Aitäh! Kõigepealt ütlen, et nagu heaks tavaks on saanud, sisaldusid teie küsimuses ka mõned faktivead, muu hulgas viide sellele, et laste arv on vähenenud. Vastupidi, viimased andmed tänavusest augustist näitasid, et Eestis sündis tervelt 195 last enam kui mullu. Just valed eeldused on üks probleem, miks haigekassa on selle aasta esimeses pooles nii suurde miinusesse läinud. Ma väidan, et enne kui me saame aru, kus on suured vead, ei ole võimalik kaugele tulevikku vaadata. Kui haigekassa ei suuda isegi poolt aastat ette näha ja paneb nii suurelt prognoosiga mööda, siis võib arvata, kui suured amplituudid tekivad nende prognooside ja tegelikkuse vahel kümne aasta perspektiivis.
Ma toon paar näidet. Väga palju on räägitud sellest, et demograafiline trend on pikas vaates negatiivne, ja pikas vaates tõepoolest on. Aga et ühe aastaga toimub midagi sellist, et inimesed järsku ühe aastaga nii palju vananevad, et teenust läheb väga palju rohkem vaja – see ei tundu ilmselt loogiline. Ja see, et ühe aastaga, poole aastaga on vaja kohe 30 miljonit rohkem kulutada, kuna demograafiline protsess on olnud selline, mida varasemad aastad ei ole näidanud, ilmselt ei kõla ka tõenäoliselt. Minu hinnangul on ülimalt kummaline, et käesoleva aasta eelarvet tehes prognoosis haigekassa, et vajadus nii ambulatoorse kui statsionaarse ravi järele Eestis tänavu väheneb. Kust neil selline prognoos tekkis – täiesti arusaamatu. Kui demograafiline olukord halveneb, siis peaks ju ravivajadus suurenema, mitte vastupidi, ometi on prognoositud vähenemist. Samuti on vaatamata sellele, et tegelikult meil palgad kasvavad 6% aastas, haigekassa prognoosinud, et tänavu kulub haigushüvitiste raha 2% vähem kui mullu. Ka ei ole loogiline. Nii et me peame ikkagi esimeses järjekorras saavutama, et ei tehtaks sedavõrd suuri prognoosivigu, mida mina julgeks nimetada ka suurteks loogikavigadeks ...