Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu V istungjärgu 5. töönädala neljapäevast istungit. Kas kellelgi on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Ei ole. Sel juhul teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksu Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 366 esimene lugemine. Juhin tähelepanu, et selle päevakorrapunkti arutelul saab iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Palun nüüd juhtivkomisjoni nimel ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme ... Palun, Andres Herkel, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Ma pean selle protseduurilise küsimuse tõstatama tänase istungi alguses, sest esmaspäeval seda teha enam ei õnnestu. Nimelt, meil oli eelmisel nädalal selline juhtum, et ühe sõprusrühma kokkukutsumise aeg määrati Riigikogu tööajale. Paar päeva tagasi tuli meile aga kolleeg Aivar Kokalt kiri, mis kutsub meid kohtumisele Riigikogu esimehega esmaspäeval, 20. veebruaril kell 11. Selle kohtumise teema on kindlasti väga tähtis – arengud riigis ja partnerlus omavalitsustega –, aga Vabaerakonna fraktsioonil tekkis küsimus, kas sellised kohtumised ikka saavad toimuda komisjonide tööajal. Meie fraktsioonil on komme osaleda Riigikogu täiskogu istungitel ja komisjonide töös. Kas Riigikogu juhatus on seda arutanud ning kas niisuguseid kutseid üritustele, mis toimuvad Riigikogu tööajal, saab pidada mõistlikuks ja õiguspäraseks?

Aitäh selle küsimuse eest! Selle aja jooksul, kui mina olen olnud Riigikogu juhatuse liige, ei ole me eraldi seda teemat arutanud. Küll aga on hea tava see, et Riigikogus ei planeerita koosolekuid, kus Riigikogu liikmed peaksid osalema, kas täiskogu, alatise komisjoni või erikomisjoni istungi ajale või fraktsioonide tööks ettenähtud ajale. See on olnud hea tava juba üsna pikka aega ja ma usun, et sellele on võimalik ka koosoleku kokkukutsujate tähelepanu juhtida. Aivar Kokk, palun! Kas on protseduuriline küsimus?

Kuna minu nime mainiti, siis ma peaksin kommenteerima. Ma soovitan Herkelil kutset lugeda. See on Riigikogu esimehe kutse, mille mina lihtsalt saatsin edasi kõikidele Riigikogu liikmetele, kuna seda paluti. Kui järgmine kord küsimus tekib, siis peaks küsima selle käest, kes kutse esitas, mitte selle edasisaatjalt.

Ma usun, et teil on olemas teineteise kontaktid ja te saate seda teemat kenasti lahata. Nüüd me oleme saanud sellele teemale tähelepanu juhtida ka kõigi 101 kolleegi kuuldes. Veel üks protseduuriline küsimus, Andres Ammas.

Mul on sulle, lugupeetav spiiker Eiki Nestor, tungiv palve, et sina seda probleemi selgitaksid. Nii oleks kõige lihtsam.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Ma toetan Ammase ettepanekut. Ma kasutan nüüd protseduurilist küsimust selleks, et rääkida teemast, mis on üles kerkinud. Ma olen kaks korda teinud järelepärimise peaministrile ja kogu aeg on vastanud keegi Loot. Mis puutub asjasse Loot, kui räägitakse peaministrist? Kas meil ei ole läinud see asi nii, et Nestori asemel räägib Kokk ja Ratase asemel räägib Loot? Kes minu asemel rääkima hakkab? Kas Milling?

Ma võin rääkida küll! 

Aitäh! Olen ise olnud mõne aasta selles rollis ja minu arvamus – see on minu isiklik arvamus, mitte Riigikogu juhatuse arvamus – on see, et Riigikogu liikmete küsimustele peab vastama valitsusliige igal juhul ise. Kui Riigikogu liige küsib näha dokumente, mis on seotud valitsuse tööga, siis ei tohiks isegi sel juhul, kui tegu on valitsusasutuse sisemiseks kasutamiseks mõeldud dokumentidega, Riigikogu liikmetele minu hinnangul kehtida mingid piirangud. Eesti on parlamentaarne riik ja sellest tuleb lähtuda ka kirjavahetuses. Aga need teemad lähevad juba väga laiaks, nii et ma palun Riigikogu liikmetel oma küsimusi fookustada. Muidu tõotab meil siin tulla üsna pikk päev. Jüri Adams, palun!

Härra juhataja! Teie olete ju põhimõtteliselt samas staatuses kui härra Nestor. Kas ei oleks võimalik midagi teha? Võtke vaheaeg, pidage omavahel nõu ja andke meile mõne minuti pärast teada, et see sobimatu aeg on tühistatud. Kas te jõuate kohe uue aja määrata või mitte, see on juba tehniline küsimus.

Aitäh! No ei saa ikka öelda, nagu mina oleksin samas staatuses kui Eiki Nestor. Eiki Nestor on palju tähtsam, sest tema on Riigikogu esimees ja Riigikogu esimehi on ainult üks. Ma usun, et me saame selle küsimuse lahendatud sel kombel, et te lepite Eiki Nestoriga kokku kohtumise aja. Te saate seda omavahel arutada. Ilmselt on praktiline planeerida see kohtumine väljapoole Riigikogu istungite aega ning komisjonide ja fraktsioonide tööaega. Palun, Andres Herkel, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Eks me saame selle Eiki Nestoriga kohtumise aja muidugi kindlaks määrata, aga tõepoolest ei ole seda küsimust võimalik enam tõstatada esmaspäevase istungi algul, kuna siis on õige aeg möödas. Kas ma saan õigesti aru, et kuigi ka Vabaerakonna liikmetele saadeti kutse sellel kohtumisel osaleda, aga kuna me eelistame samal ajal töötada Riigikogu komisjonides, siis ei ole me tegelikult palutud sellele kohtumisele, kuhu meile kutse saadeti?

Hea küsija! Mina ei ole seda kohtumist kokku kutsunud ja seetõttu ei ole minul ka pädevust sellele küsimusele vastata, aga ma ütlesin oma seisukoha välja juba esimesele küsimusele vastates. Hea tava on see, et Riigikogu istungite ajale või ka alatiste komisjonide või erikomisjonide tööajale neid kohtumisi, kus Riigikogu liikmed peaksid osalema, ei planeerita. Ma palun, Eiki Nestor, Riigikogu esimees!

Head kolleegid! Ma palun kõigepealt vabandust, et on selline segadus tekitatud! Teiseks kutsun kõiki osalema selle kohtumise ajal komisjonide töös. Kolmandaks, oleme ikka sõbralikud, ürituse korraldab kohalike omavalitsustega koostööd tegev saadikurühm koos professoritega, kes selle üritusega seotud on. Tõesti, vähe sellest, et nad ei tea, millal Riigikogu komisjonid töötavad, nad ei tea ka seda, et ei saa Riigikogu esimehe nimel välja saata kutseid, nii et esimees ei tea, et ta on kedagi kuskile kutsunud. (Naer. Aplaus.) Minu palve on, et olge palun komisjonides kohal ja kui juhtumisi mõne komisjoni istung ära jääb, siis tere tulemast ka sellele üritusele, mis on kindlasti huvitav ja tähtis!

Aitäh! Ma usun, et see küsimus sai ammendavalt lahendatud. Ammu ei ole saanud sedavõrd prominentset tähelepanu see küsimus, et Riigikogus ei maksaks planeerida koosolekuid sellele ajale, mis on reserveeritud täiskogu istungite või komisjonide või fraktsioonide koosolekute jaoks. Aitäh selle arutelu eest! Aga nüüd läheme tagasi esimese päevakorrapunkti juurde. Ma palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Einar Vallbaumi!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kuum aeg sai mööda, vaidlused toimusid ära, loodame, et edasi läheb rahulikumalt. Memo (359 SE) Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksu Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu esimeseks lugemiseks. Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 4 järgi moodustab hasartmängumaksust toetuse määramise nõukogu Riigikogu. Sellesse nõukokku kuulub kuus Riigikogu liiget ning üks esindaja Haridus- ja Teadusministeeriumist, üks Kultuuriministeeriumist ja üks Sotsiaalministeeriumist. Hasartmängumaksu Nõukogu liikmete nimetamine on tavakohaselt algatatud alati Riigikogu rahanduskomisjonis, lähtudes fraktsioonide ja ministeeriumide ettepanekutest.
Rahanduskomisjon otsustas 10. jaanuari 2017. aasta istungil algatada Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksu Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu, millega arvatakse fraktsioonidest laekunud informatsiooni kohaselt Hasartmängumaksu Nõukogu koosseisust välja Mailis Reps, kes on nimetatud Vabariigi Valitsuse liikmeks, ja Riigikogu liige Meelis Mälberg. Nende asemel nimetatakse nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Märt Sults ja Mart Helme. Rahanduskomisjon algatas eelnõu s.a 11. jaanuaril. Riigikogu juhatus võttis eelnõu menetlusse 13. jaanuaril ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. jaanuari kell 16. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud.
Rahanduskomisjon arutas eelnõu oma 6. ja 13. veebruari istungil. 13. veebruaril toimunud istungil otsustas rahanduskomisjon teha muudatusettepaneku, täiendades eelnõu sätetega, millega arvatakse Hasartmängumaksu Nõukogu koosseisust välja Riigikogu liige Lauri Luik ja nimetatakse tema asemel nõukogu liikmeks Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin (poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 3, erapooletuks jäi 1). Eelnõu tekstis on tehtud keelelised ja tehnilised täpsustused. Komisjon langetas järgmised otsused: saata eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda neljapäevaks, 16. veebruariks (konsensuslikult) ja panna eelnõu lõpphääletusele (poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu 3, erapooletuks ei jäänud keegi).

Kas ettekandja on lõpetanud? Aitäh! Teile on küsimusi. Esimesena Hanno Pevkur, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Võib-olla, et mu kõrv kuulis valesti, aga minu meelest te alustasite oma ettekannet sõnaga "memo" ja ütlesite, et eelnõu number on 359. Kas meil on siis laual mingi vale eelnõu, mille number on 366? Kas me arutame memo või otsuse eelnõu? Teiseks, ma vaatasin, et rahanduskomisjon tegi viimasel hetkel ettepaneku arvata nõukogu koosseisust välja Lauri Luik. Kas ma saaksin teada ka komisjoni põhjendusi selle kohta, miks Lauri Luik välja arvatakse ja Mihhail Stalnuhhin tema asemele pannakse?

Need on väga head küsimused. Jah, minul on siin paberil kirjas 359 ja mina siit nii ka maha lugesin. Tegelikult on see muidugi eelnõu. Aga miks Lauri Luik välja arvatakse, see on ka väga hea küsimus. Ma arvan, et selle küsimuse võiksid sa esitada oma erakonnakaaslasele Aivar Sõerdile. Tema oskab kindlasti vastata, miks nii juhtus, sest tema ei pea headest tavadest kinni.

Täpsustuseks ütlen, et meil on etteantud päevakorra järgi menetluses ikkagi otsuse eelnõu 366. Läheme edasi küsimustega. Järgmisena Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Eelmine vastus oli küll väga kehv. Üks teema ei peaks olema teisega niimoodi umbmääraselt seotud. Juhin tähelepanu, et ettepaneku arvata nõukogust välja ka Lauri Luik ei teinud mitte rahanduskomisjon, vaid selle tegid tegelikult kolm koalitsioonifraktsiooni, ja see ettepanek ei sobi protseduuriliselt. Kas teie arvates on üldse põhjust selle nõukogu koosseisu vahetada? Mina isiklikult tegin rahandusministrina ettepaneku kaotada see nõukogu, üks maksujaotamise nõukogu ära ja liita see teistega. Eelmine valitsus tegelikult jõudis ka sellele kokkuleppele. Mis teile sellest teada on, kui pika eaga see Hasartmängumaksu Nõukogu veel üldse on?

Aitäh küsimuse eest! See võimalus teil ju on, teha ettepanek see nõukogu kaotada. Selles mõttes pole küsimust. Kõik head ettepanekud on ju teretulnud.

Järgmisena Remo Holsmer, palun!

Aitäh! Hea kolleeg rahanduskomisjonist! Äkki te valgustate ka Riigikogu suurt saali, kuidas see ettepanek kujunes, kes selle tegi? Komisjonis, ma mäletan, tegid kolm fraktsiooni, IRL, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, ettepaneku Lauri Luik Hasartmängumaksu Nõukogust välja arvata. Teine küsimus. Kui see otsus saab vastu võetud, siis Riigikogu suurimal fraktsioonil Hasartmängumaksu Nõukogus oma esindajat enam ei ole. Kuidas see läheb kokku avatud valitsemise põhimõttega, mida uus valitsus on kõvasti propageerinud?

Aitäh küsimuse eest! Esimese küsimuse, kes selle ettepaneku tegid, vastasid sa ise ära, seda vastust pole mõtet korrata, seda sa tead. Teisele küsimusele vastan täpselt samuti kui enne, et mõni inimene ei pea headest põhimõtetest kinni. See algatus tuli teie inimeselt. Aivar Sõerd ei pidanud heast tavast kinni ja nii see läks.

Järgmisena Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! 13. veebruari rahanduskomisjoni istungil, kui me seda punkti arutasime, tõi rahanduskomisjoni esimees sisse Tagatisfondi nõukogu teema. Teatavasti on rahanduskomisjon algatanud eelnõu ka Tagatisfondi nõukogu koosseisu muutmiseks, aga see pole kuhugi jõudnud. Mina sain sellest arutelust aru niimoodi, et see muudatus, mille rahanduskomisjon tegi Hasartmängumaksu Nõukogus, oli tehtud karistuseks selle eest, et mina ei esitanud omal soovil tagasiastumise avaldust Tagatisfondi nõukogust. Aga samal ajal on teada, et eelmiste Riigikogu koosseisude tehtud seadusparagrahv ütleb, et Tagatisfondi nõukogu koosseis ei muutu koalitsioonide vahetumise rütmis. Kas uue võimuliidu selline kättemaksuaktsioon ongi saamas normiks ja milliseid aktsioone on teilt veel oodata?

Aitäh, hea küsija! Mina ei tea, mida eelmised Riigikogu koosseisud on teinud, mul ei õnnestunud kahjuks nendes osaleda. Mingist kättemaksuaktsioonist ei saa rääkida, kui lihtsalt suhtutakse nii, et ei peeta kinni kokkulepetest, mis on varem sõlmitud.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Väga segaseks kisub see lugu siin praegu, eriti teie seletuste tõttu. Mina rahanduskomisjoni ei kuulu ja nendes aruteludes osalenud ei ole. Seetõttu palun ma täpsustada. Te olete korduvalt viidanud Aivar Sõerdile, kes Hasartmängumaksu Nõukogusse ei kuulu, küll aga kuulub sinna Lauri Luik, kelle te ettepaneku kohaselt soovite välja vahetada. Kuidas need kaks asja omavahel seotud on ja mis oli see põhjendus, mis toodi siis, kui tehti ettepanek Lauri Luik nõukogust välja arvata ja ta teise liikmega asendada?

Aitäh, hea küsija! Minu teada on olnud heaks tavaks kokkulepetest kinni pidada. Nii et kui Aivar Sõerd oleks ilusasti kirjutanud avalduse, et ta soovib Tagatisfondi nõukogust välja astuda, siis oleks Lauri Luik jätkanud Hasartmängumaksu Nõukogus. Nii lihtne see asi ongi. Te teate seda väga hästi, te olete seda oma fraktsioonis arutanud. See oli Aivar Sõerdi otsus, et ta ei lahku, ja nii on need asjad nüüd läinud. Mis me seda ikka siin suures saalis nii hirmsasti arutame, kõigile on see ju tegelikult teada. See on muutunud niisuguseks halva maiguga asjaks lihtsalt ühe inimese jonni pärast. Kui inimene tahab jonnida, las ta siis jonnib, siis polegi midagi teha, teised võivad lihtsalt vastu jonnida. (Sumin saalis.)

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mina ei ole rahanduskomisjoni liige. Te olete siin kaks korda maininud, et seal on päevakorral mingi hea tava rikkumine. Mina olen sotsiaalkomisjoni liige ja tean, et ka seal on üks hea tava rikkumine päevakorral. Millise hea tava rikkumisega on tegemist rahanduskomisjonis ja millised on lahendused, mida te rahanduskomisjonis peate vajalikuks kasutada?

Aitäh, hea küsija! Niipalju kui minule on teada, on tavaliselt olnud asjad nii, et kui koalitsioon on muutunud, siis keegi Tagatisfondi nõukogu liikmetest on kirjutanud ise avalduse ja tulnud sealt ära. Aga Aivar Sõerd ei ole seda tahtnud teha ja nii see kõik praegu on läinudki. See ongi see hea tava, Tagatisfondi nõukogu liikmete seisukohast on see hea tava.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Minul on natuke laiem küsimus. Kui te seda asja rahanduskomisjonis arutasite, siis ega protokolli väga ei kirjutatud seda, mis seal toimus. Ka praegune diskussioon näitab seda. Meil oli siin alles hiljuti suurelt kõne all, kas me peaksime salvestama komisjonide istungeid. Me otsustasime, et salvestama ei pea, me kasutame salvestisi ainult selleks, et kirjutada põhjalikke protokolle. Nüüd olen ma näinud ka teiste komisjonide protokolle lugedes, et need on läinud veel pealiskaudsemaks, kui need enne olid. Kas uues koalitsioonis on mingi laiem kokkulepe, et nüüd kirjutatakse protokolle hästi lakooniliselt? Või on see lihtsalt juhus? Mulle on kätte sattunud paar protokolli, mis ei kajasta üldse seda, mis komisjonis toimus.

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et see on juhus.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh! Ma täpsustan natuke neid numbreid. Sa, Einar, ütlesid, et sul on paberi peal kirjas 359, aga juhataja ütles, et õige on 366. Mis see õige number siis ikkagi on?

Nii nagu juhataja ütles.

Selge.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline tunne, et see, kes seda diskussiooni praegu kõrvalt jälgib, ei saa ilmselt suurt aru ei küsimustest, mida esitatakse, ega sugugi mitte ka teie vastustest. Äkki te selgitate, mida tähendab see hea tava, mida te siin korduvalt olete maininud, ja mida tähendab kättemaksuaktsioon, mida siin diskussioonis on mainitud? Kas te võite saalile, selle diskussiooni jälgijatele ning nendele, kes kunagi hiljem stenogrammi loevad, selgitada, mismoodi Tagatisfondi nõukogu liikmete rotatsioon toimub ja mille poolest see erineb kas või praeguses eelnõus sisalduvast Hasartmängumaksu Nõukogu liikmete rotatsioonist?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et mingit kättemaksuaktsiooni ei toimu. Te olete olnud nii kaua Riigikogu liige, et te teate, kuidas need tavad siin toimivad. Kui te millestki aru ei saa, siis me võime sellest pärast rääkida.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kui inimesed teevad pühendunult oma tööd, siis tekib küsimus, miks nad peaksid tagasi astuma. Mina uue liikmena siin parlamendis tahan küsida, ega tegemist ei ole parlamentaarse räkitiga, umbes nii, et kui see ei sobi, siis sa pead seda ja seda tegema. Kes seda juhib, kes seda suunab ja mismoodi see läheb kokku selle põhimõttega, et parlamendiliige on oma tegevuses vaba?

Aitäh, hea küsija! Ma ütlesin juba alguses, et komisjonid kuulavad ära ettepanekud, mis tulevad ministeeriumidest ja fraktsioonidest, ning siis tehakse otsused. Nii ongi tehtud. Ettepanekud tulid fraktsioonidest ja ministeeriumidest ning nii see otsus sündis.

Igor Gräzin, palun!

Hea ettekandja! Sa ütlesid, et tegemist on täieliku juhusega, aga samas räägid sa tavast. Need asjad ei klapi kokku. Juhus ei ole tava, tava on see, mis kogu aeg kordub. Sina oled valmis rääkima tavadest nurga taga, aga mina tahaksin, et see tava nurga taha ei jääks. Seleta nüüd palun niimoodi, et see oleks ilusasti stenogrammis kõigile näha: tava on selline ja selline ning meie käitusime selle tava kohaselt, mida vaat nood halvad inimesed olid rikkunud. Nii et hakka nüüd selle lausega peale ja tee seda hästi aeglaselt, et see tava oleks stenogrammis kõigile avalikult lahti seletatud!

Aitäh! Proovime selle siis nii sõnastada, et sina sellest aru saaksid.

Mina saan! Aga rahvas ...  

Siis on hea, kui sa aru saad. Mis sa küsid siis? (I. Gräzini vahelehüüe saalist.)

Head Riigikogu liikmed! Kodukorras ei ole ette nähtud sellist pingpongi formaadis debatti. Kuivõrd kõikidel on selle päevakorrapunkti arutelul võimalik esitada üks suuline küsimus, siis palun järgmisena küsida Heidy Purgal.

Aitäh, hea juhataja! Minu küsimus ettekandjale on järgmine. Te viitasite korduvalt Aivar Sõerdile, millest me võime järeldada, et ta tegi midagi valesti, midagi sobimatut, midagi ebaeetilist. Kas te võite täpsustada, mis asjad need olid, milles te Aivar Sõerdi n-ö süüdistate või mille pärast see sündmuste ahel siin tekkinud on?

Aitäh, hea küsija! Komisjoni 13. veebruari istungil see teema tõstatus ja koalitsiooni esindajad tegi ettepaneku, et komisjon koostaks muudatusettepaneku, millega arvataks Hasartmängumaksu Nõukogust välja Lauri Luik ja nimetataks tema asemel liikmeks Mihhail Stalnuhhin. Selgituseks toodi nõukogu liikmete nimetamine kokkulepitud tavade järgi. Praegu on selline olukord, et Aivar Sõerd jääb Tagatisfondi nõukogu liikmeks ning vahetatakse välja üks Hasartmängumaksu Nõukogu liige.

Protseduuriline küsimus, Valdo Randpere, palun!

Lugupeetud eesistuja! Eelmine küsimus, mille esitas ettekandjale Igor Gräzin, läks küll natukene pingpongiks kätte, aga te sellegipoolest sekkusite liiga vara. Ettekandja hakkas just andma meile väga põnevat vastust, aga te võtsite talt selle võimaluse ära. Äkki te annate talle selle võimaluse tagasi, kerite aega ühe küsimuse võrra tagasi ja ta saab siiski Igorile vastata? Me tahaksime seda vastust kuulda. Ta just hakkas nii ilusasti sõnastust looma ja see oli tal peaaegu tehtud, esimene sõna oli juba välja öeldud.

Kui ma kedagi taktitundetult katkestasin, siis ma loomulikult palun vabandust, aga meil ei ole ette nähtud võimalust, et ettekandja vastaks protseduurilisele küsimusele. Küll aga, kui hea kolleeg Peeter Ernits annab oma küsimusega ettekandjale võimaluse jätkata ka vastust kolleeg Gräzini küsimusele ja kui ettekandjal on see soov olemas, siis ta saab seda teha. Küsimuseks saab sõna Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei mäleta, et siin oleks varem arutatud mõne kolleegi kas häid või halbu kombeid või tavasid. Kolleeg Aivar Sõerd on intelligentne inimene, ta mängib orelit ja on vist heade kommetega. Miks ta siis headest tavadest kinni ei pea? (Aivar Sõerd saalist: "Tema ei tea, mis need on.")

Aitäh, hea küsija! Ma ei oska teile selle kohta midagi vastata.

Järgmisena Madis Milling, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ma saan aru, et minu pinginaaber on palju kogenum inimene ja saab aru, mis see hea tava on, nagu siin selgus. Aga mina olen noor ja roheline ega saa aru, mis see hea tava on. Ma kordan oma pinginaabri küsimust: palun selgitage stenogrammi huvides, mis on see hea tava, mille vastu on eksitud!

Aitäh, hea küsija! Mul on kurb meel, et te ei tea headest tavadest midagi. See ongi vastus: mul on kurb meel, et te ei tea headest tavadest midagi.

Selle päevakorrapunkti arutelul on kõigil võimalik esitada üks suuline küsimus. Rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Nagu näha, on fraktsioonide esindajatel soov pidada läbirääkimisi. Esimesena palun kõnetooli Andres Ammase Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Mullu kevadel nimetasime siin üheskoos Hasartmängumaksu Nõukogusse kuus liiget. Riigikogul ongi õigus nimetada sinna kuus liiget. Ja kui Riigikogus on juhtumisi kuus fraktsiooni, siis mis oleks loogilisem kui see, et igal fraktsioonil on seal üks esindaja? Mulle arusaamatutel põhjustel nõudis tookord Reformierakond, et neil peab seal olema kaks esindajat. See oli täiesti arusaamatu, sest see nõukogu on siiamaani töötanud konsensuse alusel ja otsuseid ei ole seal langetatud hääletamise teel. Nii et koalitsiooni ülekaal selles nõukogus ei ole ka poliitiliselt mitte kuidagi põhjendatud.
Nüüd on meie ees eelnõu, mis näeb ette, et Keskerakonnal hakkab seal olema kaks esindajat ja Reformierakonnal mitte ühtegi. Arukas inimene ei astu kaks korda ühe reha otsa ega lähe kaks korda ühte ja samasse lõksu. Vabandust, sõbrad, praegu meid ju lollitatakse siin! Me oleme kõik tõmmatud Reformierakonna ja Keskerakonna omavahelisse vaidlusse ja oleme tehtud selle pentsiku vaidluse ja arusaamatu otsuse kaasosalisteks. Vabaerakond küll ei taha seda kaasa teha ja me ei toeta sellise otsuse vastuvõtmist. Me oleme sellele otsusele vastu. Kutsun ka teisi, eriti sotsiaaldemokraate ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmeid üles seda halba mängu ja rumalust mitte kaasa tegema! Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Keskerakonna fraktsiooni nimel Mihhail Stalnuhhin, palun!

Lugupeetud kolleegid! Mul on iseendale antud meeldiv ülesanne teile armastust avaldada, absoluutselt kõigile, teiste hulgas Reformierakonnale. Te olete kõik suurepärased inimesed ja minu isiklikud suhted enamikuga teist on täiesti ideaalsed. Ma palun muidugi ette vabandust, aga igaühel, kes on koera pidanud, on siis, kui koer on veel väike, juhtunud umbes niiviisi. Sa tuled koju ja sinu sussid vedelevad seal, kümneks tükiks rebitud. Tema istub, must ja karvane kutsu, ja vaatab sinisilmselt sulle otsa, nagu öeldes, et tema see ei olnud. Aga kes see siis oli? Ta ei saa aru, et korter oli ju tühi. Ta vaatab sulle silma ja nagu seletab, et üks kass hüppas siit läbi ja rebis sussid puruks. Kas teile ei tuleta see meelde seda, mis siin praegu toimub? Tagatisfondi seaduses on täpselt kirjas, et Riigikogust peab seal olema kaks liiget, üks koalitsioonist ja üks opositsioonist. Kuidas te üldse aru saate sellest, et on kaks liiget? Kui neid on kaks, kas siis on võimalik, et mõlemad on opositsioonist? Tooge mulle näiteid, millal on kuskil nii olnud! Ei ole säärast asja olnud. Ja siin tekibki küsimus.
Me kõik saame suurepäraselt aru, mis asi on koalitsioon. Koalitsioon on see kamp, millel on enamushääled. Selle alusel moodustatakse pärast komisjonid. Selle alusel moodustatakse ka kõik nõukogud, kus me töötame ja tahame kasu tuua nii riigile kui ka oma kodukandile. Kui muutub koalitsioon, siis muutuvad ka proportsioonid. Te olite enamuses ja teile kuulus vaat nii palju kohti, nüüd te olete vähemuses ja teile peab kuuluma teistsugune arv kohti. Me ju ei vaidle selle vastu, et riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimeheks sai austatud Jürgen Ligi. Komisjonist on muidugi kahju, aga me ei ütle selle vastu sõnagi, sest teie panite ta paika. Reformierakonna asemele tuleb Keskerakond, Keskerakonna asemele tuleb Reformierakond. Aga miks siin tekivad mingid probleemid?
Ma ei tundnud mitte mingit rõõmu, kui minu fraktsiooni esimees mulle teatas, et nüüd sa lähed Tagatisfondi nõukogusse. Ma olin nördinud. See nõukogu, kui vaadata protokolle, saab kokku kolm-neli korda aastas. Ma olen vaadanud neid protokolle. Ühel koosolekul nad arutavad, kes võtta audiitoriks, viimasel koosolekul arutavad nad selle audiitori tööd, vahepeal on sellised koosolekud, mille kohta protokollis üldse midagi ei ole. Mulle meeldiks rohkem töötada seal, kus käib reaalne elu. Aga ma ei vaielnud vastu. Kui öeldi Tagatisfond, siis Tagatisfond. Kuigi ma ütlen kohe ääremärkusena, et Aivar Sõerd on rahanduses minust palju parem spetsialist. Selle vastu ei vaidle mitte keegi.
Ja siis tekib küsimus, kas head tavad on olemas või võib üks inimene rikkuda kõiki reegleid, mis on siin kümnete aastate jooksul välja töötatud. Minu arvates ei tohi seda lubada selline auväärne kollektiiv, nagu meie siin oleme. See ei ole mingi, nagu siin kõlas, kättemaks. Teil on täpselt nii palju kohti, kui palju teile on määratud. Hasartmängumaksu Nõukogu koha asemel on teil lihtsalt nüüd koht Tagatisfondi nõukogus. See ei ole mingi karistusaktsioon. Mis oleks, kui endine minister tuleks oma endisesse ministeeriumi ja püüaks käskkirja anda, kuid talle öeldaks, et see ei ole kahjuks võimalik? Kas see oleks ka karistusaktsioon? Oleks see nii või?
Nii et kehtib energia jäävuse seadus: kui ühes kohas väheneb, siis teises kohas peab juurde tekkima. Kui te selle vastu lähete, siis te olete mingid ...  Mul ei olegi selle kohta õiget sõna, aga see on keskaegne mõtteviis. Aitäh!

Järgmisena Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi, palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma kujutan ette, et kui saja aasta pärast loetakse neid stenogramme ja kui parasjagu ei ole tähele pandud, millega on tegemist, siis mõeldakse, et küllap allilm pidas oma koosolekut, arutasid ühiskassat või midagi. Jutt käib ju umbes nii, et meil on tavad, meil oli kokkulepe, et sina saad selle ja mina saan selle, ja kui tekivad probleemid, siis lööme puruks jalaluud ja ei tea mis veel. Kusjuures see ei ole kättemaks, see on hea tava! Suhteliselt kohutav. Einar ja Mihhail, lugege oma tekste ja mõelge, kus te asute ja mis on see vastutus, mis teil tegelikult on. Asi on seda naljakam, et Aivar Sõerdi otsus, nagu Einar ütles, kantakse üle tema erakonnale või jõugule, kui nende meeste mõtteviisist lähtuda. Kui Aivar otsustas nii, siis kätte maksta tuleb kogu suguvõsale.
Meil on kaks fondi, õigemini on üks n-ö fondi nõukogu ja teine ühe maksu jagamise nõukogu. Nendest nüüd ka natukene.
Hasartmängumaksu Nõukogus on tõenäoliselt käitutud natukene totakalt, aga see pole küll toimunud enamuse osalusel. Kui seal on tõesti olnud kaks ühe erakonna liiget – millest mul polnud aimugi –, siis on seda liiga palju, aitab ühest küll. Kui seal on kuus liiget, siis on loomulik, et seal oleks üks liige kõigist kuuest erakonnast. Sellega oleksin ma võinud leppida. Teine arvutusvõimalus oleks olnud see, et see jaotus oleks tehtud proportsionaalselt, nii et kõige suurem fraktsioon oleks saanud 30% jne. Võib-olla lähtuti sellest, ma ei tea. Seda viga saaks parandada. Aga see on otseselt raha jagamise nõukogu, millest me praegu räägime. Minu arvates pole seda nõukogu vaja, ühe maksu jagamise nõukogu pole vaja. Ma olen olnud selles järjepidev. Eelmine valitsus, nagu ma oma küsimuses ka mainisin, oli minu arvates juba otsustamas seda, et pole vaja ühe maksu nõukogu ja sellist kraaklemist selle ümber. See maks on väga ebastabiilne ja sellega tegelemise võiks liita mõne teise fondi tegevuse hulka.
Tagatisfond on hoopis teine asi. Ma olin Tagatisfondi seaduse tegemise juures, nagu oli näiteks ka Eiki Nestor. Me oleme koalitsiooniliikmetena olnud seal mõlemad, sellepärast et meie saame aru, mis seal toimub. Me ei võtnud seda kui mingit allilma vorstijagamist, et kui sa saad ühe asja, siis sa pead selle teise vastutasuks ära andma. See on väga spetsiifiline valdkond ja Mihhail on õigusega enesekriitiline, kui ta ütleb, et ta ei saa midagi aru, mis seal toimub. See ei ole tema kutsumus, sealt lihtsalt saab natukene pappi ja sellepärast on seal tore käia, aga arusaamiseks peab ikkagi olema rahanduslik taust, mida Mihhailil ei ole, ja see on probleem.
Milles on veel nende nõukogude erinevus? Tagatisfondi seadus ütleb, et tegemist on väga suure fondiga, sellise makrofondiga, kui nii võib öelda, mille nõukogu liikmetel on teatud seaduslik garantii, et võimuvahetus neid sealt ei kõrvalda, neil ei ole seal parteilist rolli. Seal ei ole kõne all mingi raha jagamine, seal on kõne all finantsstabiilsus, millega peavad tegelema finantsinimesed. Kuidas Aivar otsustab, seda mina ei tea, aga see otsus ei ole erakonna oma. Veel kord: väga totakas on seda arutelu siin muuta erakondlikuks, perekondlikuks või jõukudevaheliseks vorstijagamiseks, nagu täna juhtus. Aitäh!

Juhin tähelepanu, et sõna on praegu võimalik võtta üksnes fraktsioonide esindajatel. Keskerakonna fraktsiooni esindaja on juba sõna saanud. Kas teistel fraktsioonidel on sõnasoovi? Ei ole. Sel juhul sulgen läbirääkimised.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kas seda soovitakse hääletada? Lauri Luik, palun!

Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada!

Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele. Aga enne, kui me läheme muudatusettepaneku hääletamise juurde, on protseduuriline küsimus kolleeg Toomas Vitsutil. Palun, Toomas Vitsut!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui te panete muudatusettepaneku hääletusele, kas te ei peaks siis ütlema, mis muudatusettepaneku te hääletusele panete ja mis selle sisu on?

Aitäh! Kui ma panen muudatusettepaneku hääletusele, mida ma loodetavasti nüüd kohe saan teha, siis ma ütlen selle muudatusettepaneku numbri, kes on selle muudatusettepaneku esitaja ja ka juhtivkomisjoni seisukoha, nii nagu kord ette näeb. See muudatusettepanek, ma olen üsna kindel, on tehtud teile kättesaadavaks ka paberil. Tuletan meelde, et arutelu käigus tõi Einar Vallbaum küsimustele vastates välja, milles see muudatusettepanek seisneb. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.
Ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 28, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek leidis toetust.
Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 366 lõpphääletusele.
Panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksu Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 366. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 26, erapooletuks jäi 2. Eelnõu 366 on otsusena vastu võetud.

Tänane teine päevakorrapunkt on õiguskantsler Ülle Madise esitatud Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu 377 esimene lugemine. Ma tutvustan teile selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Esmalt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne (kuni 20 minutit), millele järgnevad küsimused, seejärel on kandidaadi ettekanne (kuni viis minutit), millele järgnevad samuti küsimused. Iga Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, kus võivad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Seejärel on lõpphääletus, mis tulenevalt kodukorraseadusest on salajane. Ma palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Helmut Hallemaa!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma teen põhiseaduskomisjoni ettekande, tutvustamaks otsuse eelnõu 377. Meil tuleb arutelule kaks sisult ja vormilt sarnast eelnõu, aga kuna tegemist on persoonidega, siis on loomulik, et nende olemus on natuke erinev. Ladies first ehk esmalt tutvustan õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaati Heili Seppa.
Põhiseaduskomisjon käsitles seda küsimust 7. veebruaril 2017. aastal. Komisjoni istungil osalesid Ken-Marti Vaher juhatajana ning Jüri Adams, Anneli Ott, Arto Aas, Helmut Hallemaa, Ivari Padar, Jaak Madison, Mart Nutt ja Peeter Ernits komisjoni liikmetena. Ma hiljem ei hakka seda enam välja tooma, aga kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Puudusid komisjoni liikmed Kalle Laanet ja Lauri Luik. Komisjoni istungil osalesid põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Erle Enneveer, nõunikud Karin Tuulik ja Kristo Varend ning kutsututena tulenevalt õiguskantsleri seaduse § 37 lõikest 1 ka selle eelnõu esitaja Ülle Madise, samuti õiguskantsleri asetäitjate-nõunike kandidaadid Heili Sepp ja Olari Koppel.
Ülle Madise selgitas eelnõu esitamise tagamaid ja põhjusi, miks just nüüd on vaja õiguskantsleri asetäitjad-nõunikud ametisse nimetada, ka seda, miks just need kandidaadid esitati ning ka Heili Sepa sobivust sellesse ametisse ja põhjusi, miks just tema kandidaadiks esitati. Ülle Madise resümeeris, et tegemist on igati asjaliku ja lausa parima kandidaadiga. Õiguskantsleri seadusest tuleneb, et õiguskantsleril peab olema kaks asetäitjat-nõunikku, kes tuleb valida juba töötavate õiguskantsleri nõunike hulgast. Neil peab olema akadeemiline kõrgharidus ja pikaajaline avaliku teenistuse või akadeemiline staaž, nad peavad olema läbi teinud julgeolekukontrolli ning neil peab olema juurdepääs riigisaladusele.
Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaat Heili Sepp vastab eelnimetatud nõuetele. Ta töötab Õiguskantsleri Kantseleis õiguskorra kaitse osakonna juhatajana alates 2015. aasta juunist. Ta on töötanud mitmetel teistel kohtadel avalikus teenistuses: prokurörina, Justiitsministeeriumi asekantslerina ning karistusõiguse ja menetluse talituse juhatajana. Tal on mitu kõrgharidust. Mul on hea meel öelda, et mõlemad kandidaadid on lõpetanud ülikooli cum laude ja ka keskkooli on nad lõpetanud kuldmedaliga. Heili Sepp võtab osa mitmest tegevusest mittetulundussektoris ja jätkab praegu õigusteaduse õpinguid doktorantuuris. Kandidaat on õiguskantsleri ametkonna üks mõjukamaid inimesi, mis ongi tinginud selle, et õiguskantsler esitab ta õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadiks.
Õiguskantsler Ülle Madise rääkis komisjonis, et tulenevalt ka riigireformi ideestikust teeb ta ettepaneku nimetada asetäitjateks-nõunikeks juba olulisi osakondi juhtivad inimesed. Heili Sepp täidab õiguskorra kaitse osakonna juhataja kohuseid ja peale selle täidab ta isikuandmete varjatud kogumise ja töötlemise järelevalve ülesandeid, osaleb kohtute haldamise nõukoja töös ning juhib kohtunike distsiplinaarvastutuse valdkonda. Samuti on ta oma pikaajaliste kogemuste tõttu teistele kolleegidele nõu andvas rollis.
Komisjoni arutelus kerkis ühe olulisema küsimusena üles see, kas sellesse ametisse peaks nimetama inimese just Riigikogu. Sellel teemal võtsid eri vormis sõna Mart Nutt, Jüri Adams, Arto Aas, Jaak Madison ja Helmut Hallemaa. Õiguskantsleri vastused olid valdavalt sellised, et võimalikud on erinevad variandid. Riigikogu kõrgeima seadusandliku organina on selle niimoodi otsustanud. Suurem diskussioon selles küsimuses oli VIII Riigikogu ajal ja niimoodi lepiti kokku pärast pikemat arutelu. Ma olen üsna veendunud, et järgmises päevakorrapunktis ettekannet tegev Jüri Adams seda teemat käsitleb. Ma ise küsisin komisjonis õiguskantslerilt, kas tema arvates muudab see olulisemaks tema, tema büroo ja nende kandidaatide ehk õiguskantsleri asetäitjate-nõunike rolli, kui Riigikogu nad ametisse nimetab. Sain õiguskantslerilt vastuse, et tegelikult see nii on. Ma ka ise arvan, et on õige, kui sellise olulise ametkonna juhid on meie ees ja saavad esitada siin oma seisukohti ning meie saame võtta seisukoha nende ametisse nimetamise kohta.
Miks just praegu on vaja mõlemad asetäitjad-nõunikud ametisse nimetada? Õiguskantsleri Kantseleis on toimunud muutused ja mõlemad senised asetäitjad on oma ametialaseid positsioone muutnud. Nele Parrest on nimetatud Riigikohtu liikmeks ja Hent Kalmo jätkab õpinguid Ameerika Ühendriikides. Ta teeb küll edasi nõuniku tööd, kuid õiguskantsleri asetäitjaks-nõunikuks olla ei ole Ameerika Ühendriikides viibides lihtsalt võimalik.
Komisjon otsustas teha ettepaneku saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks ning teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele ehk hääletada, kas nimetada kandidaat õiguskantsleri asetäitjaks-nõunikuks. Samuti otsustati määrata ettekandjaks mind ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõike 3 kohaselt teha õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadile Heili Sepale ettepanek esineda Riigikogu täiskogu ees kuni viieminutise ettekandega. See oli kokkuvõte küsimuse arutelust komisjonis. Meil on ettepanek täna see eelnõu hääletusele panna. Aitäh!

Ettekandjale on küsimusi. Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa kasutasid oma sissejuhatavas kõnes väljendit ladies first. Võib-olla sa seletad stenogrammi huvides lahti, mida sa selle all mõtlesid?

Tegelikult ei mõelnud ma midagi muud kui seda, et me käsitleme kahes päevakorrapunktis kahte inimest, keda me nimetame õiguskantsleri asetäitjateks-nõunikeks. Heili Sepp on daam, naisterahvas, ja teine kandidaat on meesterahvas. Päevakorras on need eelnõud sellises järjekorras. Üks on 377 OE, mis käsitleb Heili Sepa nimetamist, ja teine on 378 OE, mis käsitleb õiguskantsleri teise asetäitja-nõuniku nimetamist.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh austatud ettekandjale! Palun ettekandeks kõnetooli õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi Heili Sepa!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma siiralt tänan selle võimaluse eest teie ees kõnelda ja ma tänan ka nende väga huvitavate vestluste eest fraktsioonides, mida mul oli võimalik pidada. Mul oleks väga hea meel, kui te nõustuksite õiguskantsleri ettepanekuga. Ennekõike oleks see väga hea Õiguskantsleri Kantselei töörahu jaoks. Õiguskantslerit ennast on mõistagi ainult üks. Tal on väga oluline ja ainulaadselt sõltumatu roll põhiseaduslikkuse kaitsel Eestis. Kõik meie ülejäänud, kes me seal majas töötame, ka mina, oleme seal ainult selleks, et teda abistada. Selles mõttes ei saa ka õiguskantsleri asetäitja-nõunik mitte kunagi päriselt õiguskantsleri aset täita. See on üks põhjusi, miks ma pean väga mõistlikuks õiguskantsleri mõtet, et ta ei võta asetäitja-nõuniku kohale mõnda uut inimest, nagu mõnikord varem on olnud, vaid nimetab selle inimese olemasolevate töötajate hulgast.
Mul on väga hea meel, et ma saan oma senist tööd edasi teha. Minu enda homne päev ei erine tegelikult väga palju minu tänasest päevast. Ma saan teile kinnitada, et ma teen edasi oma igapäevast tööd, mis seisnebki valdavalt õiguskorra kaitse osakonna juhtimises, väga hoolikalt ja südamega. Ma hoolitsen selle eest, et õiguskantsleri arvamused, mille koostamisel meie osakond osaleb, oleksid targad, põhjalikud ja inimkeelsed. See on lai teemadering, alates väga aktuaalsest haldusreformiteemast kuni isikuandmete varjatud kogumiseni, õigupoolest selle üle järelevalve tegemiseni. Ma väärtustan võimalust panustada töö käigus sellesse diskussiooni, mis puudutab julgeolekuargumendi ja põhiõiguste tagamise koostoimet ja vahekorda. Mõeldes just sellele teemale, juba toimunud ja edaspidi toimuvatele diskussioonidele, on mul siiralt hea meel, et meil on olemas just sellise pädevusega õiguskantsler, nagu meil praegu on. Nendest küsimustest ei ole kaugel ka teised teemad, mis on mulle hästi südamelähedased: privaatsuspõhiõigus, väljendusvabadus, andmekaitse, aga ka riigivõimu läbipaistvus. Ma tahan nendega tegelemisse kindlasti panustada.
Paari päeva pärast saab mul täis 20 aastat püsivat tööd Eesti Vabariigi riigiametnikuna. Mulle ei ole midagi loomulikumat kui teenida Eesti riiki. Seda tehes olen alati jätnud oma isiklikud huvid ja mugavuse tagaplaanile. Sõltumata ametikohast olen teinud oma tööd alati südametunnistuse järgi ning oma parima arusaamise kohaselt ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel ning teen seda ka edaspidi. Olen üritanud oma töös silmas pidada riigimehelikkust ja õiglust ning püüdlen selle poole edaspidigi. See kõik ei ole täppisteadus, nagu te kindlasti väga hästi teate, aga ma kinnitan, et ma annan oma parima. Ma tunnen täna, et kõige parem viis teenistust jätkata ja oma kogemusi rakendada oleks Õiguskantsleri Kantseleis õiguskantsleri pakutaval kohal. Suur tänu teile kuulamise eest! Kui teil on küsimusi, siis heameelega vastan.

Aitäh! Teile on küsimusi. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Ettekande alguses te ütlesite, proua Sepp, et Õiguskantsleri Kantseleis tekivad ilma teieta probleemid kodurahuga. Ülle Madise on küll väga rahumeelne inimene. Kas küsimus on teie isikus või mis siis muutuks, kui teid sellele kohale ei valitaks?

Oma teada ei öelnud ma kodurahu, vaid töörahu. Kas ma tõesti ütlesin kodurahu? Siis ma palun vabandust! (Vahelehüüe: "Töörahu!") Töörahu seisukohalt on see sellepärast oluline, et nagu te teate, üks õiguskantsleri asetäitjatest-nõunikest läks juba päris tükk aega tagasi tööle Riigikohtusse, teine on aga oma õpingute pärast olnud päris palju välismaal. See, kes asendab Üllet näiteks sel ajal, kui ta on puhkusel – kui ta ikka tõesti tahab minna –, on meie majas tekitanud tihtilugu küsimusi. See on olnud selline pidev arutelu, aga nüüd see arutelu lihtsalt lõppeks.

Järgmisena Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kandidaat! Ma kasutan juhust, et jätkata mõttevahetust, mis meil fraktsioonis teiega kohtumisel tekkis külade omavalitsusliku kuuluvuse muutmise küsimuses. See on haldusreformi käigus teravalt esile kerkinud Pukas, Amblas, Saugas ja mitmel pool mujalgi. Kuidas te hindate selle küsimuse lahendamise mehhanismi, eriti selle õigusselgust? Sellega on seotud väga mitmed seadused: haldusreformi seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, KOKS. Milline on nende koosmõju ning kas omavalitsused on neid pöördumisi lahendades talitanud seadustest ja heast suhtlustavast lähtudes? Teile on esitatud ka pöördumisi, konkreetselt näiteks Puka vallast, ja nendele on ka vastuseid tulnud. Neid pöördumisi tuleb ilmselt veel.

Aitäh küsimuse eest! See puudutab tõesti väga tundlikku teemat. Ma olen teiega nõus selles, et kogu seda reformi reguleerib üks paras komplekt õigusakte. Nende normide kombineerimine on suur tükk tööd, see on suur tükk tööd ka meie majas. Me oleme selle tarbeks oma personali valides sihikindlalt käitunud ehk meil on uus väga hea nõunik, kes spetsiaalselt nende küsimustega tegeleb. Jah, meie poole on pöördutud ja me oleme andnud erinevaid vastuseid. Mõnikord oleme tõesti leidnud, et me saame anda soovitusi, kuidas edaspidi paremini käituda, aga on olnud ka juhtumeid, kui me oleme tõdenud, et parim õiguskaitsevahend on kohus, või oleme andnud lihtsalt selgitusi. Me kindlasti jätkame nendele küsimustele vastamist ja ootame ka Riigikogu liikmete küsimusi, kui teil neid on.

Rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kas fraktsioonidel on soovi läbirääkimisi pidada? Ei ole. Rõhutan, et tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ei saanud selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 377 lõpphääletusele ja me läheme hääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, enne veel, kui ma selle eelnõu hääletusele panen, tuletan meelde, et tegemist on salajase hääletusega. Peaaegu iga kord, kui on salajane hääletus, tekitab hämmingut see, et hääletuspult ei näita teie enda hääletustulemust. See kõik, ma kinnitan teile, on just nii, nagu olema peab, teie puldid ei ole rikkis.
Aga nüüd panen hääletusele Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu 377. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Otsuse poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 10 ja 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Otsus on heaks kiidetud.

Tänane kolmas ja ühtlasi viimane päevakorrapunkt on õiguskantsler Ülle Madise esitatud Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu 378 esimene lugemine. Selle päevakorrapunkti menetlemise kord on täpselt samasugune nagu eelmise punkti menetlemise kord. Kas Riigikogu liikmetel on soovi, et ma seda selgitust kordaksin? Ei ole. Sel juhul palun ilma lisaviivituseta juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Jüri Adamsi!

Härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametikoht on olemas olnud juba üsna ammu. 1993. aastal oli esimeses õiguskantsleri seaduses ette nähtud üks selline ametikoht ja 1999. aasta 1. juunil jõustunud uues ja praeguseni kehtivas õiguskantsleri seaduses on nähtud ette kuni kaks sellist ametikohta. Esimene selle ametikoha täitja oli Eerik-Juhan Truuvälja ajal ametisse nimetatud Aare Reenumägi. Kui neid kohti moodustati kaks, siis järgmine inimene sellel ametikohal oli Enn Markvart. Nagu eelmine ettekandja ütles, praegu on need ametikohad vabanenud ja õiguskantsler on teinud ettepaneku, et me need kohad täidaksime ja annaksime kahele Õiguskantsleri Kantselei töötajale asetäitja-nõuniku staatuse.
Põhiseaduskomisjon arutas seda õiguskantsleri ettepanekut oma 7. veebruari koosolekul. Me kuulasime ära õiguskantsleri selgitused, miks ta arvab, et on vajalik ja sobilik nimetada sellesse ametisse Olari Koppel. Ma ei hakka neid seletusi kordama, sest need on teile täielikult kättesaadavad eelnõu seletuskirjas. Komisjonis ei avaldanud mitte keegi arvamust, et Olari Koppel, kes on praegu Õiguskantsleri Kantselei direktor ja enne seda töötas presidendi otsusega moodustatud SA Eesti Koostöö Kogu juhatajana, ei sobi sellesse ametisse. Mitte keegi ei nõudnud hääletamist ja nii on komisjoni ettepanek panna see küsimus täna siin saalis lõpphääletusele. Aitäh!

Aitäh! Hea ettekandja, teile on küsimusi. Esimene küsija on Andres Ammas. Palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav hea kolleeg Jüri! Palun ette vabandust natuke labasevõitu küsimuse pärast, aga inimlik uudishimu sunnib küsima. Kas see staatusemuutus toob nendele persoonidele – sellele, keda sina praegu tutvustad, ja sellele, kelle me just ametisse hääletasime – kaasa ka palgatõusu?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis me seda otseselt ei arutanud, aga siia pulti tulemise eel palusin ma oma abilistel järele vaadata, kas see niimoodi on. Paistab, et see tõesti niimoodi on. Kui me nimetame kellegi asetäitjaks-nõunikuks, siis ta hakkab saama ühe astme võrra kõrgemat palka, selle palgaastme piirid on 2900–4000 eurot kuus. Kui suur see palk täpselt on, seda otsustab juba õiguskantsler ise. Võib veel juurde lisada, et Õiguskantsleri Kantseleis, nagu ma aru olen saanud, saavad enamasti kõik saavutuslikud töötajad mitmesuguseid lisatasusid, mis on alates mõnesajast eurost kuni võib-olla 1500 euroni. Nii et umbes selline palk, mis on praeguses Eesti palgapraktikas mõistliku suurusega, peaks olema nendele inimestele tagatud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Eelmise päevakorrapunkti arutelul mainiti põgusalt, et komisjon arutas seda, kas õiguskantsleri asetäitjaid peaks ametisse nimetama Riigikogu või peaks seda tegema keegi teine, ja et seda on ka varem arutatud. Aga mina küsin natuke teise nurga alt. Kas selliseid ametikohti sellisel kujul peaks üldse olema? Ma ei mäleta, et me oleksime siin ametisse nimetanud näiteks riigikontrolöri asetäitjaid vms. Kas selline institutsioon on üldse tingimata vajalik? Võib-olla peaks selle küsimuse põhiseadusliku institutsiooni sees kuidagi teistmoodi ära lahendama.

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ma olen siin kõnetoolis eri aastatel kõnelnud mitmesugustest õiguskantsleri seadust muutvatest eelnõudest. Pean tunnistama, et ma ei suuda praegu meenutada ühtegi põhjust, mida omal ajal, 1993. aastal või hiljem, toodi selle ametikoha vajalikkuse kohta. Ilmselt neid oli, aga ma ei ole praegu nendest informeeritud.
Minu enda arvamus on aja jooksul kõvasti muutunud. Kunagi olin ma kindlasti selle ametikoha poolt. Praegu ma aga arvan, et Euroopa riikide haldusõiguse loogikas on üldine põhimõte, et seda sorti ametkondades ei tohiks juht iial puududa. See tähendab, et kui juhiga peaks midagi juhtuma, siis saab automaatselt keegi tema alluvatest juhtimiskohustuse ja allkirjaõiguse. Sellest seisukohast arvan, et asetäitja ametikoht ei ole väga vajalik või ei ole üldse vajalik.
Siin öeldi, et komisjonis oli selleteemalisi arutelusid. See väga õige ei ole. Ega me sellesse küsimusse ei süvenenud. 1993. aastast peale on tekkinud juba teatud harjumus ja praktika. Mina väljendasin küll seda arvamust, et õiguskantsleri ametkond võiks täiesti rahulikult niisama tulemusrikkalt töötada edasi ilma nende ametikohtadeta. Aga need ametikohad ei ole kindlasti ka takistuseks, et see ametkond ei võiks töötada maksimaalselt hästi. Meil on kujunenud niisugune tava ja selle muutmiseks ei ole praegu mingisugust selget põhjust.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja Jüri Adams! Minu küsimus jätkab eelmist küsimust ja eelmist vastust. Kas võite kuidagi kommenteerida seda, et teoreetiliselt võib tekkida olukord, kus õiguskantsler ei täida oma rolli? Kas nendele asetäitjatele-nõunikele lähevad siis üle kõik õiguskantsleri rollid, funktsioonid ja esindusõigused?

Jah, muidugi, juriidiliselt kindlasti, aga see toimub teatud mõistlikkuse piirides. Õiguskantsler väljendas meile oma arvamust, et tema püüab oma ametiaja kestel korraldada tööd selliselt, et tema asetäitjal-nõunikul ei peaks kunagi olema vaja täielikult tema ülesandeid üle võtta. See tähendab ka seda, et ilmselt loobub õiguskantsler pikema puhkuse võtmisest. Millal võiks tekkida olukord, kui puhkus välja arvata, kus asetäitja-nõunik peaks hakkama täitma õiguskantsleri ülesandeid? Siin võivad olla mingisugused õiguskantslerist mittesõltuvad põhjused, näiteks õnnetusjuhtum vms. Seaduses on ette nähtud, et see asendamine on suhteliselt ajutine, sest kohe niisuguse olukorra tekkimise järel peaks käivituma uue õiguskantsleri leidmise ja ametisse määramise mehhanism. Õiguskantsler peab aga ilmselt tegema otsuse ja määrama tulevikku vaatavalt igaks juhuks nende kahe asetäitja-nõuniku n-ö tähtsusjärjekorra, et kumb on esimene ja kumb teine asetäitja.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi Olari Koppeli!

Austatud Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Nagu me siin korduvalt oleme kuulnud, näeb õiguskantsleri seadus ette, et tal on õigus ja ka kohustus määrata ametisse kaks asetäitjat, kelle kinnitab ametisse Riigikogu. Loomulikult tekitab see põhjendatud küsimuse õiguskantsleri töö korralduse, ülesannete ja vastutuse jaotuse kohta. Õiguskantsler on ju ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kelle vastutust ei saa lahustada ning kes saab oma ülesandeid kellelegi teisele edasi anda vaid väga piiratud ja seadusega lubatud mahus.
Aga kas teie näiteks teate, et seaduse järgi tohib praegu Riigikogu liikmele kirja saata vaid õiguskantsler isiklikult? Kusjuures mitte ainult sisulistes, vaid ka puhtvormilistes küsimustes. Jah, mööndakse, et õiguskantsleri äraolekul võib selle kirja saata ka õiguskantsleri asetäitja. Sealt tulenebki minu isiklik kogemus kirjavahetusest selle majaga. Täpselt sama kehtib õiguskantsleri põhiseadusliku õiguse kohta osaleda Vabariigi Valitsuse istungil. Kui aga õiguskantsler on lähetuses ja tal asetäitjat ei ole, siis mitte kedagi õiguskantsleri ametkonnast valitsuse istungi ruumi ei lubata. Just seepärast ongi õiguskantsleril vaja asetäitjat, isikut, kes kindlustaks tööks vajaliku info operatiivse liikumise ka õiguskantsleri puhkuse, lähetuse või ajutise töövõimetuse ajal. Muus osas on asetäitjad täiesti tavalised õiguskantsleri ametkonna töötajad. Õiguskantsler Ülle Madise pakub siinkohal üht uuendust. Kui varem moodustasid asetäitjad kantselei struktuuris ühe eraldi juhtimiskihi – need kihid olid õiguskantsler, asetäitjad ja osakonnajuhatajad –, siis nüüd see üks kiht kaob.
Kui ma endast räägin, siis loomulikult jätkan ma edaspidi ka kantselei administratiivjuhi ehk direktori ametis. Õigemini ongi see minu esmane ja igapäevane töö. Asetäitja olen neil haruharvadel juhtudel, kui õiguskantsler oma ülesandeid ei täida. Ma pean seda väga mõistlikuks ja mingis mõttes ka säästlikuks lahenduseks. Olgem ausad, see on peamine põhjus, miks ma üldse nõusse jäin, kui õiguskantsler selle ettepanekuga minu poole pöördus.
Mul on väga hea meel, et sain viimastel nädalatel kohtuda Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja õige mitme fraktsiooni liikmetega. Sain rääkida, jah, ka iseendast, aga olulisem on see, et sain rääkida õiguskantsleri ametkonna tööst, ning veelgi olulisem on see, et rääkisin nendest asjadest ja probleemidest, mis teile, aga eelkõige kõigile Eesti inimestele olulised näivad ja mille puhul just õiguskantsleri ametkond saab vastuseid anda ja lahendusi pakkuda. Kokkuvõtet tehes kinnitan, et minu nimetamine õiguskantsleri asetäitjaks ei lahusta kuidagi õiguskantsler Ülle Madise võimu ja vastutust. Pigem aitab see tal veelgi efektiivsemalt võimu teostada ja vastutust kanda, mistõttu, hea Riigikogu, loodan teie toetusele. Vastan meeleldi küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi? Ei ole. On siiski. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Te alustasite meie veenmist, tuues praktilise näite, et õiguskantsleri äraolekul ei saa te Riigikogu liikmele kirja saata. Kas te ei arva, et tegelikult ei olekski kantseleil sellist õigust vaja? Pigem oleks märgiliselt ilus, kui õiguskantsler igal juhul ise allkirjastaks oma kirjad Riigikogu liikmetele. Meil nimelt on negatiivseid kogemusi peaministri kantseleiga, kus pannakse ametnikke peaministri asemel poliitilistele küsimustele vastama. Kas teie arvates oli see hea näide, mis te tõite?

Ma arvan, et minu näide oli kindlasti adekvaatne selle juhtumi raames, mida ma teile järgnevalt kirjeldan. Nagu teate, käib õiguskantsler igal sügisel teile oma töö aruannet esitlemas. Selleks on eelnevalt vaja lahendada teatud protseduurilised küsimused, näiteks see, millal ta võiks seda teha ja millal on Riigikogu päevakorras selleks aega. See ettevalmistus algab mõnevõrra varem. Eelmisel suvel, kui õiguskantsler Ülle Madise oli puhkusel, kirjutasin ma Riigikogu juhatusele kirja, kus ma küsisin, kas oleks võimalik, et õiguskantsler peaks oma korralise ettekande pikkusega kuni 20 minutit sellel ja sellel kuupäeval, see oli vist 17. september. Tunni aja pärast sain ma Riigikogu Kantseleist tagasiside, et ma ei tohiks sellist kirja saata ja sellist kirja ei ole olemas. Mul paluti oodata, kuni õiguskantsler puhkuselt tagasi tuleb, et ta siis ise selle kirja allkirjastaks. Selline praktiline asi.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest on kirjade saatmisega suur probleem. Täna, näed, saatis Aivar Kokk Eiki Nestori nimel kirja laiali ja jama kui palju. Aga minu küsimus teile on järgmine. Valitsus on langetamas otsust, et maavanema institutsioon kui selline likvideeritakse. Maavanem teeb praegu järelevalvet kohalike omavalitsuste üle. Milline on teie arvamus, kuidas oleks kõige mõistlikum tulevikus seda järelevalvet korraldada? Kas te ei arva, et ka õiguskantsleri roll seoses sellega suureneks?

Aitäh! Ma usun, et me jõuame selle küsimuse praktilise lahenduseni siis, kui otsused on tehtud. Võib eeldada, et kui mingi asi likvideeritakse või kaotatakse, siis pakutakse ka midagi asemele. Eks siis õiguskantsler hindab, kas see asemele pakutav järelevalvefunktsioon on piisav. Kuivõrd mingil määral teeb Õiguskantsleri Kantselei juba praegu järelevalvet kohalike omavalitsuste õigusaktide üle, siis võib tõesti prognoosida, et selle töö maht võib edaspidi kasvada.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi pidada läbirääkimisi? Ei ole. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ei saanud selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 378 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu 378. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 15 ja erapooletuks jäi 2. Eelnõu 378 on otsusena vastu võetud.
Head ametikaaslased, tänane päevakord on ammendatud. Ilusat töönädala jätku kõigile!

Istungi lõpp kell 11.27.