Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Kõigepealt soovin teile kena hooaja algust! Kuna arupärimises on kümme küsimust, siis püüan teha võimalikult tempokalt, et ettenähtud aja sisse mahtuda. Kõigepealt täpsustan ma arupärijate sissejuhatust. Siin on selline väide: "Parvlaevahanke läbiviimise suurimaks probleemiks maksumaksja seisukohast on asjaolu, et mingi hetk läheb sõlmitud hankelepingu elluviimine rohkem maksma, kui hankijale on seda kinnitatud (või oli hankija võimalike kulude kasvust teadlik ning seda riski hankija poolt aktsepteeriti). On selgeid ilminguid (plaan B rakendamine, kaide ümberehitus jm), et täiendav kulu maksumaksjale tuleb nii parvlaevateenuse osutamisest, samuti tulenevalt riigiabi ning riigihangete seaduse reeglite eiramisest." Tahan öelda, et need väited ei ole tõesed, sest maksumaksja seisukohalt ei ole parvlaevateenuse hange kallimaks läinud. Teiseks, Riigikohtu 2. detsembri 2015. aasta otsuses on öeldud, et Väinamere Liinid OÜ, st praeguse vedaja esitatud väide riigiabi andmise kohta ei ole põhjendatud. Kolmandaks, Rahandusministeeriumi 14. novembril 2014. aastal esitatud seisukoht on, et TS Laevad OÜ, kes on sõlminud lepingu reisiparvlaevade projekteerimiseks ja ehitamiseks, ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses. Seega ei ole riigihangete seaduse reegleid eiratud.
Aga nüüd vastused küsimustele. Esimene küsimus: "15. veebruaril 2016. a kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister hr Kristen Michal Riigikogu suure saali ees, et parvlaevade ehitus on graafikus, toetudes TS Laevad OÜ juhatuse liikmete hinnangutele. Mis põhjustel peab majandus- ja kommunikatsiooniminister tänasel kuupäeval oma varasematest sõnadest taganema?" Veebruarikuus vastasin nii: "TS Laevad OÜ juhatuse liikmete hinnangul on parvlaevade ehitus graafikus. Kuid nii olulise teema puhul, kui seda on parvlaevaühendus suursaartega, peab alati olema valmis ka ettenägematuteks juhtudeks ja tuleb teha tagavaraplaane. Ka näiteks praegusel vedajal Väinamere Liinid OÜ-l peab olema plaan, kuidas osutada teenust siis, kui üks laevadest on rikke tõttu liinilt maas. Seega, olgu tegemist laevade valmimise hilinemisega, hilisemate tehniliste riketega, regulaarse hooldusega või millegi muu sellisega, lepinguline vedaja peab olema valmis teenust osutama ja tal peab olema plaan veoteenuse osutamiseks igas olukorras. TS Laevad OÜ juhatus on ka avalikult kinnitanud, et neil on nimetatud varuplaanid olemas." Varem Riigikogu ees parvlaevade ehitust kommenteerides lähtusin ma sellel hetkel olemas olnud parimast infost, täpselt nagu ka küsimuses viidati. Nii teen tänagi. Veebruaris puudus ministeeriumil ja ma arvan, et ka siin saalis, näiteks teadmine, et juulis toimub Türgis riigipöördekatse ja Poola tehase juhtkond vahetub. Mõlemad sündmused mõjutasid parvlaevade ehitamise graafikut. Need on objektiivsed sündmused, mis vahepeal on toimunud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ega ka TS Laevad OÜ ei ole kunagi eitanud asjaolu, et parvlaevade ehitamise graafikud on algusest peale olnud väga pingelised. Seepärast ütlesin kohe – kuigi oli info, et laevade ehitus oli graafikus –, et peab olema varuplaan iga olulise lõigu jaoks. Kui ma poleks seda arvanud, siis poleks ka varuplaani asenduslaevade prahtimiseks. Peamine on veoteenuse kindlustamine ning TS Laevad OÜ seda ka teeb, asenduslaevade info on avalik ja piletid on müügis. Pikas vaates on mõne nädala või kuu võrra pikem ooteaeg arukam kui järeleandmine laevade kvaliteedis. Parem pisut aega asenduslaevu kui 20 aastat veaotsinguid.
Teine küsimus: "Mis kuupäevadeks on lepitud kokku parvlaevade üleandmine vedajale ning kas kokkulepitud üleandmise kuupäevade osas on muudatusi?" See info on juba korduvalt avalikustatud, nagu ka Jaanus Karilaid siin viitas. Oodatavalt asuvad parvlaevad Leiger ja Tõll liinile oktoobris, parvlaev Tiiu novembris ja Piret hiljemalt uue aasta alguses. Laevade üleandmise täpne tähtaeg sõltub nii nende ehitusest kui ka üleandmise protsessist endast. Nagu TS Laevad OÜ on öelnud, kõige olulisem on kvaliteet ning kiirustades laevu ehitajalt üle ei võeta, isegi siis, kui ehitaja oleks valmis neid üle andma, aga laevade kvaliteedis on puudusi. Kui on uut infot, siis TS Laevad OÜ sellest ministeeriumi ning avalikkust kindlasti teavitab.
Kolmas küsimus: "Kas vastab tõele, et rampide ehitust viiakse läbi kiirendatud korras, kuna uued parvlaevad on projekteeritud selliselt, et need ei vasta olemasolevatele sadamarajatistele ning seega ei vasta ka hanke tingimustele?" Ei vasta tõele. AS Saarte Liinid ei ehita Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ega Heltermaa sadamas rampe liinile tulevate parvlaevade jaoks ei tavapärases ega kiirendatud tempos. Tuleb mõista, et sadamate arendustegevus on järjepidev töö ning riigi äriühingule AS Saarte Liinid kuuluvaid sadamaid arendatakse nüüd ja edaspidi sõltumata sellest, milliste vedajate laevu nad teenindavad. Teave AS-i Saarte Liinid tehtud ja kavandatud arendustöödest on avalikult leitav ka nende koduleheküljel, võin selle aadressi hiljem öelda, kui tahate. Juhime tähelepanu asjaolule, et sadamakaide ja muude mereliste rajatiste ehitus on oma olemuselt koos planeerimise, projekteerimise ja keskkonnamõjude hindamisega väga pikk protsess ning kestab tavapäraselt mitu aastat. Näiteks tuli 2010. aastal liinile tulnud Väinamere Liinid OÜ uute parvlaevade jaoks Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadam tõepoolest põhjalikult ümber ehitada. See kestis projekteerimisest kuni ehitustööde lõpuni 5–7 aastat.
Neljas küsimus: "Riik ja temale kuuluvad äriühingud viivad järjest sagedamini läbi suunatud pakkumuste küsimisi ja konkursse, eirates seeläbi riigihangete seaduses toodut. Hiiu Leht märkis 6. mail, et rampide projekteerimistööd käivad, sellest küsimused: 4.1. Milline riigi äriühing on nimetatud tööde tellijaks, AS Saarte Liinid või mõni teine riigi äriühing? 4.2. Kas nimetatud tööde teostamiseks viidi läbi riigihange? Kui mitte, siis millisel õiguslikul alusel mindi mööda riigihangete seadusest?" Tegemist on märkimisväärsete väidetega, mida küsija ei ole faktidega tõendanud. Puudub ka arusaam, kes, millal ja kuidas on riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid rikkunud. Kui AS-i Saarte Liinid hallatavates sadamates osutub vajalikuks töid tellida, siis seda teeb alati sadamate omanik AS Saarte Liinid. Saarte Liinid haldab kokku 16 sadamat kuues maakonnas, olles sellega suurim sadamate haldaja Eestis. Hangete korraldamisel ja pakkumuste küsimisel on äriühing järginud riigihangete seadust. Riigikogu liikmetel on võimalus iga päev tutvuda Saarte Liinide majandustegevusega ja kogu nende arendustegevus on avalik. Saarte Liinide arengukava aastateks 2014–2020 kinnitas äriühingu nõukogu 2014. aastal ja kõik olulised investeeringud on kooskõlas riigi koostatud transpordiinvesteeringute kavaga. Juhin taas tähelepanu tõsiasjale, et sadamate arendamine on pikaajaline tegevus ja nüüd tehtud investeerimisotsuste ettevalmistamine Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamas algas eelprojekteerimise ning tasuvusarvestuse koostamisega juba 2003. aastal. Saarte Liinid võttis endale 2011. aastal kohustuse ehitada välja kaikohad uut tüüpi parvlaevade teenindamiseks Rohuküla ja Heltermaa sadamas. Otsus tehti jätkusuutliku sadamateenuse tagamiseks Väinamere Liinide parvlaevade Hiiumaa, Muhumaa ja Saaremaa jaoks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamisperioodi 2007–2013 vahendite lõppemise tõttu viidi kavandatud investeeringud üle rahastamisperioodi 2014–2020 ja need teostatakse esimesel võimalusel, eelduslikult aastal 2019. Vältimaks liikluse katkemist ühe rambi tehnilise rikke korral, peab Eesti suursaartega laevaühenduse tagamiseks igas sadamas olema vähemalt kaks kaikohta iga liinil sõitva laevatüübi teenindamiseks, sõltumata sellest, kes on sellel liinil operaatorettevõtja. See on vajalik meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse nõuete täitmiseks ja see on sadamapidaja igapäevane kohustus. Käesoleval aastal ei ole planeeritud ühtegi suurt ehitusprojekti Heltermaa, Rohuküla, Virtsu ega Kuivastu sadamas seoses rampide või kaidega. Uute laevade liinile saabumise tõttu kontrollitakse rampe ja vajaduse korral tehakse väiksemahulisi töid nende sobitamiseks uute laevadega. Tegemist on tavapärase tegevusega, AS Saarte Liinid teeb seda iga uue laeva liinile saabumise korral, ka Väinamere Liinide laevade puhul, et laevade ohutus sadamas oleks tagatud.
Viies küsimus: "Kas ja missugust järelevalvet teostab ministeerium kõnealuse hankelepingu üle, et tagada plaan A ehk hankelepingu täitmine?" Ministeerium teeb avaliku teenindamise lepingu üle tavapärast järelevalvet. Sõlmitud avaliku teenindamise leping on täitmiseks ja selle täitmist ka jälgitakse. Uue vedajaga suheldakse nii ametnike tasandil kui olulisemates küsimustes ka otse ministeeriumi juhtkonnaga. Kui vedajal tekib tõrkeid lepinguliste kohustuste täitmisel, rakendatakse leppetrahve. Võrreldes kehtiva avaliku teenindamise lepinguga näeb uus leping ette oluliselt rangemaid trahve lepingu rikkumise eest, mis juba iseenesest peaks motiveerima vedajat tegema kõik endast oleneva, et leping oleks korrektselt täidetud.
Kuues küsimus: "Plaanist B. Millised on riigi või riigi äriühingu poolt otsitavad asenduslaevad, millal nad liinile tulevad ning kui pikaks perioodiks asenduslaevu plaanitakse rendile võtta? Samuti, kui suur on sellega kaasnev täiendav kulu maksumaksjale?" Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on riigi nimel sõlminud avaliku teenindamise lepingu ühispakkujatega TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ. Seega on uutel operaatoritel kohustus tagada lepinguliste kohustuste täitmine. Nemad kannavad ka asenduslaevade kulud ning nõuavad omakorda sisse leppetrahve laevatehastelt. Asenduslaevadest eespool juba rääkisin. Sadama parvlaevaprojekti tasuvus on ka kõiki kulusid arvesse võttes 7,4%, mis on hea ja vastuvõetav tulukus.
Seitsmes küsimus: "Uute parvlaevade liinile toomise kulud on kasvamas. Millised täiendavad lepingud on sõlmitud ning milliseid rahalisi kohustusi on võetud parvlaevade ehitamiseks (näiteks laevade projekteerimise ning sisekujunduse lepingud, ehitamise järelevalve lepingud, erinevad konsultatsioonilepingud jne) TS Laevad OÜ / TS Shipping OÜ ning AS Tallinna Sadama poolt suursaarte hanke elluviimiseks? Kui suur on hetkel tegelik suursaarte hanke elluviimise kogumaksumus?" Taas tundub küsimus pisut suunatud. Mainin veel kord, et ministeerium on riigi nimel sõlminud vedajaga avaliku teenindamise lepingu, milles on vedajale makstavad tasud sõnaselgelt kehtestatud, ja neid kulusid on ka meedias kajastatud. Teenuse hanke elluviimise kogumaksumus riigile on sama ja jääb samaks. Riigile läheb see leping maksma kümne aasta parvlaevateenuse eest suurusjärgus 200 miljonit eurot. Nüüdisväärtuse hinnang on umbes 214 miljonit, millele lisandub laevade väljaostu hind, kui riik lepinguperioodi lõpul soovib uued laevad TS Laevad OÜ-lt ära osta. TS Laevad OÜ saab oma täpse lisakulu ja tehastelt nõutavate trahvide suuruse öelda siis, kui kõik summad on selged, neil tuleb ilmselt maksta trahvi ka riigile. Projekti kogumaksumus on suurusjärgus 124 miljonit eurot. TS Laevad OÜ selle projekti tulukus, nagu mainitud, on 7,4%.
Kaheksas küsimus: "Arvestades, et nelja parvlaeva ehitus läheb maksma tunduvalt üle 120 miljoni euro ning hanke tühistamise või hanke tingimuste ning selle läbiviimise nõuete rikkumise tõttu võivad maksumaksjale tekkida samas suurusjärgus rahalised kahjud, siis kes peab negatiivse stsenaariumi korral võtma vastutuse? Kas vastutajaks on hr Juhan Parts, pr Urve Palo, härrad Remo Holsmer, Kristen Michal, TS Laevade ja TS Shipping juhatuse liikmed või mõni ministeeriumi ametnik?" Kordan juba eelnevalt öeldut: riigile see kallimaks ei lähe ning TS Laevad OÜ saab sellelt 7,4% kasu, mitte kahju. Samahästi võiks keegi riigile kuuluvate ettevõtete praamide pooldaja küsida, kellele me sellest kasumist preemiat peaksime maksma. Protsessi oleks saanud kindlasti paremini planeerida, eeskätt võttes rohkem aega, sest sellise keerukusastmega asjade tegemisel on aeg väga vajalik ressurss. Praegu vahetab TS Laevad OÜ aega raha vastu. Olen sellest suvel Postimehes pikemalt kirjutanud, ei hakka kogu lugu uuesti kordama. Ma tean, et kindlasti oleks saanud seda protsessi paremini läbi viia, aga selleks hetkeks, kui sellel joon all on, tehakse järeldused. Kindlasti ei peaks riik selliseid vigu kordama.
Üheksas küsimus: "Kas ja kuidas on riik garanteerinud nõuetekohase reisijateveo ning kvaliteetse teenuse osutamise mandri ja suursaarte vahel 1. oktoobrist 2016?" Riik on sõlminud reisijateveo teostamiseks avaliku teenindamise lepingu. Kuna üleveo tagamisega vedaja riskida ei saa, on TS Laevad OÜ ajutiselt rentinud kolm asenduslaeva. 1. oktoobrist on TS Laevad OÜ omandisse mineva parvlaeva Regula kõrval liine teenindamas parvlaevad Harilaid, Hiiumaa ja St Ola. Esimesel võimalusel vahetavad uued reisiparvlaevad asenduslaevad välja.
Kümnes küsimus: "Kas ning kuidas on planeeritud teenuse kvaliteeti 1. oktoobrist 2016. a tõsta ning kui palju hoiab riik maksumaksja raha kokku viie aasta perspektiivis?" Riik on sõlminud reisijate teenindamiseks avaliku teenindamise lepingu, sealjuures väärib tähelepanu, et lepingus liiniveo kvaliteedile kehtestatud nõuded on oluliselt rangemad, kui on kehtivas lepingus olevad nõuded. Võrreldes praeguse olukorraga, kus reisijaid teenindavad võrdlemisi vanad laevad, toimub suurim kvalitatiivne hüpe tulevikus uute ja suuremate laevade liinile tulekuga. TS Laevad OÜ suhtleb samuti maavalitsustega ja kohalike kogukondadega, et saada teada nende ettepanekuid ja mõtteid, kuidas liiniveo kvaliteeti tulevikus parandada. Hankel osalenud teise pakkuja pakkumusega võrreldes hoiab riik viie aastaga, aastail 2016–2021, kokku umbes 28,4 miljonit eurot. Aitäh!