Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 51 Riigikogu liiget. Infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Taavi Rõivas, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Eilsel päeval teatas soovist esitada küsimusi kaheksa Riigikogu liiget, seetõttu annan iga põhiküsimuse juures võimaluse üheks lisaküsimuseks.


1. 13:01 Euroopa põgenikekriis

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Te olete just tagasi tulnud ülemkogu istungilt, kus üsna teravalt kajastatud teemad on kindlasti ka Eesti inimestele olulised. Siinkohal mul ongi teile selline laiem ja üldisem küsimus. Väga paljud tõlgendavad läbirääkimisi Türgiga Türgi katsena Euroopa Liidu käest toetust välja pressida selle eest, et nad pagulasi omal maal hoiavad. Mida teie arvate, kas sellist teatud järeleandmist, kohatist uudset viisavabadusrežiimi ja suuri summasid, mida Türgile välja pakutakse, võib tõlgendada kui järeleandmist väljapressimisele? Või on ikkagi tegemist objektiivsel alusel oleva koostööga?

Peaminister Taavi Rõivas

Ma olen tõesti siiralt tänulik selle võimaluse eest neid teemasid teie ees selgitada. Kui me vaatame Euroopa ja selle lähiregioonide kaarti, siis on küllaltki loogiline, et kui inimesed liiguvad Süüriast Euroopa poole, siis nad teevad seda läbi Türgi. Geograafiliselt asub Türgi otse vastu Süüria põhjapiiri ja seetõttu on selge, et üks kõige peamisi rändeteid sealt Euroopasse on läbi Türgi ja sealt edasi Kreeka saartele. See omakorda on viinud olukorrani, kus kõige mõistlikum on leida jätkusuutlik lahendus sellele kriisile ikkagi koostöös Türgiga. Türgi on omalt poolt avaldanud valmisolekut koostööd teha. Me oleme ka varem Türgiga neid teemasid arutanud ja nüüd, tõepoolest, on Türgi teinud küllaltki jõulised ettepanekud. Ma usun, et nad on vähemalt teatud määral ajendatud ka sellest, et Euroopa Liit ise on astunud mitmeid samme selleks, et Lääne-Balkani marsruut oleks paremini kontrolli all. On välja pakutud, et see võiks olla lausa suletud, aga sellest on vara detailselt rääkida. Igal juhul tuleb astuda samme, et Lääne-Balkani marsruut oleks suletud. Sel põhjusel on see teema muutunud Türgi jaoks veelgi aktuaalsemaks.
Kui te küsite, kas tegemist on väljapressimisega, siis sellega ma kindlasti nõus olla ei saa. Minu hinnangul on tegemist ikkagi mõlema partneri, Türgi ja Euroopa Liidu ühise huviga see probleem lahendada. Ja partnerluse pinnalt seda ka arutatakse ning partnerluse pinnalt on sündinud ka need ettepanekud, mis minu arvates on vastastikku päris hästi tasakaalus.

Esimees Eiki Nestor

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Võtame selle põgenikekriisi Euroopas. Eesti ei ole ideaalseid pagulasi veel leidnud, kuigi neid on tohutu suur arv, sajad tuhanded. Peaministrina te olete kindlasti väga hästi informeeritud, mis Euroopas laiemalt toimub. Kas te jagate seda hirmu, mis ühiskonnas siiski on maad võtnud? Praegu ei ole Eesti esimese laine sihtriik, aga Eestist võib saada puhvertsoon, kui ühelt poolt hakatakse inimesi välja saatma ja piire rohkem sulgema. Ka Saksamaa hakkab pikas perspektiivis kvoote vähendama, aga need inimesed tagasi ei Türgi laagritesse ega koju ei lähe. Nüüd on küsimus, kas meist saab puhverriik, ja kui saab, siis kui suures koguses siia võiks pagulasi sattuda?

Peaminister Taavi Rõivas

Tuginedes nii Eesti ekspertide hinnangutele kui ka kainele loogikale, võib öelda, et pole kuigi tõenäoline, et Eestist saab puhvertsoon või ulatusliku migratsiooni sihtriik. Seda paljuski tänu meie geograafilisele asukohale. Kui Eesti asuks Kagu-Euroopas, siis loomulikult oleks see tõenäosus kordades suurem. Kagu-Euroopas ja ka Kesk-Euroopas on mitu riiki, kust on vahepeal isegi tuhandeid inimesi päevas läbi rännanud. Nendes riikides tõepoolest on oht, et kui naaberriik paneb piiri kinni, siis nad muutuvad transiitriigist sihtriigiks ja seal võiks see puhvertsoon tekkida. Aga see saab loogiliselt võttes aset leida ikkagi vaid Kagu- või ka Kesk-Euroopas, aga mitte siin, Euroopa teises servas.
Aga tulen tagasi teie eelmise küsimuse juurde, mille teema on minu meelest väga oluline. Ma toon lihtsalt välja, et Türgi pakkus Euroopa Liidule kokkulepet ja seda me hakkame nüüd kõigepealt ELAK-is ja siis loodetavasti ka ülemkogus arutama. Türgi pakkus kokkulepet, mille sisu on selline, et Türgi kohustub tagasi võtma kõik illegaalselt Kreeka saartele liikunud inimesed, Euroopa Liit aga astub samal ajal konkreetseid samme vastutasuks. Tõesti on juttu olnud ka suuremast rahalisest toetusest, aga ei ole juttu olnud, et kokkuleppega kaasneb tingimusteta viisavabadus Türgile. Selle saavutamist soovitakse küll kiirendada, aga need tingimused, mis on kehtinud näiteks Gruusiale ja Ukrainale, peaksid kehtima loomulikult ka Türgile.

Esimees Eiki Nestor

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud härra peaminister! Pagulasteema on läinud üsna kuumaks ka siin Eestis ja inimesed suhtuvad rändekriisi küllaltki erinevalt. Või pigem on nii, et pagulastesse ja sõjapõgenikesse suhtutakse ühtemoodi, majanduspõgenike ja mugavuspagulaste organiseeritud sissetungi aga hoopis teistmoodi. Mis te arvate, kas oleks õige korraldada rahvaküsitlus, referendum, et inimesed saaksid oma arvamuse välja öelda? Rahvas on meil ju ikkagi kõrgeim võimukandja.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Kui me räägime inimeste liikumisest töö ja hariduse omandamise tõttu, siis tõepoolest, see on märksa laiem teema, vähemasti Eestis, kuhu seni on jõudnud väga vähesed põgenikud eri riikidest. Eestisse tuli eelmisel aastal kolmandatest riikidest umbes 1500 inimest õppima ja tööle. Nende hulgas 62%, kõige rohkem, on pärit Ukrainast. Nendest ligi 1500-st, kes eelmisel aastal Eestisse tulid, moodustasid suure osa väga kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölised, aga oli ka tippspetsialiste ja ettevõtjaid. Nii et päris paljud tööle tulnutest annavad suure tõenäosusega oma panuse Eesti majandusse ning aitavad kaasa sellele, et Eestis luuakse rohkem sisemajanduse kogutoodangut, et meil makstakse rohkem tööjõumakse ja sedakaudu saavad ka pensionid kasvada. Iseenesest pole sellises inimeste liikumises, mis on Eestis tegelikult täiesti igapäevane, midagi negatiivset. Me isegi ei märka seda, et meile saabus eelmisel aastal 900 ukrainlast. Ma usun, et seda kuidagi väiklaselt tõrjuda ei ole vähimatki põhjust ka tulevikus. Lisaks on minu hinnangul väga positiivne, kui Eesti ülikoolid on muutunud järjest rahvusvahelisemaks ja teevad aktiivset koostööd väga erinevate riikidega, väga erinevate ülikoolidega. Ma olen ise käinud mitmel korral koos rektoritega välisriikides ja tean, et nad teevad kõik selleks, et Eesti õpilased saaksid välismaal õppida ja ka välistudengid saaksid Eestisse tulla.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:10 Puuetega inimeste tööhõive edendamine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale. Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Härra juhataja! Hea minister! Aasta alguses käivitus töövõimereformi esimene etapp. 2014. aasta sügisel anti lubadus, et järgmistel aastatel võetakse avalikus sektoris tööle vähemalt tuhat osalise töövõimega inimest. See tähendab, et avalik sektor peaks olema justkui teenäitaja erasektorile. Teisalt on algatatud riigireform, millega nähakse ette avaliku sektori koomale tõmbamist. Nendele vastuolulistele eesmärkidele on siin saalis korduvalt tähelepanu juhitud ja seda ka kritiseeritud. Kuid te olete alati vastanud, et tegemist ei ole vastuoluga, need eesmärgid ei sega üksteist. Minu küsimus ongi, mitu töökohta vähenenud töövõimega inimestele on avalikus sektoris viimase poolteise aasta jooksul loodud. Ning palun täpsustage, millistes valdkondades need on loodud!

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Hea küsija! Seesama Riigikogu saal kiitis heaks seadused, kuhu kirjutati sisse, et mitte ei looda tuhat uut töökohta erivajadustega inimestele, vaid selle perioodi jooksul võetakse avalikku sektorisse tööle tuhat inimest, kellel on erivajadus või puue. Töövõimereformi üks eesmärk ongi, et tööd saaksid ka need inimesed, kes praegu on tööturult eemal seetõttu, et neil on erivajadus ja nad näiteks ei saa piisavalt kasutada teenuseid või abivahendeid, kuna mõni töökoht pole vastavaks kohandatud. Ma tunnistan, et kui eelmises Riigikogu koosseisus seda teemat arutati, siis ma olin selle eesmärgi seadmise suhtes üsna kriitiline ja ma julgen seda sotsiaalkaitseministrina ka siin välja öelda. See kõlab natukene nagu mingi hoogtöö – me anname suuri lubadusi, kuigi pole selge, kas me suudame neid täita või mitte. Aga töövõimereformi jõustumine lükati edasi ja otsustati, et see jõustub osade kaupa loogilises järjekorras. 1. jaanuarist 2016 hakkasid Sotsiaalkindlustusamet ja eriti töötukassa neid teenuseid töövõimetuspensionäridele osutama, et nad saaksid võimalikult aktiivselt ühiskonda lõimuda. Tänavu 1. juunil hakatakse uusi süsteemi sisenejaid hindama uue metoodika järgi ja 2017. aasta 1. jaanuaril saavad need, kellel hakkab tähtaeg lõppema, uue hinnangu. Kui palju on avalikku sektorisse neid inimesi tööle tulnud ja kui palju neid seal on, selle kohta täpset ülevaadet veel ei ole. See eesmärk ongi seatud mitme aasta peale.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh! Härra minister! Võtan kohe teie vastusest kinni ja küsin järgmise küsimuse. Nimelt, töövõimereformi eesmärk on tuua tööturule kõik need vähenenud töövõimega inimesed, kes vähegi suudavad ja soovivad tööturul osaleda. Lisaks on hästi oluline, et me hoiame tööturul ka neid inimesi, kes seal praegu on. Töövõimereformi käivitumise esimeste kuudega on välja tulnud ka mõned kitsaskohad. Üks neist puudutab töötukassa makstavat töölesõidutoetust. Kahjuks saavad alates 1. jaanuarist loota kõnealusele riigi abile ainult need puudega inimesed, kellel on püsiv tööleping või kes töötavad avalikus sektoris. Kõikidel teistel juhtudel, näiteks kui inimene töötab FIE-na, ta enam sellele, et riik aitab tal tööle jõuda, loota ei saa. Varem aga sai küll. Miks riik ei kohtle puudega inimesi võrdselt, olenemata töövormist? Oluline on ju töötamine, mitte see, millises vormis ja mis lepingu alusel töötatakse.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! See probleem on tekkinud, kuna me kaotasime ära Sotsiaalkindlustusameti makstava töötamistoetuse. See tundub väga hirmsa otsusena, lausa sellisena, mille üle saab kõvasti lärmi lüüa. Ent tuletagem meelde, mis asi oli Sotsiaalkindlustusameti makstav töötamistoetus ja kui paljud inimesed seda kasutasid! Tegu oli ühes kuus makstava 7-eurose toetusega, mida kasutas veidi alla saja inimese üle Eesti. Seega sellel mingit tegelikku mõju ei ole olnud. Samas on oluline, et me oleme selle 7-eurose töötamistoetuse asemele loonud terve hulga teenuseid, ka tööle aitamise, tööle suunamise ja transporditeenuseid. Need on reaalse mõjuga ja sisuliselt piiramatud, kõik sõltub inimeste vajadustest. Me oleme sätestanud, et kohalikul omavalitsusel on juba praegu kohustus osutada sotsiaaltranspordi teenust. Nüüd on alates 1. jaanuarist inimestel võimalik tööle pääseda nii, et nad saavad kas transporditoetust või siis võimaldatakse neile saatjateenust – et oleks saatja, kes aitaks neil tööle jõuda. Niisugused meetmed on käivitatud. Tõsiasi on see, et on tekkinud tõlgendamise probleeme, näiteks kas ka FIE-na töötavad inimesed saavad töötukassast neid teenuseid taotleda ja kas inimene peab kindlasti töötama täistööajaga. Me ju teame, et FIE-d on ise konkreetse töö tegijad ja nende täistööaega on raske mõõta. Seetõttu oleme andnud väga selge suunise töötukassale ja ka Sotsiaalkindlustusametile tõlgendada seda laiemalt. See teema on ka järgmisel nädalal sotsiaalkomisjonis arutelul. Meie eesmärk on aidata kõiki inimesi, kellel nende erivajaduste tõttu on probleeme, et aktiivselt töötada.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, härra minister! Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Härra minister! Ma saan aru, et te olete raskes olukorras. Te peate ellu viima uskumatu töövõimereformi, mille võimalikkusse vähesed praegu usuvad. Vähesed usuvad, et see üleüldse kunagi korda läheb. Aga autor on teie vasakul käel, Taavi Rõivas istub seal. Kas ta on rahul ka sellega, kuidas teil on õnnestunud tema projekti ellu viia? Ma ei tea küll ühtegi positiivset näidet selle reformi kohta. Millal ikkagi võiks hakata nägema, et paljud puuetega inimesed sõidavad hommikul rõõmsalt autoga tööle, saatja kõrval, ja õhtul sõidavad laulu lauldes tagasi koju, jälle saatja kõrval? Millal tuleb see aeg näiteks Õru vallas Valgamaal?

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Mul on üks soovitus. Teil ei maksa puuetega inimeste, erivajadustega inimeste üle nalja visata ja neid pilgata. Seda esiteks. Teiseks, töövõimereformi eesmärgid, nagu ma olen siin saalis eelnõu arutamise ajal öelnud, on väga otstarbekohased ja kogu selle filosoofia muutmine on väga vajalik. Varasema süsteemi kehtides me määrasime inimesele suhteliselt väikese töövõimetuspensioni ja ta jäi iseenda ja oma lähedaste vastutusel aegade lõpuni kiratsema. Nüüd on ikkagi Sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa ette valmistanud väga suure hulga teenuseid, et aidata neid inimesi aktiivsesse ühiskonnaellu. Kui paljud nendest reaalselt tööd saavad, see sõltub sellest, kuidasmoodi me suudame töövõimereformi ellu rakendada. Täies jõus see reform ju rakendub alles 2018.-2019. aastal. See on väga suur põhimõtteline reform, mida me teeme. Ning neid inimesi juba on, kes on kasutanud alates 1. jaanuarist nii töötukassa kui ka Sotsiaalkindlustusameti teenuseid. Mina ei teeks nende inimeste üle nalja. Ma ei hakkaks rääkima seda juttu, et nüüd kõik 100 000 töövõimetuspensionäri asuvad päevapealt tööle. Need teemad on tõsised. Süsteem on aga paindlik ja meil on olemas võimekus leida igaühele personaalne lahendus, kui vähegi on olemas ka inimeste enda tahtmine. Seesama abivahendite süsteemi reform, mis käivitus 1. jaanuaril ja sai kriitika osaliseks, on juba esimese kahe kuu jooksul näidanud, et me oleme teinud õigeid otsuseid. Inimestele on pakutud personaalseid lahendusi. Nii et ärge visake sel teemal nalja, vaid viime selle asja ellu!

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:19 Tehnovõrkude talumise tasud

Esimees Eiki Nestor

Küsimusele vastab majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Küsimuse küsib Raivo Põldaru. Palun!

Raivo Põldaru

Härra esimees! Lugupeetud minister! Neli aastat tagasi tunnistas Riigikohus kehtetuks ja põhiseadusega vastuolus olevaks sätted, mille alusel tehnorajatiste omanikud siiamaani talumistasu maksavad. Küsimus on selline: millal jõutakse nii kaugele, et maaomanikud hakkavad saama õiglast tehnorajatiste talumise tasu?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Hea küsija! Tõepoolest, nii on. Kui laiemalt vaadata, siis tehnovõrkude talumise kohustuse eesmärk on eeskätt üldine elektri-, gaasi- ja muude ühenduste tagamine. 2012. aastal tunnistas Riigikohus tõesti, nagu te nentisite, põhiseadusvastaseks ja kehtetuks koefitsiendid, millest lähtudes seda tasu on makstud. 2015. aastal täpsustas Riigikohus tasu maksmise tingimusi nii uute kui ka vanade tehnovõrkude puhul. Ma võin näiteks öelda, et meie haldusalas võttis Elering 2015. aastal vastu  otsuse maksta tehnorajatisi taluvatele maaomanikele talumistasuna välja maamaksu kaitsevööndi ulatuses ja vabastada maaomanikud sellise maaomandiga seotud otsesest kulust. Elering tasub 2,5% maa maksustamishinnast. See tähendab siis seda, et ärimaal on see tasu suurem ja sotsiaalmaal väiksem, nagu te ilmselt oskate arvata. Kui mõningaid asjaomaseid näitajaid nimetada, siis 2013. aastal tasus Elering näiteks 9901 eurot, 2014. aastal 8811 eurot, aga 2015. aastal juba peaaegu 45 000 eurot. Nii et on olnud oluline kasv, maaomanikele on makstud märksa suuremaid hüvitisi. Uut seadust ja kogu seda raamistikku, kogu selle regulatsiooni väljatöötamiskavatsust koostab Justiitsministeerium. See on Justiitsministeeriumi pädevuses.

Esimees Eiki Nestor

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Kas te tahate oma jutuga öelda seda, et ka n-ö lihtmaaomanike taluvustasud on suurenenud? Ma kahtlen selles sügavalt, kuna ma ise olen sellega veidi kokku puutunud ja aastatasu on endiselt 2 senti, mis on saadud elektriliinide olemasolu hüvitamiseks. Aga see selleks. Kas selline rohkem maksmine tõesti viitab sellele, et Elering, kes saab kena kasumit, suurendab võrgutasusid?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Teil oli nüüd mitu küsimust ja väidet koos. Hakkan siis sellest pihta, et kindlasti, kui väljamakstavad tasud suurenevad, siis need lähevad ikkagi maaomanikele. See on vastus teie küsimuse esimesele poolele. Teiseks, nagu ma nimetasin, see summa, mida Elering maksis talumistasudena, on 45 000 eurot. Eleringi üldiste summade juures ei ole see väga suur näitaja. Kuidas see tasu hakkab ettevõtte majanduslikku poolt mõjutama, sõltub sellest, milline Justiitsministeeriumi tulevane regulatsioon on. Aga nagu ma eelmises vastuses ütlesin, Elering on tegelikult valinud niisuguse metoodika, et maksta seda tasu maaomanikele võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt ning tagada, et tehnorajatisega seotud ebamugavuse talumise eest saadakse ka veidi kõrgemat tasu.

Esimees Eiki Nestor

Mark Soosaar, palun!

Mark Soosaar

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Minu perekond on maaomanik Pärnumaal ja ma tean seda probleemi päris hästi. Need sendid taluvustasu, mis makstakse, ei korva kuidagipidi maamaksu, mida tuleb selle maa eest maksta kümneid kordi rohkem. Ma lausa imestan, kuidas riigil või, ütleme, selle võrgu omanikul on nii palju raha, et ta võib kulutada selle imepisikese toetuse manageerimisele kordades rohkem, kui see toetus ise on. Kas ei oleks lihtsam lahendus, et kõik need, kes peavad taluma olukorda, et nad oma maal midagi teha-toimetada ei saa, lihtsalt vabastatakse maamaksust, ja kõik?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Aitäh! Veel kord, hakkan jälle otsast peale. Justiitsministeerium koostab praegu väljatöötamiskavatsust ja seejärel pakub ka tervikliku lahenduse. Mida näiteks Elering on teinud? Nagu öeldud, tegelikult on ta ju tulnud maaomanikele vastu ja läinud seda teed, et maaomanikke võimalikult vähe koormata kogu selle asjaajamisega, ning tegelikult ka määranud, kuidas ta seda maksab. Ma siiski juhin tähelepanu, et ei võetaks hoiakut, et need tehnorajatised on midagi sellist, mis on olemas kellegi üksiku huvides. Tegemist on avalikes huvides ehitatud tehnorajatise talumise kohustusega. Mõte on ikkagi võimaldada tarbijatel kasutada teatud hüvet – elektrit, gaasi, soojust, vett, kanalisatsiooni. See aga ei vabasta nende võrkude omanikku ja kasutajaid selle eest tasumisest. Nii et veel kord: metoodika on muutunud, väljamakstavad summad on suurenenud ja vastavalt hea õigusloome tavale koostab Justiitsministeerium nüüd kõigepealt väljatöötamiskavatsuse ja seejärel esitatakse terviklik lahendus.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:25 Aktsiisipoliitika

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Olen teie käest korduvalt küsinud Eesti riigi aktsiisipoliitika kohta. Julgen täna väita, et Eesti riigi aktsiisipoliitika on tupikus. Toon teile konkreetse näite diislikütuse aktsiisi vahe kohta: Eestis on see määr 447 eurot 1000 liitri kohta, Lätis 341 eurot ja Leedus 330 eurot. Nii et üle 100 euro 1000 liitri kohta on meil diislikütuse aktsiis kõrgem kui naabritel. Või võtame elektriaktsiisi. Euroopa Liidu miinimummäär on 1 euro megavatt-tunni kohta ning Läti ja Leedu seda järgivad, aga Eestis on see aktsiis 4,47 eurot. Me kaotame sellega konkurentsivõimes, ostujõus, majanduskasvus ja töökohtades. Kas valitsusel on plaan aktsiisipoliitikat muuta? Praegu on teada, et ka kahel järgmisel aastal Eestis aktsiis oluliselt tõuseb.

Peaminister Taavi Rõivas

Minu meelest te olete oma küsimusega jälle tupikus. Sama küsimust te küsite juba mitmendat korda ning ikka ja jälle ma saan teid rõõmustada ja lohutada, kinnitades, et kuigi Eestis mitte ainult kütuseaktsiis, vaid ka inimeste sissetulekud ja veel paljud muud näitajad on Läti omadest kõrgemad, on see kahe riigi hindade vahele vaid osaliselt mõjunud. Kui ma ise viimati Lätit külastasin, siis uurisin väga tähelepanelikult ühe Eestiski tegutseva, tõenäoliselt isegi kõige suurema tanklaketi hinnapoliitikat. Ma võrdlesin Riia ja Tallinna hindasid ning sain teada, et bensiin 95 on Riias ca 4 senti kallim, kuigi aktsiisimäärade järgi võib eeldada vastupidist. Muidugi tuleb arvestada ka seda, et Lätis on käibemaks kõrgem, aga seda vaid ühe protsendi võrra. Samas, diislikütus oli tõepoolest kallim Tallinnas. Aga vahed olid suhteliselt väikesed, isegi väiksemad kui Tallinna eri tanklates. Sama on muuseas huvitav täheldada ka teiste aktsiisikaupade puhul. Näiteks meil tehti suured uudislood sellest, kuidas Lätis on õlu palju odavam. Kui me vaatame aktsiisipoliitikat, siis tõepoolest, õllepudeli puhul on aktsiisi- ja käibemaksu kogumõju hinnale 12,5 senti ehk pudeli pealt peab maksude tõttu maksma Eestis 12,5 senti rohkem. Aga samas me teame, et reaalne hinnavahe on märksa suurem. Nii et hinnavahe põhjustavad ka paljud muud komponendid, mitte ainult aktsiis.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh! Lugupeetud peaminister, mitte teil ainukesena ei ole õnnestunud Lätis käia. Ma käisin ka hiljaaegu Lätis ja nägin hoopis teistsugust pilti. Diislikütuse puhul on hinnavahe 10–15 senti. Piisab ainult üle piiri sõitmisest, ja 300 meetri kauguselt saab diislikütuse kätte 15 senti odavamalt. Tuhande liitri pealt võidab üle 100 euro. Kange alkoholi hinna vahe on liitri pealt 10–12 eurot. Seda võite ise tänasest lehest lugeda. Ja kui me võtame elektriaktsiisi, mis mõjutab otse ettevõtjate konkurentsivõimet, siis on selge, et selline aktsiisipoliitika ei ole edasiviiv ega jätkusuutlik. Ma ei tea, kas teid see rõõmustab – mind isiklikult ei rõõmusta –, et nädalavahetustel on Läti kaubanduskeskused Eesti autosid täis. Eestlased käivad Lätis ostmas, töökohad Valgas ja mujal piiriäärsetel aladel nii tanklates kui ka kauplustes aga suretatakse välja. Kuidas te seda põhjendate ja kas te rõõmustate selle üle?

Peaminister Taavi Rõivas

Ma soovitan teil selle asemel, et võtta ette küllaltki palju kütust nõudvaid retki Lätti, mis kokku võttes mõjuvad teie rahakotile laastavamalt kui potentsiaalne kokkuhoid tänu Läti madalamale kütuseaktsiisi määrale, uurida eri tanklate hinnapoliitikat siinsamas Tallinnas. Küllap te leiate, et hinnavahed Tallinna tanklates võivad olla suuremad kui näiteks Tallinna ja Riia tanklates. Ka mina olen märganud, et on hinnavahe. Ma kontrollisin televisiooni uudistes kõlanud väidet, et viin on Lätis kõvasti odavam. Tõepoolest, nagu ka teie ütlesite, 10, 11 või 12 eurot liitri pealt on hinnavahe. Ma arvutasin välja, kui suur on aktsiisimäära vahe Lätiga, ja sain täpselt 3,5 eurot liitrise viinapudeli pealt. Lihtne matemaatika seega ütleb, et 7,5–8,5 eurot sellest teie nimetatud hinnavahest tuleb millestki muust, mitte aktsiisist. Kas on seal väga teistsugune hinnapoliitika kaupmeestel või on mingid muud põhjused, seda me võime esialgu ainult oletada.
Te küsite minu käest, miks üldse on aktsiisid olemas, miks üldse aktsiise rakendatakse. Sellega on väga lihtne. Alkoholiaktsiis on selleks, et vähendada alkoholi kui kahjuliku kauba tarbimist. Kõrge hind mõjub heidutavalt nii nendele inimestele, kes kipuvad alkoholiga liialdama, maakeeli öeldes end purjakile jooma, kui ka lastele ja noortele – ja ma loodan, et neile see mõjub Eestis järjest enam –, kellel on ju raha vähe. Kuigi jah, noorte joomise osas ei tohiks lubada üldse mitte mingit tolerantsust.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Ka mina käisin Lätis, aga mitte sellest ei taha ma rääkida. Ma ei taha ka keskenduda nende kahjulike harjumustega seotud aktsiisidele, vaid elektriaktsiisile. On olnud rõõm lugeda, et valitsus arutab suurettevõtetele võimalike soodustuste tegemist. Aga kas te ei näe võimalust elektriaktsiisi erisusi kasutades Eestis laiemalt regionaalpoliitikat ajada?

Peaminister Taavi Rõivas

Ma arvan, et Lätis peab ikka käima, ja minu meelest on Lätis väga palju positiivset, mida ka siin saalis arutada võiks. Aga positiivne ei ole mitte nende aktsiisipoliitika, pigem muud asjad. Muuseas, Läti peaminister käis Eestis ja leidis, et on palju asju, mida jälle Eestis hästi tehakse. Nii et ikka peab naabritel külas käima. Mis puutub elektriaktsiisi, siis ma põhimõtteliselt näen võimalust lubada väga-väga suurte tarbijate puhul teatud erisusi. See on teema, mida me minu paremal käel istuva energeetika eest vastutava ministri osalusel kindlasti lähiajal ka valitsuskabinetis arutame. Aga jutt on tõesti väga suurtest tarbijatest, kellesuguste puhul ka mõned teised riigid on teatud erisusi rakendanud. Kehtestada erinevaid aktsiisimäärasid regioonidepõhiselt ma päris mõistlikuks ei pea, sest aktsiisi põhieesmärk on ära hoida liigtarbimist ja see eesmärk on aktuaalne nii Setus kui saares. Nii et selles konkreetselt regionaalpoliitilist aspekti mängus ei ole. Lisaks sellele, et ma käisin Lätis, käisin ka teie kodumaakonnas Läänemaal. Ma tean, et seal on väga aktuaalne idee ehitada data center, mis on nüüd võimalik tänu sellele, et riik teeb Eleringi kaudu väga suuri investeeringuid elektrivõrku. Põhivõrku on oluliselt võimsamaks muudetud ja muudetakse veelgi. Selle puhul võiks ju mitmesugustest soodustustest rääkida, aga see on praegu veel selline teoreetiline idee ja loomulikult peab hindama ka selle elluviimise eeldatavat mõju. Ükski selline samm ei ole ilma mõjuta.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:34 Nullbürokraatia

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Hea juhataja! Hea minister! Kaks ministeeriumi – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium – käisid eelmisel aastal välja ettepaneku, et 1. detsembriks võiks kõik ettevõtjad avaldada arvamust nullbürokraatia teemal. See puudutab näiteks aruandluse ja andmete edastamise ülevaatamist jms. 1. veebruariks lubati tulemusi, aga kui guugeldada, siis leiame endiselt formuleeringuid, et asutakse analüüsima jne. Tulemusi ei ole. Küsingi, kas te olete saanud need vastused ja muu tagasiside üle vaadata. Kui olete, siis millised on teie analüüsi tulemused ja kuidas selline kaasamise vorm on teie arvates end õigustanud?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Ma saan teile kindlasti vastata nii, et te rõõmustate. On läinud paremini, kui me julgesime eeldada. Kui me seda ideed eelmise aasta suvel arutasime, siis Taavi Kotka kutsus meie majja kokku hulga inimesi eri ministeeriumidest ja muudest asutustest, samuti ettevõtetest. Me asusime lahendusi otsima ja kõigest sellest saigi alguse see nullbürokraatia projekt. Üks osa sellest tõepoolest puudutab aruandlust. Kui nüüd seda projekti vaadata, siis ma ütleks, et selle edu komponente on palju. Esiteks, mitte ainult kaks ministeeriumi, vaid neli ministrit õnnestus kohe meeskonda saada. Peale minu panid õla alla ka ettevõtlusminister, rahandusminister ja riigihalduse minister. Kindlasti kiidan ka Keskkonnaministeeriumi esindust. Lisaks oli ettepanekute korjamisel hästi oluline ettevõtlusorganisatsioonide tugev tugi. Nii kaubandus-tööstuskoda, st tööandjad, kui ka paljud teised organisatsioonid võtsid asja tõsiselt. Kui esialgu hinnati, et ehk tuleb 50 ettepanekut, siis tegelikult laekus 252 ettepanekut. Kui tahate selle kohta täpsemat informatsiooni, siis olen seda jaganud ka sotsiaalmeedias. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel on kogu informatsioon üleval nii alalõiguti, koondtabelina, protsentidena kui ka iga ministeeriumi kohta – mis on realiseeritav, mis on poliitika muutus ja mis mitte. Sellest võiksin ma pikalt rääkida. Kui on eraldi huvi, võin projekti tutvustada. Praegu on nii, et kolme aasta jooksul on kavas kaotada või leevendada 164 bürokraatlikku nõuet. Rakendatakse 65% kõigist tehtud ettepanekutest ja 80% bürokraatia vähendamise ettepanekutest. Nii et kui te küsite, kuidas tundub, et läks, siis tundub, et läks paremini, kui julgesime oodata.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp nüüd seda küsibki. Palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, juhataja! Enam-vähem täppi! Loomulikult oli mu järgmine küsimus, milline on see tegevuskava, aga küsiksin kaks küsimust. Mismoodi need ettepanekute esitajad edasi saavad selles protsessis osaleda? Kas on mingid jätkamise mõtted? Ma arvan, et see on üks hea näide, kuidas võiks sihtrühmi kaasata. Teine küsimus on selle kohta, et tegelikult on meil veel üks minister – justiitsminister –, kellel on ka oma plaanid ja mõtted, kuidas bürokraatiat võiks ohjeldada ja üleregulatsiooniga tegeleda. Milline kokkupuude ja koostöö teil temaga on või on need ikkagi kaks eraldi projekti?

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Asja mõte ongi, et see ei ole ainult ühekordne aktsioon, et võtame ette riigi aruandluse ja vaatame kõik need väljad üle. Eesmärk on ikkagi teatavat mõttelaadi muuta. Ma ütleksin, et väga tähtis on ka signaal, mis läheb riigilt laiali eri kohtadesse, kes korjavad mitmesuguseid aruandeid. See sõnum on tegelikult väga lihtne. Iga aruande, iga aruandevälja taga on kellegi töö ja aeg ning seda me tajusime juba selle projekti käivitamise ja elluviimise ajal. Mõnest asutusest tuli tagasiside, et okei, nad mõistavad, et see võibki nii olla ja et nad jätavad mõned aruanded juba tegemata. Seega esiteks, see mõistmine. Teiseks, ma toon välja Keskkonnaministeeriumi, kes ütles, et kõik nende ettepanekud ei sattunud aruandesse, aga neil on oma projekt, millega nad selle idee raames tegelevad, et vältida liigseid aruandluskohustusi ja mitte nõuda andmeid, mida juba on küsitud. Üks oluline teema, mida me Eestis oleme pidevalt käsitlenud ja muule maailmale eeskujuks toonud, on once-only põhimõte. Kui kuskil on mingeid andmeid küsitud, siis seda üle ei korrata. Riigikogu liikmed aeg-ajalt näevad seda, kui nad täidavad oma huvide deklaratsiooni ja imestavad, miks ometi mingeid andmeid jälle uuesti küsitakse, need on ju olemas. Aga see selleks.
Mida me edasi teeme? Tegelikult on see informatsioon üleval. Me jätkame seda tegevust niimoodi, et ettepanekud, mis tulid mitte otse bürokraatia vähendamise kohta, vaid poliitika muutmise kohta, vaatavad nii ministeeriumid kui ka ettevõtjad läbi ning suve alguses koguneme uuesti ja arutame neid. Lisaks moodustame rakkerühma, mis hakkab kõike koordineerima ja pidevalt sellega tegelema. Kui tuleb ettepanekuid, siis me korjame need kokku ja teatava sagedusega, umbes poole aasta või aasta tagant, haarame jälle selles krokodillide komisjonis reha kätte ja võtame bürokraatiat maha. Mis puutub justiitsministri hoiakusse, siis see on igati mõistlik. Võib-olla see osalt tuleneb ka sellest, et mina justiitsministrina tegelesin ka ühe projektiga, mille nimetus oli "Hea õigusloome tava". Vahest sellestki on tõusnud küsimus, kas kõike on vaja mingi seaduse või muu õigusaktiga lahendada. Ma arvan, et justiitsminister on selles osas kindlasti õigel teel, kui ta seadusloome mahtu analüüsib.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Härra minister! See on väga tore, et te nullbürokraatiga tegelete, aga minu küsimus on, kas teil on kavas ka muid ja suuremaid ettevõtjasõbralikke samme. Ma nimelt sihin sellele, et äriühingute juhatuste liikmetelt on võetud õigus töötuks jäämise korral riigilt abi saada. Selle küsimuse on tõstatanud õiguskantsler, Vabaerakond on esitanud asjaomaseid eelnõusid. Meile oli suur üllatus, et valitsus saatis selle kohta Ossinovski allkirjaga eitava seisukoha, kus poetakse järjekordselt väite taha, et on vaja mõjusid analüüsida. Öelge, milline on teie kui majandusministri seisukoht selles küsimuses.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal

Tundub, et täna on Vabaerakonna soovidel antud täituda. Peaminister minu kõrval ütleb, et homme on see teema valitsuskabinetis arutelul. Nii et teil on erakordselt hea päev. Homme arutame ja siis kuulete, mis targad otsused on tehtud.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan hardas üksmeeles selle küsimuse arutamise.


6. 13:41 Valmisolek tulla toime rändevoogude liikumisega Kagu-Euroopast Eesti piirile

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Härra spiiker! Lugupeetud peaminister! Te mainisite juba esimesele küsimusele vastates, et Balkani rändekoridor on kinni või läheb kohe kinni. Tuli jutuks ka see, et te ei pea kuigi tõenäoliseks, et see migratsioonivoog jõuab Eesti piirini. Näiteks Norra välisministeerium hindab seda riski nii ja ka teie erakonnakaaslane, üks võimalikke presidendikandidaate Urmas Paet on öelnud, et see oht on olemas, immigrandid võivad meie piirini jõuda. Me teame, et Ungari, Makedoonia ja ka Bulgaaria on püstitanud okastraadiga tara ja pannud sinna taha valvesse märulipolitsei ja sõjaväe, ent hoolimata sellest on sealt ikkagi inimesi läbi pääsenud. Me teame, et Eesti piiril ei ole ei tara ega mehitatust. Mul on küsimus. Ärge palun spekuleerige sellest, kui tõenäoline see on, vaid selgitage, milline on valitsuse tegevusplaan, kui juhtub nii, et kuu aja pärast on esialgu sajad ja siis tuhanded inimesed meie piiri peal ja hakkavad seda illegaalselt ületama?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma saan aru, et teile väga meeldib fantaseerida kõikvõimalike hirmsate stsenaariumidega. Praeguseks on teie esialgsest hirmutamisjutust, et Eestisse saabub kvoodi või muu samasuguse regulatsiooni kaudu massiliselt pagulasi, õhk totaalselt välja lastud ja nüüd te olete valinud uue stsenaariumi: et tuhanded inimesed saabuvad Eesti piirile. Heakene küll, see on teie valik. Ma usun siiski, et Eesti inimesed näevad selle teie küllalt lihtsakoelise hirmutamise läbi ja saavad aru, et selle taga ei ole mitte õilis soov lahendusi pakkuda, vaid pigem ise kasu saada, poliitilist populaarsust lõigata. Aga see, ma usun, saab olema üsna lühiajaline kasu, kui sedagi. Nagu ma juba ütlesin, ja mitte ainult minu enda arvamusele tuginedes, vaid ka Eesti ekspertide arvamustele tuginedes, meie geograafilise asukoha korral ei ole kuigi tõenäoline, et inimesed, kes pärinevad täiesti teiselt poolt Euroopat, leiavad mingi ringtee, mille korral parim Euroopa Liitu sissepääsu koht on just nimelt Eesti. See tõenäosus on küllalt väike, mis muidugi ei tähenda, et Eesti ametkonnad ei peaks valmistuma ka sellisteks stsenaariumideks, mille käivitumise tõenäosus on väga väike. Ka meie inimesed on käinud näiteks Sloveenias abiks ja saanud sealt väga väärtuslikke kogemusi.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Martin Helme

Aitäh! Ma ei tea, kas ma ei räägi eesti keeles või mis viga on. Ma küsisin täiesti konkreetse küsimuse ja ma ei saanud mitte mingit vastust, kuulsin ainult targutamist teemal, et meil ei ole kunagi õigus olnud. Vastupidi, meil on kogu aeg õigus olnud. Ja tõepoolest, väga oleks vaja teada, millised plaanid meil on. Ma küsin siis veel ühe konkreetse küsimuse. Eeldusel, et plaan on ikkagi olukorra tekkides viia piirile kas märulipolitsei, Kaitseliidu või Kaitseväe lisajõude, kas valitsus on valmis andma neile luba kasutada ka surmavat jõudu, et takistada massilist piiriületust?

Peaminister Taavi Rõivas

Ma tõesti imestan, kui visalt te esitate ühtesid ja samu küsimusi, kuigi teile on korduvalt öeldud, et vaatamata teie bravuurikale enesekindlusele ei ole teil alati õigus olnud. Nii ei ole teil õigus ka eeldades, et Eestist saab massiimmigratsiooni sihtriik. Juhin tähelepanu, et te olete sellest rääkinud juba enam kui aasta, aga seni ükski empiiriline fakt teie juttu ei kinnita. Neid asju, kus teil ei ole õigus olnud, on loomulikult veel. Näiteks ei ole teil õigus selles, et Eesti vajab korra kaitsmiseks isehakanud kriminaalidest kaikamehi. Ei vaja! Ja ma võin, härrad Helmed, teile mõlemale tuua veelgi näiteid, kus te olete eksinud või püüdnud inimesi eksitusse ajada või lausa hirmutada. Nüüd te küsite minu käest seda, kas Eestil on põhimõtteline valmisolek ükskõik millise riski tõttu ja ükskõik millises olukorras kiiresti taastada piirikontroll ka nendel piiridel, kus seda tavapäraselt ei ole. Vastus on: jah, loomulikult. Me suudame seda väga kiiresti teha ja me teame väga täpselt, kui palju see kulusid kaasa toob. Me tegime seda viimati 2014. aastal, kui oli president Obama visiit Eestisse. Me teame, kuidas see käib, ja me oleme selleks valmis. Aga tõenäosus, et seda on vaja teha massiimmigratsiooni surve tõttu, on endiselt väga väike.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Raske on teid peaministriks nimetada, sest see jutt, mida te ajate, need väljamõeldised, mida te meie suunas pritsite, on lihtsalt piinlikud ega ole peaministri väärilised. Meil on olnud õigus selles, kui me oleme öelnud, et moslemid vägistavad naisi. Meil on olnud õigus selles, kui me oleme öelnud, et Euroopat ähvardab massiimmigratsioon. Me teame, et käesoleval aastal saabub Euroopasse miljoneid inimesi, ja me ei tea, kui paljud neist võivad jõuda meie piirile. Teie kui peaministri asi peaks olema seista hea selle eest, et nad ei saaks üle piiri. Soome ja Norra on ka põhjamaad ja kauged Euroopa kolkad, aga ometi on see nende jaoks juba probleem. Nii et palun käituge selles mõttes korrektselt ja ärge süüdistage meid mingisuguste oma fantaasiatega isehakanud jõukude teemal. Meie ei ole neid loonud ega meie ei ole neid toetanud. Nii et ka selles suhtes võiks nagu mõistusel olla.

Esimees Eiki Nestor

Küsimuse aeg on läbi. Peaminister peab vastama. Palun, Taavi Rõivas!

Peaminister Taavi Rõivas

Tõepoolest, teie anne esitada küsimus nii, et küsimust ei ole, on imetlemist väärt. Aga püüan siiski vastata. Ma ei tea, võib-olla teil ei ole piisavat ülevaadet, millega teie nooremad parteikaaslased tegelevad. Mina olen märganud, et nii mõnigi neist on aktiivne liige Facebooki gruppides, kus neid isehakanud kaikamehi toetatakse ja osaletakse diskussioonides, kus just nendel teemadel arutletakse. Ma olen üsna veendunud, et teie erakonnakaaslased on selle kõigega väga hästi kursis. (Vahelehüüe saalist.) Kui teie sellest ei tea, siis tundub, et teil on seal noored ülekäte läinud, isetegevust teinud ja läinud kaasa algatusega, millega ühel viisakal poliitilisel erakonnal ei oleks võib-olla praktiline kaasa minna, seda enam, et tegemist on, nagu nüüdseks on avalikkuse ette jõudnud, inimestega, kellest paljud on väga erinevaid ja osa ka väga raskeid kuritegusid toime pannud. Minu hinnangul Eesti ei vaja selliseid kriminaale õiguskorda kaitsma, vastupidi. Te loetlesite siin päris pikalt, milles teil enda hinnangul õigus on. Ma kuulasin väga tähelepanelikult. Te ütlesite, et te ei tea, kui palju on Euroopasse mujalt inimesi jõudnud ja kui paljud neist Eestisse jõuavad. Selles on teil tõesti õigus, et ei tea, kui palju neid siia jõuab. Mina saan teile öelda, et tõenäosus, et nendest väga suur osa Eestisse jõuab, on endiselt väga väike. Põhjustest olen ma juba teie kolleegidele vastates rääkinud.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:50 Riisipere–Rohuküla raudtee

Esimees Eiki Nestor

Järgmise küsimuse esitab Andres Ammas samuti peaminister Taavi Rõivasele. Palun!

Andres Ammas

Lugupeetav juhataja! Lugupeetav peaminister! Tuleme nüüd jälle koduste asjade juurde tagasi. Nagu juba jutuks oli, te rõõmustasite möödunud nädalal Läänemaa inimesi nii oma füüsilise kohaleilmumisega kui ka optimistlike seisukohavõttudega. Nende hulgast üks oli see, et Riisipere–Rohuküla raudtee ei ole võimatu missioon. Kui täna siin Riigikogus juba hea päev on, siis võib-olla on see hea päev ka Haapsalu raudteele. Jagage meiega lihtsalt teadmist, milline on hetkeseis. Kui kaugel analüüside ja arvutustega ollakse? Kas Haapsalu raudtee hakkab juba jõudma, ma ei tea, riigi eelarvestrateegiasse näiteks? Kas üldse on mingi ajaraamistik, millal midagi võiks juhtuma hakata?

Peaminister Taavi Rõivas

Seda on küll hea meel kuulda, et minu füüsiline ilmumine Läänemaa inimesi rõõmustas. Oleks seda teadnud, oleks kauemaks jäänud. Aga küll ma tulen varsti jälle. Mis puutub Haapsalu raudteesse, siis täiesti selgelt on see praegu Läänemaa inimeste jaoks unistus nr 1 või eesmärk nr 1. See unistus võikski unistuseks jääda, kui ei oleks ühte väga selget selle realiseerumist toetavat asjaolu. Nimelt seda, et väga paljud Läänemaa inimesed käivad Tallinnas tööl. Pendelränne on Läänemaal küllalt ulatuslik ja see annab teatud lootust ka sellele muidu võib-olla täiesti ulmelisena tunduvale projektile. Minule teadaolevalt on läbirääkimised ja arutelud kohalike inimeste ning majandus- ja taristuministri alluvate vahel olnud igati asjalikud ja konstruktiivsed. Otsitakse ühiselt võimalikke lahendusi, mille hulgas on minu teada ka sellised skeemid, et erasektor võtab arvestatava osa riskist, vastutusest ja ka rahastamisest enda kanda ning riik leiab võimaluse mingi perioodi jooksul ettevaatavalt anda garantii, et seda projekti doteeritakse. See tundub vähemasti tõsist kaalumist väärt olevat. Ma ei saa täna, ilma et valitsus oleks seda detailselt arutanud, öelda, et see idee kindlasti realiseerub. Aga ma olen praegu selle projekti realiseerumise suhtes märksa optimistlikum kui näiteks kaks aastat tagasi. Vahepeal on Läänemaa inimesed suutnud palju positiivset ära teha.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh! Nagu te teate, on sellel suurel projektil ka n-ö pilootprojekt Riisipere–Turba ühenduse näol, sedagi loodetakse just eraettevõtjate initsiatiivi toel. Kas selle osas on midagi konkreetsemat kokku lepitud?

Peaminister Taavi Rõivas

Mul on üks Riigikogu liikmest sõber, kellega ma teen aeg-ajalt koos jooksutrenni. Ja mul ei ole õnnestunud temaga koos vist ühtegi jooksutrenni teha ilma, et ta poleks mulle rääkinud sellest, et nüüd oleks aeg see Riisipere–Turba 6,3-kilomeetrine jupp valmis teha. Ta on andnud mulle väga palju infot selle kohta, millised need detailsed plaanid on. Põhimõtteliselt on ju muidugi mõeldav, et esimeses etapis tehakse katseks see lõik. Aga samas ma arvan, et meil on põhjust ikkagi ühiselt otsida vastust, kui reaalne on projekt tervikuna ehk siis soov jõuda Haapsallu välja. Ma olen täiesti kindel, et Läänemaa inimestele pilootprojekt ehk raudteelõik Riisipere ja Turba vahel ei ole teab mis lahendus. Kui ma õigesti mäletan, siis Turba ja Haapsalu vahemaa on ligi 50 kilomeetrit, vist 47 kilomeetrit. Nii et see väike lõik veel kuigi palju ei aita. Üks fakt, millega Läänemaa inimesed on suutnud mind üllatada, on see, kui palju inimesi iga päev Haapsalu ja Tallinna vahet autoga sõidab. See on proportsionaalselt oluliselt suurem näitaja kui teistest linnadest Tallinnasse sõitjate arv. See on nüanss, mis võib ehk selle projekti reaalsemaks muuta.
Aga püüdes teie küsimusele võimalikult täpselt vastata, ütlen, et mulle teadaolevalt on praegu arutamisel see, et kõigepealt viia ellu pilootprojekt, esimesed 6,3 kilomeetrit. Sealt saab ka esimest statistikat, millele toetudes on ehk võimalik edasi minna juba suure projekti juurde. See on üks lähenemine. Ent usutavasti jõuab see teema varem või hiljem ka valitsuse lauale ja küllap me siis saame detailsemalt arutada, kas teostada idee piloodi kaudu või kohe tervikuna või kas see üldse ikka võimalik on.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Martin Helme

Suur tänu! Ma pean tegema peaministrile komplimendi. Kui meie oskame küsida küsimusi, kus küsimust ei ole, siis see kahvatub teie oskuse kõrval vastata küsimustele nii, et vastust ei ole. Kui teil on palju aega uurida Facebookis gruppidesse kuuluvate inimeste parteilisust, siis te kindlasti olete kursis, et Odini sõdurite hulgas on ka terve hulk reformierakondlasi. Ma ei tea, mis te nendega nüüd peale hakkate. Kui ma kuulasin siin teie südamlikku vastastikust komplimenteerimist vabaerakondlastega, siis tuli mulle meelde kild ühest Hollywoodi filmist, et minge võtke tuba. Aga ma küsin selle raudtee kohta. Nagu te teate, on kõnealune raudteetamm erastatud. Mis plaan on, kas kavatsetakse teha kõrvale uus tamm või vana tamm tagasi osta või rentida?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Kõigepealt, ma ei ole seal odinlaste grupis ringi surfanud, küll aga on juhitud minu tähelepanu sellele, et ka paar Riigikogu liiget teie erakonnast on sellistes gruppides aktiivsed osalised. Ma usun, et Martin Helme aimab, keda ma silmas pean. Eks see lõpuks on muidugi teie enda valik, millistes gruppides te osalete, milliseid jõukusid oma toetusega õnnistate. Aga nii peaministri kui lihtkodanikuna ma ütlen, et kui sellised jõugud arvavad, et nad vaatamata oma kriminaalsele minevikule ja vaatamata sellele, et paljud neist abipolitseinikeks oma kriminaalse mineviku tõttu ei kvalifitseeruks, peavad võimalikuks Eestis korda tagada, siis sellist pseudoturvalisust meil küll vaja ei ole. Pigem nad vähendavad Eesti inimeste turvatunnet.
Mis puudutab Haapsalu raudteed, mille kohta te lõpuks küsisite, siis tõepoolest vastab tõele, et osa raudteealusest tammist on erastatud. Mulle teadaolevalt hõlmavad kõnelused ja arutelud ka seda, et tuleks püüda praeguste maaomanikega kokkulepe saavutada. Loomulikult tuleb Haapsalu raudteed puudutava investeerimisotsuse realistlikkust hinnates arvestada kõiki niisuguseid asjaolusid. Kogu selle projekti õnnestumise eeldus on aga see, et maaomanikud on nõus riigiga koostööd tegema. See on täiesti selge.

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Riigikogu infotunni lõpuni on jäänud üks minut. Ma olen natuke kimbatuses, kuna saan aru, et Mart Helme jõuaks ühe minuti jooksul küsimuse katte all midagi peaministrile välja öelda, aga peaminister ei jõuaks sellele vastata. Nii et midagi ei ole teha, infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee