Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on saalis 55 Riigikogu liiget. Infotunnis osalevad valitsusliikmed peaminister Taavi Rõivas, rahandusminister Sven Sester ja välisminister Marina Kaljurand. Eilsel päeval avaldas soovi küsimusi esitada kaheksa Riigikogu liiget, nii et annan võimaluse üheks lisaküsimuseks.
Esimene küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Kadri Simson, palun!
Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Käesoleva aasta 9. oktoobril registreeriti äriregistris osaühing Transpordi Varahaldus ning aktsiaselts Nordic Aviation Group. Vabariigi Valitsus otsustas oma korraldusega eraldada esimesele firmale 32 miljonit eurot ja teisele 40,7 miljonit eurot. Aga raha päritolust ei ole palju räägitud. Kust leidis valitsus väga lühikese ajaga peaaegu 73 miljonit eurot uute ettevõtete asutamiseks?
Aitäh! Kõigepealt on mul palve Riigikogu Kantseleile. Ehk on kuidagi võimalik korraldada nii, et küsimus oleks paremini siia kosta. Tavaliselt on heli olnud parem. Palun vaadake, kas on võimalik aidata! Aga vastan teie küsimusele. Tegemist on klassikalise finantseerimistehinguga, mis ei mõjuta riigieelarve tasakaalu. Kuna vabariigi valitsused on juba küllaltki pika aja jooksul järginud konservatiivset eelarvepoliitikat ja kogunud Eestile reserve, on meil võimalik selliseid otsuseid teha siis, kui on vaja. Võib-olla huvitab teid ka see, miks me otsustasime luua ettevõtted, mis saavad tulevikus aluseks uuele Eesti lennukompaniile. Põhjus on väga lihtne. Tänapäeval on mitte ainult reisijate mugavuse pärast, vaid ka riikide konkurentsivõime tõttu erakordselt tähtis, millised on lennuühendused. Loomulikult kaalusime ka alternatiive, näiteks seda, et teha veelgi enam koostööd teiste Balti riikidega. Mõtlesime mitmesugustele võimalustele, aga veendusime, et on parem – mitte ainult inimeste mugavuse, vaid ka Eesti majanduse seisukohast –, kui me ei pea lendama mõne naaberriigi pealinna kaudu. Ma usun, et te nõustute minuga – see, et Eestil on ka tulevikus lennukompanii, millel on oma baas Tallinnas, on õige ja vajalik otsus.
Kadri Simson, palun!
Ma tänan! Lugupeetud Taavi Rõivas! Vabariigi Valitsuse korraldusega, millel on teie allkiri, volitati majandus- ja taristuministrit tegema sissemaksu Transpordi Varahalduse väljalastava osa eest summas 32 miljonit eurot, millest ühe miljoni moodustab osa nimiväärtus ja 31 miljonit ülekurss. Samuti volitasite te tegema sissemakse Nordic Aviation Groupi väljalastava aktsia eest summas 40,7 miljonit eurot, millest ühe miljoni moodustab aktsia nimiväärtus ja 39,7 miljonit ülekurss. Seega, mõlema firma osakapital on miljon eurot ning ülejäänud osa on märgitud ülekursiks. Miks otsustas valitsus kasutada just ülekursi märkimise võimalust ettevõtete asutamisel ja veel nii suures ulatuses?
Aitäh! See on küllaltki tavapärane raamatupidamislik loogika. Nagu öeldud, Eesti ei vaja mitte ainult rahvuslikku lennukompaniid, vaid me oleme pidanud oluliseks, et üks kahest ettevõttest, Transpordi Varahaldus, omandaks ka lennukid. See, kas lennukid on ettevõtte bilansis kirjeldatud varana või on tegemist näiteks pikaajalise kohustusega, kuivõrd seda on näiteks liisinguleping, sõltub juba konkreetse tehingu detailidest. Aga ma usun, et Riigikogu ja avalikkuse jaoks on raamatupidamiskirjetest märksa tähtsam teadmine: riik valmistus juba siis selleks, et kui peaks tulema negatiivne riigiabi otsus Estonian Airi suhtes, siis reisid ei katke ja Eesti inimesed saavad võimalikult mugavasti lennata nendesse kohtadesse, kuhu nad on plaaninud. Selge on see, et uue lennufirma start toob lähemas perspektiivis kaasa mõningaid ebamugavusi. Aga ma soovin siiski tunnustada kõiki inimesi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning teistes riigiasutustes, samuti selles ettevõttes, kes on suutnud nii kiiresti ettevõtte tegevuse käivitada ning vähendada tuntavalt ebamugavusi, mis oleksid võinud kaasneda, kui me ei oleks kõike ette valmistanud.
Erki Savisaar, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Mulle tundub, et teil on prioriteedid ikka täiesti paigast ära. Kui meil on vaja leida raha selleks, et parandada laste koolitoitu või toetada põllumehi raskes olukorras, siis on teie seisukoht, et meil raha ei ole. Kuigi juttu on olnud palju väiksematest summadest, kui nüüd õhku on läinud. Aga kui on vaja teha mingisugune uus firma, mis ei ole üldse laiema arutelu all olnud ja mille vajalikkusest üldsus ei ole aru saanud, rääkimata konsensusest, siis te leiate raha koormate kaupa. Kuidas see on niimoodi läinud ja millal hakkab valitsus investeerima Eesti inimestesse?
Aitäh! Näha on, et te olete kiiresti sisse elanud ja omandanud kõige sujuvamad demagoogiavõtted. Eesti inimestesse me investeerime sisuliselt kogu riigieelarve. Me toetame järgmisel aastal nii teie nimetatud koolitoitu kui ka põllumajandussektorit. Veelgi enam, summa, mille me oleme ainuüksi sel aastal, rääkimata järgmise aasta riigieelarvest, suunanud põllumajanduse kriisimeetmetesse lisaks, on üle 30 miljoni euro. See on olnud väga kiire reaktsioon, see on olnud väga vajalik reaktsioon ja see on palju aidanud nii piimatootjaid kui ka seakasvatajaid. Teie natukene halvustav suhtumine uude ettevõttesse – lennukompaniisse, mis aitab Eesti inimestel tulevikus Tallinnast olulistesse sihtpunktidesse ja sealt tagasi lennata – on mulle mõneti mõistetamatu. Minu meelest me ei peaks suhtuma üleolevalt sellesse, kas Eesti inimestel on võimalus oma töö- ja puhkusereise teha või mitte. See ei ole ainult inimeste mugavuse küsimus, vaid – nagu ma juba varem rõhutasin – see, et Eestis on lennukompanii, mille baas on Tallinnas, on ka väga suure majandusliku mõjuga. Mitmed eksperdid on sellist mõju hinnanud ja kõikide hinnangute alusel võib öelda, et ainuüksi Estonian Airi otsene mõju, ainuüksi rahvusliku kompanii mõju on sadu miljoneid eurosid aastas.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on rahandusminister Sven Sesterile. Andres Ammas, palun!
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Minu küsimus annab teile võimaluse vastata nii ministri kui ka kauaaegse Riigikogu liikme positsioonilt. See puudutab neid riigieelarve muudatusettepanekuid, mida arutatakse tavapäraselt teise ja kolmanda lugemise vahel, mida meedias nimetatakse hellitavalt katuserahadeks ning mille kohta Rahandusministeeriumi ametnik ütles komisjoni koosolekul toredasti, et no teate küll, mis rahad. Kas selline süsteem, et ettepanekuid menetletakse kahe lugemise vahel, nagu aastate jooksul on tehtud, on teie arvates omandanud nüüdseks täiusliku vormi või tuleks seda veel kuhugipoole korrigeerida? Minu hinnangul on see suure osa avalikkuse jaoks pisut läbipaistmatu ja arusaamatu. Vahel on Riigikogu pihta kõlanud lausa korporatiivsuse süüdistusi. On leitud, et ettepanekutesse on segatud isiklikud või ärihuvid. Milline on teie hinnang?
Aitäh, hea küsija! Eelarvet ei ole kunagi Riigikogus vastu võetud täpselt sellisena, nagu see siia tuli. Alati on tehtud muudatusi. Arvestades, et meil on parlamentaarne riik, on parlamendil loomulikult lõplik sõna eelarve kinnitamisel, samuti on tal võimalus teha muudatusi nii esimese ja teise lugemise vahepeal kui ka teise ja kolmanda lugemise vahel. Ma olen aastate jooksul oma valimisringkondades käies aru saanud, et muudatused, mis Riigikogu liikmed on rahanduskomisjoni ja hiljem siia suurde saali toonud, on kätkenud endas ettepanekuid, mis on tulnud kolmandast sektorist, kohalikest omavalitsustest. Loomulikult on parlamendil lõplik otsustusõigus, kas teha muudatusi, ja kui teha, siis mis ulatuses. Kindlasti ma panen teile südamele, et muudatuste puhul me ei tohiks positsioone halvendada. See tähendab, et kui parlament soovib teha muudatusi lugemiste käigus, siis selle perioodi jooksul ei tohiks eelarves kulusid suurendada. Täna on eelnõu teine lugemine ja detsembris on vastuvõtmine, nii et kui te soovite teha muudatusi, siis on teil see õigus ja te peaksite parlamendis kõik läbi arutama, aga kindlasti tuleb ka selgelt ära näidata katteallikad, st kohad, kus te näete võimalike muudatuste tegemiseks rahalist katet.
Andres Ammas, palun!
Aitäh! Minu täpsustav küsimus on selline. Kas teie hinnangul peaks sedasorti muudatusettepanekute tegemisel olema nii koalitsiooni kuuluvail kui ka opositsiooni kuuluvail rahvasaadikuil põhimõtteliselt võrdsed õigused ja võimalused, mitte ainult formaalselt, vaid ka tegelikult ja sisuliselt? Kas võiks lõppeda komme, et koalitsioon annab küll armulikult opositsioonile ka võimaluse teatud summa piires ettepanekuid teha, aga võtab endale siiski suurema osa?
Aitäh teile! Eestis on mitte ainult kombeks, vaid ka seaduses paika pandud, et täidesaatev ja seadusandlik võim on lahus. Seda on selgesti näha siis, kui Vabariigi Valitsuselt küsitakse arvamust eelnõude kohta, mis puudutavad näiteks enesereguleerimist või Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatusi ning üldse parlamendi sisemist töökorda ja otsustusõigust. Valitsus ei ole sellistel juhtudel üldiselt seisukohta võtnud ning on öelnud, et parlamentaarsele riigile iseloomulikult peab parlament ise oma sisemise korra looma ja selle järgi käituma. Ma arvan, et kõik muudatused peaksid olema kantud sellest, mis on nende sisu ja millised on eesmärgid. Loomulikult, eks parlamendi enamus lõpuks otsustab – kas on koalitsioonil häälteenamus või on teatud kokkulepped – nii, nagu parlamentaarne tava ette näeb. Aga ma soovin teile viljakaid arutelusid muudatusettepanekute tegemisel ja ka nende hääletamisel. Loomulikult viib enamik ettepanekuid üldjuhul edasi. Ma ütlen sellepärast enamik, et mõned ettepanekud on aja jooksul olnud ka populistlikud. Sellised ei pruugi alati kanda seda eesmärki, mida algataja on algul soovinud ja tihti võib välja kukkuda hoopis teistsugune olukord. Aga veel kord, parlamendil on lõplik otsustusõigus ja valitsus, ministrid ei sekku.
Märt Sults, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Hea rahandusminister! Mina paadunud pedagoogina küsin ikkagi küsimuse, mida ma olen kümneid kordi küsinud haridusminister härra Ligilt, aga saanud ainult umbmääraseid ja mööda põrutavaid vastuseid. Äkki teie rahandusministrina oskate vastata. Kui suur on munitsipaalkoolide õpetajate alampalk 1. jaanuaril 2016?
Aitäh teile! Ma saan aru, et küsija jaoks saab alati määravaks see, kas vastused talle meeldivad või mitte. Ma arvan, et haridus- ja teadusminister ei ole andnud umbmääraseid vastuseid. Haridus- ja teadusminister teeb tööd selle nimel, et viia õpetajate palk selleks hetkeks, kui eelarve septembrikuus kinnitatakse, maksimaalseks. Selle nimel on ta andnud sisse ka seaduseelnõusid ning jätkab nende menetlust ja läbirääkimisi ka parlamendi tasemel, st parlamendiliikmete, fraktsioonide ja kultuurikomisjoniga. Ma arvan, et lõplik selgus saabub 9. detsembril, kui on kolmas lugemine ja kõik muudatusettepanekud viimseni läbi vaadatud. Praeguseks on Vabariigi Valitsus andnud sisse riigieelarve eelnõu, mille järgi lisatakse õpetajate palgafondile 4%. Ma saan aru, et haridus- ja teadusminister on teinud peale selle veel mõningaid muudatusi, mis võimaldavad tulevikus õpetajate palgatõusu. Enamgi veel, ma arvan, et haridus- ja teadusminister vaatab jooksvalt ka oma ministeeriumi sise-eelarve üle. Kui on võimalik sealt struktuursete muudatustega õpetajatele palgaraha juurde leida, siis minister seda ka teeb. Tagasi vaadates me näeme, et ka varasematel aastatel on kõik haridus- ja teadusministrid nii käitunud. Isegi kui valitsus on andnud juurde 3–5%, on õpetajate tegelik palgatõus olnud 8–10%. Ma usun, et ka praegune haridus- ja teadusminister teeb pingutusi selle nimel.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on välisminister Marina Kaljurannale. Arno Sild, palun!
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Me teame, et viimasel ajal on lahingutegevus Ukrainas jälle aktiivsemaks muutunud. Selle valguses on mul selline küsimus: kuidas mõjutab nimetatud lahingutegevus agressorriigi Venemaa ja Euroopa Liidu liikme Eesti vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsessi? Kas see pidurdab või kiirendab seda või ei mõjuta üldse?
Ma tänan küsimuse eest! Eesti on üheselt hukka mõistnud Krimmi okupeerimise ja Venemaa agressiivse käitumise Ida-Ukrainas. Selles ei ole meie seisukohad muutunud. Ka see, et viimastel nädalatel ja päevadel on olnud näha suuremaid vaherahu rikkumisi, ei muuda meie seisukohta, et Venemaa on agressor. Eesti on koos Euroopa Liidu ja NATO riikidega mitu korda selgelt väitnud, et mittetunnustamise poliitika kehtib ning oma partneritega võtame ette kõik selleks, et Venemaa lõpetaks agressiooni Ukrainas. Eesti koos teiste liikmesriikidega toetas ka Venemaa suhtes sanktsioonide kehtestamist. Samas, mis puudutab piirilepingu sõlmimist, ei saa me minna seda teed, kus me ütleme, et ühe riigi agressiivse käitumise tõttu ja sellepärast, et üks riik on rahvusvahelist õigust rikkunud, muutub rahvusvaheline õigus kehtetuks. Nii see ei ole, rahvusvaheline õigus kehtib edasi. Üks rahvusvahelise õiguse printsiipe on selline: lepinguid sõlmitakse selleks, et lahendada riikidevahelisi küsimusi, et oleks rohkem selgust. Piirileping on praegu tähtis Eesti huvides ja ka Venemaa huvides. Piirileping suurendab Eesti julgeolekut ja võimaldab tulevikus välistada võimalikke arusaamatusi piirijoone kulgemise suhtes. Ja Venemaa praegune, viimaste päevade käitumine ei tohiks piirilepingu ratifitseerimise protsessi mõjutada.
Martin Helme, palun!
Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud välisminister! Te ütlesite, et piirileping välistab arusaamatusi. Mina ütleksin, et Ukrainal ja Venemaal oli piirileping, aga arusaamatus on seal sellegipoolest väga suur. Ütlesite ka, et piirileping suurendab Eesti julgeolekut. Kas te oskate mulle konkreetselt öelda, kuidas see julgeolekut suurendab? Praegu me näeme, et meie sõnad, millega me mõistame agressori hukka, ja meie teod, millega me agressorit rahvusvahelisest isolatsioonist välja aitame, lähevad lahku.
Aitäh! See, et me sõlmime piirilepingu, ei tähenda, et me arvame naiivselt, et Venemaa muudaks päevapealt oma käitumist Ukrainas. Mis aga puudutab Eesti ja Venemaa vahelist piiri, siis Eesti on praegu viimane Euroopa Liidu ja NATO riik, kellel ei ole piirilepingut Venemaaga. Lepinguid sõlmitakse rahvusvahelise õiguse järgi heas tavas ja teadmises, et neid hakatakse täitma. Jah, neid võib rikkuda, aga sellisel juhul järgnevad ka sanktsioonid, teise riigi sellekohane käitumine. Kahepoolsetes suhetes on iga piirileping ja lepinguga reguleeritud küsimus parem kui ilma juriidilise pooleta lahendatud küsimus. Nii et selles mõttes leping on parem kui selle puudumine – see võimaldab paremini valvata Eesti riigipiiri, muudab selle loogilisemaks ja lahendab mõned praegu veel lahtised küsimused eri piirilõikudel, kogumis aga suurendab Eesti julgeolekut.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Toomas Vitsut, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kooseluseadus võeti Riigikogus vastu 9. oktoobril 2014 ja selle jõustumine nähti ette järgmise aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega. Kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu jõudis õiguskomisjoni arutamisele 29. oktoobril, kuid selleks ajaks ei olnud veel saabunud Vabariigi Valitsuse seisukohta. Seetõttu jääb mulje, et Vabariigi Valitsusel polegi kõnealuse seaduse suhtes seisukohta välja kujunenud. Kuidas te valitsuse seisukoha esitamata jätmist põhjendate?
Aitäh! Vabariigi Valitsus arutas seda küsimust 5. novembril ja kuivõrd koalitsioonipartneritel ei ole selles küsimuses ühtset seisukohta, siis me otsustasime selle ka täpselt nii kirja panna. Et mitte teha sellest mingisugust saladust, tulebki otse välja öelda. Kaks koalitsioonipartnerit leiavad, et kui seadus on vastu võetud, siis tuleb ka seaduse rakendamiseks vajalikud õigusaktid vastu võtta. Ühel koalitsioonipartneril on teistsugune arvamus ja me oleme algusest peale sellest teadlikud olnud. Aga see, et valitsus ei ole selles küsimuses konsensuslikul seisukohal, ei tähenda, et parlament ei võiks seda teemat arutada. Eesti on parlamentaarne riik. Ma usun, et see ei ole kindlasti koht, kus veelahe peaks minema koalitsiooni ja opositsiooni vahelt. See ei ole kuidagi parteipoliitiline küsimus. Nii et ma usun, et kui parlament peab õigeks, et juba kord vastu võetud seadus saab korrektselt rakendatud, siis ta võtab rakendusaktid vastu ja teeb seda nii, et hääli tuleb ka opositsioonisaadikutelt.
Toomas Vitsut, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Olukord, kus kooseluseaduse sõlmimiseks on loodud materiaalõiguslik alus, kuid on jäetud kehtestamata korralikud reeglid inimese seadusest tuleneva õiguse tagamiseks, on vastuolus põhiseaduse §-ga 14. Samuti võib Euroopa Inimõiguste Kohus võtta Eesti riigi vastutusele õigusliku raamistiku puudumise tõttu. Te ütlesite, et valitsusel ei ole ühtset seisukohta. Kuidas on tagatud, et seadus 1. jaanuaril 2016. aastal jõustub, kui algatajaid on vaid 38, kuid vastuvõtmiseks on vaja 51 häält, ja pole sugugi kindel, et opositsioonist lõpuks puuduvad hääled tulevad?
Aitäh! Mul on väga hea meel, et teil opositsioonisaadikuna on selle pärast sedavõrd tõsine mure. Ma loodan, et teil õnnestub ka oma fraktsioonikaaslasi veenda. Kui Keskerakonna fraktsioon on selles küsimuses ühtne ja, nii nagu teiegi, pooldab suuremat õigusselgust Eesti riigis, siis võib iga matemaatikat vähegi oskav inimene välja rehkendada, et rakendusseadus saab kenasti vastu võetud. Nii et ma soovin teile edu ja jõudu!
Peeter Ernits, palun!
Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Eelmises Riigikogus oli kooseluseaduse vastuvõtmiseks vaja rakendada kavalaid knihve ja vigurdamist. Samas, te teadsite ju väga hästi, et ilma rakendusaktideta ei ole võimalik seadust vastu võtta ja et 51 häält kokku ei saa. Sisuliselt te panite ju praeguse valitsuse ja Riigikogu tanki. Ühest küljest peaks seaduse vastu võtma, aga teisalt, te ju teadsite, et see niikuinii ei õnnestu. Olete te selle üle õnnelik?
Aitäh! Teil oli pikk jutt ja ilus küsimus. Ma olen õnnelik inimene küll, aga mind teevad õnnelikuks hoopis lihtsamad asjad elus. Ka see, kui mul on võimalik peale pikka tööpäeva koju minna ja oma perega koos olla. Pereelu teeb mind palju rohkem õnnelikuks kui mistahes seadus.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on samuti peaminister Taavi Rõivasele. Monika Haukanõmm, palun!
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! 2012. aasta detsembris asusite te sotsiaalministri kohale ning nimetasite oma ametiaja üheks kõige olulisemaks ja kaheldamatult kõige suuremaks teemaks töövõimereformi, mis puudutab rohkem kui 100 000 eestimaalast. Nii teie kui ka kõik järgmised ministrid on öelnud, et töövõimereformi tulemusel paraneb tööealiste puudega inimeste olukord ja kõik, kes soovivad tööle asuda, seda ka saavad. Kogu aeg on ka rõhutatud, et puuetega inimeste olukord ei tohi halvemaks minna. Nüüd me teame, et kõik ei ole nii lihtne. Endiselt on üleval mitmed küsimused, nagu töökohtade puudus, teenuste pakkumine jne. Kogu oma sotsiaalministriks oleku aja jooksul tegelesite te selle teemaga väga aktiivselt, seetõttu küsin nüüd teie kui peaministri seisukohta. Mida te arvate töövõimereformi ettevalmistustest ja kulgemisest? Mis on läinud paremini, kui te lootsite, ja milliseid vigu on tehtud?
Aitäh! See on väga õige ja tähtis küsimus, sest töövõimereformi elluviimine on endiselt väga oluline. Meil on Eesti ühiskonnas ikka veel väga tõsine struktuurne probleem. Ühest küljest on meil väga tõsine tööjõupuudus, hõive on jõudnud buumiaegsele tasemele, väga raske on leida inimesi tööle. Samas, teisest küljest teame, et meie hulgas on hinnanguliselt kümneid tuhandeid inimesi, kes oleksid valmis töötama ja tahaksid ühiskonnas aktiivsed olla, aga neid kas takistab puue või on neil mõni muu objektiivne põhjus, millest riigil on võimalik aidata üle olla või üle saada. Seetõttu on väga tähtis, et me pingutaksime selle nimel. See on oluline nende inimeste endi seisukohast, sest kõik tahavad olla aktiivsed ja osaleda ühiskonnas, aga see on oluline ka ühiskonna kui terviku jaoks. Olukord, kus paljud inimesed on sunnitud olema tööturult eemal, tekitab tõsiseid probleeme ja me soovime neid lahendada. Tõsi on see, et reformi on ette valmistatud väga pikalt. Mina ei olnud esimene sotsiaalminister, kes seda eest vedas. Teie ise olete seda kõike valdkonna eksperdi ja huvide esindajana väga lähedalt kõrvalt näinud. Ma saan öelda ainult nii palju, et seni on üldjoontes liigutud plaanipäraselt. Aga selleks, et olla kindel reformi õigel ajal jõustumises, on selle algustähtaega pool aastat edasi lükatud. Ma tõesti loodan, et selle aja jooksul on võimalik see ellu rakendada.
Monika Haukanõmm, palun!
Aitäh! Tänan vastuse eest! Reformi käigus on sisse viidud nn ühe ukse poliitika, st inimene saab teenuse ühest kohast, ükskõik kust ta siseneb, kas töötukassast või SKA-st. See on tekitanud vajaduse muuta tööealiste puudega inimeste puude määramise metoodikat. Samas on selgunud, et sellel on ka ootamatu ja soovimatu kõrvalmõju. Nimelt, muudatusega väheneb umbes 50%-l puudega tööealistest inimestest toetus, mis on niigi väike. Näiteks, keskmise liikumispuudega inimeste toetus väheneb 48 eurolt 41 eurole, see teeb 7 eurot. Kaotajad on enamasti keskmise puudega inimesed, neid on 50%, uuest süsteemist võidab 8%. Seega on mul küsimus. Kuidas te hindate tekkinud olukorda? Kuidas seletada neile, kelle sissetulek väheneb, et lisanduvad aktiivsuskohustused, aga osast toetusest jäädakse ilma? Mida te neile inimestele ütleksite?
Aitäh! Ma ütlen seda, et riik pingutab väga tõsiselt ja aitab neil inimestel leida endale tasuva töö, mis annab võimaluse iseseisvalt toime tulla, olla aktiivne ühiskonna liige. Nagu me hästi teame, on hea töökoht parem mis tahes sotsiaaltoetusest. Aga tulles toetuste juurde, ma julgen öelda, et toetuste kogusummad ja ka konkreetsete inimeste toetussummad päris kindlasti suurenevad. Veel minu ministriks oleku ajal leppisime ühiselt kokku selles, et tulevane töövõimetoetus ei tohi olla inimeste jaoks väiksem kui senine töövõimetuspension. Samas teame, et meie pingutus pole siiski suunatud mitte sellele, et oleks võimalikult suured toetused, vaid sellele, mida inimesed ka ise soovivad – et nad tuleksid toime oma palgaga, oma sissetulekuga, ega peaks elama ainult toetussummast. Peale otseste rahaliste toetuste on edaspidi lausa mitmekordsed need eraldised, mis on suunatud inimestele teenuste pakkumiseks. Me oleme kavandanud ca 200 miljonit eurot, ka Euroopa Liidu raha, et pakkuda teenuseid ja abivahendeid ning aidata inimestel – tihti investeeringu või ravi abiga – puudest üle saada.
Marika Tuus-Laul, palun!
Aitäh! Töövõimetoetuse seadus võeti siin saalis vastu täpselt aasta tagasi ja me mäletame, kui palju oli sellele vastuseisu. Kohe uue koosseisu algul tegi ministeerium töövõimetoetuse seaduse parandamise seaduse. Sellele tegi ministeerium omakorda hulga parandusi. Täpselt samuti on sotsiaalhoolekande seadusega, millele just ministeerium tegi juurde väga palju parandusi. Me oleme tähtaegu muutnud ja n-ö teisendanud. Me istume siin kümnete tundide kaupa ja teeme tegelikult ministeeriumi tööd, sellepärast et sealsed ametnikud tegelevad igaüks kitsalt oma töölõiguga ja üldiselt justkui ei saa hakkama. Kui te arvate, et praegu on kõik korras, sest seaduseelnõud on juba siin saalis teisel lugemisel, siis nii see ei ole. Millest see tuleb, et on niivõrd palju segadust?
Aitäh! See, et parlamendil ei ole väga suure reformi ettevalmistamisel mitte ainult heakskiitja roll, vaid ka sisulise panustaja roll, on minu hinnangul pigem positiivne. Teil parlamendiliikmetena on väga palju võimalusi inimestega suhelda, kuulata nende seisukohti ja neid arvestada ning teha võimaluse korral eelnõusid paremaks. See ei ole nii ainult töövõimereformi puhul. Mina usun, et parlamentaarses riigis peab igal parlamendiliikmel olema aega selleks, et kõikidesse tähtsatesse eelnõudesse süveneda, korraldada kohtumisi huvigruppidega, teha vajaduse korral ka avalikke komisjoni istungeid ja teha eelnõusid paremaks. Ma arvan, et ka siis, kui ministeeriumid näevad peale huvigruppidega kohtumist või seaduse rakendamist, et ühte või teist nüanssi peaks teistviisi reguleerima, ei ole midagi häbiväärset selles, kui nad tulevad parlamendi ette ja põhjendavad oma ettepanekuid. Nii saab seadus ka täpsustatud, loomulikult teie heakskiidul. Mitte ühegi suure reformi elluviimine ei tule lihtsalt. Kunagi ei ole nii, et tehakse kabinetivaikuses seadus valmis ja täpselt sellisel kujul parlament selle ka ära menetleb. Nii ei olegi mõeldav suurte reformide puhul. Minu lootus ja soovitus on teile, head Riigikogu liikmed, et te mitte ainult selle eelnõu puhul – kus te tegite väga tõsist tööd ja minu meelest väga hästi –, vaid ka tulevaste eelnõude puhul samamoodi pingutaksite. See kõik on ju meie Eesti hüvanguks.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on rahandusminister Sven Sesterile. Tarmo Tamm, ole hea!
Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Riigieelarve koosneb tulu eri liikidest. Üks tululiik on riigivara ehk riigimaa müük, mida planeeritakse järgmise aasta eelarvesse 13 miljonit eurot. Millistele reeglitele tuginedes Vabariigi Valitsus müüb riigimaad ja kuidas see on reguleeritud?
Aitäh teile! Ma alustan sellest, et Rahandusministeerium on ette valmistanud ja ka valitsusele esitanud riigi kinnisvara koondaruande. See tuleb arutusele veel selle aasta jooksul, novembris või detsembris. Koondaruandes on Rahandusministeerium teinud ka ettepaneku, peaasjalikult Keskkonnaministeeriumile, sätestada koostöös Rahandusministeeriumiga riigile mittevajaliku vara võõrandamise kriteeriumid ja täpsustada reegleid. Ettepanekud peaksid olema valitsusele esitatud – kui koondaruanne heaks kiidetakse – järgmise aasta 31. märtsil.
Nüüd aga tulen konkreetselt selle juurde, kuidas ja mille alusel üldjuhul vara, teie küsimuses peaasjalikult maad, võõrandatakse. Ma toon viis kriteeriumi, millest Maa-amet on iga eelarveaasta jooksul müüki suunatavate maaüksuste puhul lähtunud. Esiteks, põllumajandusmaade puhul vaadatakse kõigepealt üle alla 50-hektarilised üksused, mille hinna tõusu pigem ei ole ette näha. Maa-amet vaatab üle nende suuruse, asukoha, juurdepääsu ja kvaliteedi. Teiseks vaadatakse üle tiheasustusega alal ja kompaktse hoonestusega alal paiknevad maaüksused, mille haldamine on riigi jaoks suuremate kuludega. Kolmandaks, maaparandusega seonduvad maad, millega samuti kaasnevad või võivad kaasneda kulud. Neljandaks, eramaade vahel olevad haljastusalad ja hajaasustusega alad, mis on tihti juurdepääsuta. Viiendaks, väheväärtuslikud maad ja maareformi eesmärgil riigi omandisse jäetud riigile mittevajalikud maad. Need on prioriteedid, millest riik üldjuhul maade müügi puhul lähtub.
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et reegleid, mille järgi riigivara müüakse, ei ole olemas. On mingid kriteeriumid ja Maa-ameti valik. Kas teoreetiliselt on võimalik müüa järgmisel aastal maad ka näiteks 50 miljoni euro eest? Kas miski piirab seda või on see kuidagi reguleeritud?
Aitäh teile! No vaadake, teie küsite ja mina vastan, aga te teete oma järeldused. Ma kinnitan veel kord, et väga selged kriteeriumid on paigas. Aga valitsus vaatab veelgi rohkem sisusse ja tahab tulevikus veel rohkem nüansse täpsustada. Maa-amet on maamüügi puhul arvestanud ka seda, millised maaüksused on aja jooksul olnud vähem atraktiivsed ja millised on rohkem atraktiivsed. Riigieelarve kokkupanemisel lähtub valitsus üldjuhul alati sellest, mida Maa-amet ette näeb. Kui me vaatame praegust, 2015. aastat, siis me näeme, et raha, mille laekumist riigieelarvesse Maa-amet on ette näinud, on suurusjärgus 12 miljonit eurot. Aastaks 2016 on planeeritud riigieelarvesse laekuma 13 miljonit eurot. Ja kui teha Maa-ametile päring, kust ta võtab selle 13 miljonit, siis on tal võimalik väga selgelt, objektide kaupa esile tuua, mida konkreetselt müüa tahetakse. Oma esimeses vastuses ma püüdsin teile anda ka indikatsiooni sellest, milliseid kriteeriumeid üldjuhul arvesse võetakse. Ja kui te panite mu vastusest tähele, siis riik püüab realiseerida pigem neid maaobjekte, mis on kas riigi jaoks vähemväärtuslikud või ülalpidamise seisukohalt kulukad. Ärge unustage, et tegemist on sel juhul ju maksumaksja rahaga.
Märt Sults, palun!
Aitäh, härra eesistuja! Hea rahandusminister! Newtoni binoomvalemi lahendamiseks ei ole vaja emotsiooni. Reaalainete inimesena ja psühholoogiamagistrina ma oskan esitada täpse küsimuse, mis tahab saada konkreetset ja täpset vastust. Teie vastus mu esimesele küsimusele ei olnud veenev. Eelmiste haridusministrite lubatud palgatõusude kohta te loopisite 10% ja muid selliseid asju, aga need objektiivses reaalsuses ei kehti, need on natuke vildakad. Nüüd ma küsin uuesti. Kui suur on planeeritav õpetajate alampalk 1. jaanuaril 2016 ja kui kaugele te olete koalitsioonis oma läbirääkimistega jõudnud?
Aitäh teile! Ma tahan teile kõigepealt öelda, et maade müük ei ole otseselt seotud õpetajate palga tõusuga. Aga ma räägin veel kord üle selle vastuse, mis ma andsin teie esimesena esitatud küsimusele. Praegusel hetkel on nii haridus- ja teadusministri kui ka parlamendi pädevuses ja võimuses tegutseda selle nimel, et õpetajate palk 2016. aastal oleks maksimaalselt suur. Mida ma selle all silmas pean? Praegu me menetleme riigieelarvet teisel ja edaspidi kolmandal lugemisel. Selle aja jooksul on võimalik teha muudatusettepanekuid nii haridusministril kui ka teil, hea parlamendiliige, kui te võtate eesmärgiks õpetajate palga tõusu. Peale seda, kui riigieelarve kolmandal lugemisel sulgub ja läheb täitmisele, me võime öelda, kui suur on lõplik õpetajate palga tõus. Praegu me töötame selle nimel, et see oleks maksimaalne. Nagu ma teile oma esimeses vastuses ütlesin, valitsus on juba suunanud 4% Eesti maksumaksjate raha õpetajate palgafondi õpetajate palga tõstmiseks.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Raivo Põldaru, palun!
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Eestis on esimesed terrorisüüdistuse saajad olemas. Kaitsepolitseiamet märgib oma aastaraamatus, et meil on terrorioht väga väike, kuna terrorirühmitused puuduvad. Kuid eile õhtul oli Siim Kallas "Foorumi" saates mures üksikisikute pärast, mitte rühmituste pärast. Kaitsepolitseiamet märgib ka seda, et viimasel ajal on täheldatud radikaalse islamismi ilmingute süvenemist ja tänapäevasemaks muutumist. Seal kirjutatakse, et riik peaks hakkama mõtlema deradikaliseerimisprogrammide loomisele ja rakendamisele. Kas riik on hakanud niisuguste programmide peale mõtlema, ehk juba midagi ka praktikasse viima?
Aitäh! Iga ühiskond peab pidevalt jälgima kõikvõimalikke ohte. Nii ka Eesti peab jälgima mitte ainult neid ohte, mille realiseerumise tõenäosus on suur, vaid oma julgeolekuasutuste kaudu hoidma silma peal ka sellistel ohtudel, mis on mõnes teises Euroopa riigis realiseerunud. Just sellel põhjusel peame ka meie, kellel seni on vaid väga üksikud kogemused islamiäärmuslusega, hoidma silma peal, et üksikutest juhtumitest ei areneks edasi tegelik oht. See, et Eestis on mõni tuhat islamiusulist, ei tähenda kindlasti seda, et nende hulgas oleks märkimisväärselt neid, kes on radikaliseerunud. Pigem on meie informatsioon vastupidine – lõviosas on siiski tegemist inimestega, kes järgivad traditsioonilisi usukombeid oma võimalust mööda. Kindlasti on kohatu hakata ühte konkreetset religiooni ja selle kandjaid automaatselt ohuks pidama. Sellised stereotüübid on väga lihtsad tekkima, aga see on väga lühinägelik ja ekslik.
Raivo Põldaru, palun!
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaminister! Küsimus ei olnudki ju üldse usus, vaid selles, et on radikaalsed elemendid. Aga minu teine küsimus on selline. Kaitsepolitseiamet on ju välja selgitanud need, kes kujutavad endast ohtu – moslemi vennaskond ja viimasel ajal võib-olla ka, nagu öeldakse, palvetoa omanik Omar Abdullah Alshathri, kes Eestis käivad ja me ei tea, mis mõtetega nad siin liiguvad. Kas võiks ehk keelduda n-ö kahtlastele inimestele viisade andmisest? On see võimalik?
Aitäh! Peaministrina ma ei saa kindlasti kommenteerida konkreetseid nimesid või isikuid, keda te olete nimetanud. Aga ma saan öelda seda, et meil on esinenud üks juhtum, kus Eestist üks inimene koos oma perekonnaga läks ISIS-e ridadesse võitlema. Eesti julgeolekuasutustel on sellest loost täielik ülevaade olemas. Meil on üksikuid näiteid sellest, et kedagi kahtlustatakse kaudsemas seoses rühmitustega, mida võib nimetada terroristlikeks. Võite olla päris kindel, et Eesti julgeolekuasutused jälgivad iga sellist märki väga tähelepanelikult ja väga tõsiselt. Ma usun, et meil tasub usaldada Eesti õiguskaitseorganeid, kui nad ütlevad, et Eestis ei ole oht suurenenud. Aga samas tasub meil alati olla piisavalt tähelepanelik ja võtta tarvitusele ennetusmeetmed, et oht ka tulevikus ei kasvaks. Selle nimel me pingutame ja võite olla kindlad, et Eesti õiguskaitseorganid ja julgeolekuasutused teevad iga päev väga tõsist tööd.
Martin Helme, palun!
Aitäh, härra spiiker! Härra peaminister! Loomulikult tuleb silma peal hoida. Prantsusmaal ka hoiti silma peal, aga ikkagi oli terrorirünnak. Te ütlesite, et Eestis on neid inimesi mõni tuhat. Aga probleem on ju selles, et neid üritatakse kogu aeg radikaliseerida, mõnest tuhandest võib välja kasvada see üks inimene, kes lõhkab pommivöö. Ei olegi vaja märkimisväärset hulka inimesi. Nagu ma teie jutust aru saan, ei võta Eesti võimud eriti midagi ette selleks, et siia tulevaid radikaliseerijaid takistada. Aga ma küsin sellise küsimuse. Kas te suudate näha ühest seost suure islami kogukonna ja sellest välja kasvava radikaalse islami terrorismi vahel? Lääne-Euroopas on see juba probleem, kuigi Eestis veel ei ole. Kas te sellist seost tunnistate?
Aitäh! Kõigepealt ei saa ma nõustuda teie määratlusega kontekstis, kus küsimusepüstitus puudutab islami äärmuslust. Te nimetate nendeks inimesteks kõiki islamiusulisi Eestis. See on paljude jaoks kindlasti solvav seos. Eesti islamiusuliste kogukond on tulnud siia elama peamiselt nõukogude ajal. Kõige suurem hulk on meil tatarlasi ja neid seostada islamiäärmuslastega on selgelt meelevaldne. Teoreetiliselt võiksid ka teiste uskude kandjad islami omaks võtta ja radikaliseeruda. Niisuguseid protsesse tuleb jälgida. Islam on Eestis igal juhul tolereeritud, nii nagu iga usk, siin ei ole üldse mingit küsimustki. Aga igasugune radikalism, igasugune kuritegelikkus on see, millele tuleb oma tähelepanu fookustada. Mul on teile palve ja soovitus: ärge ajage sassi äärmuslust kogu religiooniga! See tekitab ilmselgelt stereotüüpe, mis lõviosas ei vasta tõele, seda te teate ju hästi.
Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Ka järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Artur Talvik, palun!
Hea eesistuja! Hea peaminister! Tundub, et Eesti uue Tallinnas baseeruva lennukompanii tegemisel ei ole päris selget kaugele ulatuvat plaani. Samamoodi tundub, et ei ole päris selge, mida täpselt võetakse ette endiste Estonian Airi töötajatega. Siiani on enamik nendest veel Estonian Airi palgal ja lepinguga seotud, seega nad sõna otseses mõttes virelevad teadmatuses. Pärast Estonian Airi tegevuse lõpetamist lendama sattunud reisijate piletikulud kompenseeriti valitsuse reservist. Kas valitsusel ei ole plaani maksta Estonian Airi töötajatele kompensatsiooni samuti valitsuse reservist?
Aitäh! Eestis kehtivad seadused, mis reguleerivad seda, kuidas käitutakse siis, kui ettevõttel ei ole võimalik töötajatele koondamistasu välja maksta. Isegi sel juhul, kui peaks realiseeruma see risk, et Estonian Airi juhtkonna välja pakutud töötajate koondamishüvitisi ei ole võimalik välja maksta täies mahus, nii nagu oli kirjas kollektiivlepingus, sest see ei ole võlausaldajate kokkuleppe tõttu võimalik – kuigi ma loodan, et siiski on võimalik –, on seaduse järgi ette nähtud kompensatsioonimehhanismid. Ja töötukassa aitab täpselt nii nagu kõikide seesuguste olukordade puhul nendele inimestele kompensatsiooni maksta. Mis puudutab nende inimeste tööle võtmist teistesse lennuettevõtetesse, siis minu teada on huvi tundnud Nordic Aviation Group, Eesti riigi uus lennuettevõte, ja ka mitmed teised lennufirmad. Üldiselt on teada, et lennunduskogemustega inimeste järele on turul väga suur nõudlus. Võib olla päris kindel, et tööta nad ei jää. Kindlasti ei tohi me aga võtta vastu sellist otsust, et me kanname automaatselt kogu töötajaskonna ja tegevuse ühest ettevõttest teise, sest see oleks rahvakeeli öeldes kantimine, täpsemalt väljendudes ebaseaduslik.
Artur Talvik, palun!
Tänan vastuse eest! Teadaolevalt Nordic Aviationi kõrvalfirma või tütarfirma Nordic Crew Management, kes tegeleb Nordic Aviationis töötajate värbamisega, töötingimused on tunduvalt kehvemad, kui need olid Estonian Airis. Kas üks plaani osa oligi moodustada uus firma ja värvata sinna inimesi palju kehvematel tingimustel? Peale selle on üldse väga segane, mis on Nordic Aviation Groupi pikemaajaline kava. Äriplaane vaadates on nii kvoodi jagamine kui ka ettevedamine suhteliselt vähese kasumiga ettevõtmised, samuti nagu allhanked jm. Milline on pikemaajaline plaan?
Aitäh! Väga õige küsimus. Nordic Aviation Groupi pikaajaline plaan on olla Tallinnas baseeruv lennuettevõte, mis tagab otseühendused peamiste sihtpunktidega, et Eesti inimestel oleks võimalikult mugav reisida. Samas jätkuks positiivne mõju Eesti majandusele. Kõikide ekspertide, sh teie kolleegi Maris Lauri analüüside järgi avaldab üks Tallinnas olev lennufirma kindlasti majandusele mõju ja see ei ole sugugi väike. Veelgi enam, Nordic Aviation Groupil mitte ainult ei ole pikaajaline plaan, vaid see ettevõte on ka väga kiiresti oma tegevuse käivitanud. Eilse lõuna seisuga on neil olnud juba üle 10 400 reisija, on tehtud 248 lendu ja märtsi lõpuni on juba üle 36 000 broneeringu. See näitab, et ettevõte on alustanud väga-väga kiiresti. See on kindlasti hea uudis ja väärib meie kõigi tunnustust. Mis puudutab konkreetsete töötajate palku ja sotsiaalseid garantiisid, siis ma ületaksin kindlasti oma volitusi, kui ma asuksin siin mingeid seisukohti võtma. Riigile kuuluval ettevõttel ei ole mitte ainult vajadus, vaid ka võimalus teha selliseid pakkumisi, et leida tööturult endale head, väärilised töötajad, ja loomulikult peavad pakkumised ka tööturule vastama.
Mart Helme, palun!
Aitäh, eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kas valitsusjuht ei leia, et kuna Estonian Airi likvideerimine tuli valitsuse valeotsuste, investeeringute valesti kasutamise tõttu, siis kannab valitsus ka moraalset vastutust selle eest, et meie haritud lennundusspetsialistid on sunnitud Eestist lahkuma ja me peame tooma nende asemele väga väärtuslikku tööjõudu Lähis-Idast? (Naer saalis.)
Aitäh! Ma julgen olla veendunud, et õige pea on Eesti lennunduses sama palju suurepalgalisi, head kvalifikatsiooni nõudvaid ja häid inimesi väärtustavaid töökohti, kui oli veel hiljuti – siis, kui Estonian Air sai tegutseda. Selleks, et olla valmis Estonian Airi puudutanud negatiivseks riigiabiotsuseks, on valitsus loonud uued ettevõtted. Need ettevõtted, nagu me oleme varem rääkinud, on väga kiiresti käivitunud. Kui need saab täismahus tööle, siis on vajadus, samamoodi nagu ennegi, kvalifitseeritud pilootide, stjuardesside jt inimeste järele. Eks uue ettevõtte käekäik sõltub väga palju ka sellest, kuidas meie sellesse suhtume – kas me elame neile positiivselt kaasa, loodame parimat, soovime tuult tiibadesse ja reisime võimaluse korral ka ise nendega või püüame teha kõik selleks, et saada n-ö poliitilist punkti sellest, kui ettevõtte tegevus ebaõnnestub. Ma arvan, et mitte kellelgi, mitte ühelgi poliitilisel jõul ei ole põhjust sellele ettevõttele mitte kaasa elada. Loodame, et neil kõik õnnestub, see on kogu meie ühiskonna huvides.
Austatud Riigikogu! Austatud valitsusliikmed! Infotund on lõppenud. Aitäh!
