10:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame V istungjärgu 8. töönädala neljapäevast istungit. Eelnõude ja arupärimiste üle andmine. Palun, Artur Talvik!

Artur Talvik
Hea esimees! Head kolleegid! Mul on Vabaerakonna fraktsiooni nimel au üle anda eelnõu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmiseks eesmärgiga tugevdada parlamentaarset järelevalvet. Tegemist on eelnõuga, mis peaks andma parema tööriista uurimiskomisjonile. Kallid kolleegid, juhin teie tähelepanu, et selle eelnõuga on Vabaerakond teinud kompromissettepaneku ja võtnud välja eelmisel korral esitatud eelnõus olnud sundtoomise uurimiskomisjoni. Aga oleme ikkagi jätnud alles sunniraha mehhanismi ja oleme endiselt veendunud, et kui uurimiskomisjonidel ei ole selliseid tööriistu, nagu me siin välja pakume, siis ei ole mõtet ka uurimiskomisjone üldse pidada. Praegusel juhul, kui väärteo korras justkui peaks mingi sanktsioon olema, mis tegelikkuses ei toimi, ongi asi läinud absurdini. Loodan, et te toetate seda eelnõu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Olen vastu võtnud ühe eelnõu, mis võetakse menetlusse kodu- ja töökorra seaduse alusel. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Masin luges kokku 87 Riigikogu liiget, kes on täiskogul kohal.

1. 10:03 Riigikogu otsuse "Eesti Haigekassa nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu (394 OE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Alustame tänase päevakorra menetlemist. Esimesena on sotsiaalkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Haigekassa nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 394. Lühidalt selle menetlustavast. Peale juhtivkomisjoni ettekannet saab esitada ettekandjale ühe küsimuse. Läbirääkimistel osalevad ainult fraktsioonide esindajad ja toimub lõpphääletus. Palun, sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt!

Helmen Kütt
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid, tere hommikust! Mul on hea meel tutvustada teile Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab Eesti Haigekassa nõukogu tagasikutsumist ja uue liikme nimetamist.
Riigikogu sotsiaalkomisjon on tegelenud nimetatud teemaga oma neljal komisjoniistungil. Esimene neist toimus 9. jaanuaril, kus komisjon otsustas saata Riigikogu fraktsioonidele kirja ja küsida Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamise kohta ettepanekuid reedeks, 13. jaanuariks. Teine istung toimus 17. jaanuaril ja siis otsustas komisjon lükata selle eelnõu algatamise nädala võrra edasi. Järgmine komisjoni istung toimus 20. veebruaril ja siis tutvustasime laekunud ettepanekuid ka, sest tähtajaks ehk 13. jaanuariks oli ainult Reformierakond esitanud oma kandidaadi, Maris Lauri.
Komisjon tegi järgmised otsused. 7. märtsil tehti ettepanek võtta see eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 16. märtsiks. Tehti ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele (konsensuslikult) ja määrata ettekandjaks teie ees täna kõneleja, komisjoni esimees Helmen Kütt.
Selle eelnõu juurde ma tahaksin kindlasti lisada, et Viktor Vassiljev, kes täitis seni neid ülesandeid ja kelle komisjoni oli määranud esindama sotsiaalkomisjoni – aga mitte ainult sotsiaalkomisjoni, sest, nagu Viktor oma viimasel koosolekul meile ütles, ta esindas Eesti rahvast, nii nagu me kõik siin saalis, saades Eesti rahvalt mandaadi, et siin olla –, tegi oma tööd suurepäraselt. Ta esindas väga hästi ja tema kompetentsus meedikuna andis kindlasti selle komisjoni tööle sisu juurde. Ma olen täiesti veendunud, et Maris Lauri, kes asub nüüd komisjoni esindaja esindama sotsiaalkomisjoni, aga ka Eesti rahvast, teeb seda tööd suurepäraselt. Majandusinimesena valdab ta kindlalt teemat. Sellepärast on mul ettepanek toetada esitatud eelnõu esitatud kujul, kutsuda tagasi Viktor Vassiljev ja nimetada Haigekassa nõukogu liikmeks Maris Lauri. Ütlen selgituseks, et sõnapaar "hea tava" kipub olema siin saalis kuidagi devalveerunud, sest esitatakse küsimusi, et mida see hea tava tähendab ja mis see on. Tegelikult on olnud sotsiaalkomisjonis hea tava selline, et haigekassa nõukogusse kuulub komisjoni esimees ex officio ehk ameti poolest ja üks komisjoni liige, kes tavaliselt on olnud opositsiooni esindaja. See on ka põhjus, miks praegu toimub see vahetus ja muudatus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 394 lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, panen hääletusele sotsiaalkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Haigekassa nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 394. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt on 85 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, üks on erapooletu. Riigikogu otsus "Eesti Haigekassa nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" on vastu võetud.

2. 10:09 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (390 OE I)

Esimees Eiki Nestor
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmise eelnõu 390 esimene lugemine. Austatud Riigikogu! Ka siin on menetlustava selline, et ettekandjatele saab esitada ühe küsimuse ja läbirääkimistel osalevad ainult fraktsioonide esindajad. Algatajatepoolne ettekandja on Lauri Luik. Palun!

Lauri Luik
Austatud Riigikogu esimees, hea Riigikogu! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 90 lõike 1 punktile 2 esitab Eesti Reformierakonna fraktsioon Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmise eelnõu, millega soovime muuta Riigikogu 7. mai 2015. aasta otsust "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine".
Eesti Reformierakonna fraktsioon soovib teha ülalnimetatud otsuses järgmise muudatuse - nimetada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Arto Aasa asemele Kalle Laaneti ja asendusliikmeks omakorda Arto Aasa. Muudatus tuleneb sellest, et Arto Aas määrati riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni liikmeks. Käesolev otsus jõustuks vastuvõtmise korral selle allkirjastamisel. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Hea ettekandja! Meil on julgeolekus sihukene probleem, et kapo endine peadirektor teostab kontrolli omaenese tegevuse üle. Tähendab, üks ja seesama inimene. Kui see ei ole huvide konflikt, siis mis on? Vastavale küsimusele vastas ka õiguskantsler, et tegemist on räige huvide konfliktiga. Tähendab, ise teen, ise rikun, ise kontrollin, ise annan andeks. See on kõige sensitiivsema komisjoni tänane olukord. Kui sina praegu nüüd Reformi esindajana lähed ja meie kõigi esindajana lähed vahetama komisjoni liiget, kas vähemalt seda teemat pähe ei tule? Sest kantsler loodab isekorralduslikkuse peale, et see inimene taandub, aga ta ei ole tänaseni taandunud. Mis edasi saab?

Lauri Luik
Aitäh! See on väga kohane küsimus. Ma arvan, et kui on huvide konflikt, siis tuleb see kindlasti lahendada.

Esimees Eiki Nestor
Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus on inspireeritud Igor Gräzini küsimusest. Nagu me teame, parlament teostab järelevalvet täitevvõimu üle. Siin saalis istub hulgaliselt endisi täitevvõimu liikmeid. Kas te näete seal huvide konflikti?

Lauri Luik
Ma arvan, et selle eelnõu kontekstis ei peaks nii süvitsi minema. Ma ei näe põhjust, et ma peaksin  hakkama seda siin põhjalikult lahkama.

Esimees Eiki Nestor
Eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Põhiseaduskomisjoni ettekandja on Arto Aas. Palun!

Arto Aas
Austatud Riigikogu! Põhiseaduskomisjon arutas esitatud otsuse eelnõu 7. märtsil k.a. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Küsiti korra veel üle, miks on selline vangerdus vajalik. Kuna see on lahti seletatud, siis hääletati seda, et võtta see küsimus päevakorda 16. märtsil, panna see lõpphääletusele ja määrata ettekandjaks Arto Aas. Kõik otsused olid rõõmsas üksmeeles ja konsensuslikud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimusi komisjoni ettekandjale ei ole. Aitäh, Arto Aas! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 390 lõpphääletusele. Muudatusettepanekuid ei esitatud.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 390. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
HääletustulemusedEelnõu vastuvõtmise poolt oli 88 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli üks. Eelnõu on vastu võetud.

3. 10:14 "Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse vahel investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise kohta" muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (379 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud "Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsemise kohta" muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 379 teine lugemine. Väliskomisjonipoolne ettekandja Marko Šorin, palun!

Marko Šorin
Hea esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu 379 esimene lugemine lõpetati siinsamas saalis 22. veebruaril käesoleval aastal. Muudatusettepanekute tähtajaks sai tookord määratud reede, 3. märts kell 16.00. Ühtki muudatusettepanekut ei laekunud. Väliskomisjon jätkas eelnõu menetlemist oma 6. märtsi istungil ja jõudis järeldusele, et teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, viia läbi lõpphääletus ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Mart Nutt, palun!

Mart Nutt
Aitäh, austatud härra esimees! Austatud ettekandja! See leping on pealkirjastatud, et tegu on lepinguga Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi vahel. Eesti poolt on asi selge, et allakirjutaja on olnud valitsus, aga kes on olnud Taani Kuningriigi poolt lepingupartner? Kas see on olnud ka valitsus või on see keegi teine, näiteks kuningas või mõni omavalitsus? Aitäh!

Marko Šorin
Taanis kuningat ei ole, on kuninganna. Aga ikka valitsused suhtlevad omavahel. Aga lõpetab parlament.

Esimees Eiki Nestor
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja komisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud "Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi vahel investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise kohta" muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 379. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 78 Riigikogu liiget, vastu ei olnud mitte keegi ja erapooletuid oli kaks. Eelnõu 379 on vastu võetud.

4. 10:17 Õiguskantsleri ettepanek tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks

Esimees Eiki Nestor
Õiguskantsleri ettepanek tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Austatud Riigikogu! Lühidalt menetlustavast, mis on mõnevõrra teistsugune. Alustame õiguskantsleri ettekandega, talle võib esitada küsimusi, seejärel põhiseaduskomisjoni ettekanne, seejärel rahanduskomisjoni ettekanne. Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe suulise küsimuse. Pärast ettekandeid tulevad läbirääkimised, kus võivad esineda komisjonide ja fraktsioonide esindajad ning Riigikogu liikmed. Ka õiguskantsleril on õigus nii nagu Vabariigi Valitsuse liikmel hiljem läbirääkimistel osaleda. Pärast läbirääkimisi toimub hääletus. Alustame. Palun, õiguskantsler Ülle Madise!

Õiguskantsler Ülle Madise
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Teile 17. veebruaril k.a esitatud ettepanek viia Riigikogu esimehe nimetatud seadus, kooskõlla ettevõtlusvabaduse põhimõttega, koostoimes õiguskindluse põhimõttega, algas järgmise lõiguga: "Riigil pole üksnes õigus, vaid ka kohustus kaitsta rahvatervist. Alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, seetõttu on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele piirangute seadmine põhimõtteliselt vajalik ja õigustatud, seda ei tohi aga teha põhiseadust rikkudes".
Austatud rahvaesindajad! Eks kipu olema nõnda, et kui tuleb juttu maksudest – eriti alkoholist ja selle ostmise või tarvitamise (need on erinevad asjad) piiramisest –, siis kipub jutt minema emotsionaalseks. Tahaksin rõhutada, et ilmselt oleme kõik ühel meelel: Eestis on alkoholi liigtarbimine ja sellest tingitud kahjud nii tervisele kui õiguskorrale probleem. Selles oleme ühel meelel ja see ei ole tänase arutelu küsimus mitte kuidagi.
Tänase arutelu küsimusi on õigupoolest kolm. Need kõik mahuvad ühe nimetaja alla – kas ja mil määral kehtib Eesti õigusruumis õiguskindluse põhimõte – ja sellel on kolm alaküsimust: mis asjades ja mis ulatuses saab Riigikogu anda tähtajalisi lubadusi, kas ja millistel tingimustel tohib neid lubadusi enne tähtaega murda ning mis ulatuses saab üks valitsuskoalitsioon tähtajaliste lubaduste kehtestamisega piirata järgmiste koalitsioonide võimalust ajada oma poliitikat. Niisiis on küsimus õigusriigis, õigustatud ootuses, ettvõtluskeskkonna ettearvatavuses.
Kas aastate kaupa ette seaduses kirja pandud aktsiiside hüppeline ja ettevõtlusvabadust väga intensiivselt piirav tõstmine on põhiseaduspärane? Kui vaadata Riigikohtu argumente nn kaevandustasude kaasuses – millega enamik teist, ma tean, on eelnevate arutelude tõttu tuttav –, siis tuleks vastata: ei, detsembri lõpus tehtud muudatused ei ole põhiseaduspärased. Antud juhul on siiski üks erisus, muudatuse autorid väidavad nimelt, et 2015. aasta suvel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-s 8512 kehtestatu justkui välistab ettevõtjate õiguspärase ootuse. Võib-olla, aga võib-olla ka mitte. Just selletõttu on vaja selgust enne väga kõrgete aktsiiside jõustumist 1. juulil k.a. Seda selgust on vaja nii praeguses vaidluses kui tegelikult ka tulevikuks. Nii et ükskõik, kuidas Riigikohus selles asjas lõpus otsustab, on see selgus minu arvates igal juhul võit. Juba ametisse astudes lubasin ju Riigikogule, et kui vaja, siis palun Riigikohtul – muidugi olles enne seda Riigikogus arutanud – asjadele hinnangu anda ka siis, kui põhiseaduspärasuse poolt ja vastu on argumente võrdselt, ent ühiskonnas on segadus üleval. See ongi niisugune juhtum.
Austatud Riigikogu liikmed! Kui te võtate ette juba viidatud pika nimega seaduse § 8512, siis mida te näete? Põhimõtteliselt sedasama, mida ka ettevõtjad näevad. Selle paragrahvi pealkiri on "Aktsiisimäära muutmise analüüs". See on pealkiri. Seal ei ole kirjas õiguspärase ootus on välistus või aktsiisimäärade tõstmine. Ei, kirjas on "analüüs". Säte paikneb rakendussätetes. Lisati sinna viimasel minutil, umbes 30 väga keerulise menetlusmaterjali hulgas, küllaltki vastukäiva jutu ja küllaltki vastukäiva seletuskirjaga. Selle sätte sisu on aga järgmine. Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule hiljemalt 2018. aasta 1. märtsil analüüsi ja vajaduse korral ettepaneku aktsiisimäära muutmiseks, kui käesolevas seaduses sätestatud või käesoleva seaduse 2015. aasta juunis vastu võetud muudatustega võivad kaasneda ootustele mittevastavad negatiivse mõjuga asjaolud, muuhulgas rahva tervisele, tarbimisele, ettevõtlusele või aktsiisi laekumisele. Mida see paragrahv koos oma saamisloo ja pealkirjaga lugejale ütleb? Kas see ikka ütleb selgelt, et igal ajal tohib hüppeliselt aktsiise tõsta, mis siis, et need on antud tähtajaliselt ja mis siis, et need on antud tähtajaliselt, ja mis siis, et see analüüs ei näita, et mõju rahva tervisele oleks olnud halb. Või tähendab see midagi muud? Seda normi lugedes minu arvates sellest üheselt aru ei saa.
Väidetavalt selgitati ettevõtjatele – tõsi, ma ise mõistagi ei olnud nende Rahandusministeeriumis peetud juttude juures –, et just selle sättega kindlustatakse, et enne järgmisi Riigikogu valimisi 2019. aasta kevadel enam aktsiise ei tõsteta. Seletuskirjad, ilusad või inetud jutud või ekspertanalüüsid ei tekita ega lõpeta õiguspärast ootust, see on selge. See, mis kehtib ja mida rakendatakse, on norm, mitte jutt, mis sinna juurde käis. Siiski rõhutab riive intensiivsust ka see, et Eesti alkoholipoliitika alusdokument, Sotsiaalministeeriumi koostatud ja valitsuses 2014. aastal arutatud alkoholipoliitika roheline raamat soovitab järgmise nelja aasta jooksul aktsiise tõsta keskmiselt 5% aastas. See tähendab, et lahja alkoholi aktsiisimäärade kuni 88% tõus oli ettevõtjate jaoks täiesti ettenähtamatu.
Saan seda kõike teile siin rääkida puhta südametunnistusega, sest 2015. aasta varasuvel Vabariigi Valitsuse istungil selgitasin: esiteks ei ole maksumäärade küsimustes tarvis aastateks ette anda tähtajalisi lubadusi ning teiseks, kui neid antakse, siis piiratakse sellega võimaliku järgmise valitsuskoalitsiooni õigust ajada oma poliitikat. Kindlasti ei tohiks kindlad lubadused ulatuda teisel pool Riigikogu valimisi. Oma poliitikat ei tohi põlistada mitte ükski koalitsioon ja sellepärast peaks seadusi, ka maksumäärasid, saama vajaduse korral muuta. Just selletõttu on minu jaoks selle vaidluse põhituum ja lootus Riigikohtu otsuse suhtes see, et öeldakse, kas tähtajaliselt antud lubadus Eesti õiguskorras loob ettevõtjale usalduse, et seda erakordsete asjaoludeta ei muudeta, või mitte. Mina sooviksin, et peaks olema võimalus anda usaldatavaid tähtajalisi lubadusi – näiteks selleks, et meelitada Eestisse mingit liiki investeeringuid, arendada loodussäästlikku energeetikat või mõistlikku taristust –, kas või kuueks aastaks, ja tõesti nii, et seda lubadust ei muudeta. Kui praegu jääb pinnale seisukoht, et ka tähtajalist lubadust võib tegelikult alati muuta, siis ma kardan, et see meede, mis Riigikogu käes on olnud – ja mis on minu arvates tõhus –, kaotab oma väärtuse. Ma usun, et see ei ole soovitav, aga eks selle otsustab Riigikohus, kui asi peaks sinna jõudma.
Makse ei pea kindlasti aastate kaupa ette sätestama, see ei ole see valdkond. Kui keegi tahab teha prognoose ja neid Euroopa Liidule ette näidata, siis seda on võimalik teha riigi eelarvestrateegias. Euroopa Liidu õigus ei nõua, et need normid oleksid seaduses sätestatud. See pole loogiline, juhul kui neid on ikkagi võimalik muuta. Nii et riigi eelarvestrateegia sobib väga kenasti. Jah, võimalik on ka nii, et kirjutatakse aastateks näiteks aktsiisimäärad ette ja öeldakse sealsamas järel selgesti: ettevõtjad, ärge uskuge, see ei pruugi kehtima jääda. Ma arvan, et see on kehvem praktika. Kui aga soovitakse näiteks alkoholiaktsiisi abil hoida alkoholi hinna ja sissetulekute tõusude vahel niisugust proportsiooni, et alkoholi ostmine ja tarbimine ei kasva, siis on selleks palju sobivam meede asjakohane koefitsient. See ei ole tähtajaline lubadus, seda saab alati muuta. Seega, mõistlikud alternatiivid tähtajalistele maksulubadustele on täiesti olemas.
Kokku võttes leian, et aktsiisimäärade tõstmine enne 2019. aastat ilma, et oleks ilmnenud erakorralisi asjaolusid või et analüüs oleks näidanud suur kahju rahvatervisele, on vastuolus põhiseaduse §-s 31 ette nähtud ettevõtlusvabaduse põhimõttega selle koostoimes §-s 10 ette nähtud õiguskindluse põhimõttega.
Austatud Riigikogu! Komisjonide aruteludest tean, et suure tõenäosusega minu ettepanek seekord siin toetust ei leia. See on Riigikogu õigus. Õiguskantsleril omakorda on kohustus sellisel juhul pöörduda Riigikohtusse. Rõhutan, et see on asjade normaalne ja põhiseaduspärane käik. Meil tuleb saavutada selgus ja soovitatavalt enne 1. juulit. Ma tänan Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni sisuka arutelu eest! Tänan teid kuulamast! Nagu ikka, väga hea meelega vastan küsimustele.

Esimees Eiki Nestor
Küsimused õiguskantslerile. Remo Holsmer, palun!

Remo Holsmer
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud õiguskantsler! Ma olen väga nõus teie seisukohaga, et investeeringute Eestisse meelitamisel on maksukeskkonna etteaimatavus ülioluline ja et taolised sammud kindlasti murendavad usaldust riigi vastu ja näitavad sõnamurdlikkust. Me komisjonis rääkisime põgusalt ka gaasiaktsiisist. Muu hulgas oli selle eelnõu sees ju ka gaasiaktsiisi tõstmine täiendavalt võrreldes juba seadustatuga. Te ütlesite komisjonis, et see analüüs on kuskil lõppfaasis. Kus see siis on ja kas gaasiaktsiisi osas on teie käsitlus samalaadne nagu praegu alkoholiaktsiisi osas ja see vaidlus seisab meil siin paari nädala pärast taas ees?

Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Jah, see on järgmine faas nn kobareelnõu analüüsist. Lõppjäreldust hetkel siin ei avaldaks.

Esimees Eiki Nestor
Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Aitäh! Austatud õiguskantsler! Kindlasti on Riigikogul mõistlik see teema läbi käsitleda ja mul on hea meel, et te selle teemaga siia tulite, sest õiguskindluse põhimõte on midagi, mida eelkõige Eesti ettevõtluskeskkond ootab ja vajab. See ei ole küsimus sellest, kas Riigikogus on kellelgi enamus või mitte. Kas teie analüüsi käigus oli lisaks n-ö normikontrollile ja põhiseadusele vastavusele arutuse all ka Riigikogu enda menetluse küsimus elik see, et muudatusettepanekud pandi hoopis teise eelnõu juurde, mis oli Riigikogu menetlusse varasemalt antud? Kas see oli ka teie fookuses või te lähtusite ainult normikontrollist ja sellest, et seal võib olla põhiseadusega vastuolu? Aitäh!

Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Loomulikult ma jälgin Riigikogu tegevust suure huviga. Aga teile ettepanekut tehes lähtun rangelt põhiseadusest ja ametivandest. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, auväärt istungi juhataja! Auväärt õiguskantsler! Te mitu korda oma sõnavõtus viitasite sellele, et koalitsioonipoliitikutel peab olema õigus oma poliitikaid ellu viia. Aga kas teie arvates on olemas Eesti riigi jaoks mingid sellised põhimõtted ja väärtused? Kas tegelikult teatud koalitsiooni kiirustamine ja justkui oma lubaduste elluviimine ükskõik mis hinnaga on ikkagi põhjendatud? Ma viitangi siin sellele, et samasugused juhtumid võiksid tulla pool aastat või aasta enne selle valitsemisperioodi lõppu – te viitasite Riigikogu mandaadile nelja aasta jooksul.

Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Jah, see on selle vaidluse üks keskne ja minu arvates väga oluline küsimus, et kuivõrd tohib üks koalitsioon oma poliitikat tähtajaliste lubadustega, eeldades et Riigikohtu seisukohad tähtajaliste lubaduste siduvuse osas püsivad, et kuivõrd tohib niimoodi piirata järgmiste koalitsioonide otsustusvabadust. Ja nii, nagu teile selgitasin, siis minu arvates maksu- ja sealhulgas aktsiisimäärad ei ole see valdkond, kus peaks tohtima näiteks neljaks aastaks anda ette kindlaid lubadusi, mida saab murda üksnes erakordsetel asjaoludel. Küll aga on selliseid valdkondi, kus see on vaieldamatult vajalik, ja just sellepärast peaks minu arvates kinni hoidma põhimõttest, et tähtajaline lubadus on siduv, neid ei anta valdkondades, kus seda pole hädasti vaja, ja sellest lubadusest, kui see on antud, peavad kinni ka järgmised koalitsioonid. See ei ole ettevõtja ega ühegi inimese mure, kas see tähtajaline lubadus anti õiges valdkonnas või vales valdkonnas. Temal on õigus usaldada, et riik käitub nii, nagu põhiseadus ette näeb, nii nagu tal on näiteks senise Riigikohtu praktika alusel õigus oodata. Aitäh veel kord!

Esimees Eiki Nestor
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud esimees! Austatud õiguskantsler! Teie vaidlustatud maksumuudatuste kobareelnõu menetleti eelmise aasta lõpus siin Riigikogus ära 15 päevaga. Praegu on tekkinud olukord, kus seaduses sätestatud 20 päeva jooksul polnud isegi võimalik, tänu Riigikogu juhatuse ja komisjonide tegevusele, arutada teie ettepanekut. Näiteks ei ole võimalik hääletada selle poolt, kas teie ettepanekul viia sisse seadusemuudatus või mitte, kuna see 20-päevane tähtaeg on möödunud. Kas see põhiseaduses sätestatud 20-päevane tähtaeg kehtib ainult õiguskantslerile, kui seadusandja ilmutab tegevusetust, või see kehtib ka seadusandja suhtes? Või on see tavapraktikas täiesti devalveerunud ja sellel ei olegi enam õiguslikku tähendust seadusandja jaoks?

Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Ma loodan, et see norm ei ole oma tähendust kaotanud, ja ma loodan, et enamasti on võimalik sellest 20 päevast riigiõigusliku tava mõttes kinni pidada ehk selle aja jooksul võimalusel ikkagi langetatakse otsus, kas õiguskantsleri ettepanekut toetada või mitte. Mina isiklikult selle tähtaja põhiseadusest väljajätmist ei toeta, sest ainustki mõistlikku alternatiivi sellele ei ole. Ma arvan, et seni väljakujunenud riigiõiguslik tava on täiesti mõistlik ja hea.

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Austatud õiguskantsler! Kahju, et teie vaidlustus on kuidagi kahtlev ja et ta on nii kuiv. Ilmselt amet sunnib seda peale natukene. Ma prooviksin selles stiilis küsida, et kui siin on eri väärtuste kaalutlus – on eelarve, rahva tervis, ettevõtlusvabadus –, siiis kas nende kaalukausside asend ei sõltu sellest, kui veenvad on antud kontekstis need teile vastuargumendid. Tervise argument näiteks on murendatud sellega, et viina puhul jäi määr endiseks, järelikult on see meil asenduskaup, lisaks on suurenenud piirikaubandus, mis suurendab alkoholi varumise riski ja
eelarveriski samamoodi. Eelarvekaalutlus on ju murendatud selle piirikaubanduse poolt. Kas see kaalukuse, nende väärtuste kaal ei ole sellega oluliselt väiksem nende kahe väärtuse vahel?

Õiguskantsler Ülle Madise
Aitäh! Jah, loomulikult õiguskantsleri amet seab väljenduslaadile oma piirid, millest püüan kinni pidada. Ma usun, et kirkama ja mahlakama väljenduslaadi õigus on neil, kellel on välja teenitud rahva mandaat. Kaalutlused, mida nimetasite, on kahtlemata selles vaidluses olulised. Ühel poolel on ettevõtlusvabaduse väga intensiivne ja ettenähtamatu riive ning teisel poolel tõepoolest rahva tervise ja fiskaalsed eesmärgid, mis mõlemad on põhiseaduse järgi lubatavad ja olulised, eriti rahva tervis. Ja see neljaleheküljeline analüüs, mis neli päeva enne seaduse vastuvõtmist, kui mälu ei peta, esitati valitsusele ja Riigikogule, tõesti väga täpselt ei selgita, millised siis on need seni kehtinud aktsiiside täpsed mõjud nimetatud pika nimega seaduse § 8512 loetletud valdkondades. Kui asi peaks jõudma Riigikohtusse, küllap neid mõjusid vaatab ka Riigikohus, kui ta kaalub, kas nii intensiivset riivet õigustasid siis meie ettevõtluskeskkonnas või siis meie rahva tervise asjus toimunud muudatused. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Austatud proua õiguskantsler! Me saame juristidena aru, et tähtis pole mitte tegu, vaid tähtis on ka motiiv, miks seda tehakse. Jürgen puudutas siin seda tervisekaitse momenti, see tuleb varem või hiljem esile. Kas me juriidiliselt peaksime seda seadust hinnates hindama ka seda, kuivõrd tema tegelikud motiivid ja tegelikud mõjud omavahel kokku langevad? Ehk teiste sõnadega valitsuskoalitsiooni erilist huvi rahva tervise vastu pole olnud ja nagu ma aru saan, ega lähemal ajal ei ole kuskilt tulemas. Küll aga valitsuskoalitsiooni huvitab eelarve, mis on rohkem kui 200 miljoniga miinuses. Kas meie suhtumine sellesse seadusesse oleks teistsugune, kui nad oleksid öelnud nii: "Mehed ja naised! Meil pole raha, tõstame viina hinda, saame vähemalt selle tasakaalu ja teeme midagi muud!" Või siis see valejutt tervisest. Kas me peame taluma valemotiivi seost vale tagajärjega?

Õiguskantsler Ülle Madise
Jällegi, meeleldi, austatud küsija, ma hoiduksin poliitiliste hinnangute andmisest. See on teie õigus ja ehk ka kohustus. Ma arvan, et see on kahtlemata õige, et seda tüüpi kauba aktsiisiga maksustamise puhul tuleb arvestada asjaolu, et korraga võrdsele järjekohale ei saa asetada rahva tervist ja fiskaalseid eesmärke. Asi on ju selles, et kui Eestist otsetakse alkoholi vähem, siis tõenäoliselt laekub ka aktsiise vähem. Nii et tundub, et küllap siin peaks olema kas üks või teine. Ja väide, et võib-olla ostetakse vähem – ma jällegi rõhutan, et see ei pruugi tähendada, et juuakse vähem. See, et ostetakse vähem, see natuke parandab rahva tervist ja natukene tuleb sellest hoolimata ka eelarvesse raha juurde, eks siin ole tõe kriteeriumiks see, mis tegelikult välja tuleb. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Nendel inimestel, kes kuulavad seda juriidilist debatti täna siin, võib tekkida küsimus, et õiguskantsler on ettepaneku teinud, see arutatakse täna siin läbi ja lõpus hääletatakse. Mis juhtub siis, kui teie ettepanekut viia see eelnõu kooskõlla põhiseadusega ei toetata? Kas te oskate seda lihtsalt lahti seletada, mis siis saab?

Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Kui austatud Riigikogu otsustab seekord õiguskantsleri ettepanekuga mitte nõustuda, siis ma lähen rahulikul sammul Õiguskantsleri Kantseleisse tagasi, kirjutan alla taotluse Riigikohtule ja loodan, et Riigikohus loob aegsasti, enne 1. juulit vajaliku õigusselguse.

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Hea õiguskantsler! Me arutasime neid teemasid ka põhiseaduskomisjonis ja teie esitatud argumendid on väga tõsised ja põhjalikud. Me saame aru, et selline eelnõu menetlemine, nagu siin detsembris aset leidis, ei ole õigusriigile kohane ja ei olnud normaalne. Ka nende esitatud argumendid ei kannata tihtipeale kriitikat. Tegelikult on üllatav, et koalitsioon ja sama rahandusminister, kes need eelmised eelnõud ette valmistas, suhtub nii ükskõikselt või isegi üleolevalt põhiseaduse sätetesse ja teie esitatud analüüsi. Sellist põhiseaduslikku nihilismi ei tohiks siin saalis ja Riigikogu majas olla. Aga toetume analüüsi leheküljel 12 öeldud lausele, tsiteerin: "Kõigil eelnevatel põhjustel leian, et rahvatervise argument ei õigusta aktsiisimäärade ennaktõusu aastatel 2017 ja 2018." Mulle tundub, et enamik Riigikogu liikmeid, vähemalt koalitsioonist, ei ole seda analüüsi lugenud. Kas te võiksite selgitada oma seda mõtet?

Õiguskantsler Ülle Madise


Siin ongi viide analüüsile, mida komisjonide arutelust mõistsin, et on ka teile tutvustatud, mis on väga napp ja kus ei väideta, et alkoholipoliitika rohelises raamatus ettenähtud tõusudega oleks kaasnenud see, et ostetakse ja juuakse rohkem. Seda polnud näidatud ja sellest see väide.

Esimees Eiki Nestor
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Austatud juhataja! Hea ettekandja! Lähtusite oma ettepanekus Riigikogule just ettevõtjate õiguspärasest ootusest. Koalitsiooni eesmärk, välja öeldud eesmärk järsu aktsiisitõusu põhjenduseks on rahvatervise huvid. Mu küsimus ongi selline: kas te sellest küljest vaatasite või analüüsisite seda juhtumit, et kas rahvatervise huvides tehtav järsk aktsiisitõus on üldse põhjendatud või proportsionaalne rahvatervisest lähtudes?

Õiguskantsler Ülle Madise
Aitäh! Selle kiire aktiisitõusu ettenägemisel nimetati kahte eesmärki: riigieelarvesse tulu saamine ja rahvatervise parandamine. Rahvatervise parandamine peaks käima nii, et kuna Eestis tõenäoliselt ostetakse mõnevõrra vähem alkoholi, siis tõenäoliselt selle tõttu seda ka juuakse vähem. Kas see nõnda läheb, kas see mõju võiks olla selline, seda minu võimed ega meie ametkonna ressurss ei võmalda ette öelda. Meie vaatasime seda ühte osa kobarseadusest üksnes selle luubi läbi, mida püüdsin ettekandes selgitada. Kas ettevõtjatel õiguspärane ootus tekkis? Jah, tekkis – aastateks nähti ette konkreetsed aktsiisimärrad. Kas tegu oli tähtajalise lubadusega, mis Riigikohtu senise praktika järgi on raskemini muudetav? Meie hinnangul jah, nii see oli. Kas oli erakordseid asjaolusid, näiteks väga ränk majanduskriis, kus selleks, et kindlustada hariduse, tervishoiu, riigikaitse ja korrakaitse kättesaadavus, on tarvis lubadusi murda? See on põhiseaduse järgi lubatud, kui on näiteks väga ränk majanduskriis, epideemia või erakorraline seisukord. Kuid sellist olukorda meie hinnangul ei olnud. Ja nimetatud analüüsis, mis nähtavasti tehti sellesama alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 8512 täitmiseks, ei olnud samuti näidatud, et senised aktsiisimäärad ei ole neile seatud eesmärke täitnud. Nii et meie vaatasime üksnes seda. Aga küsimus on kahtlemata õigustatud.

Esimees Eiki Nestor
Jüri Adams, palun!

Jüri Adams
Kui põhiseaduskomisjonis seda teie ettepanekut arutati, siis ma esitasin seal küsimuse sellest, kuidas on meie seadustes saanud võimalikuks nisuke praktika, et maksumäärade redeleid sinna kirjutatakse ja siis keegi, võib-olla see olite teie, võib-olla keegi teine avaldas arvamust, et üks oletus võiks olla, et see on tekkinud Rahandusministeeriumi ametnike professionaalsest huvist sujuvamalt suhelda oma partneritega Brüsselis. Minule tundus küll, et see pigem poliitiliselt haakub kahe muu asjaga. Üks on see aastaid kestnud võitlus hävitada Eestis üheaastane riigieelarve ja asendada pikaajalisega. Teine küsimus on Riigikogu muutmises kummitempliks. Kas te mäletate seda vastust või kes seda ka ütles, ehk kordaksite meile?

Õiguskantsler Ülle Madise
Aitäh! Jah, mäletan seda vastust ja mäletan ka seda, kuidas juunikuus 2015 taas neljaks aastaks need määrad kehtestati. Jah, see oli valitsusametnike surve, kes sellel hetkel väitsid, et seda nõuab Euroopa Liit, selleks et hinnata eelarve tasakaalu. Tegime asja selgeks: ei nõua Euroopa Liit. Kas sellel võib olla seos nelja-aastasele eelarvele ülemineku sooviga ja selle kaudu Riigikogu eelarve küsimustes ja Riigikogu eelarve autonoomia nõrgestamise sooviga? Võimalik. Aga see on lugupeetud rahvaesindajate välja uurida. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Ken-Marti Vaher, palun!

Ken-Marti Vaher
Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler! Maksuredeli teema oli põhiseaduskomisjonis tõsise arutelu all ja ma kordan oma küsimust, mida ma komisjonis sinu käest küsisin. See puudutab tegelikult õiguskantsleri kui institutsiooni eelnevat praktikat. Maksuredel ehk siis nii-öelda tähtajalised määratlused seaduses ei ole kaugeltki mitte midagi uut, neid on Eesti õiguspraktikas rakendatud varasemalt mitmetel kordadel. 2009. aastal on näiteks sarnaselt muudetud tulumaksuseadust, kus muudeti tegelikult vastu võetud määrasid. Alates 2012. aastast vist ka aktsiisimäärasid. Ütle palun, mis põhjusel õiguskantsler kui institutsioon ei ole siiamaani vaidlustanud ühtegi nendest muudatustest? Aitäh!

Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! See oli väga hea, et põhiseaduskomisjonis arutelu sellele läks, ja seda puudutati mõnevõrra ka rahanduskomisjonis. Nii nagu ma teile komisjonides lubasin, siis vastavalt täiendasime ka taotlust Riigikohtule, mis saab välja saadetud, kui ei leia täna see ettepanek siin toetust. Sellele on kaks vastust. Esiteks, kaevandustasude asi vaidlustati, ja see oli väga sarnane, ja Riigikohtu argumendid kehtivad ka siin. Teiseks, varasemad muudatused riivasid ettevõtlusvabadust koostoimes õiguskindluse põhimõttega oluliselt vähem intensiivselt ja ei olnud esitatud kaebusi. Ma arvan, et see õigusloome praktika oleks mõistlik lõpetada ehk siis mitmeteks aastateks ette maksumäärade kinnitamine. Mitmeks aastaks ette antud prognoosid võiksid jääda väljapoole seadust, et mitte devalveerida Riigikogu vastuvõetud seaduste väärtust ja kehtivust ja usku nendesse. Riigi eelarvestrateegia on selleks õige koht. Või siis, kui eesmärk on spetsiifiline, näiteks see, et alkohol ei muutuks oma hinna tõttu inimestele sissetuleku kasvades liialt kättesaadavaks, et siis on võimalik siduda aktsiisimäär asjakohase koefitsiendiga. See ei ole tähtajaline lubadus, see on hõlpsasti muudetav ja ettevõtted peavad arvestama, et riigil niisugune püsiv eesmärk on, ja see muudatus võidakse alati teha – kas rahva tervise huvides või fiskaalsetes huvides või kuigi see loogiliselt ei tundu kuigi võimalik, siis mõlemas huvis. Nii et tänan, see on väga hea küsimus ja ma loodan, et ka vastus rahuldab ja Riigikohtu taotlusse läks see teema lisaks.

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea õiguskantsler! Minu küsimus puudutab Riigikogu tööõiguslikku ootust. Kas te oma analüüsis jõudsite ka sellele järeldusele, et kobareelnõu, meetod kui selline – aktsiise tõsteti kobarmeetodi raames – ei ole mitte õige eesmärgi täitmine, vaid pigem Riigikogu sundviskesse viskamine ja vastutuse väljapressimine? On võetud ju võimalus analüüsida ühte või teist meedet sisuliselt. On teil siin oma seisukoht?

Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Jah, põhiseadus lubab õiguskantsleril ka Riigikoguga jagada oma arvamusi seda tüüpi küsimustes. Ma arvan, et erineva eesmärgiga ja einevate reguleerimisaladega seaduste sidumine ühte pakki, määramine ühte juhtivkomisjoni ja nende menetlemine ühe eelnõuna, kus kehtivad kõik Riigikogu tööd reguleerivates aktides ette nähtud reeglid ja piirangud, tõesti piirab teatud määral Riigikogu liikmete võimalust menetlemises osaleda. Väga tõsiselt piirab see aga Vabariigi Presidendi õigust jätta tema hinnangul põhiseaduse vastane seadus välja kuulutamata. Asi on ju selles, et president saab seaduse tagasi lükata ainult tervikuna. See tähendab, et jõustumise suunas ei liigu ka need normid, mis on võib-olla riigi arenguks hädavajalikud ja põhiseadusega kooskõlas. Tihtipeale ei ole lihtsalt riigimehelik, et president lükkab kogu paki tagasi. Nii et peale Riigikogu liikmete õiguste piiratakse ka presidendi võimalusi teha oma põhiseaduses ettenähtud tööd. Siin on olemas varuväljapääs, mida proua Kersti Kaljulaid ka kasutas, paludes õiguskantsleril konkreetseid tema hinnangul täpsemat analüüsi väärivaid norme analüüsida. Seda me ka tegime. Aga siiski, jah, ma leian, et see ei ole väga hea praktika.

Esimees Eiki Nestor
Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa
Aitäh, esimees! Austatud õiguskantsler! Aitäh selle seletuse eest! Ma jagan teie seisukohta, et õigusselgus on oluline, ettevõtluskeskkonna stabiilsus on kindlasti oluline. Aga ma küsisin ka põhiseaduskomisjonis, kas me ei peaks sellise kauba, elitaarse kauba nagu alkohol puhul ikkagi arvestama tervet ettevõtluskeskkonda, tervet maksukeskkonda ja selle hinna suhtelisust esmatoidukaupade, kas või piima hinnaga. Mis te sellisest ettepanekust arvate selles kontekstis?

Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Ma usun, et see on oma sisult poliitiline ja kindlasti kaalumist vääriv ettepanek.

Esimees Eiki Nestor
Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud õiguskantsler! Ma küsin teilt natuke laiemalt. Siin oli juttu sellest nn maksuredelist ja sellega seoses uurin, kui pikalt üks valitsuskoalitsioon oma poliitika saab põlistada. Minu arvates ei ole küsimus ju ainult läbi maksuredeli oma poliitika põlistamise. Seoses erinevate toetuste ja tasudega on võimalik samamoodi põlistada seda poliitikat. Näiteks me teame, et vanemapension lükati edasi ja sätestati, et alles kaks või kolm aastat hiljem see jõustub. Lastetoetusi on nii vastu võetud, taastuvenergia tasude peale on aastate peale ette fikseeritud ja ühel hetkel nad lõppevad jne. Kas neid kõiki juhtumeid – toetused, tasud ja muud – peaks käsitlema samamoodi kui maksupoliitikat või on siin väga oluline erinevus õiguskantsleri arvates?

Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan, väga oluline ja õige küsimus! Jah, neid tuleb käsitleda sarnaselt ja selles asi ongi. Kui ühes valdkonnas öelda, et tähtajalised lubadused tegelikult õiguskindlust ei loo ja nad on sama hõlpsasti murtavad kui tähtajatud lubadused, siis hakkab see paratamatult mõjutama ka teisi valdkondi. Andmata siin hinnangut sellele, kas taastuvenergia tootmise soodustamiseks ettenähtud toetusmeetmed olid piisavad või liialt suured, seal ju sellega silmitsi ollaksegi, et ettenähtud ajani ei ole võimalik neid toetusi vähendada. Tegelikult peab selline skeem minu arvates olema võimalik, sest teisiti paljudes valdkondades ei saa meelitada ettevõtjaid investeerima.

Esimees Eiki Nestor
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Austatud õiguskantsler! See arutelu on täna siin mõnda aega käinud ja kogu selle arutelu käigus paraku on meie valitsusliidu kolm osapoolt arutelus osalenud kolme napi küsimusega. Ometi teema, mis meie ees on, minu arvates on väga tõsine. Õiguskantsler on leidnud, et üks seadus, mis parlamendi poolt vastu võetud on, ei ole põhiseadusega vastavuses ja on põhiseadusega vastuolus. Nii et minu arvates see leigus nende poolt, kes selle seaduse siin saalis läbi surusid, on kaunis hämmastav. Mu küsimus on, kas selle ettevalmistuse jooksul, mis teil ettepanekule eelnenud on, olete kuulnud valitsusliidu poolt mõnda argumenti, seisukohta sedavõrd veenvana esitatuna, et see on pannud teid kuidagi teie positsioonis kahtlema või küsimusi esitama. Kas on mõni kaalukas vastuargument olnud ka valitsustroika poolelt? Aitäh!

Õiguskantsler Ülle Madise
Tänan! Jah, arutelu põhiseaduskomisjonis ja rahanduskomisjonis ning seal nii tänase opositsiooni liikmete kui koalitsiooni liikmete esitatud küsimused ja arvamused mõjutasid kindlasti seda lõplikku teksti, mis läheb Riigikohtule juhul, kui täna see ettepanek toetust ei leia. Minu seisukoht on, et tähtajaliste lubadustega loodavat usaldust tuleb kaitsta ja selles küsimuses tuleb saada selgus enne 1. juulit, ja mida Riigikohus ka ei otsusta, on see igal juhul võit – see on tulevikuks ja ka olevikuks väga vajalik. Seda põhiseisukohta ei ole küll ükski argument ega küsimus tõesti muutnud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, õiguskantsler Ülle Madise! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Põhiseaduskomisjonipoolne ettekandja on komisjoni esimees Ken-Marti Vaher. Palun!

Ken-Marti Vaher
Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut 6. märtsil 2017. Kohal olid õiguskantsler, samuti ka õiguskantsleri nõunikud. Õiguskantsler tutvustas kõigepealt oma ettepaneku peamist tuuma. Õiguskantsler alustas oma tutvustust ka sellest, et tõi välja, et sajaprotsendilist seost ja võib-olla paralleeli kaevandustasude juhtumiga, milles Riigikohus on asunud seisukohale, tõmmata ei saa. Seejärel andis ta ülevaate peamistest punktidest, mis on ka teile välja jagatud. Seetõttu ma läheksin edasi küsimuste ja vastuste juurde. Läbi käidi mõned teemaplokid, millest esimene puudutas 2015. aastal antud tähtajalist lubadust, kus Vabariigi Valitsuse tähelepanu oli juhitud asjaolule, et aktsiisimäärade neljaks aastaks kehtestamine loob õiguspärase ootuse. Õiguskantsler vastas, et tookord ei pöördunud ükski ettevõtja õiguskantsleri poole, rahandusminister pidas läbirääkimisi ettevõtjatega. Samas õiguskantsler otsustas juhtida Vabariigi Valitsuse tähelepanu kõnealusele probleemile. Seega olid ilmselt kõik osapooled teadlikud, et säärast n-ö lubadust ei tohiks murda.
Küsimuse peale, mis puudutab maksuredelite kehtestamist kui tavapärast finantsplaneerimise instrumenti, mida on kasutatud erinevate maksude puhul ka varem, ja miks ei ole seda varem vaidlustatud, vastas õiguskantsleri nõunik analoogiaga kaevandamistasude ja erikasutusõiguse tasude suhtes, kus eelmine õiguskantsler on Riigikohtusse pöördunud ja Riigikohus ka põhiseadusvastasuse tuvastas. Tegemist oli ebaselge normiga ja Riigikohus kaevandustasude otsuses demokraatia põhimõttele määravat kaalu ei andnud. Täpsustava küsimuse peale, mis puudutas eelkõige aktsiisimäärasid ja ka tulumaksumäärasid, vastas õiguskantsleri nõunik, et varem ei ole nii suurt aktsiisimäära tõusu toimunud, mistõttu see vaidlustus ka on esitatud.
Küsimus puudutas ka võrdlust Saksamaaga, sest õiguskantsler tõi välja, et Saksamaal loobuti tähtajaliste lubaduste andmisest. Kuna Eesti õigusruum sarnaneb Saksa omale, siis küsiti, kas Eestis jõutakse samuti selleni, et tähtajalisi lubadusi enam seadusandja poolt ei anta. Õiguskantsler vastas, et ta väga loodab, et Eesti ei liigu tähtajaliste lubaduste ärakaotamise suunas, sest tähtajaline lubadus on väga oluline õiguslik ja poliitiline instrument soovitud eesmärkide saavutamiseks. Samas ei tohiks tähtajalisi lubadusi anda kergekäeliselt ja selliste asjade puhul, kus ei ole vaja neid anda. Seda on õiguskantsler püüdnud ka korduvalt selgitada seoses nelja-aastase riigieelarve planeerimisega. Ei ole mingit põhjust kirjutada seadustesse ette aastate kaupa maksumäärasid ja lisada veel juurde klausel, et need määrad ei loo õiguspärast ootust. Võib-olla oleks mõttekas tähtajaliste lubaduste andmise võimalus säilitada, samas aga n-ö maksuredelite kehtestamisest loobuda.
Järgmine küsimus puudutas oletuslikku võimalust, et kui mõni järgnev valitsuskoalitsioon võtab vastu otsuse aktsiisitõusude kohta näiteks järgmiseks kümneks aastaks maksuredelina või veelgi pikemaks ajaks, siis kas õiguskantsleri käsitlus on, et õiguspärane ootus on loodud ja seda muuta ei ole võimalik, või millisel juhul oleks võimalik seda otsust muuta. Õiguskantsler vastas, et ta väga loodab, et kõnealuses valdkonnas niisuguse kehtivusajaga lubadusi ei anta. Kui näiteks praegu seada vanaduspensionile mineku vanus aastaks 2060, siis ilmselt kõik teavad, et kogu see skeem selleks ajaks teiseneb. Seega tekib küsimus, kas niisugune tähtajaline lubadus tuleks vaidlustada või mitte. Kogu tähtajaliste lubaduste andmise temaatika on õiguskantsleri meelest Eesti õigusteoorias kahjuks veel piisava üksikasjalikkusega läbi töötamata. Õigusteoorias on leitud, et väga pikaks ajaks etteantud lubaduste korral ei ole mõistlikul inimesel alus eeldada, et see lubadus kauge tähtaja saabudes kehtib.
Küsimus, mis puudutas piirikaubandust, kõlas sääraselt: kas õiguskantsler analüüsis ka piirikaubandust üldisemalt? Õiguskantsler vastas, et analüüsiti kõiki ettevõtjaid, kes võivad olla aktsiisi ennaktõusust mõjutatud. Samas õiguskantsleril puuduvad vahendid laiema majandusanalüüsi läbiviimiseks ja see pole ka õiguskantsleri otsene ülesanne. Pikemas perspektiivis oleks parem, kui majandusanalüüs oleks tugevam. Samuti oli küsimus selle kohta, mis puudutab valitsuse vahetumist nelja aasta pikkuse perioodi järel, kas sääraseid muudatusi võibki teha ainult nelja aasta tagant. Õiguskantsler vastas, et tema arvates oleks ideaalne see, kui niisuguseid tähtajalisi lubadusi ei anta, et jätta võimalikele järgmistele valitsuskoalitsioonidele ja Riigikogu koosseisudele võimalus teha teistsugust poliitikat.
Järgmine küsimus kõlas nii: milline võiks õiguskantsleri arvates olla lahendus, kui maksuredelid Eesti õigusse alles jätta, aga samas pikaajalisi lubadusi maksude kehtestamisele ei tohiks anda. Õiguskantsler vastas, et ta pidas silmas siiski seda, et seaduse tasemel tuleks maksuredelitest loobuda. Neid võib kasutada arengukavades või riigi eelarvestrateegias, aga mitte seaduses. Maksumäär ei ole midagi sellist, mida peaks aastateks kindlalt ette lubama. Õiguskantsler tõi välja ka juba täna mainitud ettepaneku, et tema hinnangul ei peaks edaspidi kehtestama mitte maksuredelit, vaid on võimalik seaduses kehtestada koefitsient, mida õiguskantsler pidas ühemõtteliselt teistsuguseks maksuredelist, mida võib muuta ja mille osas ei ole probleemi põhiseadusvastasusega.
Viimased küsimused puudutasid eelarve planeerimist ja eelkõige seda, et täna on olemas riigi eelarvestrateegia neljaks aastaks. Selge on see, et strateegiad lähevad üle olemasoleva Riigikogu mandaadist. Kas oleks siis ka riigi eelarvestrateegiaid mõistlik teha üksnes olemasoleva Riigikogu volituste lõpuni? Õiguskantsler vastas, et tema on pikaajalise planeerimise pooldaja, selleks sobivad vahendid sõltuvad valdkonnast. Selleks on võimalik kasutada arengukavasid ja eelarvestrateegiat, mis on spetsiifiline arengukava. See võib olla nelja-aastane prognoos või ka kaheksa-aastane perspektiiv. Aga aus on ühiskonnale öelda, et tegemist on prognoosiga ning järgmine Riigikogu ja valitsuskoalitsioon võivad seniseid poliitikaid muuta nii soodsamaks kui ka ebasoodsamaks. Seetõttu ei toeta õiguskantsler nelja-aastast riigieelarvet, mis oleks seadusega vastu võetud. See oleks põhiseadusvastane ja õiguskantsler ei toeta ka selles osas põhiseaduse muutmist.
Küsimus puudutas ka seda, millal on tegelikult saanud alguse seadusse sisse kirjutatud maksude muutmise ajalised tabelid., Õiguskantsler meenutas, et tema hinnangul vastab tõele, et need tähtajalised maksuredelid on seadusse kirjutatud Rahandusministeeriumi ettepanekutel. Seda tehti seetõttu, et on väidetud, et sedaviisi on võimalik lihtsamalt Eurostati veenda, et eelarve püsib nelja aasta vaates tasakaalus. Õiguskantsleri arvates on need väited Eesti põhiseadust ja õigusriigi põhimõtteid arvestades alusetud. Vastavat kohustust Euroopa Liidu õigusest ei tule. Ja sellega oli küsimuste ja diskussiooni osa läbi.
Ma käin lühidalt läbi ka väljaöeldud lühiarvamused. Jüri Adams leidis, et ta ei näe, et kõnealune aktsiisitõus oleks põhiseadusvastane, aga samas ta toetab õiguskantsleri ettepanekut aktsiisitõus tagasi pöörata. Helmut Hallemaa märkis, et tema arvates peaks alkoholiaktsiisi puhul arvestama ka kõikide teiste kaupade, näiteks piima hinna tõusu, ja omavahelist suhtelisust. Arto Aas sõnas, et kõnealuse sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse võttis Riigikogu vastu 2015. aasta 15. juunil, mil valitsuse osapoolteks olid Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ja Res Publica Liit. Rahandusminister, kelle juhtimisel ettevõtjatele õiguspärane ootus loodi, oli sel ajal sama kes praegu. Ta toetab õiguskantsleri ettepanekut, sest praegu ei ole ühtegi kriitilist põhjust õiguspärast ootust nii intensiivselt rikkuda.
Mina sõnasin selle ettepaneku kohta järgmist. Minu hinnangul ei ole kõnealuse regulatsiooni puhul tegemist õiguspärase ootuse rikkumisega. Esiteks on tegemist põhjendatud aktsiisitõusuga, mida on käsitletud väga mitmetes analüüsides, mida õiguskantsler ju otseselt ka ei vaidlusta. Teiseks on selle muudatuse puhul antud piisav etteteatamise tähtaeg, üle poole aasta. Et aktsiisitõus ei oleks liiga järsk, otsustati määra tõsta ka kahes etapis, n-ö lauge tõusu eesmärgiks oli muu hulgas tasandada aktsiisitõusu mõjusid. Lisaks on aktsiiside ühtlustamise debatt kestnud Eesti ühiskonnas aastaid, see ei tule mitte kellelegi üllatusena. Kolmandaks on maksuredelite kehtestamise ja muutmise puhul tegemist senise õiguspraktikaga, mis on siiamaani vastanud põhiseadusele. Seda on tehtud näiteks 2009. aasta novembris vastuvõetud tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seadusega. Seda on tehtud novembris 2012 vastuvõetud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmisega, samuti 2014. aasta juulis vastuvõetud sama seaduse muudatusega, samuti 2015. aasta juunis vastuvõetud sama seaduse muudatusega. Seega see praktika on olnud kestev juba läbi mitme ja mitme aasta. Lisan lühidalt juurde veel mõned argumendid. Selle regulatsiooni eesmärk oli vähendada kange ja lahja alkoholi aktsiisimäärade erinevusi, et piirata alkoholi tarbimist läbi alkoholi liigist sõltuva soodsama aktsiisimäära tõstmise. Aktsiisimäärade erinevuse vähendamisega tagatakse alkoholi võrdsem maksustamine, sest tervise ja ühiskonnale tekitavate kahjude seisukohast ei ole õigustatud ühe alkohoolse joogi liigi eelistamine teisele. Varasemate maksumääradega jätkamisel toimuks alates 1. jaanuarist 2018, mil  tulumaksuvaba miinimum tõuseb 500 euroni, lahjema alkoholi suhteline odavnemine netopalga suhtes ja seeläbi suureneks ka lahjema alkoholi kättesaadavus. See tähendab, et kui see aktsiisitõus jääb ära, siis tähendab see, et lahjema alkoholi puhul ostujõud suureneks ligikaudu 10%, mis oleks kindlasti vale suundumus ja kindlasti ühiskonnale kahjulik suundumus. Aktsiisitõus on vajalik selleks, et praegust olukorda säilitada, ja alkoholi tarbimise vähendamiseks peab aktsiisitõus olema kiirem kui palgakasv. Kolmandaks, aktsiis on kaudne maks, kus maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt. Tarbimist maksustatakse toote hinna tõstmise kaudu. 2016. aasta 19. detsembril sätestatud aktsiisimäärade muudatused ei piira ettevõtjate tegevusvabadust, sest ettevõtjatel on võimalik tõsta aktsiisimäära tõusu tõttu käideldava alkoholi hinda ja seda koormust tegelikult kannavad lõpptarbijad. Aktsiisimäärade muudatused ei sea ka ettevõtlusele põhjendamatuid takistusi, maksumääradel ei ole tagasiulatuvat mõju ning need arvestavad senisest paremini isikute võrdse kohtlemise nõudega ja märksa paremini rahvatervise kaitsega. Määrad ei ole ka ülemäära koormavad ega väljasuretava või karistava iseloomuga. Viiendaks, see muudatus on olnud ettenähtav. Mainitud on juba erinevaid debatte, mis on käinud läbi aastate aktsiisimäärade ühtlustamise osas. Juunis 2015 vastuvõetud sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega lisati siis alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusse rakendusliku iseloomuga § 85 12. astmes, mille seesmärgiks on muu hulgas väljendada võimalust, et 2015.aasta juuni maksuseadusega vastuvõetud aktsiisimäärad võivad enne nende jõustumist veel muutuda. Täiendavalt tuleks arvestada ka demokraatia põhimõttega, mille kohaselt peab valitseval enamusel ja koalitsioonil olema õigus kehtestada demokraatlikul kujul seda soovi, mida nad väljendavad. Samas ei ole ühelgi enamusel õigust oma poliitikat põlistada. Põhiküsimus selles vaidluses ongi ju selles, kas on võimalik põlistada mingeid otsuseid, mida on kas mitmete küsimuste raames küsitud, näiteks viieks või seitsmeks aastaks, nii et järgmistel valitsuskoalitsioonidel või järgmistel parlamendi koosseisudel pole seda enam võimalik muuta. Sellist praktikat kindlasti Eesti poliitikasse ega õigusesse ei tuleks tuua. Kui lisada juurde siia lõpetuseks ka tulumaksuvaba miinimumi suurendamisest puudutatud füüsiliste isikute suurt hulka ja alkoholi ületarbimise kaudu tulenevaid potentsiaalseid riske rahvastiku tervisele, siis on võimalik lahjale alkoholile kehtestatud täiendavaid aktsiisimäärasid lugeda kehtestatuks kaalukatel põhjustel ja pidada neid põhjendatuks, mõõdukaks, põhiseaduspäraseks.
Õiguskantsleri ettepanekut toetas meie hääletusel neli liiget, sellele ettepanekule oli vastu kuus liiget, erapooletuid ei olnud. Otsustati samuti määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees ja tuua see küsimus saali tänasel päeval. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused põhiseaduskomisjoni ettekandjale. Kalle Palling, palun!

Kalle Palling
Aitäh! Austatud ettekandja! Kus te viibisite eelmisel nädalal, et seda ei olnud võimalik siin saalis menetleda õigel ajal – siis, kui oleksime mahtunud 20-päevase menetlustähtaja sisse? Esmaspäeval oli siin pikk arutelu, aga Riigikogu juhataja ütles päevakorra kinnitamise juures, et teid ei olnud kohal.

Ken-Marti Vaher
Tänan! Ma isegi ei tea, millest see küsimus praegu ajendatud oli. Põhiseaduskomisjon ei langeta loomulikult otsuseid selle kohta mis puudutab saali toomist, seda teeb Riigikogu juhatus ettepanekute alusel. Nii et sellist otsust meil ei ole. Ma tõin esile selle, et põhiseaduskomisjon valmistas ette kõik menetluslikud otsused ja oma seisukohad (keegi hüüab saalist: "Vale!") selleks, et see otsus oleks valmis saali toomiseks.

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Korra peaks seda esmaspäevast debatti meenutama. Ken-Marti oli vist haige. Aga sel hetkel Riigikogu esimees härra Nestor väitis, et see oli põhiseaduskomisjoni ettepanek arutada seda alles sel nädalal. Mina vaatasin komisjoni protokolli, sobrasin oma mälus ja ei leidnud sellist otsust põhiseaduskomisjoni poolt. Ja me siin tükk aega vaidlesime, kelle otsus see oli, kes võttis sellise õiguse, volituse komsjoni nimel rikkuda põhiseaduses ette nähtud 20 päeva põhimõtet, ja see jäigi õhku rippuma. Äkki sa nüüd kasutad seda võimalust ja ütled, kas komisjon seda arutas sinu hinnangul või küsiti sinu isiklikku arvamust, millal võiks seda arutada? Saaks vähemalt selle protseduurilise küsimuse klaariks. Aitäh!

Ken-Marti Vaher
Mul on hea kuulda, et te jälle vaidlesite esmaspäeval – see on tore tegevus, ma saan aru, eriti opositsioonile. Ma olin tõesti haige ja ega ma täna terve ka ju teie ees ei ole, aga ma pidasin oluliseks neid kohustusi täita. Jürgenil on alati palju öelda, eks, isegi kohapeal ilma mikrofonita. Muidugi, sa võid öelda. Põhiseaduskomisjon ei ole langetanud sellist otsust, mis puudutab sinu küsimuses viidatud osundusele, millal see teema tuua saali. Nii et Riigikogu vaidlebki erinevate tähtaegade üle ja kõige muu üle. Andke andeks, härrased, kui te olete 16 aastat istunud võimul ja kuulanud täpselt samasugust opositsiooni juttu 16 aastat järjest – Jürgen läks nüüd väga tõsiseks juba –  ja te istute nüüd kolm kuud opositsioonis ja hakkate rääkima täpselt sedasama, mida opositsioon 16 aasta jooksul, siis andke andeks, see on pehmelt öeldes naeruväärne. Aitäh!    

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma teie irooniast küll praegu väga aru ei saanud, minu arust oli see lausa kohatu. Aga küsimus, mida hea kolleeg tegelikult esitas, oli väga lihtne. Kui istungi juhataja oleks väga selgelt öelnud, et Ken-Marti Vaher on haige, ja seetõttu me ei saa seda saali tuua, nii nagu täna välja tuli, siis oleks need küsimused siit saalist ära kukkunud. Kui küsiti väga selgelt, kes tegi ettepaneku rikkuda 20-päevast põhiseaduslikku tähtaega, siis sellele me vastust ei saanud, ja viide oli tegelikult see, et komisjon nii justkui otsustas. Kui me esitasime täpsustava küsimuse, kas seda tegi telefoni teel komisjoni esimees või keegi teine, siis me ka vastust ei saanud. Kas te oskate seda kommenteerida?

Ken-Marti Vaher
Ma ei oska seda kommenteerida, sest minu haigus ei puutu üldse asjasse. Ma olen täna teie ees olenemata haigusest.

Esimees Eiki Nestor
Üks küsimus on siin ettekandja kohta. Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Kõigepealt ma soovin sulle kiiret paranemist! Aga, ühesõnaga, ma sain aru, et lubadused ei kehti, tähtajad ei kehti. Nüüd tuleb minu küsimus: mis kehtib?

Ken-Marti Vaher
Kehtivad seadused, Igor. Seadused kehtivad. Aitäh! Ja kindlasti põhiseadus kehtib.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, Ken-Marti Vaher! Rohkem küsimusi ei ole. Rahanduskomisjoni poolne ettekandja on komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Seda debatti kuulates, mis eelmise sõnavõtu lõpus oli, tahaksin teile meelde tuletada, et 6. märtsil teatas Riigikogu juhataja: meil on päevakord olema, see on kokku pandud eelmisel nädalal ja selle me kinnitame. Samas oli olemas sooviavaldus teha selle küsimuse kuulamine sellel nädalal, see tähendab eelmisel nädalal. Kui see sobib kaasettekandjatele, siis me seda teeme ja muudame jooksvalt päevakorda. See ei sobinud ja sellel lihtsal põhjusel läks sellesse nädalasse. Minu teada ei sobinud see ei mulle ega Ken-Martile. Nii et ei saa siin rääkida haige või terve olemisest või veel millestki sellisest. On olemas protseduur, mis eeldab, et juhatus paneb paika, aga muudab päevakorda siis, kui selleks tehakse vastavad ettepanekud.
Ja nüüd, rahanduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekud k.a 6. märtsi istungil. Õiguskantsler Ülle Madise andis komisjonile probleemi olemusest ülevaate. Kuulati ära ka Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajate seisukohad. Tulen veel korra selle teema juurde, et siis, kui selle küsimuse menetlemine rahanduskomisjonis lõppes, saime me õiguskantsleri nõunikult kirjaliku ettepaneku teha see sellel nädalal. Selleks ajaks oli juba ka komisjoni istung läbi, mitte ainult selle küsimuse menetlemine.
Niisiis, komisjonis möönis õiguskantsler, et ta ei ole kindlal veendumusel, et regulatsioon on põhiseadusega vastuolus. Ettepaneku põhieesmärk on saavutada õigusselgus tulevikuks ja saada Riigikohtult hinnang, kas tähtajaline lubadus sellisel viisil on lubatav ja põhjendatud ning kuidas see haakub demokraatia põhimõtetega, kui võimul olev koalitsioon kehtestab siduva regulatsiooni tulevaste võimulolijate jaoks. Punkt kaks, kas aktsiisimäärade muutmise aluseks olevaks analüüsiks saab pidada seda kirjatööd, mis Riigikogule eelnõu ettevalmistamise käigus esitati? Kuidas üldse peaks õieti kaaluma fiskaalset ja rahvatervise eesmärki, mis on olemuslikult vastassuunalised eesmärgid? Punkt kolm, kui aktsiisitõus on vajalik tulumaksuvabastuse tõusuga seonduvalt, siis miks tõstetakse aktsiisi pool aastat varem? Need olid õiguskantsleri ülespandud küsimused.
Komisjoni arutelu käigus peatuti järgmistel teemadel. Kõigepealt nn kaevandustasude lahendus. Siin räägiti sellest, et kaevandustasude kohtulahendiga seonduvalt arutati, kas tegemist on üksühese analoogiga või mitte. Ministeeriumi esindaja ütles, et erinevus on siinkohal reguleerimisobjektis, praegune kaasus aga puudutab Riigikogu finantspädevust. Õiguskantsler möönis samuti, et need kaasused on erinevad. Siis tõstatas kolleeg Holsmer gaasiaktsiisi küsimuse. Selle puhul nähti sama seadusega samuti täiendav tõus ette. Milles seisneb erinevus et õiguskantsler seda ei vaidlusta? Õiguskantsler analüüsib seda küsimust veel hetkel, oli vastus, see on natuke erinev kaasus, tähtajad on erinevad, seal ulatuvad laed teisele poole valimisi.
Siis tuli kolleeg Ammaselt küsimus, mille poolest erines 2015. aastal vastu võetud maksukobar 2016. aastal vastu võetud kobarast. Kas see, mis on ühele koalitsioonile lubatud, ei ole lubatud järgmistele? Õiguskantsler selgitas, et ta andis oma hinnangu valitsuse istungil, kus väljendas selgelt, et selline käitumine ei ole õige. Samuti saatis ta 2015. aastal kirjad rahandus-, justiits- ja peaministrile. Neis selgitas, et seis on samasugune nagu praegu. Tol korral ettevõtjad ei pöördunud õiguskantsleri poole ja õiguskantsleri teada anti ettevõtjatele lubadus, et selliselt rohkem ei käituta.
Siis, komisjoni liige märkis, et 2015. aastal võttis ta Riigikogu liikmena seaduse vastu ning siis vastuolu põhiseadusega ei tuvastatud. Kirju, mida õiguskantsler ministritele saatis, Riigikogu liikmetele edastatud ei ole, seetõttu võtsid Riigikogu liikmed sel korral heas usus sarnase muudatuse vastu. Pretsedent, eks ju. Seadusi võtab vastu parlament. Miks õiguskantsler parlamenti ei informeerinud? Õiguskantsler selgitas, et tol hetkel ei pidanud ta seda vajalikuks.
Jürgen Ligi – see ei olnud küsimus, see oli pigem arvamus – kinnitas, et 2015. aastal õiguskantsler selle teema valitsuse istungil tõstatas. Samuti märkis ta, et tuleb küsida, kas meil on tervise aspektist vaadatuna süvenev või leevenev alkoholiprobleem. Juhul kui kaalume rahvatervise argumente, siis tuleb kaaluda ka teisi argumente. Eesti lahja alkoholiaktsiis Euroopa mõõtmes on suhteliselt kõrge, samas juuakse meil palju kanget alkoholi. Muudatusega toetatakse lahja alkoholi ostmist piiri tagant.
Minu küsimus seisnes selles, miks otsustas õiguskantsler siduda ettepaneku 2019. aasta valimistega. Õiguskantsler selgitas, et kui valitsuskoalitsioon muutub, peab olema võimalik ka otsuseid muuta, aga päris lubamatu on olukord on siis, kui otsused mõjutavad järgmist valimisperioodi. Mina tegin tollal komisjonis sellise järelduse, et kõik meie vastuvõetavad seadused peavad olema piiratud 2019. aasta märtsini. Seetõttu ongi laiemalt oluline vastata küsimusele, mida tähtajaline lubadus tähendab ja mida ning mil määral võib /  ei või võimulolija tähtaegseid lubadusi andes põlistada. Seoses õiguskantsleri otsusega langetas rahanduskomisjon järgmised otsused. Esiteks tehti ettepanek hääletada, kas me kujundame seisukohta või ei kujunda, sest komisjonil on tegelikult võimalik teha üht- või teistviisi. Selle poolt, et kujundada seisukoht, oli kuus Riigikogu liiget, vastu kaks, erapooletuks jäi kaks. Siis kujundasime seisukoha, et mitte toetada õiguskantsleri ettepanekut, selle poolt oli kuus, vastu neli. Konsensuslikult määrati komisjoni ettekandjaks komisjoni esimees. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused rahanduskomisjoni poolsele ettekandjale. Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kuidas teie arvates alkoholi välk- ja suuremahulised ostud väljaspool Eesti piiri aitavad kaasa rahva tervise parandamisele, mida selle seadusega soovitakse justkui teha?

Mihhail Stalnuhhin
Ma mõtlesin, et läheb küsimus edasi, sest see on selgelt määratud sotsiaalelu spetsialistile. Kui siin seisaks sotsiaalkomisjoni esimees, oleks üks asi, või kui siin seisaks sotsiaalminister. Ma ei pea vajalikuks kujundada sellist ekspertarvamust igas küsimuses. Ma olen lihtsalt alkoholivastane. Ma arvan, et need sammud, mis alkoholi tarvitamise kasvu vastu võetakse, peaksid olema kõik positiivsed. Aga seda sotsiaalset külge ja piirimajandust – seda peaksid vaatama siiski teised inimesed. Räägitakse küll, et kes on ekspert  – ekspert on iga inimene, kes ei ela meie kandis. Kui te saite sellest naljast aru, siis te saate aru, miks ma ei soovi kommenteerida seda, mis ei ole absoluutselt minu tööala. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jüri Adams, palun!

Jüri Adams
Härra Stalnuhhin ja valitsuskoalitsiooni kuuluv Riigikogu rahanduskomisjoni esimees on väga tähtis mees, vähemalt teine mees rahanduse valdkonnas oma riigis. Sellepärast ma küsin teie käest laiemalt, kuidas on suhtumine sellesse nelja-aastase riigieelarve ideesse. Kas Eesti võiks  minna täielikult sellele üle või mingisuguse vahevariandina?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Ma arvan, et meil seisab veel see arutelu ees. Aga minu isiklik arvamus on see, et perspektiivi on muidugi vaja näha. Aga mul on raske ette kujutada, kuidas me hakkame seda tegema. Mul on varasem rahanduskomisjoni kogemus täitsa olemas. Ma olin kunagi opositsiooni liige, olin realiikmena selles komisjonis. Iga poole aasta tagant me kuulasime neid majanduslikke prognoose, vaatasime neid gaafikuid ja diagramme jne. Vaatasime ja läksime laiali. Aga üks kord jäid mul need materjalid laua peale väga pikaks ajaks. Ja siis tulid järgmised juba – pool aastat oli möödas – ja siis tulid järgmised materjalid, mida ma hakkasin vaatama. Ja selgus, et oli juhtunud midagi oli sellist, kus, noh ma ei tea, kuul ei läinud üldse pihta. Lendas mööda kuskil nii suurel kaugusel. Ette planeerida on muidugi tore, aga minu arvates see peaks olema selline strateegiline planeerimine. Tähendab, on valitud teatud suunad, on valitud teatud valdkonnad, mida sihikindlalt hakatakse finantseerima ja toetama. Aga niiviisi, et mingi arvu täpsusega paika panna neljaks aastaks – ma ei kujuta seda ette. Ja teiseks muutuksid sellised arutelud nagu meil siin, kas see seob valitsuse käsi või ei seo, need muutuksid niivõrd tavapäraseks, et me kõik siin hulluksime vist. Nii et strateegiliselt jah, aga mitte sellise eriti suure konkreetsusega. Aitäh küsimuse eest!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kahju, et see tänane arutelu on nii paragrahvi- ja ettevõtlusvabadusekeskne, sest väärtusi on palju rohkem, paragrahve on palju rohkem ja nende omavaheline kooskõla palju põnevam. Ja nende kooskõla on see, mis reaalselt elu peamiselt mõjutab. Me peaksime tegelikult rääkima kobareelnõust üldisemalt. Seal on sigadusi rohkem kui see üks, mõni neist on suuremgi, kuid kahtlemata see kobara fakt on üks tänase arutelu põhjus. Me ei saanud menetleda alkoholiaktsiisi punkti korralikult sellepärast, et oli ahvatlevamaid, sellepärast, et on piirangud ja piirangud seati meile ka komisjonis. Püüti arutelu piirata, nii nagu piirab seda ka Riigikogu kodukord.
See maksukobar on paraku uus madalseis Eesti parlamentaarses praktikas ja kahjuks pannakse kobaraid kobarasse ja ei tehta vahet, kui erinev oli seekordne. Aga seekordne erinevus ongi selle probleemi põhjus, mitte kobarad üldiselt. Sama lugu on alkoholiga. Sellist alkoholiaktsiisi tõstmist ei ole kunagi olnud. Selles mõttes küll teeb küllale liiga küll. Väga teistmoodi kobar, väga teistmoodi alkoholiaktsiis on selle tänase vaidluse laiem sisu. Tegelikult oli uus madalseis ka see, kui põhiseaduskomisjoni esimees, nähtavasti siis komisjoni nimel, mõnitas täna opositsiooni selle pärast, et me üldse arutame midagi, kuigi me oleme istunud võimul, muide, sama kaua kui tema. Aga mis seal ikka!
Räägime sellest 2015. aastast. Mul on sellega seotud mälestus olemas, olin sel ajal valitsuses. Meil oli suuri kahtlusi, kas selline aktsiisi täiendav tõstmine on võimalik. Meid rahustas maha rahandusminister ja me rahustasime end ise maha ka nende läbirääkimistega, mida ta pidas ettevõtjatega. Tookord asja ei vaidlustatud ja juhul kui asi on ettevõtlusvabaduse piiramises ainult, siis ju on see mõneti argument ja seda ei vaidlustatud. See on fakt, et sellega õiguskantsleri ega kohtu poole keegi ei pöördunud.
Praegu on väga teistmoodi olukord: küll on teinud küllale liiga. Lisaks on argumentide kaal väga erinev. Kui me paneme kaalukaussidele ettevõtlusvabaduse, rahva tervise ja eelarve argumendi, siis peab tunnistama, et see õigustuse pool on väga tugevasti murenenud just tolle menetluse ja tolle määra tõttu, mis selles alkoholiaktsiisi tõstmises oli. Eelarve argument on tugevasti murenenud piirikaubanduse tõttu ja ma võin kinnitada, et 2015. aasta tõstmise ajal öeldi meile, et see on ülempiir, mis eelarvet aitab, rohkem ei tohi tõsta. Seda ütlesid meile tookord prognoosijad. Praegu nad ütlesid meile, et ei, me ei ole kindlad, et see ei ole ülemäära. Nii et arvestage seda: eelarve argument on nõrk. Ja seda võiks ka öelda õiguskantsler Riigikohtus.
Nõrk on ka rahva tervise argument, sest eelmise aasta detsembris ei alanud Eestis joomarlus. Esiteks on alkoholi tarbimine järjepidevalt langenud, kiire oli ainult Jevgeni Ossinovskil näidata enda tegusust enne, kui alkoholi tarbimine veel rohkem langeb. Aga see selleks. On fakt, et kui me stimuleerime piirikaubandust, siis me stimuleerime varude ostmist ja kokkuvõttes mõneti ka tarbimist. Kui tugevasti, saab vaielda, aga kindlasti ei ole see tervislik.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Jürgen Ligi
Ilmselgelt ei ole tervislik see valik, et me tõstame aktsiisi ainult lahjal alkoholil. See on ju selge, et kange alkohol on asenduskaup. See on ju selge, et ta on riskantsem. Proovige järele! Ma proovisin üle mitme aasta, jõin pool pitsi viina ja mulle tuli meelde! Kui ma arvasin, et viin on midagi väga vastikut ja tüütut, siis pean ausalt teile ütlema, et see oli nii lihtne ja nii mõjus. Minu jaoks oli see täiendav argument selle eelnõu vastu: me suuname tarbijat viina ostma. Viinaga ennast täis võtta on praegu odavam ja alati lihtsam. Miks me räägime siia juurde rahva tervisest, ma ei saa aru – see on palju mürgisem. Mul oli kurb sündmus, nii et naerda ei maksa, sellepärast ma selle pool pitsi võtsingi.
Mitte kusagile kiire ei ole! See argument, et oli kiire rahva tervist kaitsta, see on tegelikult sigadus. Alkoholiturism on see, mis kiiresti juhtub ja mis murendab seda tervise argumenti ja eelarve argumenti.
Mulle natuke tundub sellest arutelust – vabandan, kui ma teen õiguskantslerile liiga –, et see on mingisugune jälle, nagu on varem vahel olnud õiguskantslerite puhul, et see on mingisugune nende õiguskeskkonna siseasi, ainult natuke tehniline, et me nüüd edaspidi teaksime. Õigus on väga tähtis. Aga ma soovitan siiski natukene lisada nende argumentide sisse ka seda liha, need argumendid eelarve ja tervise teemal on tegelikult konkreetsemad kui ainult paragrahvid. Kas see argument töötab antud olukorras, seda tuleks ka illustreerida selles vaidluses.
Aga ma soovin õiguskantslerile Riigikohtus igatahes jõudu! See on selge, et ta peab sinna minema. Ja ma soovin ka jõudu selles üldises pressingus tema institutsiooni vastu, mis viimasel ajal on. See on selge, et enam justiitsminister ei varja, et õiguskantsler segab teda, see instituut segab teda. Tema geniaalsetest algatustest on päris hea loend Ekspressi peatoimetaja veerus. Mulle eriti meeldis see lõpp, mis oli artikli alla kirjutatud, sest minu pikk kogemus justiitsministriga on pikem. Aga justiitsminister kahjuks ei ole üksi, Vaher ja Reinsalu moodustavad võitluspaari, kes ei hooli tegelikult Eesti riigist ega hooli oma isikliku karjääri nimel tehtavate robustsuste tagajärgedest. Jõudu, õiguskantsler, õigus on teie poolt! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kalvi Kõva, palun!

Kalvi Kõva
Hea Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Hea õiguskantsler! Me teame, et parlamendi enamus otsustas tõsta lahja alkoholi aktsiisi. Just sellepärast, ma loodan siiralt, et me hoolime rahvatervisest. Siin tuleb meeles pidada, et lahjat alkoholi on aastaid soositud madalamate aktsiisimääradega. Selle muudatuse eesmärk ongi vähendada kange ja lahja alkoholiaktsiisi määra erinevust ja sellest tulenevalt lahja alkoholi kättesaadavust. On väga oluline rõhutada, et sellel ja tuleval aastal toimuvate maksumuudatuste tulemusena kasvab jõuliselt inimeste sissetulek ja alkohol muutub paljudele inimestele kättesaadavamaks kui varem. Sissetulekud kasvavad ja suurema sissetuleku eest saab osta rohkem alkoholi kui varem. Oluline on tagada, et suurema ostujõu korral ei suureneks alkoholi tarbimine. Alkoholipoliitika tegelike eesmärkide suhtes on ka õiguskantsler jõudnud oma ettepanekus valitsusega täpselt samale seisukohale.
Alkohol on meil üks peamisi tervisekahjude põhjused ning alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele piirangute seadmine on vajalik. Näiteks Leedus on hiljuti samal teel otsustatud lahja alkoholi aktsiisi 100%-line tõstmine. Sellest võib järeldada, et karjuv rahvatervise probleem on peale Eesti olemas ka mujal sarnastes ühiskondades. On mõistetav, et alkoholiaktsiisi varem kokkulepitust kiirem tõstmine mõjutab alkoholitootjate tegevust negatiivselt ning võib vähendada nende kasumit. Õiguskantsler juhtis oma ettepanekus tähelepanu, et erandlikel asjaoludel võib riik varem antud tähtajalisi lubadusi tagasi võtta. Aktsiisitõusu üks eesmärke on ju vähendada alkoholi tarbimist ning alkoholi liigtarbimisest tekkivate tervise- ja muid kahjusid. Väga konservatiivsetel andmetel moodustavad alkoholiga seotud tervisekahjud 2% SKT-st. Kui arvestada alkoholist tingitud suremus ja haiguste tõttu kaotatud eluaastad, siis 2015. aastal oli see kahju ligi 443 miljonit eurot. Eestis sureb otseselt alkoholi tarbimise tagajärjel igal aastal vähemalt 1000 inimest. Sotsiaalministeeriumi arvates aga oli aastal 2011, kui nad selle arvutuse tegid, isegi 440 surma.
Head sõbrad! Sama palju on elanikke Mustvee linnas, Kolga-Jaanis või Alatskivi vallas. Alkoholi liigne ja vääriti tarbimine põhjustavad vägivalda, õnnetusi, tervisekadu ja varajasi surmasid, langetanud õpi- ja töövõimet. Peale tervisekahjustuse põhjustab alkoholi liigtarbimine ka majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Lisaks sureb igal aastal või saab viga sadu inimesi, kes ise alkoholi ei tarbi, aga näiteks joobnud juhtide tekitatud liiklusõnnetuse tagajärjel hukkuvad. Sellega riivatakse väga paljude inimeste põhiseaduslikku õigust elu ja tervise kaitsele. Seega on sotsiaaldemokraatide hinnangul tegemist piisavalt erandlike asjaoludega, et alkoholi hinda võrreldes sissetulekute suurenemisega korrigeerida.
Tuleb veel esile tuua, et alkoholi hinna tõstmisel on tõendatud suur mõju alkoholikahjude vähenemisele ühiskonnas. Käesoleval juhul kaaluvad rahvatervise huvid üles alkoholiga seotud ärihuvide riive. Meie hinnangul on aktsiisimäärade kiiremas tempos tõstmine rahvatervise huvides vajalik samm ning aktsiisitõusude võimalike põhiseadusvastasuste taga saab olla vaid muudatuste tegemise viis, mitte nende sisu. Ka õiguskantsler on oma ettepanekus ära toonud, et seadusandjal tuleks eelistada reguleerimistehnikat ehk muudatuste tegemise viisi, mis jätab järgmisele valitsuskoalitsioonile võimaluse poliitilisi valikuid muuta. Demokraatia põhimõtte järgi on rahva valitud esindajatel õigus muuta seniseid otsuseid.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Kalvi Kõva
Keegi ei saa õigustatult eeldada, et temale meelepärased normid jäävad igaveseks püsima. Õigusliku olukorra muutmisel tuleb ette näha vajalik aeg muudatustega kohanemiseks, st tegevuse ümberkorraldamiseks. Kui neist teatatakse piisavalt ette – selle seadusemuudatuse puhul tehti seda üle poole aasta varem –, siis see ei saa olla põhiseadusega vastuolus. Tundub arusaamatu, kui uuel Riigikogu koosseisul või valitsuskoalitsioonil poleks õigust muuta näiteks viieks või kümneks aastaks paika pandud alkoholiaktsiise või muid makse. Demokraatia põhimõttest tuleneb, et uuel Riigikogu enamusel on õigus ümber teha varasemaid poliitilisi prioriteete.
Kokku võttes leiame, et tõstatatud vaidluse peamine eesmärk on saavutada õigusselgus tähtajaliselt antavatesse lubadustesse ning nende muutmise küsimustesse. Eelkõige on oluline saada vastus küsimusele, kas tähtajaliste lubaduste kehtestamine on demokraatlikus ühiskonnas ja õigusriigis üldse vajalik. Loodame, et õigusselgus ja õigusrahu selles küsimuses ka varsti saabub. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta õiguskantsleri ettepanekut muuta lahja alkoholi aktsiisimäärasid tõstnud seaduseelnõu ning leiab, et parlamendis eelmise aasta detsembris vastu võetud seadus on põhiseadusega kooskõlas. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud esimees! Head kolleegid! Teenusmajanduse Koda koostöös Postimehega tunnistas tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ehk nn maksukobarseaduse eelmise aasta halvimaks seaduseks. Pahelise õigusloome eredaim näide, asjatundjate kriitikast hoolimata ülepeakaela ettevalmistatud praakseadus suruti koalitsiooni poolt Riigikogus eelmise aasta lõpus läbi. Seda tehti sõnamurdlikult, varasemate seadustega antud lubadusi rikkudes ja seadusloome menetlusreegleid järgimata. See oli tõesti vaid ajaküsimus, millal õiguskantsler sekkub. Võib olla olukordi, kui riigil tuleb tõesti kaaluda tähtajalistest lubadustest taganemist, näiteks väga erandlikel asjaoludel ränga majanduskriisi puhul. Alkoholiaktsiisi täiendaval tõstmisel sellist olukorda polnud. Õigusriik peab austama juba antud lubadusi ja seadusmuudatusi ei saa vastu võtta põhiseadust rikkudes.
Põhiseaduse §-st 142 tulenevalt viib seadusandja põhiseadusega vastuolus oleva seadusakti põhiseadusega kooskõlla 20 päeva jooksul. Koalitsioonile ei tähendanud seaduses sätestatud tähtaeg midagi. Kui õiguskantsler tõi ettepaneku Riigikokku 17. veebruaril, siis näiteks rahanduskomisjon esimest korda arutas seda asja 6. märtsil. Tõesti, 20 päevaga pole reaalselt võib-olla võimalik seadust ära muuta, kui viia see läbi kõiki menetlusreegleid, menetlusetappe ja tähtaegu järgides. Aga ometi seesama maksumuudatuste kobarseadus, see suudeti koalitsiooni poolt läbi suruda 15 päevaga! Loomulikult see sündis tähtaegu, menetlusreegleid ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadust rikkudes. Meenutame, et ulatuslike maksumuudatuste kobareelnõu oli rahanduskomisjonis eelmise aasta lõpus päevakorras 5. detsembril ja 19. detsembril oli juba lõpphääletus.
Nii et igati ootuspärane on, et järgnevalt teeb õiguskantsler nüüd juba Riigikohtule ettepaneku täiendavad aktsiisitõusud kehtetuks tunnistada. Riigikohtul on nn kaevandustasude lahendiga sarnases kaasuses lahend olemas. Riigikohus on oma senises praktikas ka teistes kaasustes rõhutanud, et tähtajaliselt kehtestatud õigusest võib tekkida õiguspärane ootus. Ja sellesama 15. juuni 2015. aasta seaduses, mille kobarseadus ära muutis, olid aktsiisimäärad kehtestatud tähtajaliselt. Rahanduskomisjon sai ka Rahandusministeeriumi vastulause õiguskantsleri positsioonidele. Rahandusministeeriumi kiri oli muidugi õiguslikult äärmiselt nõrk ja õiguslikud argumendid põhjendamata. Ministeerium rõhus sellele, et põhiseaduslikud väärtused, mille kaitseks ettevõtlusvabadust ja õiguspärast ootust riivati, ei olid ettevõtjatele võrreldes kaevandustasude kaasusega erineva mõjuga. Et just nagu kaevandustasude kaasus oli keskkonnakaitse, praeguses kaasuses rahvatervis. Rahvatervis on ülioluline, aga kas see ikkagi on koalitsiooni ainukene ja peamine eesmärk, selles on põhjust kahelda. Pigem on jäänud mulje, et koalitsiooni eesmärk on leida lisatulusid eelarvesse koalitsiooni poolt riigile võetud üle jõu käivate algatuste katteks. Ministeerium rõhutas veel, et keskkonnatasude määrad olid esitatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas tabeli kujul aastate kohta kehtivana, aga aktsiisi puhul on seadusandja sätestanud määrade muudatused seaduse tekstis. Kas tõesti õiguslikku kaalu omab asjaolu, kas määrad on tabelis või seaduse tekstis? Sellele küsimusele muuseas ka ministeeriumi esindaja rahanduskomisjonis vastata ei osanud.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Aivar Sõerd
Eelmise aasta lõpus koalitsiooni kiiruga kokkupandud nn koalitsioonileppe katteallikate tabel on juba laiali lagunenud. Koalitsiooni antud lubadused ja riigile võetud kohustused on osutunud kulukamaks, kui esialgu arvati, samas katteallikad on üksteise järel ära kadunud. Täiendavatest aktsiisituludest loodab koalitsioon saada lisatulu tänavu 25 miljonit eurot ja järgmisel aastal 58 miljonit eurot. See on üks väga suur põhjus, miks valitsusliit ei soovi tunnistada seadusrikkumist.
Eesti ei asu üksikul saarel. Aktiisipoliitikat kujundades tuleb arvestada teiste riikide, eriti naaberriikide aktsiisiipoliitikaga. Aktsiisi tõusude mõjul on vähenenud Eesti siseturul lahja alkoholi müük, aga turu vähenemine ei tähenda üksühest tarbimise vähenemist, sest täiendavad kogused tuuakse nüüd Lätist. Rahvatervise seisukohast on see pigem halvem variant, sest Lätist tuuakse ju korraga suuremad kogused. Teiseks soosib koalitsiooni alkoholipoliitika kange alkoholi tarbimist. Siinkohal tuleb küsida, kuidas saab selline alkoholipoliitika olla rahvatervise huvides, kui see poliitika ühest küljest kange alkoholi tarbimist soodustab ja teiselt poolt suunab maksuraha mida võiks kasutada tervishoius, Lätti.
Igal juhul lõpetuseks ma tahan ka omalt poolt tunnustada õiguskantslerit tema tegevuse ja järjepidevuse eest. Soovin siinkohal õiguskantslerile edu eelseisvas kohtumenetluses Riigikohtus. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu
Hea juhataja! Head kolleegid! Ma alustaksin algusest ehk sellest, mida me oleme täna arutanud. Kui me vaatasime päevakorrapunkti pealkirja, siis me arutasime õiguskantsleri ettepanekut tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Põhiseadusega kooskõlla viimine kõlab suurejooneliselt, kuid tegelikult võime me tõlkida selle palju lihtsamaks – me hääletame senise alkoholipoliitika jätkamise poolt või selle vastu. Senine alkoholipoliitika jätkamine tähendab lahja alkoholi jätkuvalt oluliselt madalamat maksustamist, kuigi etanooli molekul on ühesugune nii õlles, veinis kui ka viinas.
Alkoholiaktsiis moodustab õlle hinnast praegu ca 17%, siidri hinnast ca 20%, veini hinnast ligi 9,7, vahetoodete hinnast 14,9%, aga viina hinnast 50%. Kas see on õiglane? Meie tervishoiusüsteem näeb iga päev ränka vaeva, et inimeste tervist üha efektiivsemalt ja ennetavamalt ravida, ägades aasta-aastalt üha suurema koormuse all. Teiselt poolt vaatame aga juba aastaid läbi sõrmede ühele olulisele terviseprobleemide põhjustajale – alkoholile. Statistika on kurja kuulutav. Ainuüksi Eesti Haigekassale läks 2015. aastal otseselt alkoholist põhjustatud haiguste ravimine maksma 3,5 miljonit eurot, rääkimata sellest, et alkoholiga seotud haiguste ravimine läks meile maksma hinnanguliselt 50,3 miljonit eurot. Need arvud räägivad ise enda eest. Selle taustal on lausa uskumatu kuulda lauseid, et uus koalitsioon peaks ootama 2019. aastani, et maksustada lahjat alkoholi ning kanget alkoholi ühtemoodi. See on mõistusevastane! Viimaste kuude jooksul olen palju kuulnud võrdlust aastate eest tehtud keskkonnatasude redeltõusuga. Ometigi oli tollase ja praeguse olukorra vahel üks suur ja sisuline erinevus – tookord tahtis ning ka muutis kokkulepitud poliitikat sama erakond, kes selle kokku leppis, see aga on tõepoolest õigustatud ootuse rikkumine. Eesti põhiseadus sätestab, et Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, ootamatult on aga tekkinud olukord, kus rahvaootust ei ole võimalik uuel valitsusel täita. Riigikohus peab selles kaasuses andma oma selge hinnangu, kui pikaks ajaks võib maksumäärasid kokku leppida ning millised on võimalused nende muutmiseks, kui valitsus vahetub. Ma ei pea mõistlikuks olukorda, kus üks valitsus raiub kivisse oma maksupoliitika 10 aastaks. Tänane arutelu näitab selgelt, kuidas eelmine valitsus saab ellu viia oma poliitikat ka opositsioonis olles. Antud hetkel ei kaitsta aga mitte Eesti ühiskonna, vaid kitsa ringi alkoholitootjate huvisid. Rahvatervis on asi, mille eest tasub võidelda ning kui aktsiis on rohi, mis aitab meil ära hoida haigusi ning kukkumisi alkoholi tagajärjel, siis oleme valmis selle eest võitlema. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Auväärt istungi juhataja! Head kolleegid! Noore Riigikogu liikmena on mulle siin veel huvitav tendents, et tabeli pealt võib näha ülevalt, kes on viimase sõna pidaja. Head kolleegid, ma julgen teid rahustada! Viimase sõna ütlevad alati valijad, nii et ei tasu väga palju higistada. Aga see debatt on läinud hästi huvitavaks ja ma kuulasin väga tähelepanelikult seda, mida õiguskantsler rääkis. Kui me räägime sellest, mismoodi õigustatakse täna sellist kiiret ja reaktiivset kobareelnõu ja sellega seotud erinevaid aktsiisitõuse, siis tegelikult saab ju üheselt öelda, et rahvatervisesse ei löönud välk sisse. Ei löönud kaks kuud tagasi sisse, ei löönud neli kuud tagasi sisse. Seda argumenti õigustusena minu arvates absoluutselt olemas ei ole. Taustaks tegelikult on meil statistika, mis toetab seda, et keskmine tarbimine on langevas trendis. Mis annab tunnustust sellest, et mõõdukas ja järjepidev võimalik alkoholiaktsiisi tõusmine kannabki seda vilja. Kui head kolleegid oleksid öelnud, et nad teevad seda kõike selle jaoks, et eelarvet suurendada ja täita justkui oma valimislubadusi, siis ma oleksin rahulikum olnud ja ei oleks seda kirge siin puldis nii palju olnud. See oleks olnud aus ja siiras. Sest ülejäänud jutt  ei saa selles mõttes üldse olla väga pädev. Kui me vaatame isegi rahvusvahelises statistikas lahja alkoholi tarbimist riikides ja kange alkoholi tarbimist riikides, siis näeme seal väga selget tendentsi, et nendes riikides, kus kange alkoholi tarbimine on esirinnas, on ka mõju rahvatervisele selgelt negatiivsem, ja sellega tuleks arvestada. Ehk me jõuame tagasi sinnasamasse, et me räägime alkoholist ja peaksime rääkima kui ühest kultuuri osast ja sellega kultuurselt ümberkäimisest. See tegelikult tähendab seda, et me ei saa täna kindlasti väita, et lahja alkoholi kultuursel tarbimisel ei ole osa rahvatervise parenemisest, seda toetab rahvusvaheline statistika.
Kui astuda neid samme edasi, siis minu jaoks üks väga kõnekas fakt oli ka see, mida auväärt õiguskantsler puldist ütles. See oli seotud sellega, et sellist tüüpi kobareelnõudega me paneme täiesti uskumatusse seisu ja lõksu põhimõtteliselt ka meie auväärt presidendi, rääkimata sellest, mis puudutab parlamendiliikmete võimalust osaleda erinevate seaduseelnõude debatis ja sellises avatud arutelus. Ja need on tendentsid, mida kindlasti ei tohi siin majas lasta süveneda, sellepärast et vastasel juhul tõesti see debatt muutub üsna mõttetuks ja nn libaargumendid saavadki liikvele.
Ma olen kuulnud väga palju sellest, et ükskõik milline koalitsioon, kes võimule tuleb, võib ükskõik milliste vahenditega kiiresti ellu viia oma poliitikat. Ma ei ole selles päris kindel, et seda saaks õigustada ka sellisena, et me ei malda isegi poolt aastat ära oodata, kui me räägime sellisest õiguskindlusest ja õigusselgusest selles osas, et pooleaastane tähtaeg on meie jaoks väga pikk. Ma julgeksin püstitada hüpoteesi selles osas, et kui me oleme Eesti riigis ühel hetkel kokku leppinud väga selged põhimõttelised väärtused, mis meie riigi majandusel, meie riigi eelarvel, meie rahva jätkusuutlikkusel annavad võimalused meil hästi tegutseda, siis me võiksime ka selle debati lõpptulemusena ühelt poolt otsustad, et on mingid väärtused, indikatsioonid, mis võivad olla kivisse raiutud rohkemgi kui pooleks aastaks. Nad võivad olla raiutud kivisse kaheks aastaks, kolmeks aastaks, võib-olla ka enamaks. Aga mulle tundub, et tänu sellele, et õiguskantsler täna on algatanud menetluse sellisena, mis võib jõuda Riigikohtusse, siis selle debati käigus me vajamegi arutelu, millised võiksid olla need põhimõtted ja väärtused, mida ei saaks kergekäeliselt ükski koalitsioon sõna otseses mõttes kiiresti muuta, sest nad võivad igal juhul halvendada riigi pikaajalist toimetulekut. Selle tõttu ma ei oleks nii aprioorselt ...
Palun kolm minutit juurde!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Urmas Kruuse
... kohe kindel selles, et ükski põhimõte, väärtus või seadus ei võiks olla pikemalt seadusesse raiutud. Aga kindlasti on debatt selles osas, mis puudutab nelja-aastast valitsemistsüklit ehk uue, täiendava rahvamandaadi saamist.
Kui siit minna samm edasi, siis Kalvi Kõva ettekandest jäi selgelt kõlama üks lause, et meie eesmärk ongi õigustada kange alkoholi tarbimist ja neid tootjaid. See minu arvates ei ole väga loogiline ja väga mõistlik. Kui me oleme täna sellel arvamusel, et alkoholiturism vajab Eestis soodustamist ja kodused baarikapid täitmist kordades rohkem, kui me siin lähiperioodil jõuame ära tarvitada, siis selline poliitika jätkumine seda kindlasti soosib ja see ei ole hea. Rääkimata sellest, et lätlaste unistus on Eesti majandusest, Eesti riigist mööda vuhiseda ja saavutada parem majandussituatsioon.
On ääretult kurb, et koalitsioon sama kirglikult ei räägi tegelikult preventatiivsetest tegevustest ja sinna raha suunamisest, sest nõndanimetatud alkoholi tarbimise ja alkoholitarbimise kultuuri edendamine, mis omakorda tähendaks mõistlikku, mõõdukat ja vähes tarbimist, edendamisele suunatud summad ei ole sellises järgus kasvanud kui muud summad, mida üritatakse teha. Nii et seetõttu ma loodan väga, et Riigikohus annab meile võimaluse debateerida siin parlamendis nende teemade üle, mis võiksid olla meie väärtused, mida lihtkäeliselt lühiajalise poliitilise eesmärgi saavutamisel ei muudeta. Sellised seaduseelnõud murendavad nii presidendi kui ka meie parlamentaarse korra võimalust suunata ja juhtida debatti ja osaleda vabade parlamendiliikmena selles debatis. Nii et seetõttu nendest sõnavõttudest, mis puudutab Reformierakonda, jäi kõlama ja on selgelt meie arusaam, et me toetame õiguskantsleri püüdlusi viia seadus põhiseadusega kooskõlla. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav õiguskantsler! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Õiguskantsler ütles täna siit puldist meie kohta väga kenasti:  neil, kel on välja teenitud rahva mandaat. See on ilus väljend, aga rahva mandaat kahjuks iseenesest ei anna meile sellist mõtteselgust ja sõnastamise täpsust, millega täna siin puldis õiguskantsler silma paistis ja mida minu arvates on temalt meil kõigil õppida. See oli silmapaistvalt hea. Ja ma tahaksin veel muude õiguskantslerile siit puldist tehtud komplimentidele lisada ühe. Mitte ainult mina, vaid kogu meie fraktsioon imetleb õiguskantsleri söakust ja julgust minna selle probleemiga tõenäoliselt siis Riigikohtuni, sest täna ei ole siit saalist kostnud koalitsiooni valmisolekut järeldusi ja parandusi teha.
Tavaliselt on õiguskantslerid pöördunud Riigikohtu poole ikka siis, kui nad on oma õigsuses absoluutselt või noh, 90% veendunud. Rahanduskomisjonis esinedes tunnistas õiguskantsler ise, et ta ei tea praegu, millise otsuse võiks Riigikohus langetada, ja seda enam on tema taotlus sümpaatne, tema julgus olla ka vajadusel kaotaja. Aga igal juhul sellest väitlusest ja sellest debatist võidab Eesti riik. Ei võida mitte ainult praegune valitsus ja praegune Riigikogu koosseis, vaid sellest debatist võidavad tulevased Riigikogu koosseisud ja tulevased valitsused. Eriti veel sellepärast, et nii rahanduskomisjoni istungil kui ka täna siin saalis kõlas õigustatult väide, et ega meil ei ole kusagilt õppida või maha kirjutada. Eri riikide praktika selles küsimuses on väga-väga erinev. Riigikogu debatis lõpu poole kõneldes on see eelis, et saad kas toetada või oponeerida eelkäijate arvamusega. Ma tahaksin siin väga toetada ja kiita kolleeg Urmas Kruuse seisukohta. Minu seisukoht langeb sellega täiesti kokku. Argument rahva tervise kaitsest on variserlik. Jah, see on olemuselt loomulikult õige, sellega ei väitle keegi, aga nii eelmine koalitsioon kui praegune koalitsioon on aktsiise kehtestades mõelnud eeskätt valimislubadustele katete leidmisele riigieelarves. See on olnud see põhiküsimus. Miks seda häbeneda? Seda võiks ju ausalt tunnistada.
Ma mäletan hästi, kuidas enne 2015. aasta koalitsiooni moodustamist selleks peetud läbirääkimistel Rahandusministeeriumi esindaja tutvustas võimalusi, kust riigieelarvesse täiendavaid vahendeid leida. Ta ütles tookord selgelt, et soovitav aktsiisitõusu määr on 5% aastas, hea küll, kuni 10% tuleb ka veel kõne alla. Kui sellest piirist üle minnakse, tuleb piirikaubandus, tulevad kõik need tagajärjed, millega me praegu juba kokku puutume. Ta hoiatas tookord poliitikuid. Nagu üks kolleeg siin ütles: tollane valitsuskoalitsioon rahustas iseend maha ja seda head nõu kuulda ei võtnud. Oli hea meel kuulda nii komisjoni koosolekul kui ka täna siit saalist, et õiguskantsler tegelikult reageeris ka 2015. aasta kevadsuvel ja andis märku, et selline käitumine ei ole põhjendatud ja õige.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Andres Ammas
Tagantjärele tarkusena võib muidugi õiguskantslerile ka ette heita, et võib-olla oleks pidanud ta tookord olema jõulisem. Aga eks sellega on nii, nagu lapsevanem või pedagoog käitub lapsega, kes pahandust teeb: ikka annad andeks ja ütled, et olgu see nüüd viimane kord! Aga poliitikud ei ole head lapsed, kes häbenevad ja õpivad. Nad on pigem need teismelised, kes kompavad ikka piire, kui kaugele võib minna. Nii käituti ka seekord ja järgmine koalitsioon käitus juba teatud mõttes veel nahaalsemalt.
Kuigi Vabaerakonna arvates see jutt, mida siit puldist täna on ka mitu korda öeldud, et kobaral ja kobaral on tohutu vahe, et on niisuguseid madalkobaraid ja kõrgkobaraid, on niisuguseid ja naasuguseid tüüpi kobaraid – sellega me ei tahaks hästi leppida. Kobarseadus oli halb 2015. aasta juunis ja ta oli väga halb 2016. aasta detsembris. Siinkõnelejale antagu see võrdlus võib-olla andeks, aga see kobarate võrdlemise jutt tuletas meelde üht üliõpilasmalevas lauldud Muradeli laulu Nõukogude aatomist, kus Ameerika Ühendriikide aatomipomm oli paha, aga Nõukogude Liidu aatomipomm oli hea. Ei ole niimoodi! Loodame, et me kobarseadusi enam kunagi siin saalis menetlema ei pea.
Lõpetuseks: Vabaerakonna fraktsioon toetab õiguskantsleri ettepanekut. Me ühineme kolleeg Jürgen Ligi märkustega nende rünnakute kohta, mis viimasel ajal on õiguskantslerit tabanud. Soovime talle söakust ja palju vaimujõudu nendele rünnakutele vastu seista ja kaitsta Eesti riigi huve sama väärikalt ja julgelt, nagu ta antud eelnõu puhul on teinud! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kas õiguskantsler soovib osaleda läbirääkimistel? Ei soovi. Sulen läbirääkimised ja läheme hääletuse juurde.
Austatud Riigikogu! Luban endale ühe seletuse veel. Kuna meil sellelaadilisi hääletusi toimub harva ja mõnel on võib-olla üldse  esimene kord, siis õiguskantsleri ettepaneku hääletusel Riigikogus ma esitan teile küsimuse "Kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt?" ning selle peale valite oma hääletuse värvi ja nupu. On kõik selge?
Austatud Riigikogu! Kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt? Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Õiguskantsleri ettepaneku poolt on 34, vastu 49 rahvasaadikut. Riigikogu ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut. Nägemiseni!

Istungi lõpp kell 12.12.