Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse "Meretöö seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise seadus" eelnõu. Seaduse eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle kaks direktiivi. Üks nendest käsitleb meremeeste tööalaseid õigusi ja muudab mitmeid varem kehtinud direktiive, teine rakendab Euroopa tasemel sotsiaalpartnerite kokkulepet tööaja korralduse kohta siseveetranspordisektoris. Tegemist on kaunis tehnilise eelnõuga, mille mõju Eesti merendussektorile on väga tagasihoidlik, ent seetõttu, et tegemist on Euroopa Liidu direktiiviga, peame selle ka oma õigusesse üle võtma.
Nüüd räägin lühidalt nendest üksikutest muudatustest, mida direktiivi ülevõtmine kaasa toob. Esiteks, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmise tulemusena tekib kaubanduslikuks meresõiduks kasutatavate laevade laevapere liikmetel, kes töötavad üleühenduselise ettevõtja või üleühenduselise ettevõtjate grupi juures, võimalus moodustada Euroopa töönõukogu. Praegu on selline võimalus tagatud kõigis teistes sektorites, kui seal tegutseb üleühenduseline ettevõtja, ja nüüd tekib see ka merenduses. Eelduslikult puudutab kirjeldatud muudatus Eestis vaid ühte ettevõtet, AS-i Tallink Grupp, mis vastab üleühenduselise ettevõtja kriteeriumile. Üleühenduseline ettevõtja on ettevõtja, kellel on Euroopa Liidu liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat, sh kahes liikmesriigis on mõlemas vähemalt 150 töötajat.
Meretöö seaduse muutmise tulemusel täpsustatakse meretöölepingu kollektiivsest ülesütlemisest teavitamist. Eelnõu kohaselt teavitab reeder sellest selle riigi pädevat asutust, kelle lipu all laev sõidab, kui laev sõidab Euroopa Majanduspiirkonna mõne teise riigi lipu all. Loomulikult, praegu tuleb kindlasti teavitada Eesti Töötukassat. Samuti täpsustatakse meretöölepingu kehtivust ettevõtte ülemineku korral. Eelnõu kohaselt üleminekusätteid ei kohaldata, kui ülemineku ainus objekt on merelaevad, meretöölepingud ei lähe sellisel juhul laeva omandajale muutumatul kujul üle.
Veel on ette nähtud muudatus siseveekogude laevanduses. Meretöö seadust täiendatakse töö- ja puhkeaja erisustega töötamisel laevatatavatel sisevetel ärilisel eesmärgil kaupa või reisijaid vedaval siseveetranspordivahendil. Muudatuse tulemusel kehtestatakse vaid viimati nimetatud juhul kehtivad nõuded näiteks maksimaalse aastase tööaja ja puhkepäevade minimaalse arvu kohta, mis erinevad mõneti teistele töötajatele ja laevapere liikmetele kohaldatavatest nõuetest. Siin eelnõus on terve peatükk, peatükk 51 (ma mälu järgi ütlen), mida me tahame seadusesse juurde kirjutada ja kus on väga detailselt lahti kirjutatud siseveetranspordivahendil töötavate inimeste puhke- ja tööaja nõuded.
Kui me vaatame mõju Eesti siseveetranspordile, siis näeme, et see mõju on äärmiselt väike. Sõitjateveoga tegeles meil sisevetel 2015. aastal neli ettevõtet alla kümne töötajaga ja kaubaveoga tegelevat ettevõtet 2015. aastal ei olnud. Küll aga on tegemist Euroopa Liidu tasandil sotsiaalpartnerite kokkuleppega, et siseveetranspordi töötajate töö- ja puhkeaja nõuded vajavad eraldi reguleerimist. Arusaadavalt on teistes Euroopa Liidu liikmesriikides siseveetransport oluliselt rohkem arenenud ja nii suurema ühiskondliku kui ka majandusliku mõjuga ning selline kokkulepe Euroopa sotsiaalpartnerite vahel sellest tulenevalt ka sündis. Nii et võtame selle oma õigusesse ka üle. Aga tegelik mõju meie majandusele ja töötajatele on äärmiselt väike, sest kumbagi liiki ettevõtteid eriti pole. Suur tänu teile!