Treeneritega on asi natuke teistmoodi kui kultuuritöötajatega. Kultuuritöötajate arv jääb väiksemaks, treenereid tuleb juurde, kui niimoodi väga kirvega lüües väljenduda. Aga ka treeneritele tuleb samamoodi raha juurde. Nii nagu kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tõusis sel aastal 13,5%, lisandus ka treenerite palgafondi täpselt 13,5%. Samas see toetus, mida riik omalt poolt eraldab treeneri kohta, jäi võrreldes eelmise aastaga samaks, sest treenereid tuli vist ligi 17% juurde. Treenereid – neid, kellel on 5.–7. kategooria ehk kõrgem kategooria – tuli nii palju juurde, et see ei andnud meile võimalust seda palgatõusu korraldada. Nüüd on mõtlemise koht, kas riik peab ilmtingimata vastutama selle eest, et tagab 50% treeneri palga toetust ja samal ajal treeneri palk tõuseb ainult selle jagu, mis riik juurde annab, või võiks perspektiivis olla eesmärk, et kuna riik läheb järjest suuremates mahtudes kohalikele inimestele, klubidele ja alaliitudele treeneri palga maksmisel appi, siis ehk võiks hakata sõlmima üleriigilist palgakokkulepet, et treeneri palk jõuaks mingilgi määral järele kõrgharidusega kultuuritöötaja palgale. See on kindlasti kaalumist väärt teema. Aga mis puudutab järgmist aastat, siis on meil olnud Rahandusministeeriumiga selles mõttes hea koostöö, et meil õnnestus kokku leppida selles, et olukorras, kus kõrgema kategooria treenerite arv ilmselgelt kasvab, on tuleval aastal tagatud saja juurde tuleva treeneri jagu vahendeid. Pluss siis senise palgafondi pealt arvestatud seesama 3%.