Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogu infotundi registreerus 40 Riigikogu liiget. Palun, Martin Helme! Protseduuriline küsimus, ma saan aru.

Martin Helme

Aitäh! Meile lubati kolme ministrit, me näeme ainult kahte. Mis nüüd saab?

Esimees Eiki Nestor

Siin peab olema kolm ministrit, rahvasaadiku märkus on õige. Uuritakse, kus on kolmas valitsusliige. Infotunnis peavad osalema peaminister Taavi Rõivas, maaeluminister Urmas Kruuse ja välisminister Jürgen Ligi. Eilsel päeval avaldas soovi küsimus esitada kaheksa Riigikogu liiget, seetõttu annan võimaluse iga põhiküsimuse juures üheks lisaküsimuseks.


1. 13:03 Olukord Ukrainas

Esimees Eiki Nestor

Alustame! Esimene küsimus on välisminister Jürgen Ligile. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, austatud esimees! Austatud välisminister! Kõigepealt palun tervitage Riigikogu liikmete poolt Mevlüt CavusŸoglut, Türgi välisministrit, kes täna peaks Eestis visiidil olema. Ma ei ole ainus Riigikogu liige, kes on temaga tihedalt suhelnud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee aegadest. Ja kindlasti avaldage soovi, et Türgis paremini inimõigusi järgitaks. Aga minu registreeritud küsimus oli Ukraina kohta, arvestades praegust julgeolekuolukorda. Kui suureks võib pidada Ukraina suveräänsuse täiendava rikkumise ohtu ja kui hästi on Euroopa Liit tervikuna valmis seda ennetama või sellele reageerima?

Esimees Eiki Nestor

Palun, härra minister!

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Türgi välisministrile ma kindlasti tere ütlen ja räägin temaga väga paljudest keerulistest olukordadest. Aga teie küsimus jäi minu arvates natuke poolikuks. Kui suureks võib pidada Ukraina suveräänsuse täiendava rikkumise ohtu? Ilmselt peate silmas mingisugust nüanssi, mida te unustasite vist mainida. Millisest väljavaatest te rääkisite? Kui te mõtlete siin uute territooriumide kaotamist, siis territoriaalses mõttes on see konflikt praegu nagu külmunud. Nagu te teate, otseseid märke rinde nihutamisest ei ole, kui seda sõna ikka on praegu korrektne kasutada. Mis puutub demokraatiasse, siis Ukraina valmistub ju valimisteks ja koostab praegu ka valimisseadust. Praegu valitsevad lahkarvamused selles küsimuses, kas Ida-Ukrainas, kus valitseb sisuliselt sõjaolukord, on üldse võimalik valimisi korraldada. Krimmist ma siinkohal ei räägigi.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Vastus jäi natukene poolikuks, sellepärast et on selge, et ohuolukord on seal püsiv. See ei puuduta mitte ainult valimisi, see puudutab kindlasti ka võimalust täiendavateks sõjalisteks sekkumisteks. Seda ei saa kaugeltki välistada. Aga ma küsin teie kui Euroopa Nõukogu eesistujariigi välisministrilt niiviisi. Millised on olnud Ministrite Komitee initsiatiivid, et kaitsta eeskätt nende inimeste õigusi, kes elavad Luganskis ja Donetsiks, samuti Krimmis? Ma pean silmas ka krimmitatarlasi. Nende õigusi ei rikuta mitte ainult individuaalsel tasandil, vaid ilmselt neid represseeritakse päris selgelt kui etnilist rühma. Milliseid rahvusvahelisi meetmeid on võimalik rakendada, millist survet avaldada? Milliseid ettepanekuid on tehtud nii Ukraina kui ka Vene poolele, eeskätt Vene poolele, et nende inimeste inimõigusi kaitsta?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Hea küsija, kui te tahate statistikat või ajaloolist ülevaadet, siis on mõistlik kasutada mõnda teist küsimise formaati. Euroopa Nõukogu töövormid on teile väga hästi teada, te olete Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige. Te teate, millised organisatsioonid ja mis vormis jälgivad inimõiguste täitmist. Euroopa Nõukogu on selles kahtlemata eestvedaja ja Ministrite Komitee on neid teemasid regulaarselt arutanud. Aga ma pean faktid üle kontrollima. Nagu teate, ma ise ei ole selle komitee, kuidas öelda, püsiv liige. Peaksin nende päevakordadest üle kontrollima, mis teemad täpselt on arutusel olnud ja mis ajal.

Esimees Eiki Nestor

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud välisminister! Te ütlesite, et sõjaolukorras on Donbassi regioonis ilmselt raske valimisi korraldada. Siit minu konkreetne küsimus. Milline on teie seisukoht: kui sõjategevus seal vaibub, kas siis on nn isehakanud Donbassi vabariigis ja sellega piirnevatel aladel õiguspärane valimisi korraldada? Euroopa Liit nimetab seda Venemaa poolt okupeeritud alaks ja sõjategevust toetavaks alaks, samal ajal on Minski kokkulepetes sees nende valimiste korraldamine. Milline on Eesti seisukoht, kas Donbassis peaks korraldama valimised või mitte?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Te nimetasite Minski kokkuleppeid, mille põhiteema on siiski see, et viia väed lahku ja anda kontroll piirkonna üle Ukrainale. See on põhiline eesmärk. Sellest lähtuvalt on vajalikuks peetud ka valimiste korraldamist. See ei ole asi, millest kõik peaks algama, aga ma möönan, et need vaidlused ei ole liikunud positiivses suunas ja on väga selge, mis tegelikult juhtuma hakkab. Viimased uudised ütlevad, et kohalike valimiste seadusest on 95% valmis. Aga selle rakendamisega Ukraina ei näi kiirustavat, rääkimata sellest, et seadus on vastu võtmata. Ja olukorras, kus ikkagi osa territooriumist on okupeeritud ja igasugune julgeolek puudub, on igal juhul valimistulemused ebausutavad.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:10 Sigade Aafrika katkuga toimetulek Eestis

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on maaeluminister Urmas Kruusele. Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Aafrika seakatku leviku vältimiseks peavad seakasvatajad järgima bioohutusnõudeid, mille täitmist kontrollivad Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud, kelle hinnang on toetuste väljamaksmise alus. Ametniku hinnangust bioohutusnõuete täitmise kohta sõltub, kui palju katku tõttu kannatama pidanud farm toetust saab. Ka Saaremaal Valjala Seakasvatuses tuvastati tänavu augustis Aafrika seakatk. Väidetavalt vastas Saaremaa farm bioohutusnõuetele, samas aga puudus farmi ümber tara. Farm sai ikkagi toetust. Lääne-Virumaal tegutseval ettevõtjal oli aga tara olemas, kuid puudus biopesumatt ja see farm toetust ei saanud. Miks üks sai toetust, teine mitte, kuigi mõlemas olid bioohutusnõuded tegelikult puudulikult täidetud? Kas toetuste maksmine ei lähtu liiga palju ametniku subjektiivsest otsusest?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Auväärt küsija! Tegelikult oleks seda pidanud küsima VTA-lt, kelle inimesed igapäevast kontrolli teostavad. Mis puutub bioohutusnõuete täitmisse ja selle kontrollimisse, siis täiendavaks kontrolliks ja analüüside tegemiseks on loodud uusi töögruppe ja kaasatud teadlasi. Nendega koostöös on välja selgitatud nõrgad kohad, mis seakasvatajatel nende ettevõtluses on olnud. Nendele on ka juhitud tähelepanu. Neid konkreetseid juhtumeid mina ministrina kommenteerida ei saa, sest mina neid otsuseid ei tee. Aga kõik otsused peavad olema kooskõlas seadustega, sest see on üks aluseid, et võimalikke kahjusid välja maksta.

Esimees Eiki Nestor

Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud maaeluminister! Loomatauditõrje seaduses on üheselt välja toodud, missugused peavad olema bioohutusnõuded, mida kõik seakasvatajad peavad täitma, et katk ei leviks. Selgitage, kas on üldse võimalik, et erinevatele Eesti seakasvatajatele kehtivad vaikimisi erineva raskusastmega nõuded. Ja kui see nii on, siis millistel alustel? Praegu jääb küll tunne, et bioohutusnõudeid täidetakse Eestis väga erinevalt.

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Ma ei oska teie tundeid kommenteerida, aga ma lähtun sellest, et asja hindavad eksperdid ning on kaasatud ka teadlased ja seakasvatajate esindajad ise. Nii et ma jään arvamusele, et kompetentsed isikud on situatsiooni hinnanud ja lähtuvalt sellest oma otsuse teinud.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Ma tahtsin tegelikult midagi muud küsida, aga teie esimene vastus tekitas sellise mõttekäigu, et me ei saa ju siia kutsuda veterinaarameti peadirektorit, ikka ainult ministreid. Kas te üldse millegi eest vastutate oma ministeeriumis või on kogu aeg kõik teised süüdi? Kas te olete minister või kelgunöör?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Auväärt Riigikogu liige! Ma kindlasti ei taha luua muljet, et iga inimese konkreetse töö eest peaks vastutama minister. Aga ma olen kursis, mida on selleks tehtud, et bioohutusnõudeid täidetaks ning võimalikke riske ja kahjusid hinnataks õigesti ja õiglaselt. Praegu jään ma selle juurde, et eksperdid on neid erinevaid riske hinnanud ja teinud lähtuvalt sellest oma otsused. Kõik need süsteemid on välja töötatud selleks, et ühelt poolt kaitsta seakasvatajaid nakkuse leviku eest ja teiselt poolt selleks, et kui nakkus on juba farmi jõudnud, siis maksta õiglast hüvitist. Seda ka eesmärgil, et seakasvatajatel ei tekiks soovi nakkust varjata.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:14 Eesti Vabariigi välissaatkondade tegevuse optimeerimine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on välisminister Jürgen Ligile. Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Täna esitatakse meile uus riigieelarve kava. Palun teilt väikest ülevaadet, kas selle kavaga seoses on ette nähtud ka kärpeid meie välisteenistuses, saatkondades. Kui palju võiks väheneda diplomaatide arv ja kas mõned esindused suletakse? Oleks hea, kui annaksite väikese ülevaate.

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Me oleme sunnitud kogu aeg oma tegevust üle vaatama, kuna eelarved ei kipu suurenema. Ei ole majanduses oodatud kasvu ega ole inflatsiooni, mille sees oleks ka paindlikkus. Ning kogu riigireform näeb ju ette riigipalgaliste arvu vähendamise. Välisministeeriumis on see protsess kindlasti palju keerulisem kui näiteks hariduses. Hariduses on struktuursete reformide abil võimalik saavutada säästu kõrval ka kvaliteedi paranemist. Aga küllap te olete kursis meie lähimate sammudega ja teate, et saatkondade võrgustikus toimub tänavu konsulaadi sulgemine Shanghais. Brasiilia saatkond suletakse aastavahetusel. Need kaks asja on otsustatud. Muus osas võiks öelda, et sellesisulised kaalumised on edasi lükatud ja saatkondi avamas me ei ole. Me oleme väga palju seotud eesistumise koormusega, mille tõttu saatkondi on veel eriti vaja. Aga üldiselt töömahtu tuleb pidevalt hinnata ja kaaluda ka saatkondade vajalikkust.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh! Kas on kavas neid sulgemisi ja vähendamisi kuidagi kompenseerida n-ö rändavate suursaadikutega, kes resideerivad Eestis, või teiste diplomaatidega, kes resideerivad püsivalt küll Eestis, kuid külastavad sihtmaid?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Hulk riike tuleb katta teistest saatkondadest ja on ka riike, mida tuleb tulevikus rohkem kui seni Eestist katta. Nii et küsimus on asjakohane ja seda praktikat on proovitud. Aga me teeme koostööd teiste riikidega ka ühissaatkondade kaudu, teised riigid abistavad meid. Nii et üldiselt saame ikka maailmas hakkama.

Esimees Eiki Nestor

Kristjan Kõljalg, palun!

Kristjan Kõljalg

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Ühtepidi me optimeerime saatkondade võrgustikku, teistpidi ka investeerime märkimisväärselt kõige tähtsamate liitlaste juures. Näiteks Ameerika Ühendriikides hakatakse Eesti suursaatkonda investeerima. Võib-olla saate sellest natuke rääkida? Ja teine küsimus: kui palju me kasutame teiste Euroopa Liidu liikmesriikide abi, et meie esindatus mujal maailmas oleks olemas?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Teiste riikide abi me kasutame. Võiks öelda, et mitte palju, aga meil on ühiseid pindu ja oleme ka saanud lihtsalt teiste saatkondade tuge kasutada. Investeeringutest saatkondadesse võib nimetada kaht väga suurt väljaminekut: Moskva saatkond on pikalt investeeringut oodanud, Washingtoni saatkond aga on töötamiseks lihtsalt kõlbmatu. Seal on olnud tervist kahjustav keskkond, on olnud ka tulekahju ja selle tagajärjel on maja hakanud lagunema. Nii et sõna otseses mõttes inimeste elu ja tervis on ohus. Selle olukorra parandamiseks tehakse praegu suuri plaane. Milline lahendus täpselt valitakse, ei tea, paari varianti alles kaalutakse.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:19 Põllumeeste rahaline toetamine

Esimees Eiki Nestor

Küsimus maaeluminister Urmas Kruusele. Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Aitäh, eesistuja! Hea minister! Vaatame eest ja tagant meie käes olevat järgmise aasta riigieelarvet, aga järjekordselt ei leia sealt kuskilt otsast üleminekutoetust põllumeestele. Teadaolevalt on ministeerium justkui selle maksmist riigieelarvest taotlenud, aga üleminekutoetus on sealt välja võetud. Kas te võite mulle öelda, mis põhjusel üleminekutoetust ei ole järjekordselt riigieelarves?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! Toetustest oli palju juttu ka eilsel konverentsil, kus anti üle aasta põllumehe tiitel. Ministeerium on pärast ekspertidega arutamist tõepoolest teinud ettepaneku, et riigieelarvest võiks täiendavalt eraldada üleminekutoetust, aga lähtuvalt kahest printsiibist ei peeta õigeks seda teha. Üks printsiip on see, et kui me räägime üleminekutoetusest, siis me räägime ka väga vanast referentsist. See tähendab seda, et üleminekutoetuse referents on umbes 20%-se ebaefektiivsusega. Meil oleks kohustus välja maksta toetusi ka nendele ettevõtjatele, kes näiteks piimandussektoris enam ei tegutse. Ja teine väga oluline printsiip on olnud see, et me oleme tahtnud kõik toetused maksta välja fookustatult, täpselt ja kiiresti. Selle tõttu ja arvestades vabade vahendite olemasolu, on valitsus otsustanud maksta täiendavat erakorralist toetust. Praegune valitsus on valitsus, kes on kahel korral täiendavalt omapoolsed riigisisesed vahendid muule abirahale juurde pannud ja peaaegu samas mahus: esimene kord 7,6 miljonit ja seekord umbes sama palju. Nii et niisugused on olnud põhimõtted.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, täpsustav küsimus, palun!

Artur Talvik

Aitäh! Hea minister, tänan vastuse eest! Ma loodan, et te olete tutvunud uurimusega Eesti konkurentsivõime kohta piimanduse ja seakasvatuse sektoris võrdluses Läti, Leedu ja Poolaga. See uurimus, mille tellis maaelukomisjon, näitab, et võrreldes nende maadega on Eesti riigi toetused, ükspuha, missuguse nimetuse all neid ka ei maksta, väiksemad kui Lätis, Leedus ja Poolas. Millest see tuleb, et meie ei taha omasid hoida samamoodi, nagu meie naabrid seda teevad?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Kui rääkida konkreetsest uuringust, siis minu arvates on sellel mitu puudust, mis eile ettekandes ka välja tulid. Kui me räägime lihtsalt sellest, et Eesti riik ei ole maksnud paaril viimasel aastal üleminekutoetust, siis see on aus ja õiglane väide. See on fakt. Kui aga rääkida konkurentsivõimest, siis see väide, et ka üks sent väljamaksmata üleminekutoetust piima kilo kohta nõrgestab meie konkurentsieeliseid, ei vasta kindlasti tõele. Hulga olulisemad faktid on tegelikult müüginumbrid. Müüginumbrid näitavad seda, et vaatamata sellele, et Läti ja Leedu riik on maksnud oma piimatootjatele toetusi, saavad nad piima eest turul veel vähem kätte kui Eesti Vabariigis. Nii et rääkida sellest vaatevinklist konkurentsivõime nõrgestamisest ei ole kuigi adekvaatne. Teine, mida tuleb tähele panna, on see, et kui me vaatame Vabariigi Valitsuse eraldatud erakorralisi toetusi ühel aastal, mis ulatusid üle 15 miljoni euro, siis nende summa on suurem kui võimalik kahel aastal lubatud piimasektorile eraldatav toetus.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Ma kuulan seda teie matemaatikat ja imestan, et kuigi nad saavad vähem raha kätte ning kuigi Läti ja Leedu maksavad põllumeestele dotatsiooni rohkem, siis neil on kuidagi nagu halvem. Tänu sellele nad ju suudavadki tegutseda selle kehvema ostuhinna tingimustes, et riik toetab neid rohkem kui Eestis. Loomulikult uuring, mis paljastab seda, et me omasid suurt ei toeta, teile ei meeldi. Aga mul on küsimus selle 7,6 miljoni või selle erakorralise abi kohta. Seda meile müüakse siin mitu aastat järjest. Kas te saate täpsustada niisugust asja: sellest 7,6 miljonist umbes pool või natuke vähem kui pool on välja maksmata, kas see suudetakse tänavu välja maksta või mitte?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! Ma pean ütlema seda, et ka tolles viidatud uuringus oli juttu sellest, et Eesti on üks neid riike, kes on sammaste vahel raha liigutanud ning suunanud seda ka investeeringuteks maaelu arengukava kaudu. See tegelikult tähendab, et teatud võimalused raha väljamaksmiseks konkreetsest sambast on küll väiksemad, aga tervikuna ettevõtlusesse on läinud piisavalt raha. Võrreldes eelmise perioodiga on need rahanumbrid pea kahekordistunud. Kui rääkida valitsuse eraldatud riigipoolsest toetusest, siis selleks on olnud väga selge skeem. Eelmisel korral arvestati sellega, et jooksval aastal maksti valitsuse eraldatud raha aasta lõpus välja ja ülejäänud raha planeeriti käesolevasse aastasse. Tänavu esimeses kvartalis maksti välja 4 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarvesse oli juba eelarve menetluse käigus planeeritud 4,6 miljonit eurot ja valitsus otsustas tänavu lisaeelarvega eraldada veel 3 miljonit eurot. Selle ja Euroopa Liidu raha väljamaksmine toimub järgmise aasta esimeses kvartalis.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:25 Ebaõnnestunud kaubanduslepete mõju välispoliitikale

Esimees Eiki Nestor

Küsimus välisminister Jürgen Ligile. Enn Eesmaa, ole hea!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Härra välisminister! Euroliidu ja Kanada vahelist vabakaubanduse lepingut on ette valmistatud seitse pikka aastat. 27 euroliidu liikmesriiki on nõus seda lepingut allkirjastama, kuid Belgia prantsuskeelsete piirkondade esindajad mitte. Viimaste teadete kohaselt on Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk siiski suhteliselt optimistlik. Ma ei küsi, kas Kanada peaminister Trudeau on juba lennukis, et lennata Ottawast Brüsselisse sellele tseremooniale, vaid seda, mida niisugune olukord ja sõlmimata leping toob kaasa euroliidu välispoliitikale, mille üks osa on täiesti kindlalt välismajandus.

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ilmselt on see küsimus veel laiahaardelisem kui välispoliitika. Tegu on kogu Euroopa Liidu otsustusvõimega, tegu on terve Euroopa võimega hädavajalikes asjades kokku leppida ja see on kindlasti üks proovikivi. See, et ühes 28 riigist on kuus parlamenti, millest ühe vastuseis võib ulatusliku kokkuleppe kahe suure majandusjõu vahel nurjata, on muidugi piinlik ja väga kahetsusväärne. Selle mõju on väga tugev. See kaubandusleping on senistest kaubanduslepingutest kõige ambitsioonikam ja kui see läbi kukub, siis tõenäoliselt enam ühtegi suuremat ei tule. Leping USA-ga on veel keerulisem ja see oleks globaalselt eriti oluline, aga Kanada läbikukkumise korral on meil vähe lootust – mõtlen muidugi Kanadaga sõlmitavat lepingut, Kanadat läbikukkumine ei ähvarda. Euroopa Liit aga on üheainsa pisikese piirkonna tõttu selles küsimuses küll läbikukkumise äärel. Aga suur pilt iseenesest ei ole ju paha, domineerivalt on Euroopa olnud selle lepingu poolt ja see on äärmiselt positiivne. Vabakaubandus on midagi, mis jõukust loob, eriti väikestes riikides.

Esimees Eiki Nestor

Enn Eesmaa, palun täpsustav küsimus!

Enn Eesmaa

Aitäh! Järelikult sa oled nõus peaminister Taavi Rõivase üsna jõulise avaldusega, et kui Kanada ja Euroopa Liidu vabakaubanduslepet ei sünni, siis on täiesti võimatu ette näha ka seda, et sünniks Euroopa Liidu ja USA vaheline vabakaubanduslepe. See tähendaks seda, et karmid tollitingimused ning riigihangetesse puutuvad ja paljud muudki kitsendused jäävad kehtima. Asja teeb tõepoolest eriti keeruliseks see, et praegu me veel ei tea, kellest saab USA president. Peaministri lausung oli ajalehele Poliitika, sealt on see tsitaat võetud. Sellistes tingimustes on vist suhteliselt raske loota, et Euroopa Liidu ja USA kaubandussuhted ja sellega seoses ka väga paljud teised suhted saavad lähiajal uut jõudu juurde ja arenevad edasi?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Seda ma ka oma esimeses vastuses kinnitasin, et leping USA-ga on veel keerulisem, tunduvalt keerulisem, ja kindlasti vaadatakse Kanadaga kokkuleppe arengule sellegi pilguga. USA lepingu puhul on hulk lahendamata küsimusi. Näiteks kohaliku tasandi riigihangete avatus, mis Kanadaga õnnestus lahendada, on Ühendriikide puhul veel keerulisem. On mitmesuguseid piiranguid, mida selle lepingu puhul läbi räägitakse, need on täis vastuolusid. Küsimus on praegu selles, kas me liigume suuremate vabaduste poole, mida sümboliseerib suurel määral kaubandus- ja üldse majandusvabadus, või ei liigu. Demokraatia osas me näeme tagasiliikumist mõneski riigis, aga vabakaubandus oleks väga suure sümboolse tähendusega peale selle, et see on lihtsalt majanduslikult, sh töökohtade olemasolu seisukohalt vajalik asi. Eriti väikeriikidele, ma rõhutan. Muidugi, meil on oma suur Euroopa turg ees. Kanada ja USA-ni on raske jõuda, aga sümboolselt on vabakaubanduse ja majandusvabaduse idee praegu löögi all küll.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav juhataja! Lugupeetav minister! Palun sõnastage n-ö ühe minuti loenguna veel kord, milles on selle Belgia valloonide vastuseisu sisu! Miks nad nii tõrksad on?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma seda professori rolli endale ei võtaks, olen ju ise informatsiooni saaja, mitte looja selles valdkonnas. Aga nii palju kui ma kuuldu põhjal kokku oskan võtta, ei ole mängus üldse mitte mingi kohalik majandushuvi. See on lihtsalt selline poliitiline vastasseis, mida Eestis võib tihti kogeda, kui ma tohin poliitiliselt väljenduda. Vabandust, aga Tallinna linna hoiak Eesti valitsuse suhtes on põhimõtteliselt selline. See on isikute ja erakondade tasemel vastasseis, millel tegelikult ratsionaalset iva ei ole. Lihtsalt kohalik vastandumine kandub üle Euroopa tasandile – nii on mulle seda asja seletatud. Aga jah, põhjalikke teadmisi mul selle kohta ei ole. Ma ei ole saanud jälile ühelegi majandushuvile, mis Valloonial praegu võiks mängus olla, jutt on mingitest sotsiaalsetest standarditest, mis on nagu ohus. Samas võib arvata, et Kanada sotsiaalsed standardid ei jää millegi poolest alla viimasel ajal veidi kannatada saanud Valloonia sotsiaalsetele standarditele. Siin on oma paradoks ja seegi viitab poliitilisele vestile selle probleemi ümber.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:33 Seakasvatuse hetkeseis ja perspektiivid

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd küsib Arno Sild maaeluminister Urmas Kruuselt. Palun!

Arno Sild

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Praktika on tõe kriteerium ja ma loen hästi lühidalt ette mõned arvud. 2010. aastal oli meil 1549 seakasvatajat, tänavu maikuus oli 189 seakasvatajat ja ennustatakse, et tuleval aastal on neid alla 100. Samal ajal oleme sealihatootmisel jõudnud sellisele tasemele, et praegugi kasvatatakse sigu nii palju, et Eesti rahvas ära toita. Aga edasi, nagu näha sellest allakäigutrepist, hakkab asi juba tagurpidi minema. Lühidalt: kuidas edasi? Mis abinõud on Maaeluministeeriumil ja valitsusel plaanis, et see allakäik peatada?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! Kui vaadata numbreid, siis kindlasti on sigade arv Eestis vähenenud. Eriti jõuliselt on see aastast 2015 vähenenud Aafrika seakatku tõttu, aga ka ühel teisel põhjusel, mis puudutab ekspordi struktuuri. Elussigu ei ole olnud enam võimalik Eestist välja viia ja see tähendab seda, et suurt majanduslikku kasu enam ei saa. Meie oleme oma abimeetmete puhul lähtunud paarist olulisest printsiibist, millest üks on see, et tuleb säilitada teatud põhikari. Seetõttu on uues kolmandas tsoonis makstav toetus, mille Euroopa Liit on ette näinud, suunatud topeltkoefitsienti rakendades kindlasti emistele. See aitab põhikarja säilitada.
Teiseks tahan juhtida tähelepanu sellele, et kui vaadata seakasvatust kui tööstusharu – Euroopa Liit käsitab seda ühe tööstusharuna, mitte osana põllumajanduspoliitikast –, siis näeme, et seakasvatuse struktuuris on toimunud päris suuri muudatusi. Seakarjad on muutunud järjest suuremaks ja see vähendab ettevõtjate arvu selles sektoris. Tõsi on ka see, et sektorist on rohkem väljunud just väikesi tootjaid.

Esimees Eiki Nestor

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh! Lugupeetud minister! Täpsustav küsimus on selline, et kas te oskate öelda, kas praegu on metssigade arvu vähendamise plaan täielikult realiseeritud või tuleb seda veel jätkata?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Tänase teadmise kohaselt ei ole eesmärk 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta veel täidetud. Aga selles suunas liigutakse. Ei Keskkonnaministeerium ega Maaeluministeerium ole deklareerinud, et selle näitaja poole ei peaks püüdlema. On see ju väga oluline osa võitlusest Aafrika seakatku vastu.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Hea minister! Seakari on meil vähenenud umbes kolmandiku võrra. Ka katk saab ühel hetkel mööda, kriis jääb seljataha ja siis on kõige suurem küsimus, kuidas me taastame oma turud. Mis on need meetodid, mis Maaeluministeerium on välja käinud, või missugust toetust me alles jäänud tootjatele saame pakkuda, et tagasi minna turgudele, mis vahepeal on konkurentide kätte läinud, sest meil pole võimekust olnud või pole me saanud eksportida piirangute tõttu?

Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt küsija! Kui me vaatame statistikat ja eksporditurge, siis näeme, et põhiturud on jäänud enam-vähem samaks, kui me räägime lähiriikidest – Läti, Leedu, Soome. Aga fakt on ka see, et teatud mahud on vähenenud, ja see tähendab seda, et ettevõtjad peavad rohkem tegema jõupingutusi teatud toodete ekspordiks, mida kuumtöödelduna on võimalik eksportida. Riik oma meetmetega on aidanud seakasvatussektoril täita rangemaid bioohutusnõudeid selleks, et riski vältida. Meie ametnikud on tegutsenud selle nimel, et kolmas tsoon kehtiks õiglaselt maksimaalselt lühikese aja jooksul. On esimesed näited selle kohta, et Lõuna-Eestist kolmas tsoon kaob, mis annab sealsetele tootjatele võimaluse oma tooteid rohkem eksportida. Mis puudutab mitmesuguseid toiduohutusalaseid kokkuleppeid eri sihtriikidega, siis Maaeluministeerium istus koos ettevõtjatega maha ning ühiselt kaardistasime täiendavad võimalused uute eksporditurgude leidmiseks. Aga mõned riigid on tõepoolest deklareerinud, et enne kui Aafrika seakatk ei ole Eestist kadunud, nemad meie sealiha oma turule ei luba.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:38 Euroopa Liidu tulevik (Brexit, vabakaubandusleping Kanadaga, sanktsioonid Venemaa vastu jm)

Esimees Eiki Nestor

Küsimus välisminister Jürgen Ligile. Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra eesistuja! Austatud välisminister! Euroopa Liit on ühes kõige keerulisemas olukorras oma ajaloo jooksul. Britid lahkuvad, vabakaubanduslepingut Kanadaga pole suudetud aastaid kestnud läbirääkimiste järel allkirjastada, Venemaa suunal ei suudeta uutes sanktsioonides ja muudes initsiatiivides kokku leppida. Minu küsimus puudutab sanktsioone Venemaa vastu. Milline on plaan? Kas toimuvad läbirääkimised enne, kui tuleb uus tippkohtumine?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen selle sissejuhatuse algusega väga nõus, aga selle lõpule pean natuke vastu vaidlema. Venemaa-vastaste sanktsioonide suhtes on Euroopa suutnud kokku leppida ja see on isegi mõneti imetlusväärne, kui arvestada neid lahkarvamusi, mis liikmesriikide vahel on suhtumises Venemaasse varem olnud. See, mis Ukraina sündmuste tagajärjel otsustati, näitab siiski Euroopa ühtsust, näitab leppimatust selle olukorraga ja võimalust, et eriarvamused surutakse alla ja lepitakse kokku, kui tegemist on nii tugevalt moraali ja julgeolekut puudutavate tegudega. Ja neid sanktsioone ei ole kordagi leevendatud, neid on hoopis karmimaks muudetud. Ilmselt teie küsimus viitab Süüriale. Süürias, eelkõige Aleppos toimunust ajendatud sanktsioonide arutelud on hästi värsked, aga oleme välisministrite vahel jõudnud sel teemal mõtteid vahetada. Ma küll loodan, et Euroopa näitab veel kord oma ühtsust, kui natuke aega mööda läheb.

Esimees Eiki Nestor

Ain Lutsepp, palun!

Ain Lutsepp

Aitäh, härra eesistuja! Austatud välisminister! Milline on siin Eesti initsiatiiv? Ja kas on võimalik, et Itaalia peaminister muudab oma seisukohta Aleppoga seoses kehtestatavate uute Venemaa-vastaste sanktsioonide suhtes?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Eesti initsiatiivil just mitte, aga tõesti on praegu üks riik, kes ülemkogu järeldustes ei tahtnud sanktsioone mainida. Selline on hetkeseis. Välisministrid käsitlesid asja välisasjade nõukogu istungil – kuupäevad ja nädalad on mul natukene sassis, aga tundub, et see oli eelmine esmaspäev – ning arutasid ka järeldusi, kas Venemaad mainida või mitte. Juba alguses oli Venemaa mainimine kahtluse all. Esialgses mustandis ei olnud kurjategijat mainitud ja see oli probleem, mis küll kriitikat leidis. Nendes aruteludes me oleme oma seisukohti väljendanud. Mina väljendasin arvamust, et sanktsioonidest tuleks rääkida. Kõik on väga alguses. Esialgu tuleks nendest rääkida, välja mõelda, mis need võiksid olla. Aga Süüria praegustele sündmustele ei tohi jätta reageerimata või reageerida väga pehmete tekstide ja sammudega.

Esimees Eiki Nestor

Ain Lutsepa küsimused said vastatud. Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea välisminister! Ka mina küsin Euroopa Liidu tuleviku kohta. Täna hommikul tuli värske informatsioon, mis puudutab Itaalia peaministri Matteo Renzi avaldust. Kuidas te välisministrina hindate selle mõju Euroopa Liidu ühtsusele, millest me oleme korduvalt ka täna rääkinud? Milline on mõju, kui Itaalia peaminister ütleb, et nemad on valmis panema veto Euroopa Liidu järgmise aasta eelarvele, kui Ida-Euroopa riigid ei võta vastu rohkem migrante Itaaliast, et Itaaliat abistada? Kuidas see teie hinnangul aitab kaasa Euroopa Liidu ühtsusele ja kuidas see aitab lahendada sisulisi probleeme, kui üks väga oluline liikmesriik Lõuna-Euroopast avaldab survet ja pressib teistelt midagi välja? Ja kaalukausil on seejuures Euroopa Liidu järgmise aasta eelarve.

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Matteo Renzi on teinud mitmel teemal jõulisi avaldusi, mis teisi riike puudutavad ja Euroopa ühtsust ühel või teisel moel riivavad. Aga poliitika on kompromisside kunst, ka välispoliitika. Ma väga imestan nende avalduste üle. On selge, et meil on äärmiselt keeruline rääkida ainult ühest teemast, teadmata, kas ehk on täitmata lubadused või sõlmimata kokkulepped mõnes teises valdkonnas. Eesti õnneks on selles leeris, kes oma poliitikas on olnud solidaarne, on olnud hooliv põgenike suhtes ja ka Euroopa solidaarsuse suhtes ning võib Euroopa eelarve teemal öelda kõike, mida arvab, ilma et ta tunneks, et on võlgu. Me oleme oma 60 pagulast vastu võtnud ja neid korralikult kohelnud. Samas on riike, kes väidavad, et see pole üldse nende mure, seni kuni pagulased ilma loata nende piirist üle pole tulnud. Paraku ei ole lahendus selles, et me lihtsalt ütleme ei. Me peame seda protsessi haldama ja sel teemal koostööd tegema.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:45 Idapartnerluse tippkohtumine

Esimees Eiki Nestor

Ka järgmine küsimus on välisminister Jürgen Ligile. Küsib uuesti Jaak Madison.

Jaak Madison

Aitäh, Riigikogu esimees! Taas, hea välisminister! Ma alustuseks kasutan võimalust ja soovin õnne peaministrile, kes näitab ühiskonnale head eeskuju ja on otsustanud sõuda abieluranda. Nii et palju õnne teile! Kuid ka minu küsimus puudutab osaliselt peaministrit. Ma sain täna vastuse kirjalikule küsimusele, mis puudutas järgmise aasta idapartnerluse tippkohtumist. Kõik eelmised tippkohtumised on korraldanud Euroopa Liidu eesistujamaa – Läti, Leedu, Poola, Tšehhi – ning järgmine kohtumine on kavandatud järgmise aasta teise poolde ehk Eesti eesistumise aega. Praeguse otsuse järgi on kavas üritus korraldada Brüsselis. Samas, nagu ka peaminister minu küsimusele kirjalikult vastas, on võimalik Euroopa Komisjoniga kokku leppida ja korraldada see Eestis. Mida te arvate, kas see oleks vajalik, arvestades praegust julgeolekuolukorda ja Eesti väga suurt rolli just nimelt suhtluses Euroopa Liidu riikide ja idapartnerite vahel?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kas küsimus puudutas ikka idapartnerluse tippkohtumist, mitte seda abieluranda? Sain ma õigesti aru? Natuke mu tähelepanu hajus. Iseenesest Eesti korraldab oma eesistumise ajal ka tippkohtumisi ja see puudutab ka idapartnerlust. Mõningat poleemikat sel teemal on olnud, aga me oleme eelistanud toimumiskohana Brüsselit, et idapartnerlus ei oleks ainult Ida-Euroopa küsimus, vaid selles tunneksid oma osalust – või nagu tänapäeval öeldakse, omalust – kõik Euroopa riigid. Aga iseenesest ei otsusta tippkohtumiste graafikut enam eesistujariik. Ta loomulikult osaleb selles, aga peale Lissaboni lepingu vastuvõtmist on tegelikud lõplikud otsustajad ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. Aga meil on nendega hea koostöö.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea välisminister! Ma täpsustan, et jutt on idapartnerluse tippkohtumisest, mille ajagraafik on samuti paigas. See peab toimuma järgmise aasta teises pooles, mis kattub Eesti eesistumise ajaga. Ja juhin ka uuesti tähelepanu, et ma sain täna peaministri käest vastuse, et Eestil on võimalus teha Euroopa Komisjonile ettepanek korraldada see tippkohtumine Tallinnas. See langeb Eesti eesistumise ajale ja seda korraldab Eesti eesistujana, kuid praeguse kava järgi on plaan organiseerida see Brüsselis. Kuid minu küsimuse mõte oli see, et kas te ei karda, et kui me korraldame selle Brüsselis, siis selle kaal lihtsalt väheneb. See võib mattuda teiste kohtumiste alla ja hajub selles suures Segasumma suvilas ära. Kui me korraldame ürituse Tallinnas, siis see suurendab Eesti rolli sel ajal juhtpositsioonil oleva riigina, kes vahendab praeguses julgeolekuolukorras olulisi idapartnerluse suhteid ja korraldab ka sellesisulise tippkohtumise.

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Nagu ma ütlesin, asi on suisa vastupidi. Eriti praeguses julgeolekuolukorras on väga tähtis, et idapartnerlus ei oleks lihtsalt üks teema, vaid see tippkohtumine toimuks Euroopa südames ja kõik tunneksid, et see teema puudutab ka neid, et see on julgeoleku-, demokraatia-, õigusriikluse – kõige selle, mida me oluliseks peame – küsimus kogu Euroopa jaoks. See ei ole lihtsalt mõne ääreala kohalik probleem. Nii et see valik on teadlik. Teiselt poolt aga oleme teinud ettepaneku, et Euroopa Liidu tippkohtumine Euroopa Liidu tuleviku teemal toimuks Tallinnas. Nii et ei tule kaks tippkohtumist Tallinnas, vaid tuleb üks Tallinnas ja teine Brüsselis. Tallinn saab kindlasti väga palju tähelepanu, kui arutelu Euroopa Liidu tuleviku teemal, eriti Brexiti oludes, on Tallinnas. Eesti loomulikult saab ka tähelepanu, aga Tallinna nimetatakse edaspidi tolle tähtsa arutelu kohana. Ja idapartnerlusega on pigem vastupidi: kui me peame selle kohtumise euroliidu ääremaal, siis on risk, et mentaalselt see teema maandub tulevikus ka äärealadel.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Mulle on asi pisut arusaamatu. Eesti maksumaksja maksab Euroopa Liidu eesistumise eest ligi 100 miljonit eurot. Kogu selle kulu juures on põhijutt, mida me kuuleme, see, et me saame siia tähtsaid inimesi, tähtsaid kohtumisi, tõstame Eesti profiili maailmas. Me oleme asjade korraldajad, me oleme pildil. Nüüd saan ma teie jutust aru nii, et tegelikult me lihtsalt maksame kõik kinni. Euroopa Komisjon korraldab meie raha eest terve hulga asju ära ja meie peame jooksupoisitööd tegema. Kas ei oleks mõttekam sellisel juhul see raha kokku hoida ja öelda, et tegelege selle kõigega ise?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma vestlen teiega sel teemal esimest korda ja ma ei väljendanud küll ühtegi nendest seisukohtadest, mida te nimetasite. Ma täpselt ei saanud aru, mis te öelda soovisite. Et see on mingisugune võõras mure, mille meie kinni maksame, on vist teie vaade? Ma ei tea, kas võõras mure on Euroopa Liidu tulevik või idapartnerlus või mõlemad. Aga korraldajad oleme mõlemal juhul ju meie. Milles probleem on? Me saame arutelude käiku suunata kindlasti rohkem kui tavaline liikmesriik ja need teemad on loomulikult üliolulised. Euroopa saatus on ka meie saatus. Idapartnerite saatus aga on tegelikult sedasama ja tippkohtumine võimaldab meil käsitleda paljusid küsimusi, mis meid puudutavad väga otseselt, ning seda mitte ainult regionaalselt, vaid ka ideoloogiliselt ja julgeolekupoliitiliselt.


9. 13:52 Muud küsimused

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Austatud ministrid! Rohkem meil tänaseks registreeritud küsimusi ei ole. Annan Riigikogu liikmetele võimaluse registreerida nüüd. Vajutage klahvile "Sõna" ning öelge ühe minuti jooksul minister, kellele te küsimuse esitate, ja ka küsimus. Minister saab vastata kaks minutit. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Minu küsimus on lugupeetud härra välisministrile ja see on seotud piirilepinguga idanaabri ja meie vahel. Kevadel rääkisime sellest, et asjad venivad sügisesse ja ootame ära, kuni valimised Venemaal on läbi. Nüüdseks on nendest valimistest möödas juba kaks kuud ja tahaks teada, kuidas piirilepingu asjad liiguvad.

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Võib öelda, et me ootame piirilepingu Venemaa-poolset ratifitseerimist, aga mingit liikumist ei ole täheldanud, välja arvatud uue duuma väliskomisjoni esimehe arvamus, et leping läheb ratifitseerimisele. Me kontrollisime seda ja naaberriigi välisministeerium seda ei kinnitanud. See mittekinnitamine aga ei tähenda tingimata, et asjaga poleks tõsi taga. Me jälgime Vene poliitikute väljaütlemisi kogu aeg ja püüame neid kuidagi ühendada. Välistada ei saa, et edeneb, aga liiga optimistlik ei maksa olla, sest asjad on seisnud. Eks me ühe võimaluse lasime osaliselt ka enda süül mööda, see oli üheksa või kümme aastat tagasi. Siis tundus asi lihtsam, praegu on jälle natukene keerulisem.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Küsimus on välisministrile. Mul on kahju, et te Euroopa Nõukogu eesistumise teemades väga hästi ei orienteeru. Saan sellest muidugi ka aru, sest te pidite ameti poole jooksu pealt üle võtma. Loodame, et Euroopa Liidu Nõukoguga läheb meil paremini. Ma tulen tagasi idapartnerluse teema juurde ja küsin hoopis sedapidi. Kus kohas see tippkohtumine toimub, ei ole võib-olla nii tähtis, aga mis on Eesti sisulised idapartnerlust puudutavad ettepanekud, millega me tahame välja tulla? Kas on mingeid uusi tuuli arenguabi kavandamisel Georgia, Ukraina ja Moldova suunal, mida me oleme ajalooliselt pidanud oma prioriteetideks?

Välisminister Jürgen Ligi

Aitäh! Praegu on kogu see plaan üsna üldise sisuga. Idapartnerluses me rõhume sellele, et riigid suudaksid rahvusvahelise toe ja nõu abil paremini püsida, et nende vastupanu oleks tugevam ja nende demokraatia kindel. Nad peavad olema tugevad õigusriigid ja suutma ellu viia paremaid reforme. Nende toetamine käib väga mitmesugusel viisil, kaasa arvatud arenguabi, mida me anname. Aga põhisisu on ikkagi nõustamine ja ergutamine, mitte midagi muud. Ent kõik need plaanid on praegu hästi üldised ja alles läbitöötamisel. Mingeid päevakordi on mul veel vara prognoosida.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tahan peaministrilt küsida. Eile hääletati siin maha Vabaerakonna ettepanek anda põllumeestele kriisiabi 8,3 miljonit. Selgus, et ei ole vaja. Samas oli aasta põllumehe üritusel kohal põllumeeste eliit. Nad oleks võinud siin saalis olla ja siis oleks ehk teisiti läinud. Aga minu küsimus on: kas rohkem kriisiabi põllumeestele kuidagi välja ei pigista? Nad on tõesti praegu hädas ja kas sel aastal peale selle 3 miljoni midagi anda ei ole?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Nagu ma aru saan, olete teie ainuke julge opositsioonisaadik, kes otsustas tänase streigi murda. Opositsioonisaadikud teevad ju näo, nagu Eesti riigis oleks kõik nii hästi, et ei pea peaministri käest midagi küsima. Nii et igal juhul aitäh teile küsimuse eest!
Aga mis puudutab põllumajanduse kriisiabi, siis nagu maaeluminister Urmas Kruuse on korduvalt selgitanud, me oleme järgmise aasta eelarvesse planeerinud 4,6 miljonit eurot top-up'i, ja just sellele sektorile, kes top-up'i kõige rohkem vajab, ehk piimandusele. Teoreetiliselt oleks piimatootjatele võimalik maksta kuni 9,2 miljonit eurot. Praegu on eelarve Riigikogu menetluses. Kui Riigikogu leiab ka sellise katteallika, mis on Riigikogu enamusele aktsepteeritav, siis küllap te saate selle toetuse eelnõusse lisada. Aga jah, ma soovin täpsustada, et top-up poole ulatuses maksimumist – just nimelt piimasektori maksimumist – on eelarves ette nähtud. Ja lisaks, maaeluminister minu paremal käel saab kinnitada, et meil on ka käesoleva aasta ümbertõstmise korras nähtud ette erakorralist kriisiabi 3 miljoni euro ulatuses. Lähiajal saab see loodetavasti Riigikogu heakskiidu ja lisaks on veel mitu kohta, kust maaeluminister koos oma kolleegidega näiteks Lätist ja Leedust taotleb Euroopa täiendavat kriisituge. See toimis hästi eelmisel aastal ja toimib ka tänavu. Kui raske olukord Euroopa Liidu piimanduses püsib, siis võib eeldada, et ka Euroopa Liit on valmis rohkem õla alla panema ja me ei pea rääkima ainult top-up'ist, mida, nagu öeldud, me järgmisel aastal maksame.

Esimees Eiki Nestor

Maire Aunaste, palun!

Maire Aunaste

Kartsin ka, et peaminister on täna infotundi ilmaasjata tulnud, aga Peeter Ernits jõudis ette. Minu küsimus õnneks on väga lihtne. Härra Rõivas, vastake palun peaministrina, mis on hetkel teie elus kõige suurem mure ja kõige suurem rõõm?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh selle väga hea küsimuse eest! Muidugi pean alustama öeldes, et Riigikogu ees on alati suur au olla, ka siis, kui Riigikogu liikmetel parajasti küsimusi ei ole. Ja ma tänan teid selle eest, et peaaegu iga kord, kui mina olen Riigikogu infotunnis osalenud, olete teie algusest lõpuni saalis olemas ja osalete aktiivselt!
Nüüd tõsisematest teemadest. Loomulikult on kõige suuremad ja kõige tõsisemad mureteemad seotud Eesti riigi julgeolekuga. Aga sellel teemal on meil tänasest ka ülekinnitus, et on väga häid uudiseid. Varssavi tippkohtumisel kokkulepitud liitlaste kohaloleku olulisel määral suurendamine saab reaalsuseks, ja seda väga väärikal moel. Täna teatas Briti kaitseminister, milline täpselt see üksus olema saab, kes Eestisse tuleb, ja see üksus on väga väärikas. Kui rääkida teistest teemadest, siis lisaks julgeoleku tagamisele seisab Eesti ees raske ülesanne majandusele uut hoogu anda. Sel teemal on samuti lähiajal uudiseid oodata. Peaministri palvel koostavad kümme minu hinnangul Eesti parimate hulka kuuluvat majanduseksperti küllaltki põhjalikku plaani, kus tehakse poliitikasse puutuvaid ettepanekuid. Ja need ettepanekud ei ole ajendatud ühest ega teisest ideoloogiast, vaid Eesti ettevõtluskeskkonna tegelikest vajadustest. Loodetavasti annavad need ettepanekud aruteluainet ka kogu parlamendile. Aitäh teile selle võimaluse eest!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister Taavi Rõivas, välisminister Jürgen Ligi ja maaeluminister Urmas Kruuse! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee