13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on kohal 60 Riigikogu liiget. Valitsusliikmetest osalevad infotunnis peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Tulenevalt küsijate rohkusest annan võimaluse esitada iga põhiküsimuse juurde ühe lisaküsimuse.

1. 13:01 EAS-i Ermamaa juhtumi otsus

Esimees Eiki Nestor
Esimene küsija on Martin Helme, esimene vastaja peaminister Jüri Ratas. Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud peaminister! Eelmisel nädalal langetas EAS otsuse mitte nõuda raha tagasi osaühingult Ermamaa ehk Toomas Hendrik Ilvese ettevõttelt. See lugu on pikk ja laia taustaga. Pole kahtlust, et tegemist oli poliitilise otsusega. On ju selge, et EAS-i nõukogu esindab omanikku ja omanikuks on riik, keda omakorda esindab seal minister. Sellest, et tegemist on poliitiliste valikutega, saame aru ka siis, kui võrdleme eelmise ministri ja praeguse ministri suhtumist. Kui eelmine minister sundis selgelt EAS-i selle probleemiga tegelema ja vastutama, siis praegu lihtsalt mätsiti maksumaksja rahaga asi kinni. Minu küsimus teile, härra peaminister, on: kas praegune minister Urve Palo pidas teiega nõu enne EAS-i otsust või mitte?

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea arupärija, tänan selle küsimuse eest! Kõigepealt, ma olen veendunud, et nii eelmise valitsuse liige kui ka praeguse valitsuse liige ministri isikus on selle teemaga tõsiselt tegelenud ega ole kumbki minister soovinud seda teemat kuidagi kerge käega laua pealt ära lükata. Tegemist on kahetsusväärse juhtumiga. Küsimus oli, kas sellel teemal oli minul ja ministril infovahetus. Vastus on: jah, oli.

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Martin Helme
Aitäh! Seda on hea meel kuulda. Kas teile oli siis ka teada, mis on Palo soovid või soovitused nõukogule? Ja kas te väljendasite ka oma arvamust selle kohta? Nagu ma enne ütlesin, tegemist on selgelt poliitilise vastutuse küsimusega. Kui minister langetas selle otsuse ilma peaministriga nõu pidamata, siis on vastutus tema peal, aga kui ta teiega nõu pidas, siis on vastutus kogu valitsuse ehk ka peaministri peal. Mis on teie seisukoht? Kas te olite Ermamaa võla lükkamisega maksumaksjate peale nõus või ei olnud?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Nagu te kindlasti kursis olete, on EAS selgelt välja öelnud, et need küsimused tulnuks toona paremini lahendada. Punkt 1. Punkt 2: EAS-i juht on oma töökoha kaotanud ja sellega on juhtimistasandil vastutus võetud. Punkt 3: minu teada on tellitud vähemalt kaks välisanalüüsi või -ekspertiisi võimaliku kohtumenetluse käivitamise kohta. Mõlemad on jõudnud arvamusele, et riigi seisukohast seal erilist perspektiivi ei ole. EAS-il peavad alati eelarves olema teatud vahendid ja need ongi olemas. Ma suunaks pigem pilgu rohkem tulevikku, et sellised juhtumid ei korduks. Ma arvan, et riik võiks ühel hetkel julgelt välja öelda, et sellel naisel või mehel, kes asub Vabariigi Presidendi ametisse, on kaunis Eestimaa looduses olemas koht, kuhu oma külalistega minna. Seda kohta praegu ei ole. 1990. aastatel oli selline koht Paslepas, nüüdseks on see maha müüdud. Nii et ma arvan, et tulevikus võiks Riigikogu ja Vabariigi Valitsus arutada, kas võiks riigile midagi analoogset uuesti luua.

Esimees Eiki Nestor
Täpsustav küsimus, Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister, te ei vastanud eelmisele küsimusele. Sellest me teeme järelduse, et te kiitsite Urve Palo otsuse heaks ja olete seega kaasvastutav maksumaksjale tekitatud kulu eest. Eesti armastab ennast nimetada õigusriigiks. Me näeme, et Prantsusmaa president Sarkozy antakse praegu kohtu alla valimiskampaania rahastamise reeglite rikkumise tõttu. Prantsusmaa endine president Chirac on samuti kohtu all olnud. Kas te ei arva, et oleks aus pakkuda president Ilvesele võimalust kasutada äsja Bertelsmanni Fondilt saadud 200 000 eurot, et teha tagasimakse Eesti riigile ja niimoodi kogu see küsimus ausal viisil lahendada, et me saaksime oma endisest presidendist lugu pidada?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Te ütlesite, et Eesti armastab ennast nimetada õigusriigiks. Ma lisan siia ühe laienduse: Eesti armastab ennast nimetada õigusriigiks ja on õigusriik. Selles ei ole kahtlustki. Kui küsimus on selles, kas seda teoreetilist vaidlust kohtu tasandil on võimalik pidada juriidilise isiku või eraisikuga, siis minu teada on seda võimalik pidada ainult juriidilise isikuga. See on punkt 1. Punkt 2 on see, et õigusriigi printsiibid on väga kindlad ja selged. Need laienevad kõigile riigi kodanikele, ükskõik missugune on nende tööpost või amet. Nagu ma juba vastasin teie fraktsioonikaaslase väga heale ja sisulisele küsimusele – ja vastasin seejuures sisuliselt –, väljaspool on tehtud kaks väga põhjalikku eksperdianalüüsi selle kohta, milline võiks olla riigi perspektiiv võimaliku kohtulahendi korral. Võimalust, et riik võiks selle protsessi võita, on hinnatud väga väikeseks.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:07 Naiste tugikeskuste rahastamine

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile. Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud tervise- ja tööminister! Lugesin Pärnu Postimehest, et ka teie tunnistate naiste tugikeskuse teenuse hanke korraldamisel tekkinud ebavõrdset olukorda eri maakondade vahel. Kui esimeses hankes oli näiteks Võru-, Jõgeva- ja Valgamaal samasugune aastane piirsumma (suurusjärk 27 000 eurot), siis praegu on Jõgeva- ja Valgamaa teenusepakkujate aastane eelarve piirsummast pea poole võrra suurem. Ka Rapla- ja Järvamaal võitis lõpuks piirsummast oluliselt suurem pakkumine. Sealsamas Pärnu Postimehes te lubate, et järgmisel aastal süsteemi muudetakse, sest eelarved tuleb ühtlustada. Millised plaanid teil on naiste tugikeskuste teenuse rahastamisel järgmisel aastal?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Suur tänu! Nagu te hästi teate, Riigikogus vastuvõetud ohvriabi seaduse alusel korraldab kõnealust teenust Sotsiaalkindlustusamet. Avalikkuses on selle küsimuse üle palju diskuteeritud ja nii on teada, et eelmise aasta viimastel nädalatel või vähemasti viimasel kuul tabas riiki ebameeldiv üllatus: suur osa nendest teenuseosutajatest, kes on riigi partneritena seda olulist teenust välja arendanud, kasutades nii Eesti riigi vahendeid kui ka Norra Kuningriigi vahendeid, on riigi ees oma ukse kinni pannud ja öelnud, et nad ei soovi riigiga koostööd jätkata ja seda Eesti ühiskonnas nii vajalikku teenust osutada. Sellega seati meid loomulikult erakordselt raskesse seisu, sest ähvardas väljavaade, et 1. jaanuarist ehk siis mõne nädala pärast panevad mitmes maakonnas naiste tugikeskused uksed kinni. Loomulikult pidi Sotsiaalkindlustusamet vastavalt seadusele tegema kõik endast oleneva, et tagada, et ka pärast 1. jaanuari oleks teenus kõikides maakondades kättesaadav. See eesmärk saavutati. Kõikides maakondades on see teenus kättesaadav ja see on kõige olulisem. Paraku pidi Sotsiaalkindlustusamet selle tagamiseks astuma selliseid samme, mis tekitasid eri teenuseosutajate vahel teatud ebavõrdsust. Aga tuli maksku mis maksab lühikese aja jooksul motiveerida teenusepakkujaid uude maakonda laienema ja nii tuli pakkuda neile ka kõrgemat hinda. Olen öelnud, et selle aasta jooksul me vaatame selle süsteemi üle ja muudame tingimused edaspidi võrdsemaks.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Liina Kersna, täpsustav küsimus, palun!

Liina Kersna
Kahjuks ma ei saanud oma küsimusele vastust. Aga juba viidatud artiklis te möönate, et tänavu ei hakka te midagi muutma. Mind paneb imestama teie kergekäeline suhtumine ebavõrdsusesse – olete ju olnud suurim võrdsuse eestkõneleja. Kas tõesti valitsus ei leia nendele maakondadele, kus eelarved võrreldes möödunud aastaga drastiliselt vähenesid, lisavahendeid? Me ei räägi siin sadadest tuhandetest eurodest, me räägime kümnetest tuhandetest eurodest.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Suur tänu! Eks küsimus on ju lõpuks juriidikas. Kui teenuseosutajad on vastavalt hanke tulemustele sõlminud Sotsiaalkindlustusametiga lepingud ühe teenuse osutamiseks teatud mahus ja teatud raha eest, siis on selge, et need lepingud on siduvad nii ühele kui ka teisele poolele. Nagu ma ütlesin, tekitas protsessi ülevõtmine Sotsiaalkindlustusametis kahetsusväärselt segadust just seoses sellega, et tõepoolest osa varjupaikasid minu hinnangul – olen seda juba välja öelnud ja ütlen veel kord – täiesti vastutustundetult loobusid selle teenuse osutamisest väga lühikese etteteatamisega. Tõenäoliselt oodati selle peale riigilt teistsugust käitumist, kui lõpuks tuli. Ma arvan, et selle tõttu sai kannatada kogu süsteemi usaldusväärsus, mis on kindlasti halb. Aga on ka hea pool ja kindlasti tahan öelda suur tänu nendele teenuseosutajatele, kes olid valmis nii lühikese ajaga teistesse maakondadesse laienema. Olen ühte sellist keskust ka külastanud: Rapla linnas võttis MTÜ Eluliin väga lühikese ajaga selle teenuse üle. Suur aitäh neile ja teistele, kes teenuse on üle võtnud!
Sotsiaalkindlustusamet ja ka Sotsiaalministeerium tegelevad väga aktiivselt sellega, et koguda kõikidelt teenuseosutajatelt tagasisidet, kuidas uue seaduse alusel osutatava teenusega eri maakondades lood on: kas korraldus vajaks ühte- või teistpidi muutmist. On juba külastatud hulka maakondasid, ma ei hakka teile neid praegu ette lugema. Lähiajal plaanime ära käia kõikides põhikeskustes, seejärel kaardistame ettepanekud, kuidas tulevikus jõuda sinnani, et oleks tagatud võrdse teenuse eest võrdse hinna maksmine. Teisest küljest vaatame ka seda, kas korralduslikult saaks veel midagi paremini teha, et abi oleks igal pool ühtlaselt hea.

Esimees Eiki Nestor
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kui vaadata ajalugu, siis naiste tugikeskuse teenus on arenenud tänu nendele MTÜ-dele, kes on varsti läbi mitme aastakümne seda tööd teinud. Kogu aeg on nad teenust parandanud ja selles osas väga kompetentseks muutunud. Teie vastusest meie kolleegile jääb minule küll paratamatult mulje, nagu te süüdistaksite neid organisatsioone, et nad on riigi raskesse olukorda pannud, kuna loobusid konkureerimast. Võib-olla on ikkagi vastupidi: riik on pannud need südamega oma tööd tegevad organisatsioonid olukorda, kus nad ei saa seda teha, sest tegelikult need hinnad ei ole mõistlikud. Aga minu küsimus on selline: äkki oleks mõistlik muuta naiste varjupaikade teenus sarnaselt ohvriabi teenusega riiklikuks teenuseks? Nagunii oleme olukorras, kus kolmandalt sektorilt on sellega teatud vabadused võetud. 

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Minu arusaama kohaselt on riigi partnerlus kolmanda sektori organisatsioonidega, et ühiskonnale olulisi teenuseid pakkuda, kahesuunaline partnerlus. See tähendab loomulikult ühelt poolt seda, et me lepime nende heade, tublide ja suure südamega inimestega kokku – seda nad ju tõepoolest kõik on –, kuidas saab riik aidata neid selle nii olulise abi pakkumisel. Aga teisest küljest võtavad need organisatsioonid endale vastutuse, et nad olukorras, kus riik on neile selle töö delegeerinud, tõesti tagavad, et kõikidele ohvritele on see teenus kättesaadav. Loomulikult on olukordi, kus üks või teine MTÜ soovib teenuse osutamisest loobuda. Neil võib olla sellest abist hoopis teistsugune nägemus kui riigil. Aga kui nii olulise ja tähtsa teenuse puhul öeldakse vaid mõni nädal ette, et 1. jaanuarist pannakse kaheksas maakonnas uksed kinni, siis minu meelest ei ole see hea partnerluse reeglitega kooskõlas. Probleemi ette ei pandud ju eeskätt mitte riiki. Riigi nimel lahendas Sotsiaalkindlustusamet selle küsimuse ju ära, kuigi tekkisid tõepoolest erinevad korralduslikud mured, millele ka Liina Kersna viitas ja mida me püüame selle aasta jooksul lahendada. Aga eeskätt sattusid ärevusse teenuse vajajad, naised ise, kellel tekkis ka selle meediaarutelu mõjul tunne, et seda abi kõikides maakondades enam ei anta. Samas tagavad seda endiselt tublid organisatsioonid ja inimesed, kes seda tööd väga südamega teevad.
Me tõesti pingutame, et eelmise aasta viimase kuu kired maha jahtuksid ja me jõuaksime hea koostööni selle teenuse parandamisel. On kõlanud ka ettepanekud, et Sotsiaalkindlustusamet võiks hakata seda abi riiklikus korras osutama. Arutame ka seda küsimust. Ma küll iseenesest tahaks MTÜ-sid ja kolmandat sektorit selles usaldada ja pigem toetan sellist head partnerlust.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:16 Gümnaasiumide õppekeel

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on peaminister Jüri Ratasele. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Haridus- ja teadusministri väide, et vene koolid võivad taotluse esitamise korral saada loa eestikeelse õppe mahtu vähendada tähendab minu hinnangul taas ühte teie juhitud valitsuse vastutulekut neile erakonnakaaslastele ja neile võimalikele valijaile, kes vaatavad tagasi, mitte ei taha vaadata edasi. Palun seletage, härra peaminister, kuidas selliseid erandeid lubama hakatakse! Kuidas need aitavad saavutada teie valitsuse iseenesest väga sümpaatset eesmärki, et vene kooli õpilane peaks kooli lõpetades keelt valdama tasemel C1? Kas haridusminister on teile oma plaani tutvustanud? Kas see plaan üldse eksisteerib või teeme kohalikele valimistele mõeldes enne need erandid ära ja siis vaatame, kuidas purustatud süsteem uuesti funktsioneerima hakkaks?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Esiteks, kindlasti ma ei toeta ühegi süsteemi lõhkumist enne seda, kui on uus, analüüsidele tuginev süsteem olemas. Valimised mingit konteksti praegusel juhul endast ei kujuta. Teiseks, eesmärk ei ole midagi vähendada. Eesmärk on üks ja see on parandada noorte inimeste eesti keele oskust ka eesti keeles õppimise abil. Peamine soov on, et nad oleksid pärast keskkooli või gümnaasiumi lõpetamist ülikooli astumisel ja Eesti tööjõuturul konkurentsivõimelisemad.
Meil ei ole plaanis muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Seda esiteks. Teiseks, kui lugeda valitsusliidu aluspõhimõtteid, siis näeme, et riiklikuks prioriteediks seatakse lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis ja kutseõppekeskustes eesti keele õppe kvaliteedi tõus, tagades selleks vajalikud õppevahendid ja õpetajate täienduskoolitused. Lisaks oleme lubanud seda, et kui gümnaasiumides tehakse erisusi, siis keeletase peab tõusma, nagu te ütlesite, B2-lt C1-le. Ma olen sel teemal rääkinud haridus- ja teadusministriga. Praegu võin kinnitada, et ei ole mitte ühtegi avaldust. Kui neid avaldusi tahetakse esitada, siis PGS näeb selleks ette väga konkreetse vormi ja konkreetsed nõudmised. Protsess algab sellest, et kõigepealt peab kooli hoolekogu tegema oma ettepaneku. Peale seda peab volikogu otsustama, kas ta seda toetab või mitte, ja ta peab otsustama sisuliselt. Sisuline otsus ei saa näiteks tugineda väitele, et koolis ei ole piisavalt õpetajaid. Sisuline otsus saab minu arvates olla näiteks see, et taotlust põhjendatakse sooviga viia eesti keele õpe kõrgemale tasemele.

Esimees Eiki Nestor
Andres Ammas, täpsustav küsimus, palun!

Andres Ammas
Aitäh, härra peaminister! Ma jään siiski eriarvamusele. Ma kahtlustan, et vene noortel sellist võimalikku erandit tegelikult vaja ei ole. Seda on vaja näiteks sellele koolijuhile, kes eile "Aktuaalses kaameras" ka lühikesed vastused andis vene keeles ja kes viib oma õpilasi kord aastas sirbi ja vasara taustal pildistama. Selline vene koolide reformi muutmine ja tagasikeeramine võib hoopis pingeid juurde tekitada. Eesti on saanud õigustatult kiita, et meie koolide tase on suhteliselt ühtlane, olgu nad maal või linnas, aga on üks erand. PISA testi tulemused näitasid, et vene koolide õpilased on oma eesti eakaaslastest umbes aasta võrra maas. Miks see teie arvates nii on? Mis on tegelikult Eestis tegutsevate vene koolide põhiprobleemid? Kas teie valitsus kavatseb neid probleeme kuidagi lahendada?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh ka selle küsimuse eest! On tõsi, et kui me üldse selliste erandite peale välja läheme, siis see eeldab seda, et Haridus- ja Teadusministeeriumis on tehtud väga põhjalik analüüs. See analüüs ei ole lõppenud, töö praegu käib. Ma arvan, hea küsija, et ka teie asjatundlikud ettepanekud on väga oodatud. Ütlen seda täiesti siiralt.
Kuidas üldse neid erandeid teha? Riik on koalitsioonileppes ette näinud, et sel juhul nähakse koolile ette lisaraha, ja see eeldab minu arvates seda, et on väga konkreetne, selge ja siduv leping Haridus- ja Teadusministeeriumi, kohaliku omavalitsuse ja kooli vahel. Ning teatud perioodi järel tehakse loomulikult kontroll, kuidas eesti keele õpe on paranenud. Kui te küsite, mis on peamised murekohad, miks eesti keele tase venekeelsetes koolides ei ole nii hea, kui me soovime, siis ma arvan, et põhjuseid on rohkem kui üks. Üks on kindlasti rahastuse küsimus ja see, kuidas leida lisaks häid eesti keele õpetajaid. Sellega on nii, et kui kohaliku omavalitsuse kool vajab lisaõpetajaid, siis riik mitte ei ütle, et selleks raha eraldamine on lubatud, vaid annab selleks vajaliku summa. Teine mure on, et häid õppematerjale ei piisa. Ma arvan, et need on kaks põhiprobleemi.

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, täpsustav küsimus, palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Teie vastused on kaunilt ümmargused. Koalitsioonilepingut me oskame kõik lugeda. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps väljendas väga selgelt, et ta peab võimalikuks teha kolmele Tallinna koolile selles küsimuses erand. See esindab üht tendentsi pikas jadas, kuhu kuuluvad ka riigi õigusabi seaduse leevendamine ning teie avaldus kodakondsuspoliitika kohta ehk võimalik kodakondsuse nullvariandi sisseseadmine. See tegelikult näitab valitsuse prioriteeti: venekeelse elanikkonna eelistamist eestlastele eesti keele vähema kasutamise lubamisega. Palun selgitage, kummal on õigus: kas valetavad IRL-i esindajad, kes ütlevad, et mitte mingeid erandeid ei tule, või valetas haridus- ja teadusminister, kui ta ütles, et kolmele koolile erandi tegemine on võimalik ja nad ei pea tulevikus seda 60% nõuet täitma?

Peaminister Jüri Ratas
Ma tänan teid väga konkreetse ja selge küsimuse ladusa esitamise eest! Õigus on nendel, kes ütlevad, et valitsus on seadnud üheks sihiks Eesti eri keelekogukondade parema ühendamise, samuti keskvalitsuse ja omavalitsuste tihedama koostöö ning eri regioonide parema ühendamise transpordivõrke arendades. See on minu arvates põhisõnum, mida me soovime anda. Aga nagu ma eelmisele küsijale kinnitasin, mitte ühtegi avaldust ei ole esitatud. Ametis olev valitsus muidugi tegutseb vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatule. Kui mõne kooli hoolekogu kohaliku omavalitsuse volikogusse sellise avalduse esitab, kui volikogu seda sisuliselt põhjendatuks peab ja selle heaks kiidab, siis loomulikult Vabariigi Valitsus seda arutab.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:24 Eesti tervishoiusüsteemi olukord ja rahastamine

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile. Arno Sild, palun!

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Me teame, et kollektiivlepingu läbirääkimised meditsiinitöötajatega jooksid liiva. Nüüd valmistavad meditsiinitöötajad seoses sellega ette tõsist väljaastumist. Mul on teile kui ministrile selline küsimus: kas on mingi võimalus, et see sõlmprobleem saaks rahulikult lahendatud? Ja kui on, siis mis see on?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Suur tänu küsimuse eest! Tõepoolest, kollektiivlepingu läbirääkimiste protsess, mis kestis ligi aasta, lõppes veebruarikuu teisel päeval tulemusteta. Kokkulepet tööandjate esindajate ehk perearstide seltsi, kiirabi liidu ja haiglate liidu ning töövõtjate esindajate vahel ei sündinud. Kollektiivlepingust nii palju, et vastavalt kollektiivlepingu seadusele lepivad osapooled ehk siis tööandjad ja töövõtjad omavahel kokku palga- ja töötingimustes. Arutelusid on palju peetud ja Sotsiaalministeerium koos haigekassaga on kaasatud mõttevahetusse, kui suured võiksid olla tervishoiutöötajate palgad, mida haigekassa suudaks oma finantsilise võimekuse juures välja maksta. Peab ütlema, et see palgatõus, mille riiklik lepitaja ette pani, oli kõrgem kui Eesti keskmine palgatõus. Õdedele ja hooldajatele sooviti ligi 10% palgatõusu ja sellega olid töövõtjad ehk meedikud ise põhimõtteliselt nõus. Samas tõstatasid nad tervishoiu pikaajalise rahastamise teema, millest olen minagi rääkinud nii siin teie ees kui ka mujal. Eesti tervishoid vajab tõepoolest lisaraha. Meedikute seisukoht oli, et põhimõtteliselt see kollektiivlepingu pakkumine neile sisuliselt sobib, aga nad ei soovi kokkuleppele alla kirjutada enne, kui Vabariigi Valitsus on langetanud tervishoiu pikaajalist rahastamist puudutavad otsused. Need otsused on meil plaanis teha riigi eelarvestrateegia koostamise käigus tänavu aprillis.

Esimees Eiki Nestor
Arno Sild, täpsustav küsimus, palun!

Arno Sild
Kas oli ka mingeid teisi takistavaid põhjusi peale selle pikaajalise rahastamise problemaatika või oli see põhiline, mis ei lubanud kokkulepet saavutada?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Meedikute esindajad on nii avalikult kui ka minule eraviisiliselt öelnud, et kuna nende jaoks on kõige olulisem, et Eesti tervishoid saaks lisaraha, et tervishoiu pikaajaline finantsiline jätkusuutlikkus oleks tagatud – ja me teame, et sellega on probleeme –, siis nad ei soovi enne kokku leppida omaenda palgatõusus. Kõigepealt peab olema selgus, et tervishoiu pikaajalise rahastamise problemaatika saab lahendatud. Muidugi käsitleti selles kontekstis tööandjate ja töövõtjate ehk siis haiglate ja meedikute dispuutides ka küsimusi, mis puudutavad töötingimusi, puhkeaegasid jne. Põhipõhjusena on aga meedikud ise esile toonud selle, et nad ootavad ära valitsuse otsused selles küsimuses. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt esitab ministeerium oma ettepanekud märtsikuus valitsuskabinetile aruteluks. Praegu käib ettepanekute lõppviimistlus Rahandusministeeriumis ja Sotsiaalministeeriumis. Pärast seda, kui need on läbi arutatud, saab riigi eelarvestrateegia koostamise raames otsustada konkreetse lisaraha üle, nii nagu seadus seda ette näeb.

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Austatud minister! Haigekassa eelarve on oma olemuselt ikka kasvav olnud, sotsiaalmaksu on tegelikult pidevalt juurde tulnud ja seis on olnud positiivne. Paraku me teame, et järjekorrad on kasvanud ja patsiendid ei pääse arsti juurde. Teie valitsuse sammud survestavad aga perspektiivis haigekassat veel rohkem. Näiteks pensioni arvestamisel muutub lihtsalt töötamine tähtsamaks ja sotsiaalmaksu ei pea tulevikus enam väga palju maksma. Kas see ei ole nagu kahe teraga mõõk? Needsamad inimesed, kelle huvide eest te võitlete, saavad tulevikus veel vähem seda teenust kätte? Mis on konkreetsed muud sammud peale selle, et valitsus lihtsalt annab haigekassale raha juurde, parandamaks arstiabi kättesaadavust?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tõepoolest, haigekassa eelarve on viimasel ajal igal aastal märkimisväärselt kasvanud seoses prognoositust kiirema palgakasvuga. 2017. aastal näiteks on haigekassa eelarve planeeritult umbes 100 miljonit suurem kui eelmisel aastal. Teisest küljest, kui me vaatame kaugemale ette, siis nagu ma olen mitu korda ka siin puldis pikalt rääkinud, meie elanikkond vananeb, tööealiste inimeste hulk kahaneb väga suure kiirusega. Seega on ainult tööjõumaksul ehk sotsiaalmaksul põhinev tervishoiu rahastamise süsteem jätkusuutmatu. Päris mitu riiki, kes on samasuguses olukorras, on liikunud järk-järgult ravikindlustuse finantseerimise niisuguste allikate juurde, mis tööjõumaksudest ei sõltu. See on ka minu ettepanek olnud, et riik võiks näiteks nende vanaduspensionäride eest, kes tööl ei käi, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ära maksta, selleks et leevendada tööealise elanikkonna vähenemise mõju.
Kaks küsimust oli sellesama küsimuse sees veel ja mõlemale ma ei jõua vastata, nii et valin ainult ühe. Loomulikult me tegeleme paralleelselt tervishoiule lisaraha otsimisega ka tervishoiusüsteemi toimivuse parandamisega. Oleme alustanud ja jätkame ka sellel aastal esmatasandi tervishoiu olulisel määral tugevdamist. Ehitame Euroopa Liidu vahendite toel tervisekeskusi, tervelt kümme tervisekeskust peaks valmima juba sel aastal. Varsti jõuab teie ette eelnõu, mis reguleerib tervisekeskuses töötavate perearstimeeskondade tööd. Eesmärk on, et esmatasandil oleks võimalik rohkem teenuseid osutada ja selle võrra vähendada eriarstijärjekordi. Püüame ka süsteemi eri tasandite integratsiooni parandada, aga need muudatused on pikaajalised. Üldiselt lisaraha eraldamisest pääsu ei ole.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:31 Välisinvesteeringute toetamine

Esimees Eiki Nestor
Küsimus peaminister Jüri Ratasele. Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Tänan, juhataja! Hea peaminister! Vähem kui pool aastat tagasi teatasid Nordea ja DNB, et nad ühendavad Eesti, Läti ja Leedu äritegevuse ning loovad uue panga. Tähelepanuväärne on sealjuures see, et uue panga peakontor tuleks Eestisse. Praeguse valitsuse tegevuse tagajärjel on seda panka asutav meeskond aga hakanud järjest enam leidma, et Eestisse ei tasu sellist pangakeskust teha. Selle tõttu me kaotame terve hulga suure lisandväärtusega töökohti ja anname väga konkurentsitihedas sektoris oma naaberriikidele alla. Kas valitsusel on plaanis sellest pangamaksust loobuda, kuna me kaotaksime päris suure investeeringu?

Peaminister Jüri Ratas
Kõigepealt aitäh selle tõsise küsimuse eest! Ma arvan, et Eestis tasub ikka avada rahvusvaheliste ettevõtete peakontoreid, olgu need ettevõtted Eesti või välismaa omanike omad. Kohtusin ise mõni aeg tagasi praeguse uue pangajuhiga, et seda teemat arutada. Loomulikult ütlesin ka seda, et Eesti riik on väga huvitatud sellest, et ühendpanga regionaalne peakontor asuks Tallinnas. Valitsus on aga tõesti leppinud kokku pangalõivu kehtestamise, Rahandusministeerium valmistab seda praegu ette. Sellest oli meil ka juttu. Aga loomulikult on valitsuse ja ma loodan, ka Riigikogu soov, et Eestis oleks võimalikult palju rahvusvaheliste kontsernide peakontoreid. Ma arvan, et siia tasub tulla – siin on hea maksukeskkond, siin on tublisid inimesi, kes saavad peakontoritesse tööle asuda, ja siin on kindlasti ka hea infrastruktuur. Rääkimata sellest, et meie geograafiline asukoht on eriline.

Esimees Eiki Nestor
Maris Lauri, täpsustav küsimus, palun!

Maris Lauri
Tänan! Iseenesest on tore kuulda, et teil selline soov on. Aga minu jaoks on ikkagi küsimus selles, mida te selle nimel teete. Reaalselt on nii, et meie plussid ühe väga hea välisinvestori hinnangul on asukoht, ärikultuur, investeerimissõbralik maksustamine, e-Eesti ja innovatiivsus. Mina rõhutaksin just seda investeerimissõbralikku maksustamist, aga valitsus on selles vallas alustanud tagasipööret. Tavaliselt riigid üritavad oma tugevaid külgi hoida ja nõrkadega tegeleda. Teie teete vastupidi. Lisaks pangamaksule on plaanis piirata ettevõtete omavahelist laenamist ja toetada odavat tootmist tööjõu maksustamisega. Miks te ometi nõrgendate meie tugevaid külgi? Tegelege palun nõrkustega!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Valitsus on minu arvates jõuliselt alustanud just Eesti tugevate külgede edasiarendamist. Võtame ainuüksi ühe näite, mis on seesama investeeringute programm. Eesti on Euroopas edumeelsena silma paistnud just oma e-teenustega. E-teenuste edasiarendamisse on ette nähtud panustada igal aastal 10 miljonit. Investeeringute programm näeb ette nn viimase miili väljaehitamise aastail 2018–2019, ja just selle eesmärgiga, et meelitada Eestisse rohkem välisinvestoreid. Seesama investeeringute programm näeb ette parema taristu, olgu selleks maanteed või kiiremini sõitvate rongidega raudteed. Loomulikult see ei ole ainult selle valitsuse töö, ka eelmised valitsused on andnud selge signaali, et Rail Baltic on meie jaoks oluline ühendus Läti, Leedu ja muu Euroopaga. Selle mõjul loodetavasti investeeringud siia regiooni suurenevad. See aitab paremini ühendada Soomet, Eestit, Lätit ja Leedut muu Euroopaga. Need on mõned väga vähesed näited. Aga arvan, et kõik, mis on seotud nullbürokraatiaga, mis on seotud e-residentsuse edasiarendamisega, muudab Eesti atraktiivsemaks asukohariigiks, nii et siia tulevad ka välisinvestorid.

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud peaminister! Endise maaeluministrina on mul hea meel, kui põllumajandusse tuleb lisaraha, aga viis, mismoodi see raha tuleb, on õige küsitav. Kui piima ja sealiha hind on tõusuteel, siis oleks vaja toetada struktuurimuudatusi. Te olete kindlasti kursis, et meil on plaanis rajada uus suur piimatööstus, mis oleks ekspordivõimeline. Me ju toodame kaks korda rohkem piima. Kas te oleksite valmis eraldama tulevikus nn üleminekutoetuste asemel lisavahendeid maaelu arengukava raames, et kõik investeeringuprojektid saaks ellu viidud? Praegu on kaks suurt konkureerivat projekti ja oleks erakordselt rumal jätta üks nendest teostamata.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile selle küsimuse eest! Kust kohast need vahendid tulevad? Eks te ise teate, kust need tulevad – need tulevad Eesti elanike tööjõumaksudest. Ka teie, kes te pikka aega valdkonnaministri ametis olite, olete minu meelest alati seisnud heade ideede eest, mida me nüüd suudame ellu viia. Aga selleks, et ideid ellu viia, on tihti vaja head meeskonnatööd ja tugevat soovi tulemus saavutada. Võib-olla iga kord seda ei ole. Täna võime julgelt öelda, et kui me vaatame käesoleva aasta eelarvet, siis top-up toetused on maksimummääras, mida ei ole aastaid olnud. Aga ma usun, et te sellele vastu ei vaidle ja ütlete, et see on Eesti põllumeeste seisukohast õige suund. Samuti on oluline kriisiabi toetus maksimaalmääras. Valitsus peab seda prioriteetseks ja leidis selleks ka raha. Lõpetaksin oma loetelu aga tõuaretustoetusega, mis on põllumajandussektoris samuti väga vajalik. Mulle meenub, et teie maaeluministrina nendele asjadele vastu ei seisnud, sõnades pigem toetasite. Võib-olla jäi kogu valitsuse soovist natuke puudu. Teie küsimuse lõpuosa oli, kas tuleks eraldada lisaraha finantseeringuteks põllumajandussektoris, et saada siia välisinvesteeringuid. Ma arvan, et kindlasti tuleks need asjad tõsiselt lauale võtta ja nendesse hästi süüvida. Üldjoontes muidugi ma toetan seda.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:40 Tervishoiutöötajate kollektiivleping ja meditsiini jätkusuutlikkus

Esimees Eiki Nestor
Küsib Monika Haukanõmm, vastab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea minister! Jätkame oma vestlust tervishoiutöötajate kollektiivlepingu ja meditsiini jätkusuutlikkuse teemal. Postimehe artiklis te ütlesite, et teile on meedikute nõudmised arusaamatuks jäänud ja kui kokkulepet ei saavutata, siis võib haigekassa palgatõusuks planeeritud raha mujale ümber tõsta. Tegelikult on kõik see, mida meedikud teevad, väga selge. Eks see on nende poolt meeleheitlik samm, et valitsus võtaks midagigi ette tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. See on meeleheitlik samm, sest meedikud näevad ju iga päev seda, kuidas ravi kättesaadavus aina halveneb, arstiabi kaugeneb jne. Nad suruvad oma plaanid ja oma soovid tegelikult tagaplaanile, et teid survestada. Te olete 2015. aasta sügisest olnud terviseminister ja lubanud korduvalt, et see plaan, kuidas tagatakse tervishoiu jätkusuutlikkus, tuleb ka meie ette. Aga seda pole tulnud. Miks?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Suur tänu! Ma mõistan meedikuid üldiselt küll ja mõistan ka nende muret. Olen korduvalt öelnud, et suures mures tervishoiu pikaajalise rahastamise pärast me oleme ühel pool rindejoont, meil ei ole selles osas laias laastus erimeelsust. Minu märkus puudutas kollektiivlepingu raami. Alati ei ole kõigile arusaadav, kes mida ja millises formaadis saab kokku leppida ja mida ei saa. Meedikud tahtsid minult muu hulgas saada selget vastust, mitu miljonit lisaeurot valitsus aprillikuus eraldab. Vastavalt oma ametivolituste piiridele ma paraku seda vastust anda ei saanud, sest seaduse kohaselt otsustab selle Vabariigi Valitsus konsensuslikult aprillikuus, kui riigi eelarvestrateegiat kokku pannakse. Loomulikult, nii nagu paljud meedikud on avalikult öelnud, tervishoiusektoris valitseb üsna erakordne usaldamatuse õhkkond. Ma tajun seda sajaprotsendiliselt. Meedikud ütlevad selle kohta, et viimase kümne aasta jooksul ei ole tervishoius sisuliselt ühtegi strateegilist otsust langetatud, et nendest otsustest, millest mina olen rääkinud ja mis ma olen lubanud selleks kevadeks ära teha, on räägitud viimased kümme aastat, aga lahendusi ei ole, kuigi neid oli vaja juba üleeile, nagu üks meedik ütles. Selles mõttes ma saan nende emotsioonidest aru. Ma olen öelnud, et mind ja kogu praegust valitsust ei saa teha vastutavaks kogu selle otsustamatuse eest, mida varasemad valitsused ja valitsusliikmed on demonstreerinud. Aga ma mõistan seda kujunenud õhkkonda. Võtame palun rahulikult, märtsikuus esitame valitsusele oma ettepanekud ja aprilliks langetame ka vajalikud otsused.

Esimees Eiki Nestor
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan selle vastuse eest! Eks see tervishoiu rahastamise küsimus on justkui pomm nii teie kui ka kogu valitsuse jala küljes ja ripub seal päris raskelt. Kui vaadata haigekassa eelarvet, siis näiteks 2015. aasta me lõpetasime 18-miljonilise miinusega, eelmise aasta 25,5-miljonilise miinusega, kuigi oli plaanitud 9 miljonit. See aasta me oleme väga optimistlikud ja ütleme, et eelarve miinuseks tuleb võib-olla 2 miljonit. Samas, raha rahaks, küsimus on selles, et me teame: tänavuseks on plaanitud 93 miljonit suurem eelarve kui mullu, st raha antakse kogu aeg juurde. Aga probleem on tegelikult see, et ravijuhtude arv ei suurene, vaid väheneb. Kui me vaatame haigekassa seletuskirja, siis seal on väga selgelt öeldud, et püüame säilitada ravi kättesaadavuse praegusel tasemel. Samas oleme jõudnud olukorda, kus on enam-vähem 2013. aasta tase. Mida teha?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Esiteks, tõepoolest, viimastel aastatel on ravijuhtude arv vähenenud. Kõige rohkem on see vähenenud statsionaarses eriarstiabis. Selle taga on ka tervishoiukorralduslikud muudatused ja see on pikemaajalisem trend juba sellest ajast, kui härra Riigikogu esimees oli sotsiaalminister. Samas on see viimastel aastatel sündinud eeskätt eelarveliste piirangute tõttu. On selge, et teatud piir on nüüd ette tulnud.
2017. aastal, kordan veel, on eelarvestatud ravijuhtumite hulk suurem kui aastal 2016. Seda tänu 10 miljonile lisaeurole, mis Vabariigi Valitsus koostöös Riigikoguga tänavusse eelarvesse leidis. Need 10 miljonit eraldati tõepoolest eriarstiabiks, üks väike osa bioloogiliseks raviks, aga üldiselt kardioloogia ja neuroloogia statsionaarse ravi mahu suurendamiseks. Tõepoolest, meedikud on rääkinud, et ravijuhtude hulk on hoopis vähenenud. Viidatakse erinevatele võrdlusbaasidele. Üks asi on eelarvekohaste ravijuhtude arvu võrdlus ja see arv on 2017. aastal suurem kui 2016. aastal. Aga kuna meedikutel võimaldatakse mõistlikul moel teha ületööd, siis, nagu te ise viitasite, teevad haiglad rohkem tööd ja esitavad selle eest rohkem arveid, kui on eelarves planeeritud. Haigekassa maksab selle teatud süsteemi alusel ka kinni. Eelmise aasta tegelik miinus – ei tea, kas selle üle kurvastada või rõõmustada, kuidas võtta – oli suurusjärgus 30 miljonit eurot. Selle võrra osutati arstiabi inimestele rohkem. Tõenäoliselt osutatakse seda eelarves planeeritust rohkem ka tänavu. Nii et eelarvekohaste ravijuhtude arvu võrdlus ei ole päris asjakohane. Aga ravijuhtude hulk tänavu kasvab, asjaomane eelarve on suurem kui eelmisel aastal.

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud minister! Kui Riigikogu liige kuuleb, et nelja kuuga suudetakse ära teha kõik need asjad, mis kümme aastat on justkui tegemata olnud, siis tema süda hakkab kindlasti rõõmust rõkkama. Tore on selliseid inimesi kohata! Mul on hea meel ka selle üle, et sotsiaalmaksu on tõepoolest laekunud väga korralikult, need numbrid on üsna muljet avaldavad. Aga te jätsite mu eelmisele küsimusele vastamata. Olukord on selline, et maksu on laekunud hästi ja ümbrikupalku on vähe. Nüüd muudab valitsus maksusüsteemi selliseks, et erinevate soodustuste kaudu soositakse tegelikult väiksema palga maksmist. Kas te ei karda, et olete kahe teraga mõõga otsas? Võimalikud riigieelarve vahendid jäävad väikeseks, kuna sotsiaalmaksu hakkab tulevikus laekuma vähem ja kannatajaks on needsamad inimesed ehk patsiendid.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Suur tänu! Ma ei ole lubanud, et ma nelja kuuga teen ära kümne aasta töö. Ma viitasin meedikute seas laialt levinud arvamusele, et kümne aasta jooksul on jäänud teatud olulised otsused langetamata. Neist üks on tervishoiu pikaajaline rahastamine. Tõepoolest, selle kohta on Vabariigi Valitsuse kokkulepe ja ka minu lubadus, et aprillikuuks saab see küsimus lahenduse.
Mis puudutab teie väidet, et uue valitsuse sammud vähendavad ametlike palkade maksmist, siis ma ei saa teiega kuidagi nõustuda. Loomulikult, poliitilises retoorikas on see hea väide küll, aga vaatame asja teist poolt. Kui me räägime pensionireformist, siis aastal 2000, kui praegust süsteemi tehti, tõenäoliselt ei suudetud ette näha, et Eestist saab üks kõige suuremate palgaerinevustega riik Euroopas. Meil on väga suured palgaerinevused ja valitseb olukord, kus kuni keskmist palka teenivate inimeste maksukoormus on väga suur. Tööjõumaksude koormust on siiani langetatud eelistatult just kõrgemapalgaliste kasuks. Kõiksugused nominaalmäärade langetamised, näiteks tulumaksu nominaalmäära langetamine, parandab rohkem just kõrgema palgaga inimeste elujärge ja palju vähem madala palgaga inimeste elujärge. Ning seesama palkade suur ebavõrdsus kasvab üle suureks pensionide ebavõrdsuseks.
See on kaine ja teaduspõhine analüüs, mis näitab, et kui me seda süsteemi ei muuda ega võrdsusta esimeses sambas pensioni maksmist, siis me peame hakkama paari-kolmekümne aasta pärast paljudele pensionäridele maksma toimetulekutoetust. Nad ei ela oma pensioniga ära, sest nende palgad on olnud liiga madalad. Selline on olnud Eesti majanduse struktuur. Paraku peab riik astuma sotsiaalselt vastutustundlikke samme, et inimesed ei peaks toimetulekutoetust taotlema, kui nad eakad on, vaid saaksid selle asendussissetulekuga hakkama.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:49 Eesti välispoliitiliste seisukohtade muutused

Esimees Eiki Nestor
Vastab peaminister Jüri Ratas, küsib Jaak Madison. Palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ei ole saladus, et uus peaministri partei on väga populaarne just nimelt Eestis elava venekeelse kogukonna seas. Uuringute andmetel valib 80% Eestis elavatest venekeelsetest inimestest Keskerakonda. Ei ole saladus, et väga suur osa nendest inimestest elab Vene meediaväljas ehk tarbib Venemaalt tulevat infot. Ja ei ole saladus ka see, et peaministri erakond on sõlminud koostööprotokolli erakonnaga Ühtne Venemaa. Samas on meil viimaste valitsuste ajal olnud järjepidevalt ühtne välispoliitika. Milline tuleb Keskerakonna juhitud valitsuse välispoliitika eelkõige Venemaa suhtes? Seni ei ole see Eestis elava venekeelse kogukonna vaadete ja huvidega kattunud. Kuidas te lahendate välispoliitikas selle konflikti oma valijate huvide ja Eesti huvide vahel?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Mis siin ikka salatseda, eks kõik finišitulemused selguvad valimistel. Aga reitinguid muidugi tehakse ja kui ma ei eksi, siis viimases reitingus oli Keskerakonna toetus üle Eesti 31%, mis oli kõige suurem. Loomulikult ma olen tänulik meie erakonna toetajatele – tänan neid selle eest. Ning tänan valitsusliidu toetamise eest ka nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu toetajaid. Nii et mingit saladust siin ei ole. Aga see selleks, lihtsalt reitingu järgi elada ei saa.
Minu arvates on Eesti Vabariigi peaministri ja teiste valitsusliikmete ning Riigikogu liikmete peamisi ülesandeid tagada koduriigis võimalikult stabiilne areng. Pean silmas majandust, elukeskkonda ja ka ostukorvi ühe elaniku kohta. See on üks tähtsaimaid ülesandeid. Kui rääkida välispoliitikast, siis on väga suur väärtus, et Eesti on hoidnud oma välispoliitika ja ka kaitsepoliitika viimase 25 aasta ja nüüd tegelikult juba pikemagi aja jooksul ühel joonel. See on olnud konsensuslik poliitika. Praegune valitsus igal juhul sellel kursil jätkab, aga soovib sinna rohkem panustada. Nagu ma olen öelnud, me soovime rohkem panustada välisteenistusse, et välisteenistus oleks just majanduslikus mõttes aktiivsem. Kaitsekulusid suurendame kaitseinvesteeringute programmi kaudu. Need on kindlasti suunad, mida silmas pidades saab valitsus kaitse- ja välispoliitikas rohkemat teha.

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madison, palun!

Jaak Madison
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Äkki te selgitaksite täpsemalt, kas uue valitsuse uut välispoliitilist suunda kajastas ka 9. detsembril toimunud Balti peaministrite kohtumine, kus võeti vastu ühisavaldus ning kus Eesti peaminister olevat mitu korda palunud pehmendada seisukohti, mis puudutasid Venemaa poliitikat Ukrainas, Krimmis ja Süürias. Kas Eesti uues välispoliitikas hakkabki tavaline olema, et oleme võrreldes Läti ja Leeduga oma seisukohtades pehmemad ning proovime olla neutraalsemad või isegi Vene-meelsemad?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma väga vabandan, et ma vastust nii alustan, aga see on laim. Eesti peaminister ei teinud ühtegi ettepanekut seda kolme Balti peaministri deklaratsiooni grammigi võrra leebemaks või pehmemaks teha. See on selge laim. Vastupidi, minu huvi oli neid kohti markeerida. Kui rääkida Eesti välispoliitikast ja kaitsepoliitikast, siis meie põhisuunad on tugev liikmesus Euroopa Liidus, tugev liikmesus NATO-s – sinna panustamine, nende liitude edasiarendamine. See suund on püsiv. Viimased sündmused Ida-Ukrainas teevad loomulikult ka mind ja kogu valitsust murelikuks. Eesti peab siin tegutsema veel aktiivsemalt. Aga eile eraldas Eesti sellele piirkonnale humanitaarabi natuke vähem kui pool miljonit eurot, täpsemalt 400 000 eurot. Mul oli võimalus nädal aega tagasi kohtuda Ukraina presidendiga ja ma toonitasin seal, et oleme endiselt seisukohal, et tuleb tunnistada Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust. Eelmises koosseisus algatasid 62 rahvasaadikut Riigikogu avalduse eelnõu 608 "Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks", mis võeti vastu 5. märtsil. Seda toetas 75 Riigikogu liiget. Selline positsioon on Eestil olnud nii kaua, kui mina olen poliitikas olnud, ja see püsib.

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra peaminister! Mina elan praegu teadmises, et te valetasite eelmise küsimuse esitanud Jaak Madisonile. See puudutas Balti peaministrite kohtumist. Mulle on nii Eestist, Lätist kui ka Leedust kinnitatud, et Eesti valitsus on käitunud väga kummaliselt, kui on püüdnud Venemaad puudutavat resolutsiooni lahjendada. Seda ei ole enne kunagi olnud. Aga seda on öeldud kolmest Balti riigist ja ma küsisin selle kohta ka oma kirjalikus küsimuses. Seni kuni ma ei ole saanud teilt vastust – ja see vastus ei tohiks olla formaalne nõuniku oma, vaid peaks olema teie isiklik kinnitus –, ma väidan, et te valetate. Kas te olete selle olukorraga rahul või te kavatsete esitada mulle materjalid, mis lükkaksid ümber minu teadmise, et te lahjendasite Venemaa-teemalist resolutsiooni lõikudes, mis puudutasid Ukrainat ja Süüriat?

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, austatud Riigikogu liige! Ei, ma ei ole nendes küsimustes ühte grammi ka valetanud. Ma mõtlen, et te ruttasite tegelikult seda küsimust esitades juba ette järgmise infotunni küsimuse juurde, mille te ka olete esitanud. Äsja küsis lugupeetud Riigikogu liige Maris Lauri välisinvesteeringute kohta. See, et me puhume riigisiseselt üles selliseid süüdistusi, mis ei vasta tõele ja kahjustavad Eesti mainet rahvusvahelises kontekstis, ei mõju välisinvesteeringute siia meelitamisele kindlasti hästi. Rõhutan veel kord, Eesti Vabariigi peaminister ei ole 2016. aasta detsembris seda deklaratsiooni pehmemaks muutnud ega teinud ka sellekohast ettepanekut. Seda ei ole olnud. Nagu te ise kogenud poliitikuna teate, selliseid deklaratsioone valmistatakse ametkondade tasandil ette kuu, poolteist või kaks. Konkreetsel juhul oli see aeg minu teada poolteist kuni kaks kuud, nii et ettevalmistus algas tegelikult eelmise valitsuse ajal. Sellekohased diplomaatilised konsultatsioonid kestsid enne dokumendi allkirjastamist mitmeid nädalaid, kui mitte mitmeid kuid.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:58 Välispoliitika järjepidevus

Esimees Eiki Nestor
Nüüd jõuab Jürgen Ligi küsida veel ühe küsimuse ja peaminister ka vastata.

Jürgen Ligi
Aitäh! Austatud peaminister! Küsin sellesama Balti kohtumise kohta. Ärge rääkige mulle Maris Laurist, ärge rääkige mulle välisteenistusest. Öelge, kas te olete rahulik olukorras, kus nii Eestist, Lätist kui ka Leedust väidetakse, et te olete lahjendanud Venemaa-teemalist resolutsiooni, aga te ei näita mulle vastuseks pabereid, mis selle informatsiooni ümber lükkaksid. Ma saatsin teile kirjaliku küsimuse, millele te ei ole tähtajaks vastanud paberitega, mis kinnitaksid teie sõnu, et te tugevdasite selle resolutsiooni sõnumit. Seda kirja, neid dokumente ma ei ole saanud.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Austatud Riigikogu liige, ma olen teile vastanud. Punkt 1. Punkt 2: ma kinnitan nii nagu üks minut tagasi, et nendes küsimustes ma ei ole valetanud. Ma ei ole deklaratsiooni pehmendanud. Kui teil on konkreetseid fakte, siis tooge nad välja! Nimetage, kus kohas on Jüri Ratas teinud ettepaneku üht või teist või kolmandat lauset muuta. Ei, seda ei ole olnud. Eesti jaoks on oluline seista Euroopa Liidus ja NATO-s koos oma partneritega Ukraina territoriaalse terviklikkuse eest.

Esimees Eiki Nestor
Infotunni aeg on läbi. Aitäh, peaminister Jüri Ratas, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning majandus- ja taristuminister Kadri Simson!