15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Tere! Riigikogu täiskogu V istungjärgu 12. töönädala esmaspäevane istung. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Heili Tõnisson, palun, Vabariigi Valitsuse nimel!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaheksa seaduseelnõu. Esimeseks, kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, Eesti väärtpaberite keskeregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Sven Sester. Neljandaks, Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Viiendaks, käibemaksuseaduse ja riigikaitseseaduse muutmise seaduse, Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe rakendamise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Margus Tsahkna. Kuuendaks, maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seitsmendaks, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kaheksandaks, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kolme seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust riigihalduse minister Mihhail Korb. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Eerik-Niiles Kross, palun!

Eerik-Niiles Kross
Hea juhataja! Head kolleegid! Eelmisel nädalal esitasid Reformierakonna liikmed kaitseminister Margus Tsahknale arupärimise küsimusega, miks ei ole Eesti liitunud Helsingis loodud Euroopa hübriidohtude vastase keskusega. See arupärimine lükati tagasi teatega, et see ei puuduta kaitseministrit, vaid on hoopis peaministri teema. Kuna me nüüd seda juba teame ja vahepeal on ka ajakirjanduses öeldud, et Vabariigi Valitsus soovib liituda selle keskusega, aga ikkagi ei ole saanud liitumisega hakkama, siis meenutan siin Ronald Reaganit, kes kunagi ütles, et demokraadid on need poliitikud, kes tahaksid olla vabariiklased. Vabariigi Valitsus jätab mulje, et nad on poliitikud, kes tahaksid olla aktiivsed julgeolekupoliitikas ja ajada tugevat julgeolekupoliitikat, aga see ei tule välja. Nii et me ei esita arupärimist, vaid me esitame kolme opositsioonifraktsiooni nimel Vabariigi Valitsusele ettepaneku Eesti liitumiseks Euroopa hübriidohtude vastase kompetentsikeskusega. Soovime, et see saaks teoks 2. juuniks k.a. Suur tänu!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem kõnesoove ei ole. Olen vastu võtnud üheksa eelnõu, nendega toimetame edasi kodu- ja töökorra seaduse alusel. Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 91 Riigikogu liiget.
Päevakord, 12. töönädala oma, on vaja kinnitada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 12. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt oli 88 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 1 oli erapooletu. Päevakord on kinnitatud.

1. 15:06 Arupärimine tekkiva ohu kohta ühiskonna sidususele ja julgeolekule, kui haldusreform Ida-Virumaal minister Korbi plaani järgi läbi viiakse (nr 333)

Esimees Eiki Nestor
Alustame vastavalt kinnitatud päevakorrale. Austatud Riigikogu! Esimesena on päevakorras arupärimine, mille esitasid Krista Aru, Külliki Kübarsepp, Andres Ammas, Jüri Adams, Monika Haukanõmm, Artur Talvik ja Andres Herkel. Arupärijate nimel Krista Aru, palun!

Krista Aru
Austatud Riigikogu esimees! Head rahvaesindajad! Arupärimine puudutab Alutaguse valda. 13. märtsil käis riigihalduse minister Mihhail Korb vastamas Vabaerakonna fraktsiooni esitatud arupärimisele moodustatava Suur-Alutaguse valla kohta. Meie küsimused puudutasid tookord selle mõttekust, miks seda tehakse, minnes vastuollu kohalike elanike sooviga, kõikide arenguplaanidega ja minnes vastuollu haldusreformi seaduses seatud eesmärkidega. Minister Korbi vastused meid ei rahuldanud. 16. ja 17. märtsil käisime me kohal, kohtusime Mäetaguse Vallavalitsuse majas kõikide lõunaregiooni valdade esindajatega, kuulasime nende seisukohti, argumente, vaatasime ja tutvusime nende poolt kokku pandud ja kahe aasta jooksul ette valmistatud suurte majanduspiirkonna arengukavadega. Meile jäi ikkagi mõistmatuks, miks tahetakse valitsuse ettepanekul moodustada Alutaguse valda, mille ühest otsast teise on 60 kilomeetrit, millel puudub oma siduskeskus, millel puudub keskkoht ja mille suhtes kõik kohalikud elanikud, kui me jätame kõrvale Toila valla, kus üks vallajuhtidest on positiivselt suhtunud, kõik teised on vastu. Me ei näe, milles seisneks selle valla suur majanduslik otstarbekus ja pigem näeme ohtu, et see võib ohuks saada Eesti julgeolekule. 9. ja 10. aprillil toimus kõigis viies vallas elanike küsitlus ja elanike küsitluse tulemused on alljärgnevad: Illuka, Iisaku, Mäetaguse, Tudulinna ja Alajõe valla elanikud on 98% selle vastu, et moodustataks selline Alutaguse suurvald. Vaid 2% kõikidest viie valla elanikest olid sellega nõus. Ja meil on arupärimine, kus on kuus küsimust. Ootame peaministrilt selgeid, konkreetseid vastuseid, miks selline ettepanek on tehtud, miks valitsus läheb Alutaguse suurvalla puhul otse vastu kohalike elanike tahtmisele? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Arupärimisele vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Auväärt Riigikogu liikmed! Head arupärijad, kõigepealt suur tänu selle arupärimise eest! On näha, et te olete tõsiselt selle teema ette võtnud. Nii nagu ka arupärijate esindaja tutvustas, on valitsusliige juba teist korda selle teemaga siin teie ees. Eks see ole õige, nii see peabki olema.
Ma ütleksin kõigepealt paar sõna sellele arupärimisele vastamise sissejuhatuseks. Teatavasti vastas, nii nagu üks Riigikogu liige juba ütles, sarnase sisuga arupärimisele auväärse Riigikogu ees riigihalduse minister Mihhail Korb ja tegi seda k.a 13. märtsil. Kui toonase arupärimise, nr 313 esitanud Vabaerakonna liikmeid riigihalduse ministri vastused kas ei rahuldunud või polnud need piisavalt konkreetsed, siis ma pean ütlema, et eks otsuseid ole valitsus teinud ju kollegiaalselt. Püüan anda esiteks oma lisaselgitused tänasele arupärimisele. Teiseks, ma võin täiesti kindlalt öelda, et eks me debateerime ja teeme neid otsuseid ju tõsise analüüsi lõpptulemusena.
Aga läheme nüüd konkreetsete küsimuste juurde. Kõigepealt esimene küsimus: "HRS-i § 1 lõige 2 alusel on haldusreformi eesmärk toetada kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Miks valitsus ei lähtu seadusest ja sunnib moodustama ebaloogilise asustussüsteemiga ilma keskuseta enam kui 1700 km2 suurust valda, mis ei vasta HRS-i sisulisele eesmärgile?" Valitsus lähtub haldusreformi eesmärkidest. Haldusreformi eesmärk on toetada kohalike omavalitsusüksuste võimekuse kasvu kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Nimetatud valdade ühinemisel rakendub kindlasti ka nn mahuefekt ning uus loodav omavalitsus saab planeerida ja viia ellu arendustegevusi suuremal territooriumil. Nagu ka riigihaldusminister märtsis vastas, valitsuse arvates vastab see ühinemine haldusreformi eesmärkidele. Illuka vald ning Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald ning Mäetaguse, Iisaku, Alajõe ja Tudulinna vald on üsna sarnase asustussüsteemiga maalised omavalitsused, mille ühinemisega kaasneb võimalus parendada erinevaid tugi- ja arendusteenuseid. Omavalitsuse suurem võimekus aitab kindlasti toime tulla igapäevase ning pikaajaliste strateegiliste juhtimisülesannetega. Selles vaates on valdade ühinemisel eelduslik positiivne mõju. Võimalik on planeerida aredustegevusi senisest palju suuremal territooriumil, kus on rohkem elanikke ning ka suuremad rahalised ressursid.
Teine küsimus: "Kas antud otsuse puhul on ammendava kompetentsusega kaalutletud ja arvestatud sellise suuruse ja ilma sobiva keskuseta sunniviisiliselt moodustatava vallaga kaasnevaid julgeolekulisi aspekte?" Esiteks, ma leian, et pindala mõttes suur omavalitsus kindlasti ei võrdu automaatselt suure julgeolekuriskiga. Ma arvan – ja loodan, et te nõustute minuga –, et sedasama küsimust me ju mõningate teiste väga suurte tekkivate omavalitsuste puhul ei küsi ega pea seda ka tõenäoliseks. Ma toon näiteks Saaremaa omavalitsuse. Võib öelda nii, et moodustatav Alutaguse vald, mis on tõesti 1731 ruutkilomeetrit, oleks pindalalt Saaremaa järel suuruselt teine. Saaremaa pindala, olgu öeldud, kui see omavalitsus sünnib, ilma Muhu ja Ruhnuta, on 2705 ruutkilomeetrit. Kui te viitate sellele, et selles omavalitsuses elab rohkem eestimaalasi, kelle emakeeleks ei ole eesti keel, siis kinnitan teile, et ühinemisel moodustatav Alutaguse vald ei ole Eestile julgeolekuoht. Need kõik on meie inimesed, kallid eestimaalased. Küll aga on igal omavalitsusel oma eripära, mida me peame arvesse võtma.
Teie küsimuse teine pool. Ühe tugeva keskuse puudumine omavalitsuses võimaldab moodustada võrgustikupõhise mitme väiksema keskusega üsna võimeka kohaliku omavalitsusüksuse, kus ühinemine soodustab ühise halduskultuuri ülesehitamist, ametnike spetsialiseerumist ja strateegilise juhtimistasandi loomist. See eeldab loomulikult ka nutika omavalitsuse sisest teenusevõrgustiku kujundamist, mis sõltub omavalitsuse endi otsustest.
Kolmas küsimus: "Millised olid Eesti riigi julgeoleku terviklikkust, sidusust, sotsiaalse kapitali kasvu ja kultuuriajaloolist järjepidevust kandvad põhimõttelised seisukohad, millest valitsus otsustamisel lähtus?" Valitsus lähtus oma otsuse tegemisel võimalusest moodustada võimekas vald, võimekas kohalik omavalitsusüksus, mis suudab tagada piirkondliku tervikliku arengu ja millest eelduslikult moodustub tugev, finantsiliselt võimekas ning laiemat piirkonda hõlmav omavalitsusüksus, mis on võimeline pakkuma oma elanikele tasemel ja kvaliteetseid kohalikke teenuseid.
Neljas küsimus: "Miks pole otsuse tegemisel kordagi konsulteeritud kohalike valdade esindajatega? Kes ministritest oli valitsuse istungil Alutaguse suurvalla ettepaneku esitaja ja millised olid ministri ettepaneku kaalutletud argumendid?" Ametisolev valitsus teeb kõiki oma otsuseid lähtudes valitsuses kui kollektiivis läbi arutatud ja kaalutletud argumentidest ning loomulikult ühiselt kokku leppides. Rõhutan, et valitsus ei vastuta eri persoonide puhul erinevalt, vaid valitsus vastutab terviklikult, valitsus vastutab kollektiivselt. Kui te soovite saada täpset vastust, siis valitsus võttis 9. veebruari istungil päevakorrapunkti haldusreformi raames Vabariigi Valitsuse algatatavad haldusterritoriaalse korralduse muudatused vastu konsensusega. Esitaja oli riigihalduse minister Mihhail Korb ja istungit juhatasin peaministrina mina.
Viies küsimus: "Vabatahtlikul ühinemisel moodustuva Alutaguse valla (Alajõe, Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ja loodetavasti ka Illuka) koostöö ja majandusliku edu nimel tegid kohalikud elanikud tööd kaks aastat. Töösse oli kaasatud mitmeid eksperte. Valmis piirkonna majandusliku ja sotsiaalse arengu kava. Seal nähakse ette Peipsi ääre ja kogu piirkonna kujundamist atraktiivseks vabaaja- ja turismikeskuseks, milles on tagatud kestlikkus ja toimetulek ning mis arvestab kogu Eesti huve. Miks kuulutab valitsus oma otsusega selle töö asjatuks, esitamata ühtegi Eesti terviklikkust paikkonna vajadusi ja julgeolekut ning kaasaegset arengut mõtestavat veenvat selgitust? Illuka ning juba ühinenud Mäetaguse, Iisaku, Alajõe ja Tudulinna valla ühinemisel tekkis 1. jaanuari 2017. aasta seisuga 5040 elanikuga ehk napilt miinimumsuuruse kriteeriumi ületav omavalitsus. Statistikaamet on juhtinud tähelepanu, et arvestades Eesti rahvaarvu eeldatavat vähenemist aastaks 2030, suureneb tänase miinimumkriteeriumi mittetäitvate omavalitsusüksuste arv vaid nelja võrra. Teisiti öeldes, haldusreformi käigus moodustavate omavalitsusüksuste nn tugevusvaru rahvaarvu mõttes on üsna kindel. Napilt üle miinimumsuuruse kriteeriumit ületav ühinemine tähendaks, et mõnekümne aasta pärast oleksime jälle sama küsimuse ja probleemi ees, mille lahendamiseks tänast haldusterritoriaalset reformi tegema hakati. Seetõttu on sisukam ühendada omavahel enam omavalitsusi, et tekiks suurem ja tugevam omavalitsus. Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald ei vasta kolmekesi ühinedes samuti omavalitsusüksuse miinimum suuruse kriteeriumile, seega ühendades need kaheksa valda on enam võimalusi paremate teenuste pakkumiseks, piirkondlike arengueeliste ärakasutamiseks ja loomulikult konkurentsivõime suurendamiseks.
Ei saa kindlasti öelda, et seni tehtud töö ning Alutaguse valla ühinemisel väljatöötatud arengudokumendid ja kokkulepped on asjatud ning neid ei saa kasutada. Ka ühinemisel suuremaks omavalitsuseks on tähtis tagada selle piirkonna majanduslik ja sotsiaalne areng ning uuel vallal on oma piirkonna arengu ja arengukavade väljatöötamisel võimalik lähtuda olemasolevatest analüüsidest ja kavadest.
Kuues küsimus: "Miks valitsus eirab haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku ekspertkomisjoni seisukohti? Ekspertkomisjon ütleb ju selgesõnaliselt, et kahe erineva piirkonna (Toila ja Alutaguse) kokkupanemine, jättes kõrvale keskuse (Jõhvi) on nii geograafiliselt, majanduslikult kui ka funktsionaalselt ebamõistlik. Kui kohalikke soove ja piirkondade senist koostoimimist ei arvestata, siis miks ei lähtuta ekspertide soovitustest?" Kui täpne olla, siis eksperdiarvamus lähtus kõnealuste omavalitsuste ühendamisel kahest soovitusest. Esiteks, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald on nn sundliitmise faasis otstarbekas ühendada Jõhvi vallaga. Teiseks, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme ühendamine Kohtla-Järve linna Narva-Jõesuu või Vaivaraga ei ole haldusreformi eesmärke silmas pidades võrreldav alternatiiv. Kolmandaks, ühendada Illuka vald Alutaguse vallaga (Alajõe, Iisaku, Mäetaguse, Tudulinna vallaga). Ja neljandaks, mitte liita Illuka valda Jõhviga lähtuvalt sellest, et Illuka vald ise ei soovinud ühinemisläbirääkimisi näiteks Jõhvi vallaga pidada ning välistas enda jaoks ühinemise ja on fakt, et Jõhvi vallavolikogu otsustas 20. oktoobril 2016. aastal oma otsusega lõpetada ühinemisläbirääkimised.
Jõhvi valda ei kaasatud valitsuse esitatud ettepanekutesse, sest erinevalt teistest omavalitsustest on Jõhvi vald oma olemuselt suures osas linnaline omavalitsus ning valitsus otsustas teha ettepaneku, et Jõhvi vald jätkaks senisel kujul. Kordan üle ühe olulise argumendi, mis kõlas samuti siin kõnepuldis riigihalduse minister Mihhail Korbi suu läbi: kui me vaatame kohalikke omavalitsusi, mis ühinevad, täpsemalt nende majanduslikku võimekust, ning kõrvutame neid Jõhviga, siis Kohtlas, Toilas, Tudulinnas ja Kohtla-Nõmmel jääb sissetulek elaniku kohta väiksemaks. Asetame siia kõrvale Jõhvi, kus aastaeelarve on circa 12 miljonit, mis teeb ühe inimese kohta 1700 eurot. Olgu öeldud, et nendes valdades on see natukene alla 1500 euro. Seega, kui me ühendaksime Jõhvi nende valdadega, on tõenäoline, et suurem osa ka finantsist läheks Jõhvi arenguks, sest ressursid koonduvad paratamatult keskustesse. Kuid praegusel juhul võiks toetada pigem seitset väikest hajaasustusega valda. See oli ka üks olulisi argumente, miks valitsus sellise otsuse langetas. Ma tänan! Olen valmis vastama küsimustele.

Esimees Eiki Nestor
Küsimused peaministrile. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister, no kunstlik ja pisut piinlik kantseliit on see vastus sisulisele küsimusele. Te kasutate selliseid argumente, mida te haldusreformi teistes kohtades kasutate tihti täiesti vastupidiselt ja me ei saa selle vastusega kuidagi ka nüüd rahul olla. Erinevalt nendest inimestest, kes teile selle vastuse koostasid, mõni riigiametnik on ka südametunnistusega. Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni liige on öelnud, et see asi on täiesti poliitiline ja ei ole ühtegi sisulist argumenti niisuguse liitvalla tekitamiseks. Siin vahepeal on aga viidud läbi küsitlused just nendes lõunapoolsetes valdades: Mäetagusel, Iisakul. 98% inimestest on sellise liitumise vastu ja osalus on muljetavaldav. Mida te selle kohta ütlete, kas teete järeldusi?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle ründava tooni eest, härra Herkel! No mis ma ütlen? Ikkagi, kui teie ütlete, et ainult mõningad riigiametnikud teevad oma tööd südamega, siis mina arvan, et ikkagi enamik teevad avalikus sektoris oma tööd täie tõsiduse ja südamega. Töötagu nad siis keskvalitsuse või ametite või ministeeriumite tasandil või kohalike omavalitsuste tasandil. Te teate ju väga hästi seda, et hetkel on see faas, kus tegelikult valitsus on oma ettepaneku teinud 15. veebruari seisuga, ja järgneval kolmel kuul, kuni 15. maini me ootamegi kohalike kogukondade, kohalike omavalitsuste, kohalike inimeste seisukohtasid. Kui te küsite, kas see on hea või halb, et rahvas on oma seisukoha öelnud, ja väga suures ulatuses oma seisukoha öelnud, siis ma arvan, et see on väga hea. See on olnud ju ka eelmise valitsuse üks mõte, et seda haldusreformi tuleb alustada vabatahtlikult, tuleb alustada kohalike omavalitsuste enda kokkulepitud tee järgi. Ja seda on ka tänane valitsus loomulikult pidanud, välja arvatud, et me oleme olnud kriitilised kogu aeg selle kohaliku omavalitsuse reformi osas, et seal ei lahendata ära, punkt üks, kohalike omavalitsuste rahastust, kui ma istusin ka Riigikogus, siinpool saalis, opositsioonis, ja teine on olnud see, et tuleb konkreetselt ära fikseerida, missugused on teenused, et tõsta kohalikele inimestele teenuste kvaliteeti. Need tuleb samuti ära fikseerida. Seda on ka öelnud Riigikohtu lahend. Nii et hetkel ma ütleks, et haldusreformile on need kaks olulist komponenti juurde pandud. Igal juhul tuleb kuulata elanikkonna arvamust ja seda valitsus ka kindlasti kuulab ja selleks on aega 15. maini. Sealt edasi on siis tulenevalt seadusest aega kaks kuud, et valitsus teeb lõpliku otsuse.

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Paraku peab nõustuma härra Herkeliga, et teie vastused ei ole väga sisukad ja mis kõige kurvem, te olete hakanud nautima seda demagoogia vahtu. Aga küsimus on tegelikult tõsine, sest et antud näite puhul on tegemist kõige ebaloogilisema ühendamise variandiga. Kõik kohalikud omavalitsused, kohalikud inimesed, eksperdid soovitasid teha Peipsi äärde üks omavalitsus ja põhjapiirkonda teine koos Jõhviga. Ja selliselt olid materjalid ette valmistatud, läbi arutatud, aga me teame, et see otsus langetati täiesti teistpidi ja peale otsuse langetamist sunniti ametnikke kirjutama määrusele seletuskiri, mis sisuliselt on fabritseeritud dokument, sest ta räägib kahe erineva omavalitsuse moodustamisest. Kas te olete ise seda näinud, kas te ise aktsepteerite sellist käitumist, et tagantjärele hakatakse mingeid argumente otsima, ja kuidas te hindate kohtus sellise õigusliku teksti pidavust, sest kohtuvaidlus tõenäoliselt tuleb?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Selles osas on teil kahjuks õigus ja ma jagan seda seisukohta. Kui me küsime, kas kohtuvaidlusi haldusreformi lõppemisel või selle lõppfaasis ei tule, siis väga keeruline on loota, et ei tule ühtegi. Suure tõenäosusega neid kohtuvaidlusi tuleb ja selles osas ma teie seisukohta jagan. Nagu ma ütlesin ka eelnevale küsijale, te viitasite siin oma küsimuses härra Herkeli küsimusele, et täna on see aeg, kui tõesti kohalikud omavalitsused saavad teha oma ettepanekud Vabariigi Valitsusele ja ma arvan, et see on väga oluline faas. Kui te ütlete, et kas see on demagoogia siin ees või mitte, siis mulle tundub natuke imelik, aga hetkel ma räägin teatud raamides sellest seadusest, mida teie ise olete välja töötanud. Seal oli just antud ju see aeg, et 15. maini saavad kohalikud omavalitsused teha oma põhjendatud otsused, teha oma põhjendatud arvamused Vabariigi Valitsuse arvamuse osas ja peale seda Vabariigi Valitsus langetab oma otsuse. Nii et ma selles mõttes ei tormaks sündmustest ette. Ma arvan, et ei ole nii, et kui valitsus on oma ettepanekud teinud ja seadus näeb ette seda, et omavalitsused saavad nüüd läbi kaaluda, läbi mõelda ja uuesti teha oma otsused, kui nad soovivad teha elanike küsitlust või kuulata eksperte või teha volikogu tasandil uue otsuse, siis see aeg on täpselt see, mis on täna antud.

Esimees Eiki Nestor
Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Jätkaksin Arturi juurest. Mis on demagoogia? Demagoogia on see, et kes on selle seaduse välja töötanud. Sel hetkel, kui sinust sai peaminister, sa ütlesid: ma täidan neid seadusi, mis on, ja see, kes on mille välja töötanud, ei ole minu asi, sest ma olen vabariigi peaminister. Ja viide sellele, mis oli enne – keegi ei käskinud peaministriks hakata. Lähme nüüd edasi. Peeter Ernits, sõber, teab väga hästi, Vara ja Koosa probleemi. Vara 90% on otsustanud, et ta läheb sinna, kus ta peab olema ajalooliselt. Praegu hakatakse ühendama teda Koosaga lihtsalt sel põhimõttel, et niisugune on olnud nõukogude kord. Kas te kavatsete ka edaspidi nõukogude pärandit ellu viia ega arvesta sellise tähtsa omavalitsusliku üksusega, nagu on seda küla? Mis õigused on Eestis külal või enam üldse ei ole?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Vastates teie küsimusele: ei kavatse. Ei kavatse, kui te viitasite selle nõukogude korra sisseviimisele, ei kavatse. Kui te küsite, mis õigused on külal, ma arvan, et eriti tänasel hetkel on, hea küsija, minu meelest teil väga õige seda küsida ja väga paslik, sest et kui me oleme just alustanud "Eesti Vabariik 100" tähistamist järgneval pea kolmel aastal, natukene vähem, siis seal ongi ju fookusesse tõstetud just Eesti külad. Et iga päev ühes Eesti külas see küla, need külaelanikud tunneksid, et sel päeval on Eesti Vabariik 100 üritus just nende külas. See ei ole nii, et me vaatame ainult linnasid või suuri valdasid. Vastupidi, vaatame külasid. Ma arvan, et külal on väga suur väärtus ja külaelu hoida, et külas oleks ikkagi piisavalt suitse, on tähtis. Nii et teie küsimusele vastates ütlesin väga konkreetse vastuse. Te tõite selle küla dimensiooni sisse, siis ma arvan, et külade tõstmist suuremasse fookusesse ma igal juhul toetan. Eilegi oli mul võimalus olla Päinurme külas, seal rahvamajas peale matka ja ma usun, et ka teil, härra Gräzin, kui te matkasite Eesti 100. aastapäeva puhul, siis küladel on tõesti suur vaimujõud.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Alutaguse väikeses vallas, st viies vallas – Tudulinna, Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Illuka – on rahvaküsitlus toimunud. See oli 9. ja 10. aprillil. Seda aitasid korraldada kohalikud ettevõtjad, kes tegid reklaami selle jaoks, et inimesed tuleksid hääletama. Nüüd ma esitan küsimuse, mis mulle saadeti Iisaku vallast. Kui rahvas on vastu – seda näitasid küsitluse tulemused –, kas siis valitsus läheb oma rahva vastu?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! See on muidugi väga tõsiselt esitatud küsimus. Ma arvan, et valitsus ei saa kunagi minna rahva tahte vastu, valitsus peab vaatama tervikpilti ja lähtuma sellest. Kui me räägime Alutagusest, siis me kõik teame – ja ma tõin selle esile ka arupärimisele vastates –, et ta pindala on tõesti väga suur, üle 1700 ruutkilomeetri. Ja me teame seda, et tegelikult annab teatud erisuse võimalusi ka praegune seadus, just pindalalt. See on – ma loodan, et ma ei eksi – suurusjärgus 900 ruutkilomeetrit. Tegelikult meil on praegu Eesti kaardi peal vist kaks omavalitsust: üks on seesama Alutaguse, millest jutt käib, ja teine on Pärnumaal Saarde vald. Nii et kui küsimus oli, kas valitsus läheb rahva tahte vastu, siis ma ütleksin, et annaks jumal, et Eestis olnud, olev ja ka tulevased valitsused kuulavad rahvast. Sest tuleb lähtuda ikkagi põhiseadusest ja põhiseadus ütleb, et kõrgema võimu kandja siin riigis on rahvas.

Esimees Eiki Nestor
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Tänan! Hea peaminister! Kõigepealt, alguses, kui te hakkasite küsimusele vastama, te märkisite, et tegemist on üsna sarnaste valdadega. Sellega te andsite aimu, et te tegelikult kohalikke olusid hästi ei tunne. Mina olen sealt pärit, juured on sügaval maas. Sellepärast ma ütlen, et see on väga vale lähenemine. Kui meil oli vabatahtlikult tekkimas tõesti looduslikult, geograafiliselt, kultuuriliselt kaks piirkonda – Alutaguse pool ja põhjaranniku pool –, siis jäi tegelikult üle ainult üks vald, kes ei teadnud kuhu täpselt minna, see oli Illuka. Valitsus oleks võinud piirduda vaid selle otsusega. Miks te ei kuulanud ikkagi kohalike inimeste arvamust? Miks te ei kuulanud ekspertide arvamust?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Kõigepealt ütlen, et see on väga sümpaatne, kuidas te oma küsimust alustasite, et teie juured on sealt pärit. Eks see loobki ühelt poolt palju emotsinaalsema ja teiselt poolt kindlasti seda kanti hästi tundva inimese tunnetuse. Ma olen, vastupidi, öelnud kogu aeg oma vastustes, kui me räägime kohalikest omavalitsustest ja haldusreformist, et siin just me soovimegi kuulata kohalike inimeste seisukohti. Ma pean nagu peaministrina ka seda oluliseks, et see ei ole ainult siin Riigikogu kõnetoolis väljaütlemine teile, auväärt Riigikogu liikmed, et me soovime kuulata, vaid vastupidi – ma arvan, valitsusliikmed peavadki käima ka kohapeal, tutvuma olukorraga, kohtuma inimestega. Seda ma olen teinud ja teen ka edaspidi. Olgu see Pärnumaal. Oli teada, et Saugas on suur küsimus või probleem küladega. Jah, loomulikult ma läksin sinna kohtuma ja ma arvan, et nii peabki olema. Ma hakkan nüüd ennast kordama, aga ma ütlen veel kord, et seda aega, mis hetkel on antud, kuni 15. maini, ei ole ju niisama antud. Sellel on olnud mingi väga selge mõte ja eesmärk. See on see aeg, kui omavalitsused saavad teha oma lõpliku otsuse.
Nüüd, kui te ütlete, et neid siduda või vastandada piirkondasid, mida mina nagu tegin, siis ma ütlesin ainult ühte asja: ühel juhul on tegemist linnalise piirkonnaga, teisel juhul väga suure hajaasustusega ja, ütleme, linnavälise piirkonnaga, kui me räägime teemal Jõhvi versus Toila, Illuka ja Alutaguse. Ja see, mis te tõite oma küsimuses, et see on geograafiline aspekt või looduslik aspekt, ma arvan, et see on samuti oluline. Igal juhul seda tuleb kaaluda.

Esimees Eiki Nestor
Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Minu küsimus mõnevõrra jätkab eelmist küsimust, millele vastates te väga õigesti ütlesite, et tuleb rääkida kohaliku rahvaga. Aga kui te hästi vaatate, siis arupärijate neljas küsimus koosneb kahest osast. Te vastasite põhjalikumalt teisele osale, kuidas toimus valitsuse istungi arutelu, aga esimene küsimus, miks pole kordagi konsulteeritud kohalike valdade esindajatega, jäi nagu fookusest välja. Arupärijate teada ei ole neid konsultatsioone toimunud. Kui teil on teistsugused andmed, palun esitage need: kas on konsulteeritud, kas on kohtutud, nõu peetud just selle suurvalla osas. Olete seda teinud teie, teie valitsuse minister Korb või keegi teine? Kuidas need konsultatsioonid on toimunud suurvalla osas?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et alati on hästi oluline konsulteerida. Ma olen alati lähtunud sellest põhimõttest, et Eesti riigis ei ole mitte nii, et ma ei tea, et Vabariigi Valitsus on kuidagi kohalike omavalitsuste ülemus ja kohalikud omavalitsused on alluvad. Vastupidi, ma olen täielikult sellel seisukohal, et tegemist on tugevalt sellise partnerlussuhtega, kus üsna sageli võib-olla valitsuse pool peab pakkuma kõige paremas mõttes küünarnukitunnet. Mul ei ole teile tõesti anda loetelu, et mis päeval ja mis kellaajal on kas Rahandusministeeriumi ametnikud või minister sellel teemal omavalitsusjuhtidega kohtunud. Kindlasti ma palun, et Mihhail Korb annaks võimalikult täpselt teile ülevaate, mis hetkel kellega ollakse kohtutud, konsulteeritud, diskuteeritud. Aga kui te küsite, kas see põhimõte on tähtis, siis jah, põhimõte on tähtis.

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Oletame, et need kaheksa omavalitsust sundliidetakse. On 1. veebruar 2018. Selle seisuga on need kaheksa omavalitsust otsustanud, et aitab, 1. jaanuarist lõpetas haldusreformi seadus kehtivuse, läheme oma teed, me ei ole võimelised iseärasuste tõttu ühiselt ühise katuse all jätkma. Mis on selle 1. veebruaril aastal 2018 Jüri Ratase juhitud valitsuse argumendid, et nii läks, mitte teisiti?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! No mis ma oskan teile öelda? 1. veebruar 2018 peaks minu teadamise järgi olema neljapäev. Kui te küsite nüüd täpselt, missugused saavad olema argumendid – täna, aprillikuu keskpaigas öelda, missugused saavad olema argumendid üle poole aasta edasi –, no seda on praktiliselt võimatu öelda. Mina ei jookseks siin üldse sündmustest ette. Täna on antud see rahulik aeg, piisav aeg kolm kuud, et omavalitsused teevad oma lõplikud otsused ära. Täna on see, kui me räägime üldse sellest tähtajast, järgnevast tähtajast, siis see on 15. mai. Peale seda hakkavad ju ka valitsuse tasandil uuesti arutelud, diskussioonid. Nii nagu siin härra Ammas ka ütles, et ikkagi tuleb konsulteerida ka teistega, ma loodan, mitte ma ei looda, ma olen kindel selles, et riigihalduse minister võtab seda tõsiselt, järgneva aja jooksul, kuu või kaks, mis seadus on talle andnud, ja teeb need konsultatsioonid, viib läbi. Aga 1. veebruar 2018, siia jääb nii palju veel sündmusi vahele, jääb 15. mai, jääb 15. juuli, jäävad isegi kohalike omavalitsuste valimised – 15. oktoober. Nii et natukene kiirustame ette ja ma arvan, et siin auväärses Riigikogu kõnetoolis tegeleda otseselt ennustusküsimusega, see ei ole see koht.

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud peaminister! Loomulikult on meile selge, et selle haldusreformi protsessi sai praegune valitsus poole pealt. Aga me kõik mäletame, kuidas te ise ja kogu valitsus lubas paindlikkust ja lubas arvestada kohalike inimestega. Aga nüüd on kogu see asi, mis Ida-Virumaal praegu toimub, risti vastupidine lubadustele. Ida-Virumaal soovitakse teha omavalitsust, mis on vastuolus kohaliku rahva tahtega, on vastuolus vabatahtliku protsessiga ning on ilma igasuguse loogikata majanduslikult, demograafiliselt ja geograafiliselt. Meile kõigile on selge, et seda tehakse kahel põhjusel: esiteks, perekond Korbi soov laiendada seal oma võimupiire ja teiseks, teie erakonna soov saada võimalikult suurelt, mugavalt kätte üks suur ja võimalikult rikas omavalitsus. Mu küsimus on selline. Te räägite siin, et valitsus otsustab. Te ei ole aga siiamaani andnud signaali. Kas te toetate seda vägisi kokkupandavat asja valitsuses, teie isiklikult peaministrina, või teil ei olegi üldse sõnaõigust?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Siin oli küll nüüd mitu väidet, mida tuleb ümber lükata ja seda kindlasti, vaadates ka täna mõni aeg tagasi tulnud uudiseid teie erakonna kohta, soovivad paljud valijad teada. Alustame sellest, et te ütlesite ühe perekonnanime, et suurendada, ma isegi ei suuda hetkel seda sõna öelda, vist mõjuvõimu seal piirkonnas. Sellist diskussiooni ei ole kordagi olnud, mitte mõttevälgatustki pole olnud, ei neljasilmavestlustes ega aruteludes laiemalt. Seda ei saa olla. Haldusreformi ei tehta ühe, kahe või ma ei tea mitme inimese ega kellegi perekonna pärast. Haldusreformi ei saa valitsus ju nii teha. Te teate väga hästi, et valitsuses on täna kolm tublit partnerit: sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Res Publica Liit ning Keskerakond. Ei saa teha nii, et üks erakond ütleb, et teeme nii, see on meie poliitiline soov. Nii me ei jõua mitte kuhugi selle haldusreformiga. Vastupidi, tuleb teha nii, nagu valitsus tegi näiteks sellesama Setomaa vallaga, kui tuua kas või ainult üks näide. Oli arutelu, mindi kohale, küsiti elanike käest, kuidas nad soovivad. Sooviti, et Setomaa vald tekiks, ja sellele valitsus oma heakskiidu andis. Nii et ma lükkan selle kategooriliselt ümber.
Nüüd, teie teine väide oli see, et mina isiklikult olen seda haldusreformi tõsiselt kritiseerinud. Muidugi olen kritiseerinud. Kui asju tehakse poolikult, siis tulebki kritiseerida. Mindi mööda Riigikohtu lahendist 2010, mindi mööda linnade liidu ja maaomavalitsuste läbirääkimistest riigiga. Toon ainult mõned näited. Seesama tulubaasi taastamine. Nad on rääkinud sellest alates 2010. aastatst. Ei ole tõstetud. Te ohkate raskelt. Mina olen ka ohanud raskelt kõik need aastad. Nüüd võib öelda, et tulubaasi üksikisiku tulumaksu protsendi osas taastatakse – 30 miljonit eurot ühel aastal. Omavalitsuste koostöökogu on öelnud kogu aeg, et 78 eurosendist koolitoiduks ei jätku. Palun tõstke seda! Te teate, et praegune valitsukoalitsioon tõstab selle 1 euroni.
Kui te võtate mõned aastad tagasi välja, ma mäletan, et omavalitsus liitudel ... Ma toon nüüd ühe väga detailse näite: omavalitsusliidud ütlesid, et me soovime, et tõstetakse ujumisõppe rahastust, see on nii oluline. See on kuskil üle paarisaja tuhande hetkel riigieelarvest. Jah, me oleme otsustanud: sinna pannakse üks miljon juurde. Seda on neli korda rohkem kui praegu. Nii et selles mõttes on teil õigus, et selles haldusreformi seisus, mis oli siis, kui see valitsuskoalitsioon moodustati, oli minu meelest vaja tugevasti tööd teha ja seda muuta – ühelt poolt anda tõesti need soovid, mida ma lugesin ette, mida omavalitsused on kogu aeg soovinud, teiselt poolt seesama Riigikohtu lahend, et oleks konkreetsed ülesanded, mis teeb riik, keskvalitsus ja mida teevad omavalitsused. Kui te küsite, et mis on minu isiklik seisukoht, siis on see tõesti, et täna kuni 15. maini tuleb kuulata, mida kohalikud kogukonnad ütlevad. See on see. Ja siis tuleb edasi minna. Aitäh, hea küsija!

Esimees Eiki Nestor
Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! No lubadusi jagate te hästi, aga enamik nendest lubadustest on esialgu alles lubadused. Ja minu küsimus on siiski hoopis teine. Me teame, et Ida-Virumaal on praegu 17% eestlasi. Samas, hulgas maaomavalitsustes on eestlaste protsent 80 umbes. Nii, nüüd liidetakse suure rahvaarvuga ja venekeelsed omavalitsused väikese rahvaarvuga eestikeelsete omavalitsustega. Ja tulemuseks on eesti keele, eesti rahva oma õiguse, oma valitsemisõiguse selge kahanemine nendes omavalitsustes, kus nad siiani on otsustanud oma asju ise. Kas te ei leia, et see on sisuliselt eestlaste väljatõrjumine Ida-Virumaalt ja sisuliselt selle piirkonna, Kohtla-Järve rajooni taastamine, selle muutmine venekeelseks ja praktiliselt platsdarmi sillutamine kriisiolukorras rohelistele mehikestele äärmiselt mugavaks tegutsemiseks?

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Mart Helme! Arvestades teie elukogemust ja loomulikult ka tänast staatust Riigikogu liikmena, ma ei tea, kust kohast see hirmutamine nagu tuleb. Ma arvan, et selle hirmutamisega tegelikult me Eesti ühiskonnas mitte kuhugi ei jõua. Siiralt ma arvan seda ja ma näen, et seda retoorikat, kas see on seotud 15. oktoobriga 2017, kohalike valimistega, aga seda tuleb järjest rohkem ja rohkem juurde siit Riigikogu saalist. Ja eeskätt kahe erakonna esimehe poolt: härra Helme, teie poolt ja mis siin salata – ka Reformierakonna esimees Hanno Pevkur on mitu korda selle Vene kaardiga hirmutanud Eesti ühiskonda. Minu meelest, nii palju kui mul on olnud au kohtuda EKRE ja Reformierakonna valijatega, nemad ei soovi seda hirmutamist. Kui rääkida teie liikmetega, ka nemad ei soovi seda hirmutamist. Ei ole mõtet hirmutada, et keegi hakkab mingit teist keelt tegema. Nii kaua, kui mitte ainult Keskerakond on valitsuses, aga ma arvan, et nii kaua, kui on Eesti erakonnad valitsuses, see ei ole isegi küsimus, et Eesti riigis oleks rohkem kui üks riigikeel. See on eesti keel ja punkt. Kui teie tõstatate selle, siis muidugi on rohkem, aga ma loodan, et ei tee seda ükski fraktsioon.
Nüüd edasi, te rääkisite sellest julgeolekust jne. Andke andeks, aga öelda ühes Eestimaa piirkonnas, et see protsent on meie inimesed ja see protsent ei ole meie inimesed, no see ei räägi sellele kaasa, et me soovime, et Eesti oleks rohkem sidus, et me soovime, et Eesti oleks tugevam ühiskond, Eesti oleks rohkem tasakaalustatud ühiskond, et meil oleks viha siin ühiskonnas vähem. Te küsisite neid küsimusi. Ma ütlen omapoolse arvamuse, et minu meelest see ei aita sellele karvavõrdki kaasa, vastupidi, suurendab seda, kui rääkida, et ühed on nagu paremad kui teised. Need inimesed, kes sellel 45 000 ruutkilomeetril elavad, on kõik meie inimesed. Siiralt, kõik on meie inimesed.
Nüüd te ütlete, et me anname lubadusi, aga neid ei täida. Ma eelkõnelejale ütlesin väga selgelt, mida me omavalitsuste haldusreformiga oleme juba otsustanud, et me muudame. Ma võin siia veel lisada juurde: ühistransport, et see oleks sagedasem, et see oleks operatiivsem. Ja ühistranspordikeskused otsustavad, mis on selle hind kasutajale. Me oleme otsustanud selle, et me toome tagasi – see on selline väärikuse küsimus minu meelest – matusetoetuse, mis võeti ära, see läheb omavalitsustele. Minu meelest need on need asjad, mis on konkreetsed näited ja sammud, mida tänane koalitsioon on teinud, et omavalitsusi tugevdada, et neid teenuseid, mida omavalitsus pakub, tugevdada. Ma ütlesin oma arupärimise vastustes väga selgelt ja kordan teile ka üle: ma ei näe üht- või teistpidi omavalitsuste liitumises Ida-Virumaal julgeolekuohtu antud kontekstis. Seda ei ole. Ja mina tõesti ei tõsta kätt, ütlemaks, et need inimesed tõstavad meie julgeolekuohtu ja need vähendavad – ei ole nii.

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud eesistuja! Auväärt peaminister! Siin saalis on väga palju räägitud Ida-Virumaa näitest, minu juured on Tartumaal ja ma tunnen muret Tartumaa pärast ja küsin niimoodi. Kas need omavalitsused, kes Tartumaal täna ei ole ühinenud, need, kes on kokku leppinud, et nad ühinevad, kas see Ida-Virumaa skeem võib laieneda ka Tartumaale? See tegelikult tähendab seda, et kaks omavalitsust, kes on eraldi otsustanud ühineda ja kui keegi ei ole otsustanud ühineda, siis selle asemel, et liita see üks või kaks omavalitsust nende suurematega, liidetakse kõik need omavalitsused kokku. Kas me võime midagi taolist oodata ka Tartumaal?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Valitsus on oma ettepanekud teinud 15. veebruari seisuga üle Eestimaa, sealhulgas Tartumaal. Ma arvan küll, et teie arvamus, olgu see Elva linn või Tartu linn, on siinjuures väga asjakohane, aga antud arupärimine, mille Vabaerakonna saadikud esitasid, käsitles väga konkreetselt Ida-Virumaad ja veel konkreetsemalt Alutaguse, Illuka ja Toila aspekti. Kui on täpsemaid küsimusi Tartumaa kohta, siis kindlasti Mihhail Korb või ka mina olen nendele alati valmis vastama. Te näete ju ära, et see info on avalik, mis otsuse valitsus tegi enne 15. veebruari ja nüüd me ootame ka seal nende arvamusi. Näiteks Tartumaal seesama näide, olen ka seal kohapeal käinud ja kuulanud näiteks Luunja valla ettepanekuid, kas on õige liituda Tartu linnaga või ei ole õige. Ka seal oli rahvas vallamaja ees oma seisukohti andmas. Olen kuulanud ka mõningate poliitikute arvamusi, näiteks Tartu linnas, kes on teie erakonnakaaslased, mis nemad arvavad Tartu linna võimalikust laienemisest või mitte laienemisest.

Esimees Eiki Nestor
Arno Sild, palun!

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te puudutasite oma ettekande käigus Setomaa probleemi. Mul oleks teile hea nõuanne: ärge te Setomaa probleemi nii palju takka kiitke! Me teame väga hästi, kuidas Setomaal rahvaküsitlus toimus. Mulle vastas Meremäe valla töötaja, et kolme-nelja päeva jooksul enne küsitlust kirjutati Meremäele sisse üle 40 inimese. See on väikese valla kohta väga suur arv. Nii et see oli Setomaa vanemate ja valitsuse väga inetu käitumine, selles suhtes, et niimoodi püüti mõjutada rahva arvamust. Aga mul oleks selline küsimus. Te ütlesite, et 15. veebruari seisuga on need asjad põhimõtteliselt paika pandud. Kuidas seal Setomaal nüüd asi laheneb? Seal on praegu ikka hästi kirju ja segane see lugu.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Siis on küll halvasti, kui te olete nii asjast aru saanud. Mina sain hoopis teistmoodi aru. Ma olen alati öelnud, et poliitiline kultuur Eestis peab paranema. Ma tõesti ei taha seda üldse praegu võtta kuidagi, ma ei tea, enda või tänase valitsuse suure teenena. Vabaerakonna liige Jüri Adams, ma arvan, oli üks esimesi, kes võttis minu varrukast kinni ja ütles, et see Setomaa küsimus tuleks kuidagi lahendada. Mina ei tea, kas tema on õnnelik praeguse lahenduse üle või ei ole, aga mulle tundub, et päris seda seisukohta ta nüüd ei jaga, et see, mis seal Setomaal juhtus, on kõige halvem asi. Vastupidi. Tõesti, seal oli nii, et neljas omavalitsuses – Meremäel, Mikitamäel, Värskas ja Missos – me inimeste arvamust küsisime. Olgem ausad, väga suur osa, enamik soovis Setomaa valda. 15. veebruari ei ole midagi veel lukus. 15. veebruar on valitsuse ettepanek, mis on läinud. Lukus ei ole veel. Mis seal Setomaal toimub? Mina loodan, et Seto vald sünnib. Siiralt loodan seda. Seda on valitsus ka otsustanud, et nad hoiavad oma kultuuri, oma kultuuri erisust ja saavad läbi Seto valla seda kõige paremini rakendada.

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Ma jäin kuulama selle Seto valla põhjendust. Kas te täpsustaksite, mis on sellise administratiivse jaotuse väärtus kultuuri hoidmisel? Kas takistab kultuuri hoidmist teistsugune vallapiir ja mis on võiks veel olla argument Seto valla puhul, peale selle, et teised kuidagi ei hoiaks seda nende kultuuri?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma olen päri, et kui Seto valda ei oleks tekkinud, siis oleks minu arust Seto kultuuri ikka hoitud. Küsimus on selles, kas Seto valla tekkega see hoidmine, selle edasiarendamine on, ütleme, suurem, intensiivsem. Kui te küsite, mis oli see põhiargument, siis põhiargument oli seal tehtud rahvaküsitlus. Rahvas ütles, et me soovime Setomaa valda. Nii nagu ka infotunnis on, et Riigikogu liikmed saavad alati küsida ühe küsimuse ja see, kes vastab, alati ka sellele vastab.

Esimees Eiki Nestor
Arupärimise korral on üks küsimus. Aitäh, peaminister Jüri Ratas! Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra esimees! Austatud rahvaesindajad! Mitte ühelgi valitsusel pole õigust mängida oma maa ja rahvaga. Neid sõnu öeldi siin auväärses saalis aastal 1928. Ma loodan väga, et ka see valitsus haldusreformi käigus ei mängi oma maa ja rahvaga. Alutaguse vald, mis oli ju kokkulepe teel juba olemas viie omavahel hästi sidustatud koos toimiva vallana, sai äkki teada valitsuse otsusest, et selline moodustis ei sobi, see ei ole küllalt hea, ja tuleb teha suur Alutaguse vald, kus need viis valda oleksid kokku liidetud hoopis teisel pool Jõhvit asuva Toila, Kohtla-Nõmme ja Kohtlaga. Samas oli see Toila vald, kuhu olid arvatud Toila, Kohtla, Kohtla-Nõmme, arvatud kord Jõhviga kokku minevat. See oleks ju olnud väga hea tugeva omavalitsuse alus, sest oleks olnud linn keskmeks ja siis tagamaa, mereäärse Toila ja väga toimeka Kohtla ja Kohtla-Nõmmega ning teiselt poolt lõuna regioon, kus on väike Alutaguse vald. Inimesed olid seal tõesti kaks aastat mõelnud just nimelt sellele küsimusele, kuidas parandada majanduslikku mahajäämust, mis paratamatult on ju Alajõe vallas, mis on väike ja kus sissetulek on ka väike ja kus me ei ole tegelikult ka riigina suutnud ju õigesti ära kasutada neid ressursse puhtalt looduslikult ega ka kultuuriliselt, mis on kogu sellel Peipsiäärel. Ja sellepärast see valitsuse otsus, et pannakse kokku need kaks poolt – kusjuures nende keskele jääb eraldi Jõhvi, mis on toimekas linn, kasvav, oma potentsiaalilt ja võimaluselt väga mitmekesine –, tekitaski selle arusaamatuse.
Valitsus oleks tõesti pidanud respekteerima seda arvamust, mis oli kohalikel, kus olid leitud omavahelised lahendused, kus oli mõeldud viimase arenguprogrammiga 20 aastat ette ja mõeldud läbi, kuidas ka eelarve tingimustes ise see ära majandada. Aga sellele tõmmatakse kriips peale. See on arusaamatu! Kahjuks ka peaminister lähtus siin ainult demagoogilistest väidetest, millest peamine oli see, et valitsus on nii otsustanud. Vabandust, kus on analüüsid? Kus on need mõjuanalüüsid, millele toetudes valitsus nii otsustas? Ma olen ise pärit Mäetaguse vallast ja tunnen kõiki sealseid Alutaguse metsateid väga hästi. Need kaks poolt, millel tõesti ühest otsast teise on 60 kilomeetrit, ei ole kunagi omavahel ühte arengusuunda liikunud. See on normaalne, sest Toila on hoopis teistsuguse potentsiaaliga oma sadamate, oma turisminduse mõttes, oma sanatooriumiga, kui seda on see lõunapoolne Alutaguse kant.
9. ja 10. aprillil tehti tõesti viies vallas kohalike elanike küsitlus ja on väga märkimisväärne, kuidas kohalikud ettevõtjad sellesse suhtusid. See oli nende kodu, nende tulevikku, nende elu puudutav küsimus. Ja osavõtu aktiivsus elanike seas oli nii Mäetagusel, Illukal, Iisakus, Tudulinnas kui ka Alajõel märkimisväärselt üle poole. See oli suur protsent. Küsitlusele reageeris palju elanikke. Ja vastus, nagu ma olen täna siin juba kaks korda öelnud, oli selline: 98% inimestest on selle poolt, et oleks Alutaguse vald. Ka Illuka, kes vahepeal kõhkles, mis teha, läheb Alutagusega koos. Ma loodan väga, et peaministri lubadus, et kuulatakse inimeste arvamust, peab siinjuures paika, kuigi peaminister kahjuks ei leia aega, et seda minu palvet kuulata. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Mart Helme, palun!

Mart Helme
Lugupeetud esimees! Härra peaminister! Lugupeetud kolleegid! Arupärimised on väga valgustavad ja kasulikud asjad ja aitäh alati vastajatele vastuste eest, aga paraku on nad natuke ühekülgsed selles tähenduses, et esitad küsimuse ja saad küsimusele suhteliselt asjasse mittepuutuvaid vastuseid sageli. Nagu näiteks minu küsimusele julgeolekust Ida-Virumaal sain ma vastuseks teada, et Keskerakond ja praegune valitsus kavatsevad taastada matusetoetuse. Väga kiiduväärne idee, igati toetamisväärne, aga kui vaadata mööda Ida-Virumaa demograafilisest ja geograafilisest asukohast ja põhejdada seda matusetoetuse taastamisega, siis tekib teatud ebakõla. Paraku tekib teatud ebakõla ja ma tahtsingi sellepärast sõna võtta, et sellele tähelepanu juhtida. Ida-Virumaa on maakond, mis on minu hinnangul Eesti kõige ilusam maakond. Tõepoolest: Peipsi rannik, Alutaguse, põhjarannik, Narva jõe kaldad, Narva-Jõesuu – kompu lihtsalt. Samas me teame, et teisel pool Narva jõge on naaber, kellega meie suhted on keerulised, ja paraku me ei saa küll kiita peaministrit selle eest, et tema Peterburi külaskäik oleks neid suhteid kuidagi parandanud. Kindlasti mitte. Ma ütleksin, et jäi nullseis: midagi ei läinud paremaks, midagi ei läinud ka halvemaks. Asi seegi, et halvemaks ei läinud. Ja sellest vaatevinklist võttes Ida-Virumaad kohelda umbes samamoodi, nagu me kohtleme kas Pärnumaad või Läänemaad või Saaremaad, ei ole lihtsalt võimalik. Kui seal rahvastikust 82% on mitte-eestlased, kui nad on väga selgelt Venemaa inforuumis, kui nad valivad Venemaa valimistel, Vene kodanikud nendes linnades, mis on venekeelsed, nagu Sillamäe, Narva ja Kohtla-Järve teatud rajoonid, valivad 80-90% Venemaa juhtpoliitikuid, nagu Vladimir Putin ja teised, kes ei ole Eesti suhtes näidanud üles mitte mingisugust sõbralikkust, siis need on ohumärgid. Ja lihtsalt rääkida sellest, et need on meie inimesed ja me ei saa eirata nende inimeste kuulumist meie õigusruumi ja meie riiki, keegi ei eiragi seda. Aga samas me ei tohi ära unustada seda, et meil möödub kohe-kohe 10 aastat pronksiöödest ja ma mäletan väga hästi pronksiööde eelset aega, kui meil kogu meedia, kogu peavoolumeedia kellas sellest, kuidas integratsioon on suurepärane, kuidas kõik nad on meile lojaalsed, need on meie inimesed jne, jne. Siis tuli välja, et kõik ikka ei olnud meie inimesed. Ja nüüd oleme 107 000 eurot, nagu ma lugesin just paar päeva tagasi meediast, kinkinud neile Tallinna linna purustamise eest veel. Me ei ole julgenud neid isegi vastutusele võtta. Vaat nii kõva selgrooga riik on Eesti riik, et ta ei ole julgenud neid inimesi isegi vastutusele võtta ja kahjusid kinni maksma panna. Ja selles olukorras ma ütleksin, et, lugupeetud peaminister, tahtmata teid teravalt rünnata või kritiseerida, palun, suhtuge nendesse küsimustesse, julgeolekuküsimustesse, demograafilistesse, geograafilistesse küsimustesse, mis seonduvad Ida-Virumaaga, tõsiselt! Ette tänades, aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Austatud härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! Mul on teile tõesti palve, et te selle otsuse puhul väga sügavalt kaaluksite, millised on selle tagajärjed Ida-Virumaale, millised on selle tagajärjed nendele Eesti inimestele, kellest 98% valitsuse pakutud lahendust vastustavad, ja millised on selle tagajärjed ka teie isiklikule usaldusväärsusele. Kui te olete tähele pannud, siis Vabaerakond on tõstatanud päris palju küsimusi haldusreformi möödalaskmiste kohta. Meil on olnud siin üle kümne arupärimise, on need nimeküsimused, on need ebaloogiliste liitumiste küsimused. Palju-palju. See on nüüd teema, mille me tõstatasime teist korda, sest me ei olnud rahul nende vastustega, mida Mihhail Korb meile andis. Me ei ole paraku rahul ka nende vastustega, mida me täna saime. Ausalt öelda nii selget vastandumist sellele, mida valitsus on välja pakkunud, ei ole ma vist kusagil mujal isegi tähele pannud kui siis, kui me olime Krista Aruga – pärast seda, kui Mihhail Korb esimest korda nendele sarnastele küsimustele oli vastamas käinud – Mäetagusel ühel kohtumisel. Seal oli Alutaguse eri valdade valdade volikogude liikmeid, vallavalitsuste liikmeid ja lihtsalt inimesi ning see peegeldus väga selgelt vastu. Nad olid toona väga üksikasjaliselt jälginud seda, milline see diskussioon siin Riigikogu saalis oli. Uskuge mind, nad jälgivad ka täna ja tahavad saada selgust selles, kas nende äsja antud hääled niisuguse liitumisskeemi vastu avaldavad peaministrile mingisugust mõju või ei avalda üldse.
Kui rääkida nendest kahtlustest, mis selle puhul õhus on – kui vähegi rääkida inimestega Ida-Virumaalt –, siis jõutakse, härra Korb, teie nimeni, teie perekonnani, teie tahtmiseni taastada Kohtla-Järve rajoon. Ja seda võetakse väga valuliselt. Ma ei tea, kas me peame ütlema, et see on teatud mõttes venestamise programm, aga Keskerakond võimuerakonnana on Eesti eri kohtades olnud endeemilise korruptsiooni allikaks. Küll korratakse väga selgelt selle perspektiiviga, et kui juba nii palju on kokku liidetud, siis pannakse Jõhvi ja Kohtla-Järve sinna ka külge, Ossipenko nime. Kardetakse väga seda halba kultuurilist mõju, seda väga korruptiivset juhtimispraktikat, mis võib hakata jooksma Alutaguse piirkonna valdadeni, Tudulinnani, Iisakuni, Mäetaguseni ja teisteni, kes ütlesid selgelt niisugusele liitumisskeemile ei. See ei ole siin mingisugune hirmutamise küsimus. Need inimesed tajuvadki seda julgeolekuriskina, sellepärast et siin hakkab toimima see vastandumine, mida te ise esile kutsute, rääkimata sellest, et ei ole tõepoolest mitte ühtegi logistilist argumenti sellise liitumise kasuks, mis laiub nii suurele territooriumile. Ei ole lihtsalt otstarbekas liita need alad üheks omavalitsuseks, nii nagu valitsuse ettepanekus praegu on tehtud. Eraldi peeti silmas, muide, teie koalitsioonipartnerit IRL-i, kelle kohta küsitakse väga selgelt, kuidas ometi IRL sai niisuguse otsusega valitsuses nõustuda. Ja lõpuks, kõik need psühholoogilised aspektid, mis on seotud sellega, et jah, Illuka jäi siin eriarvamusele, aga üldiselt, olid need vallad nii põhjas kui ka lõunas oma liitumispiirkondadega leppinud. Nad olid läbi rääkinud, see otsus oli sisuliselt tehtud. Nüüd tulete teie ja tõmbate sellele vee peale! See on väga, väga halb otsus, kui Vabariigi Valitsus selle juurde jääb. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Valeri Korb, palun!

Valeri Korb
Ma saan aru, et see diskussioon, mis tänasel päeval siin saalis toimub, annab võimaluse mulle öelda, et ma kasvasin kaks sentimeetrit ülespoole teie arvamustega. Kui te mõtlete, et mina, tagasihoidlik inimene, võin mõjutada meie valitsuse käitumist ja tegusid igapäevases elus, ma usun, et te vist eksite selles. Ma tõesti tahaksin, et need asjad, mis on Ida-Virumaal ... Ma olen ka sündinud seal, ma ükskord rääkisin, et minu sünnitunnistusele on kirjutatud: Ahtme linn, Jõhvi rajoon. 1952.–1958. aastani eksisteeris niisugune omavalitsus. Ja kõige suurem viga või mure on võib-olla tänasel päeval, et see haldusreform, mis oli seotud proua Krista Aru Kohtla-Järvega, lõppes 1992. aastal, kui Jõhvi sai iseseisvuse. Kõik need asjad 25 aastat ootavad lahendamist.
Siit puldist ma ütlesin ka, et mina toetasin siis, kui rääkis Tarmo Loodus nendest tõmbekeskustest, ja ma olen kahe käega selle poolt, et see elu läheks nii, nagu rääkis Tarmo siit puldist, ja käis meile seal rääkimas. Aga kahjuks küll on tänasel päeval võetud vastu teised otsused, teised reeglid ja kuidas välja tulla sellest, millest teie räägite, sellest, mida mina mõtlen, see on suur, keeruline küsimus.
Minu jaoks on teine küsimus ka, kui me räägime tänasel päeval integratsioonist ja kui me räägime, et haldusreform läheb juba rahvusküsimusele – eestlased ja teised. Vabandust, ma ei tahtnud seda küsimust tõsta. Aga siis, kui olid Toila, Kohtla vald, Kohtla-Nõmme, juba räägiti sellest, et me peame säilitama seda kultuuri, säilitama need asjad, mis on seotud igapäevase eluga nendes valdades. Aga kahjuks küll, kui valitsused ja volikogud tulid kokku ja rääkisid sellest, et me tahame ühineda üheks suureks vallaks (?) põhjas – 4700. Reeglid on teised, oligi ettepanek et paneme juurde Kohtla-Järve, võtame ühe kohana Kukruse: 520 inimest töötab, siis saame 5200 täis. Uskuge mind, et see pole ainult teie mure, see on ka meie. See on minu kodukoht, minu kant, kus ma elasin, sündisin ja elan edasi, vaatamata sellele, et paljud sõidavad ära. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Auväärt peaminister! Tahtsin teha ainult remargi, et tegelikult ei tohiks siin saalis viibijate, rahva poolt valitud esindajate arupärimistesse suhtuda kuidagi kergelt, et tekib selline mõnus emotsionaalne pingpong ja kergemeelsus. Ma julgeksin öelda seda, et iga küsimus, mis siin saalis kõlas on seotud kas mure, valu või sooviga ja selle tõttu on mul, auväärt peaminister, teile palve, et vähim, mida te siin saalis saate teha, on see, et te kuulate ära ka arupärijate sõnavõtud sel teemal ja selle tõttu ma olin natukene kurb, kui Krista Aru siin puldis oli. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Aga peaministril on õigus kasutada oma sõnaõigust. Palun, Jüri Ratas!

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Paar asja, mis ma soovisin ka öelda. Ma olen härra Urmas Kruuse lõpumõtetega väga nõus. Ma olen täiesti veendunud, et need küsimused, mis siin saalis esitatakse tulevad südamest ja murest Eestimaa ja tema rahva pärast. Jah, tõesti, käisin umbes paar minutit ära, kui ma olin arupärimistele vastanud, aga siis tulin tagasi ja kuulasin Krista Aru sõnavõtu lõppu. Ja saan seda kindlasti järele kuulata tänu sellele, et te olete võimaldanud Riigikogu koduleheküljel infotehnoloogilisi vahendeid ja stenogrammi.
Nüüd, see, mida Andres Herkel ütles. Kaks asja. Kõigepealt, esimene asi, millega ma väga nõustun, ma arvan, et Vabaerakond on teinud väga õigesti, et ta on tõstatanud tõesti arupärimisi mitmeid-mitmeid esmaspäevasid ja ju teete seda ka tulevikus. Seda kohaliku omavalitsuse ja haldusreformi teemal. Täiesti siiralt ilma mingisuguse irooniata ma arvan, et see on väga õige, ja nii tulebki võtta. Üks kant või kohalik omavalitsus, järgmine kohalik omavalitsus ja ma arvan, et see annab päris palju selgust. Ja ka teie poolt ju, kui te kohtute aktiivselt Eestimaa elanikega, annab seda sisendit edasiste otsuste tegemisel.
On üks asi, mida te, härra Herkel ütlesite ja millega ma ei ole absoluutselt nõus. Vabandust, et ma valitsusliikmena nii ütlen! Minu arvates kui on ükskõik kes 101-st, kui keegi süüdistab ükskõik mis fraktsioonist, olgu ta EKRE-st, Reformierakonnast või Vabaerakonnast, kes ei ole kuidagi seda ära teeninud, siis ma igal juhul tulen siia ja ütlen. Kui te ütlesite, et Valeri Korb või perekond Korb loob mingisugust oma, ma ei tea, omavalitsust, siis see on täielikult vale, see ei vasta grammivõrdki reaalsusele. See on mingi sildi külge panemine. Ma ei ole isegi varem kuulnud, ausalt öeldes, seda teie mõtet, mida te siin välja ütlesite. Selle vastu ma nagu kindlasti olen, et selliseid silte kleebitakse. Ma saan aru, et sõnaga "rajoon" on nagu võimalus kedagi hirmutada, aga praegune valitsus ei tee ühtegi rajooni. Mitte ühtegi rajooni me ei taasta. See on see aeg, kui kahjuks Eesti pidi olema okupatsiooni all ja see oli väga raske ja ränk aeg meie riigile ja meie rahvale. Nii et ei ole mingeid selliseid mõtteid ja arvamusi. Aga see, et te tõstatate oma erakonna, Vabaerakonna fraktsiooni liikmetega haldusreformi küsimusi, on minu arvates väga õige. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkelil on õigus vastulauseks kodukorraseaduse alusel.

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Mul jääb üle lugupeetud peaministrile soovitada lugeda stenogrammi. Mina ei väitnud midagi ise oma enese tarkusest, mina vahendasin seda, kuidas Ida-Virumaal sellest protsessist aru saadakse.

Esimees Eiki Nestor
Nüüd lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 16:19 Arupärimine riigieelarve defitsiiti laskmise kohta (nr 347)

Esimees Eiki Nestor
Läheme järgmise arupärimise juurde, mille on esitanud Andres Herkel, Andres Ammas, Ain Lutsepp, Külliki Kübarsepp, Krista Aru, Monika Haukanõmm ja Artur Talvik. Ja arupärijate nimel Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Lugupeetav Eesti Panga president! Eesti Panga seaduse § 4 lõike 2 põhjal annab Eesti Pank Vabariigi Valitsusele majanduspoliitilistes küsimustes nõu ja Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. Me oleme harjunud siin saalis Eesti Panga presidenti kuulama kord aastas. Need on sellised enamasti rahu ja kindlust ja stabiilsust sisendavad kohtumised panga presidendiga siin, et suures plaanis on meie rahanduspoliitikas asjad korras.
Mullu mais, kui Ardo Hansson meie ees seisis, ütles ta umbes nõnda, et Eesti valitsus on eelarve tasakaalus hoidmisega käitunud kiiduväärselt ja õigesti, sest praegu ei ole majanduses õige aeg hakata oluliselt rohkem kulutama. Ja ta ütles, et Eesti võiks kulutada ja rohkem laenata siis, kui iga majandusnäitaja viitaks, et on majanduse madalseis. Aga selliseid viiteid ei ole, majanduse näitajad on üsna vastuolulised.
Tookord oli juttu ka sellest, et tulevikus kindlasti meie riigi olukord raskemaks muutub. See on küllap siin saalis istujaile täiesti selge. Paradoksaalselt samal ajal, kui me muutume ise rikkamaks, siis eurotoetused vähenevad, aga meie demograafiline olukord muutub järjest kehvemaks. Meil on paratamatult tarvis rohkem kulutada pensionidele, rohkem kulutada tervishoiule. Ja makse maksvaid töötajaid on seejuures ikka vähem ja vähem ja selle tõttu ei ole ei lühiajalises ega pikaajalises perspektiivis kuidagi sobiv hakata oluliselt rohkem raha kulutama.
Nüüd on valitsus vahetunud, on uue poliitika aeg, uued ideed, on idee riigieelarve defitsiiti lasta. Arusaadavalt on Eesti Panga president sel puhul ka kommentaarides sellele otsusele reageerinud ja arupärijate arvates erakordselt tabavalt, öeldes, et selline käitumine on omakasupüüdlik, olukorra ärakasutamine enese kasuks, hoolimata laiematest huvidest. Arupärijatele on selgusetu, kas praegune valitsus on kuulanud Eesti Panga nõu. On arusaamatu, kas praegune valitsus on kuulanud eelarvenõukogu nõu. Meid huvitab, kas valitsus on teilt nõu küsinud, ja kui on, siis missugust nõu te olete andnud. Ja kui teilt ei ole küsitud, siis annavad arupärijad teile praegu siinsamas saalis võimaluse head nõu valitsusele anda. Ja me oleme arupärijatena rõõmsad ja tänulikud, et te pidasite võimalikuks nii kiiresti arupärimisele vastama tulla. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Arupärimisele vastab Eesti Panga president Ardo Hansson. Palun!

Eesti Panga president Ardo Hansson
Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Suur tänu viie küsimuse eest, millele ma katsun vastuseid anda! Esiteks loen küsimuse ette ja siis vastan.
Esimene küsimus kõlab järgmiselt: "Kas seoses riigieelarve baasseaduse ettevalmistamisega ning selles sisalduva kavaga lubada riigieelarve defitsiiti on pöördutud arvamuse saamiseks Eesti Panga poole ning milliseid vastuseid olete andnud?" Ma ütleks, et Eesti Panga mandaat ja huvi riigieelarve kohta arvamust avaldada tuleneb sellestsamast Eesti Panga seaduse § 4 lõige 2, mille järgi Eesti Pank annab Vabariigi Valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes ja Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. Ma ütleks, et Eesti Panga oleme arvamust avaldanud, kui on selgunud uut infot valitsuse plaanide kohta riigieelarve tasakaalu suhtes. See algas koalitsiooni läbirääkimiste juures, kus ma palun audientsi, mind võeti vastu ja me sel hetkel jagasime mingeid mõtteid, kuigi tol ajal need mõtted olid väga üldsõnalised. Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi eksperdid on vahetanud mõtteid, kui detailsemalt on selgunud koalitsioonilepingu eelarvepõhimõtted. Riigieelarve koostamise käigus kohtusime Riigikogu rahanduskomisjoniga ja ajakirjanduse kaudu oleme esitanud oma seisukohti nii valitsusele kui Eesti inimestele. Ma arvan, et kõige viimasena reedeses Äripäevas meie asepresident Ülo Kaasik kirjutas ühe loo, mis on üleval Eesti Panga koduleheküljel, mis, ma arvan, et väga kompaktselt võtab kokku meie seisukohad nendes küsimustes. Kokkuvõtteks ütleksin, et riigieelarve tasakaalu teemal on dialoog toimunud keskpanga algatusel ja valitsus on meid viisakalt ära kuulanud, ja ma ütleksin, et sama kehtib ka eelmiste valitsuste kohta.
Teiseks: "Mõnikord nähakse eelarvepuudujäägi tekitamises võimalikku stiimulit majanduse elavdamiseks. Kas praeguse majandustsükli makromajanduslikud näitajad kinnitavad selle meetme võimaliku rakendamise tõhusust või vastupidi – hoiatavad meid pigem halbade tagajärgede eest?" Ma alustaksin sellega, et valitsus on väga oluline mängija majanduses, üle kolmandiku majandusest ja selle kaudu on võimalik suurendada või vähendada nõudlust. Küsimus on, et kui palju ja millal? Ma arvan, et eesmärk on majanduse stabiliseerimise toetamine läbi selle struktuurse näitaja. Me ei sihi mitte nominaalset eelarve tasakaalu vaid juba selle struktuurse näitaja kaudu. Siis kui majandusel läheb halvasti, siis tulude laekumised on loomulikult nõrgemad, on vaja rohkem kulutada näiteks sotsiaalabile või töötuskindlustusele ja automaatselt sel hetkel eelarve läheb defitsiiti. Ja vastupidi, kui majandusel läheb hästi, siis tulud laekuvad kenasti, kulutusi on võib-olla natuke vähem ja eelarve on siis ülejäägis. Tavaolukorras ütleks, et piisab automaatsetest stabilisaatoritest ja praegune majandusseis meie arvates ei õigusta lisanõudluse pakkumist valitsuse poolt ja me arvame, et tekitaks pigem pikaajalist kahju. Esiteks, praegu ei ole eriolukord, me ei ole sügavas majanduslanguses, tegelikult meie majandusnäitajad on küllaltki tasakaalu lähedal. Kui me vaatame näiteks tööturgu, me näeme pigem ülekuumenemise näitajaid, kus praegu viimastel aastatel on Eesti keskmine palk kasvanud umbes 6–7, võib-olla isegi rohkem protsenti aastas olukorras, kus praegu näiteks euroala keskmine palgakasv on umbes 1,6%, on olnud seal 1% juures päris pikka aega. Nii et meie palgad kasvavad oluliselt kiiremini, kui meie konkurentidel isegi ilma selle lisastiimulita. Kui sellises olukorras hakkaks veel täiendavalt seda stiimulit pakkuma, siis võib-olla palgakasvud lühiajaliselt kasvaksid veel kiiremini. Töötaja lühiajalisest seisukohast on see loomulikult väga hea, mida kõrgem palgakasv, seda parem. Aga ettevõtted peavad sellele survele vastu panema ja kui see palgakasv on liiga kiire, kui kulud kasvad ja tulud ei kasva, siis ettevõtete kasumlikkus kannatab. Varem või hiljem nad hakkavad vähem investeerima, mõned panevad oma poe kinni ja kolivad minema. Kokku võttes ma arvan, see hakkab pärssima meie pikaajalist majanduskasvu. Majandus peab arenema tasakaalustatult. Praegu me näeme, et majandus töötab enam-vähem täiskoormusel. Mõni kuu tagasi enne neljanda kvartali näitajate avaldamist me võisime veel arvata, et kuidagi majandus oli vastuoluline, palgad kasvasid, majandus nagu ei kasvanud, nüüd tundub, et majanduskasv on taastunud. Ja rääkida seda, et majandus on kõvasti alla oma potentsiaali, ma arvan, praegu ei ole enam väga võimalik. Ja kolmandaks, viimaste aastate riigieelarve ülejääkide kompenseerimine tulevatel aastatel ei näi õigustatud. Osaliselt tulid need ülejäägid ootamatutest tuludest, näiteks mõned suured pangad maksid väga suuri dividende. See kuidagi ei mõjunud halvasti Eesti majandusele, see ei mõjunud nagu maksukoormuse tõusuna, see oli ühekordne tegur. Kulude poolel me nägime, et eurorahade kasutamine oli ajutiselt aeglustunud, kuna mindi üle ühelt Euroopa Liidu eelarve tsüklilt teisele. Selles üleminekufaasis ei liikunud see raha nii kiiresti ja nüüd me eeldame, et need eurorahade kasutamised hakkavad kiirenema ja ilma mingi lisastiimulita hakkab see juba täiendavalt majandust ergutama. Ja kolmandaks siis majanduskasvu struktuur on olnud selline, mis on vägagi soodustanud tulude laekumist, kuna kaks kõige suuremat maksubaasi – esiteks, eratarbimine ja teiseks, palgafond on mõlemad väga kiiresti kasvanud. Tarbimine kasvab, palgad kasvavad. Nüüd tegelikult praegu rahandusministri seisukohast on pigem kergemad ajad, kui raskemad ajad ja me võime kujutada ette olukorda, kus majandus kasvab umbes sama kiiresti, aga baseerub näiteks ekspordile ja investeeringutele. Nendega seotud tulubaasid on palju väiksemad ja ei tooks nii palju raha sisse kui viimastel aastatel.
Kolmas küsimus: "Kuidas hindate nn ajutisse defitsiiti laskmise mõistet ja võimalust olukorras, kus varasemad valitsused on hoidnud eelarvet tasakaalu, ametis olev valitsus loob endale võimaluse puudujäägi tekitamiseks ning mõnel järgmisel valitsusel tuleb siluda tagajärjed?" Siin ma alustaks selle positiivse poolega. On tervitatav, et eelarve tasakaalu põhimõtetest tervikuna pole loobutud ja on seatud pikema perioodi eesmärgiks, et see eelarve tasakaal kui pikaajaline eesmärk on siiski praegu kirjas. Iseenesest on see hea. Teiseks, me mõistame soovi lisada pisut paindlikkust sellesse süsteemi. Me rõhutan: mõistame, see ei ole meie eelistatud variant, aga me siiski saame aru tahtest natuke rohkem paindlikkust lisada. Natuke rohkem. Aga praegu me näeme probleemina, et see konkreetne ettepanek sisaldab päris palju, lisab päris palju paindlikkust sellisel moel, mida siis mina nimetasin oportunistlikuks. Ja selgitaksin siis, mida ma mõtlesin selle all. Erinevaid seadusi vaadates, ei ole tegemist põhiseadusega, mida me sihilikult teeme väga raskeks muuta, aga siiski ta on niisugune baasseadus, mis peaks mingil määral looma kindlustunnet kaugemasse tulevikku ja peaks mingil määral meie enda käsi siduma sellisel hetkel, kui lühiajaline ahvatlus võib-olla viiks meid nagu kulutama rohkem, kui pikemas perspektiivis oleks kasulik. Ja selliseid seadusi siis hakata muutma kas väga tihti või sellisel moel, mis tunduvad väga soosivat just ametisolevat valitsust, ükskõik, kes ta siis juhtub olema, kui selline muudatus tehakse, kui siis paari aasta pärast tuleb uus valitsus, kes jälle oma seisukohast kohendab teistmoodi, kui paar sellist liigutust on tehtud, siis lõpuks see vundament hakkab lagunema ja siis tegelikult kogu see raamistik muutub Potjomkini külaks, mida on võimalik kuidagi kiiresti muuta, kui tekib vajadus või soov. Nii et kui minna edasi valitsuse plaaniga, siis võiks seda teha teisiti. Üks variant on näiteks, et see rakenduks neile struktuursetele ülejääkidele, mis on tekkinud alles seadusmuudatuse kehtima hakkamisest, mitte kasutada neid tagantjärele. Teine variant oleks vaadata maksimaalselt ainult eelmise aasta ülejääki, mille võiks järgmisesse aastasse kanda. Ma tean, et rahandusminister on kasutanud külmkapi ostmise näidet, kuidas detsembris lähed poodi ja külmkappi ei ole ja siis lõpuks tuleb külmkapp jaanuaris poodi, et kas ma ei tohi siis osta. Sellist asja võib-olla tõesti annaks kuidagi lahendada. Lühiajalised planeerimisvead ühe-kahe kuu jooksul või isegi ühe aasta jooksul, neid võiks kuidagi lubada, aga see fakt, et vaatame mitu aastat tagasi, on teistsugune asi. Majandustsükli silumist eesmärgiks võttes peaks struktuurne puudujääk tekkima ainult madalkonjunktuuri perioodidel ja ülejääk kõrgkonjunktuuri perioodidel.
Neljandaks: "Milliseid majanduspoliitilisi riske valitsuse uus lähenemine eelarvetasakaalule sisaldab ning kas on näiteid selle rakendamisest teistes riikides?" Ma ütleks, et väikse defitsiidi võimalikkus on Euroopas üsna tavaline, kuid 0,5% struktuurne puudujääk on mõeldud miinimumeesmärgile, tulemaks toime olukorras, kus näiteks madalseis on väga tugev ja selle –0,5-ga sa kuidagi saavutad seda 3% nominaalset puudujääki. Ma arvan, et Eestis tekitaks väike puudujääk praegu probleeme pikaajalisele majanduskasvule, kuid ei tekitaks lähiajal probleeme eelarve jätkusuutlikkusele, sest riigivõlg on meil väike. Eestile on sobilik Euroopast pisut rangem eelarvepoliitika ja suuremad reservid. Nagu juba mainitud, meil on vananev ühiskond, meil on euroraha tulevikus vähem kui praegu ja seetõttu oleks vaja pigem natuke rangemalt läheneda. Tegelikult võiks öelda, et Euroopa Liidu abirahade kasutamise tõttu, need moodustavad umbes 2,4% SKT-st viimase viie aasta jooksul, oleme sisuliselt korralikult puudujäägis. Kuna tegemist on toetustega, siis me ei arvesta neid, nad ei tekita võlga, aga stimuleerivad ja mõjutavad meie majanduse käekäiku ja me oleme mingil määral nende kulutamisega harjunud. Me teame, et eelarve koostamine muutub edaspidi raskemaks, Euroopa Liidu abirahad vähenevad ja vananeb rahvastik. Euroopas on mitmeid hoiatavaid näiteid, kus eelarve miinimumnõuetest saab ajapikku tavapärane käitumine, mis tekitab majanduses raskusi. Nii et siin on rohkem see libedale teele asumise risk kui see, et see 0,5 iseenesest hakkab väga palju mõjutama lühemas perspektiivis.
Viimasena: "Milliseid meetmeid ja millal peaks Vabariigi Valitsus Teie arvates võtma olukorras, kus Euroopa Liidu rahade osakaal riigieelarves hakkab aasta-aastalt vähenema?" Nagu mainitud, lühidalt öeldes peaksime sellises olukorras puhvreid koguma ja ma arvan, et valitsus on teadlik Euroopa Liidu abirahade vähenemisest. Abirahade vähenemine annab varem või hiljem negatiivse impulsi. Meil oli sarnane kogemus viimastel aastatel, kui olid üleminekud ühelt eelarvetsüklilt teisele, me tunnetasime seda juba. Paradoksaalsel kombel me näeme, et see uus abirahade langus võib toimuda umbes aastal 2021, mis oleks täpselt sama aeg, kui järgmine valitsus peaks liikuma sealt –0,5-lt kuskile tasakaalu juurde. Nii et aastal 2021 nende kahe teguri koosmõjul me võiksime juba sisse prognoosida mingisugust uut negatiivset impulssi majandusele. Sellega ma lõpetaksin ja olen valmis vastama teie küsimustele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused Eesti Panga presidendile. Anne Sulling, palun!

Anne Sulling
Hea istungi juhataja! Hea Eesti Panga president! Rahvusvaheline Valuutafond on öelnud, et Eesti tugevat eelarvepositsiooni tuleks kasutada reformide elluviimiseks, mis toetavad tootlikkuse kasvu majanduses. Kas teie hinnangul need tegevused, mille tõttu Vabariigi Valitsus plaanib eelarve defitsiiti lasta, tõstavad majanduses tootlikkust?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et aus vastus on, et esiteks, me väga palju ei kommenteeri tehnilisi detaile. Kuigi võib meie käest nõu küsida. Me tihti ütleme, et kui on tegemist üksikute investeeringutega, siis meile ei ole pädevust neid läbi vaadata ja öelda, kas raha kulutada sellel eesmärgil on parem kui mingil teisel eesmärgil. Nii et selles mõttes jääks isegi vastuse võlgu, mitte ainult sellepärast, et me seda ei ole otseselt vaadanud, vaid ma arvan, et Eesti Panga pädevuses ei ole detailseid hinnanguid anda.

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud Eesti Panga president, täname teid nende vastuste eest! Ütlesite, et praegu on veel pigem niisugused kergemad ajad, mistõttu selliste meetmete võtmine, nagu Vabariigi Valitsus siin välja on käinud, ei ole vast otstarbekas. Te viitasite siin ka sellega, et seoses palgakasvu survega on niisugune tööjõuturu ülekuumenemine. Kas te varem olete ka valitsuse tähelepanu sellele juhtinud, kui siin avalik sektor vedas meil palgakasvu? Kui meil on kergemad ajad – ega nad ilmselt väga kerged ei ole, aga ikkagi –, siis selliste aegadega kaasneb selline ülekulutamise oht. Enne masu oli see väga selgelt Eestis olemas. Kas Eesti Pangal on ka mingi ülekutseid nii avalikule sektorile kui ka võib-olla eratarbijatele sellest ülekulutamise ohust eemale hoida, et ülekuumenemist ei tekiks?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et me oleme kõike juba öelnud – seda võib kõike vaadata meie koduleheküljel artiklites ja sõnavõttudes, mida me oleme varem öelnud. Ma arvan, et see sõnum eelmisele valitsusele oli küllaltki sarnane. Kuigi tol ajal võis öelda, et need näitajad olid natuke vastuolulisemad. Tööturg justkui viitas sellele, et majandus on üle kuumenemas, aga vaadates majanduskasvu näitajaid, olid need kuidagi väga negatiivsed ja siis me ütlesime, et aeglane majanduskasv tuli tegelikult väga spetsiifilistest teguritest, mis puudutasid üksikuid harusid või üksikuid valdkondi. Kui need välja arvata, siis tegelikult tööjõumahukas osa majandusest oli juba suhteliselt heas seisus. Nii et meie pigem vaatasime neid palgasurveid ja ütlesime, et oleme natuke ettevaatlikumad. Me hoiatasime ette juba tõesti aasta aega tagasi. Nüüd, ma arvan, on majandus hakanud kasvama – ja ma arvan, et see on tulnud eelkõige väliskeskkonna paranemisest. Pikka aega oli Venemaa majandus languses, Soome majandus ei olnud väga heas seisus ja vähemalt Venemaa majanduskasv on enam-vähem stabiliseerunud, umbes seal nulli lähedal, mis on iseenesest positiivne näitaja. Teisest küljest, Soome majandus on jalad alla saanud ja see on tunnetatav juba, et meie majandusel on võimalik natukene kiiremini kasvada.
Ma arvan, et me oleme seda juttu varem kuulnud või rääkinud. Selles mõttes meie pigem, ma arvan, oleme varem öelnud, et praegu natukene vähem. Aga siin on väga mitmed instantsid, kes proovivad seda tsüklilist positsiooni hinnata – on Eesti Pank, on eelarvenõukogu, kes peaks ka sel nädalal oma seisukoha avaldama, on Rahandusministeerium, on Rahvuvaheline Valuutafond, on Euroopa Komisjon. See ei ole täppisteadus ja mõned on varem öelnud, et me oleme nagu plussis, aga teised on öelnud, et me oleme miinuses. Meie Eesti Pangana ilmselt oleme kusagil ilmselt öelnud, et me oleme tasakaalu lähedal. Nüüd on huvitav vaadata, mida needsamad asutused hakkavad ütlema meie praeguse positsiooni kohta, olukorras, kus neljanda kvartali näitajad ilmselt üllatasid ilmselt väga positiivselt. Need on muidugi esialgsed näitajad ja me kindlasti ei arva, et selline tempo on jätkusuutlik. Siin olid kindlasti ühekordsed tegurid, näiteks nendesamade aktsiisikaupade varumine – teades, et aktsiis tõuseb, siis ilmselt toodeti hästi palju neid kaupu jne. Aga üldiselt me näeme, et praegu see argument, et majandus kasvab liiga aeglaselt, on ka ära langenud.

Esimees Eiki Nestor
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud president! Ma tahaksin ikkagi jätkata seda Anne Sullingu küsimust, millega ta küsis tootlike investeeringute kohta, ja teile oli ka küsimus teiste riikide praktikast eelarvepoliitika rakendamisel. Kui me vaatame järgmiste aastate plaane, mis valitsusel on, see tuleb ka sellest uuest prognoosist välja, et tegelikult valitsussektori investeeringute mahu kasv on selline, nagu ta on olnud varasematelgi aastatel, mingit suurt murrangut siin ei ole ja eriti ei ole seal näha tootlikke investeeringuid. Pigem, kui nendesse numbritesse süveneda, siis selgub, et varasemate reservidega ja võib-olla ka uute laenudega finantseeritakse jooksvaid kulusid. Kas teie hinnangul on ka selline olukord, et jooksvaid kulusid investeeritakse? Ja kuidas selline asi üldse hea eelarvepoliitika taustal paistab?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh! Ma arvan, et on tegelikult väga raske eristada, mis on jooksev ja mis on selline investeering. Tihti on väga palju kulutusi haridusele kindlasti kirjas jooksvate kulutustena jne. Nii et ma väga ei tahaks öelda, et ühed on selgesti paremad kui teised. Ja ka seda, et lõpuks raha on raha. Ütleme, et meie riiklikud investeeringud tervikuna on võib-olla viimase aasta või kümne aasta jooksul keskmiselt olnud umbes 5% sisemajanduse kogutoodangust, mis on tegelikult olnud suhteliselt kõrge. Nüüd nad vaikselt langesid mõni aasta, nüüd hakkavad jälle taastuma umbes sinnasamale tasemele, kus nad enne olid. Aga me peame ikka päris palju kulutama, puudujääki tekitama, enne kui me saame öelda, et me nagu finantseerime jooksvaid kulutusi. Ma arvan, et see ei ole põhiargument praegu. Põhiargument on see, et meie majandus on juba päris potentsiaali lähedal ja valitsus mängib suurt rolli selles majanduses, saab selle käekäiku mõjutada ja ta tegelikult praegu, kulutades rohkem, viiks majanduse pigem tasakaalust välja.
Ma arvan, meil on need buumi ja masu kogemused. Ma arvan, et keegi ei taha neid korrata. Ilmselt need kunagi ei kordu nii reljeefselt. Me loodame, et enam nii reljeefset buumi ja masu ei toimu. Aga kindlasti tahaks, see on kogu eelarveraamistiku põhimõte, et me hakkame siiski mingil määral siluma selle kaudu, et me sihime struktuurset eesmärki, ja siis majandus saab mingil määral halbadel aegadel rohkem stiimulit ja headel aegadel siis vähendatakse.

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Hansson! Viisakus on alati imetlusväärne, aga ropus keskkonnas võib ta olla kontraproduktiivne. Poliitiline keskkond on antud juhul ropp. Kui teie siin ja Ülo Kaasik ka mainite mingit kiitust valitsusele, kuna tema mainis eelarve tasakaalu kuidagi, siis poliitilises keskkonnas võetakse ja kirjutatakse see kiitus üles. Kui te ütlete, et struktuurne tasakaal siiski on võimalik, siis kirjutatakse see jälle üles ja kuritarvitatakse seda. Aga öeldes A-d, siiski peaksite proovima kuidagi sõnastada ka B-d, vaatamata oma suurele distantsile eelarvepoliitika suhtes, mis on objektiivne. Kas te olete praegu kuulnud mingitest struktuursetest reformidest või tõesti pikaajalist tootlikkust pakkuvatest investeeringutest, mis õigustaksid struktuurset defitsiiti ja baasseaduse, mis on sisuliselt põhiseadus, muutmist?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ei, ma arvan, et me ei ole nagu jälle neid täiendavaid investeeringuid ... Ma tean, et alati räägitakse viiest erinevast liigist, mida täiendavalt finantseeritakse selle raha eest. Me ei ole seda läbi vaadanud, kas nüüd needsamad linnahalli investeeringud, need muud investeeringud ... Ma arvan, et me ei anna hinnangut selles küsimuses. Ma arvan, et see on väga õigustatud küsimus, see on sama IMF-ile, mida varem tsiteeriti, et tegelikult ega investeering investeeringu pärast ei ole alati eesmärk. Me võime oma raha väga halvasti ka investeerida. Nii et eelkõige on vaja sihtida neid asju, mis on tootlikud. Meie ei hakka kommenteerima praegu nende konkreetsete investeeringute otstarbekust.

Esimees Eiki Nestor
Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Ma tean, et teie olete nüüd Eesti Panga president vist viiendat aastat. Aga mind huvitab teie kui professionaali seisukoht veel natuke varasema aja kohta. Kas masu ajal ja masujärgsetel aastatel oleks tagantjärele tarkusena Eesti valitsus pidanud tegema mingeid jõulisi lisainvesteeringuid, ehitussektorit turgutama või midagi niisugust ette võtma? Praegu on mõned analüütikud sellele vihjanud, et tookord oleks olnud just õige aeg. Mis teie sellest arvate?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ma tol ajal siin ei tegutsenud riigisektoris ja täpselt ei oska öelda. Aga minu meenutus sellest ajast on, et siis ei olnud mingit raha võimalik saada, vaatamata sellele, et Eesti võlanäitajad olid väga madalad. Võib-olla mingi hullumeelse intressi eest oleks olnud võimalik laenata, aga tegelikult näpud olid põhjas ja tol ajal, ma arvan, ei olnud niisugust valikuvõimalust üldse olemas, et kas me hakkaksime oluliselt stimuleerima. Loomulikult, tagantjärele võib alati selliseid eksperimente korraldada. Üks võimalus võib-olla oleks olnud minna Rahvusvahelise Valuutafondi programmi alla, kus nad oleks andnud meile nagu teatud eesmärgi ja selle eest oleks saanud natuke rohkem raha ja natuke rohkem leevendust. Aga ma arvan, et sellise nagu käsu all elamine ka ei ole kõige meeldivam. Ma arvan, et see, et Eesti suutis tegelikult seda kogu perioodi üle elada, ka iseseisvalt majanduspoliitikat ajades, oli kindlasti positiivne. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Austatud president! Ma jätkan Andres Herkeli alustatut. Mul lõikas kõrva üks teie lause, kuuendal minutil: "Praegune valitsus kuulab keskpanka sama hästi kui eelmised." Ja samal ajal ma kuulen, et nagu hakkab soojaks minema ja kuum ja me stimuleerime ja asi läheb. Aga siis te ütlesite, et eelarve tasakaal tegelikult üldiselt on olemas – see, mis Jürgen ütles. Kas see nüüd on siis või ei ole? Kas kuulab või ei kuula? Ja ma formuleerin küsimuse väga täpselt. Ametikohuste tõttu te puutute kokku rahandusministriga. Kui te vaatate talle silma, siis kas teile jääb selline mulje, et ta saab aru, mida ta teeb?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et minu pädevuses ei ole kellelegi silma ega otsa vaadata ja öelda, kas ta saab aru või ei saa. Ma arvan, et meie asi on tegelikult seda nõu anda tehnilisel tasandil oma parima nägemuse järgi. Me proovime võtta sõna küsimustes, mis on olulised, ütleme, majanduse jätkusuutlikkuse seisukohast. Ja jällegi, seetõttu mõnedele varasematele küsimustele me sihilikult ei tahagi vastust anda, sest me näeme, et need on tihti väga otsesed poliitilised teemad, kus me ei tahaks sekkuda. Loomulikult, ma arvan, et kogemus on uus, sest uus valitsus ei ole kaua ametis olnud. Praegu ma arvan, et meid võetakse viisakalt vastu ja kuulatakse ära. Lõppude lõpuks on valitsuse asi otsuseid teha nii nagu ta, olles selle nõu ära kuulanud, otsustab. Ega meie ei saa neile midagi ette kirjutada. Vaatame läbi aastate, kuidas see suhe areneb. Praegusest seisukohast, loomulikult, need suured muudatused ei ole veel ellu viidud. Praegu kehtib olemasolev baasseadus, kus eelarve on koostatud praeguste põhimõtete alusel.
Tuleb meelde üks teine asi. Miks see seadus, praegune seadus on mingil määral ebasümmeetriliselt üles ehitatud? Ma arvan, et teatud põhjusel. See ei ole nagu niisama mingi viga, vaid tuleneb sellest, et seesama lähenemine näeb ette, et headel aegadel säästetakse ja halbadel aegadel kulutatakse. Tihti juhtub aga tegelikus elus nii, et halbadel aegadel kulutamine tuleb natukene kergemini kui headel aegadel säästmine ja seetõttu võib-olla mingi ebasümmeetriline reegel viib selleni, et tegelik käitumine on enam-vähem sümmeetriline, muidu iga valitsus kipub käituma ilma sellise täiendava piiranguta, kipub käituma natuke ebasümmeetriliselt.

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Teie sõnavõtus kõlas mitu korda see, et tänane majandus on hetkel suhteliselt oma potentsiaali lähedal ja ka palgakasv näitab seda, et turul on suhteliselt kuum. Kas see võiks tähendada valitsuse jaoks seda, et kui anda täiendavaid investeeringuid ja kuumendada veel seda majanduskeskkonda, siis tegelik reaalne kasu, mis nendest investeeringutest tulla võib, on hoopis vastupidine ehk hinnad tõusevad, hanked lähevad kallimaks ja realistlikult me ei saa rohkem lisandväärtust, kui me isegi lootsime sellel kavandamisel?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ei, ma arvan, et see on täpselt see probleem, mida me praegu kirjeldame või mille üle me praegu mures oleme, et kui täiendavaid investeeringuid ette võtta, nad on väga konkreetsed, nad on väga silmatorkavad ja päeva lõpus sa näed neid ja ütled, et oli mingi vana Linnahall, nüüd on uus Linnahall, mingisugune samm õiges suunas. Aga mida me ei näe, on kaudsed mõjud teistele ettevõtetele. Ja väga paljud ettevõtted, eriti väljastpoolt Tallinnat, on juba nii ääre peal, et nad enam-vähem tulevad ots otsaga kokku ja nad praegu proovivad oma tootlikkust tõsta olukorras, kus seesama kulude pool on kiiresti kasvamas. Kui me nüüd seda veelgi rohkem stimuleerime, siis väga nähtamatult, me ei märka neid juhtumeid, kus ükshaaval hakkavad kusagil ettevõtted kaduma. Nad ei pane enam sellele survele vastu, panevad oma poe kinni või need, kes lausa seda ei tee, vähendavad oma investeeringuid. Erasektoris on seda kasvu vähem, riigisektoris on seda rohkem. Kuidas see saldo lõpuks jääb, kas mõõdukalt plussi või mõõdukalt miinusesse, on raske öelda, aga see miinussaldo risk on siiski olemas.

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Ardo Hansson! Te ütlesite oma varasemas vastuses, et Eestile sobib range eelarvepoliitika ja suuremad reservid, kuna meil on vananev rahvas ja kasvavad sotsiaalkulutused. Ma jagan seda seisukohta. Aga mu küsimus on provotseeriv. Kas me niimoodi tegelikult seda väga ranget eelarvepoliitikat ja suuri reserve hoides, ei kinnista tegelikult sellist olukorda, kus meie rahvas vananeb ja sotsiaalkulutused kasvavad?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ei, ma arvan, et küsimus on jälle seotud selle pakkumispoolega. Kui näiteks me viiksime ellu täiendavaid struktuurseid reforme, mis seda tegelikku kasvupotentsiaali kuidagi suurendaksid, siis võiks seda nõudlust selle võrra natuke rohkem olla. Aga mis on ohtlik? Jälle, vaadates seda masu ja seda buumi kogemust, see, kui me pingutame üle, kui me vaatame majanduskasvu, kui maratoni, kus peab mingi tempo valima. Ja kui me nüüd keset seda maratoni hakkame kunstlikult sprintima, proovime liiga kiiresti tagantjärele targana kasvada, siis me lõpuks väsime ära ja tagajärg on halb. Nii et me peame alati vaatama, et see kasv oleks enam-vähem kooskõlas majanduse kasvupotentsiaaliga, mis ei tule sellest nõudluse teguritest, vaid ikka pakkumise poolelt – see tuleb tööturult, ärikeskkonnast, juriidilisest keskkonnast ja mingil määral ka väga headest riiklikest investeeringutest.

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea Eesti Panga president! Siin on mainitud, et palgakasvu surve tõttu langeb mingil määral tootlikkus ja Eesti konkurentsivõime aeglustub. Tõite ka korraks siin eelmisele küsimusele vastates märke, et regionaalselt võib ka olla meil Eestis palgasurve tõttu ettevõtjate hakkamasaamine erinev. Kas valitsus peaks mõtlema ka nendele meetmetele, mis just turgutaks Harju ringist väljaspool olevaid ettevõtteid? Kas üldse peaks üldises mõttes palgakasvule hakkama mingisuguseid mõtteid koondama, et see ratsionaalsus jääks?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh! Ma arvan, alustades viimasest küsimusest, et siin on tegelikult väga raske midagi konkreetselt ette võtta, välja arvatud see, et riigisektor ei tohiks olla see faktor, mis iseenesest seda palgasurvet kütab. Riigisektor võiks kaasa minna ja ta peab kaasa minema, aga ta ei ole see, kes esmasena seda palgasurvet tekitab. Aga muidu, ma arvan, et tuleks rohkem lihtsalt keskenduda sellele, et tööturg jääks paindlikuks, et inimesed leiaksid ise tööd. Ja võib-olla me võime kujundada ootuseid – kui ettevõtjate ootused või ootused ühiskonnas on sellised, et me ootame 7%-list majanduskasvu ja me kujundame oma ärimudeleid selle alusel, kuigi see ei ole tegelikult võimalik, siis alguses võib-olla see võimendab seda palgakasvu, pärast aga tuleb välja, varem või hiljem, et see ei olnud jätkusuutlik.
Mis puudutab teie esimest küsimust – regionaalsed meetmed jne –, siis jälle ma arvan, et see on jälle selline teema, kus meil Eesti Pangana ei ole kompetentsust ja kus me ei võtaks sõna sellel teemal, kuidas valitsus täpselt oma raha kulutab. Seal peaks kindlasti vaatama teiste riikide kogemusi – kas mõned sellised meetmed on põhjendatud või mitte. Aga ma arvan, et me ei hakka siin selles mõttes konkreetset nõu andma.

Esimees Eiki Nestor
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud Eesti Panga president! Minu hinnangul täiendava kulutamise ja eelarve defitsiiti laskmise kõige suurem probleem on selles, et see ei tugine mitte majanduspoliitilisele kaalutletud argumentatsioonile, vaid pigem otsitakse katteallikaid koalitsioonileppe lubadustele. Selle kinnitus on kas või see, mida te siinkohal tõite, nimelt on see risti vastupidine sellele, mida tegelikult peaks praegu tegema. Nii hästi ei ole tulud ammu laekunud, majandus on samuti pööranud kasvule, tööjõuturg on üle kuumenenud. Selle juures tekitada veel täiendavat nõudlust on täiesti arusaamatu majanduspoliitiliselt. Mulle jäi kõrvu teie repliik algusest, et need nõuandmised on toimunud üksnes Eesti Panga initsiatiivil. Kas ma saan õigesti aru, et Vabariigi Valitsus ei hooli tegelikult Eesti Panga arvamusest – seda näitab see, et need läbirääkimised on toimunud üksnes teie initsiatiivil – ja teisest küljest, nad ei arvesta teie ettepanekutega?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, esiteks, nagu ma ütlesin, et tegelikult ei ole ka varasemate valitsuste puhul olnud võib-olla päris nii, et kogu aeg on meie nõu igas küsimuses küsitud jne. Nii et meie ei näe, et siin oleks praegu nii suur erinevus. See on toimunud meie initsiatiivil, eks, aga teisest küljest ... Me näeme, et kui lõpuks tuleb see eelnõu, siis saadetakse see meile. Aga tegelikult väga oluline on, kui me saame seal algfaasis juba ettepanekuid teha. Ma arvan, et need, kes on neid eelnõusid koostanud ja poliitikaga tegelenud, teavad, et sellises varajases faasis on see suhtelmine ja nõu palju tõhusam.

Esimees Eiki Nestor
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Hea istungi juhataja! Lugupeetud panga president! Ma tulen eelarve puudujäägi finantseerimise juurde. Teatavasti on nominaalne puudujääk aeg-ajalt paratamatu. Kui me vaatame nüüd pikaajalises perpektiivis, ütleme, sellises 10–15 aasta perspektiivis, siis milline finantseerimisviis oleks teie hinnangul parem: kas kasutada reserve või võtta laenu?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see väga palju sõltub. Osaliselt peaks vaatama, et mingisugused reservid peaks riigil alati olema. Praegu on meil need päris kenasti olemas, umbes 10% SKT ulatuses. Ja eelmise masu kogemus näitas, et tegelikult võib väga kergesti tekkida olukord, eriti väikestes riikides, kus lihtsalt on võimatu ükskõik millise hinna eest raha laenata. Sellises olukorras omada neid reserve on lausa ellujäämise küsimus. Aga küsimus on, et kui neid puhvrid on juba taastatud ja on vaja, ütleme, mingi nominaalse puudujäägi finantseerimiseks mingisugust konkreetset finantseerimisallikat kasutada, siis peab loomulikult neid erinevaid plusse ja miinuseid kaaluma, et kas see on laen näiteks Euroopa Investeerimispangalt või on tegemist võlakirjade või mingi muu pangalaenuga, mis iganes. Igal asjal on omad plussid ja miinused.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Väga austatud Eesti Panga president! Viimane küsimus puudutas Euroopa Liidu rahade mõju eelarvele ning te vastasite, et eelneva programmperioodi lõpus ja uue alguses oli tunda sellist majandust jahutavat mõju. Ja seda kindlasti tunti väga erinevates valdkondades ja tegelikult ma arvan, et ka erinevatel tasanditel. 2020. aasta ei ole ju enam kaugel ning eriti tark oleks siiski olla valmis eesootavaks ja õppida eelnevatest võib-olla tegemata jätmistest või ka vigadest. Sest me siin hästi tihti kuuleme, et Vabariigi Valitsusel puuduvad nn väljumisstrateegiad. Mis nõu te annaksite, mida teha, et järgneva programmi alguses negatiivset mõju meie eelarvele ja tasakaalule vähendada?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh! Kindlasti peab vaatama neid konkreetseid kogemusi sellest eelmisest perioodist, et miks see aeglustumine toimus, kas see oli selle tõttu, et me kuidagi magasime maha, et ei olnud neid uusi projekte nagu riiulile pandud. Mõned võivad väita, et tegelikult me õppisime seda, et niisama raha liigutada ja kulutada ükskõik mille peale ei ole ka otstarbekas, et see võis olla tark natuke aega maha võtta ja vaadata, et see, millesse me investeerime, on tegelikult mõistlik. Nii et ma arvan, et me tegelikult hinnangut sellele perioodile saame anda alles selle perioodi lõpus. Nüüd me loodame, et praegu mingisugune hoog hakkab kogunema ja saab jälle hakata neid kulutama, siis on meil paar aastat kogemusi. Ma arvan, et need muudatused ei toimu üleöö, see ei ole nii, et aastal 2021 need rahad kaovad ära, aga nad on oluliselt, võib-olla on nad protsendipunkti võrra madalamad, kui nad on praegu. Nii et selleks peaks vaikselt hakkama jälle neid reserve koguma.

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud Eesti Panga president! Kas Eesti Pank on analüüsinud ka pikemas vaates Eesti valitsuse investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni? Kui me räägime majanduskeskkonna jätkusuutlikkusest ja kasvust, kas need investeeringud meie teadus- ja arendustegevusse on olnud piisavad? Võib-olla see valdkond on just nimelt, mis võiks Eestit aidata ka pikaajaliselt?

Eesti Panga president Ardo Hansson
Aitäh küsimuse eest! Me ei ole neid detailselt analüüsinud, aga ma arvan, et see põhimõte, et betooni valamine ja võib-olla investeeringud haridusse ja teadusesse, võib-olla me oleme varasematel perioodidel siiski päris palju betooni valanud ja me ei tohiks lihtsalt sellepärast, et see on klassifitseeritud investeeringuna, ainult kulutama raha selle peale. Kindlasti on väga palju perspektiivikaid investeeringuid just teadus- ja haridustegevuses. Kui me vaatame jälle, kuhu Eesti majanduses on rohkem investeeritud, meil on tegelikult väga palju investeeritud autodesse, meil on väga palju investeeritud hoonetesse. Aga kus me oleme näiteks Soomest oluliselt maas, on kogu see intellektuaalse omandi sektor, mis on sisuliselt tarkvara, teadus- ja arendustegevus, patendid ja sellised asjad, kus võib olla meil on umbes viiendik seda kapitali töötaja kohta, mis Soomes on. Aga ütleme, mingisuguse autopargi või riistvara vaates me oleme niisama palju investeerinud kui soomlased juba. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud Eesti Panga president, tänan! Teile rohkem küsimusi praegu ei ole. Avan läbirääkimised. Toetudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 69 lõikele 5, annan esimesena läbirääkijatest sõna Andres Ammasele, kes kuulub arupärijate hulka. Palun!

Andres Ammas
Lugupeetav eestistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Aitäh Eesti Panga presidendile väga selge jutu eest! Eriti kui ma võrdlen seda juttu nende juttudega, mida kuuleme kas või rahanduskomisjonis rahandusministri suust, oli see väga arusaadav.
Milles on aga häda? Eesti Panga president on tõepoolest väga viisakas ja delikaatne oma väljaütlemistes, nagu kolleegid õigustatult küsimustes nimetasid. Ja üldjuhul on see ju õige kõnepruuk. Aga kui valitsus ka tõepoolest on viisakalt kuulanud, nagu panga president nimetas, siis kuulda võtnud valitsus ei ole. Seda on kurb öelda, aga ma kardan, et praegune valitsus on üldse natuke kõva peaga. Peakski kõvemini ütlema.
Nüüd, kui küsida, kas praegune valitsus võiks sellele kiusatusele järele anda ja oma valimislubaduste täitmiseks kas reserve kasutada või laenu võtta, siis see kiusatus on muidugi suur ja erinevalt masuajast on laenutingimused praegu ülisoodsad. Ja see mõtteviis, et miks meie siin külmal ja kõledal Põhjamaal peame olema need paavstlikumad kui paavst ise, kui Lõuna-Euroopa askeldab palju lodevamalt. Kas meie ei võiks neid tulevikuhüvesid kuidagi tänasesse päeva tuua ja kohe n-ö toredasti elama hakata, kas või laenukoormust kasvatades, selle asemel et oodata, elada peost suhu ja reserve koguda? Panga president ütles väga kenasti, et kui kord sellele kiusatusele järele anda ja sellele libedale teele minna, siis ei pruugi õigel ajal pidama saada. Ei ole mingit eriolukorda, mis praegu sellist käitumist õigustaks.
Küllap leiab praegune valitsus sobivaid analüüse, endale sobivaid analüütikuid. Nagu me äsja kuulsime, ega see majandus ei ole ju täppisteadus. On erinevaid seisukohti ja selle üle, kas Eesti majandus on nüüd oma potentsiaali lähedal või sellest natuke ülalpool või natuke allpool, ongi eri teadjameestel väga erinevaid seisukohti. Meie Rahandusministeerium arvab üht, Euroopa Komisjon teist, pankade analüütikud võib-olla kolmandat ja neljandat. Aga arvestada tuleks pigem ka sellega, mida hea kolleeg Aivar Sõerd ühes artiklis kenasti ütles, et eelmiste aastate nn struktuurne ülejääk võib olla üldse valesti hinnatud. Ja võib-olla see ongi pigem paberil. Kui valitsus teeb nüüd triki, kuidas see pigem paberil ja niisugune valesti hinnatud struktuurne ülejääk reaalselt rahaks muuta ja laiaks lüüa, siis see ei ole tark käitumine.
Hea, et peale Eesti Panga on olemas minu juba varem nimetatud eelarvenõukogu, kes teeb ju rahanduskomisjonile kord aastas ülevaate, milline meie valitsussektori eelarve seis on. Eelarvenõukogu sõnum on olnud hästi konservatiivne, kogu aeg. Mullu ütles professor Eamets, et just nende hinnangute lahknevuse tõttu peaks valitsus järgmisteks aastateks seadma isegi nõudlikumad eesmärgid, kui praegune kehtiv riigieelarve seadus seda minimaalselt nõuab.
Palun, kas tohiks küsida lisaaega?

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit lisaaega!

Andres Ammas
Täna on mitu korda siit puldist tehtud juba osutusi meie demograafilisele olukorrale. Jah, meie demograafiline areng on olnud taandareng. Meie sotsiaalsüsteem on sügavalt jätkusuutmatu. Parimas tööeas inimesed on rohkesti välja rännanud, töövõimeline elanikkond on väga kiiresti vähenenud. See tööealiste ja pensioniealiste suhe on järjest ebasoodsam ja see on see, mida me peaksime silmas pidama, kui kiusatus eelarve defitsiiti lasta või laenu võtta või reservid laiaks lüüa juba liiga suureks läheb.
Need meetmed, mida valitsus praegu kavandab, on minu fraktsiooni arvates küll pigem tegeliku reaalsuse ignoreerimine. See on tegelikult üks hiigelvõlg, mis jääb tulevaste põlvkondade tasuda. Ja valitsusel ei paista ju tegelikult mingit tohutut geniaalset strateegiat või stsenaariumi, kuidas see majanduse jätkusuutlikkus tagada. Tulevik ei lõpe järgmiste valimistega, ei lõpe ka veel ülejärgmiste valimistega. Mõtlema peaks ikkagi natukene pikemas perspektiivis. Maailm on rahutu, kõikvõimalikud maailmakriisid võivad veel lisanduda kõigile nendele aspektidele, mis täna juba jutuks on olnud. Nii et ka sellel väikese ja me ei tea, kui suure majanduskasvu lainel peaks võib-olla tegelema siiski pigem reservide loomisega, mitte eelarve negatiivseks viimise küsimusega.
Kui me hakkame arutama siin riigi eelarvestrateegiat – loodetavasti üsna varsti –, siis on aega ja võimalust rohkem arutleda teemal, milleks kulutada, kui see kiusatus kulutada on nii hirmus suur. Minu hea kolleeg ja pinginaaber Krista Aru juba viitas sellele, et võib-olla siis tuleks inimestele ja ajudele rohkem kulutada.
Ma olen nõus Eesti Panga presidendiga, kes ütles, et vahel on see jooksvate kulutuste ja investeeringute eristamine väga keeruline. Oma armastatud erialast tulenevalt ütlen ma, et ma ka ei tea, kas tundub, et õpetaja palk võiks olla selline jooksev kulu, aga kui seda nüüd otsustavalt teha ja järjekindlalt, siis võib-olla on see omamoodi investeering tulevikku, kui meil tänu sellele selline teadmistepõhine majandus hoogsamalt arenema hakkab kümne aasta pärast, rääkimata sellest, et teadusesse ja arendusse tuleks kindlasti palju rohkem investeerida, kui meie praeguse valitsuse tagasihoidlik kava praegust taset hoida võimaldab. Nendel riikidel, kes targasti oma majandust targemaks muudavad, on kindlasti tulevikus selge konkurentsieelis. Ma tänan arupärijate nimel Eesti Panga presidenti nende vastuste eest! Loodan, et need vastused kas või kivina tegutsevasse valitsusse veetilgana mõne teadmisepiisa uuristasid. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tänan arupärijaid, kes selle olulise teema tõstatasid ja võtsid seda koormust ära ka minult isiklikult! Tihti jääb kõlama nagu see oleks ainult väga kitsa huvitatud ringi teema, tegelikult on see kogu ühiskonna oma ja ei kuulu ühele erakonnale ega ühelegi endisele rahandusministrile. Tänan ka Eesti Panga presidenti Ardo Hanssonit selgete vastuste eest, aga siiski ergutaksin teda olema natukene julmem ja vähem viisakas. Eelarvepuder on asi, kuhu Eesti Pank oma käppa väga sügavale ei tohi panna, aga kui ikkagi puder selgelt kõrbeb ja maja juba hakkab tuld võtma, siis ei saa ikkagi vaatamata jätta ka selle pudru koostist ja temperatuuri kumbagi. Nii et lihtsalt julgustuseks. Aga need seisukohad muidugi, neid ma toetan 90% ulatuses. Mulle ei meeldi võib-olla see viide, justkui struktuurne tasakaal oleks poliitilises keskkonnas elujõuline, aga loomulikult meeldib mulle see väga aus seisukoht, et kui sa selle ise tekitad, siis sa võid kaaluda seda, kas sa mõnel järgmisel aastal mingil põhjusel seda kasutusele võtad. Fakt on, et valitsussektor on stabiliseerija, aga selle stabiliseerimise mehhanismi kirjeldab ära nominaalne tasakaal. Halval ajal kulutad rohkem, hoides kulusid, hoides majandust, aga niipea, kui sa lähed struktuursesse miinusesse, see mõõdab juba jätkusuutmatust ja see kindlasti mõõdab juba ka poliitilises keskkonnas jätkusuutmatust, sest kärbetega poliitiline valitsus saab hakkama ainult siis, kui maja tõesti põleb. Olen proovinud.
Mida see valitsus praegu teeb, on tegelikult röövimine. Olgem ausad, võtab eelmiselt valitsuselt reservid, võtab ka struktuurse ülejäägi, võtab maksumaksjalt kuus uut maksu ja paneb järgmisele valitsusele ehk võtab järgmiselt valitsuselt raha kärpekohustuse näol. Seda siin ei ole vaja kiita  viisakuse pärast, isegi mitte Eesti Pangal. See ei ole mingisugune retsept, et järgmine valitsus ei saa midagi teha, see ei ole tasakaaluretsept. See on vastutuse lükkamine tulevikku. Majanduslikult loomulikult on valitsusel hiilgavad ajad, ideaalsed. Tööhõive on rekord, palga maksud sorisevad. Inflatsioon võtab hoogu, Euroopa nõudlus taastub, isegi Venemaa nõudlus on olemas, tekkimas. Ja euroraha käivitab. Täpselt nii ongi. See röövimine, mis peab kestma 2020. aastani, sellele järgneb euroraha stimuleeriva võimaluse vähenemine 2021. aastal. Samas praegu on kiire euroraha kasutuseletuleku aeg, mis on juba stiimul ja mis ei õigusta mingisuguste reservide ega laenude kasutamist. Nii et maksustruktuur on praegu ülimalt soodne. Inflatsioon on soodne ja soodne on olemuselt see kogu eelarve seiskohalt, et majandus kasv sisenõudluse pinnalt. Valitsus käitub täpselt vastupidi – ta teeb kõik selleks, et kõige lihtsam tarbimine, tarbimise kujul siis sisenõudlus kasvaks ja et ta kasvaks siis ehitussektori kaudu, tehes surnud valamisi betooni, mis kuidagi pikaajalist potentsiaali ei paranda majanduses. Mis valitsus selle kohta on siin öelnud, on sisuliselt häma. Peaminister Ratas räägib potentsiaalsest ...
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Jürgen Ligi
... potensiaalsest majanduskasvust, mis justkui vääriks sekkumist. Ei, ta ei vääri. Potentsiaali ammutatakse praegu välisnõudluse ja euroraha ja ka, mis seal salata, ka riiklike kuludega päris uhkesti, lisastiimulit kindlasti praegu ei tohiks teha, see hävitab pikaajalist kasvupotentsiaali, see veelgi kuumutab üle tööturgu, see kuumutab tarbetult ehitusturgu, aga see ei sisalda ühtegi sisulist reformi. Nii palju me juba teame. Ühtegi sisulist ideed majanduse struktuursete probleemide parandamiseks ei ole. Struktuursete reformide süvendamiseks on nad olemas: kuumutame tööturgu, kuumutame siis teatud sektorite hindu. Rahandusminister Sester täna püüdis asja ajada segaseks, nagu ta ikka ajab pika jutuga, sedapidi, et on meil seitse aastat olnud siin nominaalne puudujääk ja vahel on lõpuks selgunud, et ikkagi hoopis ülejääk ja siis tegelikult hoopis vahepeal on selgunud, et on olnud hoopis struktuurset puudujääki lõpuks, et näe, kõik, ei ole siin midagi muutunud. Vot see on pettus. See on tõejärgne ajastu, sest tegelikult ju lähtub valitsus eelarvet tehes mingist printsiibist, et ta on teinud aastaid struktuurse ülejäägiga eelarveid ja mis aasta lõpuks arvutuste täpsus või, ütleme, mingisugused maksukogumise paranemised kokku toovad või ühekordsed laekumised ei muuda seda. Tuleb võrrelda võrreldavat. Õun õunaga, apelsin apelsiniga. Apelsin on olnud struktuurselt üle planeeritud eelarve.
Baasseaduse muutmine on loomulikult omakasu järgi oma reeglite tegemine ja nii tulebki öelda. See on ikkagi sisuliselt rahanduse põhiseadus. Me tegime ta teadlikult, minu rahandusministri aeg suuresti kulus selleks, et kõigepealt kriisi lahendada alates 2009. aastast ja hiljem Euroopas neid reegleid arutades. Ja oli nõrk kompromiss, et lõpuks eelarvelepingus või fiskaallepingus lubati mingisugune struktuurne miinus, aga see oli lodevate lõunamaalaste, mitte meie pärast. Reaalselt struktuurne miinus ei ole jätkusuutlik tegevusmall. 2009. aastast veel Andres Ammasele, kes siin seadis kahtluse alla või kommenteeris neid kahtlusi korraks, et see oleks olnud ka betooniidee. Mitte kuidagi ei oleks 2009. aastal me suutnud mingeid hankeid ega ehitisi käivitada täpselt õigel ajal, küll aga oli hädavajalik see parandus ehitussektoris konkreetselt, kus jämedalt öeldes kasvas tööhõive lühikese ajaga 40 000-lt 80 000-le. See oleks olnud vale stimuleerimine, kui me oleksime veel kiiremini betooni raha kallanud, euroraha kiirendamisega me seda teha küll proovisime. Nii et ma arvan, et röövlitele tuleb öelda, kui nad röövivad, ja sellele tuleb vastu hakata. Igatahes meie ei aktsepteeri sellist mängu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president! Head kolleegid! Ma tahan ka omalt poolt tänada nii arupärijaid, kes selle tänuväärse teema siia tõid, kui ka Eesti Panga presidenti vastuste eest! Kindlasti jõudis see sõnum kohale, mille president siin esitas. Ehk lühidalt kokku võttes: Eesti majandus ei vaja praegu täiendavat eelarvelist stimuleerimist. Valitsuse eelarvepoliitika ei ole õige, töötab pigem vastu majanduse edenemisele ja kokkuvõtlikult majandus ongi praegu tasakaalu lähedal ja riigipoolne nõudluse suurendamine süvendab neid probleeme, mis majanduses on. Üheks näiteks olid palgasurved, mis ei ole pikalt kestvana ettevõtetele soodsad ja pigem takistavad ettevõtete investeeringuid.
Kui me nüüd oleme jälginud valitsuse sõnumeid, siis eelarve defitsiiti laskmist, eelarve reegli muutmist, varasemate reservide kasutamist on justnagu põhjendatud mingisuguste tootlike investeeringutega. Näiteid tootlike investeeringute kohta praktiliselt ei ole. Sõnumitesse, mida ka siin peaminister veel eelmise nädala infotunnis edastas, et järgmisel aastal saab olema läbi aegade suurim investeeringute maht, kõikidesse nendesse väidetesse tuleb suhtuda väga kriitiliselt. Ka tänavuses eelarves, mille on ju teinud eelmine valitsus, on investeeringute maht, s.o valitsussektori investeeringud, 1,3 miljardit eurot. See kasvab ligi 1,4 miljardi euroni. Või tegelikult 1,2 miljardit eurot ja see kasvab veidi üle 1,3 miljardi. See on täiesti tavapärane kasv, võrreldav eelmiste aastate kasvuga ja tuleb arvestada ka seda, et praegu oli Euroopa Liidu vahendite selline mõõnaperiood: eelmine periood lõppes, uus periood algas. Järgmistel aastatel seda valitsussektori investeeringute mahtu suurendavad ka kasvavad Euroopa Liidu fondide väljamaksed.
Valitsus on rääkinud mingisugustest strateegilistest investeeringutest. Ja kui me vaatame, mis need on, siis seda strateegilist investeeringut on kolme aasta peale 315 miljonit eurot, circa sada(?) miljonit aastas. Seal on siis suur Linnahalli renoveerimine, seal on lairiba, seal on riiklik elamuehitus ja seal on teede investeeringud. Noh, see 315 miljonit mitte kuidagi ei saa õigustada eelarve defitsiiti, ei saa õigustada maksukoormuse kasvu ja ei saa õigustada kuue uue maksu sisseviimist. Tegelik defitsiidi põhjus pole mitte tootlikud investeeringud, vaid riigile üle jõu käivad jooksvad kulud, need kasvavad püsikulud, mis kanduvad aastast aastasse, tekitavad koormust eelarvele. Aga selliseid ühekordseid või tootlikkust suurendavaid investeeringuid ei ole. Ma sain ka just mingi aeg tagasi siin vastuse küsimusele, mis ka täna rahanduskomisjonis sai esitatud, et kuidas siis ... Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit lisaaega!

Aivar Sõerd
... varasematel aastatel need valitsuse investeeringud on olnud suhtes SKT-sse. See näitab objektiivselt seda olukorda. Tegelikult varasemalt, tervelt kolmel varasemal aastal, on suhtes SKT-sse olnud valitsussektori investeeringud kõrgemad, kui saavad olema järgmisel aastal. Nii et me ei saa rääkida tootlike investeeringutega majanduse elavdamisest, kuna valitsusel lihtsalt ei ole ideid tootlikeks investeeringuteks. Ilmselt ka teadus- ja arendustegevus, mille kohta küsiti siin saalis, hoitakse enam-vähem eelmise aasta tasemel. Aga mis kindlasti hakkavad kiiresti kasvama ja mis põhjustavad ka eelarve defitsiidi, on need riigile üle jõu käivad koalitsioonileppega antud lubadused ja sellest tulenevad jooksvad ja püsikulud eelarves. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Igor Gräzin! Palun, kaheksa minutit!

Igor Gräzin
Austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president! EAS on kulutanud kümneid tuhandeid selleks, et toota Eesti kaubamärki, tähendab, siili kaka ja mis nad seal kõik on. Eesti kaubamärk ei ole mitte see fekaalne kujutis. Eesti kaubamärk on tasakaalus eelarve. Seda tasakaalus eelarvet ei ole teeninud tegelikult ükski valitsus, kõige vähem aga see valitsus. Tasakaalus eelarve on teeninud Eesti rahvas. Siis, kui kriisi ajal tuli ära võtta hambaravitoetused, matusetoetused, mis iganes. Rihma on pingutanud kõik. Me oleme üks neist vähestest, kellel on eelarvega asjad korras. See on meie kaubamärk. Ja see on nüüd see koht, kus ei ole väikest defitsiiti ja suurt defitsiiti, on olemas eelarvedefitsiit. See on see koht, kus on raseduse fenomen – kas on või ei ole. Laest võetud 0,5 defitsiit või 50%, seal ei ole absoluutselt mitte mingisugust vahet. Sest siis me astume teiste riikidega, st Kreeka-, Itaalia-, Hispaania-sugustega samasse kampa. Kas me tahame seal olla? Või okei, me tahame. Kas me tohime endale seda lubada? Kas me tohime oma kaubamärgi ära anda?
Ma arvan, et panga president on nõus tunnistama, et pangandus on usaldus. Raha ei ole mitte midagi muud kui usaldusväärtpaber. Usaldusväärtpaber, Eesti krediit  on see, et meil on eelarvega asjad korras. Me oleme selle raskelt kätte saanud.
Palun vabandust, ma tahan ka viisakas olla! Ma arvan, et kui me räägime Eesti Panga viisakusest, siis kõige vähem tohib seda võtta komplimendina. Eesti Pank, mis on viisakas, ei ole pank. Sel lihtsal põhjusel, et defitsiit on defitsiit ja poliitika on poliitika. Väide, et me väldime poliitikat ... Mäletate, mida ütles seesama Steagall, kes on loonud Glass-Steagalli Acti 1930-ndatel? Steagall ütles väga lihtsalt: ei ole sellist fiskaalpoliitikat, mis ei muutuks monetaarseks. Kui täna pank ei anna poliitilisi hinnanguid, siis ta ei teosta rahapoliitikat. Tekib küsimus, mida ta teostab. Jah, tänane eelarve ei ole homse rahapoliitikaga seotud. Nõus. Aga läheb mööda kolm-neli-viis, kümme aastat ja me läheme sinna turule ja palun väga – meie ei ole enam selles eliitklubis, kus me täna oleme. Ja ma küsisin – ma palun vabandust! – aga Eesti Panga presidendi Siim Kallase omaaegsete sõnadega. Dialektika on võimas asi. Vaat on defitsiit, aga tegelikult ei ole – nagu kuumeneb, aga mitte väga.
Siim Kallas ütles, jah, dialektika on kõikvõimas asi. Ja Leninil oli õigus, aga Lenin eksis siis, kui ta ütles, et dialektika on kõikvõimas. Tähendab, kui ikkagi on nii või ei ole nii. Kui ma esitasin teile selle küsimuse, siis ma ei tahtnud mitte 5-minutilist vastust ja loengut, vaid ma tahtsin teada, kas nüüd on eelarve lastud ohtlikult defitsiiti või ei ole? Nüüd me siis teame, et mõnes mõttes on ja ega ei ole ja. Investeeringud justkui on tootlikud ja justkui ei ole ja. Aivar on alati olnud optimist ja ta ütles, et siit puldist läks selge sõnum. Siit puldist ei tulnud täna mingit sõnumit. Me ei ole öelnud, kas asi on siis täna hukas või ei ole. Kusjuures me oleme ju väga selgelt rääkinud, et jaa, need defitsiidid, mis seal olid jne oli kriis ja me saime kriisist jagu. See oli raske. Muide, olgu siit puldist öeldud aitäh Mart Siimannile, minu lapsepõlve mängukaaslasele, kes omal ajal oli esimesi, kes hakkas mõtlema reservide peale. Siimann läheb sellega ajalikku. Kas läheme meie ka nüüd sellega ajalukku, et me ütleme, et justkui nagu oleks ja teistpidi oleks ka?
Ma arvan, et Eesti Pank, vaatamata oma sõltumatusele ja analüütilisele võimekusele jne peaks vastutama millegi eest, mingite hinnangute eest. Seal ei ole paha töötada, seal on toredad inimesed, aga nad ei taha kanda vastutust. Nad ei taha midagi öelda, sest vaat teie, nagu Jürgen ütles, olete siin sõnniku sees, aga meie oleme puhtad. Mäletate seda anekdooti – pask kukub ülevalt alla .... . Ma arvan, et see ei ole see, mida me peaksime praegu pangalt ootama. Ma tänan austatud panga presidenti tänase siia tulemise eest! Ma tänan, et ta on kena ja viisakas inimene. Aga mis oleks, kui oleks võib-olla vähem viisakas ja natukene selgem küsimustes, mis on Eesti jaoks põhimõttelise tähtsusega. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Auväärt Eesti Panga president! Siin saalis on alati palju emotsioone ja see annab teadmist ja kogemust selles osas, et siin saalis kindlasti ei hakka igav. Aga ma tahan korrata oma mõtteid, mida ma siin varasemalt olen väljendanud, ja võib-olla innustada ka Eesti Panka seda jõulisemalt välja ütlema. Kuigi ma saan aru väga selgelt ka sellest põhimõttest ja motivatsioonist, kus poliitikud peavad tegema otsuseid ja kuulama erinevaid eksperte ja võtma sellega vastutuse, mis neile rahva poolt antud on.
Ma tõepoolest ei suuda aru saada sellest, et erakond, kes oli valmis eelarve tasakaalu raiuma põhiseadusesse, täna tegelikult on asunud vastupidisele positsioonile. Ja ma julgen öelda seda, et minu arvates see seadus võiks ja peaks olema täna, homme ja ülehomme selline, kus poliitikutel oma kiiret kasuahnet ambitsiooni ei ole lihtsalt võimalik ellu viia kogu rahva rahaga. Minu arvates selle teeb groteskseks eriti see teadmine, et kui sellisel kombel kasvandatakse neid muutusi ellu kutsuda, siis see tähendab tegelikult seda, et ühed on need, kes kulutavad, ja teised on need, kes koguvad. Iseenesest võib see ka nii olla, et see roll tuleb ühel või teisel paremini välja, ja võib-olla on osal inimestel õigus, et osa oskavad paremini kulutada ja teised paremini koguda. Aga see ei oleks loogiline jätk meie riigi edukusele. Ja seda edukust ei mõõdeta tõepoolest ainult matemaatiliste ja rahaliste väljendustega, vaid mõõdetakse ka teatud kultuurikihiga. Mul on siiralt hea meel, et meil on olnud siiamaani oskust seda kultuurikihti kasvatada. Nüüd  mulle tundub, et me oleme asunud vastupidisele teele ja meile ei ole see enam oluline. Selles mõttes ma nõustun auväärt Riigikogu liikme Igor Gräzini arvamusega selle kohta, mis puudutab meie kaubamärki. Ma arvan, et see on rohkem kui kaubamärk ja see on see, mida on ääretult lihtne lõhkuda, aga uskumatult raske taastada. See võib tähendada ainult ühte käeliigutust ja ülejäänud käeliigutused ei ole enam lihtsalt võimalikud või on võimalikud väga suurte kannatuste ja piinade kaupa.
Mulle pakkusid ka meelerahu auväärt peaministri vastused. Kui praegu siia saali vaadata, vaadata teie nägusid ja silmi, siis võib öelda, et siin saalipoolel on muret hästi palju. Aga ma ütleks peaministri sõnadega, et ärge muretsege, valitsus taastas ju matusetoetuse. See on ühelt poolt ääretult groteskne, aga minu arvates ilmestab absoluutselt seda arusaamist, mida tänane valitsus kehastab. Ärge muretsege, me taastasime matusetoetuse. Selle tõttu ma tahaksin ja sooviksin, et siin parlamendis oleks võimalik mõni asi raiuda kivisse rohkem, kui me esmapilgul arvame. Ja minu arvates see on see koht, kus me ei tohiks minna kiirele omakasule, sellepärast et üldjuhul kiirest rikastumisest me oleme pidanud ju palju õppima, nii teiste kui enda soovide kaudu. Ja tarmukas ja tasakaalukas majanduse arendamine, õigemini selle suunamine, nii palju kui valitsusel võimalik on, on ju väga mõistlik. Lähtuvalt ka sellest, et majanduses valitsusel on teatud roll, aga mitte see roll, et ta peaks sekkuma jõuliselt nii ühte kui teise tegevusse. Nii et ma kutsun auväärseid saadikuid üles sellele, et mõni asi meie kultuuriruumi, meie inimeste kannatusi, meie inimeste koosmeelt ka läbi kannatuste tulemise vääriks seda, et on asjad, mis on pühad ja mida me ei puutu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kui Eesti Panga presidendil ei ole soovi lõppsõnaks, siis loen arupärimisele nr 347 vastatuks. Siiski, Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid
Head kolleegid! Ei saa lubada opositsioonile sellist pidupäeva, et üksteise võidu käiakse puldis ja tehakse üksteisele aplause ning siis arvatakse, et kõik ongi hästi ja need tõed, mis on Reformierakonnast tulnud, ongi lõplikud tõed ja kõik peabki nii olema. Kindlasti see nii ei ole. Ma saan aru ka muidugi Igor Gräzinist, kes on sionismi õpetuses päris tugev. Aga ei lähe läbi teil see eri riigiinstitutsioonide ässitamine. Midagi teha ei ole, § 3 Eesti Panga seaduses annab ka Eesti Pangale sõltumatuse. Mulle meeldis see vastus, mille Eesti Panga president andis – selline nõuandev viis sama sageduse ja tihedusega on olnud ka varasemate valitsuste puhul. Aga mulle meeldis ka see aus ülestunnistus, et jah, me oleme pidanud koolilõunat kärpima, oleme pidanud sünnitoetust kärpima, oleme pidanud Eesti inimeste kõikvõimalikke hüvesid kärpima, inimeste heaolu kärpima, et oleksime erinevates heaolu edetabelites ja õnneindeksites kuskil tagapool. Ma saan aru, et praegune opositsioon igatseb seda, aga ei lähe nii. Me panustame inimeste heaolusse ja teeme seda vastutustundlikult. Eks seda näitab aeg. Kõike head!

Aseesimees Enn Eesmaa
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Hea president! Ma mõtlesin, et ma ei tule siia pulti, aga isik, kelle pärast ma tulin pulti, oli eelmine kõneleja, meie kolleeg Karilaid. Ma saan aru, et see oli teatud kohustus tulla siia kaitsma koalitsiooni tegevusi, aga see oli väga kehv kaitse. Ma ei taha ülejäänud kõnelejate väga häid mõtteid üle kinnitada, aga mulle tundub, et ikkagi peab. Ma olen nõus sellega ja me oleme ilmselt kõik nõus sellega, et meie kaubamärk tõesti ongi arukas eelarvepoliitika kogu selle iseseisvuse ajal olnud, mis me siin oleme olnud. Ja selle hävitamine on kuritegu meie enda riigi vastu, meie tuleviku vastu. Me võime leida igasuguseid põhjendusi, mida nii või teistmoodi teha, aga kui me vaatame ikka asjadele sisse, kas me tõesti ise seda usume? Või me mõtleme väga lühiajaliselt selle peale, mis juhtub kuue, seitsme kuu pärast järgmiste valimiste ajal. Või me mõtleme selle peale, mis juhtub kümne aasta pärast? Ma väga tahaksin loota, et me kõik, kes me siin saalis oleme, mõtleme selle peale. Ma tahaksin väga loota, et ka Eesti valitsus, kõik inimesed, kes poliitikas tegelevad, ametnikud, Eesti rahvas laiemalt mõtleks selle peale, mis meist saab tulevikus. Kahjuks, jah, alati tundub, et väga lihtne on, kui me saame selle raha kohe kätte, et homme on tore, ilus elu, saab raha kulutada, päike paistab, sõbrad on ümberringi. Aga siis tuleb ühel hetkel see raske päev, kus raha on otsas ja siis tuleb ka kuidagi elada. Ka meie taasiseseisvuse aeg on näidanud, et me oleme suutnud mõelda sellele, et ühel hetkel võib see halb aeg tulla. Ärme siis unustame seda asja, et see asi võib ikka ja jälle uuesti tulla. Maailm on niivõrd ebastabiilne, siin on niivõrd palju erinevaid riske. Me ei tea, mis juhtub, aga kindlasti midagi juhtub. Me ei tea, millal juhtub, aga kümne aasta jooksul kindlasti midagi juhtub. See juhtub meie eluajal, kindlasti meie laste eluajal. Ja see oleks kuritegu, kui me loome endale sellise olukorra, kus me enam ei saa hakkama, kus me istumegi tühjade taskutega, tühjade pihkudega ja me peame n-ö kerjakoti kätte võtma. Aga kas meile antakse siis! Mõelge sellele, kuidas te käitute inimesega, kellele te olete korduvalt soovitusi jaganud, püüdnud teda aidata ja ta ei ole ikka teid kuulanud, ei ole kuulanud, ei ole kuulanud ja siis ühel hetkel tuleb ta teie juurde, ütleb, et te peate meid aitama. Nii ei saa ega ei tahaks aidata. Meil on olemas praegu teatud turvavõrk Euroopa Liidu näol, aga mõelgem nüüd selle peale, kas me ikka tahame kasutada seda turvavõrku vastutustundetult, nii nagu mõned riigid on teinud. Me oleme väike riik, meil peaks olema uhkust nii palju, et me saame ise hakkama. Jah, me teeme koostööd teistega vastastikku, aga me ei peaks ise tekitama olukordi, kus me ise läheme pärast paluma, teate, andke andeks, me olime rumalad. Tark inimene õpib teiste vigadest, loll ei õpi enda omadestki. Me oleme teinud vigu, palun ärme kordame neid uuesti ja seda ütlen ma ka koalitsioonile! Mõelge, rääkige omavahel ja palun ärge rikkuge seda, mis me oleme saavutanud! Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Nüüd loen läbirääkimised arupärimise 347 teemadel lõppenuks. Aitäh, austatud Eesti Vabariigi president! (Naer ja aplaus saalis.) Võib-olla ma olen tuleviku näojoontega inimene.

3. 17:44 Arupärimine põllumajandustootja asendamise toetuse kohta (nr 325)

Aseesimees Enn Eesmaa
Kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Kruuse, Igor Gräzini, Liina Kersna, Ants Laaneotsa ja Terje Trei esitatud arupärimine põllumajandustootja asendamise toetuse kohta. Arupärijate nimel Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Auväärt istungi juhataja! Auväärt kolleegid, kes on täna veel siia saali jäänud! Me oleme mõningate oma fraktsiooni liikmetega esitanud arupärimise põllumajandustootja asendamise toetusraha vähendamise kohta. Me teame, et põllumajandustootja asendamise toetuse eesmärk on olnud väikestele põllumajandustootjatele soodushinnaga asendusteenuse võimaldamine. See taust on ääretult oluline, eriti kui me mõtleme väikeste pereettevõtete peale ja selle peale, et aastas 365 päeva töötada võib olla küll väga vajalik, kuid kas see on ka alati mõistlik. Seetõttu on selle toetusega siiamaani hüvitatud kuni 100% põllumajandustooja või tema töötaja asendamiseks tehtud kuludest tema puhkuse, haiguse, kuni 7-aastase lapse põetamise ning rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, kaasa arvatud surma korral. Talupidajate asendusteenuse tellijate arv on suurenenud iga aastaga, ilma selleta on väiksematel loomakasvatajatel kindlasti keeruline toime tulla.
Me teame seda, et maaeluminister on otsustanud vähendada põllumajandustootja asendamise toetust 50 000 euro võrra. Teenuse mahu vähendamine võib saada aga väga selgeks tõukeks tootmisest loobumiseks, eriti kui me hindame noorte järelkasvu perspektiivi. Te kõik saate isegi väga hästi aru, et kõik inimesed siin elus vajavad puhkust. Lisaks esitleti 6. märtsil k.a Riigikogu maaelukomisjonis Maaeluministeeriumi plaani vähendada 30 000 euro võrra Eestimaa Talupidajate Keskliidu iga-aastast tegevustoetust, millega rahastatakse väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjate huvide esindamist ning ühistegevust. Keskliit on tegelikult olnud ka selle nn asendustoetuse väljatöötaja ja peaideoloog ning selle eest seisnud. Seetõttu me tahame auväärt maaeluministrilt teada saada, miks need vähendused on tehtud ja mis on selle taga. Ma loodan, et auväärt minister, enne kui ta küsimustele vastab, loeb ka küsimuse ette. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arupärimise neljale küsimusele tuleb vastama maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluminister Tarmo Tamm
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Aitäh, arupärijad! Küsimus nr 1. Palun selgitage, miks otsustati vähendada põllumajandustootja asendamise toetust 50 000 euro võrra? Põllumajandustootja asendamise toetust ei ole vähendatud, vaid see on jäänud samale tasemele, mis oli eelmistel aastatel. Aastatel 2013–2015 oli põllumajandustootja asendamise toetuse aastane maht 500 000 eurot. 2016. aastal oli toetuse eelarve 50 000 euro suurem ehk kokku 550 000 eurot, aga seda erandkorras ja erakorraliste kriisiabivahendite toel. Kolme suurema põllumajandusorganisatsiooni – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu hinnangul ei ole kriisiabi õige allikas toetuse suurendamiseks. Tõdeti, et kriisiabi tuleb välja maksta kiiresti ja täies mahus.
Küsimus nr 2. Palun tutvustage oma visiooni väiketalunike tulevikust olukorras, kus olete otsustanud, et järjest vähendatakse väiketootjatele mõeldud toetusi! Kõigpealt tahaksin rõhutada, et väiketalunike jätkusuutlikkus on meile kindlasti prioriteet ja mitmete toetuste puhul on neile antud olulisi eeliseid. Märgiksin ka ära, et põllumajandustootja asendamise toetus, mis on selle arupärimise põhiteema, moodustab kogu valdkonnale makstud toetuste summast 0,2%. 2016. aastal maksti põllumajandustoodete tootmisele, töötlemisele ja maaelu arenguks toetusi kokku 251,3 miljonit eurot, millest siseriiklikud toetused – mille alla läheb ka asendamise toetus –, moodustavad 4,5 miljonit eurot. Siseriiklikud toetused võivad riigiabi suuniste järgi olla suunatud ainult väiksese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Suurem osa toetustest makstakse nii väikestele kui ka suurtele põllumajandusettevõtetele ühtsete määrade järgi, samas on nii ÜPP esimese samba otsetoetustes kui ka teise samba MAK-i toetuse skeeme, mis otseselt eelistavad väiksemaid ettevõtteid. Toon siinkohal mõned näited. 2017. aastal on väiksema karjaga põllumajandusettevõtjaid eelistatud piimalehma kasvatamise otsetoetuste maksmisel. Kuni 400 piimalehmaga ettevõttele, kelle karjas on kuni 100 piimalehma, saavad toetust kõrgema määraga – 200 eurot lehma eest – kui need, kus on 101–400 lehma ja toetus 100 eurot lehma kohta. Lisaks on võimalik ka sel aastal taotleda väikepõllumajandustootjatele mõeldud otsetoetust. Otseselt väiksematele ettevõtetele on MAK 2014–2020 raames suunatud erinevaid meetmeid ja tehtud ka mitmeid siseselt erinevaid eelistusi. Lisaks on MAK 2014–2020 finantsinstrumendina eraldi mikro- ja väikeettevõtete vähendatud intressiga kasvulaen. Samuti on mitmetes MAK-i toetusmeetmetes väikesed põllumajandusettevõtjad eelistatud olukorras, näiteks nõustamisteenuste toetus, milles väikestele põllumajandusettevõtetele on eraldi mentorlusteenus või näiteks põllumajandusinvesteeringu toetus, mille puhul on väiketootjatel võimalik soetada liikuvat tehnikat ning ette on nähtud eelistused projektide hindamisel. Kuivõrd väiketootjate peamine konkurentsivõime võti peitub ühistegevuses, on käesoleval perioodil ühistegevusele pööratud senisest enam tähelepanu, erinevad meetmed aitavad kaasa nii ühisele tootmisele, töötlemisele kui ka turustamisele.
Tooksin lühidalt ka natuke statistikat, tuginedes põllumajandusvaldkonna väikeettevõtjate 2016.–2015. aasta majandusnäitajatele. Toetuste osatähtsus kogutoodangus moodustab väikeettevõtetel keskmiselt 30% ja see ei ole aastati vähenenud, vaid pigem püsinud samal tasemel. Võrdluseks on keskmistel ettevõtetel näitaja viimasel kolmel aastal jäänud 19–28% ja suurtel ettevõtetel püsinud 12% ümber. Kui vaadata toetuste osatähtsust ettevõtete loodud netolisandväärtuses, siis on näha, et väiksematel ettevõtetel moodustub paljudel aastatel lisandväärtus ainult toetustest. Nendele ettevõtetele on toetuse osatähtsus netolisandväärtuses üle 100%. See tähendab, et ilma toetuseta ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulusid, sh kulumit. Samas, keskmistel ja suurtel ettevõtetel jääb see näitaja vastavalt 48–115% ja 38–63% juurde.
Kokku võttes saab öelda, et enam toetusi maksti suurtele ja väikestele ettevõtetele võrdsetel alustel, kuid samal ajal on väiksemaid ettevõtjaid eelistavaid meetmeid nii tootmiskohustusega seotud otsetoetustes kui ka MAK-i investeeringutoetustes ning lisaks riigiabi meetmes, mis ongi suunatud peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuna ÜPP rakendamisel on võetud suund, kus tootmisega seotud toetusi rakendatakse aina vähem, sõltub ka ettevõtja tootmisotsusest, millises valdkonnas tegutsetakse ja millistes toetusskeemides osaletakse. Toon konkreetne näite. Täna avas PRIA väikeste põllumajandusettevõtete arenduse toetuse taotluse ja selle kaudu on võimalik taotleda kokku summa, mis on 5 miljonit eurot. Ja ettevõte võib rahandusperioodil saada kuni 15 000 eurot. Seega ei saa nõustuda väitega, et väiketootjatele mõeldud toetusi järjest vähendatakse. Ka seesama 19,9 miljonit eurot, mida sellel aastal otsustas valitsus välja maksta üleminekutoetusi, puudutab otseselt väikeseid ettevõtteid.
Kolmandale ja neljandale küsimusele on võimalik vastata koos. Palun selgitage, kuidas olete planeerinud hüvitada Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevustoetuse vähendamist? Palun selgitada, kuidas aitab Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevustoetuse vähendamine kaasa väikeettevõtluse arengule? Maaeluministeerium on Eestimaa Talupidajate Keskliiduga riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingute sõlmimisel järjest enam läinud üle tegevustoetuste maksmiselt konkreetsete tegevuste tellimisele. See suurendab meie hinnangul eraldise kasutamise läbipaistvust. 2017. aastal tellitakse Eesti Talupidajate Keskliidult järgmisi tegevusi: Eesti talupäevade korraldamine, Avatud Talude Päeva korraldamise toetamine, parima talu ja talutoidu konkursi ning talulaada korraldamine, lühikese tarneajata infopäevade korraldamine. Samas leiame, et põllumajandustootjad, sh Eesti Talupidajate Keskliidu liikmed, peaksid tunnetama oma esindusorganisatsiooni tähtsust ja panustama ka ise selle toimimisse mõnevõrra rohkem liikmetasude kaudu. Eesti Talupidajate Keskliidu liikmetega kohtumiste, koosolekute ja kongressi rahastamine liikmemaksudest suurendab vastutust ning sidet juhatuse ja lihtliikmete vahel. Lisaks tuleks siinjuures vaadata eraldiste rahalisi mahtusid. Võrreldavate tegevuste ja mahtude juures on põllumajandusorganisatsioonide rahastamine siinjuures senisest enam proportsionaalne. Kindlasti tuleb lähtuda ka riigihanke seadusest, millest varasemate aastatel pole lähtutud, sest hange üle 40 000 euro, leping üle 40 000 euro eeldaks riigihanget. Varasematel aastatel pole seda tehtud, aga ma loodan, et järgmistel aastatel hakatakse seda tegema. Ma arvan, et peaks olema selline põhimõte, et MTÜ-sid peaks eelkõige rahastama tema liikmed ja riik võiks olla kaasrahastaja. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuste vooru ministrile avab Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Mind te ikkagi ära ei veena. Võrreldes eelmise ministri plaanidega on seda toetuse liiki vähendatud 50 000 euro võrra. Lisaks osutab arupärimine ka 30 000 euro vähendamisele talupidajate keskliidu iga-aastase tegevustoetuse osas. Mul tekib nagu kontrast selle eelmise arupärimisega, kus valitsusel oli meri põlvini, et võtame aga tuleviku arvel endale raha, jagame laiali ja kõigeks jätkub. Kuidas siis maaeluminister sellele rahajagamise peole ei ole ära mahtunud? Ja kas see on Keskerakonna ideoloogia, et meil peaksid olema hiigelsuured omavalitsused, hiigelsuured ettevõtted, ülevalt alla selline ... ühiskonnamudel, et mida rohkem sõltlasi, seda parem, mida vähem peremehi, seda parem?

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Hinnanguid oli siin päris palju, aga nagu ma teile ka ütlesin, siis summat ei ole vähendatud. Lihtsalt 2016. aastal kriisiabirahadest, siis, kui põllumajandus oli kriisis, tõsteti 50 000 eurot talupidajate asendustoetuseks, mille vastu protestisid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Talupidajate Keskliit. Kõik olid vastu, aga ikka tehti see otsus. Lihtsalt sellel aastal taastati see eelmine olukord ja nagu te teate, kui see raha ei ole baasis, siis seda raha ei ole ka tegelikult olemas. Nii et ei ole kellegi käest raha ära võetud. Kas seal seda raha peaks rohkem olema või ei peaks rohkem olema, see selgub alles tulevikus. Kui me võtame selle määruse, mis on kunagi välja töötatud, siis näiteks seesama Eesti Talupidajate Keskliit võib saada sellestsamast 500 000 eurost 20% tegevustoetuseks. Ma küsin, et kus on hange selle summa peale, selle poole miljoni euro peale, ja miks see raha peaks minema ainult Eesti Talupidajate Keskliidule. See on avalik raha, selle kohta peaks korraldama hanke. Ja kes suudab selle näiteks 5%-ga ära administreerida või kes 20%-ga, see on suur vahe. See on avalik raha ja avalikku raha me peaks kasutama väga otstarbekalt.

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud minister! Mulle väga meeldib, kuidas te räägite avaliku raha kasutamisest. Aga kui ma meenutan ka eelmise ministri tegevust ja kogu seda suunda, siis otsustati väga kiiresti valitsuse poolt eraldada väiksele sihtrühmale mitmed miljonid eurod. Mu küsimus on hoopis selline, et kas tõepoolest neist väga paljudest miljonitest ei jätku nii palju, et oleks võinud tekkida üleminekuaasta, kus minister oleks saanud selguse ja mitte läinud kärpima selle informatsiooni pealt, mida talle tegelikult lühiajaliselt ette kanti ja selle tõttu on see ilmne rünnak keskliidu suhtes ja nende inimeste suhtes, kes tegelikult on sellest teenusest osa saanud.

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Poliitika on valikute küsimus. Me taastame selle olukorra, mis oli varasematel aastatel. See ongi poliitiline valik, et me selle valitsusega otsustasime põllumeestele täiendavalt anda 19,9 miljonit eurot üleminekutoetust, kaks miljonit eurot täiendavat sigade tõuaretustoetust ja ka see kriisiabi 16,2 miljonit, mida eelmine valitsus ei suutnud täismahus katta, kust jäi puudu pool miljonit eurot, selle panime ka täis. Nii et nüüd mängida seda mängu 50 000 euro ümber ja samal ajal jätta need summad nagu kõrvale, need rahad lähevad kõik põllumehele. Need ei tule kellelegi teisele. Ja põllumehed on selle üle väga õnnelikud. See ongi poliitiliste valikute koht, kas mängida 50 000 euro ümber mingit poliitilist mängu või vaadata pildile reaalselt otsa ja küsida, kui palju põllumehed sellel aastal reaalselt toetust said. Ma tuletan teile meelde, et eelmine valitsus jättis kasutamata võimaluse, kus ta võis oma põllumehi toetada 69 miljoni euro eest. See võimalus jäeti kasutamata. Aga miks jäeti see kasutamata, sellest ma ei saa aru.

Aseesimees Enn Eesmaa
Arno Sild!

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul oleks üks selline küsimus, et mispärast meil väga aeglaselt ja vintskelt läheb see põllumeeste asenduspoliitika, et talunikud saaksid endale võtta asendajaid. Milles siin põhjused on? Teame, et nagu te praegu siin ka eelnevalt ka rääkisite, ilmselt rahas ei ole probleem, et oleks saanud eraldada selleks ka täiendavalt, kui oleks vaja. Aga milles on küsimus, kas te ei oleks vaja mingit uurimust teha, kas talupidajad ise ei soovi neid või ei ole neid inimesi välja koolitatud, meil koolitusrahasid siin on eelnevast perioodist näha, et on hulga jäänud isegi kasutamata, nii et koolitusrahade taga ei ole ka asi. Milles see asi siis on, me teame, et Soomes see väga hästi toimib ja kas meil ei peaks ka see asi kuidagi kiiremini edenema?

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Kindlasti peaks kiiremini edenema ja talupidajad on selle igati ära teeninud, et neil oleks ka mingid vabad päevad ja nad saaksid rahulikult oma perega kusagil puhata, aga ma ütlen, et see süsteem peab olema selge, arusaadav ja ühtselt mõistetav. Kui ma loen sellise lause, et Eesti Talupidajate Keskliit on põllumajandustootja asenduse toetuse taotlejaks kujunenud ajalooliselt. Mida see tähendab? Ajalooliselt antakse pool miljonit eurot kätte ja siis toimetatakse? Kuidas selline asi tänasel päeval Eesti saab võimalik olla? See on avalik raha, mille kohta peaks korraldama riigihanke ja selles selgub selle asja tegelik hind, aga et see on kujunenud ajalooliselt. Andke andeks, mis asi siin toimub. Aga igal juhul, ma ütlen ka, Arno, et see raha ei ole kusagile täna mujale ära paigutatud, see raha on alles. Kui me leiame sellise põhjendatud taotluse, siis see raha läheb sinna tagasi, see pole kuhugi mujale ära suunatud, mis me selle rea pealt ära võtsime. See on tänasel päeval olemas ja ministri nõuandekoda on teinud konkreetse ettepaneku, kuidas seda raha kasutada, ja üks osa on ka suunata n-ö asendustoetuseks.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Ma olen ausalt öeldes hämmingus, kuulates teie väiteid. Esiteks, kui te väidate, et talupidajate keskliit on MTÜ ja ta peaks enam elatuma liikmemaksudest, siis miks me MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja realt ei näe, kui palju x summasid on neilt vähendatud selle võrra, et nad võiksid oma liikmete arvel elada. Kuidas on see võimalik? Meetmel ja meetmel on ka vahe ja siiani on olnud väga selge, et me peame Eesti juuri ehk talupidamist kui elulaadi hoidma ja looma sinna motivatsioonimeetmeid juurde. Selleks on üks toetustest asendustaluniku toetus. Teine toetus, mis ma välja tooksin, on näiteks noortaluniku toetus, mida iganes. Kuidas saab nagu nii üheselt öelda, et ei ole vaja ja kõik? Ma ei saa sellest poliitilisest valikust aru. Palun öelge väga selgelt, mis on see poliitiline valik praegu! Miks asendustaluniku meede ei ole see, mis võiks motiveerida Eesti talupidamist?

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! See meede on täpselt sama suures mahus, nagu oli aastatel 2013–2015, st 2017 on täpselt sama summa, seda summat ei ole vähendatud. Ja kui te küsite, miks vähendati MTÜ toetust, siis ma soovitan teil lugeda läbi riigihangete seadus ja kuidas riigi ehk maksumaksja raha on võimalik jagada n-ö mingite kokkulepete järgi. Tegelikult, kui ausalt öelda, siis praegusel juhul toimus võrdsustamine. Teatud mõttes võeti ju ära ka 10 000 eurot Eesti Põllumeeste Keskliidult ja 30 000 Eestimaa Talupidajate Keskliidult. Nad on nüüd enam-vähem võrdsel skaalal. Nii et kedagi ja kusagil ei ole eelistatud.
Mis puudutab seda põllumajandus-kaubanduskoda, siis nende esindaja on Brüsselis ja ta on ka meie esindaja seal, nii et see finantseerimine on õigustatud. Nii et kusagil ei ole kedagi diskrimineeritud. Aga üldloogika on see, et kui me räägime mittetulundusühingust, siis mittetulundusühingut ei saa juhtida riik, riik ei saa seda kontrollida. Mittetulundusühing peaks tekkima altpoolt liikmete initsiatiivil ja nemad selle teevad. Aga kus seda initsiatiivi ei ole ja ühist tahet ei ole, siis riik maksumaksja rahaga ei saa seda kinni maksta. Nii see paraku on.

Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Olen kuulnud kriitikat teemal, kui põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumeeste liit omavahel ühistegevuseks ühinesid ja sinna ei liitunud või ei astunud või ei võetud talupidajaid, väiketootjaid. Kas teil on oma arvamus selle kohta?

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Väga hea küsimus. Eesti Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on otsustanud liituda ja see ongi õige samm. Ma loodan, et põllumeeste poolt tuleb Eestis üks ühtne keskorganisatsioon, kellega on hea valitsusel või ministril või ministeeriumil läbirääkimisi pidada. Talupidajate keskliit ütles, et nemad sellega ei liitu, nad tahavad omaette toimetada. See on nende valik ja ei saa keegi neid sundida seda tegema, aga ma eeldaks küll, et Eestis oleks üks selline tugev keskorganisatsioon ja seda võiks ka riigi poolt väga selgelt ja arusaadavalt rahastada, mitte kasutada selliseid hämaraid rahastamisskeeme.

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Väga lugupeetud maaeluminister Tarmo Tamm! See on päris huvitav demagoogia, mida ma siin kuulsin. Ma tahaksin olla selles rollis, kus ma opositsioonis olen valmis ka valitsust tunnustama, kaasaarvatud Tarmo Tamme ja ma olen seda ka eelnevalt teinud. Aga kui me kuulasime neid vastuseid, siis mida me märkasime? Me märkasime ühte lihtsat asja. Kui räägiti väikeettevõtjatest, siis öeldi seda, et ilma teatud toetusteta on nendel lisandväärtust väga keeruline saavutada. See võib-olla objektiivne statistika. Aga samas öeldakse, et need esindusorganisatsioonid peaksid koguma liikmemaksu ja mõlemad saavad sama palju toetust. See on ju täiesti absurdne jutt. See on täiesti ühele poole kaldu jutt. Kogu meie arupärimise mõte ja loogika oli seotud ju sellega, et väiketalupidajatel napib rahalisi vahendeid, selleks et ka esindusorganisatsiooni üleval pidada. Ma oleks olnud väga tänulik ja oleks olnud minu arust väga viisakas, kui poleks nii tehtud. Aga eelarveaasta alguses öelda sellele esindusorganisatsioonile, et me võtame teilt 30 000 ära, mis on pea kolmandik sellest toetusest, on lihtsalt lugupidamatu. See on ju tegelikult kogu küsimus.
Ma ei tahaks väga palju arutada võib-olla hetkel selle üle, milliseid riigihankeid läbivad katuserahad Riigikogus. Ma ei tahaks selle üle arutada. Ja ma ei tahaks täna sekkuda võib-olla sellesse. Ma väga loodan, et auväärt maaeluminister suhtub kõikidesse MTÜ-desse samamoodi. Aga ma tahaksin täna kõva häälega küsida, kellele ja mis alustel läks see täiendav raha. Kellele see konkreetselt läks? Selle tõttu ma olen selles osas väga pettunud. Kui seda raha vahendati, siis kellele seda ümber jagati? Ma oleks tahtnud seda teada. Aga seda ma ei kuulnud.
Teine asi on see, et ma tahaks ära õiendada sellise ühe intelligentse vale. Kui me räägime asendustoetusest, siis aastaks 2013 jõudis see tõepoolest 500 000 tasemele ja 2016. aastal oli see 550 000. Jah, auväärt minister oli faktiliselt õige, et baasosas seda sellel aastal sees ei olnud. Aga faktiliselt ei ole õige see, et seda võimalust ministeeriumil maksta erakorralisest abist, mida me Euroopa Liidust saime, seda keeldu selgelt ei olnud. Ja see lähtus sellest, et see teenuse vajadus on järjest kasvanud. Me selle teenuse puhul räägime praegu ainult sellest osast, mis puudutab loomakasvatust, kus vajadus on karjuv, aga me ei ole kordagi rääkinud siin ka selle laiendamisest. Te saate ise väga hästi aru, et kui me räägime ka sellest väikesest talupidajate keskliidust, kus praegu on liikmeid umbes 900, natuke alla 1000, või räägime sellest, et selles väikeses ettevõtlusvormis ja väikeettevõtluses on näiteks piimakarjapidajaid alla 2000 ja sealt natukene peale tuleb suurettevõtjaid, siis me peame andma endale aru, et väikeettevõtluse võivad surmata ka samasugused üksikud sammud, st me räägime suhtumisest. See tegelikult kurvastab. 50 000-st rääkida täna Riigikogu puldis kui riiklikust probleemist tundub isegi piinlik, aga me räägime täna mingist mustrist, me räägime täna mingist suhtumisest. Selletõttu me ei saa sellega nõus olla ja selletõttu me selle arupärimise oleme ka esitanud.
Kui rääkida seda, et sellest üleminekutoetusest saavad osa kõik ettevõtted, siis ei saa ju. Ma arvan, et ei ole midagi muutunud selles mõttes, et ligi 20% sellest rahast ei jõua nendeni, kes seda tegelikult vajaksid ehk me maksame sellega tühja. Aga see ei ole küsimus ja ma ei taha vaidlustada seda, et põllumeestele on teatud hetkel vaja teatud tüüpi toetusi. Aga ma tean ka seda, kui mu mälu mind ei peta ja kui minu informatsioon ei peta, et jäeti teatud tüüpi toetusest välja need piimakarjakasvatajad, kes otseselt küll turul ei müü, aga omavad maksuameti tõendit. Ma ei märganud selles teates vähemalt, mida ma avalikkuses nägin, et need ettevõtjad, kes tegelikult maksavad ausalt maksu ja deklareerivad seda läbi maksuameti – ka nemad on minu arvates ettevõtjad ja nemad oleksid väärinud ka seda toetust –, oleksid saanud seda toetust. Ma loodan, et ma ei eksi. Selletõttu ma tahaksin öelda seda, et on ääretult kurb, et neid väikeseid summasid nende suurte summade juures ei leitud. Pigem on Eesti Talupidajate Keskliit, mulle tundub – vähemalt selle informatsiooni põhjal, mida ma olen talupidajatega vesteldes kuulnud ja nende käest kuulnud –, et nad kardavad selles suures ühingus lihtsalt jääda ilma hääleta. Ja neil on ajalooline kogemus. Kui me vaatame neid struktuurseid numbreid ...
Ma palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Urmas Kruuse
... siis me saame aru, et need probleemid on natuke teistsugused. See tegelikult tähendab ka seda, et nendel suurtel ettevõtetel, kelle rahavood oma teatud objektiivsuses ja teatud mastaabiefektis ongi põhimõtteliselt keskpikas vaates paremad. Siis on eriti oluline, et me neid väikeseid ettevõtjaid suudame õigesti ja õiglaselt toetada. Ma julgeks küsida, et see asendusteenus on umbes samasugune teenus, nagu Ida-Virumaal palgatoetus. Me oleme sinna valmis raha andma. Me maksame sealt pool sellest töölevõtmisest kinni. Aga täna see, kui me räägime, et on olemas grupp inimesi, kes on koondatud selleks, et nad aitaksid neid talupidajaid, kes võiksid saada aastas ka mingit puhkust. Kui ma ministrina mööda Eestit ringi sõitsin, siis – ma arvan, Tarmo, et sa ise tead seda ka sama hästi juba –, ma nägin neid peremudeleid. Mida me näeme? Tagasihoidlikud inimesed räägivad sellest, et võib-olla me saame ka nädal aega puhkust aastas, võib-olla me saame perega koos kuhugi sõita. Aga üldine mudel oli see – kaasa arvatud nendel, kes tegelikult ise müüvad oma piima otse tarbijale –, et nad on seitse päeva nädalas hõivatud, neil ei olegi puhkepäevi. Seetõttu on see asendustoetus ääretult oluline. Tuleb öelda ka seda, et sinu eelkäija tegelikult lubas leida lahenduse ja ta lubas leida lahenduse ka läbi selle, et kasutades ajutiselt kas sedasama varianti, mis puudutas erakorralist toetust, aga lubati leida lahendus. Täna tegelikult seda ei ole. Selletõttu olen mina isiklikult seda arupärimist koos kolleegidega esitades ääretult kuri ja olen kuri just sellepärast, et inimesed oleksid väärinud vähemalt ette teatamist, kui neilt 30 000 ära võetakse. See on minu arvates nagu piinlik ja see kirjeldab minu arvates teatud mustrit.
See on iseenesest tänuväärne, et ministril on erinevaid nõuandegruppe, aga ühiskonnas on tekitanud küsimusi ka see, kas me järjest suurendame seda osa, kus need inimesed, kes nõu annavad, on ise ka sellest otsesed kasusaajad. Ja see minu arvates ei ole absoluutselt läbipaistev. Ja tulla ütlema, et selle raha eraldamine ei ole läbipaistev nendes tingimustes, ei ole päris õige ja õiglane. Seetõttu me peaksime leidma koos lahendusi, kust seda raha siis anda tulevikus, et see oleks paremini jagatud, aga selles küsimuses ei ole vaja rääkida sellest, et see on kõige läbipaistmatum tegu Eesti Vabariigis.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Head allesjäänud kolleegid! Üks vana aeg tuleb meelde: oli üks partei, kes tahtis iga hinna eest hävitada igasuguse põllumajandusliku talupidamise meetodi. Ma loodan, et allesjäänud selle erakonna järeltulijad või õigusjärgsed omanikud ei järgi samasugust poliitikat. Ehk jutt on Rahvaliidust, kelle ministrid väga kiivalt tegid kõik, et talupidajate keskliidu võimalused võrreldes suurtootjate ja nende esindusorganisatsioonidega oleksid võimalikult suured. Helir-Valdor Seeder, minu endine ülemus, püüdis küll luua seda võimalust, et tootjaorganisatsioonidel oleksid enam-vähem võrdset võimalused, sest kõigil on Eestis ja peab olema võimalus oma ettevõtlustegevuseks.
Ja mis on talupidamise üks eelis? Talupidamise eelis on see, et võimalikult paljud inimesed on ka siis Eestis hõivatud. Ma olen kasvanud üles just sellises talus, kus minu vanematel ei olnud võimalik võtta lapsi auto peale ja sõita näiteks kas või Tallinnasse loomaaeda. Kõik muu eluvaldkonna inimesed ja pered olid saanud seda võimaldada, Saaremaast rääkimata. Selleks pidi talupidamise ära lõpetama. Aga kas see on see õige meede? Pigem mitte. Pigem me peaksime looma tingimusi, et Eestis oleks hea ja võimalik toimetada.
Rääkides siin liikmemaksudest ja MTÜ toimimise põhimõtetest, siis kui palju me siit puldist oleme õige rääkinud seda, et erakonnad kui MTÜ-d peaksid ka eelkõige majanduma liikmemaksudest ja annetustest, mitte niivõrd ülenuumatud riigieelarvelisest numbrist? Ja nüüd tuleb minister, kes ütleb, et talupidajate keskliit peabki vastavalt nii toimetama. Aga kus on Keskerakond oma eeskuju näitamisega, kellel kahjuks on erinevates regioonides korruptsiooninäiteid väga ohtralt?
Kui minister ütleb seda, et teenuse osutamise reeglid on ebaselged ja läbi rääkimata, siis eelkõige ma oleks tahtnud kuulda puldist seda: jah, me pidasime läbirääkimisi, jah, meil oli selline ajaperspektiiv, aga kuna me ei leidnud vastava organisatsiooniga ühist keelt, siis see on see meede, mille kaudu neid korrale kutsuda. Aga seda ma täna ei kuulnud. Täna oli lihtsalt üks suur süüdistus, et talupidajate keskliit ei saa asjaga hakkama. Jah, võib-olla seal ei ole pädevaid juhte, kes suudaks sellega hakkama saada, aga sellepärast ei saa tema liikmeskond kannatada, vaid see eeldab ikkagi seda, et seda juhtkonda koolitatakse, haritakse ja leitakse ühiseid võimalusi. Nii et mina eelkõige eeldan, et minister kutsub oma otsuse n-ö tagasi, ei anna kahepidiseid vastuseid, et oh, see 50 000 eurot on siin ootel, äkki asendustalunduse meetmele leitakse parem rakendusvõimalus, või mida ma täna kuulsin, et see läheb ühiskatlasse, kus ei tea, kes on need reaalsed kasusaajad. Mina ikkagi eeldan ja loodan, et Keskerakond maaeluministri eestvedamisel toetab elu maal ja annab võimaluse motiveeritud tegevuseks, talupidamise kaudu seda viljakat ja Eesti juuri alles hoidvat majandusettevõtlust viljeleda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, maaeluminister, teil on õigus sõnavõtuks!

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh! Tekkis päris huvitav diskussioon ja ma arvan, et ma tahan ka kaasa rääkida selles diskussioonis. Kui arupärijad küsisid, et tegemist on mingi mustri ja suhtumisega, siis tegelikult ongi tegemist mustri ja suhtumisega. Erinevalt eelmisest valitsusest, on see valitsus pööranud näo põllumeeste poole ja otseselt pööranud põllumeeste poole. Kui ma toon teile näite, et eelmise valitsus jättis 69 miljonit eurot üleminekutoetust välja maksmata, mis viis Eesti põllumehe kriiside ja krahhini. 12 000 piimalehma viidi karjast välja, sigade arv on vähenenud 10 000 võrra. Ja nüüd meie räägime siin tund aega 50 000 eurost, mis võeti ära kriisiabist, mille vastu oli ka Eesti Talupidajate Keskliit ise,  ei toetanud seda äravõtmist. Nii et isegi Eesti Talupidajate Keskliit ei toetanud, et kriisiabist raha ära võetakse ja suunatakse asendustoetuseks. Mida me siis räägime? Talupidajad ise ka seda ei toetanud. Ja nüüd vastandada talupidajad teiste põllumajandusettevõtetega, minu meelest on see väga lame. Keegi sellist vastandamist siin kusagil ei ole näinud ja mina pole seda ka vähemalt öelnud. Tänasel päeval on see raha alles, mis nendelt ära võeti, ja kui me saame selguse majja, kuidas seda raha kasutatakse. Raha ei saa ministeerium jagada niisama, et sulle niipalju, sulle niipalju, igal rahal peab olema põhjendus ja see, mis on tänasel päeval talupidajate keskliiduga lepingud sõlmitud, need on väga konkreetsed tegevused. Kui me leiame täiendava konkreetse tegevuse, siis see raha tuleb ka selle rea peale või teeb mingi teine liit. Ma küsin, lugupeetud parlamendiliikmed, mis te arvate, miks ainult seda kolme keskliitu peaks Eesti maksumaksja finantseerima, kinni maksma. Aga miks ei toeta aiandusliitu, mis ei toeta kalandusliitu, miks ei toeta lambakasvatusliitu, miks ei toeta mesindusliitu ja neid liite võiksin lugeda vist 20 tükki, keda üldse riigi poolt ei toetata. Miks need kolm liitu on privilligeeritud selliselt, ehk oskaks keegi parlamendiliikmetest mulle selle vastuse anda. Mina seda vastust tänasel päeval ei tea. Minu meelest tuleks neid kõiki käsitleda võrdselt, nad on meie tootjad, põllumehed ja eelistada nüüd ühte teisele minu meelest ei ole aus ja adekvaatne. Vaatame pildile otsa ja ärme mängime siin mingi 50 000 euro ümber, mis on tänaseks päevaks alles, seda pole kellelegi ringi jagatud. Ja nüüd vastandada talumehi ülejäänud maaelule ja põllumajandusele, et lihtsalt ma soovin konstruktiivset arutelu ja ma ütlen, et ma olen ka tükk aega poliitikas olnud ja mind pani lausa imestama, et selle raha eest, millele kõik liidud olid vastu ja mis ministri suunisega suunati sellesse valdkonda, mida ülejäänud liidud ei toetanud. See ongi poliitiline valik. Seda tulebki võtta, et see on poliitiline valik, me taastame eelmise seisu, aga samal ajal andsime põllumeestele sellel aastal juurde, põllumees saab 38,2 miljonit eurot ja 50 000 eurot on ka tänasel päeval alles. Seda pole kuskile teistele ümber suunatud, ka mitte ühelegi sõbrale. Aitäh ja konstruktiivseid arutelusid teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ma lõpetan sellele arupärimisele vastamise, sest et see § 140, mille kohaselt me arupärimistele vastamist teostame, ütleb, et ministril on lõppsõna õigus.

4. 18:21 Arupärimine haldusterritoriaalse reformi tulemuste kohta Viljandimaal (nr 327)

Aseesimees Enn Eesmaa
Neljas päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Monika Haukanõmme, Ain Lutsepa, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Artur Talviku ja Jüri Adamsi esitatud arupärimine haldusterritoriaalse reformi tulemuste kohta Viljandimaal (nr 327). Arupärijate nimel, palun, Andres Herkel!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud minister Korb! Ma pean ütlema, et see on suurel määral sellise koduloolise sisuga arupärimine. Meil ei ole küll väga suurt usku või meil puuduvad teadmised selle kohta, et lugupeetud minister oleks väga hea asjatundja kas Mulgimaa, Viljandimaa või muude Eesti maapiirkondade, kuidas öelda, identiteetide ja kirikukihelkondade kujunemise osas, nende kohanimede osas, selle osas, kuidas Eestimaa on ajalooliselt jaotunud erinevate asustusüksuste, erinevate kihelkondade, paikkondade ja sealt tulenevate kultuuriliste identiteetide vahel. Küll aga on meil tunnetus, et see haldusreform seda kõike, ajaloolist pärandit, kohati päris valusalt, ebaõiglaselt ja rumalalt lööb.
Millegipärast meil on läinud niiviisi, et riighalduse ja regionaalpoliitikaga tegelevateks ministriteks on sattunud inimesed, kelle põhimure on arvutada inimpäid kokku 5000-ni ja sealt üle, aga mitte pöörata tähelepanu geograafilistele ja ajaloolistele küsimustele, mis lähevad inimestele nende identiteedi ja ajaloolise kuulumise osas siiski ka sügavalt korda. Või vähemalt on võetud aluseks niisugune ideoloogia, et ministrite jaoks on tähtsam see arvuline kriteerium kui kultuuriline kriteerium. Ja eks kõige lihtsam ongi rumalaid otsuseid teha siis, kui asjast mitte midagi ei teata.
Ma arvan, et selle arupärimise üks suund on see, et neid probleeme vähemalt teadvustada, aimates, et minister tuleb meile ütlema seda, et need rongid on nüüd ammuilma juba ära läinud. Aga siiski-siiski! Siin on võib-olla kaks kõige laiemat küsimust. Üks on see Mulgimaa, Mulgi kihelkonna loomine niisugusel moel, et seal on tegelikult ainult kaks ajaloolist Mulgimaa kihelkonda: Halliste ja Karksi. Suurem osa kultuuriloolisest Mulgimaast ehk Paistu, Tarvastu, Helme jäävad sellest välja. Selle kohta muide kohanimenõukogu on öelnud niiviisi: "Hoiduda tuleks nimede tähenduse meelevaldsest moonutamisest, näiteks sellisest olukorrast, kus nime lähteks oleva piirkonna ja uue moodustuva valla piirid on eksitavalt erinevad (vald haarab ainult osa piirkonna territooriumist või vastupidi, on piirkonnast märksa suurem)." See on see üks Viljandimaa juhtum. Ja teine, mille kohta samuti kohanimenõukogu on öelnud, ta ei ole öelnud kategooriliselt ei. Natukene tuleb meelde see üle-eelmine arupärimine, kus Eesti Panga president ilmselt oma põhimõtetega on liiga viisakas olnud, selleks et tema hääl valitsuseni kostaks. Sama häda, mulle tundub, on ka kohanimenõukoguga.
Aga üks üldisi soovitusi on olnud see, et eelistada selliseid ajaloolisi paikkondade nimesid ja kui võimalik, siis mitte kasutada ilmakaareliste täienditega geograafilisi nimesid uute haldusüksuste nimedena, nagu see Põhja-Sakala nüüd kujuneb. Mis selle Põhja-Sakala häda on? Eks see häda on seesama: selles 5000 kokkusaamise hirmus ja hädas ja selles, et keegi jääb kusagile üksi, on surutud kokku sellised omavalitsused, mis ajalooliselt varem kokku kuulunud ei ole. Kas neil tekib nüüd ühtne keskus ja ühtne kokkukuuluvustunne või identiteet, selles võib ju kahelda, aga igal juhul see probleem on tõsine, et teda nimetada on keeruline.
Ja mida me selle arupärimisega ei taha? Me ei taha süüdistada neid omavalitsusi, kes on neid otsuseid teinud, sest nemad on olnud sundolukorras. Neid mustreid on jube palju, kus vallad tulevad kokku ja otsustavad kõigepealt välistada olemasolevate omavalitsuste nimed. Ja sellega on juba üks rumalus tehtud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arupärimise kaheksale küsimusele vastab riigihalduse minister Mihhail Korb. Palun!

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud arupärimise esitajad ja lugupeetud kohalviibijad! Mul on hea meel olla jälle teie ees haldusreformi teemadega. Tänan ka sissejuhatuse eest, mille lugupeetud arupärija tegi, õigemini arvamuste eest, mida ta siit puldist esitas! Kommenteerides tema seisukohti ütleksin, et jah, haldusreform kujunes selliseks, nagu ta on. See ei ole ühe või kahe inimese, ministri tehtud asi, see on kõigepealt siiski valitsuse ühine töö. Valitsusse kuulus enne ja kuulub ka praegu kolm erakonda – varem oli üks kombinatsioon, nüüd on teine – ja see, milliseks haldusreform kujuneb, on kõigi kolme erakonna kompromiss. Lõppude lõpuks sai haldusreform vastu võetud ja heaks kiidetud siin saalis, seega on see niisugune parlamentaarse enamuse otsus. Enamusotsuse üle on aga väga raske vaielda, diskuteerida. Põhjuseid on küll mõnikord väga raske tuua.
Läheks nüüd konkreetsete küsimuste juurde. Tõesti, nimetatud Mulgimaa on väga armas ja väga tore koht, olen seal ka käinud oma ametiajal ja enne seda. Küsimused, mis on seal kerkinud, olid väga emotsionaalsed, need olid ka nimedega seotud ja pidin nendega kokku puutuma juba enne, kui te esitasite oma arupärimise. Väga hea, et te oma arupärimises selle probleemi tõstatate.
Aga asuks küsimuste kallale, sest neid on kaheksa, päris palju. Esiteks: "Viljandimaa põhjaosas moodustatakse Kõo valla, Suure-Jaani valla, Kõpu valla ja Võhma linna liitumisel Põhja-Sakala vald. Mille suhtes täpsemalt on see vald põhjas ning milliseid geograafilisi või haldusüksusi tuleb sel juhul käsitleda Lõuna-Sakalana?" Selgitan. See küsimus sisaldab teatud irooniat ja see on arusaadav, seda võib väljendada. Kui rääkida aga nime valimise protsessist, siis on selge, et nime valik oli üks kohustusi, mis valdadel ja linnadel tuli haldusreformi käigus määrata, läbirääkimiste käigus, tuli mingis nimes kokku leppida. Väga tihti oli nimi kompromissi või kokkuleppe produkt. Ja kes veel paremini kui mitte inimesed kohapeal oskavad välja valida ja otsustada, missugune nimi tuleb vallale määrata. Arutelu all oli kaks nime: Suure-Jaani vald ja Põhja-Sakala vald. Mõlema nime puhul volikogud hääletasid ja jäid Põhja-Sakala nime juurde. Tõesti, nimekomisjon arutas seda ka oma istungitel ja andis soovituse kasutada valla puhul Suure-Jaani valla nime. Nii nagu protokollidest on teile teada, ei andnud nimekomisjon eitavat hinnangut ka Põhja-Sakala valla nimele, st nende arvates võiks olla ka Põhja-Sakala valla nimi. Ja otsuse kinnitas lõplikult Vabariigi Valitsus jaanuarikuus, nagu te teate, ja selle nimega see vald on.
Teine küsimus: "Miks loobuti Suure-Jaani nimest, mis oli kohanimenõukogu vallanimede rakkerühma esimene soovitus?" Ütleks veel kord, et kohanimenõukogu andis mitmeid soovitusi ja kohalikud volikogu liikmed ise valisid, missugune nimi endale võtta. Komisjon sellele vastu ei olnud, valitud nimele, ja see nimi sai kinnitatud.
Kolmas küsimus. Millised ajaloolised ja muud sidemed seovad praegu Kõpu valda ülejäänud Põhja-Sakala osadega, eriti Suure-Jaaniga? Ütleks veel kord, et kogu haldusreformi loogika oli üles ehitatud sellele, et vallad pidid ise omavahel ühinemised kokku leppima. Kriteerium oli paika pandud, 5000 inimest – selle kriteeriumi pidid vallad saavutama. Vallad tegid tavaliselt mitu ettepanekut erinevas suunas, kellega ja kuhu ühineda või liituda. Nad alustasid läbirääkimisi ja mõnikord läbirääkimised nurjusid, mõnikord läbirääkimised õnnestusid. Aga antud olukorras Kõpu vald ilmselt leidis palju ühist teiste valdadega, Võhma linnaga, Kõo vallaga ja Suure-Jaani vallaga, ning nad otsustasid, et nemad sooviks üheskoos oma asju ajada ja olla integreeritud nende infrastruktuuri, nii nagu te ütlete, teedevõrku ja koolivõrku. Seega, sellise otsuse volikogu langetas.
Neljas küsimus: "Milliste tunnuste alusel kuulub Kõpu Põhja-Sakalasse, aga Kolga-Jaani sinna ei kuulu?" Kolga-Jaani tegi aprillis 2016 Suure-Jaani vallale ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi, aga volikogu otsustas lõpuks ettepanekust keelduda ning alustada läbirääkimisi Viljandi ja Tarvastu vallaga, kellega nad hiljem ka sõlmisid ühinemiskokkuleppe.
Edasi läheks Mulgimaa poole. Viies küsimus: "Kuidas põhjendate Mulgi valla loomist alal, kuhu suurem osa kultuuriloolisest Mulgimaast ei mahu? Kuidas lahendatakse sellest mittekattuvusest tulenevad probleemid?" Jah, see olukord, mis tekkis, uue valla nimi tekitas teatud poleemikat. Kohanimenõukogu tegi ettepaneku Mulgi valla nime mitte rakendada, aga arvestades seda, et uue moodustatava valla nimeks ei saa mitte Mulgimaa vald – sest Mulgimaaks peetakse suuremat territooriumi –, vaid Mulgi vald. Seetõttu, et kahe ühineva piirkonna, kahe kihelkonna piirides, Halliste ja Karksi tunnusjooneks on ikka nimi, mis on mingil määral selle piirkonnaga seotud, otsustati, et nimi võiks olla Mulgi vald. Kuigi tõesti, Mulgimaa territoorium on selgelt suurem kui nende kahe kihelkonna või kolme ühinenud valla – Abja valla, Halliste valla, Karksi valla ning Mõisaküla linna – territoorium, aga kui mingi vald, mis asub väljaspool Mulgimaa territooriumi, oleks soovinud endale Mulgi valla nime, oleks see olnud imelik. Kuna vald, mis asub Mulgimaa territooriumil, soovis seda nime, siis leiti, et Mulgi nimi on asjakohane ja mõistlik.
Kuues küsimus: "Abja, Halliste ja Karksi vald ning Mõisaküla linn ei leppinud ühinemisel kokku, kus hakkab asuma Mulgi valla keskus. Milliseid praktilisi probleeme selle kokkuleppe puudumine tekitab?" Tõesti, läbirääkimistel need neli kohalikku omavalitsust ei leppinud omavahel keskust kokku, sest on kaks konkureerivat kohta, kus keskus võiks tekkida. Tõesti oli niisugune väike murekoht, aga samas, seaduse järgi keskuse kokkuleppimine või keskuse määramine ei ole kohustuslik ühinemiskokkuleppe jaoks. Neli kohalikku omavalitsust otsustasid, et uus volikogu paneb uue keskuse kokku või otsustab, kus hakkab asuma füüsiline keskuse aadress. Mis puudutab praktilisi probleeme, siis esialgu on neid päris raske ette näha, sest kokku lepiti, et kodanike teenindus toimub kõikides piirkondades ja kuskilt see ei vähene. Võib eeldada, et suurt probleemi sellega ei teki. Hilisem volikogu otsustab, kus keskus asub.
Läheks edasi. Seitsmes küsimus: "Milliste põhjendustega kinnitas Vabariigi Valitsus Mulgi valla nime, ehkki kohanimenõukogu ei pidanud seda nime sobivaks?" Ma natuke juba peatusin valla nimel, aga need põhjused võiks veel kord üle käia. Omavalitsused on seisukohal, et Mulgi valla nimelise omavalitsuse teke on ühineva Abja, Halliste ja Karksi valla ning Mõisaküla linna jaoks sobilik, aga haldusreformi käigus üritati lähtuda kõigepealt kohalike omavalitsuste soovist ja identiteedist. Nimi on paikkonnas tuntud ja levinud ning on tähtis kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omavalitsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, soovivad omavalitsused valla nimeks Mulgi valda, mitte Mulgimaa valda, mis oleks eksitav. Omavalitsused ei soovi kohanimele hargtäiendit, nagu Lääne-Mulgi või Abja-Mulgi või Halista-Karksi. Nimi Mulgi erinevalt variandist Lääne-Mulgi ei sisalda täpitähti ning see teeb lihtsamaks suhtluse välisriikidega ja töötamise Internetis. Mulgi valla nimi on lühike, suupärane ja meeldejääv. Ühinevate omavalitsuste vahel valitseb üksmeel moodustava valla nime küsimuses. Need olidki neli põhilist põhjust, miks otsustati Mulgi valla kasuks.
Kaheksas küsimus: "Miks jääb Helme kihelkond, mis on Mulgimaa osa, Valga maakonda? Kuna Helme kihelkonna piires ühinev omavalitsus saab nimeks Tõrva, siis palume selgitada, mis oli Helme põlisnime tagaplaanile lükkamise põhjused ja põhjendused?" Valgamaal asuvad Helme, Hummuli ja Põdrala vald ning Tõrva linn otsustasid 21. juunil 2016 ühineda Tõrva vallaks. Nime kohta küsiti rahvaküsitluse käigus elanike arvamust kahe nime valikul: Helme vald ja Tõrva vald. Elanike arvamuse väljaselgitamisel kogus nimevalikutest enam hääli Helme vald. Volikogud olid ette kokku leppinud, et nimeküsimus on volikogudele siduv, kui elanike arvamuse väljaselgitamisel osaleb vähemalt 50% hääleõiguslikest vallakodanikest. Tegelik osalus jäi aga tunduvalt väiksemaks. Volinike seas tehtud salajasel nimehääletusel pooldati Tõrva valla nime, mida toetas kindlalt kolm volikogu neljast. Volikogude hääletuse tulemus oli lõplik ning uue omavalitsuse nimeks lepiti kokku Tõrva vald. Kuna Tõrva linn on uue omavalitsuse keskuseks, saab nimevalikut pidada põhjendatuks ning valitsusel ei olnud põhjust omavalitsuse nime ebasobivaks pidada. Need olid need kaheksa küsimust, mahtusin aja sisse. Edasi jätkan viljaka diskussiooni peal.

Aseesimees Enn Eesmaa
Esimese küsimuse ministrile esitab Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma vabandan, kui ma jätkan pisut iroonilises mõttes. Minu meelest teie mõttekäik selle kohta, kuidas Mulgi vald erineb Mulgimaa vallast oma nimetuselt, vääriks üht följetoni või mingisugust pseudodissertatsiooni. Äkki te käsitlete seda veel põhjalikumalt, et mis see erinevus on? Mul tuleb selline asi kõigepealt ette, et see on umbes samasugusel tasandil nagu Harju ja Harjumaa eristamine. Mulgi ei ole mingi geograafiline punkt, erinevalt näiteks Võru ja Võrumaa puhul, kus see erinevus on selge. Ja äkki te laiendaksite seda asja üldse sellele, et kuivõrd tõsiselt Vabariigi Valitsus üldse võttis kohanimenõukogu seisukohti, et kas seal joonistusid välja mingid niisugused eestkõnelejad, ütleme, haritumad kabinetiliikmed, kes kohanimenõukogu toetasid, kes selle kohta vaiksid ja kellel seisukoht puudus.

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Aitäh, hea küsija! Jah, teie küsimus on väga hea selles osas, et nii nagu te tõite välja Võru ja Võrumaa erisuse, siis on kindlasti ka ilmselt Mulgi ja Mulgimaa erisus olemas. Mina ütlen ausalt, et täna on Mulgi ja Mulgimaa vahel halduslikud paralleelid väga raske välja tuua, sest tõesti on Mulgimaa, mis hõlmab teatud territooriumi, ja kas foneetiliselt see loeb, kas sellel on suur erinevus, mina ei oska välja tuua, sest mina ei ole filoloog, aga tundus, kui tutvuda kohanimenõukogu materjalidega, siis selline vahe on väga oluline ja põhimõtteline. Selline erisus ka tehti näiteks Hiiumaa puhul, kus on Hiiu vald ja Hiiumaa vald. Ma arvan, et kui isegi kohanimenõukogu loobus valla nime omistamisest just sellel põhjusel, kui sooviti Hiiu vallale omistada Hiiumaa valla nimi, siis kohanimenõukogu ei olnud selle käsitlusega nõus, aga Hiiu vallaga oli nõus. Ma arvan, et seal on kindlasti väga palju pädevaid inimesi, kes suudavad seda erisust välja tuua. Aga just tutvudes nende materjalidega mulle tundus, et see erisus on väga oluline.
Mis puudutab valitsuse otsust nimede osas, siis nii nagu teile teada, seitsmes kohas Vabariigi Valitsus pidi arutama läbi just tänu kohanimenõukogu arvamusele mitte toetada väljakäidud varianti või pakutud varianti. Viiel korral Vabariigi Valitsus kinnitas ja kuulas kohanimenõukogu arvamuse ära ja tegi otsuse just komisjoni arvamuse järgi ning Hiiumaa ja Mulgimaa puhul tegi teistsuguse otsuse. Kõikides teistes olukordades komisjoni otsus oli domineeriv.

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kuulan teid ja imestan: Mulgimaa puhul, Viljandimaa puhul on võetud haldusreformi läbi viies arvesse väga täpselt kohalike soovi, arvamust, seisukohta. Millest siis tuleb see, et Alutaguse suurvallas valitsus ei arvesta kohalike elanikega? Miks te niimoodi kahesse piirkonnasse väga erinevalt suhtute? Ja teiselt poolt, kas te olete kuulnud, et proua Anu Raud, üks suurepäraseid Eesti esivanemate ja rahvakunsti tundjaid, on öelnud, et pärast haldusreformi on Viljandimaa nagu kartulipõld, kust on metssead üle käinud? Miks me seda teeme?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Aitäh! Mis puudutab seda väljaütlemist, siis mina ei ole seda väljaütlemist kuulnud. Ütlen ausalt, et sellist asja on ebameeldiv kuulata, aga ma arvan, nii nagu ma vihjasin parlamentaarsele enamusele, et kahjuks ei saa siin mitte midagi teha, otsused on langetatud. Ja ma arvan, et meie ülesanne on kõik üheskoos täita haldusreformi sisuga, anda asjadele rohkem jumet ja teha nii, et aastate pärast meil ei oleks piinlik ja me ei tunneks muret selle asja üle, mis me oleme koos ära teinud. Mis puudutab erinevust nende kahe piirkonna vahel, mis te olete välja toonud, siis põhimõtteline erinevus, mis tuleneb seadusest, koosneb sellest, et kõik Viljandi vallad on täitnud seadusega ettenähtud kriteeriumi 5000 ja ühinesid selliseks suuruseks. Ja isegi viimasel hetkel mõni vald otsustas haldusreformiga ühineda, ootas viimase hetkeni, aga ikkagi volikogu tegi positiivse otsuse. Viljandi maakond on peale Lääne maakonna üks nendest kahest maakonnast, kus kõik ühinemised toimusid täpselt vastavalt seadusele, ja Viljandi omavalitsuse juhid olid seaduskuulekad ja tegid täpselt nii, nagu seadus ette kirjutas, mida ei saa öelda Alutaguse kohalike omavalitsuste kohta.

Aseesimees Enn Eesmaa
Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Hea eesistuja! Hea minister! Ma jätkan sealt, kus sa lõpetasid. Mina ei uskunud ausalt öeldes, et Viljandimaal jõutakse vabatahtliku haldusreformiga liitumisteni, olles ise Viljandimaalt pärit. Kired olid suured, aga tegelikult jõuti päris mõistlike lahendusteni. Kas need piirid on nüüd õiged, võib tõesti arutada ja kindlasti piirid ei ole lõplikud, selles osas kindlasti võivad tulla suured muutused, aga ma küsin kahte asja. Siin nimetatud Põhja-Sakala: meil on Sakala kõrgustik ja seetõttu Sakala on igati mõistlik, eks siis ülejäänud osa jääbki Kesk- või Lõuna-Sakalaks. Ja teine on Mulgimaa, et Mulgimaa rikuti ära tegelikult aastal 2013 ja täiesti vabatahtlikult, ka mainitud Anu Raud ja tema territoorium viidi tol hetkel Viljandi valla koosseisu, mis ei olnud mõistlik võib-olla. Aga ma küsin niimoodi, et kas sinuni on jõudnud, mina ei ole väga kuulnud, et teised piirkonnad nii Mulgimaa osas kui ka Sakala osas oleksid kritiseerinud Põhja-Sakala valikut ja oleksid kritiseerinud Mulgi valla valikut.

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Aitäh, hea küsija! Kui te peate silmas nime küsimust, siis minuni sellist informatsiooni ei ole jõudnud. Naabrid, tundub, on sellega rahul ja mingit protesti selles osas ei ole esitanud. Erinevalt näiteks sellisest olukorrast nagu Lahemaa nimi, kus Kuusalu vald oli esitanud ka oma arvamuse ja väljendas oma pahameelt, et üks vald soovib Lahemaa valla nime saada, ja seda arvamust ka võeti kuulda, aga mõlema nimetatud valla puhul keegi negatiivset arvamust pole väljendanud.

Aseesimees Enn Eesmaa
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea minister! Mulgi valla moodustasid kolm valda ja üks linn. Kahetsusväärselt ei suutnud nad mitte kuidagi kokku leppida, kus see vallakeskus siis ikkagi hakkab asuma. Te vastasite, et ühinemislepingus seda ei peagi kokku leppima ja seda võib teha kunagi tulevikus ja hiljem lepitakse kokku. Vaadates seda, kui jõuliselt valitsus otsustab nimede üle, siis selliste sisuliste küsimuste üle jäetakse nagu otsused tegemata. Kas te olete tundnud huvi, mis põhjusel ei suudetud vallakeskust kokku leppida? Miks seda ei suudetud, on esimene pool küsimusest. Ja teine pool on see, et kust te võtate, st valitsus, selle optimismi, et järsku nüüd, mingil hetkel see sõbralik kokkuleppimine tuleb. Äkki ei tulegi. Mis siis saab?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Aitäh küsimuse eest! Ma saan aru, et peamiseks põhjuseks oli olukord, kus kaks keskust, kui ma õigesti mäletan, Abja ja Karksi konkureerisid omavahel ja mõlemad avaldasid soovi olla uue valla keskuseks. Ja üks keskus on juba aastaid olnud tugev keskus, teine on arenev keskus. Ma arvan, et optimism selles osas tuleneb sellest, et uus valitav volikogu esindab juba kogu valda tervikuna. Kui täna ühe laua taga istuvad kaks seltskonda või neli seltskonda, ütleme niiviisi, kes igaüks kaitseb oma positsiooni ja väga raske võib olla siin järele anda, sest see eristus on tõmmatud piiriga, siis tulevikus on see üks kohalik omavalitsus, kus on valitud ühtsetest piiridest ühtne jõud, kas ta on kuidagi poliitiliselt või mitte kuidagi ... Aga ta on selgelt poliitiliselt määratletud, sest erakonnad ja valimisliidud esindavad kogu seda piirkonda, jaotus toimub teiste põhimõtete järgi. Ja uus valitsus kindlasti teeb õige otsuse ja kahtlemata saavad kohalikud elanikud selles küsimuses ise väga ilusti hakkama tulevikus.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Kus see uus valitsus on, praegune valitsus on päris pikalt olnud ametis. Te ootate juba uut valitsust või? Kas teie vastus minu küsimusele oleks selline, et kuna haldusreformi piiride muutmise osas nii peaminister kui ka teie olete vihjanud sellele, et ootame 1. jaanuari ära, siis haldusreformi seadus lõpetab kehtivuse, siis võivad omavalitsused teha, mida tahavad. Jäävad kokku, lähevad laiali, moodustavad veel, keegi liitub juurde. Kas nimeküsimuses ootate ka, et tuleb uus valitsus ja hakkab neid nimeküsimusi lahendama, sest tõenäoliselt see identiteet kõige primaarsemal moel väljendubki omavalitsuse uues nimes.

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Aitäh! Tänan teid küsimuse eest! Kui ma rääkisin valitsusest, siis ma pidasin silmas kohaliku omavalitsuse valitsust, seal on ka valitsused, kellel on täiesti voli ja õigus otsustada vastavalt rahva tahtele, mis väljendub volikogu valimistel. Mis puudutab nimeküsimust, siis teil on õigus, kohalikul omavalitsusel on õigus määratleda oma nimi põhimõtteliselt suvalisel hetkel ehk selleks on teatud protseduur, mis tuleb läbida, volikogu peab selle ettepaneku vastu võtma, selle heakskiidu peab saama kohanime nõukogust ja valitsus võib selle nime kinnitada, ka peale haldusreformi lõppu, kui uus volikogu ei ole vana nimega nõus ja soovib nime muuta, läbib kõik need protseduurid, siis on see võimalik. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse autonoomiast võib kohalik omavalitsus oma identiteedi küsimuse osas täiesti oma nägemuse järgi asjade üle otsustada.

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Härra juhataja! Austatud minister! Riigikogu liikmed! Ma natuke arendaksin seda segipaisatud kartulipõllu kujundit, kust metssead või metslased, ma ei saanud aru, on üle käinud, mida Anu Raud siin arendas. Ei ole päris niimoodi, et seda, mis seal tekkinud on, ei ole kritiseeritud. Ka see kujund iseenesest on kriitika ja päris kindlasti on kritiseerinud seda arengut Viljandimaa omavalitsustega näiteks Viljandi Muuseumi direktor härra Jaak Pihlak. Ta on seda väga mitmes artiklis ja väga kirglikult teinud ja tegelikult tõestab ära selle, et siin pärandiga nagu väga arvestatud ei ole. On neli omavalitsust, mis tekib: kaks need, mille nimi on siin kriitikat pälvinud selles arupärimises – Mulgi ja Põhja-Sakala – ja nüüd on siis Viljandi linn ja Viljandi vald. Mul jäi arupärimist tutvustades võib-olla natukene lõpus poolikuks see mõttekäik, et tegelikult ei tahakski neid ühinevaid omavalitsusi väga selles lõpptulemuses süüdistada. Sellepärast et nemad on mänginud erinevate valitsuste poolt nüüd etteantud mängureeglite piirides oma parema äranägemise järgi ja neid olukordi on tekkinud, kus vaja on rääkida läbi ühe, teise, kolmanda, tegelikult väga mitme erineva aspekti üle ja võib-olla selliste kõneluste puhul üks tüütumaid ongi sealtsamast asja seest vaadates nimeküsimus. Väga kergekäeliselt on kõigepealt tehtud, jah, need otsused, et ühegi ühineva omavalitsuse nimi ei sobi. Võib-olla ei sobi ka, sellepärast et see geograafiline kooslus, mis tekib, ei ole päris adekvaatne enam sellele nimele. Aga kõik need olukorrad tegelikult on tekkinud selle ühinemise loogika tagajärjel, kus on nõutud 5000 kriteeriumit ka seal, kus selle täitmiseks on vähe eeldusi, kus olnuks mõistlik teha erandeid ja niimoodi need asjad on tekkinud. Rääkida siin omavalitsuste vabast tahtest on minu meelest kohatu, sellepärast et need mängureeglid on ikkagi ette antud valitsuse poolt.
Meil oli siin üks poolteist nädalat tagasi üks valimisliitude konverents, kus Võru kauaaegne omavalitsustegelane, praegu ta on vist volikogu aseesimees, Tõnu Jõgi väljendus umbes niiviisi, et meil on mindud haldusreformiga sellist kummalist teed, kus ühtpidi ei ole võetud seda mudelit, et teeme maakonnad tervikuna üheks omavalitsuseks, ja teistpidi ei ole hoitud ka sellist kihelkondlikku või väiksemate üksuste mudelit. On tekkinud mingisugune vahepeale variant, kohati selline väikest viisi monstrum, mille häda on selles, et ta ühendab tegelikult mõlema võimaliku mudeli ehk siis väiksemate omavalitsuste või suuremate maakonnasuuruste omavalitsuste kõige halvemaid omadusi ja sealt hakkavad peale need hädad. Ma olen kuulnud päris palju ka neid mõttekäike, et ega see asi niimoodi ei jää, et võib-olla see järgmine samm on tõepoolest see, et Viljandimaa maakonnana hakkab moodustama omavalitsust ja kohtadel tekivad mingid teenuspunktid, osavallad või mis iganes. Aga igal juhul näha on, et vigade paranduse järele see haldusreform tervikuna hakkab janunema. Siin ei ole valitud järjekindlat teed ja üks kurbadest möödalaskmistest on see, et just nagu kohaliku otsustuse "demokraatliku otsustusmehhanismi" objektiks on tehtud kohtadele nimede panemine, mis ei ole minu meelest väga mõistlik. Eestimaa on kohanimedega olnud kaetud ajalooliselt, neil kohanimedel on olnud selge struktuur, nad on vastanud geograafilistele paikadele ja nüüd tekitada olukord, kus tuleb hakata ristima selliseid paiku, mida niisuguse tervikuna varem ajaloos ei ole olnud. No kuulge, siis läheb nii nagu Kiire ristsetel, et tulevad need Bruno-Benno-Bernhardid või Kolumbus- Chrisostomused. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Hea eesistuja! Head kolleegid! Tegelikult on siit väga hea edasi minna. Ma arvan, et haldusreform on jõudnud ka siia, nagu ka teie poole pealt mitmed ütlesid juba, et see on esimene etapp, haldus-territoriaalne reform. Haldusreformini me hakkame jõudma alles järgmiste suurte otsustega. Jah, nimed ja piirid on olulised, aga ma jään selle juurde, mida ma olen siin juba mitu korda öelnud, eriti Viljandimaa näitel, et tegelikult ükski nimi ei riku meest, rääkimata siis omavalitsustest. Ka Viljandimaal on olnud ju väga erinevad nimed: Sakalamaa, Viljandimaa, Suur-Viljandimaa, kuhu kuuluvad Põltsamaa, Tõrva – mõlemast piirkonnast on täna siin ka juttu olnud –, ja veel teisigi. Kui nüüd rääkida Põhja-Sakalast, siis tõesti, ta ei ole Põhja-Sakala kõrgustik, ta on osa kõrgustikust ja siis on ülejäänud osa. Aga nii nagu Viljandimaad on nimetatud Sakala maaks, on ka Viljandimaad peetud terveks Mulgimaaks. Ja Viljandi linn on üldtuntud väga paljudes kohtades väljaspool Viljandit ja Viljandimaad, et Viljandi ongi selle Mulgimaa pealinn, mida ta ju tegelikult ei ole. Aga need on sellised märgilised asjad. Mul on küll hea meel, et see Mulgi nimi säilis. Ja see on sama, miks ma küsisin ka ministri käest, et kas on seda pahandatud, sest mina küll ei ole kuulnud neid pahandusi. Isegi ka Tõrval, kes tahtis Mulgi nime võtta, on selle üle ainult hea meel, et Mulgi nimi säilis. Ja miks mitte ei või olla haldusreformi edasises arengus suund sinna, et vähemalt ülejäänud osa Mulgimaast, mis ei liitunud Viljandi vallaga, võibki üks kord moodustada suurema Mulgimaa või Mulgi valla. Tegelikult 2013 ilma igasuguse sunnita väljaspoolt rikuti ära Mulgimaa piirid, kui Paistu liitus Viljandi vallaga ja liitus ka osa Pärsti vallast toonasest – seal on ka Anu Raua kodu –, mis liideti Viljandi vallaga. See ei ole eriti hea mõte ja tol hetkel oli see mõte – teades neid inimesi ja edasist arengut – ju tegelikult see, et me liidame kindlasti ja kiiresti sinna ka Viljandi linna. Sellele mina isiklikult linnainimesena olin vastu ja ma arvan, et see on hea, et linnaline asula seal säilis.
Mis puutub maakonnapiiridesse, siis riigireformi komisjonis, kus me Küllikiga kõrvuti istume, Jüri Raidla ütles meile, et omal ajal ehk tehti viga. Ta ei öelnud ka kindlalt, et tehti viga. Aga et põhiseadusse kirjutati sisse vald ja linn, kuid ei kirjutatud sinna maakonda. Näiteks ma olen seni olnud ise sellele maakondlikkusele selle pärast vastu, et nendes piirides, kui me toome valla – mis on seni olnud ikka väga nõrk haldusüksus tänastes Eesti oludes, ei raha ega funktsioone – maakonnatasandile, siis me tegelikult oleks väga oluliselt nõrgestanud just kohalikku poolt. Nii et selles mõttes eks areng on selline.
Mis puudub Kõpusse, siis Kõput tegelikult Suure-Jaaniga seob üks väga oluline asi – see on selle piirkonna üks pärle ehk Soomaa rahvuspark. Ja see on neil ühine tegelikult. Kõpu on nii väike, samas väga hästi säilinud keskus – ka kirik, kõik töötab. Ega neil ju Viljandi vallas parem poleks. Nad on ikkagi ääremaa, nad on ikkagi suure üksuse sees ja võib-olla Suure-Jaanis on isegi parem selles mõttes, et Suure-Jaani on väiksem omavalitsus ja neile on antud selle ühinemislepinguga vähemalt neljaks aastaks suhteline iseseisvus. Nii et kõik need asjad on suhtelised ja nimed on kindlasti sellised, mille üle võib diskuteerida. Ja olgu veel mainitud Jaak Pihlaku ehk Viljandi Muuseumi direktori arvamus. Ei leidnud üks tema Sakala veergudel välja öeldud idee, et me nimetame Halliste-Karksi vallaks, mitte ühtegi toetajat. Arvestama peame ka seda, et Jaak, minu hea kolleeg Viljandi vallavolikogus, on ise poliitik. Nii et tema arvamused on ka sageli poliitikaga vürtsitatud, ajaloolised asjad või vastupidi. Eks meil kõigil on sellised asjad ja sellised seosed.
Nii et haldusterritoriaalne reform läheb omasoodu lõpuni. Ma ikkagi kordan siit veel: on ülimalt oluline, et me need järgmised sammud ehk rahastuse funktsioonid kiiresti ära teeme, et siis need omavalitsused kes tekivad, oleksid tugevad ja ka jõulised ning saaksid midagi konkreetselt ära teha. Kindlasti võidakse jõuda ka piiride juurde, seda on jõutud alati. Ega haldusreform ei ole kunagi lõppenud, neid on liigutatud ühte- ja teisipidi, nii et ilmselt need liikumised läbi sajandite jäävad veel. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Kas minister soovib veel kord kõnetooli tulla? Ei soovi, sel juhul lõpetan neljanda arupärimise käsitlemise.

5. 19:03 Arupärimine haldusreformi hädade kohta Tartumaal Peipsi veerel (nr 328)

Aseesimees Taavi Rõivas
Järgmisena viies päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Krista Aru, Ain Lutsepa, Külliki Kübarsepa, Jüri Adamsi, Artur Talviku, Monika Haukanõmme ja Andres Ammase 8. märtsil 2017. aastal esitatud arupärimine haldusreformi hädade kohta Tartumaal Peipsi veerel. Arupärimise number on 328. Ja arupärijate nimel palun kõnetooli Külliki Kübarsepa!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! Hea minister! Tõesti esitasime arupärimise Tartumaa Peipsi veere olukorra kohta. Seal on järgmine olukord. Vara, Peipsiääre ja Alatskivi vald leppisid eelmise aasta sügisel, novembriks kokku, et nemad liituvad vabatahtlikult. Ainult et nende üks mure oli see, et nad ei saanud kuidagi 5000 elanikku täis, aga nad ei heitnud meelt ja esitasid ikkagi oma ettepaneku Vabariigi Valitsusele.
Vabariigi Valitsus tegi aga sellise otsuse, et tuleks ikkagi need omavalitsused, kes on vabatahtlikult liitunud, sundliita Kallaste linna, Jõgeva poole pealt Pala vallaga ja sinna juurde ka veel Tabivere vald. Probleem on selles, et Tabivere valla ja Kallaste linna majanduslik olukord on nii täbar, et mitte keegi nendega liituda ei taha, sest nad teavad, et nende omavalitsuste finantsbaasiga tuleb siis ise edasi tegeleda, aga selleks motivatsiooni, valmisolekuks tõenäoliselt ei ole. Mis on veel karistusmeede nende mõistes, on see, et vabatahtlikud liitujad jäävad ka ühinemistoetusest ilma.
Aasta lõpus, ka eelmise aasta novembris, tegid Vara valla külad – ma loetlen üles ka need külad –, Alajõe, Kauda, Keressaare, Kusma, Kuusiku, Matjama, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Selgise, Sookalduse, Särgla, Undi, Vara, Välgi, Ätte, Meoma ja Koosa külaelanikud ettepaneku Vara valla omavalitsusele, et nemad võiksid hoopis liituda Tartu valla suunas, kuna nende loomulik elu ja toimetamispiirkond jääb Tartu suunas, ja ülejäänu omavalitsusest võiks siis minna n-ö Peipsiääre ja Alatskivi omavalitsuse suunas. Ja ka Vara valla vallavolikogu võttis selle seisukoha, et nad toetavad külade ettepanekut, ja esitasid vastava ettepaneku Tartu vallale. Kuid lugedes Tartu Vallavolikogu protokolli k.a jaanuari lõpust, siis kahjuks ei ole Tartu Vallavolikogu ühtegi otsust langetanud, vaid vallavolikogu esimees tegi lihtsalt ülevaate, et selline ettepanek on tehtud. Tema arvates ühtegi seisukohta ei tuleks formuleerida ja volikogu selle teadmisega jäigi. See on kindlasti veel lisainfo, mida me käesoleva arupärimise käigus ministrilt uurime.
Ministrile esitatud küsimused peamiselt just puudutavad seda olukorda, mida nüüd valitsuse ettepanekul Kallaste linna võlakoormaga peaks ühinenud omavalitsus peale hakkama. Mis on see tegelik olukord? Kuidas tõesti taas kord lähtutakse ajaloolis-kultuurilisest kihelkonnapiiride temaatikast ja mis on võimalik vastus küladele? Nii et ootame rõõmuga, hea minister. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Arupärimisele vastab riigihalduse minister Mihhail Korb. Palun!

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea meel on vastata teie arupärimisele. Küsimused on tõesti väga olulised ja vajavad veel käsitlemist. Väga hea, et siin saalis saab neid arutada.
Mis puudutab Kallaste linna olukorda, siis pilt on tõesti natukene kurb ja nukker. Kindlasti ei ole selles süüdi need inimesed, kes on praegu seal võimul. Selgelt on aastaid võimu selles linnas kuritarvitatud, ma ei tea mis põhjusel, ega ole kedagi vastutusele võetud. Kui ma olen inimestega kohtunud, praeguste juhtidega, siis nad oskavad aru anda ainult võlgade kohta, mis on linnale tekitatud, aga keegi ei oska tuvastada asju, mis on rahadega seal linnas tehtud, peale vist ühe katlamaja, kuhu on investeeritud. Üldiselt on pilt väga nukker ja trööstitu. Kui aga konkreetsetest arvudest rääkida, siis Kallaste võlakohustuste kogusumma 2016. aasta lõpu seisuga oli 532 000 eurot, mis teeb netovõlakoormuseks 55%. 2017. aasta kahe kuu seisuga on linna netovõlakoormus koos arvelduskrediidiga umbes 64%. See on natuke kõrgem kui võlakoormuse piir 60%, aga põhimõtteliselt mahub nendesse piiridesse, mis on ette nähtud. Vabandust, ma unustasin küsimuse ette lugeda! Alles praegu sain aru. "Kui suured on Kallaste võlad ning millised on lahendused? Kuna ühinemisel tuleb võlga jagada ja see on ebaõiglane, siis millise info on ja toe teie ministrina annate Kallastega ühinevatele omavalitsustele?"
See on väga huvitav küsimus, sest mina võtsin välja ka summa, mis oleks Kallaste linn saanud ühinemise puhul. Ja nagu spetsialistid ütlevad, oleks Kallaste osa või selle finantseerimine ühinemise puhul 276 530 eurot. See tähendab, et juhul kui kolm ülejäänud kohalikku omavalitsust, kes omavahel ühinesid Peipsiääre vallaks, oleks kohe Kallaste linn võtnud enda kampa, siis oleks võlakoormus võinud väheneda kohe kaks korda, peaaegu kaks korda, isegi natuke rohkem kui kaks korda. Kallaste linn on teinud ühinemisettepaneku kõigile kolmele omavalitsusele,  õigel ajal, aga kahjuks paraku Alatskivi Peipsi ääre ja Vara vald ei võtnud ettepanekut kuulda, kuigi teadsid, et territoriaalse jaotuse tõttu ei ole Kallaste linnal võimalik kuhugi mujale ühineda peale Alatskivi, sest Kallaste linna ümbritseb Alatskivi territoorium, ja nad läksid seda teed, et valitsus ise ühendab Kallaste linna nende nelja kolme vallaga. Ja meie vastus on väga lihtne: oleks ühinemine toimunud vabatahtlikus etapis, oleks vähemalt pool võlga kustutatud. Kui rääkida üldisest võlakoormusest, siis Eestis on päris palju kohalikke omavalitsusi, kelle võlakoormus on 60% kanti. Iseenesest omavalitsuste võlakoormus 60% ei ole midagi enneolematut või erakordset, aga ma arvan, et see on väga õige küsimus selle võlakoormuse ja tehtud asjade proportsioonis. Tõesti, Kallaste linnas jääb see proportsioon selgelt väga väikseks. Sealt tekibki see emotsioon, et võimu on vist natuke kuritarvitatud.
Teine küsimus: "Kuidas määratlete poliitilist vastutust Kallastel pikka aega kestnud vastutustundetu linnajuhtimise pärast?" Kõik juhid on Kallaste linnas valitud demokraatlikul teel, linnakodanikud on neid valinud. Kas need inimesed suudeti segadusse viia ilusate juttudega või on üldine apaatsus selle põhjuseks? Mis on täpne põhjus, seda ma öelda ei oska, aga need inimesed, kes on pikka aega Kallaste linna juhtinud, on selgelt selles süüdi, et linna võlakoormus on suur, aga asju on tehtud linnas minimaalselt.
Kolmas küsimus: "Milliseid jätkusuutlikke lahendusi te Kallaste puhul näete?" Haldusreformi eesmärk on üks ja selge: muuta kohalikud omavalitsused tugevamaks, tõsta nende kompetentsust, suurendada otsustusvõimekust. Ja haldusreformi puhul loodame, et need eesmärgid saavad ellu viidud ja täidetud. Kui moodustatakse uus suure võimekusega vald, siis kasvab selgelt juhtimisvõimekus ja selle kaudu ka pakutava teenuse kvaliteet Kallaste linnas.
Neljas küsimus: "Kas Vara-Peipsiääre-Alatskivi-Pala-Kallaste probleemi lahendamisel on kaalutud ajaloolis-kultuurilistest kihelkonna piiridest lähtuvat lahendust, kus Kodavere kihelkonna ala moodustaks Kodavere valla ning Vara valla läänepoolne osa jääks Maarja-Magdaleena kihelkonna alana praegusesse Tartu valda?" Vabatahtlikus etapis ühinesid kolm valda: Alatskivi, Peipsiääre ja Vara vald. Vallad moodustasid ühe terviku, leppisid seaduste paragrahvide alusel kõikides asjades kokku – nimes, keskuses ja ühinevas territooriumis – ning esitasid Vabariigi Valitsusele ettepaneku ühinemiseks. Vabariigi Valitsus kinnitas kõiki protseduure järgides selle ettepaneku ja käsitleb sellest hetkest peale nende kolme valla territooriumi ühe tervikuna. Kõik ülejäänud muudatused võivad tulla ainult vallast või valla initsiatiivil. Kui rääkida siin mingitest muudatustest, siis pidi need tänaseks juba tehtud olema ja nende algatajateks pidid olema samad vallad. Vallad seda soovi ei väljendanud, seega ei olnud ka valitsusel põhjust mingeid muid ümberkorraldusi selles piirkonnas teha.
Viies küsimus. Kas ühinev Peipsiääre omavalitsus võiks olla haldusreformi mõistes erand, kui osa valla külasid otsustab liituda Tartu valla suunas ning ühinevas Peipsiääre omavalitsuses jääb elanikke pisut alla 5000? Kõik muudatused, mis on seotud külade üleminekuga ühest omavalitsusest teise, oleks pidanud volikogu olema kinnitanud 15. aprilliks. Seda ei ole tehtud, Vara valla puhul. Vara vald otsustas jääda tervikuna. Kuigi ma tean, et sellised diskussioonid olid ja osa Vara valla külasid väljendas seda soovi, aga seda muudatust ei toimunud. Ilmselt on seda küsitud ka varem, aga täna on sellest vara rääkida, kuna aeg on ümber. Ma saan aru, et kõik viis küsimust said hetkel vastatud. Tänan teid!

Aseesimees Taavi Rõivas
Aitäh! Teile on ka täpsustavaid küsimusi. Esimesena palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Ma küsin selle viimase küsimuse osas. Te väitsite, et kuna Vara vald ei esitanud 15. aprilliks külade soovi maavanemale, siis seda ei saa menetleda. Aga vaadates dokumentatsiooni, siis pigem on olnud see, et Tartu vald ei ole vastanud Vara vallale. Vaadates, et  siin õiguskantsler on põhjalikult läbi töötanud Puka valla kaasuse kui ka Sauga valla kaasuse ja tema tõi just välja seda, et kõik need külade ettepanekud, mis on eelmise aasta jooksul esitatud, on ja saab menetleda, aga Tartu vald on minu hinnnagul just rikkunud reegleid, sest nad kolme kuu jooksul ei ole vastanud konkreetselt ettepanekule, kuidas saab ühetaoliselt öelda, et kriteerium ei ole täidetud. Esitan kohe teise küsimuse ka, et just täna suhtlesin Vara valla kodanikega, et ei ole välja kuulutatud küsitlust valitsuse ettepaneku hääletuse osas. Mis saab, kui ei tehtagi Vara vallas küsitlust?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Aitäh! Vastan mõlemale küsimusele. Tänan küsimuse eest! Alustaks sellest, et kui külad soovivad üle minna ühest omavalitsusest teise omavalitsusse, siis mõlemad omavalitsused peavad olema nõus. Nii nagu Vara vald peab olema nõus sellega, et külad lähevad ära, nii ka Tartu vald peab olema nõus, et külad lähevad Tartu valda. Kui Tartu vald ei ole seda menetlenud või ei ole vastanud või mingil muul põhjusel ei ole oma poolehoidu avaldanud, siis seda ei saa lugeda ka vaikimisnõusolekuks. On olemas protseduur ja vald pidi selgelt andma teada, et on nõus külasid vastu võtma. Seda ei ole tehtud ja selle järgi võib protseduuri lugeda mitte lõpetatuks, see oleks pidanud olema tehtud 15. aprilliks.
Teisele küsimusele vastan nii, et valitsuse ettepaneku osas küsitlus peab olema läbi viidud.
Küsitluse viivad läbi kas kohalikud omavalitsused või kui nad seda ei tee, siis seda teeb maavanem ja ta teeb seda, kui ma õigesti mäletan, peab tegema seaduse järgi 15. juuniks või isegi 13. juuniks. Jah, 13. juuniks, kui mälu mind ei peta. Kui vallad seda ei tee, siis teeb seda maavanem.

Aseesimees Taavi Rõivas
Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister, mul on teile selline küsimus, et kas te selle Kallaste probleemiga ja sealsete juhtidega olete tegelenud ka n-ö parteilises liinis. Minu meelest on seal Keskerakonna toetajaskond päris suur olnud. Aga need inimesed on ka oma poliitilist kuuluvust vahetanud. Milline härra Nukka ja teiste poliitiline vastutus nüüd on? Ja kas Keskerakonnal on oma ajaloos olnud ka osa, et see asi nii kurvalt seal on läinud?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Tänan teid küsimuse eest! Kui Keskerakonnal selle võimuga on mingi seos, siis mulle see seos ei ole teada. Mina arvan, et Keskerakond selle tegevusega ei ole seotud ega kuidagi hõlmatud. Ajalugu annab igale tegevusele oma hinnangu. Mina oskan anda ainult negatiivse hinnangu sellele, mis on varem toimunud, aga mitte midagi muuta kahjuks ei saa.

Aseesimees Taavi Rõivas
Igor Gräzin!

Igor Gräzin
Ma ütleksin Andresele, et vastus sinu küsimusele on "jah." Ma olen seal kandideerinud, taeva arm, kolm või neli korda ja ma tean täpselt, kes mul on vastas ja kes on Kulkov ja kuidas see värk käis. Nii et jah, muidugi on see Keskerakonna ja IRL-i teema. Üprus oli IRL-is. Aga mida ma tahaks öelda, tähendab Kallaste tänases olukorras on süüdi vabariigi valitsused alates Savisaarest ja lõpetades Ratasega. Küsimus: kas see võlg, mis on Kallastesse üles kogunenud vabariigi valitsuste süül, mida me oleme Mihkel Oviiriga ka siin saalis arutanud, ütle palun, kas oleks õiglane jagada see Kallaste võlg ümberkaudsete valdade vahel, Alatskivi jne, kes pole mitte milleski süüdi, või on nüüd see kord, kus Vabariigi Valitsus kui niisugune või Eesti Vabariik kui niisugune peaks võtma vastutuse, sealhulgas ma mõtlen rahalise?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Austatud küsija! Ma ei oleks teie sildistamisega päri, nendel inimestel, keda te nimetasite, on väga vähe seost Keskerakonnaga ja jätame inimesed kõrvale. Seal tegutsesid inimesed, mitte erakonnad ja praegune linnapea, annan talle au, raske olukord, aga ta püüab ja teeb, peame temast lugu, las ta toimetab oma parimate soovide ja oskuste juures. Mis puudutab konkreetselt teie küsimust, siis ma ütleksin veel kord, et see, mis on juhtunud on ebaõiglane, aga nii nagu ma vastasin küsimusele, siis esiteks, seda võlga oleks võinud vähendada kaks korda väga lihtsalt, oleks pidanud võtma Kallaste kohe läbirääkimiste laua taha, vabatahtlikult ühineda koos Kallastega ja saada pool võlga kustutatud. Kui täna võtab valitsus vastutuse, nagu te ütlete, vastutuse kohaliku võimu kuritarvituse eest, ja annab raha, siis mida ütlevad teised kohaliku omavalitsuse juhid. Eestis on veel 212 kohalikku omavalitsust, kes ütlevad, et miks soodustatakse võimu kuritarvitamist ja makstakse riigi poolt kinni ja nüüd on selline olukord, aga meile, kes teeme oma asjad ausalt ja korralikult ja parimate oskuste juures, seda ei tehta. Ma arvan, et see on natuke ebaõiglane teiste vastu, aga loomulikult ma pean õigeks seda olukorda kuidagi leevendada ja tulevikus, kui tekivad võimalused, kas mingite üksikute investeeringute toel kindlasti me vaatame nii, et Kallaste linn saaks ka täiendavad ressursid selleks, et kas infrastruktuuri või oma objekte parandada. Sest väga tihti just Euroopa Liidu meetmete juures sellised väikesed kohad nagu Kallaste linn saavadki kõige rohkem kannatada, sest niisugune Euroopa Liidu rahastamismudel koos mõju kriteeriumiga selgelt on väikeste kohtade vastu, kus on mõju, mis investeeringus avaldub väga väikesele hulgale inimestele. Ma arvan, et täiendava investeerimise võimaluste otsimise kaudu Kallaste linna saab aidata ja ma arvan, et see on meie kõigi ühine ülesanne seda teha.

Aseesimees Taavi Rõivas
Toomas Paur.

Toomas Paur
Austatud juhataja! Hea minister! Väga pikalt peeti seal läbirääkimisi, Tartumaa vallad: Vara, Alatskivi, Peipsiääre ja Kallaste. Siis oli ju teada, et Kallastel on võlg üleval. Pala vald Jõgevamaaga ei ühinenud. Tema võttis kohtutee ette, see tal ebaõnnestus. Ja millegipärast nüüd on keegi jooksnud selle ühtsuse pikali. Oskate öelda, kelle poolt see algatus tuli?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Ühtsesse?

Toomas Paur
See ühtne üritus, mis oli kokku lepitud, on nüüd tüliks keeratud.

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Mulle tundub, et seal ei olnud tüli, seal oli plaanipärane tegevus. Kolm valda, mis ühinesid omavahel, leppisid oma tingimused kokku, kaalusid oma situatsiooni, erinevaid variante. Mul tekkis küll mulje, et kõik tegutsevad väga teadlikult. Pala juht taotles oma eesmärki, tegutses oma suunas. Kallaste koos oma juhtkonnaga selgelt jäi selles olukorras vaeslapse rolli, kolm ülejäänud suuremat valda ei soovinud Kallastet võtta oma punti. Aga ilmselt selleks neil oli ka oma nägemus, oma taktika ja oma soov. Ja see rahaline pool jääb üheks pooleks, aga see on see hind, mis nad oma taktikaliste valikute eest peavad maksma. Kuigi ma arvan, et oleks võinud käituda teistmoodi, aga nemad selle valiku tegid. Ehk see ühinemine toimus seal vastavalt enamiku inimeste nägemuse järgi.

Aseesimees Taavi Rõivas
Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Aitäh, eesistuja! Hea minister! Mu küsimus tuleb nüüd ka rahast ja võlgadest, tegelikult kokkuleppimisest või leppimatusest. Ma ühtin väga sellega, et ei saa päris poliitiliselt hinnata, kes on süüdi või kes on süüta, eriti siis, kui me hakkame siin rahasid kustutama või mitte kustutama. Aga minu küsimus on see. Kallaste on hästi väike omavalitsus, 870 inimest, võimalikus uues omavalitsuses on 5700. See laen, nagu sa isegi ütlesid, on suhteliselt väike. Kas on hinnatud, kui suur tuleb selle uue liituvas omavalitsuse laenukoormus ja kuivõrd see Kallaste laen seda mõjutab? Kas on ikkagi valitsusel ja võib-olla ka omavalitsustel kohapeal, ka maavalitsusel, neid selgemaid põhjendusi, miks ikkagi see liitumine Kallaste juurde võtjate poolt tagasi lükati?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on hinnatud, aga mul kahjuks ei ole neid numbreid kaasas. Kindlasti seda võib välja tuua. Ütlen veel kord, et see 60%, mis on praegu Kallaste linna puhul, ei ole mingi erakorraline olukord, on ka suuremaid laenukoormusi Eesti Vabariigis. Ma ei oska öelda konkreetselt nende kolme või nelja valla puhul. Ükskord oli jutuks Pala võlakoormus, mis on vist 12 või 13% piires. Ma võin eksida, aga ma üritan meelde tuletada neid numbreid. Aga kindlasti on väga kerge kõike välja selgitada ja üldist pilti on väga lihtne välja joonistada. Kui selle vastu on eraldi huvi, siis on võimalik see info hankida.
Mis puudutab neid inimesi, kes otsustasid seda ühinemist mitte läbi viia sellisel kujul, nagu oleks loogiline ja nagu mina teile tutvustan, siis ma arvan, et ei ole õige neid nimetada. Aga kolm valda, kes omavahel ühinesid – Vara, Alatskivi ja Peipsiääre vald –, ütlen veel kord, ja nende juhid otsustasid omavahel kokku leppida. Kuigi nad väga hästi andsid endale aru, et Kallaste nendega ühendatakse lõppetapis või järgmises etapis ja selgelt seda väljendasid. Mina ütlen veel kord, et võib-olla just rahalisest aspektist oli nende otsus loogiline. Mis motiivid neil olid, sellest on mul natukene raske aru saada, aga kindlasti mingid motiivid neil olid. Mis need on, seda tuleb, ma arvan, nende käest küsida. Kas need on õiged või valed, sellele siin ühte vastust ei ole. See on nende nägemus ja küllap on see nende seisukohalt väga õige.

Aseesimees Taavi Rõivas
Siiski, igal kolleegil on arupärimiste formaadis üks küsimus. Nii et paraku kolleeg Igor Gräzin teist korda küsida ei saa. Kas on veel soove küsida nendel, kellel ei ole esimene küsimus ära küsitud? Kui on protseduuriline küsimus, siis palun, Igor Gräzin!

Igor Gräzin
Mul on siin öeldud, kas loobute sõnavõtust: jah/ei. Tähendab, kuidas ma pean vajutama? Ma ei loobunud sõnavõtust, vaid ma ei saanud sõnavõttu. Mis nuppu ma pean vajutama?

Aseesimees Taavi Rõivas
Kui te soovite sõna, siis vajutage klahvile "sõna" ja selle sõna te saate, välja arvatud juhul, kui kodu- ja töökord seda sõnaandmist ette ei näe. Ma loodan, et saite ammendava vastuse. Aitäh, minister Korb! Teile ei ole rohkem küsimusi. Avan läbirääkimised. Ja esimesena palun kõnetooli Külliki Kübarsepa!

Külliki Kübarsepp
Hea aseesimees! Aitäh ka ministrile vastuste eest! Eks see probleem ei piirdu ainult finantsilise küsimusega, vaid tegemist on n-ö kogukondade vahelise küsimusega. On vene kogukond ja eesti kogukond, kes Peipsi ääres toimetavad, ja see kokkusaamise ajalooline aspekt ei ole kõige usutavam olnud. Üldiselt on tegemist taas kord näitega, kui inimestega suhelda, et on käega löödud ja puudub usk ja usaldus riigi valitsejate suhtes just Vara valla näitel, kus külad on ka taas kord mobiliseerunud. Haldusreformi selline vist hea näide ongi paralleele tõmmata, kuidas Tallinnas asumiseltsid on tekkinud – ikka läbi vastanduste. Näiteks Telliskivi Selts, kuhu mina ka kuulun, aktiviseerus 2010. aastal, kui Tallinna linn tahtis tasulist parkimisalatsooni laiendada elurajooni, mitte ärilises piirkonnas. Loomulikult pidi omavalitsus järele andma, asumi elanikel oli hea meel olla, aga samas natuke kriibib, et miks me peame kodanikuaktiivsust esile kutsuma läbi vastandumiste, mitte positiivsete ühistegevuste. Loomulikult, ka Sauga valla inimestega rääkides, tuntakse, et me saime omavahel rohkem tuttavaks ja oleme ühiseid nimekirju kokku panemas, et edaspidi sellest negatiivsusest õppida ja edasi minna. Aga küsimus on see, et mis on selle sundliitmise mõte või point, et siin nii mitmeski vastuses ei minister ega peaminister ei taha võtta vastutust, et jah, valitsus argumenteeris ühe või teise küsimuse üle, leidis need ja need järeldused, sellest tuli see otsus. Öeldakse lihtsalt, et meile pandi laua peale, me ei võtnud sealt ühte, teist ega kolmandat varianti kaalumiseks, vaid võtsime kõige esimese ja nii peabki olema. See ei ole tulevikku ja pikka perspektiivi edasi vaatav tegevus, eriti kui ma tahan taas kord meelde tuletada, et me ei tee seda haldusterritoriaalset reformi ainult selleks, et 1. jaanuarini vastu pidada ja ainult need omavalitsuse valimised, mis meil 15. oktoobril tulevad, üle elada, vaid me teeme seda ju eesmärgil, et see kestaks pikemat aega kui üks aasta. Seetõttu on väga oluline, et valitsus, kui on võtnud enda kätte ohjad, mõtleks ka kohalikele inimestele ja nende reaalsele elukorraldusele, vajadustele ja võimalustele. Minister püüdis siin selgeks teha, et ühinemistoetusega oleks saanud need võlanumbrid katta, aga teised ju ei kata peamiselt võlgu ühinemistoetusega, vaid loovad uusi väärtusi, loovad uusi investeeringu võimalusi. Ma arvan, et see ei ole vastutustundlik vastus valitsuse poolt. Ja see, et Tartu vald ei ole juriidiliselt minu hinnangul vastanud Vara Vallavolikogu pöördumisele, kes esindas külade esindajaid, ei ole minu meelest pädev. Valitsus peaks küsima, kus on otsus ja mis on sanktsioon, kui neile seda vastust ei tule. Sellega võeti ju Vara valla küladelt 15. aprilliks sisuline seisukoht esitada maavanemale Vara valla enda poolt ka. See ei ole viisakas teiste omavalitsuste suhtes, kus on analoogsed protsessid toimunud. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt, Külliki, me ajame sinuga ühte asja ja samas kohas Vara, Koosa. Mul ei jää midagi muud üle, kui öelda aitäh selle jutu eest, see aitab mul aega kokku hoida. Muide, kaheksa minutit sellegi poolest.

Aseesimees Taavi Rõivas
Palun, kolm minutit lisaaega!

Igor Gräzin
Teate, sõbrad, ma räägin teile Kallastest. Ühesõnaga, kui te sõidate mööda maanteed ja keerate vasakule ära siit Tallinna poolt, siis esimene, mida te näete, on see, et seal sündinud Eduard Tubin. Pärast seda juhtub mis asi? Pärast seda juhtu nii, et mitte tsivilisatsioon ei puudu, vaid seal tekib negatiivne tsivilisatsioon. Tähendab, see on aktiivne tsivilisatsiooni puudumine. Mis on seal see probleem? Kusjuures ma olen nõus, tegelikult see rahaasi, kõik, mida raha eest saab, on odav ja noh, ausalt öeldes, kurat sellega. Aga seal on sasipundar, mille kohta, kui minu sõber Hardo Aasmäe kirjutas "Mõttetute riikide aabitsa", siis ma tahaks öelda, et on olemas ka mõttetute linnade ja mõttetute omavalitsuste entsüklopeedia, see on Kallaste. Kusjuures seal taga ei ole mitte ainult eesti ja vene – kuigi see ka –, vaid seal on veel rohkem. Vanausulised, kaks tükki, kes omavahel läbi ei saa, teatavasti eks ole. Õigeusulised, pluss nõukogude, see on ... jne. Kui me meenutame – me ei taha küll nendest asjadest väga rääkida, see on sihuke kahe poolega värk, aga siiski – kui rääkida sündmustest Kallastel 1941. aasta suvel, 1944., 1945., 1946., siis need veretööd on ju meeles. Ja seda mäletatakse läbi põlvkondade. Nende lapsed ja lapselapsed on seal. Kuigi siin on nõukogude monument, seal on veel see, teine ja kolmas, siis tegelikult ju hukkuti mõlemalt poolt. Ja need metsikused, mis seal olid – me ei taha nendest rääkida, ärme räägime, pühitseme aastapäeva! –,  aga me peame teadma, et see on seal objektiivselt olemas. Tõenäoliselt on see nüüd koomiline lisand. Tähendab, kui me hakkame praegu loetlema Kallaste linnajuhte, kellel ei ole kriminaalkaristatust, siis ma arvan, et ega väga palju ette ei tule. Sealhulgas siis tähendab, ütleme niimoodi, see on niisugune mõrvakatse, õnneks see nüüd ei vasta tõele, tähendab inimene, Kallaste linnajuht tunnistas end süüdi inimröövi katses ja sellega see asi ka jäi. Ühesõnaga nagu pehmem variant. Kallaste linnavolikogu esimees sai kohtus hiljuti kätte. No ... oli ka vana kriminaalasi. Ühesõnaga, see ongi see. Kui ma nimetasin praegu Mihkel Oviiri, siis Mihkel Oviiril oli see küsimus, kuule tule nüüd oma kontrolliga siia, sa vaata, mis siin toimub. Oviir korra proovis, teinekord proovis, ütles, ei saa, põhiseadus on vahel. Omavalitsus – ise valitsevad, ise teevad, me ei saa sinna tungida. Ja meil Mihkel Oviiriga kahe juristina jäi üles filosoofiline küsimus: mida teha omavalitsusega, kes ennast valitseda ei suuda? Ja see on see küsimus, millele täna peab riik vastama. Muide sellel küsimusel on olemas veel aspekte. Jumalukene, Kallaste ehitusobjektid, slipp, eks ole – see laevakene, mis läheb, kusjuures see on mõeldud ühele laevale, Kreutzwaldile. Ilves käis seal ja küll lõigati linte ja küll see oli homne päev. Mäletate, muide, Üpruse teooriat selle kohta, et sinna hakkavad lennukid maanduma ja sinna tuleb Las Vegase kasiino ja selleks et ruumi jääks, põletati see vana kultuurimaja maha. Süütamiskahtlustust ei ole keegi maha võtnud. Vaadake, mis seal sünnib! Ja nüüd me ütleme, et me võtame nende võla ära. See ei ole lahendus.
Ja ma tahtsin sellest kõigest rääkida sellepärast, et teate, eks mul ole isiklik asi ka, nagu petetud abielunaised ütlevad: sulle ma andsin oma nooruse ja oma kõige paremad aastad. Vaat seda võin mina poliitikuna öelda Kallaste kohta. Ma olen selle Kallastega tegelenud 15 aastat ja minu maksimaalne häältesaak oli neli. Kõige hullem on see, et siis helistatakse: Igor Nikolajevitš, tule, meil on probleem! Ma küsisin, et miks mina, te ju hääletate. Ta ütles, et ei, tolle poolt me hääletame, sind me usaldame. (Naer.) Ühesõnaga, mida ma selle usaldusega edasi teen? Nüüd lõpuks, üle selle 15 aasta olen ma poliitiliselt saavutanud selle, et mul on võimalus siit puldist Kallastest rääkida. See on minu saavutus, minu tähetund.
Vaadake, mis ma selle peale ütlen. Miša Korb ju teab, et me saame hästi läbi ja ta mulle hirmsasti meeldib. Ta sattus ise niisuguse portsu otsa. Aga tubli poiss, nitševo, saad hakkama! Ma tahaksin rõhutada ühte teist kohta. Kallaste on NATO idapiiri küsimus. Kui me räägime rohelistest mehikestest ja asjadest, siis issand jumal, miks nad siia tulema peaksid veel juurde? Aitab juba, on kohal. Mispärast ei ole Kaitseministeerium ja kaitsepolitsei kordagi huvi tundnud? Ma ei süüdista neid korruptsioonis, ma ei ütle, et nad on rahvavaenlased. Aga see on idapiir. Taevane arm, no saage aru! Ma arvan, et kui me ei lahenda seda, nagu sa ütlesid, kogukondlikku probleemi või seda, antud juhul, mis on meeletu sasipundar ja mille taga on nii korruptsioon kui ka veri ja ükskõik mida, siis on see tükk meie riigile läinud ja võib-olla ta ongi läinud. Kallaste on muide ainus koht, kus linnapeaga, Jaanus Rahumäega me istume kõrvuti. Linnapea võttis vastu ja siis, kui sa näed, käigukasti kõrval on püstol. Ja kui Rahumägi, vana turvamees, küsib, et milleks või kuidas ja ta ütleb, et see ei ole midagi, kuul ei ole rauda tõmmatud. See on see, mis meil seal olemas on. Nüüd ma ei oska, see on see koht, kus mul pabinaga läheb eesti keel segi. Tähendab, Kallastel tegelikult on vaja asja, mille kohta vene keeles on olemas sõnad vnešneje upravlenije. Tähendab see, kus riigi poolt teostatakse juhtimist – midagi analoogilist, nagu oli kunagi Paldiskiga. Ja me lahendasime kuidagi selle probleemi. Ma arvan, et enamiku Kallaste inimeste jaoks ja ka Kallaste hea käekäigu ja säilimise ja kõige selle nimel vajab Kallaste kahte asja: ta vajab kindlat rahalist tuge või vähemalt selle võlakoormuse olulist vähendamist, see on hädavajalik, ja samas ta vajab riigipoolset abi, kuidas nüüd öelda, haavade parandamiseks, kogukonna ehitamiseks, ühesõnaga, sõbralikuks edasiminemiseks. Ja see on võimalik. Astu samm edasi, vaata sedasama Peipsiveert – on jah probleemid, aga saavad hakkama. Vaata Koosa, sealt Vara teine pool – jah, on raske ja vilets, aga saavad hakkama. Järelikult see ei ole mingisugune needus, see on võimalik. Ja see on unikaalne probleem, millel puuduvad igasugused analoogiad. Mul on siiralt hea meel, kui kogu selle pika punnitamise peale hakkaks Kallastel ükskord hästi minema. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Sõnavõtt kohapealt, Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Pärast Igori värvikaid seiklusi Kallastes ei saa ma imestamata jätta, et kogu selle diskussiooni kestel ei ole kõlanud ajalooline nimi Kodavere, mis tegelikult peaks selle ühineva moodustise, kuhu lähevad Alatskivi, Pala, ka Kallaste linn, ajalooline nimi olema. Kodaverest muide on pärit ja Kodavere murdes kirjutanud meie kaasaja üks suuremaid Eesti luuletajaid, kahjuks meie hulgast nüüdseks lahkunud Mari Vallisoo.
Aga teine märkus käib selle Vara valla kohta, kus ma olen aru saanud, et on üks niisugune ajaloolis-kultuuriline suur erinevus Koosa piirkonna ja Vara piirkonna vahel. Ja see tuleneb kihelkonna kuuluvusest. Vara ja selle ümbruse külad on kuulunud ajalooliselt Tartu Maarja-Magdaleena kihelkonda. 1977. aastal nad Koosaga ühendati ja inimesed räägivad siiamaani, et osalt nendel põhjustel, millele Igor siin eespool ka viitas, see ajalooline mälu ja kõik, mis sündis ka pärast teist maailmasõda, aga need piirkonnad ei ole siiani kokku kasvanud. Ja vot meie üks hädasid on see, et see haldusreform absoluutselt ei anna lahendust niisugustele juhtumitele, kus viga on juba varem tehtud. Me teeme vigu juurde ja me ei paranda minevikuvigu.

Aseesimees Taavi Rõivas
Rohkem sõnavõtusoove ei ole, lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

6. 19:45 Arupärimine haldusreformi hädade kohta Tartumaal Luunjas (nr 329)

Aseesimees Taavi Rõivas
Tänase kuuenda ja ühtlasi viimase arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Andres Herkel, Krista Aru, Ain Lutsepp, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Artur Talvik, Monika Haukanõmm ja Andres Ammas 8. märtsil k.a. Selle teemaks on haldusreformi hädad Tartumaal Luunjas. Arupärimise number on 329. Ja ma palun arupärijate nimel kõnetooli Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Hea minister! Me jääme oma haldusreformiga Tartumaale: Luunja vald, Tartu külje all, väga tubli vald, väga teovõimeline, edukas, püüdlik, tahaks säilitada oma iseseisvuse, kuid tuleb meil jälle ette see 5000 piir. Luunja vallas on kõik elanikud üle loetud, aga neid on ainult 4251, ei anna 5000 kokku. Ja nüüd otsustas valitsus liita Luunja valla Tartuga.
Ma loodan südamest ja ma arvan, et kõik tartlased loodavad seda, et vahepeal, selle liitmise käigus Tartu linna ära ei kustutata, sest jooksis ajakirjandusest tõesti läbi mõte, et Tartu linn peab selle sundliitmise tõttu vahepeal nagu tegevuse lõpetama ja siis uuesti alustama. Kuid see oli vast halb nali. Probleem on aga selles, et Luunja tahaks jääda iseseisvaks. Ja miks seda erisust Luunjale ei võimaldata, on arusaamatu ja on põhjendatud ainult selle maagilise 5000 piiriga.
Kui me teeme ja tahame, et see haldusreform õnnestuks ja hakkaks tööle terve Eestimaa ja kõikide siinsete, ka kohalike omavalitsuste hea tahtmise järgi, siis võiks ja peaks ilmutama rohkem paindlikkust. Ma ei julge siit kinnitada, kas Tartu praegune linnavalitsus rõõmustab või kurvastab, et Tartu saab endale ka soid ja põllumaad ja karjamaad. Aga Luunja on kindlasti see vald, kes näeb, et tema tänane elanike arv, mis on 4251, kasvab lähitulevikus. Ja kui siin peaminister väitis, et Alutaguse väikeses vallas, kus on 5040 elanikku, see vanusekõver kindlasti tõustes viib elanikke vähemaks, siis miks me seda kõverat ei suuda arvestada Luunja valla puhul.
Nii et küsimused on seotud just nimelt selle Luunja vallaga Tartumaal. Aga teiselt poolt on siin ka üks väga põhimõtteline küsimus, millele, ma loodan, et minister on jõudnud mõelda, sest arupärimine on esitatud juba 8. märtsil. Ja nimelt, see põhiküsimus puudutab seda, kuidas me oma põhiseaduses nimetame neid kohaliku omavalitsuse üksusi. Aitäh, minister, juba ette!

Aseesimees Taavi Rõivas
Arupärimisele vastab riigihalduse minister Mihhail Korb, palun!

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad! Tänan teid küsimuste eest, mis te olete esitanud oma arupärimises! Kindlasti haldusreform tekitab päris palju emotsioone ja päris palju pingeid ja loomulikult tuleb igat küsimust käsitleda põhjalikult siin Riigikogu saalis. Ma arvan, et me seda teeme ja kuulasin ka peaministri diskussiooni teiega päeva esimesel poolel, varasemal ajal ja loomulikult nagu näete, on iga diskussioon erinev ja mitmekesine. Ei ole ühtegi sarnast olukorda ja nii ongi kogu Eesti erinev, et iga olukord erineb oma iseloomult, oma sisult ja loomulikult vajab eri lähenemist, et ei saa mõõta ühe pulgaga kõiki omavalitsusi ja öelda, et jah tõesti 5000 on õige piir või õige natukene või õige palju. Selles mõttes 5000 sai seadusesse sisse kirjutatud, me väga tihti nimetame seda 5000, aga see on seadusandja poolt paika pandud number ja sellest tuleb lähtuda ja ütlen veel kord: 85% Eesti kohalikest omavalitsustest lähtusid sellest numbrist, sellest piirist. Kõik teised, kes sellest numbrist ei lähtu, on seadnud endale mingit lootust ja arvestavad sellega, et valitsus teeb järgmised käigud ja need sammud või tegevused, mis valitsus hiljem võtab ette, ongi vastavalt valitsuse nägemusele või valitsuse arvamusele. Selliseks see haldusreform on välja kujunenud.
Aga kui minna konkreetselt Luunja juurde ja vastata küsimustele ja alustaks kohe otsast peale. "Milliste kriteeriumide alusel, kui kõrvale jätta 5000 elaniku nõue, ei ole 4251 elanikuga Luunja vald teie arvates jätkusuutlik?" Ütlen veel kord, mul valitsusliikmena ei ole võimalik arutada, kas vald on jätkusuutlik või ei ole jätkusuutlik. Seadus näeb ette 5000 elaniku piiri, juhul kui elanike arvust 5000-st jääb 18 elanikku vähem, nii nagu juhtus Häädemeeste vallas, valitsus on sunnitud tegema ettepaneku ühinemiseks ja see ettepanek ka tehakse, arutamata, kas vald on jätkusuutlik või ei ole jätkusuutlik.
"Kuidas vastab Luunja vald iseseisvana Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 esitatud eduka toimimise kriteeriumidele, näiteks elanike elutingimuste, ühtekuuluvustunde, avalike teenuste osutamise kvaliteedi ja teiste seal loetletud tunnuste osas? Nimetage palun probleemid, kui neid esineb." Ütlen veel kord, et haldusterritoriaalse jaotuse juures hetkel haldusjaotuse seadus ei kehti, § 7 ka ei kehti. Hetkel kehtib haldusreformi seadus uue aastani ehk haldusreformi lõpuni ja vastavalt haldusreformi seadusele on 5000 elaniku nõue. Erandeid on võimalik teha kolmel juhul. Esiteks, kui territoorium on üle 100 km2, teiseks on võimalik teha erand, kui on meresaar, ja kolmandaks, kui vallas on 3500 elanikku ja pehmelt öeldes asub Setumaal. Need on need kolm erandi võimalust, ülejäänud kohtadel võib valitsus ühinemist mitte rakendada. Selle etapini me ei ole veel jõudnud, kas vald vastab teatud kriteeriumidele või ei vasta. Valitsus tegi oma ettepaneku ja selle ettepanekuga tuleb arvestada ja Luunja vald peab pidama läbirääkimisi Tartu linnaga selleks, et viia edukalt läbi ühinemine. Kui te küsite minu isiklikku seisukohta, siis mina arvan, et see otsus on õige ja see otsus tuleneb sellest, et Luunja vald on linnaäärse iseloomuga vald ehk vald asub keskuse kõrval ja selgelt on oma teenustega keskusega läbi imbunud ehk inimesed käivad vallast linna teenuseid tarbima, samuti käivad seal tööl ning määratleda, kust jookseb elanike nn elu piir, kui nad sisse kirjutatud on oma vallas, aga kui palju nende elu on seotud suure linnaga, siis ma väidan, et väga suurelt, sest praktiliselt kogu Jõgevamaa ütleb, et nende jaoks on keskus Tartu linn ehk ma arvan, ka Luunja valla jaoks Tartu linn on keskus seda enamgi.
"Milline on Luunja valla rahvastikukõver? Kui kiirelt ületatakse senist kasvutempot arvestades 5000 elaniku piir?" Jah, Luunja valla rahvastikukõver on positiivse trendiga, Luunja vald areneb, aga selgelt Luunja vald arenebki Tartu linna arvelt. Ehk inimesed, kes käivad Tartu linna tööle, elavad Luunja vallas ja loomulikult nende maksumaksjad on keskmiselt Tartu maksumaksjast jõulisemad ja sama olukord on Ülenurmega, aga Ülenurme täidab 5000 kriteeriumi ja see on konkreetselt selle olukorra või selle situatsiooni kas häda või pluss, seda jälle näitab aeg.
"Millistel kaalutlustel otsustas Vabariigi Valitsus Luunja valda sundliita Tartu linnaga? Meile teadaolevalt oli ekspertkomisjoni algne seisukoht liita Luunja Tartu vallaga. Kuna Luunja inimestel on olnud raskusi tutvuda ekspertkomisjoni vastava seisukohaga täies mahus, palume Teil see dokument meile edastada." Pean ütlema, et eksperdiarvamus on komisjonisisene dokument. Komisjon tegi ettepaneku Luunja vald ühendada Tartu linnaga ja ekspertkomisjoni arvamuses käsitleti erinevat varianti ka Tartu valla ühinemisega, seda toodi välja nagu alternatiivettepanekut, aga komisjoni lõplik otsus oli ikkagi Luunja vald ühendada Tartu linnaga. Ja see ekspertkomisjoni lõplik arvamus. Põhjused, miks just Tartu linnaga, põhilise põhjuse ma olen välja toonud. Lisaks võiks öelda, et Lohkva ja Veebri külad on väga selgelt Tartu linnaga kokku kasvanud, isegi seal looduses on väga raske aru saada, kust linna ja valla piir jookseb. Ja see on üks näidetest, mis räägib sellest, kui palju linn ja vald on omavahel kokku kasvanud.
"Kuidas Te näete kohaliku kogukonna kaitset olukorras, kus 4251 elanikuga vald ühineb 96 894 elanikuga linnaga? Kas sel juhul moodustatakse eraldi valimisringkonnad, et kohaliku kogukonna hääl ulatuks suure linna volikokku?" Kindlasti kohaliku elu kaitseks on võimalus moodustada erinevad nimekirjad ja kindlasti inimesed, kes on sellest piirkonnast volikokku valitud, suudavad ka kaitsta piirkonna elanike huve. Aga kui mõelda suuremalt, siis selgelt on Luunja vallal võimalus oma huvisid paremini kaitsta, kui läbirääkimised oleks peetud vabatahtlikuse etapis. Siis tõesti oleks leppimisruumi palju rohkem ja oleks võinud rohkem esitada nägemusi või tingimusi, kuidas ühinemise peab läbima. Selliseid läbirääkimisi peetud ei ole ja loomulikult, nagu te teate, lõpuni ka ei ole jõutud.
"Milliseid praktilisi probleeme toob endaga kaasa see, et Tartu linna hakkab kuuluma vald, kuhu kuulub põllumajanduspiirkondi ning mis ulatub Emajõe-Suursoo kaitsealani?" Mina isiklikult arvan, et linna mitmekesisuse või linna piirkondade või alade erinevus on väga positiivne. Ma arvan, et linn vajab alati territooriumi arenemiseks, linn areneb suurte aladega. Ma arvan, et kui integreerida Luunja valda Tartu linna arengusse või arengukavadesse või arengudokumentidesse, võib tuua ainult positiivset arengut kogu piirkonnale ja kogu vallale toob kindlasti uusi arendusi ja uue infrastuktuuri. Ma arvan, et see kõik mõjub piirkonnale positiivselt.
Viimane küsimus: "Kas peate õigeks põhiseaduse muutmist § 155 osas, mis ütleb, et kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad?" Arupärija tõi eraldi selle küsimuse välja ka oma sõnavõtus. Ütlen ausalt, et selle küsimuse peale mõelda ei jõudnud. Jään seisukohale, et praegu see sõnastus, kus jutt käib valdadest ja linnadest on piisav ja väga muutmist ei vaja, kuigi uue haldusterritoriaalse jaotuse peale tuleb põhjalikult mõelda peale seda, kui haldusreform saab lõpliku punkti. Sellised olid vastused ja olen valmis jätkuvaks diskussiooniks.

Aseesimees Taavi Rõivas
Teile on ka küsimusi. Esimesena palun Raivo Põldaru!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Tuletades meelde teie esinemisi esimestel ministriks oleku nädalatel, jätsite mulje, et erisusi saab ilmselt olema ja see 5000 ei kujune nii määravaks. Kuidas siis teie elu ministrina järgnevatel kuudel on selliseks kujunenud? Kas te ei saanud oma tahtmist ellu viia või millest on tingitud, et te olete nüüd läinud ka selleks resoluutseks 5000 pooldajaks ja erisuste n-ö üpris miinimumini tõmbajaks?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Tänan teid küsimuse eest! Tõesti, ma olen selliseid arvamusi väljendanud, ma olen jätkuvalt nende arvamuste juures, aga ma ütlen veel kord, et iga olukorda tuleb vaadata eraldi. Mis puudutab Luunja valda, siis mina oskan väga hästi paralleeli tuua Tallinna linnaga, kus olen pikalt töötanud ja kus on ka selgelt väga sarnane olukord. Tallinna sissesõiduteedel võib hommikuti ja õhtuti näha pilti, kus inimesed, kes tarbivad Tallinna teenuseid, liiguvad linnast välja ja sõidavad linna sisse. Ja mina olen selliste suurte linnade või suurte keskuste piiride lahenduse selge toetaja. Mina arvan, et kui maksumaksja elab linnast väljas ja suht jõukas maksumaksja elab linnast väljas ja käib linnas teenuseid tarbimas, siis kogu see elukeskkond peab olema ühtne. Ja selles konkreetses kohas ma olen suhteliselt ühtsel arvamusel ja julgen seda arvamust väljendada. Luunja vald on integreeritud selgelt Tartu linnaga ja selles ma olen ühtsel arvamusel. Ehk see toob linnale positiivseid võimalusi areneda, arendada oma uusi territooriume ja selge, et täna Luunja vald elab Tartu linna arvel.

Aseesimees Taavi Rõivas
Andres Herkel!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma ei saan nüüd mitte tuhkagi aru. Te oma eelmises vastuses rääkisite Luunja ühtsest elukeskkonnast Tartuga. Seda võib isegi mõista. Aga mul tulevad ette need teised näited, eriti muidugi Sauga valla külad ja Pärnu. Kuidas seal selle ühtse elukeskkonnaga on? Seal on asjad teistpidi ja Luunja puhul lahendate te seda nagu suure linna keskselt, et tuleks liita. Ma ei saa aru sellest järjekindlusest või õigemini järjekindluse puudumisest, ja nendest lahendustest, mida te pakute.

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Aitäh, hea küsija! Meie tegutseme sellises raamistikus ja vastavalt nendele võimalustele, mis seadusandja on meile loonud. Kui me saame tegutseda või langetada otsused nende valdade puhul, mis ei täida kriteeriumi, siis see võimalus on meile ette nähtud. Konkreetselt mis puudutab Sauga olukorda, siis sellises olukorras seadusandja meile ei näinud mingit muud võimalust, kui kohalikud omavalitsused peavad ise omavahel kokku leppima. Tuletan teile meelde, et tõesti, seaduses on ette nähtud üks olukord, kus valitsus võib tõsta külad ühest omavalitsusest teise omavalitsusse, aga seda võib rakendada ainult kahel juhul: siis, kui külad ise soovivad üle minna ja siis, kui üle minev vald või linn ei täida 5000 kriteeriumi. Ehk seaduse raames on võimalused, mis valitsusele on jäetud, väga kitsad just külade ülemineku puhul. Mis puudutab ühtset keskkonda, siis jah, ma arvan, et Luunja vald peab kuuluma Tartu alla, aga mis puudutab Saugat, siis on selge, et praegu on üks olukord, aga peale valimisi on teine olukord. Küll tekib valitsusel ka selles olukorras võimalus oma arvamus ja sõna öelda.

Aseesimees Taavi Rõivas
Krista Aru.

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Luunja valla elanike mure on väga arusaadav, sest Luunja vald tuleb sotsiaalhoolekandega, lasteaia, koolikorraldusega, oma inimeste eest hoolitsemisega väga hästi toime. Ja see, mida nad kardavad, ongi just peidetud selles, et nende hääl ei kostu Tartu linna, kus on peaaegu sada tuhat elanikku, Tartu linna huvidest ja toimimisest ja eelisarendustest võib-olla ka välja. Kuid mu konkreetne küsimus on selline: kas ekspertkomisjoni hinnang, otsus on salastatud dokument, nii et sellega ei ole võimalik tutvuda?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Kindlasti mitte. See dokument ei ole salastatud. See on töödokument ja kui soovite sellega nii järjekindlalt tutvuda, siis ma uurin kolleegide käest, kas selleks on võimalust ja püüan selle teile hankida. Ma loodan, et see ei ole nii salastatud, et seda ei saa levitada. Ma arvan, Riigikogu liikmel kindlasti peaks olema õigus seda lugeda.
Mis puudutab Luunja elanike muresid selle üle, kas nende hääl jääb kõlama Tartu linna volikogus, siis mina olen kindel, et jääb, sest Tartu ei ole nii meeletult suur linn, väikse esindusega. Jah, teatud muudatused toimuvad, aga ma arvan, et ka Tartu linn kannab päris hästi hoolt oma elanike eest ja täidab kõik vajalikud seadusega pandud ülesanded ja kriteeriumid. Jah, niisugused ongi haldusreformi ohud ja ma arvan, et neid saab leevendada hea töö ja heade tulemustega, kui haldusreform on ellu viidud.

Aseesimees Taavi Rõivas
Monika Haukanõmm.

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea minister! Üle-eelmisele küsimusele vastates, ma ei tea, kas ma kuulsin õigesti või mitte, te ütlesite umbes nii, et Luunja vald peab kuuluma Tartu linnaga kokku. See kraapis minu kõrva. Ma olen ise olnud Luunja valla elanik ja elanud Lohkva külas. Jah, ma olen nõus, et seal see piir ongi olematu linna ja valla vahel. Aga see ei ole terve vallaga nii, see on nii ainult teatud kahe piirkonnaga, kus on väga tihe seos Tartu linnaga. Kui hakati rääkima sundliitmisest, kas kaaluti ka teisi variante? Tartu linn ei ole ju Luunja jaoks ainult variant. Kõrval on ju Kastre vald, kus on näiteks 5100 elanikku, ja võib-olla oleks see Kastre vald isegi sobilikum olnud. Kas kaaluti ka neid teisi variante või siis Tartu valda? Ja miks langetati just see otsus, et see peab olema Tartu linn?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Tänan teid küsimuse eest! Tõesti, olukorda vaadati mitmekülgselt ja erinevalt. Üks osa Luunja vallast on väga tugevalt integreeritud Tartu linnaga, teine osa Luunja vallast kannab niisugust maa iseloomu, kus on sood ja rabad. Selles osas olid võimalikud ka teised ühinemised. Aga esiteks, nendes piirkondades, mis on kõige rohkem Tartu linnaga integreeritud, elab suurem osa elanikest. Teiseks on selge, et inimeste suund on ikka Tartu linna, sõltumata sellest, missugusest vallapunktist me räägime. Inimesed liiguvad ikka Tartu linna suunas. Aga jah, arutati potentsiaalset ühinemist Peipsiääre vallaga, Kastre vallaga, ka Tartu vallaga. Aga valda ei saa tükeldada, see ei ole seadusega ette nähtud. Vald saab tervikuna ühineda ühes või teises suunas. Ja kuna otsus oli suhteliselt ilmne ja selge, siis seda teed ka mindi.

Aseesimees Taavi Rõivas
Külliki Kübarsepp.

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Mulle on jäänud mulje, et te olete Tartu linnaga hästi põhjalikult seda ühinemise temaatikat arutanud. Kas te olete kuulnud ka, millist lisaressurssi nende heinamaade ja karjamaade majandamine Tartu linnale haldusreformi tulemusena peaks kaasa tooma?

Riigihalduse minister Mihhail Korb
Tänan teid! Tõesti, olen Tartu linna juhtkonnaga seda küsimust arutanud. Tartu linna juhtkond oli väga positiivselt meelestatud selle ühinemise suhtes. Nad väljendasid soovi ja tahet saada see territoorium enda külge, selleks et seda arendada. Küll me nii detailidesse ei ole läinud, et me oleksime arutanud konkreetselt, kui palju see maksma läheb. Kõik haldusprotsessid on kohaliku omavalitsuse territooriumil kindlasti kulukad ja toovad kaasa lisakulu, aga ma arvan, et kaks ühinevat omavalitsust, mis on oma iseloomu poolest väga tugevad, halduse mõttes, suudavad toime tulla ka edaspidi, mitte küll tavapäraste territooriumiga Tartu linna mõistes.

Aseesimees Taavi Rõivas
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkised. Palun kõnetooli Igor Gräzini! Palun vabandust hea kolleeg Gräzini käest! Kuivõrd sõna soovib ka arupärijate esindaja, kelleks nüüd on saanud Andres Herkel, nagu ma aru saan, siis ma olen sunnitud paluma teilt seda, et annaksime talle esimesena sõna. Palun, Andres Herkel!

Andres Herkel
Austatud härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Võib-olla võiks meil selline institutsioon olla, et jooksvalt, arupärimise käsitlemise käigus on võimalik sellele lisaallkirju anda. Siis ma oleksin selle võimaluse ehk härra Gräzinile loovutanud, aga praegune reegel on vist selline.
Minister Korb ütles umbes nii, et valitsus vaeseke ja minister vaeseke peavad tegutsema nendes väga kitsastes piirides, mida seadusandja on ette kirjutanud, ja andis mõista, et isegi temale tundub, et paljud lahendused ei ole kuigi mõistlikud, aga niimoodi on. Mul jääb üle teile kaasa tunda selle väga halva seadusandja pärast, kes siin saalis on. Aga ma arvan, et me oleme omalt poolt teinud oma parima selleks, et neid probleeme tõstatada ja pakkuda ka lahendusi. Ma ei saa aru, miks valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad ei ole tahtnud neid lahendusi vastu võtta. Loomulikult, see haldusreformi vagu künti eelmise valitsusega ette ja suuresti määratleti juba haldusreformi seadusega. Aga see, et vigade paranduse võimalus on täielikult välistatud, on mulle siiamaani arusaamatu. Nüüd, mis on Luunja puhul oluline? Luunja puhul on oluline, ma arvan, see kasvupotentsiaal – tegemist on ilmselgelt sellise vallaga, mille puhul, kui me räägime 5000 elaniku kriteeriumist, siis kui natukene aega veel läheks, oleks see kriteerium täis.
Teine asi, mis silma hakkab, on muidugi see, et on täiesti võimatu aru saada sellest, kuidas valitsus nii ebajärjekindlalt ühelt poolt kohtleb Saugat, kus inimesed ise tahavad Pärnu külge minna, aga Luunja puhul arvab, et see linna külge minek on ainus mõistlik lahendus ja niimoodi tuleb ilmtingimata teha. Siin ei ole nagu mitte mingisugust loogikat. Ja üks suur küsimus, mis ikkagi tekib, on see, kuidas kogukond suure linnaga liitudes toimima jääb ja mis seal õieti toimuma hakkab. Jüri Adams on kasutanud korduvalt väljendit "Ansipi tegemine". Ansipi tegemine oli see, kui omal ajal Tartu linnas joonistati valimisringkonnad ümber, või õigemini mitte ei joonistatud ümber, vaid pandi neli senist ringkonda kokku üheks suureks ringkonnaks, kus jagatakse 49 mandaati. Tartu linnas on ligemale 100 000 elanikku ja Luunja vallas on 4200 elanikku ja kui see läheb niisuguse mustri järgi, siis kahtlemata see 4200, see üksus on Tartu linna poolt alla neelatud. Ta on alla neelatud muu hulgas ka selle suure valimisringkonna poolt. Mingisugune lootus oleks veel siis, kui Tartus oleks endiselt neli valimisringkonda ja see serv Tartust, mis sinna Lohkva külani ulatub, kuidagi jookseks Luunjaga kokku. Aga see kindlasti jätab kohalikele inimestele sellise mulje, et mille pagana pärast seda on vaja teha – kui me sisuliselt saame hakkama, kui me vastame nendele halduskorralduse seaduses sätestatud kriteeriumidele, siis miks siis on vaja neid käsi väänata? Ja identiteedist ei jää siin midagi järele.
Nüüd, mis puudutab seda analoogiat veel. Kui ma mõtlen, mis kõige enam võib-olla sarnaneb sellise valglinnastumise alaga, siis minul tuleb silme ette hoopis Viimsi. Ja tulevad kohati meelde veel need n-ö kuldse ringi omavalitsused, mis siin Tallinna ümbritsevad. Aga Viimsis on võimalik sõita kilomeetrite kaupa, vaadata autoaknast välja või kõndida ka jalgsi. Ja seda psühholoogilist tunnetust, et sa oled Tallinna piiridest väljunud, peaaegu ei ole. See üleminek on peaaegu olematu. Miks siis nende puhul ei lähtuta analoogiliselt? See 5000 elaniku kriteeriumi järgi omavalitsuste disainimine on üks suur õnnetus. Kui millegagi võrrelda, siis Viimsiga, aga Viimsi on selle valglinnastumise palju sarnasem näide kui Luunja, mis ulatub Emajõe suursooni. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Ja nüüd palun, Igor Gräzin! Vabandust veel kord! Kaheksa minutit.

Igor Gräzin
Küll on hea koos opositsiooniga rääkida, tähendab, ise opositsioonis olles, selles mõttes, et ma pean lihtsalt jätkama sealt, kus teised pooleli jäid. Krista küsis, kas Luunja vald jääb kõlama. Tartu maakonna organistsiooni juhina ma ütlen, et kui valitakse Reformierakonna liikmed – ja me teeme praegu seda nimekirja –, siis Luunja hääl saab kõlada. Lihtsalt tuleb valida Reformierakond ja nii lihtne see ongi.
Nüüd aga probleem – Lohkva jne, eks ole, see valla teema jne. Vaadake, mis probleem siin tekib. Geograafiliselt hakkab see asi siis välja nägema nii, et Tartu on siis keskel, siiapoole jääb meil Luunja ja siiapoole jääb meil Tähtvere, täpselt nagu kikilips, kusjuures see Tartu on seal keskel. See on, ütleme, see geograafiline, kuidas see asi hakkab välja nägema. Aga nüüd tekivad väga huvitavad probleemid. Näiteks, milline tuleb Tartu linnavalitsuse otsus, mis keelab linnas loomade pidamise? See ei ole Lohkva probleem, aga sealpool, Ilmatsalu kandis juba on. Tartus kehtib muide veel selline eeskiri, millega tuleb räästast purikad alla taguda jne. Kas see käib ka loomafarmide kohta? Edasi, mind väga huvitab kuidas Tartu linn hakkab tegelema metssigade probleemiga, mis on läinud ka üsna jubedaks. See oli mõeldud naljana, aga ühel hetkel, kui vaatasid, et linnapea jäi ka korraks nagu tõsiseks, oli see, et kas linnavalitsusse tekib peaagronoom, peazootehnik või keegi, kes hakkab tegelema jahinduse, loomakaitse jms asjadega, metsades näiteks. Kusjuures mets ei ole park. Siin on väga suur vahe. Nüüd me saavutame väga omapärase situatsiooni. Huvitav on see, et me oleme kogu aeg rääkinud omavalitsustest, meil on Kallaste, meil on see ja see – kõik on erandid. Vaat see on jälle filosoofiline erand – me ühendame maaomavalitsuse linnavalitsusega, kusjuures süsteemid on absoluutselt erinevad. Mida tähendab kohalik sisetransport ja mittetransport jne? Kuigi Tallinnas on muidugi see eripära, et Eesti riik maksab Tallinnas ühistranspordi eest peale. Tallinna–Pääsküla rong, mis on siselinna rong, kogu Eesti maksab, et Tallinna sees oleks hea sõita.
Kui te vaatate nüüd selle asja haldamise poolt, siis on see, mille Monika avas, selle koha. Sellessamas Luunja vallas või Tähtveres on tegelikult kaks kohta. Üks koht on see, kus linn lõpeb ära, kus ta sujuvalt vajub sealt välja jne ja ongi nii, et kuskil lõpeb Tartu ära ja sa ei tea, kus see piir on. Kui sa hakkad aga sealt teiselt poolt tulema, siis sa saad aru, kustkohast hakkab linn peale. Ja probleem ei ole mitte selles osas. Mitte Lohkvas, kus elavad meie väljapaistvad ettevõtjad, pankurid, advokaadid – Monika elas ka seal. Mitte selles ei ole asi. Tollega me saame hakkama. Probleem on selles, mis jääb üle sinna maa poole. Issanda abiga seda probleemi ei ole tänu Reformierakonnale ja ainult tänu Reformierakonnale Ülenurmes, sellepärast et Ülenurme vallavanem on reformimees, linnapea on reformimees. Me manageerisime selle asja ära, asi jookseb kuldselt. Aga mis siis, kui ei ole enam linnapea Reformierakonnast. Mis siis saab? Me peame arvestama, et selline võimalus, kuigi väga teoreetiline, on põhimõtteliselt olemas. Kas ei tähenda see seda, et meie ees seisab tegelikult ülesanne tõmmata see piir, vaat kus on see valglinnastumine, või mis asi ta ka ei ole, või õieti, kus linn hakkab ära lõppema ja kust algab maa. Ja mitte Tartu ei neela Luunjat alla, vaid Tartu ja Lohkva koos neelavad alla Tartu maakonna kui maa, kui looduse. Ja see on põhimõtteline koht, mis tuleks lahendada minu arvates nii Tallinnas kui ka igal pool mujal. Mäletan, et Võssotskil oli ilus laul "Goroda kantšajutsja na gladbištše". Ja tegelikult, eks ole, iga koht, mis läheb sealt edasi, ei ole enam linn linnalikus mõttes. Seni oli see filosoofiline probleem. Täna te tõstsite Luunja probleemi üles ja näete, siin ta on. Ma ei ole kindel, et praeguse omavalitsusreformiga õnnestub see lahendada, aga me peame endale aru andma. Asustustüübid muutuvad ja kaitsma ei pea mitte seda, mis linna sisse tuli, vaid kaitsma peab seda, mis sinna välja alles jäi. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas
Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kas minister soovib veel sõna? Ei soovi. Sel juhul lõpetan selle arupärimise käsitlemise.

7. 20:22 Vaba mikrofon

Aseesimees Taavi Rõivas
Nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabaks mikrofonis. Sõnavõtusoove ei ole, sel juhul on istung lõppenud. Ilusat päeva jätku kõigile!

Istungi lõpp kell 20.22.