Austatud eesistuja! Head kolleegid! Selle eelnõuga oli õiguskomisjonis hulk probleeme ja väga palju vaidlusi. Sellest tulenevalt ma püüan teile anda ülevaate sellest, mis meil õiguskomisjonis toimus ja kuhu me lõpuks jõudsime. Nimelt, õiguskomisjonis oli põhiline arutelu selle üle, kas on võimalik piirata kohtunike diskretsiooniõigust ehk õigust otsustada selle üle, milline karistus määrata. Kui me võtame kehtiva karistusseadustiku ette, siis näeme, et kriminaalses joobes juhtimise eest on võimalik määrata kuni 5-aastane vangistus. Valitsuse ettepanek on selline, et juhtudel, kui inimene on teist korda kriminaalses joobes vahele jäänud, ei ole võimalik minna näiteks rahalise karistuse peale või kokkuleppemenetluse peale. Kohtunikult võetakse ära vabadus ise otsustada ja ta peab igal juhul inimesele määrama reaalse vangistuse. Selle sätte üle puhkesid õiguskomisjonis kõige tulisemad debatid. Komisjonis käisid sellel teemal eraldi rääkimas riigi peaprokurör, ka olid kutsutud Riigikohtu, advokatuuri ning loomulikult ministeeriumi esindajad. Samuti olid kaasatud Tervise Arengu Instituut – just alkoholi tarvitamise poole pealt – ja ka Sotsiaalministeerium.
Lõppkokkuvõttes jõudsime muudatusettepanekuteni, mille sisu ma püüan teile tutvustada. Esimene muudatusettepanek, mis teie laudadel on, puudutab karistusseadustiku üldosa muutmist, mis annaks üldsättena sellise õiguse, et lisakaristust võib kohaldada, aga ei pea kohaldama. Samamoodi muutub see, et kui lisakaristus on kohustuslik, siis ei ole võimalik sellest loobuda.
Teine muudatusettepanek on Külliki Kübarsepa tehtud. See on põhimõtteline ettepanek šokivangistus sellest eelnõust välja jätta. Kuna Külliki Kübarsepa ettepanek ja järgmised ettepanekud näevad ette muuta valitsuse tehtavat ettepanekut, siis tegelikult selgub hääletuste järel, mismoodi parlament edasi peab minema. Aga ütlen juba etteruttavalt ära, et kuna õiguskomisjon tegi ettepaneku teine lugemine katkestada, et seda teksti parandada, siis arvatavasti tuleb nii Külliki Kübarsepa kui valitsuse kompromissettepanek uuesti läbi hääletada ja leida korrektne lahendus. Aga esialgu jättis komisjon selle ettepaneku arvestamata.
Kolmas muudatusettepanek on äraütlemata keerulise sõnastusega. Loen selle lausa ette, see on kompromissettepanek Külliki Kübarsepa ettepanekule ja kõlab sellisena: "Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Karistuse võib täielikult jätta tingimisi kohaldamata, kui käesoleva seadustiku eriosast ei tulene teisiti. Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti." Nagu ma ütlesin, muudatuse mõte on see, et teatud juhtudel keelatakse kohtunikel täielikult või tingimisi karistuse määramine ja alammäära ei kehtestata.
Neljas muudatusettepanek on ühe uue võimaluse loomine. Kui see ettepanek heaks kiidetakse, on edaspidi võimalik allutada inimesi ka alkoholikontrollile elektroonilise seadmega. Me teame, et meil on olemas elektrooniline valve, sellele lisaks tehakse ettepanek tuua õigusruumi karistusena ka elektroonilise alkoholikontrolli seadme rakendamine inimestel.
Viies muudatusettepanek puudutab põhimõttelist vaidlust selle üle, kas karistusseadustikus peaks olema võimalus ka väärtegude eest tingimisi karistusi määrata. Õiguskomisjon otsustas, et kõik valitsuse ettepanekud, mis puudutavad väärtegude eest tingimisi karistamist, jäävad eelnõust välja. Kuues muudatusettepanek puudutab juba mainitud alkoholi tarvitamise keelu kontrollimist ja seda tuleks tegelikult vaadata koos neljanda muudatusettepanekuga. Seitsmes muudatusettepanek on tehniline või, ütleme, pigem korrastav. Praegu on elektroonilise valve puhul kehtestatud kaks tähtaega, mis sõltuvad teo raskusastmest: need on üks kuni kuus kuud või üks kuni kaksteist kuud. Et seadus oleks selgemini mõistetav, on ettepanek edaspidi läbivalt kasutada tähtaega üks kuni kaksteist kuud.
Kaheksas muudatusettepanek on seotud muudatusettepanekuga nr 5 elik juba mainitud väärtegude eest tingimisi karistamisega. See säte jääb eelnõust välja. Üheksas ja kümnes muudatusettepanek on selle eelnõu kõige olulisemad ettepanekud. Need puudutavad šokivangistuse kehtestamist ja kohtunikult diskretsiooniõiguse äravõtmist. Selle üle, nagu ma ütlesin, oli meil kõige tõsisem debatt. Selle debati käigus said õiguskomisjoni liikmed palju küsida nii justiitsministrilt kui teistelt asjaosalistelt. Põhiline probleem on see, et seadus võimaldab praegu prokuröril taotleda kohtult inimesele reaalse vangistuse määramist ja samamoodi on võimalus, et näiteks peaprokurör annab asjaomase juhise. Vabariigi Valitsus justiitsministri isikus ütles, et nad jäävad oma arvamuse juurde ja soovivad, et kohtunikul ei oleks nii palju kaalutlusruumi, ta peab igal juhul määrama inimesele vangistuse.
Nagu ma ütlesin, võib üheksandat ja kümnendat muudatusettepanekut vaadata koos. 11. muudatusettepanek puudutab samuti väärteo eest tingimisi karistamist, soovitakse jätta see eelnõust välja. 12. muudatusettepanek on, et oleks võimalik kriminaalhoolduse puhul küsida kohtueelset ettekannet. See tundus komisjonile igati mõistlik ja seda komisjon toetas. 13. ja 14. ettepanek käsitlevad kriminaalhoolduse reguleerimist ja muu hulgas ka seda, et oleks võimalik kaasata kõiki vajalikke instantse, et kohtueelne arvamus oleks koostatud. 15. ja 16. muudatusettepanek käsitlevad samuti väärteo eest tingimisi karistamise väljajätmist. 17. muudatusettepanek on seaduse jõustumise kohta. Arvestades tehtavate muudatuste ulatust, on ettepanek jõustada seadus 1. novembrist.
Kajastan nüüd korrektselt ka hääletustulemusi, just neid, kus oli tegu sisuliste muudatustega. Teisi ma ei hakka ette kandma, kuna teised läksid läbi konsensusega – see puudutab väärteo eest tingimisi karistamise väljajätmist. Nende ettepanekute puhul, mis ei läinud läbi konsensusega, olid hääletustulemused sellised. Külliki Kübarsepa tehtud ettepaneku poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 5. Kolmanda muudatusettepaneku poolt oli 6 inimest – see oli siis põhimõtteline küsimus, kas šokivangistus on või ei ole, vastu 5. Üheksanda ja kümnenda muudatusettepaneku hääletamise tulemus oli vastavalt poolt 6 komisjoni liiget, vastu 3 ja erapooletuid 2 ning poolt 6, vastu 5. Nüüd on kõik olulised muudatused läbi võetud. Jäi veel ütlemata, kes istungil osalesid: need olid Uno Kaskpeit, Barbi Pilvre, siinkõneleja, Liisa Oviir Hardi Volmeri asendajana, Külliki Kübarsepp, Toomas Paur Olga Ivanova asendajana, Raivo Aeg, Märt Sults Toomas Vitsuti asendajana, Urve Tiidus, Valdo Randpere ja õiguskomisjoni nõunikud. Nüüd on küll kõik. Aitäh!