Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on kohal 48 Riigikogu liiget. Valitsusliikmetest on infotunnis peaminister Taavi Rõivas, majandus- ja taristuminister Kristen Michal ning rahandusminister Sven Sester. Kalle Palling, kas protseduuriline küsimus? Palun!

Austatud istungi juhataja! Ma vaatan infotunni küsimuste nimistut ja avastan siit üsna sarnaseid mustreid. Nimelt on neid kaks: küsimused on esitatud vaid ühele valitsusliikmele ja küsimusedki on ühed ja samad, ainult eri sõnastustes ja eri inimeste esitatud. Päris huvitav mäng kipub kujunema järgmise tunni jooksul. Kas me võiksime teha nii, et ühendame infotunni selliselt, et vastatakse ainult kahele küsimusele? Sisuliselt moodustavad kaheksast küsimusest seitse ühe ja sellesama küsimuse Kristen Michalile ja kaheksas küsimus on riigiettevõtete juhtimise kohta. Sven Sester ja Taavi Rõivas saavad minna oma igapäevatöö juurde, Kristen Michal saab vastata nendele kahele küsimusele ja Riigikogu liikmed ei pea Andres Herkeli ja Jaak Madisoni samu küsimusi jälle ja jälle kuulama ning ootama, millised on vastused.

Rahvasaadikud on oma tegevuses vabad. Esimene küsimus on majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. Jaanus Karilaid, protseduuriline küsimus.

Ma aitan sellest probleemist üle, ma olen nõus Kalle Pallingule sellel teemal järeleaitamistunde andma. Me saame sellega hakkama. Aitäh!

See ei olnud protseduuriline küsimus, Kalle Pallingul oli. Valdo Randpere, palun!

Mina ei ole üldse tahtnud protseduurikas järge ajada. Ma registreerisin küsimuse, sest kui te ütlesite, et Kristen Michal hakkab vastama, siis mul tekkis kohe küsimus talle.

Selge. Jaak Madison, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Kas te oskate öelda, kas Riigikogu kodu- ja töökorra seadus sätestab mingil moel, et eri rahvasaadikud ei või ühele ministrile esitada sarnase sisuga küsimusi?

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus lubab rahvasaadikutel esitada ühele ministrile tunni aja jooksul kas või ühte ja sama küsimust. Igor Gräzin, protseduuriline küsimus.

Ma olen Jaaguga ühte meelt. Tõepoolest, kodukord seda ei keela. Aga siiski, järsku võiks juhatus lähtuda teatavast eetikastandardist. Ühte ja sedasama küsimust võib esitada lõpmatult, see on juriidiliselt korrektne, aga kas see on ilus?

Eetikastandardi esitavad teile, austatud Riigikogu liikmed, teie valijad. Olgu nad tänatud! Ma saan aru, et Valdo Randpere soovib juba küsimust esitada, tal ei ole protseduurilist küsimust. Kas me alustame nüüd infotundi? Kuna registreeritud küsijaid on kokku kaheksa, annan võimaluse üheks lisaküsimuseks nii põhiküsimuse esitajale endale kui ka kõigile teistele kokku.

Esimene küsimus on majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te kinnitasite augustis 2015 ühel pressikonverentsil, et vaatamata altkäemaksuskandaalile ei ole parvlaevade hange ohus, ja lubasite ministrina võtta vastutuse selle eest, kui parvlaevad ei peaks õigeks ajaks valmis saama. Uusi parvlaevu liinidel ei ole, selle asemel sõidavad – kui sõidavad – meil saarte vahel vanad amortiseerunud praamid, mille rentimise eest makstakse hingehinda. Lisaks sellele osteti üks neist romudest turuhinnast oluliselt kallima, võiks öelda, et lausa korruptiivse hinnaga ära. Millal täidate oma lubaduse võtta tekkinud olukorra eest vastutus ja milles see vastutus konkreetselt seisneb? Kas näitate üles riigimehelikkust ja astute tagasi?

Aitäh! Kõigepealt tsiteerin, mida ma veebruarikuus sel teemal vastates ütlesin. Veebruarikuus ütlesin: "TS Laevad OÜ juhatuse liikmete hinnangul on parvlaevade ehitus graafikus. Kuid nii olulise teema puhul, kui seda on parvlaevaühendus suursaartega, peab alati olema valmis ka ettenägematuteks juhtudeks ja tuleb teha tagavaraplaane. Ka näiteks praegusel vedajal Väinamere Liinid OÜ-l peab olema plaan, kuidas osutada teenust siis, kui üks laevadest on rikke tõttu liinilt maas. Seega, olgu tegemist laevade valmimise hilinemisega, hilisemate tehniliste riketega, regulaarse hooldusega või millegi muu sellisega, lepinguline vedaja peab olema valmis teenust osutama ja tal peab olema plaan veoteenuse osutamiseks igas olukorras. TS Laevad OÜ juhatus on ka avalikult kinnitanud, et neil on nimetatud varuplaanid olemas."
Nüüd, te küsite informatsiooni kohta. Informatsiooni kohta ma ütlen nii, et täpselt sama info, mille TS Laevad OÜ või Tallinna Sadam, kelle tütarfirma TS Laevad OÜ on, saavad tehastest, annavad nad nii avalikkusele kui ka ministeeriumile. Mina ministrina kahtlemata vastutan TS Laevade ja Tallinna Sadama nõukogu juhatuse tegevuse eest, nagu minu eelkäijad vastutavad varasemate otsuste eest. Kuid nemad saavad anda ainult tõest infot, mis neil on. Tollal oli neil selline teadmine, sest just niisugune info tuli tehastest ehituse kohta. Tänane info on selline ja ka avalikkus teab seda. Nagu me äsja uudistest nägime, esimese laeva üleandmine on alanud.

Henn Põlluaas, palun!

2015. aasta augustis lubasite ministrina selge sõnaga vastutada selle eest, et praamid jõuavad õigeks ajaks kohale. Veel veebruaris 2016 kinnitasite siinsamas Riigikogu ees ja ka avalikkuse ees, et laevad valmivad õigel ajal ja teenuste osutamine ei ole ohus. Täna me näeme, milline on olukord. Kordan veel kord oma küsimust: millal te täidate lubaduse võtta tekkinud olukorra eest vastutus ja kuidas see vastutus välja näeb? Kas te näitate üles riigimehelikkust ja astute tagasi?

Hea küsija! Mulle tundub, et te nüüd lugesite sama küsimuse uuesti ette. Ma siis loen sama tsitaadi. Veebruarikuus ma vastasin: "TS Laevad OÜ juhatuse liikmete hinnangul on parvlaevade ehitus graafikus. Kuid nii olulise teema puhul, kui seda on parvlaevaühendus suursaartega, peab alati olema valmis ka ettenägematuteks juhtudeks ja tuleb teha tagavaraplaane. Ka näiteks praegusel vedajal Väinamere Liinid OÜ-l peab olema plaan, kuidas osutada teenust siis, kui üks laevadest on rikke tõttu liinilt maas. Seega, olgu tegemist laevade valmimise hilinemisega, hilisemate tehniliste riketega, regulaarse hooldusega või millegi muu sellisega, lepinguline vedaja peab olema valmis teenust osutama ja tal peab olema plaan veoteenuse osutamiseks igas olukorras. TS Laevad OÜ juhatus on ka avalikult kinnitanud, et neil on nimetatud varuplaanid olemas." Tulles taas tänasesse päeva, nendin, et TS Laevad OÜ juhatuse ja Tallinna Sadama kinnitus on osutunud paika pidavaks, üleveoteenust osutatakse. Levitatud on palju mitmesuguseid hirme, näiteks et 1. oktoobrist alates üleveoteenust ei osutata, et vedu katkeb ja mis kõik veel. Igasugused kuulujutud on olnud. Osa kuulujuttude levitajaid istub ka siin saalis, nad rääkisid, et uutel laevadel on vanad mootorid. Eks nende küsimuste kord tuleb ka. Aga nendel kuulujuttudel ei ole olnud alust, ühendused toimivad. Veetaset aga ei määra ei siin saalis istujad, valitsus ega tõenäoliselt ka vedaja.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Mul küll protseduurilist küsimust ei ole, aga iseenesest tunnen hinges protesti sellise tsirkuse vastu, mida siin praegu korraldatakse. Natuke ikkagi need küsijad tahavad devalveerida infotunni väärtust. Aga see selleks. Et natukenegi arutelule sisu anda ja ka meie vaateid ja horisonti laiendada, tahaksin teada sellist asja. Aastaid on räägitud Saaremaa püsiühendusest ning kui see sild oleks valmis ja püsiühendus olemas, siis poleks meil tänase infotunni teemat ja üldse mingit jama mingite parvlaevadega olemas. Mõni küsija oleks ilmselt väga kurb, aga tahaksin teada teie seisukohta ja mingit hinnangut situatsioonile. Kas see püsiühendus kunagi tuleb? Kas sellest üldse räägitakse? On see planeerimise staadiumis või mis sellest saanud on?

Aitäh! Saaremaa sillast on kaua räägitud. Püsiühenduse all mõeldakse vahel ka parvlaevaühendust, aga räägime siis konkreetsemalt sillast või tunnelist. 2008. aastal tehti valitsuse korraldusega uuring Saaremaa silla teemal. 2012. aastal anti see töö üle ja järeldus oli, et kõige mõistlikum on nn põhjapoolne sild, praktiliselt paralleelne praamiteega. Sellele järgnenud keskkonnahindamise, Natura hindamise käigus aga selgus, et seda silda ei saa rajada. Kui rääkida kalkulatsioonidest, siis tollal oli prognoos 325 miljonit eurot. Eksperdid on leidnud, et praegustesse hindadesse ümberarvutatuna oleks see summa umbes 600 miljonit. Tulles tagasi selle keskkonnahindamise juurde, selgitan, et võimalikuks peeti tunneli rajamist Saaremaale. See on variant, mis on keskkonna vaatevinklist vastuvõetav ja mida võib arutada. Kas see on ka saarlaste soov, kas see peaks olema riigi otsus – see jääb poliitikute arutada. Komisjon, mis püsiühendusega tegeleb, on olemas, vajalikud maa-alad on planeeringutes reserveeritud ja kokku on lepitud, et järgmine arutelu sellel teemal tuleb uue transpordikava aruteluga koos. Aga arvestades teema aktuaalsust, võib öelda, et ilmselt me arutame seda juba varem ning toome asjaomased arvutused ja kogu selle materjali millalgi värskendatult avalikkuse ette. Ma ei välista seda kuidagi. Aga tegelikult kõik, mis puudutab Saaremaa püsiühendust kas silla või tunneli näol, on olnud Maanteeameti veebilehel eraldi lingina täiesti olemas ja avalikkusele kättesaadav. Aitäh!

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse majandus- ja taristuministrile esitab Andres Herkel. Palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Austatud Tallinna Sadama aktsionäride üldkoosolek! Nende asenduslaevadega on seotud päris suured kulutused. Ja ainult osaliselt saavad neid katta trahvisummad, mis on seotud laevade hilinemisega. Me küll veel ei tea, kas me selle raha kätte saame ja kui saame, siis kuidas. Kas te oskate prognoosida, kui suureks osutub selle jama otsene kahju ja kes vastutab?

Aitäh! Küsimuses oli natuke valeinformatsiooni ka, aga ma eeldan, et see tuleb lihtsalt faktide mitteteadmisest, mitte mingist pahatahtlikkusest. Ma siis korrigeerin teid, teinekord saate täpsemalt küsida. Ettekujutus, et trahvid ei kata asenduslaevade kulutusi, ei ole täpne. Rahvalikumalt öeldes on seis täiesti fifty-fifty, nagu ütleks meie ühine sõber Matti Nykanen. Tema ütles küll fifty-sixty. Aga selles küsimuses on seis enam-vähem fifty-fifty. Kõnealune kulu on umbkaudu 50 000 eurot ühele ja teisele poole. Trahvide kättesaamine käib niimoodi, et trahvid peetakse kinni lepingulistest maksetest, mis lähevad tehastele. Seetõttu on nende kinnipidamine meie poolt igati tehtav ja tõenäoline. Kas seal võib tulla vaidlusi? Ma usun, et iga lepingu täitmisel võib tulla vaidlusi, mille alusel võidakse trahvida. Alati on see võimalus olemas. Olen ka ise jurist, võin öelda, et kindlasti juristid leiavad võimaluse vaidluseks. Aga praegu on asenduslaevadega seotud kulu suures osas kaetud tehastelt saadavatest trahvidest. Nüüd, üks asi veel, mis vajab siinkohal täpsustamist. Projekt, mis puudutab parvlaevu, on Tallinna Sadama poolt vaadates kasumlik. Selle tulukus on 7,4%. Praegusel ajal, kui ettevõtted peavad pankades raha hoidmise eest tihtipeale peale maksma, on 7,4% tulu teenida tõotav projekt kahtlemata koht, kuhu ka osa siin saalis istuvatest inimestest oleks nõus oma raha panema. 200-miljonilise projekti juures tähendab see umbes 15 miljonit kogutulu, nii et selle eest saaks ühe Haabersti ristmiku.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Te käisite siin ka 12. septembril arupärimisele vastamas ja arvasite siis, et see raha kaetakse trahvidest. Aga järgmisel päeval oli pressis vastupidine sõnum. Ma arvan, et me kumbki ei ole hiromandid ega oska öelda, kas kaetakse või mitte, aga igal juhul on õhus sügavad kahtlused. On viidatud ka võimalusele trahvida riiklikku laevafirmat selle eest, mis on toimunud. Palun seletage meile ja Eesti avalikkusele, mis olemuslikult eristab trahvi, mille riik riigile kuuluvalt firmalt sisse nõuab, dividendidest, mida riik regulaarselt riigiettevõtetest välja võtab! Mis see erinevus on? Iseenda trahvimine tundub kuidagi väga naljakas.

Aitäh! Minule ei tundu naljakas. See on trahv konkreetsete tegevuste eest. Aga alustame jälle küsimuse algusest. Te ütlete, et teil on kõhklused või kahtlused või mis need täpselt olidki. See on nagu see Eino Baskini nali, et ma ei tea, mis seal teisel pool planku toimub, aga mingid kõhklused mul siiski on. Mina saan oma informatsiooni Tallinna Sadamalt. See info on antud meie ametnikele ja me tugineme nende lepingulistele suhetele tehastega. Nii et meie kõhklused või kahtlused selles osas, mis seal plangu taga toimub, on selle võrra väiksemad, et me saame tugineda faktidele. Aga kõhelda võib sellegipoolest.
Nüüd trahvidest. Trahvide tegemisel tuleb minu hinnangul lähtuda väga lihtsast asjast. Selle mõistmiseks on vaja teada, et meil kehtib ühetaolisuse printsiip. Ei saa kohelda erinevalt riigile kuuluvaid eraõiguslikke äriühinguid ja riigile mittekuuluvaid eraõiguslikke äriühinguid. Osa äriühinguid kuulub riigile, osa mitte. Ma toon mõned näited, et te mõistaksite. Me teeme trahve Elronile, kui rongid ei välju õigel ajal, need ei täitu või plaanid ei ole täidetud. Samamoodi me teeme trahve bussiveoettevõtetele ja lennufirmadele. Kui tuua konkreetseid näiteid, siis ATKO Grupp on saanud 41 000 eurot trahvi, Avies 26 000. Samamoodi oleme tee-ettevõtetele kümnetes tuhandetes trahve teinud. Tee-ehituses on need summad palju suuremad. Tagasinõue näiteks Pärnu ümbersõidu eest on olnud 4,5 miljonit, Aruvalla-Kose lõigu puhul 4,2 miljonit. Ühetaolisuse printsiibi alusel tuleb riigile kuuluvaid eraõiguslikke äriühinguid ja riigile mittekuuluvaid eraõiguslikke äriühinguid võrdselt kohelda. 

Kristjan Kõljalg, palun!

Aitäh, hea esimees! Austatud minister! Tahaks natukene rääkida apoliitilistest nõukogudest. Tallinna Sadamas meil nüüd üks selline on. Varasemast ajast ma mäletan, et kui olid õhus mingid probleemid, siis ikka nõukogu liikmed võtsid ka avalikkuse ees sõna. Praegu ma Tallinna Sadama puhul ei näe aga mingisugust nõukogu rolli parvlaevade hilinemisega seotud probleemide lahendamisel. Milline on üldse ettevõtte nõukogu roll? Kas ka apoliitilised nõukogud peaksid millegi eest vastutama, midagi tagama?

Aitäh! Nõukogu vastutab seaduste kohaselt ja poliitikud vastutavad veel täiendavalt avalikkuse ees, nagu teie hästi teate ja nagu üldse kõik siin saalis istujad teavad. Kui nüüd vaadata laiemat pilti, siis kui Tallinna Sadamas uurimine algas, siis mina ministrina oma ametikohustustest tulenevalt olin ka varem informeeritud, et selline uurimine käib. Meie ootasime tegelikult, et uurimine jõuaks sellesse faasi, et Tallinna Sadam saab uue juhatuse. Selle järel tegelikult vahetus ka nõukogu. Nõukogu puhul oli mul üks esimesi küsimusi, kas nõukogu liikmetest keegi on seotud Tallinna Sadamas toimunuga. Praegu on üleval kahtlustused. Kuni ei ole kohtuotsust, tuleb kõike käsitada kahtlustustena, mitte süüdimõistvate otsustena. Õigust mõistab Eesti Vabariigis siiski kohus.
Nõukogu vastutus loomulikult on ja uus nõukogu – poliitiline või apoliitiline – on kahtlemata väga hoolega kõiki projekte arutanud. Kindlasti on arutatud ka seda vastutust, mida kannab ettevõte. Äriühinguna oleks neil võib-olla teinekord lihtsam öelda, et maksame pisut rohkem trahvi, jätame teatud hulga inimesi vedamata. Aga Tallinna Sadam on Eestis tegutsev suur äriühing, mille puhul on tähtis ka tema sotsiaalne vastutus. Nõukogu on seda vastutust ka kandnud. Nõukogu on kaasa aidanud kontaktide leidmisele ja tegelenud sellega, et sadama juhatuse liikmed ja TS Laevad OÜ suudaks täita oma põhikohustusi, võtta üle parvlaevadega opereerimine ja tagada teenus. Nii et vastutus on ühetaoline. Kui keegi teeb midagi, mis pole lubatud, siis tuleneb vastutus karistusseadustikust või jõutakse äriseadustiku juurde, siin saalis olijate puhul on aga vastutus kindlasti ka poliitiline.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse majandus- ja taristuminister Kristen Michalile esitab Jaanus Karilaid. Palun!

Aitäh juhatajale! Hea minister! Selle aasta veebruaris küsisin teie käest, et kui 1. oktoobrist 2016 teenus halveneb, kes siis peaks võtma poliitilise vastutuse. Tänaseks on selge, et teenus on läinud halvemaks. 1. oktoobrist alustas tööd uus vedaja, kes ei ole suutnud tagada isegi samaväärset teenust mitte. Ma saan teist aru, te olete oma pinginaabri Taavi Rõivase poliitilises valuvõttes. Aastal 2014 oli just tema see, kes kabinetiistungit juhtis ja andis väga selge suunise parvlaevahankega edasi minna. Kuigi olid juba olemas analüüsid ja prognoosid, et nelja uut parvlaeva 2016. aasta 1. oktoobril ei ole võimalik liinile saada, mindi ikkagi edasi. Kuidas te hindate, miks see teenus on halvenenud ja miks ei suuda uus vedaja tagada kvaliteetset vedu suursaarte ja mandri vahel?

Aitäh! Alustame jälle ajaloost. Teades teie pühendumust parvlaevateemadele, ma arvan, et te kuulute nende rahvasaadikute hulka, kes ei piirdu parvlaevaühenduste teoreetilise jälgimisega, vaid hoiate ka eri osapooltega pidevalt kontakti, et oleks ikka jooksev info. See on kahtlemata kiiduväärt. Seda ma tunnustan. Hea on, et te uurite aeg-ajalt ka, millised mootorid laevadele tulevad. Ei tule neile vanad mootorid, tulevad uued. Kuulujutte ei maksa kindla info pähe esitada.
Aga läheme ajaloos tagasi. 2006. aastal sõlmiti leping, mille alusel on kasutatud laevu, millega praegune vedaja koostöös eelmise vedajaga teenust osutab. Selle lepingu sõlmis ei keegi muu kui Edgar Savisaar. Ma arvan, et see fakt on teile täpselt samamoodi teada. 1. oktoobril võttis TS Laevad OÜ vedamise üle, kasutades neidsamu laevu. Küllap avalikkus mõistab hästi, et need laevad valiti selleks, et inimestele võimalikult vähe ebamugavusi põhjustada. Ei ole saladus, et TS Laevad OÜ-l oli võimalus valida ka teisi laevu, teisi operaatoreid. Kuna uued laevad on tulekul, siis TS Laevad OÜ jätkab nende laevadega vedamist ja ma julgen öelda, et vähemalt esimene uut operaatorit puudutav tagasiside on saarte lehtede ja muu meedia põhjal otsustades positiivne. Nii et selles osas ei ole ma teiega nõus. Kui te aga küsite, kas madala veetaseme tõttu ära jäänud reisid on põhjustatud operaatori vahetusest, siis ma vastan, et minu arvates isegi teie kõige metsikumates fantaasiates ei suuda operaator kontrollida veetaset. Aga võib-olla ma eksin.

Mihhail Stalnuhhin, kas protseduuriline küsimus juhatajale?

Aitäh, härra esimees! Mul on küsimus selle protseduuri kohta, mis siin praegu käib. Enne esimest küsimust registreerus üks kolleeg küsimuse esitamiseks juba enne, kui te selle küsimuse välja kuulutasite. Ta jäigi sinna registreerituks, sai ilusti küsida ja samast erakonnast üks tema kolleeg ka, nii et nad esitasid kaks täiendavat küsimust. Mul tekkis vahepeal protseduuriline küsimus. Ma tahaksin esitada täiendava küsimuse selle kohta, mida küsis härra Herkel. Mul oli küll küsimus Estonian Airi kohta, aga nüüd ma teiste küsimuste puhul enam sellel teemal rääkida ei saa. Sellepärast palusin protseduurilist küsimust. Siis äkki selgus, et keegi võttis oma registreeringu maha ja ma olen teine. Arvestades esimese küsimusega, oleksin pidanud löögile saama. Nüüd te lubate ühe küsimuse puhul kaks täiendavat küsimust, järgmise puhul aga ühe. Selgitage, kuidas te valite! Kui on kaks reformisti, siis nad võivad täiendava küsimuse esitada – Randpere ja Gräzin said mõlemad esimese põhiküsimuse puhul. Teise küsimuse puhul kolleeg Kõljalg oli esimene, mina olin teine ja ma ei saanud küsida. Selgitage, kuidas te neid valikuid teete!

Mihhail Stalnuhhin! Sinu suurte kogemuste juures ma olen täiesti üllatanud sellest küsimusest. Kõik on väga lihtne. Need inimesed, kes eile avaldasid soovi esitada küsimuse, saavad õiguse üheks lisaküsimuseks, ülejäänud Riigikogu liikmed kõik kokku saavad ka õiguse üheks lisaküsimuseks. Lisaküsimuse esitamise võimaluse ma annan sellele Riigikogu liikmele, kelle nimi on kõige kõrgemal. Näiteks Jaanus Karilaid esitab nüüd oma lisaküsimuse ja siis ma annan võimaluse Tarmo Tammele esitada oma lisaküsimus. Nii lihtne see ongi. Siin ei ole kellelegi antud õigust kaheks küsimuseks, kogu saalile on antud üks küsimus. See, kes seda õigust kasutab, sõltub teie kiirusest. Nimi, mis siin ees on, on Tarmo Tamm. Mihhail Stalnuhhin jätkab protseduurilist vaidlust. See viib meid muidugi ka edasi, et infotunnis teema lahendada. Palun!

Aitäh! Ma palun juba ette vabandust, kui ma eksin! Ma vaatan kindlasti stenogrammi üle. Aga esimese küsimuse puhul sai Põlluaas täiendava küsimuse küsida ja peale teda olid Randpere ja Gräzin. Mõlemad said! See tähendab, et kokku oli kolm täiendavat küsimust. Järgmises ...

Ma võtan su vabanduse vastu! Vaata protokolli! Valdo Randpere, protseduuriline küsimus.

Ma tahan tegelikult härra Stalnuhhinit aidata ja öelda, et ta eksib. Tegelikult mina esimese põhiküsimuse ajal tõepoolest sain õiguse lisaküsimuseks, kuigi ma pidin ennast uuesti registreerima. Ma alguses panin end kirja ja jäin sinna, aga vahepeal lipsas härra Kõljalg minust ette, aga tema avastas mõningase aja pärast, et tal ei olegi midagi küsida. Nii et ma sain uuesti esimeseks. Aga härra Gräzin küsis protseduurilise küsimuse enne mind. Nii et mälupildid on sul peas kokku jooksnud ja nii sünnivadki legendid ja valed.

Ja nüüd läheme vastavalt kodukorraseadusele edasi. Jaanus Karilaid, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh juhatajale! Hea minister! Siiski on natuke üllatav, et sa ei taha tunnistada, et riik kui institutsioon on saanud mainekahju. Kui rahuaja tingimustes lubatakse tuua 1. oktoobril 2016 neli uut parvlaeva liinile ja sellega ei saada hakkama, aga samas räägitakse tähtsa näoga Süüriast ja Lähis-Ida probleemidest, mida me siis räägime, kui mingi kriis on käes? Ütleme, et valitsus ei saa oma tööga hakkama. See on punkt üks. Aga punkt kaks. Ma saan aru, et sa oled oma pinginaabri valuvõttes, ja sa oled ka oma endise pinginaabri valuvõttes. Juhan Parts on väga selgelt välja öelnud, et selle kümne aastaga on maksumaksja saanud võitu 60 miljonit eurot. Ta on seda korduvalt öeldud. Ole hea, räägi see lahti nii saarlastele, hiidlastele kui ka mandri elanikele, kuidas see 60 miljonit võitu tekib!

Aitäh! Selle 60 miljoni üle me jõuame kohe polemiseerida. Tegelikult on see vist minu eelkäija Urve Palo ja endise operaatori vahelises vaidluses isegi kohtus täpsustamist leidnud. Ma saan aru, et nad soovisid arutada selle üle, kas ikkagi on tegu sellise summaga. Kui me vaatame numbreid, siis ma julgen öelda, et kogu parvlaevanduses tuleb iga aastaga sõitjaid järjest juurde. Seda on kindlasti oluline teada. Aastal 2015 tunti muret, mis ikkagi saab, aga lisandus 6% sõitjaid. Ka sellel aastal – ma mälu järgi ütlen – on vähemalt ühel poolel liinist kindlasti sõitjaid ja autosid lisandunud. Vaatame, mida aasta lõpp näitab.
Mis puudutab kulusid, siis kui arutati pakkumisi, mis tehti 2014. aastal, siis leiti, et Väinamere Liinid OÜ pakkumise heakskiitmine tähendaks veoteenuse kuludena 64 miljonit eurot rohkem kui Tallinna Sadama tütarettevõtete pakkumise puhul. See 64 miljonit eurot oli ilma praamide väljaostuta, koos nende tulevase väljaostuga olnuks lisasumma ligi 30 miljonit. Need pakkumised ja need numbrid on avalikkusele teada olnud ja on pikalt vaieldud, kuidas kogu seda infot tõlgendada. Kui ma ei eksi, siis minu eelkäija Urve Palo on pidanud ennast selliste väidete esitamise puhul vaidluses eelmise vedajaga juba kohtus kaitsma. Ma saan aru, et see kohtuarutelu on juba lõppenud ja Urve Palo võiduga. Ma eeldan, et nii see oli. Aga te võite Urve Palo käest täpsemalt üle küsida, ta kindlasti avab teile selle tausta suurima rõõmuga ja põhjalikult.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Täna teatati uudistes, et esimest parvlaeva hakatakse Türgis üle andma, aga kunas järgmine üle antakse, seda ei teata. Uudistes oli ka kirjas, et Poolast tulevad parvlaevad ilmselt uue aasta algul. Kui palju läheb riigile täiendavalt maksma uute parvlaevade viibimine ja asenduspraamide rentimine? Jutt ei ole trahvidest. Teine osa sellest küsimusest on: kas teie ministrina viibisite selle lepingu sõlmimise juures, mis sõlmiti öösel kell 1 uute parvlaevade rentimiseks?

Aitäh! Lepinguid asenduslaevade rentimiseks sõlmib Tallinna Sadam. Need küsimused on mõnevõrra seotud ja minu arvates on hea, et neid asju saab mainida. Riik on sõlminud lepingu riigihanke reeglite järgi, riigile see täiendavat kallinemist ei tähenda. Tallinna Sadam, nagu öeldud, peab tagama asenduslaevad, ja need ta on 1. oktoobrist ka taganud, kuna tellitud uued laevad hilinevad. Seda olen mina ministrina kogu aeg öelnud, et suurte projektide puhul peab ootamatuste puhuks olemas olema ka plaan B. Plaan B on olemas ja inimesed on veetud. Liiklus on üle võetud. Mis puudutab lepingute sõlmimist, siis Tallinna Sadam on lähtunud soovist, et asenduslaevad oleksid inimestele võimalikult mugavad ja nende hind oleks firma jaoks kõige soodsam ja sobiks äriplaaniga. Kui vaadata äriplaani, siis Tallinna Sadama jaoks, nagu ma enne juba mainisin, on praamiprojekti kasumlikkus 7,4%. Ma ei tea, millise intressiga teie oma raha investeerite ja kas te seda üldse teete, aga ma arvan, et olukorras, kus pankades on juba negatiivsed intressid, on see kindlasti hea tulemus.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse majandus- ja taristuminister Kristen Michalile esitab Jaak Madison. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Alustuseks tahtsin paraku kiiresti saalist lahkunud heale kolleegile härra Randperele öelda, et mitte opositsioon ei devalveeri infotunni tähtsust, vaid pigem need rohkem kui pooled Riigikogu liikmed, kes ei suvatse infotundi kohale tulla ja ilmuvad saali kella kaheks, et end istungil kohalolijana registreerida.
Kuid küsimuse juurde. Septembri alguses pöördus Vjatšeslav Leedo firma nimega Tuule Piletikeskus OÜ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastu kohtusse. Asi puudutas uue piletimüügisüsteemi arendamist Tallinna Sadama poolt. Leedo firma hinnangul rikuti nendega sõlmitud lepingut ja nii pöörduti oma õiguste kaitseks kohtusse. Kas saate anda ülevaate, kui kaugel selle kohtuhagiga ollakse? Mis faasis see protsess on ja kui suured on kahjunõuded? Mis summasid nad hüvitiseks nõuavad?

Aitäh! Ma arvan, et te olite poolest saalist rääkides pisut ülekohtune. Nagu tähele olete pannud, ministrid on siin majas väga tihedad külalised. Alati, kui kutsutakse, tullakse kohale, kaasa arvatud fraktsioonidesse. Ja küllap koalitsioonisaadikutega on see suhtlemine märksa tihedam. Kui te olete tähele pannud, siis esmaspäeviti me kohtume teiega kaunis hirmuäratava regulaarsusega, sest teil on palju küsimusi ja meil on õnneks palju vastuseid. Ning me võime alati kasutada ka muid formaate – kui te küsite, me ikka vastame. Seda esiteks.
Teiseks, piletimüügisüsteemid ja vaidlused Tuule Piletikeskus OÜ-ga. See vaidlus on tõepoolest üleval. Korraks ajas tagasi minnes ütlen, et vaidlusi varasema operaatori ja ministeeriumi vahel on ikka väga palju olnud. Kõik need on siiamaani kohtus ministeeriumi võiduga lõppenud. Sellegi üle käib vaidlus, kas ministeerium ja eelmine vedaja on oma koostöölepingut täitnud või ei ole. Tuule Piletikeskus OÜ soovib sisuliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud lepingu edasistki täitmist. Ilmselt me kõik mõistame, et see ei ole kuidagi otstarbekas ega ka võimalik, sest piletimüük ja kogu teenus on üle võetud. Kõnealune tsiviilasi on Harju Maakohtu menetluses, otsust ei ole tehtud. Sellega seoses on mulle esitatud ka arupärimine. Tulen sellele vastama novembrikuus, siis on ehk rohkem detaile selgunud ja võib-olla ka kohtust juba üht-teist teada. Siis saan täpsemalt vastata.

Jaak Madison, täpsustav küsimus.

Aitäh! Austatud minister! Alustuseks, see kriitika minu küsimuse alguses ei olnud suunatud ministrite vastu, pigem tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et härra Randpere oli opositsiooni suhtes ülekohtune. Lisaks sellele, et te käite arupärimistele vastamas – see on väga tänuväärne ja selle eest tuleb teid ainult kiita –, te ka märkate, kui palju on Riigikogu liikmeid siin saalis esmaspäevaõhtuti. Need on enamjaolt opositsioonierakondade esindajad.
Mis puutub piletimüügisüsteemi, siis on hea kuulda, et asi on menetlemisel, kuigi otsuseid pole veel tehtud. Kuid kui suured on need summad, mida nad nõuavad selle kompensatsiooniks, et nende arvates on lepingut ühepoolselt rikutud? Kui palju neile on juba hüvitatud selle piletimüügisüsteemi likvideerimise eest ja makstud uue arendamise eest? Äkki saate ka summadest ülevaate anda?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, selle kohtuasja ja selle vaidluse kohta esitatud arupärimisele on mul plaanis vastata novembris. Siis me oleme loodetavasti kohtuasjaga juba edasi jõudnud ja ehk on midagi selgunud. Siis ma annan detailsema ülevaate, kui kaugel see kohtuprotsess on. Aga selle kohtuasja sisu on eeskätt soov jätkata piletimüügilepingu täitmist olukorras, kus TS Laevad OÜ on oma piletimüügisüsteemi juba välja arendanud. Ütleme nii, et selline vaidlus on äriühingu puhul mõistetav. Julgen siiski öelda, et eelmise vedaja – ja seda ma ütlen igati lugupidavalt – ja tänase vedaja koostöö on olnud väga hea. Osalt tänu sellele on suudetud üleminek teha sellisel viisil, et inimestele on põhjustatud võimalikult vähe ebamugavusi. Ma arvan, et saartele sõitjad, sh saarte elanikud seda kindlasti hindavad.

Kalle Palling, palun!

Aitäh! Kuna Andres Herkel sai üsna konkreetse küsimusepüstituse juures, mida ma siit paberilt loen, küsida üsna suvalise küsimuse, siis kasutan minagi seda võimalust ja küsin, kas majandus- ja taristuministril on häid uudiseid Tallinna, kogu Harjumaa ja, ma ei tea, Järvamaa või Tartu inimestele. Kas sinna ka midagi ehitatakse või rajatakse?

Kindlasti ehitatakse ja rajatakse sinna midagi. Ütleme nii, et ma võin kinnitada, et mandrile praame ei ole plaanis tuua. Aga minge tingimata meremuuseumisse, Lennusadama angaarides on üks allveelaev vaatamiseks väljas, lastele kindlasti meeldib ja teile ka. Mis puudutab tulevast aastat, siis majandusministeeriumi positiivsed uudised on seotud hästi suure taristu ehitusega, mis on kindlasti oluline ka seadusandjale, kes eelarve kinnitab. Järgmisel aastal algab vaba Eesti ajaloo suurim teetaristuehitus, milleks me saime riigieelarvest lisa ning mis valitsuses ja koalitsioonis omavahel kokku lepiti. See on kahtlemata positiivne uudis. Mulle isiklikult on, kui naljaga pooleks öelda, ristmikud eriti südamelähedased objektid ja mina saan rõõmustada selle üle, et Haaberstisse tuleb nn turboristmik, nagu üks leht selle ristis. Ma saan aru, et käima läheb ka Gonsiori tänava ja "Russalka" ristmiku ehk Reidi tee ehitus, nagu seda nimetatakse. Loodetavasti saab see teoks sellisel moel, et arvesse on võetud kõikide organisatsioonide ja huvirühmade ettepanekud. Arutasime seda sel nädalal täiendavalt ka keskkonnakomisjonis. Nii et häid sõnumeid on ja neid tuleb veel.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse majandus- ja taristuminister Kristen Michalile esitab Andres Ammas. Palun!

Lugupeetav juhataja! Lugupeetav minister! Soovin teie abiga kuulajate jaoks siin saalis ja mujal veel kord täpsustada, mis see lugu meile kõik maksma läheb. Arvud, mis ma praegu välja toon, põhinevad mõne päeva eest ilmunud Postimehe artiklil. Ma ei tea, et ministeerium või Tallinna Sadam oleks selle info ümber lükanud. Seal on selge sõnaga kirjas, et asenduslaevad lähevad kokku maksma 9 miljonit eurot ja see summa võib kasvada, kui tekib vajadus asenduslaevade rendi lepinguid pikendada. Tõenäoliselt see vajadus tekibki. Trahvidel on teatud lagi. Lepingud näiteks Poolas on sõlmitud nii, et trahv saab olla maksimaalselt 8% laeva hinnast, mitte lõputult kasvada. Nii et kui isegi juristide osava töö tulemusel õnnestub see raha kätte saada, ei saa see summa lõputult kasvada. Kaido Padar on öelnud, et ...

Küsimus, palun!

Jah. Kaido Padar on öelnud, et laevade ...

 Küsimus, palun!

Jah! Ka opositsioonisaadikul on omad õigused.

Küsimuse esitamiseks on üks minut!

Kaido Padar on öelnud, et laevade hilinemine on maksma läinud enam kui 5 miljonit eurot. Kas 5 miljonit on see hind, mida me nüüd kõik selle loo eest maksame? Aitäh!

Aitäh! Siin vajab mõni asi selgitamist. Teie kolleegi Andres Herkeli küsimusele vastates ma ütlesin, et trahvid peetakse mulle antud informatsiooni kohaselt lõppmaksest kinni. Siinpoolsel maksjal on kõik võimalused need summad kinni pidada. Kas sellega seoses võib tulla vaidlusi? Alati võib tulla vaidlusi. Juristid on leiutatud ja see tähendab seda, et mõlemal poolel võib kellelgi tulla ideid, mille üle vaielda. Aga ma arvan, et TS Laevad OÜ ja Tallinna Sadam kaitsevad oma õigusi nii palju kui võimalik.
Te küsisite, millal ja kas üldse on vaja lisalaevu. Nagu keegi siin saalis juba mainis, täna tuli uudis, et Leigerit hakatakse üle andma. Ma lihtsalt ütlen, et Hiiumaa ehk siis üks uusimatest parvlaevadest on Tallinna Sadama või siis TS Laevad OÜ poolt rendile võetud kuni 2017. aasta sügiseni. Regula on samuti olemas ja tegelikult on pakutud veel üht lisalaeva. Nii et laevade osas on kindlus olemas ka peale jaanuari, kui neid peaks vaja olema. Aga praegu, nagu öeldud, käib juba ühe laeva üleandmine ja loodetavasti mingil hetkel kuuleme uudiseid järgmiste laevade üleandmise algusest.
Mis puutub trahvide ja asenduslaevade eest makstava summa vahekorda, siis siin saan ma taas toetuda Tallinna Sadama ja TS Laevad OÜ informatsioonile, et trahvid katavad suurusjärguna asenduslaevadega seotud kulud. Sellest nad ka lähtuvad. Riigile ja maksumaksjale ei lähe see täiendavalt maksma, kuna hankelepingus on meie jaoks ülempiir määratud. Aitäh!

Andres Ammas, ka juhatajal on oma kohustused, seetõttu ma palun esitada küsimus ühe minuti jooksul. Aitäh! Andres Ammas, palun!

Teine küsimus puudutab vastutust. Saaremaa Laevakompanii tegevdirektor Tõnis Rihvk hoiatas juba septembris 2014 kirjas ministeeriumile, et hankedokument seab ebareaalsed tingimused, mis ei ole valitsevas turuolukorras tõenäoliselt täidetavad. Selle peale vastas ministeeriumi kantsler, et riigihanke tingimusi ei vaidlustatud, esitati pakkumisi ning hanketingimused on olnud reaalselt täidetavad. Nüüd on küsitud nii eelmise kui ka praeguse ministri poliitilise vastutuse kohta. Kas äparduste eest selles loos on vastutust kandnud või kannab tulevikus ka mõni ministeeriumi spetsialist?

Aitäh! Mina olen oma arvamust sellel teemal avaldanud. See, et ma kellegi peale isikuliselt näpuga ei näita, on minu isiklik valik. See, kas teie kellegi peale soovite näidata, on teie isiklik valik. Nende suurte projektide puhul on minu isiklik hinnang, et igal juhul oleks riik pidanud andma rohkem aega hankelepingu täitmiseks. Just see on osutunud kogu protsessi puhul kriitiliseks teguriks. Üldiselt ju riski mõningal määral hajutati. Jah, ühest tehasest justkui öeldi, et nelja laeva ei jõua õigeks ajaks valmis. Eeldati, et kui kahest tehasest kummastki tellida kaks laeva, siis jõuab need valmis ehitada. Nagu näha, oleks ikkagi pidanud aega rohkem varuma, et riski veelgi hajutada. Hea, et seda siiski mingil määral tehti, selle tõttu ilmselt saame mõningaid tulemusi varem näha.
Praegu keskenduvad Tallinna Sadama uus juhtkond, uus nõukogu, TS Laevade meeskond ja ministeerium sellele, et tagada vedamine ja inimeste teenindamine, ning sellele, et uued parvlaevad ikka tuleksid. Kui kogu see protsess on läbi, siis kindlasti tuleb kõigest teha korralik kokkuvõte, et saadud õppetunnid enam ei korduks. Aga jah, suurte ettevõtmiste puhul tuleb ette näha varuaeg. Kui me vaatame eraettevõtteid ja vaatame riiki, siis näeme, et tihtipeale toimub ehituste ja muude objektide puhul teatavaid ajalisi nihkeid. See ei ole välistatud ei suurte hoonete ega teedeehituse puhul. Vahel saab mõni suur maja hiljem valmis, selle eest ei ole keegi kaitstud. See tähendab seda, et alati peab olema varuplaan varem välja mõeldud. Õnneks saime kiiresti tegutsedes varuplaani ja inimeste teenindamine on tagatud. See on tähtsaim.

Kristjan Kõljalg, palun!

Aitäh, esimees! Hea minister! Te mainisite ühele eelmisele küsimusele vastates mandri ja Muhu vahelist tunnelit. Teatavasti on põhjanaabrite hulgas suur huvi nii Saaremaa kui ka üldse Eesti vastu ning nende kiirem liikumine siia ja tagasi oleks tagatud ka sellega, kui meil oleks Tallinna ja Helsingi vahel tunnel. Võib-olla tahate ka sellest rääkida, millises seisus see idee on ja kas see projekt võiks kunagi teostuda?

Aitäh! Ma olen selle poolest üsna tuntud, et Tallinna–Helsingi tunneli idee tundub mulle päris jumekas. Praegu on Eestis ja mujal Baltimaades ning Euroopas laiemaltki käimas suuremate ühendusteede debatt, mis puudutab eriti just Rail Balticut. Meie uus president on öelnud, et kui ei tule Rail Balticut, ei tule ka Tallinna–Helsingi tunnelit. See vahest näitab selle tunneli perspektiivikust ja mõttekust.
Kui vaadata, kuidas käsitletakse seda projekti Eestis ja Soomes, siis aeg-ajalt loen minagi Soome meediast, kui suur see huvi seal on ja kui tõenäoliseks seda tunnelit peetakse. Mis on unistusest saanud? On tehtud esialgne uuring. Esialgne uuring pakkus tunneli maksumuseks 9–13 miljardit, tasuvusaeg oli 37 aastat. Tegemist on väga esialgse hinnanguga, aga see on kindlasti samm edasi. Esimene sellekohane joonis, mis ma olen leidnud, on 1871. aastast. Tollel joonisel on suur sild õhupallide peal ja laevad sõidavad alt läbi. Nüüd on tehnoloogia edasi arenenud ja minu meelest tasuks selle tunneli ehitust tõsiselt kaaluda. Selle ehitus arvestaks mõlema riigi majanduslikke huve: see tähendaks majanduse kasvu, see tähendaks inimestele paremaid reisimisvõimalusi, kas või seda, et istud Tallinna kesklinnas trammi ja poole tunni pärast oled Helsingi lennuväljal. Igati positiivne! Mida me oleme saavutanud koostöös Soome valitsusega? Hästi tugevaks mootoriks on siin olnud Harju Maavalitsus, Harju maavanem Ülle Rajasalu, Tallinna linn, Helsingi ja kogu Uusimaa maakond. Tänu sellele oleme saavutanud seda, et Euroopast on antud raha asjaomase uuringu läbiviimiseks. Selle tulemused on 2018. aastal meie laual.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse majandus- ja taristuminister Kristen Michalile esitab Enn Eesmaa. Palun!

Suur aitäh! Mind huvitavad uute parvlaevade ehitusjärelevalve probleemid. Seda teostava firma Baltic Workboatsi juht on avalikult öelnud, et puuduvad põhimõttelised ehitusprobleemid, on vaid pisimärkused. Härra minister! Millised nendest pisimärkustest on olulisemad, et laevad siiamaani ei sõida?

Aitäh! Täna siis tuli uudis, et alustatakse Leigeri üleandmist. Eks kõikides laevades on teatud süsteemid, mis on kriitilise tähtsusega, ja on süsteemid, mis on võib-olla vähem kriitilise tähtsusega. Kriitilisemate süsteemide ülevaatamine ja katsetus, kui me räägime Leigerist, on pidevalt toimunud. Ka sellel nädalal toimusid, kui ma õigesti mäletan, kaks päeva katsetused ja selle järel sai öelda, et nüüd algab laeva üleandmine. Laevade puhul on mitmed nüansid seotud juhtimissüsteemidega. Kui tuua veel üks hea näide, siis Hiiumaa käis dokis, enne kui toimus operaatori vahetus. Ka selle kohta tuli informatsioon, et juba ammu töötaval Hiiumaal oli vaja juhtimissüsteemi uuendada. See näitab, kui keerukad ja pidevat arendamist vajavad on ka moodsad parvlaevad. Nii et süsteeme on erinevaid ja on olnud küsimusi juhtimissüsteemidega, samuti alarmsüsteemidega. Aga peamine on see, et TS Laevad OÜ jälgib seda kõike koos Baltic Workboatsiga, on tellitud ka täiendavaid kvaliteediauditeid ja seejuures on kasutatud väga suurte kogemustega Läänemere laevafirma abi, et kvaliteeti hinnata. Põhiline, et oleks tagatud laevade korrektne opereerimine ja reisijate ohutus. See on see, millest lähtutakse. Mitmesuguste nüansside olulisust eri süsteemide puhul võivad ülevõtjad ise täpsemalt selgitada, kui selle vastu peaks huvi olema.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Eesti mängufilmide klassikasse kuuluvas linateoses "Keskpäevane praam" on mõned stseenid seotud tulekahjuga ühel nendest praamidest. Tegelikult seal põles tühipaljas buss, nagu me mäletame. Minu küsimus, härra minister, puudutab ohtlikke veoseid. Neid tuleb ju ka ette ja neid tuleb samuti nendel uutel laevadel vedada. Kas ohutussüsteem on põhimõtteliselt uuenenud, tehtud turvalisemaks või jätkub kõik enam-vähem nii nagu siiamaani?

Aitäh! Tegelikult on ohtlike veoste veoks ka praegu vajalikud süsteemid olemas. Kindlasti lähevad kõik laevad turvalisemaks ja kvaliteetsemaks, selles pole küll mingit kahtlust. Ohtlike veoste puhul antakse teada, millal need veod toimuvad. Need kavandatakse koos ettevõtjate ja maavalitsustega ette. Võin tuua mõningad näited – need ei ole küll seotud ohtlike veostega –, kuidas koostööd tehakse. Kui on teada, et Hiiumaal toimub suurem tee-ehitus ja on vaja üle vedada suur kogus tee-ehituseks vajaminevat materjali, siis maavalitsus, ettevõtjad ja parvlaevaoperaator lepivad selle korralduse omavahel kokku. Samamoodi on küsimusi tekkinud, kui Saaremaalt on tarvis olnud mingeid suuri koguseid ära toimetada. Hiljuti oli see probleem seotud seakatkuga. Mina vaatasin seda ainult uudistest, ma sellega ministrina ei tegele, kõik see korraldatakse alati ära. Nii et sellised asjad lepitakse alati kokku ja viiakse läbi, arvestades kõiki Euroopa Liidu ja Eesti ohutusnõudeid. Selles ei maksa kahelda. Aga jah, on oluline, et tulevaste laevade puhul on ohutusstandardid kõrgemad ja kindlasti on need ka igati mugavamad kui praegu kasutuses olevad asenduslaevad. Üks küsimus, mis vahest tavakodanikule väga tähtis ei tundu, aga ministeeriumi arvates on alati oluline olnud, on see, kuidas koheldakse praamidel puuetega inimesi. Nad peaksid laevadel pääsema igale poole. Kokkuvõttes peaksid uued laevad endast kujutama sammu edasi.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Kahjuks te jätsite enne vastamata minu küsimusele, kui palju see täiendatavate parvlaevade rentimine kokku maksma läheks. Võin teile peast natukene meelde tuletada: 6,4 miljonit läks maksma ühe praami rentimine aastaks, 4 miljonit läks maksma ühe vana praami ost. Kui palju läheb maksma kolmeks kuuks täiendavate praamide rentimine, kui neid on vaja? Aga ma ei küsi selle kohta, muidu te saate pikalt rääkida. Ma küsin väga konkreetselt ja lühidalt: kas teie ministrina viibisite selle lepingu sõlmimise juures, mis sõlmiti öösel kell 1?

Sellele ma juba vastasin, aga aitäh küsimuse eest! Lepingu sõlmib Tallinna Sadam. Ma arvan, et seal tehti koostööd Tallinna Sadama partnerite juristidega ning TS Laevad OÜ-ga. Arvatavasti nad ei eelda, et minister asub öösel teele, et lepinguid revideerida, need punkt-punktilt läbi vaadata, ja siis ütleb, et jah, nüüd võite edasi tegutseda. Ma eeldan, et ka teie seda ei eelda.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmise küsimuse majandus- ja taristuminister Kristen Michalile esitab Raivo Põldaru. Palun!

Aitäh, härra esimees! Minu valmis mõeldud küsimused on tänu teie põhjalikele vastustele juba vastused saanud. Samas jäi üks asi veidi lahtiseks ja seda võiks täpsustada. Henn Põlluaas küsis, et kahel korral te olete lubanud võtta poliitilise vastutuse: 2015. aastal ja nüüd 2016. aasta veebruaris. See asi jäi teie vastuses nagu veidi lahtiseks.

Aitäh! Kui teil oli varem välja mõeldud küsimus trahvide kohta, siis ma võin teile selle kohta vastuse anda. Kordan igaks juhuks üle, et trahvid katavad asenduslaevadega seotud kulud. Nagu ma Andres Herkelile ja härra Ammasele vastates ütlesin, see suurusjärk on enam-vähem sama. Minu arvates see on igati positiivne. Oluline on teada, et sadama jaoks on projekt kasumlik. Et ei jääks valet muljet, kordan: selle tasuvus on 7,4%. Ma igaks juhuks kordasin selle üle, et kellelgi teist muljet ei jääks. Riik on sõlminud lepingu hanke võitjaga ja sellega taganud oma huvide kaitse. Vastavalt sellele ka tegutsetakse. Kuna teie küsisite lühendatult, siis ma ei hakka vastates enam kordama seda tsitaati, mille Henn Põlluaas kaks korda palus ette lugeda. Ütlen lühidalt, et TS Laevade puhul ja Tallinna Sadama puhul on avalikkus ja ministeerium eeldanud, et nad tagavad üleveo. Olulisimad teetähised on olnud 1. oktoober, kust alates on ülevedu tagatud olnud, ja sellele järgnenud Saaremaa ralli. Jõuluaeg on kõrgaeg ja siis hakkab uus kõrghooaeg maist-juunist. Nii et see on TS Laevad OÜ ülesanne. Praegu nad tegelevad uute laevade siiatoomisega, asenduslaevade opereerimisega ja piletisüsteemi parema korraldamisega. Ma arvan, et inimeste teenindamise ülesannet nad täidavad, aga kindlasti on meie kõigi ootus ja nendegi ootus, et tuleksid uued laevad ja kvaliteet veelgi tõuseks.

Raivo Põldaru, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Saan aru, et jätate oma vastutuse kohta kolmandat korda vastamata – et kas olete seda lubanud teha või ei ole. Küsin nüüd veidi lihtsamalt. Ennegi sõidus olnud praamid sõidavad ka praegu, aga kuidas on nüüd nende hinnad võrreldes varasemate hindadega? Kas praegused hinnad on vanal tasemel või on nendega midagi juhtunud? Oskate oma arvamuse öelda?

Ma täpselt ei saa aru, mida te mõtlete hindade all. Kui te mõtlete piletite hindu, siis noogutage, kui see nii on! (Raivo Põldaru ütleb saalist, et ta ei mõtle piletite hindu, täpsemalt pole selgitus arusaadav.) Need laevad on tegelikult Tallinna Sadama tütarettevõtte poolt renditud hindadega, millega nad asenduslaevu rendivad. Ja tasakaaluks on tehasele tehtavad trahvid. Teie küsimuse kontekst jääb mulle natuke arusaamatuks, sest sellest kõigest me oleme juba rääkinud.
Aga tulen korraks tagasi vastutuse juurde. Ma olen seda mitu korda rõhutanud, et ministrina on minu ülesanne kindlasti tagada, et Tallinna Sadam kui riigile kuuluv eraõiguslik äriühing täidab oma kohustusi. Loomulikult on minu ülesanne tagada, nii palju kui minister ja valitsus saavad tagada, et vedu toimuks, ja tõrgeteta. Kui kellelgi tekib küsimus, kas minister võiks veetaset mõjutada, siis ma hea meelega seda teeksin, kui see mul õnnestuks. Aga veetaset kahjuks valitsus veel suunata ei suuda. Kohe kui suudame – noh, küllap teame mõlemad.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra spiiker! Aitäh, lugupeetud ministrid! Ma ütleksin ka kolleegidele Reformierakonnast, kes on siin suuresti segaduses olnud, eriti alguses, mis üldse on infotund või kuidas see käib: võiks tihedamini kohal käia. Aga tahan täpsustada oma fraktsioonikaaslase küsimust. Korra juba lipsas läbi Regula ost. Ja siin on palju olnud juttu, kuidas teenus on tagatud ja töö sujuvalt jätkub ja et kõik kulud saavad kaetud trahvidega. Avalikkusele teadaolevalt on Regula hind olnud nelja ja kuue miljoni vahel. Laev on nüüd 45 aastat vana. Omal ajal, kui Leedo firma selle soetas, oli see poole odavam ja poole noorem: umbes 20-aastane ja maksis poole vähem. Kuidas see hind nii kõrgeks läks? Siin Riigikogus ringleb jutt, et tegemist oli Leedole n-ö leebumiseks makstud kõrgema hinnaga. Ja teine asi, millele juhin tähelepanu. Kui me räägime sellest, et see on Tallinna Sadamale tasuv ettevõtmine, siis selle me ju maksame selle teise käega dotatsioonide kaudu kinni.

Küsimus!

Ma küsin Regula hinna kohta. Miks see nii kõrge oli?

Aitäh! Ma selgitan väga lihtsalt. 2014. aasta hange nõudis, et Tallinna Sadamal peab olema varulaev, ja vastavalt sellele pidid nad hankima varulaeva. Regula on see varulaev. Kui te nüüd võtate asja terve mõistusega, siis varulaeva, mis suure osa ajast peaks lihtsalt seisma, ei ole mõistlik osta kõige uuemat ja kõige kallimat. Ma arvan, et sellega te olete nõus. Hinna aga määras ikkagi see, mida TS Laevad OÜ-le ja Tallinna Sadamale turul pakuti. Ajakirjanduses on toodud võrdlusi, et samasuguseid laevu oli saada ka teistest riikidest, kuid see oleks eeldanud suuri ümberehitamisi ning kokku võttes oleks kõik kujunenud kallimaks või poleks need laevad olnud sobivad. Seetõttu eelistasid TS Laevad OÜ ja Tallinna Sadam valida laeva, mille hind oli vastuvõetav, mida saab kohe kasutada ja mille kasutamine on reisijatele mugav.

Aitäh, peaminister! Aitäh, majandus- ja taristuminister! Aitäh, rahandusminister! Infotund on lõppenud.