15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame täiskogu V istungjärgu 17. töönädala esmaspäevast istungit. 

1. 15:02 Riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe ametivanne

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Seoses Riigikogu liikme Liisa-Ly Pakosta tagasiastumisega asus 2. juunil Riigikogu liikmeks Tarmo Kruusimäe. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande. Palun, Tarmo Kruusimäe!

Tarmo Kruusimäe
Head Riigikogu liikmed! Austatud Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

2. 15:03 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Kellel on soovi anda üle eelnõusid või arupärimisi? Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Palju õnne ka Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt uuele ametikaaslasele! Teatavasti on koolieelse lasteasutuse seaduses § 27, mis määratleb, kui palju saab olla lasteaia kohamaks, mis hetkel, tänasel päeval on kuni 20% miinimumpalga alammäärast. Õnneks, ühest küljest positiivsena, on alampalgamäär igal aastal tõusnud. Käesoleval aastal on see 430 eurot, järgmisel aastal 470 eurot. Kuid samas, sellega seotuna tõuseb automaatselt ka lasteaiakohamaks, mis näiteks Tartu linnas on praegu 15% alampalgamäärast, Tallinnas 12,2%, samal ajal kui Paides ainult 7,5%. Tulenevalt ebavõrdsest olukorrast regiooniti üle Eesti ja samas seotud kuluga, mis tuleb lapsevanematel igal juhul teha, algatab Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon seadusmuudatuse, mille kohaselt ei tohi ületada lasteaia kohamaks üle 10% alampalgamäärast. Alates kolmandast lapsest lasteaiakohamaksu vanemal tasuda ei tuleks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Austatud Riigikogu esimees! Head rahvaesindajad! Palju õnne eestikeelse järjepideva ajakirjanduse 160. aastapäeva puhul! Eesti rahvas on oma ajakirjandust alati uskunud. Eesti Vabaerakonna fraktsiooni seitse liiget lugesid 31. mail ajalehte Postimees ja uskusid ka seal avaldatud teadet. Sellest lähtuvalt esitavad need seitse liiget arupärimise haridus- ja teadusministrile, proua Repsile. Teatavasti on valitsuskoalitsioonil plaanis regionaalpoliitiliselt läheneda Eestimaale. Regionaalpoliitiliselt on haridus- ja teadusminister teinud ettepaneku kolida Tallinnast Tartusse sihtasutuse Arhimedes Noorteagentuur, sulgeda Tallinnas sihtasutuse Eesti Teadusagentuur Tallinna esindus ja kolida ka Tartusse Noorsootöökeskus, aga samal ajal kolida Tartust Tallinnasse haridusministeeriumi töötajaid. Meie küsimused, mida on kuus, puudutavad just meie Haridus- ja Teadusministeeriumi kui kõige teaduspoliitilisema asutuse sellise ulatusliku plaani mõjusid – mõjusid pereelule, mõjusid töökorraldusele jne. Põhiline küsimus on: mis sellest kõigest on kasu Eesti teadusele ja haridusele? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kodu- ja töökorra seaduse järgi käitume nendega edasi. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 88 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! Päevakorra kinnitamise juures on kaks täpsustust. Kõigepealt, kokkuleppel arupärijate esitajatega on riigihalduse minister Mihhail Korb teinud ettepaneku täiendada tänast päevakorda teise punktiga, mis on 3. mail esitatud arupärimine omavalitsuste rolli kohta elanikkonna kaitses. Sellega, paistab, on kõik nõus. Ja majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 18. päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu 264 teine lugemine. Kas selle kohta on arvamusi? Martin Helme, kas selle ettepaneku kohta on arvamus?

Martin Helme
Ei, palun vabandust! Ma tahtsin selle arupärimise kohta küsida. Kas mul on õigesti meeles, et see on meie fraktsiooni arupärimine?

Esimees Eiki Nestor
See arupärimine on esitatud Ain Lutsepa, Monika Haukanõmme, Artur Talviku, Andres Ammase, Külliki Kübarsepa, Krista Aru ja Andres Herkeli poolt. Nüüd on küsimus, mis on "meie". Ju ei ole teie. Esimese märkusega on kõik nõus. Teise ettepanekuga ilmselt ka.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 91 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

3. 15:09 Arupärimine kakskeelsuse kohta ministeeriumi ametlikus teavituskampaanias (nr 361)

Esimees Eiki Nestor
Alustame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Kõigepealt arupärimine, mille on esitanud Riigikogu liikmed Henn Põlluaas, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru ja Arno Sild. Arupärijate nimel Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Mul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel au esitada arupärimine, mis on suunatud maaeluminister härra Tarmo Tammele. See on kantud sügavast murest eesti keele positsiooni pärast Eestis. Kuigi alates 1999. aastast peame me regulaarselt emakeelepäeva ja räägime eesti keele tähtsusest ja tema positsiooni säilitamisest, siis tegelikult reaalsus on hoopis teine. Paljudes kohtades üle Eesti ja üha enam Tallinnas on meil raske eesti keelega hakkama saama. Internetti avades tulevad meile vastu venekeelsed reklaamid ja mitte ainult seal, vaid ka linnapildis. Ministeeriumid ja muud asutused, nendes on võimalik rõõmsasti vene keeles hakkama saada eesti keelt oskamata. Ka kohtutes tänu uuele vasakvalitsusele võib juba teistes keeltes asju ajada. See on selline laiem taust, aga konkreetselt tahame maaeluministrilt küsida kakskeelsuse kohta ministeeriumi ametlikus teavituskampaanias.
Nimelt, seoses 29. aprillil toimunud Eesti avatud kalasadamate päevaga saatis Maaeluministeerium laiali venekeelsed pressiteated. Meil ongi neli küsimust. Miks Maaeluministeerium kui Eesti Vabariigi valitsusasutus, kus ametlik asjaajamiskeel on eesti keel, saadab Eesti meediale, avalikkusele välja venekeelseid pressiteateid? Miks peab Maaeluministeerium adressaatide eesti keele oskust nii napiks, et viimased ei saa aru isegi paarilauselisest pressiteatest? Kuidas aitab ministeeriumi selline käitumine kaasa ühiskonna riigikeele oskuse parandamisele ja Eesti riigi ning keele maine tõstmisele? Ja kas Keskerakonna poolt juhitud Maaeluministeerium ajab varjatud kakskeelsuse poliitikat, et meelitada venekeelseid valijaid kohalike omavalitsuste valimiste eel enda poolt hääletama? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Arupärimisele vastab maaeluminister Tarmo Tamm. Palun!

Maaeluminister Tarmo Tamm
Väga austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tänan arupärijaid arupärimise esitamise eest! Tänan ka selle eest, et te küsimused ette lugesite, sest mul on sedavõrd lihtsam.
Esimese küsimuse vastus. Eesti riigiasutuste ametlik asjaajamiskeel on eesti keel. Ka pressiteated saadetakse välja enamasti eesti keeles ja kui selleks on vajadust, siis ka inglise või vene keeles. Riigiasutuse info peab jõudma võimalikult tõhusalt riigis elavate inimesteni. See on igasuguse riigipoolse teavitustegevuse mõte. Seepärast on paljude riigiasutuste veebilehed kolmes keeles, näiteks Riigikogu, Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Maksuamet jt. Ka pressiteateid teevad riigiasutustest näiteks Riigikogu, Vabariigi Valitsus, ministeeriumid vastavalt vajadusele kolmes keeles, ja nii juba aastaid. Ka kõikidel suurematel Eesti meediagruppidel on oma venekeelsed toimetused ja väljanded, näiteks olgu siinkohal toodud Postimees, Rus.Postimees.ee, Delfi Rus.Delfi.ee ja Rahvusringhäälingu telekanal ETV+, mida teatavasti rahastatakse maksumaksjate raha eest ja mis on avalik vene kanal.
Punkt kaks, Maaeluministeerium peab lugu kõikidest ajakirjanikest ega arva, et nende eesti keele oskus on napp. Pressiteate tegemine inglise või vene keeles aitab vajaduse korral kaasa informatsiooni kiiremale levikule.
Küsimus nr 3. Nagu juba mainitud, on riigipoolse teavitustegevuse mõte võimalikult tõhusalt riigis elavate inimesteni jõuda, sh eestikeelset meediat mittetarbivate inimesteni. Maaeluministeeriumil on üldiselt hea tava saata välja venekeelsetele ajakirjanikele pressiteated eesti keeles ning sellele lisaks vajadusel venekeelse tõlkega.
Ja küsimus nr 4. Maaeluministeerium ei aja varjatud kakskeelsuse poliitikat. Maaeluministeeriumi esiletoomine antud kontekstis pole asjakohane. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ministrile. Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Te olete kõige küll kõige napisõnalisem minister, keda mul on arupärimisel õnnestunud näha. Aga mõned asjad jäid väga kõrva kriipima. Üks asi on see, kes otsustab selle vajaduse, vastavalt vajadusele. Ja teine asi on see, et kumba te siis ikkagi olulisemaks peate. Kas seda, et Eesti riik oleks eestikeelne ja et ametiasutused, ettevõtted, ajakirjanikud seda aktsepteerikisd, iga päev kasutaksid eesti keelt, et eesti keele positsioon oleks kõigutamatu, või peate te vajalikuks mõne oma ministeeriumi pressiteate viimist siis, ma ei tea, millise siht- või huvigrupini võõrkeeles? Me ei räägi ju tegelikult enam kakskeelsusest. Te isegi juhtiste tähelepanu sellele, et meil on juba Eestis kolmkeelsus – inglise, vene ja siis alles eesti keel. Kas te ei leia, et valitsusasutused peavad seda kõrgemat standardit näitama, eeskuju andma ja ka nõudlikkust esitama ja asju ajama eesti keeles ainult?

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh küsimuse eest! Tänan komplimendi eest, et ma väga lühidalt ja konkreetselt suudan vastata! Loba ajada ei ole mulle kunagi meeldinud. Aga teie küsimusele vastust andes, siis alustaks õige Riigikogust pihta. Seadusandlik kogu, informatsioon läheb välja nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Ja kes selle valiku teeb? Meil on ministeeriumis avalike suhete osakond ja ma ausalt öeldes, kui ma teile tunnistan, siis ma sain sellest pressiteatest teada peale seda, kui see arupärimine oli minu lauani jõudnud. Kui te arvate, et minister korrastab n-ö pressiteate väljastamist või millises keeles, siis ma arvan, et te ei ole õigel teel. Aga Vabariigi Valitsus, Riigikogu – kui siit hakkab see asi pihta, siis ma arvan, et ministeeriumideni jõuab see täpselt samamoodi. 

Esimees Eiki Nestor
Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh! Lugupeetud minister! Te saate ministri ametist ilmselt mõnevõrra valesti aru, kui te ütlete, et ministri asi ei ole olla teadlik sellest, mis keeles ja mis pressiteated välja lähevad. Ma olen muide teie ministeeriumis töötanud – sel ajal, kui see oli veel Põllumajandusministeerium – ja tean väga hästi, et seal olid igapäevased koosolekud, kus olid ka pressiesindajad ja pressi inimesed kohal. Seal lepiti kokku, mis kuskile välja läheb ja kes millega tegeleb. Nii et kui teie seda poliitilist juhtimist ja selle poliitilise juhtimise nõuet ei täida, siis on teil lünk teie ametialases tegevuses, seda esiteks. Teiseks, meie põhiseadus sätestab täiesti ühemõtteliselt, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. See, et meil on mitmekeelsed koduleheküljed, asutustel, kust on võimalik asutuste kohta informatsiooni saada, on teine küsimus. Ka keeleseadus ütleb, et Eestis aetakse asju eesti keeles. Kas te ei leia, et te rikute nii põhiseadust kui ka keeleseadust? 

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Eks erinevad ministrid käituvad ka ministeeriumis eraldi. Ausalt, ma ei ole viinud seda asja selleni, et ma kooskõlastan nüüd neid pressiteateid, mis välja lähevad, mis keeles need välja antakse. Siis ma võiks asuda nende inimeste asemele ja nende töö siis täielikult ära võtta. Neid pressiteateid tehakse ka ju Riigikogus, neid tehakse Vabariigi Valitsuses, neid tehakse enamikus ministeeriumides. Et nüüd Maaeluministeerium ühe korra tegi selle pressiteate sellisel juhul, kui tegemist oli avatud kalasadamate päevaga – ja nagu teada, siis väga palju on kalandusega, selle Peipsi järve ja mereäärsete aladega seotud ka venekeelset elanikkonda –, et neid paremini teavitada, siis ma ei arva, et see oleks kuidagi keeleseadusega vastuolus ja et me nüüd sellega hakkaks ellu viima kakskeelsust. Erinevad ministrid käituvadki erinevalt. Ma arvan, et mina ei kooskõlasta neid pressiteateid, mis keeles neid välja anda. Aga ma tunnistan ausalt, et ma sain sellest venekeelsest pressiteatest siis teada, kui te esitasite selle arupärimise. Ma tänan teid selle arupärimise eest! 

Esimees Eiki Nestor
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Väga kurb, kui minister räägib, et tal ei ole aimugi, mis ta ministeeriumis toimub. Aga riigikeel on eesti keel ja Eestis on asjaajamiskeel ametlikult eesti keel. Mis puutub siia see, et meil on olemas ka teatud meediaväljaandeid vene keeles? Kui teie ja teie juhitud ministeerium ei pea eesti keele positsiooni säilimist ja tugevdamist üldsegi oluliseks, kas see ongi teie eesmärk laiendada sellist suhtumist ka mujale, ka teistesse ministeeriumidesse, sest vastupidiselt teie väitele ei ole mitmekeelsed kodulehed sugugi kõikides ministeeriumides. Aitäh!

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Vaevalt et ma nii mõjukas minister olen ja nii mõjukas ministeerium, et ma laiendaksin oma tegevust ka teistele ministeeriumidele. See on küll asjatu kompliment – ma arvan, et seda mõju ma kindlasti ei oma. Aga härra Põlluaas, alustaks pihta Riigikogust, mille liige te olete, ja võtaks siit kõik need venekeelsed teated maha, kui te leiate, et need on liigsed, et neist vene rahvusest inimesi ei peaks teavitama. Kui te siit pihta hakkate ja Vabariigi Valitsus pihta hakkab, küll ta jõuab siis ka ministeeriumideni. Ja ühe pressiteate pärast arvata, et me hakkame Eestis kakskeelsust ellu viima, siis ma ausalt öeldes ei saa sellest aru. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit
Aitäh! Suur tänu tähelepanu juhtimise eest! Me võtame selle küsimuse üles kindlasti. Kui ma vaatan praegust valitsust, siis jätkub hästi tublisti meil see pagulaspoliitika. Kas siis nüüd – nagu ma teist aru saan – võib varsti, poole aasta pärast oodata ka araabiakeelsete teadete või informatsiooni väljaandmist ministeeriumist? 

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Ma ei tea, mida te pagulaspoliitika all silmas peate. Ma tean, et pagulastele eriti ei meeldi Eestis elada, see arv, kes siia elama on jäänud, on hirmväike. Pigem me peaksime muret tundma selle pärast, miks need inimesed ei taha Eestis elada, mitte selle pärast, et neid siin palju on. Kui teil on andmeid, et Eestis on väga palju pagulasi, siis ma neid andmeid ei ole kuulnud. Ma ei tea, mida see uus valitsus teistmoodi teeb pagulaspoliitikas. Ma ei tea, et me oleks mingid täiendavad stiimulid andnud, et pagulased tuleks siia. Võib-olla see on kõige parem stiimul ja pagulaspoliitika, kui Eesti elu läheb paremaks ja inimesed tahavad siin elada –sotsiaaltoetused tõusevad jne. See on pagulastele kõige tähtsam asi, aga ma arvan, et meil on sinna veel väga pikk tee minna.

Esimees Eiki Nestor
Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud härra minister! Point on selles, et kui ma siia istungile tulin, siis vaatasin,et koridoris Mart Helme, lugupeetud kolleeg, annab intervjuud vene keeles. See on ikka üks kihvt asi! Ma saan aru niiviisi, et peale seda, kui nad andsid selle arupärimise sisse, ta on oma arengus kõvasti edasi läinud, eks ju. Point kaks on see, et täna me saame kolleegidele selgeks teha, et pressiteade ei ole ametlik asjaajamine, sellega ei ole midagi pistmist. Aga küsimus on mul sulle selline, et kas said, mis tahtsid või? Oled nüüd rahul, et oled minister, seisad siin valge särgi ja lipsuga ja pead vastama küsimustele, mis on pitekantroobi mõtlemise tasemel, ja sa ei saa isegi öelda seda tõsist asja, et kiviaeg on ammu möödas, inimesed, vaadake ringi, maailm on veidi muutunud. 

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Ministriks saamisel on üks asi küll, mida ma nüüd kõrvalt vaadates tähele panen, s.o kuidas poliitikud muutuvad. Nad muutuvad üleöö ja nad muutuvad kardinaalselt. Need, kes varem tõstsid nii hoogsalt näiteks makse, nüüd kritiseerivad seda, et tõsteti maksu. Te mäletate, kes tõstsid alkoholiaktsiisi, kütuseaktsiisi üles. Te mäletate, kes jätsid põllumehed üleminekutoetusest ilma, ja nüüd küsitakse saalist, et te peaks vist õppima majandust. Kui need inimesed ei saa aru, et majanduse üks osa ja konkurentsivõime üks osa on ka võrdsed konkurentsitingimused. See on võib-olla kõige suurem asi, kuidas inimesed muutuvad vastavalt olukorrale. Ma arvan ise, et ma olen suutnud vastavalt olukorrale jääda ikka sellekssamaks, kes ma olen, aga seda on muidugi hea kõrvalt vaadata. Aga ministriks saada ei ole minu eluunistus. Te teate isegi, kuidas see juhtus. Aga ma olen alati nõus oma erakonda ja meeskonda aitama, ma loodan, et ma neid alt ei vea. 

Esimees Eiki Nestor
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Aitäh! Hea minister! Kolleeg Mihhail Stalnuhhin peaaegu selle küsimuse küsis juba ära. Ka mina nägin EKRE erakonna esimeest siin enne istungit saali ukse taga venekeelset intervjuud andmas. Ja kui vaadata EKRE n-ö erinevaid artikleid, siis neid on väga palju vene keeles kättesaadavaid. Ehk siis minu küsimus on väga lihtne: kui teie tegite sellesama pressiteate avatud kalasadamate päeva kohta ja teavitasite inimesi, et tulge sinna ja tutvuge nende asjadega, ja EKRE inimesed oma propagandaks teevad täpselt samamoodi venekeelseid artikleid, siis kas tegemist on EKRE poliitikute poolt sellise silmakirjaliku tegevusega? Aitäh!

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Mina tunnistan ausalt, et mina andsin selle intervjuu eesti keeles, ja see reporter, kes minu käest intervjuu võttis, suutis ka väga hästi ja adekvaatse eestikeelse küsimuse esitada. Nii et ei olnud probleemi minu jaoks. Ja ma arvan, et kui ma ei tunne  end mõnes keeles hästi kindlalt, siis ongi tark anda intervjuu oma emakeeles.
Eelmisel nädalal käis ju siin europarlamendi kõrgetasemeline delegatsioon ja delegatsiooni esimees oli Tajani, kes on rahvuselt itaallane, ja õhtul "Aktuaalses kaameras" me vaatasime, tema andis intervjuu itaalia keeles. Keegi ei pannud pahaks, et ta ei andnud seda inglise keeles. Aga eks ma ütlen, et poliitikad muutuvad ja Keskerakonnale heidetakse ette, et erinevatele rahvustele antakse erinevat informatsiooni. Ilmselt EKRE puhul on see täpselt sama, kui te nii ütlete, et niimoodi vene auditooriumile räägitakse vene keeles ja hoopis teistmoodi, ja see on nende valik. See on võimalus, kui inimesed tunnevad keeles ennast hästi tugevalt, aga ma arvan, et eelkõige võiks ikkagi rääkida eesti keeles. Aga kui on vaja inimesi teavitada, siis ma ei näe selles küll midagi kurja ja hullu. Kui inimestele antakse teada, et nad seal osaleks, siis võib-olla sellel üritusel osalemise käigus nad leiavad seal palju eestikeelseid sõpru, kellega nad räägivad eesti keeles, ja see tuleb lõppkokkuvõttes kasuks meile. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Eks ikka seda kohtab siin saalis, et saalis istudes räägitakse ühte juttu ja pärast puldist räägitakse teist juttu. Seda kohtab ikka, kaasa arvatud teie juures on seda esinenud, aga see selleks. Küsimus on ikkagi keele koha peale tagasi minnes. Võib-olla ongi siin suur viga ja me jätkuvalt läheme seda teed, et see rahvas, kes ei ole puhtalt eestikeelne, ei saagi eestikeelseks kuidagi. Ja eesti keelt ei soovita väga õppida ka, kuna kõik on kättesaadav vene keeles. Kas te siin ei näe väikest küsimust? 

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Aga ma arvan, et selleks on ka väga palju maksumaksja ju kaasa aidanud, kui te nii mõtlete. ETV+, kes seda rahastab, Riigikogu venekeelsed teated, valitsuse venekeelsed teated. Kui te need ära lõpetaks, siis räägiks nagu teistsugust juttu. Püüame siit nagu pihta hakata, kui te ütlete, et see on mõjuv põhjus. Ma ütlen, et ei ole võimalik varjata, ei ole ka põhjust varjata, et meil elab nii palju teisest rahvusest inimesi. See, miks nad keelt ei ole ära õppinud, on pikem lugu. Mina olen ka tegelikult seda meelt, et kui me oleksime hakanud 20 aastat tagasi lasteaias või kusagil nooremast peast seda vene keelt (?) nendele, uuele põlvkonnale õpetama, siis ma arvan, et me selle küsimuse ees täna ei oleks. Ma arvan, et see aeg on lihtsalt mööda läinud ja me ei ole seda õigesti rakendanud. Noorest peast tuleb keeli õppida. Tunnistan seda oma pealt ja ma näen ka seda oma sugulaste pealt, kes õpivad näiteks kusagil Euroopas, mitu keelt nad on suutnud ära õppida enne põhikooli või gümnaasiumi lõppu. Seda tuleb kõike teha noorest peast, vanast peast keelt õppida minu meelest ... jah, need on väga tublid inimesed, kes suudavad seda teha.

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Loomulikult, teie vastused on nagu huumorinurga tipptund. Tahaks naerda, aga ei saa, sest te olete minister. Ja see tekitab lihtsalt natuke piinlikkust. Te räägite erinevates auditooriumides ja siin laimate Konservatiivset Rahvaerakonda, kuigi teie enda valitsuse ministrid käivad küll Sputnikule lärmamas 9. mail mingisugusest sõja lõppemisest ja venelaste vabastamisest. Siis te valetate ühele auditoorimidele ühte, ajate teisele teist juttu ja tulete siin rääkima mingisugusest info paremast levikust venekeelsele auditooriumile. Te räägite ETV+-st, mille vaatajaskonnast üle poole on eestlased. Härra Stalnuhhinile vastuseks, kui ta hakkab rääkima siin mingisugusest edasiarengust härra Helme puhul, siis teate, kehtib hea vanasõna, et sööda hunti palju tahad, ikka vaatab metsa poole. Kehtib ka siin saalis see. Pigem on mu küsimus see: kui palju teil seda võimu on seal? Me ei ootagi, et te läheksite kuskile Kaitseministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi ukse taha ja hakkaksite seal käskima-laskma-pooma. Tahate öelda, et teil pole endal mitte mingit otsustusõigust selle üle, mida teie pressiteenistujad välja saadavad ja mis keeles – et te lihtsalt olete, vaatate ja konstateerite fakti, et teevad kolmes keeles. Teil pole mingit võimu või? Milleks te siis minister olete? 

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh hea küsimuse eest! Kindlasti minister vastutab kõige eest, selles võite küll kindel olla. Ja ma ei põikle sellest vastusest kõrvale. Aga ma ütlen, et kõiki inimeste tegevusi iga päev kontrollida, see ei kuulu küll nagu minu sellisesse juhtimisstrateegiasse. Kui ma inimesi ei usalda ja kui keegi on alt vedanud, siis kindlasti nad saavad selle eest vastavalt karistatud jne, aga et ma peaksin kõike igapäevaselt juhtima ... Võib-olla teil on selline juhtimisstrateegia, mida te olete õppinud, et peate kõike kontrollima ja ellu viima, ilma teieta ei tohiks midagi juhtuda. Aga see ongi erinev juhtimine. Ma olen elu aeg ... Juhiametit olen pidanud ligi 30 aastat ja mul ongi teine strateegia – ma usaldan inimesi, selle piirini, kui on võimalik usaldada. Aga mis Sputnik siia puutub, ma ei tea. Tänases arupärimises ei ole Sputnikust midagi juttu ja Maaeluministeeium pole Sputnikule ühtegi intervjuud andnud. 

Esimees Eiki Nestor
Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa
Aitäh, esimees! Hea minister! Ma tahtsin sama küsida, millega sa lõpetasid: et räägiks ikka asjast! Et kui on tahtmine pärida aru mingis muus asjas, millest räägitakse, siis küsitagu aru just nimelt nendes asjades. Aga headele kolleegidele seal vasemas seinapooles ma ütleksin ka, et jah, võib-olla tõesti mõni räägib istudes ühte ja puldist teist, aga teie räägite ühte saalis ja teist väljaspool saali. Ka mina olen kuulnud mitte ainult täna, vaid ka enne kuulnud nii mõndagi intervjuud vene keeles. Kindlasti on hea, kui me sellist teavitust, kalapäev on laiale publikule mõeldud üritus ja on väga hea, kui sellest antakse teada eesti keeles, vene keeles, inglise keeles ja võib-olla veel mõnes teises keeles, ka soome keeles kindlasti, et erinev hulk inimesi tuleks sinna. Aga mu küsimus on retooriline: kas teile ei tundu, et sellised arupärimised just nimelt naeruvääristavad eesti keelt riikliku asjaajamiskeelena? 

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Riigikogu liikmetele ma õpetust anda ei saa. Eks Riigikogu liikmetel on õigus teha ühte ja teist ja küsida seda, mida nad tahavad küsida. Mina ministrina pean neile vastama, niipalju kui ma oskan ja minu võimed lubavad. On võimalus ka ministrit naeruvääristada, nii nagu mõni arupärija püüab teha, see on ka nende õigus. Aga ma saan sellest aru ja igal juhul suhtun lugupidavalt nendesse inimestesse, kes küsimusi esitavad.

Esimees Eiki Nestor
Arno Sild, palun!

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma hiljaaegu rääkisin ühe Kohtla-Järve kooliõpilaste grupiga ja kuna need olid enamuses venekeelsed, aga õpetaja juhtis kohe ise tähelepanu, ütles niimoodi, et ei-ei, Riigikogus räägime ikka eesti keeles. Kui mõni üksik ei saagi aru, küll ma neile mõne sõnaga teen selgeks, millest te räägite. See näitab kohe õpetaja suhtumist, et tema tõesti tahab ka juhtida tähelepanu, et ikka eesti keel on meil põhiline riigikeel. Aga ma tahaks teie käest küsida niimoodi, et meie küsimused praegu on ajendatud ikka sellest, et ilmselt tundub niimoodi, et mõne viimase kuuga, nii kaua kui Keskerakond on võimaul olnud, on ikka vene keele kasutus oluliselt suurenenud. Kas teie olete selle minu väitega nõus või vaidlete vastu?

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Ma ei tea. Iga väidet peab kontrollima ja see peab millelegi tuginema. Ma võin öelda, et Maaeluministeeriumis on ainuke pressiteade, mis on välja antud sellisel kujul, ja kas see on nüüd algus uuele venekeelsele lainele või vene keelele üleminekul, see jääb iga saadiku enda otsustada. Ühe sellise pressiteate puhul, mis puudutas ka väga neid inimesi, kes ongi seotud kalanduse ja merenduse ja kõigega, ja nüüd see tähendab kohe kakskeelsust ja see tähendab Keskerakonna pöördumist ma ei tea, kuhu – ma ei tea, mis järeldused need on. Ma ütlesin ka varem, et igal saadikul on õigus oma arvamusele ja küsimuste esitamisele ja ma nendele vastan. Aga ma ei jaga teie sellist küsimust, sest ma ütlen konkreetse näite: ma suutsin tänasel päeval anda intervjuu "Aktuaalsele kaamerale" eesti keeles, Mart Helme kuuldavasti andis vene keeles. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem ministrile küsimusi ei ole. Aitäh, maaeluminister Tarmo Tamm! Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Martin Helme, palun! Kolm minutit lisaaega.

Martin Helme
Lugupeetud spiiker! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Minister nurises paar korda, et mis te siis nüüd jaurate selle pressiteate pärast. Me ei jaura ühe pressiteate pärast, me räägime suhtumisest. Me räägime sellest suhtumisest, mis on praegusel valitsusel eesti keele kasutusalasse ja teiste keelte paralleelsesse kasutusse Eesti riigi poolt. Ja see suhtumine ei ole läinud kuidagi paremaks võrreldes varasemate aegadega. Vastupidi, me kuuleme pidevalt seda, kuidas tulebki infot jagada, nii vene keeles, inglise keeles kui ka ma ei tea, mis keeles. Kuulge, Eestis on 190 eri rahvust. Maailmas on üle 3000 (?) keele. Ma tahaks kohe teada, kus see piir siis on. Kelle või mille jaoks? Kui me tahame, et kõik oleks võimalikult hästi informeeritud, siis kui paljudes keeltes me siis hakkame oma riigiasutusi pidama?
Mina arvan, et Eesti riigis on, nii nagu seadused ütlevad, ainult üks keel, millega tuleb suhelda – see on eesti keel. Ja kui me elame valitsuse all, kes leiab, et sellest ühest keelest ei piisa ja ütleb, et vaat on meil siin kuidagi – väga täpselt ärme lähe sellesse teemasse, miks on või kuidas on, aga meil on siin lihtsalt palju inimesi, kes eesti keelt ei räägi, ja nendega tuleb ka arvestada –, siis tegelikult see valitsus ju kinnistab seda tegemata tööd, mis on meil 25 aastat tegemata. Ehk ei tekita mitte mingisugust motivatsiooni ega survet siia saabunud võõrpäritolu rahvastikul eesti keelt omaks võtta ja kasutada. Aga valitsuse asi on seda teha. Eesti riik peab olema eestikeelne igal tasandil. Ja ma olen täiesti nõus ministriga. See on minu meelest sobimatu, et Riigikogu on ka kolmkeelne oma kodulehekülje poolest. Tõsi, ma teeksin selgelt vahet siseriiklikul kommunikatsioonil ja välismaale suunatud kommunikatsioonil. Riigikogu kodulehekülge siiski loetakse ka väljaspool Eestit ja Maaeluministeeriumi pressiteated, ma saan siiski aru, on eelkõige mõeldud Eesti publikule, ükskõik mis keeles siis ka seda publikut ei otsita. Siin on põhimõtteline vahe.
Ja lisaks veel, ma võtaks Riigikogust maha ka need jõledad eurolipud, mis valges saalis on. Ma tahaks, et seal oleks ainult Eesti lipud, nii nagu koosseisu alguses olid. Ma ei tea, mingil päeval ilmusid sinna järsku mingid eurolipud ka. Ei ole kahjuks minu teha, ei ole kahjuks meie teha. Aga on ministri teha, mis keeles tema ministeerium töötab, missuguse signaali ta välja annab – avalikkusele, kõikidele Eesti inimestele – ja missugust poliitikat ta viljeleb.
Ja see, nagu me ju ka oma arupärimises ja oma küsimustes ütlesime, ei ole ainult Maaeluministeeriumi probleem. See lokkab igal pool ja igal tasandil. Meil ongi aktsepteeritud, et Eesti riigis, selle jaoks, et inimesed sinust aru saaksid, pead sina oskama mitut keelt. No ei pea! Põrgu päralt, ei pea! See on Eesti riik, see on eestlaste riik eestlaste jaoks. Kõigil teistel võib siin hea olla, aga eestlastel peab siin hea olema. Ja kui meil ei ole võimalik oma riigis oma emakeeles hakkama saada ja me peame mingit polüglotid olema, siis on midagi valesti tehtud. Minister ei taha aga sellest isegi aru saada. Ja loomulikult on see laiemalt terve valitsuse probleem, sest me kuulsime ka siin sotsiaaldemokraate rõõmsalt sõna võtmas eesti keele positsiooni nõrgendamiseks. Ma olen nõus ... Mina näiteks keeldun andmast venekeelseid intervjuusid. Muidugi esiteks sellepärast, et minu vene keel on nii kehv, et ma ei oleks selleks võimeline, aga ma ka põhimõtteliselt ei räägi Eestis vene keelt. Lihtsalt ei räägi. Ja ma võin teile rääkida rahumeeli sellest, kuidas Mart ka ei soovi ja ajakirjanikud jumalakeeli paluvad, et teeks ikka intervjuu vene keeles. Oleme targemad. Ma fraktsiooni juhina keelan tal edaspidi selle tegemise ära. (Aplaus.) Meie anname eeskuju ja järgige palun seda eeskuju! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Mihhail Stalnuhhin, palun! Kolm minutit lisaaega.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Siin üks kolleeg nimetas mind hundiks. Ma ei ole hunt, ma olen pigem karu, eks ju. Seesama, millest siin hiljuti räägiti – ühtegi Mašat kõrval ei ole, aga pigem karu. Hunt oled sina – hall, ja igas mõttes hall. Mul on olnud selliseid õpilasi. Ma 11 aastat õpetasin eesti keelt ja sealhulgas oli mul 2,5 tuhat täiskasvanut ja kutsekoolis ka. Mul oli seal üks grupp selliseid pätte. Ma käisin esimese veerandi kogu aeg direktori juures ja küsisin, mis eesti keele tunnist te räägite?! Neil on atestaadis peale 8. klassi – siis nad õppisid veel 8 klassi ja siis läksid kutsekooli – 3, 4, 5 ja isegi 6 kahte, kujutate ette! Ta ütles, et sulle makstakse selle eest, et sa õpetaksid neile elu, mitte selle eest, et nad õpivad eesti keele ära.
Ja siis ühel toredal päeval minu naisel varastati rahakott Narva turul ära ja ta õudselt nuttis, seal oli õpetajapalk sees. See oli jube tragöödia. Järgmine päev ma väga kehvas tujus läksin tööle ja mulle öeldi pidulikult, et siin käisid ühed ja tõid, see on vist sinu naise rahakott. Sinu pilt oli sees, nad tundsid su ära ja tõid ära. Ma sain aru, et need on needsamad pätid – needsamad, kellega ma seal töötasin.
Tähendab, ma ei suuda teile midagi sisendada normaalset, humaanset, tsiviliseeritut, aga midagi äkki siiski jääb. Selline lootus mul on vaatamata millelegi siiski olemas. Asi ei ole selles, et ministeeriumist tuli venekeelne pressiteade, kuigi selles on ka. Te rääkisite sellest, et on vaja õpetada. Tarmo Tamme ministeerium andis välja ehtsa materjali, seal oli originaalintervjuu eesti keeles ja oli selle tõlge. See on see, mida on vaja eesti keele õppimiseks. See on ditaktiline materjal! Mida teie olete selle nimel teinud? Ma ei usu, et see intervjuu, mille Mart siin ukse taga andis vene keeles, tõlgitakse eesti keelde. Isegi sellist kasu sellest ei saa, eks ju.
Kui ma veel koolieelik olin, siis ma esitasin mõnikord imelikke küsimusi ja ise unustasin ära, aga pärast mulle sugulased tuletasid meelde, et vaat ükskord saa küsisid, miks vanemad alati poes, kui me kaubamaja esimesel korrusel oleme, seal, kus mänguasju müüakse, kogu aeg ütlevad mulle, et tagasiteel ostame, ja pärast alati unustavad. Siis ma küsisin veel, nagu nad pärast meelde tuletasid, et miks siis, kui emal on külm, pean kümme sooja asja mina endale peale tirima. Mis jama see on?! Või näiteks, et kui must kass jookseb üle tee, siis on see halb, see on midagi needuse taolist, aga kui ta tagasi jookseb, kas ta võtab selle needuse maha või kahekordisab selle?
Ja mul on praegu teile ka selline lapsik küsimus: miks te just sellest kinni võtsite? Kes teid näeb sellise teemaga? Maaeluministeerium, pressikas vene-eesti keeles – seda teevad kõik. Mul on tohutu arhiiv, kus on sees kõikide Eestis töötavate erakondade materjalid vene ja eesti keeles. Kõik, kes on Narvas kandideerinud, ja kõik, kes on olnud Ida-Virumaal, kõik annavad neid välja, sealhulgas ka kõige patriootilisemad. Ma vaatan seda, kuidas teie hakate käituma ja mida te teete kõik järgmised valimised kuskil Lasnamäel või Ida-Virumaal. Siis tuletan meelde, ma ei unusta seda.
Aga küsimus mul on teile selline. Varsti Eesti on Euroopa Liidu, kuidas seda öeldakse, eesistuja, eks ju. Ja meie ametnikud siin Riigikogus massiliselt käivad kogu aeg inglise keelt õppimas. Siia tuleb üks pool tuhat bürokraati – ma olen seda näinud Lätis, ma käisin Lätis, kui nemad olid eesistujad – ja niiviisi nad käivad ühest riigist teise ja nendes riikides ametnikud hakkavad järsku õppima inglise keelt, kuigi Inglismaa, meie puhul on see juba juba täielik absurd, eks ju, enam euroliidus prakatiliselt ei ole. Ja õpitakse inglise keelt! Äkki võtaksite selle asja ette? Äkki need, kes siia tulevad, need pool tuhat bürokraati, äkki targem oleks niiviisi, et nad õpiksid enne seda pool aastat eesti keelt? Vot see oleks alles laine! Vot see juba paneks Euroopas paugu ära, kui teie nõuaksite seda nendelt, kes siia tulevad, mitte neilt, kes makse maksavad, elades siin terve elu, aga neilt, kes siia tulevad tööle, sest nad tulevadki siia tööle pooleks aastaks. Minu arvates väga hea idee – kingin! Tegelege asjaga, äkki saab tolku! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hakkame siis vastama küsimustele, mida härra Stalnuhhin küll esitas, aga väga demagoogiliselt ja imelikult, nii et kipub naer peale tulema, kui ma just ei teaks, et ta on rahanduskomisjoni esimees ja võiks vähe targemaid küsimusi küsida. Esiteks, kes teid näevad sellise küsimusega? Küsimus pole mitte, kes meid näeb, vaid küsimus on põhimõttes. Küsimus on ka selles põhimõttes, kas minister teab, mis tema ministeeriumis toimub, ja kas ta teab, milliseid pressiteateid välja saadetakse. Võiks vähemalt kontrollida. Ja kui talle on nüüd tähelepanu pööratud tänu meie arupärimisele, siis ehk ta läheb nüüd homme hommikul tööle ja räägib läbi oma pressiteenistusega, mis auditooriumile, mis keeles ja millises vormis saadetakse välja pressiteateid. Nii et küsimus pole mitte meis, küsimus on ministris ja tema töökorralduses ja me teeme talle teene hoopis sellega. Ma usun, et ta ütleb aitäh meile.
Teine asi, mis puudutab bürokraate, kes tulevad eesistumise ajal Eestisse. Ma arvan, et mõni tuhat käib läbi poole aasta jooksul, ja meie ametnikud õpivad inglise keelt. Mitte ainult ametnikud, isegi peaminister õpib inglise keelt. Ja ma arvan, et see on elementaarne ja väga tore, kui inimene laiendab oma keeleoskust. Aga siin on üks väga väike erinevus, pisierinevus, millele tähelepanu ei pööranud: need bürokraadid tulevad, aga nad ka lähevad, erinevalt sellest väga suurest seltskonnast, kelle esivanemad sattusid siia okupatsiooni ajal, kelle järeltulijad on siia jäänud ja kellest väga suur osa ei ole põhimõtte pärast tahtnud eesti keelt õppida või keeldub rääkimast eesti keelt.
Teate, teile meeldib vesta jutte, teil on väga head lasteraamatud, pean au andma. Tõesti on huvitav neid lugeda ja mul on hea meel, et te olete eesti keelt õpetanud siin elavatele muukeelsetele. Aga mul on ka oma jutt. Ka mina olen kokku puutunud oma töös erinevate inimestega, kelle emakeel on vene keel. On kaks erinevat gruppi. On üks grupp, kes tuleb näiteks Sankt-Peterburgist, Moskvast, turistid, tõesti armsad inimesed, väga toredad inimesed. Ma põhimõtte pärast pursin nendega vene keelt, endal hea harjutada ja neil ka toredam, ja nemad pursivad inglise keelt. Ja siis on teatud kontingent, ma ei üldista, aga on olemas teatud grupp inimesi, kelle käes ma näen elamisluba, pikaaaegset elamisluba või halli passi, ma näen, et ta elab Eestis. Ja tema esimene lause on alati see: a tõ govoriš po russki? Ülbelt, ennasttäis. Ja mina vastan talle samamoodi, et vaat ei räägi, sinul on probleem, eks tule ja küsi, tee mulle ennast arusaadavaks. See on see suur vahe.
Aga need bürokraadid, kes tulevad, need tulevad ja lähevad. Samamoodi on aga ka see vastumeel, kui pressiteated, mis on mõeldud siseauditooriumile, siseriiklikult, kui need lähevad välja lisaks vene keelele ka inglise keeles. Me ei näe selleks mitte mingit põhjust. Eesti asjaajamiskeel, riigikeel ka näiteks Narva Linnavolikogus, kui seal on eesti emakeelega inimesi, peavad aru saama linnavolikogu istungist eesti keeles. See, kuidas keegi kuskil omavahel koridori peal räägib – andku minna, rääkigu kas või hiina keeles, mind see ei häiri. Aga asi on põhimõtteline, riigikeel on eesti keel. On aga üks erakond, kes on Tallinnas viimase paarikümne aasta jooksul järjepanu juurutanud kakskeelsust. Ja siin läheb vastuollu ka ministri enda väide, et mida nooremalt õpid keelt, seda paremini saad sa selle selgeks. Jumala õige väide, kiitus, lasteaias tuleb õppida keeli. Aga millegipärast teie enda erakond, mine ütle oma erakonna esimehele härra Ratasele, et palun paneme nüüd valimisprogrammi kohalikeks valimisteks, et teeme lasteaiad eestikeelseks, sest see on nende laste tuleviku nimel. Selle nimel, et nad saaksid minna võrdsel alusel ülikooli, oleksid konkurentsivõimelised tööturul. Tegelikult on need lapsed kunagi palju paremas seisus ja saavad paremat palka küsida, kui nad räägivad puhtalt nii eesti keelt kui ka lisaks vene keelt, erinevalt näiteks minust. Aga millegipärast teie teod ja sõnad lähevad väga vastuollu. Räägin täna ühte ja homme teist. Ja kui te süüdistate siin, et meie erakonna esimees käis ja andis PBK-le vene keeles intervjuud, siis andku kas või jaapani keeles, kas või läti keeles. See ei ole pressiteenistuse töö ja seda ei rahastata meie maksumaksja rahast ehk näiteks Maaeluministeeriumi eelarvest. Mina võin anda intervjuud rootsi keeles, hea meelega võin anda ja saan ka hakkama kenasti. Aga ma eeldan, et teie ministrina ei anna korraldust pressiteenistusele, et teeks ka pressiteate kalapüügi kohta näiteks rootsi keeles, sest seda ei ole vaja teada ju Rootsi elanikel või Eestis elavatel inimestel, kes pärit on kuskilt Rootsist.
Palun mõni minut ka lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Jaak Madison
Seega selline demagoogiline väide on lihtsalt napakalt imelik ja ei ole mõtet vehkida selliste väidetega, et meil õpitakse inglise keelt või keegi annab kuskil vene keeles intervjuud. Tahab annab, tahab ei anna. See ei ole teie mure, ei ole ka minu mure. Ja lisaks sellele – mis teiega ikka peale hakata –, kui ma ütlesin, et kui keegi tunneb ennast riivatuna, et kes on see hall hunt või kes on karu või kes vaatab metsa poole, siis nagu te aru saite, siis ma vihjasin väga otseselt sellele, et on üks Riigikogu fraktsioon siin, kelle mõttelaad laieneb väga tugevalt erakonnale, kes ütlebki ühele auditooriumile ühte, teisele teist erinevates keeltes. Erinevalt meist, kes me räägime täpselt sama juttu ükskõik mis keeles. Ka minult küsib tihti intervjuud Stolitsa, saadab mulle eesti keeles küsimuse, et palun kommenteerida päevateemat. Hea meelega vastan, loomulikult vastan. Nemad tõlgivad selle vene keelde ära ja ma üldjuhul alati kontrollin, et kuidas see tõlgitud on. Kas on tõlgitud täpselt, mis minu mõte oli, ja mitte kunagi pole mul probleemi olnud sellega. Erinevalt teist, kus minister räägib näiteks kohtumisel eestlastele, et NATO on väga vahva asi ja tore asi ja toetame seda, aga kui sa lähed n-ö endiste okupatsioonivägede sõduritele kohtumisel rääkima, et noh, võiks NATO-st välja astuda, siis see ongi erinev auditoorium, erinev sõnum, mis erineb kardinaalselt. Meie seda õnneks ei tee, ei hakka tegema ka. Nii et kui härra Stalnuhhin ütles, et tuletab meelde peale järgmisi valimisi meie sõnumeid või meie ütlemisi, siis on hea meel, kui ta tuletab seda meelde. Ka meil erakonnas on vene emakeelega liikmeid, meil on ka kandidaate, kelle emakeel on vene keel, kes räägivad kindlasti kampaaniaüritustel osa inimestega vene keeles, ja meil on hea meel selle üle. Aga meie suur erinevus ongi see, et me ei valeta. Me räägime sama sõnumit erinevatele inimestele, teie räägite erinevat sõnumit erinevatele inimestele. See ongi meie suur vahe. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra esimees! Austatud rahvaesindajad! Vaatan saali, aga ei näe ei karu ega hunti. Ja mina ei taha olla ei rebane ega siil, kuigi ma olen sealt Alutaguse metsade vahel pärit ja rääkinud oma lapsepõlves tõesti vene keeles ja mul on palju venelastest sõpru tänase päevani. Aga ikkagi neid rolle ma ei võtaks. Küll ma aga katsuksin kokku võtta selle tänase arutelu, ikkagi vastavalt päevale ja päevakohaselt, papa Jannseni sõnadega. Iga inimene peab austama ja armastama oma emakeelt. Ja see austus ja armastus peab tulema temal hingest. Kui tema armastab oma emakeelt, siis armastavad ka teised, kes tema ümber on, sedasama keelt. Isegi sel juhul, kui nad võib-olla hästi aru ei saa. Meie esimene kohus on hoida oma emakeelt, eesti keelt, mis on riigikeel, ja jälgida, et see keel sammuks koos selle päevaga, kus me täna elame. Keel vajab toetust, vajab lisaks sellele uhke olemisele ka toetust ja hoolt. Nii et ma pigem kutsuksin üles meid jälgima seda, et meie keskkonnas – linnaruumis, igal pool kuulutustahvlitel – oleks korrektne eesti keel ning et me ise, võttes sõna, räägiksime ilusasti ja selges eesti keeles. Ja sealt edasi, et me jaksaksime ja tahaksime toetada kõiki neid programme ja uuringuid, mis on pühendatud ja tegelevad eesti keelega. Nii et jõudu eesti keele hoidmisel ja kaitsmisel! Selle teema tõstatamine on tänuväärne, kuid vähem metafoorilisi üldistusi ja rohkem seda pilku tulevikku. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Ma saan aru, et Mihhail Stalnuhhinil saab olla ainult soov vastulauseks. Palun!

Mihhail Stalnuhhin
Puht stenogrammi jaoks: ma mõtlesin ümber, ma ei hakka jälgima üldse, mida EKRE seal teeb, ma juba praegu tahaks neid unustada tegelikult. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa
Lugupeetud esimees! Head kolleegid Riigikogus! Ma tegelikult ei plaaninud selles küsimuses üldse sõna võtta, aga ma sain aru, et minister ei saa vastata ja ma pean vastama selle enda retoorilisele küsimusele, mille ma ka esitasin. Ma olen kõige nõus, mida rääkis hea kolleeg Krista Aru. Eesti keelt tuleb hoida, eesti keelt tuleb arendada, eesti keelt tuleb kaitsta, eesti keelt tuleb tõesti õppida. See küsimus ei käi kummagi keele kogukonna kohta, vaid see käib mõlema kohta, sest tegelikult ega me ise, eestlased, ikka seda eesti keelt väga hästi ei oska, eriti praegu, internetiajastul, kus arvutikeel väga palju peale surub. Aga teema. Tegelikult me ei räägi ju ammu enam sellest arupärimisest, me räägime oluliselt laiemalt. Ja ma ütleks uuesti, et arupärimisel, kui tahetakse rääkida asjast, siis tulebki küsida selle kohta aru, mille kohta tahetakse. Ja lõpuks arvan ma, et selline üritus ei ole sugugi siseriiklik üritus. Kalapäev võiks olla ülirahvusvaheline üritus Eesti pealinnas või ükskõik millises Eesti kohas. Kala ja meri on mõlemad meie nii olulised komponendid ja loodusest tulenevad asjad, et seda võiks ja seda lausa peab eri keeltes edasi andma. Ma arvan, et selles mõttes selline informatsioon ja selline teave võikski olla rohkemates keeltes. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Mul on väga hea meel, et kolleegid Keskerakonnast on ka aru saanud lõpuks seda, et see konkreetne küsimus, konkreetne teemapüstitus Maaeluministeeriumi suunal ongi ajendatud ju hoopis laiemast probleemist, on ajendatud sellest, milline on eesti keele situatsioon ja positsioon tänases ühiskonnas, milline see saab olema nende tendentside jätkudes tulevikus.
Meile tuleb iga aasta tuhandeid immigrante, kellest lõviosa pärineb Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest. Ma ei räägi muudest pagulastest ja asüülitaotlejatest, aga kui me vaatame ringi, siis me näeme iga päev, kuidas see kajastub meie igapäevaelus, kuidas vene keele positsioon üha kasvab, kuidas vene keel vallutab eesti keele positsioone.
Ma ei hakka siin, nagu härra Stalnuhhin tegi, rääkima oma lapsepõlvest, kuidas talle, kui külm oli, ema pani sooje riideid selga ja kuidas naine kaotas üht-teist turul jne. Need teemad on kõik sellised, mis ei puutu absoluutselt asjasse. Küsimus on selles, milleks on Eesti riik loodud, milleks on Eesti riik seatud, millised kohustused on valitsusel, Riigikogul, ministeeriumidel ja kõikidel meil, kes me esindame seda riiki, kes me oleme valitud, kes me oleme andnud vande nii riigikogulasena kui valitsuse, ministeeriumi esindajana. Tänagi anti siin vanne ja seal lubati olla lojaalne Eesti riigile, ustav ja täita põhiseaduslikku korda.
Kui me vilistame meie põhiseaduse preambulale, mis ütleb otseselt, et meie kohustus, riigi kohustus on säilitada eesti keel, kultuur ja rahvus, ja räägime seda, et me oma ministeeriumites ei kontrolli, mida meie pressiosakonnad teevad, kas nad saadavad laiali pressiteateid ühes, kahes, kolmes või hoopis jumal teab mis keeles, siis andke andeks, see on ju jama. Piisab sellest, et minister korra ütleb, et meie saadame välja eestikeelseid pressiteateid, sest meie asjaajamiskeel ja riigikeel on eesti keel, ja kogu lugu. Ta ei peagi sellel pressiosakonnal järel jooksma ja igat pressiteadet kontrollima. Aga seda ei suvatseta teha, sellepärast et palju lihtsam on öelda, et kuulge, õige aeg lasti kunagi mööda. Kunagi ammu oleks pidanud hakkama lapsi õpetama, õige aeg on möödas. No mis siis? Oli jah, õige aeg oli siis seda teha, aga see ei tähenda seda, et täna tuleb püss põõsasse visata ja käed sorakile lasta ja vene keeles hakata asju ajama.
Meid on terves riigis inimesi miljon 300 000, eestlasi on ainult 900 000. Idas on Venemaa, kus on 140 miljonit inimest. Loomulikult vene keelt ei ohusta mitte miski, aga meid ohustab väga suurelt, sest me oleme niivõrd väikesed ja me peame sõna otseses mõttes küünte ja hammastega hoidma enda keelest ja kultuurist kinni, kui me tahame, et meie riik ja rahvus püsima jääks. Vaadakem kas või meie põhjanaabreid, kus ka kõige suurem vähemusrühm on viimase paari aastakümne jooksul sisse rännanud venelased! Kas kuskil saab vene keeles riigiasutustes asju ajada? Kas seal saadetakse kutseid ja pressiteateid laiali vene keeles? No ei tehta! Täpselt sama on ükskõik millises Euroopa Liidu riigis – Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias ...
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Henn Põlluaas
Ja need on suured riigid, kelle rahvast ja rahvust ei ähvarda mitte miski. Me ei saa võrrelda ennast nendega ja siis teha nägu, et meid ei ohusta mitte miski, me võime oma emakeelele vilistada, sellepärast et meil elab siin väga palju muid rahvusi. Elab jah! Ja neid tuleb üha rohkem juurde ja juurde ja kas see tähendab seda, et ongi kellegi meelest, Keskerakonna ja vasakvalitsuse meelest õige aeg mööda lastud ja nüüd me unustame kõik selle, mille nimel meie esiisad võitlesid, mille nimel Eesti Vabariik loodi, mille nimel me ka taasiseseisvusime. On ääretult piinlik selliseid õigustusi kuulata. See on – jah, ma ei taha üteldagi, mis see on. Aga igal juhul selle üksiku näite, mis me välja noppisime, see on ainult üks näide väga-väga paljudest näidetest. See on näide sellest suundumusest, sellest suhtumisest, sellest hoolimatusest, ja selline asi ei saa kesta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Riigikogu liikmetel ei ole rohkem soovi läbi rääkida. Härra minister? Ei soovi ka. Stenogrammi jaoks siiski pean vajalikuks ütelda, et, austatud fraktsiooni esimehed, kui keegi kavatseb oma liikmetel üldse igasuguse rääkimise ära keelata, siis see on põhiseadusevastane.

4. 16:02 Arupärimine omavalitsuste rolli kohta elanikkonnakaitses (nr 356)

Esimees Eiki Nestor
Lähme järgmise arupärimise juurde. Selle on esitanud Ain Lutsepp, Monika Haukanõmm, Artur Talvik, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Krista Aru ja Andres Herkel. Arupärijate nimel Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud minister Korb! Teie olete vist see Vabariigi Valitsuse liige, kellele Vabaerakonna liikmed on selle poolaasta jooksul peaaegu kõige rohkem arupärimisi esitanud. Võib-olla üksnes peaminister siin ligilähedaselt võistleb teiega kusagil esimese-teise koha pärast. Ja me muidugi täname selle eest, et te olete kenasti vastanud ja ka täna tulite vastama arupärimisele, mille te oleksite võinud pärandada tegelikult ka järgmisele ministrile. Arvestades teema aktuaalsust, mulle tundub, et see on hea, et te need vastused annate. Ja selle üldise poolega siin mu tänusõnad piirduvad, sellepärast et ma pean seda ka ütlema, et teie vastustega haldusreformi kohta me üldiselt ei ole üldse olnud rahul. Eriti kahetsusväärne on ikkagi see paindlikkuse puudumine, mis puudutab nüüd neid kavas olevaid sundliitmisi. Ma arvan, et siin jääb teile halb pärand järgmisele ministrile, aga loodame, et tema talitab paremini.
Nüüd, konkreetselt selle arupärimise juurde, mis puudutab võib-olla haldusreformi seisukohalt kitsast aspekti, aga tegelikult väga suurt aspekti meie riigi ehituses ehk elanikkonnakaitset ja omavalitsuse ülesandeid elanikkonnakaitse korraldamisel. Miks me ei pidanud õigeks ka, et see vastus nihkub sügisesse, on see, et kõigepealt elanikkonnakaitse kontseptsioon peaks valmima juba novembrikuust, aga me ei ole suurt mitte midagi kuulnud sellest, kuidas ta valmib, kuidas eri ministrid oma töölõike sisustavad. Ja me ei ole väga kuulnud ka sellest haldusreformi kontekstist, mis on üks suur protsess. Selge on see, et kas või need riskianalüüsid, mida kõik omavalitsused on seni omapäi teinud, kui nad liituvad, siis need vajavad ju ka väga selgelt uuendamist.
Teine asi oli meil ikkagi üks üsna kehv kogemus sellega, et me tegime teie juhitud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ka ühe muudatusettepaneku, mis puudutab omavalitsuse ülesandeid evakuatsiooni korral ja selle ülesande täitmiseks vajalikku regulatsiooni. Millegipärast ei võtnud te seda teemat külge, ehkki teised ministeeriumid olid selle tõstatanud ka KOKS-i, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kontekstis. Nüüd ka komisjon minu teada seda ettepanekut ei toetanud. Kuidagi need erinevad asjad, mida meil valitsus korraldab, ei jookse kokku. Arupärimine ongi ajendatud sellest, et saada aru, kuidas omavalitsuste valdkonnas riigikaitseliste ülesannete täitmine ja elanikkonnakaitse välja nägema hakkab. Tahame vastuseid saada kokku seitsmele küsimusele. Ma ei hakka aega kulutama sellele, et neid lugeda. Kindlasti riigikaitseküsimused ning kogukondliku turvalisuse ja vastupanuvõime tagamine sellisel rohujuure tasandil on äärmiselt oluline. Ma loodan, et te olete nende probleemidega siiski tegelenud ja teie suhtumine omavalitsuste elanikkonnakaitsesse ei ole mitte niisugune, nagu te sellel õnnetul Haapsalu kohtumisel väljendasite, mis sai teile saatuslikuks, et riigikaitse asjad on teile kui ministrile arusaamatud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Arupärimisele vastab riigihalduse minister Mihhail Korb. Palun!

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud küsijad! Ma kõigepealt tänan teid tõesti sellise tähelepanu eest, mis te olete mulle töö ajal osutanud arupärimiste moel. Ma pidasin neid pigem rohkem konstruktiivseks dialoogiks, kus teil ja mul oli võimalus arvamusi vahetada. Eks elu näitab, võib-olla üks või teine küsimine või arvamuse vahetamine võib olla mõjutanud ka mingeid suuremaid otsuseid. Aga elu seda näitab.
Nüüd läheks arupärimise teksti juurde, kohe tulevad küsimused-vastused. Neid on tõesti seitse tükki, nad on väga põhjalikud ja püüan neile vastata nii palju, nagu oskan. Esimene küsimus: "Milline on Teie otsene panus elanikkonnakaitse kontseptsiooni omavalitsusi puudutava osa väljatöötamisel? Millised on valitsusse kuuluvate erakondade seisukohad?" Alustan algusest. Riigikantselei juurde moodustati rakkerühm riigisekretäri 15. jaanuari 2016. aasta käskkirjaga. Elanikkonnakaitse rakkerühma kuuluvad Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunkatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Häirekeskus, Kaitseväe Peastaap, Kaitseliit, Keskkonnaamet, Sisekaitseakadeemia, Maksu- ja Tolliamet, Terviseamet, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit.
Siin hakata eraldi esile tõstma üksikisiku või üksiku asutuse erilist panust oleks kohatu. Peamine eesmärk on sisustada kontseptsioonis see, mida Eestis on võimalik nii elanikkonna kaitseks ära teha ning kuidas elanikkonda ette valmistada eriolukordadeks, sealhulgas ka elanikkonna iseseisva hakkama saamise suurendamiseks keerulises olukorras.
Vastuseks erakondade seisukoha osas saan öelda, et elanikkonnakaitse kontseptsioon on olnud kahe erineva valitsuse koalitsioonikokkuleppe üks olulisi punkte. Olen kindel, et lisaks valitsusele ka Riigikogus esindatud erakonnad toetavad seatud ning seatavaid eesmärke.
Teine küsimus: "Kas kogukondlik turvalisus ja vastupanuvõime erinevateks kriisideks on kogukonna, kohaliku omavalitsuse või keskvõimu ülesanne? Kui tegemist on jagatud vastutusega, siis kust jookseb rollide ja vastutuse piir?" Kriisideks valmisoleku tagamisel on peamiselt keskendutud riigiasutuste omavahelisele ülesannete jaotamisele. Teisi ühiskonna tasandeid ei ole piisavalt kaasatud. Siin ma mõtlen elanikkonda, kogukonda, kohalikku omavalitsust. Riigiasutuste ülesanne on panustada elanikkonna turvalisust puudutavate ohtude tuvastamisse, nende analüüsimisse ja riiklikesse meetmetesse, millega hoitakse ära või leevendatakse suuremate kriiside tagajärgi.
Seaduses ei ole expressis verbis elanikele, kogukondadele ja kohalikele omavalitsustele kohustusi pandud, välja arvatud erandid. Vaatamata sellele on oluline teadvustada, et elanike kriiside korral aitab tagajärgi vähendada eelkõige elanikkonna ja ettevõtete enda teadlik ning oskuslik käitumine. Kogukond ja kohalikud omavalitsused on siin kaasa aitav ning toetav huvirühm ning oluline partner keskvõimule, kelle kaasamine elanikkonna kriisideks valmistumisel on väga tähtis. Tänane kogukondade ja KOV-ide kaasamise aktiivsus kriisideks valmistumisel on ebapiisav ning seda peab kindlasti lähitulevikus suurendama.
"Milliseks kujunevad kohalike omavalitsuste ülesanded ja kuidas on ühinevad omavalitsused nende ülesannete täitmiseks ette valmistatud?" See oli kolmas küsimus. Kohalikele omavalitsustele antavad uued ülesanded on Riigikogus menetluses. Edasi täidavad kohalikud omavalitsused oma seniseid ülesandeid, lisanduvad mõned seni keskvõimu täita olnud ülesanded, mis on paremini täidetavad kohalikul tasandil, ning ülesanded, mis tulevad üle maavalitsuste tegevuse lõpetamise järgselt. Pärast seda, kui valitsus võtab lõpliku kontseptsiooni vastu, saab hakata elanikkonnakaitsealaseid ülesandeid paika panema ning ette valmistama vajalikke seadusmuudatusi.
Neljas küsimus: "Kas ja millised omavalitsuste riigikaitselised ülesanded on kavas sätestada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses?"  Rahandusministeerium on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatakse kohaliku elu korraldamiseks vajalikud ülesanded ehk kokkuvõtvalt on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 ja 2 esitatud järjepidevalt ja igapäevaselt täidetavate kohaliku omavalitsuse tuumikülesannete loetelu. Neid tuleb täita igas olukorras.
Eelnevat jätkates: kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 mõte on nimetada KOV-ide tuumikülesanded ning KOKS-is ei tule reguleerida erakorralise või riikliku iseloomuga ülesandid ning veel vähem nende korraldamise detaile.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 on seadustatud, et lisaks põhiülesannetele otsustab ja korraldab kohalik omavalitsus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega. Suur osa ülesandeid on juba, saab tulevikus ja peabki reguleerima valdkonnaseadustes.
Viies küsimus: "Millised on kohalike omavalitsuste ülesanded suurõnnetuste korral? Kas ja kuidas on teadustatud riskid, mis on seotud kemikaalide sattumisega keskkonda, ohtlike veostega jne?" Kohalike omavalitsuste roll erinevates kriisiolukordades tegutsemisel sõltub kriisi eripäradest. Suuremad loodusõnnetused võivad kaasa tuua nn omavalitsuslikke ülesandeid, mida kohalikud omavalitsused on kohustatud täitma, olenemata kriisi üldlahendajast. Lisaks võivad suurõnnetused kaasa tuua ka täiendavaid kohustusi KOV-idele, näiteks elanikkonna ulatusliku evakuatsiooni korral ametkondade abistamine. Alates 2017. aasta 1. juulist jõustub uus hädaolukorra seadus, millega pannakse elutähtsa teenuse korraldamise kohustus kohalikele omavalitsustele, kelle elanike arv on üle 10 000. KOV-ide ülesandeks on lahendada hädaolukordi, mis on seotud nende vastutusalas oleva elutähtsa teenuse katkestusega.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013. aasta korraldusele nr 208 "Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ning lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks pädevate täidesaatvate riigivõimu asutuste määramine" on määratud asutused, kes vastutavad riski tuvastamise ja meetmete väljatöötamise eest kemikaalide ning ohtlike veoste õnnetuste korral. Edasi järgneb nende ametite vastutuse nimekiri. Kõigepealt, suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones, mis ohustab paljude inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiselt ja ulatuslikult häirib elutähtsa teenuse toimepidevuse eest, vastutab Päästeamet. Ulatuslik keskkonnareostus sisemaal, mis põhjustab suure keskkonnakahju või ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab tõsise ja ulatusliku häire elutähtsa teenuse toimepidevuses, vastutab Keskkonnaamet. Õnnetus maanteel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses, vastutab Maanteeamet. Õnnetus raudteel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses, vastutab Tehnilise Järelevalve Amet.
Liigume järgmise, kuuenda küsimuse juurde: "Varemalt on omavalitsused tihti taotlenud riskianalüüsi koostamiseks raha ja tellinud selle väljast. Milline on teie soovitus ühinevatele omavalitsustele, et riskianalüüsid valmiksid elanikkonna võimalikult laialdase kaasamisega ja kogukondade toel?" Kohalike omavalitsuste kohustus koostada hädaolukorra riskianalüüse ja kriisi reguleerimise plaane on seotud 2001.–2009. aastani kehtinud hädaolukorraks valmisoleku seadusega. Tollal oli valla- ja linnavalitsustel kohustus juhtida hädaolukordi oma valla või linna territooriumil. Kuna täna kohalikel omavalitsustel selline kohustus puudub, siis sellest tulenevalt puudub ka vajadus kohustada neid koostama hädaolukorra riskianalüüse. Erandiks on teadaolevalt Tallinna linn, kes vaatamata sellele on pidanud vajalikuks ja jätkanud omal initsiatiivil linna riskianalüüsi koostamist. Kui täna kehtestada KOV-idele kriisi reguleerimise alaseid kohustusi, siis peaks fookus olema tegevusel, mis on näoga elanike poole ehk seotud elanike kaitsmisega ja ettevalmistamisega, mitte hädaolukorra lahendamisega. Tänsed võimalikud ideed KOV-ide tegevusteks on abistada riigiasutusi elanikkonna riskiteadlikkuse tõstmisel: koolitused, kampaaniad, erinevad teabepäevad, kaardistada võimalikud evakuatsioonikohad oma elanikele, mida saab koostöös kogukondadega vajadusel kasutusele võtta ulatusliku evakuatsiooni plaanide korral. Näiteks Pärnu üleujutus ja mitte nii ammu juhtunud Padaoru õnnetus. Kaardistada ja ette valmistada plaanid, kuidas abistatakse kriisiolukordades elanikke või asutusi, kes ei saa ise hakkama. Näiteks invaliidid, vanurid, hooldekodud jne. Riigiasutuste poolt koostatud riskianalüüsi tulemuste arvestamie valla ning linna üld- ja detailplaneeringu koostamisel.
Kuna mul on kolm minutit aega jäänud, siis ma ilusti jõuan vastata ka seitsmendale küsimusele. "2015. a Eurobaromeetri uuringu järgi on üks meie probleeme hädaolukorra riskide halb tundmine. Inimesed ei oska hinnata ennetuse piisavust jne. Milline on omavalitsuste roll inimeste teadlikkuse tõstmisel ja kuidas seda tehakse?" Inimeste teadlikkuse tõstmine ohtudest on ühiskonna erinevate osapoolte ühine ülesanne. Kohalik omavalitsus panustab sellesse ennekõike läbi oma lasteaedade ja koolide. Koostöös riigiasutuste ja vabaühendustega osaletakse oma elanikele info- ja ohutuspäevade läbiviimisel. Paljud omavalitsused kasutavad ära ka muid võimalusi, kuidas oma inimesi kohalikest ohtudest teadlikuna hoida: näiteks info jagamine kodulehel, kohalike ajalehtede kaudu jne. Käesoleva aasta 1. juulist jõustuva hädaolukorra seaduse alusel lisandub suurematele kohalikele omavalitsustele kohustus teavitada avalikkust nendest ohtudest, mida võivad kaasa tuua kohalike teede sõidetavuse, kaugkütte, veega varustamise ja ka kanalisatsiooni katkemised.
Sellega ma vastasin kõigile seitsmele küsimusele. Olen valmis jätkuvaks diskussiooniks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ministrile. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatav minister! Kogu sellest vastusest kumab läbi ikkagi niisugune silotornifilosoofia. Ja teate, niimoodi ei tule sellest elanikkonnakaitse kontseptsioonist küll midagi välja, kui me lükkame kõik eemale ja ütleme, et see ei ole kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse objekt. Ma siiski täpsustaksin seda kohta, et seaduse § 6 lõige 2 nõuab praegu evakuatsiooniküsimustes üldsõnaliselt neid kohustusi siiski panema. Miks te ei ole toetanud seda ettepanekut, mis minu teada on tulnud ka Siseministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Riigikantseleilt ja mida ka Vabaerakonna fraktsioon on välja pakkunud, et detailiseerida need evakuatsiooni puhul omavalitsusele osaks saavad ülesanded, mis puudutavad ajutist majutust, toitlustamist jne?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Austatud küsija, tänan teid küsimuse eest! Tõesti, küsimus, mis te tõstatasite, on väga oluline. Ma arvan, et siin on asjal mitu poolt. Esiteks, nii nagu ma oma vastuses mainisin, täpsustada seadust ei ole väga otstarbekas, sest ühelt poolt me proovime täpsustada seadust, teiselt poolt me räägime, et meie seadused reguleerivad liiga karmilt meie elu. Ehk mõnikord arusaam, kuidas mingis olukorras toimida või toimetada, peaks olema loogilisem, lihtsam ja kõigile arusaadavam. Kindlasti on kohalikul omavalitsusel oma väga kindel ja selge roll kriisiolukorras. Mina olen kindel, et kohalikud omavalitsused saavad oma rollist väga selgelt aru. Ma ei mäleta ühtegi juhtumit, kus oleks juhtunud nii, et juhtus kriis ja kohalik omavalitsus ei oleks tulnud oma inimesi abistama, just nendel teemadel, mida te mainite. Ehk mina väidan pigem seda, et vastutustundlikud kohaliku omavalitsuse juht tulevad alati kriisiolukorras oma elanikele appi. Mina ei pea otstarbekaks seda täiendavalt seadusega reguleerida. 

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea minister! Ma näen, et siin on totaalsed konstruktsiooni erinevused. Ma saan aru, et rakkerühma eeldus on see, et kohalik omavalitsus peab olema esmane vastuvõtuvõimega n-ö punkt, kui tekib kriis. Kui näiteks kas või elektergi kaob ära, siis tema peab olema võimeline hädas olevaid inimesi aitama. Palun selgitage nüüd oma konstruktsiooni erinevust. Rakkerühma mõistes mina saan aru, et kohalik omavalitsus ja kogukond on need, kes on üksühesed ja peavad ühtselt koostööd tegema. Kohalik omavalitsus peab selle info koordinatsiooni enda peale võtma, seda ei saa kogukond teha, sest siis iga kogukonna liige läheb ju eri suunas. Teie nagu välistasite, teie ütlesite, et ainult see kriisireguleerimise funktsioon on kogukonnal ja ettevõtjatel. Kust tuleb selline mõiste ja arusaam? Ma saan aru, et sellest, kui 15 minutit on valitsuses seda teemat arutatud, on jäänud ilmselgelt väheseks. 

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Tänan teid küsimuse eest! Tõesti, oma vastuses ma niiviisi ütlesin, aga ma arvan, et kohalikul omavalitsusel on teatud roll kriisi reguleerimises. Kohalikul omavalitsusel on ülesanne tegelda kriisi ennetamisega ja tagajärgedega. Me ei saa panna kohalikule omavalitsusele ülesandeks kriisi likvideerimist, kas või sellesama elektrikatkestuse puhul ei ole kohalik omavalitsus see, kes peab parandama elektrikatkestuse. Selleks on vastutavad organid, vastutav firma. Olen isiklikult osalenud ühe kriisi reguleerimisel kohaliku omavalitsuse esindajana ja täpselt nii on, et kohaliku omavalitsuse ülesanne ongi tegelda tagajärgedega, suhelda inimestega, teavitada avalikkust ja tegelda just nende inimestega, kes on otseselt või kaudselt antud kriisis kannatada saanud. Loomulikult see roll on kohalikel omavalitsustel, see roll on ettevõtjatel, aga mis puudutab kontseptsiooni, siis arvan, et see kontseptsiooni arusaam on kõigile ühtne, kõik saavad aru, kellel on missugune roll. Ütlen veel kord, et täiendavalt ette kirjutada ma ei näe lihtsalt vajadust.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister, aitäh vastuste eest! Elanikkonna kaitse algab teadlikkuse kasvatamisest ja teadlikkuse omaks võtmisest. Kas ja kuivõrd on arutatud koolide ja haridusasutuste kaasamist just sellisesse protsessi, kus õpetada ja selgitada, miks on elanikkonnakaitse iga inimese enda kohus, et see algab igast inimesest? Või ei ole see protsess just kultuuri- ja haridusasutuste kaasamisega veel alanud? 

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Tänan teid küsimuse eest! Ma läheks võib-olla natukene sügavamale. Teadlikkuse tõstmine hakkab teadlikkusest iseenesest. Ehk mina väidan, et täna tuleb kõigepealt tegeleda sellega, et õpetada ja seletada kohalikele omavalitsustele, mis on nende roll kriisireguleerimisel. Mina võin eeldada, et just arusaam, et sellega peab kohalik omavalitsus tegelema ja sellest rääkima, ei ole täna kõigile jõudnud. Või kui kuhugi ongi see arusaam jõudnud, siis see ei ole selgelt ühtlasel tasemel. Mina tean näiteks Päästeameti spetsialiste, kes aastast aastasse teevad väga head tööd just elanikkonna informeerimisel ja samm sammu järel elanikkonna teadvus kasvab. Aga kindlasti see on see pool, millele tuleb rohkem rõhku panna. Kõigepealt tuleb koolitada ja teadlikkust tõsta kohalikes omavalitsustes iseenesest ja siis pärast juba minna järgmisele tasemele koolidesse, lasteaedadesse ja teistesse riigiasutustesse. Ma üldiselt arvan, et see on töö, mis ei saa kunagi otsa, ja töö, millel ei ole kunagi tulemust, kus võib öelda, et nüüd on väga hea, kõik on väga teadlikud. Aga olen tõesti nõus, et teadlikkust tuleb tõsta ja elanikkonna teadlikkus olukordades on piisavalt madal.

Esimees Eiki Nestor
Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Aitäh, esimees! Hea minister! Ministrikarjäär ei olnud teil väga pikk, aga minu küsimus on, et te räägite siin, et kohalike omavalitsuste teadlikkust tuleb tõsta, aga kui palju selle aja jooksul teie teadlikkust tõsteti elanikkonnakaitse küsimuses? Kui palju teil oli temaatilisi koosolekuid, kohtumisi spetsialistidega, rakkerühmaga jne selle poole aasta jooksul? Aitäh!

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Aitäh, hea küsija! Mis puudutab teie küsimuse esimest poolt, siis see kõik on suhteline. On ka lühemaid ministrikarjääre olnud, siin ei ole midagi häbeneda. Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis tundides on kindlasti raske välja tuua, aga olles liikunud mööda Eestit, ma olen päris palju kohtunud inimestega ja suhelnud just turvalisuse teemadel. Mis tekitab muret? Inimestele selgelt tekitab muret, et võib juhtuda nii, et hädaolukorras nende maja juurde või nende kodu juurde ei jõua päästekomando. Väga tihti süsteem, mis on üles ehitatud vabatahtlikkusele, kuigi ma julgen kiita meie vabatahtlikke, aga väga tihti on inimesed mures, et vabatahtlike peale üles ehitatud süsteem kahjuks ei anna seda tulemust, mida inimesed ootavad. See on mure, mis on üle Eesti tunda, on selgelt olemas, isegi kui see ei ole põhjendatud või ei vasta reaalsusele. Aga see mure on inimestel olemas. Mis puudutab konkreetselt minu teadlikkust, siis loomulikult ma olen selle aja jooksul rohkem meie süsteemiga tuttavaks saanud ja rohkem näen neid kitsaskohti, mida võiks parandada.

Esimees Eiki Nestor
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea minister! Elanikkonna kaitsel on väga selge eesmärk, ükskõik milline kriis on, kuidas siis elanikkonda kaitsta. Paratamatult kohalikul omavalitsusel on siin roll, mida ei saa siin alatähtsustada. Praegu tundub, et seda rolli on liiga palju siiski pandud riigile, mitte kohalikule omavalitsusele lähtuvalt subsidiaarsuse printsiibist. Te ka ise ühele eelmisele küsimusele vastasite, ütlesite, et paljud omavalitsused ei ole jõudnud veel selle mõtestamiseni, milline nende roll on elanikkonna kaitses ja kriisi reguleerimisel. Mul on kolm väga konkreetset küsimust, millele põhimõtteliselt saab vastata jah või ei. Esiteks, kas teil on kavas elanikkonna kaitse teema kui mõiste kuhugi seadusesse kirja panna? See aitaks väga palju kaasa. Kes on juhtasutus, kes peaks juhtrolli võtma, sest ilma selleta me hakkama ei saa? Kolmandaks, kas kohalikele omavalitsustele kirjutatakse sisse ka need ülesanded, millega nad peaksid tegelema, et asi oleks selge? 

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Aitäh! Kardan, et nendele küsimustele on raske vastata jah või ei. Mis puudutab mõistet, siis ma olen teile oma arvamuse välja öelnud, aga see ei tähenda, et seda ei tohi teha. See on, nagu parlamentaarses riigis võiks olla, teatud debati- või diskussiooniküsimus. Kui leitakse, et see roll peab olema selgelt sätestatud, siis seda võiks teha. Mis puudutab konkreetselt, kuidas meil subsidiaarselt on jaotatud ülesandeid, siis paraku meil on, jah, suurem osa ülesandeid, eriti mis puudutavad kriisi lahendamist ja turvalisuse küsimust, koondatud keskvõimu kätte. See on üks kontseptsioon, võib olla ka teistmoodi. On riike, kus sellega tegeldakse teisel tasandil, aga Eestis on niiviisi otsustatud. Kas see on hea või halb, siin ei ole mõtet anda hinnangut, sest see nii on ja kahjuks või õnneks, see toimib täna piisavalt hästi. Muuta toimivat mehhanismi, ma arvan, ei ole otstarbekas, arvestades Eesti Vabariigi suurust. Ma arvan, et pigem peaks just sellele tasemele rohkem ressurssi andma ja panustama, et kriisi lahendamise või reguleerimise mehhanismid toimiksid paremini või vähemalt sama hästi, nagu nad toimivad praegu. Mis puudutab juhtasutust, siis kõikides Eesti maakondades või piirkondades on loodud kriisi reguleerimise rühmad, kuhu on koondatud eri valdkondade spetsialistid. Ma arvan, et see jaotus, et täna on päästeteenistuse ülesanne kriisi reguleerida, ongi õigetes kätes, ja ma arvan, et see süsteem peaks samamoodi edasi toimima.
Mis puudutab kolmandat küsimust, mis oli kohalike omavalitsuse ülesannete kohta, siis see võib olla üldreguleeritud, ta võib olla lõppkokkuvõttes üldreguleeritud. Vähemalt kõigil peab olema arusaam, et see on kohaliku omavalitsuse roll. Samas, nagu ma ütlesin, see roll võeti seadusest välja ja sellepärast kohalikud omavalitsused ei tee enam kriisi- ja hädaolukorra analüüse. Ilmselt see võeti siinsamas saalis välja. Ilmselt sellele eelnes mingi diskussioon ja debatt ja seda on tehtud mingitel kaalutlustel. Küllap see tuleb siis uuesti päevakorda võtta ja arutada.

Esimees Eiki Nestor
Riigikogu liikmetel riigihalduse minister Mihhail Korbile rohkem küsimusi ei ole.

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Ma tänan Riigikogu liikmeid!

Esimees Eiki Nestor
Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Hea esimees! Head kolleegid! Hea minister! Ministri ettekanne kinnitas minu ja kogu meie fraktsiooni arusaamist, et praegune valitsus on valitsus, kes tahab süvendada õpitud abituse sündroomi ühiskonnas ja kes muretseb justkui sellepärast, et inimesteni ei jõua turvalisuse tunne ja turvatunde parandamiseks me peaksime iga inimese kõrvale panema seisma politseiniku või iga nurga taha ühe päästeauto.
Aga kui rääkida elanikkonnakaitsest, siis me räägime Vabaerakonnaga n-ö ise hakkama saavast ühiskonnast ja ise hakkama saavast kodanikust. Kui meie räägime turvatundest, siis me räägime turvatundest ehk siis sellest, et inimesel tekivad hirmud siis, kui ta ei tea, mida tegema peab. Elanikkonna kaitset puudutades tänase valitsuse ja ka eelmiste valitsuste kahjuks kõige suurem tegematajätmine ongi see, et inimesi ei ole informeeritud, mida nad ühes või teises olukorras peaksid tegema, kuidas käituma, kuhu minema. Ja see on tõesti keskvalitsuse teha, et selline süsteem välja mõeldaks, inimesi informeeritaks. Ma mäletan väga hästi, kui tulid Ukraina sündmused ja Leedu valitsus andis välja nn rohelise raamatu. Selle peale Eestis öeldi, et kuulge, sellise rohelise raamatuga väljatulemine tähendab elanikkonna hirmutamist. Rohelise raamatu sisu oli see, et kuidas erinevates kriisiolukordades elanikud käituma peavad, mida peab tegema kohalik omavalitsus ja millised asjad on organiseerida keskvõimu tasandil.
Veel tahaks ma ... Eriti, ütleme niimoodi, kriipis mu hinge ministri lause, kus ta ütles, et ega me neid vabatahtlikke, kes Eestis on pühendunud ka päästmisele ja kogukondlikule turvalisusele, väga ikka usaldada ei saa. Või et need inimesed, kellega ta kohtunud on, neid usaldada ei saa. Ma võin tuua kümneid näiteid näiteks Islandist, mis on oluliselt väiksema elanike arvuga riik kui on Eesti, kuidas seal kogu riigi turvalisus väga suures osas on üles ehitatud just nimelt vabatahtliku süsteemi peale ja kuidas inimesed seal tunnevad ennast turvalisena, olenemata sellest, et iga hetk võib üks või teine vulkaan purskama hakata ja olukord riigis väga keeruliseks minna.
Nii et kahetsusväärselt saime veel kord kinnitust, et elanikkonnakaitse mõttes on meie riigis suur lõhe või arusaamine elanikkonna kaitsest on kahes täiesti erinevas mõtlemisväljas. Üks kaitse, et keskvalitsus peaks n-ö kanaemana kõigi oma elanike eest hoolitsema, ja teine mõte, mida mõtleme siis ka meie, et kõiki inimesi peaks informeerima, milline on nende roll igas erinevas situatsioonis, ja neid inimesi peab õpetama ise nendes keerulistes olukordades adekvaatselt käituma, õigesti tegutsema. Nii punume me palju turvalisema riigi, kui sellise kanaemana käitudes. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoovijaid ei ole. Kas minister, kes antud kontekstis on adressaat, ei soovi sõna võtta? Siis loen sellele arupärimisele vastatuks. 

5. 16:39 Vaba mikrofon

Enn Eesmaa
Ja nüüd, pärast haamrilööki on võimalik registreerida vaba mikrofoni sõnavõtuks. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma pole hulk aega vabas mikrofonis sõna võtnud, aga olukord on lihtsalt selline, et ei saa seda ütlemata jätta. Seda paluvad Narva matemaatikaõpetajad ja mina ka oma lõpetamata matemaatilise haridusega lihtsalt pean siin teie ees esinema selle kõnega.
Tähendab, 15. sajandil Saksamaal üks munk jutustas sellist lugu, et ükskord tuli tema juurde üks noor mees, kes nuttes pajatas talle, et tal on kadunud tema nokk. Võttis püksid maha ja näitas, et tõesti seal, kus see värk pidi olema, oli täiesti sile koht. Munk ütles, et ta kohe sai aru, millega on tegemist, viis ta metsa ja ütles, et vaata, seal kõrge puu otsas on üks pesa, seal on mitu-mitu seda elundit kohe koos, roni ja võta sealt mõni endale, aga ära kõige suuremat võta, see on piiskopi oma, ta lubas mõne päeva pärast sellele järele tulla. Olevat kõrval külas üks nõid, kes neid varastab meestelt, ja pärast nad elavadki seal pesas üksi.
Kui te mõtlete, et ma mõtlesin midagi välja, siis ma ei mõelnud midagi välja. See on lugu raamatust, mille kirjutasid Jakob Sprenger ja Henricus Institoris ja selle nimi on "Malleus malificarum". Need mehed elasid konkreetses maailmas ja nad arvasid, et see maailm on objektiivne ja see maailm on õige, aga need kõik, kes varastavad nokkasid meestelt, nad on kuskil paralleelses maailmas. Nad arvasid, et neil on õigus, ja selle õiguse alusel nad põletasid kümneid tuhandeid naisi nagu nõidasid.
Miks ma sellest praegu teile räägin! Eelmine nädal ma lugesin üht artiklit, mille kirjutas üks meie kolleeg siin Riigikogu saalis. Nimetus oli selline "Toogem venelased paralleelmaailmast tagasi!". Mind paluti selgitada, mis asi on paralleel? Üks objekt ei saa olla iseendaga paralleelne, kaks punkti ei saa olla teineteisega paralleelsed, punkt ja sirge ei saa olla. Alates sirgest kuni tasandini – vaat siin on see paralleelsus. Ja kaks sirget on paralleelsed vastakuti üksteise suhtes. Kui sa ütled, et see sirge on paralleelne, see tähendab, et nad mõlemad on paralleelsed.
Ma võtan kõige lihtsama juhtumi, neid on kaks, tegelikult neid on kaks pluss 2+n, kus n on suvaline reaalarv. Kui keegi soovib mõnda muud inimest tagasi tuua paralleelmaailmast, siis see tähendab ainult üht: on olemas kaks maailma, mis on paralleelsed, ja kui sina soovid kedagi tema paralleelsest maailmast välja tuua, siis sa ise elad ka ühes paralleelses maailmas ja mitte keegi ei oska öelda, milline see õige maailm on või on nad mõlemad paralleelsed. Ja tõenäoliselt nad on seda, sest propaganda töötab nii ühel pool kui teisel pool.
Ma tuletan veel kord meelde, et selliste näidete põhjal, nagu ma tõin alguses – see munga lugu ja see pesa puu otsas –, seda usuti ja peeti õigeks, selle alusel tapeti inimesi. Iga kord, kui ma kuulen seda, et mingi grupp inimesi – konkreetselt mina olen venelane, te tahate mind välja tuua minu paralleelmaailmast. Millises maailmas te ise elate?
Nii et üksjagu on siin seda koomilist momenti, et siin Riigikogus inimesed ei tunne geomeetriat, ei saa aru, mis asi on paralleelsed sirged või paralleelsed tasandid, et nad on vastastikku paralleelsed. Ja teine asi on muidugi see solvav seisak, see solvav suhtumine inimeste suhtes, kes mõtlevad teisiti. Te püüate olla sarnased nende dominikaanlastega, nende munkadega, Sprengeri ja Institorisega. Te arvate, et ainult teil on õigus, te ei taha mingit debatti, te süüdistate ja panete selle otsuse momentaanselt paika. Ja te olete selle nimel valmis tikuga tuld viskama ja maha põletama sellesama maailma, mida te nimetate paralleelseks. Mul oleks vastik olla koos selliste inimestega, kes absoluutselt ei austa teiste inimeste arvamusi. Aga ma saan aru, et see tuleneb ainult halvast haridusest ja sellest, et kaasaegses koolis enam geomeetriat ei õpetata. Võib-olla, kui see oleks kooliprogrammis, siis poleks sääraseid rumalusi ja ma ei peaks solvuma selle peale, et minu maailm on miskipärast paralleelne, mind tahetakse kuskile viia õigesse kohta. Kontrollige alguses, kas teie olete sellessamas õiges kohas!  Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega on tänane istung lõppenud. Me kõik üheskoos asume homme maailma parandama algusega kell 10 siin Riigikogu suures saalis. Aitäh!

Istungi lõpp 16.45.