Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevast istungit. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Kõigepealt Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda arupärimine keskkonnaminister Marko Pomerantsile. See puudutab maareformi, täpsemalt maareformi seda osa, mis on seotud maa erastamisega plaani- ja kaardimaterjali alusel. Tegemist on üsna mahuka osaga sellest tööst, tervelt 99 542 katastriüksust on niimoodi erastatud. Maareform hakkab küll läbi saama, aga plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuste väljamõõtmine toimub endiselt. Küsin koos 14 Keskerakonna fraktsiooni liikmega selle kohta, kuidas kaitstakse selle protsessi käigus riigi huvisid. Kui tekib mingisugune vaidlus maaomaniku ja riigi vahel, siis kuidas see toimub?

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Esitame Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel peaminister Taavi Rõivasele arupärimise välismaalt tagasipöörduvate kaasmaalaste abistamise kohta. Täna hommikul oli meil fraktsioonis kohtumine demograaf Allan Puuriga, ka tema andmetel on umbes 100 000 inimest Eestist lahkunud ja nad töötavad kas naaberriigis või koguni veelgi kaugemal. See protsess on kestnud juba aastaid ja täheldada võib ka terve hulga inimeste tagasipöördumist. Ka on teada, et paljud soovivad Eestisse tagasi tulla. Paraku on paljudel seoses sellega probleeme, kuna sidemed kodukohaga on katkenud, ei ole kinnisvara, ei ole töökohta ja kaugelt on kõiki neid asju keeruline ajada. Sellega seoses on meil peaministrile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel neli asjakohast küsimust, mis ma praegu üle annan. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Anneli Ott, palun!

Anneli Ott

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale. Arupärimine on seotud isapuhkusega. Alates 2013. aastast taastati Eestis isapuhkus ja seda on võimalik taotleda lapse sünni järgselt kümme tööpäeva. Seda saavad taotleda isad, kes töötavad töölepingu alusel. Samas jätab praegune seadus regulatsioonist välja FIE-d, kes on samuti makse maksnud ja võiksid ju olla samamoodi koheldud. Meil on riigis selliseid ameteid, mida saab pidada ainult FIE-na, näiteks notarid ja kohtutäiturid. Praegune seadus ei võimalda FIE-del isapuhkust võtta ja sellega seoses on meil järgmised küsimused. Mis põhjusel on võimalus võtta isapuhkust ainult töölepingu alusel töötavatel isadel? Kas teie hinnangul on õiglane, et FIE-d ei saa isapuhkust võtta? Ja kolmandaks, notarid ja kohtutäiturid on kohustatud ennast FIE-na registreerima, samas pole neil võimalik selle ettevõtlusvormi tõttu isapuhkust saada. Kuidas te sellist olukorda kommenteerite? Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud kolm arupärimist ja need saadetakse kohe adressaadile, kui nad vastavad kodu- ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogu istungil on kohal 81 Riigikogu liiget, puudub 20.


1. 14:08 Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (160 SE) teise lugemise jätkamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Meie eilne istung lõppes hetkel, kui me arutasime eelnõu 160. See on Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja me vaatasime läbi muudatusettepanekuid. Hääletusele pandi muudatusettepanek nr 2 ja Keskerakond võttis enne seda vaheaja. See vaheaeg on nüüd läbi.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku nr 2 poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 3. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud põhiseaduskomisjon ja seda on loomulikult arvestatud.
Muudatusettepanek nr 4 on Keskerakonna fraktsioonilt ja jäetud arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille komisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Neljanda muudatusettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletud 5. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 5 esitanud Keskerakonna fraktsioon, komisjon on jätnud selle arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Ma palun viiendat muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Viienda muudatusettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid 2. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kuues muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, seitsmes muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, kaheksas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, üheksas muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. Kümnes muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, komisjon on jätnud selle arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun kümnendat muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Kümnenda muudatusettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud Keskerakonna fraktsioon, komisjon on jätnud selle arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mis on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja mida komisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 27 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid 5. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 12 on Keskerakonna fraktsioonilt, komisjon on jätnud selle arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mida komisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 27 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid 6. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 13 on põhiseaduskomisjonilt, 14. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt ja jäetud arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mis on Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Komisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku nr 14 poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid 3. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 15 on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, komisjon ei ole seda arvestanud. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun seda 15. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille komisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 16 on Keskerakonna fraktsiooni esitatud, komisjon on jätnud selle arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille komisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
16. muudatusettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 2. Muudatus ei leidnud toetust.
17. muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt. 18. muudatusettepaneku on esitanud Vabaerakonna fraktsioon, komisjon on jätnud selle arvestamata ning kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 järgi ei kuulu see hääletamisele täiskogul. 19. muudatusettepanek, mille on esitanud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, on jäetud arvestamata ega kuulu samuti hääletamisele. 20. muudatusettepanek, esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh! Me sooviksime seda ettepanekut hääletada.

Esimees Eiki Nestor

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20, mille on esitanud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
20. muudatusettepaneku poolt on 28 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
21. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Tänan! Me soovime ka seda hääletada.

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 25 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
22. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, see on jäetud arvestamata ega kuulu täiskogus hääletamisele. 23. muudatusettepanek, esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, komisjon on jätnud arvestamata. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh! Me soovime seda hääletada.

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mida komisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 24, esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Meie fraktsioon soovib seda hääletada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 4. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
25. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun 25. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 25, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 5. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 26, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu 53. Ettepanek ei leidnud toetust.
27. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Ma palun ka 27. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Seetõttu panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt on 30 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
28. muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon. 29. muudatusettepaneku on esitanud põhiseaduskomisjon. Muudatusettepaneku nr 30 on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
30. muudatusettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 3. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
31. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Ma palun 31. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28, vastu 48, erapooletuid 4. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 32, esitanud Keskerakonna fraktsioon, jäetud arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Ma palun 32. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 32, mis on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja komisjonis mitte arvestatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
HääletustulemusedPoolt 29, vastu 47, erapooletuid 3. Ei leidnud toetust.
33. muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Palun, Valeri Korb! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 33, Keskerakonna fraktsiooni esitatud, komisjonis mitte arvestatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30, vastu 48, erapooletuid 4. Ei leidnud toetust.
34. muudatusettepanek, Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjonis mitte arvestatud. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 34 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Palun! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 34, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 24, vastu 47, erapooletuid 7. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 35, Keskerakonna fraktsiooni esitatud, jäetud arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun muudatusettepanekut nr 35 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 35, Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjonis mitte arvestatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27, vastu 48, erapooletuid 6. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 36, esitaja Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 36 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 36, Keskerakonna fraktsiooni esitatud, komisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ei leidnud toetust.
37. muudatusettepanek, Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja jäetud arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun muudatusettepanekut nr 37 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 37, Keskerakonna fraktsiooni esitatud, jäetud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 32, vastu 45, 1 erapooletu. Ei leidnud toetust.
38. muudatusettepanek, Keskerakonna fraktsiooni esitatud, jäetud arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun muudatusettepanekut nr 38 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku numbriga 38, mille esitaja on Keskerakonna fraktsioon. Komisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
30 poolt, 46 vastu, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
39. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, komisjon ei ole seda arvestanud. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh! Ma palun 39. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 39, mis on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja mida komisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 29, vastu 46, erapooletuid 3. Ei leidnud toetust.
40. muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, jäetud arvestamata. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh! Palun 40. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 40, mis on Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja komisjonis mitte arvestatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30, vastu 46, erapooletuid 2. Ei leidnud toetust.
Panen hääletusele ... (Naer saalis.).
Muudatusettepanek nr 41, esitanud Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh! Ma palun 41. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Vaat alles nüüd panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
HääletustulemusedPoolt 28, vastu 47, erapooletuid 3. Ei leidnud toetust. Vaadake, inimese muutumine masinaks ei lähe kergelt.
42. muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun panna hääletusele ka muudatusettepaneku nr 42!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 42, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27, vastu 48, erapooletuid 3. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 43, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Lugupeetud juhataja! Ma palun ka 43. muudatusettepaneku panna hääletusele!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 43, Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28, vastu 48, erapooletuid 3. Ei leidnud toetust.
44. muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Ma palun ka 44., väga head muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 44, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28, vastu 46, erapooletuid 2. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 45, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! 45. muudatusettepanek on oma neljal leheküljel veel eriti hea muudatusettepanek. Palun seda hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 45, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 29, vastu 48, erapooletuid 2. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 46, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Ma palun ka 46. ettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 46, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28, vastu 48, erapooletuid 2. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 47, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun ka 47. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 47, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26, vastu 51, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
48. muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon, komisjon on jätnud arvestamata. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Ma palun ka 48. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele 48. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28, vastu 47, erapooletuid 3. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 49 on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Palun ka 49. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 49, esitanud Keskerakonna fraktsioon, komisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26, vastu 47, erapooletuid 5. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 50, esitanud Keskerakonna fraktsioon, komisjon on jätnud arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu esimees! Ma palun ka 50. muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 50, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille komisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 26, vastu 45, erapooletuid 4. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 51, esitanud Keskerakonna fraktsioon, komisjon ei ole arvestanud. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun muudatusettepanekut nr 51 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 51, esitanud Keskerakonna fraktsioon, komisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
26 poolt, 47 vastu, erapooletuid 4. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 52, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun muudatusettepanekut nr 52 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 52, Keskerakonna fraktsiooni esitatud, komisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
25 poolt, 48 vastu, 4 erapooletut. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 53, esitanud Keskerakonna fraktsioon, komisjon ei ole arvestanud. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun muudatusettepanekut nr 53 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 53, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27, vastu 48, erapooletuid 3. Ei leidnud toetust.
54. muudatusettepanek, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun muudatusettepanekut nr 54 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 54, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28, vastu 48, erapooletuid 3. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 55, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun muudatusettepanekut nr 55 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 55, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 24, vastu 54, erapooletuid ei olnud. Ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 56, esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun viimast muudatusettepanekut nr 56 hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 56, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27, vastu 49, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanekute tabel on läbi vaadatud. Tänan täiskogu töise meeleolu eest! Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 160 teine lugemine katkestada, seda ettepanekut on meil samuti vaja hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 160 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 33, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 160 teine lugemine on lõppenud.


2. 14:50 Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Meie järgmine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 181 esimene lugemine. Eelnõu algatajapoolne ettekandja on põhiseaduskomisjoni liige Andre Sepp. Palun!

Andre Sepp

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Teie ees on ...

Esimees Eiki Nestor

Üks hetk, Andre! Aitäh, kolleegid! Palun nüüd!

Andre Sepp

Teie ees on eelnõu 181 esimese lugemise tekst. Eelnõu algatas põhiseaduskomisjon 8. veebruaril. Seda on menetletud ka kahel põhiseaduskomisjoni istungil, viimati teisipäeval, 15. märtsil, kui arutelust võtsid osa ka Ebe Sarapuu, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik, Olari Koppel, Õiguskantsleri Kantselei direktor, ja Priit Vinkel, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja.
Olgu lühidalt välja toodud selle seaduse eesmärk, mõju ja ka eelnõus pakutavad muudatused. Eelnõu eesmärk on kaotada piirangud, mille kohaselt Riigikogu liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Neile soovitakse anda taas võimalus kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elu korraldamisel. Regulatsioon seondub eelkõige Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 lõikest 1 tuleneva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega, §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibiga ning §-s 63 sisalduva ametite ühildamatuse põhimõttega. Põhiseaduse järgi on kohaliku omavalitsuse alus idee kogukonnast, kelle ülesanne on lahendada kogukonna probleeme ja korraldada kohalikes huvides kogukonna elu.
Seaduse mõjuna on komisjon välja toonud asjaolu, et eelnõu seadusena jõustumisel võivad ka Riigikogu liikmed kuuluda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogusse ja osaleda volikogu töös. Piirangud ei tohi tõrjuda kohalikest esindusorganitest isikuid, kellel on reaalne toetajaskond. Riigikogu liikmetel võib kogukonnas olla reaalne toetajaskond ning muudatuste jõustumisel saavad valla- ja linnavolikogud kujuneda piisavalt representatiivseks.
Eelnõu 181 ehk Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt muudetakse Riigikogu liikme staatuse seadust nii, et § 24 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja tehakse seal järgmised muudatused. Paragrahvi 17 lõike 3 uus sõnastus oleks järgmine: "Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Kui volikogu liige on oma volituste ajal Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu tööst osavõtu eest tasu." Muudetakse ka sama paragrahvi lõiget 4, kus on öeldud: "Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline, välja arvatud juhul, kui volikogu esimees või aseesimees on oma volituste ajal Riigikogu liige. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud." Viimane lause on ka praegu kehtivas seaduses. Muudetakse ka § 19 lõiget 2, mis sõnastatakse järgmiselt: "Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;".  Seadus on kavandatud jõustuma 2017. aasta 16. oktoobril.
Komisjon kuulas selle eelnõu algatamise raames ära ka valitsuse esindaja. Justiitsministeeriumi esindaja tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti. Ta selgitas, et valitsus otsustas eelnõu toetada. Eelnõuga plaanitud muudatus on kooskõlas ka valitsusliidu tegevusprogrammiga, mille punktis 4.31 märgitakse, et tühistatakse piirang, mille kohaselt Riigikogu liikmel ei ole õigust osaleda samaaegselt volikogu liikmena kohaliku omavalitsuse töös, ja välistatakse ametikohtadel topelttasu saamine. Justiitsministeeriumi esindaja märkis ka, et Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu sellele, et põhiseaduskomisjon võiks kaaluda, kas mitte kehtestada piirang, et Riigikogu liige ei tohi olla kohaliku omavalitsuse volikogu esimees. Põhjuseks on Rahandusministeerium toonud asjaolu, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 42 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu esimehel väga palju ülesandeid, mille täitmine nõuab aega, ja tema töö ei pruugi seetõttu olla Riigikogu liikme ülesannetega ajaliselt hästi sobitatav.
Kuulasime ära ka õiguskantsleri arvamuse. Õiguskantseri Kantselei direktor selgitas, et eelnõu reguleerib küsimust, mille kohta on arvamust avaldanud ka varasemad õiguskantslerid. Nende arvamused on selles küsimuses lahku läinud. Õiguskantsler Allar Jõks oli seisukohal, et kui Riigikogu liige on kohaliku omavalitsuse volikogu liige, siis läheb see vastuollu piiranguga, mis ütleb, et Riigikogu liige ei tohi olla samal ajal üheski muus riigiametis. Õiguskantsler Indrek Teder oli seisukohal, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks olemist ei saa pidada riigiametiks. Praegune õiguskantsler on seisukohal, et kui Riigikogu liikmel võimaldatakse olla samal ajal ka kohaliku omavalitsuse liige, ei ole see põhiseadusega vastuolus.
Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja märkis, et tehniliselt on nii Riigikogus kui kohaliku omavalitsuse volikogus viibimine teostatav. Sisuliselt on tegemist ühe tõkendi ärakaotamisega. Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et kuna teemat on mitmed Riigikogu koosseisud arutanud, siis seletuskirjas peaks olema põhjalikult kirjutatud ka praeguse seaduse kujunemisest ja tänasest olukorrast, samuti hinnangutest, mis on sellele antud. Ja et see ülevaade oleks põhjalik, ongi eelnõule 181 lisatud põhjalik seletuskiri.
Komisjonis otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 22. märtsi istungi päevakorda (see tuli tänasesse üle), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensusega), määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, s.o siis 7. aprill 2016 kell 17.15 (konsensusega) ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Andre Sepp (samuti konsensusega). Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused eelnõu algatajale. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Meil siin Riigikogus on tööd piisavalt. Ütle mulle, miks just praegu on õige aeg hakata saatma Riigikogu liikmeid kohalikesse volikogudesse? Kas me peaksime seal rohkem kontrolli enda kätte võtma või mis on see põhjus, et me peaksime hakkama ka seal tööle ja võtma kohalikelt inimestelt ära võimaluse seal osaleda? Palun selgita maakeeles!

Andre Sepp

Aitäh küsimuse eest! Põhjus on väga selge. Nagu ma ütlesin, on vaja suurendada representatiivsust seeläbi, et eri gruppidel oleks võimalik oma õigusi teostada. Regulatsioon, et Riigikogu liikmed võisid osaleda kohalike omavalitsuste töös, toimis aastani 2005. Ja nagu ma eespool märkisin, on viidatud, et tegemist on justkui tõkendiga. Miks on just praegu see aeg? Seda nägi ette ka komisjoni töökord. Selliselt me otsustasime ja seda toetab ka valitsusliidu koalitsioonikokkulepe.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! See vaidlus on olnud väga pikk ja mandaatide ühitamatuse põhimõte on meil kehtinud juba tublisti üle kümne aasta. Nüüd teie püüate oma eelnõu seletuskirjas tõestada, et see, mida te pakute, on õige ja teoreetiliselt põhjendatud. Aga kui palju te võtsite arvesse Euroopa riikide praktikat ja ka eesti keeles ilmunud teoreetilist kirjandust selles vallas? Näiteks Tiina Runthal on oma publitseeritud artiklites ja muudes töödes jõudnud risti vastupidisele seisukohale, samuti õiguskantsler Jõks. See seletuskiri on küll põhjalik, kuid miks ta on ühekülgne?

Andre Sepp

Aitäh! Ma ei ole nõus, et see on ühekülgne. Seletuskiri on kirjeldanud mõlemat aspekti ja eri osapoolte seisukohti. On kirjas sündmuste käik ja ka teie nimetatud õiguskantslerite erinevad arvamused on välja toodud. Ning seletuskiri tutvustab ka praktikat teistes riikides. Toon selle siin ka välja. Euroopa Liidu riikidest on kohaliku omavalitsuse esinduskogu liikme ja riigi parlamendi liikme mandaat lubatud ühitada Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Horvaatias (seal küll mööndusega, et välja arvatud pealinna linnapea ja abilinnapead), Itaalias, Kreekas, kus ka linnapead on välja arvatud, Luksemburgis, Maltal, Prantsusmaal, ühe tasandiga omavalitsuste esinduskogudes Rootsis, Saksamaal, Slovakkias, Sloveenias, Soomes, Suurbritannias, Taanis ja Tšehhis. Küsimuse teine pool oli, kas on põhjalikult kõigi osapoolte arvamusi analüüsitud. Praegu on tegemist esimese lugemisega ja komisjoni esindajana kutsun ma kõiki üles teemakohaseks debatiks. Enne seaduse jõustumist saab eelnõu veel analüüsida.

Esimees Eiki Nestor

Meelis Mälberg, palun!

Meelis Mälberg

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen kindel, et kõigile Riigikogu liikmetele läheb korda oma koduvalla, kodulinna elu ja kui see võimalus nüüd tekib, siis ilmselt suur osa meist ka kandideerib. Päris suure tõenäosusega päris paljud osutuvad valituks. Kuidas tagada, et kõik, kes valituks osutuvad, saavad kohaliku omavalitsuse volikogu töös ka reaalselt osaleda? Ma mõtlen just kaugemaid, Tallinnast eemal olevaid valdasid ja linnasid. Kuidas tagada, et see töö oleks kohapeal tehtud ja ka Riigikogu oleks töövõimeline?

Andre Sepp

Aitäh! Hea küsimus ja kindlasti ka mõistetav. Kohaliku omavalitsuse harta näeb ette, et tööandja peab võimaldama tööd kohalikus omavalitsuses. Te küsisite, kuidas seda ühitada Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevate kohustustega. Praegusel hetkel saan ma vaid öelda, et see on kohaliku omavalitsuse autonoomia küsimus ja tuleks lahendada kohalike omavalitsuste õigusaktides. Aga volikogu liikmed peavad saama reaalselt volikogu töös osaleda. Muidugi ei saa ma jätta märkimata seadusest tulenevat võimalust teha valik ühe ja teise töö vahel: kasutada võimalust mandaat peatada või ühest mandaadist teise kasuks loobuda. Samas ma nõustun sellega, et probleem on, ka meile, komisjoni liikmetele esitatakse kõige enam küsimust, kuidas see võimalik on. Kas me seaduseelnõu menetledes leiame lahenduse, kuidas seda reguleerida nii, et see kohaliku omavalitsuse autonoomiat kuidagi ei riiva? Praegu aga on see kohaliku omavalitsuse autonoomia küsimus, kuidas ta tööaega reguleerib. Aga jah, see on korduma kippuv küsimus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on veel küsimusi. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra asespiiker! Lugupeetud kolleeg! Te siin enne mainisite, et see muudatus on vajalik, et suureneks representatiivsus ja kohalikes volikogudes oleksid esindatud eri huvigrupid. Ma saan aru, et need huvigrupid on Riigikogu parteid. Kümme aastat tagasi või veel rohkem kui kümme aastat tagasi muudeti see kord ära, sest et olid tekkinud konkreetsed probleemid, mis selle korraldusega kaasas käisid. Nüüd tahetakse see probleemne olukord taastada. Mis on need praegused probleemid, mida selle muudatusega hakatakse lahendama? Mis on need reaalsed, tegelikud, praktilised, poliitilised probleemid? Jätkem kõrvale tõsiasi, et nagu ma aru saan, Reformierakonna pink on nii lühike, et on vaja Riigikogu liikmed saata kohalikesse volikogudesse korda looma.

Andre Sepp

Aitäh! Tuletan meelde, et tegemist on koalitsioonileppest tuleneva kokkulepitud tegevusega. Nii et küsija tohiks süüdistada vaid üht erakonda. Kui arvestada, et kohalikes omavalitsustes on ligemale 2500 volinikku, Riigikogus aga 101 liiget, siis see ei saa kuidagi avaldada mõju kohalikele omavalitsustele ning kohalike omavalitsuste volikogudel ei saa olla tugev mõju Riigikogu liikmetele. Teie nimetatud representatiivsus seisneb selles, et Riigikogu liikmel peaks olema õigus olla valitud kohalikku volikokku ja seda mandaati teostada. Siin ei ole mõeldud Riigikogu liikmeid kui ühiskonnagruppi. Lisan siia meile kõigile teatud n-ö peibutuspartide temaatika, mis on Riigikogu päevakorras arutusel järgmise punktina. Valijad on teatud määral nõutud ega tea, kuidas oma valik teha. Kui on üheselt teada, et Riigikogu liikmed võivad kohalikust tööst osa võtta, siis muudab see asja valijale selgemaks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Teie vastus kolleegi küsimusele tekitas minus väikest arusaamatust. Te nagu väitsite, et kohalikud volikogud peavad oma regulatsioone edaspidi muutma, et Riigikogu liikmed saaksid volikogus käima hakata. Ma arvan, et pigem tuleks lähtuda ikka vastupidisest põhimõttest. Kas põhiseaduskomisjon on valmis koostöökogu ette tulema ettepanekuga muuta Riigikogu töö poolenisti vabatahtlikuks või poolekohaliseks? Koostöökogu ettepanek ju oli, et kuna meil enam nii palju seaduseelnõusid läbi töötada ei ole vaja, siis käiks äkki nädalas korra koos ja saabki töö tehtud. Kas te olete analoogse ettepanekuga välja tulemas, et Riigikogu liikmed saaksid täie tõsiduse ja sajaprotsendilise arusaamisega kohalikul tasandil tööd teha?

Andre Sepp

Aitäh! Sellist küsimust komisjonis ei tõstatatud ja sellist ettepanekut algatajatel ei olnud. Aga ma kordan veel kohaliku omavalitsuse autonoomia mõistet, et see oleks selgelt arusaadav: ainult kohalik omavalitsus saab otsustada kohalike regulatsioonide üle ja üks nendest on kohaliku omavalitsuse volikogu tööaeg. Selles eelnõus ei ole töökorda välja pakutud. Ma möönan, et me võime enne järgmisi lugemisi selle juurde tagasi tulla ja arutada, kas seda üldse on võimalik siitpoolt reguleerida. Ma ise ettekandjana arvan, et kohalik omavalitsus saab sellega arvestada, aga praegu ta sellega arvestama ei pea. Aga kui volikogus meie pakutud muudatust elanike huvides soovitakse, siis küllap seda nüanssi arvestatakse.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Komisjonis te märkiste, et komisjon tutvus põhjalikult õiguskantslerite küllalt erinevate seisukohtadega. Aga kui palju tutvuti ka erinevate akadeemiliste käsitlustega? Akadeemilistes käsitlustes nimelt rõhutatakse just võimude lahususe printsiipi. Kui Riigikogu liikme ja kohaliku volikogu liikme ametikohad ühitada, siis kuidas on teie meelest tagatud võimude lahususe printsiibi järgimine just personaalsel tasandil?

Andre Sepp

Aitäh! Komisjonis otseselt akadeemikute analüüse või seisukohti ei arutatud. Komisjon kuulas ära praeguse õiguskantsleri, kes leidis, et kahe ametikoha ühitamine on võimalik ja vastab riigi põhiseadusele. Võimude lahususe printsiip ei ole ohus, ka vertikaalses mõttes mitte.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Põhiseaduse kohaselt on kohalik omavalitsus autonoomne. Ei pea olema õiguskantsler, et aru saada, et Riigikogu liikmete osalemine kohaliku omavalitsuse töös hägustab, kui mitte öelda, et selgelt kahjustab kohalike omavalitsuste autonoomsust. Teie viide sellele, et meil on üle 200 kohaliku omavalitsuse ja Riigikogus on ainult 101 liiget, on muidugi demagoogia. Sest meil on tegelikult maksimaalselt kümmekond omavalitsust, mis keskvõimu seisukohalt huvi pakuvad, ja Riigikogu liikmete osalemine nende volikogude töös võib mõjutada otsuseid sedaviisi, et need otsused ei lähtu mitte kohalikest huvidest, vaid valitsuse huvidest. Ma ei esita teile praegu küsimust, soovisin esitada teie seisukohtadele selgeid vastuväiteid.

Andre Sepp

Aitäh! Ütlen nende vastuväidete peale, et ma olen ise kohalikus omavalitsuses üle kümne aasta täitevvõimu teostanud ja neli aastat volikogus olnud. Julgen kindlalt väita, et kohalik omavalitsus tegeleb kohaliku elu küsimustega – need on koolid, lasteaiad, lumekoristus. Need on väga selgelt kohaliku omavalitsuse küsimused, mida volikogudes arutatakse, püüdes lahendusi leida. Julgen öelda, et ma ei mõista soovi rääkida, et nüüd tuleb poliitika kohalikku omavalitsusse. Selle eesmärk ei ole mulle selge ja ma julgen sellele vastu argumenteerida. See kõik on liialt üledramatiseeritud. Pigem vaatame teistpidi: kuidas Riigikogusse valitud inimesed saavad rikastada valikuid kohaliku elu küsimuste lahendamisel.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Selle eelnõu seletuskiri on tõesti mahukas ja põhjalik, aga mulle tundub, et valija sellest seletuskirjast väga palju sotti ei saa. Mul on palve, et te võimaluse korral ütleksite ka oma valijatele Raasikul või Arukülas või kus iganes, mis mõttes see seadus Eesti elu paremaks muudab. Mis osas on kohalikud volikogud pärast selle seaduse vastuvõtmist edukamad, tublimad, tõhusamad?

Andre Sepp

Aitäh küsimuse eest! Pigem on eesmärk anda signaal, et liigseid tõkendeid ja piiranguid võiks meie ühiskonnas vähem olla. See eelnõu annab omavalitsustele enne kohalikke valimisi selge signaali, et valijatel on võimalik anda oma hääl kodaniku poolt, kes on praegu Riigikogu liige, ning ka valimisliidu või partei esindajale, kes ei ole Riigikogu liige. See on üks tervitatav nüanss. Teine on see, et ka selles saalis siin – olles olnud kahe koosseisu liige, olen ma seda näinud – on küllaltki palju küsimusi, mis on seotud kohaliku omavalitsuse temaatikaga ja eeldavad kohaliku omavalitsuse olemuse teadmist. Omavalitsuste lahendamist vajavad ülesanded on ka siin saalis tähelepanu all. Te nimetasite Raasiku valda, kus  ma elan – jah, minu lapsed käivad seal koolis ja lasteaias ja ma olen ka valitud kohaliku omavalitsuse volikogusse. Ma ei peaks seda õigeks, kui ma ei tohiks oma kodukandi elu korraldamisest osa võtta, vaid peaksin selle kohta lugema ajakirjandusest – sellepärast, et ikkagi siinset tööd teha. Need on kaks asja, mis paremaks muutuvad. Ehk andis see vastuse, kuidas see seadus aitab kaasa kohaliku demokraatia suurendamisele ning ka kohaliku elu paremale korraldusele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Eelnõu algataja on sätestanud, et kui Riigikogu liige asub tööle kohalikus volikogus, siis ta selle töö eest tasu ei tohi saada. Kas see ei ole kohaliku omavalitsuse autonoomiaga vastuolus? Kas see ei ole mitte nende otsustada? Te olete seda seletuskirjas põhjendanud sellega, et Riigikogu liikmed on sotsiaalselt piisavalt kaitstud ning neile ei kaasne volikogu töös osalemisega töötasu kaotust, mistõttu puudub vajadus maksta volikogu tööst osavõtu eest tasu. Samas me teame, et Riigikogu liige, kes osaleb riigile kuuluva äriühingu nõukogu liikmena selle nõukogu töös, seda tasu saab. Kas siin ei ole tegu erineva kohtlemisega? Sama põhjendust võiks ju rakendada ka riigile kuuluva äriühingu töös osalemise korral: piisav sotsiaalne kaitse on, nii et võiks nagu tasuta seda tööd teha.

Andre Sepp

Aitäh, see on hea küsimus. Ka komisjonis oli selle üle arutelu. Toome näiteks võrdluse: istud volikogus koos mõne kõrgkooli rektoriga või mõne muu riigiameti esindajaga – tema saab tasu ja kui sina oled Riigikogu liige, siis sa tasu ei saa. Selliselt on aga koalitsioonilepingus kokku lepitud. Kuna Riigikogu liikmed saavad igapäevase riigi ees seisvate küsimuste lahendamise eest tasu, siis ei peeta oluliseks, et neil oleks tasu teenimise võimalus ka kohalikus omavalitsuses. Ka teie märgitud tasude üle riigi osalusega äriühingute nõukogudes on olnud avalik diskussioon – on vaieldud, kas need peaksid olema või ei peaks. Isiklikult ma jagan seisukohta, et ei peaks olema ja päris kindlasti selle poole ka liigutakse.
Kordan üle, seaduseelnõu näeb ette, et volikogu tööst osavõtu eest tasu ei saada. Siin saalis on ka palju volikogu liikmeid ja see on tasu, mida riigitöö eest saadakse. Seda tasu, mida kohapeal makstakse kas tunnihinna järgi või kuu töötasuna, nad ei saa. Samas ei käsitle eelnõu neid kompensatsioone, mis on mõeldud hüvitama kulutusi, mis seoses volikogu tööga ette võivad tulla, on see siis transpordikulu või miski muu. Igal juhul need kulud hüvitatakse.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Lisaks demokraatia kandepinna kitsendamisele toob Riigikogu liikmete kandideerimine minu arvates kaasa ebavõrdse konkurentsi. Sellele on tähelepanu juhtinud ka õiguseksperdid ja politoloogid, osutades, et maavanemate, ministrite ja Riigikogu liikmete osalemine kohalikel valimistel on muutnud avalike vahendite kasutamise valimiskampaanias pigem reegliks. Kas te nõustute minuga selles, et meil, Riigikogu liikmetel – arvestades ka kuluhüvitiste suhteliselt kontrollimatut kasutamist – on võrreldes teiste kandidaatidega konkurentsieelis?

Andre Sepp

Aitäh küsimuse eest! Seda tuleks rohkem lahti mõtestada teiste lugemiste ajal. Praegusel hetkel on see tõlgendamise küsimus. Kui läheneda n-ö personaalse tõlgendamise vaatevinklist, siis justkui see konkurentsieelis on. Aga ei tohiks olla. Niisuguse konkurentsieelise tekke võimalust käsitlevad ka teised seadused, näiteks korruptsioonivastane seadus. Isikul on võimalik ennast teatud küsimuste lahendamisel taandada, et neid ohte vältida. Kindlasti on arenevas demokraatias sinnapoole liikumine vägagi õigustatud, et selliseid olukordi ei tekiks. Ma olen ka seisukohal, et kõiki võimalikke küsimusi ei ole võimalik seadusega paika panna, ja nii loodetaksegi tegelikult väga palju inimeste enda õigele käitumisele.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra asespiiker! Hea ettekandja! Ma loomulikult tahan kõigepealt vabandust paluda. Ma ei arva, et küünilised poliitilised kalkulatsioonid on omased ainult Reformierakonnale. Kindlasti on need omased ka teistele erakondadele. Aga nüüd küsimus. Teie vastuväide mu eelmisele küsimusele puudutas seda, et omavalitsusi on meil palju ja seal tegeldakse põhiliselt koolide, teede ja lasteaedadega. Kui nüüd omavalitsusreform või haldusreform ära tehakse, siis jääb meil omavalitsusi järele umbes 70 ehk siis iga riigikogulane leiab endale vähemalt ühe omavalitsuse, kuhu kandideerida. Probleem aga koondub minu meelest paari suurde linna. Ja probleem on see, et Toompea parteide kontroll avaliku ressursi üle – koolid, teed, lasteaiad – muutub suuremaks. Minu küsimus on, kas te ei näe probleemi, et järgmisteks kohalikeks valimisteks valmistatakse selle praeguse seaduseelnõuga ette plaani tugevdada Riigikogu erakondade kontrolli kohalike omavalitsuste tegemiste ja raha kasutamise üle?

Andre Sepp

Ei, ma ei näe seda. Te väitsite, et justkui iga Riigikogu liige leiab endale peagi koha kohaliku omavalitsuse volikogus, aga see eeldab siiski volikogusse valimist. Kas see regulatsioon peaks viima poliitika kohaliku omavalitsuse tasandile? Ma ei ole nõus, et see võiks seda soodustada. Just vastupidi, minu arvates suureneb võimalus, et iga Riigikogu liige, olles valitud oma valimisringkonnas, viib kohapeale teabe riigis toimuvast, Riigikogu õigusaktide menetlemisest. Ma pean suuremaks väärtuseks seda, et kohalikud omavalitsused ja volikogud on vahetult teemadega rohkem kursis, kui nende volikogus on ka sellestsamast piirkonnast valitud Riigikogu liige. See ei pruugi nii olla, aga võib nii olla, et tänu sellele kohaliku omavalitsuse elukorraldus parema informeerituse toel paraneb. Mis puutub teie väitesse, et poliitikud sekkuvad kohalike omavalitsuste ellu, siis see on ju omavalitsuste otsustada. Endiselt on võimalik moodustada valimisliite, kuuluda valimisliitu ja saada selle kaudu esindatud. Olen ise valimisliidus kandideerinud viiel korral ja saanud sealt ka mandaadi. Jah, te võite tõesti seda kõike oletada, aga loodan, et sellel oletusel ei ole alust.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Ma mõtlen, et on väga tore, kui Riigikogu liikmed võivad teha tööd ka kohalikes volikogudes, aga ei ole õige maksta neile sellest tööst osavõtu eest tasu. Puhtteoreetiliselt võivad Riigikogu esimees ja tema lugupeetud asetäitjad olla kohaliku valla või linna volikogus esimehed. Mulle see näib muidugi kummaline, aga seadus seda kombinatsiooni lubab. Kas komisjonis oli arutusel, et võib-olla sätestada nendes paragrahvides mingid piirangud, et niisugused kombinatsioonid ei tekiks?

Andre Sepp

Aitäh! Mul puudub praegu kindel ülevaade, kuidas see 2005. aastani reguleeritud oli ja kas selliseid juhtumeid reaalselt oli. Peast meenutan, et esimehed küll vist ei ole oma ametit niimoodi ühitanud. Aga kui me räägime volikogu juhtimisest, valla- või linnavolikogu esimehest, siis sellele andis ka rahandusminister oma hinnangu. Ta nägi võimalikku konflikti just nimelt töökoormuse vaatevinklist – kas ikka on õige võimaldada valla- või linnavolikogu esimehel töötada ka Riigikogus. Komisjon enne eelnõu esimest lugemist selle konflikti võimalust ei näinud ja lähtus ka kohaliku omavalitsuse autonoomiast: siiski kohaliku omavalitsuse volikogu valib volikogu esimehe ja seda ei ole võimalik piirata. Nii eelnõu 181 seda ette ka ei näe.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa rõhutad siin kohaliku omavalitsuse autonoomiat, aga kui kolleeg Mälberg peab hakkama käima Räpina volikogus tööl või keegi teine Missos või mina Haaslavas, siis peab kohaliku omavalitsuse volikogu hakkama oma tööd sättima meie töögraafiku järgi ja see on sekkumine kohaliku omavalitsuse autonoomiasse. Kas tegelikult ei olegi mõeldud Räpina või Misso või Haaslava või mõne muu kauge kandi peale, vaid on mõeldud Tallinna peale, kuna siia volikogusse jõuab ikka? Kas tegelik asja mõte, miks see koalitsioonilepingusse kirja pandi, on see, et saaks oma käpa Tallinna volikogusse sisse?

Andre Sepp

Aitäh, hea kolleeg Riigikogust ja komisjonist! Komisjon seda küsimust ei tõstatanud ja komisjon otsustas konsensusega eelnõu saali esitada. Ma ei ole nõus teie väitega käpa sisseajamisest, tegemist on ikkagi võimalusega ühitada Riigikogu liikme ja kohaliku volikogu liikme töö. Kui see osutub personaalselt võimatuks, on võimalik loobuda ühest või teisest mandaadist. Olgu veel kord üle korratud see tööaja ühitamine. Me peaksime siin eelnõu lugemiste ajal mõtlema, kas seda on võimalik selliselt reguleerida, et see autonoomiat ei kärbi. Seni komisjon sellega tegelenud ei ole ja praegu on see üksnes kohaliku omavalitsuse otsustada. Ja olgu veel kord, kolmandat korda öeldud: võimalik, et volikogu arvestab sellega, et tema liige saaks Riigikogu töös osaleda. Ka Räpinas ja Haaslavas peaks see olema võimalik.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Haldusreformiga meil ilmselt väheneb volikogude arv, seega väheneb ka volikogu liikmete arv. Kas te ei näe sellist ohtu, et meie demokraatia kasvupind veelgi aheneb? Kui nüüd lähevad kõik Riigikogu liikmed kohalikel valimistel kandideerima, siis nendele uutele üritajatele, kes võiksid poliitikasse tulla kohalike volikogude kaudu, jääb ruumi veelgi vähemaks?

Andre Sepp

Haldusreformi temaatika on meil praegu laual ja kui vaadata tänase päeva seisu ja meie väikeseid omavalitsusi, siis eks te teate ju ise ka, et seni on volikogusse olnud võimalik pääseda ka kümne või veelgi väiksema arvu häältega. Nii et kas see seadus selles mõttes ikka demokraatiat vähendaks? Toon sellise näite, et kui piirkonnas kandideeriv Riigikogu liige jääb 30 või 40 korda rohkem hääli saanuna kõrvale, kümmekond häält saanud inimene aga pääseb volikokku, kas see siis edendaks demokraatiat või vastupidi? Kindlasti reformi tagajärjel omavalitsuste arv väheneb, aga see ei ole korrelatsioonis volikogu liikmete arvu vähenemisega. Teatavasti kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette ka volikogu liikmete arvu vastavuse elanike arvule. Nii et seda korrelatsiooni otseselt ei ole. Küll aga on jah raske ennustada, kui palju volikogude liikmeid peale reformi alles jääb. Ent veel kord: ega 101 inimest ei pea ju volikogudes olema. Riigikogu liikmetel on võimalus kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel, mitte kohustus. Kui leitakse, et töö Riigikogus on primaarne ja ei jätku aega ega vahendeid kaasa lüüa ka kohaliku omavalitsuse tasemel, siis võib üldse mitte kandideerida. Aga kui kandideerida, siis saab mandaadi ka peatada. Ma ei näe, et see kuidagi ohustab demokraatiat.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oleme siin põhiliselt arutlenud sellel teemal, et Riigikogu liikmed või ka valitsusliikmed lähevad kohalikku volikokku ja nad justkui väga tahavad seda teha. On olemas teinegi võimalus, et nad kandideerivad ja saavad ka väga suure häälesaagi ja osutuvad valituks, aga otsustavad mingil hetkel, et nad siiski loobuvad mandaadist ega lähe volikokku. Kas te ei arva, et selline olukord võib kaasa tuua inimeste pettumise poliitikas või võõrandumise? Nende valijate hääl läheb justkui kaduma. Kui palju enne 2002. aasta muudatust oli juhtumeid, et näiteks parlamendiliige ei siirdunud volikokku tööle? Kas te seda olete arutanud?

Andre Sepp

Aitäh! Seda analüüsi ei ole ja komisjonis ei arutatud, et kui palju tegelikult loobuti. Aga olgem realistid – me teeme iga päev oma tööd, milleks on poliitika, me kandideerime valimistel – europarlamendi, kohalikel, Riigikogu valimistel. Me vastame ka valijate küsimusele, mida sa teed, kui sa osutud valituks Riigikokku. Kas sa lähed volikogust ära? Või mida sa teed, kui sa osutud valituks volikokku, kas sa loobud Riigikogu mandaadist? Olen ise mõlematel valimistel kandideerinud ja see vastus on tulnud selgelt anda. Muidugi ei saa kindlalt väita, et kui valimiskoosolekul tutvustatud plaan realiseerub, siis tegelikkuses ei tule teist plaani. See on põhiseaduse järgi inimese vaba valik. Ent tähtis on see, et valija oleks informeeritud. Praegu on täpselt samamoodi: kui see eelnõu saab seaduseks, siis on kandideerijal lihtsam öelda, kas ta jääb mõlemasse, juhul kui ta osutub valituks, või ta valib ühe kogu.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahan ühe meeldetuletava täpsustuse teha. Kui te ütlete, et Riigikogu liikmete osalemine kohalikes omavalitsustes toob kohalikele inimestele Riigikogus toimuva lähemale, siis tuletan meelde, et meil on selleks olemas kuluhüvitised ja neid kasutatakse selleks, et suhelda oma valimisringkonna valijatega. Nii et see argument on pehmelt öeldes nõrk. Aga mis puutub sellesse, et omavalitsused on erinevad – ma jätkan mingil määral sealt, kus ma esimese küsimuse lõpetasin –, siis paneb ikkagi väga mõtlema, et erakondade sisuliselt politrukid saadetakse kohalikesse omavalitsustesse, mis pakuvad huvi. Ei paku kellelegi huvi mingi Martna või Lasva vald, oleme ausad. Aga üldiselt saada informatsiooni hangetest, detailplaneeringutest, ehituslubadest, erastamistest – see võib olla väga korruptiivne. Kas te ei näe siin ohtu?

Andre Sepp

Aitäh! Selle välistamiseks on Riigikogu võtnud vastu mitmesuguseid seadusi. Meil on näiteks korruptsioonivastane seadus, nagu ma juba ütlesin. Aga eks see ole personaalse tõlgendamise küsimus, on ju võimalik ennast taandada, kui inimene arvab, et need ametid võivad vastuolus olla. On võimalik ennast taandada. Mis puutub politrukkide saatmisse kohalikesse omavalitsustesse, nagu te ütlesite, siis pehmelt öeldes on sellise mõttekäigu kasutamine omavalitsusi alavääristav. See on kohaliku omavalitsuse autonoomia küsimus, kuidas nad oma volikogu tööd korraldavad ja kui palju neil on volikogus liikmeid. Volikogusse valimine on kõigile võimalik alates 16. eluaasta täitumisest. Ma ei saa selle korruptsiooniohu osas teiega nõus olla. Kas me justkui peamegi ennast pidama korrumpeerunud riigiks ja püüdma repressiivseid tõkendeid kasutada, et keegi ei läheks kuhugi, kuna see võib tekitada ohtu? Eesti on demokraatlik riik ja inimeste käitumist ja tegusemist on võimalik reguleerida demokraatlikult. Nii et selge vastus teile on: ma ei näe ohtu.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Aitäh! Minul isiklikult on see kogemus, et kahel korral on tulnud teha raske valik ja lõpuks ikkagi minna kohalike volikogude valimiste järel Riigikogust ära. Kui kohalik rahvas on mind valinud, kuidas ma siis ütlen, et oi, ma tegin ainult nalja. Puhttehniliselt, kui üksikisiku seisukohalt vaadata, suuri probleeme ei oleks. Ma olen tähele pannud, et suures osas linnades on siiamaani täpselt sama istungite graafik kohalikes volikogudes kui sel ajal, kui Riigikogu liige veel võis olla volikogu liige. Näiteks Tartus on istung neljapäeva õhtupoolikul ja lõpuks on meil ka terve reedene päev. Aga see ei ole ju küsimus – küsimus ei ole ühe või teise või kolmanda konkreetse isiku saatus. Ega komisjon ei ole teinud kas või iseenda jaoks sellist taskuanalüüsi, kui palju praegusest Riigikogu koosseisust omab kahte mandaati? Ja võib-olla teate ka, kuidas see erakondlikult võiks jaguneda?

Andre Sepp

Aitäh hea küsimuse eest! Seni ei ole komisjon seda analüüsi teinud. Kindlasti ma komisjoni esindajana selle küsimuse tõstatan ja kindlasti see ülevaade võiks olla, kas või statistika huvides, mis hetkel mis seis võiks kujuneda. Seda muidugi teoreetiliselt, sest oma otsuses on iga inimene vaba ja kõik oleneb sellest, mida ta eelistab. Selle statistika järgmiseks lugemiseks kindlasti saab.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Kui suureks te peate ohtu, et vaidlused ideoloogilisel tasandil kanduvad Riigikogust üle kohalikesse volikogudesse? Olles kõrvalt vaadanud Tallinna Linnavolikogu tegemisi selle sajandi algul, võin ma öelda, et need vaidlused kandusid väga kiiresti ja väga jõulisena üle ka Tallinna Linnavolikogu aruteludesse.

Andre Sepp

Aitäh! Ma ei saanud küsimusest hästi aru, kas see on halb või hea, et debatid kanduvad ühest organist teise üle. Ka siin teiega debatte pidades on meil ju erakonnad koos, ka Vabaerakond on debattidesse kaasatud. Aga näiteks Harjumaal, julgen öelda, selliseid ülekandunud debatte ma volikogudes otseselt täheldanud ei ole. Samas ma ei näe selles ka mitte midagi kriminaalselt halba või ühiskonda kuidagi alandavat, kui debatid, mida me peame siin näiteks erakooliseaduse või põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse või koolieelse lasteasutuse seaduse üle – ühesõnaga, seaduste üle, mis puudutavad kohalike omavalitsuste elu korraldamist –, käiksid ka kohalikes volikogudes ja reaalselt nende otsuseid rakendavates üksustes. Ka siin Riigikogu saalis me debateerime seisukohtade üle erinevates küsimustes ja oleks hea, kui neid seisukohti, mille üle debateerida, oleks rohkem. Võib-olla tõesti on kurjast näha selles poliitilist survet, aga samas tuleb tunnistada, et elukorraldust poliitika juhibki.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mitmele küsimusele analüüside kohta te vastasite, et ei ole analüüsitud. Minu küsimus on, mida te selle seaduseelnõu menetlemisel analüüsisite. Ja kas te kaasasite ka omavalitsuste liite, meil on ju mitu sellist liitu? Kes olid sellesse ettevõtmisse kaasatud?

Andre Sepp

Komisjon algatas seaduseelnõu ja koostas seletuskirja, kus on loetletud, mida võiks seaduses muuta. Selle tegemise juures olid ka Justiitsministeeriumi nõunik ja Õiguskantsleri Kantselei direktor. Olen kindel ja julgen teie ees lubada, et kui eelnõu menetlus Riigikogus jätkub, siis loomulikult kaasatakse eri osapooli ja küsitakse nende ametlikke seisukohti. Ning olgu selgelt öeldud, et kindlasti on siin partneriks Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit, samuti võtan siit saalist kaasa ettepaneku uurida akadeemikute arvamusi, et nemadki oleks menetlusse kaasatud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Nii et omavalitsuste mõtted alles selguvad. Kas neid ei oleks võinud juba enne, eelnõu ettevalmistamise käigus kaasata ja uurida, kas sellist seadusmuudatust on üldse vaja? Praegu on teada ainult valitsuse seisukoht, et on vaja.

Andre Sepp

Tegemist on koalitsioonikokkuleppe punktiga, seega ei ole tegu komisjoni liikmete peas tärganud mõttega, mis kusagil kinniste uste taga on kirja pandud. Selle üle käis muide täpselt aasta tagasi debatt ning ei saa öelda, et kedagi oleks jäetud otseselt kaasamata. Aga nagu ma eelmisele küsimusele vastates lubasin, ka komisjon kindlasti kaasab neid liite arutellu.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kunagi oli siin saalis inimeste vahel palju rohkem kontakte ja palju rohkem sai oma ideid teostada, ennekõike neid, mis olid seotud kohaliku omavalitsuse eluga. Kas te olete nõus, et põhjus oli selles, et inimestel, kes täpselt teadsid, mis vallavolikogudes ning üldse linnades ja valdades toimub, oli kergem ühist keelt leida ja paljud probleemid said lahendatud, ilma et sellest oleks poliitilist kära tekitatud? Kas sellel seadusel võib olla seda soodustav mõju?

Andre Sepp

Usun, et jah, võib küll. Mida rohkem ja võimalik, et ka mida kontsentreeritumalt me suudame nendele küsimustele otsa vaadata, seda reaalsem on võimalus lahendusi leida ja neid ka vahetumalt, kiiremini ja optimaalsel moel rakendada. Ei tohiks olla nii, et kuskil üleval Toompeal on oma arvamus, all-linnas on oma arvamus. Jah, me lähtume küll võimude lahususe printsiibist ja omavalitsuse autonoomiast, aga Eesti inimesed elavad ju Eesti linnades, Eesti valdades ja külades. Küsimuste lahendamine nii riigi tasandil kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil peaks olema efektiivne ja optimaalne, nii et võimalikest lahendustest rakendatakse parim. Nii et ma jagan teie seisukohta.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma püüan koalitsiooni poliitikast aru saada, aga järjest raskemaks see läheb. Kõigepealt te andsite 16-aastastele lastele valimisõiguse, et laiendada nende ringi, kes valimistel kaasa löövad, demokraatias kaasa räägivad ja asjade üle otsustavad. Järgmise sammuga tahate seda kõike nullida. Kumba liini te ajate? Te võtate selle seadusega kohalikelt igasuguse võimaluse ja huvi kaasa rääkida, sest isakesed, kes Riigikogust tulevad, teavad kõike paremini ja otsustavad. Miks te üldse 16-aastastele lastele valimisõiguse andsite, kui nüüd nullite kõik ära?

Andre Sepp

Ma ei tea, ma ei tunne ühtegi isakest Riigikogus, aga kui kolleeg ennast selleks peab, siis las ta peab. Aga need mõlemad seadusmuudatused, nii noortele valimisõiguse andmine alates 16. eluaasta täitumisest kui ka seesama Riigikogu liikmeid puudutav muudatus tegelikult vähendavad neid nõutavaid kriteeriume, mille alusel saab kohalikus omavalitsuses selgelt kaasa rääkida, kohaliku omavalitsuse küsimuste üle otsustada. Teie küsimuses toodud paralleeli tõmbamine on üsna oletuslik. Kui keegi soovib nii mõelda, siis muidugi ta võib nii mõelda, aga tegelik soov on see, et kõigil Eestis elavatel kodanikel oleks võimalikult suur võimalus kandideerida kohalikus omavalitsuses, osutuda valituks ja korraldada kohalikku elu.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Artur Talvik Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Artur Talvik

Hea eesistuja! Head kolleegid! Kui Indrek Tarand esimest korda kandideeris europarlamenti, siis oli mul suur au teha talle üks reklaam-multifilm, mille sõnum oli "Vali inimene, aga mitte part!". Võib-olla see sõnumi selgus oli üks põhjus, miks Indrek Tarand toonastel valimistel ka nii palju hääli sai. Inimeste, valijate soov on näha vähem peibutusparte. Nad ei taha näha, et neid valimiste ajal palju lendu lastakse, nad ei taha, et nad sogavad pilti ja hägustavad valimisi.
Tänased Andre Sepa seletused või põhjendused, miks seda seadusmuudatust vaja on, ei olnud kuigi veenvad. Ja pigem küsimuste või vastuargumentide mõjul, mis saalist tulid, ma ütleksin niimoodi, et kaalukauss kaldus väga selgelt sinnapoole, et seda seadusmuudatust praegu kindlasti vaja ei ole. Küll aga oleks vaja kogu n-ö peibutuspartide teema lõpetada. Selles mõttes ma soovitan teil pigem olla Vabaerakonna algatatud seaduseelnõu 177 poolt, mis meil järgmisena menetlusse tuleb.
Eelmistel kohalikel valimistel osales – ma ütlen nüüd selle arvu ära – 93 Riigikogu liiget. Nendest sai valituks 60 ja ainult üks inimene võttis volikogu mandaadi vastu ehk läks seda tööd tegema. See on hea kolleeg Aadu Must. Selline statistika on väga hea näide meie peibutuspartlusest.
Ma ise olen nüüdseks kogenud, kuidas Riigikogu on võtnud rohkem aega, kui võtsid mul eelmised töökohad. Ma olen ka ühe vallakomisjoni liige ja pean tunnistama, et jõuan sinna komisjoni istungitele iga kolmas või iga neljas kord. Seda mitte ükskõiksuse tõttu, vaid lihtsalt selle tõttu, et pole aega sinna minna. Miks me siis seda trikitamist või petukaupa teeme? Teine argument eelnõu vastu on võimatus asjadesse süveneda. Sa võib-olla isegi jõuad istungile kohale, aga sa tegelikult ei jõua kohalikesse probleemidesse süveneda. Selleks, et Riigikogus arutatavate teemade sõnumit kohapeale viia, on meil olemas n-ö vaba nädal, kus me peame valijatega kohtuma.
Ühesõnaga, Vabaerakonda see seaduseelnõu ei veena ja mul on au üle anda Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 181 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindajana, palun!

Mart Helme

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma pean ühinema Artur Talviku seisukohaga, et eelnõu tutvustamisel ja hiljem debati käigus esitatud seisukohad ei olnud veenvad. Mind isiklikult küll ei veennud põhjendused, miks Riigikogu liikmed võiksid kohalike omavalitsuste töös osaleda. Kohalike omavalitsuste autonoomia on asi, mida selgelt Riigikogu liikmete osalemine nende töös hägustab. Ma näen siin – võib-olla paranoiliselt ja te ei pruugi minuga nõustuda – väga selget võimuvertikaali ehitamist. See võimuvertikaal ulatub Stenbocki majja ja Stenbocki majast harusid pidi parteikontoritesse, kuhu kogutakse informatsioon selle kohta, mis on nendele omavalitsustele kasulik, mis on otsustava tähtsusega Eesti elus ja kas me saame seda informatsiooni nii erakonna huvides kui erakonna toetajate huvides kasutada. Loomulikult kõik väidavad, et see ei ole nii. Tegelikult on ikka küll, sest inimene on just nii suur siga, kui tal olla lastakse. Ja kui tal on võimalik oma huvides midagi kasutada, siis ta seda ka kasutab. Pole mingit kahtlust, et siin on see tagamõte olemas.
Teiseks, ma ei ole küll väga kõva maletaja, aga siiski nii palju olen maletanud, et paar käiku oskan ette näha ja ette mõelda. Ma näen siin väga selget seost haldusreformiga. Haldusreformi käigus teatavasti peaks omavalitsuste arv kahanema, kui mälu mind ei peta, 62-ni. See tähendab seda, et kui kohalikke omavalitsusi on võimalik mehitada ka Riigikogu liikmetega, siis muutub kohalike omavalitsuste manipuleerimine mitte küll eelseisvate, aga juba ülejärgmiste presidendivalimiste ajal niisuguseks, et kui presidenti ei õnnestu Riigikogus ära valida, siis on valijameeste kogus tunduvalt hõlpsam saavutada soovitud tulemus, sest esindajad, kes mõjutavad sündmusi ja otsuseid – emissarid, politrukid, kui soovite –, on olemas. Jällegi, kui tahate, nimetage seda paranoiaks, aga poliitika koosnebki suures osas paranoiast.
Nii et me näeme selle eelnõu puhul korruptiivseid elemente. Me näeme siin kohalike omavalitsuste autonoomia rikkumise elemente, mis on vastuolus põhiseadusega. Me näeme siin poliittehnoloogilisi elemente. Ja me ei saa niisugust asja toetada. Me kindlasti ühineme Vabaerakonna ettepanekuga eelnõu lugemine katkestada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma olen selles saalis kaks korda teinud avalduse selle kohta, et ma lahkun Riigikogust volikogu kasuks – 2005. aasta sügisel ja 2007. aasta kevadel –, ja selle kogemuse tõttu ei saa ma praegu anda mingeid kategoorilisi hinnanguid. 2004. aastal, kui arutati kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu lahkulöömist, siis ma ausalt öeldes toetasin seda. Põhiline argument oli see, et püsti peaks tõusma kogu pink, kõik, kes seal varus istuvad – las tuleb uus põlvkond, las tulevad uued tegijad. Muud argumenti seal taga ei olnudki. Sellegipoolest me toetasime seda, ka mina isiklikult toetasin. Pärast ma hakkasin nägema seda, millest ma siin oma küsimust esitades rääkisin: näiteks IX Riigikogus, et te teaksite, 101 Riigikogu liikmest 98 olid mingi volikogu liikmed. Oli ka üsna palju volikogu esimehi. Mulle praegu meenub ainult Andres Taimla, kellega ma üsna palju koostööd tegin seaduseelnõusid menetledes, aga oli ka teisi. Siis me saime väga hästi teineteisest aru, sest kui probleem on, siis ta on kõigil. Ma ütlen teile, et siis mõeldi kohalikule elule veidi rohkem – ei, "veidi" on halb sõna, palju rohkem mõeldi kohalikule elule.
Ja pärast ma sain aru, mis me olime tegelikult teinud. Kui suure kergusega võeti inimestelt ära näiteks kirsturaha, eks ju. Seal polnud millestki rääkida, väike summa, aga vaest inimest ikka toetas raskel hetkel. Kui siin saalis oleks tollal, kui see otsus vastu võeti, olnud ka seesama arv, 98 kohaliku omavalitsuse liiget, siis poleks mitte kunagi sellist häbematut otsust vastu võetud. Kõik oleks arvestanud sellega, et paari päeva pärast on vaja minna volikokku ja seal ootab neid seesama müstiline tädi Maali, kellelt võib halvemal juhul ka vastu vahtimist saada.
Jah, töögraafikuid on olnud ajaliselt üsna raske kuidagi paika panna. Aga meil on istungitevaba nädal, ka tulevad volikogud minu teada kokku neljapäeviti-reedeti, see ka päästab. Ning tegelikult seda teist lainet, seda tagavarapingi seltskonda, peale ei tulnud. Kui ilmub mõni andekas noor inimene, siis läheb ta momentaanselt suurde poliitikasse. Seda on siingi saalis näha. Vähesed jäävad kohalikku volikokku. Nii on tekitatud olukord, et keegi ei võta tõsiselt seda volikogu. Kui volikogus on kaheksa liiget, kelle summaarne häälte arv on võrdne minu häälte arvuga, kuigi ma mingit tööd selle nimel ei teinud ja ütlesin kõigile, et volikokku ma ei jää, ma lähen Riigikokku, siis see tundub kuidagi kurbnaljakas.
Nii et Keskerakonna fraktsioon ootab seda arutelu. Me jälgime, millised arengud hakkavad toimuma. Esialgu me oma otsusest rääkida ei saa, tõsist arutelu pole olnud. Vaatame, kuidas hääletatakse katkestuse ettepanekut. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalle Laanet Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Kalle Laanet

Hea juhataja! Hea kolleeg Artur Talvik ütles, et peaks olema vähem peibutusparte. Mina olen küll seda meelt, et see eelnõu peakski peibutuspartide arvu vähendama. Minu arvates inimestele, kes tahavad oma kogukonna elus ja kohaliku omavalitsuse volikogus kaasa lüüa, annab see eelnõu selleks võimaluse, mitte ei kohusta. Minu arvates on väga hea näide meie eelmise koosseisu kolleeg – need, kes eelmises ja üle-eelmises koosseisus olid, teavad seda – Jaanus Tamkivi, kes kandideeris eelmistel volikogu valimistel. Jah, ta jätkas küll siin Riigikogus, aga kui ta lahkus Riigikogust, asus ta täitma Kuressaare Linnavolikogu liikme kohustusi. Tema minek Kuressaare Linnavolikokku on kindlasti kõvasti juurde andnud diskussioonidele, mis seal toimuvad. See on mõjunud ainult positiivselt. Minu arvates me ei tohiks karta teha tööd nende inimeste nimel, kes elavad meie kodupiirkonnas. Aga kes seda kardab teha, see ei ole kohustatud volikokku kandideerima. Ärge kandideerige! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tarmo Tamm, kas teil on mingi protseduuriline küsimus? Ei ole. Esimesel lugemisel saavad sõna ainult fraktsioonide esindajad. Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 181 esimene lugemine lõpetada, Eesti Vabaerakonna fraktsioon aga on teinud ettepaneku eelnõu 181 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume seda hääletama. Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun enne hääletamist neli minutit vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg neli minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Ma panen hääletusele Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 181 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 181 esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. aprilli kell 17.15. Head kolleegid, teine päevakorrapunkt on läbitud.


3. 16:08 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega keelatakse peibutuspardid, eelnõu (177 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde: Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega keelatakse peibutuspardid, eelnõu 177 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Andres Herkel. Palun!

Andres Herkel

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See eelnõu on, nagu numbristki selgub, esitatud Riigikogu menetlusse pisut enne äsja käsitletud eelnõu ning ta pakub teistsuguse viisi lahendada meil alates 2005. aastast valitsev olukord, kus ühelt poolt kehtib mandaatide ühitamatuse põhimõte, aga Riigikogu liikmed ja ministrid saavad vabalt kohalikel valimistel petukandidaadina välja tulla, kavatsemata tegelikult seda mandaati vastu võtta.
Ma osutan selle probleemi mastaapidele eeskätt suuremates omavalitsustes. 2009. aastal läks Mihkel Solvaku andmetel Tartus niiviisi vett vedama 21,5% ja Tallinnas 32,4% kõigist volikokku valituks osutunute häältest. Tagajärg on see, et eriti Tallinna volikogu koosneb nõrga mandaadiga asendusliikmetest. Põhimõtteliselt on ju võimalik, et Riigikogu liige teeb kampaaniat mõnele kohaliku omavalitsuse kandidaadile – on temaga koos tänaval väljas ja käib kas või ukselt uksele ja palub kindla kandidaadi poolt hääletada. Aga meil on kujunenud teistviisi. Nimelt, Riigikogu liige või minister kogub ise need hääled, aga volikokku mandaati teostama läheb hoopis teine inimene. Kahtlemata see mõjutab muu hulgas ka volikogude autoriteeti – hääled on kogunud keegi teine, kes on mandaadist loobunud. Volikogu toimimise ajal läheb olukord reeglina järjest hullemaks. Tallinnas on see olnud niiviisi, et paarikümnest kõige rohkem hääli saanud kandidaadist valdav osa loobub mandaadist kohe. Tallinna volikogu eelmise koosseisu lõppedes oli seal 79 liikmest koguni 53 neid, kes olid asendusliikmed. Täna ma palusin välja võtta andmed praeguse Tallinna volikogu kohta. Kuna neid vahetusi on äärmiselt tihti, siis need andmed võivad veidikene ujuda, aga me saime kokku umbes samasuguse suhte: 50 või veidikene enam, 52 pluss-miinus üks või kaks, võib olla neid liikmeid, kes on pärast viimaseid valimisi ära vahetatud.
On päris ilmne, et see olukord tuleb lõpetada. Ma olen öelnud ka seda, et see olukord tuleb igal juhul lõpetada – ükskõik kummal viisil lahendus on tõenäoliselt parem kui praegune olukord. Kuid eeskätt on küsimus selles, mille poolest on meie eelnõu parem kui eespool esitletud n-ö kahel toolil istumise eelnõu.
Nii Allar Jõks kui ka mitmed teised on osutanud järgmistele printsiipidele ja neid tõlgendanud täiesti vastupidi sellele kui eelmine ettekandja eelmise eelnõu puhul. Kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõte, võimude lahususe põhimõte ning huvide konflikt on märksõnad, mida tuleb silmas pidada. Rõhutan kohaliku omavalitsuse autonoomiat sellepärast, et need otsused, mida teeb Toompeal näiteks valitsuskoalitsioon, võivad kohaliku omavalitsuse huvidega kergesti vastuollu minna. Võimude lahususe põhimõtet silmas pidades on tõepoolest palju räägitud sellest, mis see teine riigiamet ikkagi on ja kas kohalikku volikokku kuulumine võib see olla. Ilmselt laiema tõlgenduse korral võib. Ja lõpuks huvide konflikt. Tõepoolest, neid näiteid on olnud, kus Toompea koalitsiooni nihkumisel või mingite huvide esiletulekul kipuvad tekkima muudatused ka kohaliku omavalitsuse volikogu võimu tasakaalus või võimukoalitsiooni koosseisus ning need ei ole üldreeglina head näited.
Nii et neid printsiipe, millele ka eelkäsitletud eelnõu seletuskirjas on viidatud, saab tõlgendada teistmoodi ja ongi tõlgendatud teistmoodi. Tõde on aga see, et Euroopa riikides on väga erinev praktika. On riike, kus mandaatide ühitamatuse põhimõtet järgitakse, ja on riike, kus mandaadid on ühitatud. On nii- ja teistsuguseid lahendusi. Siin aga on võib-olla asjakohane osutada sellele, et ilmselt tuleb väga palju silmas pidada ka traditsiooni. Teiste hulgas on selliseid riike, kus on mitme kojaga parlamendid, ja siis on see ühitamatus rakendatud parlamendi ühe koja liikmete suhtes, mitte mõlema koja liikmete suhtes.
Eestis me oleme praegu ristteel, kus tuleb otsustada, kumba teed mööda edasi minna. Euroopa Liidu riikidest on 18 riigis mandaatide ühitamine lubatud ning kaheksas on see keelatud. Peale õiguslike argumentide, mida on ilmselt kasutatud nii- ja teistsuguseid, pean ma väga oluliseks poliitilisi argumente, mis räägivad meie eelnõus pakutud lahenduse kasuks. Neist esimene on see, et demokraatia kandepind laieneb, kui volikogudes ja Riigikogus on eri inimesed. Muu hulgas tuleb ilmselt arvestada ka seda, et kui haldusreform teostatakse, siis volikogude liikmete üldarv Eestis väheneb ning kui minna seda teed, et lubada Riigikogu liikmetel taas kohalikesse volikogudesse kuuluda, siis see ainult suurendab võimu koondumist ühte punkti ning selle eelnõu algatajate meelest ei ole see hea.
Vähetähtis argument ei ole ka see, mida silmas pidades ma Andre Sepale eelneva eelnõu käsitlemisel küsimuse esitasin. Mõtlen administratiivse ressursi kasutamist. See puudutab Riigikogu liikmeid, see puudutab ministreid, see puudutab ilmselt ka maavanemaid, kelle puhul, oleme ausad, võimalused teha tööajast ka kohaliku omavalitsuse valimise kampaaniat on tunduvalt laiemad kui teistel kandidaatidel. Ja see võib tekitada ebavõrdse konkurentsi olukorra. Meie saame vabalt kasutada ka neid paljuräägitud kuluhüvitisi, sääraseid võimalusi teistel kandidaatidel ei ole. Nii et administratiivse ressursi kasutamine kindlasti ei piirdu Tallinnas harrastatavate vaieldava sisuga reklaamidega, mis on linna raha eest kinni makstud. See võib avalduda konkurentsieelises, mis Riigikogu liikmetel kohaliku omavalitsuse volikokku valimisel tekib. Lisaks mängib oma rolli, nagu ma eespool osutasin, Toompea koalitsiooni mõju kohalikele omavalitsustele. Siin võib kergelt tekkida huvide konflikt ja põhimõtteliselt ei ole liiga suur mõju ilmselt hea. Lõppkokkuvõttes ma arvan, et erakonnad peaksid kohalikes omavalitsustes jätma ruumi ka valimisliitudele. Eriti Riigikogu erakonnad aga kindlasti ahendavad neid võimalusi, kui nad kõik oma poliitikud kohalikel valimistel välja panevad.
Siinkohal ma lõpetan, kuid tuletan enne veel meelde üht eelmise eelnõu käsitlemisel üles kerkinud probleemi. Ma arvan, et üsna täpsed andmed selle kohta, kuidas Riigikogu käitus eelmistel kohalikel valimistel, on meie esitatud eelnõu seletuskirjas. Nimelt, 2013. aasta kohalikel valimistel kandideeris kokku 93 Riigikogu liiget, valituks osutus neist 60. Järgmise aasta alguse seisuga oli volikogu mandaadi vastu võtnud üks – Aadu Must Tartu volikogus. Omavalitsuse abilinnapeana oli samuti Tartus tööle asunud Kajar Lember. 58 Riigikogu liiget ja 11 ministrit ei asunud volikogudes ega omavalitsustes tööle, ehkki nad osutusid valituks.
Veel kord: see olukord tuleb kindlasti lõpetada ja see on õige lõpetada lihtsa printsiibi alusel, mille me oleme välja pakkunud: kohaliku omavalitsuse volikokku valituks osutumisel Riigikogu liikme mandaat lõpeb ja ka vastupidi. Omavalitsuse volikokku valituks osutunud Riigikogu liige kaotab Riigikogu mandaadi ja Riigikokku valitud omavalitsuse volikogu liige täpselt samuti kaotab oma mandaadi. Analoogne eelnõu oli käsitlusel ka Riigikogu eelmises koosseisus, küll natukene teistsugusel ja keerukamal kujul. Ja kui küsite, kus niisugust praktikat otseselt rakendatakse, siis vastan, et peaaegu sellisel kujul on see kasutusel Läti Vabariigis. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et te olete selle teemaga hästi süvenenult tegelenud ja teil on põhjalik ülevaade teiste riikide praktikast. Te paar numbrit ütlesite, mitmes riigis mandaatide ühitamatus kehtib ja mitmes ei kehti, ja nimetasite ka Lätit. Euroopa on kultuuriruum, kuhu me kuulume. Kas te ütleksite, kui palju Euroopas on riike, kus uus omandatud mandaat tühistab eelmise mandaadi? Kas peale Läti on Euroopas veel mõni riik või on Läti ainukene?

Andres Herkel

Päris üksikasjaliselt ma selle tabeli riikide taustaga kursis ei ole. Käepärast on mul andmed, et 18 riigis on mandaatide ühitamine lubatud ja kaheksas mitte. Läti puhul on jah nii, et kandideerimine on lubatud, kuid ühitamine on keelatud. Meil on need vaidlused viinud tõdemuseni, et põhiseaduslikku õigust kandideerida ei saa piirata. Kuidasmoodi see on teistes riikides? Näiteks Leedu Vabariigis on ühitamine samuti keelatud ja tabelis on ka minu märkus, et keeld kehtib põhiseaduskohtu otsuse alusel alates 2003. aastast. Ei oska päris täpselt öelda, mis on selle kohtuotsuse sisu. Ungaris keelab seadus alates 2014. aasta kohalikest valimistest mandaatide ühitamise. Olen kuulnud, et Läti omaga analoogiline kord on kasutusel ka Gruusias, mis Euroopa Liidu liige ei ole, küll aga on Euroopa Nõukogu liikmesriik. Aga Lätis on see kord päris hästi toiminud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Austatud ettekandja! Ma muretsen poliitikute professionaalsuse pärast. Ega neid inimesi, kes tahaksid poliitikaga tegeleda, ei ole ülemäära palju. Ja et saada kuskile valituks, tuleb paratamatult kandideerida. Kui vaadata seda Riigikogu koosseisu siin, siis võib-olla 10% meist võiks olla kindel, et meid ka aastal 2019 valitakse. Aga ma usun, et suurem osa, juhul kui neid ei valita, sooviksid ja saaksid kaasa lüüa kohalikul tasandil. Kuidas nad seda teha saaksid, kui nad ei kandideeri kohalikku volikokku?

Andres Herkel

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et nad saaksid seda teha kandideerides esimesel võimalusel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel pärast 2019. aastat. Ma saan aru, et küsimus peab silmas seda, et kui Riigikogu liige kaotab Riigikogu mandaadi, siis ta saab justkui taastada oma kohaliku omavalitsuse volikogu mandaadi, mis on tõepoolest võimalik. Enne ma osutasin, et üle 50 Tallinna volikogu 79 liikmest on praegu asendusliikmed, aga neid oleks vist veel rohkem, kui mõned viimastel valimistel Riigikogust välja jäänud inimesed ei oleks volikokku läinud. Eks see on niisugune kaalumise koht. Minule tundub küll niiviisi, et see petmise aeg jääb siiski küllalt pikaks, kui inimene kandideerib Riigikogusse ja siis jääb ootama, kas ta ikka osutub valituks, ja kui ei osutu, siis lohutusauhinnana võtab kohaliku omavalitsuse volikogu mandaadi vastu. Ta ikkagi osutub valimistel peibutuspardiks ka siis, kui ta selle aja jooksul kohe ei asu volikogusse.
Jah, meil on volikogu mandaadist ajutise loobumise süsteem väga paindlikuks tehtud, aga see on siiski teadlikule pettusele minek. Enamik Riigikogu liikmeid kandideerib ka Riigikogu valimistel ja loodab saada tagasi valitud. Poliitika kandepinna küsimus on nüüd võib-olla natukene tõsisem, aga ma kuidagi ei usu seda, et nii suur omavalitsus nagu Tallinn ei ole võimeline välja selekteerima professionaalseid volikogu liikmeid, kui Riigikogu liikmed kõrvale jätta. Probleem, et pädevaid poliitikuid ei jätku, on pigem väikestes omavalitsustes, kes haldusterritoriaalse reformi tagajärjel ilmselt muutuvad suuremaks. Ja Tallinna volikogu professionaalsuse küsimused on minu arvates seotud hoopis millegi muuga. Need on seotud sellega, et Tallinnas on tekkinud niisugune võimu teostamise olukord, kus linnaosade halduskogudest juba ammu ei sõltu midagi ja tegelikult ka Tallinna volikogust sõltub järjest vähem. Muu hulgas tuleb see ka sellest, et volikogus on liikmed, kes ise ei ole isiklikke hääli saanud ja on seal kellegi teise häälte armust.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Teie kui poliitilise ornitoloogia ekspert, ütelge, miks meiesugustes Ida-Euroopa riikides on partide kasutamine poliitikas levinud ja kes oli Eestis see inimene, kes partidele ukse poliitikasse avas!

Andres Herkel

Aitäh! Ma alustan küsimuse teisest otsast, mis sisaldas asisemat küsimust. Ma usun, et seda ei tehtud kuigi teadlikult. Seda tehti pigem heas usus, et kui me kuulutame, et mandaatide ühitamine tuleb lõpetada, siis erakonnad vastavalt sellele ka käituvad. Kuid erakonnad leidsid õige varsti, et praktiline on valimistel esinumbriteks seada suurema ühiskondliku tuntusega kandidaate, ja asusid petuhääli kõhklematult sisse kasseerima. Mõned erakonnad on seda teinud küll niiviisi, et on asetanud tuntud kandidaate natukene tagasihoidlikumatele positsioonidele valimisnimekirjas. Ma olen sirvinud enam kui kümne aasta taguseid Riigikogu stenogramme ja olen tuvastanud seal paar läbinägelikku Riigikogu liiget, kes oma küsimustes ja sõnavõttudes osutasid sellele, et kui jätta kandideerimisõigus alles ja siis lasta valida, kas mandaat võetakse vastu või jäetakse see külmas rahus vastu võtmata, võib tekkida niisugune halb olukord. Aga tõenäoliselt laiemalt seda ei teadvustatud. Loodeti ilmselt paremale poliitilisele kultuurile, kui see meil enam kui kümne aasta jooksul tegelikult olnud on. Mis puudutab teisi Ida-Euroopa või üldse muid riike ja seda, kas niisugusel kujul n-ö pardid kasutusel on, siis ma ei oska ühtegi näidet tuua. Ma ei saa tugineda ühelegi uurimusele, kuid mul on küll selline tunne, et niisuguses mastaabis nagu Eestis vaevalt kusagil mujal nii vildakas süsteem kasutusel on.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan eelküsija lainel ja norin natuke eelnõu pealkirja kallal. Ma mäletan neid juhtumeid, kus pealkirja on proovitud sokutada poliitpopulismi, aga sellist peibutuspardi tüüpi rahvalikku slängi ma varasemast ei mäleta ja olen väga imestunud, et teie fraktsiooni väga kogenud liige ja hinnatud kolleeg Jüri Adams niisuguse asja on läbi lasknud. Eelnõu seletuskirja punkt neli ütleb, et eelnõu ei sisalda tundmatuid termineid. Kas teie oskate öelda "peibutuspardi" legaaldefinitsiooni?

Andres Herkel

Eks me arutasime, kuidas seda eelnõu pealkirjastada, ja eks ta üks väike vimka ole. Aga jällegi, paneme asjad proportsiooni. Kui erakondade silmapaistvatele esindajatele Riigikogus on antud nii vaba võimalus peibutuspardina esineda ja nad seda teevad, siis võtame meie ka vabaduse seda eelnõu niisugusel kujul pealkirjastada. Nii saavutame vähemalt selle, et probleemi olemus on valijatele selgelt nähtav.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andre Sepp, palun!

Andre Sepp

Aitäh, austatud eesistuja! Hea kõneleja! Nii eelmise seaduseelnõu arutelu kui praegune arutelu keskendub tegelikult ühele põhiküsimusele, mille soovin ka teile esitada. Kas teie arvates kohalikku omavalitsust saab käsitada täidesaatva riigivõimu osana? Ja kui saab, siis kuidas põhiseadusega kooskõlas käituda? Kui aga ei saa, siis kas te näete selles vastuolu?

Andres Herkel

Teate, mul puudub siin väga selge isiklik seisukoht. Ma jätaksin selle juristidele vaielda, aga ma võin teid varustada hulga materjaliga, kust võib välja lugeda risti vastupidiseid tulemusi. Ühes oma küsimuses ma osutasin ka Tiina Runthali uurimusele, samuti Allar Jõksile. Täiesti on olemas koolkond, mis käsitleb ka omavalitsuse volikokku kuulumist ühitamatu riigiametina. Aga on olemas ka teistsugusel arvamusel olev koolkond. Meie realiseerime siin eeskätt oma poliitilist tahet ja leiame, et just nendel põhjustel, mis praegu soodustavad konkurentsieelise andmist suurtele erakondadele ja Riigikogu liikmetele ning demokraatia kandepinna ahendamist, on meie pakutud lahendus parem. Peale kõige muu on see ühitamatus meil enam kui kümme aastat kehtinud ja alustada uuesti põhiseadust puudutavat vaidlust, kas mandaatide ühitamine on lubatav või mitte ja mis on teine riigiamet ja mis ei ole, ei ole ka lihtsalt praktiline.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalev Kotkas, palun!

Kalev Kotkas

Aitäh, härra eesistuja! Austet ettekandja! Vägisi tekib mõte, et äkki te tahtsite oma eelnõu pealkirjastades saavutada seda, et eelnõu menetleb näiteks maaelukomisjon. Aga küsida tahan seda, kas te olete mõelnud, kuidas teie eelnõu pealkiri kõlaks tõlgituna mõnda muusse keelde.

Andres Herkel

Aitäh! Me ei ole selle peale mõelnud. Aga Eestis tõesti üldiselt kõik vastuvõetud mõistlikud seadused tõlgitakse ka muudesse keeltesse. Vene ja inglise keeles oleks seegi seadus kindlasti vaja kättesaadavaks muuta. Küllap me saame selle tõlkimisega ka hakkama, kui te seda eelnõu toetate.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Sven Mikser, palun!

Sven Mikser

Aitäh! Tõukudes ka pealkirjast ma märgin – te deklareerite pealkirjas soovi võidelda n-ö peibutuspartlusega –, et õnneks tuntud inimeste ring ei piirdu ainult Riigikogu liikmetega. On täiesti mõeldav, et valijate hääli püütakse ka kultuuritegelaste ja muude avaliku elu persoonide nimesid välja käies. Ka nemad võivad pärast mandaadi omandamist sellest loobuda. Kuidas te selle nähtusega kavatsete võidelda? Või kui te ei kavatse sellega võidelda, siis miks seada piiranguid ainult ühele grupile potentsiaalsetele peibutuspartidele?

Andres Herkel

Ma ei kujuta ette, et mõni kultuuri alal või mingis muus avaliku elu sfääris tuntud inimene võiks pärast volikogus või ka Riigikogus mandaadi omandamist kaotada professionaalsuse senisel erialal. Neid asju ei saa käsitleda sellises ametite ühitamise või ühitamatuse võtmes, nagu me siin püüame käsitleda volikogudesse ja Riigikogusse kuulumist. Kindlasti on nende inimeste hulgas nii neid, kes poliitikutena hakkama saavad, kui ka neid, kes pettuvad ja lahkuvad. Seda, et kohe pärast valituks osutumist ajakirjanikud, näitlejad või lauljad kalduvad mandaadist loobuma, ma ausalt öelda viimasel ajal ei ole tähele pannud. Kindlasti ei ole seda olnud niisugusel massilisel moel, nagu pärast 2013. aasta kohalikke valimisi Riigikogu liikmed seda tegid. Nii et selles mõttes nende probleemide kaalukus ei ole võrreldav.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Vabaerakond tegi ettepaneku eelmine eelnõu tagasi lükata ja seda n-ö peibutuspartide keelamise eelnõu toetada. Kas olete mõelnud, vahest oleks võimalik neid kahte looma kuidagi ühendada või ei tuleks sellest midagi välja?

Andres Herkel

Eelnõudesse saab teha selliseid muudatusi, et neid on põhimõtteliselt tehniliselt võimalik ühendada. Aga ei saa öelda, et neil oleks sellises mentaalses lähenemisnurgas väga palju ühist, peale selle muidugi, et praegune väga halb olukord lõpetataks. Lahenduskäigud on väga erinevad ja selle tõttu ma nende ühendamist komisjonis pean tehniliselt võimalikuks, kuid sisuliselt mitte kuigi põhjendatuks.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Andres Ammas Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Vabandust! Ma väga vabandan härra Anvelti ees, kes tahab meile rääkida sellest, mis põhiseaduskomisjonis toimus.

Andres Anvelt

Aitäh, istungi juhataja, selle eest, et sain ka sõna! Kannan teile ette, head kolleegid, 14. märtsil toimunud Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungi sisu. Sel päeval arutati siis eelnõu, mille pealkiri on "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega keelatakse peibutuspardid". Eelnõu kannab numbrit 177 ja tegu oli esimese lugemise aruteluga. Lisaks komisjoni liikmetele võtsid istungist osa Ebe Sarapuu, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik, ja Arne Koitmäe, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna nõunik. Eelnõu algataja esindaja kõigepealt selgitas, et eelnõus kasutatava termini "peibutuspardid" all mõeldakse Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmeid, kes kandideerivad kohaliku omavalitsuse valimistel ja koguvad hääli, teades juba ette, et nad ei asu kohaliku omavalitsuse volikogus tööle. Praegu seadus keelab seda teha.
Eelnõu poliitiline idee on selles, et juhul kui isik valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks, lõpeb automaatselt tema mandaat Riigikogu liikme või Vabariigi Valitsuse liikmena. Justiitsministeeriumi esindaja märkis, et Vabariigi Valitsuse seisukoht on eelnõu mitte toetada, kuna eelnõu ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis märgituga. Põhiseaduskomisjon on algatanud Riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu – selle arutelu täna just lõppes –, millega soovitakse tühistada piirang, et Riigikogu liikmel ei ole õigust osaleda samaaegselt volikogu liikmena kohaliku omavalitsuse töös. See eelnõu on kooskõlas valitsuse tegevusprogrammiga ja paremas kooskõlas passiivse valimisõiguse põhimõttega.
Komisjoni liikmed esitasid eelnõu algatajate esindajale täiendavaid küsimusi. Üks komisjoni liige märkis, et tema teada on Vabaerakond mingil ajal toetanud seisukohta, et piirang, mis keelab üheaegselt olla kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu liige, tuleks kaotada. Ta soovis teada, kas see on Vabaerakonna üldine seisukoht või on selles küsimuses erinevaid arvamusi. Eelnõu algataja esindaja vastas, et Vabaerakonnas ei ole kindlasti olnud selles küsimuses ühte seisukohta ja ka Vabaerakonna fraktsiooni liikmed on eri arvamustel. On neid, kelle kogemus on näidanud, et ajal, mil Riigikogu liikmetel oli lubatud volikogus töötada, oli konkreetsete volikogude töö parem. Samas on neid, kes väidavad vastupidist, et volikogu töö läks kvaliteetseks just siis, kui Riigikogu liikmetel ei lubatud enam kohalike omavalitsuste volikogudesse kuuluda.
Eelnõu algataja esindaja märkis, et kui võetakse vastu seadusmuudatus, millega lubatakse Riigikogu liikmetel taas olla samaaegselt kohaliku omavalitsuse volikogu liige, ei lahenda see ikkagi peibutuspardiks olemise poliitilist probleemi. Selle muudatusega ei keelata praktikat, et Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liige kandideerib kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja osutub valituks, kuid seejärel otsustab, et ta ikkagi ei lähe volikokku tööle. Eelnõu algatajate arvates tuleks sõlmida poliitiline kokkulepe minimeerida peibutuspardiks olemise praktikat. Praeguse praktika asemel võiks need, kes osalevad valimistel peibutuspartidena, teha oma asemikele valimistel propagandat.
Peale arutelu võttis komisjon vastu mitu menetluslikku otsust. Kõigepealt võeti konsensusega vastu otsus esitada eelnõu täiskogu päevakorda 22. märtsiks (see kandus eilsest tänasesse päevakorda üle), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 5, vastu 5, erapooletuid ei olnud) ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 6. aprill 2016 kell 17.15. See peaks nüüd ühe päeva võrra edasi nihkuma. Ettekandjaks määrati põhiseaduskomisjoni liige Andres Anvelt. See oli ka konsensuslik otsus. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Sven Mikser, palun!

Sven Mikser

Aitäh! Kindlasti eelnõu algatajad selgitasid detailides ka seda, mis juhtub, kui Riigikogu liige ei osutu volikokku valituks, küll aga pääseb sinna asendusliikmena mõni aeg hiljem. Näiteks ma kandideerin volikokku, ei osutu valituks, aga aasta hiljem üks volikogu liige, kelle asendusliige ma olen, otsustab kolmeks kuuks oma mandaadi peatada. Kas ka siis kaob minu Riigikogu liikme mandaat ja kas see siis kolme kuu möödudes, kui see volinik otsustab naasta volikokku, taastub või mitte? See võimaldab volikogudel ja volinikel ette võtta päris huvitavaid mänge Riigikogu liikme mandaatidega. Kuidas eelnõu algatajad on ette näinud sellise probleemi lahendamise? Kas see seaduseelnõu reguleerib ka volikogu asendusliikmetega seonduvaid Riigikogu liikme mandaadi küsimusi?

Andres Anvelt

Kõigepealt pean ütlema, et nii üksikasjalikuks põhiseaduskomisjon peibutuspartide teemat lahates ei läinud. Nii spetsiifilisi võimalikke mängumomente, näiteks peale valimisi põhi- ja asendusliikmete omavahelist kohtade vahetust jutuks ei võetud. Ka eelnõu tekstist ei ole võimalik neid lahendusi välja lugeda.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Mul on mure, et kui te komisjonis nii põhjalikult asjasse ei süvenenud, siis vahest te ei jõudnud tõmmata ka paralleele olukorraga, kus Riigikogu liikmel on mitu kohustust seetõttu, et ta kuulub äriühingu nõukokku. Kas nende töö ei ole ikkagi sisusse süveneda? Näiteks Tallinna Sadamas toimunu ei ole olnud kõige eetilisem ja korralikum. Kuidas hinnata seda eelnõu selles valguses, et rahvasaadik peaks olenemata sellest, kas ta on volikogu, valitsuse või Riigikogu liige, olema motiveeritud tegema sisulist tööd? Kas inimene ei peaks langetama iseenda suhtes otsuse teha seda tööd, milleks ta on tõesti motiveeritud? Ma tõesti ei näe, kuidas Riigikogu liige suudaks teha ka volikogu tasandil sisulist tööd. Opositsiooni ja koalitsiooni esindajatel võib küll olla selles mõttes erinevusi.

Andres Anvelt

Aitäh! Ma arvan, et oma töö tegemise seisukohalt ei ole koormuses vahet, kas tegu on opositsiooni- või koalitsioonisaadikuga. Kokku võttes ma arvan, et igal inimesel on oma motivatsioon olemas. Kui keegi peab ennast võimeliseks töötama kahe koha peal, kus otsest huvide konflikti ei ole, siis miks mitte. Ka huvide konflikti üle otsustamine on inimese enda teha. Kui aga keegi rikub seadust, siis on otsustamine juba uurimisorganite pädevuses. Kui inimene ei suuda neid kahte mandaati ühitada – see puudutab küll eelmist päevakorrapunkti –, siis ta ei pea kahte kohta kandideerima. Aga keeldude ja käskudega, ma arvan, on veel vähem võimalik inimeste motivatsiooni tõsta. Mis puutub riigi äriühingutesse, siis selles küsimuses ma olen teiega ühte meelt. Selle praktika puhul, et Riigikogu liige on mõnes riigiettevõttes ministri määratud nõukogu liige, ma näen võimude lahususe probleemi, kuna ta määrab sellele kohale täitevvõimu kõrgeim esindaja ehk minister. Aga see on juba teiste diskussioonide teema.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma pean kõigepealt tunnistama, et ma ei osalenud sellel komisjoni koosolekul ja ausalt öelda ei ole ka Vabariigi Valitsuse seisukohta lugenud. Aga eelmises koosseisus analoogilise eelnõu kohta esitatud seisukoht oli õudne. Kas ma sain õigesti aru, et negatiivse arvamuse põhipostulaat oli see, et eelnõu pole kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga? Kas oli ka mõni õiguslik vastuargument? 2014. aastal nimelt väideti, et niisugune lahendus ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kas see väide on nüüd maha maetud ning Justiitsministeeriumi analüüsivõime on selle võrra paranenud?

Andres Anvelt

Et meil ei oleks kaksipidi mõistmist, ma loen teile ette – seda on ainult mõni rida – Vabariigi Valitsuse argumentatsiooni. Vabariigi Valitsus arutas nimetatud eelnõu 25. veebruari istungil. Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit kokkuleppes valitsuse moodustamise ja valitsuse tegevusprogrammi põhialuste kohta on punktis 4.31 märgitud: "Tühistame piirangu, mille kohaselt Riigikogu liikmel ei ole õigust osaleda samaaegselt volikogu liikmena kohaliku omavalitsuse töös (välistame ametikohtadel topelttasu saamise)". Sellest tulenevalt teeb valitsus ettepaneku eelnõu 177 mitte toetada, kuna eelnõus viidatud probleem kaob ära iseenesest pärast asjaomase piirangu tühistamist. Samuti on valitsuses kokkulepitud lahendus paremas kooskõlas passiivse valimisõiguse põhimõttega. See seisukoht on sisuliselt sama, mis ma oma ettekandes juba välja ütlesin.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd läheme tõesti läbirääkimiste juurde. Andres Ammas Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Viis pluss kolm minutit.

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Lähtun kolleeg Jüri Adamsi juurutatud heast tavast ja tänan kõigepealt oma fraktsiooni, et nad usaldasid mind kõnet pidama. Samas ma tean, et päris kõigega, mida ütlen, ei pruugi kõik kaaslased nõustuda. Samuti ütlen kohe, et käsitlen oma sõnavõtus tagasivaatavalt ka eelmises päevakorrapunktis arutatut, sest minu meelest on need kaks päevakorrapunkti väga otseses sisulises seoses.
Alustuseks kõige tähtsamast. Minu meelest on peibutuspartide kasutamine avalik pettus ja kahju, mida säärane pettus ühiskonnale on tekitanud ja tekitab, on väga suur – võiks öelda, määratult suur. Siin on täna räägitud mitmesugustest õigustest. Aga Eesti põhiseaduses kindlasti ei ole sellist õigust nagu õigus valijaid petta. Ma kordan siin natuke iseennast, kui ütlen sama, mida ütlesin 14. märtsil haldusreformi eelnõu üleandmisele järgnenud mõttevahetuses. Usaldagem tublisid ja tarku inimesi kohalikes omavalitsustes! Kohalike valimiste mõte on valida kohalikud otsustajad.
Mind on aastaid hämmastanud üks nähtus, mida ma esimest korda tajusin Ülemnõukogu liikmena siin Toompeal aastail 1990–1992. Tõsi küll, siis oli seda tunda vähemal määral. Teravamalt tajusin seda aastail 1999–2002, kui jälgisin Riigikogu liikmete ja ministrite tegevust kõrvalt, aga siiski lähedalt erakonna peasekretärina ja valitsusjuhi nõunikuna. Kolmandat korda tajun seda nüüd, Riigikogu liikmena. See on mingi erilise äravalituse ja eksimatuse sündroom, mis kaasneb Riigikogus olemisega. Võib-olla mõnel kolleegil on see tekkinud mingitel geneetilistel põhjustel, aga minu meelest kujuneb see enamasti välja ikka siin Toompeal kõrgest aujärjest tingitult. Ja see kujuneb välja ka iseenesest väga toredatel ja lugupeetavatel ja ausatel inimestel. See sündroom väljendub arvamuses, et riigikogulane on iseenese tarkusest pädev kõikjal ja kõiki õpetama ja nõu andma ning et riigikogulase osalemine kohalikus omavalitsuses annab sellele volikogule tohutult pädevust juurde. Minu meelest ei maksa olla nii enesekeskne. Seda ütlen ma profülaktiliselt iseendale ja kõigile kolleegidele. Ma toetun seejuures 20 aasta pikkusele kogemusele Haapsalu Linnavolikogus, kus saadi kenasti hakkama koos riigikogulastega, aga väga hästi ka ilma riigikogulasteta.
Minu meelest Riigikogu liikmete ja ministrite kandideerimine kohalikel valimistel tähendab teatud mõttes seda, et puudub usaldus oma mõttekaaslaste vastu kohapeal. Tegelikult on võimekaid inimesi nii kohalike valimisliitude kui ka erakondade kohalikes nimekirjades piisavalt. Riigikogu esimees avaldas äsja kahtlust, kas poliitiline huvi üldse kandideerida on ikka omavalitsustes piisav. Mina ütleksin, et poliitika ja poliitika tegemise maine kujuneb eeskätt suuresti meie kõigi osavõtul ja kaasabil just siin.
Juristid ilmselt suudavad selles küsimuses võrdselt edukalt kaitsta mõlemat poolt, nagu õiguskantslerite seisukohavõttudest juba selgunud on. Minule tundub siiski, et kui sama isik kuulub nii Riigikokku kui ka kohalikku volikokku, siis teatud huvide konflikt, vähemalt teoreetiliselt, on võimalik. Riigikogu liige valitakse küll konkreetses valimisringkonnas, aga sellest hetkest alates, kui temast saab Riigikogu liige, on ta kogu rahva esindaja. Volikogu liikmena peab ta aga alati seisma kohaliku omavalitsuse huvide eest.
Selle debati käigus on toodud näiteid eri riikidest, näiteks Soomest ja Lätist. Ma arvan, et üldiselt võiks Põhjamaade poliitiline kultuur olla paljuski meile eeskujuks, aga praegu oleme sellest reaalsuses ikka väga-väga kaugel. Tuues esile, et parlamendiliige võib Soomes olla ka kohaliku volikogu liige, peaksime seda praktikat hindama ka Soome põhiseaduse ja kogu Soome poliitilise kultuuri kontekstis. Poliitilist kultuuri saab kujundada mitte ainult seadustega, vaid ka mitmesuguste eneseregulatsioonidega. Ka käsitletavas küsimuses oleks küllap ammu olnud võimalik teha mingeid aumehelikke kokkuleppeid, kehtestada mingeid ausa mängu reegleid, et juba jutuks olnud avalikke vahendeid, kuluhüvitisi, ametnikke, autosid ja mida kõike veel ei kasutata kohaliku valimise kampaanias. Aga te teate kõik väga hästi, et seda tüüpi kokkulepetest oleme me valgusaastate kaugusel ja praeguse koalitsiooni eestvõttel me ainult kaugeneme igasugusest konsensuspoliitikast.
Ma tahan täna seda tribüüni kasutada ka selleks, et meenutada teile nähtust nimega rahvakogu. Meenutagem korraks tookord sõnastatud põhilisi demokraatia valupunkte. Esiteks, valimissüsteem; teiseks, erakondade töökorraldus, sh parteide sisedemokraatia; kolmandaks, erakondades ja laiemalt poliitikas liikuv raha; neljandaks, kodanike võimalus osaleda poliitika kujundamises ja viiendaks, avaliku sektori ametikohtade seotus parteidega. Kui kaugele oleme tänaseks nendega jõudnud? Õieti mitte kuhugi. Mõned kosmeetilised pisiparandused on tehtud, aga üldiselt on toimunud üks pidulik paigalmarss. Eelmises päevakorrapunktis käsitletud eelnõuga me rahvakogu ideedest küll ainult kaugeneme.
On arvatud ka, et küllap see oma mees Riigikogust võiks olla kuidagi n-ö praktiliselt kasulik kohalikule omavalitsusele, kas siis katuseraha hankimisega või mingil muul viisil. Nõukogude ajal oli kõva direktor või kõva esimees see, kes Tallinnast või koguni Moskvast fondi ja limiiti välja kauples. See mõtteviis on lausa piinlik ja võiks ka juba kuskile ajaloo prügikasti kaduda.
Lõpuks aga juhin tähelepanu puhtpraktilisele küsimusele. Riigikogu liikme töögraafikut ja kohaliku volikogu töögraafikut ei ole nii lihtne kokku sobitada ja see toob paratamatult kaasa puudumisi, mis on samuti omamoodi valijate petmine ega soodusta kuidagi tööle pühendumist. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Urve Tiidus Reformierakonna fraktsioonist, palun!

Urve Tiidus

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meil on käsil eelnõu 177, millel on väga selge ja kujundlik pealkiri "Peibutuspartide keelamine". Enne seda eelnõu me lõpetasime eelnõu 181 esimese lugemise. Sellega soovitakse koalitsioonileppest tulenevalt sätestada Riigikogu liikme õigus olla samal ajal nii parlamendiliige kui kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse ja täita volikogu liikme ülesandeid. Siin saalis on kõlanud väga mõistlikke vastu- ja pooltargumente. Mind veenab võib-olla kõige rohkem Soome poliitika mõningane tundmine. Soomes on tavapärane praktika, et Eduskunta liige saab kandideerida ka kohalikel valimistel ja olla ühtaegu kohaliku halduskogu liige ja kohalikes asjades kaasa rääkida. Loomulikult on Soomel õnn omada pikemat demokraatliku riigi ajalugu ja ka väljakujunenud head poliitilist kultuuri, aga ega meie viletsamad ei ole.
Sellega seoses teeb Reformierakond ettepaneku kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega keelatakse peibutuspardid, eelnõu 177 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh kuulamast!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma palun seda ettepanekut ka kirjalikult. Mark Soosaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, palun!

Mark Soosaar

Hea juhataja! Head kolleegid! Kultuuri- ja keeleinimesena mulle meeldib, kui ka õiguskeelt rikastatakse ja lisaks peibutuspartidele võiks olla meil ka selline termin nagu hirmutuskotkad. See oli X Riigikogus, kui me Riigikogu delegatsiooniga käisime Prantsusmaal ja kohtusime sealse Rahvusassamblee liikmetega. Seal ma kuulsin esimest korda, et mitmesaja-aastases vabariigis on hea traditsioon, et Rahvusassambleesse jõutakse läbi neljakihilise ehk neljatasandilise omavalitsuse. Ja Prantsusmaal on teatavasti sama kord nagu Soomes, millest Urve Tiidus rääkis. On väga tähtis kohalikes asjades kaasa rääkida, kohalikku elu tunda ja samas kohaliku tasandi probleeme riigitasandile viia. Ma olen Pärnu volikogu liige alates 2005. aastast, kokku seega peaaegu 20 aastat. Olen seal ka komisjonides töötanud ja kahjuks pean tunnistama, et alates 2005. aastast, kui kõnealune keeld peale pandi, on kohaliku omavalitsuse side riigiga üsna lõdvaks muutunud. Oleks hea, kui see tiigistumise protsess lõpuni ei läheks. Me oleme sotsiaaldemokraatidega seda asja palju arutanud ja ma olen küll veendunud, et kes jõuab, kes suudab ja kellel on tahet panustada, võiks ikkagi olla nii volikogu liige kui ka Riigikogu liige. Mida väiksem omavalitsus, seda lihtsam on tal oma töökorda nii sättida, et ka Riigikogu liige saab istungitest osa võtta. Eks siis rahvas järgmistel valimistel otsustab, kas see hirmutuskotkas või peibutuspart saab tagasi valitud või mitte. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 177 esimene lugemine lõpetada, aga Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 177 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 177 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.


4. 17:05 Riigieelarve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (173 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde: Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud riigieelarve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 173 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Andres Ammas.

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Vabaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu on seekord, ütleksin, veidi ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolleegid, palun tähelepanu! (Juhataja helistab kella.)

Andres Ammas

... filosoofilist laadi. Nimelt on selle eelnõu sisuks ettepanek lisada riigieelarve seaduse § 71 lõikesse 2 uus punkt 7, mis kohustaks suunama stabiliseerimisreservi kõik need summad, mis on riigile eelarveaasta jooksul laekunud rahatrahvi või rahalise karistusega karistatud isikutelt. Rahatrahvid ja rahalised karistused toovad igal eelarveaastal sisse küllaltki suure summa. Mullusesse riigieelarvesse oli trahvidest ja muudest varalistest karistustest kavandatud saada ümmarguselt 13 miljonit eurot, laekus ligi 16 miljonit. Ka tänavuses eelarves on laekumine planeeritud umbes sama suurena. Tegelik laekumine tuleb aga muidugi oluliselt suurem, kui läheb läbi valitsuse kavatsus tõsta eelnõu 146 kohaselt trahviühiku määra kaks korda, praeguselt 4 eurolt 8 eurole.
Selline olukord, kus üks karistuspoliitika valdkond on osaliselt allutatud eelarve loogikale, on ju Eestis valitsenud pikka aega, aga see seos tuli eriti teravalt päevavalgele mullu kevadel, kui valitsus käsitas eelarvestrateegia läbirääkimistel trahvimäärade tõusu katteallikate paketi osana. Mäletatavasti otsiti tookord meeleheitlikult lisaraha valitsuserakondade suurejooneliste valimiseelsete lubaduste täitmiseks. Maksutõusude kõrval arutati ka trahvimäärade tõstmist. Seda kajastas meedia. Meenutan, et eelarveläbirääkimiste käigus jõudis valitsus korraks koguni üksmeelele tõsta trahviühiku määr 10 euroni, aga avaliku surve tõttu vähendati seda 8 euroni. Loomulikult öeldi siis ja ütleb valitsus ka praegu, et trahve tõstetakse seaduskuulekuse parandamiseks, aga tegelik soov saada ka riigieelarvesse rohkem raha oli tookord siiski ühemõtteliselt selge.
Trahviühiku määra tõstmine pandi ühte punti kahjuliku tarbimise suurema maksustamisega aktsiisitõusude näol, aga meie arvates ei ole trahvid siiski sugugi seesama, mis alkoholi- või tubakaaktsiis. Meie arvates on vale allutada karistuspoliitika riigi rahavajadustele. Karistuspoliitika peab lähtuma ainult ühiskonna turvalisuse ning inimeste elu, tervise, vara ja heaolu kaitsmise huvidest. Ei ole õige eeldada, et trahvid on mingi loomulik riigi tulu, millega eelarveauke lappida. Kui trahvimaksjad teavad, et nende tasutud trahvisummad lähevad kellegi poliitiliste lubaduste katteks, siis võib kannatada saada usk riigi tegevuse õigsusse ja õiglusse üleüldse ning nõrgeneda ka õiguskaitseorganite autoriteet. Meie arvates on see küsimus usaldusest kodaniku ja riigi vahel. Seda usaldust tuleb iga hinna eest hoida.
Kõnealusest eelnõust viib teatud mõtteline sild ka eelnõuni 146, mis käsitleb trahvide suurendamist. Valitsuse arvates peavad trahvimäärad käima ühte jalga elukallidusega, et nende mõju ajas ei väheneks, seega on nende korrigeerimine igati loomulik. Huvitaval kombel kümme aastat ei muudetud trahviühiku määra, aga nüüd äkki otsustati ühe hoobiga jõuliselt reageerida. Meie meelest ei ole see mõistlik. See tundub vastutustundetu ka nende politseinike suhtes, kes saavad siis, kui uued trahvimäärad on kehtestatud, tunda inimeste pahameelt ja vimma, võib-olla ka kibestumist ja vimma koguni riigi vastu.
Vabariigi Valitsus on meile vastuseks väitnud, et riigi rahanduse läbipaistvuse huvides tuleb kõik riigi tulud ja kulud kajastada riigieelarves, ei ole otstarbekas üks tululiik jooksvate kulude katmisest välja lülitada. Samas ütleb valitsus oma kommentaaris eelnõu kohta, et trahvitulude suunamine kas riigieelarvesse või stabiilsusreservi on riigi rahavoogude juhtimise küsimus ja riigi eelarvepositsiooni see ei mõjuta. Veel on valitsus meie eelnõu kommentaariks kirjutanud, et ei näe põhjust, miks näiteks aresti kandmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest, aga väärteo eest määratud trahvi riigieelarvesse ei kanta. Eelnõu algatajate arvates on siiski riigi kulud turvalisuse tagamiseks üks põhiseadusega pandud kohustus ja seda tuleb finantseerida olenemata sellest, kuidas parasjagu trahvid laekuvad.
Ent ühe asja eest tahan ka valitsust kiita. Nimelt sisaldub valitsuse hinnangus eelnõu kohta meie jaoks huvitav ja vajalik mõte. Nimelt, et eelnõus ei kajastu täitemenetluse seadustiku muudatused ja eelnõu seletuskirjas puudub praegu selgitus selle kohta, mida ja kuidas tuleks täitemenetluse seadustikus muuta. Algatajatena on meil hea meel, et valitsus on analüüsinud ka teiste õigusaktide muutmise vajadust. Kindlasti oleks vaja seda teha ja selle seaduseelnõu menetlemisel saab seda igal kombel täiendada ja muudatusettepanekud sõnastada.
Nii et kokkuvõtteks, et välistada täitevvõimu võimalik soov koguda võimalikult rohkem trahve, on meie arvates tõhus lahendus suunata kõik sellised laekumised kohustuslikus korras riigi stabiliseerimisreservi. Selle reservi kasutamine on teatavasti üsna täpselt reglementeeritud, see on valdavalt võimalik vaid suurte sotsiaal-majanduslike vapustuste puhul. Trahvid ei ole riigieelarve täitmiseks – selline on õigusriigile ja vabale ühiskonnale meie arvates ainuõige maailmavaateline seisukoht. Me ei taha ju muutuda karistusriigiks. Kui me suuname trahvidest laekuva raha stabiliseerimisreservi, siis paneme selle raha ühtpidi nagu luku taha. Me paneme selle teenima riigi stabiilsust, mitte ühe või teise valitsuse lühiajalisi poliitilisi eesmärke.
Tahan teile lõpetuseks tutvustada ühte ajakirjanduslikku materjali, sest huvitaval kombel jõudis kirjanik Mart Kivastik laupäevases Postimehes ka sama teemani. Nende jaoks, kes ehk ei juhtunud lugema, tsiteerin Mart Kivastikku. "Kui Eesti riik loodi, siis korra tundus, et politsei muutub ja läheb riigi poolt üle rahva poolele, mis oleks ju loomulik, aga ei. Politsei kogub riigile raha. /---/ On täiesti arusaadav, et politseil pole huvi tegelda päris pättidega, kes trahve niikuinii ei maksa. Vastupidi, nad tekitavad riigile miinust, neil on vaja prii kongi ja lobi. Nii ongi politsei "näoga ikka rahva" ehk korralike inimeste poole, meilt saab trahvid mugavalt kätte. Trahvid on muutunud omaette maksuliigiks. Riik on sellega eelarves arvestanud," kirjutab Mart Kivastik. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Hea ettekandja! Mul on hea meel, et sa alustasid oma ettekannet sõnaga "filosoofia". Mul on enam-vähem sama kandi küsimus. Eks neid riigi tulude kasutamise eetika küsimusi on ju muidki, näiteks kultuuri rahastamisel. Aga jätame selle teema praegu kõrvale. Selle eelnõu puhul mul tekkis üks küsimus. Tegelikult ju riigi jooksvateks kuludeks võib kasutada nii jooksvaid tulusid kui ka reserve. Mis on asja mõte? Kui sulle anda kümme eurot, on sul vahet, kas sa paned selle vasakusse või paremasse pintsakutaskusse?

Andres Ammas

Mõte ongi selles, et stabiliseerimisreservi on väga keeruline kasutada. Seda nii lihtsalt kasutusele võtta õnneks ei saa. Selles meie mõte just seisnebki. Lugupeetud küsija, sa vangutad küll pead, aga vaata palun riigieelarve seadust. Nii see just on.

Aseesimees Jüri Ratas

Ivari Padar, palun!

Ivari Padar

Tervist, lugupeetud kolleeg! (Naer saalis.) Selline küsimus. Oma eelmises sõnavõtus te rääkisite oma kogemusest nii varasemas Ülemnõukogus kui ka aastail 1999–2002 valitsuse juures. Mul on küsimus rõhuasetuse kohta, kas karistuspoliitika saab olla riigi tuluallikas. Kas eelnõu algatajate arvates on tegemist mingi praeguse valitsuse kapriisiga, et trahvid on osa riigieelarve laekumistest? Kas varasematel aegadel, mida ka teie mäletate, on see olnud kuidagi teisiti, nii, et karistuspoliitika ei pea silmas riigi tulusid?

Andres Ammas

Põhimõtteliselt on ilmselt Eesti riigi taasiseseisvumisest peale olnud nii, et need tulud on riigieelarvesse laekunud. Aga et neid arvestatakse eraldi valimislubaduste katteks, see tuli eelnõu algatajate arvates eredalt esile just sel kevadel. Selle kavatsuse, olgem ausam, paljastas ju valitsuskoalitsioon ise, kes võib-olla ise nüüd tagantjärele seda pisut kahetseb. Aga nii head mõtet, et selle raha võiks suunata stabiliseerimisreservi, ilmselt ei ole varem lihtsalt kellelgi tulnud.

Aseesimees Jüri Ratas

Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar

Hea kolleeg Andres Ammas! Väga ilus mõte! Sellepärast et igasugune trahvimine on trahvitavale äärmiselt ebameeldiv ja võib kutsuda esile stressi. Aga kui politseinik ütleb trahvitavale, et teie raha läheb stabiliseerimisreservi, siis ma kardan küll, et tema stress läheb veelgi sügavamaks. See on midagi veel ebamäärasemat kui riigieelarve, täiesti must kast. Kas te sellele ei ole mõelnud, et  trahviraha suunata näiteks teede parandamisse? Politseinik ulatab trahvikviitungi ja ütleb, et tänu teie trahvile on kõigil võimalik tulevikus sõita parema tee peal. Või läheb see raha hoopis koolitoidu või mingite unikaalsete aparaatide katteks, mille abil saab sünnitada eriti mugavalt, naeratus näol? Äkki see töötaks palju paremini.

Andres Ammas

See on intellektuaalselt väga huvitav mõte ja väga kaunis idee, aga minu teadmist mööda meie praegune riigieelarve seadus sellist seost trahvidest laekuva tulu ja konkreetse kulutamise liigi vahel ei võimalda.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kuna ma olen selle eelnõu komisjonipoolne ettekandja, siis ütlen, et komisjonis tekkis üks küsimus, millele sa praegu ei viidanud. Küsimus oli selles, milline on teiste riikide praktika. Võib-olla on sul mahti olnud vahepeal seda uurida? See on hea, kui sa vastad ära, sest minul seda teadmist ei ole.

Andres Ammas

Pean kurbusega tunnistama, et ka minul ei ole veel seda teadmist. Ei õnnestunud täita lubadust ja teiste maade praktikaga lähemalt tutvuda. Kahju, palun vabandust!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Priit Sibula!

Priit Sibul

Head Riigikogu liikmed! Seda eelnõu arutas Riigikogu rahanduskomisjon 8. märtsil oma istungil, kus nii nagu meile siin suures saalis tutvustas eelnõu Vabaerakonna fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liige Andres Ammas. Ma selle eelnõu eesmärki ei hakka täpsustama, Andres rääkis sellest juba piisavalt põhjalikult. Ja tõesti, Vabariigi Valitsuse seisukoht oli meil ka, seda tutvustas meile Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht. Osaliselt eelnõu esitaja seda siin juba mainis, aga ma kordan veel, et valitsus on oma seisukohta selgitades rõhutanud, et karistuspoliitika eesmärk ei ole kindlasti riigieelarve täitmine. Karistusega väljendatakse riigi hukkamõistu tegudele, mille seadusandja on tunnistanud õigusvastaseks, mille toimepanemist taunitakse, mõistetakse hukka. Riigi karistuspoliitika elluviimine on finantseeritud otseselt riigieelarvest ja seega on mõistetav, et ka karistusena määratud trahvid laekuvad riigieelarvesse. Valitsus ei pea põhjendatuks, miks näiteks aresti kandmisega seotud kulud tuleks katta riigieelarvest, aga väärteo eest määratud trahvi riigieelarvesse ei kantaks. Ka ei jagata seisukohta, et trahvide laekumine riigieelarvesse nõrgendab õiguskaitseorganite autoriteeti ning vähendab usaldust riigi vastu, kuna tegemist ei ole sihtotstarbeliselt kasutatava tuluga. Andres Ammas juba viitas, et valitsuse seisukoht on komisjonile edastatud ja põhineb nendel arusaamadel.
Veidi komisjonis tõusetunud teemadest veel. Juttu oli riigi ja rahanduse läbipaistvusest. Konstateeriti seda, et on mõistlik, et kõik tulud ja kulud riigieelarves kajastuksid. See on nii põhiseaduse kui ka riigieelarve seaduse § 6 alusel nõndaviisi. Riigi karistuspoliitika elluviimine on finantseeritud otseselt riigieelarvest ja seega ka karistusena määratud trahvid peaksid laekuma riigieelarvesse. Samasisuline debatt nagu valitsuses oli ka komisjonis. Komisjonis selgus, et kõnealune eelnõu ei paku välja vahendeid jooksvate kulude katmiseks. Esitati ka küsimus, nii nagu minagi Andreselt küsisin, teiste riikide praktika kohta ja mõju kohta riigieelarvele. Andres Ammas rääkis ka siin, et aastal 2015 laekus eelarvesse 16 miljonit eurot ja käesoleva aasta eelarvesse on plaanitud saada sama palju trahviraha. Oli veel küsimus riigieelarve tasakaalu silmas pidades, aga tasakaalu seisukohalt vahet ei ole, kas summad laekuvad riigieelarvesse või stabiliseerimisreservi.
Komisjon langetas otsuse menetleda eelnõu siin suures saalis täna ja teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 4 häält, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma pean tunnistama, et see Vabariigi Valitsuse ja koalitsiooni seisukoht jääb minu jaoks ambivalentseks. Äkki te selgelt täpsustate, kas trahv on eraldi maksuliik ja riigieelarve täitmise vahend või mitte.

Priit Sibul

Trahvid laekuvad riigieelarvesse ja on selle tõttu riigieelarve osa.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Jüri Adamsi!

Jüri Adams

Küsimus on praegu selles, kuhu lähevad mitmesugustest rahaliselt mõõdetavatest karistustest tulenevad rahasummad ja kuidas neid kasutatakse. Eks neid ole ajaloo jooksul kasutatud mitmeti. Põhiliselt on seda raha läbi aegade ja vist igal pool kasutatud kohtusüsteemi ja kohtuid teenindavate süsteemide ülalpidamiseks. Ajalooliselt on need ikka olnud mingil moel sellised, et peavad ise ennast üleval pidama. Kas see praegusel ajal Eestis ka niimoodi on, on raske öelda. Tõenäoliselt ei ole. On tehtud mõningaid katseid anda näiteks tsiviilkohtupidamisele kuluvaid vahendeid vaidlusosaliste kanda.
Teine küsimus on, kuidas on kasutatud trahve. Meie taastatud iseseisvuse ajal on olnud vähemalt üks selline periood, kus trahviraha sissenõudmisel olid muud eesmärgid või kaasnevad eesmärgid, mitte ainult seaduskuulekuse tagamine. See oli 1990. aastatel. Ma ei oska väga täpselt seda aega öelda, aga see oli taastatud iseseisvuse alguses, kui politsei end teatud määral ise finantseeris. Siis kujunesid Eestis välja niisugused olukorrad, et eri maakondades kontrolliti liiklust ja määrati liiklustrahve erineva intensiivsusega, sõltuvalt sellest, kas selle maakonna politseile oli vaja näiteks mingisuguseks remondiks lisasummasid või ei. See viis lõpuks skandaalini ja otsustati, et see tuleb lõpetada, ükskõik kui stimuleeriv mõju sellel muidu võiks olla.
Mul oli võimalus IX Riigikogus osaleda praeguse karistusseadustiku ettevalmistamisel. Seal seati sisse ka praegu kehtiv rahaliste karistuste süsteem. Tol ajal kinnitasid valitsuse ministrid meile, et üks uuele süsteemile ülemineku eesmärk seisneb selles, et Eesti Vabariigis enam kunagi ei tekiks olukord, et mingisugusel ametkonnal, näiteks politseil või kellelgi teisel, looduskaitse või muu järelevalve ametkonnal võiks olla isiklik huvi saavutada võimalikult suurt trahvilaekumist. Üks konkreetne lubadus, mis meile anti, oli see, et sellised laekumised ei saa tulevikus jooksva aasta riigieelarve tulude osaks. Nii ei teki olukorda, et näiteks politseile antakse ülesanne, et riigieelarvesse on tulu vähe laekunud ja pingutage nüüd, poisid, meil on vaja veel nii ja nii palju sadu tuhandeid. Vaja on end kokku võtta! Vahepeal on paljud asjad muutunud, Eesti astus Euroopa Liitu, meil on uus eelarve koostamise metoodika ja nii edasi. Kui mul oli võimalus aasta tagasi taas siia Riigikokku tulla, siis esitasin ma küsimusi mitmele ministrile, kuidas selle asjaga on, kuhu need trahvisummad siiski laekuvad.
Palun lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Jah, palun, kolm minutit!

Jüri Adams

Ma küsisin seda peaministrilt ja veel kahelt ministrilt ning igaüks vastas erinevalt. Peaminister arvas ühtemoodi, rahandusminister arvas teistmoodi, justiitsministril oli mingisugune kolmas seisukoht. Sellest sai teha järelduse, et tegelikult nad ei tea, kuidas lood on. Järelikult see vahepeal ei ole olnud aktuaalne küsimus.
Ma arvan, et praegusel hetkel on mõistlik selle asja juurde tagasi tulla. Kas see peab tingimata olema see väga hea lahendus, mida see eelnõu välja pakub, ma ei oska hinnata. Ma ei ole rahanduskomisjoni liige. Ju see on üks võimalikest headest lahendustest. Aga mingisugune lahendus peab olema, et meil trahvide määrajad ja mitmesuguste valdkondade kontrolliametnikud ei sattuks kunagi oma professionaalses töös plaani surve alla. Ma väga loodan, et leitakse üks mõistlik lahendus, kuidas asjad niimoodi korraldada. See ei ole ju mingisugune raketiteadus, nagu tänapäeval öeldakse. Peavad olema ju mingisugused võimalused, et kõik need legitiimsed eesmärgid, mis on trahvide määramisel, nende kogumisel ja pärast kogutud summade kasutamisel, oleksid mõistlikul moel täidetud ja et nende eesmärkide täitmisel omavahel üksteist ei segataks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 173 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 173 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 39 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid ei ole leidis ettepanek toetust. Eelnõu 173 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


5. 17:32 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 163 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 163. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 55 Riigikogu liiget, vastu 0 ja üks erapooletu on Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 163 seadusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


6. 17:33 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 170 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Vilja Toomasti!

Vilja Toomast

Härra aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 170 teiseks lugemiseks ettevalmistamist teisipäeva, 15. märtsi istungil. Lisaks komisjoni liikmetele viibis kohal ka Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Anna-Liisa Pääsukene. Muudatusettepanekute tähtajaks ehk 3. märtsiks ei esitatud mitte ühtegi ettepanekut. Keeletoimetaja tegi ühe keelelise paranduse, asendades ühe "ja" sõnaga "ning". See on teil alla joonitud, saate kontrollida ja vaadata. Kõige sellega seoses ei toimunud komisjonis ka erilist arutelu selle eelnõu üle. Põhiline küsimus, mis komisjoni liikmetel tekkis, oli, kas määrus, mis peaks koos selle seadusega koos käima, jõuab õigeks ajaks valmis. Sotsiaalministeeriumi ametnikud kinnitasid, et määrus valmib selleks ajaks, kui eelnõu kolmandal lugemisel vastu võetakse.
Komisjon tegi menetluslikud otsused: lisada eelnõu täiskogu istungi päevakorda 23. märtsiks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kiideti heaks ka teise lugemise tekst ja seletuskiri. Kõik need otsused tehti konsensusega. Ma tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile on ka vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma aru saan, tegemist on perfektse eelnõuga, kus ühtegi parandust ei olnud, vaid üks "ja" asendati sõnaga "ning". Minu küsimus on selline: kas selle koosseisu lõpuni seda seadust, mis nüüd vastu võetakse, hakatakse muutma või on ta nii perfektne, et püsib pikka aega?

Vilja Toomast

Ma tänan, hea küsija! Ei oska mina ennustada, mis elu toob. Kui elu sunnib seda seaduseelnõu muutma järgmise kolme aasta jooksul, siis me seda kindlasti ka teeme.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Head ametikaaslased, kas te soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Eelnõu 170 muudatusettepanekuid me läbi vaatama ei hakka, sest neid ei ole esitatud. Juhtivkomisjon on olnud kindel oma seisukohas, et eelnõu 170 teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 17.37.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee