Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 2. töönädala teisipäevast istungit. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun, Heimar Lenk!

Head kolleegid! Annan üle arupärimise minister Jevgeni Ossinovskile. Kümmekond Keskerakonna fraktsiooni liiget on sellele alla kirjutanud. Nimelt, meie maaelu hävitamine jätkub, nagu te kõik väga hästi teate ka ilma, et mina sellele viitaksin. Kui me seni oleme rääkinud massilisest koolide sulgemisest ja postkontorite kinnipanekust, et Eesti Post ehk nüüd magusalt ümber nimetatud Omniva erastada, siis nüüd on järg kätte jõudnud arstipunktide kinnipanekuni maal. Õigemini see jätkub. Inimestel pole võimalik arsti juurde minna, tuleb sõita Tartusse või Tallinna. Konkreetselt käib jutt minu valimispiirkonna kahest arstipunktist. Üks on Tsirguliina, mis on Tõlliste vallas Valgamaal, ja teine on Varstu valla arstipunkt Võrumaal. Need mõlemad on kinni pandud. Inimesed on ahastuses, on korjatud sadu allkirju, mis aga Eestimaal teatavasti ei mõju mitte ühelegi otsustajale. Me mõtlesime, et me siiski püüame natukene ministrit üles äratada. Võib-olla ta räägib meile, mis eesmärgil võetakse Eestis inimestelt ära arstiabi, mis peaks olema tasuta ja kõigile kättesaadav.

Krista Aru, palun!

Härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Mul on rõõm ja au anda Vabaerakonna seitsme liikme nimel üle arupärimine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligile. Arupärimine puudutab kutseõpet ja keskendub eelkõige meie kutseõppeasutustes antavale ameti- ja kutseõppele. Küsimus on väga sisuline. Ühelt poolt kehtib meil elukestva õppe strateegia ja selle põhjal koostatud kutseharidusprogrammis on väga selgelt öeldud, et täiskasvanuõpet tuleb korraldada meie kutseõppeasutustes. Tegelikkus näitab aga pilti, et kutseõppeasutustes on riiklike koolitustellimuste arv vähenemas. Siin on probleeme, siin on küsimusi. Oleme kõik need küsimused sisuliselt vormistanud seitsmeks küsimuseks ja loodame, et arupärimise tulemusena saame kõik selgema pildi, kuidas toimub kutseõppeasutustes praegu täiskasvanute, sh ka madalama haridustasemega täiskasvanute õpetamine.

Artur Talvik, palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Mul on ebameeldiv tunne, et ma pean andma üle arupärimise, mis minu käes on. See arupärimine räägib Sony kõrvaklappidest 1RNC. Need on 300 eurot maksvad kõrvaklapid, mis jube hästi müra kinni hoiavad. Ja arupärimine räägib ka matkasaabastest, mis maksid 190 eurot või midagi sellist. Mis nendes asjades siis imelikku on? Ei olekski midagi imelikku, kui neid ei oleks ostnud oma ametialase krediitkaardiga Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Meile on üle antud väljavõtted kulutšekkidest, meile on üle antud ka kuluaruanne. Inimene, kes pidi selle kuluaruande tõestama, on nüüdseks Politsei- ja Piirivalveametist vallandatud, sest ta keeldus seda viseerimast. Ja meil on palju küsimusi. Miks on Politsei- ja Piirivalveameti juhil vaja selliseid kõrvaklappe? Miks tal on vaja matkasaapaid, kui tema varustuses on need juba ette nähtud? Arupärimine on suunatud siseminister Hanno Pevkurile, kelle alluvuses PPA tegutseb. Jääme huviga vastuseid ootama.

Aitäh! Rohkem eelnõude ega arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist ja juhatus menetleb neid kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Läheme tänase päevakorra juurde. Täna on meil kolm päevakorrapunkti. Esimene on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 121 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Viktor Vassiljevi. Head kolleegid, keskendame tähelepanu ettekandjale!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu on koostanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed ja selle sisu on tegelikult teile hästi teada ja arusaadav. Nii ei hakkakski ma seda pikalt seletama, aga seda seletust vajab kindlasti 360 000 inimest, kes on meie pensionisaajad ja jälgivad selle eelnõu menetlemist. Neid puudutab käsitletav probleem väga valusalt ning nad on kindlasti huvitatud selle positiivsest lahendamisest.
Nimelt, Eestis kehtib kord, mille kohaselt kuni 19-aastastele hambaravi hüvitatakse. Nii on justkui ette nähtud, et sellisel juhul on neil iseseisvasse ellu astudes hambad korras. Edasi tuleb tükk tühja maad ning pensionäridel lubatakse haigekassa kulul proteesid suhu tellida. Proteeside maksumusest hüvitatakse seaduse kohaselt üle 63-aastastel kindlustatud isikutel, vanaduspensionäridel ja töövõimetuspensioni saajatel kolme aasta jooksul 255,65 eurot. Paraku elu ei käi alati arengukavade kohaselt ning millegipärast üritavad inimesed oma raha eest hambaid lappida, korras hoida. Praegu on tekkinud kummaline olukord, et paljudel vähemalt 63-aastastel inimestel on veel suus oma hambad, nad ei vaja mitte niivõrd proteese, kuivõrd olemasolevate hammaste parandamist. Seejuures on nii, et kui noorel inimesel vajavad hambad vahetevahel mõnda plommikest, siis üle 60-aastased vajavad tihtipeale kallimat hambaravi – juuretäidist, kroonide vahetamist jms. See kõik ei maksa mitte kümneid, vaid teinekord sadu eurosid.
Selleks, et eakamad inimesed ja töövõimetuspensioni saajad saaksid lasta oma hambaid parandada ega oleks sunnitud pärast juurikate väljasikutamist odavat plastmassproteesi soetama, ongi koostatud käesolev eelnõu. Selle tekst on küllaltki lühike. Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 kannab nime "Ravikindlustuse seaduse muutmine". See paragrahv ütleb, et ravikindlustuse seadusesse tehakse järgmine muudatus: § 63 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt. Ja nüüd järgneb üsna lühike tekst: "Haigekassa hüvitab isikule, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, ja üle 63-aastasele kindlustatud isikule üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside ja hambaraviteenuse eest tasutud summa valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras." Ja eelnõu § 2 on "Seaduse jõustumine": "Käesolev seadus jõustub 1. jaanuaril 2017." See tähendab siis seda, et osa sellest 255,65 eurost, mis on seni eraldatud proteeside hankimiseks, võib edaspidi kasutada olemasolevate hammaste parandamiseks.
Kõigile on absoluutselt arusaadav, et inimese hammastikust ei olene mitte ainult tema särava naeratuse ulatus, vaid ka tema tervis. Loomariigis on nii, et kui hambad kaovad, siis loom lihtsalt sureb. Vanasti, kui mustlased müüsid hobust, siis peremees vaatas alati hobusele suhu ja hammaste järgi määras tema vanaduse või nooruse. Aga inimene pole loom ja tema ei pea surema, kui ta ei suuda hambaravi eest maksta. Riik võiks selle eest hoolt kanda, seda enam, et hammaste jaoks on raha ju täiesti olemas. Lihtsalt küsimus on selles, kuidas seda jagada ja kuidas seda kasutada. Mingisugust erilist mõistatust siin tegelikult ei ole ja mingisuguseid väga suuri ümberkorraldusi see muudatus ei vaja.
Eelnõu on muidugi läbi lugenud ka Sotsiaalministeeriumi töötajad ja Sotsiaalministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata. Ta ei ole eelnõuga nõus. Mitte ühtegi sisulist vastuväidet ei ole. Ainuke vastuargument on see, et vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile aastateks 2015–2019 on ette nähtud, et Sotsiaalministeerium esitab samasisulise eelnõu aprillis 2016. Selleks on aga vaja, et haigekassa töötaks teema läbi ja koostaks ettepanekud, kuidas võiks selle hüvitise maksmise terviklikult lahendada. Haigekassa on selle ülesande juba ammu saanud. Aasta jooksul on tehtud mitmeid arvutusi, aga kaugemale ei ole jõutud, sest haigekassal on praegu palju teisi probleeme. Järjekorrad pikenevad, raha ei jätku, viie aasta finantsprognoos, mille haigekassa koostas, oli negatiivne. See kästi viia nulli ja sellega tõmmati kulusid kõvasti kokku. Üldiselt on haigekassa prioriteetideks teiste probleemide leevendamine. Kui me koos teiega selle seaduse vastu võtame, siis see annab haigekassale tugeva signaali, et seadus on olemas ja nüüd tuleb tehtud arvutused vormistada ja uus kord kasutusele võtta. Ja siis on asi korras.
Peale kõige muu on Keskerakond teinud selle eelnõu koalitsioonile väga kergesti söödavaks ja seeditavaks, sest hambad on teil selleks olemas. Eelnõus on ju märgitud, et hüvitamine toimub valdkonnaministri määrusega kehtestatud määras, tingimustel ja korras. Me võtame vastu raamseaduse, me anname loa kasutada proteesihüvitiseks ettenähtud raha ka hambaravi eest maksmiseks, aga kui palju seda raha makstakse ja mismoodi, selle otsustamiseks ei ole vaja Riigikogu kokku kutsuda ja suures saalis asja arutada. Selle kehtestab minister, mis tähendab seda, et kui mõnel aastal midagi muutub – muutuvad, ma ei tea, kas hambaraviteenuste hinnad või saabub lõpuks kauaoodatud majanduskasv ja võib neid summasid suurendada –, siis need kohendamised teeb lihtsalt minister oma määrusega. Minu meelest võiksid paljud Eesti seadused olla sama lihtsad – ei pea kirjas olema täpseid arve ja kokkulöödud summasid. Võikski niimoodi olla, et on raamseadus ja minister kui vastutav kõrge ametnik, kellel on olemas alluvad, kes oskavad arvutada ja pabereid vormistada, määrab, kuidas asjad käivad ja kui palju maksma lähevad.
Nii et 360 000 inimest ootab, mis saab – kas Riigikogu teeb midagi väga lihtsat, väga arusaadavat ära ja muudab väga paljude inimeste elukvaliteeti. Küllap te ise teate, et ei ole valusamat asja kui hambavalu. Praegu ongi meie ees eelnõu, mis vabastab inimesed hambavalust. See eelnõu võiks jõustuda 1. jaanuaril 2017 ja ma palun seda toetada. Usun, et Riigikogu teeb selle väga paljudele eestlastele vajaliku otsuse. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on küsimusi. Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on tänuväärse eelnõuga, milles pakutav muudatus on plaanis ellu viia ka koalitsioonil. Aga ma tahan veel kord tähelepanu juhtida ühele asjale, millest me ka komisjonis rääkisime. Nimelt, seaduseelnõus on ette nähtud toetus töövõimetuspensionäridele. Aga sellest aastast käivitub töövõimereform, mille tõttu töövõimetuspensionäridest hakkavad järk-järgult saama osalise või puuduva töövõimega inimesed. Sellega seoses on mul küsimus, kas nende inimestega ei ole selles seaduseelnõus arvestatud. Kuidas te sellele vaatate?

Ma tänan! Eelnõu kohaselt hakkavad n-ö proteesiraha eest hambaravi saama mitte ainult vanaduspensioni saajad ja teised üle 63-aastased kindlustatud isikud, vaid ka töövõimetuspensionärid. Me ei oska praegu prognoosida, kui palju korra muutudes kõigi nende inimeste arv suureneb või väheneb. Aga arvestades tulevasi arengusuundi, me olemegi seaduseelnõusse kirja pannud, et hambaravihüvitise määrad, tingimused ja kord määratakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Ega me neid numbreid praegu ju ei tea. Aga kui numbrid on olemas, siis ma usun, et ministril ei ole mingi probleem anda oma ametnikele ülesanne teha paar lihtsat aritmeetilist rehkendust, ja ongi vajalik summa käes. Nii et suurt muutust ei tekiks. Aga loomulikult on siis ministri ülesanne kanda hoolt selle eest, et kõigile, kellel uue korra kohaselt on õigus seda hüvitist saada, oleksid need summad tagatud.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on üsna lihtne: miks te lati nii madalale olete pannud? Te räägite ainult eakatest, te räägite tänu töövõimereformile võib-olla tööturule tulevatest inimestest, aga tegelikult on ju teada, et valitsusel on ettevalmistamisel uus hambaravi hüvitamise kord, mille kohaselt hakkaksid seda hüvitist saama kõik inimesed, mitte ainult eakad. Kordan veel kord üle: miks te olete nii väikeselt mõelnud?

Hea küsija! Me mõtleme suurelt, aga alustada tuleb väikestest sammudest. Kui on ka pikk tee käia, tuleb kõigepealt teha esimene samm. Ja valitsus on kindla peale mõelnud sellele, et inimestel on hambad, ja ilmselt ka valitsusliikmed teavad, kui palju neid anatoomiliselt peab olema. Reaalses elus on neid inimestel muidugi tunduvalt vähem, kui on anatoomiaõpiku järgi. Aga kuskilt tuleb pihta hakata. Me oleme kuulnud ja rääkinud ka siin Riigikogus sellest, et Eesti elanike hammastiku seisukord on katastroofiline. Kahjuks ma ei ole näinud ühtegi uuringut, kus oleks võrreldud, kui suur on näiteks sakslase, prantslase ja eestlase keskmine hammaste hulk. Aga vaadates tänaval, Maxima poes ja ühistranspordis ringi – ega Eesti inimesed ei julge eriti naeratada, midagi rõõmustavat näidata ju ei ole. Hammaste seisukord on meil väga vilets.
Aga kuskilt tuleb alustada. Me oleme realistid ja saame väga hästi aru, et kui me praegu paneksime kirja, et tuleb haigekassa raha eest ehk maksumaksja kulul kõigil inimestel hambad ära parandada – no ühe ropsuga see ei õnnestu. Nii võtsimegi ette kõige vähem kaitstud elanikkonnarühma. Töövõimelised inimesed, kellest te räägite, peaksid ju tööl käima ja raha teenima. Samas on teada, et Eestis on hambaravi hinnad enam-vähem samas suurusjärgus nagu mujal Euroopa Liidu riikides, ning arvestades seda, et palkade vahe Eestis ja näiteks Saksamaal on väga suur, siis on selge, et hammaste parandamine ei ole eestlasele kerge. Aga tööl käijad saavad kuidagi hakkama. Nagu ma oma ettekande alguses märkisin, kontseptsiooni kohaselt on ette nähtud, et 19-aastasel noorel inimesel on hambad korras, aga 63. eluaastaks pole neid enam ühtegi alles ja proteesid tuleb suhu panna. Siiski on töövõimelised inimesed suutnud investeerida oma hammastesse nii palju, et pensionile jõudes totaalproteesi enamasti ei vajata, kuid olemasolevaid hambaid tuleb siiski parandada. Seega me alustame kõige vähem kaitstud sotsiaalsest rühmast, nii nagu riigile ongi kohane kaitsta just kõige nõrgemat lüli. Banaalne on muidugi korrata, et keti tugevus sõltub kõige nõrgemast lülist, ja kõige nõrgemad on meil pensionärid.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan, lugupeetud ettekandja! Teie vastus oli hästi pikk ja voolav, te räägite nagu kõigest. Aga see ei muuda asjaolu, et teie eelnõu kujutab endast äärmiselt pretensioonitut sammu. Kordan veel kord, et valitsusliidul on ettevalmistamisel eelnõu, kus on väga selgelt kirjas, millal uuendus rakendub ja kui palju hambaravihüvitist maksma hakatakse. Nii et vastake palun lühidalt, aga konkreetselt, miks ikkagi nii pretensioonitult. Ja kas te ei ole tõepoolest kursis muude eelnõude plaanidega?

Hea küsija! Ei ole ühtegi sellist korda, mis sunniks siin kõnepuldis olijat hästi lühidalt vastama. Ja sellepärast ma vastan niimoodi, et oleks arusaadav mitte niivõrd teile – sest teie ju saate kõigest aru –, kuivõrd nendele inimestele, kes ülekannet jälgivad või loevad stenogrammi. Nagu ma ütlesin, väga paljud inimesed on seekord asjast huvitatud. Valitsus oleks võinud juba palju aastaid tagasi võtta vastu otsuse hüvitada ka noorte ja töövõimeliste inimeste hambaravi, kuid siiamaani ei ole ta seda teinud. Praegusel juhul me püüame midagigi ära teha. Me tegime selle eelnõu, mis sunnib natuke tagant nii haigekassat kui ka Sotsiaalministeeriumi. Seda esiteks. Me anname oma panuse, teeme, mida suudame, et natuke koalitsiooni tagant tõugata. Ja ikka õiges suunas, eks ole? Suund on ju õige, selle vastu te ei saa vaielda. Praegusel juhul on opositsiooni ja koalitsiooni huvid samad. Meil on 360 000 pensionisaajat, kellest paljud tahaksid oma hambaid parandada. Teiseks, kui me praegu selle seaduse vastu võtame, kas see siis takistab Vabariigi Valitsusel välja töötada kompleksset hambaravi korda? Ei takista.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea küsija! Minu küsimus lähtub eelmise, sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluva küsija küsimusest. Kindlasti ei ole meie haare olnud kitsas. Peale täna arutatava eelnõu, mille eesmärk on anda eakatele inimestele võimalus proteesiraha eest ka hambaid ravida, on meil korduvalt sees olnud eelnõu selle kohta, et hambaravihüvitist makstaks kõikidele inimestele. Aga kas sa oskad öelda, miks omal ajal just see kõikidele makstav hambaravihüvitis ikkagi kaotati? See oli küll väike, 300 krooni, aga sellegi kaotas valitsus, kuhu kuulusid sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja IRL. Lubati tagasi anda, aga siiamaani pole seda tehtud.

Aitäh, hea küsija! Miks valitsus otsustas kokku hoida just inimeste hammaste pealt, ei oska mina ära mõistatada. Kuid arvata võib, et otsitakse võimalusi kokku hoida sealt, kust annab kokku hoida. Ilmselt kõrgematel riigiametnikel ja Riigikogu liikmetel ei ole oma hammaste korrashoiuga probleeme, sissetulek võimaldab kas või 42 uut hammast suhu panna. Ja keda huvitab võõras hambavalu? Selle arvel ongi kokku hoitud, mis ei ole üldsegi mitte ilus.

Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin nüüd sellise küsimuse: kas sul on mingisuguseid rehkendusi selle kohta, et kui valitsus omal ajal otsustas hambaravihüvitise kaotada, kui suurt kahju see Eesti inimeste tervisele tekitas?

Mul ei ole selliseid rehkendusi. Ei ole võimalik kokku lüüa kahju, mille tekitab see, kui inimestel on hambaid puudu. Hammastiku puudulikkusest tekivad seedeprobleemid ja võivad tekkida paljud rasked haigused, mis on seotud ainevahetusega. Tekivad sellised haigused nagu gastriit, maohaavand jm. Mis nende haiguste ravimine maksma läheb, seda on võimatu kokku lüüa. Ja kui sinna liita veel kaduma läinud tööpäevad, väljamakstud töövõimetushüvitised, siis võime kokku saada väga suured kahjusummad. Ning arvestada tuleks ka sellist faktorit nagu hammaste puudumise tõttu tekkinud häbi- ja alaväärsustunne, kui inimene ei saa naeratada.
Ja muidugi hambavalu. Valu ei ole rahas mõõdetav. Apteekrid väidavad, et nende müügihitt – see, mida kõige rohkem müüakse – on valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid, mis on enamasti ibuprofeenipõhised. Paljud inimesed, kes neid ostavad, vaevlevadki hambavalu käes. Kui keegi natukene viitsib internetis surfata, siis seal näeb igasuguseid imelikke soovitusi, mida annavad üksteisele inimesed, kes ei leia raha, et minna hambaarsti juurde. Seal on rõvedaid filmiklippe, kuidas sepatangidega hambaid välja tõmmatakse, tilgutatakse hambaauku akuhapet – see meetod oli kasutusel teise maailmasõja päevil – ja tehakse igasuguseid muid imelikke asju, milleks inimesed on sunnitud sel lihtsal põhjusel, et hambaravi ei hüvitata ja omal selleks raha ei jätku. Aga tegelikult ei ole täna teie ees oleva eelnõuga seotud kulud üldse mitte suured. Kui võtta kokku see raha, mis on makstud proteesihüvitisteks, siis aastal 2014 oli see hüvitise saaja kohta keskmiselt 184,25 eurot. Aga ette on nähtud 255,65 eurot, nii et osa on välja võtmata. See väljavõtmata summa kokku, kui see suunata pensionisaajate hambaraviks, oleks kõigest 2,8 miljonit eurot. Kõigest 2,8 miljonit eurot!
Kui ministeeriumi töötajatele sai see summa nimetatud, siis oli põhiline vastuväide see, et jah, eralda inimestele raha, ja nad hakkavadki selle eest hambaid parandama. No minu meelest see on täiesti inimvaenulik loogika! Sama hästi võiks ju öelda, et maksa neile pensioni rohkem, ja nemad ostavad endale soojad talvesaapad, või et maksa inimestele suuremat palka, siis hakkavad äkki rohkem sööma. Kui teha teine arvutus ja rehkendada välja, kui palju vajavad hambaravi vanaduspensionärid ja muud pensionisaajad, siis tegelikult vajasid nad hambaravi aastal 2014 nii palju, et see oleks maksma läinud 8,3 miljonit eurot või natuke rohkem. Me tegime veel kolmanda arvutuse ka. Kui võtta kokku kõik inimesed, keda see eelnõu puudutab, ja kui nad kõik – sõltumata sellest, kas neil hambaravi on vaja või ei ole vaja – võtaksid hambaravihüvitise välja, mis oleks fantastiline olukord, siis läheks see maksma 11,1 miljonit eurot. Kui haigekassa jaotamata tulemis ja reservis on sadu miljoneid eurosid, siis isegi see maksimaalne 11,1 miljonit – see on teoreetiline maksimum – on küll kaduvväike summa. Ei oleks mingi kunst see 2017. aasta eelarve planeerimisel nii ravikindlustuse eelarvesse kui ka riigieelarvesse sisse panna.

Monika Haukanõmm, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! See eelnõu puudutab tõesti suhteliselt suurt gruppi, aga samas on see ikkagi jäämäe veepealne osa. Tegelikult on see ainult osa suurest probleemist, sest ka tööealistel on samamoodi raskusi hambaraviteenuse kättesaadavusega. Kas te kaalusite võimalust haarata eelnõuga ka nn täisealisi, tööealisi inimesi ja kui kaalusite, siis kui tõsiselt? Teine pool küsimusest on selline. Te olete ka haigekassa nõukogu liige, mis tähendab seda, et suure tõenäosusega on nõukogus arutatud võimalust hüvitada tulevikus osa hambaravikulust ka tööealistele inimestele. Kas selle üle on arutelusid toimunud ja kui on, siis kuhu need on jõudnud?

Teate, ausalt öeldes ma ei oleks julgenud täna teie ette tulla eelnõuga, kus oleks kirjas, et nüüd hakkame parandama haigekassa kulul kõigi Eesti elanike hambaid. Te oleksite mu pihuks ja põrmuks teinud, sest paraku on valitsuskoalitsioonil praegu natuke teised prioriteedid. Loomulikult me oleme seda arutanud ja kunagi kindlasti tuleme välja eelnõuga, mis teeb ettepaneku kõigi inimeste hammaste ravimiseks teatud ulatuses haigekassa kulul. Aga alustame just nimelt sellest, millest me oleme alustanud. Me tegime teile asja lihtsamaks: tehke see väike sammukene, mida 360 000 inimest praegu ootab.
Teie küsimuse teine pool oli, kas haigekassa on asja arutanud. Jaa, haigekassal on päris vinge haldussuutlikkus selles mõttes, et neil on pädevaid finantsiste, majandusinimesi. Nad on teinud mitmesuguseid arvutusi, kui palju läheks maksma hambaravihüvitis kas ainult pensionisaajatele või teisel juhul ka töövõimelises eas elanikele. Aluseks on seejuures võetud mitmesugused hüvitise määrad. Mul ei ole neid andmeid praegu ees, aga peast ütlen, et minu meelest kaaluti võimalusi maksta 20, 25 või 30 eurot aastas. See on selline keskmine ühe plommi maksumus. Üldiselt muidugi üle 45-aastased inimesed vajavad aastas rohkem kui ühte plommi ja kallimat hambaravi. Aga jah, ma ei julge peast midagi täpsemalt kinnitada, aga need summad olid suurusjärgus 30 või 35 miljonit eurot. Seda võib järele kontrollida, ei ole üldse keeruline. Lihtsalt mul ei ole praegu kilode viisi haigekassa pabereid kaasas.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole.

See on muidugi väga kurb, aga ma palun eelnõu toetada, sest seda ootavad tõesti väga paljud inimesed, kes tahaksid teile, lugupeetud koalitsioonisaadikud, ja ka meile, opositsioonisaadikutele, valimispäeval säravalt naeratada, demonstreerides oma loomulikke hambaid.

Aitäh, austatud ettekandja! Te olete võimeline vastama isegi siis, kui teile küsimust ei esitata. Ja nüüd palun sotsiaalkomisjoni esindajana kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu kahel istungil. 11. jaanuaril kuulati ära algataja esindaja tutvustus ja 12. jaanuaril Vabariigi Valitsuse seisukohad. Esitati ka täiendavaid küsimusi. Tunti huvi, kas eelnõu arvestab ka osalise ja puuduva töövõimega inimesed selle hüvitise saajate hulka. Vastuses selgitati, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni eelnõus ei ole seda arvestatud, küll on seda arvestatud seadusmuudatustes, mis jõustuvad 1. juulil koos töövõimetoetuse seaduse kõigi paragrahvide jõustumisega. Seal on ka osalise ja puuduva töövõimega isikud hambaravi- ja proteesihüvitiste saajate hulgas.
Samas tuleb rõhutada, et valitsuse tegevuskavas 2015–2019 on seda teemat laiemalt käsitletud, lisaks proteesihüvitistele hõlmab see ka täiskasvanute hammaste parandamise plaani. Sotsiaalministeeriumil tuleb eelnõu esitada 2016. aasta aprillis. Selle ülesande täitmiseks koostab Eesti Haigekassa ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile täiskasvanute hambaravihüvitiste maksmise küsimuse terviklikuks lahendamiseks. Antakse ka hinnang sellega kaasneva mõju kohta ravikindlustuse eelarves.
Tuleb teha ka mõned parandused. Statistikaameti andmetel on meil vanadus- ja töövõimetuspensionäre pea 400 000, mitte 360 000. 2014. aasta lõpus oli neid 394 372. Kui see korrutada 255,65-ga, siis saame kokku summa 100 miljonit. Kui see jagada kolme aasta peale, siis aastas läheb vaja umbes 30 miljonit. Praegu on proteesihüvitiste kulu umbes 7,5 miljonit. Kui arvestada, et paljud ülejäänud soovivad kindlasti ka hambaravihüvitist, siis muudatuse kulu eelarvele võib olla umbes 14 miljonit.
Komisjon tegi ka otsused: määrata ettekandjaks komisjoni esimees Aivar Kokk, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 19. jaanuari istungi päevakorda, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk 2. veebruar kell 17.15. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui omal ajal hambaravihüvitis kaotati, siis see halvendas sadade tuhandete eestimaalaste tervist. Minu küsimus on selline: kas te oskate vastata, kui palju sellest ajast peale on raha kokku hoitud? See on esimene küsimus. Teiseks, kui palju sellega lisakulu tekitati – kui suuri arveid tervise parandamiseks? Kolmandaks, kas keegi selle eest ka vastutab ja kui vastutab, siis kes?

Aitäh, Peeter, küsimuste eest! Sa küsid küll niisuguseid küsimusi, mis ei ole selle eelnõuga üldse seotud. Me räägime täna pensionäride hambaproteesihüvitiste võimalikust kasutamisest ka hambaraviks. Küsimused, mis sinna esitasid, on kohased mõne teise eelnõu või mõne teise teema korral. Ma ei oska nendele vastata, sest komisjonis neid teemasid selle eelnõu arutelu käigus ei arutatud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 121 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran eelnõu 121 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 2. veebruari kell 17.15. Andke andeks, ma palun väga vabandust! Avan läbirääkimised. Vilja Toomast, palun!

Head kolleegid! Tõepoolest, pole saladus, et täiskasvanute hammaste tervis jätab soovida. Teema olulisusest on siin täna juba pikalt räägitud, nii et ma sellel enam pikemalt ei peatu. Eelnõu ettekandja esines väga retooriliselt ja paljusõnaliselt. Aga tõepoolest ei ole mingi saladus ega ka uudis, et ravimata hambad kujutavad endast riski inimese kogu tervislikule seisundile. Ja nagu märkis ka Viktor Vassiljev – kuigi ta rääkis millegipärast hobuste hammastest ja mustlastest –, ravimata hambad mõjutavad ka oluliselt teiste haiguste ravi. Minu arvates pole ka vähem tähtis inimese väärikus, mis saab puuduvate hammaste tõttu tugevasti riivatud. Seepärast on tervitatav, et Keskerakond toetab valitsuse mullu kevadel kokku lepitud mõtet võimaldada vanadus- ja töövõimetuspensionäridel kasutada kolme aasta jooksul proteesihüvitist summas 255,65 eurot ka hambaraviks.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on seda teemat käsitlev punkt aga mahukam. Eesmärk on käsitleda täiskasvanute hammaste ravi märksa laiemalt ja töötada välja aastatel 2015–2019 täiskasvanute hammaste parandamise programm. Idee hambaravi pensionäridele taskukohasemaks muuta on küll hea, kuid Keskerakonna praegune eelnõu pole täiuslik. Seaduse mõju ja rakendamiseks vajalikke kulutusi tuleb põhjalikult analüüsida ka ministeeriumi tasandil ning kulusid arvestada ka riigi eelarvestrateegias. Nagu juba öeldud, on kevadeks oodata haigekassa analüüsi ja ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile, mil määral ja mis ulatuses on hambaravihüvitiste maksmine täiskasvanutele võimalik ja milline on selle mõju Eesti Haigekassa eelarvele tervikuna.
Miks on selline analüüs oluline? Esiteks on haigekassal olemas küll andmed selle kohta, kui palju on makstud proteesihüvitisi eelmistel aastatel, puudub aga prognoos, kui suures ulatuses võivad hakata kasutama proteesihüvitist hambaraviks need pensionärid, kes seni pole proteese vajanud ega vaja neid ka edaspidi, kuid vajaksid raha hambaraviks. Minu arvutatud summad on küll märksa suuremad, kui ütles ettekandja Viktor Vassiljev. Ja ka sotsiaalkomisjoni esimees märkis, et kulud on hoopis suuremad. 
On tõepoolest meeldiv, et Keskerakond on alustanud just kõige haavatavama elanikkonnagrupi hambaravi ümberkorraldamisest, aga sellest ei piisa. Me ei saa öelda, et ka noorematel täiskasvanutel pole hambaravi eest tasumisega probleeme. Paljude sissetulek on ju väike. Minu isiklikul hinnangul tuleks üle vaadata ka laste hambaravi korraldus, see, millistel tingimustel ja kellega sõlmib haigekassa ravilepingud ja kas need on ka jätkusuutlikud. Kuidas tagada, et lapsevanemad ka tegelikult kasutaksid riigi loodud võimalusi ja hoolitseksid oma laste hambaravi eest, ja kui nad selle eest ei hoolitse, siis kas peaksid olema mingid sanktsioonid?  Nii et kogu hambaravi korralduse kohta on minul isiklikult küll väga palju lisaküsimusi. Seega tuleb teemaga edasi minna. Ootame Vabariigi Valitsuse täiendatud eelnõu sellel kevadel, et selle saaks võtta aluseks ka järgmise aasta riigi eelarvestrateegia väljatöötamisel. Kuna Keskerakond toetab valitsuskoalitsiooni tegevusprogrammi, siis toetab ka Reformierakond seaduseelnõu 121 esimese lugemise lõpetamist. Suur tänu teile!

Aitäh! Monika Haukanõmm Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud rahvasaadikud! Eesti Vabaerakonna fraktsioon toetab Keskerakonna algatust, kuid tahame veel kord juhtida tähelepanu täna juba mitmel korral märgitud asjaolule. Nimelt, et see eelnõu puudutab ainult osa jäämäest – sihtgrupp, kes vajab hambaraviteenuse paremat kättesaadavust, on palju laiem. Meile teeb muret, et hambaravi hindade puhul on omaosalus väga suur. OECD 2015. aastal tehtud raportis juhiti tähelepanu, et Eesti tervishoius on omaosaluse määr 25%, hambaravis aga sisuliselt 100%. Nagu me teame, alates 2003. aastast, kui muudeti ravikindlustuse seadust, kaotati ära hambaraviteenuse maksumuse hüvitamine täiskasvanutele ja asendati see hambaravihüvitisega, mis on suurusjärgus 19,18 eurot aastas. Selle eest saab heal juhul pool plommi. See on viinud selleni, et seda hüvitist kasutab väga vähe inimesi, sest ravi on kallis ja hüvitise määr võrreldes sellega madal. Ka on kindlasti teadlikkus sellest, kui olulised on terved hambad üldse inimese tervisele, suhteliselt madal.
Natuke kummastav oli muidugi kuulda, et taas tehakse analüüsi. Minule teadaolevalt on haigekassa hambaraviteenuste kulude hüvitamist analüüsinud korduvalt, mida kinnitas ka haigekassa nõukogu liige härra Vassiljev. Miks on vaja seda uuesti läbi viia ja tulla aastatulemustega välja selle aasta kevadel? Aga see selleks. Tahan vaid öelda, et neid analüüse, kuidas võiks hakata seda tulevikus kompenseerima, on juba tehtud. Oleme seda meelt, et hambaravihüvitisi tuleb käsitleda terviklikult kõikide sihtgruppide huve silmas pidades. Hüvitis tuleb taastada ja seda ka suurendada ning vähendada patsientide omaosalust. Praegu ähvardab just väikese sissetulekuga leibkondi mitmeid kordi suurem risk, et nad jäävad hambaraviteenusest ilma – raha selleks lihtsalt ei ole.
Täna me toetame Keskerakonna ettepanekut ning ootame haigekassa ja Vabariigi Valitsuse samme, et saaks tagatud hambaravi kättesaadavus ka keskmist ja madalat palka saavatele inimestele ning neile, kellel üldse tervisekindlustus puudub. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Valimiskampaania ajal, mille vältel antud lubadused on ilmselt paljudel praeguseks juba meelest läinud, oli üks väga sageli üles kerkinud teema just nimelt hambaravi. Eriti maapiirkondades inimesed kurtsid, et neile ei ole hammastega seotud probleemide lahendamine jõukohane, ja ma olen üpris veendunud, et enamik siin saalis istujaid, kes kampaania käigus selle teemaga kokku puutusid, lubasid selle probleemiga tegeleda ja sellele lahendusi leida.
Loomulikult ei puuduta hambaravi ja hambaproteeside mure üksnes pensionäre. Kuue lapse isana võin öelda, et kõigi lastega on tulnud käia hambaarsti juures. Seega on see loomulikult üldrahvalik teema. Aga selge on ka see, et härra Vassiljev tabas naelapea pihta, kui ta ütles, et kui ta tuleks praegu siia komplekslahendusega, siis see lahendus saalis tõenäoliselt toetust ei leiaks. Nii ongi tõenäoliselt mõistlik läheneda asjale n-ö viilutades, lõigates vorsti viil viilu haaval. Ja üks grupp, kelle häda on tõenäoliselt tõesti kõige suurem, on vanemad inimesed, kellel on raske oma hambaprobleemidele leevendust leida. Seetõttu on meie erakond sama meelt nagu eelkõnelejadki: selle eelnõu menetlust tuleb jätkata. Me anname sellele oma toetuse. Aitäh!

Aitäh! Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt väga suur tunnustus Keskerakonnale ja Viktor Vassiljevile, kes väga emotsionaalselt esines! Võib jääda mulje, et siin keegi esitab ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Oh ei, sotsiaalkomisjon väga üksmeelselt toetas eelnõu – kõik leiavad, et see on vajalik ettevõtmine. Märgin praegu ainult stenogrammi huvides, mis seis siis täna tegelikult on. Võib-olla mõned inimesed, arvestades ka summade väiksust, ei teagi, millised võimalused praegu hambaraviks on. Tõepoolest, alla 19-aastaste hambaravi on haigekassa lepingupartnerite juures tasuta. Täiskasvanutel on õigus saada ka vältimatut abi ja haigekassa lepingupartnerite juures nad saavad sellist hambaravi tasuta. Hambaravihüvitis, millest on siin täna ka juttu olnud, on esiteks proteesihüvitis. Vanemad kui 63-aastased inimesed saavad selleks 225,65 eurot kolme aasta jooksul. Muidugi on ka inimestel, kes on vanemad kui 63 aastat, võimalik saada aastas hambaravihüvitist 19,18 eurot, mis on aga selgelt väga väike summa ja tõepoolest võimaldab ainult suu ülevaatamist. Rasedad, alla üheaastase lapsega emad ja suurenenud hambaravivajadusega isikud saavad 28,77 eurot aastas.
Eelnõu on väga õige, see on esimene samm suurema plaani poole. Ma olen sama meelt härra Helmega, kes ütles, et ilmselt kõik siin saalis olnud erakonnad on valimiskampaania ajal seda ka lubanud. Siin on toodud arve, kui paljusid inimesi Keskerakonna esitatud eelnõu puudutab. Viktor Vassiljev rääkis 360 000-st, sotsiaalkomisjoni esimees 400 000-st, aga täiskasvanud ravikindlustusega inimesi on meil 970 000. Vabariigi Valitsus on vastavalt koalitsioonilepingusse kirja pandud plaanile välja tulemas oma eelnõuga. Inimestel peab ka peale 19-aastaseks saamist, ka siis, kui raha puudub või kui ei ole tegu just vältimatu abiga, et hammas tuleb välja tõmmata, olema võimalus naeratada, sh naeratada eriti just sellel hetkel, kui tööd otsitakse. Selle tõttu me peame õigeks ja väga oluliseks, et ka tööealistel inimestel oleks võimalik saada hambaravihüvitist. Tuleb mõelda suuremalt ja tegutseda suuremalt! Sotsiaaldemokraatlik Erakond kahtlemata toetab esitatud eelnõu – me toetasime seda juba komisjonis –, aga me mõtleme suuremalt, teeme suuremalt. Sellest tulenevalt jääb ainult soovitada kõigil oodata ja toetame siis eelnõu, mille Vabariigi Valitsus toob siia saali, kus tervise- ja tööminister seda tutvustab. Toetage kõik seda eelnõu, mis näeb ette paremaid võimalusi kõikidele Eesti inimestele. Aitäh!

Aitäh! Veel kord palun vabandust kõikidelt, kes soovisid läbirääkimistel sõna võtta. Praegu rohkem läbirääkimissoove ei ole, seega on läbirääkimised nüüd tõesti lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 121 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 121 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 2. veebruari kell 17.15. Esimese päevakorrapunkti arutelu on lõppenud.

Läheme edasi. Teine päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud elatisabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 115 esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti Riigikogu liikme Raivo Põldaru!

Lugupeetud eesistuja! Rahvasaadikud! Kõnealune plaanitav seadusmuudatus on, võiks öelda, meie edaspidise elu ilus peenhäälestus. Nimelt me püüame aidata lapsi, kes kasvavad ühe vanema hoole all, ja neid lapsi, kelle vanemad on hüljanud ja kellele on määratud eestkostja. Praegune seadus lubab ühel vanemal taotleda lapse kasvatamiseks elatisabi kohtumääruse alusel. Elatisabi mõistetakse kohtumäärusega tavaliselt välja teiselt vanemalt, kes lapse kasvatamist ei toeta. Kui aga lapse vanavanem on eestkostjaks, siis tema seda elatisabi küsida ei saa. Tuletan veel kord meelde, et see ühekordne elatisabi mõistetakse kohtumäärusega välja lapsevanemalt ja seda võib-olla isegi vanavanema jaoks, kui tema laps ei toeta oma lapse kasvamist. Nii et kohus võib määrata elatisabi väljamaksmise teisele vanemale, kuid mitte eestkostjale. Ja sellekohane seadusmuudatus võimaldakski taotleda kohtumääruse alusel määratavat ühekordset abi. Rõhutan veel kord, see on alaealisel lapsel ühekordne võimalus saada elatisabi, mille suurus oleks üks kolmandik lapsehooldusrahast, mis teeks välja päeva eest veidikene üle 3 euro. Kokku on seaduse järgi võimalik seda taotleda 90 päeva eest. Nii et kokku teeb see 287 eurot, mis on siiski abiks lapse kasvatamisel, olgugi et see on kogu tema eluaja jooksul ühekordne abi.
Jah, tõepoolest, eestkostja saab igas kuus ühe lapse puhul riigilt abi 290 eurot, kuid see katab ainult osaliselt lapse ülalpidamise kulud. Ning kui nüüd korra elus küsitakse juurde, taotletakse kohtumääruse alusel määratavat lisaraha ja eestkostja saab need 287 eurot, siis see ei tohiks olla liig. Ja oleks abiks ikka. Nii et teeme ettepaneku muuta elatisabi seaduse § 2 lõiget 4, kuhu soovime lisada ainult fraasi "ja alaealise lapse eestkostjale" – selline ilus väikene peenhäälestus. See võimaldaks ka eestkostjatel küsida seda abi, mis tegelikult, kui riigiorganid töötavad hästi, ei jääks riigi kanda. Selle maksaks esialgu küll Sotsiaalkindlustusamet, kuid see nõutaks välja vanemalt, kes lapse kasvatamises ei osale.
Ma arvan, et see muudatus oleks meie laste huvides. Antakse ju ka reaalses elus kohtumäärusi, mille korral lapse huvid on seatud kõrgemale võib-olla mingitest seadusandlikest huvidest. Kevadel, kui ma küsisin selle kohta justiitsministri käest siinsamas saalis, siis ta arvas, et tõepoolest, lapse huvid tuleb seada kõrgemale ja kui seaduses on puudujääk, mis vajab likvideerimist, siis antagu talle teada ja ta korraldab asja ära. Aga praeguseks on mul andmed, et ta on veidikene meelt muutnud. Ja ta põhjendab seda sellega, et 290 eurot kuus, mis eestkoste all olevale lapsele võimaldatakse, peaks olema piisav ja korra elu jooksul makstavat 287 eurot ei ole vaja enam lisada.
Ma siiski arvan, et kõnealune muudatus on vajalik. Praegu saaksid kõik erakonnad toetada meie laste kasvamist ka siis, kui nad on eestkoste all. Ma tänan!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Selline ettepanek on väga ilus ja inimlik ja ma arvan, et me oma hinges toetame seda kõik. Aga mul on teile üks täpsustav küsimus. Lugedes seda ettepanekut, näeme, et siin on kirjas: "Elatisabi makstakse vanemale ja alaealise lapse eestkostjale ..." Kas "ja" asemel ei peaks siiski olema "või"? Ei saa ju korraga maksta vanemale ja samal ajal ka alaealise lapse eestkostjale.

Ma ei tea, kuidas seda "ja'd" ja "või'd" mõista ... Võib-olla tõesti sõna "või" oleks parem. Aga mõte on selles, et seda abi saaks endiselt lapse vanem ja nüüd lisanduks ka eestkostja.

Peeter Ernits, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupetud ettekandja! Suurepärane idee, aga nüüd oleks vaja seda peenhäälestada. Kui palju selliseid lapsi võiks olla?

Ma ei oska arvata, kui suur see arv võiks olla, aga ma usun, et neid on. Õiguskantsler ütleb, et kui on kas või üks juhtum, siis on vaja midagi ette võtta. Need lapsed ei tohi kasvada teistega võrreldes ebavõrdsetes oludes. Nii et ma arvan, et sellist abi tuleks anda. Ja kordan, et see ei tooks riigieelarvele kaasa mingisugust lisakoormust, sest üldiselt nõutaks see raha välja ikkagi sellelt vanemalt, kes oma lapse kasvatamiseks raha ei anna.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Kõik oleks väga ilus, aga mul on tunne, et te olete mõned terminid segamini ajanud. Minu küsimus ongi, et palun selgitage, mis on vanema hooldusõiguse ja eestkoste sisuline vahe. Siin on teil suur segadus terminites. Palun selgitage, mida teie selle all mõtlete!

Ma pean silmas seda, kui kohtumäärusega mõistetakse eestkostjale välja võimalus saada elatisabi. Just seda peab silmas pakutav seadusmuudatus: kohtumäärusega mõistetakse välja elatisabi. Praegu see mõistetakse samuti kohtumäärusega välja, kui üks vanem küsib elatisabi teise vanema käest. Kui ka eestkostjal oleks see õigus, siis oleks see probleem lahendatud.

Heljo Pikhof, palun!

Minu küsimus oli natuke teisest ooperist. Palun selgitage, mis on vanema hooldusõiguse ja eestkoste sisuline vahe! Siis saab ka selgeks, mida te tegelikult tahate.

Ma tänan! Mina räägin elatisabist ja võimalusest, et seda saaks küsida ka eestkostja. Eestkostjal praegu selline võimalus puudub. Summa, mis riik eestkostjale lapse kasvatamise eest praegu maksab, on 240 eurot kuus, aga võimalust elatisabi raha taotleda tal ei ole.

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kristjan Kõljala!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas kõnealust seaduseelnõu 14. detsembril ja meile tutvustas seda EKRE esindaja. Ma annan teile ülevaate sellest, mida arvab eelnõust Vabariigi Valitsus, ja sellest, milline diskussioon meil komisjonis oli. Mis puutub Vabariigi Valitsuse seisukohta, siis tuleb kõigepealt ära öelda, et nad ei toeta eelnõu. Põhjus on selles, et elatisabi seaduse § 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk sätestada lapse puhul, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust, elatisabi saamise tingimused ja kord kohtumenetluse alustamise korral. Seadus reguleerib riigi makstud elatisabi sissenõudmist lapse ülalpidamiseks elatist maksma kohustatud vanemalt ja alusetult makstud elatisabi tagasinõudmist.
Perekonnaseaduse § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Erinevalt vanematest ei ole eestkostjal eestkostetava ülalpidamise kohustust, mistõttu ei oleks eestkostjale elatisabi maksmine asjakohane. Riiklike peretoetuste seadus näeb selle asemel ette eestkostel oleva lapse toetuse, mis on 240 eurot kuus ja mida makstakse iga kuu vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele, kelle üle on seatud eestkoste. Selle toetuse abil on tagatud eestkostel olevale lapsele minimaalne ülalpidamine perioodiks, milleks eestkostja lapse kasuks tema bioloogilistelt vanematelt elatist taotleb. Täpsustuseks veel nii palju, et elatisabi on 96 eurot kuus ja seda makstakse kolm kuud.
Komisjoni istungil esitati täpsustavaid küsimusi ja peamiselt puudutasid need eestkostetoetuse suurust ning selle maksmise korda. Komisjoni istungil pandi hääletusele ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Tulemusega 4 komisjoni liiget poolt ja 6 vastu ettepanek toetust ei leidnud. Seetõttu teeb õiguskomisjon Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu 115 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh, austatud ettekandja! Heljo Pikhof, kas teil on protseduuriline küsimus?

Vabandust, ma ei saa enam küsida, aga tahaksin küsida küll.

Te saate seda teha väljaspool istungit. Rohkem küsimusi ei ole, austatud ettekandja. Kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 115 esimesel lugemisel tagasi lükata. Läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 115 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 144 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja ja kolleegid, kes te ei ole veel saalist välja läinud! See, et Eesti ühiskond vananeb, on kõigile selge. Ja on selge ka see, et suure hädaga hakkab ka vanakurat kärbseid sööma. Eestis astuti esimene samm, et noortele läheneda, kui põhiseadust muudeti eelmise koosseisu ajal teist korda ja anti 16-aastastele võimalus valla- ja linnavolikogu valimistel osaleda. Seda tehti vaatamata sellele, et avalikkuses oli väga palju vastuseisu.

Vabandust, austatud ettekandja! Head kolleegid, keskendume ettekandjale!

Seda tehti vaatamata sellele, et nii Postimehe kui ka Eesti Televisiooni "Foorumi" küsitlustes oli 80 või 90% või isegi üle selle inimesi selle vastu, et 16-aastastele anda kohalike omavalitsuste valimistel õigus hääletada. Aga räägiti 24 000 lisahingest, kes võiks valimiskastide või arvutite juurde tulla, ja see oli piisav põhjus, et põhiseadust muuta. Samal ajal on rahva toetus presidendi otsevalimisele olnud väga suur ja huvilisi on palju rohkem olnud, aga seda muudatust pole tänase päevani tehtud.
Keskerakonna püüdlus on nüüd astuda selle esimese sammu järel ka teine ja kolmas samm. Teine samm oli ettepanek, et kui 16-aastased saavad kohalikel valimistel valida, siis anda neile võimalus seal ka kandideerida. Ja nagu te mäletate, üsna hiljuti saadeti see meie eelnõu siin saalis prügikasti. Täna olen ma teie ees kolmanda sammuga, eelnõuga 144. Ma saan aru, et ka see on enesetapjalik tegu, valitsus on ka selle eelnõu surma mõistnud. Valitsus arutas asja 17. detsembril 2015 ja justiitsminister märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lõike 2 järgi on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikutel, piiratud teovõime aga alla 18-aastastel isikutel, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda oma tegudest aru saada. Seega on 16–17-aastane isik piiratud teovõimega, mistõttu sellist olukorda ei saa tekkida, et alaealine saaks olla täielikult teovõimeline. Ja nagu te mäletate, seaduse § 10 ütleb, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Ma ei tea, kas see tähendab seda, et kui 16-aastane, kellele me oleme andnud õiguse vallavolikogu või linnavolikogu valida, hääletab, siis tema hääl ei ole mitte üks hääl, vaid 0,5 või 0,6 või 0,7 häält. Sellest ei ole nagu räägitud.
Samas on selline natuke arusaamatu olukord. Kui arutati 16-aastastele omavalitsuse valimise õiguse andmist, siis tsiteeriti palju politoloog Anu Tootsi. Ta ütles, et juba 14-aastased saavad ühiskonnast aru ja 15-aastased on palju küpsemad kui enamik täiskasvanuid – rõhutan seda! Noored vanuses 18–24 olevat enamasti ebastabiilses eluetapis – äsja ollakse iseseisvunud ja otsitakse enesele väljundit. Seega on neile tähtsad hoopis teised küsimused ja valima minek on neljandajärguline küsimus. Niisugune on tema seisukoht. Samas, noored vanuses 16–17 on veel vanematekodus, nende elu on üsna stabiilne ja nad võiksid rahulikult valida. Eestis võib 14-aastase võtta vastutusele väär- või kuriteo eest, 15-aastased võivad mõlema vanema nõusolekul abielluda, 16-aastane võib taotleda piiratud õigusega juhiluba, 14-aastaselt võib alustada seksuaalelu ja 16-aastaselt on juba olemas petitsiooniõigus. Seega, tegu on väga vastandlike seisukohtadega. Ühelt poolt on veel nooremad justkui küpsemad kui 18–24-aastased, teiselt poolt rahva enamik arvab, vastupidi, et tegelikult on nad manipuleeritavad ja 16-aastaseid ei tohiks üldse lasta ei valima, ei kandideerima ja ju siis ka erakonda astuma. Kui te Päevalehe värske uuringu tulemusi nägite, siis teate, et erakonnaliikmete arv väheneb. Me pakumegi väikese võimaluse raskel ajal liikmete arvu suurendada. Aga otsus on loomulikult teie käes, meie käes.
Keskerakond igal juhul on teinud kolmanda sammu paketist, mille esimene samm oli 16-aastastele valimisõiguse andmine kohalikel valimistel, teine samm oli püüd anda neile ka kandideerimisõigus ja kolmas samm on anda noortele võimalus astuda erakonda ja tegutseda seal aktiivselt. Sellisel juhul, ma arvan, langeks ära kahtlustus, et nad on liiga manipuleeritavad ega tea, mida teevad. Kui inimene on erakonnas, siis on tema huvid palju selgemad ja ta annab endale selgemalt aru, kus ta on, mida ta teeb ja miks ta teeb. Samas jääb minu jaoks õhku küsimus, mis on seotud alla 18-aastaste piiratud teovõimega. Nagu justiitsminister oma kirjas ütles, ühtedel kordadel me vaatame asju ühtepidi ja teistel kordadel toome sama argumendi, et mõnda eelnõu ära tappa. Nii on ka praegusel juhul. Aga aitäh teile tähelepanu eest ja kui on küsimusi, siis vastan.       

Aitäh! Tõepoolest on küsimusi. Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea kolleeg Peeter Ernits! Ma olen sulle hästi tänulik selle ülevaate eest, kui noorelt saavad meie kodanikud osaleda ühiskonnaelus. Ma lisan siia juurde, et alates 2007. aastast võivad seadusmuudatuse järgi püsiasustusega väikesaarte seaduse alusel väikesaarte üldkogul hääleõiguslikult osaleda vähemalt 15-aastased saare püsielanikud. Kas sa tead mõnda sellist juhtumit, kus saareelus oleks midagi viltu läinud sellepärast, et 15-aastased üldkogul osalevad ja hääletavad? Kas mõni saar on sellepärast karile jooksnud?

Eks sina tunned väikesaarte elu paremini. Aga inimesed, kes elavad väikesaarel, on kindlasti palju küpsemad kui kuskil mandril elavad inimesed, sest meri on karm ja meri on ümberringi. Ma arvan, et ka väikesaarte noored, nii palju kui neid veel on, on palju küpsemad kui rahulikul mandril metsade ja rabade vahel elavad noored.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõu numbriga 144 arutas põhiseaduskomisjon 12. jaanuaril oma korralisel istungil. Kohale oli kutsutud ka Stella Johanson, Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik. Eelnõu esmase tutvustuse tegi algatajate esindaja härra Ernits, kes andis ülevaate põhjustest, miks eelnõu esitatud on. Seda ma kordama ei hakka.
Aga nüüd asun komisjoni arutelu juurde. Komisjonis, nii nagu ka eelnõu seletuskirjas, avaldati arvamust, et kuna alates 16. eluaastast saavad inimesed kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada, siis võiks ettepanekut nende erakonda kuulumise kohta samuti arutada. Kui vaadata eri maade praktikat, siis näeme, et erakonda kuulumise vanusepiir on eri maades erinevalt reguleeritud. 16 aasta piir on mõnes üksikus riigis tõesti olemas, näiteks Austrias, kui ma õigesti mäletan. Paljudes riikides on piir 18 eluaastat ja mõnes riigis on see reguleerimata. Samas on ka riike, kus on öeldud, et erakonda võib kuuluda valimisõiguslik isik. See on jälle regulatsioon, mis on eri riikides erinev, aga enamasti kehtib 18 eluaasta vanusepiir.
Põhiseaduse muutmisega seonduvalt juhiti komisjoni tähelepanu sellele, et põhiseadusesse tehti muudatus, millega anti vähemalt 16-aastastele hääleõigus, aga mitte valimisõigus. Selline terminoloogiline erinevus toob aga esile tõsiasja, et hääleõigus tähendab aktiivset valimisõigust, kuid mitte nii aktiivset kui ka passiivset valimisõigust. Kui põhiseaduses oleks see küsimus teistmoodi reguleeritud, näiteks oleks hääleõiguse asemel räägitud valimisõigusest, oleksime uue olukorra ees. Kuna aga seda põhiseadusse kirja ei saanud, siis jäi komisjon seisukohale, et põhiseadus ei võimalda ka tavaseadusega, mida me arutasime mõnda aega tagasi, laiendada seda hääleõiguse kohta käivat sätet valimisõigusele. Seetõttu ei hakka ma põhjalikumalt peatuma sellel, millised võimalikud küsimused sellega kaasneksid.
Komisjonis tekkis aga küsimus, mis saaks, kui erakonna liikmeskonda võiks kuuluda ka vähemalt 16-aastane noor. Kui tal kohaliku omavalitsuse valimisel hääletamisõigus on olemas, siis võib ju loogiliselt tõstatuda küsimus, et kui ta hääletada saab, miks ta siis erakonda kuuluda ei saa. Põhiline vastuväide, mille esitas ka Justiitsministeeriumi esindaja, oli see, et kui 16. eluaastast alates võib erakonda kuuluda, siis võib-olla automaatselt sellest tulenevalt mingit probleemi ei tekigi, aga probleem tekib siis, kui nii noor inimene valitakse erakonna juhatusse. Ja kui selline erisus teha, et ta erakonda võib kuuluda, aga juhatusse mitte, siis tekib jälle küsimus, kas tema õigusi niimoodi ei piirata. Hääleõigusliku isiku puhul ei ole majandusliku vastutuse probleemi, aga kuuludes erakonna juhatusse, tekib inimesel majanduslik vastutus. Kuna 16–18-aastasel noorel ei ole terviklikku teovõimet – tal on osaline, piiratud teovõime, st tal peab olema eestkostja –, siis ta ei saa olla juhatuse liige ega võtta vastu otsuseid, mis on seotud erakonna varalise vastutuse või majanduslike küsimustega.
Ma ei hakka pikemalt seda debatti siin käsitlema, aga see keskendus eeskätt isikute teovõimele. Rõhutan ainult üht asja. Justiitsministeeriumi esindajalt küsiti ka seda, et kui inimesele on põhiseadusega antud hääleõigus, siis kas sellega tema teovõimet ei laiendata. Saime vastuse, et jah, laiendatakse küll, aga ainult konkreetselt ühes osas: selles, et tal on hääleõigus. See ei too aga automaatselt kaasa tema teovõime laiendamist terves ulatuses. Niisugused olid argumendid. Ma saan aru, et vastuväited ei tekkinud mitte niivõrd sellel pinnal, kas vähemalt 16-aastane isik võiks kuuluda erakonda või mitte. Asi oli selles, et tekiks probleeme nii noore inimese teovõime küsimusega – kas ta saaks erakonna juhtorganites tegutseda või mitte. Sellepärast põhiseaduskomisjon ei toetanud eelnõu.
Võeti vastu kolm otsust. Kõigepealt tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. jaanuaril 2016, mis oli konsensuslik otsus. Tehti ka ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 3 ja erapooletuid ei olnud) ning määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (see otsus oli samuti konsensuslik). Vabariigi Valitsuse seisukoht on, nii nagu juba eelnõu esitaja esindaja ütles ja nagu tuli välja ka komisjoni istungi protokollist, eespool nimetatud põhjustel eelnõu vastuvõtmist mitte toetada. Sellega olen kõik öelnud. Aitäh!

Aitäh! Ka teile on küsimusi. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Hea kolleeg Mart! Sa püüad põhjendada sellist asja, mida on väga raske põhjendada. Küllap sa saad ise ka aru, et see on tegelikult ju jama. Austria võttiski Eestist eeskuju, et neilgi ka 16–17-aastased saaksid hääletada. Ja Austrias võivad nad ka erakonda kuuluda. Eestis aga otsitakse nüüd mingeid vastuargumente, näiteks see on takistuseks, et järsku valitakse nii noor inimene juhtorganitesse. Seda ohtu on võimalik kuidagi teistmoodi elimineerida. Aga ma küsin, Mart, kuidas sa seda ette kujutad, et 16-aastane läheb hääletama. Siis tal peaks ju olema välja kujunenud mingi maailmavaade, mille järgi ta valib kas tubli naabrimehe või naabrinaise. Aga maailmavaateid ju esindavad erakonnad. Kuidas te võtate talt poole tee peal otsustusõiguse ära? See ei ole ju normaalne. Sisuliselt te käite noorte käest nende hääli lunimas või ostmas, aga vastu neile midagi ei paku.

Aitäh, Tarmo! Ma annan edasi põhiseaduskomisjoni debatti, mitte ei esita oma seisukohti. Seda esiteks. Teiseks, inimene, kes läheb kohalike omavalitsuste valimistel hääletama, ei pruugi olla ühegi erakonna liige. Enamik inimesi, kellel on õigus valida, ei kuulu ju mitte ühtegi erakonda. Jah, isikud, kes kandideerivad, mitte küll alati, aga sageli kuuluvad erakonda, mis on ka loogiline. Ja kohalikel valimistel võivad nad kuuluda ka valimisliitudesse. Ega see probleem aktiivse hääletamise puhul iseenesest kuigi tõsine ei ole, kui isik ei kuulu erakonda, aga osaleb valimistel.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea kolleeg! Tulen tagasi põhiseaduskomisjoni arutelu juurde. Räägi meile ka siin suures saalis seda, et piiratud teovõimega inimene peaks nagu koos eestkostjaga tegutsema. Kuidas ta saab siis valida kedagi valla- või linnavolikogusse ilma eestkostjata?

Jah, teda ennast valla- või linnavolikokku valida ei saa. Tema ise saab hääletada – see konkreetne teovõime laiendus ühes konkreetses küsimuses on põhiseadusega nii noortele inimestele tehtud. Riigikogu võttis otsuse põhiseadust sel viisil muuta vastu piisava häälteenamusega.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oletame, et seadusesse saab selline säte, et alla 18-aastastel keelatakse olla erakonna juhatuse liige. Kas pärast seda oleks mingi formaalne põhjus, miks ei saaks 16–17-aastased olla mõne erakonna liikmed? Või teisiti küsides: kas on mõni argument, mille peale valitsuskoalitsioon võiks võtta seisukoha, et anname ka 16-aastastele õiguse kuuluda erakonda?

Ma ei taha hakata spekuleerima, mis saaks, kui oleks nii või naa. Praegu on asjade seis selline. Aga julgen siiski välja käia omapoolse nägemuse ja oletada, mis probleemid võiksid tekkida. Üks probleem oleks see, et meil tekiks n-ö kahes erisuguses õigusruumis olevad erakonnaliikmed: ühed, kellel on õigus kandideerida juhatusse, ja teised, kellel ei ole. Kas see on probleem või mitte? Ma ei oska praegu sellele lõplikku hinnangut anda, aga ma arvan, et siin võib viidata diskrimineerimisele. Aga põhiseaduskomisjonis seda teemat ei arutatud. Teine küsimus on selles, et alla 18-aastased inimesed võivad ju kuuluda erakonna noorteorganisatsioonidesse, olla noorliikmed. Nii et iseenesest nad saavad olla erakonda kaasatud.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Tegelikult sa jõudsid oma viimase lausega ka minu küsimuse vastuse juurde. Me teame ju, et Keskerakonnal on olemas noortekogu ja seal on hästi palju aktiivseid liikmeid, kellest ühest on suisa saanud Riigikogu liige. Kas ka Isamaa ja Res Publica Liidul on noortekogu?

Aitäh! Jah, on olemas noorteorganisatsioon. Ma arvan, et see on vist igal erakonnal, võib-olla on erinevus vaid juriidilises vormis.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Noortekogud olid siis ka päevakorral, kui oli vaja põhiseadust muuta. Siis teile nagu ei meeldinud, et just noortekogude kaudu saavad noored oma eelistusi tutvustada ja poliitikas kaasa lüüa. Siis teile absoluutselt ei meeldinud, et noortekogud on kusagil olemas, vaja oli valimisiga alandada. Aga miks kehtestatakse valimisiga valikuliselt, nii et 16-aastane võib hääletada, aga samal ajal ta ei või kandideerida volikokku? Ta ei või autot juhtida, ta ei või abielluda, ta ei või erakonda kuuluda. Miks see niimoodi on? Kuidas inimese taset saab hinnata nii valikuliselt? Anname neile selle õiguse, mida me tahame anda, aga seda õigust, mis meile kasulik ei ole, me ei anna.

Aitäh, Tarmo! Sa küsid seda täiesti valelt inimeselt. Põhiseaduskomisjon arutas nüüd erakonnaseaduse muutmist. Kui Riigikogus oli põhiseaduse muutmise hääletamise esimene voor, siis mina ei olnud Riigikogu liige.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu esimesele küsimusele vastates sa ütlesid, et tekib nagu kaks õigusruumi: ühe ja sama erakonna liikmetel on erinevad õigused ja see võib tunduda diskrimineerimisena. Laiendaksin seda teemat. Kas diskrimineerimisest peaks rääkima ka põhjusel, et meil on Eesti kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes elavad ühes ruumis, aga õigused on neil erinevad? Need on ju absoluutselt paralleelsed asjad.

Aitäh! Minu hinnangul need paralleelsed ei ole. Igal Eestis alaliselt elaval isikul on võimalus Eesti kodakondsust taotleda ja see on tema vaba valik, kas ta taotleb seda või mitte.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Martin Helme, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, palun!

Härra asespiiker! Head kolleegid! Konservatiivse Rahvaerakonna seisukoht põhiseaduse muutmise, valimisea langetamise ja ka valimisseaduse muutmise suhtes – pean silmas kohalike omavalitsuste valimistel valimisea langetamist – oli eitav. Meie arvates ei ole nii noores vanuses poliitika tegemine põhjendatud, inimesed peaksid küpsema. Sellest loogikast ja samast mõtteviisist lähtuvalt me seda eelnõu ei toeta. Juhime tähelepanu samale asjale, millele Mart Nutt just juhtis: ka meie erakonnas saab noorteorganisatsiooni liikmeks astuda juba 15-aastaselt ja see on see kasvulava ja küpsemise koht, kus suure poliitika tegemisega saab algust teha. Nii et sellele eelnõule me oma toetust ei anna.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 144 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 144 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 23, erapooletuid ei ole. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Head kolleegid! Tänane istung on lõppenud. Aitäh! Kohtume homme.

Istungi lõpp kell 11.39.