13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Infotunnis on kohal 26 Riigikogu liiget. Valitsusliikmed infotunnis on peaminister Taavi Rõivas, kultuuriminister Indrek Saar ja siseminister Hanno Pevkur. Tähelepanu, austatud Riigikogu! Kuna eile avaldas soovi esitada küsimusi kuus Riigikogu liiget, siis täna annab Riigikogu juhataja võimaluse kaheks lisaküsimuseks nii sellele inimesele, kes eile ennast kirja pani, kui ka ülejäänud tublidele Riigikogu liikmetele.

1. 13:01 Teadus- ja arendusnõukogu tegevus "Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti" otsuste elluviimisel

Esimees Eiki Nestor
Esimene küsimus on Krista Arult peaminister Taavi Rõivasele. Palun!

Krista Aru
Härra juhataja! Austatud peaminister! 20. septembril toimus Teadus- ja Arendusnõukogu istung. Teadus- ja Arendusnõukogu kodulehekülg on väga vilets. Viimased materjalid on seal avalikustatud tänavu märtsis. See ei vasta kuidagi e-riigi heale tavale. Kuid minu küsimus puudutab Teadus- ja Arendusnõukogu otsuseid. Teadus- ja Arendusnõukogu raportis oli palju juttu teadusasutuste ja kõrgkoolide liitmisest. Juttu oli ka sellest, et see on esialgne mõte, järgnevad põhjalikumad analüüsid, SWOT-id, ja alles siis võetakse otsus vastu. Samal ajal me teame, et juba on alanud ühendamise protsess. Kes ja millal võttis vastu otsuse, et kõrgkoole ja teadusasutusi asutakse ühendama?

Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh! Teadus- ja Arendusnõukogu tellis mäletatavasti üle-eelmise valitsuse ajal Gunnar Okilt selle valdkonna analüüsi. Ta kirjutaski – ja mitte ainuisikuliselt, nagu mõnele ehk on mulje jäänud, vaid kaasates parimaid päid teadus-arendusvaldkonnas – kokku ühe raporti, milles on hulk soovitusi, kuidas parandada Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet. Selline on taust. Tõepoolest, nagu te ütlesite, umbes aasta tagasi me vaatasime sellele raportile Teadus- ja Arendusnõukogus otsa ning leppisime kokku, millised on edasised tegevused. Nüüd, 20. septembril tegi TAN valitsusele ettepaneku teatud konkreetsete konsolideerimisettepanekutega edasi minna. Aga otsuse peab loomulikult lõppkokkuvõttes langetama valitsus. Praegu ei ole korrektne öelda, et otsus on lõplikult langetatud.
Mitme asutuse puhul on mängus ka konkreetsed nüansid. Esiteks, millise suurema teadusasutusega liituda, aga on mitmed muudki küsimused. Oli küsimus näiteks Eesti Keele Instituudi kohta, mida te olete ka varem minu käest küsinud: nimelt, kuidas võimaliku ühendamise korral kindlalt tagada eesti keele senine roll ja täita ka neid avalikkusele vajalikke ülesandeid, mis EKI-l on. Kõik need teemad peab loomulikult detailideni läbi mõtlema ja väga rahulikult analüüsima, kuidas jõuda selleni, et keegi ei saaks öelda, et tulemus paranemise asemel hoopis halveneb. Sellega me peame loomulikult veel tegelema.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, esimene täpsustav küsimus, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Eesti Keele Instituudil ma nüüd peatungi. Teatavasti on nii Eesti Keele Instituudi teadusnõukogu kui ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu Ülikool tegelenud analüüsiga, kas oleks vajalik ja mõistlik keeleinstituudi ühendamine Tartu Ülikooliga läbi viia ja millised võiksid olla selle head tulemused. Neid häid tulemusi tegelikult pole ükski analüüs näidanud, samas on ikkagi kõlama jäänud, et keeleinstituut tuleks liita Tartu Ülikooliga. Keelenõukogu on asunud täiesti eitavale seisukohale. Instituudi enda nõukogu on asunud eitavale seisukohale. Kuidas siis ikkagi on võimalik, et see protsess edasi läheb?

Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh! Valitsus peab otsuse langetamisel kaaluma kõigi nende eksperdikogude arvamusi, kes valitsusel abiks on. Teil on õigus, keelenõukogu on võtnud negatiivse hoiaku, aga TAN ehk Teadus- ja Arendusnõukogu, kes on samamoodi eksperdinõukogu staatuses, on võtnud positiivse hoiaku. Usun, et siin on mängus teatud nüansid, mida arvestades on võimalik leida selline lahendus, mis enamikule osapooltele reaalselt sobib. Muu hulgas on väga palju juttu olnud sellest, kuidas tagada eesti keele kaitse lausa seaduse tasemel märksa paremini, et ei oleks sellist kriitikat võimalik teha. Aga olgu veel kord öeldud, et valitsus ei ole seda teemat arutanud ja seetõttu ei saa rääkida lõplikest otsustest. Valitsus peab kaaluma nii Teadus- ja Arendusnõukogu kui ka keelenõukogu argumente ning langetama siis otsuse, mis on Eesti huvides. Loomulikult lähtume eesmärgist, et eesti keel, millest sõltub, kui nii võib öelda, meie eksistents, oleks igal juhul kaitstud. Ei tohi tekkida vähimatki ohtu, et keegi saab kurta, et mõnes uues juriidilises formaadis ei ole võimalik eesti keele kõige olulisemaid funktsioone või eesti keele kaitse kõige olulisemaid funktsioone täita. See on minu hinnangul väga-väga oluline küsimus ja valitsus kavatseb selle otsuse langetada ikkagi väga läbimõeldult.

Esimees Eiki Nestor
Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Nõndanimetatud Gunnar Oki raportis sisalduvate ettepanekute, järelduste ja ideede elluviimisel on alustatud kõige jõukohasemast või lihtsamast ehk asutuste konsolideerimisest. Aga mida selle rohketest ettepanekutest on valitsusel kavas veel lähemal ajal ellu viia?

Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh! See on väga hea küsimus. Tõepoolest, ettepanekuid oli seal kümneid ja need ei olnud Gunnar Okil reastatud ei tähtsuse ega kronoloogilises järjekorras. Tema enda hinnangul on need võrdse tähtsusega ja neid tuleks kõiki ühtmoodi kohelda. Millises järjekorras ja kuidas on plaanis ettepanekud ellu viia? Ma usun, et seda saab värskelt ametisse asunud haridus- ja teadusminister teile kindlasti detailsemalt öelda. Aga ma saan omalt poolt Teadus- ja Arendusnõukogu juhina öelda, et ka TAN-is on palju rohkematest ettepanekutest juttu olnud. Lihtsalt see konsolideerimise ettepanek on selline, mis on kõige rohkem avalikkuse tähelepanu pälvinud ja väikese liialdusega öeldes kirgi üles kütnud. Seetõttu on loogiline, et just see jõuab pealkirjadesse. Tegelikult on muidugi arutatud rohkemaid ettepanekuid, sh näiteks seda, kuidas rohkem välisõpilasi ja -õppejõude Eestisse tuua, millised võimalused selleks on.
Üks konkreetne samm on küll Tallinna-keskne, aga siiski. Riigieelarve eelnõus, mille ma täna teile üle annan, on ette nähtud Euroopa kooli laiendamine. See võimaldab meil ingliskeelset haridust anda märksa rohkematele õpilastele, ühtlasi annab see võimaluse tuua siia rohkem välisspetsialiste, sh õppejõude. Me oleme rääkinud sellest, et luua stipendiumiprogramm, mille raames andekad üliõpilased saaksid välismaal õppida. Üks ettepanek puudutab seda, kuidas tagada, et välisüliõpilased, kes Eestis ülikooli lõpetavad ja kellele Eesti on selle ajaga armsaks saanud, jääksid siia tööle. Tegemist on tihti väga tublide inimestega, kes on saanud väga hea hariduse – sama hea kui meie enda inimesed. Nii et teemade ring on tegelikult palju laiem, on kümneid ettepanekuid ja nende kõigiga tegeletakse järjekorras. Aga usun, et haridus- ja teadusminister on valmis sellel teemal palju detailsemalt vastama kui mina.

Esimees Eiki Nestor
Teine täpsustav küsimus. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Aitäh! Härra peaminister! Tahtsingi jõuda tuleva aasta riigieelarve eelnõuni. Kas teadus- ja arendustegevus on selle eelarve prioriteet?

Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh! Põhilised prioriteedid sõnastas valitsus ametisse asudes ca poolteist aastat tagasi. Üks nendest prioriteetidest on ka majanduskasvule kaasa aitamine, nii palju kui see riigi võimalusi arvestades võimalik on. Kui me mõtleme, millised on riigi võimalused majanduskasvule kaasa aidata, siis need on soodsa ettevõtlus- ja maksukeskkonna loomise kõrval teadus- ja arendustegevusse panustamine, selleks et meil oleksid targemad töökohad ja kõrgemad palgad. See on kindlasti üks olulisi valdkondi. Teadus- ja arendustegevuse summad järgmisel aastal kasvavad. Kasvab ka nende osakaal SKT-s, mida me jälgime väga tähelepanelikult. Me teame, et Euroopa riike, kes on saavutanud Eesti võetud eesmärgi – 1% SKT-st teadus- ja arendustegevusele –, on võimalik kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Aga meie ambitsioonid peavadki kõrged olema ja ma arvan, et selles valdkonnas ei maksa mitte kellelgi ironiseerida selle üle, kui me tõesti tahamegi jõuda Euroopas viie parima hulka. Ja seda, ma usun, toetavad siin saalis kõik. Nüüd me liigume 0,84%-lt 0,86%-le. See ei ole väga kiire kasv, tuleb tunnistada, aga on ikkagi selgelt samm edasi. Ma usun, et see samm edasi on selline, mida Riigikogu võiks toetada.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:10 Politsei tegevus

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on siseminister Hanno Pevkurile. Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! 2015. aasta mais hakkas Eestis sõidujagamise teenust pakkuma Uber. 2016. aasta veebruaris võttis Eesti politsei selge seisukoha, et Uberi tegevus Eestis on ebaseaduslik. Kuidas teostab Eesti politsei kontrolli Uberi ja teiste sõidujagamise teenuse pakkujate tegevuse üle? Kui palju on sõidujagajatele seni trahvi tehtud?

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Nii nagu te ise väga hästi teate, parlament arutab praegu väga pingsalt jagamismajanduse temaatikat. Kui see valdkond saab selgema regulatsiooni, siis ei teeks see rõõmu mitte ainult Siseministeeriumile, vaid ka Politsei- ja Piirivalveametile. Praegu on n-ö halli ala päris palju. Faktiliselt jah, politsei ei saanudki teistmoodi avalikkusele vastata, sellepärast et tõepoolest, kui toimub sõitjatevedu, siis see on meil seadusega reguleeritud. Ja kui tuvastatakse sõitjateveo eeskirja rikkumine, siis tuleb algatada väärteomenetlus. Praeguseks on minule teadaolevalt politsei läbi viinud kaks väärteomenetlust. Need on otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, kuna kogutud selgituste ja info kohaselt need inimesed, kes seda teenust osutasid, enda väitel ei teadnud, et nad võiksid kuidagi seadusega pahuksisse minna. Minule teadaolevalt on veel kahe juhtumi kohta infot tulnud ning kui seda veel laekub, siis kogub politsei selle kõik kokku ja seejärel saab võtta vastu otsuse, kas ka nende juhtumite puhul, mis praegu menetluses on, on põhjust otstarbekuse kaalutlusel menetlus lõpetada või tuleb väärteomenetlusega edasi minna.

Esimees Eiki Nestor
Erki Savisaar, esimene täpsustav küsimus, palun!

Erki Savisaar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Traktorid ja kombainid on sõitnud meie teedel üle saja aasta. Nüüd sätestab värske Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus, et vähemalt 3,5 meetri laiuse kombaini ja traktori ees peab sõitma saateauto. Kui nn eriveose ees saateauto ei sõida, on politseil õigus juhti trahvida. Kas sellise valikulise kontrolli teostamine ei ole silmakirjalik? Ühel juhul seadusest tulenevaid nõudeid ei täideta ja politsei ignoreerib seda, aga kõnealusest määrusest tulenevate nõuete täitmist jälgitakse ülima täpsusega?

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh! Mulle jäi natuke arusaamatuks, milliseid nõudeid ei järgita. Kui te nüüd viitate sõidujagamisteenusele, siis tegelikult, nagu ma ütlesin, olukorda jälgitakse. Kaks menetlust on läbi viidud, kaks on praegu pooleli. Ma väga loodan, et see temaatika saab parlamendis võimalikult kiire lahenduse, kuidas jagamismajandusega edasi minnakse. Mis puudutab kombaine ja muid laiu masinaid, siis tegelikult ei ole ju vahet, kas me räägime kombainist või mingist laiast veosest. Kui Eesti teedel liikleb midagi ülegabariidilist, siis on selge, et see kujutab endast liikluses ohtu, ja nii on seda vaja reguleerida. Ärge kiskuge kombaine taustast välja. Siin on lihtsalt küsimus kolmes ja pooles meetris. Kui keegi veab mööda teed moodulmaja – te olete kindlasti neid teedel näinud –, siis sõidab selle ees saateauto sildiga "Suur veos". Nii seda tehakse. Kui kombain liigub põllult põllule, siis loomulikult keegi ei hakka mingisuguseid sanktsioone rakendama. Ega politsei eesmärk ei ole kedagi karistada. Politsei eesmärk on juhtida tähelepanu võimalikele ohtudele ja püüda rikkumisi ära hoida. Laiade veostega on täpselt sama lugu. Laiade veoste suhtes kehtivad ühed ja samad reeglid sõltumata sellest, kas tegemist on kombainiga, moodulmajaga või millegi muuga. Eesti teedel ja tänavatel liigeldes tuleb arvestada kehtestatud nõuetega.

Esimees Eiki Nestor
Erki Savisaar, teine täpsustav küsimus, palun!

Erki Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kas te väidate, et kui seadustes on hall ala või kui Riigikogu menetluses on mingisugune seaduseelnõu, siis ettevõtjad ja muud inimesed võivad juba lähtuda sellest kui peaaegu et vastuvõetud õigusaktist ja arvestada juba uute nõuetega? Meil on siin ju palju asju menetluses, näiteks riigieelarve seadus, millega tahetakse limiite suurendada, ja on veel mitmeid eelnõusid, mille eesmärk on mingisuguseid norme muuta. Kas te leiate, et sellest saabki tavaline praktika, et kui mingisugune normi muutmine on menetluses, siis inimesed juba võivadki arvestada sellega kui uue vastuvõetud normiga?

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh! Eestis kehtib ikkagi kirjapandud õigus. Loomulikult on meil au sees ka tavaõigus, mis seab teatud normid ja moraalireeglid, aga seaduse silmis tuleb lähtuda kirjapandud õigusest, mis on parlamendis heaks kiidetud, presidendi poolt välja kuulutatud ja Riigi Teatajas avaldatud. Sellest tuleb lähtuda. Veel kord: sõidujagamise puhul on küsimärgid paljuski seotud sellega, kuidas on see laiemalt reguleeritud. Seda me oleme siin infotunnis ju ka varem arutanud, et kui kaks inimest lepivad kokku, et sõidetakse punktist A punkti B ja kui see, kes ei ole roolis, katab mingid kulud, kas see on siis ilmtingimata sõitjatevedu või mitte. Uberi puhul on see jah selgelt korraldatud ja nii vajaks see tegelikult täpsemat regulatsiooni.
Nagu ma täna juba ütlesin, nende juhtumite puhul, mis on politseile teada olnud, on politsei menetlust alustanud ja kahel juhul selle juba ka lõpetanud. Need asjaolud ja faktid on üle kontrollitud. Samamoodi on politseil õigus otstarbekuse kaalutlusel menetlus lõpetada, kui selleks on piisav põhjus. Nii et ei maksa teha midagi, milleks ei ole luba antud. Aga ühes teises valdkonnas ma kutsun Riigikogu küll üles end natukene kiiremini liigutama. Praegu on üleval vaidlused kooseluseaduse rakendamise üle. On olemas kohtumäärused, mille kohaselt tuleb inimeste kohtu poolt kinnitatud lapsendamisõigused registrisse kanda. Samas on kohus ka öelnud, et neid ei saa registrisse kanda enne, kui Riigikogu on vastu võtnud kooseluseaduse rakendamise seaduse. Nii et on erinevaid juhtumeid.

Esimees Eiki Nestor
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Uberi sildi all taksoteenuse pakkumine on väga levinud, ütleks, et lausa massiline. Kahtlemata ei ole tegemist kahe või nelja juhtumiga. Seni, kuni Riigikogu ei ole seda jagamisviisi seadustanud, on tegemist ikkagi ebaseadusliku tegevusega. Kui politsei sekkub erinevatesse õiguskorra rikkumistesse – kiiruse ületamine jms – ja püüab neid ära hoida, siis tekib küsimus, miks ei tegeleta selle taksoteenuse illegaalse pakkumise teemaga. Ei oleks ju vaja teha mitte midagi rohkemat kui võtta telefon ja helistada – juhtumeid, mida menetleda, oleks kümneid ja sadu. Miks politsei ei tegele selle küsimusega?

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh! Vastan siis neljandat korda. Kolm korda olen seda öelnud, ütlen neljandat korda veel. Politsei tegeleb sellega, kui on konkreetsed infoallikad, kust selgub, et juhtum on aset leidnud. Nagu ma ütlesin, kaks juhtumit on praeguseks menetletud, kaks on töös. Ja ega siin midagi muud ei olegi öelda. Meil oleks lihtsalt vaja definitsiooni ja ma usun, et Riigikogu majanduskomisjonis tuleks läbi vaielda, kas see platvorm, millelt sõidujagamist pakutakse – on see siis Uber või Taxify või mingi muu platvorm –, on oma olemuselt sõidujagamine või ikkagi puhtalt IT-teenus või n-ö teenusevahendus. Need vaidlused on vaja maha pidada ja siis on võimalik reguleerida, kes ja kuidas vastutama peab – kuidas sõidujagamist pakkuv teenuseosutaja peaks vastutama ja kas ta üldse peaks vastutama. Kordan: kuna meil on tegu uute arengutega, siis on mõistlik võimalikult kiiresti selle teenuse regulatsioon paika saada. On selge, et see teenus mitte kuskile ei kao, ja reguleeritud turg on kindlasti parem kui reguleerimata turg.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Rohkem küsimusi ei ole.

3. 13:20 Haldusreformi mõju maapiirkonna kultuuriasutustele

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on kultuuriminister Indrek Saarele. Arno Sild, palun!

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Seoses haldusreformiga on maainimestel väga palju küsimusi ja probleeme. Üks plokk on kindlasti kultuuri edendamise ja üldse kultuuriasutuste tööga seotud küsimused. Minu poole on mitmel korral pöördutud ja uuritud, kuidas edaspidi hakatakse selles valdkonnas elu korraldama. Kas Kultuuriministeeriumil on juba olemas ettekujutus, mis võib kultuurialal muutuda? Kas kõik jääb samaks või missugused on edaspidi alluvussuhted, finantseerimisallikad jne?

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh küsimuse eest! Loomulikult on Kultuuriministeerium olnud veidi mures ja tundnud huvi selle vastu, kuidas haldusreform mõjub Eesti inimeste võimalusele kultuurist osa saada. Eks ütleb ka Riigikogus vastu võetud dokument "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020", et kõigil Eestis elavatel inimestel peab olema võimalus kultuuri luua ja sellest osa saada, sõltumata regionaalsetest, individuaalsetest jm eripäradest. Ma loodan, et haldusreform parandab praegust olukorda. Ma loodan, et tekkivad omavalitsused on tõepoolest mõneski mõttes võimekamad ja et see annab võimaluse ka kultuurivaldkonnas töötavatele inimestele korralikumat palka maksta. Me teame, et tihtipeale just need kultuuritöötajad, kes saavad palka kohaliku omavalitsuse käest, suudavad oma palgaga vaevu ära elada. See on üks mure kindlasti ka riigi tasandil ja me olemegi teinud mõningaid samme, nagu te kindlasti olete täheldanud, et need palgad ülespoole läheksid.
Teiselt poolt riik kavandab ka oma poolt teatud tegevusi. Põhimõtteliselt jäävad printsiibid loomulikult samaks: kohalikul omavalitsusel on oma vastutus, riigil on oma vastutus. Lõppkokkuvõttes aga on see ikkagi üks Eesti riik. Kindlasti me tahaksime, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses oleks tulevikus selge sõnaga sätestatud kohalike omavalitsuste, mitte ainult riigi kohustus kultuuri ja spordi korralduse eest vastutada. Praegu kummalisel kombel kohalikul omavalitsusel seda vastutust ei ole, kuigi ta seda tööd kogu aeg teeb ja väga suure osa oma vahenditest selle peale kulutab. Kindlasti on kohalikel omavalitsustel abi ka sellest, et huvitegevusse tuleb riigieelarvest 2017. aasta 1. septembrist alates lisaks 15 miljonit eurot aastas. See raha läheb kohalikele omavalitsustele huvitegevuse korraldamiseks, mis hõlmab valdavalt sporti, kultuuri, loodus- ja täppisteadusi ning tehnoloogiat.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, härra minister! Palun püüame vastamisel jääda kahe minuti piiresse! Arno Sild, esimene täpsustav küsimus, palun!

Arno Sild
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Tahan küsida selliselt: kas teil on informatsiooni Läti ja Leedu kohta? Nad on natuke neis asjades meist ees. Kas sealt on midagi positiivset sellel teie hallataval alal üle võtta?

Kultuuriminister Indrek Saar
Ei, kahjuks ei ole mul mingeid põhjaliku analüüsi andmeid selle kohta, kuidas Lätis või Leedus läbi viidud haldusreform on mõjutanud kultuuri tarbimist või selle kättesaadavust. Meil on kindlasti teatav eelis, minu teada on Lätis ja Leedus kultuuri osakaal riigieelarves mõnevõrra väiksem kui Eestis. Ja kui me vaatame erinevate uuringute andmeid, siis näeme, et Eesti kuulub vähemalt ühes asjas kindlasti Euroopa viie edukaima riigi hulka: see on kultuuri tarbimine väga erinevates kategooriates, sh ka kultuuri väärtustamise, selle oluliseks pidamise kategoorias. Me paistame silma selle poolest, et meie jaoks on kultuur väga tähtis, ja seda kindlasti ka kohalikul tasandil. Siin ei ole ainult küsimus selles, mida riik teeb, väga paljuski on küsimus just selles, mida kohalikul tasandil tehakse.
Küll saab öelda seda, et Läti valik on olnud minna oluliselt suuremate omavalitsuste peale, kui meie läheme. Ja nad kavandavad juba seda, et omavalitsused läheksid veel suuremaks. Järelikult neile tundub, et mastaabiefekt tõesti töötab. Mis puudutab üldse mingi liitmise mõju kultuurile, siis me uurisime seda küll, milline mõju on Eestis olnud varasematel ühendamistel. Mingit väga tuntavat mõju kultuurivõrgustikule varasemate liitmiste korral täheldatud ei ole. See, et osa asutusi kas lähevad kokku või hakkavad tegutsema uues vormis, on ajaga kaasas käiv nähtusi. Mõju kultuurivaldkonnale ei ole liitumisprotsessid siiani avaldanud.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Täpsustav küsimus, Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud kultuuriminister! Te juba puudutasite ühte väga teravat probleemi kultuurivaldkonnas, kultuuritöötajate palku. Kui te käisite meil komisjonis, siis olid läbirääkimised palkade üle alles pooleli. Kuidas need lõppesid? Millisele palgatõusule võivad kultuuritöötajad loota aastal 2017?

Kultuuriminister Indrek Saar
Riigieelarve läbirääkimiste tulemusena on kokku lepitud, et neli eelistatavat valdkonda, mis seisavad valitsusliidu leppes, saavad täiendavaid vahendeid 3%. Kui sinna otsa liita sotsiaalmaksu langetus, siis tegelikult võib öelda, et 3,33% on kokku vahendeid, mis juurde tekib. Kultuurivaldkonnas puudutab see kõrgharidust või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni eeldavatel kohtadel töötavaid inimesi, kes moodustavad tegelikult kaks kolmandikku nendest inimestest, kes riigi käest ühel või teisel kujul kultuurivaldkonnas palka saavad, ehk siis umbes 2700 inimest 4000-st. On arvestatud, et neile ette nähtud palgafond suureneb 3%. See tähendab, et laias laastus võib öelda, et tegelikult kogu seltskonda silmas pidades on see suurusjärk 2%. Sellega loomulikult kõigile tuntavat palgatõusu ei taga. Kui me võtame ette konkreetsete persoonide palgaandmed ja arvestame, kui palju meil on inimesi, kes saavad kultuuritöötajate kokkulepitud miinimumi ehk siis tänavu 830 eurot, siis näeme, et meil on võimalus tõsta kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi ligi 900 euroni. Aga see tähendab otsust, et see raha läheb ainult kõrgharidusega töötajate miinimumpalga tõstmiseks ja kellegi teise palkasid selle otsusega ei tõsteta. Küsimus on siis, kas asutused ise leiavad vahendeid, et säilitada või luua teatud diferentse või tõsta ka teiste kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palka, mitte ainult nendel, kes saavad kõrgharidusega töötaja miinimumpalka.

Esimees Eiki Nestor
Andres Ammas, täpsustav küsimus, palun!

Andres Ammas
Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Tahan avalikku ruumi kasutades teid südamest tunnustada edusammude eest Eesti spordi rahastamise korraldamisel. Aga kas treenereid võiks ka mingi palgatõus tuleval aastal oodata?

Kultuuriminister Indrek Saar
Treeneritega on asi natuke teistmoodi kui kultuuritöötajatega. Kultuuritöötajate arv jääb väiksemaks, treenereid tuleb juurde, kui niimoodi väga kirvega lüües väljenduda. Aga ka treeneritele tuleb samamoodi raha juurde. Nii nagu kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tõusis sel aastal 13,5%, lisandus ka treenerite palgafondi täpselt 13,5%. Samas see toetus, mida riik omalt poolt eraldab treeneri kohta, jäi võrreldes eelmise aastaga samaks, sest treenereid tuli vist ligi 17% juurde. Treenereid – neid, kellel on 5.–7. kategooria ehk kõrgem kategooria – tuli nii palju juurde, et see ei andnud meile võimalust seda palgatõusu korraldada. Nüüd on mõtlemise koht, kas riik peab ilmtingimata vastutama selle eest, et tagab 50% treeneri palga toetust ja samal ajal treeneri palk tõuseb ainult selle jagu, mis riik juurde annab, või võiks perspektiivis olla eesmärk, et kuna riik läheb järjest suuremates mahtudes kohalikele inimestele, klubidele ja alaliitudele treeneri palga maksmisel appi, siis ehk võiks hakata sõlmima üleriigilist palgakokkulepet, et treeneri palk jõuaks mingilgi määral järele kõrgharidusega kultuuritöötaja palgale. See on kindlasti kaalumist väärt teema. Aga mis puudutab järgmist aastat, siis on meil olnud Rahandusministeeriumiga selles mõttes hea koostöö, et meil õnnestus kokku leppida selles, et olukorras, kus kõrgema kategooria treenerite arv ilmselgelt kasvab, on tuleval aastal tagatud saja juurde tuleva treeneri jagu vahendeid. Pluss siis senise palgafondi pealt arvestatud seesama 3%.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:31 Päästjate palgad uue eelarve valguses

Esimees Eiki Nestor
Küsimus siseminister Hanno Pevkurile. Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Tänan, juhataja! Hea minister! Päästjad on olnud siseturvalisuse valdkonnas pidevalt vaeslapse rollis. Vähem kui poole tunni pärast antakse Riigikogule üle järgmise aasta eelarve. Kas selles eelarves on loota ka päästjate vaeslapse rolli vähendamist? Kas on oodata nende palkade mingisugustki tõusu?

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Juba eelmisele küsimusele vastates sai viidatud, et siseturvalisuse valdkond on üks neljast prioriteetsest valdkonnast, mille jaoks me palgaraha lisa ette näeme. Võtaksin isegi natuke laiemalt: päästevaldkonnas tuleb minu arvates järgmine aasta väga hea aasta. Mõned märksõnad lihtsalt. Esiteks, hakkame lõpule jõudma hankega, mille tulemusel päästeteenistus saab juurde üle 80 uue sõiduki, mis tähendab seda, et kutselisest päästest vabanevad sõidukid jõuavad vabatahtlikeni. Teine oluline sõnum on, et me saavutasime valitsuses kokkuleppe, et pääste- ja üldse siseturvalisuse valdkonnas ei pea enam inimesi koondama. Pigem vastupidi. Arvestades Sisekaitseakadeemia lõpetajate arvu tsüklilisust, võime vajaduse korral päästevaldkonnas hõivatute arvu kasvatada, kui selleks on vajadus. Kolmandaks, kindlasti on hästi oluline see, et kõigi eelduste kohaselt valmivad järgmisel aastal kaks uut komandohoonet: Vändra ja Vastseliina komando omad. Lisaks nimetan uut Pärnu ühismaja, mis on Päästeameti Lääne regiooni staap ja suur keskus. Valmis peaks maja saama 2018. aastal.
Mis puutub palgatõusu, siis nagu siin kolleeg Saar ütles, meil on palgafondi täiendavalt 3%, millele lisanduvad tänu sotsiaalmaksu vähendamisele alles jäävad vabad vahendid. Kuidas see raha täpselt jaotub, seda me arutame lähinädalatel. Päästeametil on esialgne ettepanek, mis täna läbi arutati. Muuseas, pool tundi tagasi lõppes kohtumine päästetöötajate ametiühingu esindajatega, kus räägiti eelkõige neljast valdkonnast. Esiteks, päästjate kvalifikatsiooni tõusuga kaasnev palgatõus, millega ametiühing on väga rahul. Komandopealike ...

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Siseminister Hanno Pevkur
Aeg on otsas? Ole hea, küsi uuesti, siis ma saan lõpetada.

Esimees Eiki Nestor
See on väga mõistlik. Artur Talvik, esimene täpsustav küsimus, palun!

Artur Talvik
Aitäh vastuse eest! Minu täpsustav küsimus on, mis need neli punkti ikkagi on ja kas on midagi positiivset ka vabatahtlikele päästjatele.

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh! Jätkan siis sealt, kus ma pooleli jäin. Esiteks, päästjate kvalifikatsiooniga seonduv palga korrigeerimine, mis on väga mõistlik ja vajalik. Teine on komandopealikute tasand. Meil on komandopealikutega see mure, et kui meil tavalised päästjad on teatavasti vahetustega tööl, siis komandopealikud on kaheksa tundi iga päev. Seal peab tegema sellise väikse boost'i, et inimesed oleksid valmis vahetama oma vahetustega töö igapäevase töö vastu. Kolmas, mis me proovime teha, on palkade korrigeerimine ka juhtimistasandil, et võrdset tööd tegevad inimesed saaksid võrdset palka. Seal on seni teatud erisused. Sellega oli ka ametiühing nõus, nii palju kui ma tagasisidet olen saanud. Ja neljandaks, me soovime luua ka juhtimistasandile n-ö tulemustasu- või tunnustusfondi. Kui ikkagi juhtub midagi erakorralist või mehed teevad mõnel muul põhjusel rohkem, kui on planeeritud, siis peab olema võimalik seda tunnustada. Ka sellega oli ametiühing nõus. Need on need neli punkti. Ametiühingu esindajad ise tõstatasid veel ühe teema: võiks üle vaadata ka meeskonnavanemate palgad, st eri meeskonnavanemate palku tuleks võrrelda. Seda lubas Päästeamet teha.
Vabatahtlike puhul aga mainin üht põhimõttelist muudatust, mis puudutab nii vabatahtlikke merepäästjaid kui maal toimetavaid päästjaid. See on see, et kogu juhtimisahel läheb ametite kätte, ministeeriumist ära. On ka kokkulepe, millest me oleme siin juba rääkinud, et tegelikult baastoetused peaks kasvama ja siis on igal seltsil võimalus otsustada, kuidas ta katusorganisatsiooni toetab ja kas üldse toetab. See põhimõtteline otsus on kokku lepitud nii vabatahtlike päästjatega maal kui merepäästjatega.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun, täpsustav küsimus!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Siin saalis on mitu korda räägitud kodanike endi valmisoleku parandamisest siseturvalisuse suurendamisel, nii et iga inimene tunneks, et temastki sõltub see, kui hästi kõik on turvatud ja kaitstud. Kas järgmise aasta eelarves ja üldse järgmise aasta plaanides on ministeeriumis ette nähtud mingid meetmed siseturvalisuse kui mõiste laiemaks selgitamiseks kodanikkonna ja eriti just noorte hulgas?

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh! Hea Riigikogu liige kindlasti teab, et meil on olemas lausa siseturvalisuse arengukava, milles on igaks aastaks tegevused planeeritud. See hõlmab ka teavitust. Ent teavituse kõrval on suurem rõhk kindlasti praktilistel tegevustel ja toetustel.
Üks asi aga jäi mul härra Talvikule vastates lõpetuseks ütlemata. Mis puudutab vabatahtlikke merepäästjaid, siis me oleme jõudnud kokkuleppele, et eraldame veel sel aastal Politsei- ja Piirivalveametile täiendavaid vahendeid merepäästjate baastoetuseks. Nii et tekib võrdsus, olenemata sellest, kas vabatahtlikud päästjad tegutsevad Päästeliiduga koostöös või muude maapäästjate ja merepäästjatena. Need regulatsioonid jäävad, et päris üks ühele ei saa olla, kuna eesmärgid on erinevad, aga merepäästjatele tekib baasraha, nii nagu on komandodel, kes vabatahtlikena maa peal toimetavad. See kannab ka kindlasti seda ideed, et igaühest sõltub palju. Loomulikult jätkuvad ka muud tegevused kodanikualgatustena elik päästjad käivad läbi kodusid, kontrollivad tuleohutust ja räägivad sealjuures inimestele, mida saaks paremini teha. Ja politseis on samamoodi ennetustegevused päris laialt ette võetud. Ma usun, et me astume järgmisel aastal jälle ühe kvalitatiivse sammu edasi.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

5. 13:38 Maksumuudatused

Esimees Eiki Nestor
Küsimus peaminister Taavi Rõivasele. Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Hea peaminister! Varsti annate üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mis on kahjuks 150 miljoni euroga miinuses. Uue aasta eelarves näete suurt tulude kasvu tööjõumaksudest ja aktsiisidest. Aktsiise peaks järgmise aasta eelarvesse laekuma 142 miljonit rohkem kui tänavu. Selle aasta majanduskasv on ainult 1,3%, samal ajal te planeerite kütuseaktsiisi kasvu 91 miljonit eurot. Ma küsin: kuidas kütuseaktsiisi hullumeelne tõus aitab parandada meie ettevõtete konkurentsivõimet, inimeste ostujõudu, töökohtade loomist ja sellega seotud riigieelarve laekumisi?

Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh! Nagu on saanud heaks tavaks, on teil ka seekord numbrid sassis ja mõned faktid ka. Nimelt, kui me vaatame maksumuudatuste mõju, siis bensiini aktsiisimäära tõstmise mõju on siiski oluliselt väiksem, kui te ütlesite. See on 12,7 miljonit eurot. Diislikütuse aktsiisimäära tõusu mõju on 25,6 miljonit eurot. Ja tööjõumaksude kohta te ütlesite, et need tõusevad, aga tegelikkus on õnneks siiski täpselt vastupidine: tööjõumaksud järgmisel aastal Eestis langevad. Kui me võtame kõik need nn aktsiisieurod, mis kahjulikult tarbimiselt, sh alkoholi ja tubaka tarbimiselt järgmisel aastal rohkem kokku kogutakse, siis igale sellisele eurole on meil vastukaaluks panna euro selleks, et langetada tööjõumaksu koormust. Lisaks on mõnekümne miljoni euro ulatuses langetatud osa selliste ettevõtete maksukoormust, kelle puhul on suureks märksõnaks just nimelt konkurentsivõime. Jutt on põlevkivisektorist. See ei kajastu maksukoormuse arvestuses sellepärast, et tehniliselt on tegemist keskkonnatasudega, aga riigi kehtestatud koormis on see igal juhul.
Mis puutub eelarve tasakaalu, siis tibusid loetakse sügisel. Selle eelarve tasakaalu me loeme järgmisel sügisel ja täpsemalt veel ülejärgmisel kevadel. Praegu võib öelda, et kõik need kolm eelarvet, mis on tehtud minu peaministriks oleku ajal, on jõudnud nii nominaalselt kui ka struktuurselt ülejääki. See konkreetne eelarve, mille me esitame 2017. aastaks, on juba planeerituna struktuurses ülejäägis.

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Tamm, esimene täpsustav küsimus, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma võin teile ette lugeda, millised maksumuudatused on: diislikütuse aktsiisi tõusust laekub 59,6 miljonit eurot, bensiiniaktsiisi tõusust 30,3 miljonit eurot. Minu küsimus on selline. Juba praegu on diislikütuse aktsiisimäär Eestis 31,4% kõrgem kui Lätis. Valitsuskoalitsioon on otsustanud järgmisel aastal diislikütuse aktsiisimäära tõsta veel 10% võrra. Kui palju tõstab Läti valitsus järgmisel aastal diislikütuse aktsiisimäära ning kas Eesti peaks teie hinnangul arvestama oma lõunanaabri aktsiisipoliitikaga või mitte?

Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh! Ma soovitan teil neid lisalaekumise numbreid kontrollida. Need on üleantava eelarve seletuskirjas kindlasti toodud ja vajadusel ka Rahandusministeeriumi ametnikud aitavad. Ma lugesin teile ette need numbrid, mis eksperdid on mulle ette valmistanud, ja ma olen täiesti kindel, et need on tõesed.
Teie küsimus selle kohta, milline on lähiajal Läti valitsuse poliitika, peaks aga olema adresseeritud minu heale kolleegile Maris Kucinskisele. Ma ei tea, kas teil on lähiajal võimalust tema käest küsida. Mina kohtun temaga lähinädalatel ja kui teil on soovi, siis ma võin ise tema käest seda küsida ja siis saame täpse info, milline on Läti valitsuse maksupoliitika. Küll aga me arvestame loomulikult Rahandusministeeriumis sellega, et eksisteerib selline nähtus nagu piirikaubandus. Piirikaubandus eksisteerib nii Eesti-Soome vahel kui Eesti-Läti vahel ja sellega tuleb arvestada nii mõjude hinnangul kui ka poliitikate kujundamisel. Seni on Eesti ja Soome vahelised hinnaerinevused olnud kordades suuremad kui erinevused Eesti ja Läti vahel ja seetõttu on ka piirikaubandus Eesti ja Soome vahel kordades suuremahulisem olnud. Kui me vaatame 2016. aastat, siis esimese kaheksa kuu andmed on meil kenasti olemas ja need kaheksa kuu andmed näitavad, et kütuse puhul on piirikaubanduse osakaal väga väike. Nii bensiini kui ka diislikütuse tarbimine on tegelikult Eestis kasvanud, kuigi üks aktsiisipoliitika eesmärk on ju see, et tarbimine oleks pigem vähenemistrendis. Aga me saame aru, et kütuse hinnad on praegu madalseisus ja seetõttu ei ole aktsiisid inimeste tarbimisele mõju avaldanud.

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Tamm, teine täpsustav küsimus, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kütuseaktsiisi laekumise kohta te ju avalikult hämate. Spetsiaalselt tõsteti s.a 1. veebruarist kütuseaktsiisi, tõus oli 14%, ja teine tõus tuleb aasta lõpul. Nii et sel aastal peabki kütuseaktsiis laekuma, teistmoodi ei olegi võimalik. Vaatame, mis järgmisel aastal saab, siis tõusu ei ole enam. Aga kes selle üle rõõmustab? Selle üle näiteks rõõmustab Valka linnapea – mitte Valga linnapea, teie erakonnakaaslane, vaid Valka linnapea. Valka linn planeerib uusi majutusasutusi, kauplusi, teenindusasutusi, et Eesti tarbijaid Valkas rohkem kinni hoida ja Eesti tarbija käest rohkem raha kätte saada. Kas Eesti riigi maksupoliitika ongi suunatud Lätile?

Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh! Mina ei tea, mis erakonda kuulub Valka linnapea, aga Valga linnapea minu juhitavasse erakonda seni veel astunud ei ole. Meie andmetel kuulub Kalev Härk Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, kes on meie koalitsioonipartner, ja küllap ta teeb oma tööd seal Valgas südamega. Selles ei ole meil kellelgi kahtlust.
Nüüd, kui maksupoliitika juurde tagasi tulla, siis Eesti maksupoliitikal on nii nagu iga riigi maksupoliitikal – ja seda ütleb ka maksuteooria – kaks eesmärki. Esiteks, maksudel on alati fiskaalne mõju ehk eelarvelaekumised on sellega seotud. Ja teiseks, maksud mõjutavad ka inimeste käitumist. See on üks põhjus, miks on meie eesmärk maksustada kahjulikku tarbimist. Paljudes riikides on see meist rohkemgi kasutusel. See, et inimesed suitsetaksid vähem sigarette, pole mitte ainult eri riikide poliitikute, vaid ka eri riikide tervishoiuekspertide ühine soov. Me tahame, et Eestis alkoholi hinnad tõuseksid kiiremini kui inimeste sissetulekud, ja see ei ole mitte meie poliitikute isepäine kiiks, vaid ikkagi tervishoiuekspertide konsensuslik soovitus. Meil on täiesti reaalne eesmärk, et nii alkoholi kui tubaka tarbimine Eestis väheneks. Ja kui me võrdleme seda tarbimise vähenemise efekti ja ka fiskaalse mõju efekti, siis need mõlemad kaaluvad kindlasti üles selle mõneprotsendilise mõju, mis on Eesti ja Läti vahelisel piirikaubandusel. Kindlasti ei peaks Eesti hakkama kogu Euroopa odavaima viinaga maaks, et meelitada meile rohkem turiste või saavutada seda, et eestlased ostavad kogu viina kodumaalt.

Esimees Eiki Nestor
Siret Kotka, palun!

Siret Kotka
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt, hea kolleeg Tarmo Tamm palub edastada, et ta ei mõelnud mitte Valga linnapead, vaid Valga maavanemat Margus Lepikut, kes kuulub teie erakonda. Aga nüüd küsimuse juurde. Järgmisel aastal tõstetakse põllumeeste kasutatava eriotstarbelise kütuse aktsiisi, mis tähendab, et põllumehed peavad maksma veel makse üks miljon eurot. Samas on põllumajanduses endiselt väga sügav kriis, mis sel aastal süvenes. Kas te ei ole mõelnud, et võiks eriotstarbelise kütuse aktsiisi tõstmise ära jätta? Või palun selgitage, kuidas eriotstarbelise kütuse aktsiisi tõstmine aitab kaasa põllumajanduse arengule ja põllumeeste jõudmisele paremale järjele!

Peaminister Taavi Rõivas
Suur aitäh! Tõepoolest, Margus Lepik kuulub Reformierakonda ja tema on kunagi ka Valga linnapea olnud, nii et täiesti arusaadav, et need kaks inimest omavahel sassi lähevad. Aga mis puutub teie küsimusse, siis eriotstarbelist kütust kasutatakse selleks, et osas valdkondades kütuse tarbimist subsideerida. Mõnes valdkonnaas on see väga vajalik ja põllumajandus on olnud üks nendest. Eriotstarbeline kütus tähendab seda, et nendel on võimalik seda diislikütust osta paarkümmend kuni mõnikümmend senti liitri kohta odavamalt. See jääb ka tulevikus nii. Me oleme kokku leppinud selle protsendi, kui palju diislikütuse aktsiisimäärast moodustab erimärgistatud kütuse aktsiisimäär. See on umbes – ma peast ütlen – neljandik. Kui tavalisel tarbijal kasvab kütuseaktsiis ühe sendi võrra, siis põllumehel umbes veerand sendi võrra. Nii et põllumeestel on niigi odav kütus ja aktsiisitõus on nende jaoks veelgi aeglasem.
Mis puudutab põllumajanduse toetamist, siis mul on hea meel teatada, et järgmise aasta eelarves on üle pika aja leitud võimalus ka seda väga kuulsat või siin saalis lausa kurikuulsat top-up'i eraldada just nimelt fookustatult sellele sektorile, kus kriis on kõige tõsisem. See on piimandus. Me eraldame top-up'i ligikaudu poole ulatuses võimalikust piimandusele eraldatavast maksimumist ehk 4,6 miljonit eurot. Lisaks anname põllumajandusele erakorralist kriisiabi ka käesoleva aasta eelarvest – eelarve ümbertegemise eelnõu tuleb ka teie ette – ja see summa on 3 miljonit. Nii et kokku eraldame põllumajandusele kriisiabi lähiajal 7,6 miljonit.

Esimees Eiki Nestor
Andres Ammas, palun!

Andres Ammas
Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Te armastate sageli rõhutada, kui oluline meede ettevõtluse toetamiseks on sotsiaalmaksu langetamine poole protsendi võrra. Mina ei ole millegipärast kohanud ettevõtjaid, kes sellest meetmest tohutult vaimustuses oleksid. Parafraseerides tuntud lasteraamatut, kas te võiksite mulle nimetada kolme sellise ettevõtja nimed ja aadressid, kes seda teie väidet kinnitaksid?

Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh! Ma ei taha olla kuidagi ebaviisakas ja öelda, et te peaksite ehk rohkemate ettevõtjatega kohtuma, kui te ei ole kohanud neid, kes seda toetavad. Aga tõesti, see ei ole mõeldud halvas mõttes. On küll neid ettevõtjaid, kes hindavad väga, et tööjõumaksud Eestis langevad. Me ei peaks seda võtma nii, et pool protsenti vähem sotsiaalmaksu on liiga vähe või et maksuvaba tulu määra tõus või madalama sissetulekuga inimeste maksuleevendus on väike. Kokku annavad need sammud üle 80 miljoni, mis inimeste tuludelt järgmisel aastal vähem makstakse. Ja 80 miljonit tööjõumaksu leevendust annab ettevõtjatele võimaluse 80 miljoni võrra kogu Eestis maksta kõrgemaid palkasid. Me oleme riigi tasandil kokku leppinud, et see raha, mis jääb tänu maksulangetusele palgafondi, makstakse inimestele välja. See on väga mõistlik, selle võrra saame natuke rohkem palkasid tõsta. See ei ole valitsuse poliitika ühekordne otsus. Me oleme kokku leppinud, et nii eelmisel kui ka järgmisel aastal saab teoks tööjõumaksude langetamine, ja seda tuleb võtta pikemas skaalas. Nii nagu tulumaksu ei langetatud 26%-lt 20%-le ühe aastaga ega üleöö, vaid see võttis kümmekond aastat, nii on ka sotsiaalmaksu langetamise ja maksuvaba tulu määra tõusuga.
Üks asi, mida ma soovin veel rõhutada, on see, et täiesti ekslik on seisukoht, justkui mõjutaks sotsiaalmaksu langetamine haigekassa tulusid. Ei mõjuta! Haigekassa tulud kasvavad järgmisel aastal üle 60 miljoni euro ja sotsiaalmaksu langetamine kompenseeritakse sajaprotsendiliselt. Nii et mitte mingit negatiivset mõju see haigekassa tuludele kaasa ei too.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:52 Gaudeamus 2018

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on kultuuriminister Indrek Saarele. Aadu Must, palun!

Aadu Must
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Meie hea kolleeg Laine Randjärv on kirjutanud – ta ise jälgib praegu hoolega televiisorist, mille üle me siin diskuteerime –, et laulupeoliikumine on üks selline asi, mis on olulisel määral kujundanud eestlaste rahvuslikku identiteeti. Ja mitte ainult üldlaulupeod, vaid ka teised laulupeod, sh Gaudeamus. Praegu käivad Tartu peal murelikud jutud, et ei tea, kas riik ikka aitab Gaudeamust 2018 korraldada. On olnud sahinaid, et kunagi Haridus- ja Teadusministeerium leidis, et tudengite laulupidu on rohkem nagu Kultuuriministeeriumi asi, ja andis selle vastutuse üle. Ma ei tea, kas ilma eelarveta või eelarvega või kuidas see oli. Ja nüüd käivad sahinad, et võib-olla tõstetakse see tagasi. Kõige suurem mure on, et äkki jääb ettevõtmine kahe ministeeriumi vahele pidama. Kas te saate seda muret kuidagi maha võtta ja teha ka prognoose, kuigi laulupeoni on aega? Mida öelda asjahuvilistele, kes kardavad enne peo toimumist kuulda, et midagi on halvasti?

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh! Ma tänan võimaluse eest seda teemat selgitada. Ma küll väga loodan, et Gaudeamus ei potsata kuskile vahepeale maha ja et 2018. aasta Gaudeamus toimub. Ma saan aru, et nii Tartu Üliõpilasmaja, kes on olnud Gaudeamuse korraldaja läbi aastate, kui ka ülikoolide rektorid on Balti kolleegidega sisuliselt kokkuleppe sõlminud. Sellises olukorras peo korraldamisest taganeda või seda mõne teise aasta peale lükata oleks keeruline ja tülikas. Mina ei oska hinnata, mida selle jaoks vaja on, et Gaudeamus toimuks. Minule on Tartu Üliõpilasmaja, mille on teadupärast asutanud Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool, esitanud taotluse saada järgmisel aastal riigieelarvest 100 000 eurot ja ülejärgmisel ehk toimumise aastal pool miljonit eurot. Kuna Kultuuriministeerium ei ole kunagi Gaudeamuse korraldamisega tegelenud – seda on kureerinud Haridus- ja Teadusministeerium, see on olnud ülikoolide, üliõpilasseltside ja Tartu Üliõpilasmaja initsiatiiv –, siis ma ei oska hinnata, kas see eelarve sellisel kujul on hädavajalik või ei ole. Aga kuna see on Kultuuriministeeriumile üle antud, siis esitasin selle kohusetundlikult Rahandusministeeriumile. Nad ei pidanud vajalikuks 2017. aastaks selle jaoks lisaraha eraldada. Meile ei ole haridusministeeriumist 2014. aastal mingeid vahendeid üle antud. Ma väga loodan, et 2018. aastal läheb paremini. Arvan ka, et seda, kelle valdkonda see pidu kuulub, tuleks väga tõsiselt arutada.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Aitäh, peaminister Taavi Rõivas! Aitäh, siseminister Hanno Pevkur! Aitäh, kultuuriminister Indrek Saar! Infotund on lõppenud.