Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame infotundi. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 51 Riigikogu liiget.
Infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes, riigihalduse minister Arto Aas ja ettevõtlusminister Liisa Oviir. Kümme Riigikogu liiget on avaldanud soovi esitada küsimusi, seetõttu annan võimaluse esitada üks lisaküsimus.


1. 13:01 Eesti abi Rootsi migratsioonikriisi leevendamisel

Esimees Eiki Nestor

Esimene küsija on Uno Kaskpeit ja küsimus on tervise- ja tööministrile peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovskile. Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Härra Rõivas lubas mõni aeg tagasi, kui ta oli Rootsis visiidil, Rootsi peaministrile, et Eesti aitab Rootsit pagulaste vastuvõtmisel. Kuidas te seda seletate?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh lühikese ja konkreetse küsimuse eest! See on Riigikogu liikme puhul isegi ootamatu, kui küsimusele ei eelne minutipikkust sissejuhatust. Tõsi on see, et Euroopa Liidu tasandil on hakatud arutama, kas peaks need riigid, kes on seoses pagulastega abi palunud, üle vaatama. Nimelt on Rootsi esitanud abipalve, et nad võiksid osaleda Euroopa Liidu siseses pagulaste jaotamise mehhanismis, kui Ungari senisest mehhanismist välja jääb. Seni ei ole detailsemalt midagi kokku lepitud. Rootsi ei ole ise ka mingit suurusjärku esitanud ja on jätnud selle küsimuse komisjoni hinnata. Eesti valitsuse liikmed, sh peaminister, on seda teemat põgusalt arutanud ja tõepoolest leidnud, et juhul kui Euroopa Liidu tasemelt selline ettepanek tuleb ja lepitakse kokku, et pagulaste vastuvõtu piirnumber Eesti jaoks ei muutu, siis oleks Rootsiga neid asju tõenäoliselt lihtsam ajada kui nende riikidega, kellega me oleme selles küsimuses kokku leppinud, sh Kreeka ja Itaaliaga. Rootsi on meile lähemal. Meil on head vastastikused suhted, nii et tõenäoliselt läheks see protsess meil üsna libedalt. Meie valitsus ei ole otsust selle kohta vastu võtnud, sest seda ei ole tehtud ka Euroopa tasandil. Juhul kui selline ettepanek tehakse, otsustab seda alguses Vabariigi Valitsus ja vastavalt seadusele annab oma hinnangu ka Riigikogu.

Esimees Eiki Nestor

Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Ma sain teist aru, et kui Rootsist tuleb pagulasi vastu võtta, siis jäädakse selle arvu piiresse, mis praegu on välja öeldud – 570 või kui suur see arv täpselt oli. Kui juhtub nii, et me täidame Rootsile antud lubaduse abi anda ja Euroopa Liit saadab meile ikkagi 570 pagulast lisaks neile, kes Rootsist tulevad, mis siis saab? Mina ei saa sellisest abiandmise lubadusest kuidagi aru.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Peaminister on väljendanud nii Rootsi kolleegidele kui ka teistele Euroopa kolleegidele Eesti valmisolekut tõsiselt kaaluda seda, et Rootsi võiks kuuluda nende riikide hulka, kust pagulasi ümber paigutatakse. Ma arvan, et see seisukoht on mõistlik nendel põhjustel, mida ma oma eelmises vastuses teile nimetasin. Nagu ma ütlesin, ei ole Euroopa Liidu tasandil praegu vastavaid otsuseid vastu võetud. Meie arvamus on siiani olnud see, et uue riigi ehk siis Rootsi lülitamine ümberpaigutamiskavasse ei muuda piirarve ja Eestiga kokku lepitud ümberpaigutatavate pagulaste arv ei muutu.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison.

Jaak Madison

Austatud härra minister! Kindlasti oleme ju kõik kuulnud, et rootslased teevad Brüsselis aktiivset lobitööd, et neid lülitataks ka ümberjagamise programmi. Kui Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsioon kohtus Rootsi parlamendi spiikri härra Ahliniga, siis ma rõhutasin, et see käik on üks samm edasi praeguse Euroopa Liidu ühtsuse või siis olematu ühtsuse edasise lõhkumise poole. Me kõik teame, et Rootsi on olnud siiamaani kriitiline oma naaberriikide Soome, Taani ja Norra suhtes, kes on juba ammu aktiivselt piiranud immigrantide vastuvõttu ja tugevdanud piirikontrolli. Rootsi on kuni viimaste päevadeni läinud sama lauluga edasi. Kas teie hinnangul ei oleks see liiga suur risk, kui me kiidaksime heaks Rootsi lülitamise koos Kreeka ja Itaaliaga samasse programmi? See kiirendab veelgi Euroopa Liidu ühtsuse lagunemist.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Ma arvan, et Euroopa ühtsuse seisukohast on oluline, et riigid oleksid üksteisega solidaarsed. Siiani on Euroopa Liidult ja Euroopa Liidu liikmesriikidelt abi palunud Ungari, Itaalia ja Kreeka. Loomulikult on rändekriis väga dünaamiline nähtus, see muutub kiiresti. Me räägime tõepoolest väga suurest pagulastevoost ja selles kontekstis on ju mõistetav, et paar kuud hiljem võib mõnes riigis olukord leeveneda ja mõnes teises riigis jälle teravneda. Kui see teine riik siis näeb, et neil oleks vaja oma partnerite toetust ja abi, siis ma arvan, et Euroopa ühtsuse seisukohast on väga mõistlik, kui Euroopa Komisjon analüüsib seda abipalvet ja teeb oma ettepaneku, kuidas probleemi terviklikult käsitleda ja lahendada. Mis puudutab Rootsi lülitamist sellesse süsteemi, siis nagu ma ütlesin, oleks see Eesti seisukohast iseenesest tervitatav, sest kindlasti on Eestil Rootsi riigiga selles küsimuses koostööd teha märksa lihtsam kui meist oluliselt kaugemal asuvate Itaalia ja Kreekaga.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:08 Haldusreform

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on riigihalduse ministrile Arto Aasale. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Möödunud nädalal sündis valitsuskabineti istungil väidetavalt kaks olulist otsust haldusreformi ettevalmistamisel. Neid pole eriti kommunikeeritud, mina lugesin nende kohta eilsest ajalehest Lääne Elu. Seal oli lühidalt öeldes kirjas seisukoht, et omavalitsustes võiks soovitavalt elada vähemalt 11 000 inimest, mitte 5000, nagu varem on jutuks olnud, ja et sundliitmised võetakse ette juba enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi, mitte pärast, nagu samuti on varem jutuks olnud. Palun öelge praegu lubatud aja piires, kas see vastab tõele, mis on nende otsuste tagamaad ja kas te kavatsete neid kuidagi ka laiemalt kommunikeerida!

Riigihalduse minister Arto Aas

Aitäh, hea küsija! Hea meelega selgitan. Tõepoolest, eelmisel neljapäeval arutas valitsuskabinet neid ettepanekuid, mida me oleme Rahandusministeeriumis koos ekspertidega pool aastat ette valmistanud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et valitsus toetas meie ettepanekuid. Lepiti kokku, et haldusreformi läbiviimisel saab põhikriteeriumiks elanike arv, mis on minimaalselt 5000. Kust tuleb 11 000? See on valitsuse poliitiline soov, et omavalitsused ühinemise käigus ei keskenduks ainult miinimumkriteeriumi täitmisele, vaid tegelikult tuleks paljudes kohtades astuda ambitsioonikam samm. Valitsus on valmis toetama täiendavalt neid omavalitsusi, kus elanike arv oleks 11 000, tõenäoliselt tuleb rahaline boonus ühinemise käigus. Sellised ettepanekud ma töötan lähipäevil välja.
Ajakava suhtes lepiti tõepoolest kokku, et kõige mõistlikum ja ratsionaalsem on viia reform lõpule 2017. aasta korralisteks kohalikeks valimisteks. See tähendab, et 2017. aasta jaanuarini on omavalitsustel aega omaalgatuslikud ühinemislepingud sõlmida, ise otsustada, kellega ja kuidas. Peale seda on valitsusel poole aasta jooksul õigus korraldada täiendavad ühendamised. Nii et mõlemad etapid – nii vabatahtlik kui ka kohustuslik ühinemine – saavad oma korrektse lõpu 2017. aasta oktoobris.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh! Küsin siia juurde, kuidas üldse edeneb kokkulepitud tegevuste tähtaegadest kinnipidamine. Mäletan ühest teie varasemast ülesastumisest siin Riigikogus, et novembriks pidid selgeks saama kriteeriumid, millele üks edukas omavalitsus vastama hakkab. Kas need on nüüd teada?

Riigihalduse minister Arto Aas

Aitäh! Me jõudsime kokkuleppele, et selleks kriteeriumiks saab elanike arv ja miinimumarv on 5000. See ongi põhikriteerium, mille kaudu reform, see etapp läbi viiakse. Valitsuse tegevusprogramm nägi ette, et see kriteerium tuleb valitsusel novembris kokku leppida. Seda me ka tegime. Kokkuleppe baasil kirjutame valmis konkreetse haldusreformi raamseaduse konkreetsete paragrahvide, seletuskirjade ja seadussätetega. See läheb lähinädalatel ametlikule kooskõlastusringile sellise ajagraafikuga, et hiljemalt järgmise aasta veebruaris, vabariigi aastapäeva ajal oleks võimalik valitsuses reformi raamseaduse eelnõu heaks kiita ja parlamendi poole teele saata. Siis jääb ka parlamendile veel täiesti mõistlik aeg seda arutada. Ise loodame, et juunikuuks võtab parlament raamseaduse vastu. Selles mõttes oleme praegu veel kokkulepitud graafikus, mis kevadel koalitsioonilepingusse kirja sai, ja loodame, et me püsime selles graafikus.
Kaasamise ring on olnud hästi lai. Meil on olnud maakondlikud seminarid ja kohtumised omavalitsusliitude esindajatega. Arutelusid on olnud väga palju. Nüüd me saame tõepoolest kogu selle tarkuse panna must valgel kirja seaduseelnõusse, et oleks juba konkreetsem dokument, mida täiustada ja mille alusel edasisi otsuseid teha. Nii et praegu on kõik graafikus ja ma olen kolleegidele valitsuses väga tänulik, et eelmisel neljapäeval neid otsuseid toetati.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh! Hea minister! Paar hommikut tagasi kommenteeris Marko Pomerants Vikerraadios Lääne-Virumaa omavalitsuste vahel toimunud arutelu. Sealt oli kõlama jäänud, et 5000 elanikku on liiga vähe, et see ei anna piisavat efekti, mida me kogu riigi halduses peaksime saavutama. See 11 000 elanikku, millest ka Marko Pomerants rääkis, oli seal väga soovitud. Kas te võite täpsemalt öelda, millisena teie seda 11 000 elanikuga omavalitsust näete? Mina arvan, et 11 000 on õigem kui 5000. Kas te mõtlete, et on üks suur omavalitsus või on see mitmetasandiline? Kas seal on osavallad või kuidas teie arvates peaks täpsemalt välja nägema suur omavalitsusüksus, kus elab vähemalt 11 000 elanikku?

Riigihalduse minister Arto Aas

Tõepoolest, sellises suuruses omavalitsusi võiks luua, kui see on ratsionaalne ja geograafiliselt, kultuuriliselt põhjendatud. On väga palju kohti, kus see oleks loogiline tee. Samas on piirkondi, kus hajaasustuse tõttu võib-olla nii suurt elanike arvu ei saavutata, ja seepärast oleme miinimumi jätnud 5000 peale. Mis puudutab tulevase omavalitsuse sisemist juhtimismudelit, siis meie lähenemisviisi kohaselt on hästi suur paindlikkus ja nii 5000, 11 000 kui ka 50 000 elanikuga omavalitsusel on õigus ise otsustada, kas luua osavallad. Me anname võimaluse luua osavalla juurde kohalik halduskogu. On võimalik alles jätta teenusepunktid jne. Sellised õigused omavalitsustel tekivad ja kõige parem on, kui omavalitsused ise lepivad omaalgatuslikus voorus kokku, milline on tulevane juhtimismudel. Nii et siin me ei tõmba mingit piiri ega joonista mudeleid omavalitsuste suuruse järgi, vaid see jääb omavalitsuste juhtide otsustada. Lähenemine on selline, et me anname seaduses kõik võimalused need kokkulepped ise sõlmida, arvestades kohalikke olusid ja soove.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:15 Alkoholipoliitika

Esimees Eiki Nestor

Järgmise küsimuse esitab Mailis Reps tervise- ja tööministrile peaministri ülesannetes Jevgeni Ossinovskile. Palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes! Seekord küsin küll küsimuse teie valdkonnast, aga see puudutab ka Vabariigi Valitsust laiemalt. Nimelt on Vabariigi Valitsus saatnud kooskõlastusringile alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millest üks osa, võib-olla kõige enam diskuteeritud osa, on tanklates ja tanklapoodides alkoholimüügi keelamine, põhjendades seda  sooviga alkoholi tarbimist vähendada. Kas selle eelnõu kooskõlastamisele saatmise valguses on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada ka Eesti Keskerakonna samasisulist algatust? Milline on teie seisukoht alkoholipoliitika suhtes laiemalt?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Laiem seisukoht on see, et Eestis juuakse liiga palju alkoholi. Kahjud on meeletud: üle 1000 otseselt alkoholiga seotud surma, otseseid tervishoiusektori kulusid üle 40 miljoni euro aastas, laiemad majanduskulud kuni 2% SKT-st aastas. Summaarselt on seda kindlasti rohkem kui kõik alkoholi tootmise, müügi ja turundamisega seotud tulud nii majanduses laiemalt kui ka riigieelarves. Sellest tulenevalt on alkoholipoliitika karmistamise sammud põhimõtteliselt õigustatud. Sellel teemal on pikka aega diskussiooni peetud. Valitsuses 2014. aasta alguses kinnitatud alkoholipoliitika rohelises raamatus on analüüsitud mitmesuguseid võimalikke piiranguid. Selle põhjal on Sotsiaalministeerium ka eelnõu kokku kirjutanud ja kooskõlastamisele saatnud.
Alkoholipoliitika riiklike meetmete põhiline eesmärk on muuta valitsevat sotsiaalset normi. Ehk kui praegu on alkoholi tarbimine selgelt sotsiaalne norm, siis tahaksime jõuda olukorrani, kus see niimoodi ei ole. Et seda saavutada, tuleb üheaegselt rakendada mitmeid meetmeid: teha teavitus- ja ennetustööd, tegelda alkoholiraviga ning siis veel kolme olulise komponendiga, milleks on alkoholi hinna tõstmine, müügiedenduse reklaami piiramine ja ka müügitingimuste piiramine. Kaks viimast – reklaami ja müügitingimuste piiramine – on selle konkreetse eelnõu fookuses. Liigume selle eelnõuga edasi ja loodame ta jaanuari alguses anda Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Mis puudutab Keskerakonna samasisulist eelnõu, siis just sellepärast, et alkoholipoliitikale on vaja läheneda kompleksselt, eri meetmete koosmõjus, Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toetanud, viidates ühtlasi sellele, et vastavasisuline komplekslahendus on juba valitsuse menetluse lõppjärgus.

Esimees Eiki Nestor

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kuna eelnõud on põhimõtteliselt samasõnalised ja koostatud peaaegu täiesti ühel ja samal eesmärgil, siis on selge, et tegelikult me ju näeme Vabariigi Valitsus toetust oma eelnõule, kuigi võib-olla mitte kooskõlastustabelis. Meie, Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu tähtajaks on märgitud 2016. aasta 1. juuli. Praegu kooskõlastusringil olevas Vabariigi Valitsuse seaduseelnõus on punkt, mis puudutab müügikeeldu tanklates, ja see hakkab kehtima alles 2018. aasta 1. jaanuarist. Samas, kui me vaatame statistikat, siis näiteks 2014. aastal tabas politsei 7894 roolijoodikut, kellest 148 põhjustasid oma joobeseisundi tõttu ka õnnetuse. Kas te ei leia, et selline edasilükkamine on roolijoodikute puhul väga tundlik teema?

Esimees Eiki Nestor

Palun, mul on tungiv ettepanek kahe minuti jooksul ära vastata!

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Palun vabandust, härra Riigikogu esimees! Püüan kiiremini vastata. Eelnõu väljatöötamisel, eriti jõustumistähtaegade puhul, oleme loomulikult arvestanud piirangute mõju ettevõtlussektorile, mida need piirangud otseselt hõlmavad. Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu piirab selgelt ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadus on üks põhiseadusliku kaitse all olev õigus, mistõttu peavad kõik muudatused, millega piiratakse ettevõtlusvabadust, olema põhjendatud, õigustatud ja tehtud sellise tähtajaga, et ettevõtjatel oleks võimalik mõistliku aja jooksul oma tegevust uue õiguskorra järgi reguleerida ja ümber korraldada. Selle tõttu on mõned piirangud selles eelnõus tõesti pikema jõustumisajaga. Üks puudutab vaheseinte ehitamist suuremates poodides, kuna see eeldab selgelt ümberkorraldusi. Ma arvan, et on mõistlik, kui suurema mõjuga otsuste puhul on üleminekuaeg pikem. Tõsi, rahvatervise seisukohast peaks neid otsuseid loomulikult kiiremini rakendama, aga eks me elame ühiskonnas, kus tuleb eri huvide vahel teatud tasakaal leida. See tähendab ka seda, et muudatuste elluviimiseks antakse piisav aeg.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Arvestades konkreetset alkoholikogemust ja seda, et teil on filosoofiadiplom, peaksite väga hästi teadma, et alkoholiprobleem kui selline on peas kinni. Tähendab, karistus- ja keelumeetoditega ei saavuta siin mitte midagi. See on maailmapraktika ja filosoofina peaksite väga hästi oskama põhjendada ja selgitada, mis see on. Aga kas te pole mõelnud selle peale, et premeerida ja kiita neid inimesi, kes suudavad teie aukliku seaduseelnõu järgi tõendada, et nad on alkoholipriid, et nad saaksid selle eest mingisuguseid boonuseid, näiteks hambaravi või muid asju? Et kui inimene on alkoholivaba, ta on teistsugune, siis on ka tema elukvaliteet teine?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Inimestel, kes ei tarbi alkoholi, on igal juhul teine elukvaliteet. Nad elavad tervemat, pikemat elu, neil on õnnelikumad peresuhted, nad on edukamad oma töökohtadel, on tootlikumad. Sellest tulenevalt on isiklik kasu alkoholist loobumisel täiesti ilmselge ja ma arvan, et see on ka põhjus, miks viimastel aastatel on järjest kasvanud – küll väga aeglases tempos ja madala baasi pealt, aga siiski kasvanud – nende inimeste hulk, kes alkoholi üldse ei tarbi.
Mis puudutab filosoofilist küsimust, siis tegelikult see ei ole filosoofiline küsimus. Seda on sadade, sadade uuringutega tõestatud, et alkoholi tarbimisele avaldavad selgelt mõju alkoholi kättesaadavus, reklaam ja hind. Seetõttu ongi piirangud just nimelt nendes kolmes valdkonnas välja pakutud. Alkoholiaktsiisi tõstmise otsuse on Riigikogu juba teinud ja nüüd tuleb astuda järgmine samm, piirata reklaami ja müügikohti. Väga kindlad, selged teaduslikud argumendid räägivad selle poolt, et see avaldab mõju. Ehkki lõppkokkuvõttes justkui iga inimene ise otsustab, kas ta ostab poest õlut, veini või viina, on selge, et riigipoolsed meetmed ja riigi poliitika laiemalt mõjutab seda, kui paljud kui palju alkoholi tarbivad.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:24 Ettevõtluskeskkond Eestis

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on ettevõtlusminister Liisa Oviirile. Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Tänan võimaluse eest esitada küsimus ministrile, kes esimest korda Riigikogu ees üles astub! Lugupeetud minister! Statistika näitab, et Eesti majandus ei ole ikkagi väga edukas olnud. Majandusanalüütik Heido Vitsur märgib, et meie riik ei ole selles, mis puudutab baasaluste muutmist, muutuva ajastuga väga kaasa läinud. Minu küsimus: mida on teie arvates vaja muuta ettevõtluskeskkonnas, et meie oma inimesed hakkaksid enam ettevõtjateks ja et ka välisinvesteeringuid siia tuleks? Statistika järgi ei ole me siin väga edukad olnud, võrreldes teiste Baltimaadega.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir

Aitäh, härra Põldaru! Ma soovin kõigepealt natuke vastu vaielda sellele seisukohale, et Eesti ettevõtlus ei ole siiani väga hästi toiminud. Eesti ettevõtluskeskkonda iseloomustab ilmselt väga hästi Maailmapanga koostatav ülevaade Ease of Doing Business, mis käsitleb 189 riigi ettevõtjasõbralikkust. Eesti asub selle uuringu järgi 16. kohal. Maailma Majandusfoorum on teinud konkurentsivõime raporti, kus Eesti asub 144 hinnatud riigi seas 29. kohal. See, miks me oleme 29. kohal, on tingitud ka teatud objektiivsetest põhjustest, näiteks Eesti suurus. Kui võtta rahvusvahelised reitingud Eesti riigile, siis Fitchi reitingu järgi oleme A+, Standard & Poor'si reiting ütleb, et AA–, ja Moody's ütleb, et A1. Nii et objektiivsete asjaolude järgi läheb Eesti majandusel päris hästi.
Loomulikult, ma ei ütle, et ei saaks veelgi paremini. Me töötamegi praegu välja meetmeid just nimelt selle jaoks, et teha sealt, mis senini on toiminud, mis on meid toonud siia, kus me oleme, järgmine arenguhüpe, sest arengu kiirus näitab tõesti, et me oleme natukene seisakusse jäämas. Üks olulisi asju, mida ma praegu läbi vaatan, on ettevõtluse tugistruktuurid, kuidas need toetavad ettevõtlust. Me oleme liikumas ühest ajastust teise, kus struktuurifondide toetus on selgelt langustrendis ja meie ettevõtted peavad hakkama ise toime tulema. Seetõttu me muudame konkreetseid meetmeid ja ka struktuure üldiselt, et tagada ettevõtjatele just nimelt need teenused, mis on neile vajalikud.

Esimees Eiki Nestor

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Tänan! Lugupeetud minister! Jah, sõbralikud me oleme küll, aga lähipiirkondadega võrreldes me väga kiired ikka ei ole olnud. Minu järgmine küsimus on veidikene teisest liinist, sest selle küsimuse vastusest sai selgeks, et plaanis on üht-teist muuta. Võib-olla räägite mõne sõnaga, kuidas meil edenevad asjad väljaspool Euroopa Liidu turgu. Kas me leiame kusagilt uusi turgusid? On ju näha, eriti põllumajanduses, et Venemaa turgude puudumise tõttu ollakse suures kitsikuses. Kuidas meil läheb, kas saame kusagil jala ukse vahele?

Ettevõtlusminister Liisa Oviir

Aitäh! Meie eksport on suunatud põhiliselt lähiriikidele: Läti, Leedu, Soome, Venemaa. Venemaa on seoses majandussanktsioonidega praegu sellest nimekirjast suuresti väljas. Soomel on ka rasked ajad. Seetõttu oleme hakanud väga selgelt ja kiiresti otsima uusi turge. Nende uute turgudena me näeme ikkagi suures osas nn hansariike: Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland ja Belgia. Need on need riigid, mille peale läheb praegu 80% meie tööst, et sealsetel turgudel korralikult kanda kinnitada. Samas oleme turgude ringi laiendanud ja uued sihtturud või ka taasavastatud vanad on USA, Jaapan ja Hiina. Töö käib kõigil kolmel suunal väga intensiivselt. See töö hõlmab nii äridiplomaatiat, et saada korda lepingud, mis lubaksid nendele turgudele reaalselt siseneda, kui ka seda liini, et me leiaks reaalsed koostööpartnerid. Siin on hea uudis see, et näiteks E-piim on saanud endale korraliku raamlepingu ühe suure Jaapani kontserniga ja hakkab 1. jaanuarist viima oma piimatooteid Jaapanisse.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud proua minister! Mind paneb imestama teie rahulolu majandusega. Kolmanda kvartali majanduskasv Eestis oli ainult 0,5%. Eestist on saanud Baltimaade punane latern. Viie aastaga on sisemajanduse kogutoodang kasvanud Lätis 16%, Eestis ainult 8%. Viie aastaga on SKT inimese kohta kasvanud Eestis 20% ja Lätis 21%, välisinvesteeringud Eestis 39% ja Lätis 48%. Siin on suur roll ka valitsusel, kes majanduspoliitikat ja ettevõtluspoliitikat kujundab. Järgmisel aastal näiteks te koormate meie ettevõtlust diislikütuse aktsiisi 14%-lise  kasvuga, samal ajal on see lätlastel ainult 2%. Ma toon teile ühe konkreetse näite. Kui ettevõtja pöördub riigile kuuluva ettevõtte Elektrilevi poole, teeb esimese sissemakse ära, siis läheb aega 330 päeva, et alajaam nende käest kätte saada ja tootmist laiendada. Kas see on teie arvates normaalne?

Ettevõtlusminister Liisa Oviir

Aitäh küsimuse eest! Ma tunnen, et Elektrilevi teemat on mul keeruline kommenteerida, sest see ei ole minu haldusalas. Selles osas oleks ilmselt soovitav pöörduda härra Michali poole. Loomulikult peavad riigi kõik ettevõtted tegutsema sellel viisil, et meie ettevõtjate elu oleks võimalikult lihtne, mitte vastupidi, nende tööd takistama. See on kindlasti üks minu prioriteete. Meil on olnud halvemaid ja paremaid perioode, aga ma ütlen, et pikas perspektiivis oleme tegelikult olnud üsna edukad. Seda edukust on pigem näha väljastpoolt, sest seestpoolt vaadates sa näed alati teisi asju, sa näedki, et see kolmas kvartal on olulisem kui see, mis on kümne aasta jooksul toimunud. Me oleme väga pikalt olnud nii Lätist kui ka Leedust eespool. See, et nad nüüd meile järele võtavad, on väga hea kogu regiooni arengu seisukohalt, ja kui regioonil läheb hästi, siis läheb ka meil hästi.
Tüüpilise eestlasena ma ei saa ütelda, et olen absoluutselt rahul. Ma näen, et on mitmeid valdkondi, mida tuleb veel edendada selleks, et meie areng saaks jätkuda ja jätkuda võib-olla natuke kiiremas tempos. Kindlasti ei ole selline paigalistumine see, millega võiks rahul olla. Siin on väga selged meetmed, mida me kavatseme järgmise aasta jooksul rakendada. Minu jaoks on järgmisel aastal kaks tähelepanu keskpunkti: üks on ettevõtluse tugistruktuuride ajakohastamine ja ettevõtte vajadustega kooskõlla viimine ning teine asi on väliskaubandusele tähelepanu pööramine.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:32 Töötuskindlustushüvitis

Esimees Eiki Nestor

Järgmisena vastab peaministri ülesannetes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Monika Haukanõmme küsimusele. Palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Eestis on umbes 114 000 äriettevõtet, nendest 94% on nn mikroettevõtted. 2014. aasta mais võeti vastu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus, millega võeti nendelt juhatuse liikmetelt, keda on meil Eestis vähemalt paarsada tuhat, õigus, lootus riigiabile, kui ettevõtlusega peaks halvasti minema. Nad ei saa ennast ka töötuna töötukassas arvele võtta. Laupäeval ilmus Päevalehe LP-s pikk intervjuu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Toomas Lumaniga. Ta ütles seda küsimust kommenteerides, et praegu ei ole see valitsuse tasemel mõistmist leidnud. Minu küsimus ongi, millal ja kuidas kavatseb valitsus muuta seda ettevõtlust piiravat ebaõiglast sätet.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Olen seda küsimust uurinud ja jõudnud teadmiseni, et muudatus, mis omal ajal sai tehtud, oli töötukassa ettepanek. Ja see ei olnud seotud eeskätt mitte rahaliste vahendite nappuse või kokkuhoiu küsimusega, vaid pigem selle hüvitise liigi või konkreetse sihtrühma puhul ilmnenud kuritarvitamisjuhtudega. Töötukassa juhtkond võib teile sellest pikemalt rääkida, aga harvad ei olnud need juhtumid, kus mingi seltskond ühest ettevõttest läks ja lõi kunstlikult mõne muu ettevõtte, et selle kaudu saada koondamishüvitist. Niisiis püüti ilmselgelt luua mingisugune skeem selleks, et saada raha, mille järele tegelikult vajadust ei olnud ja mis ei olnud üldse seotud hüvitise eesmärgiga.
Ma möönan, et Eestis on tõepoolest selliseid ettevõtteid, kus näiteks käivitumisfaasis ongi ainult üks inimene, kes sellega tegeleb – ongi juhatuse liige, kes endale palka ei maksa selle eest, et ta ettevõttel hästi läheks. Ja juhul, kui pikaajalise töö peale see ettevõtmine siiski ebaõnnestub, võib ta jääda ilma ka igasugusest sotsiaalsest kaitsest, mis mõningatel juhtudel tõesti tundub sotsiaalselt ebaõiglane. Sellest tulenevalt on valitsuse tegevusprogrammis punkt, mille järgi tuleb analüüsida, kas oleks võimalik luua selline süsteem, mis hoiaks ära need kuritarvitused ja teisalt annaks inimestele mõistlikel juhtudel siiski võimaluse hüvitist saada. Analüüsi teeb Justiitsministeerium, tähtaeg on detsember 2015.

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh, härra minister, selle selgituse eest! Tõesti, kui seda seaduseelnõu menetleti, siis öeldi, et on olnud umbes tuhatkond kuritarvitamise juhtumit. Samas on meil neid ettevõtteid ju väga-väga palju rohkem. Aasta aega tagasi nimetati ajakirjanduses seda seaduseelnõu isegi granaadiga sääse tapmiseks, mida see tegelikult ongi.  Ma usun, et kindlasti oleks ka palju vähem ettevõtjate õigusi riivavaid meetmeid, kuidas kuritarvitamist vähendada. Minu eelmine küsimus oli seotud äriettevõtetega, aga samasugune probleem on sihtasutustel, riigi asutatud sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmetel. Seda ei saa samuti õigeks pidada. Mida on plaanis ette võtta just nimetatud avalik-õiguslike sihtasutuste nõukogude ja juhatustega?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Ega ma ei oska praegu täiendavalt midagi öelda. Ma olen saanud Justiitsministeeriumilt kirjaliku seletuse, kui kaugel selle analüüsiga ollakse. Tõtt-öelda ei ole mul võimalik siin midagi väga palju muud öelda kui seda, et praegu käib võimaluste kaardistamine ja analüüsimine ning täpsetest tulemustest saab rääkida pärast analüüsi valmimist. Õnneks ei ole analüüsi valmimise tähtaeg kuigi kaugel, nii et usutavasti saame selle teema juurde varsti tagasi tulla. Sisuliselt oleme töövaldkonnas ehk Sotsiaalministeeriumis arutanud seda teemat ja Justiitsministeeriumi küsimust, kas juhatuse ja nõukogu liikmete seas on võimalik eristada sihtrühmasid selliselt, et need, kellel hüvitise järele vajadust ei ole, oleksid välistatud ja need, kelle puhul see tõesti oleks õigustatud, seda saaksid. Ega ei ole muidugi lihtne hakata seda defineerima ettevõtete majandustulemuste järgi, palga saamise või mittesaamise ja muude tingimuste järgi. See on üsna keeruline. Minu teadmise kohaselt Justiitsministeerium pingutab selle nimel, ootame analüüsi ära ja siis võime seda teemat edasi arutada.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Mu küsimus kaldub selles mõttes filosoofiliseks, et kas kuritarvitused saavad õigustada sellist granaadiga sääse tapmist. Ma olen väga nõus sellega, et asju ja olukordi tuleb analüüsida. Aga analüüsi puhul tekib see küsimus, kas ei peaks analüüsima enne, kui astutakse sammud, mis seavad väga paljud ettevõtjad raskesse olukorda. Praegusel juhul on tehtud nii, et nad on sellisesse olukorda asetatud, ja siis hakatakse analüüsima. Kumbapidi peaks protsess käima?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Varasemate otsuste kohta ei ole minul pädevust vastata, mismoodi protsess täpselt käis, mis analüüsid siis tehti, kui seda korda muudeti. Nagu ma juba ütlesin, on tõepoolest olnud kuritarvitamisi, sh mõned üsna grotesksed, millest ma siit puldist rääkida ei saa. Aga kui te suhtlete töötukassa juhtkonnaga, siis võite aimu saada, kuidas seda süsteemi on kuritarvitatud. Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, kus on tekkinud diskussioon, kas seda korda peaks mingil määral tagasi muutma, mitte täielikult, aga teatud sihtrühmadele. Valitsuse tegevusprogrammis on see eesmärgina sätestatud, nii et ootame analüüsi ära ja proovime siis selle põhjal süsteemi mõistlikumaks muuta, kui see vähegi ratsionaalselt võimalik on.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:40 Piirkondliku ettevõtluse arendamine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsija on Dmitri Dmitrijev ja vastaja riigihalduse minister Arto Aas. Palun!

Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud riigihalduse minister! Värske Riigikontrolli ülevaate kohaselt tuleks valitsusel majanduskasvu kiirendamiseks muu hulgas luua riigireformiga kohalikule omavalitsusele eeldused piirkondliku ettevõtluse arendamiseks. Kas plaanitava riigireformi käigus on kohalikel omavalitsustel oodata ka muutusi selles valdkonnas või me pigem räägime kohalike omavalitsuste arvust, suurusest, võimalikust liitmisest jne?

Riigihalduse minister Arto Aas

Aitäh! See, et kohalikud omavalitsused suudaksid tegelda ettevõtlusega ja selleks soodsa taristu loomisega, on kindlasti olnud üks prioriteetne valdkond, kui me oleme haldusreformi ja ka riigivalitsemisreformi ette valmistanud. On piisavalt kogemusi, mille najal võib öelda, et väga väikestes valdades on sellega probleeme. Esiteks ei ole rahalisi vahendeid, et tegelda infrastruktuuriga ja füüsilise keskkonna loomisega ettevõtluse jaoks. Sama suur probleem on see, et väga väikestes valdades ei ole võimalik konkurentsivõimelise palgaga tööle võtta pädevaid inimesi, kes tegeleksid ettevõtjate soovidega, ettevõtjate juurdemeelitamisega ja neile vajalike tingimuste loomisega. Kui omavalitsused on peale haldusreformi suuremad, tugevamad ja võimekamad, siis on neil reaalne suutlikkus tegelda ka ettevõtluskeskkonna arendamisega. See on kindlasti üks suur eelis.
Teine pool on see, kuidas kujundada omavalitsuste rahastamist niimoodi, et oleks ka reaalne motivatsioon ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Ka siin on üks ettepanek olemas: siduda omavalitsuste rahastamine seal loodavate töökohtadega. See on palju vaidlusi tekitav punkt. Ühel hetkel tuleb kindlasti ka parlamendis arutada, kas me lähme seda teed või mitte. Aga on võimalik muuta rahastamismudelit nii, et omavalitsustel tekiks reaalne motivatsioon ettevõtlusega tegelda.

Esimees Eiki Nestor

Dmitri Dmitrijev, palun!

Dmitri Dmitrijev

Aitäh, lugupeetud minister! Küsin sellesama rahastamismudeli kohta. Kas meil on oodata põhimõttelist maksusüsteemi muudatust seoses selle funktsiooni kaotamisega kohaliku omavalitsuse tasemel või on see lihtsalt järjekordne riigi toetus, mis hakkab sihtsuunitlusega tulema riigieelarvest?

Riigihalduse minister Arto Aas

Omavalitsustel on õigus tegelda ettevõtluskeskkonna arendamisega. Ja olgem ausad, iga nutikas omavalitsus seda ka väga aktiivselt teeb. Mul ei ole olnud ühtegi kohtumist omavalitsusjuhtidega, kus nad oleksid öelnud, et neid ei huvita töökohad või ettevõtjad nende omavalitsuse piires. Natukene teistsugust juttu kuuleb kahjuks ettevõtlusorganisatsioonidelt, kes ütlevad, et on palju omavalitsusi, eriti pisemate hulgas, kus ei ole suutlikkust ja mõnikord ka soovi ettevõtluskeskkonnaga tegelda.
Rahastamismudelit saame muuta mitmel viisil. Kui me teeme omavalitsusele kohustuseks arendada ettevõtluskeskkonda, siis tuleb selleks loomulikult ette näha ka raha, ilma selleta uusi kohustusi panna ei saa. See eeldaks senise rahastamisskeemi muutmist. Praegu on enamik omavalitsuse tulusid seotud üksikisiku tulumaksu laekumisega, mis eeldab seda, et inimene on omavalitsusse sisse registreeritud. Kas ta seal ka tegelikult elab või töötab, sellel kehtiva süsteemi puhul erilist tähtsust ei ole. Aga kui me seoksime rahastamismudeli näiteks reaalselt vallas või linnas olevate töökohtadega, siis oleks võimalik neid asju omavahel siduda. Muidugi, riigil puudub täpne statistika ja aruandlus selle kohta, millises omavalitsuses töökohad asuvad. Seetõttu on vaja ka teatud tehnoloogilisi ja juriidilisi muudatusi, aga teoreetiliselt on see tehtav. Teine lahendus, kuidas omavalitsused raha saavad, on tasandusfond. Ka see mudel on üsna keeruline. Tasandusfondi tulevik on lahtine ja muudatused on võimalikud peale seda, kui haldusreform on jõustunud.

Esimees Eiki Nestor

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Keskkonnaäri ja äri on eri asjad. Võib-olla annaksime kohalikele omavalitsustele loa tegelda äriga, siis läheksid need asjad ehk natuke teistmoodi edasi.

Riigihalduse minister Arto Aas

Kuulsin küsimust natuke halvasti. Kas omavalitsused võivad tegelda äriga? Jah, kes neil keelab. Mõni omavalitsus tegeleb ka praegu n-ö äriga, mida mina heaks ei kiida, näiteks siin Tallinna linnas. Ma arvan, et panga- ja poepidamisega saab erasektor suurepäraselt hakkama, sinna ei ole vaja maksumaksja raha uputada. Aga infrastruktuuri pakkumistel on ju omavalitsused väga paljudes kohtades aktiivsed, eriti kui tegemist on loomuliku monopoliga, mis on äripidamise erivorm. Seal on omavalitsused ka praegu aktiivsed ja selles ma mingit probleemi ega piiranguvajadust ei näe. Üldiselt ma ei pea heaks tavaks, kui omavalitsused konkureerivad erasektoriga või kasutavad konkurentsieelist niimoodi, et kulutavad maksumaksja raha. Mina arvan, et omavalitsused peaksid rohkem tegelema keskkonna loomisega, võrdsete tingimuste loomisega. Panga, televisiooni ja poe pidamine peaks jääma ikkagi erasektori kanda. Selline on minu seisukoht ja ma loodan, et ülejäänud Eesti omavalitsused pealinna valitud teed rakendama ei hakka.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:46 Perearstikeskuste loomine

Esimees Eiki Nestor

Järgmise küsimuse peaministri ülesannetes olevale tervise- ja tööministrile Jevgeni Ossinovskile esitab Arno Sild. Palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Me teame, et kavas on hakata suuremates linnades ja maakonnakeskustes perearstikeskusi looma. Ilmselt on sellel plaanil täiesti jumet. Aga ma küsiksin, kuidas maakonnakeskustest kaugel olevate piirkondade inimesed perearsti juurde saavad, kui see plaan ellu viiakse. Kui inimene elab 30–50 kilomeetrit maakonnakeskusest kaugemal, kuidas siis temale tagatakse perearstiteenus kas praegusel tasemel või isegi paremini?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Suur tänu küsimuse eest! Riigi poolt on tõepoolest lähiaastatel Euroopa Liidu vahendite toel tulemas suured investeeringud, kokku 115 miljonit eurot esmatasandi tervishoiu infrastruktuuri parandamisse. Meie nimetame seda tervisekeskuste projektiks, rahvasuus on seda ka perearstikeskuste projektiks nimetatud. Tervisekeskused on küll täpsem, kuna lisaks perearstile soovime nendesse keskustesse koondada ka ämmaemandaid, füsioterapeute ja teisi spetsialiste, kes võiksid komplekssemat esmatasanditeenust osutada. Eesmärk on, et vähem inimesi peaks pöörduma haiglasse eriarsti poole, et inimesed saaksid oma mured perearsti- või tervisekeskuses lahendatud.
Tõele ei vasta info, et me teeme selliseid keskusi ainult maakonnakeskustesse. Maakonnakeskustesse teeme neid kindlasti, aga kui te vaatate kinnitatud Euroopa Liidu vahendite määrust, siis seal on lisa 1, kus uuringutele ja Terviseameti infole tuginedes on ära toodud just nimelt esmatasandi tervishoiuteenuse tõmbekeskused, mis on oluliselt laiem mõiste kui maakonnakeskused. Peale selle oleme sinna pannud veel kohalikud tõmbekeskused. Kokku on neid projekte, mida me oleme sisuliselt valmis finantseerima, ligi 100 – ma ütlen nüüd küll peast. Ja kui me võtame ühe maakonna, näiteks Valgamaa, siis seal on kolm piirkondlikku keskust, kuhu võib euroraha eest tervisekeskuse rajada: Tõrva, Otepää ja Valga. Lisaks on veel kohalik tõmbekeskus Puka, kuhu on võimalik teha filiaal. Nii et me oleme seda võimalust üsna palju laiendanud.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma olen viimasel ajal rääkinud mitme keskusest kaugemal, maapiirkonnas töötava perearstiga ning nendel tundub üks põhiprobleem olevat just ruumide remont ja ruumide saamine. Nad ütlevad, et sisulisi probleeme neil ei ole, nad on võimelised inimesi teenindama. Kas Euroopa Liidu rahaga on võimalik ka neid väiksemaid perearstikeskusekesi või perearstipunkte toetada?

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Mõned väiksemad perearstipunktid, nagu te neid nimetate, on sellessamas määruse lisas ka ära toodud. Need on kohaliku tähtsusega filiaalid, mida me lubame juhul, kui nad teevad koostööd suurema keskusega. Sellel on mitu põhjust. Esiteks on Euroopa Liidu vahendite jaotamisel üks prioriteet parandada teenuse kvaliteeti. Me tahame, et ühte keskusesse tuleks rohkem perearste kokku, sest seal, kus on ainult üks perearst, seda uut kvaliteeti ei teki. Me tahame tõesti sellist koondumist näha. Teiseks, Euroopa Liidu investeeringute puhul me tahame, et need perearstikeskused, tervisekeskused, mida me finantseerime, oleksid jätkusuutlikud ka 20 aasta pärast. See tähendab, et me vaatame ulatuslikumaid rahvastikuprognoose, vaatame, kuidas inimesed liiguvad. Kindlasti ei taha me sellist olukorda, et investeerime suure raha mõnda tervisekeskusesse, aga kümne aasta pärast selgub, et selles piirkonnas ei ole enam piisavalt inimesi, ja see keskus läheb kinni. See ei ole ju mitte kuidagi mõistlik.
Tervisekeskuse projektidega ei piira me mitte kuidagi neid perearste, kes praegu toimetavad väiksemates valdades ja osutavad oma teenust. Nad saavad seda ka edaspidi teha, selles ei ole mitte mingisugust küsimust. Mure on paraku selles, et eriti just väljaspool maakonnakeskusi läheneb perearstide keskmine vanus üsna kiiresti pensionieale. See tähendab, et järgmise kümne aasta perspektiivis on meil tõsine mure, kuidas seal iseseisvat perearstiteenust osutada, ja just seepärast me tahamegi, et toimuks koondumine suurematesse keskustesse. Seal oleks võimalik leida asendajaid ja jagada patsiente nimistus niimoodi, et tõepoolest kõigile Eestis osutataks kvaliteetset perearstiteenust.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:52 Väliskaubandus

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd küsib Artur Talvik ja vastab ettevõtlusminister Liisa Oviir. Palun!

Artur Talvik

Tänan, eesistuja! Lugupeetud minister! Teid on vähe näha ja teist on vähe kuulda. See ei ole üleskutse, et te peaksite oma PR-meeskonna tööle panema, vaid tahaks konkreetselt teada, missugused on olnud teie edusammud nende paari kuu jooksul. Et veidi täpsemaks minna, siis küsin, kuidas Eestil on läinud töö Jaapani suunal, näiteks piimapulbri müük, ja lubatud turgude laiendamine Hiina suunal.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir

Aitäh! Nagu te täpselt märkisite, on mul seda tööaega olnud natukene üle kahe kuu. Ilmselt on üsna tavapärane, et töö alustamise juurde kuulub ka situatsiooniga tutvumine. Seda ei ole võimalik teha väljaspool olles, seda sa peadki tegema valdkonna sees, kui sul tekivad volitused ja pädevus. Eks see aeg ongi läinud suuresti kurssiviimise tähe all ja lisaks on ju veel igapäevased asjad, mis tuleb nii või naa ära teha. Kuna praegu on täpselt see aeg, kui hakkavad avanema uued meetmed järgmiseks perioodiks, siis on väga palju tööd läinud sinna, et kujundada meetmete tingimusi selliseks, mis minu ja teiste väljakujundajate arvates oleks Eesti ettevõtlusele kõige soodsamad.
Mis puudutab täpsemat küsimust väliskaubanduse kohta, siis väliskaubandus on minu hinnangul siiani olnud üks nendest valdkondadest, mis on jagunenud kahe ministeeriumi vahel, Välisministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel. Välisministeerium on rohkem keskendunud äridiplomaatiale, mis omakorda tähendab seda, et nende tegevuse kese on olnud riikidevahelised lepingud, mis on ääretult vajalikud selleks, et turge avada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on rohkem selline ettevõtjapilk. Minu üks eesmärke, nagu ma juba ütlesin eelmisele küsimusele vastates, on need kaks asja kokku tuua, et need hakkaksidki siis toimima vastavalt ettevõtjate vajadustele, st me hakkame eelkõige nendele turgudele tähelepanu pöörama. Jaapanist ma rääkisin, ilmselt te olite vahepeal ära. E-piim on saavutanud selle, et nad on esimese lepingu alla kirjutanud ja alates jaanuarist lähevad Jaapani turule.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Tänan vastuse eest! Teatavasti on peaminister nendel päevadel Hiinas. Te mainisite lepinguid, et uutele turgudele minna. Millised tingimused nendes lepingutes on? Kas seal nõutakse ka territoriaalse terviklikkuse tunnustamist, näiteks Hiina puhul?

Ettevõtlusminister Liisa Oviir

Lepingutingimused sõltuvad väga suuresti partnerist, kellega leping sõlmitakse. Protsess on oluliselt laiem kui ühe kindla lepingu allakirjutamine. See algab teatud visiitidest. Alles käis ju Eestis Hiina tervisekaitseamet ja nemad andsid oma kooskõlastuse. Sellele järgneb veel mitu asja, enne kui see turg reaalselt avaneb. See on ka üks probleemikoht. Need, kes Jaapanisse piimapulbrit viivad, saaksid osa kõrvaltooteid Hiinasse müüa, aga Hiina turg ei ole veel avanenud. Samas me ootame Hiina turu avanemist 2016. aasta jooksul, mis oleks ettevõtjatele suur võimalus, aga ka suur väljakutse, kui arvestada mahte, mis on teise mastaabiga. Enda teadmistele tuginedes võin ütelda, et territoriaalse terviklikkuse tunnustamist nendes lepingutes ei ole. Need on ikkagi kaubanduslepingud.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Oma paarikuise tegevuse jooksul olete toonud välja kaks suurt teemat, mis on prioriteedid. Üks on sookvootide kehtestamine ettevõtete nõukogudes, mille juurde tullakse hiljem. Teine, mis on minu jaoks palju määravam ja Eesti ühiskonna jaoks võtmeküsimus, on bürokraatia vähendamine ettevõtluse soodustamiseks. Artur Talvikule vastates märkisite ka seda, et te tegelete määrustega. Ma eeldan, et need määrused kajastavad ka turule minekut soodustavaid meetmeid. Sooviksin teada konkreetselt, mis on reaalsed tegevused, mida te olete juba suutnud bürokraatia vähendamise egiidi all teha. Teine küsimus on, millised on teie plaanid ühistegevuse soodustamiseks. Me oleme nii väike riik, et meil on vaja rohkem koostööd teha, et turgusid paremini vallutada.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir

Aitäh! Mis puudutab viidet sookvootidele, siis sellest oli küll juttu ministriks saamise alguses, mitte et ma praegu oleksin kuulutanud selle põhiliseks väljakutseks. Kuigi ma leian, et see on ääretult oluline asi minu töös. Aga määrustele viidates ma ütlesin, et iga meetme juures peab olema määrus, mis sätestab täpselt need tingimused, mille alusel on võimalik teatud toetusi saada. Selle juures on vahest kõige olulisemad kaks asja. Me oleme selgelt läinud selle peale, et igasugune toetuse taotlemine peab muutuma märksa lihtsamaks. Paljud ettevõtjad on öelnud, et nähes, kui palju on dokumente, mis nad peavad esitama, on neil kaks võimalust: kas palgata keegi, kes teeb seda nende eest, või siis nad loobuvad. See ei ole normaalne situatsioon ja sellele ma ka viitasin, kui ma ütlesin, et tuleb üle vaadata, et ettevõtluse tugistruktuurid oleksid tõesti ettevõtlust toetavad. Need on need meetmed ja need määrused, millega me tegeleme.
Mis puudutab bürokraatia vähendamist, siis selle jaoks on nelja ministri ellukutsutud nullbürokraatia. Praegu me kaardistame koostöös erialaliitudega neid kohti, kus on näha, et bürokraatiat on tõesti liiga palju. Küsitakse mitmesuguseid andmeid. Üks eesmärkidest ongi see, et kui riik küsib mingisugust infot, siis ideaalis ta võiks küsida ühe korra, mitte rohkem. Ja see info, mida ta küsib, peab olema selgelt vajalik, selle küsimine peab olema põhjendatud. Ehk siis me peaksime küsima nii vähe kui võimalik, et mitte koormata ettevõtjaid, eriti arvestades fakti, et 95% Eesti ettevõtjatest on 1–9 töötajaga ettevõtted. Nii et nullbürokraatia teema on ääretult oluline, sellega läheme edasi ja reaalse tulemuseni peaksime jõudma 2016. aastal.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Asjalik infotund läheb väga kiiresti ja saab ruttu otsa. Aitäh teile!

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee