14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu III istungjärgu 3. töönädala kolmapäevast istungit. Kellel on soovi anda üle eelnõusid või arupärimisi? Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova
Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on hea meel anda Keskerakonna fraktsiooni nimel üle kaugkütteseaduse ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu väljatöötamise tingis vajadus täpsustada kortermajade soojusvarustuse katkestamisega kaasnevaid probleeme. See probleem sai alguse viimase majanduskriisi ajal, kui sagenesid juhtumid, et mõne võlgniku tõttu katkestas soojusettevõtja elamu soojusvarustuse tulenevalt põhimõttest, mille kohaselt vastutavad soojuse ostu-müügilepingu rikkumise eest korteriomanikud ühiselt. Tollane kaugkütteseaduse regulatsioon lubas soojusvarustuse katkestada seitsmepäevase etteteatamisega. 2010. aastal võeti vastu kaugkütteseaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus, mis kehtestas, et elamuruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse võib ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada üksnes pärast seda, kui soojusettevõtte saadetud võlateatise saamisest on möödunud 90 päeva. Paraku ei ole seadusmuudatus oma eesmärki täitnud. Nii ongi sel aastal tekkinud Kohtla-Järvel olukord, kus kütteenergia tarnijad on jätnud külma inimesed, kes on kütte eest korralikult maksnud. Põhjendus on see, et elamus elavad peale nende inimeste ka võlgnikud, kes pole oma kohustusi täitnud. Eelnõu eesmärk on tagada, et soojusvarustuse katkestamisega ei seataks ohtu nende korteriomanike omandit, kes on oma arved õigel ajal maksnud ning soojusettevõtja ees kõik kohustused täitnud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Austatud esimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon otsustas täiesti üksmeelselt algatada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt tuleb komisjoni istungi protokollis kokkuvõtlikult kajastada komisjoni istungi käiku ning vastuvõetud otsuste ja seisukohtade kujunemist. Istungil sõna võtnud inimeste seisukohti tuleb refereerida nimeliselt ning samuti kanda nimeliselt protokolli hääletamistulemused.
Lisaks täpsustab eelnõu Riigikogu otsuse jõustumist. Samuti täiendatakse ühel lugemisel arutatavate Riigikogu otsuste eelnõude loetelu, kuhu lisatakse ka Riigikogu eri-, uurimis- või probleemkomisjoni liikmete või asendusliikmete vahetamise eelnõud, sest ei ole otstarbekas ega vajalik arutada neid eelnõusid mitmel lugemisel, vaid liikmete vahetus võiks sujuda kiiremini. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rein Ratas, palun!

Rein Ratas
Auväärt esimees! Lubage teile üle anda Keskerakonna fraktsiooni 16 liikme arupärimine maaeluminister Urmas Kruusele. Arupärimine käsitleb taimekaitsevahendite kasutamist ja selle võimalikku mõju mesilindude heaolule. Euroopa Parlamendi resolutsioon mesinduse olukorrast tõdeb, et 84% taimeliikidest ja 76% meil toodetavatest toiduainetest sõltuvad tolmeldamisest, millega tegelevad mesilased. Hinnanguliselt on mesinduse tolmeldamistulu Eesti tingimustes umbes kümme korda suurem meesaagi rahalisest väärtusest ja see lisatulu võiks Eestis olla keskmiselt 80 miljonit eurot aastas. Samas on mesilased keskkonnaseisundi indikaatorid. Olles olulised looduslike taimeliikide tolmeldajad, aitavad nad kaasa looduslike taimekoosluste tasakaalu säilimisele. Oluliseks saasteallikaks on kujunenud aga pestitsiidide rohke ja sageli ebamõistlik kasutamine. Arupärimises on viis küsimust. Olen rääkinud.

Esimees Eiki Nestor
Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! 14 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel annan üle arupärimise minister Ossinovskile eriarstiabi kohta Narvas. See olukord peaks teile kõigile teada olema. Praegu töötab Narva haiglas 18 eriarsti ja haigekassa plaanide kohaselt peaks järgmise kolme aasta jooksul neist kümme linnast kaduma. Nii et kui keegi kardab roheliste mehikeste tulekut idapiirile, siis Narva kardab seda, et rohelistes kitlites meditsiinitöötajad hoopis linnast kaovad. Sellel teemal on minister mitu korda sõna võtnud. Raadios teatas ta, et kuigi kümme eriarstiabi liiki kaob, ei pea narvakad selle abi saamiseks kuskile sõitma. See oli selgelt paradoks. Kas ravi hakkab käima Skype'i kaudu või telefonitsi? Arupärimises on sellel teemal kuus küsimust. Loodame, et see aitab Narvat selles üsna sünges olukorras. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Austatud Riigikogu esimees ja kolleegid! Enda ja 17 Keskerakonna liikme nimel esitan arupärimise justiitsminister Urmas Reinsalule. See puudutab e-valimisi ja e-hääletajaid. Nagu te mäletate, Marju Lauristini uuringust tuli välja, et alates 55. eluaastast on nende inimeste osatähtsus, kes arvutit ei kasuta, väga suur, 70%, ja üle 70-aastaste seas juba 82%. Aga Eesti unikaalsus seisneb selles, et raugaeas inimesed on väga aktiivsed e-hääletajad. 80–104-aastaste seas oli e-valijaid viimastel valimistel rohkem kui 18–21-aastaste seas. Selline huvitav fenomen.
E-hääletajate arv on kümmekonna aastaga märgatavalt kasvanud. Kui 2005. aasta kohalikel valmistel andis vaid 1,9% kõikidest hääletajatest e-hääle, siis eelmisel aastal Riigikogu valimistel tegi seda juba 30,5%. Varem on eeldatud, et e-hääle andmise võimalust eelistavad hea arvutioskusega eesti keelt kõnelevad nooremapoolsed valijad, kuid nüüd paistab suund muutunud olevat. Nimelt, eelmistel Riigikogu valimistel olid kõige agaramad e-hääletajad just vanemaealised inimesed. 25% kõikidest e-hääletajatest moodustasid valijad, kes olid vanemad kui 55-aastased, neile järgnesid 19%-ga 45–55-aastased. Eelneva põhjal nähtub, et nooremapoolsed inimesed ei ole kõige aktiivsem ühiskonnagrupp e-hääletajate seas. Meil on neli küsimust selle kohta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, Peeter Ernits! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja kolm arupärimist. Nendega toimetame kodu- ja töökorra seaduse alusel.
Nüüd olge tähelepanelikud, mul on kaks teadet. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis neljarealise Tallinna–Tartu maantee toetusrühma moodustamine. Kokkukutsuja on Kristjan Kõljalg. Aga see ei ole kõik. Vahetult enne istungi algust sain veel ühe teate, mille loen teile nüüd ette: "Palun anda teada, et pärast Riigikogu täiskogu istungi lõppu moodustatakse siin saali keskel mesilaste toetusrühm." (Elevus saalis.) Selle kokkukutsuja on Peeter Ernits. Ärge siis segamini ajage!
Nii, kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 86 Riigikogu liiget ja puudub 15.

1. 14:13 Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Esimesena on meie päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 145 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 145. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt oli 76 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja ka erapooletuks ei jäänud keegi. Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

2. 14:14 Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (118 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 118 teine lugemine. Sotsiaalkomisjoni ettekandja Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Härra esimees! Head kolleegid! Nagu te teate, võttis Euroopa Parlamendi eelmine koosseis oma mandaadi lõpukuudel ehk 2014. aasta kevadel vastu Euroopa Liidu uue tubakadirektiivi, mis hakkab kehtima s.a 20. mail. Selleks ajaks peavad liikmesriigid oma seadustesse direktiivist tulenevad nõuded sisse viima. Eesti Vabariigi valitsus, täpsemalt öeldes, Sotsiaalministeerium kui valdkonna eest vastutav asutus on otsustanud direktiivi üle võtta kahe kehtivat tubakaseadust muutva eelnõuga. Esimese eelnõu algatas Vabariigi Valitsus m.a 26. oktoobril ja see käsitleb ennekõike direktiivi seda osa, mis esitab lisanõudeid tubakatoodete koostisele, samuti nõudeid tubakatoodete pakenditele, nii pakendite kujule kui ka nendel olevatele tekstidele ja muule kujundusele. Alates s.a 20. maist peab pakenditel olema nii tervishoiualane üldhoiatus, mis Eestis tähendab seda, et suitsupakile kirjutatakse tekst "Suitsetamine tapab – loobu kohe", kui ka lisateave, mis annab teada, et tubakasuits sisaldab üle 70 teadaolevalt vähki tekitava aine, samuti terviseohu ühendhoiatus, mis koosneb 14 teksthoiatusest koos piltidega. Peale pakenditele esitatavate uute nõuete kehtestatakse uued nõuded ka tubakatoote hulgale müügipakendis ja alates 2017. aasta 1. juunist keelustatakse nn suitsetamisalad. Nii et alles jäävad ainult suitsetamisruumid oma nõuetega. Niipalju siis teile meeldetuletuseks eelnõu sisust.
Eelnõu esimene lugemine toimus m.a 8. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. detsembril 2015 esitasid muudatusettepanekuid Riigikogu liige Vilja Toomast ja Sotsiaalministeerium. Avamusi ja ettepanekuid eelnõu kohta esitasid Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon ja Eesti Esitajate Liit. Sotsiaalkomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette oma korralistel istungitel 11., 12., 18. ja 25. jaanuaril ning erakorralisel istungil 26. jaanuaril.
Mida otsustati 11. jaanuari istungil? Istungil viibisid peale komisjoni liikmete Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Karolin, sama osakonna peaspetsialist Kärt Sõber ning õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Kersti Berendsen-Koržets, Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur, Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esindaja Taavi Salumets ja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp. Kuulasime sellel istungil ära ennekõike Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni ja Eesti Esitajate Liidu esindajate märkused.
Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esindaja märkis, et kuna Euroopa Liidu uus tubakatoodete direktiiv hakkab kehtima 26. maist s.a, siis on tootjatel vaja kiiresti selgust tubakatoodete tootmist ja jaemüüki mõjutavate õigusnõuete kohta. Peamise probleemina tõi ta välja, et teatud sätted tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõus ja muudatusettepanekutes ei ole direktiiviga kooskõlas, ta pidas eelkõige silmas suurema müügimahuga ja tubakast erineva maitse või lõhnaga tubakatoodetele kohalduvat üleminekuperioodi. Euroopa Liidu tubakatoodete direktiiv ütleb, et tubakast erineva maitse või lõhnaga tubakatoodetele, mille müügimaht ületab turul 3%, kohaldatakse müügierandit kuni 2020. aasta 20. maini, enne seda ei hakka kehtima müügikeeld. Praegune lahendus, mille on välja pakkunud Vabariigi Valitsus ja Sotsiaalministeerium, keelustab aga nii kapslites kui ka teiste tehniliste lahenduste abil lisatud mentooliga sigarettide müügi kohe ehk 20. mail 2016.
Eesti Esitajate Liidu esindaja pöördus komisjoni poole küsimusega, kuidas saavad tubakatooteid tootvad ettevõtted loa pilthoiatuste ehk fotode kasutamiseks ning kas fotode autoritel võib tekkida õigus nõuda autoritasu. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitas nii pretensiooni esitajale kui ka komisjoni liikmetele, et autoriõiguse seaduse § 5 punkti 3 kohaselt ei kohaldata autoriõiguse seadust õigusaktidele ja haldusdokumentidele ehk seadustele, seadlustele, määrustele, põhimäärustele, juhenditele, käskkirjadele ning nende ametlikele tõlgetele. Kuna pilthoiatused on Euroopa Parlamendis vastuvõetud direktiivi osa, siis tuleb neid käsitleda seaduse juurde kuuluva tekstina, mis on leidnud oma visuaalse väljenduse pildi kujul, ning neile ei kohaldata autoriõiguse seadust.
Järgmine komisjoni istung toimus 12. jaanuaril. Me jätkasime muudatusettepanekute arutelu. Kohal viibisid jälle Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Karolin ning õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Kersti Berendsen-Koržets. Peale selle viibisid istungil Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ning osakonna peaspetsialist Heidi Vessel. Rahandusministeeriumi ametnikud olid kutsutud komisjoni eelkõige selleks, et saada selgust maksumärkide paigaldamises. Oli tekkinud küsimus, et kui tuleb uus maksumärk panna ja kui igal aastal vahelduvad terviseohu ühendhoiatuse pildid ja tekstid, kas siis peab kaks korda aastas uusi tubakatoodete pakendeid tegema. Saades Rahandusministeeriumi ametnikelt vastuse, otsustas komisjon, et see on vale tõlgendus ja nii seda käsitleda ei saa. Selle teema saime sellel komisjoni istungil päevakorrast maha.
18. jaanuaril arutasime muudatusettepanekuid eraldi ja tegime esitatud muudatusettepanekute kohta otsused. Ühest ettepanekust Sotsiaalministeerium loobus. Sellel istungil tegime ka menetluslikud otsused: otsustasime saata eelnõu täiskogu päevakorda 27. jaanuariks, meil on ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, ning panna 28. jaanuaril eelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletusele. Kõiki neid ettepanekuid toetas sotsiaalkomisjon konsensuslikult.
Järgmine kord tulime tubakaseaduse muutmise seaduse juurde tagasi 25. jaanuari istungil, kui komisjoni esimees tegi päevakorda sisse juhatades ettepaneku, et komisjon peaks muudatusettepanekud nr 1 ja 5 veel kord läbi vaatama ja uuesti hääletama. See oli põhiliselt seotud keelelise ümbersõnastamisega, et sõna "eristuv" asemel oleks sõna "erinev". Komisjon pidas õigusloome selguse huvides seda oluliseks ja toetas neid muudatusi. Menetluslikult otsustati, et kiidetakse heaks muudatusettepanekute loetelu ning samuti seletuskiri ja eelnõu teise lugemise tekst koos nende kahe uuesti hääletatud muudatusettepanekuga. Komisjoni esimees võis kolmanda lugemise dokumendid kinnitada.
Aga siis jõudis kätte 26. kuupäev, kui juristidega nõu pidades oli selgunud, et õigusloome selguse huvides on vaja veel kord üle vaadata kaks punkti, kuna tundub – ma rõhutan, et tundub –, et need on omavahel vastuolus või võivad tekitada erinevaid tõlgendusi. Seega kogunes komisjon eile erakorraliselt, et teha ettepanek eelnõu teine lugemine täna katkestada. Kuna eelnõu teine lugemine katkestatakse, siis on vaja määrata ka uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, milleks on 3. veebruar kell 17.15. Meil on ettepanek saata eelnõu teise lugemise jätkamiseks päevakorda 10. veebruariks, samuti teeme selleks, et saaks veel kord keeleliselt üle vaadata kogu eelnõu teksti, juhatusele ettepaneku, et me võiksime dokumendid juhatusele esitada 9. veebruaril kell 17.15. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis võiks saata eelnõu kolmandale lugemisele 11. veebruariks ja panna eelnõu lõpphääletusele. Komisjoni liikmed pidasid sellist menetlust õigeks eelkõige sellepärast, et see välistaks hiljem, kui seadus on vastu võetud, õiguslikult erinevad tõlgendused. Nii need otsused tehti. Palun komisjoni ettepanekuid toetada! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Olemata küll suitsumees, saan ma aru, et te lähete selle seadusega nende preilide vastu, kes armastavad mentooliga sigarette tõmmata, ja ka teiste sigarettide ja sigarillode tõmbajate või vesipiibu tõmbajate vastu, kes tahavad maitsestatud tubakat, et tubakamaitse oleks ära peidetud. Sain ma õigesti aru, et te lähete mentooli armastavate preilide vastu?

Vilja Toomast
Mina ei ole ka suitsetaja, mina ei tea, kas mentooliga sigarette suitsetavad ainult preilid või ka teised. Sellele küsimusele ei oska ma vastata. Aga vastus sellele küsimusele võiks olla kahetine. Esiteks, selle direktiiviga tõepoolest keelatakse aastast 2020 ära sigaretid ja sigarettideks keeratavad tubakatooted, mis sisaldavad tubakast erinevat ainet, mille müügimaht Euroopa Liidu turul on suurem kui 3%. Näiteks jäävad aga sigarillod, mille müügimaht enamasti pole üle 3%, endiselt Euroopa Liidu turule ja neid saab ka Eestis müüa ja siia sisse osta. Nii et see muudatus puudutab siiski ainult neid tooteid, mille müügimaht on suurem kui 3%. Eesti tubakatootjatele tähendab see põhiliselt mentoolimaitselisi tooteid, ükskõik, kas see mentool on siis pakendi sees oleval fooliumil, filtris, filtrisse paigaldatud kapslis või mujal.

Esimees Eiki Nestor
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea eesistuja! Kui palju Eestis müüakse mentooliga sigarette? Tõenäoliselt on see info olemas.

Vilja Toomast
Aitäh! Komisjonis kohal olnud Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esindaja nimetas osakaaluks 17%, aga seal oli arvestatud kapsleid, neid sigarette, kus mentool on lisatud tubakasse, ja ka neid, kus filtripaber on mentooliga leotatud. Ma väga täpselt ei oska seda kirjeldada, sest ma ei ole suur tubakatootmise spetsialist, aga nii nad ise ütlevad, et 17% on Eestis see osakaal.

Esimees Eiki Nestor
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Igatepidi tore ettevõtmine, suits on ju teada ja tuntud kantserogeen jne. Teadupärast hakkavad aga suitsetamisest loobunud inimesed kohutava kiirusega paksuks minema, nad hakkavad sööma hästi palju magusat ja väga kaloririkast toitu. Milliseid asendustegevusi te olete planeerinud ja kui suure summa ulatuses, et suitsetamisest loobunud inimesed saaksid jõusaalis käia ja kõike muud teha? See on hirmus kallis asi ju. Suitsetamine oma absoluutväärtuses on odavam kui jõusaalipilet. Äkki olete sellele mõelnud?

Vilja Toomast
Selle seadusega ei kehtesta me reegleid, kuidas saledaks saada või saledaks jääda. Ega siis ainult jõusaalis ei pea käima, kui tahetakse oma tervise eest hoolitseda. Võib minna metsa jooksma, ketside jaoks ikka raha on. Mererannas võib suvel ka paljajalu joosta. Selliseid reegleid me kehtestama ei hakka. Aga ma soovitan minna lehele www.terviseabi.ee, sealt saate abi.

Esimees Eiki Nestor
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Vilja Toomast! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on esitatud muudatusettepanekuid, vaatame need läbi. Esimene on sotsiaalkomisjonilt, täielikult arvestatud, teine on Vilja Toomastilt, täielikult arvestatud, kolmas on Vilja Toomastilt, täielikult arvestatud, neljas on Vilja Toomastilt, täielikult arvestatud, viies on sotsiaalkomisjonilt, täielikult arvestatud, ja kuues on Vilja Toomastilt, osaliselt arvestatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on eelnõu 118 teine lugemine katkestada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. veebruari kell 17.15.

3. 14:31 Atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu (165 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu 165 esimene lugemine. Algataja ettekandja on keskkonnaminister Marko Pomerants. Palun!

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Tervist, lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Eelmise seaduseelnõu vaimus ka jätkame. Atmosfääriõhk on nüüd meie teema ja see eelmise teemaga täiesti haakub. Nii et selline hea komplekt on teil kokku pandud.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu on selline seaduseelnõu, mis on juba ühe korra oma elus Riigikokku jõudnud, aga vahepeal olid Riigikogu valimised ja see eelnõu saadeti Keskkonnaministeeriumisse tagasi. Nüüd olen ma siis sellega teie ees.
Eelnõu on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ja asendab kehtiva välisõhu kaitse seaduse. Kodifitseerimise peamine eesmärk on kehtivat õigust korrastada, kuid siin on ka mõned sisulised muudatused, mis on tehtud tulenevalt kehtiva seaduse rakendamisel saadud kogemustest. Otseselt puudutab eelnõu kohalikke omavalitsusi ja riigiasutusi, kes tegelevad õhukvaliteedi seirega ning saasteainete ja müraga seotud menetlustega. Samuti puudutab eelnõu neid ettevõtjaid, kes paiskavad oma tegevusega õhku saasteaineid ning tekitavad sellise müra või lõhna, mis ümberkaudseid elanikke häirima hakkab.
Miks on nüüd seadusel pealkirjaks just "Atmosfääriõhu kaitse seadus", mitte enam "Välisõhu kaitse seadus"? See on tingitud sellest, et seadus käsitleb nii välisõhu kui ka osoonikihi kaitset ning samuti kliimamuutuste leevendamist puudutavaid sätteid ehk selle reguleerimisala ulatub maapinnast 100 kilomeetri kõrgusele. Välisõhk on see, mida me sisse hingame, ja see ulatub kuni 16 kilomeetri kõrgusele maapinnast. Olgu see selline kokkuleppeline piir.
Võrreldes kehtiva välisõhu kaitse seadusega, on seaduseelnõus tehtud järgmised olulised muudatused. Viimastel aastatel on teatud piirkondades lõhnaprobleem olnud üsna tõsine, seda näitab ka elanike kaebuste sagenemine. Näiteks laekus 2015. aastal Keskkonnainspektsioonile välisõhu kohta ligi 1600 kaebust, millest pooled olid põhjustatud häirivast lõhnast. Kõige enam laekus neid Ida-Virumaalt Sillamäelt. On selge, et kui mõne ettevõtte tootmisprotsessi käigus tekib ümbruskonda häiriv hais, siis peab ettevõte sellega tegelema. Tihti tähendab see ettevõttele ka lisainvesteeringuid ja tegevusi, mille efektiivsust peab olema võimalik kontrollida. Eelnõu kohaselt saab käitlejatelt lõhnaaine piirväärtuste ületamise korral nõuda senisest sisulisemaid ja detailsemaid lõhnaaine vähendamise kavasid. Kui ühes piirkonnas on aga mitu ettevõtet, kelle tegevus tekitab ebameeldivat lõhna, on võimalus nõuda ühist lõhnaaine vähendamise kava. Kui kavad on siiski otstarbekam koostada eraldi, hindab Keskkonnaamet kavade tervikmõju piirkonnale.
Eelnõuga on täpsustatud ja täiendatud ka müraregulatsiooni. Muu hulgas on pandud paika, millise müraga atmosfääriõhu kaitse seadus tegeleb. Selleks on eelkõige tööstuses ja liikluses tekkiv müra. Üheks oluliseks muudatuseks on müra normtasemete süsteemi lihtsustamine. Selle on tinginud asjaolu, et kehtivate normtasemete omavahelised seosed ning nende kohaldamise tingimused ei olnud selged. Uute sätetena on eelnõus ennetava tegevusena kohaliku omavalitsuse organi territooriumil asuvate oluliste müraallikate müra kindlakstegemine ja müra vähendamise tegevuskava koostamine. See tähendab sisuliselt, et kohalik omavalitsus peab määrama kindlaks oma territooriumil asuvate normtaset ületavate müraallikate mõjuala ning leidma võimalusi müra vähendada. Saadud andmed võimaldavad kohaliku omavalitsuse organil planeeringu koostamisel arvestada olemasolevat olukorda ning kõige efektiivsemalt ja majanduslikult soodsamalt võtta asjakohaseid müra vähendamise meetmeid. Mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade koostamisel on võimalik taotleda toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskus atmosfääriõhu kaitse programmist.
Eelnõu kohaselt tõstetakse õhusaasteloa omamise künnist, mis tähendab, et osal tegevusaladel (nt tanklad, sea-, veise- või linnukasvatus, põletusseadmed) väheneb ka käitajate ja loa andja halduskoormus, kuna õhusaasteloa taotlemise kohustus asendatakse tegevuse registreerimise kohustusega, kui käitise tegevus ületab rakendusaktis kehtestatavaid künnisvõimsusi ja -koguseid. Õhusaasteloa künnise tõstmine on osa paketist, mida on kavandatud pikemat aega ja mille raames eelmisel suvel jõustunud keskkonnaministri määrusega suur osa väikesi loomakasvatuskäitisi juba vabastati välisõhusaasteloa kohustusest. Hinnanguliselt asendatakse ligikaudu tuhande käitise õhusaasteloa kohustus lihtsama registreerimiskohustusega. Kokkuvõtlikult võib öelda, et käitaja ja ametkondade halduskoormus muutub proportsionaalsemaks käitise suuruse ja sellest tulenevate keskkonnariskidega. Tänan tähelepanu eest!
Õiendan kohe ära vähemasti kaks küsimust, enne kui ülejäänud kolm tulevad. Härra Põldaru võttis keskkonnakomisjonis jutuks eelnõus oleva väga vahva linnastu mõiste. Õigemini ei olnud ta päris rahul selle definitsiooniga, et tiheasustusega ala, kus on üle 250 000 elaniku, on linnastu, ja teinekord võib seal olla ka vähem inimesi. Selle kohta võin öelda, et kehtivas välisõhu kaitse seaduses on meie arvates parem sõnastus, aga Euroopa Komisjoni ametnikud hakkasid meiega torisema, et välisõhu kaitse seaduses olev linnastu definitsioon ei vasta täpselt direktiivis toodule. Sellise definitsiooniga tulime me nüüd praegu lagedale, aga meil otsingud endiselt käivad. Milles on siin keerukus? Keerukus on selles, et selles direktiivis seotakse linnastu suurus, kui tegemist on vähem kui 250 000 elanikuga, elanikkonna tiheduse kategooriaga. Selle võib määratleda riik, aga meil üheski õigusaktis sellist määratlust ei ole. Loodame, et saame selle määratluse paremaks tehtud. Kui ka ei saa, siis ma ei arva, et see oleks selle eelnõu kõige tähtsam temaatika. Aga ka mind ennast see definitsiooniasi huvitas.
Kui ma kuluaarides kohtusin ühe teise lugupeetud keskkonnakomisjoni ja Riigikogu liikmega, siis oli juttu sellest, millest on tingitud see, et kui enne pidi õhukvaliteedi parandamise kava koostama Keskkonnaamet, siis nüüd on see ülesanne usaldatud kohalikule omavalitsusele. Vastamisel tuleb lähtuda eelnõu seletuskirjast, kus on öeldud, et regulatsiooni eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse üksusele suuremad võimalused mõjutada piirkonna õhukvaliteeti (planeeringute, tänavate korrashoiu ja muu sellise kaudu) ning võimalus rääkida kaasa välisõhu kvaliteeti parandavate meetmete väljatöötamisel ja võtmisel. Jällegi, seda ei pea tegema mitte iga omavalitsus, vaid see omavalitsus, kus on tegemist saasteainete piir- või sihtväärtuste ületamisega. Eestis võime tuua siin näiteks Tallinna. Keskkonnaministeerium suhtub kõikidesse omavalitsustesse ühetaoliselt. Kui sellist kava vaja on, siis kindlasti võib ka Tallinn esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele toetuse saamiseks taotluse, kui ta ei suuda selle asjaga oma vahendite abil hakkama saada. Minult hetkel kõik.

Esimees Eiki Nestor
Küsimused eelnõu algatajale. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Lugupeetud juhataja! Hea keskkonnaminister! See on nagu "Tõe ja õiguse" esimene köide, kogu see materjal mu laua peal, ja küsimusi on väga-väga palju. Aga võtame ühe. Paragrahvi 55 "Välisõhus leviv müra" lõige 2: "Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad." Aga selle müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ega riigikaitselise tegevusega seotud, näiteks tankide liikumise müra. Mis siis üle jääb? Kas see on vastutulek müra tekitajatele?

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Et näiteks Tallinna kesklinna öös saaks edasi möllata? Vastus on puhas juura. Õigusloomes on selline tava, et definitsioonid on pädevad ühe või teise konteksti raames. Kui me räägime atmosfääriõhu kaitse seadusest ja välisõhus levivast mürast, siis selle seaduse huviobjekt on ennekõike need tegevused, mis nõuavad mingit luba kas välisõhu saaste, müra või lõhna tekitamise kontekstis. Kõik see, mis on nendes ülejäänud rubriikides üles loetud, on ka seaduse kaitse all. Vabandust, mitte müra tekitamine ei ole seaduse kaitse all, vaid see kõik on reguleeritud teistes seadustes. Kui vaadata jälle eelnõu seletuskirja, siis seal on mainitud rahvatervise seadust jt. Ei ole tekkinud sellist olukorda, et ainult see müra või saaste on tähtis, aga neid teisi rubriike enam ei reguleerita.

Esimees Eiki Nestor
Andre Sepp, palun!

Andre Sepp
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Pole kahtlust, et atmosfääri kaitstes kaitseme ju oma planeeti Maa. Aga sellel planeedil elavad inimesed ja ennekõike on vaja kaitsta inimesi ja maandada neid riske. Seaduse § 52 räägib üldsuse teavitamisest. Siin on kirjas, et Keskkonnaministeerium annab oma veebilehe kaudu üldsusele regulaarselt asjakohastatud ja piisavat teavet. Kas ei ole siis operatiivsemaid teavitamisallikaid kui see ingliskeelse nimetusega veebisait envir.ee? Või rakendub siis mõni teine asjakohane seadus? Tähtis on ju inimesi teavitada.

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Aitüma! Kui meie atmosfääriõhus tuvastatakse midagi sellist, millest teavitamisega on põhjust erakorraliselt tegelda, kui tegemist on ohuga inimeste tervisele, siis, ma arvan, võetakse kasutusele kõikvõimalikud vahendid. Pigem on siin silmas peetud olukorda, kus inimestel on ülevaade olemas. See on lihtsalt, ütleme, teavitamise ja informeerimise võimalus tavaolukorras, mitte hädaolukorras või mingisuguses erilises olukorras.

Esimees Eiki Nestor
Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Austatud minister! Ma sain aru, et selle seaduse eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse üksusele suuremaid võimalusi kaasa rääkida välisõhu kvaliteeti parandavate meetmete väljatöötamisel ja võtmisel. Te ütlesite oma ettekandes, et on olnud väga palju kaebusi. Ühe näite võib tuua Harjumaalt – Muuga sadam. Viimsi valla elanikud on häiritud, et sadam reostab õhku kemikaalidega ja tekitab müra. Viimsi vald on aastaid kaasa rääkinud ja osalenud nende kavade ja meetmete väljatöötamisel ja võtmisel. Mis nüüd omavalitsuse jaoks muutub, mis lisavõimalused tekivad kaasarääkimisel ja meetmete võtmisel?

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Aitüma! Kiidan Viimsi valda osavõtlikkuse eest lõhnaprobleemide lahendamisel. Kui võtta konkreetselt Viimsi valla ja Muuga näide, siis tuleb öelda, et 2014. aastal mõõdeti Muuga sadamas emissioone ja hinnati mõjupiirkonna välisõhu kvaliteeti. Selle tulemusel tuvastati lõhnahäiring ja töögrupis töötati välja iga ettevõtte ning sadamaala kui terviku panus lõhna vähendamisse. See, kuidas need lõhna vähendamise kavad lõplikult välja hakkavad nägema, alles selgub, need on koostamisel. Mis puudutab veel Muuga piirkonda, siis seal on üks nutiprojekt käimas, kasutatakse n-ö elektronninasid, et lõhnahäiringuid saaks operatiivsemalt tuvastada ning saaks kohe reaalselt vaadata, mida peaks tegema, kus see põhjus on ja kuidas seda likvideerida. Loodame, et sellele aastatepikkusele probleemile tekib reaalne lahendustee. Kas see muudab selle probleemi olematuks? Ma olen realist ja arvan, et mitte. Küll on võimalik seda leevendada, et oleks võimalik seda paremini taluda.

Esimees Eiki Nestor
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Kolleeg Ernitsa müraloetelust jäid välja sellised asjad nagu ultraheli ja madalsagedusheli, kuni 20 hertsi ja üle 30 000 hertsi. Need sagedused tekitavad bioloogilisi ja keemilisi kõrvalekaldeid, südamerütm on alla 10 hertsi jne. Need on tervisele äärmiselt ohtlikud. Raudtee ja muud sellised asjad tekitavad madalsagedusvõnkeid ja ultraheli, seal, kus on generaatorid, seda kogu aeg tekib. Kui avastatakse sellised müralekked, mis siis seadus ütleb, mida peab tegema ja kui suured õigused on kohalikul omavalitsusel sellise asutuse sulgemiseks või talle ettekirjutuse tegemiseks?

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Aitüma! Ma improviseerin elukogemuse pealt. Ma arvan, et see küsimus kuulub rahvatervise valdkonda. Kindlasti on vastav minister, võib-olla kunagine sotsiaalminister või siis emb-kumb praegune minister andnud mingisuguse rakendusakti selle kohta, mis peaks siis toimuma. Võib-olla on Terviseamet see institutsioon, kes saab esimesena reageerida. Aga nagu ma ütlesin, ma improviseerisin.

Esimees Eiki Nestor
Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev
Aitäh, härra Riigikogu esimees! Härra minister! Terviseamet tegeleb küll ainult siseõhuga. Aga mul on küsimus lõhnade kohta. Lõhn on paljuski subjektiivne asi, aga sel on ka objektiivsed näitajad, näiteks lenduvate osakeste hulk ühes kuupmeetris õhus. Niimoodi seda lõhna siis mõõdetakse. Aga väga tihti satutakse olukorda, kus osakeste arv vastab igati normidele või on isegi alla normi, aga lõhna on ikkagi tunda. Kui inimese käest küsida, kas on lõhna tunda, siis ta veab ninaga ja ütleb, et haiseb jah, sunnik. Kuidas te kavatsete lahendada sellised olukorrad, kus objektiivne näitaja, osakeste arv, on normis, aga lõhn ikkagi inimesi häirib? Kas te seate veel mingisuguseid kriteeriume, kuidas lõhna mõõta?

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Aitüma! Tõepoolest on siin kaks poolt: võimalik on mõõta mingisuguste keemiliste ühendite esinemist, aga teisest küljest on olemas ka eksperdirühm. Kindlasti ei teki ju sellist olukorda – tore oleks, kui tekiks, aga suure tõenäosusega ei teki –, kus kõikidel päevadel aastas, st tavalisel aastal 365 päeval ja liigaastal 366 päeval üldse mingisuguseid lõhnahäiringuid ei oleks. Sellega, et neid esineb, tuleb mingil määral leppida. Ma arvan, et ega siin paremat lahendust ei ole kui seesama § 70, mis näeb ette, et kui olukord ei ole ikka rahuldav ja lõhnaainet õhus esineb, siis tuleb vähendamise kavasse panustada ja vaadata, mida veel saab ära teha.

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Hea minister! Ma tulen müra juurde tagasi, aga paragrahv on natuke teine – § 60. Seal on öeldud, et öömüra algab öömüraindikaatori järgi kella 23-st. Aga korrakaitseseaduses on kirjas, et öö hakkab peale kell kümme ja kestab kella kuueni hommikul. Kui sellele on tähelepanu juhitud, siis on öeldud, et seletuskirja järgi on eelnõu kooskõlas direktiiviga 2002/49/EÜ. Mis siis nüüd on? Kas korrakaitseseadus tuleb kokku viia eurodirektiiviga 2002/49/EÜ? Või kuidas on selle värgiga, selle möllamisega varasemal ajal?

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Aitüma! Sellele küsimusele ei oska ma ka improviseerides hetkel vastata, aga ma arvan, et selle vastuse me peame leidma. Võib-olla on siin olemas ka inimesed, kes oskavad seda öelda, kuidas nende kahe õigusakti vastuoluga või kooskõlaga lood on. Mul on siin kaasas vaatlusgrupp Keskkonnaministeeriumist. Aga ma eeldan, et kõik te tahate atmosfääriõhku kaitsta ning selle seaduseelnõu esimene lugemine lõpetatakse. Esimese ja teise lugemise vahel teeme me keskkonnakomisjonis selle asja selgeks.

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Lugedes seaduseelnõu seletuskirja, leidsin ma siit hulgaliselt positiivseid lauseid. Üks nendest väidab, et seaduseelnõu peaks kindlasti vähendama praegust sisemist ja välist ülereguleerimist. Kas te avaksite sellise positiivse lause tagamaid?

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Jah, vaatan uuesti oma spikrit ja toon kõnest välja eelviimase lõigu: õhusaasteloa kohustus asendatakse ligikaudu tuhandel käitisel lihtsama registreerimiskohustusega. Ehk enne oli vaja õhusaasteluba näiteks väikesel sigalal, kanalal, tanklal, millel iganes. Nüüd aga kord ütleb, et selle loa menetluse ja taotlemise protseduuri pole vaja läbi teha. On vaja teavitada, tuleb oma tegevus registreerida ja siis on võimudele teada, et selline asi legaalselt toimub. See on vastus.

Esimees Eiki Nestor
Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär
Aitäh! Austatud minister! See on päris paks ja võimas seadus. Paragrahvid 55–61 tegelevad müratasemega, millest eelküsijad juba juttu tegid. Väga raske on aga siit kuskilt leida, kuidas on võimalik tuvastada välisõhus leviva müra n-ö algallikaid või tekitajaid ja seda, kes on selles müras kõige rohkem süüdi. Toon näite. Tallinna ööklubidest on palju juttu olnud. Kuidas on aktiivses klubide piirkonnas võimalik tuvastada, milline klubi rohkem mürtsu teeb ja on välisõhus leviva müra tekitamises rohkem süüdi? Sama lugu on näiteks tehastega õhus leviva saaste kontrollimisel. Kuidas on võimalik kindlaks teha, et õhust võetud proov näitab, et just see tehas on süüdi, aga sealsamas kõrval olev teine samasuguse korstnaga tehas süüdi ei ole?

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Aitüma! Mis puudutab korstnaid, siis emissioone on võimalik eraldi mõõta ja vaadata, mis on nende koosmõju. Kui me tuleme vanalinna baaride teema juurde, siis ma arvan, et tihtilugu aparaati vaja ei olegi, sest põhjused võivad olla ilmselged. Küsimus on selles, mida selle teadmisega peale hakata. Kas on vaja teha mingisuguseid mõõtmisi või on olukorra parandamiseks mingisugune lihtsam võimalus? Olen ka viimasel kümnel aastal ühe silmaga neid debatte jälginud ja arvan, et kui mingit muud mõistlikku lahendust ei tule, siis on kohalikul omavalitsusel võimalus reguleerida seda probleemi kauplemisloa ja lahtiolekuaegade abil. Tihtilugu võib-olla täppisteadusega kuhugi ei jõuagi, inimlik aspekt peab aitama.

Esimees Eiki Nestor
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, härra juhataja! Aitäh, hea minister! Tahtsin küsida sellist asja. Mendelejevi tabel on äärmiselt pikk, ühendite hulk on lõpmatu. Kuidas me saame kindlaks määrata asju, mille kindlaksmääramiseks meil puudub võimekus? Mujal maailmas on näiteks mingid ühendid keelatud, aga meil ei ole, kuna meil puuduvad nende kindlaksmääramiseks riistad, kemikaalid või metoodika. Mitu inimest peavad olema – palun vabandust väljendi eest! – küpsed, et hakataks pöörama tähelepanu, mispärast mingis piirkonnas on palju inimesi kas punnilised, kiilakad, südamehaiged või mingi muu hädaga? Mis meetrumi järgi te oletate müra või õhusaaste määra? Mis peab juhtuma selleks, et te hakkaksite sellele tähelepanu pöörama?

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Aitäh! Hukkunute kriteeriumi ei ole üheski õigusaktis toodud. Võin anda üldise vastuse, mille sisu on järgmine. Kindlasti panustasid minu eelkäijad ja panustan ka mina sellesse, et paraneks Keskkonnauuringute Keskuse, aga ka teiste uurimisasutuste võime määrata kindlaks võimalikult erinevaid saasteaineid võimalikult kõrge tundlikkusega. Mis puudutab regulatsioone, siis Euroopa Liidu kontekstis ongi toodud välja need kõige olulisemad ühendid, on need siis kantserogeenid või mis iganes selle nõude põhjus on, mille seire peab toimuma igal juhul. Need ei puuduta kogu Mendelejevi tabelit. Kindlasti on ka tulevikus juhtumeid, et tuleb eraldi süüvida sellesse, mis ühe või teise asja, näiteks tervisekahjustuse põhjus võib olla ja kas siin võib olla mingi põhjuslik seos.

Esimees Eiki Nestor
Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev
Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea minister! See on vajalik ja tore seadus, mis ilmselt annab ka volitusnormi, et saaks karistada neid ettevõtteid, kes rikuvad õhku olgu siis müra või lõhnaga. Aga kas hakkab olema ka võimalus karistada eraisikut või füüsilist isikut? Neid isikuid on küllaltki palju, kes näiteks esmaspäeva hommikul ei lärma, kedagi ei tülita, aga haisevad rõvedalt, eritades välisõhku alkoholi laguprodukte aldehüüde ja ketoone, mis ei ole mitte ainult väga räige lõhnaga, vaid on ka täiesti mürgised ja mille kontsentratsiooni on täiesti võimalik mõõta. Kas ka eraisikuid võib karistada selle eest, et nad lõhnaga rikuvad õhukvaliteeti?

Keskkonnaminister Marko Pomerants
Aitüma! Atmosfääriõhu kaitse seaduse kontekstis ei eeldata, et kodanikul on olemas õhusaasteluba või registreering vastavas ametiasutuses. Kõik see, mis puudutab füüsiliste isikute vastutust, on toodud selle seaduseelnõu 9. peatükis "Vastutus" alates §-st 228. Me näeme sealt, et väärteost lähtuvalt on füüsilisel ja juriidilisel isikul erinevad karistused.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, härra minister! Rohkem Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Keskkonnakomisjoni ettekandja on Mati Raidma. Palun!

Mati Raidma
Austatud esimees! Hea minister! Head kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu 18. jaanuaril. Komisjoni arutelul osalesid ka keskkonnaminister Marko Pomerants, Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel, Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger ning kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Annika Konovalov. Eelnõu tutvustasid ja komisjoni liikmete küsimustele vastasid keskkonnaminister Marko Pomerants ja Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger. Istungil selgitati, et tegemist on mahuka eelnõuga, millega korrastatakse atmosfääriõhu kaitsega seotud normid, mis kohati ümber struktureeritakse, ning ühtlustatakse lubade menetlemist ja aruandlust. Seaduseelnõu väljatöötamisel on arvestatud olemasolevat praktikat, samuti vajadust viia seadus kooskõlla mitme direktiiviga. Eelnõu seadusena jõustumise korral asendab see kehtivat välisõhu kaitse seadust.
Arutelu käigus saime teada, et jalgratas on taas leiutatud: välisõhu kaitse seaduse eelmine nimetus oli atmosfääriõhu kaitse seadus ja nüüd see nimetus taastub.
Komisjonis tekkisid paljuski samad küsimused müra ja kohaliku omavalitsuse rolli teemadel, mis olid kõne all ka siinses debatis ministriga. Enamik vastuseid on täna siin saalis juba kõlanud. Kohaliku omavalitsuse planeeringutegevuses tuleb ka mürateemasid käsitleda. Kui kohalikud omavalitsused teevad kindlaks olulised müraallikad oma piirkonnas ja avalikustavad need, siis on see kindlasti toeks inimestele, kes oma plaane sätivad, alates sellest, et kui inimene kuhugi kolib, siis ta juba eelnevalt teab, millised müraallikad seal piirkonnas on, ta ei pea hiljem üllatuma.
Arutlesime ka lõhnateemal. Põllumeeste probleemid on siin samuti olulised. Saime Keskkonnaministeeriumilt selge signaali, et probleemiga tegeldakse edasi ja läbirääkimised põllumeestega jätkuvad.
Seire kohta saime teada, et riiklikud seirejaamad, mis Eestis on, tulenevad Euroopa Komisjoni direktiivist. Neid jaamu on Eestis üheksa: kolm jaama on Tallinnas (Õismäel, Koplis ja Liivalaia tänaval), peale selle on jaamad Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Sillamäel.
Oli ka väike arutelu atmosfääri eri kihtide üle. Saime teadmise, et õhukvaliteedi küsimused puudutavad konkreetselt troposfääri. Kui me räägime stratosfäärist, siis 90% osoonist ehk nn osoonikiht asub stratosfääris ja seega on see kliimapoliitiliselt selle eelnõuga otseselt puutumuses. Seaduses on mainitud ka mesosfääri. See jäi komisjoni arvates veel natukene lahtiseks. Loodame, et järgmiste arutelude käigus täpsustame me mesosfääri rolli selles seaduses.
Komisjon otsustas peale arutelusid teha ettepaneku saata eelnõu 165 Riigikogu täiskogu päevakorda 27. jaanuariks 2016 (konsensuslikult), teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada (samuti konsensuslikult) ja teha ettepaneku määrata eelnõu 165 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. veebruar 2016 kell 16 (samuti konsensuslikult). Viimasena otsustati siinkõneleja määrata komisjoni ettekandjaks. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 165 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 165 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. veebruari kell 16.
Head kolleegid! Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 15.04.