Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon juhtivkomisjonina arutas teemat. Annan teile ülevaate nii õiguskomisjoni arutelust kui ka Vabariigi Valitsuse seisukohast selle eelnõu kohta. Alustan Vabariigi Valitsuse seisukohast: nad ei toeta seda eelnõu. Põhjused on järgmised. Hindamata on mõju kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvele, millest on siin juba ka natuke räägitud. Segane on kohaldamisala ja ebaselgus on ka menetluse üldistes küsimustes. Pole arusaadav otsuse tähendus, sest eelnõu § 23 kohaselt täidetakse komisjoni jõustunud otsus täitemenetluse sätete alusel. Eelnõu seletuskirjast võib järeldada, et algataja ettekujutuse kohaselt on otsus täitedokument täitemenetluse seadustiku tähenduses. Vabariigi Valitsus seda seisukohta ei jaga, kuna täitedokumentide loetelu on sätestatud täitemenetluse seadustikus ja eelnõu selle loetelu täiendamist ette ei näe, kuigi algataja seletuskirjas möönab seda vajadust. Seega leitakse, et komisjoni otsus eelnõus pakutud kujul oleks ainult soovitusliku iseloomuga.
Samuti arvab Vabariigi Valitsus, et ootused selle seaduse mõju osas on ebarealistlikud. Seletuskirja kohaselt eeldatakse, et komisjon lahendab vaidluse ligikaudu ühe kuuga, samas kui kohtus kulub selliste vaidluste lahendamiseks keskmiselt viis kuud. Tuleb märkida, et miski ei taga eelnõu kohaselt otsuseni jõudmist ühe kuu jooksul. Selle aja jooksul tuleb küll pidada komisjoni istung, kuid vajadusel lükatakse selle toimumine edasi. Tuleb ka arvestada seda, et korteriomandit ja korteriühistut puudutav õigus on oma olemuselt tunduvalt keerulisem valdkond kui need vaidlused, mida praegu lahendavad üürikomisjonid. Muide, üürikomisjonid on moodustatud ainult ühes omavalitsuses, see on Tallinna linn. Seetõttu peab Vabariigi Valitsus ebarealistlikuks ettekujutust, et kohaliku omavalitsuse asutatav komisjon suudaks neid keerulisi vaidlusi lahendada kordades kiiremini ja paremini kui kohus. Tegelikult on seadusandja juba vastu võtnud seaduse, millega lihtsustatakse selliste vaidluste lahendamist. See seadus rakendub 1. jaanuaril 2018. aastal ja sellest alates on võimalik vaidlused pidada kohtus hagita menetluses. See tähendab ka kordades väiksemat riigilõivu, kohtu jaoks aga suuremat uurimiskohustust ja võimalust määrata vaidluste ajaks korteriühistule ajutine juhatuse liige.
Vabariigi Valitsus ei ole põhimõtteliselt vastu vaidluste lahendamise uutele võimalustele, aga sellekohased ettepanekud peavad tuginema kehtivale õigusele, eelkõige lepitusseadusele, samuti peab muudatuste mõju olema kohaselt hinnatud. Lisaks juhib Vabariigi Valitsus tähelepanu asjaolule, et paika ei pea eelnõu seletuskirja väide, et võimaluse pöörduda korteriühistu vaidluste lahendamiseks komisjoni sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis reguleerib ka korteriühistu tegevust. Nimetatud seadus ei näe sellise komisjoni asutamise võimalust ette, samas ei sisalda eelnõu selle seaduse ega teiste seaduste muudatusi.
Tulles komisjoni koosoleku juurde, tuleb märkida, et eelnõu algataja arvates on üks peamisi takistusi osa vaidluste lahendamisel just suur riigilõiv. Aga nagu juba öeldud, aastal 2018 see riigilõiv väheneb kordades. Kui praegu on riigilõiv 300 eurot, siis hagita menetlusasjades on riigilõiv kehtiva riigilõivuseaduse järgi 50 eurot.
Eelnõu koostaja ja Justiitsministeeriumi esindaja vastasid ka meie küsimustele komisjoni istungil. Eelnõu esitaja selgitas, et korteriühistu vaidluste lahendamise komisjone võib luua mitme omavalitsuse peale ühiselt, samas eelnõu seda praegu ette ei näe. Istungil leiti ka, et mõnes suuremas omavalitsuses võib tekkida vajadus, et neid komisjone võiks rohkem olla, arvestades eeldatavat vaidluste hulka. Küsimusele, kuidas tagatakse selliste komisjonide sõltumatus, vastas eelnõu esitaja, et selle tagab nende inimeste väljaõpe.
Komisjoni töö tasu peaks tulema kohaliku omavalitsuse eelarvest ja väljaõppe eest peaks maksma Justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi esindaja märkis, et nendel selline koolituseelarve artikkel puudub. Küsimusele, kas eelnõus toodud eesmärke poleks saanud ellu viia korteriühistu seaduse muutmise teel, vastas eelnõu esitaja, et tegemist on nii olulise teemaga, et see väärib omaette seadust. Samas me teame, et praegu on olemas lepitusseadus, mis sisuliselt annab ka näiteks korteriühistute liidule võimaluse selline lepitusorgan asutada. Sel taustal võiks hinnata ka seda, ega me jälle püüa üht valdkonda üle reguleerida. Soovitud võimalus on tänu lepitusseadusele tõesti olemas.
Lisaks taheti eelnõu algatajalt teada, kuidas nähakse ette komisjoni liikmete taandamine, asendusliikmete määramine ning rotatsioon ning kes peaks komisjoni kokku kutsuma. Täpseid vastuseid me ei saanud. Istungil avaldati ka arvamust, et kui niisuguste komisjonide loomine pole omavalitsustele kohustuslik, siis võib tekkida ebavõrdne olukord. Osas piirkondades, kus komisjoni pole – sellele juhiti ka siin saalis ühe küsimusega tähelepanu –, peavad inimesed pöörduma kohtu poole ning tasuma ka riigilõivu.
Komisjoni istungil pandi hääletusele ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Tulemusega 4 poolt ja 6 vastu ettepanek toetust ei leidnud. Seetõttu teeb õiguskomisjon Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu 54 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!