja ootasin, et täna võib-olla peaminister tõstatab selle küsimuse. Ja see küsimus on väga lihtne: millist Eestit me tahame näha? Millist Eestit me tahame näha 20, 50, 70 aasta pärast. Me võime öelda, et me tahame iseseisvat, demokraatliku korraldusega rahvusriiki. Me võime seda tahta ja kui me tahame, siis me peame selle ka välja ütlema. Kolleeg Hallemaa tuletas meelde sõjaeelse Eesti Vabariigi haldusreformi. Tõsi, sellel puhul oli väga täpselt öeldud, milline võiks see haldusterritoriaalne jaotus Eestis olla ja nii see ka ellu viidi. Aga selle juures oli ka teine küsimus väga selgelt vastatud. Me tahame Eestit, mille igal paigal oleks oma piirkondlik iseärasus, kus säiliksid kultuur-ajaloolised traditsioonid ja kus igal inimesel oleks põhjust ja õigust olla uhke oma riigi üle.
Tänase haldusterritoriaalse korraldusega me räägime väga õigete mõistetega, mis sobivad kaasaegsesse maailma suurepäraselt, aga kõige selle juures puudub just nimelt see tunnetus, usk ja tahtmine, et see Eesti inimene, olgu ta praegu oma tööd tegemas Eestimaalt kaugel, olgu ta liikumas Eestimaa piires oma tööotsinguil, et see Eestimaa inimene peab tahtma, saama siin elada täisväärtuslikku elu. Ja see tunnetus, oma riigi tunnetus läbi haldusterritoriaalse reformi kipub kahjuks kaduma, kui me ei kuula neidsamu inimesi, kes paikkondades kohalikku elu korraldavad. Ma soovin peaministrile ja kogu valitsusele tarkust ja õiglast meelt, et Eesti elu kogu sellises suures ümberkorralduses saaks korraldatud kõige parema soovi järgi tulevikuks. Ja et me ei unustaks kõige selle juures ära vastamast ka küsimusele, milline peab olema, millist Eestit me tahame näha. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Riigikogu liikmetel ei ole rohkem läbirääkimise soovi, aga peaministril on. Palun, Jüri Ratas!

Peaminister Jüri Ratas
Auväärt Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Kui lubate, ma mõned mõtted soovin öelda. Kõigepealt, Artur Talvik rääkis tugevatest kogukondadest ja ma arvan, et see on õige mõte. Ma arvan, et see on siiralt õige mõte. Me oleme püüdnud küsida võimalikult palju ja kuulata elanike arvamusi. Ma arvan, et see tugev kogukondade mõte on seotud ka sellega, et me oleme tegelikult palunud inimeste arvamust, kas Seto valda on vaja või ei ole. Nad ütlesid, et on vaja. Kui te räägite sellest Keila linnast, toote seda sisse, siis me oleme ju seal – mitte meie, vaid seal on viinud kohalik omavalitsus läbi rahvaküsitluse ja see tulemus on kõigile teada, see on väga kaalukas, kus inimesed on öelnud, et Keila linna nad soovivad iseseisvana. Ma rõhutasin ka oma arupärimises, et me peame vaatama seda pilti loomulikult läbi selle prisma, aga ka läbi tervikprisma. Me peame nägema ka hetkel neid nelja-viit omavalitsust, kuidas seal inimesed liiguvad, mis seal paneks selle kogukonna kasvama, edasi arenema. Nüüd see, mis te tõite välja minu vastusest, see Loksa, Kuusalu jne, see oli küll meelevaldne, aga see, et fiskaalpoliitiline mõte on sisse toodud erinevates analüüsides, see vastab muidugi tõele. Kindlasti on teie argument oluline, kui te ütlete, et Kuusalu soovib Loksaga liitumist, siis see on igal juhul üks argument.
Nüüd edasi, härra Herkel, teie rääkisite sellest, et see on nagu pingpong. Mul on tunne, et te lööte kogu aeg vindiga palli mulle ja ma pean mõtlema, kas see lendab vasakule või paremale, ja püüan seda reaktsiooni heas mõttes teie söötude all ja palli ülelöömise all tabada. Te tõite välja Alutaguse, Kanepi, Häädemeeste, Luunja ja te annate mõista, et kui neid ühendada, see on suur viga. Tõsi, valitsus on igaühe puhul teinud oma ettepaneku ja nagu ma ütlesin, lähiajal lõplikult ka nende omavalitsuste puhul oma otsuse teeb. Igal juhul võtan selle teie mõtte vähemalt lauale. Kuidas see läheb, mul on seda väga keeruline öelda. Nüüd, te ütlesite kuidagi, et kohalike omavalitsuste suurenemine annab nagu võimaluse või parema võimaluse suurematele erakondadele ja väiksema võimaluse või nõrgema võimaluse väiksematele erakondadele. Ei, sellest omavalitsusreform lähtuda ei saa. Omavalitsusreform saab lähtuda ainult ühest asjast, et ta annaks parema ja suurema võimaluse Eestimaa ühendamisel Eestimaa elanikele, kes ühes, teises või kolmandas külas või kandis või nurgas elavad. Te ütlesite, et küsitlusi me ei võta arvesse. Ma tõin, härra Talvikule vastates, siin näite, et me võtame arvesse.
Külliki Kübarsepp, et kui on väsinud, siis tuleb puhata. Ma ei oska selle peale midagi öelda. Mina ei ole väsinud ja ma arvan, et palju paremini saate sellest väsimusest ka teie üle, te ütlete õigesti, et on vaja head, selget, konkreetset visiooni. Noh, minu meelest teie poolt tõstatatud teemad on aktuaalsed ja ma siiralt arvan, et me mitmes kohas oleme saanud edasiminekut valitsuse ja Vabaerakonnaga koostöös. Te ütlesite, et usk ja lootus, ma ütlen, et minu puhul on Vabaerakonna suhtes nii usk, lootus kui ka armastus, kõik kolm on olemas. Ja ma arvan, et kui on tahe, nagu te ütlesite, ja tahe on, siis on ka tee alati olemas, nii ta tavaliselt öeldakse.
Krista Aru ütleb, et miks peaminister ei küsinud, millist Eestit me tahame. Mina ei julge siin teie ees küsida, sest et on vorm, et Riigikogu küsib ja peaminister vastab, aga kui te selle võimaluse annate mulle, siis ma arvan, et mina soovin Eestit, kus Eesti rahvaarv on tõusev, kus me ei ole langeva rahvaarvuga riik, kus me ei ole vihkav riik, kus me oleme märkav riik. Ma soovin Eestit, mis on rahu-Eesti, ma soovin Eestit, mis on jõukas Eesti, kus inimestel on tööd. Ma soovin Eestit, mis on terve Eesti, kus inimestel on parem elukvaliteet, rohkem tervena elatud aastaid.
Kui tohib pool minutit juurde. 

Esimees Eiki Nestor
Palun!

Jüri Ratas
Ma soovin Eestit, mis on tark ja nutikas Eesti, haridus, innovatsioon. Ma kindlasti soovin ka Eestit, mis on rohkem ühendatud, sh nii opositsiooni kui koalitsiooni vahel. Kui osa teie fraktsioonist ja Reformierakonna fraktsioonist näiteks arvab, et olümpiavõitjate toetust on vaja tõsta, siis ma arvan, et seda tasub valitsusel toetada. Lihtsalt üks väike näide. Ma siiralt soovin ka seda, et see poliitiline kultuur oleks rohkem kaasavam. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Nii optimistliku lõpuga lõpetame selle päevakorrapunkti arutelu.

4. 16:59 Arupärimine Eesti väljakutsete kohta seoses vananemise, nooruse, väiksuse ja innovatsiooniga (nr 358)

Esimees Eiki Nestor
Läheme järgmise arupärimise juurde, mille on esitanud Urve Tiidus, Terje Trei, Igor Gräzin, Laine Randjärv ja Urmas Kruuse. Arupärijate nimel Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed! Peaminister! Seda arupärimist ajendas esitama Eestis järjest sagedamini kõlav sõnapaar "vananev Eesti". Murettekitavaid tundeid loova alatooniga öeldud sõnad peidavad endas muidugi objektiivset tõsiasja, et inimeste eluiga Eestis pikeneb ning küpses eas inimeste osakaal ühiskonnas kasvab. Aga iga kord, kui nii öeldakse, olgu ütlejaks ametnik, poliitik, teadlane või mõni arvamusliider, tuleb tahtmine hüüatada: "Kas pole inimkonna üks unistusi ja pürgimusi alati olnud elada pikemat elu ja elada kauem?"
20. sajandist alates on lisandunud sinna soov elada pikemat ja tervemat elu ja 21. sajandist alates elada pikemat, tervemat ja – üllatus-üllatus – ka pikemalt kestvat tegusat ja töövõimelist elu. Tänapäeval on teadlasi, kes on veendunud, et esimene inimene, kes elab 1000-aastaseks, on praeguseks juba sündinud ja on kusagil siin planeedil meie hulgas. Järjest rohkem teadlasi avaldab arvamust, et bioloogiline revolutsioon, mis võimaldab inimestel elada kaua ja nooruslikumalt, on kohe-kohe saabumas. Isegi kui selle arvamuse tõenäosus on 0,1%, tähendab, praktiliselt vähetõenäoline, siis meist siin keegi seda kontrollimas ei ole 1000 aasta pärast.
Rääkides vananevast Eestist, kaasneb selle jutuga sageli murelik manamine. Esiteks, kas Eesti rahvas jääb ikka püsima ja kuidas saab noorem põlvkond hakkama pensioni-, tervise-, sotsiaalteenuste ja sotsiaalkaitsekulutuste katmisega. See on tõesti asja üks pool. Targalt ja ettenägelikult toimiv ühiskond saab hakkama. Teisalt, Eesti juhtivad demograafid on mitmel korral esile toonud, et asjale saab vaadata ka helgemalt poolelt ja tõdeda, et vanemaks jääv rahvas võib olla ka kasuks, et mitte öelda, õnnistuseks ühiskonnale. Pikenev eluiga võiks tähendada ka töövõimekuse kasvu, juhul kui inimestel on võimalik vanemas eas lisaks eelnevale kogemusele uusi oskusi omandada ning kasvava haridustaseme juures neid oskusi ka uutes valdkondades rakendada. Selle potentsiaali rakendamine sõltub aga sellest, kas ühiskond siin lisaväärtust oskab näha ja kuidas majandusarengut vastavalt suunatakse.
Kui Eestit iseloomustatakse sõnadega "vananev Eesti", siis Jaapani kohta öeldakse "super vananev rahvas, kelle eluiga kasvab kõige kiiremini maailmas". Nii et aastaks 2050 on prognoosi järgi iga kolmas inimene seal üle 65 aasta vana. Jaapan kõrgtehnoloogilise riigina ja suhteliselt tõrksana immigratsiooni suhtes loomulikult ei ole läinud taganutmise teed tegemata jäänud asjade pärast või sündimata jäänud laste pärast, vaid on asunud muutuvat demograafilist olukorda tasa tegema konkreetsete sammudega. Peale selle, et muuta noorte meeste ja naiste sotsiaalset käitumist ning luua võimalusi tööle pühendunud riigis teineteist siiski üles leida, on samas asutud bioloogilist probleemi hoopis inseneriteaduste teemaks kujundama. Ja näiteid intelligentsete masinate tööjõuturule tulekust on päikesetõusu maal palju, kuni selleni välja, et hästi disainitud küberkostüüm, nn exoskeleton võib kompenseerida aastatega kaasneva lihastenõrkuse ja ka küpsemas eas jõudu tugevdada, nii et vanusest hoolimata saab ka 65+ inimene erinevate füüsilist võimekust eeldavate töödega hakkama. Eesti juurde tagasi tulles on teada Eurostati prognoos, et 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus ja ka Eestis kasvab 17%-lt 2060. aastaks 30%-le. Veelgi ilmekam näitaja on mediaanvanus. See on vanus, millest nooremaid ja vanemaid inimesi on rahvastikus ühepalju. Eesti rahvastiku mediaanvanus tõuseb aastaks 2060 47,3 aastani ja see on sarnane Euroopa rahvastiku keskmise mediaanvanuse prognoosiga. Me jagame siin sarnast saatust seitsme riigiga – Leedu, Sloveenia, Malta, Liechtensteini, Poola, Rumeenia ja Slovakkiaga –, kelle rahvastik on olnud küll üks nooremaid, kuid 2060. aastaks siiski suure eakate osakaaluga rahvastikuks muutub. Need, kes on praegu näiteks 39-aastased, tähistavad siis 82. sünnipäeva, see on siis aasta 2060. See on ka teie aastakäik, lugupeetud peaminister. Need eeldavad, et Eesti juhtidel on praegu visioon ka küpse eagrupi tuleviku suhtes. Ja mitte üksnes pragmaatika teemal, et kuidas järjest vähenevalt maksumaksjate rühmalt ühiskonnas praegu rohkem erinevaid makse koguda ja lapsi laenudega koormata, vaid kuidas tarkade ja ettevõtliku vaimu ning innovaatilist poliitikat eestvedavate liidritena praegusi prognoose hoopis paremaks reaalsuseks muuta. Ja küsimused on teile ka. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arupärimise küsimustele vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Peaminister Jüri Ratas
Auväärt Riigikogu aseesimees! Austatud Riigkogu liikmed! Auväärt arupärijad, ma kindlasti väga tänan teid selle arupärimise eest! Ma üldse, kui tohib, siis ma ütlen, et nii selle eelmise arupärimise osas Vabaerakonna poolt kui ka nüüd Reformierakonna fraktsiooni liikmete poolt, et ma väga tänan selle mõistliku ja väga, ma ütleks, konstruktiivse tooni eest! Ma arvan, et see on päris suur väärtus. Ja seda ma ütlen siiralt. Ma olen, kui arupärijad seda lubavad, siis ma olen teie kolm küsimust klassifitseerinud neljaks küsimuseks, sest teises küsimuses on tegelikult teil kaks küsimust sees. Ma loodan, et te ei pahanda selle peale.
Esimene küsimus: "Edumeelsed riigid maailmas investeerivad inimestesse ja uute oskuste õpetamisse vanusest sõltumatult. Kuidas Eesti teie arvates sellesse pilti sobitub?" Toon lühidalt välja mõned peamised näitajad. Kõigepealt, möödunud aastal on tõusnud Eestis elukestvas õppes osalemise näitaja kõige kõrgemaks. 2016. aastal osales elukestvas õppes 15,7% kui me võtame selle vahemiku, siis 25–64-aastastest elanikest või inimestest. Kümme aastat tagasi oli see näitaja, kui see nüüd oli 15,7, siis kuskil kümme aastat tagasi ta oli ca 7%. Nüüd, teiseks, kui me tollal olime selle näitajaga – meile ikka meeldib ennast ju hinnata Euroopa erinevate riikide kontekstist –, kui me olime toona 14. kohal ning märgatavalt ka allpool Euroopa Liidu keskmisest näitajast või hinnangust, siis eelmise aasta näitaja järgi me oleme Euroopa Liidu riikidest 7. kohal ja Euroopa keskmisest umbes 10,8% ehk oluliselt paremad.
Ma arvan nii, et siin valdkonnas saab teha palju ja nagu te minu meelest armsasti ütlete oma arupärimise preambulis või sissejuhatuses, vanemaks jääv rahvas võib olla ka õnnistuseks. Ma arvan seda, et me ei näe tegelikult selles pildis hetkel kõige halvemad välja. Elukestva õppe strateegia seab meile omad eesmärgid, üheks eesmärgiks on 20 : 20, st et osaleb vähemalt paarkümmend protsenti täiskasvanutest pidevõppes.
Teine küsimus: "Elukestev õpe on meil hästi tuntud printsiip, kas ligipääs sellele õppele on tagatud igale soovijale?" Eesti haridusseadusandlus ja -korraldus toetavad võimalust õppida kogu inimese elukaare ulatuses või jooksul, see tähendab kindlasti ka täiskasvanueas. Ligipääs elukestvale õppele tähendab, et õppida saavad kõik, sõltumata nende vanusest, sotsiaalsest, majanduslikust taustast, soost, rahvusest, elukohast või hariduslikust erivajadusest. Selleks on vajalikud mitmekülgset õpet pakkuvad õppeasutused, erinevad paindlikud õppevormid, paindlikud õppekavad ning samuti on oluline, et rakendatakse vajalikke lisameetmeid õppes osalemise toetamiseks. Väga olulised meetmed, mis toetavad elukestvale õppele ligipääsu, on kindlasti seotud õppelaenudega, õppepuhkusega, nende saamise võimalusega, aga loomulikult ka ravikindlustusega.
Põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks on Eestis hetkel üle 30 kooli, kus on võimalik siis mittestatsionaarselt õppida. Neist ainult mittestatsionaarsele õppele keskenduvaid täiskasvanute gümnaasiume on meil 16. Töö- ja pereelu kõrvalt on võimalik õppida vastavalt oma vajadustele sobiliku õppekoormusega, sh üksikute õppeainete kaupa või individuaalse õppekava alusel.
Kutseharidus on kättesaadav erinevates piirkondades ja erinevatele sihtrühmadele. Kutseõpet pakuvad 33 kutseõppeasutust ja viis rakenduskõrgkooli. Ning õppeasutuste võrk katab meie maakondasid. Täiskasvanutele pakutakse kutseharidust nii statsionaarses kui ka mittestatsionaarses õppevormis. Kutsehariduse lõpetanud, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, saavad riigieksamiteks valmistumiseks kasutada täiskasvanute gümnaasiumi lisa-aastat üldharidusainete täiendavaks omandamiseks. Kõrgharidust saab Eestis omandada nii täis- kui ka osakoormusega.
Mitteformaalset õpet ehk kursuseid pakuvad kutsekoolid, kõrgkoolid ja mitmed erakoolitusasutused. Eesti Hariduse Infosüsteemi järgi on meil üle 800 täienduskoolitust pakkuva organisatsiooni. Kvaliteetse mitteformaalse õppe pakkumist toetab 2015. aastal kehtima hakanud täiskasvanute koolituse seaduse ja täiendkoolituste standardi rakendamine.
Nüüd, teie teise küsimuse teine pool on järgmine: "Kas õpetatav vastab tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele?" Formaalhariduse ja mitteformaalse õppe vastamiseks tööturu vajadustele peab esmalt neid vajadusi teadma, seejärel õppes rakendama ning lõpuks vajalike oskuste saavutust hindama. Me teame, et noori koolilõpetajaid ei ole piisavalt ning majanduse käigus hoidmiseks tuleb pakkuda kindlasti kaasaegset ja paindlikku õpet ka täiskasvanutele. Haridussüsteemi tööturuga sidumiseks on loodud kutsesüsteem, mille ülesanne on muuta tööturupoolsed oskused ja vajadused koolitajatele ja õppijatele nähtavaks, arusaadavaks ja kindlasti ka võrreldavaks. Tööturu oskuste vajadust aitab hinnata tööjõu oskuste vajaduse analüüs ja prognoos oskuste vajadust kirjeldavad kutsestandardid ja vajalike oskuste olemasolu hinnatakse kutse andmisega.
Kaks aastat tagasi käivitunud OSKA analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust, st aitab õpetada ja õppida õigeid asju. Selle tulemusena tehakse ettepanekuid õppe- ja koolituskohtade loomise kohta tasemeõppes ja täienduskoolituses, õppe sisu ja õppekorralduse täiendamiseks, kutsestandardite loomiseks ja uuendamiseks, erialade ja ametite tutvustamiseks ja kindlasti ka populariseerimiseks. Tänaseks on OSKA uuringutes vaadatud põhjalikult üle kaheksa valdkonna oskuste ja töötajate vajadused ning arengusuundumused. Kõik majandusvaldkonnad analüüsitakse läbi järgmise nelja aasta jooksul.
Kutsestandardeid uuendatakse regulaarselt. Kehtivaid kutsestandardeid on ligi 600 ning nad katavad kõik majandustegevuse valdkonnad. Kutsestandarditest saavad sisendi kutse- ja kõrgkoolide ning täienduskoolituse õppekavad ja kutsestandardid annavad ka infot õppekavade uuendamiseks. Kutsestandardite ja kutsete süsteem toetab ka tööalaste teadmiste täiendamist ja tunnustamist. Ligikaudu kaks kolmandikku kutseeksamitest sooritavad täiskasvanud, kes pärast tasemeharidust, töökogemust ja täienduskoolitust soovivad tõendada oma tööalase kvalifikatsiooni tõusu.
Neljas küsimus: "Enamik riike maailmas vaatab pidevalt üle oma haridusprogramme ja püüdleb selle poole, et õpetatavad oskused ei jääks ajale jalgu. Kas võite kinnitada, et Eestis on noorematele ja vanemale eagrupile loodud võrdsed võimalused kohanemiseks tehnoloogiliste muutustega ja kasvava globaalse konkurentsiga?" Tasemeõppes tõuseb järjest täiskasvanud õppijate arv ja ka nende osakaal. Nii üldhariduses, kutseõppes kui ka kõrghariduses toimuvad pidevad haridusuuendused, mis puudutavad ka täiskasvanud õppijaid. Eesti elukestva õppe strateegia on seadnud eesmärgiks rakendada muutunud õpikäsitust, tõsta õpetajate ja koolijuhtide pädevust, parandada elukestva õppe võimalusi ning töömaailma vajaduste vastavust ning viia õppes läbi ka digitaalne käsitlus ja suundumus.
Kindlasti puudutavad haridusuuendused ning õpivõimaluste ligipääsu suurendamine ka mitteformaalset õpet, sh täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning elukestva õppe võtmeoskuste ning sotsiaalsete oskuste, emakeeleoskuste ja võõrkeeleoskuste, digipädevuse jms arendamist.
Haridus- ja Teadusministeerium on loonud võimalusi erialaste oskuste arendamiseks madalama haridustasemega ja erialase väljaõppe inimestele ning loonud täiskasvanutele Sotsiaalfondi toel võimalusi elukestva õppe võtmepädevuste arendamiseks. Töötukassa on järjest laiendanud koolituse pakkumist töötutele ning k.a 1. maist on avanenud uued koolitusteenused ka töötavatele inimestele, kelle oskused on vananenud ning sellest risk jääda töötuks. Majandusministeeium on ellu kutsunud meetmeid täiskasvanute digipädevuse arendamiseksl. Ja loomulikult ei soovi ma nende tulemustega piirduda, vaid peame oluliseks, et täiskasvanute ligipääs õppele ja pidev enesetäiendamine järjest kasvaks. Tänan teid! Vastan meeleldi küsimustele. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Neid on esialgu registreeritud neli. Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv
Suur aitäh, juhataja! Tänan, peaminister, selle väga statistilise aruande eest, mille on Haridus- ja Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium teile tublisti ette valmistanud! Minu küsimus on võib-olla emotsionaalne. Tõepoolest, meil on riigis palju võimalusi saada ümberõpet, aga küsimus on hoiakutes. Täna 30-ndates olevad erinevate asutuste juhid jne on oma hoiakutes sellised, et kui inimene on juba 45–50, ei pruugi ta sobida enam justkui ühte või teise kollektiivi. Ja minu küsimus on teile, kes te ka ei ole veel 40, et kas te saaksite midagi ette võtta oma eakaaslaste, oma põlvkonnaga, et hoiakud 50-ste ja pluss suhtes, kes täna on kindlasti võimekamad 50-sed, kui nad olid võib-olla 20 aastat tagasi, muutuks, et tööle oodataks elukogenuid inimesi, kes on õppinud ja on kogenud siin elus. Kuidas muuta hoiakuid?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt tulles teie küsimuse alguse juurde. Ma arvan, et on kaks võimalust peaministril tulla siia kõnetooli. Kas paluda erinevate spetsialistide sisendit ja abi arupärimistele vastamisel või tulla siia ainult oma tarkusega. Ma olen alati valinud selle esimese, et paluda Eesti riigi tublide teenistujate abi ja lisada siia juurde nii palju tarkust, kui minul on. Ja ma arvan, et seda on kasutanud kõik varasemad peaministrid ja ministrid.
Nüüd, ma arvan, et see, mida te tõstatate sellise filosoofilise küsimuse, et see on väga õigustatud. Ja teie küsimus oli nagu kahepoolne, et üks oli minu arvamus ja teine oli see, et kuidas tõsta nende, ma ei tea, 35–40–45-aastaste arusaama, et elukogemus on väga oluline. Ma olen üsna sageli toonud koolides käies näite sellest, et kui te hakkate tegema peale gümnaasiumi või keskkooli, ma arvan, elu kõige olulisemat otsust, üht kõige olulisemat otsust, te valite endale edasiõppimise ülikoolis ehk ala või te lähete kuskile ametit õppima, näiteks kutsekooli, ametikooli, siis mõelge selle peale, et kui te olete näiteks 70-aastane, et te selles valdkonnas tugevasti läbi lööte, et te olete vajalik selles valdkonnas. Ma tean ühte oma väga lähedast isiklikku kogemust, mis on kindlasti minule andnud päris tugeva õpetuse elus. See on olnud see, et kui inimene lahkub ühest ametist ja see on kõrge poliitiline amet ja peale seda ka tema vanus on seal üle 70, ta kandideerib oma valdkonnas, kus ta tegelikult on saanud hariduse ja töötanud, ja võib-olla seda kandideerimist ei soodusta teatud niisugused poliitilised suundumused, aga ta valitakse sinna. Ta valitakse sinna, sest tal on tõesti väga head teadmised ja oskused selles valdkonnas. Aga ta valitakse sinna ka sellepärast, et tal on elukogemus. Mina olen alati väga tugevasti rõhutanud seda elukogemuse aspekti ja ma olen isegi, kuidas ma ütlen, ma ei taha öelda, et ma olen nagu kuidagi vihaseks läinud, aga mulle on väga vastukarva see, kui öeldakse, et kui inimene on 60 või 65 või 70 või 75, minu pärast 80, et ei, siis ta ei sobi enam tööjõuturule. Vastupidi! Vastupidi, ma arvan, et elukogemuse osa Eesti ühiskonnas on hästi oluline ja mulle tundub, et see muudatus, mis võib-olla oli 90-ndate alguses, kui me nägime, et väga-väga paljud noored inimesed pidid olema, ma ei tea, alla 40, kes tulid poliitikasse või tipp-poliitikasse, või kes pidid olema alla 40, et juhtida mingit tippettevõtet. Minu meelest see suhtumine on tänaseks muutunud. Mind on alati kõnetanud üks näide ühest Taani rahvusvahelisest ettevõttest, kui see rahvusvahelise ettevõtte juht ühel hetkel otsustas, et tema loob Kopenhaagenisse erasektori investeeringute baasil väga olulise kultuuriasutuse. Minu teada see inimene oli toona üle 90 ja tegeles igapäevaselt tegevjuhtimisega.
Ma arvan, et kuidas seda suhtumist muuta, tulles teie küsimuse teise poole juurde, on see, et eks see väga palju sõltub sellest, kuidas minu generatsioon või minu generatsioonist noorem generatsioon, aga hetkel ma räägin oma generatsiooni aspektist, seda avalikult ütleb. Kas me ütleme, et auväärt daam või auväärt härra, kuna teie vanus on 50 pluss, 60 pluss, et sellepärast te ei sobi, siis ma arvan, et me anname ühe signaali. Minu signaal praegu teie küsimusele vastates on hoopis teine. Ma mäletan, kui mul oli au kunagi siin Riigikogus ametit pidada, siis minu üks lähimaid nõustajaid nõuniku nimetusega oli 70 või üle 70 ja siis, kui ta otsustas ühel hetkel, et ta ei soovi enam nõunik olla, läks koju, siis ma mäletan, et oli selline vestlus ühe noorema inimesega, kes soovis kandideerida, ütles, et sul oli seal enne üks vanem härra, noh, tead, nüüd mina ikka olen palju parem. See tekitas minus väga suure barjääri, et mis mõttes, sellel vanemal härral oli väga suur tarkus ja elukogemus, nii ei saa öelda. See on minu suhtumine, igati positiivne.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Anne Sulling!

Anne Sulling
Hea eesistuja! Hea peaminister! Arvestades meie väiksust, on väga oluline, et meie inimesed oleksid väga hästi haritud. Nüüd, kui me vaatame statistikat, siis statistika räägib aga sellest, et ligi kolmandikul meie tööjõust puudub erialane haridus, nii ülikooli- kui kutseharidus. Ma küsiksin teie käest, et mis võiks olla teie hinnangul selle põhjus ja kuidas seda parandada.

Peaminister Jüri Ratas
Ma arvan, et võib-olla on põhjus olnud ka päris tugevalt sellises suhtumises, et kas ma lähen, kui ma olen 30 või 35, uuesti õppima. Ja minu meelest see suhtumine on väga tugevasti hakanud muutuma. Ühelt poolt ma näen seda, et inimesed panustavad näiteks uude õppesse, uude ametisse, uude oskusesse. Ma kohtusin ühe grupiga Tartu linnas või sealkandis ühes ametikoolis, kus just oli üks grupp, kes oli minu generatsioon, ja nad õppisid seal ametit, näiteks plaatimist. Mul tuli seal mõnega juttu. Neil oli bakalaureuse- või magistrikraad olemas. Nad tulid sinna, et õppida veel midagi juurde. Teine pool on see, et kuidas seda muuta. Ma arvan, et ühiskonnas on teatud näited, kes ütlevad, et haridus on tegelikult väga oluline. Jah, ma võib-olla 15 aastat tagasi, kui oli minu aeg lõpetada keskkooli või gümnaasiumi, seda ei teinud, aga nüüd ma teen seda tagantjärele. Ja õnneks meil ühiskonnas selliseid näiteid on, olgu muusikute hulgas näiteks, kes on öelnud, et ma soovin minna uuesti õppima. Ja väga hea, et riigil on need võimalused. Väga hea, et omavalitsusel on need võimalused, olgu täiskasvanute gümnaasiumi raames, et näidata seda eeskuju.
Midagi ei ole teha, aga haridus, mitte iga päev, vaid iga tund, hakkab järjest rohkem ja rohkem maksma. Kui me vaatame ka statistikat, siis tegelikult on ju niimoodi, et täiskasvanud õppijate arv üldhariduses on peale aastat 2013–2014, sellel õppeaastal toimunud langus on taas kasvule tõusnud või taas kasvule pöördunud. Ja see tähendab seda, et järjest enam on teadvustatud ühiskonnas madalast haridustasemest tulenevaid probleeme, nagu väiksem hõive, väiksemad võimalused, madalam palk. Ja erinevate osapoolte koostöö, ma usun, et annab kindlasti ka usku või annab kindlasti ka lootust, et see, kes on haridustee katkestanud, jõuab tagasi tulla õppesse. Ta saab teadmisi, läbi selle ta saab suuremad võimalused tööturul ja läbi selle ta saab suurema võimaluse ka paremaks sissetulekuks.
Statistika poolt veel nii palju, et 30-aastaste ja vanemate õppijate osakaal kõrgkoolides on samuti järjest kasvanud. Ülikoolides oli 2016.–2017. õppeaastal 35+ vanuses õppijaid üle 12 200, mis on kusagil 25,7% kõikidest üliõpilastest. Aga ma arvan, mis annab veel juurde, nagu ma oma vastustes teie arupärimisele välja tõin, on kindlasti see, et on lahendatud ära puhkuse võimalus, on lahendatud ära ravikindlustus, on lahendatud ära õppelaenu ja õppetoetuste võimalused. Ma arvan, see kõik annab sellele kaasa, suuremale hõivele ja kaasatusele kaasa. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Tõite oma vastuses välja positiivse trendina, et elukestvas õppes osalejate arv on tõusnud 15,7%-ni. Ja nii see on. Kindlasti, aasta varem oli see kuskil 12%. Aga murelikuks teeb see, et Statistikaameti andmetel tegelikult seda kasvu kannavad ainult 25–34-aastased. Pärast seda, vanemates vanusegruppides ei ole enam kasvu toimunud. See tähendab seda, et kui me vaatame näiteks 55+ osalemist elukestvas õppes, siis on see jäänud 4,5–4,8% juurde. Ja mis teeb eriti murelikuks, on see, et seda vanemas eas õppimist nähakse ainult siis, kui see on tööga seotud. Ei osale seal mehed. Ja kõige suuremaks probleemiks on digioskused. Millised konkreetsed tegevused on just selle 55+ meeste täiendõppega seoses valitsusel? 

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma ütlesin ka oma vastuses välja, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pöörab sellele digisuunale kindlasti suuremat tähelepanu. Selge on see, et erinevate digitaalsete, e-lahenduste või kaugtöö võimaluste esiletulek annab kindlasti ka suurema võimaluse tulla täinedõppesse vanematel. Nüüd, meesterahvaste küsimus. Ma arvan, et üks täiendõppe olulisi aspekte on ka see, et me näeme, et ühiskonnas tervena elatud eluiga tõuseb. Midagi ei ole teha, aga faktid ja statistika räägib ju ka seda keelt, et siin on meestel astuda päris palju, et suurendada tervena elatud eluaastaid. Kui te tahate nüüd konkreetseid meetmeid, mis seal digitaalse poole pealt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on, siis see ei ole loomulikult mingi saladus. Ma usun, et täpsed sammud ja täpsed meetmed, mis digivaldkonnas, nagu te ütlesite, väga spetsiifiliselt 55+ vanustele meesterahvastele välja pakkuda on, siis ma kindlasti palun, et need teile saadetakse.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea peaminister! Ettevõtlussektor väga aktiivselt ütleb seda, et meil on töökäte puudus. Samas, nagu siin eelnevates küsimustes on välja tulnud, meie ühiskondlik valmisolek n-ö mitme põlvkondade ülest tööd harrastada on kuidagi ahtakene. Kas te valitsuses olete arutanud luua näiteks mingi stardikapital just nendele ettevõtetele, kes just motiveerivad eakaid inimesi tööd jätkama? Kui te ei ole seda teinud, siis miks?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kui te küsite, kas on eraldi stardikapital tehtud, ma ei tea, 55+ meestele vms, siis ütlen, et ei, sellist stardikapitali me ei ole arutanud. Ja ma arvan, et need vaidlused ja teemad peaksid kindlasti jääma vastavate ministeeriumide valdkondadesse. Kui minister toob selle kabinetinõupidamisele, siis ma ei näe selles midagi taunimisväärset ja seda võib arutada. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister, aitäh teile vastuste eest! Aga mul on üks küsimus veel. Maailmas teevad ilma nii majanduse kui ka innovatsiooni poolest, st ka sisemajanduse kogutoodangu kasvu ja elukvaliteedi poolest need riigid, kellel on kolmanda taseme haridusega inimeste suur osakaal, ja see osakaal kasvab kiiresti. Poliitretoorikas öeldakse sageli, et investeering inimestesse on kõige olulisem. Seepärast ma küsin teilt, lugupeetud peaminister, ilma et te seoks ennast selle koalitsioonilepinguga ja lubadustega: mis teie arvates toodab ühiskonnale suuremat tulu – kas investeering kolmanda taseme haridusse või investeering no näiteks linnahalli kordategemisse?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma ka arvan, et te kindlasti oma küsimuses täiesti juhuslikult need kaks näidet tõite. Aga, hea küsija, investeering inimestesse on alati kõige olulisem. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Aitäh, austatud peaminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Andestust, Urmas Kruuse! Valed prillid.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Paljud eksperdid on tänasele valitsusele öelnud, et majandustõusu ajal laenude võtmine ja eelarve miinusesse laskmine ei ole väga mõistlik tegu. Ja täiendava hoo andmine majandusele selles keskkonnas ei ole samuti jätkusuutlik. Me kõik teame seda, et Eestis on rakendunud tööhõivereform, mis tegelikult väga selgelt tegeleb sellega, et kõik inimesed oma võimetele vastavalt saaksid ühiskonna elus ja töös osaleda. Ja me teame ka seda, et peale Euroopa Liidu rahastuse lõppu on Eesti riigil vaja see reform üle võtta. Öelge palun konkreetselt, palju raha on eraldatud eelarvestrateegias selleks, et alustada väljumist strateegiast Euroopa Liidu rahade kasutamisel antud tööhõivereformis? Sest samas mahus Euroopa Liit seda tööhõivereformi kindlasti ei rahasta. 

Peaminister Jüri Ratas
Vastavad eelarvelised numbrid teile saadetakse. Ma tõesti ei ole täna valmis teile riigi eelarvestrateegiat rida-realt ette lugema. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Meil on tõesti mitmeid meetmeid osalemaks elukestvas õppes. Aga kas on need võimalused ja vahendid linnas ja maapiirkondades elavatele inimestele ka kuidagi võrdväärsed või tuleks siin erilist rõhku hakata tõesti seadma sinna maapiirkondade ja äärealade poole? Võib-olla see tunne on mul vale, aga mulle tundub tõesti, et piirkondadena ei ole need võimalused sugugi võrdsed, et need on rohkem nagu koondunud linnadesse.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma arvan, et see küsimus läheb väga tugevasti kokku selle eelneva arupärimisega, tegelikult, et me näeme võimekaid ja tugevaid omavalitsusi. Ei ole ju mingi saladus, et liikumine maapiirkonnast, Eesti äärealalt on palju keerulisem kui liikumine linnapiirkonnast. Ei ole mingi saladus, et kiire internet maapiirkondades, hajaasustusega alal on palju probleemsem kui tiheasustusega alal. Kas siin tehakse samme? Jah, tehakse. Mul on hea meel, et Riigikogu liige Helmut Hallemaa tõi sellesama kohaliku omavalitsuse transpordi, maakonnasisese transpordi näite, kus tõesti on antud juurde 21 lisamiljonit, et muuta seda operatiivsemaks, kiiremaks, piletihinda paremaks. Ka seesama infotehnoloogia areng, et see kiirem internet oleks ka hajaasustusega aladel, on täna ju selle strateegiliste investeeringute kavas sees – üks aasta 10 miljonit, teine aasta 10 miljonit. Nii et ma arvan, et teie küsimuses kahjuks on tõde – linnast väljaspool täiendõpe, ümberõpe ja enda täiendamine on kindlasti kulukam ja raskemalt kättesaadavam kui linnakeskkonnas.

Aseesimees Enn Eesmaa
Nüüd on küsimustega kõik. Aitäh, austatud peaminister! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sellega loen antud arupärimisele vastamise vastatuks.

5. 17:35 Arupärimine innovatsiooni edendamise kohta Eesti majanduses (nr 359)

Aseesimees Enn Eesmaa
Kolmas päevakorrapunkt: Riigikogu liikme Anne Sullingu ja tema kolleegide Laine Randjärve, Igor Gräzini, Urmas Kruuse, Kalle Laaneti, Kristen Michali, Taavi Rõivase, Maris Lauri, Toomas Kivimägi, Yoko Alenderi, Meelis Mälbergi, Aivar Sõerdi, Arto Aasa, Urve Tiiduse, Terje Trei, Jüri Jaansoni, Lauri Luige, Liina Kersna ja Ants Laaneotsa 4. mail esitatud arupärimine innovatsiooni edendamise kohta Eesti majanduses (nr 359). Arupärijate nimel Anne Sulling, palun!

Anne Sulling
Hea juhataja! Hea Riigikogu! Reformierakonna fraktsiooni liikmete arupärimine oli ajendatud ettevõtlusministri 20. aprilli pressiteatest, mis andis teada, et riik suunab täiendavalt 160 miljonit eurot innovaatilisema Eesti ettevõtluse arendamisse. Lähemal vaatlusel selgus aga, et 160 miljonist eurost 60 miljonit läheb üürimajade programmi ning 40 miljonit linnahalli renoveerimiseks. Kummalgi pole innovatsiooni edendamisega Eesti ettevõtluses mingit pistmist. Teatavasti rahvusvahelised innovatsiooniindeksi mõõdikud lähtuvad eeskätt teadus- ja arendustegevusega seonduvatest näitajatest, nagu näiteks teadus-arenduskulutuste osakaal SKT-s, doktorantide arv, patentide arv jne ja neid üürimajade ehitus mõistagi ei mõjuta. Sellega seoses küsimegi ettevõtlusministrilt, kuidas tema arvates parandab üürimajade ehitamine ja linnahalli renoveerimine Eesti positsiooni Maailma Majandusfoorumi innovatsiooniindeksi edetabelis ning miks eelistab ettevõtlusminister suunata vahendid tegevustesse, kus innovatsiooni ei teki, selle asemel, et skaleerida innovatsiooni toetusprogramme, nagu näiteks EAS-i ettevõtte arenguprogramm ja innovatsiooni- ja arendusosak, mida on muu hulgas soovitanud ka Rahvusvaheline Valuutafond. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arupärimise küsimustele tuleb vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Palun!

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Tere õhtust, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Tänan teid huvitundmise eest ja arupärimise esitamise eest! Kuna aega on vähe, aga juttu palju, siis ma küsimusi ette lugema ei hakka, vaid hakkan otsast vastama, kui nii sobib.
Esimene küsimus, vastus sellele. Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime indeks asetab Eesti 138 riigi võrdluses üsna kõrgele 30. kohale. Eestile antud indeksi skoor on aasta-aastalt aeglaselt, kuid jõudsalt paranenud. Konkurentsivõime indeks koosneb 12 alaindeksist, millest üks on innovatsioon ning mille skoor asetab Eesti 28. kohale. Innovatsiooniindeks koosneb omakorda järgnevast: innovatsioonivõimekus, teaduslike uurimisasutuste kvaliteet, erasektori teadusarenduse kulud, ülikoolide ja ettevõtjate teadusalane koostöö, kõrgtehnoloogiliste toodete riigihanked, teadlaste ja inseneride olemasolu ning PCT patenditaotlused. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö riigihangete ja patentide näitajate trend on selgelt allapoole, paraku. Riigihangete osas on MKM ellu kutsunud uue meetme, selleks on innovatsiooni toetavad avaliku sektori hanked, kus riigihangete korraldajad, kes soovivad osta innovaatilisi tooteid ja teenuseid, saavad selleks EAS-ist toetust taotleda. Meetme kogueelarve on 20 miljonit eurot. Meede aitab tuua innovatsiooni riigihangete praktikasse ja seeläbi vastavat näitajat ka parandada. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö edendamiseks on majandusministeeriumil tehnoloogia- ja arenduskeskuste meede kogueelarvega 40 miljonit eurot. Selle eesmärk on tekitada ülikoolide ja ettevõtete koostööst toimivaid teaduspõhiseid äriühinguid. Innovatsiooni ja arendusosakud panustavad samuti koostöösse, seal on 10 miljonit eurot. Ja Haridus- ja Teadusministeeriumil on omakorda rakendusuuringute meede, kus on 27 miljonit eurot. Nende meetmete mõju avaldub lähiaastatel. Kuid on tõsiasi, et ülikoolide ja ettevõtete koostöö parandamiseks oleks tarvis veelgi laiemaid muutusi, mida vaid rahastuse meetmetega ei pruugigi saavutada. Eesti teadusasutustes on nõrgaks jäänud laiemale hulgale ettevõtjatele vajalik insener-tehniline rakenduslik ja eksperimentaalse arendustöö alane võimekus. Ei ole tagatud ettevõtlike teadlaste liikumine teadusest ettevõtlusesse ja tagasi. Teadussüsteem võiks lisaks teadusartiklitele arvestada teadlaste töö hindamisel ka tema panust teadusmahuka ettevõtluse loomisse.
Tulles tagasi küsimuse alguse juurde, siis üürimajade puhul soovib riik innustada kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid kaasama oma valdkonna eksperte ja miks mitte ka ülikoole ning julgemalt kaaluda innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Linnahalli projekt on ambitsioonikas väljakutse. Seda enam, et hoonel on ka muinsuskaitsealased piirangud. Rekonstrueerimise plaanide teostamist on oodatud aastaid. Nüüd, kus riik on valmis appi tulema, tegeldakse erinevate lahenduste väljatöötamisega ja kaasatud on ka Tallinna Tehnika Ülikooli eksperdid. Projekteerimise käigus on mõeldud energiasõlmede soojuse ja jahutamise innovaatilistele lahendustele, mille funktsioonid võiks olla tulevikus kasulikud ka teistele hoonetele. Projekteerimise lähteülesande koostamisel on mõõdistustöid tehtud mudelis ehk siis kasutatud on punktipilve, mis on eelduseks BIM-i kasutamiseks. BIM ja digiehitus on ehitussektori rahvusvahelise konkurentsivõime tagamise eeldus tänapäeval. Suured projektid, kus rakendatakse innovaatilisi lahendusi, on olulise tähtsusega ja teadustöö arengu huvides peame oluliseks, et riik toetaks nende elluviimist. BIM-i täielikul juurutamisel on Eesti tootlikkuse kasvupotentsiaal kokku üle 200 miljoni euro ja ekspordi kasvupotentsiaal üle 100 miljonit euro. Lisaks toob BIM-i rakendamine kokkuhoidu ka avaliku sektori kulutustele. Näiteks, Suurbritannia, mida peetakse BIM-i rakendamisel maailmas lipulaevaks, hoidis oma maksumaksjatele aastatel 2009–2015 BIM-i rakendamisega kokku 900 miljonit naela. Alates 2021. aastast peavad kõik hooned vastama ligi nullenergiahoonete nõuetele. Avaliku sektori hoonetele hakkab see nõue kehtima aga juba 2019. aastast. Peame oluliseks, et riik näitaks ka siin eeskuju ja sellest tulenevalt on seatud uutele püstitatavatele üürielamutele A-energiatõhususe arvu klassi saavutamise nõue. Selle saavutamine nõuab aga innovaatiliste lahenduste väljatöötamist. Oleme näinud ette, et KOV esitaks tööde tellimiseks koostatava riigihanke lähteülesande KredExile ülevaatamiseks, kusjuures riik on panustanud ligi nullenergiahoonetele üleminekusse ka teiste meetmetega. Näiteks, koostöös KredExiga on tellitud ligi nullenergiahoonete näidisprojektid, mille raames töötatakse välja universaalsed sõlmlahendused. Need saavad olema kõigile kättesaadavad. Üürielamute projekteerimisel ja haldamisel võiks samuti kasutada BIM-i meetodeid ja tehnoloogiat.
Küsimus nr 2. Nii oskuste meetmel kui ka ettevõtte arenguprogrammil, millest oli siin ennist juttu, on kogu eelarve 73 miljonit eurot. Ja seda hetkel järgnevateks aastateks, nagu näha, jagub. Seetõttu ei ole hetkel mõistlik sinna eelarvelisi vahendeid ka juurde panna. Lisaks keskendub Eesti sel perioodil innovatsiooni rahastamisel ka varasemaga võrreldes tugevamalt nõudluspoole meetmetele, nagu on innohanked ning rahastusinstrumendid EstFund, Balti innovatsioonifond, laenud ja käendused KredExis. IMF soovitas muu hulgas eritoetusprogrammide disainimisel arvestata sellega, et traditsioonilised tööstussektorid jätkuvalt domineerivad ning nende osakaal tootlikkuse kasvus ja tööhõive pakkumisel on märkimisväärne. Seetõttu on MKM arvesse võtnud tööstuspoliitika rohelise raamatu koostamisel, mis valmib praegu tihedas koostöös ettevõtjatega, ning tööstusele suunatud tegevuste planeerimisel ka kõike seda. Valmimas on tööstuse digitaliseerimise kontseptsioon ning selleks on riigieelarves ette nähtud lisavahendid, see on  IKT arenguprogramm. Tulemas on tööstusele suunatud häkatonid ja valmib tööstuse digitaliseerimise platvorm. Samas, ehitussektori digitaliseerimisel oleme jäänud maha. Ja seda osaliselt põhjusel, et erinevalt teistest riikidest on ehitus- ja kinnisvarasektor jäänud suuresti toetusmeetmetest ilma. Sellest tulenevalt on ehitussektoris oluline lisaks eeltoodud instrumentidele rakendada ka täiendavaid meetmeid, millesse oleks võimalik kaasata ka tellijaid. Ehitussektoris on paraku kujunenud olukord selliseks, et töö sõltub suuresti tellija oskustest. Kui riik suudab viia tellijani digitaalehituse tarkuse hangete lähteülesannete koostamiseks, tekivad ka paremad eeldused ettevõtjate ja ülikoolide koostöös.
Ja kolmas küsimus. Vastan. Töötleva tööstuse osakaal Eesti SKT-st on tõesti märkimisväärne, see on siis 15,1%. Tööstustoodang moodustab 70% ekspordist, samas on Eesti tööstuse lisandväärtus vaid 55% Euroopa keskmisest. Seega olen nõus, et peame panustama lisandväärtuse kasvule töötlevas tööstuses. Seetõttu on töötleva tööstuse konkurentsivõime kasvatamine üks peamisi prioriteete ka käesoleval valitsusel. Aastatel 2016–2020 suunatakse läbi erinevate tegevuste rohkem kui 200 miljonit eurot töötleva tööstuse tootlikkuse kasvatamisse. Siia alla kuuluvad nii Keskkonnainvesteeringute Keskuse ressursiinvesteeringute meede, EAS-i ettevõtte arenguprogramm, IKT arenguprogramm kui ka muud toetused ja finantsinstrumendid ning tugitegevused. Peamine vahend sektori lisandväärtuse kasvatamiseks on digitaliseerimine koos vastava digipädevuse arendamisega eritaseme töötajate hulgas. Riigieelarvest rahastatavast IKT arenguprogrammist on märkimisväärne osa otseselt suunatud just töötlevale tööstusele. Selle raames on väljatöötamisel ka tööstus 4.0 platvorm Saksamaa eeskujul, mille eesmärk on tulevikus koos turuosalistega suunata tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise arengut ja ka rahastust. Tegevused on suunatud nii protsessi innovatsioonile, mille väljundiks on tootmissisendite efektiivsem kasutus, kui ka toote, teenuste ning ärimudeli innovatsiooile, mis võimaldavad suurendada ettevõtete müügitulu. Muu hulgas viime programmi raames ellu teadlikkuse ja kompententsi tõstmise tegevusi, toetame digitaalsete lahenduste väljatöötamist ja rakendamist, valdkonnaülest koostööd ja robootikaalaste koolitusprogrammide väljatöötmist.
Tööstuse digitaliseerimise avame aasta lõpus toetusmeetmete eelarvega 12,7 miljonit eurot, lisaks panustatakse esmakordselt riigieelarvest vahendeid kolm miljonit eurot järgneval perioodil teadus- ja arendustegevuse edendamiseks. EAS alustab regionaalsete ettevõtete toetamist elektri- ja muude ühenduste loomiseks ja sidevõrkude liitumiseks, selleks on kokku 11 miljonit eurot. Ja siis lisaks sellele panustame erinevate tasemete digitaalsete oskuste arendamisse. Ma kuulsin, et sellest oli juttu eelnevalt ka peaministrina. Esimeses järgus alustame käesoleval aastal digitaalsete baasoskuste programmiga metalli- ja puidutööstuse töötajatele, see on 3000 inimesele, ja 1000 tööstussektori ettevõtte juhile. Tulemas on tööstusvaldkonna spetsiifiliste IKT-oskuste koolitus 4000 inimesele puidu- ja masinatööstuses ning lisaks on käimas programmeerijate koolitus "Vali IT!", mille käigus anname tarkvara arendaja teadmised kokku 500 inimesele.
Siia juurde võiks öelda seda, et kogu e-Eesti võimendamise programm on 28 miljonit eurot, mis on järgmise kolme aasta jooksul, sellele lisandub kiire internetiühenduse kättesaadavaks tegemine, milleks on iga aasta 10 miljonit eurot, ja investeerime ka Eesti-Soome X-tee arendamisse. Nii et hästi palju tegevusi, mis on mõeldud just digitaliseerimise, tööstuse, tootlikkuse järeleaitamise eesmärgiga. Eesti ehitussektori osakaal on aga keskeltläbi 6% SKT-st ehk lisandväärtusena circa 1,1 miljonit eurot. Globaalselt on vastav väärtus 8 miljonit eurot, mille kasvu lähima kümne aasta jooksul prognoositakse 14 triljoni euroni.
Rahvusvahelisel tasandil nähakse sektori kasvupotentsiaali eelkõige IKT-lahenduste rakendamises, eesmärgiga tõhustada juhtimist ja protsesside efektiivsust. Et püsida rahvusvahelise ehituspraktikaga ühes tempos, tuleb ka meil sektorid ajakohastada, siin ei ole lihtsalt valikut, ja IKT arengukavasse on seetõttu kavandatud ka muu hulgas BIM projektide osa, mis on ehituse ja IKT sidumise aluseks. BIM-il ehk siis ehitise infojuhtimise juurutamisel oleks väga suur mõju Eesti ehitussektori tootlikkuse, ehitusteenuste ja kaupade ekspordi kasvule, aga ta muudaks ka selle sektori noortele inseneridele, noortele pealetulijatele rohkem atraktiivseks, sest me näeme, et ehitussektoris n-ö pealekasvu napib, sest see sektor ei ole piisavalt huvitav noortele inimestele.
Nii et see on nüüd napp kirjeldus sellest, mida valitsus kõike plaanib teha selleks, et teadus-arendustegevust Eestis rohkem edendada, aga ka tootlikkust tõsta. Jäi veel mainimata, et muu hulgas on valitsus otsustanud liituda sellise programmiga nagu CERN. Me oleme tänaseks väga edukalt käivitanud osaluse kosmoseagentuuris ja on plaanis hakata ette valmistama CERN-iga liitumist, et meie teadlased saaksid seal oma teadmisi arendada, oskusi proovile panna ning loodetavasti tulla koju tagasi ja siinset majandust edendada. Aga ootan huviga küsimusi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Neid on. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! See Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime indeks koosneb erinevatest näitajatest ja seda kujutist seal graafikul on üsna kurb vaadata selles osas, et turu suuruse vastu me midagi teha ei saa, aga see, et innovatsiooni näitaja ja niisugune tehnoloogilise valmisoleku näitaja ei ole kuigi kõrge, teeb muret küll. Mida konkreetset on kavas teha, et just need näitajad meil hakkaksid paranema, et meie konkurentsivõime paraneks nendes valdkondades? Ausalt öeldes seda arupärimise sissejuhatust, et 160 miljonit innovatsiooniks, 60 miljonit üürimajadele ja 40 linnahallile, seda on väga kummastav lugeda. Millega me seda innovatsioonivalmidust tõstame?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh! See võib-olla ebaõnnestunud pressiteade. Aga kui lugeda ette need summad, mis ma praegu 15 minuti jooksul rääkisin, kogu tegevusest tööstuse digitaliseerimisse, teadus-ja arendustegevusse, need summad on mitte 160 miljonit, vaid need on kordades ja kordades suuremad. Aga see pressiteate sisu keskendus võib-olla selle ehituse poole peale ja jättis selles suhtes vale mulje, et justkui see oleks kõik, millega tegeletakse. See on ainult üks osa valitsuse tegevusest.
Kui te küsite, mida konkreetselt tehakse, siis ma tegelikult rääkisin päris pikalt, mida konkreetselt tehakse. Aga hea meelega ma tooksin siia juurde ühe aspekti, millest ma sissejuhatavas sõnavõtus ei rääkinud. See on, jah, meil Eestis on olukord selline, et kui võtta 100% ettevõtteid, siis sellest 95% on väikeettevõtted, kus on üks kuni kümme töötajat. 4% on selliseid, kus on 10–50 töötajat, ja 1% on selliseid ettevõtteid, kus on üle 50 töötaja. Ja kui me vaatame, kus teadusarendust tehakse, siis numbrid on sellised, et 75% kõigist teadus-arendustegevustest tehakse selle 1% ettevõtete poolt. See ühest küljest on paratamatu, sellepärast et võite ette kujutada, kui on ettevõte, kus on üks kuni kümme töötajat, siis seal sellist teadus-arendustegevust reeglina, kui me ei räägi just start up'idest, väga ei tehta ja seal ei ole vastavat ei teadus-arendustöötajat ega nii edasi tööl. Nii et see on üks meie kitsaskohti, samamoodi ka need 4% kümne kuni viiekümne töötajaga ettevõtted. Aga sellele vaatamata nii EAS-i, KredExi kui valitsuse sellised meetmed ja skeemid on mõeldud just nendele ettevõtetele, kes on väikesed ja keskmise suurusega, eeldusel, et see 1%, kus on üle viiekümne töötaja, on juba nii elujõuline, et suures osas – seal on küll väikseid erandeid, aga üldjuhul – on see suunatud, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, VKE-deks nimetatakse. Kui meie tootlikkusest rääkida, siis jah, Eesti tööstuse tootlikkus on 55% Euroopa Liidu keskmisest. Ja ma olen öelnud ka, et see on nagu jonnipunn, mis on püsinud paigal 10 aastat. See ei ole praktiliselt muutunud. Seetõttu see retoorika, mis meil on olnud, et riik ei sekku, riik loob lihtsalt selles mõttes keskkonna, ühesuguse keskkonna kõigile ja siis kõik ühtemoodi arenevad, paraku tulemus on see, et meie tööstustootlikkus ei ole kasvanud. Ja öeldakse, et ebavõrdsust tuleb vähendada ebavõrdsete meetmetega ehk siis tuleb ebavõrdsusesse ka eelnevalt ebavõrdseid meetmeid kasutades suhtuda. Ei saa ühtemoodi külvates seda olukorda muuta ja selle tõttu on ka väga palju just uue, näiteks võtame sellise programmi, mis on mõeldud ettevõtetele, et nad saaksid maapiirkondades ühineda kas elektriga või elektrivõimsusi suurendada või ka gaasiga või ka seda viimast miili rajada. Me oleme otsustanud, et me teeme sellise programmi, mida saavad need ettevõtted taotleda, kes on väljaspool suurlinnu, sest nende olukord on tegelikult ebavõrdsem ja on kehvem, seal on keerulisem ja kulukam kogu see ühinemine, sest reeglina ei ole need ühendused nii head. Kui me vaatame ka seda, kui palju üleüldse meil Eestis teadus- ja arendustegevusse panustatakse, siis viimased andmed ütlevad niiviisi, et erasektori kulutused teadus- ja arendustegevusele on ca 0,6% SKT-st ja riigil on 0,8. Riik on oma osa nüüd kasvatamas läbi selle, et järgnevatel aastatel on tõepoolest esimest korda ka riigieelarvelisi vahendeid planeeritud teadus-arendustegevusse, mis varasemalt olid kõik Euroopa Liidu vahendid. Ja kui meil on Euroopa Liidu vahendid ainult, siis tegelikult ütleb ju Euroopa Liit ette, mida ja kuhu me panustame, mitte me ei ütle ise. Ma arvan, et see on selline esimene samm selles suunas, et ise otsustada, mida me tahame arendada ja kus suunas. Nii et Eesti erasektori teadus-arendustegevuste kulutused on kaks korda väiksemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Need on kahjuks faktid, mis räägivad iseenda eest ja sellepärast
on ka nüüd nii mitmedki meetmed, mis on välja töötatud nii HTM-i kui ka EAS-iga koostöös, et selleks, et teadlane saaks näiteks mingi uuringuprojekti jaoks raha, peab tal olema ette näidata ka koostöö ettevõttega. Selliseid rahastusmudeleid on praegu välja töötatud lisaks nendele innovatsioonihangetele jne. Aga ma ei hakka üle kordama võib-olla seda, mis ma rääkisin sissejuhatavas jutus, et teadus-arendustegevus on ju ka see, mis puudutab lõppkokkuvõttes kogu seda digitaliseerimist. Me ei saa öelda ainult, et me peame uusi leiutusi tegema. Me peame liikuma väärtusahelas ülespoole. Selleks me peame tegema kallimaid tooteid ja teenuseid, selleks, et neid kallimaid tooteid ja teenuseid teha, me peame kas automatiseerima, digitaliseerima ja sealhulgas tegema ka teisi asju ja paralleelselt arvestama, et me peame oma inimesi hakkama välja õpetama. Sest tegelikult näitab statistika seda, et see ettevõte, kus teadus-arendustegevusega tegeletakse, see ettevõte ekspordib 1,6 korda rohkem ja võtab inimesi 1,3 korda rohkem tööle kui see, kes ei tegele teadus-arendustegevusega. Ja tundub paradoksaalne, sest et ühest küljest, kui digitaliseeritakse, mehhaniseeritakse, jääb ju inimestel justkui töökohti vähemaks, aga tegelikult läbi selle, et ettevõtte tegevus laieneb, ta on konkurentsivõimelisem eksporditurul, ta hoopis võtab ka töötajaid juurde, aga teise profiiliga. Nii et see väljaõpe on siin hästi oluline.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Anne Sulling!

Anne Sulling
Hea ettevõtlusminister! Riikide innovatsiooni poliitikas mängivad teatavasti väga olulist rolli doktorandid. Hiljuti kuulsime, et valitsus loobus esialgsest plaanist kahekordistada doktorantide stipendiume. Kahekordistamine oleks tähendanud lisakulu 9 miljonit eelarvele, uus plaan tähendab 5 miljonit, kokkuhoid on 4 miljonit. Minu küsimus on: kas te ei leia, et doktorantide arvel 4 miljoni kokkuhoid olukorras, kus valitsus kulutab 60 miljonit üürimajale, on Eesti innovatsiooni edendamise seisukohalt ebamõistlik?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Mina arvan, et me ei peaks üht teemat teisele vastandama, esiteks, sest et olulised on mõlemad. Kui me räägime üürielamute programmist, siis see puudutab laias laastus ettevõtlust üle Eesti. Viimati tulin Saaremaalt, kus elektroonikatööstus ütles, et nad tahaksid laieneda, neil on olemas kliendid, eksportturud, aga neil ei ole võimalik kohapealt inseneriharidusega töötajaid enam võtta, sest kõik on tööl juba. Ja kui inimene oleks mandrilt valmis tulema, siis lihtsalt ei ole kusagil elada Kuressaares. Minge vaadake Kuressaare kinnisvaraportaali, kas te leiate mõne kahetoalise korteri, mida rentida. Ei leia. Kui, siis 1000 eurot kuus, Urve Tiidus saab seda pärast võibolla kommenteerida, aga niimoodi see paraku on, sest et Kuressaare on ka muu hulgas, nagu me teame, üks tore kuurortlinn, mille tõttu hinnad on märkimisväärselt kõrgemad ja turusaadavused väiksemad. Ja selliseid näiteid võib tuua üle Eesti, ma ei hakka pikalt teid selle teemaga koormama. Selge on aga see, et üürielamute programm on mõeldud selleks, suures osas, et ettevõtlus saaks areneda üle Eesti, et ettevõtted saaksid kasvada ja lõppkokkuvõttes me kõik saame selle tulemusena rikkamaks.
Aga kui doktorantidest rääkida, siis selles mõttes on tore võrdlus, et teie, kes te olete opositsiooni esindaja, olnud väga pikalt võimul – no ma ei tea, aastakümneid praktiliselt, teie partei. Miks te siis ei tõstnud doktorantide toetust? Tänane võimuliit, kes tuli kuus kuud tagasi võimule, otsustas, et ta soovib kahekordistada doktorantide toetust. Kahekordistada. Ja eelarve pressi tegemise käigus selgus, et praktiliselt nii palju korraga ei ole siiski võimalik, vaid tõstetakse siis mitte kaks korda, aga siiski märksimiväärselt. Ja nüüd on justkui midagi ära võetud. Tegelikult ju antakse juurde, mitte ei võeta ära võrreldes varasemaga, ja märkimisväärselt. Aga ma arvan, et siit võib kindlasti edasi minna tulevikus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtlussektori koostöö vajadusest on räägitud tõesti aastakümneid juba. Ometi on need edusammud väga rasked tulema vaatamata sellele, et on ühiseid meetmeid, ühiseid programme. Kas te ei arva, vähemalt mitmed väikeettevõtted, kes on meil suures enamuses, nimetavad ühe ja kõige suurema takistusena just nimelt nende programmide ja meetmete puhul väga suurt bürokraatia olemasolu, et neil ei ole jõudu ega jaksu selle bürokraatiaga tegelda ja selle bürokraatia suuresti paljudes kohtades on kehtestanud riik ise. Kas ei oleks aeg vaadata üle kogu see bürokraatia ja nõuded?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh! Kindlasti ei saa kuidagi õigustada põhjendamatut bürokraatiat. Mingi bürokraatia, me nimetame paberimajandust ka või aruandlust bürokraatiaks, aga kui me anname riigi raha, siis me peame mingid kontrollimehhanismid selleks looma ja ka kontrollima. Usun, et ka maksumaksja ei oleks rahul, kui lihtsalt antakse kas ilusate silmade või kõhutunde järgi ja ilma kontrollimiseta maksumaksja vahendeid kellelegi. Isegi kui nad on Euroopa Liidu maksumaksja rahad. Nii et teatud sellist kontrolli, bürokraatiat, reegleid on vaja. Aga need ei tohi olla sellised, mis takistavad selle meetme head eesmärki täitmast. Ja kui on väga konkreetseid näiteid, mis mingi meetme suhtes näitavad, et on ebaotstarbekas bürokraatia mingi osa, siis ma olen väga hea meelega valmis seda ka kuulama ja selle info edasi andma. Ministril ei ole võimalik öelda iseenesest, et anname kuidagi lihtsamalt, sest lõpuks, kui on valesti kasutamist, siis ju ametnikud vastutavad ja me loeme jälle ajalehtede esikaantelt seda, kui kusagil kelleltki midagi tagasi nõuti. Seda ei taha ka keegi. Aga sellele vaatamata, kui on väga konkreetsed näited, kuidas saaks asja teha paremaks niiviisi, et lõpptulemus on lihtsam ettevõtjale, kuid samal ajal maksumaksja raha kasutamine ja kontrollimine on siiski läbipaistev, siis mina kuulan heameelega ja annan selle info ka edasi. Loomulikult.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Väga lugupeetud minister! Me oleme natuke segaduses siin. Auväärt peaminister on siin saalis tegelikult tunnistanud, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine selle plaani järgi, mis on sihina seatud, on tegelikult keerukas olukord. Üritasite öelda oma sõnavõtus, et see läheb selgelt nagu kasvuteed. Seda märki päriselt sellisena ei ole ja tuleb ju tunnistada, et ega me ei peagi teineteisele vastandama doktorante ja teisi projekte. Aga prioriteetide küsimus on küll ministri pädevuses ja minister tegelikult saab prioriteete seada.
See õnnetu Linnahall on väga palju siit läbi käinud, ei tahaks seda teemat üldse puudutada, aga meil on teadmine, et ettevõtjad on ju tegelikult öelnud, et rahvusvahelise konverentsikeskuse ehituseks on nad valmis õla alla panema ja vajavad teatud riigi tuge. Ja see riigi tugi oleks kordades väiksem kui Tallinnale eraldatud summad ja sealt oleks võimalik tegelikult saada ka raha täiendavalt teadusarendustegevuse jaoks. Miks te seda võimalust ei kasuta?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh, hea küsija! Kõigepealt ma sellega muidugi nõustuda ei saa, et käesolev valitsus kuidagi teadusarendustegevusse vähe panustaks. Igal juhul panustab märkimisväärselt rohkem, kui varasemad valitsused on seda teinud. Alates sellest, et oluliselt tõuseb doktorantide toetus, jätkades sellega, et sõna otseses mõttes riigieelarvelisi vahendeid tuleb teadusarendustegevusse juurde järgmisest aastast, kuni ka erinevate toetusmeetmete ja -programmideni, mida me lõppkokkuvõttes mõõdame sadade miljonitega, ja lõpetades sellega, et on ka tehtud otsus CERN-iga liitumiseks, mis on väga suur otsus ja väga hea uudis Eesti teadlastele.
Aga kui Linnahallist rääkida, siis ühest küljest on Eestisse sellist konverentsikeskust vaja. Seda on ka turismiettevõtjate liit juba aastaid rääkinud, et hea riik, võtke ometi midagi ette ja pange tõesti õlg alla, et on näha, et turutingimustes seda ei teki, sest ega ju keegi pole keelanud seda turutingimustes teha, aga ei ole tulnud. See on niivõrd kulukas projekt ja ka riskidega seotud, nii et ärisektor ei ole seda võtnud teha. Samal ajal on teada, et konverentsiturist, kui ta tuleb, jätab keskmiselt kolm korda rohkem raha riiki kui see, kes on siis tavaturist. Läbi selle, et ta on jõukam, ta kulutab rohkem: käib rohkem restoranis, on valmis kallimas hotellis ööbima ja kasutab üldse rohkem lisateenuseid. Järelikult on vajadus olemas ja üleüldse maailmas on konverentsiturism kasvav haru, sellepärast et suurtel kontsernidel, korporatsioonidel üle maailma on ka aastakonverents. Iga aasta otsitakse uusi kohti jne.
Aga jah, kuhu siis teha? EAS tellis eelmine aasta sellise analüüsi, et aru saada, mis see parem koht oleks. Kaaluti erinevaid võimalusi. Ernst & Young tegi minu arvates analüüsi, kui ma nüüd ei eksi. Ma arvan, et see oli Ernst & Young, igal juhul rahvusvaheline uurimisfirma. Ja kokkuvõte ütleb, et Linnahall on oma asukohalt kõige potentsiaalikam. Sellepärast, et ta asub praktiliselt südalinnas, praktiliselt vanalinnas, praktiliselt Raekoja platsil. See on harukordne – tavaliselt asuvad suured konverentsikeskused südalinnast väga kaugel, pead sinna pikalt rongi või autoga sõitma. Aga antud juhul oleks tegu sellise erakordselt hea asukohaga konverentsikeskusega, mis on praktiliselt Raekoja platsil, kus on ümberkaudu kõik hotellid, restoranid, kõik muud võimalikud teenuseosutajad jala käigu kaugusel. Samuti on väga lähedal, sadamast me ei räägi üldse, isegi lennujaam. See asukoht on iseenesest väga hea.
Ja me räägime ka sellest, et meil on ikkagi ka üks muinsuskaitseobjekt praktiliselt Raekoja platsil, mis ei ole korda tehtud. Siin on püütud ka erasektoriga koostöös leida lahendusi, aga ei ole midagi välja tulnud. Ja näha seda lagunemas ja samal ajal meie elukeskkonda risustamas. Kõike seda kokku pannes lihtsalt ka Ernst & Young pakkus välja, et see on asukohana kõige mõistlikum. Sinna juurde saab teha ka väga suure kontserdihalli, mida saab multifunktsionaalselt kasutada: konverentsikeskusena, kui on suured konverentsid, ja teinekord saab kontserdihalli ka selleks kasutada, kui on väga suured konverentsid. Ja see kontserdihall oleks tegelikult minu teada Euroopa suurim. Suurbritannias on vist järgmine nii suur. See tooks omakorda tegelikult siia suuri kontserte ja siis ka kontserdituriste.
Nii et see sünergia iseenesest on päris suur ja ma väga-väga loodan, et see projekt läheb käima ja Linnahall tehakse korda. Välja on ka arvutatud – ma ei ole täpselt valmistunud ja infot on nii palju, et kipun ära unustama –, aga sellessamas uuringus on kirjas, et kui palju turiste tuleb sellega täiendavalt ja kui palju nad raha maha jätavad. Ehk see riigipoolne osa, 40 miljonit eurot, tuleb üsna kiiresti, küll mitte ühe aastaga, tagasi läbi täiendavate maksutulude. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Käesoleval nädalal Riigikogu tegeleb mitme maksumuudatusega, mis on ilmselge näide sellest, et eelarves on puudjäägid. Esmane ülesanne oleks valitsusel vaadata, mis on need ülesanded, mida tegelikult riigil ei ole vaja katta. Ja siis toote teie näite, et Kuressaare linnas on probleem, on kahetoalistest korteritest puudus, üür 1000 eurot. Kuidas see saab olla antud defitsiitses olukorras riigi ülesanne pakkuda üürikorterite teenust? Ja teiseks, siiani on näidanud, et kui teenust pakub Riigi Kinnisvara AS, mida ta tõenäoliselt hakkab tegema, siis tema tegelikult on veel kallim teenusepakkuja. Me näeme seda erinevate riigi hallatavate hoonete majandamise näitel. Teekasutusmaks, magusamaks, pakenditasud – need jääksid ju kõik tegemata, kui seesama 60 miljonit jääks tegemata, mis ei ole riigi ülesanne.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Aitäh! Ma tänan teid, et te annate mulle võimaluse väga konkreetselt üürielamute programmist rääkida. Kuna te nii konkreetselt küsisite, siis ma nüüd ka vastan. Üürielamute programm on 20 miljonit aastas. Eestis on olukord selline, kus munitsipaalkortereid on kogu elamufondist umbes 1%. Mujal maailmas, arenenud lääneriikides ja Põhjamaades on see sõltuvalt riigist 20–25%. See ei ole mitte sellepärast, lihtsalt, et tore on omada munitsipaalkortereid, vaid see on selge vajaduse tõttu. Ka Lääne-Euroopas ja Põhjamaades on sama olukord – väljaspool suurlinnu uusi korterielamuid rendiks turg ei kipu ehitama. Põhjus on selles, et korerelamute ehitamine on maapiirkondades sama hinnaga kui siia Tallinnasse või Tartusse, aga turuväärtus pärast ehitamist märgatavalt madalam. Loomulikult, sellisel puhul erasektor korterelamuid ei ehita. Me näeme 25 aasta jooksul, mil me oleme uuesti iseseisvad, praktiliselt uusi korteramaju, üürielamutest rääkimata, väljaspoole Tallinna, Tartut, Pärnut ehitatud ei ole. Jah, üksikuid ja väga jõukale klientuurile me näeme ka siin Haapsalus või Kuressaares, aga need on müügiks. Kui ma küsisin näiteks Swedbanki juhi käest, et kas te annate laenu korterelamute ehitamiseks, üüriks, nad ütlesid, et ei, sellepärast et nende kinnisvaraportfell on täis sellega, et ehitatakse müügiks, neil ei ole vaja rendikorterite ehitamiseks anda. Ometi vajadus on olemas.
Kui käia mööda Eestit ja kohtuda ettevõtjatega, siis väga selgelt tuleb erinevates piirkondades välja see mure: hea riik, palun aidake omavalitsust, et elamufond uueneks. Sest tänapäeval inimene, kes on valmis liikuma töökoha järgi, ta ei ole valmis minema ja elama amortiseerunud vanasse kortermajja, kui üldse pakutakse. Ta ei ole valmis, ta tahab elada kaasaegses elukeskkonnas. Pluss on ka see, et kui sa kolid kuskile, siis sa ju enne vaatad, kas mulle üldse see töökoht meeldib, piirkond meeldib ja alles seejärel ma otsustan, kas ma ehitan sinna maja või ostan endale korteri. Aaga alguses parema meelega tahetakse rentida, ei taheta ennast siduda, ei laenude – kui seda üldse saab, noored pered ei saagi laenu alguses kohe – ega ka kohustustega.
See ei ole Eesti jaoks midagi erakordselt, et meil see vajadus on, pigem on erakordne, et riik ei ole sellega 25 aastat tegelenud. Kui rääkida programmist, siis Kinnisvara AS muidugi asjasse ei puutu, see on selline programm, mida hakkab menetlema KredEx. See on sarnane programm, mis on KredExil korterelamute soojustamisega, selle vahega ainult, et korterelamute soojustamiseks antakse n-ö toetust korteriühistutele, kes teevad oma kortermajad korda. Siin antakse toetust omavalitsustele. Ja omavalitsus peab vähemalt 50% sellest toetusmeetmest ise lisama. Nii et miinimum, 50% on see, mis omavalitsus paneb, aga sõltuvalt piirkonnast ka rohkem – sõltub, kui suur see turutõrge on. Hilisemalt hakkab ka omavalitsus seda korteriomandit või kortermaja omama ja ka välja rentima. Maapiirkondades me räägime turuhinnaga rentimisest ehk et omavalitsus saab tegelikult selle raha kõik tagasi, et inimesed maksavad renti ja maksavad ka toasooja ja elektri eest jne. Need ei ole selles mõttes tüüpilised sotsiaalkorterid.
Linnades me räägime küll sellest, et siin on turutõrge teistpidi, mitte see, et ei ehitata kortermaju, vaid hinnad on liiga kõrged ja inimene, kelle sissetulek on seal, võtame siin Tallinnas, näiteks 700 euro juures. Kui ta peab kahetoalise korteri eest talvel ära maksma 550 eurot, siis ma ei tea, kuidas 150 euroga hakkama saab. Lahendus on Soome kolida ja seal munitsipaalkorteris elada. Ma arvan, et riigi jaoks on odavam, kui inimesed jäävad siia, panustavad siin ja saavad siin hakkama.
Igal juhul, veel kord ... Ma toon veel ühe näite. Pärnu lähedale on tulemas üks suur investeering. Metsagrupp OÜ investeerib ja sinna tuleb 200 uut töökohta. Nad väärindavad puitu, vineeritehas. Ja nende jaoks oli selle investeerimisotsuse juures väga oluline aspekt see, et kohalik omavalitsus, see on Sauga vald, on öelnud, et jah, nemad on ka valmis selles programmis osalema ja sinna kortermaja ehitama, sest kohapealt ei ole nii palju tööjõudu võtta, et inimesed saaksid sinna ka kolida.
Või ma toon näite, et Omniva on otsustanud, et ta viib välja siit Tallinnast, sest tuleb töökohti väljapoole viia, Põltsamaale ja Paidesse mõlemasse umbes 30 töökohta. Kui minna nüüd nii Põltsamaa või Paide kinnisvaraportaalile ja vaadata, kui palju seal kortereid on rendis, siis mõlemas on umbes kaks. Nädalase info põhjal tagasi. Kus need inimesed elavad, kust see tööjõud võetakse või hakkavad siis pendeldama, Tallinnast sõitma, ma arvan, et see ei ole ... ja jätavad lapsed ja pered siia. Tegelik idee töökohtade väljaviimisel on ka see, et tekib elukeskkond, pered, lapsed lähevad kooli, lasteaeda ja abikaasad tööle. Seesama üürimajade teema on ka nagu seeme selleks, et esialgu üldse see piirkond saaks elavneda, inimesi tuleks juurde. Ja kui nad juba sisse seavad ennast, neile meeldib, neile on vaja suuremaid kortereid, pere kasvab, siis nad on valmis ka soetama midagi endale, ehitama, ostma. Ja lõpuks võidavad kõik. See on nagu laias laastus selle korterelamute ehitamise idee ja mõte. Veel kord rõhutan, et see ei ole ainulaadne, see ei ole jalgratas, mida me oleme Eestis leiutanud. Vastupidi, ainulaadne on see, et me ei ole seda siiani teinud.

Aseesimees Enn Eesmaa
Igor Gräzin.

Igor Gräzin
Austatud proua minister! Ma kuulasin ja ma ei saanud aru, millest käib jutt. Konverentsiturist saab keskmiselt kõrgemat tasu, kulutab rohkem, käib mööda restorane. Samas me teame, millised on doktorandi palgad. Ma olen keskmine konverentsiturist ja ma väidan, et elades projektirahadest projektirahadesse, on jutt ju tegelikult majanduslikus mõttes kas keskmisest või sellest natuke madalamast sissetulekust, milles me ju praegu ka veendusime, rääkides praegu doktorantidest. Eestis on peetud NATO välisministrite nõupidamine, ÜRO põlevkivisümpoosion 68. aastal jne. Ja veel üks fakt: ma ei kujuta endale ette, kas sa tahaksid minna konverentsile, kus on saalis tuhat inimest. Tähendab täiesti kindlasti – sellepärast, et see on siis juba show, kontsert, ükskõik mis asi – konverents, kus on saalis üle 200 inimese, lakkab pakkumast vaimset huvi. See on minu arusaamine kümnetest konverentsidest, viimati ülemaailmsel sümpoosionil, filosoofia kongressil. Kas sa palun kirjeldaksid, kuidas sa kujutad endale ette konverentsi, siis ma saan aru ka, mis on turism, konverentsiturism?

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo
Hea küsija! Ma arvan, et nii palju, kui on inimesi, nii palju on arvamusi, aga mina, kui ma räägin konverentsiturismist, räägin sellest, kui palju konverentsiturist jätab rohkem raha maha kui tavaturist. Ma toetun rahvusvahelistele uuringutele ja analüüsile, ka sellele, mida ma ennist mainisin. See on lahkesti, võin teile selle saata, kättesaadav, et kindlasti ei räägi ma siin oma mingist emotsioonist või tundest, vaid vajadusest, mis Eesti turul on puudu, mida Eesti konverentsikorraldajad, samuti turismiettevõtete liit, ma veel kord kordan, aastaid on palunud riigiabi ja heas mõttes sekkumist. Mina olen ka rahvusvahelistel konverentsidel päris palju käinud, neid on erinevaid. Suurkorporatsioonid teevadki muu hulgas muideks selliseid fun-konverentse, aga mis meil selle vastu on, kui on ka sellised lõbusamad konverentsid, kus tehakse võib-olla aeg-ajalt gruppidena tõsisemat tööd ja suures saalis tehakse ka võib-olla mingit nalja, või team building'ut või meeskonnaehitust, nagu nimetatakse. Aga midagi te ütlesite..., ahjaa, doktorantide toetusest rääkisite. Ma veel kord ütlen, head kolleegid ja sõbrad, et midagi ei võeta ära, vaid antakse juurde. Doktorantide toetus ükskord ometi tõuseb ja mitte 5% või 10%, vaid poole võrra. Seda pole juhtunud ammu. Nii et veel kord, antakse juurde, mitte ei võeta ära. Te üritate seda panna teise kastmesse. Ärme seda siiski unustame, tegelikult ju summad suurenevad ja üle hulga aja ja väga palju suurenevad.

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud Igor Gräzin! Arupärimiste korral saab adressaadile esitada ühe suulise küsimuse, kuid on võimalik osa võtta läbirääkimistest. Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole! Avan läbirääkimised. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Hea proua minister! Kohalolijad! Õiendame ära lihtsalt ühe tähendusliku semantilise küsimuse. Mispärast on see konverents tähtis? Sellepärast, et konverentsiturism on üks käibiv fraas, mille taga me aimame vale sisu. Kes korraldavad konverentse, kongresse jne ... Kui prouale tundus siin, et ma räägin muljetest või emotsioonist, siis taevane arm, mis emotsioonist, see oli poolteist aastat tagasi, kui oli ülemaailmne visuaalsemiootika kongress, mis on ikka natukene ägedam kui üks väike konverentsikene. Seal oli koos kogu, ütleme, visuaalsemiootika eliit jne – igavesed noored aspirandid, üks andekam kui teine. Kui palju neid oli? Väga õige, 500! Plenaaristungeid oli üks, kus oli 500 ja lõppistungile jäid alles 100, kes ei olnud kuskile laiali vajunud. Ja töö toimus ruumides, kus on 60, 70, 80 inimest. Me kuulsime, et need doktorandid saavad väga palju raha, aga saate aru, seda ei jätku selleks, et prassida seda Tallinna restoranides, kus praad maksab 24 eurot. Öelge mulle palun, milline peab olema doktorandi sissetulek, või minu poolest, mis doktorandi, vanemteaduri sissetulek. Te nägite, kuidas praegu võeti teadur ära 1,5-miljonilise projektiga, sest teadur, juhtivteadur saab 550 puhtalt kätte. Ja läheb nüüd muljetama Tallinna restorani, tähendab, selle vintske šašlõki pealt, mille eest ta makasab 25 eurot. Vaat see ongi! See ei ole mullija. Kui praegu oli juttu mullijast, ma pole võimeline praegu peast ütlema, aga tähendab, minu kongresse ja konverentse on olnud ... no 15 täis ei tule, aga neid alla kümne ikka ka naljalt ei ole. Ja see on Singapur, see on mis tahes kohad. Kusjuures üks kõige toredamaid oli tegelikult Bahama saartel Nassaus. Sellises ruumis, mille kõrval nõukogudeaegne remondieelne Aegviidu raudteejaam on palee. Aga see oli üks kõige kihvtimaid konverentse ja kongresse. Ja tõeline kongressi ja konverents ei ole ärikate prassimine. Kui me tahame Tallinna linnahallist teha – siin oli juttu, et  korporatsioonid joovad, söövad, jätavad rahad maha jne –, siis räägime sellest kui meelelahutuskeskusest. Ja siis me hakkame seda käsitlema teistmoodi. See saade kõneles ... kohta. Kui tegemist on tulutoova lõbustuskeskusega, One Direction ja Michael Jackson, mingi korporatsioon – Ernst & Young, eks ole, miks mitte. Omandi võit. Ühesõnaga, siis sealt tuleb sisse keevitada raha, aga mitte sinna kinkida seda raha. Kui me selle raha tahame sinna anda, siis me peame teadma, et me tõstame Eesti prestiiži vaimuelukeskusena. Mis jäi Juri Lotmanil tegemata? Mida Juri Mihhailovitš üldse oleks võinud teha linnahallis? Eks ole, pigista, pane silmad kinni. Õudne. Ta ei oleks sinna lähedale ka tulnud. Ühesõnaga, aitäh! Ma lihtsalt tahtsin täpsustada, mul ei ole mingeid muljeid, mul on faktid. Ma olin teaduslikus konverentsielus aastast 1981 ja 1992, rääkisin faktidest ja ühtlasi kõigile, keda see teema huvitab – 2. veebruaril 2017. aastal, hästi jääb meelde, 2017 Gräzini artikkel Õhtulehes "Linnahall ootab buldooserit". Seal on öeldud, järeldus ongi see, buldooser on reaalne, perspektiivne tulevikku vaatav väljapääs sellele probleemile. Ei saa elada eilses päevas. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Austatud minister, ka mitte, jah? Siis on kolmandale arupärimisele vastatud.

6. 18:25 Arupärimine ekspressrongide peatuse kohta Tabiveres (nr 355)

Aseesimees Enn Eesmaa
Riigikogu liikme Igor Gräzini 2. mail esitatud arupärimine ekspressrongide peatuse kohta Tabiveres (nr 355). Palun, Igor Gräzin!

Igor Gräzin
Aitäh! Austatud proua minister! Ma siin räägin natukene vahepeal emotsionaalselt, aga see ei ole mitte mingil juhul isiklik, sellepärast et proua minister komistas selle asja otsa siis, kui juba käkk oli kokku keeratud, ja tema ei ole milleski süüdi.
Niisiis, alustan kaugemalt. On olemas selline väike jaamakene, mille nimi on Tabivere, mis asub Jõgeva ja Tartu vahepeal. Rongid seal mõnikord peatuvad, sagedamini ei peatu, tähendab, ekspressrongid sõidavad mööda. Ja see on väga pikk lugu, selle jaoks sellest viiest minutist ei jätku, et öelda, probleem on üleval, nagu ma ütlesin, ammu. Ammu! See oli veel siis, selle päris endale, selle probleemi Aivar Kokk – mitte siis, kui ta maavanema kohalt ära tuli, vaid siis, kui ta alles sinna läks. Ja see on õieti habemega lugu, mis seal siis nii väga ikka.
Probleemi sisu aga seisnes nüüd selles. Tähendab, siin on oma ideoloogiline aspekt, millest me peaksime rääkima, ja selle juurde ma tuleksin hiljem, aga praegu konkreetselt: mis siis õieti selle ekspressiga juhtus? Pärast kõiki katseid kuidagi leida ratsionaalne seletus tuli välja niimoodi, et Tabivere juhid tulid kokku Riigikogusse. Meie siin istusime maha kahe komisjoniga. Komisjonid olid maaelukomisjon, mida juhtis Helir-Valdor Seeder, ja majanduskomisjon, mida juhtis Aivar Kokk. Siin istuvad siis vallamehed ja siin istub Elron, kes sealt mööda sõidab. Ja no mida me teeme? Ja ühel hetkel tekkis kompromiss. Teate mis? Teeme nii, et me paneme eksperimendi korras mingist hetkest alates kaheks-kolmeks kuuks selle rongi sinna peatuma, nii nagu plaanitud on, ja siis tuleme uuesti kokku ja teeme järelduse.
Kas vallamehed ajavad kiusu või ajab Eesti riik kiusu? Mina arvasin, et riik. Riik arvas, et vallamehed. Aga noh, oli ju kompromiss. Niisiis istuvad kohal Kokk, Seeder, Elroni mees, isegi kaks, ja kaks komisjoni. Mina võtan kogu oma sõnad tagasi, peaaegu isegi vabandan, uskumatu. Ja nüüd on okei, nüüd on siis sõprus majas ja nüüd nii teeme! Aeg tiksub, eksperiment ei alga. Läheb veel natukene aega mööda, eksperiment ikka ei alga. Küsin ministri käest, mis kuupäevast algab eksperiment, milles me kokku leppisime, mille kohta on protokolliline otsus, Koka sõnad – arutelu sees ütleb, me oleme kätt surunud ja laiali läinud jne.
Ja mis ma saan nüüd vastuseks? Vot nemad seal on uuesti kuskil koos käinud, midagi teistmoodi otsustanud. Ühesõnaga, vallale on uuesti pähe keeratud see riigi seisukoht ja mingisugust eksperimenti ei tule. Tähendab, vaadake, mis siin nüüd toimub!? Kaks komisjoni, Seederi ja Koka juhtimisel, istuvad siin, Gräzin hoiab ennast tagasi, kokkulepe on sõlmitud. Ja nüüd meie oleme selle diili garandid Elroni juhatuse asemel. Me ei täida – kõik! Ehk teiste sõnadega, riigi raudteevalitsus otsustab. Parlament on pullitegemise koht, mitte mingisuguseid teie ees antud lubadusi me ei austa ja nii jääbki. Ja ma väidan, et ametniku allumatus on esimene samm riigireetmise suunas. Kusjuures pange tähele, seesama raudteekamp, kõik kokku, on ju need, kes meile praegu räägivad Rail Balticust kui igavesti ausast asjast, kui nad ei ole võimelised täitma. Jah, nad võivad öelda, see on nende amet, et siin oli kaks komisjoni ja siin oli antud ametniku ausõna. Ja nüüd ma saan siis selle vastuse, et vot siin ministeerium pidas ebaotstarbekaks. Kuidas saab ministeerium pidada midagi ebaotstarbekaks? Kokkulepe oli siin.
Ja siit tekibki kogu see minu küsimustejada. Kas me peame edaspidi normaalseks, et ametiasutus üldse ei täida mitte mingisuguseid lubadusi? Kas lubadused Eesti parlamendile üldse midagi ei maksa? Kusjuures kõige pullim lugu on, et nad ju tegelikult valetavad omaenese ministri läbi. Meid nad ei austa, oleme harjunud, aga nüüd nad ei austa omaenese ministrit ka. Ja see on seltskond, kes tahab hakata ehitama Rail Balticut, baseerudes aususel. Küsimused on siin olemas. Ma loodan, et proua minister vastab, meil tekib pärast pikem arutelu, jne. Nii et, nagu öeldakse, õhtu on alles noor, asi algab.

Aseesimees Enn Eesmaa
Seitsmele küsimusele tuleb vastama minister Kadri Simson. Palun!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Lugupeetud Enn Eesmaa! Lugupeetud arupärija Igor Gräzin! Kuigi te juhatasite sisse arupärimise, et selles ei ole mitte midagi isiklikku, lubage mul alustada väga isiklikult. Palju õnne teile abieluranda sõudmise puhul! Ja kui ma pean veel tegema siin nagu isiklikku laiendust, siis Tabivere peatuse eest seisev vallavolikogu liige Rannar Raantse on minu kursusevend, nii et ma suhtun nendesse püüdlustesse täie mõistmisega.
Nüüd aga küsimustest. Et aru saada, millest arutelu käib, loen ma ette ka arupärija küsimused ja räägin siis laiali selle, et arupärimisele on eelnenud kirjalik küsimus, millele ma olen ka vastanud.
Esimene küsimus: "Kas peate otstarbekaks riigifirma juhtimist juhatuse poolt, kes peab võimalikuks loobumist enda poolt parlamendis antud sõnast?" Et küsimust mõista, siis tuli välja otsida see eellugu. Eellugu seisnes selles, et 14. märtsil k.a toimus tõepoolest majanduskomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistung, kus esimese päevakorrapunktina toimus kohtumine AS-i Eesti Liinirongid juhtidega ja aluseks oli Tabivere Vallavalitsuse pöördumine Riigikogu komisjonide poole. Seda nõupidamist on väga ilusti ja põhjalikult protokollitud ja selle päevakorra lõpetab siis Elroni juhatuse esimehe kokkuvõte, tegemist on Andrus Ossipiga, kes vastavalt protokollile arvas, et koos Tabivere valla esindajatega pannakse paika eesmärgid, milliseid kliendivajadusi need peaksid rahuldama ja püütakse leida kompromiss edasiseks liikumiseks. Uurisin, kas Elron on vastavalt lubatule ka käitunud, ja tõepoolest ta on. Tabivere valla esindajatega kohtuti 28. aprillil ja arutati võimalikke kompromisse, mis tagaksid vallaelanikele või siis Tabivere elanikele vajalikud ühendused. Ja sellel 28. märtsi (?) kohtumisel osalesid Elroni poolt juhatuse liige Andrus Ossip, juhatuse liige Riho Seppar, ka arendusjuht Ronnie Kongo ja Tabivere valda esindasid vallavanem Tarmo Raudsepp ja Rannar Raantse. Kokkusaamise ülesandepüstitus oli keskenduda probleemile, et mis on see probleem, mida tuleb lahendada, millised on need ajad ja suunad, mis ei ole täna piisavalt hästi Tabivere jaoks rongiühendusega tagatud. Ja tõdeti, et tänaste rongisõiduplaanide juures ei ole rongidega piisavalt hästi tagatud liikumine Tabivere–Jõgeva suunal ja seda just hommikul kella kaheksaks tööle minejate jaoks. Aga samas on selles osas reisjatel võimalik täna kasutada Arilix OÜ bussi väljumisega Tabiverest kell 7.32 ja saabumisega Jõgevale täpselt kell 8. Tänaseks olen ma saanud ka andmed, et kui vaadata seda liini nr 318 Tartu–Jõgeva suunal, millega saab hommikul Tabiverest Jõgevale, siis seda kasutab keskmiselt alla kolme inimese reisi kohta.
Teine küsimus: "Kas ka Teie asute seisukohal, et Riigikogu kahe komisjoni istungil ja Elroni juhtide juuresolekul kujundatud ja majanduskomisjoni esimehe hr A. Koka sõnastatud kompromiss pole täitevvõimule mingilgi määral siduv?" Täitevvõim lähtub Riigikogu poolt vastu võetud seadustest ja muudest asjakohastest õigusaktidest. Ja kui me räägime raudteeühendustest, siis esiteks tuleb lähtuda Riigikogu poolt 19. veebruaril 2014 kinnitatud "Transpordi arengukavast aastateks 2014–2020". Toona hääletas selle poolt 57 Riigikogu liiget, teie, Igor Gräzin, nende hulgas. Mina hääletasin vastu, aga hääletasin mitte sellepärast vastu, et seal ei olnud palju õigeid mõtteid, vaid sellepärast, et see oli üks dokument, mis võttis ära kütuseaktsiisi automaatse mineku teedesse. Aga seal transpordi arengukavas, kus on ka nii mõndagi head, on meede 5.1 – üleriigiliste ühistranspordiühenduste arendamine. Keegi pole seda hiljem ära muutnud. Seal on välja toodud muu hulgas järgnev. Alates 2014. aastast võetakse kasutusele tihedam ning kiirem sõidugraafik eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust ning vähendada autokasutuse osakaalu. Sõidugraafikut tihendatakse edaspidi veelgi vastavalt sellele, kuidas suureneb reisijate arv. Rongiliiklust arendatakse põhimõttel, et tagatakse teenus olemasolevas teenindusareaalis juhul, kui sellega on võimalik saavutada kiirem ühendusaeg kui maanteetranspordiga. Seda korraldatakse avaliku teenuse lepingu alusel ning toetatakse lähtuvalt eesmärgist vähendada aegruumilisi vahemaid, mida bussitranspordiga samas ulatuses saavutada ei ole võimalik. Jätkatakse investeeringutega taristusse, et tagada kiirus 120 km tunnis ja kohati kuni 140 km tunnis. Tõepoolest, suurte taristuinvesteeringutega leidsime ka järjekordsed miljonid, et tõsta Tallinna–Tartu raudteekiirust 135 kilomeetrini tunnis. Aga täiendavate peatuste lisamine Tallinna–Tartu ekspressrongile ei ole kooskõlas transpordi arengukavas toodud põhimõtetega suuremate keskuste vahelise aegruumilise vahemaa vähendamise kohta. Väiksemate keskuste ja muude peatuskohtade transpordivajadusi teenindavad tavarongid. Ja nüüd võrdlus, mida tähendab tartlastele sõita Tallinnasse tavarongi või ekspressrongiga, siis tavarong võtab 2 tundi ja 34 minutit ja ekspressrong 2 tundi ja 6 minutit. Sama on tallinlastele, kes liiguvad Tartusse.
Teiseks korraldab vastavalt ühistranspordiseaduse § 19 lõikele 1 avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu pädev asutus ja selleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõitjate veol raudteeliikluses. Aga Jõgevamaal, nagu kõigis teistes maakondades, ainsat transpordivahendit ei kujuta endast rong, vaid on olemas ka päris tõhus maakonna bussiliinide süsteem. Käisin ka Jõgeva Ühistranspordikeskuses, nad on kursis Tabivere sooviga, et nende inimesed saaksid hommikul tööle. Ja kindlasti muutub see bussitransport ka populaarsemaks kui kolm inimest hommikuse reisi kohta, kui järgmisest aastast rakendub tasuta ühistransport maakonnaliinidel.
Kolmas küsimus: "Kas asute seisukohal, et kohaliku omavalitsuse ja riigifirma juhtide omavaheline kokkulepe (mida pooled tõlgendavad erinevalt), on pädev ära muutma otse valitud parlamendisaadikute tahet?" Kokkulepe, mida pooled tõlgendavad erinevalt, on üks keeruline kokkulepe. Aga nagu juba eelmisele küsimusele sai vastatud, siis pädevaks asutuseks avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo puhul on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Neljandaks: "Kas asute seisukohal, et raudtee regionaalse efektiivsuse näitajaks on inimeste ja reiside arv? Nn nõudlus, mitte inimese heaolu?" Kindlasti on regionaalpoliitika oluline. Kui regionaalpoliitika ei oleks oluline, siis ei tegeleks me praegu sellega, et leida lisavahendeid maakonnaliinide tihendamiseks ja maainimestele samasuguste võimaluste andmiseks, nagu on täna näiteks Tallinna linna kodanikel. Aga me ei saa rääkida ainult raudtee regionaalsest efektiivsusest, me peame rääkima transpordisüsteemi regionaalsest efektiivsusest ja paratamatult on mõistlikum korraldada osad regionaalsed reisimisvajadused muude transpordiliikidega kui raudteetransport. Tabiverele on tagatud piisav regionaalne transpordiühendus bussiliiklusega ja samuti on oluline arendada võrdsed võimalused erinevatele Eesti regioonidele. Tallinna ja Tartu vahel sõidab päevas 9 rongipaari, 9 rongi ühes suunas ja 9 rongi teises suunas, millest Tabiveres peatuvad Tartu suunal 5 ja Tallinna suunal 4 rongi. Samal ajal on Narva suunas ainult kolm rongipaari päevas, Pärnu suunas enamiku aastast ainult kaks rongipaari päevas. Eesti suurimad linnad, Narvas 3, Pärnus 2, Tabiveres 4 ja 5 peatuvat rongi. Leiame, et hetkel on reisijate täiendavate sõiduvajaduste rahuldamise võimaluseks pigem bussitransport, mille sõiduaegasid ja liikumissuundi on võimalikult oluliselt paindlikumalt Tabivere valla vajadustele sobivaks kujundada.
4a. Kontrollküsimus: "Kas näete erinevust mikro- ja makro-ökonoomika vahel?" Lugupeetud Igor Gräzin, mulle jääb tõepoolest arusaamatuks, kuidas antud küsimus on seotud Tabivere peatuse lisamisega ekspressrongidel.
Viiendaks: "Kas peate eetiliseks otsustada riigi kui terviku ja inimeste huvides funktsioneerima pidava raudtee efektiivsust reisijate arvuga?" Ma väga tugevalt toetan raudteetransporti, ma arvan, et rohkem inimesi peaks kasutama raudteed ja riigi kui terviku huvides on aegruumiliste vahemaade vähendamine, aga me ei saa väiksematele kohtadele tagada transpordivõimalusi, kui me peame seda tegema suuremate keskuste arvel. Tuletan veel kord meelde, et Tabiverel on rohkem peatusi ja ühendusi nii Tallinna kui Tartuga kui seda on Narval või Pärnul.
Kuues küsimus: "Kas Eesti inimesel on Elroni omaniku silmis väärtus kui inimesel või vaid kui abstraktse nõudluse komponendil?" Transpordisüsteem peab arvestama kõikide inimeste vajadustega, pakkudes mõistlikke lahendusi. Rong on mõeldud eelkõige paljude inimeste samaaegseks transportimiseks pikkade vahemaade puhul ja suurte keskuste vahel. Sellelsamal kohtumisel, millele Igor Gräzin viitas, maaelukomisjoni ja majanduskomisjoni ühiskohtumisel tõstatus juba küsimus, et näiteks Viljandi suunal reisivad inimesed sooviksid ka Viljandi suunal ekspressrongi, et saaks Viljandi ja Tallinna ühenduse kiiremaks. Rongitransport ei saa olla ainukene lahendus, kuidas väiksemas kohas elavate inimeste liikumisvajadusi lahendada. Selleks on muud transpordivahendid ka.
Ja viimane küsimus: "Kas olete nõus sellega, et eelnimetatud väärtusküsimused omavad tähtsust olukorras, kus langetatakse otsus Rail Balticu rajamise osas?" Et ma usun, et lugupeetud arupärija sai aru, et Elron, kes vastutab vedaja ülesannete eest, ei ole see riigiettevõte, kes ehitab Rail Balticut. Rail Balticu puhul operaatorit pole veel valitud. Me ei tea, kas Elron tulevikus seda opereerima hakkab. Aga tänases olukorras kindlasti Elroni jaoks on oluline see, et me oleme leidnud lisavahendeid, et olemasolevat raudteetaristut parendada. See annab võimaluse Elronile tal olemasolevatel rongidel kasutada seda maksimaalset sõidukiirust, milleks ta võimeline on, aga tänane taristu seda ei luba. Nii et jah, ma pean väga oluliseks seda, et ka Tallinn–Tartu saab lisainvesteeringuid raudteele, et tõsta seal lõiguti kiirus 135 kilomeetrile tunnis. Tänan arupärimise eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Esimese lisaküsimuse esitab Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ei maksa tuua Narvat ja Viljandit siia sisse, sest küsimus on rongides, mitte peatustes. Sest rongid sõidavad. Pange siis rohkem sõitma sinnapoole ronge, ka Narva poole. Aga küsimus on Tabivere peatusest. Minul eile õhtul jäi igatahes selline tunne, et rong seal peatuski, kuna Jõgevale ta kümme minutit jäi hiljaks. Ja see on tõesti üllatus, et seda lepet, mis seal lepiti, te päris täpselt ei räägi. Koka sõnad olid ikka sellised, et kohtuvad ja proovitakse aja jooksul peatada, kui palju reisijaid tuleb. Ja kui see sobib, minu meelest käis jutt seitsmest-kaheksast, mida toodi, nagu siin Kitseküla näite puhul välja. Ja kui see arv selliselt rahuldaks, Elroni rahuldaks, siis peatus sinna tuleks. Nii et sellest oli ka ikka juttu, millest täna juttu ei ole. Miks seda asja ikkagi siis ei toimu? Võib-olla sellele ootas selgitust, miks ei proovita seda, millest komisjonis juttu oli, proovida peatada? 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh küsimuse eest! Mina saan tugineda komisjoni protokollile ja sellele ma ka tuginen. Kui te ütlete, et eile Tabiveres rong peatus, siis tõepoolest ta eile õhtul ka peatus. Ta peatus graafiku järgi nii 17.39 kui ka 19.55. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Martin Helme.

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Siin jooksis jutust läbi, et transpordisüsteem on meil riigis tervik ja ta peab olema ka tõhus, tuleb vaadata alternatiive, ta peab olema ratsionaalne. Olen kõige sellega nõus, et lisaks rongidele, on meil ka olemas bussid, laevad ja lennukid. Aga kuidas selle tõhususe, terviklikkuse ja ratsionaalsuse valguses paistab välja ikkagi see pakasuhha, mida tehakse Riisiperest Turbani või see pakasuhha, mis tehakse Pärnu lennujaamas? See on minu meelest selgelt väga kulukas maksumaksjale, ei ole tõhus, ei vaata tervikut ega alternatiive, ei ole ka ratsionaalne. Äkki räägite, kuidas seal see tõhusus ja terviklikkus toimib.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Nii nagu Tabivere rahval või Tartu rahval on ka Lääne-Eesti inimestel täiesti põhjus oodata, et ka neil on võimalik kasutada raudteetransporti. Vastavalt analüüsile ongi mõttekas taastada Haapsalu raudtee esimese etapina kuni Turbani, see on ka kõige tasuvam lõik, ja järgmise etapina Haapsaluni. See ei ole pakasuhha, see ilmsegelt elektriraudtee näol annab Läänemaale ka lisavõimalusi ja on selles regioonis väga oodatud.
Küsimus selles suhtes, et me peame vaatama transpordiühendusi tervikuna. Ma näen siin saalis nii Urmas Kruuset kui ka Krista Aru. Ma eeldan, et nii paljudki tartlased käivad, võiksid käia Tallinna ja Tartu vahet rongiga, sest see on päris kiire ja väga palju ohutum ühendus kui maanteel. Tavarongi ja ekspressrongi sõiduaja vahe on selline: kas sõita kaks tundi ja kuus minutit või kaks tundi ja 34 minutit. Seejuures me inveteerime päris palju raha sellesse, et liikumiskiirust Tallinna–Tartu raudteel tõsta ja saada ühendus tund ja 50-le. Nii et kõik see investeering on selle nimel, et oleks ekspressrongid, mis ei tühista aga ära tavaronge. Nagu ma enne mainisin, Tabivere rahvas on õnnelikus seisus, neil on rohkem peatusi kui kellel tahes, kes sõidab Pärnu suunas või Narva suunas. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Mulle jäi siiski arusaamatuks, kes ja millal otsustas selle, et kahe Riigikogu komisjoni koosolemisest sündinud kompromissi eksperimendi korras isegi ei proovita, et siis teha lõplikke järeldusi.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Lugupeetud Krista Aru! Antud komisjon tegi protokolli, aga protokollis ei ole otsust. See kompromiss, millest te räägite, ei ole protokollitud otsus. Nii et ma ei oskagi siin rohkemat rääkida, kui et oli tõhus arutelu, mis kindlasti pani Elroni kohtuma kohaliku valla esindajatega, leidma parimat lahendust.

Aseesimees Enn Eesmaa
Mart Helme.

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Riisipere ja Turba vahe – ma olen ju selline läänemaalane otsapidi – on umbes seitse kilomeetrit, suurusjärk. Kui me nüüd seitsme kilomeetri haaval ehitame seda edasi Haapsalu ja Rohukülla, siis läheb üle kümne aasta. See on esimene tähelepanek. Teiseks, kindlasti on mõned tuhanded inimesed, kes elavad trassi ääres, otseselt, ja nendes asulates ning kes väga pikisilmi ootavad, et selline ühendus tekiks. Samas, mind ikkagi huvitaks need majanduslikud kalkulatsioonid ja teil nad ilmselt on olemas, kuna te seda seitset kilomeetrit pikendada kavatsete ja räägite ka Haapsalu pikendamisest. Samas, me teame, et Haapsalus on sutsu üle 10 000 elaniku, Läänemaal tervikuna alla 25 000 elaniku. Kas sellel majanduslik tasuvus on, kui te hiljuti teatasite, et Pärnu raudteel Lelle lõigu taastamine ei ole perspektiivne?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Küsimuse tagumine osa. Midagi seesugust Pärnu–Lelle suhtes ei ole ma teatanud. Ma olen teatanud lihtsalt seda, et kuna Pärnu–Lelle lõigule ei ole senimaani leitud rahastust ja ka praegu taristuinvesteeringute paketis ei leitud konsensust, et Pärnu–Lelle lõik renoveeritakse, siis antud hetkel jah, selle töö tegemiseks rahalist katet ei ole. Mis puutub Haapsalu raudtee väljaehitamisesse, siis tõepoolest, plaan ei ole nii, et me ehitame seitsmekilomeetrise esimese etapi ja siis hakkame seda jupikaupa ehitama. Järgmine etapp on siis Turbast Haapsaluni. See peab olema osa 2019 koalitsioonileppest, mis tagab siis ka rahastuse. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Igor Gräzin.

Igor Gräzin
Kuna jutt on protokollist, kirjalikus arupärimises on protokoll järgmine – Krista, pane tähele ka! – "Aivar Kokk võttis arutelu kokku ja pakkus välja kompromissina, et Tabivere valla esindajad ja Elroni esindajad lepiksid kokku järgmises: valida välja kolmeks kuuks üks ekspressrong mõelmas suunas ja lisada Tabivere peatus ajal, kui võiks olla rohkem reisijaid. Kui eksperiment end õigustab, on õigus nõuda, et rong Tabiveres jätkuvalt peatuks." Kuidas seda peaks tõlgendama? See on otsene tsitaat protokollist.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Antud päevakorras komisjonis toimub päevakorrapunkte, kus võetakse informatsioon teadmiseks ja punkte, kus võetakse vastu otsuseid. Teil kindlasti on see protokoll täies mahus. Ja näiteks järgmises punktis võttis komisjon hääletusega vastu otsuse. See otsus koosneb neljast punktist ja on selgelt sõnastatud. Peaks tõlgendama niimoodi, et komisjoni esimees sõnastab otsuse, see hääletatakse ja siis ta ongi protokolliline otsus. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt minister! Te mainiste seda, et ilmselt Tabivere inimesed saavad parema ühenduse siis, kui tekib tasuta transport. Praegu sõidab seal bussiga vist kolm inimest, nagu te mainisite. Siis, avalikkusele on presenteeritud Tallinna ühistranspordi reisijatearvu tõusu natuke üle 1% selle eksperimendi käigus, mis tähendab seda, et Tabivere kandis ilmselt reisijaid ei lisandu, sellepärast et statistiliselt ei anna kuidagi välja. Minu küsimus on hoopis selles, et kui Elron väidab, et Kitse peatusest Tallinna, tuleb rongi peale umbes 12–13 inimest ja Tabiveres võiks tulla 7–8 inimest, siis ma julgen öelda, et tabiverelaste osakaal rongi sisenemisel on selgelt kordades suurem kui Tallinnas Kitse peatuses, rääkimata sellest, et Tallinnas on võimalik erinevatesse peatustesse saada väga paljude transpordiviisidega. Kas see on ikkagi õiglane tabiverelaste suhtes?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Jah, tõepoolest, Elron ütleb, et keskeltläbi tuleb Tabiverest peale 6 inimest või siis lahkub rongist 6 inimest. Meil on olemas tavarongid. Ja juhul, kui see peatus ... See peatus ei ole vahetatav Kitseküla Tabivere vastu, et see on ekspressrongide tavarongideks tegemine, sellepärast et loomulikult on ka Kaarepere, Rakke, Kiltsi, Lehtse inimestel õigus eeldada, et nende juures peatutakse juhul, kui tegemist ei ole enam ekspressrongiga, st kui tegemist on rongiga, mis kõigis raudteeasulas tagab ainsana selle transpordiühenduse. Ma usun, et me ühistranspordikeskusega Jõgevamaal leiame lahenduse, et need inimesed, kes hommikuti soovivad Jõgevale tööle minna, saavad selle vajaduse kaetud bussitranspordiga. Ja nagunii see bussitransport muutub järgmisest aastast atratiivsemaks, kui ta muutub kättesaadavaks, senisest enamgi. 

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Igor Gräzin.

Igor Gräzin
Austatud esimees! Kas siin ka kaheksa minutit?

Aseesimees Enn Eesmaa
On võimalik kaheksa.

Igor Gräzin
Tõsi?

Aseesimees Enn Eesmaa
Tuleb täis? Hästi, palun!

Igor Gräzin
Okei, väga hea! Vägea hea! Nii. Alustame kõige otsustavamast küsimusest ja kõige otsustavama vastusega –mis vahe on mikro- ja makroökonoomikal. See oli selle järelpärimise ... Jaa, palun! Ütlen uuesti, Kadri! Tähendab, mis vahe on mikro- ja makroökonoomikal? See oli selle küsimuse essents. Ja vahe on selles, et makroökonoomika opereerib mõistetega, nagu nõudlus, pakkumine, reisijate indeks ja selliste makroökonoomiliste näitajatega. Mikroökonoomika hakkab peale ettevõttest, firmast, ühendusest, kuni ühe inimeseni välja. Ja tema ei küsi mitte seda, milline on nõudluse ja pakkumise kõver, vaid ta küsib seda, kuidas inimene sõita saab. See on lähenemise vahe. Unustame nüüd korraks ära Tabivere. See on tingnimetus, sellepärast et kellelgi ei jää meelde nimi Kimtširatakihokaido. Ja see on see, millest me räägime. Kimtširatakihokaidos seisab üks tüdruk, viiuliga, kelle pärast hoitakse käigus mitte rongi, vaid rongiliini. Ja te võite päris kindlad olla, et see on puhas kahjum, aga see on põhimõtte küsimus. See on küsimus, tegelikult, pöörame ta siiapoole, küsimus on Eestist – kas Eesti riik jääb alles või ei? Sest Eesti riik jääb alles, kui igal pool elavad Eestis inimesed, kui igal pool on kas või üks suitsuke, üks tulekene, kus me elame igal pool ja kus me oleme valmis kümnekordse hinnaga ära tooma ühe tüdruku viiuliga Tabiverest. Ja see, kui raudteevalitsus räägib meile, kuidas bussid sõidavad jne. Mis see sinu asi on? Bussid ei allu sinule. Buss sõidab seal, kus on kasu, kus on dotatsiooni jne. Riigi käes on raudtee ja kogu see infastruktuur.
Mis seob Tabiveret ja Rail Balticut? Tõepoolest, erinevad firmad justkui. Aga ei ole. See on seesama ministeerium. Tegelikult see on seesama inimeste kogum, kes tegeleb suure globaalse Rail Balticu planeerimisega, milles inimest ei ole. Tähendab, seal ei ole seda, kuidas keegi ... Muide, kui keegi väga Pärnust hoolib, ärge arvake ega sealt Pärnust ka ei saa kaugemale kui Poola piirini ja sealt võpsikusse, sest see raudtee juba on kord selline. Ja just tänu sellele on oluline, et me praegu ei küsi mitte selle järgi, formaalselt, protokollilist otsust ei ole, me ei tee. Eks ole, lihtsalt Kokk ütles ja me leppisime kokku: ei ole vaja teha. Me surusime ... Muide, veel üks väide küsimus. Kujutage nüüd endale ette, et seda kokkulepet, millest me räägime, poleks olnud. Mis te arvate, kas ma oleksingi vait jäänud või? Vaat, siis ma oleksin lõpuni edasi vaielnud ja ma oleksin saanud tõestada, et mul on õigus. Aga ma jäin sellepärast, et kompromiss, lahendus on olemas. Ja nüüd siis tuleb välja, et mind tehti lihtsalt lolliks. Ja mitte mind, vaid Kokka, meiega samast valimisringkonnast. Meil on Kokaga palju vaielda, aga see on üks võitlus, mida me peame koos. Kelle vastu?Õige! Eesti riigi vastu. Sellepärast, et Eesti riigil ei ole aega inimese peale mõelda.
Muide, siin oli jutt sellest arengukavast. Sellega on ka, teate, nii nagu ta on. Ossip käis ju meile täna seal rääkimas. Seal on ju niimoodi, et arengukavas on ette nähtud kiirus 160 km tunnis, mida ei ole ega ole ka mitte midagi tehtud. Ja täna me veendusime veel kord, et mingit sujuvat üleminekut Lõuna-Eestist Riia poole, mis on sellessamas arengukavas ette nähtud, ei ole ka enam olemas.
Ma arvan, et olukorras, kus Riigikogu peab hakkama otsustama suhteliselt saatuslikke küsimusi infrastruktuuri, territooriumi, Eesti riigi kestmise seisukohalt, peaksime me endalt küsima, et kas tõepoolest võib üks väga sisuline asi jääda selle taha seisma, et inimesed komisjonis lihtsalt surusid kätt, leppisid kokku ja läksid rahumeeli laiali, kusjuures pärast tuleb välja, et nad said valesti aru. Kas sellest on vähe? Teate, mida ma nüüd veel hakkan kartma, pärast tänast? See Rail Baltic keevitatakse meile pähe, mingi juriidiliselt korrektse nipiga, ja öeldakse, et Riigikogu hääletas selle teise poolt ja selle kohta jäi sinna punkt panemata. Sest nii tehakse ära. Ma arvan, et täna on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Elron käitunud täpselt nii, nagu peabki käituma üks korralik Euroopa Liidu asutus, kes ei ole seotud ei oma riigi, ei oma rahva, ei territooriumiga. Ma arvasin, et sihukest asja ei ole. Tuleb välja, et on. Mäletate seda, "Remember Alamo?", "Tuulest viidud"? "Remember Alamo?" Selle peale ma ütleksin: "Remember Tabivere?" Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Mart Helme.

Mart Helme
Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Ega mind see Tabivere väga ei eruta erinevalt Igorist ja ka Raivo Põldarust, kes on selle kandiga rohkem seotud. Aga mind erutas vastupidiselt teema "Raudteeliiklus kui tervik" ja selle kontekstis ka raudteeliikluse taastamine Haapsaluga, mille põhimõtteline pooldaja ma olen. Aga ma tahaksin teada neid kalkulatsioone. Ma tahaksin teada reisijate voogu, sest olles ühte jalga pidi läänemaalane, näen ma, kuidas see maakond sõna otseses mõttes välja sureb ja kuidas see maakond, nii nagu ta ajaloos kogu aeg on kahanenud, ka praegu kahaneb, sest Lõuna-Läänemaa on sisuliselt juba läinud Pärnumaa koosseisu haldusreformiga seoses. Põhja-Läänemaa, Nõva kant ja kõik see, on tegelikult pigem seotud Harjumaaga ja sealtkaudu Tallinnaga. Ja siit tekibki minul selline pragmaatiline küsimus: mis see maksma läheb ja mis on selle tasuvus? Ja kas see seitse kilomeetrit, mille maksumus, kui mu mälu mind ei peta, on 8 miljonit eurot, mis on suurusjärgus pool Tallinna-Haapsalu bussiliikluse dotatsioonist, tasub kõik ennast ära? Kui palju saab seal olema reisjaid? Sest ärme räägime ainult raudtee taastamisest.
Muide, selle raudteega on ju üldse selline lõbus lugu. Miks üldse ehitati Haapsalusse raudtee omal ajal? Väga lihtsal põhjusel: tsaari perekonnad ja tsaarid käisid seal suvitamas, mudavanne võtmas. Muidu poleks sellesse kolkasse ka mitte tsaariajal raudteed ehitatud, aga kuna ta tsaaride poolt ehitati, siis tiksus ta kuni uue Eesti aja alguseni. Ja siis otsustati IRL-i valitsuse juhtimisel, kui jälle mälu mind ei peta, et see on niivõrd amortiseerunud raudtee, et selle taastamine ei ole enam mõttekas. Ja siis kisti raudtee üles, erastati, kisti üles, ja mõni mees teenis selle pealt prisked miljonid.
Nüüd siis Eesti riik tahab seda taastada. Hea mõte, aga ikkagi, vaja oleks natukene rehkendada, kalkulatsioone oleks tarvis. Kui meil Läänemaal on praegu minu mälu mööda kuskil 23 000 inimest ja sellest kukub ära teatud jupikene, kes elab seal Lõuna-Läänemaal, Haapsalus on umbes 10 000 inimest, siis kes hakkab sõitma selle raudtee peal? Kas see tähendab, et bussiliiklus, mis on praegu Haapsalu ja Tallinna vahel lihtsalt perfektne – iga tund läheb ekspressliin ja ma arvan, et umbes iga tund läheb ka mõni piimabuss, mis sõidab sisse nii Laitsesse, Turbasse, kõikvõimalikesse kohtadesse, Ristidesse ja mujale, Paliverre ja mis sinna tee äärde kõik jäävad. Liiklus on väga hästi korraldatud. Pole üldse mingit probleemi, et saada Tallinnast Haapsallu või selle trassi ääres olevasse suuremasse asulasse või vastupidi.
Nii et minu küsimus, millele ma ei saanud vastust, ja ma saan täiesti aru, et minister ei olnud selleks küsimuseks konkreetselt ette valmistunud, on, et näidake meile kalkulatsioone. Vastasel korral me teeme ühe väga lihtsa järelduse: 8 miljoni eraldamine Riisipere-Turba raudteelõigu taastamiseks on Jaanus Karilaidi valimispropaganda raha. Me lihtsalt teeme selle järelduse. On nüüd teie asi see meie järeldus ümber lükata ja tõestada, et kalkulatsioonid-rehkendused tõestavad midagi vastupidist, et see on perspektiivne raudtee taastamine, seal hakkavad liikuma kaubad, see paneb uue elu sisse Rohuküla sadamale ja mis kõik sellega veel kaasneda võib. Olge head, lükake meie paranoilised kahtlustused ümber, ja tõestage, et Haapsalu-Tallinna raudteeliin ei ole lõpmatu moolok, mis neelab maksumaksja raha ja mis tegelikult teenindab vaid käputäit inimesi. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Järgmisena palun Raivo Põldaru!

Raivo Põldaru
Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Mul oli tunne, et ma olen päris seniilne juba, aga tänud Igorile, kes luges nagu dokumendist ette selle lubaduse, mis meie komisjonide ühisistungil toimus. Ega sellele vastust ministri käest ikkagi ei saanud, miks seda asja ei hakatud toimetama nii, nagu lepiti, et vaadatakse. Elron rääkis 7–8-st inimesest, kes Kitsekülast peale tulevad ja väljuvad, et kui selline arv ka Tabiveres on, see oleks võib-olla isegi rahuldanud Elronit. Ma tõepoolest ei täpsustanud, missugust rongi ma ootasin, aga kuna jutt käis ikka ekspressliinidest eile õhtul, siis ma arvan, et minister oleks võinud ehk aru saada, et ma ootasin ka ekspressi ja kuna ekspressrongidest käis jutt ja see hilines Jõgevale, 19.19 väljumisega väljus ca 19.30. Ja mul oligi tunne, et võib-olla ongi juba jõutud katsetamiseni, aga väga pikaks jäi muidugi Tabivere peatus, sest tavaliselt nii kaua ehk kümme minutit Tabiveres peatus ei ole. Või tuli teine tunne, et nii hirmsalt tuleb rahvast Tabiverest peale, et sellepärast kümme minutit võttis aega see ümberistumine või peale- ja mahaistumine. Aga tundub ikkagi nii, et vastused, mida siit saalist kuulda on, on täiesti demagoogilised ja kui ei ole midagi vastata, siis proovitakse tõepoolest täiesti nähvata siit midagi. Nii et see ütlus, mis omal ajal kehtis, et halli pead austa, kulupead kummarda, see siin saalis kuidagi ei toimi, nii et võiks vähemalt suhtuda mingi respektiga ja mitte nähvata esimesi pähe tulevaid sõnu, et rong ju peatus, oleks võinud mõne hommikuse kellaaja veel öelda. Tõepoolest, seal peatuvad rongid tõesti ja aeglased rongid, aga jutt käib meil ikkagi täna teemaks olevatest ekspressidest.
Aga see ajendas mind siia tulema, kuna õigeid vastuseid tõepoolest ja kui proovid ka, nagu öeldakse, sisuga küsida, miks siis ikkagi ei juhtunud see, mida lepiti, siis proovitakse lugeda mingisugust otsust maha. Aga see, mille peale ka Igor ütles, et tema täiesti rahulikult võttis asja ja mina sealhulgas, et see lepe hakkab toimima ja proovitakse, kui palju inimesi Tabiveres tuleks ekspressi peale ja kui palju lahkuks ja palju peatus aega võtaks ja kõik need. Nii et ei ta praegu ole. Remondiaeg käib praegu raudteel ja rongid hilinevad, nii et mina Elroni püsikliendina saan iga päev mitu meili, kus on teade rongide hilinemisest. Nii et tegelikult praegu oleks päris paras aeg katsetada seda, kuna see taristu ei võimalda praegu sõita 120-ga terves ulatuses, siin 135-st ei maksa muidugi vist rääkida. Nii et kui 120 sõidab ja praeguses kiirused ja ajad, mis olid välja toodud, sellise kiiruse peale ongi vist nagu parajad päris. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Järgmisena palun, Urmas Kruuse!

Urmas Kruuse
Austatud istungi juhataja! Väga auväärsed kolleegid! Auväärt minister! Sõna "kitsepeatus" on muutunud juba legendiks selle lühikese ajaga, mis me siin istungisaalis oleme olnud. Ja miks ma tahtsin selle korra veel ülemarkeerida, oli seotud minu arvates paari olulise nüansiga. See, mida Tabivere inimesed väljendasid komisjonis, ja see, mis oli nende mure, ei olnud seotud ainult sellega, et see rong lihtsalt peatuks ja saaks kiiremini Jõgevale. See mure oli seotud ka sellega, et kui need transpordivahendid ei peatu sellise sagedusega sellel kellaajal, mida nad võiksid teha lähtuvalt inimeste vajadusest tööle minna, siis nende kohalike inimeste töölejõudmise aeg venib väga pikaks. Ja sellel ajal on kindlasti oma hind ja väärtus, millega peab arvestama. Kui Elron on tõepoolest otsustanud, et Kitse peatus on meile vajalik, aga Tabivere peatus ei ole vajalik, ja nende inimeste rongi sisenemine-väljumine on pea samaväärsed, pigem isegi Tabivere kasuks, siis oleks see tõsine kaalumise koht, et see peatus sinna teha.
Kui auväärt minister mainis seda, et tartlased just kui saaksid väga suure eelise lähtuvalt sellest, et neid ronge käib väga palju, siis tegemist on minu arvates paari väga olulise põhjendusega, mida on tinginud elu ise. Nende sõitjate osakaal, kes sellel liinil liigub, on lihtsalt niivõrd suur, et isegi täna peavad inimesed tippaegadel seisma rongis püsti, vaatamata sellele, et nad ostavad täispileti ja tahavad sõita mugavalt ja istuda. Selletõttu on ju teada ka see, et nii ida suunal kui teistel suundadel on plaanis ronge juurde panna, lähtuvalt just sellest, et inimesed saaksid normaalselt liikuda. Ja see, mida auväärne minister nimetab selle valitsuse delo'ks, et me saame suurema kiiruse sellel suunal, siis see ei ole ju päriselt nii. Me teame kõik väga hästi seda, et kui arutati, kustkaudu võiks minna rahvusvaheline kiirrong – kas läbi Pärnu või läbi Tartu –, siis üks osa sellest otsusest, et kiirrong läheb läbi Pärnu, oli seotud sellega, et Tartu ja Valga suunal tõstetakse rongikiirus üles. Ja see on omavahel kaasnev projekt – kui seda ei suudeta mingil hetkel ellu viia, siis see on täiesti uus situatsioon sellest arutelust, mida arutati ka Eesti ruumilise planeeringuga 2030+. Ma väga loodan seda, et kui need komisjoni liikmed, kes seal ühisistungil osalesid, said aru sellest, et antakse võimalus tekitada teatud pragmaatiline eksperiment veenmaks või testimaks seda, kas inimestel on vajadused olemas või ei ole, siis minu arvates võiks seda teha. Ja lähtuvalt sellest, milline on selle eksperimendi tulemus, on võimalik teha ka täiendavaid otsuseid. Nii et ma väga loodan seda, et auväärt minister kasutab oma ametiseisundit positiivselt, lähtuvalt inimeste huvidest Lõuna-Eestis ja Tabiveres, et seda eksperimenti läbi viia. Aitäh teile!

Aseesimees Taavi Rõivas
Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kas minister soovib veel lõppsõna? Ei soovi. Sel juhul lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

7. 19:11 Arupärimine Rail Balticu Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi kohta (nr 360)

Aseesimees Taavi Rõivas
Viies arupärimine on Riigikogu liikmete Martin Helme, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru ja Arno Silla 4. mail 2017 esitatud arupärimine Rail Balticu Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi kohta (nr 360). Ja ma palun arupärijate nimel kõnetooli Martin Helme! Palun!

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Ma loen siis ette meie fraktsiooni liikmete arupärimise Ernst & Youngi tasuvusanalüüsist, mis on meil tehtud maikuus, kui avalikustati Rail Balticu poolt tellitud uus tasuvusanalüüs Ernst & Youngilt. Seal on kõrvutatud 2011. aasta AECOM-i ja 2017. aasta Ernst & Youngi tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüse. Ja kui seda teha, siis selgub, et raudtee ehitamine on muutunud kallimaks, tasuvus on vähenenud, tuntavalt on kasvanud selline asi nagu sotsiaal-majanduslik tulu. Kuigi Ernst & Youngi hinnangul võiks Rail Balticul olla suur hulk sotsioökonoomilisi mõjusid, ei ole neid piisava detailsusega välja toodud. Või ka, kui me süveneme detailidesse, siis on need detailid väga ekslikud.
Kokkuvõtvalt hindab Ernst & Young sotsioökonoomiliste mõjude kogumahuks 4,58 miljardit eurot ja selle hinnanguga on analüüsis projekt just nimelt nende sotsioökonoomiliste mõjudega 879 miljoni euroga plussis. Ja me küsime nüüd, et uuringust selgub, et isegi Euroopa Liidu 85%-lise rahastamise puhul jääb projekt tegelikult kahjumisse. Miks valitsus seda asjaolu eirab ja jätkab projekti läbisurumist? Teiseks, kui varem räägiti, et Euroopa Liit panustab ehitustöödeks lepingute 81% ulatuses, nüüd on selleks numbriks kasvanud 85%. Kas Euroopa Liit muutus vahepeal heldemaks? Tasuvusanalüüsis on eeldatud toetusmäär 85%, mida arvutatakse finantsvajakust. Projekti finantsvajak on 94%. Seega tuleb Euroopa Liidu toetus 80% kuludest, mille puhul on toetusmäär 85% CEF-i lepingute järgi ja ehitustööde abimäär 81%. Seega, arvestades finantsvajakut, kujuneb Euroopa abiks kõigest 76% abikõlbulikest kuludest. Kui Euroopa Liidu poolne rahastus kahaneb, kui suureks kujuneb projekti kahjum ja kust on kavas võtta raha trassi ehitamise jätkamiseks? Kas minister ei leia, et Ernst & Youngi nn sotsiaal-majandusliku tuluna esitatud summad on tendentslikud ning mõjutavad negatiivselt uuringu tõsiseltvõetavust? Erinevad eksperdid on praegusel kujul plaanitava Rail Balticu vastu esitanud piisavalt palju argumente. Ka viimane uuring näitab, et projekt on tegelikult majanduslikult kahjumis. Miks valitsus projektiga ikkagi jätkab? Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Aitäh selle arupärimise eest! Arupärimisele tuleb nüüd vastama majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Palun!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Head arupärijad! Mul on rõõm, et saan seda teemat teiega arutada ka päevavalguses. Viimane kord oli see sügavatel öötundidel jutuks. Aga Rail Balticu uuendatud tasuvusanalüüs valmis k.a aprillis ja ta avaldati ühisettevõtte RB Rail AS-i koduleheküljel mai algul. Analüüsist selgub, et Rail Balticu näol on tegemist ühiskonnale tervikuna tulusa taristuinvesteeringuga. Projekt on sotsiaalmajanduslikust aspektist kasumlik, sest projekti majanduslikud kasud ületavad projekti majanduslikke kahjusid. Projekti majanduslikust elujõulisusest sõltub, kuidas kindlustatakse projekti peamised eelised – transpordi kiirus, keskkonnamõjud, kohaliku tööjõu ja materjalide kasutamine. Turuanalüüs ja liiklusprognoosid näitavad Rail Balticu potentsiaali nii reisi- kui ka kaubaveo osas. Rail Balticu ehitamise kallinemine AECOM-i uuringust võrreldud 4,8 miljardiga Ernst & Youngi arvutuste kohaselt 5,8 miljardile tuleneb investeeringuobjekti füüsilise mahu kasvust. Kuna AECOM-i uuringu valmimise hetkeks ei olnud olemas otsuseid, näiteks selle kohta, et kas Kaunase ja Vilniuse vahelist raudteed käsitletakse Rail Balticu osana, Kaunase-Vilniuse raudteejaamade ümberehitamise vajadust, ei olnud Riia lennujaama ühendamist Rail Balticu trassiga ning ka Tallinna trammiprojekti ehitamise kohta ei olnud veel otsust, siis ei saanud nimetatud töö veel nendega arvestada. Küll aga arvestab Ernst & Youngi analüüs seda. Ernst & Youngi analüüs on investeeringu andmeid ajakohastanud vastavalt Rail Balticu raames käsitletavatele objektidele. Nagu Ernst & Youngi analüüs näitab, siis sotsiaalmajanduslike netotulude diskonteeritud väärtus vaatlusalusel perioodil ehk 30 aastat raudtee kasutuselevõetust on ca 4,58 miljardit eurot ning nüüdispuhas väärtus 879 miljonit eurot. Just nimelt eeltoodu annabki alust väita, et Rail Balticu näol on tegemist ühiskonnale tulusa investeeringuga.
Konkreetselt küsimustest, mille Martin Helme juba lahkelt ette luges. Esimene küsimus. Selgub uuringust, et Euroopa Liidu 85% rahastuse puhul jääb projekt kahjumisse. Miks on valitsus seda asjaolu eiranud? Avalikest vahenditest finantseeritavate taristuprojektide puhul on oluline vaadelda lisaks investeeringu finantsanalüüsile ka sotsiaalmajanduslikke tulusid ja kulusid. Kõik suured taristuobjektid – olgu need teed, sillad, raudteed või ka veevõrgu rajamine/laiendamine – peavad täitma laiemaid eesmärke kui taristust otsese rahalise tulu teenimine. Euroopa Komisjoni rahastatavate objektide puhul tehakse selliseid analüüse vastavalt komisjoni kehtestatud metoodikale. Otsese suure ja kiire finantsilise tulususe korral rajaks taristu eraettevõtjad, kes soovivad infrastruktuuri investeeritud raha kiirelt tagasi teenida. Kui ettevõtted selleks valmis ei ole, peabki mängu astuma riik. Strateegiliste investeeringute puhul on aga Euroopa Liit loonud võimaluse taristu rajamiseks toetust teenida. Riigi jaoks on tähtis, et ka selle äärealadel elavatel inimestel oleks püsiühendus ülejäänud riigiga, ja Euroopale on tähtis, et äärealadel elavatel rahvastel oleks püsiühendus Euroopa tuumikuga. Lihtsamalt öeldes on nii riigi kui ka Euroopa Liidu toetusega tehtavate investeeringute eelduseks see, et eraettevõtja ei ole valmis selliseid projekte rahastama. Taristu puhul on oluline, et omanik suudaks seda hoida sellises seisukorras, et ehitatud maantee või raudtee oleks eesmärgipäraselt kasutatav. Sisuliselt tähendab see seda, et objekti hooldamiseks selle kasutamise ajal oleks planeeritud piisavad vahendid. Nii on kõigi taristuobjektide puhul. Riigimaanteede puhul tuleb meil hoolduseks mõeldud raha otse igal aastal riigieelarvest. Me kasutame maksutulusid ja kaudselt maksavad Eesti kõik maksumaksjad kogu Eesti maanteevõrgu ülalpidamise eest, seda isegi siis, kui neil ei ole oma autot või ei ole juhiluba. Aga raudtee pakub siin arvestatavat alternatiivi, kuna raudtee kasutamise eest maksavad tasu nii kauba kui ka reisijate vedajad. See tähendab seda, et suurema osa kulude katmisest teenivad taristu kasutajad.
Selles mõttes on raudtee riigi jaoks finantsiliselt isegi mõistlikum investeering kui maantee. Ja see kehtib küsimuses toodud väidetava Rail Balticu kahjumlikkuse kohta. Kui me sellisest argumendist lähtume, siis me võime ju ka öelda, et samuti on Tallinna-Tartu maantee kahjumlik, sellepärast et me investeerime maanteesse, me hooldame, me teeme talvel teetõrjet neljarealisele teele rohkem kui kaherealisele. Me ei müü maanteelsõidul pileteid. Aga taristul on omad sotsiaalmajanduslikud olulised plussid, sellepärast Eesti riik sinna investeeribki. Samas ei ole hoolduskulude katmise puhul investeering taristusse tasuv. Ei maantee ega raudtee ei ole võimelised finantsiliselt tagasi teenima selle avaliku sektori investeeringuna makstud raha. Aga siin tulevad mängu laiemad tulud – sellised, mida on lihtsalt võimalik rahasse ümber arvutada, aga ka sellised, mida saab arvestada vaid kvalitatiivselt. Rahasse on võimalik ümber arvutada näiteks ajavõitu – Rail Balticu puhul kiirem liikumine Tallinna–Pärnu või Pärnu–Riia vahel –, aga ka liiklusõnnetuste arvu vähenemist, heitmete vähenemist võrreldes konkureerivate transpordiliikidega.
Siis on veel kvalitatiivsed efektid, mida me rahasse ümber ei arvuta, aga näiteks välisinvesteeringute kasv, tänu parematele transpordivõimalustele, turismi suurendamine. Ja need kvalitatiivsed efektid on juba ka ilmsiks tulnud. Kui te panite eelmise nädala lõpus tähele, et Standard & Poor'si uut riigi reitingut Eestile, siis ilmselgelt tehti ka väga tunnustav märge Eesti riigi taristuinvesteeringute ja raudteeinvesteeringute osas. Nii et eeltoodu kehtib seega Rail Balticu kui taristu seisukohalt vaadates.
Aga projekti finantsilisest tulukusest rääkides, näitavad analüüsi tulemused, et mängu tulevad ka reisi- ja kaubaveo operaatorite seisukohad. Ja sellest kohast on Rail Baltic ettevõtjaile kasumlik, et rahvusvahelise reisijaveo puhul alates raudtee käikuandmise viiendast aastast on ta kasumlik, kaubavedude puhul juba esimesest aastast. Taristu haldaja seisukohast on netokasumist võimalik rääkida alates raudtee kasutuselevõtu kuuendast aastast ehk siis aastast 2031. Esimese viie aasta jooksul, tõsi, ütleb see analüüs, et kauba- ja reisijateveo mahud ei saavuta oma potentsiaali, nad ei ole veel optimaalsed. Seetõttu kasutustasudest laekuvad summad ei kata esimesel viiel aastal hoolduskulusid ja Rail Baltic vajab lisavahendeid, kolme riigi peale viieks aastaks 28 miljonit eurot ehk keskmiselt alla kahe miljoni euro ühe riigi kohta aastas.
Teine küsimus. Kui varem räägiti, et Euroopa Liit panustab ehitustöödeks lepingute 81%, aga nüüd on selleks numbriks 85%, kas Euroopa Liit muutus vahepeal heldemaks? Ja siis on arvutuskäik, vist arupärimise esitajate poolt, kus on ... Jah, ma ei hakka seda ette lugema, Martin Helme juba luges. Küsimuses toodud arvutuskäik pole korrektne. Rail Balticu finantsvajak on arvestatud vastavalt Euroopa Komisjoni kehtestatud metoodikale. Ja lihtsalt öeldes, nagu ka Rail Balticu kokkuleppe ratifitseerimisseaduse seletuskirjas on toodud, toimub finantsvajaku arvutamine Eruoopa Komisjoni rahastatavatele projektidele selliselt, et projekti kuludest lahutatakse puhastulu, mis jääb alles peale seda, kui kasutustasudest on kaetud hoolduskulud. Nii AECOM-i kui ka Ernst & Youngi analüüsis on kasutatud 85%-st maksimaalset Euroopa Komisjoni finantseeringu määra. Aga muutunud on finantsvajak. Ja madalam finantsvajak tähendab lihtsamalt öeldes seda, et projekti finantsiline tulusus on suurenenud, seda siis vedudelt laekuva kasutustasu arvel. Ja AECOM-i analüüsi põhine kõrgem rahastamispuudujääk on asendunud mõnevõrra madalamaga, mis näiteks ehitusinvesteeringu puhul tähendaks ka mõnevõrra madalamat Euroopa Komisjoni kaasfinantseeringu määra – senise ca 81% asemel on selleks nüüd siis 80%. Eesti territooriumile rajatava Rail Balticu puhul tähendab see 269 miljoni euro suurust omafinantseeringut 1 miljardi 345 miljoni euro suuruse investeeringu kogumahu juures. CEF-i lepingutes toodud 81% abimäär ongi juba rahastamispuudujäägilt arvestatud ning täiendavat arvutuskäiku enam ei vaja.
Kolmas küsimus. Kui Euroopa Liidu poolne rahastus kahaneb, kui suureks kujuneb kahjum ja kust on kavas võtta raha trassi ehituse jätkamiseks? Rail Balticu kasum või kahjum ei sõltu Euroopa Liidu vahendite laekumisest või laekumise suurusest. Samas viitab Ernst & Youngi analüüs sellele, et projekti teostamiseks on vajalik Euroopa Liidu vahendite kaasamine. Euroopa Liidu vahendite kaasamine Rail Balticu ehituseks, mille osas on siiani sõlmitud kaks rahastamislepet: CEF1 ja CEF2, on mõeldud Rail Balticu kui sotsiaalmajanduslikult tasuva taristu investeeringu finantseerimise toetamiseks. Ja vastavalt Euroopa Komisjoni tulu-kulu analüüsi metoodikale on vaid need projektid Euroopa Liidu toetuse jaoks abikõlbulikud, mille finantsiline nüüdispuhasväärtus on negatiivne, kuid majanduslik nüüdispuhasväärtus positiivne. Projekti nüüdispuhasväärtus on projekti eluea jooksul saadud diskonteeritud tulude ja tehtud diskonteeritud kulude summa. Ja positiivne nüüdispuhasväärtus tähendab, et projekt loob puhast tulu. Rail Balticu tasuvusuuringu finantsanalüüs näitab, et projekti prognoositud finantsiline nüüdispuhasväärtus on negatiivne. Kapitali puudujääk ehk finantsvajak on projekti diskonteeritud investeeringu kulude osakaal, mida ei kata projekti diskonteeritud tulud ning mida on korrutatud abikõlbulike kulude summaga. Rail Balticu projekti finantsvajak on 94,18%. Investeeringu nüüdispuhasväärtus ei sõltu investeeringu rahastamise allikast. Rail Balticu kogu investeeringu finantsiline tasuvus on negatiivne ja majanduslik tasuvus on positiivne, sõltumata investeeringu finantseerimise allikatest.
Kuna ka vastajal on ajapiirang, siis lähen järgmise küsimuse juurde. Neljas küsimus. Kas te ei leia, et Ernst & Youngi nn sotsiaal-majandusliku tuluna esitatud summad on tendentslikud ning mõjutavad negatiivselt uuringu tõsiseltvõetavust? Nii Ernst & Youngi koostatud Rail Balticu tasuvusanalüüs kui ka sellele eelnenud 2011. aastal valminud AECOM-i koostatud analüüs on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni kulu-tulu analüüsi metoodikale. Sama metoodika on aluseks ka teiste Euroopa Liidu rahastatavate taristuinvesteeringute planeerimisel ning rahastamistaotluste koostamisel. Sseega on selle alusel koostatud ka näiteks Ühtekuuluvufondist rahastatud maantee- ja raudteeprojektide või veemajandusprojektide rahastustaotlused.
Viies küsimus. Erinevad eksperdid on praegusel kujul plaanitava Rail Balticu vastu esitanud piisavalt palju argumente. Ka viimane uuring näitab, et projekt on majanduslikult kahjumlik. Miks valitsus projektiga kõigele sellele vaatamata jätkab? Nagu eelmistes vastustes kirjeldatud, on Rail Balticu näol tegemist majanduslikult tulusa taristuinvesteeringuga, nii viimati valminud Ernst & Youngi analüüsi kui ka AECOM-i koostatud analüüsi tulemuse valguses. Ja see viimane uuring on kvaliteedikontroll kui üks olulisemaid aspekte analüüsi koostamisel. Kindlasti on aga kolme Balti riigi otsene koostöö, mis kaasab ka Soome ja Poola vastava valdkonna ministeeriume, üks pidev protsess, pidev koostööprotsess. Ja Eesti poolelt on siia protsessi kaasatud Rail Baltic Estonia OÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, aga ka nimetatud organisatsioonide välised eksperdid.
Ja siinkohal on oluline selgitada, miks Euroopa Liit Rail Balticu rajamist üldse finantseerib ja mis on selle rahastamise alused Euroopa transpordivõrgustiku kontekstis. Euroopas on üleeuroopaline transpordivõrgustik TNT ja viimati on see defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 1315 aastast 2013. Transpordivõrgustik koosneb kahest tasandist: on üldvõrk ja on põhivõrk. Ja siis koosneb ta erinevatest transporditaristu liikidest, nagu maanteed, raudteed, sadamad, lennujaamad, aga ka siseveeteed. Põhivõrk ei ole seesama, mis on üldvõrk. Kõige üldisema tasemega on TNT üldvõrk defineeritud ja see on üleeuroopaline transpordivõrk, mis tagab juurdepääsu kõigile liidu piirkondadele, sh kaugetele piirkondadele ja saartele, ühenduse nendega. Ja vastavalt määrusele on liikmesriikidel kohustus teha kõikvõimalikud jõupingutused, selleks et üldvõrk oleks valmis ja vastaks määruse asjaomastele sätetele aastaks 2050. Ja siis on veel põhivõrk, kuhu kuulub Eestist ka Tallinna–Pärnu–Ikla 1435 mm laiusega raudtee ehk Rail Baltic. Ja tema on selles transpordivõrgu osas, millel on Euroopa jaoks suurim lisaväärtus, mis on prioriteetne. Seal peab olema eelkõige piiriülesed lõigud. Ta peab vähendama seni puuduvaid ühendusi, ta peab ühendama lõppsihtkohti. Ja seatud on selle puhul eesmärgiks, et me vähendaksime transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta tasemega 60%. Raudtee on selleks kahtlemata tõsine abiline. Aga teine asi, mis on eesmärgiks võetud juba 20 aastat varem, on määrus, mis sätestab liikmesriikide kohustused teha kõik võimalikud jõupingutused selleks, et põhivõrk oleks valmis ja vastaks määruse asjaomastele sätetele 2030. aasta lõpuks. Ja see tänases päevas ei olegi enam väga kaugel. See on see, mille puhul me saame öelda, et Rail Balticu rahastamine on Euroopa Liidus prioriteetne. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Taavi Rõivas
Aitäh! Heale ettekandjale on ka ohtralt küsimusi. Esimesena palun Martin Helme!

Martin Helme
Aitäh, härra asespiiker! Lugupeetud minister! Tahaks juukseid kitkuda selle jutu peale, sest ma ei saa aru, kuidas sirge näoga saab seda juttu suust välja ajada. Ernst  & Youngi uuring on pihuks ja põrmuks tehtud, seal näidatakse meile sedasama sotsiaal-majanduslikku tulu mingite 90-ndate veoautode heitkogustega, mis ammu enam ei kehti, seal pannakse kilometraažiga mööda. Seal räägitakse meile sellest, kuidas veoautod kolivad rongide peale, kusjuures mitte kuskil mujal ei ole seda juhtunud. Ei ole näidata, kus on juhtunud seda, et autod kolivad rongide peale. Vastupidi, rongiliikluse pealt kolib autode peale aina rohkem mujal maailmas ja Euroopas. Kui Estonian Air ei olnud Eesti maksumaksjale ja valitsusele vastuvõetav, sest ta oli pidevalt kahjumis, siis Rail Balticu puhul, kas ma võin paluda, et me jätaks ära selle sotsiaal-majandusliku tulu rääkimise. Majanduslikult on see miljardiga kahjumlik asi, isegi kui me usume Ernst & Youngi, aga Ernst & Youngi me tegelikult ei usu. Kas te seda suudate mulle tunnistada, et majanduslikult on see miljardiga kahjumis?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, Martin Helme! Ma saan aru, et te olete olukorras, kus te mitte kedagi ei usu. Mina majandusministrina siiski usun eksperte, usun taristuinvesteeringutesse ja usun ka seda, et Euroopas toetatakse taristuprojekte, kui tehakse vajalikud tasuvusanalüüsid. See ei ole meie välja mõeldud metoodika, vaid Euroopas levinud metoodika, mida sotsiaal-majandusliku tasuvuse suhtes on kasutatud ka eelnevalt teiste taristuobjektide osas. Nii et see Ernst & Youngi uuring näitab, et kogu seda miljardit, mida me Euroopa Liidu vahenditest saame, raudtee kasutustasudena tagasi teenima ei hakata, küll aga kuuendast aastast on raudtee kasutustasud sellised, et raudtee ülalpidamine ja hoolduskulud on kaetud.

Aseesimees Taavi Rõivas
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kiidate metoodikat, aga jutt ei ole metoodikas, vead tulevad valedest alustest, mida võetakse sellele metoodikale. Sealt tulevad need vead. Vastased ju toovad välja näiteid, kus praeguste andmete järgi, mida nad esitavad, ei oleks üldse abikõlbulik see projekt Euroopa Liidu tasemel. Nad ähvardavad selle asjaga, nagu öeldakse, minna edasi ja kohtusse anda. Mis te arvate, kui sellised vead, mis on väga suurte erinevustega pärast välja tulevad, kuidas see projekt ikkagi kulgeb ja rahastamine? Sest küsimus on lähteandmetes, mis on valesti võetud. 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Antud uuringu puhul ma arvan, et ... Ma püüan nüüd kulupead austada ja mõelda teie küsimusele sellise suurema sisu. Lähteandmed on hankinud tunnustatud uuringufirma. See ei ole Eestist antud sisend. Nüüd, mida me selle uuringu puhul nagu teada saame? Me saame teada – ja mulle tundub, et teil on selle puhul kõhklusi –, et majanduslik kasumlikkus ja finantsiline kasumlikkus ei ole üks ja sama. Majanduslikult on see projekt kasumlik.
Kui te nüüd lubate, siis ma korraks tulen põikena tagasi Martin Helme kriitika juurde, et ta pole kunagi kuulnud, et veokid lähevad raudteele. Jah, jutt käibki ju sellest, et kaubaveod, mis seni on toimunud rekadega maantele, seesama kaup viiakse edaspidi kaubarongidega raudteel. Ja ilmselgelt on ühe rongiga võimalik maanteedelt ära viia 50 reka jagu kaupa. Martin, sa vangutad pead. See ei ole 50 rekat rongil, vaid see on seesama kaup, mida muidu maanteedel viiksid 50 raskeveokit. Nii et sellest lähtudes on ka tehtud antud uuringul sotsiaal-majanduslik analüüs. 

Aseesimees Taavi Rõivas
Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Siin oli öeldud niimoodi, et me väga usaldame Ernst & Youngi. Tähendab, jah, Ernst & Young on firma, mis on Eestiga väga seotud. Nimelt, Ernst & Young on see firma, kes mõtles välja skeemi repo 1500 (?), tänu millele lendas vastu taevast Ernst & Youngi juhtimisel Lehman ja millest algas Eesti masu. Nii et ütleme, Ernst & Young on panustanud Eesti masusse kõige otsesemal kujul. Need on siis nüüd need, keda me usaldame.
Nüüd ma tahtsin küsida, aga mis võiks olla Ernst & Youngi tegevuse motivatsioon. Ütleme, nad saavad selle analüüsi eest raha jne, aga kui me räägime sotsiaal-kultuurilistest asjadest, eks ole. Ernst on sealt, Young on teisest kohast. Mis huvi, subjektiivne motiiv neil oleks teha analüüs, mis arvestaks näiteks eestlase hinge – pärast seda, kui nad olid meile masu juba ära keevitanud? Kättemaks?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh, Igor Gräzin, väga huvitava küsimuse eest! Mul kahjuks ei ole vastust. Ei ole kohtunud ei Ernsti ega Youngiga ja ei oska nende motivatsioone aimata. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kõikidele huvilistele, ka ministrile on kättesaadav ka meie kohalike ja mitte ainult meie kohalike, vaid ka natukene kaugemate asjatundjate, logistikute, ärimeeste jne analüüsid, mis pihustavad täielikult Ernst & Youngi tulemused. Me rääkisime omal ajal ka sellest, kui viltune on AECOM, siis püüti meile kogu aeg seda AECOM-i nina alla hõõruda, ja tegelikult kõik mõistusega inimesed, kellel ei ole mingeid isiklikke huve, poliitilisi ambitsioone või midagi muud seesugust, on aru saanud, et kui te viitasite kohalikele materjalidele, siis see on Eestile ja Eesti rahvale laostav, laostav projekt. Täna nägin ma järjekordset 222 allkirjaga kirja, kusjuures alla kirjutanud on enamalt jaolt Eestis väga tuntud ja väga lugupeetud kultuuri-, avaliku elu ja poliitikategelased, kus palutakse Riigikogu liikmetel mitte ratifitseerida Rail Balticu lepingut. Mida te nendele inimestele siis ikkagi ausalt silma vaadates ütlete, et te olete idioodid, aga meie oleme targad või kuidas?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Ma ei kasutaks kunagi ühegi lugupeetud inimese ega mitte lugupeetud inimese kohta sellist väljendit, see on sobimatu. Mida ma saan öelda luuletajate, kirjanike ja teadlaste kohta: minu sügav lugupidamine! Nüüd kui me räägime taristuobjektist, siis on mitmeid inimesi, kes on vaieldamatud autoriteedid, näiteks seetõttu, et nad on aastaid, aastakümneid tegutsenud antud valdkonnas. Mulle tuleb esimese hooga meelde Tiit Vähi, kellega oli mul võimalik taaskäivitatud transiidikomisjonis kohtuda ja kes peale seda andis vägagi positiivse seisukoha ka Rail Balticu suhtes, et see Eesti majandust elavdab. Raivo Vare on ennast nimetanud Rail Balticu entusiastiks. Nii et antud valdkonnas on küllaga ettevõtjaid, ma nimetasin esimesi, kes meelde tulid, kes ei näe seda, et tuleb uus Euroopa rööpmelaiusega raudtee, mitte olemasoleva taristu lõpuna, vaid uue võimalusena ja kasvumootorina. Mina näen seda kiiret ühendust Euroopaga samuti võimaliku kasvumootorina.

Aseesimees Taavi Rõivas
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Kuulates teie juttu, siis mul hakkab pea plahvatama, sest tegemist on kas kasuliku idiotismiga või tahtliku vargusega, sest alles kuus kuud rääkisite te vastupidist juttu ja tõestasite n-ö meiega, et tegemist on väga kuluka projektiga. Kui toote näiteks Tiit Vähi, siis tõesti Tiit Vähi ühendab Keskerakonna ja teiega see, et tema on alati rõhutanud väga häid suhteid Venemaaga. Kõnealune projekt teenib otseselt ka venelaste majanduslikke huve ja ehk ka Tiit Vähi. Nii et ei ole siin midagi kaugelt vaja otsida, sest teil on ka koostööleping Ühtse Venemaaga, nii et teadagi, kelle huve te teenite. Kui rääkida uskumisest, siis uskuda võite keda tahate, aga mina vaatan fakte. Näiteks, raudtee mõju kliima muutusele on näidatud kaheksa korda väiksemana kui viidatud allikas on tegelikult kirjas. Need on faktid, ma ei viitsi uskuda siin midagi. Seega, ei ole mõtet tulla rääkima midagi, et Martin Helme ei usu mitte midagi, vaid tema lähtub jällegi sellest uuringust, mis on täiesti valet täis. Aga tühja sellega. Vastake ainult ühele küsimusele. Eesti kulu peaks olema 268 miljonit eurot. Mis on katteallikas? Kust see raha tuleb – kas võtame või optimeerime riigieelarvet? Kust see raha tuleb, 268 miljonit?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud Jaak Madison, te olete noor inimene, aga teis on nii palju kibedust, ebaviisakust, halba lastetuba ja lisaks on teil haugimälu. Mina, erinevalt teist, kuulusin juba ka eelmisesse Riigikokku. Olin Rail Balticu toetusrühma aseesimees. Ja meie töö tulemusena saime me Rail Balticu trassile kaks kohalikku peatust: lisaks Tallinnale Rapla ja Pärnu. Nii et selles suhtes teie pea plahvatab küll, teie iseenese sisemise keemise, mitte ministri vastuste tõttu.
Kust tulevad Euroopa projektile, millest me saame miljardi Euroopa vahenditest, lisaks Eesti kaasfinantseeringu rahad? Samast kohast, kust nad on tulnud seni taristu investeeringuteks. Ja sii on muuseas oluline silmas pidada, et kui me ei ehitaks Rail Balticut ja tahaksime ehitada 2 + 2 laiusega Tallinna–Pärnu maanteed, siis nii odavalt nagu 268 miljonit me seda neljarealist maanteed ei saaks. 

Aseesimees Taavi Rõivas
Ma kutsun üles nii küsijatel kui vastajal jääma selle saali ja kõikide siin saalis olijate austamise piiresse. Palun järgmisena nüüd Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Teadusmaailmas on selge, et kui mingi uuring või analüüs tugineb valedele lähteandmetele, siis see sunnib endas paratamatult kahtlema. Ja kõige halvemal juhul see tõesti tõstetakse kõrvale, diskvalifitseeritakse. Kuid minu küsimus puudutab ikkagi seda sotsio-ökonoomilist mõju. Kas te avaksite natukene põhjalikumalt seda 4,58 miljardit, mis on seal tasuvusanalüüsis kenasti ära märgitud? 

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, suured taristuobjektid toovad tulu, mis otseselt ei ole võimalik riigieelarvesse n-ö rahaliselt laekuma planeerida. Küll aga on ta võit ühiskonnale, võit majandusele. Ja neist nii mõnigi võit on võimalik siis ümber arvutada rahalisse vääringusse. Noh, neist lihtsam, eks ole, on võidetud aeg. Kiired ühendused vaieldamatult toovad olulisi linnu teineteisele lähemale. Teine on liiklusohutus – raudtee on ohutum kui maantee. Ära jäänud fataalsed liiklusõnnetused ja ka rasked liiklusõnnetused on üks meie eesmärk. Kolmas on keskkonnakahjude vähenemine. Need on need võidud, mida on võimalik rahasse ümber arvutada. Siis on ka sellised võidud, mida me rahasse ei arvuta. Seesama, et me teame, et Rail Baltic on positiivne ka teistele majandussektoritele, nii ehitusfaasis, sest me eeldame, et suures osas ehitavad raudteed ja sellega seonduvat taristut Eestis Eesti ettevõtjad, kui ka sellele, et ta avardab võimalusi ettevõtjatele raudtee käikuandmise järel. Seda näitab Euroopa kogemus, et töötleva tööstuse rajamine piirkonda, kus on kiire raudteeühendus, on fakt. Ja samale tööstusele logistikateenuste osutamine, tööstusele komponentide tarnimine on ka kaasnev tulu. Nii et sellest tulenevalt see võit, sotsiaal-majanduslik võit ongi aluseks võetud.

Aseesimees Taavi Rõivas
Järgmisena palun Henn Põlluaas!

Henn Põlluaas
Aitäh! Te ütlesite, et usute Rail Balticusse, paraku tegemist ei ole usuasjaga. Tsiteerin Riigikontrolli seisukohta, mida esitati riigieelarve erikomisjonile ja seal on öeldud. Riigikogule ei ole esitatud eelnõu, mis annaks vastust küsimusele, kui suur kohustus riigile võetakse. Esitatud info on vastuoluline ja ei täida normitehnilisi nõudeid. Erinevad analüüsid on näidanud, et suured infrastruktuuri projektid lähevad oodatust kallimaks ja võtavad aega. Euroopa Kontrollikoja aruanne kinnitab, et projektid lähevad kallimaks. Kallinemise puhul tuleb aru anda sellele, et projekt muutub kallimaks järk-järgult ning seda iga täieneva tööga, mida aktsepteeritakse. Kui hange või ka ehitusleping läheb kallimaks, siis rahastus ei suurene ning riik peab selle riigieelarvest maksumaksja rahast kinni maksma. Mitmeid suuri hankeid ei korralda Eesti, seega tekib küsimus, kellel on õigus kavandatust kallimat hanget heaks kiita? Kas selleks on RB Rail AS, mis asub muuseas Lätis ja allub Läti seadustele, teeb seda Rail Baltic OÜ, MKM või Riigikogu? Kui Riigikogu, siis ...

Aseesimees Taavi Rõivas
Austatud küsija, teie aeg on juba enam kui kümne sekundiga läbi. Aitäh! Palun vastust!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Antud küsimust ega analüüsi ja seda ettepanekut Riigikontrollist on minu teada väga põhjalikult arutanud majanduskomisjon ja majanduskomisjon on jõudnud arusaamisele, et antud ratifitseerimisel peab olema kindlustunne. Et kõik Rail Balticuga seotud kulud on tehtud ainult läbi riigieelarve, mingit kaasfinantseerimise kulu kuskilt mujalt ei tule ja riigieelarve on dokument, mille võtab vastu Riigikogu. See ongi see garantii. Kaasfinantseerimise raha või Eesti omaosalus tuleb riigieelarvest.

Aseesimees Taavi Rõivas
Külliki Kübarsepp.

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Mina lugesin Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi lühivariandist välja, et Eestile tuleb 30 aasta jooksul 4 miljardit eurot kahjumit. Teie väitsite oma tänases vastuses, et Rail Balticuga pakub riik teenust. Riigikontroll on oma erinevates väljaütlemistes öelnud, et tegemist ei ole riikliku teenusega. Näiteks sotsiaalteenustega, mis on riiklikud teenused. Palun, kas te tutvustaksite, et millel põhineb teie seisukoht, et tegemist on riikliku teenusega? Ja millistest seadustest tuleneb, et see on riiklik teenus? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
See, et riigil oleks korralik taristu, mis tagab ettevõtjatele võimaluse tegutsemiseks ja kaubavoogudeks, aga samuti, et oleks hea kiire ühendus, on minu arusaamisel mitte eraettevõtja kohustus, sest meie suhteliselt väikese rahvaarvuga riigis eraettevõtja neid investeeringuid ei teeks. Ja ilma selliste investeeringute tegemiseta me lihtsalt jääme halva ühendusega ääremaaks, kus välisinvestorid ütlevad, et on midagi väga tõsist puudu, mille pärast nad siia ei tule. Ja jälle ma tulen tagasi selle Standard & Poor'si analüüsi juurde, mis ütles, et see, et me oleme otsustamas tegema suuri raudteeinvesteeringuid, aitab meid lähendada oma Põhjamaa naabritele ja kindlasti tagab ka pikaajalise majanduskasvu. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus ei puuduta otseselt tasuvusanalüüsi, küll aga selle teist poolt. Tehes Rail Balticut läbib see trass väga paljude perede kodusid ja maid. Minu küsimus. Nendele peredele avaldab see projekt ka väga tugevat psühhosotsiaalset mõju. Nad jäävad oma maast ilma, nad jäävad oma kodust ilma, aga ka väga pikaajalistest talumaadest, mis on nende esivanematele kuulunud. Mis seisus me sellega praegusel hetkel oleme? Kui paljude perede või maatükkidega on meil lahendamata olukordi? Kas see, millest on räägitud, et raha mida makstakse nendele peredele maa võõrandamise eest, et see ei ole õiglane, kuidas te sellesse suhtute ja kas te peate seda õiglaseks?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Paraku on see tõsi, et kui tehakse uusi taristuobjekte, siis pole selle jaoks ajalooliselt broneeritud trassikoridore. See on niimoodi nii maantee kui ka raudtee puhul. Kui me vaatame paralleelselt näiteks seda, et Pärnu linnast väljasõidule on vaja ka ehitada 2 + 2 maantee, siis ainuüksi sellel lõigul on rohkem peresid kaasatud kui Rail Balticu puhul, kus otseselt trass riivab kahte hoonet. Mida me oleme teinud? Maa-ameti algatusel püüame me viia nende maade võõrandamise sellisele viisile, et maade eest saaks maksta suuremat toetust, see on kokku 650 maatükki, ja et kui trass poolitab ühe omaniku maid, siis see vahetus oleks võimalikult vähe aeganõudev ja mõistlik ning et on võimalik vahetada neid maid kokku ka selle arvel, et antakse poole maa eest, mida teisele poole trassi ei soovita, näiteks osa riigimaast, et oleks ikkagi tulevikus ka krunt ühes tükis ühel pool raudteed. 

Aseesimees Taavi Rõivas
Uno Kaskpeit.

Uno Kaskpeit
Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Mul on paar aastat siin kogemust Riigikogus olemisega ja ma olen aru saanud – ärge võtke seda isiklikult, aga see on üldine –, et kui inimene saab ministriks, siis tekib ministriks saanud inimesel probleeme arusaamisega esitatud küsimuse osas. Teilt küsiti enne väga selgelt, et kust tuleb 280 miljonile kate. Teie hakkasite rääkima, et selle rahaga maanteed ei ehita. Ma tahaksin ikkagi saada sellele küsimusele vastust, mida esitas Madison?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Lugupeetud Uno Kaskpeit! Ma ei võta üldsegi isiklikult, absoluutselt. Ma saan aru, et teie olete vastu ja pole üldse tähtis, mida ma vastan, te olete ikka vastu ja seetõttu ma annan endast parima, aga ei võta isiklikult, kui te ikka vastu jääte, sest see on teie töö ja teie leib. Nüüd küsimus, et kust tuleb raha. Raha tuleb riigieelarvest ja ma püüan teile veel kord öelda, et riigieelarvest on meil võimalik leida raha nii raudteele kui ka maanteele. Ma ise pean väga tähtsaks seda, et me leidsime raha ka olemasoleva raudteevõrgu parendamiseks. Kui siin eelmises arupärimises oli küsimus Tallinn–Tartu suhtes ja öeldi, et Tallinn–Tartusse pidi investeerima, siis sinna ei olnud veel raha leitud. Me leidsime lisainvesteeringutest kiiruse tõstmiseks raha. Nüüd paneme suurusjärku. Kas te olete tähele pannud, et eelmine valitsus tegi otsuse, et Kose–Mäo maantee ehitatakse kaks pluss kahe realiseks. See on 40 kilomeetrit, see maksab Eesti riigile 170 miljonit eurot. 40 kilomeetrit! Ja meie asi oli siis leida riigieelarvest kate. Tõsi, sealt pea iga aasta 20 miljonit on planeeritud kruusateede arvel. Ei ole väga hea lahendus, aga näete, see 40 kilomeetrit 170 miljoni eest oli võimalik ja ma ei näe kedagi protestimas, et Tallinna-Tartu maantee on mahavisatud raha, sest et sealt ei tule isegi mitte nagu taristukasutustasusid, mis raudteelt tulema hakkab. Nii et jah, see, mida me teeme selle jaoks, et oleks vähem õnnetusi, et oleks aegruumiliselt lühem vahemaa, ongi kulukas. Aga me teeme seda nii maanteele, me teeme seda Tartu suunal, me teeme seda Pärnu suunal, me teeme seda isegi Haapsalu suunal. Ja mõistlikult majandades, mitte tehes liiga suuri maksukingitusi, on meil võimalik seda oma eelarves tagada.

Aseesimees Taavi Rõivas
Arno Sild, palun!

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Täna ei ole meil räägitud sellel teemal, et Rail Balticule on tõsine konkurent ka meretransport. Me ju teame, et ega Soomest, kui näiteks kaup tuleb, ega seda kaupa ei hakka keegi Tallinnas ümber laadima. Too läheb meretranspordiga kohe merd mööda ja on võib-olla palju odavam veel kui raudtee- või autotransport. See on ka omamoodi konkurent sellele. Kas nendes arvestustes, igasugustes analüüsides on ka sellega arvestatud? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Jah, aitäh! Nendes arvestustes on sellega arvestatud, et meretransport on ja jääb, ja jääb üheks mõistlikuks viisiks, kuidas kaupa liigutada. Aluseks on võetud viimase kümne aasta kaubavood. Ja tegelikult on sealt selleks kaubavoo mahuks võetud Eesti mõistes ainult 10%, mis läheb raudteele. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Jüri Adams, palun!

Jüri Adams
Kui te nii ilusti ütlesite, et kust tuleb raha, siis mul tuli meelde, et kunagi oli siin Riigikogus Priit Aimla, kelle üks kuulsamaid humoreske oli teemal, et kust tulevad lapsed. Ma ei arva, et see on see küsimus. Küsimus on ikka ilmselt selles, et kui on Euroopa raha, siis tuleb pihta panna. See on nagu see põhimotiiv selles suhtes. Aga teie oponendid nagu ütlevad, et põhimõtteliselt nad ei ole ju selle vastu, kui saab kuskilt võõrast raha ära ajada, isegi kui kahjumlikult. Aga nad tahavad ju tegelikult väljendada seda põhiideed, et nemad oma taskust ei tahaks sellele avantüürile küll ühtegi senti juurde anda. See on see põhivaidlus. Kas ma saan asjast õigesti aru?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Lugupeetud Jüri Adams! Teie teate kindlasti väga palju paremini kui mina, kust tulevad lapsed. Aga nüüd Euroopa rahaprojektidest. Euroopal on TNT teedevõrgu jaoks raha. Kui meie seda ei taha, siis tahavad seda taanlased, sloveenid, sakslased, hollandlased. Kindlasti on Euroopas neid riike, kes hindavad suuri investeeringuid ja see raha ei jää kasutamata. Kui meie seda ei vaja, võtavad selle tänuga vastu teised. 

Aseesimees Taavi Rõivas
Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Palun sõnasoovid. Esimesena palun kõnetooli Igor Gräzini!

Igor Gräzin
Aitäh, härra esimees! Kaheksa minutit ja siis ...

Aseesimees Taavi Rõivas
Palun, kaheksa minutit!

Igor Gräzin
Ma väga vabandan! Aga Rail Balticu loosung väärib kordamist. Rail Balticu loosungi sõnastas Andrus Kivirähk teoses "Rehepapp" leheküljel 4 nii: "Sina sööksid ka sitta, kui tasuta saab." See on see, mille nimel ehitatakse. Ma õiendan faktilise asja. Tõepoolest, Tartu–Tallinna maantee jaoks oli raha ette nähtud, ja see oli ette nähtud eelmise valitsuse poolt. Aga väga kapitaalne vahe oli see, et sellel olid katteallikad. Kontrollige! Eelmine valitsus defitsiiti ei lasknud ja finantsavantüüre ei harrastanud.  Seda peavad ka meie endised oponendid ja tänased tunnistama.
Okei. Rail Baltic tuleb. Mikspärast keegi ei räägi sellest, mis Rail Baltic võtab ära? Ma tahaksin rõhutada: Rail Baltic võtab ära raha kogu ülejäänud infrastruktuurilt, sest isegi täna – te panete tähele, et isegi täna – ei olda võimelised täitma sellist asja, nagu ruumiprogramm 2030 pluss ette näeb, 160 kilomeetrit tunnis, kus ta on. Ja Riia suunas ei kavatsetagi sõita. Õieti. Kustkohast siis tuleb ... Kruusateed aga ka asfaltteed hakkavad lagunema, sest kogu meie tähelepanu – poliitiline tähelepanu, parteid hakkavad võitlema – võidab see partei, kes ütleb, meie saame Rail Balticuga kõige vähem lüpsta. Küsimus sellest, et mitte lüpsta saada, ei teki.
Ma hakkan mõtlema, et vaene Aleksander III, kes keerab ennast praegu hauas ringi. Ta mõtleb, et minu alamate hulgas olid idioodid, kes maksavad raudteele peale. Eesti raudtee rajas von Pahlen, Palmse mõisahärra, aktsiaseltsiga Eesti Raudtee, mis 30 aastat hiljem müüdi riigile vaheltkasuga maha. Kas te kujutate Balti rüütelkonda, kes ootab, et Euroopa meid aitab ja see ja valitsuse subsiidium. Tutkit nad seda subsiidiumi said.
Nüüd, ega ma ei küsinud ilmaasjata selle Ernsti & Youngi kohta. Tähendab, seal, kus nüüd on sihuke, see, mis öeldakse, sihuke sloppy accounting, no sihuke juhuslik nn raamatupidamine – paber sinna-tänna jne. Okei, seda tehakse. Ssiis tekib küsimus, et aga mis motiiv on sellel inimesel ja sellel firmal tegelikult. Seda enam, et Ernst & Young põhjustas otseselt oma käitumisega Lehmani selle asja, see kuulus skeem Repo 105, mille kohta Andrew Cuomo ütles, et kogu see Ernst & Youngi juhatus peaks kinni istuma, aga no see ei läinud päris nii. Niisiis, mis on motiiv? Motiiv. Kas Ernst & Young mõtleb Eesti peale, vaat niisama? Kas Ernst & Young teab, kuidas loojub päike Antslas või kuidas näeb välja Tamula järv? Kas ta teab, mis laulu on kirjutanud Wulff-Õis? Seda ei tea ei Ernst ega Young ega isegi prokurör, kes tahtis nad asja eest kinni panna. Seda teame meie, aga mitte Ernst & Young. Ja pange tähele, me uurisime ekspertide käest, eks ole, Ernst & Young ... AECOM, see on muidugi ka kinniminemise äärel – huvitav, väga kriminaalne seltskond on seal.
Aga huvitav, et ekspertide hulgas ei ole näiteks kumbagi Lotmani, ei looduskaitsjat ega semiootikut, ei ole Valdur Mikitat. Sellepärast, et nad ei mõtle selle üle, et nemad need suured Euroopa eksperdid ja kõik need, kelle jaoks meie ei saa mitte millestki ju aru, aga nad sõidavad üle meie maast. Tähendab, meie Eesti kõlab neile ja kõlbab neile küll – üle sõitmiseks. Aga me ei ole väärilised partnerid, et meiega viisakalt rääkida.
Täna oli üks väga pull moment Maaeluministeeriumis. Tuli – ma ütlen kohe – see, kes Rail Balticuga kogu aeg käib, Kristjan Kaunissaar. Mul on siin isegi see paber. No siin on jälle kõik nii, nagu see on. Aga seal oli üks väga huvitav skeem – projekti elluviijad ja kasusaajad. Näete, siin on öeldud "kasusaajad", väikselt. Kasusaajatena on näidatud Eesti, Läti ja Leedu majandusministeerium. Punkt. Ma lasen selle ringi käia. Rohkem kasusaajaid ei ole.
Küsimus on teiste sõnadega nüüd siis nii. Kui moodsat sõna kasutada, siis "sünergia". Aga kui kasutada lihtsat sõna, siis lihtne sõna on "kodumaa". Mitte sünergia, vaid kodumaa. Ja kui me kodumaast tõmbame nende jaoks läbi, kolme ministeeriumi jaoks ja Euroopa Liidu jaoks, tõmbame läbi vaat niisuguse projekti ja laseme kogu ülejäänud Eesti – sellesama Antsla, Pokka, Ülenurme, jumalukne, Tabivere – lihtsalt niisama alla minna. Ja kui meie lapsed ärkavad selles meeletus rahalises võlas, mis, muide, nagu siin öeldi, diskonteeritkse. See on ühesõnaga üks varguse teine nimetus ja diskonto Ernst & Youngi tähenduses ei ole aus asi, mida New-Yorgi prokurör ka tõestas. Kui me ärkame selle meeletu võlaga, siis kas me saame täna õhtul rahulikult magama minna ja ütleme, et me oleme oma lastele, noortele – siin kulupeadest räägiti –, kas me oleme neile üldse Eesti alles jätnud või ei ole seda mitte? Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Järgmisena palun Martin Helme! Minu vabandus Martin Helme ees, kes tegelikult oleks pidanud arupärijate esindajana esimesena sõna saama. Palun! Palun, kolm minutit lisaaega!

Martin Helme
Vabandus vastu võetud, juhtub ikka! Tahaks ära klaarida ka selle väikese ägestumise, mis siin vahepeal oli. Ma pean ütlema, et Kadri Simson ministrina on väga heas vormis, näeb väga hea välja, me oleme kõik väga tänulikud selle üle, et ta meiega siin vestleb õhtusel kellaajal. Aga ma ei saa nõus olla sellega, mida ta siit puldist rääkis sellegipoolest. Ei me ei ole põhimõtteliselt kõigele vastu, me ei ole põhimõtteliselt kõige mitteuskujad, lihtsalt see jutt on niivõrd ebaveenev, mis siit puldist tuli. Kui me kuuleme, et me ehitame Leetu raudtee, mis muide sealsamas Leedu piiril lõpebki, ja sellega me saame ühenduse oma põhjanaabriga, siis see lihtsalt ei ole tõsine jutt. Kui me kuuleme, et Rail Balticut on vaja sellepärast, et see on kiire ühendus Euroopaga, ja me kõik teame, jättes kõrvale asjaolu, et ka Eesti ja Läti on Euroopa, siis me kõik teame, et ta ei jõua kaugemale Leedu–Poola piirist, siis see ei ole tõsine jutt. Kui me kuuleme seda, et Rail Baltic on kasumlik, majanduslikult kasumlik, sellepärast et heitgaasid vähenevad, ja siis me saame teada, et need heitgaasid, mis on kasumlikkuse arvutamiseks välja mõeldud, kuuluvad 90-ndate normidesse ja tänaseks päevaks on 25 korda karmimad normid, nii et selle parameetri alusel ei saa kasumit kätte
Ernst & Youngist, siis see ei ole tõsiselt võetav jutt. Kui me kuuleme, et liiklushukkunute vähenemine, mis peaks toimuma umbes sellises koguses, et meil hakkab poole võrra vähem surema inimesi teedel igal aastal, ongi selle kasumlikkuse mõõdupuu, siis see ka ei ole tõsine jutt. See raudtee ei vähenda nii palju meil liiklussurmasid ja see on puhas spekulatsioon. Me teame, et mujal Euroopas ei ole kaup kolinud maanteedelt raudteedele, lihtsalt ei ole. Ja Ernst & Young ka ei suuda seda meile kuidagi muudmoodi ära tõestada, kui lihtsalt lootes, et nii juhtub. Kui me räägime sellest, et kasumlikkus tuleb sellega, et kunagi võib-olla ehk soomlased ka liituvad projektiga – no ei liitu, ei paista, seda ei paista. Me ei saa vastust küsimusele, kust raha tuleb. See oli niivõrd armas: raha tuleb eelarvest. Tõesti või? Raha tuleb eelarvest! Aga kust ta eelarvesse saab? No seda enam vasakpoolsed ei tea, tuleb lihtsalt eelarvest. Nii nagu raha tuli eelarvest ja läks Estonian Airile, nii nagu raha tuli eelarvest ja läks Saaremaa praamidele. Raha tulebki eelarvest, ainult et selle jaoks, et ta sinna eelarvesse saaks, siis on meil vaja suhkrumakse, siis on meil vaja teedemakse ja automakse ja mis kõiki neid makse meil siin küsitakse, pakendiaktsiisi ja muid asju. Et raha tuleb eelarvest.
Kui me räägime sellest, et kuidas see suurepärane väljend oli – aegruumi mõistes inimesed võidavad. Ühesõnaga liiklemine hakkab kiirem olema, siis aegruumi mõistes on oluliselt kiirem istuda lennuki peale, sõita 25 või 30 euroga Tallinnast Berliini. Iial-iial, mitte iial ei hakka olema Rail Balticu raudtee pilet odavam kui on lennukipilet praegu Tallinnast Kesk-Euroopasse. Ja kui me kuuleme, et Rail Baltic hakkab raha tagasi saama selle võrra, et kaubavedajad ja reisjate vedajad maksavad selle eest, siis, kallid inimesed, reisijate vedamise eest maksab riik dotatsiooni ehk tõstab raha ühest taskust teise, aga pole viga, raha tuleb eelarvest. Nii et kui me küsime ma ei tea kui mitmendat korda, et kas teil on raske öelda, et puhtalt majandusliku arvutuse mõttes on see projekt miljardikahjumi projekt ja kõik, mis sinna juurde räägitakse, on pula-mula, see n-ö sotsiaal-majanduslik kasu, see, et meil on linnukesed ja siilid saavad turvalisemalt liikuda, et vähem saastame, kusjuures me kõik teame, et need argumendid on tegelikult välja mõeldud. Kui me räägime sellest, et kuuendal aastal hakkab ta ennast ise tagasi teenima, sellepärast et meil hakkab rohkem inimesi liikuma mööda Rail Balticut, kui liigub praegu Peterburi ja Helsingi vahel, mis on oluliselt rahvarohkemad linnad, kui on sellel trassil olevad linnad. Et need kaubavood, mis praegu ei saa liikuda millegipärast meie olemasolevatel kahel põhja- ja lõunasuunalisel trassil, need kaubavood järsku ministeeriumi sellise võlukepikesega viibutuse järel ilmuvad välja kuuendal aastal pärast raudtee avamist ja hakkavad seda raudteed kasumlikuks tegema. Andke andeks! Meie erakond oli põhimõtteliselt Rail Balticu projekti pooldaja senikaua, kuni me nägime seda projekti päriselt, ja siis me muutusime kategooriliseks, absoluutseks vastaseks sellele projektile. Sest nii nagu Igor Gräzin ütles, et ei võta seda raha, nagu Kadri Simson ütles, et näe, sloveenlased ja kes kõik, bulgaarlased tahavad seda raha. Las teised kilplased võtavad ja maksavad ennast vaeseks ja lolliks, ärme võtame seda raha, sest et meil ei ole nii palju raha riigis, et seda raha vastu võtta ja pärast üleval pidada seda kraami, mis me selle rahaga oleme kokku keeranud siin. Rääkimata sellest lisaaspektist, mida siin on toodud välja looduskaitsega seoses, inimeste eraomandi lammutamisega seoses. Kogu selle projekti iga-aastase ülalpidamisega seoses, mis võtab raha ära ja millest me rääkisime eelmise arupärimise punkti all, mis võtab raha ära nii muu rongiliikluse doteerimiselt, laevaliikluse doteerimiselt, bussiliikluse doteerimiselt, mis võtab raha ära maanteeliikluse edendamiselt, sest kui meile siin tuuakse jälle näiteid, et selle rahaga, mis me paneme Rail Balticu alla, selle rahaga me Tallinna–Tartu maanteed valmis ei ehita. Aga kui me Euroopa Liidult küsiksime ka 75 või 85% Tallinna–Tartu maantee ehitamiseks, fondid on olemas, tahaks, siis saaks. Vähemalt võiks küsida ju. Siis oleks need numbrid hoopis teised. Selle rahaga, millega ehitatakse Rail Baltic valmis, kui me selle summa kokku lööme, me võime kõik oma neli peamist maanteed valmis ehitada neljarealiseks igas otsas kuni piirini välja. Seda arvutust meile siin ei tooda.
Sellepärast ma pean veel kord ütlema, kogu lugupidamise juures. See jutt, mida ma siit kuulsin, on lihtsalt nii piinlik, see Ernst & Youngi uuring on lihtsalt nii piinlik, et sellega võib ju inimesi, kes mitte millestki mitte midagi aru ei saa ja kellele on võimalik esitleda mingisuguseid ilusaid klantsvideosid mööda ilusat raudteed läbi looduse tuhisevast, noolena kihutavast rongist, võib-olla neid inimesi on võimalik veenda sellega. Inimesi, kellel on mõtlemisvõime, lugemisvõime, arvutamisvõime, ei ole võimalik Rail Balticu projekti pooldajateks teha, välja arvatud kui meile kõigile antakse selja ja sülega isiklikku kasu selle eest. Aga meie arvame, et üldiselt kogu ühiskonda silmas pidades, avalikku huvi silmas pidades on see katastroofi projekt. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Järgmisena palun Mart Helme!

Mart Helme
Lugupeetud eesistuja! Ma saan aru muidugi, proua minister, et ega meie jutt on ju mõttetu jura siin. Teil on väga tähtis asi seal nutitelefonis ajada ja meie jutt segab võib-olla teid äärmisel juhul. Vabandust siis, et me segame teid teie tähtsa ministriameti juures! Aga siiski, teate mis ma mõtlesin seal oma tagasihoidliku rahvasaadiku tooli peal istudes? Ma mõtlesin seda, kuidas ehitati Ameerikas raudteid. Ja kuidas need raudteed läksid läbi indiaanlaste maade ja kuidas indiaanlastelt saadi vanade püssiloksude, viskitünnide ja tekkide eest suured larakad maad, et raudteed ehitada. Ja kuidas need raudteed hävitasid need indiaanihõimud, kes purjuspäi, oma tarkade juhtide, pealike kokkulepete kohaselt oma maavaldused raudtee ehitamiseks ära andsid.
Jaa, loomulikult, progressi ei ole võimalik peatada ja Ameerika ida- ja läänerannik tuli raudteedega ühendada. Aga, vabandust, meie ei ole Metsik Lääs. Me oleme Eesti Vabariik, me oleme Eesti rahvas, kes on siin elanud mõnedel andmetel esivanemate kaudu juba 10 000 aastat. See on meie maa. Ja me näeme praegu, kuidas meie oma juhid, ministrid ja ministeeriumide kõrgemad ametnikud, käituvad meiega nagu valged kaupmehed purjus indiaanipealikega.
Proua minister! Me ei ole purjus indiaanipealikud, me näeme ja oskame lugeda. Me oskame lugeda analüüse, mis ei ole ainult Ernst & Youngi analüüsid, vaid ka muud analüüsid. Me oskame 2 + 2 kokku panna ja ei arva, et see on 5, vaid teame kindlalt, et see on 4. Palun, kui te vastate arupärimistele, ärge pidage meid lollakateks! Me ei ole lollakad, me saame väga hästi aru. Üks arvutus, muide, näitab, et kui kõik see materjal, mis läheb Rail Balticu trassi peale, veoautode peale panna ja veoautod ritta rivistada, siis ulatub see siit Riigikogu eest Lõuna-Aafrikasse. See on meeletu materjalikogus, mis läheb selle hiidprojekti peale. See on laostav Eesti rahvale. Me ehitame selle raudtee ja siis me hakkame ostma kuskilt Soomest, Venemaalt kruusa, liiva, killustikku, sest me oleme oma varud ammendanud. Aga see on see, mille kohta te ütlesite, et oma materjalidest me ehitame. Ehitamegi oma materjalidest. Teate, ihne maksab topelt, ja me oleme need ihned, kes selle näruse euroraha nimel hakkame peale maksma põlvkond põlvkonna järel.
Muide, meil tekkis siinsamas selle arupärimise vastuseid kuulates mõte. Me võtame välja kinnistusraamatutest kõik kinnistutehingud, mis on tehtud selle kavandatava trassi peale, ja vaatame, kas nende hulgas on poliitikuid, nende sugulasi, sugulaste lellepoegi, lehma lellepoegi jne. Äkki on? Äkki on siin taga kellegi väga madal, alatu isiklik kasu? Võib-olla ei ole. Võib-olla me oleme paranoilised, aga me mõtleme, et asi tasub natuke uurimist, sest miski uss peab siin sees olema. Kui täiesti ilmselgelt meile hambasse puhumine teatud ringkondi nagu arust ära ajab, siis miski uss peab siin olema.
Eks see on muidugi ka omamoodi ju väga kujukas, kuidas kogu seda projekti on meile müüdud. Algul pidi olema selline klantspilt sellest, kuidas me kiiresti Berliini sõidame. Kui selgus, et reisijate voogusid ei tule, lihtsalt ei ole kuskilt tulemas, siis hakati rääkima kaubavoogudest. Siis selgus, et ka kaubavoogusid ei tule. Mul oleks küsimus Tiit Vähile, kellest ma üldiselt ärimehena väga lugu pean. Aga kulla Tiit, kui see on nii hea projekt, kas sa paned oma raha ka sinna sisse? Me kuulsime ...
Paluks lisaaega!

Aseesimees Taavi Rõivas
Palun, kolm minutit lisaaega!

Mart Helme
... proua ministri käest, et selliseid projekte erainvestorid ei finantseeri. No miks nad ei finantseeri, kui see nii kasulik on? Mina küll finantseeriks, kui ma paneks sinna euro sisse ja saaksin kolm vastu. Ma arvan, et see oleks päris hea. Aga millegipärast nad ei finantseeri, ei taha kampa lüüa. Järelikult nemad on täpselt samuti neid analüüse lugenud ja väga selgelt aru saanud – siit võib lüpsta, aga ainult siis, kui sa ise oma vahendeid sisse ei pane. Ja las olla Eesti riigi maksumaksja see lollike, see loll indiaanlane, kes laseb ennast viskipudeli ja vana püssiloksuga ära osta! Las tema paneb raha likku, küll meie siis selle raudtee peal sõitma hakkame ja siit oma kasumi välja võtame, sest meie investeerinud ju ei ole.
Nõnda, ega siin rohkem pikemalt rääkida ei ole. Kõik on tegelikult sõnadetagi selge: meile lihtsalt puhutakse hambasse. Miks meie oma juhid, kes peaksid, hambad ristis, seisma meie rahva kasude eest, meie riigi tugevnemise eest, meie julgeoleku eest, seda teevad? Ei oska ütelda. Aga fakt on see, et kala mädaneb ja sedakorda väga selgelt peast. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Järgmisena palun sõnavõtt kohapealt, Jüri Adams!

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Siin keegi tõstatas küsimuse, et kas need Ernst & Young ja kõik, kes nende nimede all on, on äkki rumalad inimesed. Ma arvan, et nad ei ole rumalad inimesed. Hulga tõenäolisem on see, et nad on nihukesed tublid töömehed – tublid tükitöölised, kellele on ette antud kaup, ülesanne, mida nad teevad, ja tasu, mida nad selle eest saavad. Kui nende puhul midagi kahtlustada, siis tõenäoliselt seda, et nad ei ole oma arvamuste andmises kuigi erapooletud, ja et tõenäoliselt siin on praegusel hetkel mõnes mõttes piinlik olukord, et on vahetunud valitsus. Uus valitsus jätkab eelmise valitsuse programmi, aga ei ole pööranud tähelepanu sellele, et viimase umbes 12 aasta jooksul on välja töötatud teatud niisugune, ma ütleksin, kaja, nihukene tehniline meetod inimestest, kes omakasupüüdlikel huvidel iga kord, kui valitsus ütleb, et me tahame midagi teha, vastavad: jah, tark valitsus, just seda asja ongi vaja teha, ja küll on hea, et sa meile maksad selle arvamuse eest! 

Aseesimees Taavi Rõivas
Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kas minister soovib lõppsõna? Ei soovi. Sel juhul lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

8. 20:18 Vaba mikrofon

Aseesimees Taavi Rõivas
Nüüd, head kolleegid, on meil kõigil hea võimalus osaleda vabas mikrofonis. Vaba mikrofon. Esimesena palun kõnetooli Jüri Adamsi!

Jüri Adams
Härra istungi juhataja! Neljapäeval oli meil siin päevakorrapunkt, kus Riigikohtu esimees Priit Pikamäe kandis ette oma aastaülevaate kohtuvaldkonnas toimuvast, ja mul oli võimalus siis fraktsiooni nimel sõna võtta. Ma tahtsin rääkida veel ühest asjast, mis mul parasjagu sinna kaheksasse minutisse ei mahtunud, nii et ma praegu lõpetaksin selle neljapäevase kõne.
Ma jõudsin sellele kohale, kus ma tahtsin rääkida vangidega seoses veel kahest omavahel seotud asjast või kolmest omavahel seotud asjast. Täpsemalt, need on küsimused hariduse saamise võimalusest Eesti vanglates ja teine aspekt on interneti kasutamise võimalused Eesti vanglates. Härra Pikamäe ei kandnud meile siin ette seda, mida ta on rääkinud päris palju muudel kohtumistel, nimelt seda, et viimaste aastate üks kõige häirivamaid nähtusi Eesti kohtutes on see, et Eestis on kujunenud välja terve rida vange, kes lõbustavad ennast sellega, et nad pidevalt saadavad kohtutesse mitmesuguseid kaebusi, mida kohtutel ei ole võimalik niisama tagasi lükata ja neid peab eraldi arutama. Ma võin praegu eksida, aga minu arvates see aastane kaebuste arv – selliste tühjade ja mittevajalike kaebuste arv – on umbes 300 ringis. See tähendab seda, et umbes üks kaebus päeva kohta Eestis tuleb.
Kui me hakkame mõtlema, mispärast need kaebuseid tehakse, siis üks vastus on kahtlemata sellest, et nendel inimestel on üsna igav ja neil ei ole piisavalt mõistlikku rakendust. Meil on alati olnud probleeme mitte niivõrd sellega, et puuduva keskkoolihariduse klasside lõpetamine oleks võimatu. See on üldiselt võimalik. Aga küsimus on selles, kas saab kõrgharidust omandada vanglas ja kas saab igasuguse muu hariduseasjaga tegeleda.
Teine aspekt, interneti kasutamine on Eestis vangidele praegusel hetkel viidud miinimumini. Seda on tehtud üsna niisugusel primitiivsel moel, nimelt on kehtestatud teatud nimekiri interneti kodulehekülgedest, mida vangid võivad vaadata ja mida ei või vaadata. Kunagi oli see palju vabam, aga loomulikult internetivabadus toob kaasa ka vangide puhul mitmesugused kuritarvitamise uued võimalused. Ometi on need kolm asja omavahel päris tõsiselt seotud ja Eestis on praegu tasakaal nendes küsimustes kohalt ära.
Nii et lõpetuseks mina kutsuks üles Riigikogu õiguskomisjoni, kelle traditsiooniline töövaldkond see on, võtma need küsimused uuesti kompleksselt arutuse alla. Kuidas peaks olema Eestis vanglates korraldatud interneti kasutamise võimalus? Kuidas on hariduse kasutamise võimalused ja kuidas mõttetute, aga juriidiliselt perfektsete kaebusi tootvate vangide energiat oleks võimalik kuidagi paremini rakendada? Ma arvan, et interneti kasutamise mõistlikud lahendused ei saa tõenäoliselt olla mingite üldreeglite kehtestamises, mis on õiged kõigile või ühtemoodi. Pigem on tõenäoliselt vaja siin mingisugust paindlikku ja individualiseeritud lähenemist. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Taavi Rõivas
Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Aitäh kõigile! Sellega on meie tänane istung lõppenud. Kohtumiseni homme! 

Istungi lõpp kell 20.23.