Teema on ju huvitav. Eile, kui me seda eelnõu siin teisel lugemisel arutasime, said väga paljud asjad ära öeldud, millest osa asju ma kindlasti kordan täna. Kordan juba sellepärast, et täna ma näen siin saalis siiski mõnda üksikut IRL-i fraktsiooni liiget. Eile ei olnud neid üldse näha, ometigi on see eelnõu suures osas IRL-i kätetöö.
Kõigepealt on mul etteheiteid selle eelnõu vormilisele küljele, sellele, kuidas see kujunes. Külliki kirjeldas juba natukene, kuidas komisjoni tuli alguses üks ettepanek – kuuldavasti oli Karilaid Reinsaluga midagi n-ö kokku tinistanud. See ettepanek leidis komisjonis ka Keskerakonna toetuse. Hiljem tõmbas Keskerakonna fraktsioon selle ribadeks, tahtis saada paremat kokkulepet, ja siis tuligi Reinsalu välja parema kokkuleppega, mille kohaselt vene keel muudetakse kohtumenetluses eesti keelega paralleelseks riigikeeleks. Ometi on seesama Urmas Reinsalu aastate kaupa – selline eelnõu ei ole siin saalis esimest korda – pidanud tulikõnesid sellesisulise eelnõu tagasilükkamise eest ja kasutanud seejuures järgmist argumentatsiooni.
Ma tsiteerin Urmas Reinsalu siinsamas saalis peetud kõnet: "Põhiseaduse § 6 sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. Juhul kui muuta riigi õigusabi seadust selliselt, et lubada riigi õigusabi taotluse esitamist vene keeles, seatakse kahtluse alla põhiseadusest tulenev riigikeele nõue kohtumenetluse keelena." Ilmselgelt on Urmas Reinsalu justiitsministrina uues koalitsioonis teinud läbi meelemuutuse ja meie ees ongi kolmandal lugemisel eelnõu, mis lubab riigi õigusabi taotluse keelena kasutada vene keelt.
Vormilise külje kohta veel nii palju etteheiteid, et meil on kokkulepe, hea tava mitte panna eelnõusid teisele ja kolmandale lugemisele samal nädalal. Selle eelnõuga me ikkagi teeme seda. Esmaspäeval tekkis vormilisest küljest järsku paanika, kui komisjon tahtis materjalide esitamise tähtaega edasi lükata. Põhimõtteliselt tahetakse teile müüa põrsast kotis. Siis oli siin puldis, istus selle koha peal, kus Taavi Rõivas praegu istub, Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes teatas, et tegutseda on vaja kiiresti sellepärast, et eelnõu on seotud riigieelarvega. Põhimõtteliselt Eiki valetas, sest tegelikult ei ole sellel eelnõul riigieelarvega mingit seost ja selles mõttes ei ole täna ka mingit kiirust taga.
Järgmine vormiline omapära selle eelnõu puhul oli see, et lõppkokkuvõttes tuli ta komisjonist siia saali pidulaua äärest. Reinsalu kattis laua, pakkus kiluleiba, Moskva saia ja natuke veini ning kõigi nende vahepeal leidis enamik komisjonist, et küll on lahe eelnõu, las ta läheb saali. Minu jaoks on see esmakordne kogemus. Kuigi ma ise ei joo, kujutan ma ette, et paljudele inimestele ongi kaine peaga sellise eelnõu poolt olla üsna keeruline.
Aga see ei ole paraku ainuke selline eelnõu. Ma rääkisin eile natuke laiemalt sellest, et me oleme sattunud mingisse tsooni, mida maailmas nimetatakse tõejärgseks poliitikaks. Me oleme nüüd ka sellesse sattunud ja suurelt osalt tänu sellele, et IRL-i palvel, tungival soovil ei nimeta uus koalitsioon asju enam nende õigete nimedega, vaid on katsunud leida neile mingeid epiteete või varjunimesid. Me ei räägi automaksust, kuna selle IRL oma valimisprogrammis välistas. Me ei räägi tööjõukulude suurendamisest, vaid räägime maksulangetamisest, me räägime mingist maksuvabastusest. Me ei räägi ka astmelisest tulumaksust, millest küll keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid räägivad, aga IRL-i sõnavaras on see regressiivne maksuvabastus. Väga põnev, väga põnev väljend iseenesest!
Minu jaoks oli aga tähelepanuväärne üks kohtumine, mis leidis aset paar nädalat tagasi. Sain kokku ühe imekauni tütarlapsega ja hakkasime juttu rääkima. Rääkisime päris pikalt eesti keeles ja siis ta järsku küsis mingi asja peale, et kuule, kuidas see eesti keeles on. Ma sain aru, et tegelikult ta ei olegi eestlane. Küsisin ta käest, mis ta emakeel on. Ta ütles, et vene keel. Selgus, et tütarlaps on Kohtla-Järvelt, rääkis eesti keelt paremini kui näiteks praegune õiguskomisjoni esimees ja paljud meist siin. Rääkis igati head eesti keelt. Ainuke asi, mis ta mulle ütles, oli see, et jumala pärast, miks tahetakse teha sellist lollust, et hariduses kaotada ära eesti keele nõue. Küsis, et miks te toote sisse selle vene keele võimaluse, hulluks olete läinud või. Tüdruk ise on pärit vene perest, räägib puhast vene keelt, aga räägib ka puhast eesti keelt, õpib ülikoolis ja tunneb ennast siin täiesti normaalse, eduvõimelise inimesena. Ja ma arvan, et see ongi kogu selle tänase asja põhipunkt: me ei tohi mitte mingil juhul vene keelt kõnelevatelt noortelt ära võtta motivatsiooni õppida eesti keelt. See on nende ainuke ja parim võimalus Eestis tõeliselt edukas olla.
Ma olen ise kunagi sattunud võõrasse ühiskonda, Rootsi. Ma ei osanud ühtegi sõna rootsi keelt, aga mulle oli esimesest päevast selge, et kui ma tahan seal hakkama saada, siis ma pean selle keele ära õppima, mitte istuma nurgas ja nõudma, et pagan, ajage siin Rootsis asju eesti keeles. Aga signaal, mille me täna välja anname, on see, et tegelikult ei ole eesti keelt väga vaja õppida. Nagu kolleeg Mart Helme eile ütles: viil viilu haaval vorsti lõigates me anname eesti keele positsiooni ära. Ma arvan, et see ei ole väga hea mõte. Vältimaks sellist hiilivat venestumist kutsun mina Reformierakonna esindajana teid seda eelnõu kolmandal lugemisel mitte toetama. Aitäh teile!
