Austatud Riigikogu, tere hommikust!

Meie tänane istung algab piduliku sündmusega, sest Riigikohtu liige Nele Parrest annab ametivande. Palun!

Austatud Riigikogu! Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega. (Aplaus.)

Head ametikaaslased! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli neid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjoni nimel on mul au algatada veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu. Meeldetuletuseks nii palju, et keskkonnakomisjon otsustas 2016. aastal 18. aprilli istungil algatada veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu tulenevalt Riigikogu 21. jaanuari otsusest toetada õiguskantsleri ettepanekut. Seaduse eesmärk on viia veeseaduse § 17 lõige 4 kooskõlla põhiseadusega. Selleks antakse Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada olukordi, kus vastanduvad erinevad huvid, mida pole üheaegselt võimalik järgida, näiteks lahendada olukordi, kus on omavahelises vastuolus muinsuskaitse ja looduskaitse huvid. Seaduse kehtiv tekst ei võimalda Keskkonnaametil teha veeseaduse § 17 lõike 4 kohaldamisel erandeid ja leevendusi, isegi juhul, kui seda põhimõtteliselt õigeks peetakse. Edu meile selle seaduseelnõu menetlemisel!

Palun Riigikogu kõnetooli Andres Ammase!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Tere hommikust! Mul on hea meel anda Vabaerakonna fraktsiooni nimel üle otsuse eelnõu ettepaneku tegemisest Vabariigi Valitsusele seoses sotsiaalmaksu miinimumi kaotamisega. See asetub omamoodi sellesse eelnõude ritta, mida me alustasime eelmisel nädalal. Erakonna majandustoimkond on selle küsimusega tegelikult pikka aega tegelenud. Riigikogus oldud aasta jooksul oleme rohketel kohtumistel üle Eesti ja eriti väikeettevõtjatega asja arutades tajunud nende muret. Sotsiaalmaksu miinimumi kaotamine teeks nende võimalused paindlikumaks. Paindlikest töötamise võimalustest on huvitatud nii töötajad kui ka tööandjad. Praegu on tööandjate jaoks väga kulukas väikese koormusega töötajaid palgal hoida, juhul kui need ei ole õpilased või ei kasvata alla kolmeaastast last. Aga osalise tööajaga töötamise vajadus võib tekkida ka n-ö tavalistel tööealistel inimestel, samuti pensionäridel. Kõigi nende võrra saaks töötavate inimeste sihtgruppi oluliselt laiendada. Me pakume välja ka tööriista, kuidas seda mõtet ellu viia. Selleks tööriistaks on meie arvates praeguse kuupõhise palga ja maksu arvestamise asemel tunnipõhine palga ja maksu arvestus. Loodame Riigikogult ja rahanduskomisjonilt nende mõtete süvenenult käsitlemist. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning meie kodu- ja töökorra seaduse järgi otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Nüüd läheme teadete juurde. Sel laupäeval toimub siin istungisaalis Riigikogu lahtiste uste päeva raames infotund Riigikogu külalistele, seetõttu palun teil kõik oma materjalid nii laudadelt kui ka sahtlitest kaasa võtta. Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Alustame tänase päevakorra menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse eelnõu 100 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Rein Ratase!

Hea juhataja! Auväärt Riigikogu liikmed! Keskkonnaseire seaduse eelnõu 100 algatas Vabariigi Valitsus 28. septembril läinud aastal. Enne esimest lugemist käsitleti seda eelnõu keskkonnakomisjoni kahel istungil. Esimene lugemine toimus 25. novembril ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 9. detsember 2015. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Vahepealsel perioodil on keskkonnakomisjoni liikmed, komisjoni ametnikud ja Keskkonnaministeeriumi töötajad mitmel korral oma koosolekutel seda eelnõu analüüsinud, hinnanud ja püüdnud igati paremaks teha. Esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil on keskkonnaseire seaduse eelnõu käsitletud keskkonnakomisjoni istungil ka 11. aprillil. Tollel istungil arutati komisjoni töökoosolekute vahepealsel ajal esitatud arvamusi ja ettepanekuid, et komisjon võiks kaaluda eelnõu täiendamist. Seda komisjon siis oma 11. aprilli istungil tegigi. Ja komisjoni muudatusettepanekuid sündiski tervelt kümme tükki.
Keskkonnaseire seaduse eelnõuga täpsustatakse ja tõhustatakse keskkonnaseire korraldust, ajakohastatakse sätteid ja viiakse keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega. Kehtiv keskkonnaseire seadus jõustus juba 25. veebruaril 1999. aastal ja see on igati ajale jalgu jäänud. Vahepeal möödunud aja jooksul on keskkonna valdkonnas toimunud palju muutusi, seda nii keskkonnaalaste põhiõiguste kui ka keskkonnakaitse valdkonnas, sestap on selle seaduse uus versioon vajalik.
Nüüd lubage, auväärt Riigikogu liikmed, lühidalt iseloomustada muudatusettepanekuid, mille esitab keskkonnakomisjon. Muudatusettepanek nr 1 on ühelt poolt redaktsioonilist laadi, teisalt täpsustav. Selle ettepanekuga täpsustatakse eelnõu § 1 pealkirja ja sisu ning märgitakse ära seaduse kohaldamisala. Redaktsioonilise muudatusena asendatakse üldise kirjapruugi lemmiksõna "teostamine" sõnaga "täitmine", mis on igati asjakohasem.
Samas peab komisjon vajalikuks selgitada, et keskkonnaseire seadus ei reguleeri ettevõtja keskkonnaseiret. Ettevõtja keskkonnaseire tuleneb eeskätt järelevalve eesmärgil andmete kogumise kohustusest ja selle regulatsioonist. Seda osa aga reguleerib tööstusheite seadus, milles on ette nähtud riiklik järelevalve ja vastav vastutus. Samas on muudatusettepanekus nr 1 muudetud keskkonnalubade üldnimetust antud kontekstis: algse "keskkonnakaitse loa" asemel on nüüd kasutatud terminit "keskkonnaluba".
Muudatusettepanek nr 2 on täpsustav. Seal esitatakse § 4 lõikes 3 ka nõueteosa: märgitakse nõuded, mida seireseadus peab sisaldama. Muudatusettepanek nr 3 on samuti täpsustavat laadi: § 6 uus punkt 1 sätestab, mis alusel vastutav täitja kogub seireandmeid. Muudatusettepanek nr 4 on täiendav. See toob välja § 7 pealkirjas just nõuete ja metoodikate osa. Muudatusettepanek nr 5 on samuti täiendav: § 9 täiendatakse uue lõikega 4, mis sätestab, et riikliku keskkonnaseire jaama ja ala rajamise kokkulepped kinnisasja omanikuga sõlmib keskkonnaseire vastutav täitja. Muudatusettepanek nr 6 täpsustab, et riiklikus keskkonnaseire jaamas, selle läheduses ja riikliku keskkonnaseire alal on keelatud tegevus, mis võib jaama või seireala kahjustada, takistada seiretöid või põhjustada riikliku keskkonnaseire programmi täitmise katkemist. Muudatusettepanek nr 7 on täpsustavat laadi: eelnõu 4. peatüki ja § 13 pealkiri viiakse kooskõlla § 13 tegeliku sisuga, kusjuures pealkirja täiendatakse lihtsalt sõnaga "säilitamine". Jutt on andmete säilitamisest. Muudatusettepanek nr 8 on ka täiendav: § 22 täiendatakse lõikega 2, mis selgitab, et talumiskohustuse tingimustes, sh talumiskohustuse hüvitisega seonduvas lepitakse kokku vastutava seire täitja ja kinnisasja omaniku vahel sõlmitavas kokkuleppes, kui kinnisasja omanik seda soovib. Muudatusettepanek nr 9 on täiendavat laadi. Eelnõusse lisatakse uus selgitava sisuga § 24, mille kohaselt kehtivad enne seaduse jõustumist sõlmitud kokkulepped edasi kuni nende kehtivusaja lõpuni. Ja muudatusettepanek nr 10 muudab seaduse jõustumise aega. Eelnõus oli jõustumise ajaks märgitud 2016. aasta 1. jaanuar, nüüd teeme ettepaneku määrata jõustumisajaks 1. jaanuar 2017. See peaks olema küllaltki piisav üleminekuaeg.
Keskkonnakomisjon otsustas oma 11. aprilli istungil esitada eelnõu täiskogu istungi päevakorda teiseks lugemiseks 21. aprilliks, teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Olen rääkinud.

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame eelnõu 100 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud kümme muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt ja kõik on arvestatud täielikult: esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes. Ma tänan! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja esimese ning ainukese päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Tänane istung ei ole veel lõppenud. Meie tänast istungit on aidanud teenindada minu vasakul käel istuv proua Elin Heinvee, kes on viimased 15 aastat olnud pühendunud sellele, et Riigikogu töö võimalikult hästi sujuks. Täna teenindas ta istungit viimast korda. Lubage mul Riigikogu poolt teda väga tänada tehtud töö eest. (Aplaus.)
Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 10.20.