Austatud juhataja! Head kolleegid! Käesolev otsuse eelnõu 219 ehk Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" oli arutlusel kahel kultuurikomisjoni istungil. 18. aprillil määrati komisjoni ettekandja, kelleks sai siinkõneleja. Pikem arutelu toimus komisjonis 17. mail 2016. Komisjoni istungile oli tulenevalt arutluse all olevast ettepanekust kutsutud külalisi mitmest teemaga seonduvast asutusest: Haridus- ja Teadusministeeriumist, SA-st Innove, Eesti Keele Instituudist, Keeleinspektsioonist ning Integratsiooni ja Migratsiooni SA-st Meie Inimesed.
Mihhail Stalnuhhin tutvustas komisjonile Eesti Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud otsuse eelnõu, mis on koostatud lähtuvalt vajadusest lahendada eesti keele õppimise ja õpetamisega seotud probleemid. Valitsusele soovitakse teha ettepanek viia läbi senise keeleõppesüsteemi süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja põhjused, miks keeleõpe pole siiani oodatud tulemusi andnud. Lisaks tutvustas Stalnuhhin ka eelnõus pakutud meetmeid, kuidas parandada mitterahuldavat olukorda eesti keele õpetamisel.
Peale otsuse eelnõu tutvustamist ja teema püstitamist said sõna kutsutud külalised, kes tutvustasid igaüks oma haldusalas tehtud samme ja tegevusi, mis seonduvad tõstatatud teemaga. Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna asejuhataja Riina Koolmeister andis ülevaate ministeeriumi tegevusest keeleõppe valdkonnas. Regulaarselt koostatakse aruandeid ja ülevaateid ning tellitakse uuringuid, millest eraldi toodi välja Tallinna Ülikoolis 2013. aastal koostatud "Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis" ja 2014. aastal Tartu Ülikoolis koostatud "Arvamusi ja hinnanguid riigikeele õppe korraldamise kohta vene õppekeelega koolides". Koolmeistri sõnul on õppematerjale ja meetodeid palju. Tihti ei suuda õpetajad nende hulgast valida ning oluline on õpetajakoolitus ja metoodilised materjalid õpetajatele. Koolmeister tutvustas ka Eesti e-õppevara "Keeleklikk", mis on eesti keele algtaseme (0–A2 tasuta) e-õppe kursus. Seda saavad kasutada inglise ja vene keele baasil õppijad ning sellel on olemas õpetajatugi. Tegemist on kõige põhjalikuma tasuta kursusega, mis eesti keele praktiliseks õppimiseks on tehtud. "Keelekliki" valmimist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium. Lisaks on plaanis sel aastal korraldada hange B1 keeletaseme loojate leidmiseks. Koolmeistri sõnul on kavas moodustada riigikeele õpetamise nõukoda, kuhu kuuluksid eri ministeeriumide keeleküsimustega tegelevad inimesed, et keeleõpe oleks koordineeritud.
Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka märkis, et SA Innove on läbi viinud õppematerjalide kaardistamise, et aastani 2018 Euroopa Sotsialafondi abil arendada üld- ja kutseharidusele mõeldud õppevara. Oluline on ka edasine keelekümbluse toetamine õppekvaliteedi tõstmiseks ja sisserändajatele eesti keele lisaõppe korraldamine.
Eesti Keele Instituudi teadussekretär, vanemleksikograaf Jelena Kallas andis ülevaate EKI eesti-vene-eesti sõnaraamatute kättesaadavusest ning tegevusest sõnaraamatute valdkonnas. EKI on Eesti ainus suurte akadeemiliste sõnaraamatute koostaja, koguja ja säilitaja, samuti sõnastike koostamiseks vajalike sõnastikusüsteemide looja ja arendaja. Instituudi keelekogudes on umbes 60 sõnastikku ja andmebaasi ning veebilehel teevad kasutajad aastas viis miljonit päringut. Ta selgitas, et vene kodukeelega perede jaoks on olemas mitu sõnaraamatut, mis on veebis tasuta kättesaadavad EKI kodulehe kaudu. Kakskeelseid sõnaraamatuid saab kasutada EKI veebisõnastike portaali e-keelekogud kaudu. Kallase sõnul on aga probleemiks, et 15 aasta jooksul ei ole uuendatud suurte eesti-vene ja vene-eesti sõnaraamatute märksõnastikku, puuduvad uue aja eluolu, infotehnoloogia, majanduse, meditsiini, juura, hariduse, kokanduse jm valdkondade uuemad sõnad, nagu näiteks taristu, tahvelarvuti, jätkusuutlik, lõimumine jne. Kallas juhtis tähelepanu, et "Eesti keele arengukavas 2011–2017" pole sõnaraamatute uuendamist plaanitud ning oluline on see sisse kirjutada järgmisesse arengukavasse, et töö oleks järjepidev ja stabiilne.
Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul ei ole keeleõpe olnud nii tulemuslik, kui Keeleinspektsioon on lootnud. Kõige nõrgemad tulemused on vene lasteaedades ja koolides. Tulemuslikum on õpe nendel, kelle sissetulek oleneb keeleoskusest. Suure murena tõi Tomusk välja äsja keskhariduse omandanud noored, kes ei oska eesti keelt näiteks teenindaja tasemel. Tema arvates tuleks kogu tähelepanu suunata vene õppekeelega põhikoolidele. Täiskasvanute puhul on probleemiks, et paljud järelkursusele suunatud inimesed eksamit siiski ei soorita, kuna pakutakse liiga lühikesi kursusi. Tomusk eeldab, et keelõppe tulemused peaksid paranema, kuna 1. juulil 2015 jõustunud keeleseaduse muudatuse kohaselt saavad koolitusloa ainult need keeleõppefirmad, kes vastavad nõuetele. Lisaks on Keeleinspektsioon alustanud ka firmade kvaliteedi kontrolli.
MISA juht Dmitri Burnašev andis ülevaate Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed tegevusest keeleõppe valdkonnas. MISA põhitegevus on Euroopa Sotsiaalfondi raha abil keeleõppe korraldamine. Burnaševi sõnul korraldab MISA 2016. aasta kevadel täiendava hanke 2000 inimesele eesti keele tasemekursuste korraldamiseks ning eesti keele oskuste väljaselgitamiseks. Hangete tingimustes nõutakse, et keeleõppes pakutaks ka keele praktiseerimise võimalust. Keeleõpe algab 2016. aasta teisel poolel. MISA jätkab tasuta A2-, B1- ja B2-taseme keelekursuste korraldamist kuni aastani 2020. Burnašev prognoosib, et järgmisel aastal registreerub kursustele üle 1000 inimese, kuid murelikuks teeb, et väga paljudel puudub kursustel osalemiseks vajalik algtasemel keeleoskus.
Seejärel esitasid komisjoni liikmed küsimusi ja avaldasid arvamust. Vastates Krista Aru küsimusele põhikoolide taseme kohta, kinnitas Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, et põhikool on tõesti kõige nõrgem lüli ning tihti juhtub, et lasteaias õpitud eesti keel põhikoolis ununeb. Teine kitsaskoht on eesti keele õpetajate tase vene koolides ja lasteaedades, nagu juba eelnevalt juttu oli. Viktoria Ladõnskaja juhtis tähelepanu, et keeleõppe metoodika ja õpetajate tase on ka arengukava "Lõimuv Eesti 2020" teema ning Kultuuriministeerium tegeleb nende küsimuste ülevaatamisega arengukava rakenduskava muutmise eelnõus.
Arutelu tulemusena nentisid kõik kohalviibijad, et tegelikult on eelnõus tõstatatud küsimused väga olulised, kuid arvatavasti puudub üldsusel laiem info, kui palju nende asjadega tegelikult juba tegeldakse ja kuidas on metoodikaid paremate tulemuste nimel muudetud. Näiteks viis SA Innove 2015. aastal õpetajate ja õpilaste seas läbi küsitluse ning selgus, et õpetajate ja õpilaste ootused ning tegelikkus lähevad keeleõppe valdkonnas lahku. Õpetajad keskenduvad pigem teatud mallide omandamisele, mitte niivõrd keele kui suhtlusvahendi omandamisele. Õpilased peavad õpet liiga grammatikakeskseks. Ilma grammatikata muidugi ei saa, aga tõepoolest võib-olla oleks olulisem keskenduda metoodikale, mis aitab inimestel omavahel paremini suhelda.
Arutelu lõpuks tegi Mihhail Stalnuhhin ettepaneku moodustada kõikide Riigikogu fraktsioonide esindajatest töörühm, kes töötaks teema mittepoliitiliselt läbi. Selle ettepanekuga oldi komisjonis põhimõtteliselt päri. Komisjoni 17. mai istungil otsustati konsensusega teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 2. juuni istungi päevakorda ja viia samal päeval läbi ka eelnõu lõpphääletus. Seegi ettepanek oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!