Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame teisipäevast istungit. Kellel on üle anda eelnõusid või arupärimisi? Heljo Pikhof, palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel 38 algataja nimel üle anda kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu. Kooseluseaduse võttis vastu eelmine Riigikogu koosseis, kuid enne selle jõustumist tuleva aasta algul on Riigikogul vaja vastu võtta ka rakendusaktid ehk sätted, mille abil saab kooseluseadust igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata. Tegu on rakendusseaduse eelnõuga, mis kooseluseadusest tuleneva regulatsiooni kohaselt täpsustab õiguste realiseerimise korda. Nagu mäletame, vaidlused kooseluseaduse sisu üle peeti ära eelmises Riigikogu koosseisus. Kooselulepingu sõlmimist, sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi sisustab kooseluseadus. Rakendusseadus on suuresti tehniline tekst, mis reguleerib varasuhteid, pärimist, registritega seotud küsimusi jne. Austatud ametikaaslased! Algatajad toetavad õigusriigi põhimõtete järgimist ja seega rakendusaktide vastuvõtmist õigel ajal. See on ka õiguskantsleri kindel seisukoht. Aitäh!

Rohkem soove ei ole. Olen vastu võtnud ühe eelnõu. Juhatus otsustab selle menetlusse võtmise kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Teeme kohaloleku kontrolli, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Kõigepealt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 103 esimene lugemine. Ettekandja on rahandusminister Sven Sester. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on 2016. aasta riigieelarve. See eelarve toetab Eesti majanduse kasvu. See eelarve suurendab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavate inimeste majanduslikku kindlustunnet ning kasvatab Eesti kaitsevõimet. Selle eelarve abil soovib valitsus viia ellu koalitsioonilepet. Sissejuhatuseks toon välja tähelepanekud, mis panevad paika järgmise aasta eelarve tegemise raamid ja põhimõtted.
Esiteks, Eesti julgeolek on valitsuse prioriteet. Kaitsekulude kasv on seotud Eesti majanduse kasvuga. On ju kokku lepitud, et kaitsekulud on vähemalt 2% SKT-st, kuid meie eraldame sellele valdkonnale rohkem. Makse kogumata riiki ülal pidada ei saa, samuti pole võimalik kõiki makse kogu aeg vähendada. Eesti maksukoormus on Euroopa väikseimate hulgas. Järgmisel aastal vähendame tööjõumakse ning saame lisatulu tarbimise, reostamise ja ebatervislike eluviiside maksustamisest. Teeme seda nii, et maksukoormus tervikuna palju ei muutu. Meie maksusüsteem on ka tulevikus lihtne ja ühetaoline. Me pingutame selle nimel, et makse maksta oleks lihtne, neid maksmata jätta aga keeruline ning taunitud. Meie maksuamet on üks Euroopa efektiivsemaid, nii saame hoida maksumäärad madalamal.
Madalamat palka saavate inimeste maksukoormus on meil aga ikka suurem, kui see on teistes riikides. Järgmise aasta eelarvega suurendame kõigil maksuvaba tulu ja rakendame täiendava maksutagastuse madalamat palka saavatele inimestele. Selline maksupoliitika toetab majanduskasvu. Kuna see soodustab töötamist ja toimetulekut, toetavad seda nii parem- kui ka vasakpoolsed erakonnad. Maksimaalne võit aastas on ligi 700 eurot töötava inimese kohta. Tänu tööjõu maksukoormuse vähenemisele kasvavad järgmistel aastatel inimeste sissetulekud kiiremini. Maksuvaba tulu suureneb juba järgmisel aastal 2040 euroni aastas ja selle tulemusena võidab kahe töötava vanemaga pere aastas kuni 77 eurot. Me ei võta riigile uusi suuri kohustusi, uusi kulutusi teeme peamiselt selleks, et kasvatada lastega perede ja madalama sissetulekuga inimeste majanduslikku kindlustunnet. Sotsiaalsektoris kasvavad peale pensionide ja ravikulude eelkõige lapsetoetused ja toimetulekuabi nõrgematele.
See eelarve on koostatud pikkade läbirääkimiste tulemusena, lähtudes meie riigi võimalustest. Riigieelarve eelnõu on koostatud nii, et riigi 2016. aasta eelarvepositsioon on struktuurses ülejäägis, nagu nõuab riigieelarve baasseaduse § 6. See on kooskõlas ka meie riigi rahandus- ja majanduspoliitika eesmärkidega. Kavandatavad kulud on meie riigile jõukohased ja ka tulevikku vaadates on need tuludega kaetud.
Lugupeetud Riigikogu! Nüüd räägin lähemalt eelarve sisust. Riigieelarve tulud tulevad peamiselt ettevõtlusest ja maksudest. Maailmapanga "Doing Business 2015" viimases edetabelis, mis võrdleb ettevõtluskeskkondi, on Eesti 189 maailma riigi hulgas 17. kohal. Põhjamaad on meist eespool, Läti ja Leedu on meie kannul. See edetabel võrdleb asju, mis on ettevõtluse arenguks olulised, näiteks vaadatakse, kui madal on korruptsioonitase. Kui ehitusloa saamiseks või hanke võitmiseks ei pea andma altkäemaksu, on see suur samm edetabeli tipu suunas. Neid samme on Eesti viimasel ajal astunud päris mitu ja uus riigieelarve tagab, et võitlus korruptsiooniga jätkub ka järgmisel aastal. Maksupettuste vähendamine tagab ausa konkurentsi. Maksuamet saab selleks ka lisavahendeid. Eurorahaga toetame ettevõtluskeskkonna arengut. Me ehitame paremaid teid ja ühendusi, toetame eksportivaid ettevõtteid ja teadusasutusi ning muudame riigi efektiivsemaks. Meie e-riik ja asjaajamise lihtsus on Eesti ettevõtluskeskkonna üks eelis. Uue e-residentide projekti mõte on siduda Eestiga inimesi, kes soovivad kasutada meie e-riiki Eestis elamata. Loodame, et see annab meie ettevõtjatele võimaluse pakkuda tulijatele uusi teenuseid ning et osa neist ka oma ettevõtted ja investeeringud päriselt Eesti pinnale toob. Raha nende IT-süsteemide ehitamiseks, turundamiseks ja taotluste haldamiseks oleme eelarves kavandanud.
Siit ongi sobiv minna majandusprognoosi juurde. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt kiireneb Eesti majanduse ehk SKT reaalkasv järgmisel aastal 2,6%-ni (käesoleval aastal on see 1,7%). Maksutulude laekumise seisukohalt olulisem näitaja on SKT kasv jooksvates hindades, mis arvestab ka inflatsiooni. Seega, koos hinnatõusuga ulatub SKT kasv 2015. aastal 3,1%-ni ja kiireneb 2016. aastal 5,5%-ni. Eesti majanduskasvu kiirenemise eeldus on välismaise nõudluse kasvu taastumine meie eksportkaupade järele. Ootuste kohaselt suureneb Eesti peamiste kaubanduspartnerite kaalutud keskmine majanduskasv selle aasta 0,8%-st 1,6%-ni 2016. aastal. Selle eelduse alus on käesoleva aasta 4,5%-lise majanduslanguse peatumine Venemaal, Soome majanduskasvu järkjärguline taastumine ning majanduskasvu kiirenemine Saksamaal ning Lätis ja Leedus. See tähendab, et Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid müüakse välismaale rohkem ning praegust tarbimispõhist majanduskasvu hakkab üha enam toetama ekspordi kasv. Rahandusministeeriumi makromajandusprognoosid on konservatiivsed ja tasakaalustatud.
Negatiivset lisaeelarvet pole Eesti pidanud tegema 2009. aastast saadik. Suuremad rahvusvahelised institutsioonid ning meie kommertspankade analüütikud prognoosivad, et Eesti majandus kasvab järgmisel aastal ligikaudu 2,9%. Valitsus on riigieelarve koostamise aluseks võtnud Rahandusministeeriumi sõltumatute analüütikute viimase prognoosi, mille kohaselt ulatub SKT reaalkasv 2016. aastal 2,6%-ni. Konservatiivsust on eriti näha eelarvetulude suurimate allikate ehk sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumisega seotud palgatulu ja eratarbimise kasvus, kus Rahandusministeeriumi ootused 2016. aastaks on tagasihoidlikumad kui näiteks IMF-il, OECD-l või Euroopa Komisjonil.
Sõltumatu järelevalveorganina Eesti Panga juures tegutseva eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos adekvaatselt Eesti majanduse väljavaateid ja võimalusi järgmise aasta riigieelarve koostamiseks. Eelarvenõukogu on leidnud, et eri riske arvestades tuleks järgmiste aastate eelarveid koostada nii, et valitsussektori eelarve oleks väikeses ülejäägis. Riske arvesse võttes on valitsus seekordse eelarve koostanud eesmärgiga hoida valitsussektori eelarve struktuurses ülejäägis, mis ulatub 0,6%-ni SKT-st. Selle eesmärgi seadsime endale kevadel ja peame sellest kinni. Riigieelarve baasseadus nõuab vähemalt eelarve tasakaalu ja 2016. aasta eesmärk on seega seaduse nõudest oluliselt ambitsioonikam. Valitsussektori planeeritud nominaalne eelarve puudujääk on 2016. aastal väga väike, küündides üksnes 0,1%-ni SKT-st. Lisaks mõjutavad eelarvet ajutised tegurid, näiteks kohustusliku kogumispensioni lisamaksed, ilma milleta oleks eelarve ka 2016. aastal nominaalses ülejäägis.
2016. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 5,3% enam kui aasta varem. Sotsiaalmaksu prognoosimise alus on eelkõige palgakulude kasv, mis sõltub nii hõivest kui ka keskmisest palgast. Käibemaksuprognoos põhineb suuresti eratarbimise, valitsussektori investeeringute, valitsussektori vahetarbimise ja kodumajapidamiste investeeringute arengul. Käibemaksu saab riik rohkem, kuna maksupettuste arv on vähenenud. Seejuures on palju abi olnud vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimisest. Maksulaekumiste kasvu mõjutavad ka aktsiisitõusud.
Riigieelarve tulude maht on suurusjärgus 8,9 miljardit eurot, sellest 6,3 miljardit eurot ehk ligikaudu 71% on maksulised tulud, 15% moodustavad nn mittemaksulised tulud ja 14% on edasiantavad tulud.
Eelarve suurim tulu on sotsiaalmaks, mida laekub 2,5 miljardit eurot, järgnevad käibemaks (suurusjärgus 2 miljardit), aktsiisid (0,98 miljardit), juriidilise isiku tulumaks (0,39 miljardit) ja füüsilise isiku tulumaks (0,33 miljardit). Mittemaksulistest tuludest, mida on 1,34 miljardit eurot, on suurima kaaluga Euroopa Liidu toetused (umbes 0,8 miljardit), aga siia alla lähevad ka riigilõivud, CO₂ kvootide müügi tulu, dividendid, keskkonnatasud ja trahvid. Edasiantavate tulude hulgas – neid on kokku 1,24 miljardit eurot – on omavalitsustele edasiantav füüsilise isiku tulumaks (suurusjärgus 0,88 miljardit), samuti omavalitsustele edasiantav maamaks, kogumispensionimaksed ja töötukassale edasiantavad töötuskindlustusmaksed.
Head Riigikogu liikmed! Kuhu siis riigieelarve raha läheb? Kõige suurema osa saab Sotsiaalministeerium, kes vastutab pensionide ja ravikindlustuse eest. Sotsiaalkindlustustoetused moodustavad kokku ligi 2 miljardit eurot, sellest riiklikud pensionid 1,66 miljardit eurot. Kasv on 89 miljonit eurot. Riigi toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse on 304 miljonit eurot, kasv järgmisel aastal võrreldes selle aastaga jällegi 34 miljonit eurot. See tagab 1. aprillist pensionitõusu 5,7%, nii et keskmine pension on järgmisel aastal 395 eurot. Keskmine pension on ka endiselt maksuvaba. Kohustusliku kogumispensioni fondidesse panustatavad 304 miljonit eurot on pikaajalise mõjuga otsus, mis aitab inimestel tulevikuks pensioniraha koguda ja kasvatada ning riigil valmistuda aegadeks, kui pensionisaajate arv kasvab kiiremini kui maksumaksjate arv. Tuleval aastal läheb selle aastaga võrreldes pensioniridadele ehk esimesse ja teise sambasse 124 miljonit lisaeurot. Riigieelarvega suunatakse sotsiaalmaksust ravikindlustusse 997 miljonit eurot, kasv on 51,8 miljonit ehk 5,5%. Tagatud on ka meditsiinitöötajate palga tõus, mis oli varem kokku lepitud.
Eesti tuleviku võtmeküsimus on haridus. Odavaid töökäsi on maailmas piisavalt, targad investeeringud lähevad aga sinna, kus on targad ja ettevõtlikud inimesed. Me saame jõukamaks ainult ise õppides ja arenedes. Eesti riik töötab järgmistel aastatel aina rohkem selles suunas, et kõik, kes õpivad meie kutsekoolides ja kõrgkoolides, saaksid teadmised ja oskused, mida on vaja maailmaturul konkureerimiseks. Üks näide on laiendatav õpipoisikoolitus, kus teooriat õpitakse koolis ja praktilisi oskusi omandatakse töökohal. Sellise tänapäevase õppe teevad lähiaastatel läbi tuhanded noored. Samas suunas – rohkem praktikat – liiguvad ka meie ülikoolid. Raha selleks on riigieelarves kavandatud, aga niisama oluline on ka mõtteviisi muutus. Paremasse haridusse panustame 2016. aastal 779 miljonit eurot. See raha kasvab oluliselt järgmistel aastatel, kui uued europrojektid töösse lähevad. Samuti, nagu ütlesin, jälgime, et tööjõumaksud kahaneksid.
Perepoliitikas on oluline, et lapsetoetused tõusevad järgmisel aastal 50 eurole kuus. Kui meenutada, et veel paar aastat tagasi olid lapsetoetused 19 eurot ja 80 senti, siis on selge, et on tehtud pikk samm edasi. Eelarve kontekstis tähendab see, et kui veel aastal 2014 oli lapsetoetuste real 101 miljonit eurot, siis 2016. aastal on sellel real 195 miljonit eurot – kahe aastaga on kasv olnud kokku 94 miljonit. Lasterikaste perede kodutoetuse programm kasvab 3,2 miljoni euro võrra. Lisaks toetame uute lasteaiakohtade ja lastehoiuvõimaluste loomist, et vanemad saaksid töö- ja pereelu paremini kokku sobitada.
Maaelu ja kalanduse traditsioonilisi toetusi on järgmisel aastal kokku 310 miljonit eurot. Meie põllumeeste kriisiolukorra leevendamiseks saame Euroopa Liidult 7,6 miljonit eurot, täpselt sama summa – 7,6 miljonit eurot – otsustas lisada ka Eesti valitsus. Seega anname kokku 15,2 miljonit eurot erakorralist abi piimatootjatele ja seakasvatajatele. 2016. aasta eelarves on selleks Eesti valitsuse panusena 4,6 miljonit eurot, 3 miljonit eurot oleme kavandanud eraldada 2015. aasta eelarvest, et kiiremini tegutseda, kuid enamik rahast jõuab põllumeeste kätte siiski 2016. aastal. Lisaks on valitsus otsustanud juba 2015. aasta eelarvest maksta erakorraliselt 8,2 miljonit eurot seakatkukriisi leevendamiseks. Ka osa sellest rahast jõuab põllumeeste kätte 2016. aastal.
Üheskoos oleme otsustanud aidata ka neid, kes on kaotanud töö või sattunud muul põhjusel puudusesse. Toimetulekupiiri tõstmisega 130 eurole tagame, et igal perel jääb pärast eluasemekulude tasumist elamiseks kuni 130 eurot pereliikme kohta kuus. Töötutoetuse päevamäär tõuseb 10%, uus päevamäär on 4 eurot ja 41 senti. See summa pole suur, aga läbi aastate on Eestis olnud põhimõte, et terve ja töövõimelise inimese parema toimetuleku aluseks on töö, mitte toetused.
Nagu eespool ütlesin, on kaitsekuludeks eraldatud üle 2% SKT-st, täpsemalt, 2,07%. Panustame 2% SKT-st Kaitseväe arengu tagamiseks ja peale selle eraldame raha liitlaste kohaloleku heaks. 2016. aastal kulutame selleks ligi 14,5 miljonit eurot, millest 10,1 miljonit investeeringuteks, peamiselt Tapa linnaku arendamiseks ja väljaõppevõimaluste parandamiseks Kaitseväe keskpolügoonil.
Me investeerime ka sisejulgeolekusse. Sisejulgeoleku tagamiseks ning piiri turvalisuse parandamiseks jätkuvad 2016. aastal idapiiri väljaehitamise tööd 20 miljoni euro eest. Lisaks tugevdatakse kiirreageerimisvõimekust ning jätkatakse politsei ja päästevaldkonna varustuse uuendamist.
Lõpetuseks räägin reformidest. Peale haldusreformi kavandab valitsus järgmisel aastal teha reforme riigi tasandil. Demograafia vastu ei saa. Kui kogu riigis tööealiste inimeste arv kahaneb, siis peab vähenema ka riigilt palka saavate inimeste arv, muidu on lõpuks kõik riigiametnikud. Tark riik palkab häid spetsialiste ja head spetsialistid pole odavad. Reformid annavad meile võimaluse palgatõusuga paremini kaasas käia. Palgaraha anname juurde õpetajatele, sotsiaaltöötajatele, kultuuritöötajatele ning politseile ja teistele sisejulgeoleku valdkonnas töötajatele – neile oleme arvestanud kokku suurusjärgus 4% palgafondi kasvu.
Lugupeetud Riigikogu! See eelarve toetab Eesti majanduse ja heaolu kasvu. See eelarve parandab lastega perede, pensionäride ja madalamat palka saavate inimeste majanduslikku kindlustunnet ning kasvatab Eesti kaitsevõimet. Me teeme seda kõike eelarvepoliitiliselt vastutustundlikult. Riigieelarve on ka 2016. aastal struktuurses ülejäägis. Riigi võlakoormus jooksvate kulude tõttu ei kasva ning riigirahandus on heas korras ka 2016. aasta lõpus. Konservatiivne eelarvepoliitika on Eesti tugevus, mitte nõrkus. Tänan kõiki, kes on selle eelarve kokkupanekuga vaeva näinud, ja soovin teile sisukaid arutelusid! Aitäh!

Vaatamata sellele on Riigikogu liikmetel küsimusi. Palun, Andres Herkel!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Vaadates seletuskirja leheküljel 9 olevat tabelit, me näeme, et mitte ainult tuleva aasta prognoos ei ole optimistlik, vaid ka sealt edasi hinnatakse kasvu väga optimistlikult. See puudutab SKT-d ning kaupade ja teenuste ekspordi kasvu praeguselt miinustasemelt tugevalt üles. Maksutulude kasvu tuleval aastal on meie hinnangul väga optimistlikult hinnatud. Samas te möönate, et tööhõive väheneb, eelnõu järgi 3700 inimese võrra. Ardo Hansson on välja öelnud prognoosi, et vähenemine on 30 000 inimest viie aasta jooksul ehk 6000 inimest aastas, ja see on pikaajaline trend. Minu küsimus on, millel põhineb teie optimism. Meie arvates ei ole see eelarve piisavalt konservatiivne. Kas Hansson oma prognoosis eksib? Seda esiteks. Teiseks, kas te ennustate ka Soome majanduse kasvu? Soome on meie silmapaistev ekspordipartner, aga sealtpoolt optimisminoote näha ei ole. Kas valitsus lähtub ka sellest, et Venemaa sanktsioonid kaotatakse, sest see on meile oluline naaberriik, mis mõjutab meie majandust?

Aitäh teile! See on hea küsimus, kuna erinevad analüütilised tulemid, mida makroanalüütikud annavad, peavad olema meile aluseks tulevikuprognoosi tegemisel. Hea Riigikogu liige, teie küsimuses olid valed väited. Mida ma silmas pean? Kui te vaatate, millised on tänased Rahandusministeeriumi makroanalüütikute prognoosid lähitulevikuks – peamiselt 2016. aastaks, kuna me räägime järgmise aasta riigieelarvest –, ja võrdlete neid sõltumatute analüütikute prognoosidega (IMF, kommertspangad, OECD), siis te panete tähele, et Rahandusministeeriumi prognoosid on kõige konservatiivsemad. Nagu ma ütlesin ka sissejuhatavas kõnes, IMF tegi poolteist nädalat Eestis põhjalikku tööd ja jõudis tulemile, et järgmise aasta majanduskasv on 2,9%. Rahandusministeerium on näinud pigem konservatiivselt ette, et see on 2,6%. Ka eelarvenõukogu on oma hinnangu andnud (ta on selgelt sõltumatu organisatsioon) ja on öelnud, et Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos kajastab adekvaatselt Eesti majanduse väljavaateid ja võimalusi järgmise riigieelarve koostamisel.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma ei usu teie sõnu, et tavainimese kindlustunne selle eelarvega kasvab. Mina seda siit välja ei loe. Just nimelt sellepärast, et see eelarve kasvab põhiliselt uute maksutulude tõttu. Siit minu küsimus. Te kiitsite Eesti ettevõtlust. Seesama IMF aga on öelnud, et Eesti ettevõtluse, eriti tööstuse efektiivsus on madal. Tooge mõni näide selle kohta, et eelarve on kasvanud meie tööstuse ja üldse ettevõtluse efektiivsuse kasvu tulemusel.

Aitäh teile! Ma alustan küsimuse esimesest faasist – usust. Teate, riigieelarve puhul ei ole mõtet rääkida usust, riigieelarve puhul on mõtet rääkida faktidest ja vaadata analüüse. Usk on siin teisejärguline. Kui te vaatate muudatusi, mida on tehtud seadustes, siis te näete, et lähitulevikus on selle valitsuse eesmärk tööjõumaksude selge alandamine ja juba järgmisel aastal me näeme tulumaksuvaba miinimumi suurenemist, tulevastel aastatel on seadustatud ka sotsiaalmaksu langetamine. Me näeme, et Eesti riik panustab ettevõtluse arengusse ja stimuleerib seda. Nii et usuga ei ole siin küll mingit pistmist, asi on puhtalt faktides.
Mis puudutab IMF-i tähelepanekuid, siis ma olen teiega nõus selles kontekstis, et Eestis on probleem selles, et palgad on kasvanud liiga kiiresti, võrreldes võimaliku tootlikkusega. See tähendab, et palgakasv on tulnud tootlikkuse arvel. See on kindlasti küsimus, millega peab tegelema nii seadusandja kui ka erasektor. Tootlikkuse suurendamine ja aluspõhjana investeeringute suurendamine peab kindlasti olema järgmiste aastate prioriteet. Ettevõtjatel on soov teha lisainvesteeringuid siis, kui neil on kindlustunne, et turg kaubale, mida nad müüvad, on suurem. Ekspordivõimekus analüütikute arvates järgmistel aastatel suureneb. Praegu on majanduskasvu hoidnud peaasjalikult sisetarbimine. Näha on, et lähitulevikus kindlasti suureneb lähiturgude ja lähinaabrite ehk meie ekspordipartnerite võimekus ka Eesti kaupu osta. Selge on, et palku vaadates tuleb alati lähtuda sellest, millised on võimalused. Tuleb nentida, et Eesti riik on olnud aastate jooksul mingil määral palgaralli eestvedaja. Järgmisel aastal see suure tõenäosusega nii olema ei saa.

Kuidas ka ei pingutaks, Siret Kotkale sõna anda ei saa. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on investeeringutoetuste all kirjas 5 miljonit eurot Lilleküla jalgpallistaadioni laiendamiseks. Kuni 2006. aastani oli riigil Lilleküla staadionis osalus. Ma mäletan seda, kuna ma ise olin ministrina selle osaluse haldaja. Riik võõrandas selle osaluse tookord 70 miljoni Eesti krooni ehk tänases vääringus 4,5 miljoni euro eest. Kas investeeringutoetuse eraldamise tulemusel saab riik jalgpallistaadionis osaluse ja kui saab, siis kui suur see on?

Aitäh! Ma arvan, et kõik investeeringud sporti, mida tehakse eri meetmete kaudu, on need siis otseinvesteeringud või mitmesugused toetused, on teretulnud, nagu ka paremad teleülekannete võimalused. Ma arvan, et kui raha on, siis kõik investeeringud, mis on seotud spordiga, on väga teretulnud. Mis puudutab konkreetselt Lilleküla staadioni toetamist 5 miljoni euroga, siis siin on väga selged riigiabi loale iseloomulikud tingimused. Ma loetlen siin need ära. Kui see raha tuleb, siis ei tohi seda sporditaristut kasutada vaid ühe profispordi valdkonnaga tegelejad. Teiste profi- ja harrastusspordi valdkondadega tegelejad peavad taristut saama kasutada vähemalt 20% ulatuses aastasest ajamahust. Kindlasti on oluline see, et juurdepääs spordiga tegelemise ja mitmesugustele vaba aja veetmise võimalustele sellel konkreetsel taristul peab olema avatud mitmele kasutajale, see peab olema läbipaistev ega tohi olla diskrimineeriv. Neid tingimusi peab see, kes selle raha saab, tulevikus aktsepteerima. Nii et kindlasti peab juurdepääs olema avatud paljudele kasutajatele, mitte ainult sellele, kes konkreetselt selle raha saab.

Andres Ammas, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma väidan, et see kopsakas materjal – riigieelarve eelnõu ja seletuskiri – oli veel sajandivahetusel, 1990. aastatest rääkimata, nii Riigikogu liikmetele kui ka igale Eesti kodanikule palju arusaadavam ja selgem, kui see on praegu. Väga mitme viimase valitsuse pingutuse tulemusena on see nüüd üsna halvasti loetav ja veel segasemaks teevad asja vastuolulised ütlused. Rahanduskomisjonis sai ühelt slaidilt lugeda, et riigieelarve tulude kasv on 3%. See oli slaid "Olulised makronumbrid". Kui ma nüüd võrdlen 2015. aasta riigieelarvet ja 2016. aasta eelnõu, siis näen, et tulud tõusevad 4,62%. Kumb arv on õige?

Aitäh teile! Te olete selle küsimuse või, ütleme, eelnõu analüüsi ajal kaks asja segamini ajanud. Mõlemad protsendid on õiged. Tulud kasvavad 3%, kulud kasvavad 4,2%. Mõlemad protsendid on õiged: tulud 3% ehk 260 miljonit eurot ja kulud 4,2%, kokku 8,98 miljardi euroni.

Siret Kotka, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Eesti põllumajandus on väga suures ja tõsises kriisis. Väga raskes olukorras on piimamajandus ja ka seakasvatussektor. Neile on valitsus näinud erakorralise kriisiabina järgmise aasta riigieelarves ette 4,6 miljonit eurot, mis on väga hea. Aga miks ei ole riigieelarves nähtud põllumeestele ette nende seadusest tulenevat õigust, et neile antakse 21,5 miljonit eurot üleminekutoetust?

Aitäh! See on väga hea küsimus. Hea küsija, ma tahan teha pikema sissejuhatuse selle sektori teemadesse. Tõsilugu, nagu te oma küsimuses ütlesite, tänasel päeval on eriti just Eestis põllumajandusega seonduvad küsimused väga aktuaalsed. Erinevad teemad, mis on seotud seakasvatuse ja piimandusega, on tekitanud olukorra, kus selle sektori inimestel on väga raske oma tooteid turustada või nad on teatud põhjustel sunnitud oma ettevõtte kinni panema. Väga oluline on jälgida, milliseks kujuneb panus konkreetsesse sektorisse. Siin ei ole tähtsust liidetavate järjekorral, vaid sellel, mis on peale võrdusmärki. Head kolleegid, ma ütlen teile, et aastatel 2007–2013, eelmisel perioodil, anti otsetoetusi kokku 741 miljonit eurot. Aastatel 2014–2020 antakse otsetoetusi – ma pean silmas toetusi alates pindalatoetusest kuni üleminekutoetusteni – kokku 909 miljonit eurot. Kui me lisame siia maaelu arengukavaga seonduvad täiendavad toetusmehhanismid, siis võime öelda, et aastatel 2007–2013 anti sektorile 1,67 miljardit eurot, aastatel 2014–2020 hakkab see summa olema 1,9 miljardit eurot, vahe on 226 miljonit eurot.
Head kolleegid, sinna sektorisse tuleb lisaraha juurde! Aga enamgi veel, kuna te alustasite oma küsimust sellega, et kiitsite valitsust täiendava 4,6 miljoni eraldamise eest, siis ma tahan öelda, et küsimus ei ole ainult selles 4,6 miljonis euros. Täna on valitsus võtnud vastu otsuse mitte eraldada ainult 4,6 miljonit eurot, vaid eraldada ka 3 miljonit eurot juba sellel aastal, kuigi enamik väljamakseid suure tõenäosusega jääb 2016. aastasse. Enamgi veel, riik on võtnud seisukoha, et tuleb teha lisainvesteeringuid riigi toiduvaru soetamiseks. Suurusjärgus 1,7 miljonit eurot läheb niimoodi seakasvatajatele, selleks et kaotada pingeid selles sektoris. Sigade katkuga seotud kulude katmiseks on juba eraldatud 6,3 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha. Jah, sellest tuleb osa järgmisel aastal Euroopa Liidust tagasi, kuid kindlasti jääb osa Eesti maksumaksja õlgadele. Rääkimata sellest, et kaasfinantseeringuid on järgmisel aastal natuke alla 30 miljoni euro. See on suurim kaasfinantseeringute projekt kõikidel eelarveridadel.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te ütlesite väga ilusasti, et riigieelarvel pole midagi tegemist usuga, siin on olulised ainult faktid ja konkreetsed lähteandmed. Minu küsimus lähtub rahvasaadik Herkeli esitatud küsimusest. Ma palun teilt konkreetselt fakte. Millele siiski toetub valitsuse väga optimistlik veendumus, et 2016. aastal kasvab kaupade ja teenuste eksport 3,5%? Me teame kõik väga hästi, mis toimub meie põhiliste ekspordipartnerite kodumaistel turgudel. Keegi neist ei ole suutnud olla nii optimistlik. Kas siis on näiteks Venemaaga plaan, et sanktsioonid võetakse maha? Mis toimub?

Aitäh teile! Vaadake, mulle meeldib hea diskussioon. Ma arvan, et seda naudite nii teie kui naudin ka mina. Diskussiooni eeldus on alati see, et juba alusväited on õiged. Te alustasite oma küsimust pärimisega, millel põhineb meie ülimalt optimistlik veendumus. Mina ütlesin Andres Herkelile vastates ja vastan teile samamoodi – ma jõuan pärast ka sisuni –, et see ei ole ju optimistlik, hoopis vastupidi! Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi prognoos on kõige konservatiivsem, kõigil teistel on see tunduvalt optimistlikum. Kui te küsite, kes need kõik teised on, siis mitmed sõltumatud eksperdid on öelnud, et järgmise aasta majanduskasv on tunduvalt suurem, kui prognoosib Eesti Vabariigi Rahandusministeerium, kes on võtnud selle prognoosi alusel ka eelarve koostamise oma õlgadele. Kui te küsite, millest Eesti Rahandusministeerium oma prognoosi tegemisel lähtus, siis vastan, et ta lähtus prognoosi alustest. Tõsilugu, majanduskasvu kiirenemise eeldus on peaasjalikult see, et välismaine nõudlus hakkab taastuma. Jällegi, erinevad prognoosiaparaadid ja analüütikud võtavad aluseks konkreetsete ekspordipartnerite riigisiseseid analüüse. Nende pädevus, konkreetselt ka Soome analüütikute pädevus, on tunduvalt parem kui Eesti makroanalüütikute pädevus. Järelikult saame tugineda mitmete riikide analüütilisele kogemusele. Nagu ma ütlesin, ei ole Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi prognoos järgmiseks aastaks mitte optimistlik, vaid on pigem konservatiivne.

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me teame, et riik eraldab pagulastele järgmisel aastal riigieelarvest ligi 4 miljonit eurot ja varjupaigataotlejate majutusteenusele üle 370 000 euro. Kindlasti on selliseid kuluridu veel. Mul on lihtne küsimus: kui kõik need eelarveread kokku lüüa, siis mitme miljoniga toetab riik järgmisel aastal pagulasi ja kui palju läheb sellest kohalikele omavalitsustele pagulasküsimusega tegelemiseks?

Aitäh teile! Ma avan seda teemat pikemalt ja jõuan siis ka konkreetsete arvude juurde. Pagulaste teema on nüüd – mida aeg edasi, seda rohkem – aktuaalseks muutunud. Kui aasta tagasi ei olnud see teema ei kogu Euroopas ega Eestis sedavõrd aktuaalne, siis praegu on selle aktuaalsus suurenemas üle Euroopa ja loomulikult ka Eestis. See mõjutab automaatselt meie fiskaalseid näitajaid, loomulikult. Aastatel 2015–2019 on indikatiivne – ma rõhutan, et indikatiivne – mõju Eestis suure tõenäosusega umbes 24,69 miljonit eurot. See on esialgne indikatsioon. Järgmisel aastal on riigieelarvesse pagulasküsimusega tegelemise tarvis planeeritud ligi 7 miljonit eurot. Loomulikult, need kulud jooksvalt täpsustuvad. Need ei ole automaatselt seotud ainult ühe või teise pagulase Eestisse tulemise otseste kuludega, kas siis tema üürikulude, keeleõppe või tõlketeenuste kuludega. Nende kulude sees on ka ministeeriumide ja teiste ametiasutuste kulud, mis on seotud toimingutega, mida pagulaste tõttu teha tuleb. Nii et see on see suurusjärk. Kui vaadata, kuidas see summa jaguneb, siis ma tahan kõigepealt kindlasti öelda, et väga suur osa rahast tuleb Euroopa Liidust. Ma andsin teile indikatsioone kogukuludest n-ö eelarve mõttes, kuid suur osa sellest rahast tuleb ka Euroopast. See raha jaguneb peaasjalikult kolme ministeeriumi vahel: Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium. Milliseks täpselt kujunevad lõpuks ühele või teisele omavalitsusele eraldatavad finantsvahendid, selgub loomulikult eelarve menetluse käigus. Aga eelarvesse on raha juba eraldatud.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Eesti maksusüsteemi omapära on see, et suurem osa maksutuludest laekub käibemaksust ja aktsiisidest, millest lõviosa maksavad füüsilised isikud. Neist füüsilistest isikutest on 20 aasta jooksul 100 000 Eestist lahkunud. Kui nüüd tuuakse sisse 500 või 1500 teistmoodi inimest, siis ei korva see neid inimjõukaotusi. Mil määral ja mismoodi olete te eelarves arvestanud inimeste väljarändega?

Aitäh! Loomulikult võetakse igas analüütilises protsessis aluseks kõik indikatsioonid, mitte ainult palgatõus ja ekspordivõimekus. Aluseks võetakse erinevad näitajad. Selleks on olemas sõltumatu aparaat. Ühelgi poliitikul ei ole võimalik öelda, kuidas tema tahaks tulevikus ühte või teist näitajat näha. Analüütikud on sellise analüüsi koostamisel sõltumatud. Nii et arvesse on võetud kõik analüütilised vormid, mis tagavad selle, et lõppresultaat on õige ja adekvaatne.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud minister! Ma üllatan teid ega küsi immigratsiooni kohta. Te mainisite IMF-i delegatsiooni visiiti. IMF-i delegatsioon käis ka parlamendi rahanduskomisjonis. Meil oli nendega meeldiv ja pikk vestlus, kus nad põhimõtteliselt kordasid seda, mida nad pärast avalikult välja ütlesid, et Eesti majanduskasvu potentsiaal on umbes 3%. Teie sõnul on meil oodata 2,6%-list majanduskasvu. Nad küll kiitsid Eestit, aga ütlesid, et Eesti pingutab konservatiivsusega üle. Jälle üllatan ma teid ja olen nõus, et ka konservatiivsusega on võimalik üle pingutada. Nende sõnul paneme me liiga palju raha kõrvale ja planeerime eelarvet liiga suure plussiga. Kui ma küsisin, mis kahju see n-ö ülepingutamine teeb, siis oli vastus väga lihtne: see raha võiks arendada Eesti majandust, suurendada palku ja tööhõivet ning tuua inimesi välismaalt tagasi. Kuidas te kommenteerite meie ülepingutamist? Kas te nõustute sellega, et meie kõrvalepandud raha ja plussis eelarve takistab majanduse kiiremat arengut?

Aitäh teile! Vaadake, kui huvitav. Suure tõenäosusega jõuame me tänase debati jooksul veel selleni, kui keegi küsib, et riigieelarve on nominaalselt kerges miinuses ja kuidas me saame niimoodi elada. Varsti me jõuame kindlasti ka selle küsimuseni. Need on ju vastukäivad asjad. Kas me peaksime siis stimuleerima või ei peaks stimuleerima? Kindlasti on väga oluline see, kus konkreetne riik, meie näite puhul Eesti, asetseb, kas ta on oma majanduspotentsiaali tipus või mitte. See on kindlasti oluline, kas sa oled liikumas buumi poole või mitte. Ma nõustun IMF-i arvamusega. IMF on oma lõppdokumendis välja toonud, et tegelikult mitte lühikeses perspektiivis, vaid pikas (long-term) perspektiivis me võiksime oma n-ö konservatiivsed aluspõhimõtted üle vaadata. Ta toob selle välja peaasjalikult just paindumatusest rääkides. Mida ma selle all silmas pean? Me oleme baasseaduses võtnud paar aastat tagasi vastu otsuse, et riigieelarve peab olema kas tasakaalus või ülejäägis. Me oleme nüüd planeerinud igal aastal ülejäägiga riigieelarvet. Ma arvan, et oma olemuses on see praegu õige. Tuletan meelde, et 2008. aastal, kui üle maailma, kaasa arvatud Eestis, oli kriisisituatsioon, siis aitasid peaasjalikult just reservid meil raskemat aega üle elada. Ma arvan, et kui meil on täna võimalik koguda reserve, et nende abil tulevikus tekkida võivaid probleeme lahendada, siis siin on oma mõte olemas. Pikemas perspektiivis, nagu ka IMF ütles, seisneb see paindumatus selles, et baasseadusesse on kirjutatud, et kui mingil aastal tekib olukord, kus eelarve on miinuses – see ei ole keelatud, eelarve võib miinusesse minna –, siis järgmistel aastatel tuleb see miinus kohe ära katta. IMF ütleb, et kui miinus kohe ära katta, siis mingil põhjusel potentsiaalset plussi, mis sul tulemas on, ei saa kohe täiendatavalt tagasi investeerida näiteks majandusse nagu praeguse näite puhul. Pärast 2020. aastat hakkavad Euroopa Liidu stuktuurivahendid selgelt liikuma vähenemise poole. Me teeme täna ju selle nimel tööd, et järjest rohkem ja rohkem läheneda Euroopa Liidu keskmisele. Mida lähemale me sellele jõuame, seda väiksemaks jäävad ka meile Euroopast makstavad toetused. Selge on see, et Eesti riik peab mõtlema juba samm ette, kuidas teostada võimalikku europrojektirahast väljumise poliitikat. Ma arvan, et mingil hetkel meil võib-olla ongi vaja muuta meie väga jäik süsteem paindlikumaks. Aga lühikeses perspektiivis, lähiaastatel, ma arvan, on see süsteem väga mõistlik, see on väga hästi töötanud. See seab meile väga selged raamid. Kui me vaatame praegust palgakasvu, siis pigem on see märk majanduse kuumenemisest. See on mingil määral märk, vaadates ka praegust töötuse määra. Need on kõik sellised märgid, mis tegelikult olid ka enne 2008. aasta kriisi. On küsimus, kas sel juhul oleks vaja anda veel lisaks hagu alla. Nii et ma arvan, et lähitulevikus – ma eeldan ja loodan, et teie jagate seda arvamust – oleks pigem mõttekas olla konservatiivne. Küll aga tõesti võib kaugemas tulevikus mõelda selle peale, et baasseaduse konkreetset punkti avada. Kuid seda tuleks teha väga vastutustundlikult, et ei tekiks olukord, kus me läheneme kulurallile.

Monika Haukanõmm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Vastust ühele varasemale küsimusele alustasite te nii, et alusväited peavad õiged olema. Olen sellega täiesti nõus ja seetõttu püüdsingi kontrollida, kas minu alusväited on õiged. Seletuskirja leheküljelt 20 loeme, et sotsiaalmaksu laekumise kasvuks 2016. aastal on planeeritud 115 miljonit eurot. Seletuskirja leheküljel 7 öeldakse, et 2016. aastal aeglustub palgatöötajate reaalsissetulekute kasv märgatavalt, kuna töötajate arv hakkab vähenema. Tabelis 3 leheküljel 10 öeldakse, et palkade kasvuks on planeeritud 4,5%, samast tabelist 3 loeme ka, et tööhõive väheneb 3700 inimese võrra aastas. Kuidas tekib siis ikkagi sotsiaalmaksu laekumise kasv 4,8%?

Aitäh teile! Ühelt poolt jääb inimesi tööturul vähemaks, see on seotud demograafilise trendiga, aga teiselt poolt on palgad tõusmas. Nagu te ka ise ütlesite, need on tõusmas 4,5%. Ma toon teile näite. Haigekassa tulupool koosneb 99% sotsiaalmaksust. Järgmisel aastal haigekassa tulu sotsiaalmaksu lisalaekumise tõttu, tänu sellele, et inimeste palgad tõusevad, suureneb suurusjärgus 50 miljonit eurot. Ühelt poolt jääb demograafilistel põhjustel lihtsalt vähem inimesi tööle, kuid teiselt poolt tekitab palgakasv olukorra, kus sotsiaalmaksu laekumine suureneb.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Te rääkisite oma sõnavõtus, et järgmise aasta eelarve suurendab lastega perede kindlustunnet. Kahjuks peab aga tõdema, et järgmise aasta eelarves ei ole sentigi planeeritud lähisuhtevägivalla ohvrite nõustamiseks, mida aastaid on rahastatud Norra riigi programmist. Kas see oli valitsuse kaalutletud otsus või jäi see kuidagi kahe silma vahele?

Aitäh! Ma arvan, et kindlasti ei jää ükski meede – ma usun küll, et võin nii väita – kahe silma vahele. Miks see peaks kahe silma vahele jääma? Kindlasti saate valdkonnaministrilt seda valdkonnakomisjonis üle küsida, rahanduskomisjoni liikmed saavad seda teha rahanduskomisjonis. Ma usun, et valdkonnaminister on kindlasti pädevam ütlema ühe või teise meetme kohta, millised on olnud prioriteedid. Väga spetsiifilistes valdkonnapoliitilistes aruteludes on valdkonnaministril tunduvalt suurem pädevus öelda, milline see prioriteetide järjekord on. Kõik otsused, mis on siin lauale tulnud, on loomulikult valitsuse otsused. Ei ole otsust, mis oleks peaministri, rahandusministri, sotsiaalministri või siseministri otsus. Need on kõik siin valitsuse otsused. See eelarve, mida te täna laua peal näete, on valitsuse eelarve, mis on teie ette pandud järgmise aasta eelarve menetluse kontekstis. See on valitsuse arusaam sellest asjast. See dokument ei ole ühe valdkonnaministri arusaam. Nii et valitsus kannab täies ulatuses, nii heades kui ka halbades asjades – loodame muidugi, et halbu asju siin ei ole – kogu selle üldpildi eest ühist vastutust.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Väga lugupeetud minister! Ma tunnustan seda, et sisejulgeolek, sh politseinike palgad, on üks järgmise aasta riigieelarve prioriteete. Aga on veel üks väga suur võlg, mis on juba rohkem kui 20 aastat vana. Ma pean silmas Pärnu politseijaoskonna tööruumide olukorda. Nende tööruumide väljanägemine ei ole sendi võrragi muutunud sellest ajast, kui Eesti taastas iseseisvuse. Kas järgmise aasta riigieelarves saab lõpuks see võlg lunastatud? Kas need 11,2 miljonit eurot, mis on kavandatud Pärnu politseijaoskonna uute ruumide väljaehitamiseks Tammsaare puiesteel, on ikka olemas?

Aitäh teile! Ma, hea küsija, palun teilt vabandust! Ma püüan alati sisuliselt vastata ja saan teile hiljem kirjalikult anda ülevaate konkreetsest asjast. Uskuge mind, eelarve iga viimane kui rida ei ole isegi minul kui rahandusministril paraku peas. Ma saan kindlasti teile anda hiljem juba spetsiifilisema vastuse. Vajaduse korral saab muidugi ka siseminister anda teile ülevaate, kas ühe või teise konkreetse objekti jaoks on täpselt selline summa eelarves olemas või mitte. Ma säästan kõigi teiste Riigikogu liikmete aega ega hakka põhjalikult ja üksikasjalikult rääkima igast konkreetsest eelarvekirjest. Küll aga võin ma öelda, et siseminister on teinud väga head tööd nii eelarveläbirääkimistel kui loomulikult ka jooksvalt. Investeeringud mitmetesse objektidesse nii kinnisvara poole peal kui ka varustuse poole peal on järgmisel aastal muljet avaldavad. Ma vaatan praegu, et raha on ette nähtud paljudele asjadele, alates Ruhnu ja Piusa kordoni projekteerimisest ja ehitamisest kuni Vändra ja Vastseliina komandode hoonete projekteerimiseni. Konkreetselt Pärnu jaoskonna investeeringu täpsustan hiljem ära.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Miks ei ole demograafilisest paratamatusest ja alampalga tõusust tekkiva tööhõive languse kompenseerimiseks seni rakendatud maailmas edukalt töötavat tööturu paindlikkust võimaldavat tunnipõhist palga- ja maksuarvestust ega loobutud puisest palga- ja maksuarvestusest, mis takistab osalise tööajaga kohtade loomist kohustusliku sotsiaalmaksupaketi miinimumi abil?

Aitäh! Nii Eestis kui ka mujal maailmas on olemas erinevaid arusaamu, kuidas arvestust pidada. Eesti on pidanud vajalikuks lähtuda sellest loogikast ja arusaamast, mis on tänase analüüsi aluseks. Me võime kindlasti teha analüüsi ja debateerida selle üle, mille poolest on n-ö tunniarvestus parem põhimõte kui mõni muu. See on alati debati küsimus.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! See on huvitav paks raamat. Te ütlesite, et see on valitsuse eelarve. Nõus. Aga juba mitmel aastal on valitsuse ja omavalitsusliitude läbirääkimised jooksnud ummikusse ja ka sel aastal pole kokkuleppele allkirja antud. Valitsus on jätnud omavalitsused ilma nii suurest osast kohalike teede rahast kui ka muudest toetustest, rääkimata munitsipaalkoolide õpetajate palgarahast. Kas see on hea praktika, et omavalitsusliidud ning vallad ja linnad vaadaku ise, kuidas saavad, riik pühib nende muredest käed puhtaks?

Aitäh teile! Ma püüan teie küsimust kommenteerida ja vastates lähtuda kommentaaridest, mis enne küsimust olid. Te alustasite sellest, et riik ei pööra kohalikele omavalitsustele tähelepanu, ja tõite näite, et kohalike omavalitsuste teed on rahast ilma jäetud. Ma ütlen juba alusväite kohta, et paraku see nii ei ole, õigemini, on hea, et see nii ei ole. Pigem on olukord täpselt vastupidine: järgmisel aastal eraldab riik kohalikele teedele peaaegu 30 miljonit eurot, mida on 5 miljonit eurot rohkem kui sellel aastal. Kindlasti on oluline, et me oleme harjunud võrdlusi tegema selle kõige parema aastaga ehk 2008. aastaga. See oli heas mõttes hullumeelne aasta, kui vahetult enne kriisi oli kõik väga roosiline. See oli sisuliselt ainuke aasta, kui kohalikele teedele eraldati rohkem raha. Järgmisel aastal eraldatav peaaegu 30 miljonit eurot – 29,7 miljonit, kui ma ei eksi – on taasiseseisvusaja jooksul ilmselt suurim summa, mis on kohalikele teedele eraldatud. Nii et selline on tagapõhi. Üldiselt, kui rääkida kohalike omavalitsuste tulubaasist, sellest, kui palju riik tulubaasi täiendavalt panustab, siis ma toon jällegi sellesama 2008. aasta näite, et olla objektiivne. See oli parim aasta, mis kohalikel omavalitsustel on olnud. Järgmisel aastal, 2016. aastal saavad kohalikud omavalitsused 144 miljonit eurot rohkem, kui nad said 2008. aastal, mis oli tollane tipp. Kui rääkida rahaliselt, siis 2016. aastal on tulubaas 878 miljonit ja 2008. aastal oli 734 miljonit. See on reaalsus. Meie tulubaas on absoluutnumbrites pidevalt suurenenud. Parimad näited selle kohta on ka kohalike omavalitsuste, kaasa arvatud Tallinna lisaeelarved. Ma võin eksida, aga kas isegi mitte kaks korda ei tehtud Tallinnas lisaeelarvet? See näitabki, et kohalike omavalitsuste tulud suurenevad, kuna rohkem laekub raha, tulumaksu.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ma küsin üldisemalt sellise asja kohta nagu ettevõtete konkurentsivõime. Põllumeeste kohta te lugesite siin ette väga pika joru arvusid ja summad läksid järjest suuremaks. Ma ei teagi, mitu miljardit te kokku saite. Aga te unustasite ütlemata, et meie naabrite juures Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes saavad põllumehed oluliselt rohkem. Küsimus on selles, kuidas meie põllumehi konkurentsis hoida ja kuidas riik neid toetab. Ma toon teile konkreetse näite. Järgmisel aastal kasvab meil diislikütuse aktsiis 14%, Lätis 2%. Tuhande liitri pealt tuleb hinnavahe juba üle 100 euro. Kas te usute, et meie ettevõtted hakkavad edaspidi üldse Eestis tankima, ja kuidas mõjub see kõik meie ettevõtete konkurentsivõimele?

Aitäh! Usun küll, et nad hakkavad siin tankima. Kindlasti usun ma ka seda, et ei tasu arvudega tendentslikult mängida. Ma toon teile näite. Lätis on käibemaks 21%, Eestis 20% ehk lisandväärtus on Lätis 1% kõrgem, täpsemalt öeldes on see isegi 5% kõrgem – 20 ja 21. Vaadake kogu maksupaketti tervikuna, kuni selleni välja, et Lätis on ettevõte sunnitud igal aastal oma kasvikust, oma lisandväärtusest, osa riigile tulumaksu kaudu ära andma. Eestis ei ole see vajalik, Eestis saab selle raha uuesti oma ettevõttesse investeerida. Need on lihtsalt näited ühe või teise maksupoliitilise otsuse kohta. Usun küll, et Eesti on konkurentsivõimeline. Seda näitavad ka meie majandusnäitajad. Pigem on maksulaekumised paremad, majanduskasv on selgelt positiivne ja tulevikku vaadates võib olla veelgi optimistlikum, võrreldes aastaid 2015 ja 2016. Jah, ma usun küll.

Martin Repinski, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Mul on küsimus top-up'i kohta. Te väga pikalt ja ilusasti vastasite Siret Kotka küsimusele põllumajanduse kohta. See on muidugi hea, et need toetused on järgmisel perioodil suuremad kui eelmisel, aga jutt on konkreetselt praegusest ajast. Minu arust ei oleks top-up'i maksmine hetkel mitte põllumajanduse toetamine, vaid see oleks eelkõige Eesti eelarve toetamine. Need põllumajandusettevõtted, mis kinni pannakse – see praegu on nii, et neid tõesti pannakse kinni –, tähendavad tulevastel aastatel saamata makse ja auke eelarves. Kas te olete sellega nõus?

Aitäh! Ma ei ole teiega nõus. Te ütlesite, et põhiline, millele me peaksime tähelepanu pöörama, on Eesti eelarve toetamine. Ei ole nii! Ausalt, Eesti eelarvet ei pea toetama. Me peame toetama konkreetseid sektoreid ja tegelema konkreetsete kohtadega, kus probleem asetseb. See on meie pidev probleem, et me ei suuna maksumaksja raha sinna, kus seda kõige rohkem vaja oleks. Tõsilugu, kui me konkreetselt põllumajandusest räägime, siis kõige suuremad probleemid on praegu seakasvatuses ja piimasektoris, vaieldamatult. Keegi ei ütle midagi muud. Just sinna suunatakse ka vahendeid. Kuna, piltlikult öeldes, raha ei tule maa seest, meil ole limiteerimata vahendeid, peame me väga selgelt tunnetama, kuhu tuleb raha suunata. Kindlasti ei saa seda kasutada üldiseks eelarve toetamiseks, vaid see tuleks anda just nendele, kes seda kõige rohkem vajavad.

Toomas Vitsut, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Eesti inimeste elujärje parandamiseks peaks valitsusel olema plaan, kuidas panna kasvama Eesti majandus ja ettevõtetest riigile laekuv tulu. Mis meetmeid peaks riik teie arvates siin võtma? Kas kasutama laenuraha, liberaliseerima ettevõtlust käsitlevaid seadusi, tooma siia olulisi ettevõtteid? Mis on teie plaan?

Aitäh teile! See on väga hea küsimus, lähtudes sellest, et kui me tahame, et Eesti riik areneks, siis me peame järjest rohkem ja rohkem tähelepanu pöörama just ettevõtlusele. Ma olen seda ka varem öelnud, et raha ei tule ATM-ist seina sees, vaid raha tuleb ettevõtjate toodetud lisandväärtusest. Kui ettevõtlusel on Eestis hea olla, kui ettevõtjad tahavad luua siin oma ettevõtteid ja neid arendada, siis suure tõenäosusega on järgnevatel aastatel ka lisandväärtus suurem ja, mis seal salata, sellest tulenevalt on suurem ka maksutulu.
Ma arvan, et me peaksime tegutsema kahel suunal. Esiteks, me peaksime tegelema sellega, millised on maksupoliitilised otsused, mida on seadusandjal võimalik vastu võtta, stimuleerimaks seda, et Eesti ettevõtjad hakkaksid looma siin ettevõtteid ja hiljem neid ka arendaksid. Selleks on praegune valitsus samme tegemas. Meie selge nägemus lähiaastateks on tööjõumaksude alandamine. Jah, sellega kaasneb tarbimise, saastamise ja pahede suurem maksustamine. Aga tööjõumaksude alandamine on see, millele on see valitsus oma energia suunanud. Kui te küsite, mis toimub konkreetselt järgmisel aastal, siis tulumaksuvaba miinimum on suurenemas. See on kallis meede, aga valitsus on selle otsuse vastu võtnud. Peale üldise tulumaksuvaba miinimumi suurenemise on järgmisel aastal ka spetsiifiliselt, n-ö vajaduspõhiselt, suunatud tähelepanu madalapalgalistele. Inimesed, kelle palk on 500 euro juures, saavad peaaegu kogu makstud tulumaksu tagasi. See on selgelt meede, mis aitab ka tulevikus majanduse kasvule kaasa. Nende inimeste raha, see varem makstud tulumaks, mis nad tagasi saavad, ei lähe deposiitidesse, vaid see läheb kõik tagasi Eesti majandusse. Kui rääkida järgmiste aastate eelarvetest, aastatest 2017 ja 2018, siis toimub sotsiaalmaksu langetamine. Jällegi, selge meede tööjõumaksude alandamise kontekstis.
Nüüd see teine pool. Nagu ma ütlesin, esimene pool on maksuseadused. Minu arvates on teine pool see, et Eesti riik peab tegema kõik endast oleneva, et konkurentsikeskkond Eestis oleks võrdne ja õiglane. Mida ma selle all silmas pean? Ma arvan, et meetmed, mida Eesti riik on võtnud, alates töötamise registri loomisest, aitavad kaasa sellele, et kaovad ära maksude mittemaksmisest tulenenud konkurentsieelised. Ma arvan, et see on väga õige tee. Ühelt poolt muutub Eesti ettevõtjate seas konkurents õiglasemaks ja teiselt poolt toob see loomulikult riigieelarvesse täiendavaid finantsvahendeid. Need on need meetmed. Rääkimata meetmetest, mis on seotud ekspordiga ja millega tegelevad EAS ja KredEx. Nii et meetmeid, mida riik saab võtta selleks, et Eesti ettevõtjal oleks siin hea, on palju, lõpetades sellega, kui palju minuteid võtab aega ettevõtte asutamine ja kui vähe või palju on konkreetset haldusbürokraatiat. See on tegelikult eri tegevuste kompleks, mida riik peaks silmas pidama ja peabki, selleks et ettevõtjal oleks siin hea olla.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Põgenikekriis, mis meil käimas on, on aidanud jõuda pisut laiemale arusaamisele, miks humanitaarabi ja arengukoostöö olulised on. Nende tegevuste eesmärk on tagada põgenevatele inimestele elementaarsed elutingimused ja hoolitseda selle eest, et neil oleks sõja eest põgenemise järel võimalik oma elu jätkata koduriigile võimalikult lähedal. Eesti on näiteks Süüria pagulaste humanitaarolukorra leevendamiseks Jordaanias, Liibanonis, Iraagis ja samuti Türgis andnud viimastel aastatel toetust kokku umbes 1,6 miljonit eurot. Lisaks oleme sel aastal kahekordistanud Ukrainale antavat abi. Kui ma vaatan järgmise aasta eelarve eelnõu, siis arengu- ja humanitaarabiks on meil ette nähtud 11,9 miljonit eurot. See on umbes 0,15% SKT-st. Millised arutelud sügisel eelarve koostamise protsessis selle summa üle valitsuses käisid? Kui need kriisid kestavad, kas Eesti võib teie arvates oma panust siis ka kasvatada?

Aitäh teile! Nagu te ise ütlesite, arengukoostööks ja humanitaarabiks on ette nähtud 11,9 miljonit eurot. See tase on 2015. aasta tase, vähenemist siin ei ole. Tasub ka ära mainida, mis on Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi prioriteedid riikide ja valdkondade kaupa, sest see kindlasti määrab ära meie arengukoostöö ja humanitaarabi paketi. Arengukava iseenesest on koostatud aastateks 2016–2020 ja selles arengukavas, mis järgmisel aastal algab, on sisuliselt samad prioriteedid mis aastaid 2011–2015 hõlmanud arengukavas. Siin on välja toodud meie prioriteetsed partnerriigid. Kindlasti on Riigikogu liikmetel hea teada, et Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan on meie prioriteetsed riigid. Kui rääkida sellest, millised on siin valdkonnad, siis me oleme neid rõhutanud Eesti riigi siseselt, aga ka meie potentsiaalsete partnerriikide puhul: haridus, tervishoid, demokraatia ja õigusriigi tugevdamine, loomulikult ka rahu ja stabiilsus. Need on need teemad. Te küsisite debattide kohta. Kõik valdkonnaministrid töötavad pühendumusega oma poliitikate kujundamisel eelarve võimaluste piirides. Nagu te näete, ka järgmisel arengukava perioodil tegutseb välisminister täpselt nendes raamides. Järgmisel aastal on ette nähtud raha ning nii meetmed kui ka riigid saavad oma osa Eesti riigieelarvest, Eesti maksumaksja rahast.

Dmitri Dmitrijev, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjast selgub, et Eesti Arengufondi toetus väheneb järgmisel aastal 23% ehk peaaegu neljandiku võrra. Miljonilt eurolt kukub see 770 000 euro peale. Mingit seletust seletuskirjast välja ei loe. Äkki suudate seda seletada ja põhjendada?

Aitäh teile! Ma arvan, et fondid ja sihtasutused tegutsevad oma eelarve alusel. Minister kindlasti suudab ja peab ka vajalikuks teile eraldi vastata, miks arengufondi eelarve on järgmisel aastal vähenenud. Kindlasti saab valdkonnaminister seda eelarve menetlemise käigus täpsustada. Me oleme alles eelarveprotsessi alguses. Lähimal kahel kuul tuleb tegelik protsess ja mitte ainult rahanduskomisjonis, vaid ka Riigikogu täiskogus. Siis saab konkreetselt ja spetsiifiliselt konkreetse eelarvekirje asjus vastata.

Rein Ratas, palun!

Tänan, härra esimees! Auväärt rahandusminister! Rahandusministeerium raporteerib seletuskirjas, et töötajate arv on vähenenud 154 inimese võrra. Kahjuks on peamine kahanemine toimunud Maksu- ja Tolliametis, tervelt 198 inimese võrra. Kas selline vähendamine on mõistlik? Maksuameti endise juhi sõnutsi suudetakse iga euro, mis talle antakse, maksupettusi ja varimajandust vähendades kümnekordselt tagasi teenida.

Aitäh teile! See on hea küsimus. Alati peab olema tunnetus, kui palju ühte või teise konkreetsesse sektorisse võiks investeerida ja kui palju peaks seda tegema. Ma olen teiega täiesti nõus, et Maksu- ja Tolliamet on äärmiselt efektiivselt toimiv amet. Tegelikult ka, eriti teiste riikide analoogsete asutustega võrreldes. Meie potentsiaalne maksuauk on väga väike. Pange tähele väga huvitavat nüanssi: käive on meil jäänud sisuliselt samaks või pigem 1% kahanenud, aga käibemaksu laekumine on kasvanud. Kuidas seda anomaaliat seletada? Kuidas saab käibemaksu laekumine kasvada, kui käive kahaneb? Kindlasti on see üks näide selle kohta, et Maksu- ja Tolliamet on teinud head tööd.
Aga üldine tendents on see, et mitte ainult Maksu- ja Tolliamet, vaid kogu avalik sektor tõmbab järgmisel aastal ennast kokku. Selles on oma roll, nagu ma ütlesin ka sissejuhatavas kõnes, sellel, et demograafilistel põhjustel meie tööealine elanikkond lihtsalt väheneb. Kindlasti tuleb Eesti riigil käia selle tendentsiga kaasas, sellest ei saa üle ega ümber. Kui üldistada, siis me näeme järgmisel aastal kogu Eesti valitsussektoris või, täpsemalt öeldes, keskvalitsuse tasandil vähenemist 750 inimese võrra. Ma arvan, et see tendents oma olemuses on õige.
Kui tulla veel tagasi Maksu- ja Tolliameti juurde, siis tuleb öelda, et nad töötavad äärmiselt efektiivselt. Sinna suunatakse järgmise aasta eelarvest täiendavalt finantsvahendeid. Kindlasti panite eelarvet vaadates tähele, et sinna suunatakse investeeringuteks üle 20 miljoni lisaeuro. See on, julgen öelda, läbi aegade üks suurimaid investeeringuid, mis tehakse Maksu- ja Tolliameti võimekuse parandamiseks. Selle raha eest hangitakse mitmesuguseid läbivalgustusseadmeid, nii mobiilseid kui ka statsionaarseid. Miks seda teha tuleb? Peaasjalikult seepärast, et – te võib-olla panite tähele – meil on ka aktsiisid järgmisel aastal kõrgemad ja kindlasti ei saa keegi lubada, et salaturu osakaal ei suurene või sel ei ole soovi suureneda. Järelikult peab ka Maksu- ja Tolliameti võimekust parandama. Nii et tehakse väga selgeid investeeringuid Maksu- ja Tolliameti seadmetesse. Kokkuvõtet tehes tuleb öelda, et see on üks amet, mis on äärmiselt efektiivselt töötanud ja selle efektiivsuse mõõde on peaasjalikult maksude laekumine. Perioodi kohta on olemas võrreldavad andmebaasid. Ma just ütlesin, et hoolimata käibe samaks jäämisest on käibemaksu laekumise suurenemine olnud märgatav.

Aadu Must, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea härra rahandusminister! Kas haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ka eelarve arutelul kohal oli ja kas te talle sõna andsite või oli ta lihtsalt tagasihoidlikult nurgas vait? Asi on selles, et teadus on riigi jätkusuutlikkuse atribuut. Meil ei ole ta eelarve järgi prioriteetne, vaid on taandarengus. Kogu maailmas on selge, et isegi ühe koha peal seismiseks tuleb väga kiiresti joosta, muidu keerab maakera ennast eest ära. Meil on euroraha, mis teadusele on tulnud, aastaid rakendatud pigem eelarveaukude täitmiseks ja oma panuse vähendamiseks. Praegu näitavad prognoosid, et kui senine eelarvepoliitika jätkub, siis Eesti teaduse katastroofiline kokkuvarisemine toimub alles aastal 2022. Kas me arvestame ainult tänaseid kriise või vaatame ka ettepoole? Teaduse rahastamises seda näha ei ole. Juhin tähelepanu veel ühele asjale. Me räägime hirmus palju migrantidest. Kui rahvusteadused jäävad kriisi, siis migrantide integreerimisvõime läheb meil nulli.

Palun küsimust!

Aitäh teile! Ma püüan kommentaari omakorda kommenteerida ja ka küsimusele endale vastata. Te alustasite sellest, kas haridus- ja teadusminister on üldse aruteludel kohal käinud ja kui on, kas ta on istunud siis nurgas ja vait olnud. Ma ütlen teile, et haridusminister ei ole nurgas istunud, haridusminister on oma valdkonnas väga kompetentne, ta on ennast sellega poole aasta jooksul ilusasti kurssi viinud ning võitleb haridusvaldkonna eest. Uskuge mind, ta teeb kõik endast oleneva, et haridussüsteem toimiks hästi ja viidaks ellu neid poliitikasuundi, mida me oleme valitsuses ühiselt tulevikuks ette näinud. Ma kaotan kõik teie kahtlused. Kuigi praegu on haridusminister Koreas, kinnitan teile, et olenemata sellest, millises riigis ta on, ta kindlasti mõtleb pidevalt hariduspoliitika peale.
Teaduse rahastamise kohta tahan teile öelda, et kui sellel aastal, 2015. aastal, on riigi panus teaduse rahastamisse – riik ja erakapital panustavad teaduse rahastamisse – 46%, siis järgmisel aastal on riigi panus 51,1% ja välisvahendid jäävad juba alla 50%. Teie küsimuses või, ütleme, kommentaaris oli õige väide, et rahastamise maht 2016. aastal on 2015. aastaga võrreldes väiksem. Sellel on oma põhjus. Sisuliselt see 2014. aastast algav rahastamisperiood ikkagi alles käivitub ja eelmise perioodi tegevused on just lõppenud. Kindlasti on siin ka oma põhjus. Muide, teaduse rahastamises teevad mind natuke murelikuks – ma arvan, et me peaksime tulevikus need kindlasti üle vaatama – erinevad statistilised näitajad. Ma arvan, et me peaksime neid korrastama. Mulle tundub, et puudub lõplik selgus, kui palju siis ikkagi teadust rahastatakse. Ma julgen öelda, et päris mitmed summad, mis on ka betooni läinud, on statistikast välja jäänud. Ma arvan, et me peaksime sellele rohkem tähelepanu pöörama, et teha ka statistilist poolt õigeks. Ma arvan, et järgmisel aastal peaks kindlasti sellega tegelema.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eestis kuulub teatavasti iga kolmas inimene küpsesse vanuserühma, kes saab pensioni. Nemad vaatavad alati väga suure huviga, milliseks kujuneb järgmise aasta eelarve. Teatavasti pisut alla 80 000 inimese nende hulgas paralleelselt ka töötavad. Kas te võtaksite kompaktselt kokku, mis järgmisel eelarveaastal pensionidega toimub, kui palju raha eelarvest selleks kulub, ja annaksite võib-olla hinnangu ka meie pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele? Hästi lühidalt, kui see on võimalik.

Aitäh! See teema on niivõrd lai, et minu arvates võiks terve Riigikogu istungi ära kulutada, heas mõttes kulutada, selle teema lahkamisele eri aspektidest. Ma tõesti püüan teema lühidalt kokku võtta. Ma arvan, et diskussioonid sellel ja mitmel teisel teemal seisavad ees, aga ma toon välja mõningad olulisemad näitajad. Pensionärid tahavad kindlasti teada, et järgmisel aastal tõuseb keskmine pension 21 eurot, 374 eurolt 395 eurole. See on väga oluline indikatsioon. Veelgi olulisem on see, et ka järgmisel aastal on seesama keskmine pension tulumaksuvaba. Miks ma seda rõhutan? Paljudes riikides maksustatakse pensioni tulumaksuga selle algsest positsioonist alates, meil on aga kokku lepitud, et tulumaksuga on maksustatud keskmisest suurem pension. Keskmine pension on meil tulumaksuvaba. See poliitiline otsus võeti vastu aastaid tagasi, mitte küll väga ammu, ja olenemata valitsusest on viimastel aastatel sellest kinni peetud. Iga kord on riigieelarvest leitud lisaraha, see leiti ka 2016. aastaks, et keskmine pension hoida maksuvabana. See on kõigile pensionäridele oluline sõnum, et Eesti riik ei võta pensionilt tulumaksu, täiendavat kümnist. Inimene on teinud varasematel aastatel Eesti riigi heaks tööd ja maksnud igas kuus oma palgast tulumaksu. Need on sellised olulisemad indikatsioonid. Loomulikult on pensionide rahaline kapatsiteet riigieelarves kõige suurem. Järgmisel aastal läheb riiklikule pensionile 1,66 miljardit eurot.
Teie küsimuse teisele poolele vastamine võtaks kõige rohkem aega, kui kirjeldada arusaamu pensionisüsteemi jätkusuutlikkusest. Ma arvan, et kogu Euroopas on üleval küsimus, milline on eri riikide pensionisüsteemide jätkusuutlikkus, kuna mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Euroopa riikides on selge tendents rahvastiku vananemise suunas. Maksumaksjaid jääb vähemaks ja pensionil olevaid inimesi on rohkem. Kuidas sellises olukorras hakkama saada, mitte ainult anno Domini 2016, vaid ka 20–30 aasta pärast? Need on need küsimused, mis vajavad vastust. Ma arvan, et selle ühe eelarvega me neid küsimusi ära ei lahenda. See on kindlasti eraldi teema. Ma oma sissejuhatuses ütlesin, et ka tulevikus jätkub debatt selle üle, kuidas riigid peaksid selles demograafilises olukorras hakkama saama. Aga veel kord ütlen, et järgmisel aastal pensionid tõusevad, need tõusevad 5,7% ja keskmine pension jõuab 395 euroni ning kõik need 395 eurot on tulumaksuvabad.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Riigikontrolli auditit lugedes ja komisjonides ministreid kuulates tekib küsimus, miks riigi arvuka autopargi soetamisel kasutatakse kasutusrenti, mille puhul on vastupidi kapitalirendile kohustuslik tasuda kaskokindlustust. Aasta jooksul täielikult purunenud autode remondi või mahakandmisega tekkinud kulud on ju pisku kaskokindlustuse maksumusega võrreldes, pealegi oleks võimalik saada amortiseerunud autode müügist tulu, rääkimata eelarvekulude säästmisest kaskokindlustuse kulude kokkuhoiu teel.

Kust te nüüd selle kõik ilusasti maha lugesite? (Vahelehüüe.) Hea Riigikogu liige! Ma arvan, et kindlasti on kõik võimalused olemas. On olemas kapitali- ja kasutusrent ning kindlasti on valdkonnaministritel oma haldusalas võimalik otsustada, milliseid otsuseid nad vastu võtavad, konkreetsel juhul siis otsustada, millist moodust nad transpordivahendi ostu finantseerimisel kasutavad. Tsentraalselt me seda kindlasti ei lahka.

Märt Sults, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Teie sissejuhatavat kõnet kuulates meenus mulle üks teine ajalooline formatsioon, kui keegi sütitavalt sisendas meile usku helgesse tulevikku ja lubas roosamannat, öeldes, et kõik on okei, teeme viis aastat kolme aastaga. Nüüd aga teema juurde! Härra Ligi ei ole siiamaani suutnud korrektselt selgitada hariduse finantseerimist järgmisel aastal. Oleme saanud vastandlikke vastuseid, ka täiesti nullvastuseid ja miinusvastuseid. Tähendab, lubatud õpetajate palgafondi suurenemine 4% on asendunud "palgatõusuga" –3%. Teie jutt, et õpetajatele ette nähtud finantseering on kasvanud, ei vasta tõele. Nüüd küsimus: kui suur on õpetajate miinimumpalga määr 1. jaanuarist 2016?

Aitäh teile! Te alustuseks meenutasite mingit varasemat kõnet paarikümne aasta tagusest ajast. Mina pean ütlema, et mina neid kõnesid nii täpselt ei mäleta. Teie mäletate neid kindlasti täpsemalt. Mina võin öelda, et seletuskiri loob reaalse pildi sellest, mis järgmisel aastal toimuma hakkab. Ma ei ütleks, et see on kirjutatud roosas või optimistlikus vaates. Pigem tundub eelarvet vaadates, et see, mida me näeme, on väga realistlik.
Mis puutub konkreetselt haridussektorisse, siis ma ei oska öelda, kas haridusminister on suutnud teie küsimustele vastata või ei ole. Ma arvan, et ta on andnud teile eelarveprotsessi jooksul täieliku ülevaate.
Kui te väidate, et haridussektorisse ei ole suunatud lisavahendeid tulevaseks palgatõusuks, siis te eksite. Meil on neli prioriteetset valdkonda: haridus, sotsiaalvaldkond, kultuur ja sisejulgeolek. Pange tähele, et haridus on selles loetelus sees. Tõsilugu, maaeluministril oleks õigus öelda, et tema valdkonda ei ole riigieelarvest täiendavalt palgavahendeid suunatud. Tema peab palgataseme võimalikuks tõstmiseks lootma sisemistele struktuursetele reformidele.
Haridusminister on teinud eelarve menetlemisel väga head tööd. Ärme unustame seda, et tegemist on alles esimese lugemisega. Kuni kolmanda lugemiseni on ka haridusministril võimalik teha valdkonna sees muudatusi. Praegu me näeme palgafondi kasvu suurusjärgus 4%. Ma ei välista, et haridusminister teeb lähimate kuude jooksul, enne kolmandat lugemist ja enne eelarve sulgemist, tööd selle nimel, et õpetajate palga tegelik kasv järgmisel aastal oleks veelgi suurem. Ta on alustanud tööd selle nimel, et investeeringukomponenti suunata õpetajate palkadesse, ja tal on käsil mitmeid muidki tegevusi.
Meil on selge plaan, et kui finantsvõimekus seda kannatab, siis on selle valitsemisperioodi lõpuks, aastaks 2019, õpetajate palk 120% Eesti keskmisest palgast. See on see eesmärk, mille poole me tahame pürgida. Jah, see on ambitsioonikas plaan, aga see on meie soov. Me oleme öelnud, et haridus on selgelt meie prioriteet. Nagu ma ka enne ütlesin, see on ju valitsuse ühine eelarve. See ei ole ei rahandusministri ega haridusministri eelarve, see on meie ühine eelarve. Me teeme kõik võimaliku selle nimel, et ambitsioonid, mis on eri valdkondade ministritel, saaksid realiseeritud. Tõsilugu, ma tahaks kiita Jürgen Ligi, sest ta on võtnud haridusministeeriumi väga jõuliselt heas mõttes käsile. Ta tõesti otsib kohti töö efektiivistamiseks. Ma usun, et selle protsessi jooksul me näeme, et ta tuleb veel lisavahenditega välja.

Protseduuriline küsimus, Märt Sults, palun! Palun mikrofon Märt Sultsile!

Härra minister, te ei vastanud küsimusele, kui suur on õpetaja alampalga määr 1. jaanuaril 2016.

See ei ole protseduuriline märkus. Lauri Luik, palun!

Lugupeetud minister! Mul on küsimus spordivaldkonna kohta. Siin eelnevalt uuriti Lilleküla staadionisse tehtava investeeringu kohta. Eelarves on terve hulk positiivseid asju, mis spordivaldkonda edasi aitavad viia, näiteks treenerite töötasu toetus jne. Aga kui me koalitsioonilepingut tegime, siis olid meil spordivaldkonnas fookuses ka sellised teemad nagu erisoodustusmaksu kaotamine sporditegevuselt, üleminek kohtunike stipendiumidelt töölepingutele jne. Arutasime ka riigiettevõtete kasumist protsendi suunamist spordi heaks. Kas selles eelarves on mingeid võimalusi ka nende teemadega tegelemiseks? Kui ei ole, kas siis Rahandusministeerium plaanib lähitulevikus nende asjadega tegelema hakata?

Jah, spordiga seonduvad teemad on aktuaalsed mitmest aspektist, alates rahastamisest ja lõpetades treenerite palkadega. On palju nüansse, mis suuremal või vähemal määral puudutavad sporti. Mis puudutab treenerite töötasu, siis järgmisel aastal on ette nähtud, et palgafond kasvab treeneritel, kellel on V või kõrgem kutsekvalifikatsiooni tase, seda just ülemineku tõttu stipendiumidelt töötasudele. See oli juba varem kokku lepitud. Me näeme järgmisel aastal 0,1 miljoni eurost lisakasvu. See treenerite töötasu sihttoetus koosneb kõigepealt 50%-lisest riigieelarvelisest osast ja 50% on spordikoolide või spordiklubide oma panus.
Ma aga arvan, et veelgi olulisem on üldine spordi rahastamine, kus ei ole praegu veel n-ö lõplikke lahendusi. See protsess on alles arengujärgus. Vaatame spordi rahastamist. Kust sport raha saab? Ma jätan eratoetajad kõrvale, räägime riigi tasemel. Sport saab raha otse riigieelarvest, kulkast, Hasartmängumaksu Nõukogust, riigiettevõtetelt. Selleks on eri moodused, kuidas sport raha saab. Ma arvan, et on väga hea, et sport raha saab. Nagu ma ühele varasemale vastusele viidates ka ütlesin, ma toetan kahe käega kõiki mõtteid, mis suurendavad sporti suunatavat raha. Aga erinevad meetmed kindlasti tekitavad küsimuse, kas rahastamisskeem on arusaadav, läbimõeldud ja õige. Ma arvan, et seda peaksid arutama spordiga suuremal määral kokkupuutuvad inimesed, kaasa arvatud Riigikogus need inimesed, kes tunnetavad, et võiks arutada ja peaks arutama, kuidas ikkagi viia rahastamist parematele alustele. Ka minul rahandusministrina on tekkinud küsimus, kas riigiettevõtetest rääkides on see rahastamisskeem õige või mitte. Mulle on aegade jooksul väidetud, et riigiettevõttel on õigus või peaaegu kohustus 1,5% oma kasumist spordi heaks ära anda. Seda võetakse juba nagu a priori. Sa oled kohustatud maksma, kuidas sa nüüd ei maksa! Minu arvates on küsimus, kas eraettevõtja käituks nii. Ju ta mõtleks, et kui ta midagi toetab, siis millest tulenevalt ta seda teeb. Ma eeldaksin, et ka näiteks riigi äriühingutega võiks olla analoogne situatsioon. Ma arvan, et me peaksime järjest rohkem tooma spordi rahastamist riigieelarve tasandile. See oleks selge, läbipaistev ja arusaadav. Ma arvan, et me peaksime tulevikus veelgi rohkem kaasama ka Eesti Olümpiakomiteed, kuhu kindlasti on rohkem pädevust kontsentreeritud. On olnud erinevaid argumente, on öeldud ka vastupidist, et nii ei peaks tegema. See on diskussiooni koht. Kindlasti näeksin mina pigem erinevaid allikaid, kust sporti rahastatakse, kusjuures see kõik on riigi raha. Ma veel kord ütlen, et me räägime praegu riigi rahast. Pigem näeksin ma siin rahastamise kontsentreerimist riigieelarvesse. Aga see on arutelu koht. Mina olen avatud diskussioonidele.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud esimees! Austatud minister! Kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega peaks vähenema ka avaliku sektori töötajate arv. See peaks vähenema 700 töötaja võrra aastas, sh keskvalitsuse tasandil 350 töötaja võrra aastas. On võetud väga õige suund vähendada töötajate arvu. Suurima panuse selleks annab Sotsiaalministeerium, kokku 236 töötajat on seal see indikatiivne arv. Ma ei ole täpselt aru saanud, millised töökohad Sotsiaalministeeriumi valdkonnas kaotatakse. Minu küsimus ongi, kas toimub mingi töö ümberkorraldamine. Teie valitsemisalas on hea näide maksuamet, kes on oma töö ümber korraldanud, mis on võimaldanud töökohti vähendada. Millised ümberkorraldused toimuvad Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas? Üks suuremaid ümberkorraldusi, mida ma tean, on SKAIS 2 rakendamine, aga see toimub alles aastal 2017. Mis toimub järgmisel aastal?

Aitäh! Hea küsimus. Suures pildis on võetud seisukoht, et töötajate arvu vähendamise kontekstis pööratakse rohkem tähelepanu mitmesugustele tugiteenustele. Kui küsida, kas me näeme selles protsessis sisuliselt n-ö esimese rinde, näiteks arstide arvu vähenemist, siis ma olen pigem eitaval seisukohal. Pigem on kõne all ikkagi tugiteenustega seonduvad tegevused. Loomulikult on igal valdkonnaministril õigus ja sellest tulenev kohustus valdkonna sees need otsused vastu võtta. Aga ma tuginen sellele, millest on valitsuskabinetis ja valitsuse istungil räägitud. Ka sotsiaalminister on nentinud, et vähendamine on pigem seotud tugiteenustega, ja ta heidab sellele pilgu peale. Ma arvan, et näiteks järgmise aasta kevadel võiks olla see aeg, kui ka Riigikogu võiks sellele teemale tähelepanu pöörata. Rahandusministrina hakkan ma kindlasti sellele tähelepanu pöörama, et näha, kas need ettepanekud ja arusaamad, milles me sügisel riigieelarve menetlemise käigus kokku lepime, saavad realiseeritud või on see lihtsalt paberile jääv ilus jutt, et elanikkond vananeb, tööealiste elanike arv väheneb jne. Ma arvan, et ma hakkan ka ise seda kontrollima. Minu arvates võiks ka parlament kevadel paluda eraldi ülevaadet sellest, mida ministrid teevad. Miks kevadel, aga mitte järgmise aasta sügisel? Tegelikult on kõik ministeeriumid seda tööd juba alustamas. Me ei ole fikseerinud siin ära mitte 1. jaanuari, vaid tänase päeva. Kõik tegevused, mis juba toimuvad, on kantud sellest arusaamast. Ma arvan, et kuna märtsis-aprillis on see kestnud üle poole aasta, siis oleks kindlasti juba põhjust selle kohta küsida.

Jüri Ratas, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister, suur tänu teie tõsise kõne ja sisuliste vastuste eest! Ma jätkan Aivar Sõerdi esimest küsimust, mis oli seotud olulise investeeringuga Eesti sporti. Te põhjendasite selle vajalikkust ja ütlesite, et seda A. Le Coq Arena investeeringut, 5 miljonit eurot, tuleks käsitleda riigiabina selles mõttes, et see ei tohiks olla mõeldud ainult ühe spordiala heaks, mida seal harrastatakse. Kas te ministrina näete ka võimalust, et selle objekti võiks ehitada selliselt, et see oleks suletud objekt, mida saaksid kasutada erinevate spordialadega tegelejad, ka need, kes vajavad võistluste korraldamiseks sisetingimusi? Kas see võiks olla teile eelarves prioriteetne teema?

Aitäh! Konkreetne eraldis on seotud Kultuuriministeeriumiga. Kindlasti on kultuuriministril väga selge ettekujutus, kuidas seda investeeringut tuleks ellu viia ja kuidas sellest peaksid saama kasu kõik osapooled. Ma ka varem ütlesin, et eriti arvestades sedavõrd suurt investeeringu mahtu, on minu käsituses oluline, et tegemist on riigiabi kontekstiga. See omakorda tähendab, nagu ma enne ka nentisin, et see objekt ei peaks olema mitte ainult selle konkreetse profispordialaga tegelejatele mõeldud, vaid nagu riigiabi reeglid ütlevad, vähemalt 20% selle aastasest mahust peaks olema ka teistele huvilistele avatud. See peab olema tõesti avatud mitmetele kasutajatele ning süsteem peab olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ma arvan, et kultuuriminister nende suuniste alusel ka tegutseb.

Andres Ammas, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on kahju, et kuigi mul on õigus esitada kaks küsimust, pean ma need mõlemad raiskama tegelikult ühele ja samale küsimusele. Ma olen 25 aastat erinevaid eelarveid lugenud ja teen suurepäraselt vahet tulude ja kulude vahel. Ma küsisin tulude kohta: T nagu Taavi või nagu Tarmo Tamm. Teie esitatud slaididel on tulude kasvuks märgitud 3% ja maksutulude kasvuks 5,3%. Kui ma võrdlen 2016. aastaks prognoositavaid ja 2015. aasta eelarvenumbreid ja arvutan, siis tekivad protsendid 4,6 ja 7,6. Ma püüan aru saada, millest see vahe tekib. Kas te äkki prognoosite tänavuse eelarve suurt ülelaekumist? Kui see nii on, siis kust saaksin ma neid oodatava laekumise prognoose lugeda?

Aitäh teile! Ma täpsustan. Tulud, mille kasv on 3% ja mille kogumaht on 8,8 miljardit eurot, koosnevad kolmest segmendist, kui nii võib öelda: maksulised tulud, mittemaksulised tulud ja edasiantavad tulud. Te küsisite, mis asi see 5,3% on, kui tulud ise kasvavad 3%. Just need maksulised tulud kasvavad 5,3%. Ma võin teile öelda, et mittemaksulised tulud vähenevad 7,9% ja edasiantavad tulud kasvavad 5%. See 5,3% käib maksuliste tulude kohta kogutulude ulatuses. Kui te küsite, mis on maksulised tulud, siis need on sotsiaalmaks, käibemaks, kütuseaktsiis, füüsilise isiku tulumaks, juriidilise isiku tulumaks. Järgmisel aastal on üldiselt kõik need positsioonid tõusmas, välja arvatud juriidilise isiku tulumaks, mis järgmisel aastal väheneb, kuna sellel aastal olid erakorralised laekumised. Protsendilised tasemed on erinevad. Kui käibemaks järgmisel aastal tõuseb natuke üle 7%, siis samal ajal on sotsiaalmaks tõusnud 4,8%. See kõik kokku annab maksutulude tõusuks 316 miljonit eurot ehk 5,3%.

Jaak Madison.

Austatud minister! Ennist juba oli teemaks järgmise aasta riigieelarves ettenähtud kulutused immigrantide ja pagulaste vastuvõtuks. Hea oli vähemalt kuulda reaalseid arve. Te olete kindlasti sellega väga hästi kursis ja tunduvalt erudeeritum kui mõnigi muu isik siin vabariigis. Kas te saaksite palun kiiresti ja ülevaatlikult öelda, millise ministeeriumi rahast ja milline summa on kavandatud pagulaste vastuvõtmiseks, majutamiseks, integreerimiseks, neile tugiisikute palkamiseks? Samamoodi huvitavad mind arvud hariduse valdkonnas. Need arvud, mis on meediast läbi käinud, on väga vastakad olnud, teised ministrid on veeretanud seda teemat nagu kuuma kartulit. Kindlasti olete teie selles valdkonnas kõige haritum ja saate meile anda kõige täpsemad ja õigemad vastused. Millise ministeeriumi summadest ja kui palju raha on kavandatud eraldada?

Aitäh teile! Ärge meelitage! Mina ei tea kindlasti kõike, valdkonnaministrid on oma ministeeriumi valdkonnas tunduvalt pädevamad. See on loomulik, ikka teab valdkonnaminister oma eelarvet kõige täpsemalt. Aga kuna pagulastega seonduvad kulud on mitme ministeeriumi vahel ära jaotatud, siis püüan teile anda esmase indikatsiooni. Juhin kohe tähelepanu sellele, et tegemist on indikatiivsete mõjudega. Tulevikus, kui te kasutate debattides või ajakirjanduses – no näed, pastaka võtsite ilusasti kätte – tsitaate ja väljaütlemisi, siis nentige ka seda, et tegemist on indikatiivsete mõjudega, kuna lõplikud kulud, näiteks üüriturul eluruumide otsimise kulud, selguvad ju siis, kui konkreetsed eluruumid on olemas. Aga kui vaadata, milliste ministeeriumide vahel kulud jagunevad, siis peaasjalikult jagunevad need nii, et Haridus- ja Teadusministeeriumist tulevad haridustoetused, keeleõppekulud ja muud sellised asjad, Siseministeerium rahastab kohanemisprogramme, katab lähetus- ja menetluskulud, Sotsiaalministeerium katab majutuse ja üldse kogu selle poole kulutused. Nagu ma ütlesin, järgmisel aastal on konkreetseks meetmeks ette nähtud 7 miljonit, täpsemalt 7,04 miljonit eurot. Kui vaadata valitsemisalade kaupa, siis 2016. aastaks on eelarves paika pandud, et Haridus- ja Teadusministeerium saab 0,36 miljonit, Siseministeerium 2,6 miljonit ja Sotsiaalministeerium 0,26 miljonit eurot. See teeb kokku 3,22 miljonit eurot. Täiendavalt oleme broneerinud 3,9 miljonit eurot valitsuse reservi.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Eesti Filmiarhiivis on üks filmilõik sellise uhke episoodiga, kuidas Konstantin Päts aastal 1938 jalutas üle vast avatud Pärnu Suursilla. Miks ma sellest räägin? Silla kohal ripub suur tammelehtedest pannoo, kuhu on Rooma numbritega kirjutatud XX. Natukene rohkem kui kahe aasta pärast on Eestil, Lätil, Leedul ja Poolal saja aasta juubel. Kas järgmise aasta eelarves on ka mõni summa, millega me püüaksime ehitada mõne suurepärase uue objekti vabariigi sünniaastapäevaks, eriti vabariigi sünnilinnas Pärnus?

Aitäh! Eks neid objekte, mida Eestis järgmisel aastal ehitatakse, ole ju palju. Mul ei ole regionaalselt väga täpselt ära fikseeritud täisloetelu, milliseid objekte ühes või teises linnas või maakonnas rajatakse. Kindlasti annab valdkonnaminister sellest täpsema ülevaate. Pärnuga seoses tuleb meelde, et järgmisel aastal eraldatakse – see on seotud küll spordiga, aga eks sport ja kultuur käivad käsikäes – Pärnu staadionile pool miljonit eurot. See on üks Pärnuga seonduv asi, mis mulle kohe pähe tuli. Teile kui Eesti filminduse südamesõbraks olevale inimesele tahan kindlasti mainida seda, mis kultuurivaldkonna puhul on järgmisel aastal atraktiivne: me eraldame järgmisel aastal täiendavalt 0,5 miljonit eurot väliskapitali rahastusega Eestis toodetavate filmide toetamise mehhanismi jaoks. See on kindlasti uus ja huvitav asi. Me stimuleerime filmitootjaid tulema Eestisse, selleks et teha siin filmivõtteid, luua kunsti ning toota ka lisandväärtust. Mida see stimulatsioon endast kujutab? Kui sa oled siin, siis sa järelikult tarbid neid teenuseid, mida Eestis pakutakse, maksad makse ja teed muid kulutusi. Kui sa seda teed, siis poole miljoni euro ulatuses makstakse välja need kulutused, mis on tehtud Eestis kaupade ja teenuste ostmisel, loomulikult siis, kui esitatakse kuludokumendid, mida kontrollitakse jne. Ma pidasin vajalikuks seda teile mainida, kuna te olete alati filmiga lähedalt seotud olnud. See on kindlasti üks oluline stiimul, miks tulla Eestisse kultuuri tegema.

Mart Helme, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Põllumajandusest on täna siin juba räägitud. On muidugi hea meel tõdeda, et eelarvesse on planeeritud teatud toetusi. See näitab, et põllumehed oma traktoritega päris ilmaaegu Toompeal ei käinud ja valitsus on hakanud tajuma, et ilma põllumajanduseta ei ole ka maaelu. Aga kahjuks ei ole järgmise aasta eelarves ikkagi planeeritud riigisisest lisatoetust ehk nn top-up´i. Mind huvitab, konkreetselt millised koalitsioonipartnerid ja võib-olla ka millised ministrid sellele nii kategooriliselt vastu on seisnud ja mis on olnud nende põhjendused.

Aitäh! Ma vaataksin asja laiemas pildis. Nagu ma ka ühele varasemale mingil määral analoogsele küsimusele vastasin, on kõik ministrid ja kogu valitsus huvitatud sellest, et põllumajandussektoril läheks hästi. Seda, et see huvi selline on, näitavad ka rahaeraldised, mis tehakse 2016. aastal ja mis on tegelikult kokku lepitud pikemaks perioodiks. Kui me vaatame vahendite eraldamist mitte ainult 2016. aastal, aga ka järgnevatel aastatel, siis näeme, et, tõsilugu, järgmiseks finantseerimisperioodiks tervikvaates, nagu ma ka varem ütlesin, on olemas 226 miljonit eurot lisafinantse, võrrelduna varasema perioodiga 2007–2013. See on oluline indikatsioon, mis näitab, et sellesse sektorisse on tulemas rohkem raha.
Aga kui nüüd rääkida hästi spetsiifiliselt 2015. aasta lõpust ja 2016. aastast, siis ma arvan, et me peame oma tähelepanu pöörama sinna, kust king põllumajanduses kõige rohkem pigistab. Piimandus ja seakasvatus on sektorid, kust hetkel king kõige rohkem pigistab. Kui te vaatate valitsuse ettepanekuid ja valitsuse tegevust selles suunas, siis te näete, et Euroopa Liidu eelarvest on täiendavalt tulnud 7,6 miljonit eurot. Muide, arvestades Eesti ja Euroopa proportsioonisuhet, võib öelda, et Euroopast antud 7,6 miljonit eurot on tunduvalt suurem abi, kui sellest proportsioonisuhtest tuleneks. Ma tahan kindlasti kiita maaeluministrit, kes on teinud väga head tööd läbirääkimistel Euroopas, saavutades selle täiendava finantstoe Euroopast. Kui tuli see 7,6 miljonit eurot, võttis Eesti Vabariigi valitsus kohe vastu poliitilise otsuse veel 7,6 miljonit eurot täiendavalt eraldada. Põllumajanduse teemad on aktuaalsed nii täna kui ka tulevikus ja valitsus neile kindlasti tähelepanu pöörab.

Siret Kotka, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Eesti peab viimase piimakvoodiaasta eest maksma Euroopa Komisjonile piimakvootide ületamise tasu, mis ulatub 2,2 miljoni euroni. Tekib absurdne olukord, kus piimatootjad vähendavad tootmist ja panevad oma ettevõtete uksi kinni, kuid riik maksab samal ajal miljoneid eurosid Euroopa Komisjonile, kes omakorda maksab meile kriisiabi. Milleks selline imelik raharinglus?

Aitäh teile! Täpsustused Euroopa Liidu raha kasutamise kontekstis on selgelt reguleeritud toetusprojektide tingimustes. Eesti on varem, täna ja ka tulevikus täitnud ja täidab kõiki tingimusi, mis talle on pandud. Nii et kui tingimustes on fikseeritud, et me oleme sunnitud mingi raha tagasi maksma, siis me seda teeme. Kui meile on öeldud, et tuleb teha sellised ja sellised taotlused, selleks et oleks võimalik Euroopa Liidu vahenditest lisaraha saada, siis me need taotlused loomulikult esitame ja võitleme selle nimel, et see raha oleks veelgi suurem. Nii et need tingimused on alati fikseeritud olemasolevate projektide raamides.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Riigieelarve seletuskirja Haridus- ja Teadusministeeriumi osa on kirjutatud veidi teistsugusena, see on tulemusvaldkondade ja programmide põhine ning selles kirjeldatakse tegevusi ja mõõdikuid. Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler väitis, et tegemist on juhtprojektiga. Kas kogu riigieelarve seletuskiri hakkab lähiaastatel samasugust kuju võtma, tähendab, see muutub programmide ja tulemusvaldkondade põhiseks? Siit tuleneb kohe ka küsimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali kohta. Valitsus kinnitab kõrghariduse ja teaduse investeeringud alles aastal 2016. Kas me võime loota, et ka see saal leiab seal oma koha?

Aitäh! Ma hakkan kaugemalt pihta, rääkides sellest saalist. Jällegi, ma ütlen, et kui asi läheb hästi spetsiifiliseks – eelarves on ju sajad kui mitte tuhanded kirjed –, siis on parem suhelda otse valdkonnaministriga, kes kindlasti annab teile kohesed ja kiired vastused.
Mis aga puudutab riigieelarve üldist tulevikku, siis teil oli väga õige väide, et tõesti on 2016. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve juba natuke teistsugune kui teiste ministeeriumide oma. See on juhtprojekt, just selles kontekstis, et me katsume seda kirjendust muuta. Kui üldiselt on riigieelarve siiani olnud selline, et on näha, kes raha saab, milline asutus või amet on see, kelle kaudu see raha ära kulutatakse, siis Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves loome me uut paradigmat, uut lähenemist. Oluline ei ole mitte see, kes seda raha kulutab, vaid see, milliseid projekte tehakse, millega tegeldakse ja milliseid tulemeid oodatakse. Järjest rohkem ollakse tegevuspõhine, mitte administratiivpõhine. See on 2016. aastal katseprojekt, nägemus järgmisteks aastateks. Eks läbirääkimised ministeeriumidega käivad, et vaadata, kuidas see järgmisel aastal tööle hakkab. Tulevastel aastatel tuleb eelarve muuta järjest rohkem tegevuspõhiseks, see peaks kindlasti, ma arvan, olema meie prioriteet. Ma arvan, et see suund on õige. Väljaspool Haridus- ja Teadusministeeriumi osa on eelarve – ma arvan, et seda on oluline siin märkida –, nii nagu ka varasemad eelarved on olnud, sisuliselt kassapõhine. Me muutume aga järjest rohkem ikkagi tekkepõhiseks, kogu ühiskond muutub tekkepõhiseks. Kassapõhine lähenemine ei ole õige. Tekkepõhise lähenemise korral on ikkagi kirjas ka kõik kohustused, mida kassapõhiselt lähenedes ei näe. Ma loodan ja eeldan, et juba 2017. aasta eelarvet tehes me räägime tekkepõhisest eelarvest.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Austatud härra minister! Tutvustades meile järgmise aasta riigieelarvet, nimetasite te, et see eelarve tagab meditsiinitöötajate palga tõusu kokkulepitud ulatuses. Teatavasti saab osa meditsiinitöötajaid palka otse riigieelarvest (kiirabi), osa saab puhtalt, muuseas, kohalike omavalitsuste eelarvetest (osa õendusteenusest), osa saab haigekassast ning on ka selliseid eraasutusi, kes inimeste käest raha saavad. Kuidas te kavatsete tagada kõigile neile meditsiinitöötajatele samas ulatuses palgatõusu, kui palka makstakse eri allikatest? Kuidas te kindlustate selle taseme ka järgnevatel aastatel?

Aitäh! Palgatõus on kokku lepitud kaheks aastaks järjest. Selle tagab seadus ja tagab ka eelarve. Nagu ma väga hästi tean, olete teie üks haigekassa nõukogu liikmeid ja näete ka haigekassa eelarvet. Kindlasti on need kokkulepped haigekassa eelarvet pingestanud, aga kokkulepe on seaduseks, see on täitmiseks. Eelarves on selleks vahendid ette nähtud. Kui vaadata haigekassa eelarvet konkreetsemalt, siis te näete – ma arvan, et osaliselt lähtuvalt sellest palgakokkuleppest –, et järgmise aasta eelarve on ikkagi miinuses. Kulud ületavad tulusid, kuigi sotsiaalmaksu laekumine absoluutväärtuses järgmisel aastal on suurem – kümneid miljoneid eurosid tuleb sotsiaalmaksu täiendavalt haigekassasse juurde –, aga just need kokkulepped, peaasjalikult palgaga seonduvad, tekitavad olukorra, kus haigekassa järgmisel aastal on miinuses. Seda aitab kompenseerida see, et haigekassal on reserv, mille alusel seda miinust katta, kuid see kindlasti ei oleks kaugemas perspektiivis jätkusuutlik. Aga täna on konkreetne kokkulepe olemas. Kokkulepped on täitmiseks, eelarves on seetõttu ka raha ette nähtud.

Monika Haukanõmm, palun!

Tänan, härra juhataja! Hea minister! Minu küsimus on töötukassa kohta. Täna on töötukassa reservis 610 miljonit eurot. Vaatamata sellele, et tööandjad ja ametiühingud tegid ettepaneku alandada makset 2%-ni ja Vabaerakond on teinud ettepaneku alandada maksu isegi 1,4%-ni, mis kataks töötukassa jooksvad kulud, jäi maksumäär siiski muutmata ning on 2016. aastal 2,4%, mis tähendab, et reserv kasvab veelgi 40 miljoni euro võrra. Sellest tulenevalt on mul kaks küsimust. Milleks seda reservi siis ikkagi sellisel määral kogutakse? Teiseks, kas nimetatud reserv, mille maht on 650 miljonit eurot, seisab ka 2016. aasta lõpus fondi arvel ja mis saab sellest edasi?

Aitäh teile! Väga hea küsimus. Ma loomulikult vastan sellele. Kõigepealt räägin töötukassaga seonduvast ja võimalikest töötuskindlustusmakse määra muudatustest. Juhin parlamendi tähelepanu sellele, et alles mõni aeg tagasi oli töötuskindlustusmakse määr 4,2% ja seda langetati 3%-le. Nüüd, vaid aasta tagasi, langetati seda 2,4%-le. See 2,4% jaguneb tööandja ja töövõtja vahel. Kui vaadata tulevikku, siis eks alati ole küsimus, kus on see õige tase ja milline see peaks olema. Kui te panete tähele ka n-ö ajajoont, siis te näete, et töötuskindlustusmakse määra on langetatud, nagu ma praegu teile kirjeldasin, aga on aja jooksul ka tõstetud. Praegu me näeme, et ettevalmistamisel on töövõimereform, mis on ette nähtud käivitada järgmise aasta keskpaigas, ja see kasutab järgmisel aastal töötukassa rahalisi vahendeid. See tekitab töötukassale lisakulusid. Me ei ole kindlad lõplikes prognoosides, kuidas töövõimereform käima läheb. Pigem me arvame, et praegu tuleks käituda konservatiivsemalt, võttes aluseks, et kui töövõimereform on käivitunud, on tehtud esmased kalkulatsioonid, siis me saame aru, millised on lõplikud kulud. Kindlasti annavad ka lähiaja majandusindikatsioonid tulevikuks arusaama, kas kindlustunne ühiskonnas majanduse suhtes süveneb või mitte. Need on need arusaamad, millest tulenevalt me praegu leiame, et juba järjest langetatud töötuskindlustusmakse määra ei oleks vaja rohkem langetada. Ma olen teiega päri, et kui küsimused saavad vastuse ja kindlustunne suureneb, siis peaks töötuskindlustusmakse vähendamise tendents kindlasti jätkuma. Töötuskindlustusmakse on ka osa tööjõumaksudest ja tööjõukuludest, millest me oleme rääkinud. Ma olen selles suhtes teiega täiesti nõus.
Teie teine küsimus, ma mäletan, oli see, kas 2016. aasta lõpus on see raha ikka olemas, ega see pole kuhugi ära kadunud ja kes seda kasutab. Juba varem on ju vastu võetud otsus, et selle raha kasutaja on ikka töötukassa ise, mitte keegi teine. Tema ütleb, milliseid väljamakseid konkreetselt tehakse. Raha on kusagil riigikassa arvetel, meie üldises likviidsusfondis, aga see on ikka konkreetselt töötukassa enda raha, keegi teine ei saa selle kasutamise üle otsustada. Töötukassa ise on loomulikult selle asja juures.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mul on iseenesest hea meel, et te olete mitu korda siin saalis täna öelnud, et põllumajandussektor tervikuna ei ole valitsuse prioriteet.

Ma ei ole seda öelnud.

Olete ette näinud kütuseaktsiisi tõusu, bensiinil 10% ja diislikütusel 14%. Diisel on oluline ka põllumajandussektoris, sh metsanduses, teatud määral kalanduses. Lätlased tõstavad diislikütuse aktsiisi kõigest 2%. Kust tuleb see väga optimistlik kütuseaktsiisi tõstmine? Kas teil on olemas eri majandusharude analüüs selle kohta, mismoodi see peaks majandust mõjutama hakkama?

Aitäh teile! Midagi ei ole teha, varem või hiljem juhtub see, et konstruktiivsus hakkab kaduma ja mulle pannakse suhu sõnu, mida ma pole öelnud. Ei, ma ei ole öelnud, et põllumajandus ei ole prioriteet. Põllumajandus on selgelt kogu valitsuse prioriteet. Ma olen öelnud, et piiratud ressursside tingimustes tasub meil vaadata, kust king kõige rohkem pigistab. Sinna tuleb suunata oma tähelepanu, mitte lausjaotada kõigile. See on see, mida ma teile ütlesin.
Mis puudutab aktsiisitõusu ja selle analüüsi, siis meil oli korralik debatt selle üle kevadel, vahetult enne suvepuhkusele minekut. Jah, loomulikult on analüüsid tehtud. Te mäletate ju seda debatiaega. Meil ei ole põhjust arvata, et need analüüsid baseeruksid valedel eeldustel. Seal on aluseks võetud mitmeid riske. Kui tahate teada, millised need riskid on, siis, loomulikult, ülepiiriline kaubandus on selge risk, võimalik musta turu suurenemine on selgelt risk. Need riskid on analüüsides aluseks võetud. Aluseks on võetud teatav elastsus ehk tarbimise vähenemine seetõttu, et ülepiiriline kaubandus on muutunud teemaks või inimesed tarbivad vähem kütust, kuna kütus on viis senti kallim, seda siis konkreetse näite puhul. See on võetud analüütiliselt aluseks. Ma enne ütlesin musta turu kohta, et maksuametile antakse lisavahendeid, et musta turu osakaalu vähendada. Jah, neid meetmeid võetakse ja analüütikud on ka neid meetmeid tulevase tuluprognoosi tegemisel arvesse võtnud.

Andres Metsoja, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Meeleldi jätkan kolleeg Toomas Kivimägi tõstatatud Pärnu politsei ja päästeameti ühishoonete teemat. Mul on siiras soov appi tulla ja tagada, et Riigikogu saalis saaks eraldiste teema selgeks räägitud. 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on selleks raha ette nähtud järgmiselt: 2015. aastal 229 000 eurot, 2016. aastal 11,1 miljonit eurot ja 2017. aastal 2,4 miljonit eurot. Kokku seega 13,9 miljonit eurot. Samas olen saanud infot, et Siseministeerium on teinud Riigi Kinnisvara AS-ile ettepaneku projekt peatada, kuna on puudu circa 5 miljonit eurot, mida oleks vaja kavandatu täielikuks elluviimiseks. Kas teil valitsusliikmena on infot, et seda teemat veel kommenteerida?

Aitäh! Ma arvan, et see küsimus on läinud ilusasti stenogrammi kirja ja me saame selle üle kindlasti valdkonnaministriga täiendavalt debateerida. Mul ei ole mingit sisulist infot siia juurde lisada. Kindlasti saame eraldi küsida siseministrilt, millised eraldised ja millised prioriteedid on tal ühel või teisel  regionaalpoliitilisel suunal. See on kindlasti valdkonnaministri pädevuse tase.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Minu arvates ei ole eelarve tulude kasv realistlik. Sellele on tähelepanu juhtinud ka eelarvenõukogu. Mina näiteks ei usu, et järgmisel aastal on võimalik kütuseaktsiisi täiendavalt juurde saada 55 miljonit eurot. Tööstustoodangu näitaja on läinud meil järjest kehvemaks. Augustis kahanes tööstustoodang 3%, kusjuures langus algas juba aprillis ja süveneb üha. Eurostati andmetel kukkus meie tööstustoodang juulis 5,9%, olles Euroopas selgelt kehvemate hulgas. Näiteks kasvas Leedus tööstustoodangu maht 5,9% ning Lätis koguni 8,3%. Ka üldist olukorda hindav majandusindeks on meil Euroopa madalamate hulgas, meist tahapoole jäävad vaid Soome, Luksemburg ja Kreeka. Kas te selles valguses oskate öelda, on eelarve prognoos ikka realistlik?

Aitäh, hea küsija! Kiusatus on teile vastata, et jah on, sest see oli ju kas-küsimus. Aga ma lisan juurde, nagu ma juba ka varem ühele küsimusele vastates mainisin, et prognoos on realistlik. Realismi näitab just see, et meie prognoosiaparaat, kes ju esitas oma arusaama 2016. aasta kohta, mis omakorda oli aluseks eelarve tegemiseks, on olnud pigem konservatiivne. Kui me vaatame sõltumatuid eksperte – nagu ma ka varem ütlesin, IMF, OECD, Euroopa Komisjon, Eesti Pank ja eelarvenõukogu on sõltumatud –, siis nemad on öelnud, et pigem on järgmise aasta kasv kõrgem kui Rahandusministeeriumi prognoosides pakutu. Julgen teile kinnitada, et olenemata sellest, kes on valitsuses ja kes on rahandusminister, on ka tulevikus see prognoosiaparaat sõltumatu. Mul ei ole selles mingit põhjust kahelda ja ärge ka teie kahelge.

Martin Repinski, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Vastates minu esimesele küsimusele mainisite te väga õigesti, et eelarve ressursid on limiteeritud ja on vaja väga hästi mõelda, kuhu tasub investeerida ning keda tasub toetada ja keda mitte. Just sellepärast ma arvangi, et on mõistlik ikkagi põllumeestele top-up´i maksta, et see limiit järgmisel aastal veelgi ei väheneks. Selge on see, et kui ettevõtja näiteks lõpetab piimafarmi töö ja hakkab teravilja kasvatama, siis tööjõuvajadus väheneb vähemalt viis korda. Võib mõtelda, et nii on efektiivsem, aga see tähendab maksmata makse ja töötuid inimesi. Kas te olete sellega nõus?

Aitäh! Ma olen nõus, et kõik sektorid vajavad täiendavat finantstuge, kõik sektorid. Ma olen nõus, et kui meil oleks võimalik, siis me peaksime suunama rohkem raha tervishoidu ja põllumajandusse. Uskuge mind, valdkonnaministrite ambitsioonikus eelarveläbirääkimistel oli väga suur, loomulikult oli see väga suur. Me oleme võtnud seisukoha – ma usun, et ka teie seda jagate –, et me ei saa teha igapäevaseid kulutusi, eriti veel püsikulutusi, laenude võtmise abil. Me peame olema konservatiivsed ja lähtuma sellest, milline on meie arvates tulubaas järgmisel aastal, ja nende tulude baasil saame võtta vastu otsuseid. Vaadates ka seda konkreetset sektorit, põllumajandussektorit, tekib küsimus, et kui sul on finantsvõimekust, siis kuidas seda suunata. Ma olen korduvalt öelnud ja ma kordan – seda on, muide, öelnud ka Euroopa Komisjon –, et sektor ise peab kogu seda toetusmehhanismi koos vaatama. Kui vaadata Eesti riigieelarvest eraldatavaid summasid, siis need eraldatakse konkreetselt nendesse sektoritesse, kus seda raha kõige rohkem sel hetkel vaja on. See on väga oluline ja seda tehakse. Nagu te näete ja nagu ma ütlesin ka varem, seakasvatus ja piimandus on praegu need sektorid, mis on kõige raskemas olukorras. Me ei saa seda tähelepanuta jätta ja eelarves ei olegi seda tähelepanuta jäetud.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea minister! Riigieelarve läbipaistvus on aasta-aastalt vähenenud. Kui kunagi oli riigieelarve ülesehitus lihtne, loogiline ja üheselt arusaadav, siis täna on selles nagu puder ja kapsad segamini kassapõhine, tekkepõhine, tegevuspõhine ja tulemuspõhine arvestus. See ei võimalda eelarve osi võrrelda ja näitab sama teema ja valdkonna kohta erinevaid arve ning tahes-tahtmata tõstatab küsimusi ja kahtlusi. Kas see ongi eesmärk – hämada ja midagi varjata? Sellest on aastaid räägitud, kuid olukord on läinud ainult hullemaks. Kas te ei leia, et oleks aeg pöörduda tagasi läbipaistva riigieelarve ja heade raamatupidamistavade juurde?

Aitäh! Ma arvan, et arusaadav ja läbipaistev ning heade tavadega kooskõlas eelarve on meie kõigi ühine huvi. Ma arvan, et praegu ongi riigieelarve just täpselt sinna suundumas. Nagu ma varem ütlesin, juba lähitulevikus näeme me tekkepõhisele eelarvele üleminekut. See on samm selles suunas, et saada aru tegelikest kohustustest, mis Eesti riigil on oma eri positsioonides. Vaadake, eelarve seletuskirja kohta on tehtud ka teistsugust kriitikat. On öeldud, et küll on seal ikka palju infot. Nagu teiegi ütlesite, et enam ei saa aru, kus midagi on. On olnud ka teistsugust kriitikat, et infot on kuidagi vähe, tahaks natuke rohkem infot, et olla veel põhjalikum. Ma arvan, et kuskil on kuldne kesktee. Tõsilugu, kui me lõpuks läheme n-ö objekti tasemele, siis on võimalik valdkonnaministrilt konkreetselt küsida, et mis objekt ja mis summas. Osaliselt on ka objekti tase juba seletuskirjas olemas. Kui te nendite, et mõnes kohas on objekti tase, mõnes kohas ei ole, siis ma selle kriitikaga olen nõus. Siin tasuks kindlasti hoida mingit ühtsemat joont. Aga ma ei ole teiega nõus selles, nagu eelarve muutuks järjest arusaamatumaks. Mina arvan, et on pigem vastupidi. Tööd tehakse selle nimel, et informatsioonipagas eelarves oleks tunduvalt põhjalikum, arusaadavam ja süstematiseeritum. Selle nimel on need aastad tööd tehtud.

Austatud minister, te olete nüüd juba peaaegu kaks ja pool tundi küsimustele vastanud. Ma annan teile väikese hingetõmbepausi.

Ei ole vaja!

Reformierakonna töökad ja teotahtelised liikmed on teinud ettepaneku pikendada tänast Riigikogu täiskogu istungit kella 14-ni. Head kolleegid, ma panen selle ettepaneku hääletusele.
Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast Riigikogu täiskogu istungit kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 6. Tänane istung kestab kella 14-ni.
Jätkame palun, lugupeetud minister! Läheme küsimustega edasi. Kolleeg Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud juhataja! Hea minister! Eelmine kord küsisin ma, miks te omavalitsusi n-ö näljapajukil hoiate, ja viitasin sellele, et maaomavalitsuste ja linnade liit jättis eelarveläbirääkimised kooskõlastamata, viidates sellele, et kohalikele omavalitsustele eraldatud raha on viis korda väiksem. Aga ma küsin hoopis seda, kas te kavatsete eraldada Riigikontrollile need närused 200 000 eurot, mida neil vaja oleks, et Kaitseministeeriumi pöörast rahakasutust kontrollida, auditeerida ja vaadata, ega seal äkki kratid ei askelda.

Aitäh teile! Ma kõigepealt tänan võimaluse eest minut aega istuda! See oli kindlasti kosutav. Teate, see 200 000 eurot ei ole närune summa. Ärge öelge niimoodi! Ma arvan, et iga rahasumma – eriti kui tegemist on maksumaksja rahaga – on austust väärt. Ma kutsun teid üles selliseid sõnu siin saalis mitte kasutama, ka siis mitte, kui te olete Riigikogu liige.
Mis puudutab Riigikontrolli, siis me oleme võtnud seisukoha, et lähitulevikus me töökohti kuhugi juurde ei loo. Meie andmetel on Riigikontrollil olemas finantsvõimekus neid ülesandeid täita. Mulle annab alust nii arvata eelmise aasta riigieelarve debatt, mis kandus Riigikontrolli kontekstis üle ka parlamenti. Tuletan meelde nendele parlamendiliikmetele, kes ei osalenud eelmise Riigikogu koosseisu töös – tegemist on Riigikogu uue koosseisuga, me menetleme praegu ju uue koosseisu esimest riigieelarvet –, et eelmisel aastal oli analoogsete summade ja sihtsuunitluse üle debatt valitsuses, aga ka parlamendi rahanduskomisjonis. Parlament leidis siis, et ülesandeid, mis on praegu Riigikontrolli õlgadele pandud, on võimalik täita olemasolevate finantsvahenditega. Seda enam annab alust nii arvata see, et see otsus eelmisel aastal tehti parlamendi tasemel. Aga kui menetluse ajal viivad diskussioonid selleni, et võimekust peaks parandama, siis on see kindlasti eraldi küsimus. Lihtsalt praegu on olnud eeldus, et see võimekus on olemas.
Te tõite küsimuses välja Kaitseministeeriumi. Ma arvan, et küsimus ei ole ju Kaitseministeeriumis või mingis muus ministeeriumis. Riigikontrolli ülesanne on kontrollida riigi raha kasutamist. Tema pädevust on aegade jooksul laiendatud ja ma arvan, et see on väga õige. Riigi rahaliste ressursside kasutamine on kindlasti mitmel puhul tekitanud küsimusi, nii et Riigikontroll on teinud head tööd ja kindlasti jätkab seda. Riigikontrolli töötajatel on väga kõrge kvalifikatsioon. Nad teevad tänuväärset tööd.

Rein Ratas, palun!

Tänan, härra juhataja! Auväärt rahandusminister! Valitsemisalade eelarveid vaadates torkab silma, et Haridus- ja Teadusministeeriumi summad, sh Vabariigi Valitsuse haridustoetused, vähenevad selle aastaga võrreldes 2,9%. Kuidas on ikkagi võimalik vähenevate eelarvevahenditega tagada õpetajate palga tõus, nii et see oleks 20% kõrgem kui keskmine palk? Olen rääkinud.

Aitäh teile! Kindlasti tasub vaadata põhjuseid, miks üks või teine eelarvepositsioon 2015. aastaga võrreldes väheneb. Ma toon teile näite. Kui te vaatate Keskkonnaministeeriumi, siis 2015. ja 2016. aastat võrreldes näete te protsentuaalselt väga suurt vähenemist. Kindlasti tasub jälgida, millest üks või teine vähenemine on tingitud. Keskkonnaministeeriumis on vähenemise põhjuseks struktuurivahendid, Haridus- ja Teadusministeeriumis on põhjuseks peamiselt välisvahendid. See on see põhjus. Kui me vaatame, nagu te ka küsisite, vähenemise tingimustes õpetajate palgaraha järgmisel aastal, siis riigieelarve ise ju suurenemist näitab. Riigieelarves on summad kirjas, palgafond 2015 versus 2016 suureneb. See on must valgel seal kirjas ja selles ei ole põhjust kahelda. Olen rääkinud!

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra asespiiker! Härra minister! Enne oli siin juttu sellest, kas eelarve on plussis või miinuses. Te kartsite, et keegi küsib selle miinuse kohta. Kui ma nüüd midagi maha ei ole maganud, siis ei ole küsitud ja ma küsin ise. Tõesti, see debatt, kas eelarve on meil plussis või miinuses, on aeg-ajalt tekkinud. Minu etteheide ei olnud otseselt see, et eelarve on plussis, ega see, millele te viitasite. Probleem on pigem selles, et meil on need jutupunktid kahepalgelised. Meil räägitakse pidevalt plussis eelarvest, samal ajal kui meil on viimase seitsme aasta jooksul vähemalt pooltel aastatel riigieelarve lõpetanud miinuses. Kas te saate aru, millest see nurin? Me räägime erinevatest asjadest, segame need omavahel ära ning anname avalikkusele eksitavat või kergelt vassivat signaali. See on see, mis inimesi ärritab.

Aitäh! Ma arvan, et ei ole vassivaid signaale. Te ütlesite, et pooltel aastatel on olnud eelarve nominaalselt miinuses. Ma mäletan, et kunagi Kadri Simson oma küsimuse sissejuhatavas osas väitis, et see on kaheksa aastat miinuses olnud. Te nüüd korrigeerisite teda. Tõsilugu, osal aastatel on eelarve nominaalselt selgelt plussis olnud, näiteks kas või käesoleval, 2015. aastal ja eelmisel aastal, 2014. Näete, me jõuame täpselt selleni, kas me peaksime riigi rahaga majandust hoopis stimuleerima, mida see kindlasti tähendab. Väga oluline on jälgida struktuurset positsiooni, elimineerida ühekordsed tulud ja kulud positsioonidest välja. Kui te teete pikemaid prognoose ühekordsete tulude või kulude baasil, siis ei anna see tegelikult tervet pilti. Kogu Euroopa ja maailm jälgib struktuurset positsiooni. Me oleme seadnud endale tõesti ambitsioonika eesmärgi – 0,6% struktuurset ülejääki. Selle ekvivalent praegu on 0,1% nominaalset miinust. See on, muide, parem eelarve vastuvõtmise hetkel, võrreldes aastataguse olukorraga, kui nominaalne prognoositav miinus oli isegi 0,5%. Nagu teada, me sellel aastal eeldame, et nominaalset miinust ei teki. Struktuurne positsioon annab tegeliku ülevaate sellest, kus me asetseme, ja see vastab väga selgelt majandustsüklile. Majandustsükli loogika on ülioluline, et saada aru, kas me oleme saavutanud oma potentsiaali või ei, kas me peame majandust elavdama või ei pea. Need on need olulised küsimused. Ma toon teile näite. Kui võtta ühekordsete kulude hulgast ära kas või riigi täiendavad pensionimaksed, preemiad, mida maksete vahepealse peatamise eest makstakse, oleks eelarve automaatselt ka nominaalselt plussis. 2017. aastal, nagu te teate, need maksed lõpevad. See on konstruktiivne ja õige lähenemine, et võtta aluseks struktuurne tasakaal. Selles ei ole midagi imelikku, see on igal pool aluseks. See on alus ka tulevikku vaatavalt.

Märt Sults, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Te just vastasite küsimustele pensionide kohta. Oma sissejuhatavas kõnes ütlesite te täpselt samuti, et pensionid kasvavad, tulevik on helge jne. Ma ei saa seda kordamata jätta. Samas, mingi aeg tagasi avasite te kohustusliku pensionifondi investeeringutele ja vastutajaks tegite pensionifondi halduri, mitte ministeeriumi või riigi. Haldur vastutab, kui miski asi viltu läheb. Kas kohustuslik pensionifond on kindlustatud pankroti vastu? Kui on, siis millises pangas? Või äkki kavatsetakse see veel kindlustada, mine sa tea?

Aitäh! Ma arvan, et debati konstruktiivsuse huvides jääksin ma täna eelarve konteksti. Eks ma olen ise ka neid piire kogu aeg natuke avardanud, eelarve raamistikust välja kandunud. Ma tõesti palun küsijalt vabandust, aga ma ei tahaks hakata tegema süvaanalüüsi, millistes pankades on millised depositooriumid, kuidas neid käsitleda jne. Me pidasime osaliselt seda debatti ju siis, kui selleteemaline seaduseelnõu menetluses oli. Mulle aga tundus, et teie küsimuses oli skeptitsismi ja kerget irooniat. Võib-olla ei ole see tõsi, aga nii mulle vähemalt tundus. Mina ei arva, et Eesti riik peaks olema Eesti pensioniraha investeerija. Ma loodan, et ma sain õigesti aru teie küsimuse kontekstist, et siin on mingid teised pensionifondid. Ma arvan, et Eesti inimesel on endal – nii nagu me ka selle debati ajal rääkisime – võimalik võtta vastu otsus, millist pensionifondi ta tahab, millise riskiastmega investeeringuid ta tahab ja kõik muu.

Dmitri Dmitrijev, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Septembri lõpus arupärimistele vastates ütles haridusminister Jürgen Ligi, et ta on eelarves pettunud. Samas ei osanud ta midagi öelda õpetajate alampalga suuruse kohta. Äkki täna, kui me arutame riigieelarvet juba suures saalis, oskab rahandusminister vastata küsimusele, mida on minu kolleeg Märt Sults juba varem esitanud, aga millele ta vastust ei ole saanud. Millise õpetajate alampalgaga on arvestatud 2016. aasta riigieelarve koostamisel?

Aitäh teile! Haridus- ja teadusminister on arutlenud, et see suurusjärk võiks olla 990 eurot, täpsemalt, 993 eurot. Selline summa on käinud läbi. Ma arvan, et eelarve menetluse käigus, nagu ma Märt Sultsile nentisin, saab kindlasti selgeks lõplik vahendite hulk, mis suunatakse sellesse sektorisse, mis puudutab haridust ja peaasjalikult õpetajaid. Kindlasti on haridus- ja teadusministril, vaadates valdkonda suunatavate vahendite mahtu, lõpuks võimalik öelda, kas see summa on reaalne või tuleb ta väiksem või koguni suurem. Aga indikatsiooniks võib öelda, et räägitud on umbes sellisest summast. Eelarve menetlus loomulikult praegu käib. Kolmandal lugemisel, kui eelarve vastu võetakse, on indikatsioonid juba täpsemalt teada. Aga see on selline suurusjärk, millest me võime täna rääkida. Nii et õpetajate palk on selgelt kasvamas, mida ka varem sai öeldud.

Raivo Põldaru, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ministeeriumide lõikes vähenevad töötajad, kes saavad sealt alt nagu töötasu. Kas selles ürituses löövad kaasa ka mitmesugused erinevad kantseleid, näiteks Vabariigi Presidendi Kantselei ja Riigikantselei?

Vabandust, ma ei saanud sellest küsimusest aru. Kas töötasude tõstmisel või ... Korrake palun, milles kantseleid kaasa löövad, kas on võimalik paluda? Ma vastaksin meelsasti, aga ei saanud küsimusest aru. (Vahelehüüe.) Kas see küsimus oli töötajate arvu vähenemise kohta? Kui te küsite töötajate arvu vähendamise kontekstis, siis, tõsilugu, on tehtud esmane kalkulatsioon. Ma juhin tähelepanu, et need on indikatsioonid, millistes proportsioonides võiks üks või teine ministeerium või põhiseaduslik institutsioon oma isikkoosseisu vähendada. Seal on võetud arvesse mitmeid põhjusi, see ei ole puhas aritmeetiline jada, et teatav protsent tööealisest elanikkonnast on üle kantud konkreetsesse isikkoosseisu konkreetses ametis. Seal on võetud aluseks ka varasemate aastate tegevus. Ma toon näite, et Siseministeerium on väga suuri struktuurseid reforme juba ellu viinud. Seetõttu on järgmisel aastal ootus, et seal töötajate arvu vähendataks, tunduvalt väiksem, sest seal on juba väga palju tehtud. Jah, põhimõtteliselt võiksid ka põhiseaduslikud institutsioonid selles programmis osaleda. Me arvame, et ka kohalikud omavalitsused võiksid selles programmis osaleda, aga kohalikel omavalitsustel on autonoomia. Ma arvan, et sellest tendentsist, et tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, ka kohalikud omavalitsused puutumata ei jää. Aga loomulikult, kohalikel omavalitsustel on enesemääramise õigus.

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Riigieelarve seaduse seletuskirja leheküljelt 178, Siseministeeriumi peatükist, leidsin loetelu asutustest, kellel on õigus kasutada kapitalirenti. Kas ma saan õigesti aru, et pärast mitut aastat saavad politsei ja piirivalve lõpuks selle, mida nad on soovinud, ning kasutusrendi asemel kapitalirendi kasutamine võimaldab neil oluliselt kulusid kokku hoida? Miks läks sellega ometi nii kaua aega? Mille alusel see asutuste loetelu moodustus või miks üldse peaks raha efektiivset kasutust mingi loeteluga piirama? Millega on õigustatud raha raiskamine teistes asutustes, kui neid kohustatakse kasutama ainult kasutusrenti?

Näete, minutiga saite esitatud neli-viis küsimust, kõik olid seotud autodega. Ma püüan anda üldise vastuse, kui teile nii sobib. Tõsilugu, ma sain teie küsimuse kontekstist aru ja väidan, et me oleme siin selgelt ühel lainel, olenemata sellest, millised meie poliitilised vaated üldiselt on. Ma arvan, et kuna riigieelarvega jagatakse maksumaksja raha, siis meie kõigi huvides ja meie kõigi eesmärk peaks olema, et maksumaksja raha kasutataks efektiivselt. Erinevad meetodid ja moodused, mis aitavad maksumaksja raha efektiivsemalt kasutada, peaksid meil laual olema. Tervitame kõiki tegevusi, mis aitavad seda eesmärki saavutada. Ma saan aru, et me oleme siin ühel meelel, olenemata sellest, kas tegemist on autode või mingite muude investeeringute või riigieelarve kulutustega.

Mart Helme, palun!

Aitäh, eesistuja! Aitäh, minister, kõikide nende kannatlikult antud vastuste eest! Kuigi mina oma eelmisele küsimusele top-up'i taastamise kohta vastust ei saanud, kes siis konkreetselt sellele vastu on. Aga me kuulsime teie väga sisukatest vastustest, et immigrantide vastuvõtmiseks on järgmise aasta eelarves ette nähtud suurusjärgus 8 miljonit eurot. Ma tahan juhtida tähelepanu, et see on tõepoolest maksumaksja raha, nagu te just äsja ütlesite, ja maksumaksja kindlasti ei ole andnud valitsusele mandaati immigrantide vastuvõtmiseks ega ka selleks raha kulutamiseks. Kas te ei arva, et tunduvalt tugevam mandaat oleks, kui me kulutaksime selle raha iseseisva piirivalve taastamiseks, mis jätkuva immigratsioonikriisi tingimustes oleks võib-olla ettenägelik samm, füüsilise piiritõkke väljaehitamiseks või annaksime selle raha meie põllumajandusele?

Esimene palve on see, et ärge vastandage erinevaid kulutusi. See on väga libedale teele minek, kui te hakkate ütlema, et kas õpetajate palk või mõni teine asi. Need ei ole sellisel hetkel valiku kohad. Ärge nii tehke! Kõik need kulutused on vajalikud, aga me saame investeeringukulutusi teha ikka olemasoleva eelarve piirides. Te küsisite, kas me ei peaks investeerima iseseisvasse piirivalvesse. Meie piirivalve on iseseisev, ta on osa suurest Euroopa süsteemist, kuid olemuselt on piirivalve iseseisev, nii nagu ka Maksu- ja Tolliamet on iseseisev. Kindlasti ei saa väita, et ta ei ole iseseisev. Kui te rääkisite piiri tugevdamisest, siis nagu ma sissejuhatavas kõnes ütlesin, minu arvates me võime olla uhked. Järgmisel aastal me näeme olulisi investeeringuid idapiiril, 20 miljonit eurot, selleks et idapiiri tugevdada, jälgitavamaks ja kontrollitavamaks muuta. Neid kulutusi tehakse 2016. aasta eelarve kontekstis ja ma arvan, et see ei ole häbenemise koht.

Juhan Parts, palun!

Aitäh! Ma olen kuulanud väga tähelepanelikult opositsiooni küsimusi ja pean teid õnnitlema. Te olete toonud siia eelarve, mis opositsioonile meeldib kohati isegi rohkem kui koalitsioonile. Mulle tundub, et see eelarve võetakse tõesti vastu konsensusega, mis on ajalooline samm. Eelarve eelnõu üleandmisel jäi mulle aga kõrva kaks lauset, mida opositsioon kriitikaks ütles. Minu arvates ütles lugupeetud härra Ammas, et tegemist on vindumise eelarvega, ja vanad Rahvaliidu mehed ütlesid, et tegemist on tiksumise eelarvega. Teie ise olete seisnud selle eest, et eelarve maksimaalselt toetaks majanduskasvu. Kumb ta siis on, kas maksimaalselt majanduskasvu toetav eelarve, arvestades, mis meie võimalused on, või tiksumise ja vindumise eelarve?

Aitäh! Hea küsija! Ka mina olen samal arvamusel mis teie. Eks kolmas lugemine kujuneb loomulikult tõetunniks, aga ka mina arvan, et see eelarve on hea eelarve. Seda on näidanud tõesti ka opositsiooni esindajate sõnavõtud, kes on mitu korda olnud sunnitud nentima, et tulumaksuvaba miinimum suureneb, tööjõumaksud langevad, toetused tõusevad, raha suunatakse erinevate meetmete võtmiseks. Selles mõttes ma küll usun, et detsembris me näeme ajaloolist hetke, kui eelarvel on väga suur toetus. Võib-olla tõesti on selle eelarvega jõudnud konsensuspoliitika ka siia saali. Mis puudutab teie küsimuse sisu, siis vaadakem seda eelarvet. Mida me näeme? See on ju kaugel tiksumisest ja – mis iganes see teine sõna oli – vindumisest. Meetmed, mida võetakse selleks, et selle eelarve tulemusena ei paraneks mitte ainult Eesti inimeste eluolu, vaid ka ettevõtluskeskkond muutuks atraktiivsemaks, on ju näha. Ühelt poolt konservatiivne, kuid teiselt poolt jätkusuutlik ja majanduskasvu toetav – need on, ma arvan, märksõnad, mis seda eelarvet iseloomustavad.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina tulen oma küsimusega pisut maisemate asjade juurde tagasi. Viimastel nädalatel on palju kirgi kütnud riigimetsa ja ka loodusradade eest (nende pikkus on üle 500 kilomeetri) vastutava RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse tulevik. Olgu kohe öeldud, et minu arvates teeb RMK meie loodusradadega väga head ja vajalikku tööd. Seda kinnitab ka tõsiasi, et aastas käiakse loodusradadel umbes 2 miljonit korda. Aga minu küsimus puudutab muud. RMK on hästi oluline dividendimaksja riigieelarvesse. Seletuskiri ütleb, et järgmisel aastal kasvavad tema dividendimaksed lausa 5 miljonit eurot ja ületavad 10 miljonit eurot aastas. Kas te nõustute, et RMK juriidiline vorm ei ole kuidagi takistamas dividendi maksmist riigieelarvesse?

Loomulikult ei ole. Ma nõustun.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Rahanduskomisjonis tuli maaeluministriga kohtudes välja selline positiivne fakt, et järgmisel aastal planeeritakse kasutatavat põllumajandusmaad kasvatada 10 000 hektari võrra ning kasvatatakse ka mahepõllunduse ja poollooduslikku kooslusse kuuluvate maade pindala. Olukorras, kus globaalne trend on, et põllumajandusmaa väheneb, on see väga positiivne. Eriti rõõmustav oli kuulda, et põllumajandusmaa pindala kavatsetakse kasvatada miljoni hektarini. Väidetavalt on see praegu 930 000 – 940 000 hektarit. Ega mul küsimust ei olegi. Tahtsin lihtsalt öelda, et tore asi.

Aitäh! Jagan teiega seda arvamust.

Toomas Vitsut, palun! Hetkel teda siin ei ole, läheme järgmise küsimuse juurde. Teine Toomas, Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mul on tegelikult üks väga suur mure või kõhklus. Kas investeeringute osakaal – ma rõhutan, et osakaal – 2016. aasta riigieelarves on piisav? Ma ei räägi absoluutsummast, vaid osakaalust. Ega ei ole niimoodi, et me elame homse arvel ja kasutame täna n-ö jooksvateks kuludeks rohkem, kui see proportsionaalselt mõistlik oleks? Ennekõike pean ma silmas investeeringuid, mida me teeme meie enda tuludest, mitte välisabi. See mure on ajendatud sellest, et me kõik teame, kui olulised inimeste turvalisuse parandamiseks on lähiaastatel investeeringud nii Tallinna–Tartu kui ka Tallinna–Pärnu maanteesse. Me teame ka seda, et praegu katteallikaid nendele investeeringutele ei ole. Kas investeeringute osakaal on proportsionaalselt mõistlik või peaks see olema oluliselt suurem?

Aitäh! See on hea küsimus. Kui oleks raha, siis suunaks seda veel rohkem investeeringuteks. Ma arvan, et erinevaid objekte, taristuid, kuhu raha suunata, on küll ja küll. Uskuge mind, ka eelarveläbirääkimiste käigus olid valdkonnaministrite soovid ja taotlused tunduvalt suuremad kui eelarve võimalused, väga palju suuremad, ütlen ausalt. Loomulikult, ka valitsus peab tegema olemasoleva eelarve piires poliitilisi otsuseid, arvestades, milline on meie võimekus ja millised meie võimalused, ning otsustama siis, kuhu konkreetselt raha suunata. Kui küsida, kas keegi on selle vastu, et teha ühe aastaga kiirelt (ma ei tea, tahaks öelda Tallinna–Tartu maantee, aga võib-olla peaks ütlema Tallinna–Pärnu maantee) mingid infrastruktuuriobjektid valmis, siis ma arvan, et keegi ei ole sellele vastu. Esiteks, selle näite puhul saaksid teed kiirelt korda, ja teiseks, olemasolev raha, mis suunatakse infrastruktuuriobjektidesse, toodab otsekohe tagasi ka maksutulu, andes Eestis ettevõtjatele lisatööd. See kõik on selgelt positiivne pool. Ma arvan, et investeeringute kogumahtu vaadates ei pea me häbenema. Aga kui te küsite, kas see võiks olla suurem, siis ma ütlen, et kui võimalusi oleks, siis, jah, muidugi võiks olla suurem. Me lihtsalt hoiame selgelt tasakaalu. Ka Juhan Parts ütles, kui ta oli minister, et tuleks jõulisemalt suunata raha taristuprojektidesse. Ma arvan, et Juhan Partsil oli õigus. Me peamegi seda tegema, suunama sinna lisaraha. Ma arvan, et tema arusaam oli väga õige.

Aitäh! Kas Juhan Partsil on repliik, kuna ta nime mainiti? Palun anda mikrofon Juhan Partsile!

Kui pikalt ma võin rääkida? Kas minuti? Ma tõesti tahan toetada Toomas Kivimäge. Võib-olla me peaksime koalitsioonis arutama, et tuleks Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Tartu maantee väljaehitamise tempot kiirendada. See on kaudselt seotud selle eelarvega. Mulle tundub, et isegi opositsioon ei ole sellele vastu.

Aitäh! Läheme küsimustega edasi. Olga Ivanova, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Mina tulen konkreetse koalitsioonilepingu punkti juurde, mis räägib tasuta huviringidest. Oli mõeldud, et koalitsioon töötab välja süsteemi, et lastevanemad saaksid panna oma lapse ühte tasuta huviringi. Mis summa kajastab seda tuleva aasta eelarves ja mis rea peal see summa seisab?

Aitäh! Me töötame selle nimel, et tulevikus oleks võimalik huviringe eraldi rahastada riigieelarvest. Olgem ausad, koalitsioonileping on siiski tehtud neljaks aastaks, me oleme aga alles esimeses aastas. Me tahame nelja aastaga väga palju head ära teha. Andke meile aega ja andke meile võimalust! Uskuge mind, nelja aastaga suudame me väga palju ära teha ja saame vastata ka teie küsimusele. Ma loodan seda väga.

Heidy Purga, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on Eesti Rahvusringhäälingu kohta. Eesti Rahvusringhääling on riigieelarves kajastatud ainult ETV+ tegevustoetusega, mille kasv on 6,6%. Eesti Rahvusringhäälingu tegevustoetuse kasvuks aga pole ette nähtud põhimõtteliselt mitte midagi. See aeglane eelarvekasv viimastel aastatel on, ma ütleksin, riigi ühe kõige usaldusväärsema meediakanali suurte probleemide ette seadnud. Miks ERR-i eelarve nii vähe tähelepanu ja toetust on leidnud?

Aitäh! Ma ei ütleks, et ERR-ile vähe tähelepanu on pööratud, mina ütleksin, et vastupidi. Nii Vabariigi Valitsus kui ka koalitsioon, kes kannab peavastutust selle eelarve vastuvõtmise kontekstis, on teinud ja teeb jõupingutusi selleks, et ERR-i eelarve oleks jätkusuutlik. Üheks näiteks on see, et 3%-line kärbe, mis on kohustuslik kõikidele erinevates sektorites tegutsevatele asutustele-ametitele, ei käi ERR-i kohta. ERR-il ei ole vaja teha 3%-list kärbet aastal 2016, kusjuures ERR-is on 627 töötajat, neist 45 tegelevad kinnisvara haldamisega, 326 spetsialisti ei ole seotud loomingulise tegevusega ja administratiivses üksuses on veel 25 inimest. Ei ole probleemi! Kärbet seal ei nõuta. Ma arvan, et see on esimene asi, mis annab selge signaali, et sealt täiendavalt majandamiskulude kärpimise teel midagi ära ei võeta. ERR-il on ka omatulud. 2014. aastal oli neid 1,8 miljonit eurot, mitmes muus kohas omatulusid ei ole. Kui me vaatame riigi toetust järgmisel, 2016. aastal, siis ERR-il on see peaaegu 30 miljonit eurot – 29,9 miljonit. Kindlasti ei saa öelda, et ERR-ile ei ole tähelepanu pööratud. Mina olen pigem ikka positiivne.

Einar Vallbaum, palun!

Austatud eesistuja! Hea minister! Ma olen vaadanud ja kuulanud täna terve päeva jooksul, missuguse power'iga eelarvet menetletakse, kõik läheb nagu hästi. Aga väljaspool seda maja on tekkinud niisugused mõtted, et ettevõtjatel ei lähe nii hästi. Paljud ettevõtjad tahavad minna üle juba neljapäevasele töönädalale, eksport on vähenenud nii toiduainete kui ka palkmajade tootjatel. Kas me ikka tuleme selle eelarvega välja?

Aitäh! Tuleme välja.

Artur Talvik, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Eelarvega kaasnevas prognoosis on öeldud, et 2016. aasta inflatsiooniprotsent on 2,8. Praegu on meil deflatsioon 0,5%. Kuidas ja millisel hetkel muutub deflatsioon teie prognooside kohaselt inflatsiooniks? Kui see juhtub aasta keskel, kas see tähendab, et teisel poolaastal on meil oodata umbes 5%-list inflatsiooni?

Aitäh teile! Ma korrigeerin. Mul ei ole siin nii kiirelt kõiki arve võtta, aga ma pakun, et deflatsioon ei ole mitte 0,5%, vaid umbes 0,1%. Deflatsioon on, aga see ei ole nii suur. Teiselt poolt korrigeerin seda teie väidet, et inflatsioon on 2,8%. Ma pakun, et see on 2,0%–2,2%, tooksin seda taset natuke madalamaks, see tundus väga kõrge olevat.
Aga nüüd sisu juurde. Niinimetatud soovitatav inflatsioon majanduses on suurusjärgus 2%. Seda on öelnud mitmed eksperdid. Ka Euroopas on täiendavate rahaemissioonide eesmärk – neid emissioone tehakse miljardites eurodes iga kuu – saavutada 2% ligidal olev inflatsioonitase. Järgmisel aastal saavutame me mitmel põhjusel, alates aktsiisitõusudest ja lõpetades üldise elukalliduse kasvuga, olukorra, kus suure tõenäosusega me näemegi seda 2%-list taset. See ei ole nii, et ühel kuul on inflatsioon 10% ja ülejäänud kuudel seda üldse ei ole, see jaotub ikkagi suhteliselt ühtlaselt aasta peale, seda enam, et enamik maksupoliitilisi muudatusi jõustub aasta alguses. Tubakaaktsiis tõuseb küll 1. juunil, aga muud maksupoliitilised muudatused jõustuvad siiski aasta alguses. Me näeme suhteliselt ühtlast tõusu. Nii et selline 2%-line inflatsioonitase on oma olemuses väga mõistlik, selles ei ole midagi taunimisväärset. Pigem tehakse tööd selle nimel, et umbes sellist inflatsioonitaset Euroopas saavutada ja hoida.

Arno Sild, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te rääkisite konkreetselt summadest, kui palju vahendeid on ette nähtud pagulaste siia toomiseks. Aga minu küsimus ei ole sellest kandist, vaid hoopis teise kandi pealt. Kas eelarves on ette nähtud vahendeid ka eestimaalaste tagasiintegreerimiseks Eestisse?

Aitäh! Loomulikult. Suured üleskutsed on ju olnud, ka president on neid teinud. "Talendid koju!" ja kogu see tegevus, millega me täna tegeleme, kajastub ju eelarves. Me tahame muuta Eesti atraktiivsemaks ja mitte ainult ettevõtluse kontekstis, vaid ka just igapäevase elamise kontekstis. Need on sammud, mis kutsuvad alati inimesi tagasi. Kui riigis on hea elada, kui eri meetmete abil palgad tõusevad, infrastruktuur paraneb, elu on turvaline, siis see kõik kindlasti suurendab inimeste kodumaale jäämist ja ka nende võõrsilt tagasitulemist. Ma arvan, et see eelarve kindlasti täidab seda eesmärki.

Toomas Vitsut, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Märkisite oma sõnavõtus, et kõiki makse pole võimalik vähendada. Olen teiega põhimõtteliselt nõus. Minu eelmisele küsimusele vastates leidsite samuti, et meil oleks vaja teha erinevaid maksupoliitilisi otsuseid. See tähendab, et teatud makse tuleb paratamatult tõsta. Ma küsingi teie käest, milliseid makse on valitsusel kavas lähiaastatel tõsta.

Aitäh! Me käisime selle läbi ka enne suvepuhkusele minekut, kui me konkreetseid eelnõusid arutasime. Selle kohta on eelarves reaalsed kajastused. Valitsus on öelnud, et tema eesmärk – see on nelja aasta eesmärk – on langetada tööjõumakse ja maksuneutraalsusest tulenevalt tõsta makse, mis on seotud pahede, tarbimise ja saastamisega. Selline on maksuideoloogiline keskkond. Küsimus on selles, kas see teile meeldib või ei. Võib-olla tahate tööjõumakse tõsta ja selle võrra näiteks tarbimismakse langetada. See on mingi teine poliitiline loogika. Praegune loogika on see, et tööjõumaksud alanevad, mis tähendab, et inimesele jääb rohkem raha kätte. Kui inimesele jääb rohkem raha kätte, siis on tal võimalik seda raha enda teadmistest lähtuvalt kasutada. See on praegune ideoloogia. Kui talt võetakse rohkem raha ära, tõstes tööjõumakse, siis oleks riik see tark, kes ütleks, kuhu seda raha on õige suunata.
Kui me vaatame sellest ideoloogiast tulenevalt, milliseid muudatusi järgmisel aastal on tulemas, siis, tõsilugu, te näete, et järgmisel aastal on kõigi töötavate inimeste tulumaksuvaba miinimum suurenemas 154 eurost 170 euroni. See on väga kallis meede. Lisaks oleme eraldi mõelnud inimestele, kes saavad madalat palka. Neil on võimalik madalapalgaliste maksutagastuse abil kogu makstud tulumaks tagasi saada. Ja veel see, millest ma varem rääkisin, et me hoiame keskmise pensioni tulumaksuvabana. Need on kindlasti olulised suunad. 2017. ja 2018. aastal näeme me ka sotsiaalmaksu langetamist ja loomulikult tulumaksuvaba miinimumi täiendavat suurenemist. 2019. aastaks on tulumaksuvaba miinimum eeldatavalt suurenenud 154 eurost 205 euroni. See on väga kallis meede!
Nüüd te võite küsida, kuidas seda kompenseeritakse, sest see kõik maksab ju raha. Rahandusminister ise ütleb ka, et see on kallis meede, kui inimestele jätta rohkem raha kätte ja tööjõumakse langetada. Nagu ma ütlesin: tarbimine, pahed ja keskkond. Järgmisel aastal tõuseb tubakaaktsiis 8%, kütuseaktsiis tõuseb, alkoholiaktsiis tõuseb. Need tõusud annavad meile võimaluse tööjõumakse vähendada.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Riigikontroll soovis kaitse- ja sisejulgeoleku valdkonna auditeerimiseks 250 000 eurot, kuid valitsus ei pidanud millegipärast vajalikuks seda raha eelarvest eraldada. Kas ja kuidas on nendes valdkondades tagatud riigi raha heaperemehelik kasutus ja kas olemasolevatest meetmetest teie arvates piisab?

Aitäh! Tore on teid näha, ma vahepeal ei pannud teid saalis tähele. Te küsisite Riigikontrolli kohta. Ma enne ühele küsimusele vastasin, et me praegu eeldame, et võimekus auditeid teha on olemas. Riigikontrollis töötavate inimeste pädevus on ülimalt kõrge, ma veel kord rõhutan, et ülimalt kõrge. See on väga positiivne. Kui te küsite, kas Riigikontroll oleks vaja mingisse sektorisse kaasata ja kas see annaks lisaefekti, kui panna raha juurde, siis ma arvan, et igas sektoris annab raha juurdepanemine lisaefekti. Igas sektoris! Tinglikult öeldes, kui me teeme Tallinna–Tartu maantee kiiremini valmis, siis annab ka see meile mingi automaatse regionaalse efekti, igasse sektorisse või meetmesse raha panemine annab efekti. Kui te küsite, kas rahakasutus ühes või teises ministeeriumis on õiguspärane, kontrollitav ja korrektne, siis kindlasti ei ole mul alust arvata teistmoodi. Aga erinevad kontrollorganid, peaasjalikult Riigikontroll, ongi olemas selleks, et aru saada, kas ühe või teise ministeeriumi rahakasutus vastab eesmärkidele.

Olga Ivanova, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Ma küsin veel ühe teie koalitsioonilepingu punkti kohta. Mis on saanud eksettevõtlusministri Urve Palo toredast ideest ehitada riigi elamufond? Ta käis ka siin infotunnis sellest rääkimas ja väitis, et see programm on väljatöötamisel ja järgmiseks aastaks on raha ette nähtud. Kui suur summa see on ja, jällegi, mis rea pealt me võime seda näha?

Kõik muudatused, mida valitsuses arutatakse, on lõpuks kokku lepitud, ja kui Urve Palo nii ütles, siis kindlasti ei ole põhjust selles kahelda. Üürielamute programmiga minnakse edasi. Kui te konsulteerite uue ministriga, siis ma arvan, et te saate täisülevaate sellest, milline on ajahorisont ja kuidas konkreetselt nähakse lähitulevikus selle programmi elluviimist. Ma arvan, et oleks mõistlik see teema kindlasti valdkonnaministriga üle käia ja kogu ajahorisont üle vaadata. Tekib muidugi küsimus, millist efekti ja milliseid mõtteid üürielamute programm endaga kaasa toob, kas seda on tegelikult vaja teha ja millises mahus seda oleks vaja teha. Aga ma jätaksin selle debati hetkel kõrvale. Majandusminister räägib teile kindlasti aja- ja rahalisest horisondist, sellisest ristkasutuse horisondist, kui te tema poole pöördute.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! 1. jaanuarist jõustub kütuseaktsiisi tõus. Kaitseväel on teatavasti ääretult suur masinapark, mis on paraku ka ääretult janune. Kas te olete välja arvestanud, kui suure osa meie kaitse-eelarvest sööb ära kütuseaktsiisi tõus? Sama küsimus käib ka Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja teiste selliste asutuste kohta.

Aitäh! Hästi konkreetne küsimus, hästi konkreetsed arvud. Need arvestused on kõik olemas. Säästmaks kõigi teiste aega, saan teile pärast kirjalikult konkreetsemalt vastata. Need andmed on seoses kütuseaktsiisi tõusuga välja kalkuleeritud kõikide ministeeriumide kohta. Loomulikult on Siseministeerium, nagu te isegi ütlesite, üks suurimate kuludega ministeeriume, kuna seal on masinapark lihtsalt suurem. Aga samamoodi tekib küsimus, kuidas see aktsiisitõus kandub edasi näiteks ühistransporti ja sealsetesse dotatsioonidesse. Samamoodi on võimalik välja arvutada, mida see oma olemuses ühistranspordile tähendab, kui kütuse hind tõuseb. Need andmed on kõik olemas ja me saame pärast teile edastada suhteliselt täpselt ühe või teise ministeeriumi kulutaseme pärast konkreetse kütuse kallinemist. Aga ma tahan öelda, et me ei ole vaadanud üle ainult tööjõukulusid, vaid me vaatame üle ka järgmise aasta majandamiskulud. Me oleme võtnud seisukoha, et järgmisel aastal tuleb majandamiskulusid vähendada. Nii et siin on ministritel ülesanne vaadata konstruktiivselt oma eelarve üle, kuidas olemasoleva rahaga efektiivsemalt majandada.

Raivo Põldaru, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Kuidas selgitate Riigikantselei kulude kasvu eelarves 10,4 miljonist eurost 18,8 miljoni euroni?

Aitäh teile! Loomulikult ma selgitan, kui Riigikogu liige küsib, kuidas siis muudmoodi! Selline kulude kasv ühe aasta jooksul võib tunduda üllatav ja tekib küsimus, mida see oma olemuses tähendab. Aga Riigikantselei on see struktuuriüksus või koht, kuhu on kontsentreeritud teatavad tööd ja meetmed, mis aitavad meil valmistuda lähitulevikuks.
Mida ma selle all silmas pean? Esiteks, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamine. Riigikantselei on see üksus, kes seda tsentraalselt koordineerib. Loomulikult on tema ülesanne ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise planeerimine. Aga Eesti Vabariigi 100. aastapäeva jaoks on järgmisel aastal riigieelarves ette nähtud suurusjärgus 5,4 miljonit eurot. See on osa tunduvalt suuremast koguprojektist. Enamgi veel, ma selgitan, et parlamendiliikmetel oleks rohkem informatsiooni. Tänaseks on väga selgelt teada, miks on ette nähtud just 5,4 miljonit eurot Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kontekstis: filmiprojektid, dokumentaalid, teleprojektid – suurusjärgus 3,4 miljonit eurot; projekt "Igal lapsel oma pill" – 250 000 eurot; avaliku ruumi projekt – 200 000 eurot; lisaks heliloomingu tellimused, teatrite ühistöö. Kõik need projektid toimuvad Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kontekstis. See kontseptsioon on heaks kiidetud ja kantud arusaamast, et riigi sünnipäev on kogu rahva sünnipäev. Kõik on oodatud kaasa lööma.
Aga te panite tähele, et kulud kasvavad 10,4 miljonist 18,8 miljonini ehk 8 miljonit ja rohkemgi veel. Mis siis siin veel on? Lisaks on Riigikantselei kulude hulgas Euroopa Liidu eesistumisega seonduvad kulud. Nagu teada, 2018. aastal on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa ja täiendav 5,4 miljonit eurot on Riigikantseleile juba praegu ettevalmistusteks ette nähtud. Ka need summad suurenevad sedamööda, mida lähemale jõuab eesistumise aeg. See raha läheb töörühmadele, koordinatsioonisüsteemi ülesehitamiseks jne. Jällegi on võimalik saada väga täpne ülevaade vahenditest, mis suunatakse Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamiseks.
Need kaks summat kokku, kui te tähele panete, on suurusjärgus 10,8 miljonit eurot. See ongi põhjus, miks Riigikantselei eelarve on absoluutnumbrites hüppeliselt kasvanud.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Eelarvest võib näha, et oluliselt vähendatakse talvise navigatsiooni jaoks ehk jäämurdmiseks mõeldud või kavandatud kulutusi, kokku 22,4%. Millisele ilmaprognoosile – ma saan aru, et valitsuse eelduse järgi tuleb just nüüd pehme talv – te tuginete? Kas need on mingid traditsioonilised ilmaennustusmeetodid või ennustate seapõrna pealt, et tuleb pehme talv? Kuidas see 22,4 eelarvesse tekkinud on? Summa väheneb.

Aitäh! Ei, seapõrnale vähemalt siiamaani valitsus tulevikuprognooside tegemisel tähelepanu pole pööranud ja ehk ka tulevikus ei pööra. Aluseks on võetud varasemad prognoosid, peaasjalikult see, millised on olnud temperatuurid ja millised on tulevikutendentsid. On olemas spetsialistid, kes neid prognoose teevad. Me oleme ka broneerinud Vabariigi Valitsuse reservist rahalisi lisavahendeid 1 miljoni euro ulatuses. Tõsilugu, talv võib tulla tunduvalt külmem ja võib tekkida probleeme teenuste ostmisel ja pakkumisel. Reservis on selleks puhuks lisaraha olemas.

Einar Vallbaum, palun!

Aitäh, eesistuja! Hea minister! Kütuseaktsiis on tekitanud probleeme. Aga kui me tõstame kütuseaktsiisi ja seetõttu tõusevad hinnad – veohinnad, piletihinnad –, siis me võtame ju teise käega inimeste taskust raha ära. Teedele on ikka vähe raha eraldatud, see raha peaks tulema kütuseaktsiisist. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Näete, ma ise ka selle teema mingil hetkel tõstatasin. Ma imestasin, et siiamaani polnudki veel keegi seda teemat käsitlenud. Ma arvan, et järgmisel aastal toimuval kütuseaktsiisi tõusul on kindlasti mõju ka teenuse kallinemisele. See mõju ei ole loomulikult proportsionaalne, kuna konkreetse pileti või teenuse hinnas kajastuv kütuseaktsiisi tõus on oma olemuses protsentuaalselt tunduvalt väiksem. Tinglikult öeldes ei ole see mõju proportsionaalne. Aga ma arvan, et tulevikus on kaks võimalust, mida ka eelarveläbirääkimistel on vaja silmas pidada: kas eraldatakse lisaraha dotatsioonide suurendamiseks või toimub konkreetselt piletihinna tõus. Need on üldjuhul need kaks võimalust.

Remo Holsmer, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud rahandusminister! Minu küsimus on teile kui endisele pikaajalisele rahanduskomisjoni esimehele. Nüüd, rahandusministrina, hakkab teie töö eelarvega läbi saama ja küsimusi-vastuseid on päris pikalt siin saalis käsitletud. Kas teil on Riigikogule ka ettepanekuid? Kas midagi on jäänud südamele senisest menetlusest valitsuses ning te teate, millega meie rahanduskomisjonis ja ka suures saalis saaksime eelarvet veel parandada?

Aitäh, hea rahanduskomisjoni esimees! Eks see ole ju meie ühine eelarve. See on meie kõigi ühine eelarve, olenemata sellest, millises parteis üks või teine inimene on. Ma arvan, et meie ühine eesmärk selle eelarve valguses peaks olema see, et Eestis majandus kasvaks, majanduskeskkond oleks hea ja inimesed tunneksid, et nad tahavad siin olla, ning kõik see positiivne, mis selles eelarves juba olemas on, kanduks ka reaalmajandusse. Loomulikult, meil on ju tegemist parlamentaarse riigiga, parlament on lõpuks see, kes eelarve vastu võtab ja selle otsuse teeb. Valitsus on esitanud vaid esmase eesmärgi, esmase arusaama, kuidas see asi võiks välja näha. Minu mäletamist mööda ei ole olnud veel ühtegi eelarvet, mis oleks Riigikogu menetluse lõppedes täpselt samas mahus ja samade kirjetega, nagu ta oli siia esitamise hetkel. Parlament on alati teinud tööd selle nimel, et eelarvet veelgi parendada, veelgi täpsemaks teha, veelgi rohkem mõtestada. Soovin kindlasti nii rahanduskomisjoni esimehele kui ka rahanduskomisjonile ja loomulikult kogu parlamendile edu eelarve veelgi paremaks muutmisel!

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister, kõigepealt suur tänu! Kolm tundi oled sa väga veenvalt ja kenasti siin küsimustele vastanud. Aga kuna sa seisad peaaegu viimast korda selle eelarve käsitlemisel siin meie ees, siis on väga hea küsida sinu käest jätkuks nii Andres Ammase kui ka Martin Helme küsimusele järgmist. Mitme miljoni võrra on meie järgmise, 2016. aasta eelarve eelnõu kas plussis või miinuses nii nominaalses kui ka struktuurses mõttes?

Aitüma! Nagu alati, ajavad segadusse eri mõisted. Varasemas debatis me ka rääkisime sellest. On olemas valitsussektori eelarvepositsioon, siis on olemas riigieelarve ise ja sotsiaalkindlustusfondid, ka kohalikud omavalitsused. Valitsussektori eelarvepositsioon koosnebki riigieelarvest, omavalitsuste, sotsiaalkindlustusfondide, sihtasutuste, avalik-õiguslike asutuste ja riigi teatud äriühingute tekkepõhistest kuludest ja tuludest ning nende vahest. See on kogu valitsussektori positsioon. Nominaalne positsioon on 0,1%-ga miinuses, suurusjärgus 26 miljonit eurot, kui me räägime rahalises mõttes, ja struktuurne positsioon on 0,6%-ga plussis. Igaüks võib välja arvutada, mida rahaliselt tähendab hoida seda 0,6%-ga struktuurselt plussis. Uskuge mind, väga paljudel poliitikutel võib olla huvi, kui nii öelda, selle struktuurse positsiooni vastu. Kõige kergem oleks minna struktuursete positsioonide ambitsioonikuse vähendamise teed. Kevadel pani valitsus paika, et tuleb hoida sellist positsiooni. Me oleme seda rõhutanud. Tõesti, see on ambitsioonikas plaan. Eelarve koostamisel – ma tõesti tahan tänada kõiki valdkonnaministreid – said kõik aru, et tuleb austada neid kokkuleppeid, mis kevadel sõlmiti, pannes paika riigi nelja aasta eelarvestrateegiat, mitte vaadates vaid 2016. aastat, vaid ka 2017., 2018. ja 2019. aastat. Sisuliselt säilis see ambitsioonikas plaan ka sügisel riigieelarve läbirääkimiste kontekstis.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Hea rahandusminister! Siin saalis on täna korduvalt kõlanud seisukoht, et mootorikütuse aktsiis kasvab väga kiiresti, aga teede korrashoiuks ei eraldata piisavalt vahendeid. Samal ajal on läbi aastate olnud selline indikaator, et 75% mootorikütuse aktsiisist laekuvast summast võiks kuluda teehoiule. Majandus- ja taristuminister on kinnitanud, et sel aastal on see protsent suurem kui 75. Kuidas sinu arvates see numbrite võrdlus ikkagi tundub? Kas on nii halvasti, et kütuseaktsiis muudkui kasvab, aga teedele ei lähe justkui midagi?

Aitäh! Ma arvan, et see on hea küsimus debati lõpufaasis, et ka see pool ära asjatada, kui võib nii öelda. Kui varasemalt oli debatis teemaks kohalike teede rahastamine, siis, tuletan meelde – ma kohe jõuan ka üldtasemete juurde –, tegi üks küsija kriitikat, et kohalikele teedele ei eraldata riigieelarvest lisaressurssi. Ma vastasin, et vastupidi, täiendavalt 5 miljonit eurot eraldatakse veel juurde, võrreldes olemasoleva referentsaastaga, aastaga 2015, kokku peaaegu suurusjärgus 30 miljonit eurot. See on üks kõrgemaid tasemeid üldse, kui rääkida aastate jooksul riigieelarvest kohalikele teedele eraldatud rahast.
Te küsisite selle 75% nõude kohta. See kaotas kehtivuse 2015. aastal. Selle menetluse ajal põlistati seda põhjusel, et see annab eelarves suurema paindlikkuse teede rahastamisel. Eesmärk ei olnud vähendada sektorisse, konkreetsel juhul teedele eraldatavat raha, vaid pigem just paindlikkust hoida. Mingil aastal on võib-olla vaja teedesse rohkem investeerida ja mingil aastal vähem, olenevalt projektidest. Mis on praegune olukord? Olukord on selline, ütlen teile ausalt, et praegu ei jõuta ära kasutada neid vahendeid, mis on teedele eraldatud. Selles peitub ka oma kriitika. 2013. aastal eraldati järgmiseks aastaks 13,7 miljonit, 2014. aastal eraldati järgmiseks aastaks 21,7 miljonit. Täna oleme olukorras, kus 2016. aastal on teehoiuvahendeid eelarves juba rohkem kui 75% tuleva aasta kütuseaktsiisist. Selline olukord on 2016. aastal, ütlen teile kõigile teadmiseks.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud rahandusminister, ka mina tänan selgete sõnumite ja asjalike vastuste eest! Samas teame, et aasta 2016 saab üsna kiiresti läbi ja meil seisavad ees keerulised probleemid mitme investeeringuga, võib mainida kas või sedasama paljuräägitud Rail Balticu ehitust. Meie 6%-line võlakoormus ei saa ilmselt väga pikka aega sellel tasemel püsida. Milline on teie prognoos, millal me siin saalis väga tõsiselt arutame võlakoormuse suurendamist just nimelt selle eesmärgiga, et tegelikult investeerida kokkulepitud tegevustesse?

Aitäh! Ma peatun korra võlakoormusel. Tendents on hetkel pigem teistpidine. Selles mängib kindlasti oma rolli ka see, et meie SKT suureneb ja kui SKT suureneb, siis olemasoleva võlakoormuse protsent sellest lihtsalt väheneb. See on positiivne ja meie kõigi huvides, et SKT ehk sisemajanduse kogutoodang suureneb. Kui korra peatuda meie kohustustel, siis võib öelda, et me oleme Euroopas selgelt kõige väiksema võlakoormusega riik üldse, meie võlakoormus moodustab kõige väiksema protsendi SKT-st, suurusjärgus alla 10%, ja see väheneb lähiaastatel veelgi. Sellest omakorda peaaegu neljandiku annab EFSF-is osalemine, mis on automaatselt arvestatud meie võlakoormusesse, et hoida pilti korrektsena. Kui see ära võtta, siis saame aru, milline meie tegelik finantspositsioon on. Kui küsimuse mõte oli kantud sellest, millal võiks tulevikus olla arutelu, ütleme, selliste suurte otsuste tegemise üle ja sellest tulenevalt uute paradigmade avamise üle, siis eks see ole meie kõigi ühine arutelu koht. Ma ei julge teile öelda ühtegi kuupäeva, aga ma arvan, et see on meie ühine arutamise koht, millal me oleme valmis selleks, et vaadata üle investeeringute maht ja võib-olla mingil hetkel hakata tegema veelgi tugevamaid investeeringuid. Me peame sel juhul arvestama, et see võib tähendada sedagi, et meie kulud lühiajaliselt ületavad tulusid. Selleks peab olema valmis valdav osa parlamendist. Mina olen valmis selles debatis osalema.

Maire Aunaste, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kohalikel ajalehtedel on komme esitada väga lihtsaid, aga väga keerulist vastust nõudvaid küsimusi. Just täna on see päev, kui Lõuna-Eesti ajaleht küsib sellise küsimuse: "Kas Eesti riigil on tõesti näpud nii rahakoti põhjas, et tuleb tõsta makse?" Sven, ütle, missugune oleks korrektne vastus sellele küsimusele.

Aitäh! Nagu ma olen ka varem öelnud, tuleb vaadata maksude struktuuri. Kindlasti tuleks ka sellele ajakirjanikule öelda, et vaadaku lähiaastate maksustruktuuri. Me näeme, et tõusevad alkoholiaktsiis ja tubakaaktsiis, tõsilugu, aga tööjõumaksud langevad. Öelge sellele ajakirjanikule, et teie arusaama kohaselt peavad tööjõumaksud langema ja inimestele peab jääma rohkem raha kätte ning kui inimesel on rohkem raha käes, siis on ta ise nii tark, et oskab öelda, mida ta sellega tahab teha. Me liigume selles suunas, et tööjõumakse langetada. Vaadates 2016. aasta eelarvet, rääkimata järgmistest eelarvetest, ma usun, et me selle eesmärgi täidame. Öelgegi sellele ajakirjanikule, et tulevikus tõusevad tarbimise, pahede ja saastamisega seotud maksud, langevad aga tööjõumaksud.

Jaak Madison, palun!

Aitäh, austatud asespiiker! Hea minister! Kindlasti kallineb peale tubaka ja alkoholi ka kütus, ka toasooja hind tõuseb. Aga rääkides Eesti võlakoormusest, mis on umbes 6%, võtan ma kohe sõnal sabast kinni. Väga suure osa sellest koormusest moodustab osalemine EFSF-is. Kas te saate kiiresti lahti seletada, kas te pidasite silmas EFSF-i koos ESM-iga, kus me oleme garanteerinud 1,3 miljardit eurot, ja kui palju sellest 6%-st moodustab teiste riikide võlgade garanteerimine EFSF-is ja ESM-is?

Aitäh! Ma käin kiirelt läbi ka selle ploki. EFSF on täna oma olemuses juba suletud. ESM on avatud, aga EFSF on suletud, sealt rohkem enam raha välja ei anta. EFSF-is osaleb Eesti garantiide kaudu, nii nagu ka kõik teised riigid. Garantiide põhiosa on kokku 483 miljonit ja koos intressidega 538 miljonit eurot. Ma räägin suurusjärkudest. Nende garantiide toel on EFSF kaasanud vahendeid, mis on läinud Kreekale, Portugalile ja Iirimaale. Eesti on teinud EFSF-i sümboolse kapitali sissemakse, 48 000 eurot. Kõik muu on garantiide tasemel. ESM-is on teine olukord, seal on reaalsed kapitali sissemaksed. Eesti on teinud mitu osamakset oma kapitalivõtme alusel, mis on 0,186% ja mille rahaline väärtus on 148,8 miljonit eurot. See makse on täies ulatuses ESM-ile tehtud. Nagu te õigesti märkisite, sealt tulenevad ka meie kohustused kapitali suurendada, kui ESM-il peaks seda tulevikus vaja minema, et kapitali täiskapatsiteet ära märkida. Aga nagu ma ütlesin, meie osalus ESM-is on 0,186%, mis praegu tähendab rahalises väärtuses 148,8 miljonit eurot.

Jüri Ratas, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Te olete olnud nüüd Riigikogu ees kolm tundi ja 34 minutit, see on imetlusväärne ja võimas. Ma vaatasin järgmise aasta eelarvet ja taustamõjusid ning kuulasin seda, mida ütlevad rahvusvahelised organisatsioonid, et Eesti on kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemiga riik maailmas, samuti kuulasin teie juttu, et eelarve on tasakaalus, pensionid tõusevad, siseturvalisus paraneb ning regionaalareng näitab ainult positiivseid märke. Ma olen mures pigem selle pärast, et kui me järgmisel aastal arutame 2017. aasta eelarvet, siis kas isiklikult teie arvates on midagi veel üldse vaja teha või te arvate, et põhimõtteliselt saabki see töö nüüd tehtud. Kas on veel mingeid eesmärke, mida eelarves saavutada, ütleme, 2017. aastal, kui vaadata natuke kaugema perspektiiviga?

Aitäh, hea küsija! Jah, tuleb meelde Tallinna linn. Kui see valmis saab, siis tuleb Ülemiste vanake. Vahepeal ta isegi käis kuskil, ma mäletan, ennast näitamas. Mina võin öelda, et riigis me sellist Ülemiste vanakest, on ta siis poroloonist või mitte, ei näe. Teha on veel palju ja uskuge mind, mitte ainult 2017-ndal, vaid ka kõigil järgnevatel aastatel. Kindlasti tasuks eelarve menetluse ajal heita pilk korraks peale ka riigi nelja aasta eelarvestrateegiale, mis kevadel vastu võeti. See annab suuna, kuhu tahetakse liikuda. Loomulikult, seda strateegiat uuendatakse igal kevadel, järgmise aasta kevadel me hakkame rääkima juba aastatest 2016–2020. Aga teha on palju. Me loodame, et meetmed ja tegevused, mida me järgmisel aastal tahame ellu kutsuda, aitavad kaasa sellele arusaamale, mida me evime, et majandus kasvab. Kui majandus kasvab, siis see toodab lisandväärtust. Kui tuleb lisandväärtus, siis on võimalik selle kasvikuga viia ellu väga palju erinevaid otsuseid. Seda tööd jätkub ka järgnevateks aastateks, mitte ainult aastaks 2016.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mina küsin rahvusringhäälingu eelarve kohta. Teatavasti on rahvusringhääling seaduse kohaselt sõltumatu televisioon, ühegi ringhäälingukanali puhul ei ole tegemist riigitelevisiooniga. Ma olen mitut valitsuskabineti ministrit kuulnud aga rääkimas sellest, kuidas nad on kleepinud rahvusringhäälingule antavale rahale silte külge. 2,5 miljonit eurot on eraldatud ETV+ jaoks, 110 000 eurot on eraldatud selleks, et ETV+ saaks minna vabalevisse jne. Kas me ikka saame rääkida sõltumatust televisioonist, kui valitsuskabinet paneb igale summale, mis ringhäälingule eraldatakse, juurde sildi, mida selle raha eest teha tohib? Või siiski võiks olla nii, nagu seadus ette näeb, et rahvusringhäälingu nõukogu on see, kes kamandab ja käsutab ringhäälingu eelarvet? Kuidas teie seda ministrina näete?

Aitäh! Mina olen veendumusel, et rahvusringhääling on sõltumatu. Mul ei ole mingit põhjust teistmoodi arvata. Ma näen, et järgmisel aastal eraldatakse ERR-ile peale baaseelarve täiendavalt vähemalt 0,8 miljonit eurot. Ma ütlesin "vähemalt" sellepärast, et eelarve menetlus parlamendis on alles algamas. Järgmisel aastal eraldatakse ETV+ levitamiseks vabalevis täiendavalt 0,1 miljonit eurot ning ETV+ tehnika liisingumakseteks peale baastaseme eraldatakse veel 0,3 miljonit eurot ning ETV+ saadete subtiitrimiseks antakse veel 0,4 miljonit eurot. Need taotlused on tulnud ERR-ilt endalt. ERR-i juhtkond on pidanud vajalikuks öelda, et nende arvates võiksid sellised ja sellised kulutused olla ERR-ile vajalikud. Siin ei ole kindlasti ei rahandusministri ega peaministri isiklikku suva, vaid ettepanekud on tulnud ikkagi ERR-ilt endalt. Kui nõukogu leiab oma koosolekutel, et seda raha peaks kuidagi teistmoodi suunama, siis tal on see voli olemas. Tema paneb ju lõpuks aastaeelarve kokku ja peab diskussioonid sellel teemal ära. Praegu on pigem leitud, et kuigi ERR-i juhtkond on öelnud, et nemad pooldavad vabalevis olemist, siis on diskussiooni koht, kas see programm peaks vabalevis olema või mitte. Vabariigi Valitsus on leidnud, et on väga mõistlik, kui see oleks vabalevis ja kõik seda näeksid. Need on poliitilise otsuse kohad.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister, ka mina tänan nende pikkade ja sisukate vastuste eest! Aga kahjuks ei ole need alati olnud päris ammendavad. Nimelt, me oleme korduvalt tõstatanud küsimuse, kust tuleb kasv. Teie vastus on põhimõtteliselt olnud see, et aga eksperdid ütlevad, et see tuleb. Me oleksime tahtnud rohkem kuulda põhjendusi, te oleksite võinud võtta n-ö poliitilise ekspertide esindamise rolli ja sisukamalt nendele küsimustele vastata. Ma leidsin eri arvamusi sirvides aga eelarvenõukogu avalduse, kus Raul Eamets väljendab kahtlust just käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu laekumise suhtes. Ma loodan, et need ekspertiisid ei ole olnud valikulised. Aga ikkagi esitan ma lõpetuseks selle küsimuse: mida ütlevad prognoosid arengu kohta just lähemates referentsriikides, nagu Soome, Rootsi ja Venemaa? Milline on see keskkond?

Aitäh! Hea küsimus. Ma ütlen veel kord, et me peame minu arvates tähelepanu pöörama sellele, milliseks kujuneb tõesti, nagu te ütlesite, referentsriikide, lähiriikide, meie naabrite, meie põhiliste ekspordipartnerite käekäik. Eesti on väike ja dünaamiline riik, me oleme avatud majandusega. Muudatused, mis toimuvad meie naabrite juures, paraku, tahame või ei taha, annavad kohe mingi impulsi – kas negatiivse või positiivse – meie majandusele. Vaatame praegust olukorda. Nagu ma oma sissejuhatuses kirjeldasin, Venemaa majanduses on sisuliselt toimunud 4,5%-line langus. Rootsi on muidugi väga heas vormis. Soomes on varem olnud selgelt negatiivne majanduskasv. Vaatame, mis seal nüüd on toimumas. Soome on üks meie põhilisi partnereid. Me usume, et Soome uue valitsuse otsused viivad selleni, et Soome majandus hakkab uuesti kasvama. Me näeme otsuseid, mis toestavad Soome majanduskasvu. See omakorda aitab kaasa meie ekspordivõimekuse suurenemisele. Ärge seadke kahtluse alla teiste riikide analüüse, selleks ei ole põhjust. Eestis ei tugine me ainult analüüsidele. Eesti saab ise majanduskasvule aidata kaasa eelarvepoliitikaga ja seadusandluse abil konkurentsivõimet tõstes. Seda, pange tähele, on valitsus ka teinud, nii riigisiseselt, kaotades näiteks konkurentsieeliseid, mis kellelgi võisid olla mingite maksude mittemaksmise tõttu, aga ka ekspordipotentsiaali tõstes.

Aitäh, austatud rahandusminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid pikkade ja põhjalike vastuste eest Riigikogu liikmete küsimustele! Rahanduskomisjoni esindajana rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon alustas 2016. aasta riigieelarve eelnõu menetlemist komisjoni istungil 1. oktoobril, kui rahandusminister Sven Sester tutvustas eelarve eesmärke ja prioriteete ning tulude ja kulude kujunemist. Mälu väikseks värskenduseks käin ma põhifaktid üle. Kuigi peaaegu neli tundi debatti rahandusministriga oli sisukas, räägin lühidalt ikkagi eelarve sisust ka.
Järgmise aasta eelarve toetab selgelt majanduskasvu ning tugevdab riigikaitset ja sotsiaalset vastutustundlikkust. Kulude maht on 8,9 miljardit eurot, mis on peaaegu 360 miljonit eurot rohkem kui sel aastal. Nagu minister ütles, struktuurseks ülejäägiks on planeeritud 0,6% ja nominaalseks 0,1% SKT-st. Maksupoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb nihutada maksukoormust tööjõumaksudelt rohkem tarbimisele. Eesti jätkab lihtsa ja ühetaolise maksupoliitikaga. Olgu selle suuna edukuse kinnituseks eelmisel nädalal avaldatud USA uuringuühingu Tax Foundation hinnang, et Eesti maksusüsteem on teist aastat järjest kõige konkurentsivõimelisem maailmas, meile järgnevad Uus-Meremaa ja Šveits.
Üldine maksukoormuse osatähtsus SKT-s püsib samal tasemel ehk 33% peal. Majanduskasvu edendamiseks on valitsussektori investeeringud järgmisel aastal olulise tähtsusega ja need suurenevad 480 miljoni euroni, suurenedes 22,5%. Teede ehitamisse ja rekonstrueerimisse suunatakse 307 miljonit eurot, mida on 21 miljonit rohkem kui sel aastal.
Riik panustab peale asfaldi ka inimestesse. Pikemaajalise eesmärgina on võetud sihiks suurendada õpetajate palk 120%-ni Eesti keskmisest ja esimesed sammud selles suunas tehakse järgmise aasta eelarves.
Majanduskasvu toetab tööjõu maksukoormuse vähenemine. Lähiaastatel langeb sotsiaalmaksu määr, järgmisel aastal suureneb maksuvaba tulu 154 eurost 170 euroni. Käivitub töövõimereform, mis toob 2016. aasta jaanuaris kaasa vähenenud töövõimega inimestele ja nende potentsiaalsetele tööandjatele suurema teenusevaliku. Riik panustab kaitse-eelarvesse üle 2%. Lastega perede toimetuleku parandamiseks ja sündimuse suurendamiseks kasvavad peretoetused järgmisel aastal kokku 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitis 10,5 miljonit eurot, võrreldes selle aastaga. Esimese ja teise lapse toetus suureneb 1. jaanuarist 2016 senisest 45 eurost 50 euroni, toetus kolmandale ja igale järgmisele lapsele suureneb 100 euroni. Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,7%. Keskmine vanaduspension tõuseb 396 euroni kuus, jäädes jätkuvalt maksuvabaks. See on ka valitsuse üks olulisi põhimõtteid, et hoolimata keskmise pensioni tõusust jääks see ka järgmistel aastatel tulumaksuvabaks.
Nüüd räägin aruteludest rahanduskomisjonis. Kui aega tagasi kerida, siis 21. septembril esitasid Rahandusministeeriumi esindajad komisjoni istungil ülevaate majanduse olukorrast ja suvisest fiskaalprognoosist, millele omakorda tugineb järgmise aasta riigieelarve. Enne tänast esimest lugemist siin Riigikogu saalis on rahanduskomisjon kohtunud peale rahandusministri veel siseministri, ettevõtlusministri, keskkonnaministri, kultuuriministri, majandus- ja taristuministri, maaeluministri ja justiitsministriga ning samamoodi ka sotsiaalkaitseministriga. Eile oli komisjoni istungil Margus Tsahkna, täna on plaanis kohtuda välisminister Marina Kaljurannaga. Ülejäänud ministritega kohtume järgmise nädala jooksul ehk kohe-kohe, kui esimene lugemine suures saalis on lõppenud.
Annan lühikese ülevaate ministritega peetud debattidest. Paljuski kandus see komisjoni debatt minu hinnangul täna ka siia saali, seda küll ühele ministrile suunatuna, aga rahanduskomisjonis oli väga konstruktiivne arutelu kõigi ministritega. Pean nõustuma väidetega, et eelarve kohta ka rahanduskomisjonis eri fraktsioonide esindajad väga palju kriitikat ei teinud. Räägiti muidugi nüanssidest, nagu ikka, aga suures pildis ollakse, ma arvan, eelarvega rahul.
Aga nüüd konkreetsemalt. Rahandusminister Sven Sesteriga, nagu ma ütlesin, kohtusime oktoobri alguses. Siis oli teemaks palgakasv avalikus sektoris, selle dünaamika, palgatõus siseturvalisuse valdkonnas, õpetajatel ja kultuuritöötajatel. Arutati, kuidas üle saada Euroopa Liidu finantsperspektiivi n-ö vaheaastast, kus me praegu oleme. Põllumajandustoetused on korduvalt ka siin täna debatiks olnud teema. Eesti riik maksab põllumeestele nii selle kui ka järgmise aasta eelarvega 7,6 miljonit eurot toetust lisaks Euroopa Liidu makstavale 7,6 miljonile eurole erakorralisele abile. Rahandusministriga rääkisime ka pensionidest. Pensionikassa puudujääk järgmisel aastal on 452 miljonit eurot. Nii nagu oli eelnevatel aastatel, nii on ka sel ja tulevatel aastatel kassa miinuses. Puuduolev raha tuleb lihtsalt katta muude tulude arvel. Ka teedeehitusest rääkisime rahandusministriga päris pikalt.
Siseminister Hanno Pevkuriga käsitlesime politsei- ja piirivalvetöötajate palga tõusu, Sisekaitseakadeemia restruktureerimist, pühakodade programmi, kirikute investeeringuid, päästevahendite hanget, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksu, aga päris detailselt ka pagulaste teemat ja pagulaste vastuvõtmise küsimusi.
Ettevõtlusminister Liisa Oviiriga rääkisime Eesti turismisektorist ja sellest, kuidas ettevõtjad pääseksid paremini välisturgudele ja saaksid osaleda messidel. Rääkisime uute turismiatraktsioonide loomisest Eestis, Tallinna konverentsikeskusest, aga ka näiteks lasterikaste perede kodutoetusest, mis samamoodi on selle ministri haldusalas.
Keskkonnaminister Marko Pomerantsiga rääkisime kvoodioksjonist, tema ministeeriumi IT-hangetest, maamaksu infosüsteemi arendustöödest, RMK dividenditulust ja RMK tulevikust laiemalt. Ka see küsimus oli siin arutelu all. Keit Pentus-Rosimannus lahkub praegu saalist, aga enne küsis ta rahandusministri käest RMK tuleviku kohta. Rahanduskomisjonis selline arutelu härra Pomerantsiga oli.
Kohtumisel kultuuriminister Indrek Saarega puudutasid komisjoni liikmete küsimused põhiliselt lisataotlusi, mis valitsusel olid jäänud rahuldamata. Kultuuriminister selgitas seda ning Hasartmängumaksu Nõukogust saadava tulu kasutamist, samuti rääkis ta pühakodade, mõisakoolide ja kultuuripärandi säilitamisest. Need olid teemad, mida me kultuuriministriga arutasime.
Majandus- ja taristuministriga rääkisime raudteetariifidest, kaubavedudest raudteel, ühistranspordi dotatsioonist ja investeeringutest teedesse. Viimati mainitud teema on väga mitmel kohtumisel rahanduskomisjonis arutlusele tulnud. Rääkisime ka vedelkütusevarust, riigiettevõtete dividendidest ja linnade keskväljakute planeeringutest.
Maaeluminister Urmas Kruusega kohtudes oli põhiline teema loomulikult praegune kriisiolukord ja need lisavahendid, mida Euroopa Liit ja Eesti riik on nii piimakarja- kui ka seakasvatussektorisse suunamas ja tegelikult on riik valitsuse otsusega sinna raha suunanud juba ka sel aastal. Täiendavalt rääkisime ministeeriumi regionaalprogrammidest, Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetmetest ja ka Veterinaar- ja Toiduameti autode müügist, sellinegi detail tuli komisjonis arutlusele.
Justiitsminister Reinsalu andis ülevaate muudatustest oma haldusala personalipoliitikas, maakondade kohtumajade arengust ja uutest kinnisvarainvesteeringutest. Ilmselt olete lugenud, et Tallinna vangla ehituse hange on tehtud ja see ehitus peaks järgmisel aastal algama. Niisamuti algab järgmisel aastal Tallinna kohtumaja projekteerimine.
Eile toimunud kohtumisel sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknaga arutasime juba enne viidatud pensionikassa puudujääki ja ka töötajate arvu vähendamist tema ministeeriumi haldusalas, samuti Sotsiaalministeeriumi infosüsteemi, naiste varjupaikade rahastamist, puudega inimeste abivahendite finantseerimist, võrdõiguslikkuse voliniku kantselei rahastamist, toimetulekutoetuste temaatikat ja pagulaste vastuvõttu. Ühelt poolt vastutab pagulaste teema eest Siseministeerium eesotsas siseministriga, teiselt poolt on Sotsiaalministeerium aga asutus, kes pagulasi piltlikult öeldes esimesena vastu võtab ja õigesse kohta edasi suunab, et nende elu saaks võimalikult kiiresti ja mugavalt rööbastesse seatud.
Sellised olid arutelud ministritega. Need arutelud jätkuvad rahanduskomisjonis täna ja ka järgmisel nädalal.
Komisjon tegi ettepaneku saata 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 20. oktoobriks. Meie ettepanek on esimene lugemine lõpetada. See otsus oli konsensuslik. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oleme määranud kümme tööpäeva ehk 3. novembri kell 17.15. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Laine Randjärv, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Minul on teile küsimus hariduse valdkonnast. Mind kui kultuurikomisjoni esimeest teeb teadusvaldkonna eelarve päris murelikuks. Eurofondide rahastus väheneb järgmisest aastast oluliselt ja riigi osalus ei ole alates 2008. aastast suurenenud. Oki raport ütleb, et kolme aasta jooksul peaks teadusuuringute rahastamine suurenema 30 miljoni euro võrra. Mis lahendust te sellises olukorras näete? Millised on teie mõtted?

Aitäh! Ma ei tea, kas te minu kõnet kuulasite. Haridus- ja teadusministriga ei ole rahanduskomisjon veel kohtunud. Me teeme seda järgmisel nädalal. Ma tean, et haridusminister on käinud kultuurikomisjonis, aga rahanduskomisjonis ta käinud ei ole. Enne seda, kui me ei ole saanud haridus- ja teadusministriga otse järgmise aasta eelarve prioriteetidest ja võimalikest kitsaskohtadest rääkida, ma sel teemal mingitest positsioonidest ei räägiks. Ka rahanduskomisjon ei ole siin arusaadavalt mingeid positsioone kujundanud.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kindlasti olete komisjonis juba arutanud Eesti tulevast eesistumist. Kui vaadata 2016. aasta riigieelarvet, siis eesistumise kava on seal ju täiesti olemas, selleks on ette nähtud 6,75 miljonit eurot. Samal ajal on selge, et ka Riigikogu Kantseleil on sellega seonduvalt kulusid. Me võime juba hakata planeerima, et teatud samme on vaja astuda. Kas te olete arutanud, kui palju peaks Riigikogu Kantselei rahaeraldis suurenema, selleks et teha ettevalmistusi eesistumiseks? Praegu pole sellist eelarve suurenemist ette nähtud.

Rahandusministeerium peab eelarveläbirääkimisi Riigikogu Kantseleiga, mitte rahanduskomisjoniga. Rahanduskomisjon teadaolevalt ei tee Riigikogu Kantselei eelarvet. Ma tean, et eesistumise ettevalmistamiseks on kolmeks aastaks planeeritud kas 20 või 30 miljonit eurot igal aastal. Riigikogu Kantselei panus on oluline ja ma usun, et neid suurusjärke arvestades ei jää see rahastamata. Ma täpselt ei tea, millele te viitate ja millise, ütleme, tegevuse eest te näete vastutamas Riigikogu Kantseleid, milleks oleks vaja neile raha eraldada. Kui te täpsustate, siis me saame seda arutada rahanduskomisjonis ja ma usun, et ka rahandusministriga.

Laine Randjärv, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen kuulnud, et haridus- ja teadusminister ei ole veel rahanduskomisjonis käinud. Ma soovisingi teada, milline on teie enda seisukoht selles küsimuses. Masuaastatel oli valitsuse eesmärk siiski teadusuuringuid fookuses hoida ja leiti, et riigil on väga oluline püsida rahvusvahelises konkurentsis. Ma täpsustan oma küsimust. Missugune on teie enda seisukoht või hoiak teadusuuringute vajalikkuse kohta? Mis te lihtsalt ise arvate?

Aitäh! Ma arvan, et teadusuuringutel on väga oluline roll. Ilmselt on raske leida Riigikogu liiget, kes vastupidist väidaks. Seda, mis mahus riik suudab neid uuringuid rahastada, ei ole mina hetkel siin valmis ütlema. Ma sooviksin kindlasti haridus- ja teadusministriga nõu pidada. Kui on ettepanekuid, et võiks programmi sees midagi ümber jagada või mingit summat suurendada, siis me neid kindlasti arutame.

Aitäh, head kolleegid! Kell on kohe kaks päeval, tänase istungi aeg saab otsa. Palun vabandust, kolleeg Mailis Reps! Homme on jälle küsimuse esitamise võimalus ja me jätkame siis sealt, kus me täna pooleli jäime. Tänan kõiki kolleege põhjaliku ja asjaliku arutelu eest! Head tööindu komisjonides! Istung on tänaseks lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.00.