Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame täiskogu IV istungjärgu 5. töönädalat. Kellel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Härra juhataja! Hea Riigikogu! Mul on au anda Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel üle ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega teeme ettepaneku muuta ambulatoorse eriarstiabi visiiditasude maksmise korda ning vabastada visiiditasust puudega lapsed. Praegu keelab seadus küsida visiiditasu, kui teenust osutatakse alla 2-aastasele lapsele, rasedale ja kui patsient suunatakse statsionaarsele ravile kohe peale ambulatoorset visiiti. Seaduse kohaselt on visiiditasu küsimine jäetud üldjuhul teenuse osutaja otsustada – ta võib otsustada, kellele ja kui suures ulatuses vabastus rakendatakse. Tervishoiuteenuse osutajad ongi teemale lähenenud erinevalt. See tähendab, et nad on kehtestanud erinevaid visiiditasusid nii sihtrühmade – näiteks laste ja eakate –, tasumäärade kui ka teatud ajavahemike osas. Näiteks tuleb korduvate visiitide korral maksta visiiditasu üks kord kolme kuu jooksul. Tallinna Linnavalitsus tasub Tallinnale kuuluvatele haiglatele laste visiiditasu, Tartu Linnavalitsus maksab Tartu linna laste eest. Samas näiteks Ida-Virumaal Ida-Viru Keskhaiglas küsitakse tasu 1.50, Narvas 2.50. Mõnikord küsitakse visiiditasu diagnoosipõhiselt, mõnikord aga vabastatakse sellest puude alusel. Meie ettepanek ongi vabastada visiiditasust ka üle 2-aastased lapsed, kellele on määratud puue, sest nad vajavad enam erinevaid teenuseid kui nende eakaaslased ning kindlasti on ka nende perede sotsiaal-majanduslik toimetulek keerulisem. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison!

Jaak Madison

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head töönädala algust! Esitan Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel arupärimise välisminister härra Ligile. Teema on "Idapartnerluse tippkohtumise korraldamisest Eestis". Euroopa Liidu idapartnerluse programm, mida käsitlev otsus võeti vastu 26. mail 2008. aastal Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu istungil, on järjepidevalt aidanud arendada ja tugevdada sidemeid Euroopa Liidu liikmesriikide ning Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene vahel. Euroopa Liidu eesistujamaadena on idapartnerluse tippkohtumisi edukalt korraldanud nii Tšehhi, Poola, Läti kui Leedu. Järgmine tippkohtumine peaks ajakava kohaselt aset leidma 2017. aasta teises pooles Eesti eesistumisel. Paraku on laekunud info, et Eesti huvi ei ole korraldada kohtumine Tallinnas, vaid Brüsselis. Selline samm nõrgendaks Eesti autoriteeti ajal, mil julgeolekukeskkond Euroopas on pingelisem kui kunagi varem pärast teist maailmasõda. Seoses sellega esitame härra välisministrile neli küsimust. Esiteks: kus kavatseb Eesti tippkohtumise 2017. aasta teises pooles korraldada, kas Tallinnas või Brüsselis? Teiseks: millised on võimalikud argumendid Brüsseli kasuks? Kolmandaks: mis ajaks otsus langetatakse? Neljandaks: kuidas hindab Jürgen Ligi välisministrina vajadust korraldada tippkohtumine Eestis? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on au anda 22 Riigikogu liikme nimel üle arupärimine rahandusminister Sven Sesterile. See puudutab Eesti aktsiisipoliitika võrdlemist naaberriikide omaga. Järgmisel aastal kasvab mootorikütuse aktsiisimäär Eestis 10%, gaasi aktsiisimäär 20%, alkoholi aktsiisimäär 10% ning tubaka aktsiisimäär 8%. Tegemist on juba tavapärase aktsiisitõusuga – kütuseaktsiis tõusis ka selle aasta veebruaris, tõuseb järgmisel aastal 1. jaanuarist ja ka ülejärgmiseks aastaks on aktsiisitõusu planeering juba tehtud.
Aktsiisipoliitika võib kanda kahte ideed. Üks on fiskaalne eesmärk ja teine on soov tarbimist piirata. Eestis paistab valitsus aga keskenduvat vaid sellele, kuidas täita eelarveauke. Peaminister Taavi Rõivas tunnistas juba 2015. aasta kevadel, kui ta kommenteeris kütuseaktsiisi tõstmist, et kui paari aasta pärast selgub, et Läti ei ole kütuseaktsiisi tõstnud, siis peab olema võimalus Eesti aktsiisipoliitika üle vaadata ja kaaluda, kas meil on olemas alternatiivseid katteallikaid. Kütuseaktsiisi tõstmise taga on selge raha teenimise eesmärk. Maksuteooria lubab aktsiisi kogumist põhjendada ka sellega, et raha on tarvis koguda maksustatavate kaupade tarbimisest tingitud kulutuste katmiseks. Näiteks oli meil aeg, kui kütuseaktsiisist laekuv raha läks teedele, aga paraku on see nüüd teede rahastamisest lahti seotud. Kindlasti peab aktsiisipoliitika käima käsikäes naabrite aktsiisipoliitikaga, aga meid ootab ees olukord, kus meie aktsiisid on märkimisväärselt kõrgemad kui Lätis. Sellest tulenevalt on meil rahandusministrile neli küsimust. Eelkõige puudutavad need Maksu- ja Tolliameti lisatööd seoses sellega, et meie aktsiisid Läti omadest erinevad. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Marko Pomerants. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu, mis võetakse menetlusse kodu- ja töökorra seaduse alusel, ja ka kaks arupärimist. Kui need vastavad kodu- ja töökorra seadusele, siis edastame need välisministrile ja rahandusministrile. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogu istungil on kohal 88 Riigikogu liiget.
Nädala päevakorra kinnitamine. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 5. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 83 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:09 Arupärimine Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime kasvatamise kohta (nr 236)

Esimees Eiki Nestor

Arupärimised. Esimese neist on esitanud Andres Herkel, Monika Haukanõmm, Külliki Kübarsepp, Kirsta Aru, Andres Ammas, Artur Talvik ja Jüri Adams. Arupärijate nimel Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Härra Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, seitse Vabaerakonna fraktsiooni liiget on 15. juunil esitanud peaministrile arupärimise Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime kasvatamise kohta. Ehk on meeles, et kui me menetlesime siin eelmisel sügisel selle aasta riigieelarvet, siis majanduskasvu prognoos ...

Esimees Eiki Nestor

Palun vabandust, Andres Herkel! Austatud riigikogulased! Kellel on omavahel asju ajada, ehk teete seda väljaspool täiskogu istungisaali. Ma oleksin teile väga tänulik ja Andres Herkel ka. Palun jätkake!

Andres Herkel

Ka mina olen väga tänulik, kui ärikeskkonna konkurentsivõime kasvatamisele tähelepanu pööratakse. Niisiis, tänavuse majanduskasvu prognoos oli veel aasta tagasi 2,6%. Seda on korduvalt alla tõmmatud ja viimane prognoos näitab 1,3% – poole võrra vähem. Sellega on seotud suured probleemid ja sellest lähtudes olemegi oma arupärimise esitanud.
Valitsuses on töös igasugused projektid. Majandus- ja taristuminister on koos nelja ministriga algatanud nullbürokraatia projekti halduskoormuse vähendamiseks, Justiitsministeeriumis on valminud raport Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime kasvatamiseks. Kirjas on terve rida ilusaid ettepanekuid, et vajame paindlikke töösuhteid, kaasaegset maksukeskkonda, optimaalset halduskoormust ning ettevõtlust toetavat õiguskeskkonda. Mida me aga ei näe, see on nendest kavadest ja raportitest lähtuv valitsuse reaalne tegutsemine. Muude ettepanekute kõrval on toodud esile vajadus kehtestada sotsiaalmaksu lagi ning vaadata üle sotsiaalmaksu miinimummäär. Mõlemal teemal on Vabaerakond varem esitanud seaduseelnõu, aga koalitsioon neid läbi ei lasknud. Täpsustan, üks oli ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ja teine oli seaduseelnõu.
Tulime välja arupärimisega selle kohta, mis siis õieti kavas on. Mida kavatsetakse teha selleks, et muuta tööjõuturg paindlikumaks ja lubada rohkem näiteks osaajaga töötamist. Arupärimisele vastates on sellisele vajadusele tähelepanu juhtinud ka Eesti Panga president siin meie ees. Juhin lugupeetud peaministri tähelepanu sellele, et suvel oli üks erakondade esimeeste debatt, kus Taavi Rõivas ei osalenud, aga teie valitsuspartnerite, nii IRL-i kui sotsiaaldemokraatide esimees leidsid, et sotsiaalmaksu miinimummäära kaotamine oleks asjakohane samm selleks, et paindlikumaid suhteid tööturul juurutada. Nende mõlema kohta küsime nüüd lugupeetud peaministrilt. Samuti on meil terve hulk muid küsimusi, alates sõidupäevikute kaotamisest kuni nullbürokraatia rakendamiseni ning üldse reaalsete edasiviivate järelduste ja ettepanekute tegemiseni. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab peaminister Taavi Rõivas, palun!

Peaminister Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head külalised! Vastan teie 15. juunil esitatud arupärimisele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime kasvatamise kohta. Ma alustan oma vastust tänusõnadega selle eest, et te nimetasite valitsuse koostatud ettepanekuid ilusaks. Ma arvan, et see on ilus algus, ja kui on ilusad ettepanekud, siis küllap on põhjust loota, et mitte ainult valitsuskoalitsiooni parteide liikmed, vaid ka Vabaerakonna liikmed saavad neid parlamendis eelnõude kujul toetada.
Aga läheme küsimuste juurde. Teie esimene küsimus: "Millega põhjendate Vabariigi Valitsuse negatiivset seisukohta sotsiaalmaksu lae kehtestamise suhtes? Kuidas selgitate seda seisukohta Justiitsministeeriumi raporti valgusel?" Olgu öeldud, et Eesti maksukeskkonna hea konkurentsivõime ja investeeringute siia meelitamine on üks valitsuse selgeid prioriteete. Seetõttu oleme võtnud kindla suuna langetada tööjõumakse, sh langetada sotsiaalmaksu määra, tõsta tulumaksuvaba miinimumi, rakendada väiksemate sissetulekutega inimestele tulumaksu tagasimakse. Kõik need on majanduskeskkonna stabiilsuse ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu kõrval olulised kriteeriumid ettevõtte asukoha valikul. Ja me ei ole sugugi unustanud Justiitsministeeriumi raportit, mis oli valitsuses arutelul juba maikuus. Mitme teemaga ministeeriumide tasandil juba aktiivselt tegeletakse. Me tuleme raporti ettepanekute juurde kindlasti lähiajal tagasi, muu hulgas siis, kui minu poolt aasta tagasi kokku kutsutud Eesti parimatest ekspertidest koosnev majandusarengu töögrupp on oma tööga valmis saanud. Siis on võimalik neid teemasid tervikuna koos käsitleda.
Ma olen täiesti nõus, et sotsiaalmaksu lae seadmist võib ja isegi tuleb arutada, aga seda tuleks teha ka võimalikke katteallikaid arvestades. Mina olen väga seda meelt, et langetada tööjõumakse ja miks mitte ka sotsiaalmaksu lage kehtestada, aga kate võiks tulla eeskätt kahjuliku tarbimise maksustamisest, just sellestsamast alkoholi ja tubaka maksustamisest, millele siin arupärimist rahandusministrile esitades opositsiooni suurima jõu ehk Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson nii usinalt vastu võitles. Kui minu käest küsida, kas Eesti peaks pigem langetama tööjõumakse ja kompenseerima seda kahjuliku tarbimise kõrgema maksustamisega, siis ma olen kindlasti sellega päri. Ma loodan, et ka Vabaerakond kaalub seda, kas mitte rohkem maksustada näiteks suitsetamist ja alkoholi, selle asemel et maksustada näiteks inimeste tööjõudu.
Kui lähinaabrite kogemusi vaadata, ega me ei näe selget tõendust, et puudujäägi, mis eelarves tahes-tahtmata tekib, kataks täiendavate kõrgepalgaliste töökohtade lisandumine. Me oleme uurinud Skandinaavia kogemusi, seal on enamasti soodustused täpsema sihitusega, mitte kõigile, kes teatud piirist rohkem teenivad. Seal on soodustused suunatud näiteks ajutiselt riiki saabunud kõrgepalgalisele tööjõule, ja seda konkreetsete kriteeriumide alusel. Loogika on selles, et inimestele, kes ei vaja tolles riigis ravikindlustust ega ka pensioni, oleks maksukeskkond mõnevõrra soodsam. Läti palgastatistikast tuleb aga hoopis huvitav asi välja. Lae kehtestamise järgsetel aastatel kõrgepalgalisi töökohti juurde ei tulnud, vastupidi, nende arv suisa vähenes 2% võrra.
Nii et on, mida diskussioonis jälgida. Ja diskussiooni ma absoluutselt ei väldi ega välista. Me peame väga täpselt mõjusid hindama ja leidma kõikidele mõjudele katteallikad. Loomulikult peaksime ühiskonnana kiiremini liikuma tehnoloogia- ja teadusmahuka majandusmudeli suunas.
Teine küsimus: "Kui Te pole pidanud võimalikuks sotsiaalmaksu lae kehtestamist, siis milliseid muid meetmeid kavatseb Teie juhitud valitsus rakendada selleks, et luua Eestis kõrgepalgalisi töökohti?" Olgu öeldud, et Eesti maksusüsteem on rahvusvaheliste hinnangute järgi – viimati andis sellele sõltumatu hinnangu maksupoliitikat uuriv teadusasutus Tax Foundation – maailmas nr 1 ehk kõige parem, mis OECD riikides ehk üldse kõige edukamates riikides praegu on. Nüüd peame jälgima, et me tulevikus ei looks maksudega majanduse jaoks äraspidiseid stiimuleid, mis majanduse kasvu võiksid kinni hoida. Nii et alati saab veel paremini, isegi Eestis, kus on maailma kõige parem maksusüsteem, ja seda mitte ainult minu, vaid ka rahvusvahelise teadusagentuuri hinnangul.
Pikaajalise majanduskasvu allikas on tootlikkus. Kui me disainime oma maksupoliitikat, siis peamegi vaatama, millised tegurid sellele tootlikkusele soodsalt mõjuvad. Ja samuti peame arvestama, et tehnoloogia- ja teadmistemahukaks muutmisel on olulised ka mitmed maksuvälised tegurid, näiteks inimkapital, st inimeste haridus, oskused ja kogemused. Just seetõttu oleme õpetajate palka ennaktempos tõstnud, et haridust ja inimkapitali väärtustada, samuti oleme järjepanu suurendanud investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. See protsent liigub samm-sammult meie seatud eesmärgi suunas. Kui meil on tugev ja konkurentsivõimeline haridus- ja teadussüsteem, siis loomulikult meelitab see Eestisse ka kõrge kvalifikatsiooniga inimesi. Nii et kindlasti tuleb vaadata laiemat pilti. Neid samme, mis valitsusel töös või ettevalmistamisel on, on väga palju.
Lisaks on väga oluline hoolitseda selle eest, et Eesti taristu oleks maksimaalselt heal tasemel. On väga oluline, et meil poleks mitte ainult head maanteeühendused, vaid ka korralik raudteeühendus, sh Lääne- ja Lõuna-Euroopaga. Kui me vaatame, kui suur osa meie kaubavahetusest on ida suunal, ja võrdleme seda selle kaubavahetusega, mis meil on Lääne-Euroopa riikidega, siis Lääne-Euroopa riikidesse mineva kauba väärtus on kordades suurem. Aga raudteeühendused on meil seni korralikud vaid ida suunal ja ma arvan, et see tuleb kiiremas korras ära muuta selliselt, et meil oleks korralik ühendus ka Lääne- ja Kesk-Euroopaga.
Samuti me investeerime Tallinna Euroopa Kooli. Ka see on järgmise aasta eelarves ette nähtud, selleks et pakkuda rahvusvahelistele töötajatele enam stiimuleid Eestisse tööle tulla. Tihtilugu tahetakse tulla koos perega ja selleks, et koos perega tulla, peab siin saama ka kvaliteetset ingliskeelset haridust.
Kolmas küsimus: "Kuidas suhtute ettepanekusse kehtestada sotsiaalmaksu alammäär ja hoogustada sellega paindlikumaid töösuhteid ning osalise tööajaga töötamist?" Ma eeldan, et te olete oma küsimuses mõelnud sotsiaalmaksu alammäära kaotamist, mitte kehtestamist. Aga alustaksin tõdemusest, et tööturg ja töösuhted peavad olema paindlikud. Eesti paindlik tööturg on aidanud majandusel korduvalt oludega kohanduda ja seda majanduse omadust me peame igal juhul säilitama. Eestil on kindlasti ruumi kaasata rohkem inimesi tööturule ka osalise tööajaga. Käivitatud töövõimereform toob tööturule inimesi, kes pole võimelised täistöökohaga töötama. Aga üks asi, mida tuleb kindlasti seoses selle paindlikuma alammääraga hinnata, ja väga tõsiselt hinnata, on võimalik maksupettuse oht. Me peame arvestama, et praegu on selge reegel, et kui inimene töötab, siis tema töötasu alammäär on käesoleval aastal 430 eurot kuus, ja selle alammäära pealt peab maksma ka sotsiaalmaksu. Siis on võimalik saada nii ravikindlustust kui kõiki teisi sotsiaalmaksuga kaasnevaid hüvesid, sh pensionikindlustust. See alammäär on vajalik olnud selleks, et vältida olukorda, kus mõned inimesed kas saavad liiga väikest sissetulekut – veel väiksemat, kui see alammäär on – või tekib kiusatus üldse mitte palka maksta, kui seda n-ö palka ettevõtlustuluna makstes tegelikult midagi sisulist ei kaotagi. Sotsiaalmaksu alammäära loogika on ikkagi see, et see tagab inimestele ka ravikindlustuse. Ma väidan, et solidaarne ravikindlustus on tegelikult palju rohkem väärt kui see makse, mis iga kuu teha tuleb.
Aga arutada loomulikult võib. Ma arvan, et printsiibina on Justiitsministeeriumi eestvedamisel tehtud ettepanekud selle kohta, et Eestis võiks paindlikumaid töövorme rohkem olla, õiged. Ja sotsiaalmaksu alammäära me olemegi oluliselt paindlikumaks juba muutnud. Ka mina sotsiaalministrina vedasin selle sätestamist, et kui näiteks loomemajanduses ei teeni inimesed mitte igakuist tulu, vaid teatud perioodide tagant, siis on võimalik seda summeerida kuude ja aastate lõikes. Nii et siin on juba konkreetseid samme astutud.
Neljas küsimus: "Millal kaotatakse erisoodustusmaks transpordikulude ning tervishoiu- ja spordikulude hüvitamisel?" Septembri lõpus kiitis Vabariigi Valitsus heaks rahandusministri ettepaneku mitte maksustada erisoodustusena teatud töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi ning vabastada sotsiaalmaksust töötajate teise ja kolmanda haiguspäeva eest makstav hüvitis, mida seni on maksustatud kui töötasu. See seaduseelnõu on juba esitatud Riigikogule menetlemiseks. Tööandja kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda mõistliku aja- või rahakuluga läbida, ei loeta juba kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt erisoodustuseks. Nii et kaks head uudist, loodetavasti hindate neid kõrgelt.
Viies küsimus: "Millal kaotatakse sõidupäevikute nõue?" Siinkohal head uudised jätkuvad. Nimelt, valitsuskabinet arutas ettevõtte sõiduautode erakasutusega seotud võimalikke maksumuudatusi tänavu juulis ja muu hulgas otsustati kaotada sõidupäevikute pidamise nõue. Täiendavat analüüsi vajab veel töö- ja ametisõitudeks kasutamise tõendamise kontseptsioon. Kuna muudatus puudutab paljusid maksumaksjaid, siis soovib Rahandusministeerium eelnõu väljatöötamise protsessi kaasata ka ettevõtlusorganisatsioone ning arvestada võimalike erinevate kitsaskohtadega. Veel parem, kui neid saab ära hoida. Sellest tulenevalt on lõpptähtaega veel natuke vara öelda, aga saame öelda, et töö selle kallal käib ja rahandusminister Sven Sester seda protsessi veab.
Kuues küsimus: "Milliseid samme kavandab valitsus selleks, et viia ellu muid raportis toodud ettepanekuid Eesti konkurentsivõime suurendamiseks." Nagu ma juba ütlesin, me teeme raportis toodud ettepanekute ülevaatuse siis, kui tulevad lauale majandusarengu töögrupi ehk ekspertide ettepanekud. Aga juba võib tuua näiteid selle kohta, mis on töös või ellu viidud: näiteks ettevõtjate asjaajamise lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine. Rohkemate e-lahenduste kasutamine peaks olema peamine vahend riigiga suhtlemisel ja äriprotsesside tõhustamisel, samuti oli seal üks ettepanek vähema bürokraatia kohta, juurutada ettevõtlussõbralikumad riigihanked jne, jne. Nii et päris mitu asja on juba mitu kuud töös olnud ja mõned uuendused on juba eelnõu kujul parlamendi menetlusse antud.
Seitsmes küsimus: "Milliste konkreetsete väljunditeni on jõudnud nullbürokraatia projekt? Mil määral on õnnestunud vähendada ettevõtete halduskoormust, välistada paralleelseid aruandlusi erinevatele ametkondadele?" Nullbürokraatia projekt on osa riigireformist ja eelmise aasta sügisel ettevõtjate seas korraldatud ideekorje 252 ettepanekust tervelt 204 olid tehtud bürokraatia vähendamiseks. Ministeeriumid on koos ettevõtjatega otsustanud lähima paari aasta jooksul tühistada 164 bürokraatlikku nõuet. Seega võetakse tulevikus ettevõtjate õlult 164 konkreetset ülesannet!
Kiirete võitude saamise kõrval pean ma oluliseks neid investeeringuid, mida me praegu teeme suure mõjuga ja rahvusvahelises konkurentsis innovatiivsete projektide teostamiseks. Oluline on mõista, et paljud ettepanekud vajavad korralikuks rakendamiseks seadusmuudatusi, aga ka infotehnoloogilisi lahendusi. Näiteks suur osa maksustamist puudutavaid ettepanekuid saab lahenduse uue "Maksuamet 2020" arendusega, mille kohaselt kõige julgema lahenduse puhul riik mitte ei kontrolli deklareeritud maksude arvestust, vaid teeb selle töö maksumaksja eest ise ära. Suur osa statistikaaruandlust puudutavatest ettepanekutest rakendatakse projekti "Aruandlus 3.0" alusel. Selles vallas tuleb teha koostööd majanduse arendamise tarkvara tootjatega, et oleks võimalik panna riigile vajalikud andmed liikuma automatiseeritult. Asjaomased mõjude hinnangud peaksid valmima juba järgmisel aastal.
Ja on veel mitmeid ideid, aga kuna minu aeg saab kohe otsa, siis nendest saan ma loodetavasti rääkida seoses järgmiste küsimustega. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused peaministrile. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea peaminister! Ma tulen sotsiaalmaksu lae juurde tagasi. Te viitasite Lätile ja Rootsile, öeldes, et te ei tea, kas sellest on kasu. Aga rääkige meile sellest natuke laiemalt. Maailm ei koosne ainult Lätist ja Rootsist ning sotsiaalmaksu lae ümber käivast tantsust. Kuidas mujal maailmas sellega on? Milliseid tulemusi see on toonud, kas positiivseid või negatiivseid?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Enamikus riikides selle teema ümber üldse tantsu ei toimu. Aga kui rääkida maksupoliitikast üldisemalt, siis huvitaval kombel tööjõumaksude puhul kehtib ikkagi väga tugevalt see korrelatsioon, et mida madalamad on tööjõumaksud, seda parem on majandusel areneda. Ja kui vaadata veidi pikemat perioodi ja võtta arvestusest välja sellised ühekordsed mõjud, siis on selgelt näha, et madalamad tööjõumaksud on tugeva kasvu vundamendina palju paremad kui kõrged maksud. Üldprintsiibina kindlasti see korrelatsioon raudselt kehtib.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaminister! Ma tänan teid eriti neljanda ja viienda küsimuse vastuste eest! Vahepeal on valitsus töötanud. Aga ma olen märksa vähem rahul ebamääraste vastustega kõigile neile eelnenud küsimustele, mis puudutavad lage ja põrandat. Kui suur teie arvestuse järgi ikkagi on see vajalik kate sotsiaalmaksu miinimumi kaotamise kompenseerimiseks. Kas on arvestatud ka seda, milliseid võimalusi avab osalise tööajaga töötamine ühtedele ja teistele inimestele? Kas üldse neid hõivesse tuua, legaliseerida nende mingi väike töösuhe, eriti maapiirkondades? See peaks ju hõivet tegelikult elavdama. Või on asi hoopis nii, et tehakse nõnda, nagu bürokraatiale tundub lihtsam olevat, ehk ei muudeta mitte midagi?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Huvitaval kombel pole tegelikkuses peamine probleem mitte see, kui palju jääb raha kogumata, vaid see, et me tegelikult ei taha, et Eestis inimesed teeniksid kas osalise või täieliku tööajaga töötades igas kuus vähem, kui on alampalk. Alampalgast väiksema summaga on väga keeruline toime tulla. Seetõttu oleme pingutanud pigem selle nimel, et kõik inimesed teeniksid vähemalt alampalga või ka oluliselt rohkem. Kui me vaatame palgatrende Eestis tervikuna, siis rõõm on öelda, et mitte ainult alampalk ei ole väga kiiresti aasta-aastalt kasvanud, vaid palgad üldse. Seejuures on oluliselt vähenenud ka tööpuudus, seda ka 2016. aastal, kuigi prognoos oli märksa pessimistlikum. Huvitav on ilmselt teada, et suur osa nendest inimestest, juba ca neljandik nendest inimestest, kes on töötuna registreeritud – neid on kokku 4,1% Eesti tööealisest elanikkonnast –, on vähenenud töövõimega inimesed. Kui me neid andmeid võrdleme, siis saab järeldada, et Eestis on tööpuudus tegelikult veelgi kiiremini langenud, kui ainult selle protsendi põhjal saaks öelda. Pigem on küsimus selles, kas me tegelikult tahame seda, et Eesti inimesed teeniksid alla alampalga. Ma arvan, et see ei oleks kuigi hea plaan.
Mida aga on tehtud paindlike töövormide soodustamiseks, on see, et kui inimesed ei saa iga kuu regulaarset sissetulekut, vaid saavad mingi summa näiteks üle kuu või kord poole aasta jooksul, siis on võimalik summaarset arvestust rakendada. Selle muudatuse me tegime juba üle-eelmise valitsuse ajal ja tänu sellele sai nende inimeste ravikindlustuse ja pensioniküsimus kenasti lahendatud.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Jätkan eelmises küsimuses ja vastuses arendatud teemat. Vist kõik tööandjate organisatsioonid on viimastel aastatel teinud ettepanekuid, et mingil kujul maksusoodustust võiks rakendada nendele tööandjatele, kes võtavad tööle alaealisi. Mida selle idee kohta on teie juhitaval valitsusel kosta?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Alaealiste palkamine, eeskätt suveperioodil näiteks, on teema, millega tuleb tegeleda ja mis on olnud ka kõnealustes ettepanekutes sees. Ma üldse ei imestaks, kui sellise ettepaneku teeb ka minu kokku kutsutud majandusarengu töörühm, sest ka nemad keskenduvad ühe fookusteemana sellele, kui palju meil inimesi tööhõives on. Me saame aru, et demograafilised protsessid mängivad meie vastu, nii et igal juhul inimeste hõivesse saamine on positiivne. Olles ise kooliajal enam-vähem kõikidel suvedel töötanud ja hinnates seda kogemust väga kõrgelt, olen ma veendunud, et seda tuleb võimaldada nii maksupoliitiliselt kui ka töölepingu reeglite mõttes sel moel, et kõik oleks osapooltele võimalikult soodne.
Ma ei tea, kas seni on põhiprobleemiks maksupoliitika, selle üle tuleb mõelda. Aga päris kindlasti on osa töö- ja puhkeaja nõudeid ja piiranguid alaealiste suhtes liiga karmid. Võiks kaaluda küll, et neid lihtsustada ja aidata lastel saada oma esimesed suvised praktikakohad. Ma arvan, et printsiibina on see mõistlik. Minu teada meil ei ole praegu laual konkreetseid sellekohaseid maksustamisettepanekuid, aga ma arvan, et varem või hiljem jõuame ka nendeni. Siis peaks ka arutama, et kuna lastel on niikuinii ravikindlustus, kas siis ravikindlustuse osa peab ettevõtjalt võtma topelt või mitte. Seda kõike võib arutada.
Aga mulle tundub, et praegu ei ole peamine probleem mitte niivõrd maksumäärad alaealiste ajutisele tööle palkamisel, kuivõrd see, et on väga karmid reeglid, et ei lubata lastel väga paljusid asju teha. Need piirangud võiks terve mõistusega üle vaadata. Ma mäletan, kui eelmise koosseisu ajal oli parlamendiliige praegune võrdõigusvolinik, siis temaga meil oli Euroopa Liidu asjade komisjonis väga huvitav debatt sel teemal. Tema ka väga toetas seda, et peaks ikkagi rohkem võimaldama lastel töökogemusi saada.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Tahtsin teile esitada ühe filosoofilisema küsimuse, aga vastates Andres Herkeli küsimusele tekitasite te minus segaduse. Ja sellepärast pean nüüd küsima, lähtudes teie vastusest Andres Herkelile. Te väitsite vastates, et me ei taha, et inimesed teeniksid vähem, kui on alampalk. Kes on need "me" ja kus see nii kindlal viisil on öeldud? Ja teiseks ütlen siia otsa kohe, et paljud pensioneerunud pedagoogid ja kultuuritöötajad hea meelega töötaksid kaks-kolm tundi päevas, kuid tööandja ei taha just nimelt selle sotsiaalmaksu alammäära pärast neid niimoodi rakendada. Kas me siiski ei peaks kogu seda süsteemi terviklikult üle vaatama?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Kõige paremini ma saan rääkida iseenda eest. Ma tõesti arvan, et alampalk ongi kehtestatud selleks, et inimesed ei peaks töist tulu teenima vähem kui see summa. See ei ole mingi valitsuse poolt laest võetud number. Tegemist on tööandjate ja töövõtjate kokkuleppega, milles on sätestatud miinimum, millest vähem keegi teenida ei tohiks. See on üldine alampalga põhimõte. Ja sotsiaalmaksu alammäär Eestis on otseselt seotud alampalgaga. See ei ole ka kuskilt laest võetud number. Sotsiaalmaksu alammäär ei ole mitte lihtsalt number iseenesest, vaid see on midagi, mis aitab inimestel saada ravikindlustuse, mis aitab inimestel saada pensionistaaži. See ei ole päris juhuslik asi.
Muuseas, niisugune huvitav fakt, et samal ajal kui meie siin teiega põnevat vestlust peame, saatis keegi tubli inimene teie fraktsioonist juba välja pressiteate, et te ei ole valitsuse tegevusega nendes küsimustes üldse rahul ja soovite valitsusele umbusaldust avaldada. Heakene küll! Mina oleksin siiski puht viisakuse mõttes ikkagi arupärimise vastused ära oodanud, siis oleks see võib-olla natuke korrektsem välja näinud. Praegu tundub see pressiteade, mis küllap oli kirja pandud siis, kui te vastuseid alles ootasite, natuke rutakas. Aga see on lihtsalt minu arvamus.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Te rääkisite palju konkurentsivõimest ja ka paindlikust lähenemisest töötasudele ja muule. Sellise lähenemise vastupidine näide on Eesti merendus, kus konkurentsivõime puudumise tõttu on registrist lahkunud viimanegi kaubalaev ja lahkuvad ka meremehed, kuna tööjõumaksude süsteemid naaberriikides on paremad. Meil jääb väga suur maksutulu saamata just paindumatuse tõttu ja konkurentsivõime puudumise tõttu. Kas te oskate öelda, kas Eesti merenduses on tulemas mingisuguseid suuremaid muutusi, sh kogu maksusüsteemi paindlikumaks tegemist?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Jah, ministrite koostöös on arutatud, et nende laevade puhul, mis ei seila siin rannikumerel, vaid seilavad ookeanidel ja on sadamatest eemal lõviosa aastast, võiks kehtida näiteks teistsugune sotsiaalmaksu režiim. Selles on oma teatav loogika, kuna inimesed, kes viibivad enamiku aastast merel, ei tarbi ju samal ajal Eesti ravikindlustuse teenuseid. Kui seda süsteemi muuta, siis seal peaks maksed ja teenused tasakaalus olema.
Seega saab öelda, et neid probleeme on arutatud, ning arutelusse on kaasatud ka Veeteede Amet ja Maksuamet. See on küsimus, mis vajab ka minu hinnangul lahendamist. Praegune kaugsõidulaevu puudutav maksukeskkond ei ole soodne tõesti, sellega Eesti lipu alla laevu sugugi ei meelita.
Mida veel võiks kaugsõidulaevade puhul kaaluda, on see, et kombineerida seda teemat Eesti täiesti unikaalse e-residentsusega. Neid ettevõtteid, kelle omandis need laevad on, saaks Eesti registrisse registreerinuna manageerida ükskõik mis riigist maailmas, olles ise e-resident. Me teame, et laevandus on paljuski globaalne äri ja suuremad reederid asuvad väljaspool meie piirkonda. Kui võtta maailma mastaabis suurimad reederid, siis kui nad saaksid oma laeva ja ettevõtte Eestis registreerida ja juhtida seda, kasutades e-residentsust ja elektroonilisi kanaleid, ning kui lisaks on meie maksukeskkond atraktiivne, siis on siin atraktiivsust küll. Sellist pakkumist võiks kaaluda.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Mind ei rahuldanud teie vastus tunnipalga kohta. Kas te jagate minu kahtlust, et Reformierakond kardab üleüldse arutada laiemalt maksusüsteemi ülevaatamist, sest otsestest maksudest näiteks sotsiaalmaks annab circa 45%, samas ma usun, et kui tuleb tunnipalgasüsteem, siis nõutakse ka mingeid tasude miinimume. Me nagu tunneme seda, et Eesti riik on viimasel ajal toppama jäänud, kas või e-lahenduste otsimisel. Kui sulle öeldakse tänapäeva asutuses tüüpvastus, et me ei saa e-kirja välja saata, sest meil ei ole see kombeks, vaid me saadame välja tähitud kirja, siis miks samamoodi vastab valitsus, et me ei saa maksusüsteemi arutada, sest meil ei ole see kombeks?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma saan täiesti aru, miks teid ei saa rahuldada minu vastus teie küsimusele tunnipalga kohta. Sellepärast, juhin tähelepanu, et te ei ole mitte ühtegi küsimust tunnipalga kohta esitanud. Ja kui küsimust ei küsi, siis ei saa loomulikult ka vastus rahuldada. Seda esiteks. Teiseks, see jutt toppama jäämisest. Kui siin on midagi toppama jäänud, siis on see kriitikute mõttemaailm. Minu meelest lähevad Eestis e-lahendused väga erinevates valdkondades igal aastal kõvasti paremaks. Ma väidan, et mitte kuskil maailmas ei ole nii häid e-lahendusi kui Eestis. Ja ma keeldun uskumast seda, et Eestis on mõni riigiasutus, kes meile saata ei suuda. Aga kui tõesti mõni selline riigiasutus peaks olema, siis saatke mulle meiliga see konkreetne näide, ja me vaatame sellele otsa.
Juba aastast 2000 on Eestis toimunud asutustevaheline asjaajamine peamiselt elektroonilisi kanaleid kasutades ja aastal 2016 me tegelikult räägime hoopis suurematest asjadest. Me räägime sellest, et praegu me valmistame ette elektroonilisi lahendusi, et ettevõtjad ei peaks üldse aruandeid esitama. Mitte kuskil maailmas ei ole reaalaja majanduse lahendused töös sedavõrd kaugel, kui nad on Eestis. Samamoodi on minu meelest väga progressiivne nähtus üks Riigikogu initsiatiiv, mida valitsus väga toetab: selle asemel et jagamismajanduse ettevõtteid Eesti turult eemale tõrjuda, me pakume neile infotehnoloogilise lahenduse, kuidas saaks tagada, et jagamismajanduseski korrektselt maksud laekuksid. Ma ütlen, et ka see on e-lahendusena absoluutne maailma tipptase. Nii et jutt toppama jäämisest on minu meelest naeruväärne. Põhiline, mis siin toppab, on kriitikute mõttemaailm, mitte Eesti riik.

Esimees Eiki Nestor

Märts Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea peaminister! Te ütlesite, et me oleme maailma tipus. Kõik on õige. Kas te ei ole aga selle peale mõelnud, et muu maailm nagu ei taha sinna tippu ronidagi? Kas see totalitaarne kontroll ja totalitaarne järelevalve – sularahata arveldamine, sularaha ärakaotamine, ainult plastraha – pole mitte täielik oma kodanikkonna ja oma ärimeeste mitteusaldamine?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Vastupidi. See, kui me pakume ettevõtjatele võimalust mitte tegeleda riigile aruannete esitamisega, vaid muudame selle automaatseks, juhul kui ettevõtted seda soovivad, on kindlasti ettevõtjate huvides. Eeskätt pean silmas mikroettevõtteid. Võtame näiteks juuksurid, võtame näiteks pagarid. Kui me vaatame nende ettevõtete huve, siis, uskuge mind, küllap on nende põhihuvi olla hea kas siis juuste lõikamises või pagaritoodete küpsetamises. Nende eriala ei pruugi olla raamatupidamine. Nende jaoks võib raamatupidamine, riigile aruannete tegemine olla vägagi tüütu lisakohustus. Kui me suudame selle lisakohustuse neilt ära võtta ja samas tagada, et nad maksavad ausalt makse, siis ma arvan, et tegu on vastastikuse huviga. Eesti maksumäärad on teadlikult loodud sellised, et kõigil oleks odavam maksud ära maksta kui riiki petta.
Ma pean ütlema, et maksuameti ja ettevõtjate koostöös on viimase paari aasta jooksul tehtud väga-väga suur hüpe edasi. 2014. aastal oli väga palju kriitikat 1000-euroste arvete deklareerimise kohta, aga tulemus oli see, et rahvusvahelises võrdluses Eesti käibemaksuauk vähenes rohkem kui ühelgi teisel riigil. Eesti tõusis rahvusvahelises võrdluses mitme koha võrra. See tähendab teisiti öeldes esiteks seda, et meie eelarvesse laekus 100 miljonit eurot rohkem – ilma ühtegi maksumäära tõstmata, ma juhin tähelepanu, ja 100 miljonit eurot on Eesti riigieelarves väga suur raha. Teiseks, kõik ettevõtjad teavad nüüd, et ka konkurent maksab makse ausalt.
Ning me ei pea algatama mitte ainult suurepäraseid digilahendusi ja aruandluse lihtsustamise initsiatiive. Mõnikord on vaja lihtsalt ettevõtjaid tunnustada selle eest, kui nad ausalt makse maksavad. Sellepärast ma kutsusin eelmisel aastal kaubandus-tööstuskoja ettepanekul ellu ettevõtjate tänamise ürituse Stenbocki majas. Seal saavad 100 suurimat Eesti maksumaksjat tänukirja ja eraldi kutsutakse kohale eri maakondade suurimad maksumaksjad. Minu arvates on väga oluline, et riik mitte ainult ei maksusta ettevõtjaid, vaid ka tunnustab neid.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, peaminister Taavi Rõivas, Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Lugupeetav peaminister! Ma tahan teid kõigepealt lohutada: teie arupärimisele antud vastuste kvaliteet ja teie umbusaldamine ei ole omavahel kuidagi seoses. Kavatsus liituda umbusaldajatega on küpsenud pikema aja jooksul ja selle põhjustest, ma loodan, kolleeg Andres Herkel räägib varsti lähemalt. Mina tahan teiega vaielda ainult ühes asjas ja juhtida teie tähelepanu sellele, et minu hinnangul ei ole väga paljud Eesti inimesed rahul just nimelt praeguse valitsuse lõputu enesekiitusega, väitega, et kõik on kõige paremas korras. Reedel ütles Äripäevas ettevõtja Olari Taal, minu meelest liberaalsete vaadetega ettevõtja, et Eestis ei ole valdkonda, kus ei annaks midagi paremini teha. Selline võiks olla valitsuse lähenemine Eesti elule, mitte enesekiitmine.
Nädal tagasi aga oli hea meel ühele arupärimisele vastamist kuuldes teada saada, et, lugupeetav peaminister, te olete oma töö kõrvalt ka õppejõud ja peate tudengitele muu hulgas maksualaseid loenguid. Nagu haridus- ja teadusminister Maris Lauri hiljuti sõnas, võiks Eesti elu läbiv motiiv olla elukestev õpe. Ma arvan, et ka teie võiksite täiendada oma teadmisi maksuvaldkonnast ja Eesti majandusteadlaste peades sündinud erinevatest ideedest Eesti maksusüsteemi nüüdisajastamiseks ja lihvimiseks. Te võiksite nendega tutvuda. Üks hea, lihtne ja mugav võimalus on otsida üles tänavu kevadel Vabaerakonna korraldatud maksukonverentsil peetud ettekanded, kus Siim Kallas, Jaan Pillesaar, Heido Vitsur, Ardo Ojasalu ja paljud teised pidasid suurepärase loengu ja pakkusid ideid. Kokkuvõte nendest ideedest võiks kõlada nii, et praegune Eesti maksusüsteem, mille üle te nii uhke olete – ja olete uhke ka seetõttu, et see on väga lihtne –, on paraku paindumatu. Ardo Ojasalu on ühes oma ettekandes minu meelest selle häda väga täpselt sõnastanud. Ta on öelnud, lihtne maksusüsteem on nagu üks tubli puulõhkumiskirves. Puud saavad lõhutud, tuba saab soojaks, aga peenemat puunikerdustööd sellega ei tee, ballisaali parketti selle kirvega ei pane. Just see maksusüsteemi peenhäälestus, pidev täiustamine on tegelikult puudu ja on tõesti puhas rõõm teilt kuulda, et majandusarengu töögrupp töötab ja sealt tulevad varsti hästi läbi kaalutud ideed. Ka nädal tagasi lubas minister Oviir, et terviklik maksusüsteemi analüüs tuleb. Aga me oleme pisut kärsitud neid tulemusi oodates ja mul tekib kiuslik küsimus, kas enne 2015. aasta valimisi Reformierakonnal siis läbimõeldud ideid selle kohta, mida Eesti maksusüsteem vajab, tõesti ei olnudki. Oli ainult üks lause, et soov on tööjõumakse alandada. Sellest üksi jääb ilmselgelt väheks.
Te olete rõhutanud, et teie soov on maksustada kahjulikku tarbimist. Õige, aga igal asjal on mõistlik määr. Vabaerakond ei soovi piirikaubanduse ja salakaubanduse kasvu ja ma tuletan teile meelde, et Rahandusministeeriumi ametnike pakutud mõistlik määr mullu kevadel oli tõsta neid aktsiise 5% võrra aastas.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Kolm minutit lisaaega, palun!

Andres Ammas

On kõlanud ettepanekuid, et sotsiaalmaksu tasumise kohustuse võiks jagada tööandja ja töövõtja vahel. Sellel iseenesest juba aastaid kõlanud mõttel on ju ka üks oluline nüanss, mis peaks teile meeldima, arvestades teie lemmikteemat ehk tervisekäitumist. Kui see kohustus jagada tööandja ja töövõtja vahel, siis on võimalik tööandja puhul arvestada töökeskkonna riske, töövõtja puhul aga tema enda riskikäitumist ning tema enda panust oma tervise hoidmisse.
Aga meie maksusüsteemi võib veel mitmel viisil reformida. Eri majandusteadlased on osutanud, et meie maksubaas on kitsas, me räägime praegu ainult töötamise ja tarbimise maksustamisest. Kapitalimaksude osa on Eestis nullilähedane, neid õieti ei olegi. Maamaks on ammu oma süsteemilt aegunud ja võiks kaaluda selle asendamist kinnisvaramaksuga, samuti meil peaaegu puuduvad kohalikud maksud. Valitsus on küll rääkinud vajadusest kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni tõsta, aga ei ole pakkunud ühtegi ideed, kuidas seda teha. Ettevõtlustulu maksustamist võib praegu Eestis peaaegu et lõputult edasi lükata. On võimalik maksuvabalt kapitali välismaale viia. Kõiki neid probleeme te ju teate. Nii et see paljukiidetud lihtne maksusüsteem ei pruugi olla kõige õiglasem, ettevõtlikkust soodustav, regionaalseid mõjusid arvestav, kuidagi majandussektorite kaupa reguleeritav. See aga võiks olla see paindlik tööriist, et Eesti majandus uuele kasvule pöörata ja et Eesti ettevõtlus konkurentsivõimelisemaks muuta.
Oli rõõm kuulda teie suust ja lugeda tänasest Äripäevast rahanduskomisjoni esimehe lauset, et te toetate kõrgepalgalise kvalifitseeritud välistööjõu sotsiaalmaksust vabastamist. Aga, vabandust, kus see eelnõu on? Me oleme siin poolteist aastat koos olnud, ei paista kusagilt seda eelnõu, kuigi probleem on juba ammu teadvustatud. Sotsiaalmaksu laest ja põrandast on täna ehk ammendavalt kõneldud, aga lõpetuseks juhin siiski tähelepanu tänases Äripäevas ilmunud põhjalikule artiklile, kus mitmed nimekad ettevõtjad sotsiaalmaksu lae seadmist toetavad. Näiteks Priit Alamäe ütleb, et kui valitsus sellesse ideesse veel täielikult ei usu, proovime seda lahendust viis aastat ja vaatame, milline on selle mõju maksulaekumisele. Kui selgub, et samm läks täiesti vales suunas, siis saab uue otsuse teha. Nii et rohkem riskijulgust, rohkem uuendusvalmidust tahan soovida lugupeetud peaministrile ja tema juhitavale valitsusele. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Härra esimees! Riigikogu liikmed! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt, nagu ma ennist ütlesin, on meil põhjust teid tänada vähemalt kahe vastuse eest, mis on vahepealsel ajal pärast arupärimise esitamist kaetud valitsuse konkreetse ja selge otsusega. Aga see ei võta kuidagi ära muljet, et te elate mingisuguses ideaalmaailmas. Ja selle ideaalmaailma osa paistab olevat see, et kõik inimesed peaksid saama vähemalt miinimumpalka. See on tore ja see oleks hädavajalik, aga te vaatate mööda tõsiasjast, et mõned inimesed ei tööta üldse, mõned inimesed ei ole võimelised töötama rohkem kui mõne tunni päevas või ka nädalas ning mõned inimesed teevad illegaalselt oma väikesi tööotsi, sellepärast et nende tööandja kas ei ole võimeline sotsiaalmaksu miinimumi maksma või ei taha seda teha. Sellest ideaalmaailmast on ilmselt raske välja tulla, kui te olete ka arupärimisele vastamise ajal peadpidi uudisvoos. Te sidusite siin omavahel sellele arupärimisele vastamise ja küsimuse, kas me oleme kaasa minemas teie valitsuse umbusaldamisega. Aga need on natukene erinevad asjad. See ei sõltu tänastest vastustest.
Aga kuna te selle küsimuse juba tõstatasite, siis ma otsustasin siia tulla ja need teemad lühidalt markeerida. Üks asi, mis haakub tegelikult ka arupärimise temaatikaga, aga millest siin otseselt juttu ei olnud, on kurikuulus aktsiisitõus ja konkurentsieelise loovutamine Lätile. Mulle aga tundub, et valitsusel puudub mõistlik maksu- ja üldse majanduspoliitika. Siit hakkavad need hädad pihta.
Teine väga oluline teema on seotud käimasoleva haldusreformiga. Te lubasite kevadel meile täiendavaid seaduseelnõusid. Kuhu need on jäänud? Mismoodi kogu see asi nüüd käib? Kuidas lahendatakse tulubaasi ülesannete jaotuse küsimused? Siin on nii palju lahtisi otsi! Ja veel on väga suured suve jooksul esile tulnud probleemid, mis puudutavad haigekassa ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkust. Me ei näe, et valitsus töötaks nende likvideerimiseks välja pikaajalisi jätkusuutlikke lahendusi.
Ja lõpuks: pole astutud samme poliitilise konkurentsi elavdamiseks. Vabaerakonnal on raske toetada valitsust, kes poolteise aasta jooksul ei ole tegelenud sellega, et vähendada erakondade riigieelarvest rahastamist, mis on ebaproportsionaalselt suur, ning kes jätkab sellel kursil, et ametikohtade jagamine käib poliitilise kuuluvuse järgi. Selle viimane kõige õnnetum näide on Eesti esindaja nimetamine Euroopa Kontrollikotta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Mul ei olnud üldse plaanis sõna võtta, aga mulle jäi kõrvu üks nüanss, mille kohta ma tahan paar sõna öelda. See nüanss on seotud meie riigi bürokratiseerumisega, meie riigi järjest jõulisema, süveneva bürokratiseerumisega, mis tegelikult tapab ettevõtlikkust, tapab ettevõtlust, eriti väiksemat ettevõtlust, mikroettevõtlust, ja mille tõttu me loovutame konkurentsieeliseid nendele, kes on kas ajaloolistel põhjustel või geograafilisest asendist tingitult või mingitel muudel põhjustel arengus meist ette jõudnud. Mulle meenub tihti Pieter Bruegheli pilt "Suured kalad söövad väikseid kalu", paraku see mõte kehtib ka konkurentsi vallas. Me oleme väike kala ja kui me jätkame samasuguse bürokratiseerimise vaimus, nagu meil on viimase kümmekonna aasta jooksul kombeks saanud, siis, uskuge mind, hoolimata meie e-eesrindlikkusest ja hoolimata meie väiksusest ja võib-olla tänu sellele ka mõnevõrra suuremast paindlikkusest meie konkurentsivõime tegelikult ei parane.
See repliik oli nüüd arupärimise teemale väikese pintslitõmbe lisamine ja ma ei taha seda kuidagi siduda laiemate poliitiliste teemadega, nagu kontrollikoda ja umbusalduse avaldamine. Ma arvan, et need ei puuduta selle arupärimise sisu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Hea esimees! Hea peaminister! Mul on paar tähelepanekut selle kohta, mis jäi kõrva. Kahjuks te ei vastanud küsimusele, kas Reformierakond on valmis dialoogiks maksusüsteemi muudatuste üle. Jah, ma saan aru, et teie juured on selles süsteemis ja sellest on väga raske loobuda, aga tõesti, meie inimesed otsivad motivatsiooni, et olla ettevõtlik, ja ka motivatsiooni, et elada Eesti Vabariigis ja siia jääda. Tulen tagasi tunnipalga juurde, mida puudutas meie küsimus nr 3. See on väga oluline nende ettevõtjate jaoks, kellel on pakkuda osalise tööajaga töökohti. Eriti käib see maapiirkondade kohta. See on väga oluline noortele, samuti väikeste laste emadele, kes tahaksid jälle tööle hakata. On olemas hulk inimesi, kes tahaksid paindliku graafiku alusel mitmel objektil või mitmes ametis töötada. See annaks väga palju võimalusi juurde ja ettevõtjad ise on selles suhtes väga hästi meelestatud just maapiirkondades. Me vajame paindlikkust! Me oleme küll lihtsa maksusüsteemiga riik, aga samas me oleme väga paindumatud.
Kui maapiirkondade ettevõtjatega rääkida, tuleb välja, et nad tunnevad puudust ka dialoogist valitsusega. Jääb mulje, et valitsus on välja valinud teatud kindlad ettevõtted, kellega nad läbi räägivad. Aga on ka väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted, kes tahaksid samasugust dialoogi. Teie vastustest tuli väga mitmel korral välja tohutu usaldamatus ettevõtjate suhtes, kartus, et kui me midagi muudame, siis kindlasti annab see aluse pettusteks.
Jah, tuleb tunnistada, et meie riigis on pettureid. Aga probleem on ka selles, et need, kes ausalt makse maksavad, tunnetavad seetõttu ülekohut, et riik ei suuda tuvastada suuri maksupettureid. Riigil ei ole PPA tasandil ega prokuratuuri tasandil piisavalt ressurssi, et avastada maksupettusi ja neid tõendada. Peale selle on nüüd kehtestatud, et alles alates 40 000 eurost üldse hakatakse menetlust läbi viima. Ka tunnetavad ettevõtjad, et riik ei kaitse neid tankistide eest. Kas see ongi üks e-riigi tagajärgi, et me saame kiirelt ja hästi tormakalt ettevõtteid luua, aga lõpuks kaob vastutus ära? Kus on kaitse selle eest? Usaldus ettevõtja vastu ei tohiks minu meelest olla vaid sõnades, valitsus peaks suutma usalduskeskkonna reaalselt luua.
Nii palju ka e-lahendustest, et jah, me oleme päris mitme lahendusega eeskujuks, aga paraku on need välja töötatud n-ö sajandivahetuse valitsuse tellimusel. Mart Laari valitsuse ajal on väga palju sellekohaseid otsuseid ellu viidud. Jah, tänapäeval mõeldakse ka, aga need lahendused tulevad tihtilugu väga aeglaselt ja tihtilugu jääb ka mulje, et riigilt on väga lihtne raha sisse kasseerida mitmesuguste uute e-arenduste loomise eest, kuigi meil on kindlasti süsteeme ja lahendusi, mida saaks eri asutustele kohandada, aga iga asutus peab endale millegipärast uue e-lahenduse looma. See kindlasti ei ole mõistlik.
Ma näen, et peaminister tuleb kohe siia pulti tagasi. Ootan temalt vastust, kas Reformierakond on valmis astuma dialoogi maksusüsteemi teemal – on see siis dialoog erakondade vahel või dialoog ettevõtjatega – ja tekitama suuremat usaldust meie riigi kui terviku vastu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel rohkem sõnavõtusoove ei ole ja koosoleku juhataja kahjuks sõna võtta ei saa. Küll aga soovib esineda peaminister. Palun, Taavi Rõivas!

Peaminister Taavi Rõivas

Head Riigikogu liikmed! Kriitikat tuli vasakult ja paremalt. See oli hektiline nagu ikka, aga ma püüan siin järjest teemade kaupa vastata. Esiteks, loomulikult on Reformierakond valmis maksudebatiks. Ma julgen öelda, et me oleme vaat et kõige rohkemgi valmis, sest meid on juba 1994. aastast peale peetud erakonnaks, kes võtab maksuteemasid väga tõsiselt, ja põhjusega.
Meie maksupoliitikal on väga selge ideoloogiline ja loogiline selgroog. See on ka ametis oleva valitsuse tegevusprogrammis kenasti näha, et vähendatakse tööjõu maksustamist, kuna see on majanduskeskkonna konkurentsivõime seisukohalt kindlasti kahjulik, ja seda kompenseeritakse kahjuliku tarbimise maksustamisega. See tähendab selgelt konkurentsivõime suurendamist. Erinevalt Andres Herkelist, kes ütles, et meie aktsiisipoliitika viib tohutu konkurentsieelise loomiseni teistele riikidele, arvan mina, et Eesti konkurentsieelis ei pea olema alla viie euro maksev viinapudel. No ei pea! Säärast konkurentsieelist meile vaja ei ole.
Teiseks, vaatame Vabaerakonna täna ja varemgi kõlanud maksupoliitiliste ettepanekute loogikat ja proovime sealt leida kas ideoloogiat või selgroogu. Täna te rääkisite siin kinnisvaramaksust. Vastab tõele, et Eestis kasutatakse varamakse väga vähe. Aga sellel on oma selge ajalooline põhjus. Eestis on väga palju inimesi, kes ajaloolise ebaõigluse tagajärjel jäid enda või oma esiisade kinnisvarast ilma ja see kinnisvara vabariigi taastamisega neile tagastati. Paljud nendest inimestest on eakad, kelle ainus sissetulek on pension, mis võib olla 400 euro piirimail, aga nende jaoks on nende kodu nende ainus vara. Ma ei ole päris kindel, kas Vabaerakond tegelikult tahab teha ettepanekut hakata nende vara maksustama. Mis see kinnisvara muu on kui lõviosas inimeste kodud. Maksuteoreetiliselt on kinnisvara maksustamine kindlasti arvestatav valik, aga minu hinnangul ei ole see Eesti sotsiaal-majanduslikus olukorras praegu väga hea valik. Samuti on maamaks maksuteoreetiliselt täiesti loogiline ja õiglane maks, aga me teame, et Tallinna Linnavalitsus keeras selle vindi nii hullusti üle, et inimestele muutus oma kodu all oleva maa maksu tasumine üle jõu käivaks. Seetõttu pidi riik mõni aasta tagasi inimestele appi tulema.
Nüüd kohalikud maksud. Heakene küll, aga mis on need kohalikud maksud, mida te sooviksite kehtestada? Räägime nendest! Seni on kohalike maksude kehtestamine olnud suhteliselt õnnetuke abinõu. Tallinnas taheti kehtestada müügimaksu, mis formaalselt on küll riiklik maks, aga mida sooviti juurutada ainult ühes piirkonnas. Me mäletame, kui piinlik see oli. See oli nagu erakordne fiasko. Või võtame paadimaksu, mida on ka kohaliku maksuna Tallinnas kasutatud. Kui palju sellest linnaeelarve tulu sai? Tuhkagi ei saanud, aga tekitati jälle palju piinlikkust linnavalitsusele ja palju muret linnas elavatele inimestele. Kui teil on mõned ideed, milliseid kohalikke makse peaks Eestis rakendama, siis olge head tulge nendega välja!
Kolmandaks, te olete nüüd tulnud välja ettepanekuga kehtestada Eestis sotsiaalmaksu lagi ja see on igal juhul tänuväärne. See hoiab üleval seda diskussiooni, mis on tegelikult vajalik. Ka mina pean vajalikuks arutada, kas sotsiaalmaksu lagi on realistlik, kas see annaks oodatud efekti – arutame seda! Aga see ei ole absoluutselt kooskõlas teie seniste maksupoliitiliste ettepanekutega, muu hulgas nendega, mis te tegite siis, kui valitsust moodustati. Siis te pakkusite välja tööjõumaksude kasvu tulumaksu määra tõstmise abil, eri ettepanekud ulatusid 24%-lt 28%-ni. Ka siin oleks vaja teatud järjepidevust: mida te siis soovite, kas tööjõumakse tõsta või langetada? Kui oleks selge joon, oleks ka lihtsam teiega dialoogi pidada.
Palun ühe minuti juurde!

Esimees Eiki Nestor

Palun, lisaaega kolm minutit!

Peaminister Taavi Rõivas

Suur aitäh! Ja vastates veel küsimustele, kinnitan, et võite täiesti kindlad olla, et valitsus ja ka mina isiklikult suhtleme ettevõtjatega pidevalt. Me suhtleme regulaarselt suurettevõtjate assotsiatsiooniga, tööandjate keskliiduga, kaubandus-tööstuskojaga, samuti alustavate ettevõtjate esindajatega ehk siis start-up-ümarlauaga, mille ma ise kokku kutsusin. Lisaks, iga kord, kui ma käin ametlikul ringsõidul mõnes Eesti maakonnas, ma külastan ettevõtteid ja räägin kohalike ettevõtjatega laiemalt. Julgen väita, et mul on väga hea ülevaade sellest, mis Eesti ettevõtjatele muret valmistab.
Kui veel kaks aastat tagasi oli kõige suurem mure liiga suured tööjõumaksud, siis nüüd on mure see, kust saada inimesi tööle. Eesti ettevõtted ei taha vastupidi teie ettekujutusele palgata inimesi alampalgast väiksema raha eest. Nendele inimestele, kellele te viitasite, kes ei ole suutelised kogu päeva töötama – ma eeldan, et te viitasite erivajadustega inimestele, ja küllap te saate oma fraktsioonikaaslase käest selle kohta küsida ja ta selgitab teile hea meelega –, kehtib teistsugune reeglistik niikuinii. Sel puhul on võimalik saada soodustust. Nii et ilmselt on teil mõned asjad omavahel sassi läinud. Ma väidan, et ettevõtjate mure ei ole see, kuidas saaks hästi väikest palka maksta, vaid pigem see, kuidas saada haritud tööjõudu. Tööjõupuudus on enamikus Eesti maakondades reaalsus. Inimeste jaoks tähendab see seda, et nad ei pea muretsema oma töökoha pärast ja saavad arvestada, et palgad tõusevad. See tervikuna on tegelikult hea uudis.
Ja viimane teema. Teil oli ka küsimus selle kohta, millal tulevad haldusreformiga seotud seadused. Ma rõhutan veel kord, et ei ole olemas sisuseadusi ja mittesisuseadusi. Ka see seadus, mille Riigikogu võttis enne jaanipäeva vastu ja mis haldusreformi detailid paika paneb, on vägagi sisuseadus. See määratleb väga detailselt printsiibid ja eesmärgid, mida reformiga saavutada soovitakse. Aga vastab tõele, et me oleme valitsuses põhimõtteliselt kokku leppinud, et me reformime maavalitsused, kaotades need sellisel kujul ära ja andes suure osa nende funktsioonidest koos rahastusega üle omavalitsustele. Lisaks on meil veelgi asju, mida me tahame omavalitsustele koos rahastusega üle anda. Need seaduseelnõud on kabinetinõupidamisel arutusel eeldatavasti veel oktoobrikuus ja Riigikokku jõuavad kindlasti selle aasta jooksul. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle päevakorrapunkti arutelu.


2. 16:16 Arupärimine riigieksamite kohta (nr 237)

Esimees Eiki Nestor

Järgmine arupärimine. Selle on esitanud Märt Sults, Mihhail Stalnuhhin, Enn Eesmaa, Dmitri Dmitrijev, Olga Ivanova, Anneli Ott, Viktor Vassiljev, Siret Kotka, Peeter Ernits, Kadri Simson ja Jaanus Karilaid. Arupärijate nimel Märt Sults, palun!

Märt Sults

Auväärt esimees! Minister! Kolleegid! See arupärimine on küll esitatud härra Jürgen Ligile, kes oli sel ajal haridusminister, nüüd läheb see siis uuele ministrile edasi. Arupärimine on esitatud 16. juunil k.a. Enne, kui ma hakkan teile küsimusi ette kandma, tahan öelda, et osaliselt on arupärimine juba oma ülesande täitnud. Tänase päevani nimelt ei ole tulnud seda eksitavat ja jubedat koolide pingerida, kust näeks, kes tegi riigieksameid paremini, jne. Kuna seda ei ole tulnud, siis on arupärimine ühe viiendiku oma ülesandest täitnud.
Aga arupärimine on selline: "Riigieksamitest, 16.06.2016. Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Pideva üldhariduse reformimise käigus on gümnaasiumi riigieksamid kaotanud oma algse funktsiooni, sisu ja vormi. Tekkinud on arusaam koolide ja nende õppekavade ebavõrdsest kohtlemisest. Nimelt on riigieksamite sooritamisel selgelt eelistatud matemaatika ja võõrkeelte süvaõpet pakkuvad gümnaasiumid. Riigieksamite sooritamisel saadud tulemuste põhjal reastatakse koolid paremusjärjestusse, mis ei näita koolide tegelikku taset." Kuna riigieksamite sisu on meie kõrgkoolidele kaheldava väärtusega – see küsitlus tehti –, siis ülikoolid teevad lisaks veel oma sisseastumiskatseid. Aga algne riigieksamite mõte oli vähendada õpilaste koormust nii, et suvel on ainult üks kord eksamite periood. Riigieksamitel oli esindatud kogu õppeainete spekter ja ülikoolid valisid nende õppeainete tulemused, mis neile olulised olid, ja nende alusel võeti inimesed vastu. See süsteem on kadunud. Praegu on ainult kaks riigieksamit, ja that's all. Kuna me hoiame igalt poolt raha kokku, siis võiks mõelda ka selle peale, et riigieksamid on ikka suhteliselt kallis ettevõtmine, kas seda raha ikka on mõtet kulutada.
Küsimused aga on sellised. Esiteks: "Kuidas on tasakaalus riigieksamite tulemused riikliku õppekava täitmisega koolides?" Teine küsimus: "Kas Haridus- ja Teadusministeerium on analüüsinud riigieksamite efektiivsust? Kui jah, siis millisele tulemusele on jõutud?" Kolmas küsimus: "Kuidas ja kas korreleeruvad riigieksami tulemused üldhariduskoolide õppekavade ülesehitusega?" Järgmine: "Mis on põhjuseks, et ülikoolid teevad lisaks riigieksami tulemustele ka lisa sisseastumiskatseid?" Järgmine: "Kui palju vahendeid kulub riigieksamite läbiviimiseks: ülesannete koostamise, paljundamise, turvapakendamise, vaatlejate koolitamise, ladustamise, kohaleveo ja kontrollimise ning hindamise peale?" Pluss selle personali palkamine, kes jagab hommikul tööd välja ja õhtul need vastu võtab, ruumide rent. Nii et selline küsimus. Kuues küsimus: "Millistele argumentidele toetub Haridus- ja Teadusministeeriumi pikaajaline mõtteviis, et koolilõpueksamid ei ole adekvaatsed õpilaste teadmiste hindamiseks, kuid riigieksam seda on?" Seitsmes: "Millises olukorras on Haridus- ja Teadusministeerium valmis analüüsima mudelit, et gümnaasium lõpetataks koolieksamitega, mida korraldavad koolid ise, riigilt vahendeid küsimata, säilitades samal ajal ka võimaluse, et vajadusel saab õpilane tellida Haridus- ja Teadusministeeriumist riigieksami sooritamise?" Siin on kaks varianti: kas eksam tehtaks kooli eelarvevahendite arvel või õpilase enda arvel. Kui õpilasel on seda vaja, siis miks mitte ei lasta tal see tellida oma raha eest. Viimane küsimus: "Millistele argumentidele toetudes on Haridus- ja Teadusministeerium jätkuvalt teostanud õpilastele tühikäigul töötavate riigieksamite tellimist ja laialivedu?"
Selline on arupärimise sisu ja selline on küsimuste järjestus. Aitäh, kui saame korralikud ja täpsed vastused!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab haridus- ja teadusminister Maris Lauri. Palun!

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastan küsimustele. Esimene ja kolmas küsimus: "Kuidas on tasakaalus riigieksamite tulemused riikliku õppekava täitmisega koolides? Kuidas ja kas korreleeruvad riigieksami tulemused üldhariduskoolide õppekavade ülesehitusega?" Riigieksamite vastavus õppekavale tagatakse rangete nõuetega. Eksamitöö koostab ministri käskkirjaga kinnitatud kogenud õpetajatest ja ülikooli õppejõududest koosnev professionaalne komisjon. Enne ülesannete kasutamist eksamis neid eeltestitakse. Teiseks, aineeksperdid ja komisjon kirjeldavad, millised on nõuded riigieksamile ja selle vastavus õppekavale. Seda vastavust kirjeldatakse eksameid korraldava asutuse kodulehel. Avalikustatud vastavustabelis on toodud ülesannete kaupa analüüs, millised on ülesande seosed õppekavaga. Ja lõpuks, peale eksamit on õpetajatel võimalik anda tagasisidet, mida kasutatakse järgmise aasta küsimuste ettevalmistamisel.
Teine küsimus: "Kas Haridus- ja Teadusministeerium on analüüsinud riigieksamite efektiivsust? Kui jah, siis millistele tulemustele on jõutud?" Õppeprogrammiga on seatud eesmärgid, millised teadmised ja oskused tuleb saavutada. Kuidas need täpselt saavutatakse, on jäetud suures osas koolide otsustada. Eesti haridussüsteemis on seega koolide autonoomia õppemeetodite, -vormide, -materjalide ja sisu valimisel suur. Selleks et tagada põhieesmärgi saavutamine, tuleb aeg-ajalt tööd kontrollida. Üks võimalus on tööd pidevalt kontrollida, teine võimalus on korraldada riigieksameid. Kahtlemata on teine võimalus vähem koormav nii õpetajatele kui ka õpilastele ning see on ka rahaliselt soodsam. Riigieksamid on üks võimalus hinnata kooli tulemuslikkust eesmärkide poole püüdlemisel. See annab võimaluse hinnata ja võrrelda koolide tulemusi õppeprogrammi täitmisel. Ma rõhutan, et see on üks mõõdik teiste kõrval, neid võib veel mitmeid olla.
Neljas küsimus: "Mis on põhjuseks, et ülikoolid teevad lisaks riigieksami tulemustele ka lisa sisseastumiseksameid?" Kindlasti oskavad ülikoolid ise sellele täpsemalt vastata, aga lähtudes sellest, millest nad on avalikkuses rääkinud, võib tuua järgmised põhjused. Esiteks, mingi konkreetse eriala puhul on vaja saada tõesem pilt nendest oskustest ja teadmistest, mis jäävad väljapoole riigieksameid. Teiseks, ülikoolid püüavad hinnata üliõpilaskandidaatide konkreetsel erialal edukaks hakkama saamiseks vajalikku õpipotentsiaali ja motivatsiooni. Kolmandaks, ülikooli astub ka neid inimesi, kes pole mingil põhjusel riigieksameid sooritanud. Näiteks võib tuua inimesed, kes on juba vanemad ning lõpetanud gümnaasiumi aastaid tagasi, ja inimesed, kes on lõpetanud võõrkeelse kooli.
Viies küsimus: "Kui palju vahendeid kulub riigieksamite läbiviimiseks: ülesannete koostamise, paljundamise, turvapakendamise, vaatlejate koolitamise, ladustamise, kohaleveo ja kontrollimise ning hindamise peale?" Kokku kulus 2015/2016. õppeaastal eesti keele, eesti keele teise keelena, matemaatika ning inglise keele eksami läbiviimiseks 288 027 eurot.
Kuues küsimus: "Millistele argumentidele toetub Haridus- ja Teadusministeeriumi pikaajaline mõtteviis, et koolilõpueksamid ei ole adekvaatsed õpilaste teadmiste hindamiseks, kuid riigieksam seda on?" Kooli koostatud eksam on adekvaatne kooli õppekavas püstitatud eesmärkide hindamiseks. Koolieksami tulemuste põhjal ei ole aga võimalik tuvastada koolide erinevusi, st ei ole võimalik leida koole, mille paremaks toimimiseks peaks korraldama nõustamist, või siis koole, kelle häid kogemusi saaks tuua teistele eeskujuks. Erinevalt koolieksamitest annavad riigieksamid kogu õpilaskonna ja koolide vahel võrreldavaid ja usaldusväärseid tulemusi ning võimaldavad teha riiklikku statistikat, pakkudes tagasisidet koolipidajatele koolivõrgu arendamiseks. Riigieksamite tulemusi kasutatakse ka sisseastumissisendina ning see võimaldab võrrelda kõiki õpilasi võrdsel alusel.
Seitsmes küsimus: "Millises olukorras on Haridus- ja Teadusministeerium valmis analüüsima mudelit, et gümnaasium lõpetataks koolieksamitega, mida korraldavad koolid ise, riigilt vahendeid küsimata, säilitades samal ajal ka võimaluse, et vajadusel saab õpilane tellida Haridus- ja Teadusministeeriumist riigieksami sooritamise ning seda õpilase enda vahenditest?" Riik, kus koolide autonoomia oma õppekava koostamisel, õpetamismeetodite ja õppekorralduse, õppevara ning laiemalt kooli juhtimisstiili valikul on suur, vajab hariduse hea kvaliteedi kindlustamiseks sisehindamise kõrval ka tasakaalustavat riiklikult läbiviidud välishindamist, milleks riigieksamid on. Kui riigil oleks kohustus pakkuda õpilastele, kes seda soovivad, võimalust teha tavaliste riigieksamite kõrval riigieksameid oma raha eest, tuleks eksamisüsteemi ülal pidada n-ö igaks juhuks. Seejuures oleks teadmata, kui paljud õpilased niisuguseid eksameid kasutada soovivad ja kui palju kuludest maksaksid õpilased ise. Sellist korraldust ei saa kindlasti pidada otstarbekaks. Lisaks oleks selgelt tegemist õpilaste diskrimineerimisega nende materiaalsetest võimalustest tulenevalt.
Kaheksas küsimus: "Millistele argumentidele toetudes on Haridus- ja Teadusministeerium jätkuvalt teostanud õpilastele tühikäigul töötavate riigieksamite tellimist ja laialivedu?" Haridus- ja Teadusministeerium on haridussüsteemi korraldaja, kes vastutab kvaliteetse hariduse tagamise eest ning selle eesmärgi saavutamiseks peab ministeerium kontrollima hariduse kvaliteeti. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 sätestab, et hariduse andmine on riigi järelevalve all. Õpitulemuste välishindamise süsteem on üks oluline vahend selle kohustuse täitmisel. Kõik. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ministrile. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Küsin teema kohta, mida otseselt nendes küsimustes ei ole, aga mis puudutab otseselt riigieksameid. Milline on teie ja ministeeriumi suhtumine võimalusse lugeda riigieksam sooritatuks ka siis, kui eksami tegija saab ainult ühe punkti? Nagu te teate-mäletate, kunagi pidi vähemalt 20 punkti olema, et eksam sooritatuks lugeda.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan! See ühe punktiga eksami sooritamise võimalus on tekkinud Riigikogu arutelude ja hääletuste käigus. Ma isiklikult ei pea sellist lähenemist õigeks ja eeldan, et nõutav tulemus võiks olla kõrgem. Aga see on diskussiooni koht ja eks riigieksami tulemust saavad selle kasutajad asjaomaselt tõlgendada. Ma arvan, et kui keegi läheb ühe punktiga kuskile sisse saama, siis ilmselt seda tõlgendataksegi just selle ühe punktina.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Kuidas te kommenteerite sellist olukorda, mis on korduvalt tekkinud, et  Haridus- ja Teadusministeerium soovitab mingit õpikut, näiteks matemaatikas, aga kool, kuna tal on õpikud olemas, ei taha konkreetselt seda õpikut osta, ent riigieksam on koostatud selle õpiku põhjal? Kuidas siin diskrimineerimisega lood on?

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan! Olen ka ise olnud õpiku kirjutaja ja tean, et õpiku koostamisel tuleb lähtuda õppekavas seatud eesmärkidest. Õpikud peavad vastama õppekavas ettenähtud tingimustele ja nõuetele. Praeguseks on loodud süsteem, mis tagab selle, et õpikute vastavust kontrollitakse.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Me teame, et kõrgkoolid kasutasid aastaid väga julgelt riigieksamite tulemusi ka sisseastumise arvestusel. Viimastel aastatel on õige mitmes kõrgkoolis jälle mitmesugused katsed ja lisaeksamid tagasi tulnud. Milline teie seisukoht on: kas kõrgkoolid võiksid julgemalt usaldada riigieksamite tulemusi, mille puhul on ju kontroll tõesti ühtlustatud, või pigem peaks jätma selle iga kõrgkooli enda asjaks ja seda suunda soodustama?

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan! Praeguseks on riigieksamite ringi tuntavalt vähendatud. Varem sai teatavasti sooritada riigieksameid päris paljudes ainetes ning see ilmselt oli ka põhjus, miks kõrgkoolid kasutasid neid aktiivsemalt. Ma ise leian, et kõrgkoolid peaksid kasutama riigieksamite tulemusi võimalikult ulatuslikult. Samas peame tunnistama, et on siiski vajadus hinnata ka muid aspekte – ma ei tea, teadmisi füüsikas või keemias ja kunstiannet. Samuti on küsimus selles, et meil teatavasti on küll olemas kitsa ja laia matemaatika eksam, aga teatud erialad nõuavad võib-olla laiemaid teadmisi kui need, mille kohta eksam on tehtud. Selles mõttes on vajadus teha ka laiemat valdkonda hõlmavaid eksameid. Ja nagu ma ütlesin, on inimesi, kes ei ole mingil põhjusel riigieksamit sooritanud, aga kõrgkoolil on õigus neid vastu võtta. Aga ma tõesti loodan, et kõrgkoolid kasutavad riigieksamite tulemusi laiemalt.

Esimees Eiki Nestor

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Üks arupärimise küsimus oli riigieksamite tulemuste ja ülikoolide sisseastumiseksamite läbiviimise kohta. Meie koolivõrgus on kaks gruppi koole: ühed on head, teised on halvad. Mis suunas ministeerium töötab? Võib-olla oleks tore, kui me ütleksime, et ühe grupi lapsi ei ole vaja teist korda saata eksamile, aga need lapsed, kes lõpetasid teise grupi kooli, peaksid minema ja tegema veel kord? Jälle nad närveerivad ja elavad üle kõike, mis on seotud sellega, et astuda ülikooli.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan! Riigieksamite põhimõte ongi see, et andnud kõigile ühesugused ülesanded, hinnatakse neid ka võrdselt. Nii saadakse väga selge pilt sellest, millised on iga konkreetse õpilase oskused ja teadmised selle aine piires. Põhimõtteliselt võime rääkida sellest, et me hindame kõiki lõpetajaid, kes teevad ühe või teise riigieksami ära, samade parameetrite põhjal ja see peaks ju olema ka objektiivne. Tegemist on ühesuguse eksamiga ja kõigile võrdsete tingimustega.
Jah, küsimus on kindlasti selles, et noorte võimekus on erinev. Ka koolid ei ole seni veel ühtlase kvaliteediga. Kindlasti on olemas ka muid põhjuseid, miks noored ei ole vahel võimelised oma potentsiaali parimal kujul rakendama. Aga need eksamid viitavad ka sellele, kus kohas on probleeme. Kui mõnes koolis on pidevalt tulemused paremad kui teistes, siis see võib olla põhjustatud näiteks sellest, et sinna korjataksegi paremad õpilased kokku. Nad ongi lihtsalt tugevamad. Meile on sellised tugevamad koolid teada. Samas see tähendab seda, et teistesse jäävad nõrgemad õpilased. Nii et objektiivselt ei saa sel juhul kooli süüdistada mitte milleski, lihtsalt õpilaste võimekus on erinev. Aga samuti tuleb analüüsida seda, kas õppetööd viiakse piisavalt hästi läbi. Riigieksamite tulemused annavad võimaluse võrrelda. Kõigepealt selgub, et kuskil on väga head tulemused, kuskil on kehvemad tulemused, ja kui see on nii mitme aasta vältel, siis tulekski pöörata tähelepanu, mis on erinevuste põhjused, ja nendega tegelda. Ja nendest, kellel on paremad tulemused, tuleb eeskuju võtta. Sisseastumise puhul ei ole kindlasti võimalik teie nimetatud muudatusi teha, aga kõrvaldada puudujääke ja leida võimalusi paremaks tööks, kasutades paremate koolide praktikat, on võimalik.

Esimees Eiki Nestor

Toomas Jürgenstein, palun!

Toomas Jürgenstein

Hea minister! Teie vastustest ma püüdsin kinni kaks diskussiooniteemat. Üks puudutab ühe punktiga eksamil läbisaamist – see võiks olla teema, mille üle tulevikus arutleda. Teine teema on natuke kaudsem. On kolm kindlat riigieksamit, kunagi oli neid enam. Kas mõni teema on veel, mille üle võiks diskuteerida? Meie kõigi soov on ju, et riigieksamid paremaks saaks.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Tänan küsimuse eest! Esiteks, ma olen nõus, et see ühe punkti küsimus vajab arutamist. Teiseks, meil on kolm riigieksamit. Eesti keele puhul tuleb küll eristada, kas riigikeel on õpilase emakeel või nn teine keel. Seega tuleb kokku neli erinevat eksamit. Seni veel väga palju ei diskuteerita enamate eksamite üle, aga kindlasti tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellele, et tuua juurde muid mõõdikuid või parameetreid, mille alusel hinnata koolide õppetöö tulemuslikkust. Haridusministeerium selle nimel ka tegutseb. Ma usun, et tasapisi muutub koolide õppetöö võrdlemine adekvaatsemaks. Ja ma tõesti loodan, et sellistesse sammudesse suhtutakse arusaamise ja positiivses mõttes kaasaelamisega, sest meie kõigi eesmärk peaks olema see, et kõikides koolides oleks võimalik saada võrdselt head haridust. Praegu ma kahjuks ei julge selles sada protsenti kindel olla.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, haridus- ja teadusminister Maris Lauri! Avan läbirääkimised. Arupärijate nimel Märt Sults, palun!

Märt Sults

Lugupeetud eesistuja, minister ja kolleegid! Ma tahaks markeerida mõned asjad, mis ma ministri vastustest välja lugesin. Tähelepanu köitis sõna "diskrimineerimine". See tähendab, kui õpilane oma raha eest tellib riigieksami, siis see on tema varanduslik diskrimineerimine. Samas jättis ministeerium reageerimata auditi tulemustele, mis viitasid sellele, et osas koolides on õpilasi diskrimineeritud MTÜ-de kaudu varjatud õppemaksu küsides. Koolijuhtidest mitte keegi karistada ei saanud, isegi näpuga ei viibutatud. Erakooliseadust vastu võtta ei ole saanud. Rahanduslik diskrimineerimine käib täiega, aga nüüd on ühe riigieksami tellimine diskrimineerimine!
Edasi, võrreldakse võrreldamatut, tehakse statistikat. Kooli tunnikontrollist ei saa läbi ükski õpilane, kui ta ei ole küsimusest vähemalt 50% õigesti vastanud. Riigieksami saab tehtud ühe punktiga! Mis asja te statistikas ajate? Mis statistikat see näitab?!
Kooli sisu aga on midagi muud, lisaks riigieksamite tulemustele on nii palju muudki tähtsat. Toon teile ühe näite. Mul üks õpilane mingi aeg tagasi ütles: "Märt, kui sa nii väga tahad, ma teen selle keemia riigieksami sulle 100 punkti peale. Kui sa nii väga tahad!" Ta tegi eksami 98 punktile ja tõi mulle need punktid lauale: "No ole nüüd rahul, peaaegu kõik on õige! Aga ma ei tahtnud seda eksamit teha, sest mul ei ole seda vaja." Minu koolis õppisid boheemid ja tal ei olnud seda tõesti vaja. Ekstra minu jaoks ta tegi selle eksami: "Okei, Märt, ma teen sulle selle eksami ära, okei, sa saad oma 98 punkti, ole õnnelik!" Kõik, aga nendel on teised eesmärgid!
Ma ei väida, et eksam on paha. Eksam on väga hea. Aga töö tehakse tellija materjalist, nagu ma just praegu viitasin. Kuidas te saate võrrelda matemaatikaeksami tulemusi Tallinna Reaalkoolis ja Tallinna Kunstigümnaasiumis? Ühes koolis on neli tundi matemaatikat, teises on 16 tundi või sinna kanti. Ühte tulevad õpilased, kes on motiveeritud õppima reaalaineid, teise tulevad õpilased, keda huvitavad nn pehmed ained – kunst, mingid muud asjad. Kuidas te võrdlete neid kahte kooli matemaatikatulemustes? Saab olla ainult niimoodi, et kui reaalkoolis on üks töö 99 punkti, mitte 100, siis järelikult on kehv töö. Kool on kehvasti töötanud! Miks mitte keegi ei hinda niimoodi? Tallinna Inglise Kolledžiga on täpselt samuti: nad on nii kavalasti teinud, et on inglise keele riigieksamiks teisendanud kodakondsuseksami. Nad teevad seda Inglismaa tasandil ja meie riigieksam asendatakse sellega, ning seda eesmärgil, et ei saaks teistega võrrelda, et puuduks võrdlusmoment. Aga mida te võrdlete? Keda te võrdlete? Mis alusel te võrdlete? See on ju täiesti naljakas.
Samal ajal ma lootsin teie vastustest palju. Teil on raamatupidamislik taust ja ma lootsin, et kuulen selgeid numbreid ja korralikku analüüsi. Ei kuulnud. Ja mis kõige huvitavam: riigieksamitele kuluvat kõigest 200 000 kuni 300 000 eurot. See kõik olevat odav. Ei ole see odav! See on ühe 500 õpilasega kooli poole aasta eelarve. See ei ole odav, see on ikka päris vinge summa! Ühe 500 õpilasega kooli poolaasta eelarve on see, mille kohta te ütlete, et ah, see pole üldse mitte mingi raha.
Eks siis võrrelge edasi võrreldamatut! Statistiliselt on Eestis kõik korras. Statistiliselt oleme igatepidi maailmas number üks. Aga vaatame reaalset asjade seisu! Andke mulle andeks, aga oskuslugemist Eesti koolis ei ole. Kui sa annad õpilastele ette teksti, millest peab aru saama, siis kolmandik ehk 30% ei saa aru, mida nad loevad. Kui te käsite peast arvutada – see oskus on juba absoluutne luksus. Ja kui te käsite meie inimesel korraliku avalduse kirjutada, siis peate teda enne kõvasti õpetama, kui ta avaldust kirjutama läheb. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Austatud Riigikogu esimees! Proua minister! Head kolleegid! Haridus on üks neid valdkondi, milles protsessid nõuavad aega, aga nõuavad ka selget eesmärki. Ilmselt sellepärast oleme tänasel päeval huvitavas olukorras. Meil on valmimas ja arutluse all uus haridusseadus. Paljude haridusküsimuste üle otsustamisel ei tohiks olla opositsiooni ja koalitsiooni, me kõik peaksime olema eelkõige Eesti inimesed, kes hoolivad sellest, et meie lapsed saaksid hästi haritud, et Eesti oleks oma haridusega esirinnas, ja seda ka oma inimeste seisukohalt. Praegu on õige aeg need küsimused lauale tuua. Ainult üks väike osa nendest küsimustest on riigieksamid. Minu meelest on kõige olulisem seisukoht, mis see haridus ikkagi on: kas see on ainult õpetamine või on see ka kasvatus. Ühes sellega tuleb võtta vaatluse alla, milline on meie koolisüsteem, kuidas see töötab ning milline roll on õpetajal – ka õpetajal kui kasvatajal, mitte ainult kui tunniandjal. Need on need põhimõtteliselt olulised küsimused.
Riigieksamite küsimus sisaldab mitut väga tähtsat komponenti, mis tuleks rahulikult läbi arutada. Üks nendest on see ühe punktiga eksami sooritamine. Teiseks, mis on ka väga oluline: kas need kolm distsipliini – matemaatika, eesti keel, võõrkeel – on need õiged. Võib-olla on maailm nii palju muutunud, et valik võiks olla laiem, vahest ka füüsikas ja keemias tuleks riigieksam sooritada. Seegi on arutelu teema.
Küsimus ei ole eelkõige selles, mis on õige ja mis on vale. Kõige tähtsam, mis meil öelda on, on tõdemus, et me tahame, et meie lastel oleks parim haridus. Jah, me tahame, et meie kool oleks osa inimeseks saamise kasvatusest ja et meie õpetaja oleks hea koolmeister. Siit edasi, me ei tohiks kindlasti unustada tõsiasja, et riigieksamite sooritamine annab koolidele ilmselt väga hea aluse analüüsiks, peeglisse vaatamiseks. Minu teada paljud koolid seda võimalust kasutavadki. Sest, vabandust, kool on oma olemuselt asutus, mis tõesti tahabki hästi töötada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Toomas Jürgenstein, palun!

Toomas Jürgenstein

Hea eesistuja! Hea minister! Head kolleegid! See arupärimine anti sisse päeval, mis oli minu esimene tööpäev Riigikogus. Nii et ma mõtlesin, et kuidagi sümboolne. Ma tänan opositsiooni! Riigieksamite teema on gümnaasiumihariduses, mida ma peaaegu et elupäevad andnud olen, kindlasti teema, mis laualt ei kao. Ma tänan ministrit selgete vastuste eest! Aga ma kõnelen ikkagi ka enda nimel ja räägin sellest, mis mul südamel on ja mis minu meelest vajab meie kõigi diskussiooni, nagu Krista hetk tagasi ütles. Nimelt, kool peaks peegeldama elu ning valmistama õpilast eluks ette. Ja inimese elu oluliseks osaks on valikud, valikute tegemine.
Riigieksamite puhul on nõnda, et valikuid ei ole. On kolm kindlat eksamit, valikuid ei ole. Valikud tulevad sisse kooli tasandil, kui on valida koolieksam ja uurimistöö või praktiline töö. Minu arvates on selles vastuolu, mida tuleks rahulikult ja aegamisi arutada ja lahendada püüda, sest sellest kasvavad välja mitmed teised probleemid. Toon ühe näite. Kui on kolm kindlat riigieksamit, siis koolis on enamasti ka valikained, vabaained. Õpilasi aga suunatakse just nimelt nendele kolmele õppeainele ja nii võib-olla kujunevad välja primaarsed ja sekundaarsed ained ning kool kaotab mitmekesisuses. Mulle tundub, et see vastuolu, mille puhul on ühtpidi kindlalt määratud kolm eksamiainet – jah, seal on küll väike valik, matemaatika kaks taset ja eesti keel võõrkeelena –, teiselt poolt aga elu nõuab valikuid, on üks teema, mille üle me mõtlema peaks. Meil on Eestis 20 aastat riigieksamite kogemusi. Aga meil on kogemusi ka kunagisest mitte väga ammusest ajast, kui tehti riigieksameid füüsikas, keemias, ajaloos ja ühiskonnaõpetuses. Mulle tundub, et ei ole sugugi võimatu need kogemused ühendada ja hariduse alal vaikselt edasi liikuda. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem Riigikogu liikmetel sõnavõtusoove ei ole, aga ministril on. Palun, haridus- ja teadusminister Maris Lauri!

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Osutan mõnele väitele, mis siin kõlasid. Esiteks, oma vastustes ma rõhutasin korduvalt, et riigieksamid ei ole ainus vahend, millega mõõdetakse hariduse kvaliteeti ja koolide tööd. On väga palju tegureid, mis objektiivsetel põhjustel tingivadki eri koolides erinevaid tulemusi. Need, kes panevad koole järjekorda üksnes riigieksamite tulemuste põhjal – ma osutan sellele, et seda ei tee Haridus- ja Teadusministeerium, vaid ajakirjandus –, toimivad valesti ja teevad karuteene. Homme avaldatakse riigieksamite tulemused, aga seal kõrval avaldatakse ka mitme aasta jooksul tehtud uuringute tulemused, mille puhul võrreldakse n-ö algtaset ehk seda, kui palju on koolides suudetud õpilastele n-ö lisandväärtust anda. Vaadatakse sisseastumise edukust ja muid faktoreid, n-ö tausta, ja seda, kui palju võiks ühes või teises gümnaasiumis õppides rohkem teadmisi omandada. Nii et see on üks täiendav parameeter.
Kindlasti on olemas veel teisi parameetreid, mis teevad kooli heaks: huviringid, õhkkond, täiendavad õppeained, lisavalikute võimalus. Kõik need on olulised. Aga nagu ma ütlesin oma esimese sõnavõtu lõpus: võtame rahulikult, need asjad tulevad tasapisi juurde. Ma rõhutan veel, ühe parameetri põhjal ei ole mitte kunagi õige võrrelda, ja ma ei ole seda kunagi öelnud, et võrrelgem ainult ühe asja põhjal. See, et avalikkuses meeldib seda teha, on kurb tõsiasi.
Teiseks, ma ei ole kindlasti öelnud, et riigieksamite läbiviimine on odav. Ma lihtsalt nimetasin selle summa. Kolmandaks, praegu on kolm ainet ja nende kolme aine valikul on oma põhjused. Esiteks, eesti keel on Eesti riigikeel. Minu arvates on väga oluline, et Eesti riigis elavad ja õppivad noored oleksid võimelised ennast riigikeeles ladusalt ja selgelt väljendama. Teiseks, matemaatika. Matemaatika on aine, millele reaalained tuginevad. Ilma matemaatikata ei ole võimalik reaalainetes toime tulla ja tegelikult ei ole võimalik ilma matemaatikata toime tulla ka tavaelus. Need põhiteadmised tuleb kindlasti omandada. Kolmandaks, tänapäeva maailmas on võõrkeelte oskus ülivajalik, et mujal maailmas suhelda. See oskus tuleb anda vähemalt gümnaasiumi tasemel, aga me eeldame, et inimesed õpivad edasi ja suhtlevad välismaailmaga aktiivselt. Kas tulevikus peaks lisanduma ka teisi riigieksameid, on kindlasti diskussiooni küsimus.
Ma olen väga nõus, et hariduse eesmärk ei ole ainult teadmiste ja oskuste andmine, vaid ka kasvatus ja seisukohtade, üldse inimese kujundamine. See ongi haridusseadusse sisse kirjutatud. Olles uue redaktsiooniga tutvunud, on minul selle mõju osas tõesti väga positiivsed ootused. Ma loodan sisulisele koostööle ja aruteludele teatud aspektide üle, eriti, nagu ma nimetasin, selle ühe punktiga eksami läbimise üle. Aga kindlasti on ka muid teemasid, mille arutelu on teretulnud. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, haridus- ja teadusminister Maris Lauri! Lõpetan selle arupärimise arutelu.


3. 16:54 Arupärimine oluliste teenuste maalt lahkumise kohta (nr 239)

Esimees Eiki Nestor

Võtame arutlusele arupärimise, mille on esitanud Külliki Kübarsepp, Andres Ammas, Monika Haukanõmm, Andres Herkel, Jüri Adams, Krista Aru ja Artur Talvik. Arupärijate nimel Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Hea esimees! Võiks öelda, et üks tont on lastud mööda Eestit ringi käima – see on näiline riigireform. Valitsus on asunud mingeid plaane teostama, ilma et tal oleks suurt pilti, mis selle tagajärjel ühes või teises Eestimaa nurgas võib juhtuda. Jah, me vajame riigireformi. Aga riigireform peaks tähendama väärtuste ja mõttemaailma muutust. See ei saa kindlasti olla ainult valitsuse mure, vaid see peaks hõlmama kogu meie ühiskonda ja mõtestama ühiskonna arenguid. Seetõttu esitasime 16. juunil Kristen Michalile arupärimise riigi enamusosalusega ettevõtete pakutavate teenuste maalt lahkumise kohta.
Me kohtusime 1. juunil Omniva esindajatega. Meediast on väga aktiivselt läbi käinud Maanteeameti maakondlike büroode sulgemise temaatika. See tekitab inimestes kõhedust. Kui maal eri piirkondades on riigiasutusi, siis see annab meie inimestele ka teatud emotsionaalse turvatunde. Siis inimesed teavad, et riik väärtustab neid. Seetõttu tahamegi küsida, kas enne seda, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemise all olevad asutused tegid oma töökorralduses muudatusi, tehti analüüse ja kas analüüsiti just mõju kohalikele omavalitsustele ja ka kodanikele. Samuti huvitab meid, kas riigiettevõtted ja ministeeriumid on teinud koostööd, kas on toimunud arutelusid ja tehtud järeldusi, et kui üks asutus ära kaob, mis siis juhtub teise asutusega, kas nad suudavad kuidagi teineteise ülesandeid täita ning teenustega inimesi abistada.
Näiteks arutasime täna õiguskomisjonis Kohtla-Järve korteriühistute võlgnevusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Justiitsministeerium ei jõudnud kuidagi ühele infoväljale. Käesoleva kuu seisuga on Kohtla-Järve korteriühistute võlakoormus circa 23 000 eurot. Selle probleemi lahendamiseks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellinud 29 000 eurot (pluss käibemaks) maksva analüüsi. Sealsamas kõrval istus Justiitsministeeriumi esindaja, kes ütles, et nemad on valmis nädalaga lahendustega välja tulema, et millest siin üldse räägitakse. Loomulikult oli kõigi hämming suur, et miks me tellime teenust, analüüsi, mis isegi selle võlgnevuse summa päris korralikult ületab.
Samuti soovime ministrilt teada, kuidas on koondamiskavad kooskõlas haldusreformi suurte eesmärkidega ja koalitsioonilepingus lubatud ääremaastumise pidurdamise temaatikaga. Samuti huvitab meid, milline on ministeeriumi arusaam, mis on riigi enamusosalusega ettevõtete ühiskondlik roll. Kas sellel, millele ma viitasin, et peale teenuste kättesaadavuse on oluline ka emotsionaalne turvatunne, on tõepõhi all? Ma toon siin ühe viite Omniva tegevusele minu kodukohas, Otepää vallas. Otepää ja Sangaste vald ning Palupera valla üks osa on liitumas, aga haldusreformi käigus suurenev elanike arv ei tähenda garantiid, et postiteenus Otepääle alles jääks, kuigi tegemist on atraktiivse turismisihtkohaga. On küll juba pikemat aega lubatud pakiautomaate, aga ka neid sinna üles ei panda. Kõik omavalitsused peavad olema teadlikud sellest, et haldusreformi põhjustatud muudatustega teenuste kättesaadavus ja riigi kohalolu maal kindlasti ei parane, vaid halveneb. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Palun!

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed, austatud arupärijad! Kõigepealt vastan natuke sellele, mida arupärija oma sissejuhatuses ütles. Kahtlemata on kortermajade küttevõlgnevus tõsine teema, selle üle mina nalja ei viskaks. See, kuidas omavalitsus, riik ja üldse eri osapooled, kaasa arvatud korteriühistud, koostööd teevad, on pikaajalisem teema ja seda me võime eraldi käsitleda. Kui põhjalik või kui kallis mingi analüüs on, seda ei oska ma peast öelda, seda on ilmselt minu kolleegid välja pakkunud, aga teema kui selline väärib kahtlemata tähelepanu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sellega tegelnud kindlasti rohkem, kui oleks ühe ministeeriumi ülesanne.
Nüüd arupärimise juurde. Kuna eelmisel esmaspäeval me käsitlesime sama teemat Keskerakonna initsiatiivil ja osa Vabaerakonnast oli ka siis saalis, siis mõni vastus on täna pisut lühem. Kui vaja, selgitan juurde. Ütlen sissejuhatuseks eelmise nädala arutelu pisut korrates, et Omniva osutab teenuseid siiski üle Eesti. Omniva eesmärk on pakkuda teenused inimestele mugavaimal viisil ehk igapäevatoimetuste liikumistrajektooril. Lisaks arendab Omniva neid teenuseid, mida soovitakse tulevikus kasutada. Postivõrgu korrastamisel tehakse koostööd kohalike omavalitsuste ja kohalike ettevõtjatega. Kus on olemas nõudlus teenuse järele, sinna leitakse eri osapoolte koostöös parim lahendus kas pakiautomaatide kujul või kasutatakse kohalike kaupluste või näiteks raamatukogude abi. Eesmärk on tarbijale rohkem ja mugavamat teenust pakkuda. Ma loodan, et kõik mõistavad lihtsat loogikat, mida ma ka eelmisel nädalal siin kirjeldasin: kui pisike postkontor püüab klientide arvu suurendada kauplusega konkureerides, siis tuleb meeles pidada, et kauplus kauplusena on siiski mitu korda tõhusam. See tähendab, et inimesele on mugavam, kui kirjateenus viiakse üle näiteks kauplusesse. Poes me käime kõik, seal saab ka kirjateenust ja pakiautomaati kasutada ning ei ole vaja kulutada aega mitme teenuseosutamise punkti otsimise peale. Samasugust koostööd tehakse postivaldkonnas näiteks piirkondlike raamatukogudega jne. Minu meelest on see hea idee, millest võidab tarbija, töötajate koormus paraneb ning ka maksumaksja, kes kannab kirjateenuse ja perioodika kojuveo kulu, võidab sellest süsteemist.
Nüüd küsimuste ja vastuste juurde. Esimene küsimus: "Milliseid analüüse on tehtud, et selgitada riigi kohaloleku ja oluliste teenuste (postiteenus, autoregistriteenus jt) olemasolu mõju kohalike omavalitsuste olukorrale ning kodanike usaldusele riigi vastu?" 2015. aastal avaldati Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE tehtud uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamise ning teenuse käsitlemise kohta maakonnaplaneeringutes. Uuring on kättesaadav Siseministeeriumi kodulehel. Mul on see link ka, aga ma seda vist ette lugema ei hakka. Kui tahate, võin selle teile pärast anda.
Teine küsimus: "Kas ja kui tihti on läbi viidud nõupidamisi erinevate riigiettevõtete ja ministeeriumide vahel, kus on arutatud riiklike teenuste/teenuspunktide kättesaadavust ja rolli ühiskonnas? Millised on olnud selliste nõupidamiste tulemused?" Igas ministeeriumi valdkonnas toimub jooksev suhtlus ametite juhtidega ja ka riigile kuuluvate ettevõtete juhtidega. Kohtumised näiteks ametijuhtidega toimuvad meie haldusalas korrapäraselt kaks korda kuus, peale selle toimuvad töönõupidamised vastavalt vajadusele ja olukorrale. Näiteks on meil Maanteeameti juhiga toimunud korduvalt nõupidamisi, viimane neist toimus üle-eelmisel nädalal, enne seda, kui reformis tehti muudatused, mis tulenesid suve jooksul toimunud pikkadest aruteludest. Postiseaduse väljatöötamiskavatsuse tegemise protsess kestis üle aasta. Selle jooksul toimus AS-i Eesti Post ja ministeeriumi mitmeid kohtumisi, mille käigus arutati riigi rolli postiteenust osutavas ettevõttes. Riigi peamine huvi ja kohustus on tagada universaalse postiteenuse toimimine ehk kirisaadetiste edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetistena ning postipakkide täht- ja väärtsaadetistena järjepidev ja kvaliteetne edastamine kogu Eesti territooriumil. Ka hõredamini asustatud regioonides on vaja üleval pidada infrastruktuuri ja teenindusvõrku ning teenust osutada, mis on kulukas ning enamikus regioonides kahjumlik. Väga oluline otsuste tegemise juures on ka Eesti inimeste käitumis- ja tarbimisharjumused ning nende muutumine. Midagi ei ole teha, aga igal aastal väheneb järjest nii kirjade saatmine kui ka kontoriteenuste kasutamine. Küllap saame kõik isegi aru, et näiteks mobiiliarveid ei saadeta enam kirjaga ja üha vähem on vaja kiripostiga sõnumeid edastada. Samuti on Maanteeameti büroode külastatavus pidevas langustrendis: võrreldes 2015. aastaga vähenes 2016. aasta kaheksa kuuga teenindusbüroode külastatavus 16%. Teenuste kasutamise vähenemise trendiga peavad kaasas käima muutused teenuste osutamise sageduses ja viisis. Populaarsematest teenustest, mida Maanteeamet osutab nii elektrooniliselt kui ka büroos, eelistavad elanikud e-teenust ligikaudu 60%-l juhtudest. Eesti inimeste ootusi ja tarbimisharjumuste muutumist arvestades jätkab Maanteeamet uute e-teenuste arendamist. Nagu ma mainisin, muutunud on Eesti inimeste postiteenuste tarbimise harjumused. Palju mugavam on igaühel meist kasutada poes asuvat postipunkti või seitse päeva nädalas ööpäev läbi avatud pakiautomaati poe ees kui minna spetsiaalselt postkontorisse kohale. Uuring näitab, et korra kuus käib postkontoris 5% inimestest, pakki saatmas 2%, marke ostmas 3%, kirja saatmas 2% ning arveid maksmas 1%. Sellest lähtudes on üle vaadatud ka universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavate juurdepääsupunktide arv ja nende asukohad ning juurdepääsupunktide lahtiolekuajad, mis kooskõlastatakse Konkurentsiametiga. Juurdepääsupunktide arvu ja paiknemise määramise aluste järgi peab igas linnas ja vallas, kus on vähemalt 5000 elanikku, olema vähemasti üks universaalset postiteenust osutav postkontor. Elanike miinimummäär on arvestatud haldusreformi seaduse alusel. Võimalik seadusmuudatus ei halvenda universaalse postiteenuse kättesaadavust, kirju toimetatakse ka edaspidi kätte viiel ja perioodikat kuuel päeval nädalas. Postivõrgu korrastamisel tehakse peale selle koostööd kohalike omavalitsustega ja kohalike ettevõtjatega. Kus on olemas nõudlus teenuse järele, sinna leitakse eri osapoolte koostöös parim lahendus. Teenust osutatakse klientide vajadustest lähtuvalt. Nii et eesmärk ei ole mitte postipunkti sulgeda, vaid kliendile lähemale jõuda, et saaks rohkem ja mugavamalt teenuseid pakkuda. See on ka Eesti Posti ehk Omniva eesmärk: rohkem kliente ning mitte vähem teenust. Kordan veel mõne arvu üle. Kirjade saatmine vähenes 2015. aastal 15%, samal ajal kasvas pakiäri 58%. Kui võrrelda pakiautomaatide arvu 2012. ja 2015. aastal, siis see on kasvanud 22 korda. See näitab, kuidas muutuvad inimeste tarbimisharjumused.
Kolmas küsimus: "Kuidas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutseva Maanteeameti tegevus kooskõlas haldusreformi eesmärkidega ning koalitsioonilepingus lubatud ääremaastumise pidurdamisega?" Pean väga oluliseks Eesti eri regioonide tasakaalustatud arengut. Üle Eesti asuvad nii mitmedki majandusministeeriumi asutused, näiteks Veeteede Amet, Maanteeamet, ettevõtetest Omniva jt. Maanteeameti töötajad ei asu ega hakkagi asuma ainult Tallinnas, töötajaskond jaguneb üle riigi kõikide maakondade vahel. Olgu taas stenogrammi jaoks rõhutatud, et Maanteeamet ei sulge ühtegi oma esindust ning ka eksameid võetakse keskse eksamikeskuse tehtavatel väljasõitudel vastu. Seda selleks, et oleks rakendatud anonüümsuse põhimõte ja eksamineerija ei teaks, keda ta eksamineerib. Selle eesmärk on vältida korruptsioonijuhtumeid. Peale füüsilise kohalolekuga seonduva on tehtud ka teisi muudatusi ääremaastumise pidurdamiseks. Näiteks kiitis valitsus septembris heaks põhimõttelise muudatuse, et senine maakondliku bussiliikluse maavalitsusepõhine korraldus muutuks piirkondliku ühistranspordikeskuse põhiseks. Selleks antakse maavalitsuste ülesanded üle Maanteeametile, kes koostöös kohalike omavalitsustega moodustab piirkondlikud ühistranspordikeskused. Muudatus on ajendatud edukalt toimivate Harjumaa, Pärnumaa ja Järvamaa keskuse kogemustest ning soovist anda kohalikele omavalitsustele paremad võimalused olla kaasatud oma piirkonna ühistranspordi korraldamisse. Muudatus on planeeritud jõustuma 2018. aasta teisel poolaastal või 2019. aasta alguses.
Neljas küsimus: "Millisena te näete riigi enamusosalusega ettevõtete ühiskondlikku eesmärki? Või peavad nad teie hinnangul töötama üksnes kasumlikkuse maksimeerimise nimel?" Olen veendunud, et seal, kus turg toimib tõrgeteta, ei pea riik olema turuosaline, vaid regulaator. Eesti riigil on osalus 34-s tegutsevas äriühingus. Riigile kuuluvad äriühingud peaksid ideaalmaailmas olema kasumlikud ning tegutsema vaid siis, kui teisiti ei ole võimalik riigina oma eesmärke saavutada, näiteks strateegilistes julgeolekuhuvides või muudel põhjustel. Näiteks pole ju Eesti riigi eesmärk omada lennundusettevõtet ja seda vaid kasumi eesmärgil, vaid Eesti riigile on oluline, et Eesti inimestel oleksid olemas ühendused muu maailmaga ja Tallinnasse lendamisel valitseks konkurents. Mõnel teisel riigil on konkurentsi kadumisega kurbi kogemusi. Meil juhtus see väiksemal määral Kopenhaageni liinil, kus Nordica tuli liinilt ära ning seetõttu vähenesid Eesti inimeste lennuvõimalused Kopenhaagenisse ja kallinesid piletid. Näiteid on veel. Kuid minu ajal on ministeeriumis algatatud ka mitmed erastamisanalüüsid. Esimene pääsuke, teehooldusettevõtte viimine vabale turule, misjärel saaks seda erastada, oli mõni nädal tagasi valitsuses arutlusel. Samamoodi tuleb meil üle vaadata ka teised ettevõtted. Osa tuleb liita ühtseks kontserniks ning väärtusahelaks, osa erastada või börsile viia ning vaid strateegilised või muul kaalutlusel vajalikud ettevõtted võiks sellises vormis jätta riigile. Toon näite. Üks meie haldusala ettevõte tegeleb vedelkütusevaru hoidmisega, teenust ostetakse turult, kuid varuga tegelemine on julgeolekuvajadus. Teine ettevõte tegeleb näiteks tuumajäätmete hoidmisega ja ka selle, ma pakun nii, jätame riigi kontrolli alla. Kuid teehoolduse ja pakiveo võiks pigem erastada või börsile viia. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister, teile on küsimusi. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Korteriühistu temaatika ei olnud kindlasti nali, vaid see oli tõsine näide selle kohta, et riigiasutused võiksid rohkem koostööd teha. Aga minu küsimus puudutab Omnivat. Te tõite välja, et omavalitsuses, kus on vähemalt 5000 elanikku, on Omnival kohustus universaalset postiteenust osutada. Kas see peaks toimuma osaajaga või täisajaga? Ma tean, et mitmes omavalitsuses, kus see miinimumkriteerium on täitumas, räägitakse ikkagi kolmel päeval teenuse osutamisest. Milline plaan on pakiautomaadivõrgustiku loomisega? Mis ajaks peaks Eesti olema pakiautomaadivõrgustikuga kaetud, sest nii mitmeski vähemalt 5000 elanikuga omavalitsuses automaadi kasutamise võimalust ei ole.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Siin oli jutuks kaks asja. Esiteks, kui te viitasite küttevõlgnike probleemile, siis mulle tundus, et te ei suhtu sellesse probleemi piisavalt tõsiselt. Kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on pidanud selle probleemiga korduvalt tegelema, siis on tekkinud vajadus tellida analüüs, millised oleksid pikemaajalised lahendused, et riik ei peaks sama probleemiga igal aastal uuesti tegelema. Justiitsministeerium ei ole seni kõiki lahendusi välja pakkunud, kuid on enam kui tervitatav, kui nad analüüsi teevad ja lahendusi pakuvad. Minu meelest on see pigem hea näide selle kohta, et kui on vaja, saab küll. Endise justiitsministrina võin kindlasti kiita sealseid tublisid inimesi ja öelda, et küllap nad appi tulevad. Väga hea! See oli küsimuse esimese poole kohta.
Vastus küsimuse teisele poolele. Ma kirjeldasin trende. Tegelikult on see trend, et Omniva ehk Eesti Post läheb ikkagi kaasa sellega, millised on inimeste tarbimisharjumused. Ma rääkisin pakiautomaadivõrgustiku vahest 2012. ja 2015. aastal, see on 22-kordne. See tähendab, et inimesed kasutavad oluliselt rohkem e-kaubandust. 2015. aastal suurenes e-kaubandus 58%. See näitab, et ettevõte, kes tahab pakkuda teenust, olla äriliselt edukas ja püsida konkurentsis, kindlasti laiendab pakiautomaadivõrgustikku. Omniva sellega tegeleb. Mis puudutab 5000 elanikku, siis nõue on, et seal peab asuma vähemasti üks universaalset postiteenust osutav postkontor.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Palun vabandust, kui mu küsimus on liiga spetsiifiline, aga äkki olete kursis, milliseid nõudeid Omniva esitab nendele poodidele või asutustele, kes võiksid väikeses alevikus või külas postiteenust pakkuda. Mulle meenus teid kuulates Läänemaalt Risti aleviku näide. Eelmise aasta jaanuaris seal postkontor suleti ja teenus viidi maantee äärde hamburgeriputkasse. See koostöö kestis umbes pool aastat, aga see ei sobinud, sest asukoht oli vanematele inimestele väga halb ja mööda maantee äärt liikuda oli ka ohtlik. Tegelikult on hea, et selle teenuse osutamine seal lõppes. Siis pakkus Omniva vallavalitsusele, et see võiks pakiautomaadi soetamisel kaasa lüüa jne. Ühesõnaga, lõputu rida. Samas, võib-olla mõni aleviku keskuses elav inimene oleks nõus, et see postiteenustepunkt avataks kõigi jaoks tema kodus. Kas seal on väga ranged reeglid? Millest seal lähtutakse?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Ma detailselt neid reegleid ei tea, nagu te ka ütlesite. Sellest võib Omnivaga rääkida. Koostööd tehakse kindlasti kauplusevõrgustikuga, kui on vaja kirjateenust osutada. Seal on vaja mõned teenused registreerida ja rahaga arveldada. Tean, et kuskil on see teenus kolitud kauplusest raamatukogusse. Ma arvan, et Omniva on nii kiire ja paindlik ettevõte küll, et ta kasutab ära seda, kui tekib parem lahendus. Sellest ma ei olnud kuulnud, tunnistan ausalt, et seda burgeriputkas oleks tehtud. Aga kes teab, võib-olla mõnes kohas on see ainuke koht, kus on võimalik seda teha, kuigi mind see pigem üllatab. Omniva kindlasti otsib lahendusi. Veel kord ütlen, et mulle trendina meeldib ja tundub tervemõistuslik, kui nad otsivad kirjateenuse pakkumiseks neid kohti, kus inimesed nii või teisiti käivad. Kui inimesed peaksid neid kohti eraldi taga otsima, siis see oleks minu meelest palju kehvem. Aga detailid saan ma üle küsida ja vajaduse korral teile edastada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Te võtsite jutuks Eesti strateegilise kütusevaru. Ma tahan küsida paari asja. Kunagi oli meil see varu Rootsis, kust kriisi tekkides oleks seda kätte saada ääretult keeruline ja raske, kui mitte võimatu. Kas te võite öelda, kas nüüd hoitakse seda varu Eestis ja kui palju seal kütust on? Kui pikaks ajaks seda jätkub, kui Eesti peaks sattuma mingisugusesse suuremasse kriisi ja ei ole võimalik kuskilt lisa hankida?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! See varu on seaduses sätestatud tasemel. Kui te tahate üksikasjalikku ülevaadet teenuselepingutest, siis ma saan seda teie jaoks kindlasti küsida. Vajaduse korral võib selle informatsiooni teile edastada, seda kindlasti kuidagi Riigikogu liikmete eest ei varjata. Minu meelest on siin vahepeal olnud isegi teistpidiseid ideid. Eelmine kord eelarve menetlemisel tegi minu meelest keegi siit saalist või kuskilt mujalt ettepaneku, et osa sellest varust tuleks maha müüa, sest seda on natuke liiga palju. See varu võtab arvesse ikkagi tarbimist teatud perioodi jooksul. Isegi kui maailmaturuhinnad vahel kõiguvad, siis minu meelest ei peaks selliseid ettepanekuid tegema. Aga üksikasjalikku infot selle kohta, kus seda varu hoitakse, ja muid detaile saab hiljem edastada, seda ma peast ei oska kindlasti öelda.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Küsimus on ajalehtede kojukande kohta maal. Maainimesed tunnevad selle vastu huvi. Vahepeal käisid jutud, et ka seal minnakse üle viiepäevasele töönädalale. Või äkki ilmub välja selline variant, nagu oli Maanteeameti puhul, kus äkitselt hakati muudkui likvideerima? Maainimeste tõsise vastuseisu tõttu see asi muutus, mis on väga tore. Aga kuidas ajalehtedega on, kas maainimesed saavad olla kindlad, et kojukanne jätkub ikka kuuel päeval nädalas?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Minu seisukoht on, et see jätkub kindlasti kuuel päeval nädalas. Olen vestelnud Eesti Posti juhtidega ja nende seisukoht on sama. Ma isegi ei tea selle loo täpset geneesi, kuidas see sai levima hakata. Ma võin vaid eeldada, et kuna postiettevõtte ja perioodikaväljaannete vahel käivad hinnaläbirääkimised, siis võib-olla on seal keegi midagi sellist öelnud, mida valesti tõlgendati. Raske öelda. Veel kordan oma isiklikku arvamust, et kui lehed tahavad ilmuda seitse päeva nädalas, siis küll post nad seitsmel päeval nädalas kohale viib. Me peame lihtsalt arvestama, et maksumaksja paneb perioodika kojukandele õla alla. Korra on juhtunud ka nii, et õlg sai alla pandud isegi liiga hoogsalt ja me pidime perioodika kojukandele antud keelatud riigiabi tagasi maksma. Ka see juhtum on olnud avalikkuse ees. Nii et selle teemaga tegeldakse edasi. See universaalse postiteenuse osa säilib kindlasti nii maal kui ka linnas. Ma arvan, et sellega ei tohiks küll muret olla. Mis Maanteeametit puudutab, siis minu arvates on pigem hea, et Maanteeameti kava arutati nii palju ja põhjalikult ning saadi tagasisidet. Maanteeameti juhid vaatasid oma plaanid üle ja tegid ka muudatused. Nii peabki käima.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Reedel siin Riigikogu konverentsisaalis toimunud teaduskonverentsil käidi välja üks selline riigi majanduse võimalikke arengumudeleid, et riik olgu tavalisele inimesele kindlustuspoliis äraelamiseks. Kuidas teie suhtute sellisesse võimalikku mudelisse ja kas te näete riigi osalusega äriettevõtete võimalust olla see kindlustuspoliis?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! See on tõesti väga huvitav filosoofiline küsimus. Mina olin kahjuks reede hommikul Pärnus ja nagu ma tean, ka mõned teised inimesed, kes oleksid tahtnud sellele konverentsile tulla, olid Pärnus. Ma kohtusin seal Pärnu ettevõtjatega. Koos kaubandus-tööstuskojaga toimus suurem üritus, kus me arutasime Pärnut läbivaid ühendusteid, Rail Balticut ja kõike muud. Ma ei oska öelda, kas riik peab olema inimese kindlustuspoliis. Riigil on teatavad ülesanded. Ma arvan, et igal erakonnal ja inimesel on maailmavaatest sõltuv arusaam selle kohta, mis on riigi ülesanne. Mul on raske öelda, mis võtmes seda käsitleti. Kui te küsite, mida riik peab inimesele tagama, siis mina olen parempoolne liberaal ja ma arvan, et nagu ettevõttele peab riik ka inimesele tagama sellise mänguvälja, et inimene saaks olla ettevõtlik ning oma andeid ja kõike ettevõetut realiseerida. Riik ei pea olema see, kes teeb kõik ette ja taha ära. Mina sellist riiki päris hästi ei tahaks. Kas riigil peab olema turvavõrgustik? Loomulikult peab olema. Selleks ongi meil sotsiaalsüsteem ja erinevad võimalused olemas. Me just esimese küsimuse juures vahetasime mõtteid, et riik tegeleb ka olukorraga, kus inimestel on küttevõlgnevused, ja mõtleb, mida teha selleks, et tulevikus neid ei oleks. Ideaalmaailmas ei peakski võib-olla riik seda kõike tegema, aga vahepeal esineb anomaaliaid. See on filosoofiline arutelu. Ma ei tea täpselt, mida seal teaduskonverentsil arutati, ja seetõttu ei oska ma seda täpselt hinnata.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud minister! Ühistranspordi korraldamisega tegelevad praegu maavalitsused. Ma lugesin, et 1. jaanuarist 2019 tuleb neli keskust. Tahaks teilt natuke kuulda, mis motivatsioon on nende keskuste loomisel ja kas need on riigiasutused või me korraldame neid ka, ütleme, eraäri tasemel.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Ma lühidalt ütlen. Tegemist on sellega, et Maanteeametile antakse üle maavalitsuste ülesanded. Maanteeamet loob koos kohalike omavalitsustega piirkondlikud ühistranspordikeskused. Need sarnanevad analoogiliste Harjumaa, Pärnumaa ja Järvamaa keskustega. Ma arvan, et need näited, vähemalt osa neist, on teile kindlasti tuttavad.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Oleme kolmanda arupärimise käsitlemise lõpetanud.


4. 17:22 Arupärimine riigiettevõtete konsolideerimise ja täiendava politiseerimise kohta (nr 243)

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme neljanda, tänase viimase arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Monika Haukanõmme, Jüri Adamsi, Ain Lutsepa, Külliki Kübarsepa, Artur Talviku, Andres Ammase ja Krista Aru esitatud arupärimine riigiettevõtete konsolideerimise ja täiendava politiseerimise kohta. Arupärimine on esitatud Kristen Michalile, majandus- ja taristuministrile. Arupärijate nimel palun kõnepulti Andres Herkeli!

Andres Herkel

Härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud minister! Tõepoolest, me oleme sellise arupärimise esitanud. Arupärimise lähtekoht, kui hästi lühidalt öelda, on õieti see, et meie riigiettevõtted vajavad edasiminekuks reformi, eeskätt sellist reformi, mis tagaks nende juhtimise depolitiseerimise ja koos sellega maksimaalse kompetentsi. Kuna see informatsioon, mis oli meil riigiettevõtete konsolideerimise kohta sel ajal, 13. septembril, kui me arupärimise esitasime, ei kinnitanud sugugi seda, et reformikava näeb ette ka depolitiseerimist, siis loodame seda kinnitust saada täna. Jah, rahandusminister on teinud avalduse, et Riigikogu liikmed tuleks riigiettevõtete nõukogudest tagasi kutsuda. Aga mitte midagi niisugust ei ole ju toimunud. Selle tõttu puudub meil kindlus, et see konsolideerimiskava need sammud ette näeb. Sellest lähtuvalt oleme esitanud mõned küsimused. Muu hulgas tahame teada, kuidas tagatakse positiivne efekt, kui tekib uus valdusettevõte, aga selle alla koondatakse tütarfirmad, mille tööspetsiifika on väga erinev. Ma arvan, et siin on vaja põhjendusi. Ühtlasi juhin selle tutvustuse lõpetuseks tähelepanu küsimusele nr 4: "Millised on ministeeriumi ametnike kompetentsinõuded ja ametikohustused riigi äriühingutega seonduvatest töökohustustest lähtuvalt? Kas siin kavandatakse muudatusi?" Meie näeme siin võimalikku dubleerimist. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun arupärimisele vastama majandus- ja taristuminister Kristen Michali!

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma vastan nüüd nendele küsimustele, mis on esitatud.
Esimene küsimus: "Mil moel aitab täiendava juhtimistasandi (valdusettevõtte) loomine kaasa omanikupoliitika ehk ministri tulevikunägemuse selginemisele?" Konsolideerimisel on mitu eesmärki. Eelkõige on see võimalus koostöös kõigi huvitatud turuosalistega Eestit kui kaubakoridori sihipäraselt, koordineeritult ning konkurentsivõimelisemalt müüa. Niisama oluline on tugevam finantsjuhtimine ja paremad finantspositsioonid, mida on võimalik saavutada valdusettevõtte kaudu ning riigivara kulutõhusama opereerimise abil. Samuti on väga oluline parem kontroll ettevõtete vara ja otsuste üle. Selleks tsentraliseeritakse sisekontrolli- ja siseauditisüsteem kui üks oluline funktsioon valdusettevõtte tasandile. Nii tekib strateegilisel tasandil parem võimalus seada ettevõtetele eesmärke ning nende täitmist ka kontrollida. Kontrollisüsteemi ülesehitamisel jälgitakse kontsernis nn kolme kaitseliini mudelit: riskiomanik, riskijuht ja siseaudiitor. Siseauditiüksuse viimine emaettevõtte nõukogu juhtimise alla loob organisatsioonis eeldused suuremaks sõltumatuseks ja objektiivsuseks ning, kontrollides esimese ja teise kaitseliini riskijuhtimise kontrollialaste eesmärkide saavutamise meetodite mõjusust, annab kõrgemale juhtorganile ehk emaettevõtte nõukogule või auditikomiteele kõikehõlmava kindlustunde, et ettevõtte valitsemine, riskijuhtimine ja sisekontroll on mõjusad. See sõltumatuse tase ei ole teisele kaitseliinile üksinda kättesaadav. Avaliku võimu teostajal, näiteks ministril riigi osaluse valitsejana, säilib pädevus nimetada valdusettevõtte nõukogu ning anda siduvaid korraldusi valdusettevõtte nõukogu kaudu.
Teine küsimus: "Mil moel muutub riigiettevõtete nõukogude liikmete valik läbipaistvamaks, kui minister määrab valdusettevõtte nõukogu ja valdusettevõte omakorda määrab nõukogud vastavalt sadama-, raudtee- ja lennujaamateenuseid pakkuvatele ettevõtetele?" Hetkel koostatakse valitsuse korraldust nõukogude liikmete määramise kohta. Selleks määrajaks saab nimetamiskomitee. Minu meelest on loogiline, et ka tütarettevõtete nõukogude eksperdid vaadatakse selles komitees üle. Peale selle on seal kahe ministeeriumi ehk majandusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad, kes on seal ametikohustuste täitmiseks, ja kontserni juhatuse esindaja, kes on seal samuti ametikohaga seotud ülesannete täitmiseks. Seega säilib riigil otsekontakt ja kontroll ning lisandub uus põhimõte – nimetamiskomitee, mis otsib meile häid nõukogu liikmeid.
Kolmas küsimus: "Kuidas põhjendate võimalust saavutada täiendava juhtimistasandi loomisega positiivne efekt, kui valdusettevõtte alla koondatud tütarfirmade tegevuse spetsiifika on äärmiselt erinev? Millist kokkuhoidu või juhtimiskompetentsi tõusu te täiendavalt juhtimistasandilt ootate?" Ettevõtete konsolideerimise positiivne efekt on see, et tekib võimalus koostöös kõigi huvitatud turuosalistega müüa Eestit kui kaubakoridori sihipäraselt, koordineeritult ning konkurentsivõimelisemana. Kui kaubakoridor ehk väärtusahel on äriliselt konkurentsivõimelisem, siis on riigil omanikuna ja maksumaksjal võimalik sellest suuremat tulu teenida. See on väga aktuaalne eriti praegu, kui kaubavoogude vähenemine annab tunda nii Eestis kui ka naaberriikides. Pole vist saladus, et näiteks Venemaa valitsuse esindajad on öelnud, et nende arvates on keerulisel ajal kulutõhusus ja hea rahaline pakkumine küsimus nr 1, kui vaadata kitsalt transiidisektorit, millel on praegu keerukad ajad. Aga kontsern, valdusettevõte on märksa suurema tegevusraadiusega ning suudab tuua Eesti ettevõtetele ka uusi kliente. Teine oluline mõju avaldub riigile kuuluva vara kulutõhusama opereerimise kaudu. Peale laevade omaniku rolli täitmise on võimalik kulutõhusamalt osutada opereerimise, mehitamise ning tehnilise korraldamise teenust nii oma laevadele kui ka kontserni ettevõtete ja tütarettevõtete laevadele, samuti teistele riiklikele struktuuridele ning eraisikutele ja ettevõtetele, suurendades seeläbi laevade ristkasutust. Peale selle on valdusettevõtte juhtimistasandi ülesanded strateegiline vaade ning sisend, sisekontroll ja siseaudit, finantsjuhtimine ning väärtusahelas ühiste tegevuste koordinatsioon. Pakutud mudeli puhul toob majanduslikku kasu ettevõtte efektiivsem juhtimine. Kuid neid kasuaspekte on veel: sünergia leidmine ning heade juhtimis- ja tööpraktikate vahetamine, parem ja tugevam finantsjuhtimine ja finantspositsioon valdusettevõtte abil jne. Arvuliselt öeldes võib kogu grupi konsolideeritud tulemus prognooside kohaselt suureneda 8,8–14,8 miljoni euro võrra. See on konservatiivne hinnang.
Neljas küsimus: "Millised on ministeeriumi ametnike kompetentsinõuded ja ametikohustused riigi äriühingutega seonduvatest töökohustustest lähtuvalt? Kas siin kavandatakse muudatusi?" Äriseadustiku kohaselt tegeleb ettevõtte igapäevase juhtimisega juhatus ning strateegilise juhtimisega nõukogu. Ministeerium ei sekku äriettevõtete igapäevasesse juhtimisse. Ministeerium tegeleb üldkoosoleku pädevusse kuuluvate otsuste ettevalmistamisega. Ametnike valikul on kriteeriumiks head ameti- ja erialased teadmised ja oskused, usaldusväärsus ning soov ennast pidevalt täiendada. Riigi osalusega äriühingutega seonduvate töökohustuste määramisel – näiteks nõukogu liikmed äriühingutes – juhindub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigivaraseaduses juhtorgani liikmetele sätestatud nõuetest. Äriühingute professionaalne juhtimine riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamise protsessis tagatakse kompetentsete inimeste kaudu osaluspoliitika valge raamatu raames. Ettepaneku kohaselt toimuks nõukogu liikmete määramine nimetamiskomitees, mille liikmetest enamus on erasektori praktilise juhtimiskogemusega eksperdid.
Viies küsimus: "Kas välistate üheselt, et uue valdusettevõtte juhiks saab Martin Kukk?" Välistan üheselt. Kui juba välistamiseks läheb, siis soovin ümber lükata ka kuulujutu, et uue ettevõtte juhiks saab Artur Talvik. Minu meelest on need kaks nime, mida keegi lihtsalt levitab. Artur Talviku kohta küsitakse isegi rohkem. Miks, ei tea. Uue valdusettevõtte juhatusse tuleb konkurss nagu igas teiseski valdkonnas. Pange tähele, et selle rohkem kui aastaga, kui mina olen majandusministeeriumis olnud, on paljud riigiettevõtted saanud uued nõukogud ja juhatused. Ka meie haldusalas on appi tulnud palju inimesi erasektorist. See trend kahtlemata jätkub, sektorid tegutsevad koos ning vahetavad parimaid praktikaid ja praktikuid.
Kuues küsimus: "Kuidas suhtuvad Teie kavasse koalitsioonipartnerite, IRL-i ja sotsiaaldemokraatide esindajad?" Ootan alati positiivset, optimism on meie moraalne kohustus. Kabinet on teemat arutanud kolmel korral: septembris 2015 ning selle aasta juunis ja juulis. Arutelud on olnud konstruktiivsed, mõningad teemad vajavad veel partnerite veenmist ja argumenteerimist, aga usun, et saame ühele meelele. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on küsimusi. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister, aitäh vastuste eest! Aga tahaksin teada, mis komitee on see, kuidas te nimetasitegi, nõukogu liikmete nimetamise komitee, millal see tuleb, kellest see koosneb ja kes need targad seal on. Kas see nimetamiskomitee talitab kvalitatiivselt teistmoodi, kui Reformierakonna ja üldse valitsuskoalitsiooni ministrid senini on teinud, nimetades nõukogudesse poliitilise taustaga inimesi neist kolmest erakonnast ja ilmselt näpuotsaga ka spetsialiste? Mismoodi see tsükkel hakkab olema? Kui näiteks nimetatakse ametisse nõukogu liige, kas siis on võimalik, et tema ametis olemise aeg ei kattu selle valitsuse tööajaga, kes ta ametisse nimetab? Siiamaani on see asi käinud nagu iga valitsusega koos: koalitsioonipoliitikud nõukogusse sisse, aga need liikmed, kes on küll poliitilised, kuid ei ole koalitsioonis, nõukogust välja. Kas see siis muutub?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Ma mõnda asja täpsustan. Esiteks, see nimetamiskomitee koosneks näiteks kaubandus-tööstuskoja pakutud esindajast, tööandjate esindajast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi kantslerist ja erasektori ekspertidest. Selline skelett on sellel komisjonil. Kes need inimesed täpselt on, seda otsust on praegu tegemas rahandusminister ja majandusminister, seejärel saame seda täpsustada. Mõte on ikkagi see, et tekiks püsivalt tegutsev organ, mille ülesanne on kutsuda inimesi ettevõtete nõukogusse, hinnates, milliste erialaste teadmistega inimesi seal täpselt vaja on. Minu kogemus on selline, et pigem on raske saada nõukogudesse eri valdkondade ettevõtjaid ja, ütleme, tuntumaid inimesi, sest kõigil on omad tegemised ja tööd, see on arusaadav. Te küsisite selle perioodi kohta. Ma arvan, et see küsimus on oluline, sest väga tihti on nõukogudes minu meelest üks murekoht, mis põhjustab möödarääkimist või ebajärjepidevust: nõukogu tööperiood jääb lühemaks, kui on näiteks juhatuse tööperiood, ja nii ületab juhatuse kompetents selgelt nõukogu oma. Nii et see on kindlasti teema, mida tuleb arutada. Ma ei ütle seda esimest korda.
Kindlasti tuleb ümber lükata ettekujutus, nagu nõukogudesse nimetataks muudkui koalitsioonipoliitikuid ja seal kedagi teist ei olevat. Riigiettevõtete nõukogudes on palju ettevõtjaid, riigiametnikke, mitme sektori esindajaid, sh Riigikogu liikmeid ja ka Riigikokku kuuluvate erakondade või mis tahes erakonna taustaga inimesi. Nii et minu meelest on siin kõik võrdselt esindatud. Ettekujutusele, et Riigikogu liikmed sinna kuuluma ei peaks, on eri õiguskantslerid andnud erisuguse hinnangu. Meenutame, et Allar Jõks ütles, et tema arvates ei peaks nad sinna kuuluma. Samas on Indrek Tederi seisukohavõtt, mis on leitav internetist, selline, et tema ei leia, et see oleks põhiseadusega vastuolus. Ülle Madise on aga öelnud, et pigem on küsimus nimetamise protseduuris. Mina arvan, et nimetamise protseduuri võiks vaadelda ka Riigikogu poolelt analoogselt sellega, kui Riigikogu saal nimetab RMK-sse, Rahvusooperisse Estonia või kuhugi mujale mõne esindaja, kui Riigikogu komisjon arutab selle inimese kandidatuuri ja siis saal annab mandaadi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea eesistuja! Hea minister, ma tänan teid, et te andsite hävitava hinnangu sellele kuulujutule, mis räägib minu saamisest sellise organisatsiooni etteotsa! Mul on küsimus IRL-i alustatud n-ö kampaania kohta. Nemad leiavad, et kõik Riigikogu liikmed tuleks kohe-kohe kutsuda tagasi kõikidest nõukogudest. Vist ainult Reformierakonda kuuluvad Riigikogu liikmed ongi veel jäänud riigiettevõtete või riigile kuuluvate ettevõtete nõukogudesse. Kuidas te reageerite Sven Sesteri üleskutse peale kutsuda kõik Riigikogu liikmed nõukogudest tagasi?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Esiteks, ma loodan, et ma ei andnud hävitavat hinnangut teie unistusele. Ma lihtsalt ütlesin, et sellele kohale tuleb avalik konkurss, ja me kindlasti ei saa rääkida, et üks või teine või kolmas inimene hakkab sellel kohal tööle. Kui te võtate ennast Riigikogust vabaks ja hakkate ettevõtlusega tegelema, siis olete teretulnud igale poole konkureerima. Aga see selleks. Ma kindlasti ei taha kellegi unistusi hävitada.
Mis puudutab Riigikogu liikmeid, siis ma osalt kommenteerisin seda eelmisele küsimusele vastates. Ütlen veel kord, et õiguskantslerid on olnud erineval arvamusel. Miks see teema täna üldse arutlusel on? Me arutasime valitsuses ettevõtluspoliitika valget raamatut, vaadates riigile kuuluvaid ettevõtteid ja seda, kuidas üldse neid osalusi valitseda. Me arutasime ka Riigikogu liikmete kuulumist ettevõtete nõukogudesse ja seda, milline see printsiip peaks olema. Tookord oli ka juttu, et rahandusminister küsib õiguskantsleri arvamust. Rahandusministrile ja näiteks Allar Jõksile, kes oli selles töörühmas ja on selle teemaga tegelnud, ei ole saladus – me seda juba ka tol ajal arutasime –, et näiteks minu arvamus langeb kokku pigem Indrek Tederi koolkonna arvamusega, kes ütleb, et tegemist ei ole põhiseadusvastase olukorraga. Aga ma arvan, et seda nimetamist võiks korraldada analoogselt teiste nimetamistega ehk seda võiks teha Riigikogu majanduskomisjon, nagu näiteks kultuurikomisjon arutab, ma ei tea, ringhäälingunõukogusse inimeste nimetamist. See oli selline hästi lihtsustatud selgitus.
Kas seda tagasikutsumist peaks tegema kiiresti? Mina olen küll vähemalt ajakirjanduse vahendusel aru saanud – ma ei ole seda Sven Sesteri materjali jõudnud lugeda –, et selle ettepaneku järgi võiks tagasikutsumine toimuda teoreetiliselt nädala jooksul peale valitsuse otsust. Nii et küsimus ei ole vist nädalas, aga ma võin siin mööda panna, ma ei ole seda materjali näinud.
Me arutame seda kindlasti täiesti rahulikult. Mina arvan, et Riigikogu mandaadi saamine ei võta inimeselt ära neid oskusi, mis tal juba varem olid. Kes oli varem arst, on kindlasti ka pärast arst, kes oli varem õpetaja, on ka edaspidi õpetaja. Nagu aeg on näidanud, kui inimene oli varem ajakirjanik, siis võib ta selle elukutse juurde naasta. Ma käisin hiljuti "Kolmeraudses" esinemas. Mihkel Raud ei olnud läinud pehmemaks. Kuuldavasti ka teie käisite seal, Artur Talvik. Nii et elu läheb edasi.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Teid kuulates tekkis selline küsimus. Eelmisel nädalal rahanduskomisjoni istungil vestlesime põgusalt sellel teemal, kuidas läheb Eesti Raudteel ja kuidas sadamal ning kuidas ühel läheb kehvasti ja teisel ootamatult hästi. Kui me nüüd need kenasti konsolideerime ja teeme ühe valdusettevõtte, siis kas nad ei hakka selles ettevõttes juba eos seesmiselt konkureerima? Kas ei teki mingit vastuolu nende vahel? Rahustage mind ja öelge, kuidas te selle kummutate.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Kõigepealt ma rahustan teid. Mõte ongi see, mida ma siin enne kirjeldasin, nimelt luua kaubakoridor ja väärtusahel. Mida parem on eri ettevõtete ja osapoolte ehk sadama ja raudtee koostöö, seda paremini mõlemal läheb. Nad saavad ju teineteist täiendada, sest üks toob teisele kliente ja kaupa ning koos annab ka uusi turge avada ja uusi kliente juurde tuua, see toimib mõlemat pidi. See on pigem näide selle kohta, et kui kaks eri valdkonna või erinevate oskuste ja erineva taustaga ettevõtet töötavad koos, siis võidavad sellest mõlemad. See on pigem pluss. Üks tõukav jõud, miks me seda kontserni, väärtusahelat ja valdusettevõtet arutame, nagu ma kirjeldasin, ongi see, et täna on küsimus, kui efektiivne see on meie konkurentidega võrreldes. Kui me vaatame Soome või Läti poole, siis näeme, et nemad on meie konkurendid. Me tahame, et väärtusahel oleks majanduslikult võimalikult efektiivne ja suudaks pakkuda sellist hinda, mis olenemata mis tahes turbulentsist mõne riigi poliitikamaastikul oleks niivõrd konkurentsivõimeline, et suudaks kliente juurde meelitada. See on ju see eesmärk. Sellest võidavad nii raudtee kui ka sadam, mõlemad.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Mul on ka küsimus nimetamiskomitee kohta. Riigikantselei on andnud ju tähtsate ametite täitmisel abi ehk kuulutanud välja konkursi ja selle ka korraldanud. Ega te ei ole kaalunud, et Riigikantselei võiks seda rolli kanda? Mulle tundub, et nimetamiskomitee sõltumatuse saavutamiseks tuleks hakata ju neile tasu maksma. Millised on kulud, mis kaasnevad selle uue organi loomisega?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Ma tunnistan, et me oleme vaadanud kõrgemate ametnike nimetamise korraldust Riigikantseleis. Seal on teatav analoogia olemas. Ma eelmisel nädalal olin ühel Rail Balticu üritusel, ma ei olnud valitsuse istungil, kus pidi tulema arutlusele see, et näiteks tööandjate esindaja kuuluks sellesse riigi kõrgemate ametnike kandidaate sõeluvasse komisjoni. Siin oleks mõneti analoogia, kui ka erasektori esindaja oma kogemustega selles komisjonis oleks. Tasu ei ole minu teada plaanis neile maksta. Ma võin eksida, aga minu teada seda plaanis ei ole, kui ma mälu järgi ütlen. Kindlasti tuleb selle nimetamiskomitee teenindamiseks mingeid kulutusi teha, kas peavad siis ametnikud selle töö ära tegema või toimub see kuidagi muud moodi. Lõppkokkuvõttes nõuab nõukogudesse heade inimeste leidmine ja kandidaatide sõelumine kindlasti mõningaid kulutusi. Aga kui suured need kulutused on, seda ma peast ei oska öelda. Ma arvan, et rahandusminister oskab öelda, kui palju ta on selle jaoks raha ette näinud, sest see komisjon jääb Rahandusministeeriumi teenindada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Urve Palo, palun!

Urve Palo

Hea eesistuja! Head kolleegid! Palun kaheksa minutit!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

5 + 3 minutit.

Urve Palo

Vajadusest riigiettevõtete juhtimise põhimõtted üle vaadata on räägitud aastaid. Sel suvel võeti lõpuks vastu kaua küpsenud riigiettevõtete juhtimise põhimõtteid kirjeldav nn valge raamat. Kuid erinevalt valgest raamatust ei ole rohelist teed saanud majandus- ja taristuministri plaan luua holding-firma majandusministeeriumi allasutuste jaoks. Ja hea ongi! Räägin lähemalt kolmest põhjusest, miks ma leian, et on väga hea, et seda plaani ei ole heaks kiidetud, ja loodan väga, et seda ei tehta ka.
Esiteks. Välja on tuldud plaaniga luua transpordisektori ettevõtete ja ministeeriumi vahele veel üks juhtimistasand valdusettevõtte kujul. Holding-ettevõtte loomine aga lisab juhtimistasandeid, mitte ei vähenda neid. Iga juhtimistasand, mis juurde luuakse, loob omakorda juurde nn pimedaid nurki, suurendab võimalust hämada ning vastutusest kõrvale hiilida. OECD arvates on riigiettevõtete loomulik probleem juhtimistasandite paljusus: juhatus, nõukogu, ministeerium, valitsus, Riigikogu. Juhtimistasandite arvu tuleks pigem minimeerida ja mitte selle kasvu soodustada. Juhtimistasandite lisamine, võimalikud konsolideerimised jms, vastupidi, vähendavad läbipaistvust ning raskendavad valdkonnapõhiselt strateegiliste ülesannete seadmist ja nende täitmise jälgimist. Majandusministeeriumi haldusalas olevate eri valdkondadega tegelevate ettevõtete ühe mütsi alla viimine tähendaks piltlikult öeldes sedasama, kui viiksime ühe valdusettevõtte alla näiteks teatrid, haiglad ja koolimajad. Võimalik saadav kulusääst on olematu, holding'u loomisega kulud pigem kasvavad.
See aga ei tähenda, et siin ei tuleks midagi teha. Tõsiselt võiks kaaluda riigi laevastiku ühe mütsi alla viimist. Siin on tegu ikkagi ühes sektoris tegutsevate ettevõtetega, mille kesksem juhtimine võiks tagada nii kokkuhoidu kui ka äriedu. Selleks aga, et toetada riigiettevõtete paremat koostööd, ei ole vaja juurde luua kõrgel ja kaugel asuvat holding'ut. Muide, Eesti Raudtee ja Tallinna Sadam teevad koostööd praegu ja on seda ka varem teinud. Kuid kindlasti saab seda veel parandada. See võiks küll olla Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selle valdkonna ametnike ja ministri töö – oma haldusalas olevaid ettevõtteid koostööle ärgitada.
Teiseks. Kuigi ma möönan, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on ettevõtete juhtimine alakorraldatud ja see on olnud pikaajalisem probleem, ei peaks lahenduseks olema vastutusest eemaletõmbumine. Keskne küsimus on avalik vastutus. Strateegilise juhtimise võimekus tuleb luua ministeeriumis nii, et säilib nii võimalus mõjutada ettevõtte strateegilisi otsuseid kui ka poliitiline vastutus. Valdusettevõtte loomisega saab aga minister delegeerida endalt ära ka selle vähese sisulise vastutuse, mis tal avalikkuse silmis on, ning edaspidi saab iga transpordiettevõtte fiasko korral näpuga näidata holding'u juhatuse suunas, jäädes alati ise puu otsa, ükskõik kui suur pauk käib. Kuna holding peab pakutava plaani kohaselt olema just see viimane kaitseliin äririskide hindamisel ja juhtimisel, siis ministrile ja ministeeriumi ametnikele ei jää mingit rolli avalikkuse arvates olulise vastutuse kandmisel. Minister on siis vaid valdusettevõtte omaniku esindaja. Kuna holding omakorda haldab vaid osalusi ja mingeid äriprotsesse seal ei ole, siis edaspidi ei korralda minister mingilgi määral tegelikult kasumit teenivate äriühingute omanikupoliitikat. Mis seal salata, holding'u varjus saab ka ette valmistada ja läbi viia riigiettevõtete erastamist nii, et hiljem justkui vastutajat polegi.
Kolmandaks. Argument, et holding'u loomine suurendab riigiettevõtete läbipaistvust ja parandab sisekontrolli tööd, jääb ausalt öeldes arusaamatuks. Kui ministril on etteheiteid mingi asutuse sisekontrollile, kes tavaliselt raporteerib nõukogu juurde moodustatud auditikomiteele, siis tuleks need selgelt välja öelda. Ajad, mil sisekontroll allus ettevõtte juhatusele või tegevjuhile, on juba aastaid möödas. Sisekontrolli viimine piltlikult öeldes korrusmaja esimeselt korruselt sama maja ülemisele korrusele küll usaldusväärsust juurde ei loo. Selliste argumentidega, et holding'u juhatuse juures asuv sisekontroll hakkab tõhusalt allasutusi kontrollima, aga holding'u loomist muu seas põhjendatakse. Siin võiks pigem kaaluda riigiettevõtete välise sisekontrolliüksuse loomist, ükskõik, luuakse see siis Rahandusministeeriumi, valdkondliku ministeeriumi või Riigikontrolli juurde. Näiteks on Kultuuriministeeriumis olemas oma haldusala üle sisekontrolli tegev osakond ja elu on näidanud, et see töö on ennast õigustanud. Võib-olla võiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sellest näitest eeskuju võtta.
Samas tuleb tunnistada, selge on ka see, et sellist altkäemaksujuhtumit, nagu oli Tallinna Sadamas, ei suuda mingi sisekontroll tuvastada ja lõputut kontrollide kontrollimist ükski riik ka kinni maksta ei suuda. Kuritegude avastamise töö jääb ka edaspidi ikkagi vastavate ja juba loodud organite kompetentsi. Kristen Michali praegune transpordiettevõtete konsolideerimise plaan meenutab mulle kangesti näilist tegevust efektiivsuse ja kontrolli tõhustamise sildi all, tegelikkuses kannab see aga risti vastupidist eesmärki. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kas Martin Helmel ja Andres Herkelil on protseduurilised küsimused? Sõnavõtt kohapealt. Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea esimees! Head kolleegid! Hea minister! Ma olen Urve Paloga nõus, aga kuna ma ei ole sotsiaaldemokraat, siis ma pean neid punkte kordama Vabaerakonna vaatenurgast. Esimene vaatenurk ongi see, et ei mina ega Vabaerakond ei saa aru sellest ogarast tsentraliseerimisest, mis on kogu riiki tabanud. Nii mitmelgi puhul võib öelda, et okei, on mõistlik neid asju kokku panna, aga väga paljudel puhkudel me näeme just nimelt seda, et asjad lähevad veel kallimaks ja veel läbipaistmatumaks ning juhtimistasandeid tuleb ainult juurde. Nii on ka transpordiettevõtete konsolideerimisega.
Tallinna Sadama korruptsiooniriskide tuvastamise uurimiskomisjonis me uurisime muu hulgas, kuidas juhtida riiki. Erkki Raasuke, kes oli väga palju valge raamatu tegemise juures olnud, ütles, et kõige parem lahendus riigiettevõtete juhtimiseks ongi see, et need oleksid võimalikult läbipaistvad ja nende tegevus oleks nii läbipaistev kui võimalik. Kui üks juhtimistasand juurde luuakse, siis see vähendab läbipaistvust, see on koolilapselegi selge. Juba praegu me nägime Tallinna Sadama tegevust ja juhtimist uurides, kuidas emaettevõtte kõrvale loodi tütarettevõtteid ja kuigi esitati konsolideeritud majandusaasta aruanne, siis see, mis toimus nendes tütarettevõtetes, ei olnud läbipaistev, seda ei olnud näha. Igasugused puukettevõtted, millest me räägime, tekivad just nimelt sinna kaugema otsa peale ja seda ei ole näha. Nii et läbipaistvust minu ja meie seisukohalt see konsolideerimine riigis ei paranda.
Teine küsimus on, kas auditeerimine peaks toimuma väljaspool ettevõtet, st kas audiitor peaks istuma samas majas või peaks audiitor tulema väljastpoolt seda maja. Siin on küsitavusi. Okei, praegu alluvad siseaudiitorid nõukogule, aga tegelikkuses istuvad nad tihtipeale juhtkonnaga koos. Siin on küll seda probleemi, et nad kasvavad üksteisega liiga palju kokku ja on pigem juhatuse kui nõukogu n-ö mõjusfääris. Aga see on juhtimise küsimus. Kui nõukogu ei suuda audiitorist teha endale koostööpartnerit või ei suuda käituda siin nii, nagu seaduses ette nähtud on, siis tõsta seda audiitorit kuhu tahes, temast ei saagi head kontrollijat.
Nüüd veel see väide, et kui me ettevõtted konsolideerime, siis hakkab kohe peale väga hea koostöö ettevõtete vahel. Lubage mul selle üle ka ironiseerida. Kui Tallinna Sadam ja, ütleme, Eesti Raudtee pandaks ühe ettevõtte alla, siis kas see avaks kaubakanalid ja paneks raudtee peal kauba liikuma? Ei. Ma ütleksin, et see, mida oleks vaja muuta, on ministri tegematajätmised selles valdkonnas, et kaup võiks liikuma hakata. Ei ole vaja luua uusi organisatsioone juurde. Ehk oluline on parem koostöö, läbipaistvam juhtimine, vähem juhtimiskihte ja parem kontroll ka nõukogu kujul.
Lõpuküsimus on see, et Vabaerakond haistab valitsuses taas kord tüli. Seekord on see teemal, kas Riigikogu liige võib olla riigile kuuluva ettevõtte nõukogu liige või mitte. Aeg on näidanud, et rahandusminister Sester ajab väga selgelt ühte liini ehk et Riigikogu liige ei peaks sinna kuuluma, aga majandus- ja taristuminister räägib jällegi teistpidist juttu. Nii et jõudu teile selles kakluses! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Martin Helme, palun, sõnavõtt kohapealt!

Martin Helme

Aitäh! Mul ei ole tõesti nii pikka sõnavõttu, et seda pretensioonikalt kõneks nimetada, ja ma ei hakka pulti minema. Ma tahtsin öelda, et kuskile siia ruumi peaks tegema risti, sest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja sõnavõtuga saab igal juhul nõus olla. Meie ja sotside vahe on muidugi selles, et nemad on valitsuses ja meie oleme opositsioonis.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Herkel, palun, sõnavõtt kohapealt!

Andres Herkel

Härra juhataja! Meie kõige tabavam küsimus ei olnud ilmselt mitte see, kas Martin Kukk saab valdusettevõtte juhiks, vaid tõepoolest see, mida arvavad koalitsioonipartnerid kogu sellest kavast. Ma tahan tänada Urve Palo selle eest, et tema sellele küsimusele vastas, minister eriti ei vastanud. Mis puudutab nõukogude liikmete nimetamist, siis ma arvan, et seda saaks minister teha nüüd ja kohe. Häda on pigem selles, et määratlemata on ilmselt elementaarsed standardid, mille järgi seda teha, ja on ainult üks standard, millest kõik aru saavad. See on see, et koalitsioon otsib koalitsiooni eri osapoolte vahel mingisugust tasakaalu. See, et Reformierakond määrab sinna Riigikogu liikmeid ja teised ei määra, ei tähenda, et need teised seal esindatud ei ole. Nõukogude koosseise natukenegi analüüsides saame me aru, et need on poliitiliselt suunatud nõukogud. Need nimed on meile tuttavad, seal ei ole mitte ainult Kalev Lillo, vaid ka väga paljud teised Riigikokku mittekuuluvad inimesed. Nii et ma palun selle küsimusega tungivalt tegelda. Kui te selle konsolideerimiskava kui tervikuga hakkama ei saa, juba sellest lähtudes, et koalitsioonis üksmeel puudub, siis kutsuge need liikmed lihtsalt tagasi. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, sõnavõtt kohapealt, palun!

Mart Helme

Härra eesistuja! Ma tahan öelda põhimõtteliselt sedasama, mida ma ütlesin esimese arupärimise käsitlusel, kui kõnepuldis oli peaminister Taavi Rõivas. Meil ei ole vaja nii palju bürokratiseerimist. Bürokratiseerimine ei muuda majandust toimivamaks, vastupidi. Ma kuulasin nüüd juttu sadama ja raudtee ühendamisest ühe valdusettevõtte alla. Midagi ei ole teha, meil on kaks stampi. Me kujutame ette, et kui me loome veel ühe institutsiooni, siis hakkab asi paremini toimima, ja kui me räägime kulutuste tegemisest, siis ütleme alati, et näidake katteallikaid. Katteallikas on majanduskasv. Selleks, et sadam ja raudtee saaksid midagi vedada, on vaja midagi toota ning on vaja leida kaubakanaleid väljastpoolt Eestit. Aga see valdusettevõte ei tee ühte ega teist. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas minister soovib sõna võtta? Jaa, palun!

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Kas on mingi ajaline piirang ka?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis minutit.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Selge, saame hakkama.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Pluss 3.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aa, aga siis ma küsin kohe selle + 3 ära.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

5 + 3 minutit.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma mõnda sõnavõttu siiski parandan. Hakkan tagantpoolt ettepoole tulema. Mart Helme ütles väga õigesti, et tegelikult loeb see, kust see kaup tuleb, ja loevad need kanalid. Kaupa ei tooda kuskilt poliitiliselt, kaupa ei tooda juurde mingite bürokraatlike reeglitega. Aga ma meenutan äriplaani konverentsi. Seal tuli lavale tuntud ettevõtja, kellelt küsiti, mis tema lähiaja tegevused on. Selgus, et tema kavatseb konsolideerida kõik oma ettevõtmised, just sellepärast, et kulusid kokku hoida ja tõhusamalt koos toimetada. See ei ole maailmas ainulaadne. Kui vaadata arve, siis on näha, et see annab maksumaksjale tegelikult igal aastal tulu juurde. Need arvud, mis ma nimetasin, on konservatiivsed, 9–15 miljonit, sinna juurde on arvestatud täiendava juhtimistasandi kulud ehk sisekontrolli, finantsjuhtimise ja kõik muud kulud. Kui te ütlete, et maksumaksjal on raha jalaga segada ja seda ei ole vaja teha, siis on teine lugu. Mina arvan, et seda on vaja.
Siin oli erinevaid sõnavõtte. Kas valitsuses on erinevaid arvamusi? Valitsuses on pidevalt erinevaid arvamusi, see ongi demokraatia üks osa. Ka Riigikogus, mulle tundub aeg-ajalt nii, on erinevaid arvamusi. Erinevad arvamused ei tähenda veel tüli ühes, teises või kolmandas küsimuses. Küll leitakse konsensus. Kontrollikoja kandidaadi nimetamine võttis aega, aga ta sai nimetatud. Kõike juhtub.
Urve Palo, minu eelkäija, esitas palju erinevaid väiteid. Mõnda ma siiski korrigeerin, et need esitatud kujul kõlama ei jääks. Esiteks, väide, et tegemist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi allasutustega. Need ei ole allasutused. Eraõiguslik äriühing on midagi muud kui allasutus. Juhtimistasand annab kindlasti tulu, annab strateegilise vaate ja, nagu ma nimetasin, annab konservatiivselt hinnates 9–15 miljonit. Urve Palo nimetas OECD mudeleid. See mudel, mida sotsiaaldemokraat Urve Palo kirjeldas, on Leedu mudel. OECD on öelnud, et see on väga halb näide. Meie kirjeldatav kontsernimudel sarnaneb paljude suurte kontsernidega Eestis ja rahvusvaheliste kontsernidega. Samamoodi on kontrollimehhanismid sarnased ja Riigikontrolliga läbi arutatud. See mudel on selgelt parem kui see sotsiaaldemokraatlik idee Leedu mudeli põhjal.
Oli küsimus, kas neil ettevõtetel on ühisosa. Jah, on: transport, taristu ja transiit. Tegelikult on see väga tugev ühisosa.
Laevastik. Laevastiku ühendamist, ma tean, sotsiaaldemokraadid toetavad. Arvan, et see on selle kava oluline osa, aga mitte ainus osa. Selleks et laevastik kokku panna, on vaja suur hulk ettevõtteid koos töötama panna.
Erastamine. Erastamist mina pooldan. Mina arvan, et riigi juhtimises või tegutsemises ei peaks üldse olema liiga palju vasakpoolsust. Siin lähevad meie aated lahku. Erastamine jääb kahtlemata valitsuse otsuseks, keegi midagi möödaminnes ei erasta. Kas aga erastada tuleks? Jah, tuleks. See on minu arvamus.
Alternatiivne riigikontroll. Mina ei poolda alternatiivse riigikontrolli loomist. Seda ei poolda ka Riigikontroll, sellist loogikat ei ole.
Kui küsida, kas see kontsern on sisuline ja vajalik, siis mina ütlen, et kindlasti on. Väärtusahel ettevõtete tõhusaks toimimiseks on just see, mis annab ärilise tõhususe, annab võimaluse teenida tulu, saada uusi kliente ja edukalt tegutseda. Kahel korral viidati siin Erkki Raasukesele. Eesti Energia näiteks tegutseb sarnase kontserni põhimõttel. Erkki Raasuke on mulle vähemalt kahel korral öelnud, et tema toetab seda mudelit, mida meie siin teeme. Ta mõistab selle kasulikkust ja kindlasti pooldab seda. Kui tahate, küsige tema käest üle.
Nüüd, audiitor väljastpoolt. Artur Talvik arutles selle üle, kas audiitor peaks tulema väljastpoolt. Ma olen nõus, et siin on erinevaid aspekte. Ma arvan, et küsimus ei ole isegi alati selles, kas seest või väljast. Aga ütleme nii, et kui nõukogu liige peab oma varaga vastutama tehtavate otsuste eest, siis tal peab olema võimalus ka kontrollida. Sellepärast mina pooldan seda, mis on ka üldine kontserniloogika ikkagi, et kontroll oleks ettevõttesisene. Mulle tundus, et Artur Talvik ei olnud ka selle vastu.
Kokkuvõtet tehes ma ütlen, et ühine valdusettevõtte väärtusahel on majanduslikult palju efektiivsem, see annab võimaluse osutada mitmeid teenuseid koos, tegutseda koos eri turgudel ja uusi kliente hankida. Sellel ettevõttel on tugevam finantspositsioon, mis tähendab, et raha hind on odavam. On võimalik korraldada ühiseid suuremaid hankeid, olgu hangitav siis kütus või mis tahes. On võimalik vahetada häid kogemusi. Meil on Eesti riigis ettevõtteid, kus inimene käib ringi kõige moodsama arvutustehnikaga ning tegeleb ehitiste, radade või mille iganes ülevaatega. Meil on aga ka ettevõtteid, kus vahel on isegi paber ja pastakas haruldane nähtus. See tähendab, et head praktikat peab levitama. Kui te küsite, kas seda kõike on võimalik eraldi teha, siis vastan, et kindlasti on, aga efektiivsem on sedapidi ja see on maksumaksjale kindlasti ka kulutõhusam.
Ettekujutus, et valitsus poliitiliselt tegutsedes võiks hankida kaubakanalitesse kaupa, ei ole minu meelest adekvaatne. Seda olen ma varemgi korduvalt öelnud, et Eesti riik ei lähe kindlasti idanaabri juurde transiidikaupa küsima, ja ma arvan, et seda ka keegi ei eelda. Ma väga loodan, et seda keegi ei eelda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Aga kuna härra minister mainis läbirääkimistel Urve Palo nime, siis on Urve Palol õigus vasturepliigiks. Palun!

Urve Palo

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab allasutusi, siis ma tänan selle remargi eest, juhul kui ma nii ütlesin. Ma pidasin silmas haldusalas olevaid ettevõtteid.
Aga rääkides OECD näitest ja Leedust, jääb mulle ausalt öeldes segaseks, miks minister need omavahel kokku viis. OECD on välja andnud väga mahuka dokumendi, mis puudutab riigiettevõtteid ja nende toimimise põhimõtteid. Mina kirjeldasin neid põhimõtteid, see ei puudutanud ühtegi riiki. See, mille minister Michal praegu meie ette on toonud, on mingil moel kasutusel Soomes. See on üks väheseid riike, kus üldse on niimoodi konsolideeritud. Põhjus on see, et kui Soomes oli lama, siis paljud ettevõtted jäid raskustesse ja riik ostis nende osalusi ära. Siis mõeldi, mida teha, ja pandi need ühte holding'usse peaministri juurde kokku. Selle kohta on OECD öelnud, et see on interesting. Ta ei ole võtnud seisukohta, sest teised riigid pole seda mudelit järginud ja tuleb mõelda, miks nad pole seda teinud. Nad ei ole seda teinud nendelsamadel põhjustel, mida ma ennist nimetasin. Mis puudutab rahalist kokkuhoidu, siis olles neid arve vaadanud, ei oska ma öelda muud, kui et paber kannatab kõike. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ka Artur Talvikul on õigus vasturepliigiks. Palun!

Artur Talvik

Aitäh, eesistuja! Mind ikkagi hämmastab see, kui taristuminister rõhutatult mainib, et tegemist on eraettevõtetega. 100%-liselt riigile kuuluvate ettevõtete puhul on probleem ilmselt selles, et selle juriidilise baasi tõttu, mille alusel need on loodud ja viidud eraõigusliku ettevõtte tasemele, tekib suur segadus, kuni sinnamaani välja, et minister võib teha trahvi oma haldusalas olevale ettevõttele. See ei mahu mulle kuidagi pealuu sisse, kui see trahv tuleb nende dividendide arvel, mis pärast tagasi riigile makstakse. Minu arvates vajaks tõsist läbivaatamist ka seadusandlik baas, mis räägib nendest riigile kuuluvatest ettevõtetest. Seda tuleks muuta või tänapäevastada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Läbirääkimised on lõppenud ja neljandale arupärimisele vastamine samuti.


5. 18:08 Vaba mikrofon

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, kellel on soov arutelu jätkata või mõnel muul teemal sõna võtta, siis peale juhataja haamrilööki on võimalik seda teha vabas mikrofonis. Sõnasoovijaid ei ole. Tänane istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 18.09.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee