Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma kujutan ette, et kui saja aasta pärast loetakse neid stenogramme ja kui parasjagu ei ole tähele pandud, millega on tegemist, siis mõeldakse, et küllap allilm pidas oma koosolekut, arutasid ühiskassat või midagi. Jutt käib ju umbes nii, et meil on tavad, meil oli kokkulepe, et sina saad selle ja mina saan selle, ja kui tekivad probleemid, siis lööme puruks jalaluud ja ei tea mis veel. Kusjuures see ei ole kättemaks, see on hea tava! Suhteliselt kohutav. Einar ja Mihhail, lugege oma tekste ja mõelge, kus te asute ja mis on see vastutus, mis teil tegelikult on. Asi on seda naljakam, et Aivar Sõerdi otsus, nagu Einar ütles, kantakse üle tema erakonnale või jõugule, kui nende meeste mõtteviisist lähtuda. Kui Aivar otsustas nii, siis kätte maksta tuleb kogu suguvõsale.
Meil on kaks fondi, õigemini on üks n-ö fondi nõukogu ja teine ühe maksu jagamise nõukogu. Nendest nüüd ka natukene.
Hasartmängumaksu Nõukogus on tõenäoliselt käitutud natukene totakalt, aga see pole küll toimunud enamuse osalusel. Kui seal on tõesti olnud kaks ühe erakonna liiget – millest mul polnud aimugi –, siis on seda liiga palju, aitab ühest küll. Kui seal on kuus liiget, siis on loomulik, et seal oleks üks liige kõigist kuuest erakonnast. Sellega oleksin ma võinud leppida. Teine arvutusvõimalus oleks olnud see, et see jaotus oleks tehtud proportsionaalselt, nii et kõige suurem fraktsioon oleks saanud 30% jne. Võib-olla lähtuti sellest, ma ei tea. Seda viga saaks parandada. Aga see on otseselt raha jagamise nõukogu, millest me praegu räägime. Minu arvates pole seda nõukogu vaja, ühe maksu jagamise nõukogu pole vaja. Ma olen olnud selles järjepidev. Eelmine valitsus, nagu ma oma küsimuses ka mainisin, oli minu arvates juba otsustamas seda, et pole vaja ühe maksu nõukogu ja sellist kraaklemist selle ümber. See maks on väga ebastabiilne ja sellega tegelemise võiks liita mõne teise fondi tegevuse hulka.
Tagatisfond on hoopis teine asi. Ma olin Tagatisfondi seaduse tegemise juures, nagu oli näiteks ka Eiki Nestor. Me oleme koalitsiooniliikmetena olnud seal mõlemad, sellepärast et meie saame aru, mis seal toimub. Me ei võtnud seda kui mingit allilma vorstijagamist, et kui sa saad ühe asja, siis sa pead selle teise vastutasuks ära andma. See on väga spetsiifiline valdkond ja Mihhail on õigusega enesekriitiline, kui ta ütleb, et ta ei saa midagi aru, mis seal toimub. See ei ole tema kutsumus, sealt lihtsalt saab natukene pappi ja sellepärast on seal tore käia, aga arusaamiseks peab ikkagi olema rahanduslik taust, mida Mihhailil ei ole, ja see on probleem.
Milles on veel nende nõukogude erinevus? Tagatisfondi seadus ütleb, et tegemist on väga suure fondiga, sellise makrofondiga, kui nii võib öelda, mille nõukogu liikmetel on teatud seaduslik garantii, et võimuvahetus neid sealt ei kõrvalda, neil ei ole seal parteilist rolli. Seal ei ole kõne all mingi raha jagamine, seal on kõne all finantsstabiilsus, millega peavad tegelema finantsinimesed. Kuidas Aivar otsustab, seda mina ei tea, aga see otsus ei ole erakonna oma. Veel kord: väga totakas on seda arutelu siin muuta erakondlikuks, perekondlikuks või jõukudevaheliseks vorstijagamiseks, nagu täna juhtus. Aitäh!