Tere hommikust, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 10. töönädala neljapäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Siis teeme kohaloleku kontrolli. Olge lahked!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on täiskogul kohal 78 rahvasaadikut, puudub 23.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on väliskomisjoni algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu 262 kolmas lugemine. Kas soovite avada läbirääkimisi? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 262 lõpphääletusele. Asume hääletuse juurde.
Austatud kolleegid, panen hääletusele väliskomisjoni algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu 262. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 90 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Esimene päevakorrapunkt on menetletud.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 316 teine lugemine. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Meelis Mälbergi!

Tere hommikust, head kolleegid! Austatud juhataja! Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 316 algatas Vabariigi Valitsus k.a 17. oktoobril. Esimene lugemine toimus 9. novembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 23. november kell 16. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnakomisjon otsustas koostöös Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsiga teha eelnõu kohta neli muudatusettepanekut.
Eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on eelnõu käsitletud komisjoni istungil kahel korral: 22. novembril ja 5. detsembril k.a. 22. novembri istungil osalesid ja avaldasid oma arvamust Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, Eestimaa Looduse Fondi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. 5. detsembril toimunud istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Terviseameti esindajad. Sellel istungil arutati ka muudatusettepanekud sisuliselt läbi.
Tutvustan natuke muudatusettepanekuid. Etteulatuvalt olgu öeldud, et peale iga muudatusettepaneku arutelu komisjon hääletas ja konsensusega otsustati kõiki ettepanekuid arvestada täielikult. Esimese muudatusettepaneku sisu on lühidalt kokku võttes see, et kui praegu kehtiva veeseaduse kohaselt koostab joogivee käitleja joogivee kontrolli kava kolmeks aastaks, siis edaspidi nõutakse selle ajakohastamist ja kooskõlastamist Terviseametiga iga viie aasta tagant.
Teise muudatusettepaneku tegemise tingis vajadus lahendada karjakasvatajate tõstatatud küsimus vabapidamisel olevate loomade sõnniku kompostimise kohta. Täiendusega reguleeritakse sõnniku kompostimisega seotud veekeskkonna kaitse meetmeid. Sätete jõustamine võimaldab loomapidajatel seadusega sätestatud tingimustel kompostida sõnnikut kuni 24 kuu jooksul haritaval maal ja hoida seda aunas.
Kolmas muudatusettepanek. Kehtiva veeseaduse järgi peab pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus olema veekogu piirist vähemalt 90 meetri kaugusel. Kuna veepiir võib aga aastate jooksul muutuda, siis nihkub ka sanitaarkaitseala ulatus. Seepärast on mõistlik seaduses sätestada erisus, et pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus võib olla väiksem kui 90 meetrit, kui ajalooline sanitaarkaitseala piir on asunud veekogu tavalisele veepiirile lähemal kui 90 meetrit. Seesugune probleem on pärit elust enesest, nagu on teada Ülemiste järve kohta. Nimelt, AS-i Maves aastatel 2007–2009 koostatud töös "Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekt" on nimetatud ajalooliselt väljakujunenud sanitaarkaitseala piiri, mis asub kohati Ülemiste järvele lähemal kui 90 meetrit ja kus sanitaarkaitseala veeseaduse nõuete range järgimise ulatus on objektiivsetel põhjustel takistatud. Selle 90 meetri sisse jääb osaliselt Tartu maantee ja ka mõned kinnistud.
Neljanda muudatusettepanekuga jäetakse eelnõust välja § 3 lõige 1, sest nimetatud lõikes sätestatud keeluaegade jõustumine 1. jaanuaril 2007. aastal ei ole enam asjakohane.
Komisjon langetas oma k.a 22. novembri istungil järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu 316 teine lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 8. detsembril 2016; teha ettepanek eelnõu 316 teine lugemine lõpetada; juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu 316 kolmas lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 13. detsembril k.a; teha ettepanek panna eelnõu 316 lõpphääletusele. Kõik nimetatud otsused langetas komisjon konsensuslikult. Aitäh!

Lugupeetud ettekandja, teile on ka küsimusi. Palun, Jürgen Ligi!

Aitäh! Austatud ettekandja! Sel nädalal oli meil menetluses ka atmosfääriõhu kaitse seadus, mille peale ma küsisin komisjoni esindajalt, kas selline pealkiri ei kõla natukene kummaliselt, see on umbes nagu õhuõhu kaitse seadus. Ta näitas kogu olemusega, et ma räägin mingist imelikust asjast. Kui sellele toetuda, siis kas praeguse seaduse pealkiri ei ole teie jaoks liiga prosta? Võiks ju öelda hüdrosfäärivee kaitse seadus või, kuidas see oligi, hüdrosfäärivee seadus.

Aitäh! Ma arvan, et selle seaduse pealkiri kajastab väga hästi selle seaduse sisu.

Palun, Urve Tiidus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle seadusega kohustatakse kõiki neid, kellel on küllalt maad, 50 kuni 100 hektarit ja üle selle, koostama väetamise kava, väetamisplaan. Praegu teevad seda alla poole põllumeestest. Ma lihtsalt küsin, kas see seadus kindlasti tagab selle, et põllumehed selle plaani teevad. Kes nende plaanide tegemise üle järelevalvet teeb? Küllap on sellest komisjonis juttu olnud, aga kui ei ole, eks ma loen siis seletuskirja täpsemalt.

Aitäh! Nagu me kõik teame, ükski seadus iseenesest ei taga mitte midagi. Siis oleks elu väga lihtne, kui ainult seaduspunkt kogu elu korraldaks. Meie põllumehed on ise järjest teadlikumad – eks nad saavad ka aru, miks on tarvis neid asju teha. Järelevalvet selle üle peaks tegema Keskkonnainspektsioon.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kevadel, ma mäletan, oli siin üsna elav diskussioon sõnniku, maakeeles sita laotamise eelnõu üle. See arutelu lükkus sügisesse. Ma küsin otse: kuidas see värk ikkagi jäi – kui kaua see sõnnik või maakeeli sitt peab aunas olema, enne kui võib teda laotada?

Aitäh! Praegu käib jutt sügava allapanu kompostimisest ja sügav allapanu on definitsiooni järgi selline sõnnik, mis sisaldab vähemalt 25% kuivainet. Kui varem oli lubatud seda kaheksa kuud aunas pidada, siis nüüd võib see seal olla 24 kuud ehk kaks aastat.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Head kolleegid, kas soovite avada läbirääkimised? Seda soovi ei ole. Siis läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu ettekandja juba nimetas ja analüüsis, on muudatusettepanekuid neli. Vaatame need üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek on keskkonnakomisjoni esitatud ning arvestatud täielikult, nii ka teine, kolmas ja neljas. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 316 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Täna oli meil kaks päevakorrapunkti, need on menetletud. Tänane istung on lõppenud. Aitäh teile selle töö eest ja jõudu päeva jätkuks, sest töö Riigikogus ei ole veel lõppenud!

Istungi lõpp kell 10.13.