13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Infotund. Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Infotunniks registreeris ennast 46 Riigikogu liiget. Valitsusliikmed infotunnis on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, täna peaministri ülesannetes, välisminister Marina Kaljurand ning siseminister Hanno Pevkur. Küsimuse esitamiseks soovi avaldanute arvu tõttu annan ka täna võimaluse üheks lisaküsimuseks.

1. 13:01 Maksupoliitika

Esimees Eiki Nestor
Esimene küsija on Kadri Simson ja tema küsimus on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile, kes on täna peaministri ülesannetes. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud Jevgeni Ossinovski! Te olete täna peaministri ülesannetes ja seetõttu ma küsin teema kohta, mis võib-olla otseselt teisse ei puutu, aga kaudselt kindlasti puutub. Eile avalikustati Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos. Selles pakutakse, et käesoleva aasta majanduskasv jääb 2% juurde, kuigi riigieelarve tehti prognoosiga, et majandus peaks kasvama vähemalt 2,6%. Ka järgmise aasta väljavaated on pigem tagasihoidlikud, et mitte öelda muret tekitavad. Samas, teil juba käib või kohe algab riigieelarve koostamine järgmiseks aastaks. Ma eeldan, et kõik Riigikogu liikmed siin saalis leiavad konsensusega, et ka järgmisel aastal peaks tõusma tulumaksuvaba miinimum, küsimus on ainult, millises mahus. Seetõttu ma sooviksin teada teie seisukohta. Kui suur peaks olema 2017. aasta 1. jaanuaril tulumaksuvaba miinimum selleks, et teie isiklikult oleksite tõusuga rahul?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Suur tänu küsimuse eest! Tõepoolest, majandusprognoos, mida eile avalikkusele esitleti, on ka valitsuskabineti laua pealt läbi käinud. Tõsi on see, et majanduskasvu ootust on mitmel põhjusel väiksemaks korrigeeritud. Pikemas vaates ei saa majanduse kasvutempo ei Eestis ega ka Euroopas laiemalt meid kuidagi rahuldada. Loomulikult mõjutavad seda tüüpi prognoosid ka eelarve koostamist, sest nende põhjal kalkuleeritakse ju nii tulusid kui ka kulusid. Kui me räägime sellest aastast, siis tuleb kehvema majanduskasvu väljavaate kõrval näha ka seda, et esimeste kuude maksulaekumine on olnud oodatust tunduvalt parem, nii et eelarve kontekstis mingisuguseid negatiivseid korrektsioone kindlasti ei tule.
Mis puudutab aga järgmise aasta eelarve kokkupanemist, siis tõepoolest, see protsess on valitsuse tasemel alanud. Alates järgmisest aastast hakkab valitsuskabinet kokku panema riigi eelarvestrateegiat järgmisteks aastateks ja pärast omavahelisi arutelusid tutvustame neid kindlasti ka Riigikogule. Tõsi on see, et aastal 2018 on teatud rahalise katte puudujäägid, aga täna oleks siiski veel ennatlik rääkida kuludest või võimalikest lisatuludest, sest valitsus ei ole riigieelarve koostamise üle sisulist arutelu veel alustanud. Alustame järgmisel nädalal, nagu öeldud. Aga üldiselt on loomulikult selge, et tulumaksuvaba miinimum peaks olema suurem, kui see praegu on, sest kuni keskmist palka teenivate inimeste maksukoormus on liiga suur.

Esimees Eiki Nestor
Kadri Simson, täpsustav küsimus palun!

Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud tervise- ja tööminister! Ma saan aru, et tänasel valitsusel on otsus, et mitmeid Euroopas levinud makse Eesti lihtsalt ei kogu, pean silmas näiteks klassikalist ettevõtte tulumaksu. Seetõttu on pidevalt probleem, et nende maksudega, mida kogutakse, ei suudeta täita kõiki ülesandeid, mida riik täitma peaks, ja mõeldakse välja kõikvõimalikke uusi makse. Viimane uudis on, et e-sigarettidele võidakse maks lisada. Aga on tulnud ka infot, et teie ministeeriumis töötatakse välja uut maksu, mis kannab rahvakeeli nimetust "paksumaks". Kas te tutvustaksite seda uut maksu ja kuidas see rakenduma peaks?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Esiteks, kindlasti on maksude kogumise üks eesmärk saada kokku vajalik eelarvetulu, et tagada heal tasemel avalik teenus. Teine küsimus on loomulikult mitte puhtalt raha üldsummas, vaid selles, kui õiglane on maksude kehtestamine sotsiaalselt. Tõsi on see, et aastal 2014 sai Eestist see riik, kus sissetulekute ebavõrdsust mõõtev Gini indeks on Euroopa kõrgeim. Nii et viimastel aastatel on sotsiaalne ebavõrdsus kasvanud ja kindlasti on maksupoliitikal selles oma roll. Ma arvan, et see on kindlasti üks tähtis debatt, milles valitsuses olevate erakondade arvamused on märkimisväärselt erinevad. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eestis on tõesti vara- ja kapitalimaksud Euroopa Liidu kõige madalamad. See tähendab, et me maksustame rikkaks saamist ehk tööjõudu, ütleme, üldiselt Euroopa keskmisel tasemel, aga kui sinna sisse vaadata, siis kuni keskmist palka teenivate inimeste maksukoormus on Eestis väga kõrge. Samal ajal on meil varamaksud pretsedenditult väiksed. See aga ei ole kindlasti mõistlik ei maksupoliitiliselt ega ka sotsiaalselt. Mina Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena arvan, et varamaksude osakaal võiks suureneda, aga nagu öeldud, on valitsuserakonnad siinkohal eri arvamusel.
Mis puudutab uusi makse, tervist mõjutavaid makse, siis nende primaarne eesmärk ei ole mitte eelarveline, vaid käitumuslik. Kui me räägime näiteks sellest, et suhkrusisaldusega jooke võiks suuremalt maksustada, siis teiste riikide praktika ütleb, et raha sealt väga palju ei saa. Selle tulemus on üldiselt see, et tooted muutuvad vähem suhkrut sisaldavaks ehk tervislikumaks, ja see on ka põhiline põhjus, miks seda teha võiks. Aga sellekohased analüüsid on ministeeriumis alles algusstaadiumis.

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Eelmisel aastal Eesti üldine maksukoormus mitte ei vähenenud, vaid pigem kasvas. Üks maks, mis maksukoormuses veel ei kajastu, on n-ö varjatud maks ehk võrgutasud, mida kasseerib kõikide tarbijate käest sisse Elering. Ma küsin teie käest, kas te peate seda normaalseks, et riik korjab varjatult maksu ja maksab selle pärast riigieelarvesse tagasi. Eelmisel aastal võttis riik sealt 31 miljonit eurot dividendidena välja. Kas see 31 miljonit ei oleks võinud jääda ettevõtete ja inimeste rahakotti, et nad oleks saanud ise otsustada, mis nad selle rahaga teevad?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Eks võrgutasu moodustab kahtlemata suure osa inimeste elektriarvetest, aga selle üldine eesmärk on tõepoolest tagada Eleringi vajalik finantssuutlikkus, et investeerida võrkude parandamisse, sh näiteks elektrikadude vähendamisse, mis hoiab jällegi tarbija raha kokku ja suurendab meie elektrisüsteemi efektiivsust. Osa investeeringute mõju tarbijahinnale, näiteks Soome-Eesti vaheliste elektrikaablite mõju, on olnud märkimisväärne. Tõepoolest, väga paljudel kuudel on Eestis elektri hind kordades odavam, kui ta oli kinnise turu tingimustes. Kui meil seda kaablit ei oleks, siis ka hinnavõitu ei tuleks. Nii et investeeringud on olnud suuresti siiski õigustatud. Ma arvan, et põhimõtteliselt on õige, et me oma elektrivõrkude tööd selliselt rahastame.
Kuid on tõepoolest teatud küsimusi, mille suhtes valitsus on kokku leppinud, et on vaja lisaanalüüsi. Näiteks kaugemates piirkondades on elektrivõrkudega liitumine erakordselt kallis. Teatud väiksematele ettevõtetele käib see tegelikult üle jõu, see aga pärsib ettevõtluse arengut. See kõik on kahtlemata suur takistus. Siinkohal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubanud pakkuda välja lahenduse, kuidas oleks riigil võimalik sellistes olukordades leevendavaid meetmeid luua.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

2. 13:09 Nord Stream 2

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on välisminister Marina Kaljurannale. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud välisminister! Nord Stream 2 teema on saanud ilmselt vähem tähelepanu, kui probleemi olulisus eeldab. Ausalt öeldes ma ei olegi teie seisukohta kuulnud, peaminister on küll siin üht-teist öelnud. Milliseid samme me ette võtame, et näidata kõigepealt selle projekti vastuolu Euroopa Liidu energiastrateegiaga? Millised on õiguslikud argumendid, võimalikud poliitilised arengusuunad Euroopa Komisjonis ja mujal? Sellel on väga sügavad tagajärjed näiteks Ukrainale, aga mitte ainult. See on selgelt geopoliitiline, mitte majanduslik projekt. Mida meie teeme selleks, et oma seisukohti tõestada ja viia meie partneriteni?

Välisminister Marina Kaljurand
Ma tänan teid selle küsimuse eest! Tõepoolest, Eesti toetab Euroopa energialiidu strateegiat, mille eesmärk on mitmekesistada nii energiaallikaid, tarnijaid kui ka taristut ja vähendada Euroopa Liidu sõltuvust ühest konkreetsest või vähestest allikatest. Seda hinnangut on väljendanud meie majandusminister, kui ta ühines kirjaga, mille kirjutasid Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola, Ungari ja Slovakkia majandusminister. Selle aasta märtsis allkirjastasid ülemkogu veerel ka kolme Balti riigi, Rumeenia, Horvaatia ja nelja Visegrádi riigi peaministrid kirja komisjonile, kus nad juhtisid tähelepanu samadele sätetele, nendelesamadele põhimõtetele, mida ma nimetasin. Välisminister on loomulikult samal seisukohal nagu Vabariigi Valitsus ja peaminister. Seda küsimust olen ma tõstatanud kõigil oma kahepoolsetel kohtumistel, nii riikidega, keda puudutab Nord Stream vahetult, kui ka Ameerika Ühendriikide ja teiste riikidega. Jah, ma olen teiega täiesti nõus, et Nord Stream 2 ei ole mitte majanduslik projekt, vaid geopoliitiline projekt. Ja põhimõtete poolest ei vasta ta sellele energiapoliitikale või -strateegiale, mida Euroopa Liit sõnades toetab. Samuti ei vasta ta Kesk-Euroopa riikide nõuetele. Nende olukord halveneb, rääkimata Ukrainast, kellel jäävad saamata transiidirahad. Praegu on küsimus komisjoni pädevuses. Volinik ja komisjoni õigusteenistus peaksid nüüd võimalikult kiirest esitama oma seisukohad. Me tutvume nendega ja kavandame seejärel oma edasise tegevuse.

Esimees Eiki Nestor
Palun, Andres Herkel, täpsustav küsimus!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Proua minister! Eelduste suhtes me oleme ilmselt ühel nõul. Küsimus on aga selles, mida me suudame ja kuidas me teeme. Seetõttu on minu täpsustav küsimus selline: mida teeb Eesti selleks, et tõsta üldse oma õigus- ja muud võimekust, et Euroopa Liidu energiapoliitikas tugevamalt kaasa rääkida, pidades silmas peagi saabuvat eesistumisperioodi? Ega probleemid ju ei lõpe.

Välisminister Marina Kaljurand
Ma tänan teid selle küsimuse eest! Loomulikult analüüsivad olukorda ka meie juristid, loomulikult toimub tihe koostöö ka komisjoni õigusteenistusega, aga praegusel juhul me peame ikkagi õigeks ametlikult ära oodata, mida komisjon ütleb. Jah, me oleme lugenud intervjuudest, mida volinik ütleb. Volinik on tõepoolest öelnud, et see projekt ei vasta Euroopa Liidu energiastrateegia põhimõtetele. Kuid praegu on veel detailselt läbi analüüsimata kõik juriidilised sätted. Nii et me peame õigeks, et ootame analüüsi ära, tutvume sellega ja üksiti aitame seda ette valmistada. Mis aga puudutab Eesti edasist käitumist, siis me saame kaasa rääkida ka keskkonnamõjude suhtes. Seda, mida me tegime siis, kui arutati Nord Stream 1, kavatseme teha ka nüüd, kui meilt hakatakse keskkonnamõjude analüüsi kohta arvamust küsima. Proaktiivselt ei ole meil seda kellelegi pakkuda, saame seda anda siis, kui meilt küsitakse. Ja me oleme seda valmis tegema, ettevalmistused juba käivad.

Esimees Eiki Nestor
Mart Helme, palun!

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Jah, me küsisime või avaldasime arvamust Nord Stream 1 puhul ka keskkonnamõjude kohta. Aga me teame, et lõppkokkuvõttes ei olnud sellel projektile absoluutselt mingit mõju. Kas te ei arva, et see on lihtsalt bürokraatlik venitamistaktika mugavustsoonis – ootame ära analüüsi ja saame kaasa rääkida keskkonnamõjude küsimuses? Kas me ei ole astunud konkreetseid samme näiteks suhetes Saksamaaga, et selgitada oma positsioone ja haarata kaasa teisi naabruskonnas olevaid riike, et rohkem survet avaldada, selleks et Nord Stream 2 ei kujuneks meile ohtlikuks ja kahjulikuks projektiks?

Välisminister Marina Kaljurand
Ma tänan teid selle küsimuse eest! Kui ma esimest korda vastasin, siis ma nimetasin, mida on Vabariigi Valitsus selle eesmärgi nimel teinud – on teinud peaminister, on teinud majandusminister, olen teinud mina. Jah, ma olen tõstatanud selle teema kõigil kohtumistel, mis mul on olnud nende riikidega, keda see projekt vahetult puudutab, kaasa arvatud Saksamaa, aga ka nende riikidega, keda see vahetult ei puuduta. Olen kohtunud isegi USA välisministri John Kerryga. Me oleme kogu aeg ka komisjonile selgitanud oma seisukohti, oma mõttekäiku, oma juriidilist analüüsi. Me töötame pidevalt ja jätkame tööd. Samas peame ära ootama ka komisjoni arvamuse, aga see ei tähenda, et me vahepeal midagi ei tee. See, millised on meie järgmised sammud, sõltub väga palju ka sellest, milline on komisjoni õigusteenistuse järeldus.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

3. 13:16 Kvoodiimmigrantide valiku kriteeriumid

Esimees Eiki Nestor
Järgmisena esitab Martin Helme küsimuse siseminister Hanno Pevkurile. Palun, Martin Helme!

Martin Helme
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Lubage, ma tsiteerin teile teid ennast. 13. oktoobril eelmisel aastal, kui oli arutelu kvoodipõgenike üle, kõlasid teie sõnad: "Need inimesed, keda ümberpaigutamise ja ümberasustamise skeem praegu hõlmab, on eelkõige Süüria ja Eritrea kodanikud." Kahjuks ei ole praegu aega, muidu ma võiksin tuua siia kõrvale veel terve hulga tsitaate, kus nii peaminister Rõivas kui ka sotsiaalkaitseminister Tsahkna on kinnitanud, et me võtame põgenikke Süüriast, eelkõige naisi ja lapsi. Nüüd on esimesed immigrandid vastu võetud ja need ei ole mitte Süüriast, vaid Jeemenist ja Iraagist. Mul on lihtne küsimus, härra minister, teile ja kogu valitsusele: miks te valetasite? Aasta otsa valetasite parlamendile, rahvale.

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Lugege uuesti. Seesama asi ei läinud läbi, mis te just tsiteerisite. Ma ütlesin oktoobrikuus tõesti, et eelkõige. See, milles Euroopa Nõukogus kokku lepiti, oligi esimeses järjekorras Süüria ja Eritrea. Aga seal oli ka lisaklausel – päritoluriigid, kust tulnud inimeste rahvusvahelise kaitse taotluse määr ületab 75%. Nende riikide seas on praegu peale Süüria ja Eritrea ka Iraak, Jeemen, ning alates eelmise aasta viimastest päevadest, 28. detsembrist, on nende riikide hulgas ka Bahrein, Kesk-Aafrika Vabariik ja Svaasimaa. Nendest kohtadest tulnud põgenike rahuldatud taotluste protsent rahvusvaheliseks kaitseks ületab 75%. Seetõttu on Euroopa Liidu riigid ühiselt kokku leppinud, et see on määr, millest me lähtume. Veel kord, tulen tagasi päris alguse juurde, me ei ole kellelegi kunagi valetanud. Me oleme öelnud, et võtame vastu inimesi eelkõige Süüriast ja Eritreast, sellest lähtudes oleme ka oma eelistatud profiilid meie partneritele edastanud. Nii et selles mõttes on kõik igati korrektne.

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Küsimus ei ole selles, mida Euroopa on omavahel kokku leppinud, sest teie, peaminister ja ka teised ministrid on meile korduvalt kinnitanud, et Eesti ise otsustab, keda, kust ja kuidas ta võtab. Ma rõhutan veel kord, et mitte ainult siin parlamendis, vaid ka avalikkuses ja meedias on valitsus kogu aeg kinnitanud, et me võtame Süüriast eelkõige naisi ja lapsi. Nüüd me võtsime aga noore mehe Süüriast, noore mehe Jeemenist ja täiesti suvalise pere Iraagist. Meile on kogu aeg kommunikeeritud ühte asja ja tegelikkus on midagi muud, see ongi valetamine. Seetõttu on mul teinegi küsimus. Kui te ei tee vahet tõel ja valel, vaid tõde on see, mis parasjagu teile vajalik poliitiline jutupunkt on, siis kuidas ma saan uskuda, et te praegu mulle tõtt räägite? Kust me üldse teame, millal te tõtt räägite?

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh! Teie sellised emotsionaalsed retoorilised väljendid on kindlasti võimalikud, aga kinnitan teile veel kord, et kui te loete läbi selle, mis ma ütlesin teile siin saalis ja mida ma olen ka varem öelnud, siis me olemegi lähtunud põhimõttest, et eelkõige kõige haavatavamad grupid. Me oleme kirjalikult need seisukohad heaks kiitnud. Muu hulgas olete teie kui Euroopa Liidu asjade komisjoni liige olnud kohal ja seda kuulnud. Kui te tahate veel täpsemat infot, siis te võite alati minna Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti kodulehele, kus on olemas vastused enim esitatud küsimuste kohta ehk n-ö korduma kippuvad küsimused. Sealt võite saada kinnitust sellele, mis ma teile siin ütlesin.
Mis puudutab seda, kas Eesti teeb ise oma valikud, siis jah, teeme küll. Ka nende perede puhul, kes on praegu hindamise all, ja ka selle pere puhul, kes Eestisse juba saabus, tegi Eesti ise hindamise, intervjuud, taustakontrolli. Neile tehti ka tervisekontroll siis, kui nad Eestisse saabusid. Me teemegi need otsused ise. Nii et kui teie arvate, et tõe rääkimine on valetamine, siis on see teie isiklik subjektiivne arvamus, millele mina ei oska kuidagi kaasa aidata.

Esimees Eiki Nestor
Jaak Madisoni täpsustav küsimus.

Jaak Madison
Aitäh! Hea minister! Kui ma loen uuesti selle tsitaadi üle, siis sõna "eelkõige", mida te rõhutate, tähendabki eesti keeles just nimelt "eelkõige" ehk enamiku või suurema hulga me võtame vastu Süüriast. Paraku süürlane oli ainult üks seitsmest, st ta ei olnud eelkõige, sest eelkõige võeti seekord vastu hoopis Iraagist. Siit ka küsimus. Te rõhutasite, et me oleme Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed. Täiesti õige, mina olen seal liige ja me oleme alati olnud kvoodisüsteemi vastu, vist küll ainukese erakonnana, kes on alati häälekalt selle probleemi üles tõstnud. Kuna asüüli anti Iraagi perekonnale, aga ISIS-e valduses on teatavasti ainult üks osa Iraagist, siis pidi see perekond saama kaitse mingisuguse tagakiusamise või ohu eest elule ja tervisele. Kas te oskate öelda, mis oli täpne argument ja põhjus? Äkki oli tegemist hoopis Iraagi kristlastega, keda kiusatakse ja tapetaksegi seal iga päev.

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh! Soovitan veel kord lugeda Euroopa Liidu riikide ühiselt kokkulepitut. See, milles kokku lepiti, oli see, et kui varjupaigataotleja, kes soovib saada rahvusvahelist kaitset, teeb avalduse, siis lähtutakse sellest, kas inimene saab osaleda ümberpaigutamismehhanismis või mitte. Hindamise aluseks on see, kas inimese päritoluriigist tulnud isikute rahvusvahelise kaitse saamise taotluste rahuldamise protsent ületab 75% või mitte. Iraagi puhul on rahvusvahelise kaitse positiivsete otsuste protsent suurem kui 75%, mistõttu Kreeka sai meile välja pakkuda kõnealuse perekonna. Me hindasime selle perekonna võimalusi ja lähtusime loomulikult eelkõige sellest, et ta ei oleks ohuks Eesti riigi rahvale ja julgeolekule. Vestluste ja hindamise tulemusena andsime nõusoleku selle perekonna ümberpaigutamiseks Eestisse.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

4. 13:23 Õendushooldusteenus

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on tervise- ja tööministrile peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovskile. Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ligi pool aastat tagasi esitasin teile siinsamas infotunnis küsimuse hospiitsteenuse kohta. Täpsemalt soovisin teada, kas ja millal hakkab haigekassa seda rahastama eraldatult õendushooldusteenusest, sest teadupärast on tegemist sisuliselt teistsuguse teenusega. Teie toonane vastus ja plaan eraldada hospiitsi rahastamine õendusabist – endisest hooldusravist, alates 2017. aastast õendusabist – muidugi rõõmustas nii mind kui ka kõiki teemaga tegelevaid asutusi. Neist kolmest asutusest, kes valdavalt seda teemat on vedanud ja teenust osutanud, on üks esitanud ka sellekohase taotluse haigekassale. Palun andke ülevaade, kui kaugele haigekassa koostöös ministeeriumiga on jõudnud selle teemaga! Kas haigekassast hakatakse seda eraldi rahastama 2017. aastast?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Kuna teie etteantud küsimus oli kaunis üldine – õendushooldusteenus, siis mul väga täpset vastust teie küsimusele kahjuks ei ole, kuna haigekassa juhatus töötab seaduse järgi avalik-õigusliku institutsioonina. Haigekassa nõukogu, mille esimees mina ametikoha järgi olen, ei ole seda küsimust arutanud. See on formaalne vastus.
Sisuliselt on plaan minu teada sama – hospiitsteenuse rahastamine viiakse õendushoolduse sees eraldi reale. See ei tähenda mitte seda, et teenus eraldatakse füüsiliselt, vaid seda, et teenusele tekib eraldi hind. See tundub mulle mõistlik suund ja haigekassa on minule kinnitanud, et endiselt on plaan alustada sellega aastal 2017. Kui teil on teistsuguseid andmeid, siis kindlasti hea meelega kontrollime seda.

Esimees Eiki Nestor
Monika Haukanõmm, palun täpsustav küsimus!

Monika Haukanõmm
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu käes on Eesti Haigekassa kiri MTÜ-le Pallium, kes selle taotluse tegi. Siin on öeldud, et haigekassa nõukogu otsusega ei esitata tervise- ja tööministrile taotlust teha Vabariigi Valitsusele ettepanek lisada see tervishoiuteenuste loetellu. Minu küsimus tuleneski natuke sellest. Kas siis haigekassa, vaatamata sellele, et on olemas teie seisukoht ja üldine arvamus, on käitunud risti vastupidi? Nad ütlevad, et teenust ei lisata, sest hindamise aluseks olev hindamisinstrument ei ole veel välja töötatud. Jääb üle loota, et hindamisinstrument ikkagi töötatakse välja selle aasta jooksul ja kaasatakse eksperte, kes sellega iga päev tegelevad.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Üldiselt on loogika haigekassa teenuste kinnitamisel ja tervishoiuteenuste loetellu kandmisel olnud selline, et see käib paralleelselt uue aasta eelarve kokkupanemisega. Enne seda teeb haigekassa võimalike uute teenuste lisamisel ära kogu eeltöö, selleks et nõukogul oleks võimalik seda järgmise ehk 2017. aasta eelarveprotsessis menetleda. Nagu öeldud, ma ei ole kursis kirja detailidega, aga eeldan, et see hoiak, mida haigekassa väljendas, oligi see, et selle aasta jooksul töötatakse välja hindamisinstrument. Otsus selle kohta, kas nimetatud teenus kantakse tervishoiuteenuste nimekirja, saab sündida pärast seda, kui haigekassa on hindamiskriteeriumi välja töötanud ja see kõik on järgmise aasta eelarve kontekstis ka korralikult eelarvestatud. Aga kahtlemata olen seisukohal, et vastava ala spetsialistid peaksid olema selle instrumendi väljatöötamisse kaasatud. Ma tõesti loodan, et haigekassa seda arvestab. Juhul kui teil on teistsugust informatsiooni, siis, ütlen taas, andke teada, viime info edasi.

Esimees Eiki Nestor
Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev
Aitäh, härra juhataja! Hea härra minister! Me mõlemad teiega teame, et sellist teenust nagu õendushooldusteenus ei ole olemas. See oli kunagi hooldusravivõrgu arengukavas kirjeldatud, aga kuna hooldusvõrgu arenduskava ei rakendunud täiel määral – see oli mõeldud 15 aastaks, aga ei õnnestunud –, visati see teenus sealt välja ja nimetati iseseisvalt osutatavaks õendusabiks. Arvuliselt oleks nagu kõik korras – 2100 õendushaiglakohta. Aga arengukavas oli ka kirjeldatud, et õendushaiglakohad peaksid olema ajaliselt piiramata. Need, kellele jumal eluaastaid annab, on tihtipeale vanainimesed sellises seisus, et 60 päevaga, nagu ette nähtud, neid ikkagi jalule ei saa ja nad vajavadki õendushaigla abi kuni elu lõpuni. Millal see lõpp saabub, teab ainult Peetrus taevas. Kas selline teenus, ajaliselt piiramatu statsionaarne õendusabi, siiski tuleb või ei tule?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Teemaosundus on iseenesest õige. Vanemas eas kroonilised haiged enamasti vajavad, sõltuvalt oma seisukorrast, väga erinevat teenust. Teenus peab olema palju rohkem integreeritud tervishoiuteenuse ja sotsiaalteenuse vahel. Hetkel sellist integratsiooni ülemäära palju ei ole. Tõepoolest on praegu üsna range tervishoiuteenus, iseseisev õendusabi, kus on ajalised piirangud, nagu öeldud sai. Aga praegune olukord ei rahulda mitmes mõttes. On kindlasti neid inimesi, kes vajavad seda teenust palju pikemat aega, ja ka neid, kes vajavad seda elu lõpuni. On ka neid, kes tegelikult 24-tunnist tervishoiuteenust ei vaja, vaid vajavad hoopis hooldusteenust. Meil on mitmeid näiteid olukordadest, kus perekond ei suuda või ei saa ise oma eakate sugulaste hooldamisega hakkama, ei tule sellega toime. Neil ei ole vaja mitte tervishoiuteenust, vaid sotsiaalteenusena hooldekodukohta. Aga kuna hoolekoduteenused on kohalikes omavalitsustes väga eri moodi korraldatud, mõnikord ka kättesaadamatult kallid, siis on olnud juhtumeid, kus, vabandage väljendi eest, omakseid, vanainimesi on solgutatud ühest õendusabihaiglast teise nende samade päevade raames lihtsalt selleks, et inimene saaks hooldatud, kuigi ta 24-tunnist meditsiinilist järelevalvet ei vajagi. Seetõttu töötame praegu välja vajalikku hindamisinstrumenti, mida saaks perearstide ehk esmatasandil rakendada, nii et perearst saaks teatud mudeli põhjal hinnata inimese hooldusvajadust ja selle järgi määrata talle nii sotsiaal- kui ka tervishoiuteenuse. Ühesõnaga, see teema on meil praegu ülevaatamisel ja kindlasti tuleb kõiki aspekte arvestada ühest küljest tervishoiusüsteemi sees, aga teisest küljest ka tunduvalt rohkem sidustada sotsiaalsüsteemiga.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse arutelu.

5. 13:31 Eesti laevakaitsjad

Esimees Eiki Nestor
Ja nüüd on saabunud hetk, kui välisminister Marina Kaljurand vastab Mart Helme küsimusele. Palun, Mart Helme!

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Olete korduvalt lubanud, et Eesti Vabariik ja Välisministeerium teevad kõik, mis on meie ja teie võimuses, et vabastada Indias juba kolmandat aastat vanglas või, ütleme, arestis olevad laevakaitsjad. Paraku pole asi ei idanenud ega mädanenud. Minu küsimus on, mida on Välisministeerium viimase paari kuu jooksul teinud, et laevakaitsjad koju tuleksid.

Välisminister Marina Kaljurand
Aitäh! Jah, tõepoolest, nii Välisministeerium kui ka valitsus ja Eesti riik teevad kõik selleks, et laevakaitsjad võiksid pöörduda tagasi kodumaale nii ruttu kui võimalik. Me saame seda teha tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvahelistele lepingutele. Aga me ei saa sekkuda teise riigi siseasjadesse, me peame austama teise riigi kohtulahendit. Praegu on menetlus läinud tagasi India ülemkohtust kohalikku kohtuinstantsi, mille otsus on edasi kaevatud. Nii et praeguse info järgi ootame järgmist kohtuistungit juunikuus. Vahepeal on meie konsul, meie suursaadik suhelnud laevakaitsjatega, et parandada nende tingimusi kinnipidamisasutuses. Neile muretsetakse toitu, neile hangitakse madratseid, neile korraldatakse arsti külastus. Neile on antud tagatiseta laenu, et nad saaksid kõige vajaliku eest maksta. Oleme seda teemat tõstatanud ja tõstatame ka edaspidi poliitilisel tasandil. Viimati arutati küsimust Euroopa Liidu ja India tippkohtumisel eelmisel nädalal Brüsselis. Ka seal väljendas kogu Euroopa Liit muret selle pärast, et laevakaitsjad on olnud nii pikalt kodumaalt ära. Valmistame ette ka alternatiivseid lahendusi. Üks võimalus on kinnipeetud isikute vahetamise leping Indiaga. Lepingu tekst on kooskõlastatud ja Justiitsministeerium peaks lähipäevadel, lähinädalatel esitama selle valitsusele heakskiitmiseks. See annab võimaluse, juhul kui laevakaitsjad loobuvad edasikaebamisest, rakendada kahepoolset lepingut ja tuua nad selle alusel Eestisse. Ma kinnitan veel kord, et see on Välisministeeriumile prioriteetne teema, nii nagu ka valitsusele. Me tegeleme sellega poliitilisel tasandil ja inimlikul tasandil Indias ja Euroopa Liidus ning teiste riikidega koostöös nii kaua, kui meie kodanikud pöörduvad tagasi kodumaale.

Esimees Eiki Nestor
Mart Helme, palun täpsustav küsimus!

Mart Helme
Aitäh! Kahjuks pean ma tõdema, et need selgitused on küll kõlavad, aga villa ju ei ole. Mis puutub Euroopa Liidu teema tõstatusse, siis ma arvan, et see on pigem brittide surve, sest seal on ka briti meremehi. Minu küsimus on aga palju konkreetsem. Miks me, erinevalt näiteks jalgratturitest, kelle puhul me leidsime endale vahendaja Prantsusmaa näol, ei ole suutnud astuda samasuguseid samme praegu Indias olevate meeste puhul? Miks ei võta Eesti riik enda peale nende õiguskulude ja olmekulude katmist, selle asemel aga annab neile laenu? Minu arvates on häbiväärne, et me ei hoolitse oma kodanike eest.

Välisminister Marina Kaljurand
Ma tänan selle küsimuse eest! Lugupeetud Riigikogu liige! Endise diplomaadina ja suursaadikuna te teate, kui keeruline on mõne riigiga asja lahendada. Keeruline on Venemaaga, keeruline on Indiaga. On teatud põhimõtted, mille järgi välisministeeriumid, riigid saavad oma küsimusi tõstatada ja asju lahendada. Ja sellega me praegu ka tegeleme. Kindlasti ei saa seda teha jõuga ja kindlasti ei saa seda teha sekkudes teise riigi siseasjadesse.
Mis puudutab olmeabi osutamist, siis jah, on kinni makstud ka advokaadikulud, mis puudutasid ülemkohtus esinemist. Praegu ei ole Eesti riigil teistsugust võimalust kui anda tagastamata laenu, selleks et teisi kulusid hüvitada. Mis puudutab varasemaid juhtumeid, siis Välisministeerium tegeleb aastas umbes 700 konsulaarjuhtumiga. Neist igaühel on oma inimesed, oma sisu, oma põhimõtted ja me läheneme neile individuaalselt. Ka praegu, India laevakaitsjate puhul kasutame me meetodit ja suhtleme nendel tasanditel, mis asjale kasuks tulevad.

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Mul on meeles, ma arvan, et umbes pool aastat tagasi või natuke rohkem, kui seesama teema oli üleval, siis te rääkisite, et India valitsus on lubanud, et niipea kui tuleb süüdimõistev otsus, annab valitsus neile amnestia ja saadab nad koju. Süüdimõistev otsus tuli, aga nad ei ole kodus. Kuhu see lubadus kadus?

Välisminister Marina Kaljurand
Aitäh! Jah, India valitsus on tõepoolest öelnud, et poliitilisel tasandil saavad nad anda armu ja meie kodanikud tagasi Eestisse saata, kui kohtuotsus on jõustunud. Kuid kohtuotsus ei ole jõustunud. Nagu ma ka küsimusele vastates ütlesin, praegu käib edasikaebamine. Järgmine kohtuistung peaks toimuma juunikuus. Need otsused on laevakaitsjate endi otsused. Valitsus ja Välisministeerium saavad pakkuda lahendusi. Mina välisministrina saan paluda neile armu. Aga selleks peab otsus jõustuma, nad peavad protsessis edasikaebamisest loobuma. Selleks et saaks nad kahepoolse lepingu alusel Eestisse tuua, peavad nad edasikaebamisest loobuma. Praegu on nemad eelistanud edasikaebamist jätkata. Meie, st Välisministeeriumi ja valitsuse asi on neid võimaluste piires otsuste tegemisel toetada.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

6. 13:38 Panama pakett

Esimees Eiki Nestor
Siseminister Hanno Pevkurile esitab küsimuse Artur Talvik. Palun!

Artur Talvik
Hea esimees! Hea minister! Aegade suurim offshore-firmasid puudutav leke on toimunud ühe Panama advokaadibüroo kaudu. See leke on saanud nimetuse "Panama paberid" või "Panama pakett". Äripäeva andmetel on lekkega seotud ka paljud Eesti kodanikud ja Eestiga seotud ettevõtted ning ka üks Eestis tegutsev pank. Sündmused ise on läinud niikaugele, et Islandi peaminister on tagasi astunud ja Briti peaminister Cameron kõnnib n-ö tulistel kividel. Kas Eesti uurimisorganid on ka alustanud nende paberite suhtes menetlust? Kas käib üldse mingisugune uurimine, kas selle juhtumi vastu tuntakse huvi?

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Kui sellest Panama leaks'ist natukene rääkida, siis tuleb muidugi alustada sellest, et rahvusvaheliselt, nii palju kui meile praeguseks teada, on juhtumi tausta põhiallikas rahvusvahelise uuriva ajakirjanduse konsortsium, kelle koduleht on icij.org – sealt te saate lisainfot, kui on soovi. Meile teadaolevalt sinna küll Eestist ühtegi ajakirjanikku ei kuulu. Nii et Eesti ajakirjanduses ilmunud infokillud pärinevad teistelt. Uuriva ajakirjanduse konsortsiumisse kuulub meie lähinaabritest kaks ajakirjanikku Soomest ja üks Lätist, viis Rootsist. Eesti ajakirjanikud peavad aga tuginema oma kolleegide infole.
Mis puudutab Eesti uurimisorganeid, siis muidugi, ütleme, selle juhtumi puhul on veel palju avaldamatut. Kindlasti iga päev toob uut infot. Tuleb ajas natuke tagasi minna, sest osa informatsioonikildude puhul minnakse kogu infoga tagasi kümnendeid. On avaldatud arvamust või kahtlust, millele ma ei saa omistada ühtegi tõendiväärtust – nimelt on arvatud, et see võiks olla seotud Eestiga seetõttu, et meil tegutsesid ka kümmekond ja rohkem aastat tagasi offshore-teenuseid pakkuvad firmad. Kõige kuulsam neist on ilmselt Divec, mis läks kriminaalmenetluse kaudu lõpetamisele. Aga Eesti uurimisorganid ei ole ühtegi menetlust alustanud. Rahapesu andmebüroo kogub infot, nii palju kui on võimalik, oma partnerite ja loomulikult ka avalikkuse kaudu. Kui tulevad täpsemad viited ja kui tekib vajadus alustada menetlust, siis on Eesti uurimisorganid selleks valmis.

Esimees Eiki Nestor
Artur Talvik, täpsustav küsimus palun!

Artur Talvik
Tänan soovituse eest! Icij.org on tuttav lehekülg ja sinna on pilk peale visatud. Mitmed Euroopa valitsuse liikmed on väga jõuliselt hukka mõistnud selle tegevuse – mitte küll lekkimise, vaid selle, et paljud juhtivad poliitikud ja üldse avaliku elu tegelased Euroopas on oma n-ö maksude varjamiseks või siis korruptiivse raha hoidmiseks seda offshore-firmade süsteemi kasutanud. Ma pole kuulnud, et Eesti valitsusest oleks keegi sellise tegevuse hukka mõistnud. Kas see plaan on teil olemas või igaks juhuks kardetakse seda teha?

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh! Igasugune maksudest kõrvalehoidmine on taunitav. Kui see, et mina siit Riigikogu puldist ütlen, et me mõistame selle hukka, muudaks kuidagi elu paremaks, siis oleks ju hästi. Aga tegelikult on ikka maksuameti ülesanne vaadata, et Eesti riigis oleks maksud makstud. Kui keegi on sellega toime pannud kuriteo või mõne muu süüteo, siis kindlasti Eesti uurimisorganid seda ka menetlevad. Seetõttu, nagu ma ütlesin, meil ei ole veel infot selle kohta, millises ulatuses see Eestit puudutada võib. Need arvud, kas on 880 firmat või 80 aktsionäri või midagi muud, võib leida Irish Timesi koduleheküljelt, kus on viide Eestile, ja kindlasti ka teistest allikatest. Aga meil puuduvad ju ka ajaraamis andmed. Näiteks me ei tea, kas see võis olla seesama Divec või keegi teine. Kui tuleb lisainformatsiooni, siis saab võtta mingisuguse konkreetse seisukoha.
Aga loomulikult ei ole minu jaoks vahet, kas tegemist on Panama offshore'ides hoituga, maksudest kõrvalehiilimisega või on see Eesti enda käibemaksuseaduse petmine mingil muul moel. Igal juhul on see taunitav. Maksudest kõrvalehoidmine tähendab seda, et iga maks, mis on maksmata, tähendab väiksemat pensioni, väiksemat päästeametniku palka ja väiksemat õpetajapalka. Nii et nii lihtne see elu ongi. Mida paremini me maksud kokku kogume, mida ausamad on kõik ettevõtjad ja üksikisikud maksude deklareerimisel ja tasumisel, seda rohkem on meil ühiskondlikku rikkust, mida üheskoos laiali jagada.

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja Hea siseminister! Kui tuleb välja, et keegi Eesti tipp-poliitikutest – istugu ta Tallinnas, Brüsselis või kus tahes – on samuti nende asjadega seotud, kas siis juhtub sama nagu Islandi peaministriga, et ta astub tagasi?

Siseminister Hanno Pevkur
Aitäh! Mulle ennustamisega tegeleda eriti ei meeldi. Eks siis elu näitab. Sõltub kindlasti juhtumi ulatusest ja sõltub ka isikust. Aga veel kord, igaühel meist – nii tavaisikuna kui ka siin saalis poliitikuna – lasub vastutus, et meie tegevus oleks läbipaistev. Samamoodi, kui keegi on läinud peitma või varjama oma tulusid, siis tuleb selle eest ka vastutust kanda kas poliitiliselt või seaduse ees, nii nagu seadus on ette näinud. Igal juhul, loomulikult, kui ilmnevad mingid asjaolud, kus on rikutud kehtivat seadust, siis selle eest tuleb ka vastutada. Kui on ületatud moraali või eetilised tõekspidamised, siis on iga poliitiku enese otsus, kas ja kuidas ta käitub ja mida see tagasiastumise mõttes kellelegi tähendab. Aga igal juhul ma ütlen veel kord, et ei ole vahet, kas tegemist on selle Panama leaks'iga või mingit muud moodi maksuseadustest kõrvalehiilimisega. Inimesed peavad ära tasuma maksud, mis on riigis kehtestatud. Kui nad seda ei tee ja oma tulusid varjavad, siis tuleb selle eest ka vastutada.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

7. 13:46 1951. aasta pagulaskonventsiooni tõlgendamine

Esimees Eiki Nestor
Järgmine küsimus on välisminister Marina Kaljuranna vastata. Küsib Jaak Madison.

Jaak Madison
Aitäh, hea Riigikogu spiiker! Austatud välisminister! Küsimus on 1951. aasta juulikuus vastu võetud pagulaskonventsiooni kohta, mis Eestis jõustus 1997. aastal. Selles määratletakse väga spetsiifiliselt pagulase mõiste, tema staatus ja eeldused saada kaitset teises või kolmandas riigis. Minu küsimus lähtub Eesti otsusest vastu võtta isikud, keda võime nimetada mitutpidi, ehk jutt käib Iraagi perekonnast. Kas te oskate äkki välisministrina ja endise diplomaadina selgitada meile ja ka Eesti rahvale, valijatele, mis Iraagis täpselt toimub? Sõjategevus on seal teatavasti ainult riigi ühes osas, põhjaosas, st tegemist ei ole üleni sõjas oleva riigiga. Millise tagakiusamise tõttu või mis alusele tuginedes anti pagulasstaatus Iraagi perekonnale?

Välisminister Marina Kaljurand
Ma tänan selle küsimuse eest! Jah, tõepoolest, 1951. aasta Genfi konventsioon ja selle lisaprotokoll 1967. aastast reguleerivad pagulase staatuse – kuidas saadakse pagulaseks, kuidas kaotatakse pagulase staatus ja sellega seotud muud sätted. Jah, Eesti on selle konventsiooni osaline ja sellest ka juhindub. Mis puudutab praegust rändekriisi, siis 1951. aastal ei kirjutatud konventsiooni selle mõttega, et ta hakkab reguleerima praegust rändekriisi. Seetõttu on vaja vaadata sedasama konventsiooni tänapäevastes tingimustes. Tänapäevastes tingimustes reguleerib pagulaste ümberpaigutamist Euroopa rändekava. Euroopa rändekava alusel on võimalikud mõlemad variandid: pagulase staatuse andmine ja rahvusvahelise kaitse andmine. Põhimõtteliselt nende kahe staatuse vahel vahet ei ole, vahe on ajalises pikkuses. Pagulase staatus antakse kolmeks aastaks, rahvusvahelist kaitset antakse üks aasta. Vabariigi Valitsus otsustas teha selliselt, et eelkõige antakse rahvusvahelist kaitset, aasta pärast vaadatakse tingimused üle ja siis tehakse järgmine otsus.
Mis puudutab riike, siis siseminister oma esimese või teise küsimuse juures juba vastas väga põhjalikult, et riikide, kust tulevatele inimestele laieneb pagulase staatuse või rahvusvahelise kaitse andmine, loetelu muutub pidevalt. Hinnatakse selle põhjal, et vähemalt 75%-le nendest riikidest tulnutele pagulase staatus ka antaks. Selles mõttes on selles nimekirjas Iraak, oli Jeemen ja on ka praegu Süüria. Kui te küsite konkreetselt olukorra kohta Iraagis, siis Iraagis on Daeshil praegu väga suur mõju, siiamaani, vaatamata edule, mida on saavutatud tänu terrorismivastasele koalitsioonile. Seetõttu on ka Iraak üks nendest riikidest, kust pärit inimesed vajavad rahvusvahelist kaitset.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh! Austatud ministrid, püüame kahe minuti jooksul vastata. Jaak Madison küsib edasi.

Jaak Madison
Aitäh! Hea minister! Ma küsin siis konkreetselt ja lühidalt kiirküsimuse. Millist ohtu kujutas Iraagis elamine kõnealusele perekonnale? Mille alusel anti neile rahvusvaheline kaitse – kas see oli usuline tagakiusamine, oli see oht rassi või päritolu pärast? Pagulaskonventsioonis on toodud alused, mille pärast võib üldse anda rahvusvahelist kaitset. Mis need täpselt olid? Pagulaskonventsioon ei maini isegi mitte poole sõnaga näiteks sõjalist konflikti riigi teatud osas. Selline konflikt on ka Iraagis. Daesh tegutseb ka Brüsselis väga aktiivselt, nagu me näeme, ja Põhja-Iraagis on teatud linnad nende käes. Lõuna-Iraak on täielikult Daeshi-vaba ehk, ütleme, valitsuse kontrolli all. Seega, palun selgitage meile täpselt, esiteks, mille alusel anti sellele perekonnale rahvusvaheline kaitse, ja teiseks, kas me saame rääkida neist kui pagulastest, kes tulevad Euroopasse. Pagulaskonventsioon ei määratle täpselt, kas need võivad olla ka sõjapõgenikud.

Esimees Eiki Nestor
Küsimus tuleb esitada samuti ühe minuti jooksul. Palun!

Välisminister Marina Kaljurand
Aitäh! Pagulasseisundi konventsioon määratleb selle, mille alusel loetakse inimest pagulaseks või kas ta vajab rahvusvahelist kaitset. Need alused on nimetatud konventsiooni artikli 1 punktis 2. Pagulased on isikud, kes kardavad põhjendatult tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast. Mis puudutab neid konkreetseid inimesi, siis nendega välisminister ei kohtunud. See on riigi Siseministeeriumi ja selle allasutuste ülesanne, nemad tegid intervjuusid nende inimestega. Nii et kui teil on detailsem huvi, millal intervjuu toimus, mida seal küsiti ja mida vastati, siis peab seda küsima siseministrilt.

Esimees Eiki Nestor
Martin Helme, palun!

Martin Helme
Aitäh! Eks me küsisime siseministrilt ka, aga vastust ei saanud, või veel hullem, kui saimegi, siis me ei usu seda. Ma küsin ikkagi pagulasseisundi konventsiooni kohta. Meile on siin täna juba mitu korda sellest räägitud – teie ja teie kolleeg ütlesite, et Euroopas on kokku lepitud, et Iraak on üks riik, mis võimaldab pagulasstaatuse taotlemist või rahvusvahelist kaitset. Sama hingetõmbega räägitakse, et Eesti ise otsustab. Euroopas on riike, mis ei pea Iraaki pagulasstaatuse või rahvusvahelise kaitse saamise õigustuseks. Seesama ISIL või ISIS või Daesh – kuidas tahes teda nimetada, heal lapsel mitu nime – tegutseb tõepoolest väga paljudes kohtades. Pagulaskonventsioon ei ütle, et sõjategevus kuskil riigis on kohe alus kaitse andmiseks. Ma küsin uuesti: mis siis on teie hinnangul Iraagi olukord, mis annab iraaklastele õiguse Eestis kaitset saada?

Välisminister Marina Kaljurand
Aitäh selle küsimuse eest! Rahvusvaheline õigus töötab selliselt, et alguseks on konventsioon, mis annab üldised alused, ja siis seda täpsustatakse – lisaprotokollidega, siseriikliku õigusega jne. Jah, Genfi konventsioon ei nimeta riike, vaid ta defineerib ära, kes on pagulane ja selle kaudu antakse pagulase staatus. Riigid on kokku lepitud Euroopa Liidus. Ja see kokkulepitu, mis läbis ka nõukogu otsuse, on kõigile Euroopa Liidu riikidele kohustuslik. Kui te küsite hinnangut Iraagile, siis ma julgen öelda, et Iraagi julgeoleku olukord on praegu muret tekitav ja kaugel sellest, et võiks öelda: Iraagis valitseb rahu ja demokraatia.

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

8. 13:53 "Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2020" rakendusplaani täitmine

Esimees Eiki Nestor
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastab nüüd Krista Aru küsimusele. Palun!

Krista Aru
Aitäh, härra esimees! Austatud minister peaministri ülesannetes! Ma tean, et see ei ole küll teie otsene vastutusala, kuid samas tean ka seda, et te huvitute Ida-Virumaa probleemidest ja teate neid väga hästi. Minu küsimus puudutab suurt tegevuskava, mis on koostatud aastateks 2015–2020 koos rakendusplaaniga, milles paljudel ülesannetel on taga ka konkreetsed rahasummad. See, mille õnnestumise kohta tahaksin praegu kuulda teie hinnangut, on esmatarbekaupade ja teenuste kättesaadavuse parandamine, mis pidi toimuma suure programmina aastal 2015. Kas see toimus ja millised on tulemused?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Lühike vastus on, et ei toimunud. Pikem vastus on, et tõepoolest, 2015. aastal plaaniti ka Ida-Virumaal rakendada juba 2012. aastal Kagu-Eestis katsetatud teenuskeskuste programmi, kus riigi lisarahastusega soodustataks teatud esmatarbeteenuste koondumist ühte kohta kokku, et parandada nende kättesaadavust. Seda ei rakendatud. Minu teada ütleb regionaalhalduse eest vastutav Rahandusministeerium, et see teema vajab lisaanalüüsi. Me püüame 2016. aastal välja selgitada, kuidas pakkuda seniste kogemuste põhjal uuenduslikku ja ökonoomset toimepiirkonnakeskuste teenuste kättesaadavust.
Ma ei ole küll regionaalhalduse spetsialist ega selle valdkonna eest vastutav inimene, aga olen kuulnud, et Kagu-Eesti katseprojektil oli erinevaid tulemusi. Oli väga häid näiteid, nii et tõepoolest ainult n-ö seemnerahaga suudeti luua pikka aega toimiv teenus, aga mitmetel juhtudel see jäigi vaid lühiajaliseks projektiks. Nii et asi vajab natuke edasist analüüsi, et teada saada, kuidas oleks võimalik seda Ida-Virumaal kasutada. Eks sealgi on küsimus tegelikult maakonna lõunapoolsetes valdades, mis on keskusest kaugemal ja kus rahvastiku tihedus on väike. Enamik Ida-Virumaast on siiski kaunis hästi teenustega kaetud.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, täpsustav küsimus, palun!

Krista Aru
Härra esimees! Täpsustav küsimus puudutab sedasama tegevuskava. Seal on ühe konkreetse reana märgitud Narva Aleksandri kiriku renoveerimistööde tagasimaksed kuni aastani 2020. Samas me teame, et olukord Narva Aleksandri kirikuga on hoopis tõsisem, tagasimaksete suuruseks on märgitud 485 000 eurot. Öelge palun, mis saab Narva Aleksandri kirikust. Kas seda on arutatud, millised on ettepanekud ja mis saab tegevusplaanis märgitud tagasimaksetest?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski
Aitäh! Suur tänu küsimuse eest! Minu kõrval istuv endine regionaalminister on kindlasti minust pädevam sellele küsimusele vastama, sest eelmises valitsuses täitis siseminister ka regionaalministri ülesandeid. Kultuuriminister on sellel teemal pädevam vastama ja tema on ka avalikkust teavitanud oma seisukohast nimetatud küsimuses. Kindlasti on tekkinud kahetsusväärne olukord Narva koguduse ja Aleksandri kirikuga. Riigi huvides on kahtlemata see, et kirik jääks avalikku kasutusse. Kultuuriministeeriumi vaates on tähtis, nagu ka arengukavas on tegevuseks märgitud, et tasutakse Narva Aleksandri kiriku renoveerimistööde laenumakseid. 2015. aasta seirearuandes on Kultuuriministeerium märkinud, et 2015. aastal jätkati SA Narva Aleksandri Kirik toetamist riigieelarvelistest vahenditest, et täita kiriku taastamiseks võetud krediidikohustusi. Nii et eelmisel aastal oleme selle kohustuse täitnud. Riik on investeerinud hoonesse kaks miljonit eurot ja jätkab investeeringukohustuste täitmist kuni 2017. aastani. Seega on tagatud muinsuskaitselise objekti säilimine. Nüüd tuleb sisuliselt lahendada küsimus, mismoodi jääks kirik pankrotistunud olukorras avalikku kasutusse. Ka siin püüab loodetavasti lahenduse leida usuasjade eest vastutav Siseministeerium koos Kultuuriministeeriumi ja teiste asjaosalistega.

Esimees Eiki Nestor
25 sekundiga ei jõua Andres Ammas isegi küsida, rääkimata sellest, et Jevgeni Ossinovski jõuaks vastata. Aitäh, peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister! Aitäh, siseminister! Aitäh, välisminister! Infotund on lõppenud.