14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Tere päevast, keda veel ei ole näinud! Alustame kolmapäevast istungit. Juhatus ootab, et kellelgi on soov üle anda eelnõu või arupärimine. Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone
Austatud Riigikogu! Soovin siseminister Hanno Pevkurile üle anda arupärimise surma- ja kadumisjuhtumite uurimise kohta Eesti Vabariigis. 2. märtsil ilmus Delfis artikkel, mis tõstatas põhjendatud tõsiseid küsimusi selle kohta, miks uurivad Eesti õiguskaitseorganid inimeste surmade ja kadumiste asemel hoopis ilukirjandust. Selles artiklis oli viidatud kahele konkreetsele näitele, mille suhtes politsei ja prokuratuur on arusaamatutel motiividel keeldunud kriminaalmenetlust alustamast. Kui isiku kadumise korral kriminaalmenetluse alustamise üle võib veel polemiseerida, siis isiku kahtlastel asjaoludel surma korral selleks ruumi ei ole. Sellega seoses esitame mitu küsimust. Kuidas on võimalik, et otsus Hardo Aasmäe surma uurimiseks kriminaalmenetlust mitte alustada langetati juba enne surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi tulemuste selgumist, seega pidamata vajalikuks kõiki asjaolusid välja selgitada? Hardo Aasmäe surmakuulutus avaldati Postimehes 31. detsembril 2015. aastal ja meil on tekkinud küsimus, kuidas sai Kaitsepolitsei enda valdusesse selleks hetkeks veel avaldamata info Hardo Aasmäe surma kohta. Ja miks pööratakse rohkem tähelepanu arvamuste võimalikule kriminaalsusele – peame silmas Kaur Kenderi romaani "Untitled 12"  – kui avaliku elu tegelase surmajuhtumi võimalikule kriminaalsusele? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kadri Simson, palun!

Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on 20 Riigikogu liikme nimel üle anda arupärimine rahandusminister Sven Sesterile. Arupärimine puudutab meie majanduskasvu väljavaateid. Eelmisel nädalal avalikustati Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos, mis, nagu te juba kõik teate, ei toonud kaasa positiivseid uudiseid. Võrreldes eelmise aasta prognoosiga vähendati nii 2016. kui ka 2017. aasta majanduskasvu prognoosi. Tänavuse aasta majanduskasvu prognoosi korrigeeriti allapoole 0,6% võrra ning järgmise aasta oma 0,4% võrra. Seejuures ei tee olukorda paremaks ka see, et väidetakse, et eelmise aasta majandusprognoos oli madalam meist mitteolenevatel põhjustel. Ka tulevaste aastate majanduskasv sõltub eelkõige just välisriikidest. Vaid väliskeskkonnast sõltuva majandustegevusega on tõesti keeruline viie rikkaima riigi hulka jõuda või pääseda Põhjamaade hulka, olles sama heaolutasemega, aga paindlikum riik kui praegused Põhjamaad. Me panime tähele, et koos lühema majandusprognoosiga on Rahandusministeeriumi koduleheküljele ilmunud ka pikaajaline majandusprognoos aastaks 2060. Ka seal on väga huvitavaid numbreid. Raske on küll uskuda, et kõik läheb nii, nagu mitmekümneks aastaks prognoositud on. Kui see nii läheks, siis peaksid näiteks Taani, Rootsi, Saksamaa või Soome piirduma täiesti nullkasvuga, et me suudaksime nad järgmise 20 aasta jooksul kinni püüda. Sellest tulenevalt on meil, 20 Riigikogu liikmel, neli küsimust rahandusministrile. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Kalle Palling, palun!

Kalle Palling
Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa Komisjon on esitanud direktiiviettepaneku, millega soovib vähendada töötajate lähetamisega seotud ebaausat praktikat ning tagada samas kohas tehtava sama töö eest võrdsed tasustamistingimused. Euroopa Liidu asjade komisjon on arvamusel, et ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna kavandatud muudatused võivad kahjustada ettevõtjate konkurentsivõimet teenuste osutamisel teistes Euroopa Liidu riikides ja piirata teenuste vaba liikumist.
Arvame, et Euroopa Liidu tasandil sekkumise vajalikkust ei ole piisavalt põhjendatud ning kavandatud meetmed ei ole oma ulatuse ja toime tõttu liidu tasemel paremini saavutatavad. Seoses sellega annan Euroopa Liidu asjade komisjoni nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu, mille sisu on põhjendatud arvamusavaldus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku mittevastavuse kohta subsidiaarsuse põhimõttele. Kokku võttes ei toeta Euroopa Liidu asjade komisjon seda, et minnakse ühe Euroopa Liidu põhivabaduse, töötajate vaba liikumise kallale. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Olen vastu võtnud ühe eelnõu ja kaks arupärimist. Toimetame nendega edasi kodu- ja töökorra seaduse järgi. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogu istungil on 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

1. 14:09 Tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu (186 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, enne kui me edasi läheme, palun teil pidada omavahelisi diskussioone väljaspool täiskogu saali! Liiga palju lärmi on saalis. Nüüd aga jätkame sealt, kus me eile kolm minutit enne kella kahte lõpetasime. Nimelt, eelnõu 186, Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandja on Kersti Sarapuu. Palun!

Kersti Sarapuu
Austatud juhataja! Head kolleegid! Just äsja tulin tagasi haldusreformi foorumilt ja minu arust annaks seesama tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine hea stardi sellele, et haldusreform meil ka teoks saaks. Meie eelnõu eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste võimekust omavalitsuslike ülesannete täitmisel ja teenuste pakkumisel. Selleks tõstetaks kohalikule omavalitsusele laekuvat residendist füüsilise isiku maksustatava tulu osa 2019. aastaks kuni 12,13%-ni. Majanduskriisi ajal vähendati omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa 11,4%-ni ning tegemist pidi olema ajutise meetmega. Praeguseks on Eesti majanduskasv olnud viimasel viiel aastal positiivne ning ka käesolevaks aastaks ennustab Rahandusministeerium 2% majanduskasvu. Selle taustal on igati õigustatud kohalike omavalitsuste lootus, et taastatakse ka omavalitsustele laekuva tulumaksu osa. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimisega 1994. aastal tunnistas Eesti, et kohalikul omavalitsusel on asendamatu roll ühiskonna heaolu eest seismisel. Harta põhimõtteid tunnustades kinnitati, et Eesti riik peab kohalikud omavalitsused kindlustama piisava rahaga, mis peab olema vastavuses neile põhiseaduse ja teiste seadustega seatud kohustustega.
Kohalikel omavalitsustel ei ole praegu piisavalt raha oma põhiseaduslike ja riigi antud ülesannete täitmiseks. Lisarahastust vajavad lasteaedade ja koolide ehitamine/ajakohastamine, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport.
Niisugust olukorda taunitakse ka Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuses, milles tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks selliste aktide andmata jätmine, mis: 1) sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud; 2) eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest.
Selget kohaliku omavalitsuse üksusele pandud kohustuste jaotust omavalitsuslikeks ning riiklikeks pole siiani. Professor Sulev Mäeltsemehe tehtud ülevaates "CLRAE ettekirjutuse täitmine Vabariigi Valitsuse poolt perioodil 26.10.2010 kuni 01.09.2011" on hinnatud, et see ülesanne on täidetud vaid osaliselt. Siseministeeriumi juhendi alusel tehtud analüüsi käigus leiti 2010. aasta suvel vaid nelja ministeeriumi valitsemisalast mõned üksikud ülesanded, mida saab pidada omavalitsusüksuste täidetavateks riiklikeks ülesanneteks. Siseministeeriumi analüüsi tulemuste kokkuvõttes öeldakse siiski, et järeldused ei pruugi olla lõplikud, kuna võib ilmneda veel riiklikke ülesandeid, mida omavalitsused täidavad. Nendele juhtumitele soovitakse läheneda kaasuspõhiselt. Seetõttu ei saa nõustuda Rahandusministeeriumi arvamusega, et Riigikohtu antud suunised on ellu rakendatud.
2003. aastal tehti kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksu arvestamise metoodikas põhimõtteline muudatus ning laekumist hakati arvestama enam mitte protsendina laekunud kogutulust, vaid protsendina füüsilise isiku maksustatavast tulust. 2003. aastast hakkas kohalikule omavalitsusele laekuma 11,4% füüsilise isiku maksustatavast tulust. Edaspidi on seda määra igal aastal tõstetud vastavalt kohalikule omavalitsusele üle antud funktsioonide ja eelarveläbirääkimiste kokkulepetele. 2009. aastaks tõusis kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksuosa 11,93%-ni.
2009. aasta 20. veebruaril võeti vastu 2009. aasta negatiivne lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Sellega vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa 11,4%-ni, võimendades sellega mõju, mis majanduslanguse tõttu niigi vähenenud ja vähenevatel eelarvetulude langusel on. Lisaks majanduslangusest tingitud eelarvetulude vähenemisele kahanesid tulumaksu ja tasandusfondi kärpimise otsuse tõttu kohaliku elu korraldamiseks mõeldud vahendid aastail 2009–2015 summas 400 miljonit eurot. Just selle summa võrra on linnades ja valdades olnud vähem raha näiteks lasteaedade, koolide ja tänavavalgustuse jaoks, teede remondiks, noorsootööks ja sporditegevuseks.
2009. aasta negatiivse lisaeelarvega muudeti juriidiliselt ka kohaliku omavalitsuse kohustusi, et vähendada survet kohalike omavalitsuste eelarvele. Kui enne oli valla- või linnavalitsusel kohustus tagada lasteaiakoht kõigile ühe- kuni seitsmeaastastele lastele, siis riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse §-ga 8 muudeti koolieelse lasteasutuste seaduse § 10 lõiget 1 ja kehtestati omavalitsustele kohustus tagada lasteaiakoht kõigile poolteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad.
Riigikohtu üldkogu lahendis leitakse, et ehkki koolieelse lasteasutuse seaduses tehtud muudatus võib osale omavalitsusüksustele mingit kokkuhoidu võimaldada, pole veenev, et see kokkuhoid tervikuna saaks olla nii suur, nagu 2009. aasta negatiivse lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskirjas väidetakse.
Samuti võeti eespool nimetatud seadusmuudatusega omavalitsuste kohustuste hulgast ära kohustus toetada omavalitsuse haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute noorteprogramme ja -projekte ning spordiorganisatsioonide tööd. Riigikohtu üldkogu lahendis märgitakse, et selle seadusmuudatusega kohalikest omavalitsustest noorsootööle eraldatava raha minimaalselt kohustuslik hulk sisuliselt ei muutunud. Järelikult ei võimalda 2009. aasta negatiivse lisaeelarve seaduse § 9 kohalikel omavalitsustel eelnõu seletuskirjas nimetatud kokkuhoidu saavutada.
Üldkogu hinnangul ei muuda lisaeelarve seadusega spordiseaduses tehtud muudatused kohalike omavalitsuste rahalisi kohustusi spordiorganisatsioonidele toetuste andmisel. Nii enne kui ka pärast 1. aprilli 2009 kehtinud korra kohaselt sõltub kõnealuste toetuste suurus iga omavalitsuse eelarvelistest võimalustest ja eelistest. Samuti ei andnud kõnealused spordiseaduse muudatused iseenesest alust spordiorganisatsioonidega varem sõlmitud lepinguid lõpetada.
Reaalsuses on kahjuks lasteaiakohtade ning noorteprogrammide ja spordiorganisatsioonide toetamine endiselt omavalitsuste ülesanne. Majanduskriisi tingimustes peatas riik programmi "Igale lapsele lasteaiakoht", mille tõttu on omavalitsused ise pidanud lasteaiakohtade loomisega hakkama saama, kuigi tulubaas on vähenenud.
2009. aastal pöördusid Eesti omavalitsused Strasbourgis Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) poole, et saada sõltumatu seisukoht, kas kohalike omavalitsuste tulude vähendamine on kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga. CLRAE delegatsioon külastas seepeale Eestit ning külaskäigu tulemusena valmis raport, milles antud juhised on siiamaani täitmata. Raportis soovitas CRLAE Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteel teha Eesti valitsusasutustele ettepaneku muuta kiiresti riigi seadusi nii, et senisest suurem osa finantsvahendeid suunataks kohaliku omavalitsuse tasandile. Samuti soovitatakse rakendada meetmeid, mis tagaks kohalikele omavalitsustele piisava osa üleriigiliselt kehtestatud maksudest.
Kõnealune eelnõu on esimene samm kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamiseks. Eelnõu algatajad leiavad, et peale omavalitsustele laekuva tulumaksuosa tõstmise tuleb taastada ka tasandusfond ja teehoiuraha kriisieelsele tasemele ning vaadata üle kohalike maksude süsteem, sest olukord, kus kohalike maksude osakaal tulubaasis on sama hästi kui olematu, kahjustab omavalitsuste finantsautonoomiat.
Ettepanekut toetab ka Omavalitsusliitude Koostöökogu, kes on samasuguse ettepaneku teinud valitsuskomisjonile riigi eelarvestrateegia dokumendi koostamiseks aastateks 2017–2020. 2016. aastaks on prognoositud kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksuosa suuruseks 878 miljonit eurot, mis on võrreldes 2008. aastaga 143,8 miljoni euro võrra suurem. Paraku ei tohi unustada, milline oli raha ostujõud 2008. aastal ja milline on praegu. Kui veel arvesse võtta, et kohalikule omavalitsusele laekuv tulumaksuosa peab kompenseerima ka kodualuse maa maksuvabastuse ning vähenenud tasandusfondi, on selge, et omavalitsustele laekuv tulumaksuosa ning tasandusfond on hoopis vähenenud. Nii on omavalitsustel võimalik vähem teenuseid pakkuda kui 2008. aastal.
Eelnõu vastuvõtmine aitab parandada kohalike omavalitsuste korraldatavat elukeskkonda ja parandada inimeste sotsiaalset toimetulekut. Seadusmuudatus vähendab tulumaksu laekumist riigieelarvesse, kuid lisakulu riigieelarvele 2017., 2018. ja 2019. aastal on võimalik arvestada vastavate aastate riigieelarve koostamisel. Eriti nüüd, haldusreformi teostumise lävel olles saaksime selle eelnõu heakskiitmisega anda kindlustunde kõikidele omavalitsusjuhtidele. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Ettekandjale on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Palun seleta meile, miks see ajutisena tehtud kohalikele omavalitsustele mineva tulumaksuosa vähendamine ei ole tänase päevani taastatud! Mis põhjus selleks tegelikult on?

Kersti Sarapuu
Aitäh, lugupeetud küsija! Tõesti, kui 2013. aastaks olid riigieelarves taastatud peaaegu kõik positsioonid tulude kogumiseks, siis tekib vägisi küsimus, miks ei ole taastatud kohalike omavalitsuste tulubaasi. Väga tihti seda rahapuudusega põhjendada ei saa, pigem on minu arvates tegu poliitilist laadi otsusega. Kõige rohkem kardetakse Tallinna linna tulude kasvamist.

Esimees Eiki Nestor
Valeri Korb, palun!

Valeri Korb
Aitäh! Hea kolleeg! Kuidas sa hindad olukorda, et Eesti riik on 20 aastat tagasi tolle harta ratifitseerinud, aga täna keegi enam ei mäleta, et sellele on alla kirjutatud? Kohalikud omavalitsused on vaesuse seisundis umbes 5–6 aastat juba.

Kersti Sarapuu
Aitäh, lugupeetud küsija! Ma tahan öelda seda, et lihtsam on niisugustest asjadest mööda vaadata. Ja eks väga pragmaatiliselt vaadatakse ka riigieelarve raha hulka. Arvan siiski, et on väga kahetsusväärne, et just kohalikud omavalitsused on selle tulemusena pidanud leppima põhjendamatult nõrga tulubaasiga. Aga kõik nad tahavad oma kogukonda arendada, aidata ja seda toimima panna. See on tõesti väga kahetsusväärne.

Esimees Eiki Nestor
Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tahan lihtsalt küsida teie arvamust ühe asja kohta. Nii palju, kui mina olen käinud oma seaduseelnõudega komisjonides, on tihti öeldud, et see küsimus peaks olema kohaliku omavalitsuse pädevuses. Näiteks võib tuua korteriühistute nõustamise ja nende probleemide lahendamise – selgus, et see on samamoodi kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kas teile ei tundu, et riik lükkab mitmesuguseid kohustusi kohaliku omavalitsuse õlgadele, samas ei kaasne sellega finantseerimist?

Kersti Sarapuu
Aitäh, lugupeetud küsija! Tegelikult ongi olukord selline. Samas me ei saa kohalike omavalitsuste juhtidena teistmoodi käituda, sest tegu on ju meie inimestega. Me peame need probleemid ju kohapeal lahendama, olgu see nii raske kui tahes. Aga tõesti, me eeldaksime seda, et riik tuleks teatud küsimuste lahendamisel appi. Vaadakem seda, kuidas kohalikud omavalitsused suutsid enne tulumaksu vähendamist, enne 2009. aastat panustada teedeehitusse ja palkade tõusu, ühtlustada kooliõpetajate palkadega nii ringijuhtide kui ka lasteaiaõpetajate palku, samuti muusika- ja teistes huvikoolides makstavaid palku, kuidas nad suutsid eri projektide jaoks kaasfinantseerimise raha leida. Siis seda raha jätkus, jätkus ka ettevõtluse arendamiseks – alustavatele või laieneda soovivatele ettevõtetele anti ettevõtlustoetust näiteks infrastruktuuri rajamiseks. Täna peame tõdema, et seda raha lihtsalt ei ole.
Siinkohal avaldan tunnustust Juhan Partsile, kes näiteks Paide linnale andis 700 000 eurot. Me tegime 700 meetrit teed Paide kesklinnas. Aga 2008. aastal me panustasime sinna 24 miljonit omavahendite raha ja tegime 11 kilomeetrit teed. Nii et hinnavahe on selline, näeme kõik ise, et praegu saame sama rahasumma eest tunduvalt vähem ehitada. Rääkida kohalike omavalitsuste tulubaasi taastumisest on tõesti ennatlik.

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! Küsin sinu eelmisest vastusest ajendatuna. Sa ütlesid, et sellepärast ei saa seadust muuta, et Tallinn saaks liiga suure tüki. Kui aga Tallinna linnapea oleks näiteks meie hea kolleeg Valdo Randpere või Juhan Parts või Andres Ammas või Andres Anvelt – vabandust! –, kas siis läheks see asi läbi? Ja teine küsimus: kui suurest tükist, mitmest miljonist on juttu?

Kersti Sarapuu
Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt, mul oleks kõige meeldivam vastata nii, et me käisime eelmise nädala lõpus Pärnumaal väljasõidul. Kohtusime rahvaga ka Sindis ja seal tekkis täpselt seesama küsimus. Ja selle peale ütlesid Sindi inimesed: teate, meil ei ole üldse kahju, kui Tallinna linn ka palju raha juurde saab, aga saame ka meie ja selle eest võib väga palju korda saata. Aga kui konkreetselt sinu küsimusele vastata, siis ma usun, et selline muudatus ei tekitaks probleeme, kui Tallinna linnapea oleks kas Valdo Randpere või keegi teine.

Esimees Eiki Nestor
Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid
Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Täpsustan eelküsija jutu jätkuks, et ka minu arvates võiks Ammas olla linnapea. Seda nimekirja ei peaks nii kinniseks tegema. Minu küsimus sulle on järgmine. Sa endise omavalitsusjuhina oled kindlasti suhelnud väga paljude vallavanemate ja linnapeadega, sõltumata nende erakondlikust taustast, sellest, kas keegi kuulub Reformierakonda, IRL-i või kuhugi mujale. Kas võimuliidu esindajate jaoks on kohalikud probleemid kuidagi teistsugused – kohalikud teed, kohalik tulubaas – ja nendel sellist vaatenurka nagu teil ei ole? Kas nad loodavad tõesti, et kuna nad kuuluvad võimuliidu erakonda, siis saavad nad seda n-ö poliitilist raha rohkem?

Kersti Sarapuu
Aitäh, hea küsija! Tegelikult ma tõesti suhtlen väga paljude omavalitsusjuhtidega, mitte ainult Järvamaal, vaid üle Eesti. Ja ma näen, et kõikide probleemid on täiesti ühesugused. Samas pean ütlema, et kuigi loodetakse võib-olla jah saada rohkem katuseraha või mingeid muid investeerimisvõimalusi tänu koalitsioonis olemisele, siis ikkagi sellele tervet elu üles ei ehita. Nii et kõik omavalitsusjuhid, ükskõik mis erakonda nad ka ei kuulu, peavad väga tähtsaks, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvaks.

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma olen kuulnud, et valitsuskoalitsioon seadustab umbes poolteise kuu jooksul omavalitsuse reformi eelnõu. Samal ajal nad on väitnud, et me võtame küll selle seaduse vastu, aga me ei räägi selles omavalitsuste rahastamisest, et me hakkame sellest rääkima alles sel sügisel või järgmise aasta sügisel või üldse mitte. Aga just praegu oleks õige aeg anda omavalitsustele ja ka minule kindlust, nii et me tahaks seda reformikava toetada. Ilma rahastamisküsimust lahendamata pole sel reformil üldse mõtet. Kui praegu valitsuskoalitsioon ei toeta seda meie eelnõu, siis mida nad tegelikult üldse toetavad? Sa oled pool tööd nende eest ära teinud.

Kersti Sarapuu
Aitäh, hea küsija! Tegelikult kujunes ka täna sellelsamal haldusreformi foorumil väga tõsiseks küsimuseks just rahastamisprobleem. Me võime ju rääkida seda ilusat juttu, kuidas me muutume võimekamateks, kuidas me suudame rohkem ja paremaid teenuseid osutada. Ka praegu osutatakse väga kvaliteetseid teenuseid väga paljudes omavalitsustes. Aga me ei ole ära lahendanud kolme kõige tähtsamat probleemi, milleks on seesama tulubaasi küsimus, teede rahastus ja ühistranspordiküsimus. Ja kui me neid ei lahendagi, siis kardetavasti see reform lihtsalt ei õnnestu, kõik jääb pelgalt niisuguseks reformikavandiks.

Esimees Eiki Nestor
Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid
Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Ma tahan küsida niisugust asja, et kui näiteks Järvamaa läheks kaasa selle haldusreformi kavaga, mida Arto Aas on väga entusiastlikult ette valmistanud ja kõlavate loosungitega kaunistanud, ja kogu Järvamaa ühineks üheks kohalikuks omavalitsuseks, aga me ei puuduta ressursside ümberjagamist, ei kirjelda teenuseid, ei näita ära, kuidas need teenused paremaks lähevad, ei tekita tasuta ühistransporti, millest on palju räägitud, ei vii kohaliku omavalitsuse tulumaksuosa 11,93 protsendipunktini, mis siis paremaks muutuks peale selle, et vallajuhid saavad aastapalga korraga kätte?

Kersti Sarapuu
Võib-olla esimene aasta või esimesed kolm aastat pärast seda, kui see 80 miljonit jagamisele on läinud, on lootustandvad, aga kui meil ei ole, toonitan veel kord, neid kolme sammast, millele liitumisel saaks tugineda – tulubaas, teede rahastus ja ühistransport –, siis ma ei näe, et mingid teenused paremaks läheks. Järvamaal osutavad kõik omavalitsused oma elanikele väga häid teenuseid. Nii et praegu on motivatsiooniks just nimelt see, et on tulemas liitumistoetused ja on tulemas omavalitsusjuhtidele kompensatsioon ühe aasta palga ulatuses. Seepärast, nagu ma ka tänasel foorumil kinnitasin, me seda haldusreformi toetada ei saa.

Esimees Eiki Nestor
Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi
Tänan! See mõte on iseenesest ju jumekas – ma pean silmas mõtet, et omavalitsustel oleks raha juurde vaja. Kindlasti on vaja! Aga küsimus on ikkagi selles, kas on vaja ühe lauaga mõõta juurde Tallinnale, kuhu on niikuinii väga olulisel määral raha koondunud. Siia on koondunud kaugelt üle poole Eesti majanduspotentsiaalist ja rahast. Järsku oleks ikkagi mõistlikum rahastamisega tegeleda natuke teise nurga alt, et just nimelt peamistest kasvukeskustest, kuldsetest ringidest väljaspool asuvad ääremaalised omavalitsused saaksid raha juurde. Võib-olla lisada sellesse valemisse teatud ääremaalisuse koefitsient ja anda raha juurde pigem selle alusel. Kas te arvate, et praegu oleks õige haldusreformi sildi all anda raha juurde just Tallinnale?

Kersti Sarapuu
Aitäh, hea küsija! Ma jagan täielikult kõiki neid sinu ettepanekuid. Ma saan aru, et sellega on tegelenud ka riigihalduse minister Arto Aas. Temagi tahab veelgi soodustada just niisuguseid ääremaalisi ja ääremaastumise ohus olevaid omavalitsusi, kelle tulubaasi peaks ehk koefitsiendi abil suurendama. Osal omavalitsustel on tulubaas ikka üsna väike. Need on ainult teretulnud ettepanekud. Aga Tallinna osas ma siin väga sõna ei võta. Eks ta on praegu teistele omavalitsustele ikkagi üsna suur eeskuju, kuidas tegutseda nii, et oma tulubaas oleks olemas.

Esimees Eiki Nestor
Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler
Aitäh! Hea ettekandja! Sa ütlesid siin, et see seadus lahendaks omavalitsuste tulubaasi probleemi. Kui nüüd see eelnõu vormub seaduseks, Riigikogu hääletab poolt ja see võetakse vastu, kas siis tõesti on kõik omavalitsuse tulubaasi probleemid lahendatud? Või juhtub lihtsalt see, et endiselt öeldakse, et ikka on raha vähe, ja hakatakse veelgi juurde küsima? Keskerakond esitab järgmise eelnõu, mille eesmärk on veel tulubaasi suurendada. Või on Keskerakond seisukohal, et see on küll täiesti piisav ja rohkem raha juurde vaja ei ole?

Kersti Sarapuu
Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma tahan sulle öelda ja ka oma ettekandes ma ütlesin seda, et see on meie esimene samm. See on ainult füüsilise isiku tulumaksust laekuva protsendi kasvatamine, kuid me tuleme välja ka järgmiste ettepanekutega nii tasandusfondi kui ka teede rahastuse osas. 

Esimees Eiki Nestor
Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi
Tänan! Lugupeetud ettekandja! Kui nüüd tõepoolest see muutus tuleks, oleks omavalitsuse rahastamine justnagu lahendatud, nagu sa ütlesid ...

Kersti Sarapuu
Ei ole!

Jaanus Marrandi
Aga siin sinu kolleeg küsis tasuta ühistranspordi kohta. Kas Järvamaa saaks siis tasuta ühistranspordi?

Kersti Sarapuu
Aitäh, lugupeetud kolleeg! Tegelikult ma arvan, et loomulikult iga maakond ihkab endale saada tasuta ühistransporti. Minu arust oli see Pärnu linnapea, kes täna hommikul ütles, et ka Pärnu liigub selles suunas, et rahvas saaks tasuta ühistranspordi.

Esimees Eiki Nestor
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! On tõesti selge, et omavalitsuste tulubaasi tuleb kui mitte suurendada, siis vähemalt taastada see tasemele, mis see enne oli. Kuluaarivestlustes on ka mitmed koalitsioonipoliitikud tunnistanud, et tegelikult käimasolev reform ei lahenda midagi. Tänasel foorumil kinnitasid nii omavalitsusliidud kui ka teadlased täpselt sedasama, et on vaja suurendada tulubaasi, ülesanded paika panna jne. Kui see lihtlabane ühendamine neid sisulisi probleeme ei lahenda, siis mis üleüldse on selle reformi eesmärk? Miks seda sellisel kujul ellu viiakse?

Kersti Sarapuu
Aitäh, hea küsija! Sa olid selleks ajaks foorumilt ära läinud, kui professor Mäeltsemees väga kenasti kokku võttis, et meil on tegemist haldusterritoriaalse reformiga. Sisuliselt me paneme praegu paika territooriumi jaotumise kohalike omavalitsuste vahel. Ja tegelikult ma rohkem ei näegi, sest sisu sellel haldusreformil praegu ei ole. Kui ei lahendata neid kolme probleemi, mida juba toonitasin, ei panda paika kolme alustuge – omavalitsuste tulubaas, ühistransport ja teede rahastamine –, siis on haldusreform päris sisutühi.

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu jaoks on põhiküsimus selles, kas meil taastub usaldus riigi ja valitsuse vastu. Aastal 2009 – ma mäletan seda väga selgesti, sest olin ise siis omavalitsusjuht – öeldi, et esimesel võimalusel tulubaas taastatakse. Nüüd on aasta 2016 ja pole ühtegi grammi seda tulubaasi taastatud. On küll kaotatud kodualuse maa maamaks ja protsent on sinna juurde pandud, aga seda 11,93% pealt 11,4% peale kukkumist pole heastatud, olgugi et riigil on vahepeal läinud päris hästi, majanduskasvu on olnud. Küsimus on tegelikult usalduse taastamises.
Ja teine asi on see, et ma Tallinna pärast ei muretse. Tallinn tasandusfondist raha ei saa, ta saab raha ka teisest omavalitsusest. Nii et see ei saa olla põhjus. On võimalik välja mõelda mingi teine skeem. Aga põhiküsimus on selles, et kohaliku omavalitsuse ja riigi suhe on meil väga erinev. Mujal maailmas kohalikel omavalitsustel nii vähe tulubaasi ei ole.

Kersti Sarapuu
Aitäh, hea küsija! See oli tõesti 2009. aasta algus, kui ma lehest lugesin, et võetakse vastu seaduseelnõu, millega vähendatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi. Ma ei uskunud oma silmi ja mõtlesin, et see ei saa ilmsi olla, et riik läheb kohalike omavalitsuste tulubaasi kallale, sest see peaks olema puutumatu ja püha. Seda näevad ette ka kõik Euroopa seadused, et kohaliku omavalitsuse eelarve ja kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia on pühad asjad, mida omavalitsustelt võtta ei tohi. Loomulikult on seda usaldust taastada küllaltki raske ja kohalikud omavalitsused kinnitavad tõesti, et usaldus riigi vastu on kadunud.

Esimees Eiki Nestor
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Toetudes finantsanalüütikute analüüsile, mis Äripäevas avaldati ja millest selgub, et riik kulutab päevas reservfondist 500 000 eurot ja niimoodi järjest iga päev, küsin sellise küsimuse. Kust kohast sinu arvates need tulubaasi taastamise vahendid võetakse?

Kersti Sarapuu
Aitäh, hea küsija! Tegelikult mina arvan, et kõik on kinni poliitilistes otsustes. Kõik on kinni heas tahtes, prioriteetide ülesseadmises. Ja kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad paikades, kus meie inimesed elavad, peaksid prioriteetide hulgas olema number üks.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, Kersti Sarapuu! Rohkem küsimusi ei ole. Komisjonipoolne ettekandja on rahanduskomisjoni liige Kalvi Kõva. Palun!

Kalvi Kõva
Hea Riigikogu esimees! Hea tulevane Tallinna linnapea Andres Ammas! Head kolleegid! Pole midagi teha, kui mingis seaduseelnõus on tänasel päeval sees tähekombinatsioon KOV, siis hakatakse igal juhul rääkima ka haldusreformist. Mina püüan siin tõesti jääda seaduseelnõu 186 raamidesse.
Tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu arutas rahanduskomisjon oma 11. aprilli koosolekul. Peab ütlema, et see koosolek kulges suhtelises üksmeeles. Üksmeelel oldi ka selles, et kohalike omavalitsuste tulubaasi tuleb tõesti tõsta. Seda tuleb tõsta ja nagu ma valitsuse arvamusest välja loen, ongi kohalike omavalitsuste tulubaasi kasv sel aastal prognoosi kohaselt 4,4%. Tulubaas peab kasvama ja selle aasta prognoosi kohaselt kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab 4,4%. Sellest kurikuulsast aastast, kui krokodillid tulubaasi koefitsienti allapoole kärpisid, on tänaseks päevaks kohalikele omavalitsustele minev tulumaksuosa kasvanud 20% ehk 144 miljonit. Ja juhtunud on see tänu sellele, et riik on ridamisi astunud asjaomaseid samme. Töötajate registri käivitumine tõi riigile kokku hinnanguliselt 12 miljonit eurot, millest keskmiselt 70% on kohalike omavalitsuste osa. Nii et riik on rakendanud mitmesuguseid meetmeid, maksuraha paremini kokku korjanud ja seda tulubaasi suurendanud.
Ka Vabariigi Valitsus andis oma arvamuse seaduseelnõu kohta. Seda arvamust tutvustas meile komisjonis Sulev Liivik. Ja peab ütlema, et kui Sulev Liivik oli selle ettekande ära teinud, siis Tarmo Tamm tegi komisjonis ettepaneku, et ärme hakkame selle sisu üle arutlema, see on kõigile selge ja eri osapoolte arvamusi nagunii ei muuda. Ja see ettepanek võeti vastu konsensusega ehk siis me seda valitsuse arvamust seal suurt ei arutanud ja läksime hääletuste juurde. Hääletustulemused olid järgmised: võtta eelnõu päevakorda teisipäevaks, 19. aprilliks (see oli konsensusega, aga jah, 19. kuupäevast on nüüd saanud 20. kuupäev), ja teine otsus oli teha ettepanek lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi (poolt oli 6, vastu 3 ja erapooletuid 0). Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused komisjonipoolsele ettekandjale. Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Oh ime, oh ime – ma olen lugenud koalitsioonilepingut ja teie valimisplatvormi. Ja seal on kirjas sihukene asi, et üks teie prioriteetidest on kohaliku omavalitsuse tulubaasi taastamine ehk sinna raha juurde hankimine. Kas te olete nüüd selle ära unustanud või olete oma lepingust selle ära kustutanud või kuidas sellega lood on? Kuidas teie arvates peaks kohalik omavalitsus oma tulubaasi tagasi saama?

Kalvi Kõva
Aitäh, hea kolleeg! Te olete seda dokumenti väga täpselt lugenud ja ka asjast päris õigesti aru saanud. Nagu ma ütlesin, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet on paremini maksuraha kokku korjanud ja tänu sellele on kohalike omavalitsuste tulubaas suurem. Ja mis seal salata, nii RES-i aruteludel kui ka – ma ütlen selle sõna nüüd välja – haldusreformi teemade aruteludel tõesti käsitletakse seda, kuidas saaks muuta just tasandusfondi regulatsiooni. Sest tasandusfond vähendab just kohalike omavalitsuste tulubaasi erinevust, selle abiga aidatakse väiksemat tulu saavate omavalitsuste tulubaas ülespoole ehk järele nendele omavalitsustele, kellel on suurem laekumine just nimelt tulumaksust.

Esimees Eiki Nestor
Nüüd on lugu selline, et Tarmo Tamm kogenud Riigikogu liikmena teab, et tal on kaks küsimust esitatud. Teie nime ei nimetatud mitte läbirääkimistel, vaid ettekandes. Kodu- ja töökorraseaduse § 70 käib läbirääkimiste kohta. Kui veab läbirääkimistel, siis on lihtsam. Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud sõnavõtja! Teie ja teie koalitsioonikaaslased olete korduvalt rääkinud sellest, et omavalitsuste tulubaas on ju suurem, kui see oli. Laekumised on kasvanud. Aga tegelikult see on täiesti sisutühi demagoogia, sest selle tõttu, et tulumaksuprotsenti vähendati, on jäänud oluline summa saamata. Ja kasvanud on see lihtsalt tänu sellele, et on kasvanud meie inimeste palgad ja muud sissetulekud. Need on kaks täiesti erinevat asja, mida ei maksa küll ühte patta panna. Kui praegu oleks tulumaksust saadav protsent suurem, selline, nagu see oli, siis me räägiksime hoopis teistest summadest.

Kalvi Kõva
Aitäh! Eks me seda demagoogiat oleme teie käest õppinud.

Esimees Eiki Nestor
Avan läbirääkimised. Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsiooni nimel! Palun, kolm minutit lisaaega!

Kersti Sarapuu
Härra juhataja! Lugupeetud head kolleegid! Riigikogu Keskerakonna fraktsioon toob teie ette esimesele lugemisele kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamise eelnõu. Seekordse eelnõu eesmärk on tõsta kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu määra 2017. aastal 11,8%-ni, 2018. aastal 12,0%-ni ja 2019. aastal 12,13%-ni. Esitatud eelnõu on esimene samm kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamisel.
Miks me seda teeme? Aastaid on olnud Omavalitsusliitude Koostöökogu ja valitsuskomisjoni läbirääkimistel, millel olen osalenud ligi kümme aastat, põhieesmärk kindlustada kohalikele omavalitsustele meie oma seadustel ning Euroopa kohaliku omavalitsuste hartal põhinev stabiilne tulubaas. Kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvad tulud peavad tagama kohalikele omavalitsustele seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning võimaldama teha kohaliku elu arendamiseks vajalikke investeeringuid. Omavalitsuste areng peab olema jätkusuutlik.
Kuidas on kujunenud omavalitsuste ülesanded ja rahastus viimasel paarikümnel aastal? Peale põhiseaduse vastuvõtmist ja üleminekut ühetasandilisele omavalitsusele muutusid omavalitsuste täidetavad ülesanded ja ka rahastamise süsteem. Püüti läbi ajada lihtsamalt. Aluseks võeti seni maavalitsuste täidetud ülesannete kulud ja jagati need omavalitsuste vahel tulumaksuseaduse, maamaksuseaduse ja tasandusfondi kaudu. Arvesse jäeti võtmata tõsiasi, et paljude maavalitsuste teostatud ülesannete kulud kaeti riigieelarvest tsentraliseeritult, ja need kulud jäeti omavalitsuste tulude arvestusest välja. Näiteks võib tuua teehoiu. Enne oli tegu teede remondiga, mida tehti ainult riigieelarvest. Riigi, maavalitsuste ja nüüd omavalitsuste haldusse tulnud asutuste omandi remondi ja ehitamise kulud olid enne kaetud otse riigieelarvest. Laste kooli sõit oli tasuta, sest bussifirmad olid riigi omad ja neid doteeriti riigieelarvest piisavalt. Ka neid kulusid polnud maavalitsuste eelarvetes. Nüüd aga muutus nii omand kui finantssüsteem.
Seetõttu on huvitav kuulata ministeeriumide ametnike arvamusi ülesannete rahastamise kohta. Näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium väidab igal aastal, et eraldab kohalikele omavalitsustele riigieelarvest täiendavaid vahendeid teehoiuks, kuigi need on omavalitsustel selleks ainukesed vahendid. Seda ülesannet täidavad omavalitsused teiste ülesannete kulude arvel. Kui me juhime sellele ministeeriumi tähelepanu, siis viidatakse KOKS-i §-s 6 toodule, kus loetakse üles kõik kohaliku omavalitsuse ülesanded. Ei aduta seda, et ülesanne on üks asi, rahastamine aga teine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ei eraldata omavalitsusele ühtegi senti raha. Raha eraldamine toimub tulumaksuseaduse, maamaksuseaduse, riigieelarve seaduse ning valla- ja linnaeelarve seaduse alusel, kusjuures arvestuse aluseks olevaid dokumente ei ole praeguseni keegi suutnud leida. Sellepärast ongi riigiametnikel lihtne väita, et selleks ülesandeks on teil vahendid tulubaasis olemas, sest kellelgi pole dokumente, mis kinnitaks vastupidist. Aga tulubaasis raha kõikideks ülesanneteks ei jätku. Nii vaidlemegi 1990-ndate keskelt peale keskvalitsuse ja omavalitsuse ülesannete rahastamise üle.
Aastatega on omavalitsustele lisandunud palju ülesandeid ja needki on suures osas rahastamata. Vaid mõni näide. Võeti vastu ehitus- ja planeerimisseadus, mis esialgu oli üks seadus. Omavalitsuste vanad nn generaalplaanid olid koostatud maakondade täitevkomiteede arhitektuuriosakondades, üldplaneeringu kvaliteetseks koostamiseks on aga vaja tellida see pädevalt organisatsioonilt, mis maksab palju. Sellele lisandub veel keskkonnamõjude hindamine mitmesuguste planeeringute ja projektide korral, mis aga on üüratu kallis. Ent kohe tuuakse siia kõrvale Rahandusministeeriumi arvutused, mis kinnitavad, et omavalitsuste tulud kasvavad kiiremini. Ja tõesti, praegugi saime tuua näite, et 400 miljonit jäi puudu, aga tänaseks on laekunud üle 143 miljoni rohkem. Ent ikkagi on vahepeal tekkinud puudujääk olemas.
Vabariigi Valitsus soovib viia läbi kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalse reformi seotuna valla- ja linnavolikogude valimistega aastal 2017. Sellega seoses me eeldame, et riigi eelarvestrateegias aastateks 2017–2020 kajastatakse tingimata ka kohalike omavalitsuste eelarvete tulubaasi tugevdamise ja kohalike omavalitsuste osakaalu suurendamise teemavaldkondi. Riigi eelarvestrateegia 2017–2020 ettevalmistamisega seonduvalt kordame jätkuvalt, et omavalitsuste eelarvete võimalused ei ole vastavuses neile pandud ülesannetega. Viimase kümne aasta jooksul on omavalitsuste tulud küll kasvanud 76,9% ehk ligi 654 miljonit eurot, kuid riigieelarve on samal ajal kasvanud 163,4% ehk 4,8 miljardit eurot. Riigi puhas eelarve on kasvanud 2,4 korda, KOV-ide eelarve 1,77 korda.
Selles kontekstis ei saa mööda minna ka tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks, mis eeldaks vähemalt 20-miljonilist kasvu. Eraldised kohalike teede hoiuks peavad kasvama 29 miljonilt 45,5 miljonini 2020. aastal. Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6%. Kriisieelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40,5 miljonit eurot, mida järgnenud aastatel on tohutult vähendatud. Ning vaadakem seejuures, milliseks on kujunenud teede remondi, rekonstrueerimise hinnad! Iseenesestmõistetav oleks kohalike teede korrashoiu rahastus viia proportsiooni riigiteede teehoiukavas kavandatud mahtudega.
Tulen aga tagasi omavalitsustele laekuva tulumaksu juurde. Kuni 2009. aastani said vallad ja linnad riigilt 11,93% üksikisiku tulumaksust, aga sellest lõigati 0,53% maha, mis teeb 50–55 miljonit aastas. Nüüdseks on Vabariigi Valitsus võtnud suuna taastada enamikus eluvaldkondades kriisiajal tehtud kärbete eelne olukord. Viimase näitena saab tuua riigiametnike uue palgasüsteemi. Kahetsusväärselt ei ole keskvõimu tasandil otsust omavalitsuste tulubaasi erakorralise kärpe heastamiseks seni tehtud. Kuna poliitilise tahte tulemusena pikendati KOV-ide laenupiiranguid, ei ole asjakohane tulubaasi pidevalt madalal tasemel hoida. See ei võimalda omavalitsustel areneda ega kasutada Euroopa Liidu tugifondide vahendeid.
Keskvalitsus peab lõpuks otsustama, kes ja milliste vahendite eest korraldab rahvuskultuuri säilimist ja arendamist, organiseerib maakondlikke üritusi ning noorte vaba aja sisustamist ja sporditegevust. Seni valitseb olukord, kus see on seadusandlusega katmata valdkond. Selleks pole kellegi eelarves vahendeid ja kulud kaetakse ikka kohalike omavalitsuste eelarvest teiste osutatavate teenuste arvel. Niisugune olukord peab lõppema. Kohalikud omavalitsused soovivad olla keskvalitsusele võrdväärsed partnerid, elu edasiviijad riigis, mitte tülikad rahapalujad ja riigi tegevuse asjata kritiseerijad. See on puhtalt poliitilise kokkuleppe küsimus. Kui me täna piltlikult öeldes leiame sõrmenipsuga 40 miljonit oma lennukompanii toetamiseks, siis see on puhtalt tahte küsimus ...

Esimees Eiki Nestor
Suur tänu, Kersti Sarapuu! Väga suur ja südamlik suur tänu!

Kersti Sarapuu
Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Andres Ammas Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Andres Ammas
Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Ma olen siin varasema diskussiooni käigus leidnud nii palju armulikku äramärkimist, et ma tunnen lausa kohustust selles küsimuses kõneleda. Nagu kolleegid on juba öelnud, samalaadseid eelnõusid on siin saalis arutatud mitmel korral, ja küllap ei jää tänanegi arutelu mitte viimaseks. Kohalike omavalitsuste tulubaasi küsimuses käib üks selline rituaalne tants. Enne valimisi suurem osa erakondadest, kui mitte kõik erakonnad, lubavad kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendada. Kui hakatakse reaalselt raha lugema, siis leitakse, et sel aastal seda ikka veel teha ei saa, ja niimoodi aastast aastasse. Linnade liit ja maaomavalitsuste liit protestivad igal aastal valitsuse eelarvekava üle. Protest kuulatakse ära, midagi erilist ei juhtu. Ega need esindusorganisatsioonid ka väga valjul häälel oma rahulolematust ei väljenda. Valitsus ütleb, et ei ole võimalik. Viimasel ajal ütleb valitsus ka, et ei ole vajalik – ei pea tulubaasi suurendama, sest Euroopa raha laekub omavalitsustele niigi küllalt palju ja see kompenseerib puuduoleva osa. Tuuakse siia saali eelnõu, koalitsioon hääletab selle maha ja mingil hetkel hakkab kõik jälle otsast peale.
Ometi on meie arvates tähelepanuväärne, et kohalike omavalitsuste eelarve võimalused jäävad järjest kaugemale maha riigieelarve võimalustest. See ei ole minu väljamõeldis, neid graafikuid nägime siinsamas saalis mõni nädal tagasi, kui Tartu linnapea Urmas Klaas siin hariduspoliitika arutelul ettekannet tegi. Omavalitsused aga võiksid riigi edenemisest osa saada, see oleks lihtsalt õiglane.
Tänase päevakorrapunkti aruteluks valmistudes värskendasin mälu, guugeldasin ja leidsin lugupeetud kolleegi Peeter Ernitsa pikema artikli Maalehest, mis oli vist kaks või kolm aastat tagasi kirjutatud. Ja seal artiklis oli üks tore tsitaat Jüri Võigemastilt, linnade liidu tegevjuhilt. Võigemast ütleb, et kriisiajal vajutati meie pea vee alla, kriis on ammu läbi, aga meie pead hoitakse ikka veel vee all. Ja tõepoolest, ega omavalitsustel ei ole lastud nina vee peale tõsta tänaseni. Põhilise vastusena olen koalitsioonipoliitikutelt ikka ja jälle kuulnud, et selline omavalitsuste tulubaasi järkjärguline suurendamine, nagu praeguses eelnõus on pakutud, ei täida tegelikult eesmärki vähendada omavalitsuste ebavõrdsust. See ei vähenda ääremaastumist, sest seda kõike saab paremini teha hoopis tasandusfondi kaudu. Ometi teame väga hästi, et ka seal ei ole vahendeid piisavalt.
Minu meelest on seda tüüpi jutt koalitsioonipoliitikute suust pisut variserlik. Kui mõne vajaliku asja jaoks raha napib, siis öeldakse, et see on kohalike omavalitsuste pädevuses, omavalitsused on sõltumatud, riik ei sekku. Armastatakse korrutada, et omavalitsused peaksid olema ettevõtlusele soodsamate tingimuste loomisel agaramad ja üldse krapsakamad. Aga rahakott soovitakse hoida võimalikult enda käes, et sealt siis näpuotsaga raha jagada, selle raha kasutamist väga täpselt reglementeerida ja selle abil hoida omavalitsused kenasti keskvalitsuse lõa otsas. Jah, see on poliitika, aga see ei ole hea ja tark poliitika. Oma kohustuste eest vastutada ja ressursse efektiivselt kasutada saab ikka vaid suveräänne otsustaja, rõhutas Urmas Klaas siitsamast puldist. Praegu on omavalitsus kui keskvõimu kassapidaja, kui siinkohal veel üht Klaasi tabavat kujundit tarvitada.
Ma palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Palun, kolm minutit lisaaega!

Andres Ammas
Tegemist on selle probleemi puhul nii vastastikuse usalduse kriisi kui ka kommunikatsioonikriisiga. Meil puudub usaldus keskvõimu ja omavalitsuste vahel. Seda väidet, et Euroopa raha tuleb omavalitsustele nii palju, et see kompenseerib kogu tulubaasi vähenemise, peaks valitsus tõestama ja oma väiteid kommunikeerima. Praegu see minu hinnangul küll omavalitsustele pärale jõudnud ei ole. Meil on keeruline hinnata, kas valitsus räägib tõtt.
Ma olen 20 aastat olnud Haapsalu Linnavolikogu liige ja mäletan hästi, kuidas seal valimiste järel asuvad uued, esimest korda valitud volikogu liikmed tööle. Ja siis nad avastavad peagi, et ups, meil ei olegi ju tegelikult suurt eelarve üle otsustamise õigust, sest valdav osa omavalitsuste tuludest sõltub riigi tasandil vastu võetud otsustest. Ja kui see juba Haapsalus on nii, siis ma kahtlustan, et mida väiksem omavalitsus, seda hullem lugu tegelikult on.
Tegelikult vajaks see küsimus tõsist, ilma irooniata ja üleolekuta arutelu. Üleeile tõstatus sama probleem riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil. Seal oli väga sisukas arutelu, kõne alla tulid mitmed võimalused. Esile tõsteti Skandinaavia maades kasutusel olev nn Robin Hoodi süsteem. Kolleeg Andres Metsoja pani lauale küsimuse, kas laekuv tulumaksuosa peab olema üle riigi ühesugune, et selle abil ääremaastumist vähendada,  kas see peab olema Tallinnas ja igal pool mujal ühesugune või on siin mänguvõimalused. Nii et siin on arutelukohti päris palju kindlasti. Üks kolleeg ütles, et tema ei seo praeguse eelnõu arutamist menetluses oleva haldusreformi seadusega. Mina seda siiski teeksin, sest on kahetsusväärne, et haldusreformi seaduse eelnõus omavalitsuste rahastamissüsteemi arendustest ega muudatustest üldse ei kõnelda. Ma arvan, et muudatusettepanekutega tuleb see teema lauale tuua. Vabaerakond on muudatusettepanekud esitanud ja nende hulgas on ka ettepanek taastada kriisieelne olukord omavalitsuste finantseerimisel.
Ma arvan, et Vabariigi Valitsusest ei ole väärikas selle küsimuse arutamisest kõrvale põigelda ja tegelda vaid piiride tõmbamisega. Omavalitsuste küsimused tuleks terviklikult rahvaesindajate ette tuua. Meie fraktsiooni arvates see teema väärib tõsist arutelu, seda eelnõu ei tohi mingil juhul menetlusest välja hääletada pelgalt sellepärast, et koalitsiooni arvates on selle esitajad valed. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu 186 esimesel lugemisel tagasi lükata, aga see juhtub ainult siis, kui me hääletame nii.
Austatud Riigikogu liikmed, praegu käib Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu 186 esimene lugemine ja me oleme jõudnud selleni, et ma panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 186 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu 34 ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 186 langes menetlusest välja.

2. 15:03 Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (154 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 154 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Heljo Pikhof
Austatud juhataja! Head kolleegid! Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmisega luuakse õiguslik alus, et ühendada kaks registrit. Need on Ravimiameti ravimiregister ja Sotsiaalministeeriumi hallatav koodikeskus. Koodikeskus loodi aastaid tagasi digiretsepti alusregistrina ravimipakendite kodeerimiseks ning ravimite kompenseerimisega seotud info avalikustamiseks. Register sisaldab kõikide Eestis turustatavate ravimite, nii müügiloaga kui müügiloata ravimite, samuti haigekassa kompenseeritavate eritoitude ja meditsiiniseadmete pakendite andmeid. Ravimiregistri eesmärk on olnud ravimite müügilubade info avalikustamine. See tähendab praktikas seda, et nendes kahes registris sisalduvad andmed kattuvad väga suurel määral.
Tehnilised ettevalmistused selleks, et need kaks registrit ühendada, on tehtud ja meie tänane heakskiitev otsus võimaldab lõpetada info dubleerimise ja hoida kokku maksumaksja raha. Sisuliselt kehtivas regulatsioonis toodud koodikeskuse ja ravimiregistri eesmärke ei muudeta. Uus ravimiregister täidab sama eesmärki, mida seni täitsid ravimiregister ja koodikeskus. Muutub vaid see, et uude ravimiregistrisse kogutakse täiendavalt infot ravimite sisseveo kohta, mis võimaldab müügiloaga ravimite puhul hinnata nende tegelikku kättesaadavust Eestis, ka on selles märked piirhinna ja hinnakokkuleppega ravimite kohta.
Kokku võttes võime öelda, et muudatuste sisu seisneb põhiliselt ainult kolmes asjas. Mõlema registri kasutaja saab edaspidi kogu senise teabe kätte ühest registrist. Teiseks lisandub olemasolevatele andmekoosseisudele üks uus informatiivne andmeväli, kust kasutaja näeb, kas ravimit on Eestisse kunagi toodud. Ja kolmandaks, riik peab senise kahe registri asemel edaspidi ülal pidama ja arendama ainult ühte registrit. Tehniliselt vananenud ravimiregistri asemel võetakse kasutusele uus, tänapäevane ja kasutajasõbralik lahendus, mis hõlbustab nii arstide kui apteekrite tööd ja on väärtuslik informatsiooniallikas ka patsientidele. Sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem fraktsioonidel läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 154 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 154. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

3. 15:09 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi: tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 184 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 184 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 184. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 4. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

4. 15:10 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane neljas päevakorrapunkt on käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 192 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 192 lõpphääletusele ja me lähme selle juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 192. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 4. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

5. 15:11 Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (191 SE) teine lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 191 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Mark Soosaare!

Mark Soosaar
Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon saatis tänasele istungile teisele lugemisele eelnõu 191, mis käsitleb valeraha tegemise eest karistamist ja sellega laiendatavaid jälitustegevusi. Komisjoni istungil esines meile Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet. Väga ägedaks vaidluseks ei läinud, sest enamik komisjoniliikmeid saab aru, et Euroopa Nõukogu direktiiv tuleb üle võtta ja Eesti ei taha olla viimaste hulgas. Tähtajaks on sätitud mai lõpp.
Keskerakond tõstatas küsimuse, kas jälitustegevuse kataloogi ikka maksab laiendada. Aga laiendamise põhjused on üsna selged ja üheselt mõistetavad. Vahemere-äärsetes riikides on surve valeraha tegemisele suurenenud ja mobiilseid valeraha tegemise vabrikuid on Euroopa Liidu piirides võimalik ka põhja poole veeretada. Kui ühel hetkel hakatakse ka Eesti territooriumil vermima, printima ja kes teab, kuidas veel paljundama raha, millel makseväärtust ei ole, siis peaks meie seadused olema valmis selleks, et seda kõike ära hoida.
Niisiis, meie komisjon otsustas 7 poolthääle, 3 vastuhääle ja 0 erapooletu häälega teha ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning kui me peaksime täna teise lugemise lõpetama, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele juba maikuu 11. kuupäevaks siia sellessesamasse tumesinisesse saali. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Tulen tagasi jälitustegevuse kataloogi laiendamise juurde. Praegu on tegelikult nii, et suurtükiga lastakse varblast. Mõni kupüür on võltsitud ja kohe avame võimaluse jälitamist laiendada ka Eestis. Kas see on ikka adekvaatne lahendus? Samasuguseid väikseid, peaaegu olematuid rikkumisi on teisigi, siis võiks ka nende avastamiseks avada jälitamise võimaluse.

Mark Soosaar
Aitäh, hea küsija! Ma olen sinuga nõus, et seadusandlus peab üldiselt kõndima praktika järel, aga on ka selliseid valdkondi, kus seadusandlus peaks praktika ees käima. Mõnes mõttes on võimalik seadusaktidega kuritegevust ka tõkestada ja ennetada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui te lugesite tähelepanelikult eelnõu seletuskirja ja just seda osa, mis puudutab mõjuanalüüsi, siis te teate, et seal on selge sõnaga öeldud, et sedasorti kuritegevuse laienemist siis praegu ette näha ei ole. Kas sel juhul ikka on vaja seda jälitustegevust laiendada?

Mark Soosaar
Hea küsija, sa küsid mu isiklikku arvamust. Vastus on, et on küll. Ma olen Etna lähistel Sitsiilias mitu korda käinud ja kord olin seal samal ajal, kui ühes väikeses Sitsiilia linnakeses üks kohtunik autos maha lasti. Ma tean, millises keskkonnas elavad sealsed inimesed ja kuidas vaba liikumine Euroopas võimaldab sealtkandist kuritegevusel ka meie riiki imbuda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut
Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Euroopa ühisraha euro kaitsmisega seotud nõuded puudutavad kõiki liikmesriike ja nende ühtlustamine ning adapteerimine on arusaadav samm ilmselt kõigile siin saalis olevatele inimestele. Kindlasti ei vaidle keegi vastu, et ühisraha peab olema samamoodi kaitstud ja võltsimine tõkestatud nagu mis tahes muul vääringul. Selleks võetaksegi eelnõuga üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega tehakse muudatusi nii karistusseadustikus kui ka kriminaalmenetluse seadustikus.
Krediidiasutustel on juba kohustus kõrvaldada ringlusest kõik europangatähed ja euromündid, mille suhtes tekib kahtlus, et need on võltsitud, aga arusaadavalt peavad samad nõuded kehtima kõigile asutustele, kes sularaha käitlemisega tegelevad. Samuti on asjakohane subjektide ringi laiendamine, pangatähtede ja müntide kontrollimiseks kasutatavate seadmete kontrolli ning kasutamise sätestamine, aga ka karistusmäärade karmistamine.
Õiguskomisjonis kõnealust eelnõu arutades olin aga eri meelt kriminaalmenetluse seadustiku muudatuse suhtes, mis võimaldaks kohaldada võltsimise puhul jälitustoiminguid. Lugedes eelnõu seletuskirjast eelnõu arvatava mõju analüüsi, selgub, et tegemist on Eestis suhteliselt harva toime pandavate kuritegudega. 2013. aastal jõustus süüdimõistev kohtulahend pangakaardi või muu maksevahendi võltsimise paragrahvi alusel kahes kriminaalasjas, 2014. aastal viies. Kuna järjest vähem ettevõtjaid ja kodanikke puutub igapäevastes arveldustes kokku sularahaga, ei ennustata ka seda liiki kuritegude kasvu. Koondhinnang mõju olulisusele oli selle eelnõu puhul väheoluline. Seletuskirjas võetakse mõju kokku sõnadega, et seega puudub Eestis alus eeldada võltsraha massilist käibele tulekut lähitulevikus ning rahvusvahelise ulatusega võltsimise sagenemist. Jääb mulje, et sel juhul on tõesti kavas hakata varblasi kahurist tulistama.
Muudatuse tegemise aluseks oleva direktiivi artikkel 9 ei sätesta konkreetseid meetmeid, mida liikmesriik peab tarvitusele võtma. Direktiivi artikkel 9 "Uurimisvahendid" kõlab järgmiselt: "Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et isikutele, üksustele või talitustele, kelle ülesanne on artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimine või nende eest süüdistuste esitamine, on kättesaadavad tulemuslikud uurimisvahendid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul kasutatavad uurimisvahendid." Organiseeritud kuritegude vastu võitlemiseks on seadusandja kriminaalmenetluse seadustikus juba vastavad võimalused loonud. Seda dubleerida pole mõtet. Jälitustoimingute puhul on tegemist isiku põhiõiguse tõsise riivega ning selle võimaldamine ei tohiks toimuda liiga kergesti või automaatselt. Kuritegude loetelu, mille puhul võimaldatakse jälitustoiminguid karistusseadustiku vastavas paragrahvis, kasvab nagu leivatainas pärmi peal. Kas paljundusmasinaga sularaha valmistamise kuriteo avastamiseks on ikka vaja jälitustoiminguid rakendada?
Kas ma saaksin minuti lisaaega?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Kolm minutit lisaaega, palun!

Toomas Vitsut
Aitäh! Tõsisemad võltsimise juhtumid kvalifitseeruvad nagunii organiseeritud kuritegevusena ning nendega tegelemiseks on kriminaalmenetluse seadustikus võimalused loodud. Me oleme olukorras, kus varsti hakatakse ka vales kohas tänava ületajate või bussijäneste suhtes jälitustoiminguid kohaldama. Seadusloome tulemusena ei tohiks pidevalt mööndusi tehes inimeste põhiõigustest üle sõita ja seadusandja peaks tegema põhjaliku revisjoni, mis puhul võimaldada jälitustoiminguid ja mis puhul mitte. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar
Lugupeetud juhataja! Vahel on tõesti nii, et ei saa mitte vaiki olla. Mõni kuu tagasi Hollandi administratiivpealinnas Haagis olles sõitsin ma mööda Interpoli uuest peahoonest. Valge pilvelõhkuja kõrgub sinitaevasse välja ja mul tekkis küll küsimus, kas Euroopal on sellist kulutust vaja. Aga tõenäoliselt on, sellepärast et kuritegevus on väga paljudel juhtudel rahvusvaheline, piire ületav, ja kui võitlus selle vastu ei ole hästi koordineeritud, siis on väga raske seda ära hoida. Me teame ka üsna palju terrorijuhtumeid, mille toime pannud kurjategijate organisatsioonid on olnud isegi veel paremini juhitud kui riigid. Ja kui valeraha tegijad avastavad, et Eestis on leebemad reeglid kui ülejäänud Euroopas, siis seda rohkem me meelitame neid siia.
Ja veel üks põhjus, mispärast ma kõnenupu sisse vajutasin. Mul on üks küsimus. Kuidas me ikkagi valeraha tegemise puhul jälitamisega inimeste põhiõigusi Eesti Vabariigis riivame? Kas see on midagi niisugust, mida võiks proovida igaüks ja siis näha, kui suur karistus saab, või oleks parem seda ikkagi ära hoida? Ja veel, kogu selle menetluse käigus on mul tekkinud küsimus, miks ühele erakonnale see küsimus nii väga korda läheb. Võib-olla oleks parem siis ära näidata, kus need rahamasinad on või kuhu need kavatsetakse tuua. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, lõpetan läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 191 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

6. 15:25 Sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (190 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Läheme edasi. Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 190 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu nr 190, mis kannab nimetust "Sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimise seadus". Selle eesmärk on nimetatud konventsiooni protokoll ratifitseerida.
Sunniviisilise töö konventsioon on üks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ehk ILO kaheksast aluskonventsioonist, mis moodustavad peamised rahvusvahelised tööalased standardid. Konventsioon võeti vastu juba 28. juunil 1930 ning Eesti ratifitseeris selle 7. veebruaril 1996. aastal. Peale Eesti on nimetatud konventsiooni ratifitseerinud 178 ILO liikmesriiki.
Protokolliga täiendatakse ILO sunniviisilise töö konventsiooni eesmärgiga sunniviisilist tööd ära hoida ning tugevdada inimkaubanduse ohvrite kaitset. ILO viimaste andmete kohaselt on maailmas endiselt 20,9 miljonit inimest sunnitud säärast tööd tegema. Sunniviisilise või kohustusliku töö kontekst ja vormid on loomulikult ajas muutunud. Inimkaubitsemine sunniviisilise või kohustusliku töö eesmärgil tekitab kogu maailmas aina enam muret ja nõuab kiiret tegutsemist selle kaotamiseks.
Protokolli sätted puudutavad nelja valdkonda. Esiteks, sunniviisilise töö ennetamise meetmed – inimeste harimine ja teavitamine nende õigustest, asjakohase õigusliku regulatsiooni ja järelevalve tagamine, võõrtöötajate kaitsmine võimaliku väärkohtlemise ja petturluse eest, riskide ennetamine ning riski tõstvate algpõhjuste ja tegurite käsitlemine. Teiseks, ohvrite kaitse – ohvrite tuvastamine, vabastamine, kaitse, taastumine ja rehabiliteerimine, neile kahju hüvitamine ja toetuse tagamine. Kolmandaks, pädevatel asutustel peab olema õigus mitte kohtu alla anda ja karistada sunniviisilise töö ohvreid nende osaluse eest ebaseaduslikes tegudes, milleks nad sunniviisilise või kohustusliku töö ohvriks olemise vahetu tagajärjena on sunnitud olnud. Neljas valdkond on ILO liikmete vaheline koostöö sunniviisilise töö ennetamiseks ja kaotamiseks.
Protokolli ratifitseerimist on toetanud Eesti ILO nõukogu, mille liikmeteks on ka ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajad. Protokolli ratifitseerimisega ei kaasne muudatusi riigisiseses õiguses. Protokollist tulenevad nõuded on kaetud Eestis kehtiva õigusega: ohvriabi seadus, välismaalaste seadus, karistusseadustik, vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 ja kriminaalpoliitika arengusuundade alusdokument aastani 2018.
Kuigi protokolli ratifitseerimisega ei kaasne meie jaoks olulisi muudatusi, on oluline rõhutada protokolli ratifitseerimise olulisust rahvusvahelises mastaabis. ILO sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimine on eeskätt välispoliitiline samm, millega Eesti kui ILO liige väljendab oma toetust globaalsele sunniviisilise töö vastasele võitlusele.
Protokolli ratifitseerimisega saadab Eesti nii rahvusvahelisele üldsusele kui ka inimkaubandusega tegelevatele isikutele sõnumi, et sunniviisiline töö ei ole Eestis aktsepteeritav ning me oleme valmis tagama kõik endast oleneva selle ennetamiseks ja kaotamiseks. Tõsi, hetkeseisuga ei ole väga palju riike, kes selle protokolli oleksid jõudnud ratifitseerida, kuna tegemist on 2014. aasta protokolliga. Ratifitseerinud riike on seni neli: Mauritaania, Niger, Norra ja Suurbritannia. Paljudes maades riigisisene protsess käib. Sellega lõpetan. Palun Riigikogul toetada seda suurepärast eelnõu!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Austatud minister, teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Nagu ma aru saan, on meile praegu teada, et sunnitöölisi on kusagil 32. Aga te ütlesite, et ainult neli riiki on selle protokolli ratifitseerinud. Ma tahaks teada, kui palju on sunnitöölisi Mauritaanias, kes on selle ratifitseerinud?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Ma ei saa aru, kust te võtate selle numbri 32. Ma ütlesin, et globaalselt on hinnanguliselt sunniviisilise töö ohvreid 20,9 miljonit inimest. Laiemas kontekstis on selge, et seda laadi ühised otsused lisaprotokollide näol on eeskätt suunatud sellele, et kogu maailmas inimõiguste kaitset tugevdada ning eeskätt ÜRO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu sundida vähem arenenud riike oma inimeste kaitse standardeid arendama. Enamiku läänemaailma riikide jaoks on loomulikult need sätted, mis konventsiooni protokollis on, kehtivate seadustega niigi kaetud. Nii et eeskätt me ootame tõepoolest seda, et ka ülejäänud maailmas inimõiguste olukord paraneks.
Pean tunnistama, et inimõiguste ja sunniviisilise tööga konkreetselt Mauritaanias ma tuttav ei ole. Julgen arvata, et olukord on Eesti omast kehvem. Seda enam on hea meel, et Mauritaania riik on siiski otsustanud selle protokolliga ühineda ja loodetavasti sellest tulenevalt ka oma seadusi niimoodi muutma, et inimõigused oleks rohkem kaitstud. Aga konkreetset ülevaadet olukorrast Mauritaanias ma teile täna anda ei saa.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Miks siis ikkagi nii vähe riike on sellise olulise protokolli ratifitseerinud? Kas me võime sellest järeldada, et teistes riikides on muude seadustega see probleem juba ennetavalt lahendatud või mis see põhjus on?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Sellel on tegelikult üks ja väga lihtne põhjus. Nagu te eelnõust näete, see protokoll on vastu võetud Genfis 11. juunil aastal 2014. See tähendab seda, et enamik riike ei ole lihtsalt jõudnud veel oma riigisiseseid protseduure läbi teha. Teatavasti on Eestis riigisisesed protseduurid kaunis efektiivsed ja kiired, aga ka meil on kulunud peaaegu kaks aastat, et jõuda selle eelnõuga Riigikokku. Paljudes riikides on menetlemise tempo veelgi aeglasem. Paljudes riikides on teatavasti ka institutsioone, mis on kaasatud eelnõude ratifitseerimise protsessi, oluliselt rohkem. Mõnes riigis on parlamendil mitu koda ja on eraldi teisi institutsioone, kellega kõike tuleb kooskõlastada. Nii et peapõhjust tuleks otsida just nimelt siit. Meil on au olla üks esimesi riike, kes ratifitseerimisprotsessi läbi teevad, ja see on minu hinnangul välispoliitiliselt ilus žest. Sisuliselt on tegemist Euroopa ja teiste läänemaailma riikide heatahtliku survega ülejäänud arenenud maailmale oma standardeid inimõiguste vallas tõsta ning on ju igati loogiline, et riigid, kes seda survet avaldavad, on ise rahvusvaheliste konventsioonide lisaprotokollide ratifitseerimisel eeskujuks. Minu arvates on hea, et me oleme selleni jõudnud, ja ma olen veendunud, et mõne aasta pärast on ratifitseerinud riike oluliselt rohkem.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Eestis on statistika järgi nii, et igal aastal avastatakse 30–40 seksiorja, aga seletuskirjas on öeldud: "Kuid ka tööalane ekspluateerimine, mida on seksuaalsest ekspluateerimisest keerulisem tuvastada, on kasvavaks probleemiks." Nii et seksiorjadega on selge. Aga nimetage kolm ametit Eestis, mille puhul orjastamine ja sunnitöö on kõige suurem risk, et nende ametite pidajad teaksid!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Laiemalt sunniviisilise tööga Eestis probleeme pigem ei ole. Loomulikult on üksikuid juhtumeid, näiteks needsamad 32, mis te nimetasite. Tõepoolest, seksikaubanduse alal on olukord Eestis murettekitav. Kahtlemata selles sektoris on inimesi, kes ei tahaks seal töötada. Siin peavad õiguskaitseorganid oma tööd tõhustama. See on selge. Paraku ka see osa kuritegevusest on tihti rahvusvaheline, mis tähendab seda, et ka inimkaubanduse võrgustikke on märksa keerulisem likvideerida kui kunagi varem. Just nimelt inimkaubandus on tõusvas trendis arenenud kogu selle sunniviisilise töö kontekstis ja Euroopa Liidus on ka õiguskaitsjad sellele teemale suurt tähelepanu pööranud. Euroopa algatusi selles valdkonnas on palju olnud.
Mis puudutab sunniviisilist tööd teistes valdkondades, siis kindlasti süsteemset probleemi üheski sektoris Eestis ei ole. Me räägime siiski olukorrast, kus meil on kokku tööturul umbes 600 000 inimest. Statistika kohaselt avastati meil ühel aastal 32 juhtumit ja mõnel aastal võib-olla 40, eeskätt seksikaubanduse vallas. Loomulikult ei saa kunagi välistada, et kusagil on mõni tööandja, kes sunnib inimest vägisi ja seadust eirates tööle, aga Eestis on loodud korralik õiguskaitsesüsteem ja inimeste töösuhete sotsiaalse kaitse süsteem, mis on põhimõtteliselt piisav selleks, et sunniviisiline töö välistada. Mis puudutab üksikuid juhtumeid, eriti kui need on kuritegelikud, siis siin saab aidata politsei.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Vilja Toomasti!

Vilja Toomast
Härra aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon tegeles sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 190 ettevalmistamisega esimeseks lugemiseks esmaspäeval, 4. aprillil toimunud komisjoni istungil. Nagu ka täna siin, tutvustas tervise- ja tööminister komisjonile eelnõu, mille kohaselt ratifitseeritakse 11. juunil 2014. aastal Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverentsil vastu võetud sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokoll. Komisjoni liikmed kuulasid, ka nagu täna siin, tutvustuse ära ja esitasid ka mõned täiendavad küsimused. Küsiti, kas protokolli ratifitseerimiseks on antud kindel tähtaeg ja miks nii vähe riike on selle seni ratifitseerinud. Minister juba vastas sellele küsimusele ka täna, kui kolleeg Krista Aru selle kohta küsis. Euroopa Liidu soovituse järgi oleks küll tarvis seda võimalikult kiiresti teha, aga hiljemalt 2018. aasta lõpuks. See on Euroopa Komisjoni soovitus. Lisaks tunti huvi, et kui töötuna arvel olevatele inimestele kehtestatakse aktiivsusnõuded ja neil tuleks teha näiteks ühiskondlikku tööd, kas sellisel juhul oleks konventsiooni kontekstis tegemist sunniviisilise tööga. Ministri sõnul ei ole sellisel juhul tegemist sunniviisilise tööga. Euroopas on riike, kus on liigutud selles suunas, et töötuna arvel olevatele inimestele kehtestatakse aktiivsusnõuded, millest üks võib olla ka ühiskondlik töö. Kindlasti on võimalik kehtestada teatud tingimused, kuid see on märksa laiem ja olulisem teema kui käesoleva konventsiooni protokolli ratifitseerimine.
Komisjon tegi otsused võtta eelnõu täiskogu 20. aprilli istungi päevakorda, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme päeva ehk 4. mai kell 17.15, ettekandjaks aga komisjoni liige Vilja Toomast. Kõik otsused tehti konsensusega. Suur tänu!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas kolleegidel on soov avada läbirääkimised? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 190 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud, määran eelnõu 190 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 4. mai kell 17.15.

7. 15:41 Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (206 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Lähme tänase seitsmenda ehk viimase päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 206 esimene lugemine. Ettekandjaks palun tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tutvustan seaduseelnõu nr 206  "Tubakaseaduse muutmise seadus". Et asetada see eelnõu konteksti, ütlen sissejuhatuseks, et tegemist on Euroopa tubakadirektiivi ülevõtmise teise etapiga. Esimene sellekohane eelnõu jõudis Riigikokku eelmise aasta sügisel ja tänavu aasta alguses võttis Riigikogu selle seadusena vastu. Selles eelnõus teeme viimased sammud selle direktiivi ülevõtmiseks ära. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 20. mai s.a, nii et asjaga on kaunis kiire. Aga kuna tegemist on üldiselt igati Eesti tubakapoliitika põhimõtetega kooskõlas oleva direktiiviga, siis usutavasti läheb selle menetlus Riigikogus probleemivabalt.
Nagu ma ka eelmisel korral tubakadirektiivi ülevõtmise eelnõu tutvustades rääkisin, on Eestis juba enam kui 15 aastat süsteemselt tegeldud tubaka tarvitamise ja sellest tulenevate kahjude vähendamisega. Täielikult on keelatud tubakatoodete reklaam, pakenditel peab olema tervisekahjustuse hoiatus, kehtestatud on alaealistele müügi keeld ja avalikus kasutuses olevates siseruumides on suitsetamine keelatud. Samamoodi on tubakatoodete puhul kehtestatud sponsorluse ja müügiedenduse keeld ning juba pikemat aega on tõstetud tubakatoodete aktsiisi. Lähima nelja aasta jooksul tõstetakse Riigikogus vastuvõetud seaduse järgi seda aktsiisimäära veelgi ja sellega seoses tõuseb ka tubakatoodete hind.
Nende meetmete tulemusena on igapäevasuitsetajate osakaal Eestis järjest vähenenud. 2014. aasta seisuga oli see näitaja 22%, mis on võrreldes 2010. aastaga ligi 4% vähem. Positiivsena võib veel märkida seda, et üha väiksem osakaal koolilapsi suitsetab. Võrreldes aastat 2014 aastaga 2010, on nende kooliõpilaste osakaal, kes märkisid end mittesuitsetajaks, suurenenud 6% võrra, sealjuures poistel 7%, tüdrukutel 5%.
Aga loomulikult on selge, et suitsetamine ja üldse tubaka tarvitamine on väga suur terviserisk. Võib isegi öelda, et suitsetamise puhul on tegemist järjekorras teise välditava surma põhjuse ja riskifaktoriga ning sellest on riigile põhjustatud väga suur majanduslik ja sotsiaalne kahju. 2011. aastal suri Eestis suitsetamisega seotud haiguse tõttu 3790 inimest ja Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on meie näitaja 100 000 elaniku kohta umbes 1,5 korda suurem.
Sellest kõigest tulenevalt on lõpuks ka Euroopa Liidu tasemel kaalukaid samme astutud, sest tegemist on globaalse äriga ja globaalset äri väikeses riigis piirata on keeruline. Selles kontekstis on hea meel, et erinevalt alkoholipoliitikast, mille puhul Euroopa Liidu ühtset toimimist on vähe olnud, on tubakapoliitikas selle direktiivi näol siiski tõsiste meetmeteni jõutud.
Nüüd siis selle konkreetse eelnõu juurde, mis nagu eelminegi seadus, nagu öeldud, direktiivi nõuded üle võtab. Kui esimene seadus puudutas peamiselt tubakatoodete pakendamist ja märgistamist ning koostise nõudeid, siis teine seadus käsitleb eeskätt elektroonilisi sigarette. Viimasel ajal on kogu Euroopas ja ka Eestis üsna plahvatuslikus tempos kasvanud elektrooniliste sigarettide tarvitamine ja sellekohane regulatsioon oli Eestis mõnda aega täiesti olematu. Nüüd on esimesi samme astutud, näiteks kehtestatud vanusepiir, mida algselt ei olnud, ning keeld neid tarbida ja müüa lasteasutustes. Aga statistikast nii palju, et Eestis on tarbijate hulk olnud tõusutrendis. Kui 2012. aastal oli e-sigarette tarvitanud 10% elanikest, siis 2014. aastaks oli see hulk kasvanud 15%-ni. Ka kooliõpilaste hulgas on e-sigarette proovinute arv iga aastaga suurenenud, mistõttu on tervisekaitse seisukohast vaja kehtestada ka elektroonilistele sigarettidele rangemad nõuded.
Kui elektroonilised sigaretid alles hakkasid kogu maailmas populaarsust koguma, siis räägiti – eeskätt rääkisid tootjad ise, aga ka väga paljud tarbijad olid seda meelt –, et tegemist on ühe suitsetamisest loobumise meetmega. Öeldi, et inimesed lähevad elektroonilistele sigarettidele üle, siis aga lõpetavad ka nende tarbimise ja ongi nikotiinisõltuvusest priid. Viimase aja uuringud näitavad aga selgelt, et elektroonilised sigaretid üldiselt asendusravina ei toimi. Loomulikult on üksikuid näiteid inimestest, kes on selle abil oma tubaka- või nikotiinisõltuvusest vabaks saanud, aga üldiselt see ei toimi. Terviseriskid on teistsugused kui tubaka puhul, aga need on siiski suured. Oht on näiteks kas või see, et e-sigareti nikotiinisisaldus on seni reguleerimata. Selle eelnõuga me püüame seda natukene reguleerida, aga võimalus korraga manustada suur nikotiiniannus, mis võib tekitada mürgistuse, on palju suurem kui tavasigarettide puhul. Täitevedelikesse lisatakse kõiksugu otse öeldes sodi, mis võib küll toote atraktiivsemaks muuta, aga teistpidi kahjustab tervist. Sellest tulenevalt selle eelnõuga vastavalt direktiivile neid uusi nõudeid kehtestatakse.
Mõned olulisemad nõuded loen teile ette, kõiki vahest mitte. Esiteks kehtestatakse nõue, et elektroonilised sigaretid peavad eraldama nikotiiniannuseid ühtlaselt – eesmärk on just nimelt see, et korraga liiga suurt annust sisse ei antaks. Teiseks kehtestatakse nõue, et elektrooniliste sigarettide täitepakendid peavad olema lapsekindlad, võltsimiskindlad, kaitstud purunemise ja lekkimise eest ning varustatud mehhanismiga, mis hoiab ära täitmise ajal nende lekkimise. Samuti kehtestatakse nõuded nikotiini sisaldava elektroonilise sigareti täitevedeliku koostisele, vältimaks kahjulikke lisaaineid, juhuslikke mürgistusi ja koostise ebapuhtusest tulenevaid terviseriske. Nikotiini maksimumsisaldus täitevedelikus on sätestatud 20 milligrammina milliliitri kohta ja vedelik ei tohi sisaldada vitamiine või muid kasuliku tervisemõjuga seostatavaid aineid, kofeiini, tauriini jm stimulaatoreid, lisaaineid, mis annavad eralduvatele ainetele värvuse, ja aineid, mis on tervisele ohtlikud kas kuumutatud või kuumutamata kujul, välja arvatud nikotiin. Samuti kehtestatakse nõuded elektroonilise sigareti ja selle täitevedeliku pakendi märgistamisele. Pakendi kuju ei tohi tarbijat pakendi suhtes eksitada. Samuti ei tohi see kuidagi suunata inimesi seda rohkem tarbima, vihjama majanduslikule kasule, looma kuidagi muljet, et see ei ole äkki nii väga kahjulik jne. Samuti lisatakse tervisehoiatuse nõue: tervisehoiatus peab moodustama 30% pakendi välispinnast ja tekstiks peab olema "See toode sisaldab nikotiini, mis on kergesti sõltuvust tekitav aine". Ja lisaks peab eeltäidetud elektroonilise sigareti ja selle täitevedeliku müügipakendile lisama infolehe vajaliku teabega.
Lisaks on eelnõus mõned tehnilised täpsustused, mis puudutavad koostisosade kohta käivat aruandlust. Ka keelustatakse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete piiriülene kaugmüük ehk selline kauplemisviis, et on võimalik internetist endale tellida tubakatoode, mis kulleriga kohale tuuakse. Sellega on seotud mitmeid probleeme, näiteks maksuriski küsimus ehk aktsiis jääb maksmata. See asja üks pool. Teine pool on tõsiasi, et raske on kontrollida toodete kvaliteeti. Kolmas ja kõige olulisem probleem on see, et kaugmüük üldiselt lihtsustab oluliselt alaealiste ligipääsu tubakatoodetele.
Nagu öeldud, eelnõu peaks olema seadusena vastu võetud 20. maiks 2016. Kui Riigikogu selle ülesandega hakkama saab, olen teile selle eest tänulik. Aga lõpetuseks paar sõna selleks, et ennetada mõningaid küsimusi, mis komisjonis tekkisid. Algselt läks seaduseelnõu kooskõlastusringile valitsuse tasemel natukene teistsuguses ja mahukamas vormis. Nimelt, lisaks kitsalt tubakadirektiivi sätetele, mis praeguses variandis sees on, oli eelnõus ka mitu muud tubakapoliitikat puudutavat ettepanekut, mis tulenevad riigi enda tubakapoliitika kokkuleppedokumendist ehk tubaka rohelisest raamatust. Näiteks oli eelnõus sees ka riigisisene kaugmüügi keeld. Samuti oli sees ettepanek peita tubakatooted poodides leti alla või leti taha või kuhu iganes – ühesõnaga, ostjate silme alt ära. Valitsuses on põhimõttelisele kokkuleppele jõutud ka selles, et alaealiste paremaks kaitseks peaks tubakaseadusse sisse viima kontrollostu regulatsiooni. Politseiametnikel peaks olema õigus teha poes kontrolloste, et näha, kas poed järgivad seaduse nõuet, st alaealistele tubakatooteid ei müü. Seoses sellega, et direktiivi tähtaeg pressib armutult peale, oleme aga otsustanud valitsuse tasemel eemaldada sellest eelnõust kõik ettepanekud, mis ei ole direktiiviga seotud. Eri ministeeriumidel on nagu ikka selle kohta erinevaid arvamusi. Ja tõenäoliselt oleksid need lisasätted tekitanud ka siin Riigikogus diskussiooni, mis oleks menetlust pikendanud. Nii et me oleme siit kõik lisatu eemaldanud, aga oleme valitsuses jõudnud kokkuleppele, et ülejäänud muudatused tulevad eraldi kolmanda tubakaseadust käsitleva eelnõuga Riigikogu menetlusse juba lähiajal. Olen selle materjali Vabariigi Valitsusele juba esitanud ja see ootab järjekorras arutamist. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma tsiteerin siin Eesti Kaupmeeste Liitu, kes iseloomustab seda eelnõu ja selle seletuskirja ning ütleb otse välja: pealiskaudne, ebaselge ja vastuoluline. Liit juhib ka tähelepanu, et peaks ikkagi olema koostatud ka väljatöötamiskavatsus. Eelnõu tabelites on öeldud, et väljatöötamiskavatsust nõudvad sätted jäeti välja. Ütelge konkreetselt, mis siis selle tõttu välja jäeti, et väljatöötamiskavatsust ei ole, aga justiitsminister seda nõuab! Hirmuga siis lükati osa sätteid välja. Mis need olid?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Tõepoolest, teie ees olev kooskõlastustabel on selle versiooni kooskõlastustabel, mis oli valitsusesisesel kooskõlastusringil ja kus lisaks direktiivi praegustele sätetele oli ka teisi ettepanekuid, mis tulenesid tubaka rohelisest raamatust. Seoses sellega, et direktiivi tähtaeg pressis peale, kordan veel kord, otsustasime direktiiviga mitte seotud sätted eelnõust välja jätta. Nende juurde tuleme eraldi eelnõuga. Nii et lugedes seda kooskõlastustabelit, tuleb lihtsalt silmas pidada, et need organisatsioonid – kaupmeeste liit, kaubandus-tööstuskoda – on avaldanud arvamust eelnõu teise versiooni kohta, mitte selle kohta, mis täna siin teie laudadel on.
Mis puudutab konkreetseid väljajäänud sätteid, siis mõnda nendest ma juba mainisin. Riigisisene kaugmüügi keeld on sealt välja jäänud ning teise ja kõige olulisemana tubakatoodete eksponeerimise piiramine müügikohtades. Seda on kaupmehed ise nimetanud erinevalt: keerata sigaretikastid teistpidi, et ostjad neid ei näeks, või panna need leti alla. Tehniliselt võib seda mitut moodi lahendada, aga eesmärk on vähendada tubakatoodete spontaanseid oste. No et inimene läheb poodi, ostab sealt endale koju leiba ja saia ning kassa juures suitsupakid lausa pressivad ennast talle peale. Kuna tegemist on sõltuvust tekitava ainega, siis spontaansete ostude osakaal on nende toodete puhul kaunis suur. Kui nad on ära peidetud, siis peab neid müüjalt eraldi küsima. See vähendab spontaansete ostude hulka. Eriti suur psühholoogiline barjäär on see alaealistele, kes ei saa siis lihtsalt neid võtta ja lindi peale panna, vaid peavad eraldi küsima. See ettepanek on esialgu eelnõust väljas, aga me tuleme sellekohase uue eelnõuga. Kaupmeeste liit on sellele tõepoolest kuidagi valuliselt reageerinud, aga nagu ma ütlesin, tubaka rohelises raamatus on see meede iseenesest kokku lepitud ja tegelikult on enamik kaupmehi selle muudatusega päri.
Ja on ka kolmas asi, mida me oleme püüdnud sotsiaalkomisjoniga varem tubakaseadusse integreerida, aga valitsuses ei ole eri ministeeriumide vahel siiani kokkulepet sõlmitud ja nii ei ole see teoks saanud. Pean silmas alaealiste kontrolloste. Nüüd on Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel kokkulepe saavutatud, et me seda teeme. Aga sellest eelnõust on see välja jäetud, seegi tuleb siis kolmandas paketis. Tõenäoliselt on mingisuguseid üksikuid punkte veel, ma ei julge pead anda, et need kolm muudatust on ainsad, mis välja on jäänud. Aga teil on võimalik tutvuda selle eelnõu algversiooniga eelnõude infosüsteemis eelnoud.valitsus.ee. Seal on ka see kooskõlastusringil käinud eelnõu versioon kättesaadav.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Kas e-sigarettide suitsetamine avalikus kohas on võrreldav tavaliste sigarettide suitsetamisega või on see eraldi käsitletav? Ja kas seegi on nagu hilisem, mitte selle eelnõu teema?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Direktiiviga see seotud ei ole, nii et selles mõttes on see kindlasti järgmise eelnõu küsimus. Seda eelnõu võiks hoida direktiivi raames ja selline on ka eelnõude menetluse loogika olnud. Küll aga mitmes valdkonnas on juba praegu elektrooniliste sigarettide tarvitamine võrdsustatud tavalise tubakapruukimisega. Lasteasutustes näiteks elektroonilist sigaretti suitsetada ei tohi. Õige on ka see, et Sotsiaalministeeriumile on tulnud ettepanekuid laiendada elektroonilise sigareti suitsetamise keeldu ka teistele asutustele ja avalikele kohtadele. Sellele on toodud ka kaunis kaalukaid argumente. Näiteks tervisekaitse spetsialistid ja keemikud kinnitavad, et need lisaained, mis selles vedelikus on, hajuvad väikestest ruumidest väga aeglaselt. Mina keemik ei ole, ja ma ei oska sellele eksperdihinnangut anda, aga neid küsimusi kaalutakse tõsiselt ja järgmise eelnõu menetlemise ajal on neid kindlasti mõistlik arutada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Ma isiklikult mingit tossutamist heaks ei kiida ja ei tõmba ka midagi. Aga mind teeb murelikuks see, et kui hästi me ikka teame, mis sisaldub e-sigarettides. Tegemist on ikkagi keemiaga. Kui palju teadus suudab meile infot anda, mis on e-sigarettide tegelikud tagajärjed ja millised on erinevused võrreldes tubakatoodetega?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
See on üks selle direktiivi laiem eesmärk. Tubakatoodetes, nii elektroonilistes kui ka tavalises tubakas, on seda sodi väga palju. Minule isegi üllatavalt palju. Kui ma sellesse teemasse süvenesin, siis avastasin, et ka tavalistes sigarettides kasutatakse värvaineid, lõhnaaineid ja näiteks aineid, mis värvivad tubakasuitsu. Lisatakse vitamiine, lisatakse filtritesse erinevaid stimulaatoreid, mis kergendavad tubakatoodete omastamist jne. Sama pilt avaneb ka elektroonilisi sigarette uurides: lõhnaained, maitseained, vitamiinid ja kofeiin, tauriin, muud lisaained, mis värvivad väljatulevat suitsu. Siiani ei ole olnud keelatud mitmesuguste, sh tervisele kahjulike ainete lisamine tubakatoodetesse. See kõik on teema, millega see direktiiv väga selgelt tegeleb. Muu hulgas sätestatakse kohustus koostisosade kohta aru anda. Ja seda koostist tuleb loomulikult ka kontrollida. Meie pluss selles kontekstis on see, et Eestis tubakatooteid ei toodeta, mis tähendab seda, et kõik Eestis tarbitavad tubakatooted ja tubakatootega sarnanevad tooted tulevad meile välismaalt. Teistes riikides aga üldiselt tehakse nõutud keemiline ja terviseanalüüs vastavates laborites juba ära. Aga loomulikult ka meie enda Terviseametil peab olema võimekus seda sisu kontrollida, kui see vajalikuks osutub. Aga kordan veel üle, et siiani tegelikult nõudeid ei e-sigarettide ega tavaliste sigarettide koostisosade kohta ei ole olnud. Selle direktiiviga ja vastavate seadustega võtame need nõuded oma õigusesse üle.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Juttu oli tubakatoodetest, aga sõnakestki pole juttu olnud närimistubakast ja mokatubakast, samuti Nicotinell- või muudest nikotiiniplaastritest, millega võib ennast üleni täis kleepida. Te nimetasite paar korda keemilisi aineid sodiks. Keemikuna võin öelda, et elektroonsesse sigaretti võib panna ükstaskõik mida – oopiumist kuni kokaiinini välja. Kuidas seda kontrollitakse? Ja see toss, mis hajub, ei ole enam absoluutselt sarnane sellega, mis seal vedelikus sees on. Kuidas te olete seda järelevalvet ette näinud või mida te maksustate? Kas te maksustate tossu, maksustate toimingut või maksustate terviseriski?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Maksustamine ei ole selle eelnõu kontekstis üldse teema. Aga mis puudutab elektroonilise sigareti täitevedeliku koostist, siis nagu ma ütlesin, seni meil ei ole rangeid nõudeid sellele kehtestatud, mistõttu ka järelevalvet teostada on olnud võimatu. Meil ei ole selleks seaduslikku alust olnud, et seda sodi kontrollida. Nüüd selle direktiivi ülevõtmisega tekib meil seaduslik raam, et seda teha, ja loomulikult kehtestame selle kontrollimehhanismi.
Meie pluss on see, et kui me suudame tuvastada – ja me suudame tuvastada – sigarettide, sh ka elektrooniliste sigarettide päritolu ehk selle, kus need on toodetud, siis me üldiselt teame ka seda, et nende sisu vastab nõuetele ehk nad on uue seaduse kriteeriumide järgi ohutud. Ja suurt hulka seda sisu järelevalvet ei pea teostama mitte meie, vaid teostavad need riigid, kus neid sigarette toodetakse, või need riigid, kust need Euroopa Liitu tuuakse. Aga loomulikult peab ka Eestil olema võimekus inimeste tervist kaitsta ja nendesamadegi elektrooniliste sigarettide koostist kontrollida, kui selleks vajadus tekib. Muidugi ei tähenda see seda, et Terviseamet hakkab igast elektroonilisest sigaretist proove võtma. Aga kui kuidagi ilmneb, et tegemist on kas võltsitud toodetega või tootjaga, kes rikub direktiivi nõudeid, sh ka Eesti nõudeid, siis tegutsetakse vastavalt seadusele.
Vist oli üks küsimus veel, aga mul on see meelest ära läinud. Aa, närimistubaka ja huuletubaka kohta oli küsimus. Need on ka põhimõtteliselt direktiivis ära reguleeritud. Mis puudutab huuletubakat, siis Eestis on ja jääb selle turustamine keelatuks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Te avaldasite soovi, et me võtaksime selle eelnõu seadusena vastu 20. maiks. See tegelikult ei ole reaalne. Kindlasti ei saa seda kuu aja jooksul tehtud. Aga see selleks. Minu küsimus puudutab piiriülest kaugmüüki. Teadupärast direktiiv lubab riigil otsustada, kas seda müüki lubada või mitte, ja Eesti on läinud seda teed, et piiriülene kaugmüük keelustada. Mis kaalutlustel, on küsimus. Ning teiseks, kui palju riike on selle kaugmüügi keelanud?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Esiteks, vabandan valitsuse nimel, et see eelnõu on Riigikogu menetlusse jõudnud nii hilja. Tubakadirektiivi ülevõtmine on käinud väga forsseeritult kogu Euroopas, kuna direktiiv võeti Euroopa Liidus vastu üsna kiires tempos ja ka selle jõustumistähtaeg on Euroopa Liidu enda jaoks väga lühike. Sellest tulenevalt ei ole Euroopa Komisjon mitmeid vajalikke rakendussätteid ja rakendusdokumente õigel ajal välja töötanud. See on pidurdanud ka selle eelnõu esitamist siia saali, kuna kõik see on tulnud viimasel hetkel. Sellest tulenevalt me kindlasti ei ole Euroopas ainuke riik, kellel on regulatsiooni tähtajaks ülevõtmiseks kaunis pingeline ajakava.
Mis puudutab piiriülest kaugmüüki, siis tõepoolest direktiiv annab kaks varianti, kas keelata see täielikult või luua täiesti uus eraldiseisev seiresüsteem, mis näeb ette kõigi kaugmüügitehingute registreerimise. Konsulteerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, leidsime, et tegemist on Eestis marginaalse turuga – turuosalisi Eestis peaaegu ei ole. Eestis ettevõtlushuvi selle valdkonna vastu ei ole, aga tolle süsteemi väljatöötamisega kaasnev bürokraatia oleks kaunis suur. Nii et kaalusime seda võimalust, mille direktiiv annab, ja leidsime, et see süsteemi loomine oleks ebaproportsionaalselt kohmakas, ja nii otsustasime minna keelu peale. Ma nüüd peast ei oska öelda, aga minu teada on üksikud riigid –  tahaks isegi öelda, et on ainult üks riik –, aga jah, üksikud riigid on otsustanud piiriülest kaugmüüki lubada ja luua uue aruandlussüsteemi. Enamik on eelistanud minna täieliku keelamise teed.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Muidugi oleks huvitav teada, miks Taani on otsustanud mitte keelata ja meie siin usinalt keelame. Mis on nende motiivid? Aga ma tahan küsida hoopis teist asja. Kaupmehed on teinud ettepaneku, et sel moel oleks võimalik müüa ka suitsetamisest loobumist hõlbustavaid tooteid  – plaastreid, närimiskummi jne. Aga teie ütlete selles tabelis, et seda ettepanekut mitte arvestada. Miks? Miks mitte seda arvestada?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
See vastab osaliselt ka Märt Sultsi küsimusele, kes rääkis ka nikotiiniplaastritest. Erinevus tõepoolest on see, et nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopas peetakse nikotiiniplaastreid ja närimiskummi tõhusaks asendusraviks, sisuliselt meditsiiniliseks või peaaegu et farmakoloogiliseks sekkumiseks, et tubakast loobuda. Sellest tulenevalt on tegemist sisuliselt ravimiga, mis aitab inimesel oma sõltuvusest üle saada. Aga ravimeid müüakse Eestis apteegis. Mõte on selles, et sisult on tegemist kangete mürkidega. Kui me võtame nikotiiniplaastri ja nikotiininätsu nikotiinisisalduse, siis on tegemist üsna tugevate ja vale kasutamise korral mürgitust tekitavate vahenditega, mistõttu on oluline, et nende tarvitamisele eelneks spetsialisti ehk siis apteekri konsultatsioon. See on ka põhjus, miks neid apteegis müüakse. Tõsi, kaupmehed on Eestis aeg-ajalt rääkinud, et Eestis võiks teatud käsimüügiravimeid müüa kaubanduskeskustes, nii nagu mitmes riigis on. Näiteks Suurbritannias müüakse peavalutablette ja paljusid teisi ravimeid supermarketites. Eestis on leitud, et ravimite õige, ohutu ja mitte ülemäärane ehk sihipärane tarbimine on väga oluline. Seda on kõige mõistlikum tagada sel moel, et ravimeid väljastavad ainult selleks spetsiaalselt koolitatud spetsialistid.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Küsimus selline. Mis seal salata, ma ise olen suitsetaja ja ma suitsetan 0,8-milligrammise nikotiinisisaldusega sigarette. Supermarketitest ja käibelt on kadunud just kangemad suitsud. Kas see on poliitika üks osa või tahetakse, et ma suitsetaksin nõrgemaid suitse rohkem ja ostaksin ühe paki asemel, ütleme, kahe päeva jooksul neli pakki näiteks? Kas see on poliitika osa?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Kindlasti ei ole mina terviseministrina selleks midagi teinud. Aga tõsi on, et tootjad ise on tubakatoodete kangust aja jooksul vähendanud. Näiteks 30–40 aastat tagasi oli tubakatoodete kangus tunduvalt suurem. See tundub ehk loomulik olevat, et kui inimene suitsetab kanget sigaretti pakk päevas ja kui ta hakkaks suitsetama kaks korda lahjemaid sigarette, siis ta ostaks kaks korda rohkem pakke. Tegelikult see tõele ei vasta. Suitsetamise tiheduse ja sigarettide kanguse vahel võib küll mingisugune käitumuslik korrelatsioon olla, aga see kahtlemata ei ole üks ühele. Teine märkus on see, et paki peal näidatud kangus ei näita tegelikult seda, kui palju inimene seda kahjulikku ainet sisse tõmbab. Väga palju sõltub sellest, kuidas sigaretti suitsetada. Nii et kui te soovite lahjast sigaretist kõvemat laksu saada, siis on selleks olemas mitmeid viise. Ma arvan, et te teate, kuidas seda on võimalik teha.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Teie vastus mu eelmisele küsimusele tekitas minu jaoks suure küsimärgi. Miks ei ole keemilistele ainetele nõudeid kehtestatud? Kas selle taga on tootjate lobitöö? Teine küsimus: kas Eesti ei ole mõelnud, et kuna meil ei ole ühtegi tootjat, seada riigisiseselt müügil olevatele toodetele keemilised piirangud?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Miks ei ole tubakatoodetele siiani kehtestatud keemilise koostise suhtes karme piiranguid, ei oska vastata. Julgen kahtlustada, et üleilmsel tubakalobil on selles oma roll olnud. Euroopa Liidus on olemas määrus, mis kehtestab näiteks mööbli puhul teatud kemikaalide sisalduse nõuded. Kui kusagil valmistatakse ühte lauda, siis on väga rangelt reguleeritud, missuguseid aineid ei tohi selles lauas olla. Näiteks kui kusagile liimi vahele pannakse, siis on teada, mida see ei tohi eritada, kuna see võiks tervisele kahjulik olla. Tubakatoodete puhul seda ei ole – inimene paneb suitsu ette ja suitsetab mida iganes sisse. Sinna võib panna värvaineid ja atsetooni ja üldse ükskõik mida. Miks seda siiani ei ole reguleeritud, ei tea. Aga hea uudis on see, et selle direktiiviga saab valdkond reguleeritud ja vastavalt eelnõule, mis puudutab elektroonilisi sigarette, ja ülejäänud tubakatooteid selles seaduses, mis sai Riigikogus vastu võetud selle aasta alguses, on need ranged nõuded kehtestatud. Sisuliselt tubakatoode ei tohiks peale tubaka midagi muud sisaldada. Üleminekuajaga erand on tehtud mentoolisigarettidele, kuna need moodustavad turul suure osa ja on leitud, et nende puhul võiks kehtida üleminekuaeg. Aga üldiselt ei tohi tubakatooted lisaaineid sisaldada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on üks küsimus, mis otseselt seda direktiivi ei puuduta, aga on huvitav sellele põlvkonnale, kes on näinud, kuidas suitsetamise reguleerimine on hästi mõjunud. Suitsust hallid ruumid ja bussid ja kodud on meie maailmast kadunud ning see on fantastiline. Aga kui suureks te peate tõenäosust, et tubaka ja suitsetamise teema jääb üldse ajalukku? Millal see võiks juhtuda?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh, suurepärane küsimus ja selline asi, millele võiks tõepoolest mõelda. Maailmas on laialt levinud kaks legaalset uimastit: tubakas ja alkohol. Ja on terve hulk muid uimasteid, mis on illegaalsed. Põhjus, miks ühed on legaalsed ja teised on illegaalsed, on puhtalt ajalooline. Ühel hetkel, kui riikides hakati piiranguid kehtestama, olid ühed uimastid juba laialt levinud, teised ei olnud. Neid, mis levinud olid, ära ei keelatud – paljud inimesed tarbisid ja arvati, et neile oleks liiga valus, kui need keelata. Teised kõik keelati ära.
WHO on tunnistanud, et kui praegu tubakatooteid maailmas üldse ei oleks ja siis järsku tuleks need kuskilt turule, siis WHO ei legaliseeriks tubakatooteid. WHO soovitus oleks tubakat mitte legaliseerida kahel põhjusel: esiteks, see tekitab tugevat sõltuvust, ja teiseks tekitab see väga suurt tervisekahju. Kolmas põhjus on siiski veel: tubaka tarbimisel ei saa rääkida ohutu tarbimise kogusest. Alkoholi puhul teadlased selle üle vaidlevad ja üldiselt on viimase 20 aasta jooksul turvalise või ohutu, isegi tervisliku alkoholi tarbimise määr kõvasti vähenenud. Kui kunagi arvati, et pudel veini päevas on päris tervislik, siis nüüd kipuvad hinnangud olema umbes sellised, et kaks klaasi veini nädalas on ohutu kogus. Aga üldiselt leitakse, et väike kogus alkoholi ei ole tervisele kahjulik. Tubaka puhul ei saa tervisele ohutust tarbimisest üldse rääkida. Ja sellest tulenevalt WHO on öelnud, et nemad annaksid selge soovituse mitte lubada tubakatooteid turule.
Võib veel öelda, et mitmed riigid on tubakavastase võitluse viinud järgmisele tasandile ja deklareerinud, et riigi eesmärk on muutuda teatud aastaks tubakavabaks ühiskonnaks. Üks riik, ma tean, arvab, et ta suudab selle kümne aastaga saavutada. Ma arvan, et kümne aastaga vahest mitte, aga eesmärk on iseenesest õige. Eestis, nagu ma alguses ütlesin, on umbes 22% igapäevasuitsetajaid, mehi oluliselt rohkem kui naisi. Ma arvan, et kümne aastaga nulli jõuda on keeruline, aga selles suunas peaks kindlasti liikuma.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Vilja Toomasti!

Vilja Toomast
Härra aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist esimeseks lugemiseks esmaspäeva, 11. aprilli istungil. Lisaks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile viibisid komisjoni istungil ka Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kärt Sõber ja Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Kersti Berendsen-Koržets. Ka sotsiaalkomisjonis toimus umbes samasugune diskussioon, nagu seni siin on olnud. Minister tutvustas eelnõu ja vastas ka meie küsimustele. Kuna küsimused olid enam-vähem samasugused kui siin saalis, siis ma ei hakka neid küsimusi ja vastuseid teile väga pikalt tutvustama, ainult markeerin mõningad põhilised teemad, mis komisjoni liikmetele huvi pakkusid.
Küsiti seda, mitu riiki on praeguseks selle direktiivi üle võtnud. Vastus on see, et ainuke riik on Itaalia. Itaalia on sellega nii kiiresti hakkama saanud seetõttu, et sisuliselt on ta kirjutanud direktiivi ümber oma seaduseks, see on parlamendis ära koputatud ja nii ongi Itaalia suutnud seda nii kiiresti teha. Muidugi tunti huvi, kas Itaalia on keelustanud piiriülese kaugmüügi. Saime ministeeriumi ametnikelt vastuse, et Itaalia ei ole piirülest kaugmüüki keelanud. Samamoodi nagu minister vastas siin, vastas ta ka meile, miks Eesti on selle keelu kehtestanud. Kui piiriülest kaugmüüki lubada, siis tekib kohustus võtta kasutusele ettevõtjate registreerimise süsteem ning vanuse kontrolli mehhanism, mis on väga kulukas ja aeganõudev. Lihtsam on ära keelata. Nagu minister ütles, see turuosa on marginaalne, Eestis väga sellega ei tegelda.
Küsiti ka elektroonilise sigareti pakendamise nõuete kohta, sellest minister rääkis, nagu ka alaealiste kontrollostude mehhanismi kehtestamisest. Üks oluline küsimus oli komisjonis see, et kui Euroopa Liit ei ole suutnud veel rakendusakte kehtestada, siis kas meil on õigus oma õigusakte vastu võtta. Ministeeriumi ametnikud selgitasid, et tegelikult meil on ju direktiivi põhitekst paigas ja seal midagi ei muutu. Pigem on tegu tehniliste täpsustustega. Näiteks kas või e-sigareti standard, mis töötatakse välja täitemehhanismi jaoks. Mis puutub e-sigarettide maitse- ja lõhnaainetesse, siis selle teema uurimiseks luuakse nõuandev komisjon, mis on keskne terves Euroopa Liidus. Nende inimeste tööks määratakse teatud protseduurid.
Üks teema, mis meil on juba tõstatatud ja mis on ka minuni kui eelnõu menetlejani jõudnud, on kindlasti see, et ei olda rahul piiriülese kaugmüügi keelustamisega kui lihtsama variandiga. Üks oluline vastuväide kehtivale tubakaseadusele puudutab uusi turule toodavaid mittesuitsetatavaid tooteid. Tahetakse teada, miks neid keelustatakse. E-sigaret oli mõni aeg tagasi täiesti uudne mittesuitsetatav tubakatoode ja võib küsida, miks me selle kohta reeglid kehtestame. Samas me teame, et juba on olemas täiesti uudsed näiteks Philip Morrise ja British American Tobacco välja töötatud tubakatooted. Eesti turul neid saada pole ja kehtiva tubakaseaduse järgi ei olegi neid võimalik turule tuua. See on üks teema, mille kallal komisjon peab edasi töötama.
Minister juba puudutas ka suitsetamiskohti ja minuni on jõudnud sama informatsioon. Kuna e-sigareti lõhn püsib kaua ja teatud komponendid väikesest ruumist ei kao, siis on korteriühistud pöördunud ka minu poole küsimusega, kas ei peaks väikesed poed, mis on kortermajades ja kus e-sigarette müüakse ja proovitakse, olema kohad, kus e-sigareti kasutamine tuleks ära keelata nagu lasteasutustes. Nii et seoses sellega ei ole ka mina väga optimistlik, et me suudame 20. maiks tubakaseaduse muutmise seaduse vastu võtta. Aga komisjon on valmis töötama ja andma endast parima, et see kiiresti vastu võetaks ja kõikidel asjaosalistel oleks selge arusaam, mis nõuded 20. mail kehtima hakkavad.
Aga nüüd otsused: võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 20. aprilliks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks juba 28. aprill kell 17.15. Ettekandjaks määrati komisjoni liige Vilja Toomast. Kõik otsused tegi komisjon konsensusega. Ma tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Peeter Ernits Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja vähesed kolleegid, kes on siia jäänud! Selle päeva kokkuvõte on küllalt nukker. Kõigepealt me tulistame valerahategijatega võideldes, nagu ma juba olen öelnud, kahurist varblasi. Sisuliselt me tahame anda võimaluse kasutada väheste valerahategijatega võitlemiseks jälitustegevust, sh ka alaealiste jälitustegevust. Teiseks viitan ülipüüdlikkusele sunniviisilise töö konventsiooni arutamisel, kuigi meil seksiorje ja muid sunnitöölisi on väga vähe. Ikkagi üritame me viienda riigina selle konventsiooni imekiiresti vastu võtta. Mauritaanias on seksiorje ja muid sunnitöölisi suurusjärgu võrra rohkem kui meil ja on selge, miks nemad on selle vastu võtnud, aga meil, ma rõhutan, on neid väga palju vähem ja ma ei tea, miks me üritame olla ülipüüdlikud ja kellegi ees kannuseid teenida.
Ja nüüd seesama eelnõu, tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle kohta on nii kaubandus-tööstuskoda kui ka kaupmeeste liit andnud hävitava hinnangu. Kaubandus-tööstuskoda leiab, et eelnõu sisaldab mitmeid olulisi meetmeid, näiteks müügikohas tubakatoodete väljapaneku keeld, tubakatoodete riigisisese kaugmüügi keeld, mis ei tulene üldse direktiivist. Lisaks ei ole eelnõu koostajad põhjalikult selgitanud, miks soovitakse tubakaseadusse üle võtta ka neid meetmeid, mida Eesti ei ole kohustatud direktiivi alusel üle võtma. See näitab tegelikult ülipüüdlikkust. Loomulikult on selle eelnõu märksõnad "üle jala" ja "võimalikult kiiresti", viimasel hetkel. 20. mai on kohe-kohe käes. Mis on aga oluline? Kui Keskerakond üritas siin kohaliku omavalitsuse tulubaasi taastada masueelse aja tasemele, mis läheb Eesti inimestele palju rohkem korda, siis koalitsioon tõmbas sellele vee peale. See on minu jaoks paljuütlev. Esitatakse hulk kiirustades koostatud, logisevaid ja ülipüüdlikke eelnõusid, aga nendele, mis on olulised, tõmmatakse vesi peale. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Vilja Toomast Reformierakonna fraktsiooni nimel! Kas Jaanus Marrandil on protseduuriline küsimus?

Jaanus Marrandi
Mul on protseduuriline küsimus, sest ma ei saanud aru, kuidas käib tubakateema, tubakaseadus kokku omavalitsuste rahastamisega. Vaba mikrofon on teatavasti esmaspäeval, siis on sellisteks ettepanekuteks aeg. Niimoodi võime kõik minna pulti ja rääkida ükskõik mis eelnõu arutamisel ükskõik mis maailmamurest.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ega ei olegi seost, aga Riigikogu kodukorraseadus ei keela rahvasaadikutel vabalt mõtteid avaldamast ükskõik millise seaduseelnõu käsitlemisel – loomulikult aja piires. Aga nüüd palun kõnepulti Vilja Toomasti!

Vilja Toomast
Ma ei hoia teid väga pikalt kinni. Ma lihtsalt reageerin kolleegi sõnavõtule ja tahan öelda, et olenemata sellest, kas me koalitsiooni häältega, kui te nii väidate, suudame selle eelnõu vastu võtta enne 20. maid või mitte, hakkab direktiiv, mille Euroopa Parlament võttis vastu 2014. aasta aprillis, kui ma õigesti mäletan, nii või teisiti kehtima 20. mail. Valitsuskoalitsioonil on tegelikult kohustus oma ettevõtjaid ja kõiki Eesti inimesi siiski teavitada otsustest, mis neid 20. mail ees ootavad. Sellepärast me oleme püüdnud teha kõik, aga mitte üle jala – seda nüüd küll ei ole olnud. Ja ma luban ka, et komisjon töötab väga põhjalikult nende muudatuste kallal, mis 20. mail kehtima hakkavad.
Ma julgen ka öelda, et juba kehtivas Eesti tubakaseaduses on märksa rangemad reeglid kui vastuvõetud tubakadirektiivis. Ja kõik need sätted, mis praegu välja jäävad ja mis ei ole otseselt seotud direktiiviga, nii või teisiti kehtima ei hakka. Neid menetleme edasi rahulikult ja kaalutletult, arutame neid nii kaupmeeste kui ka tubakatootjate liiduga, samuti kaubandus-tööstuskojaga sügisel, kui valitsus on välja tulnud kolmanda tubakaseaduse muutmise eelnõuga. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 206 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 206 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 28. aprilli kell 17.15. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh teile! Kohtumiseni homme! 

Istungi lõpp kell 16.34.