Tere taas! Ma arvan, et minu tänasest neljast eelnõust tekitab see kõige rohkem kirgi, vähemasti on ta seda mõningal määral teinud enne siia saali jõudmist. Mul on pidulik sõnavõtt ka olemas, aga kasutan võimalust, et selle eelnõu saamislugu teile natuke lahti rääkida, just teile, kes te pole selles menetluses siiamaani väga osalenud.
See, et Eesti riigis on levimas Aafrika seakatk, ei ole tänaseks päevaks ilmselt ka kõige väiksema meediatarbimisega inimesele mingisugune uudis. Sellega võitlemise meetmed jagunevad kaheks. Ühed on need, mida võetakse ette Veterinaar- ja Toiduameti juhtimisel, ennekõike nn bioohutusmeetmed. Teine pool puudutab selle metssigade hulgas leviva taudi tõrjumist jahinduslike meetmete abil. Eks selles tõrjetöös pea igaüks oma liistude juurde jääma, mis ei tähenda, et koostööd ei oleks. Keskkonnaministri ülesanne on igati kaasa aidata sellele, et jahinduse õigusruum selles vallas võimaldaks meil taudiga võidelda.
Õigusaktid, mis seda probleemi reguleerivad, jagunevad kolmeks. Esiteks, jahiseadus, see on selline põhidokument. Teiseks on keskkonnaminister oma määrusega kehtestanud jahieeskirja, mille võimalikud muudatused saab minister, olles muidugi kooskõlastused saanud, kehtestada ilma Riigikoguta. Seda on ta ka teinud. Keskkonnaameti peadirektor oma käskkirjaga saab samuti reguleerida metssigade küttimisega seonduvat Eesti Vabariigi territooriumil. Kaks viimast akti on muudetud ja vastu võetud ning seda juba augustikuus. Nüüd on jäänudki arutelule tuua võimalikud jahiseaduse muudatused. Keskkonnaministeeriumis pandi seda eelnõu ette valmistades kirja kõikvõimalikud muudatused, mis, toonitan, peaksid katku leviku ajal aitama kaasa metssigade arvukuse reguleerimisele, lihtsustatult öeldes küttimisele.
Kuna oli teada, et 18. augustil koguneb Riigikogu erakorralisele istungile, siis me Keskkonnaministeeriumis andsime seaduseelnõu valmimisele omalt poolt lisavunki juurde, et oleks võimalik see eelnõu siis üle anda. Seda Vabariigi Valitsus ka tegi. Miks on see oluline? Seetõttu, et Eesti Jahimeeste Selts sai küll oma juhatuse kiiresti kokku, jõudis muudatused läbi vaadata ja läbi arutada, aga kindlasti oli see selline tempokas tegevus ja seetõttu on hilisemates faasides olnud erinevaid seisukohavõtte, võrreldes algse olukorraga 18. augusti eel.
Aga igal juhul on eelnõu teie ees. Keskkonnakomisjonis on seda kahel korral arutatud ja mina ministrina küll arvan, et selle eelnõu edasi menetlemine on igati tarvilik, et katku levimise ajaks jahimeestele õigusruumiga appi tulla. Nagu te kõik teate, on selleks jahihooajaks Keskkonnaameti peadirektor määranud kütitavate metssigade arvuks 29 600, mis on ka maakonniti käskkirjaga laiali jagatud. Statistika näitab, et ligi kolmandik nendest loomadest on kütitud. Küll ei ole nende vanuseline ja sooline koosseis statistiliselt selline, nagu see lõpuks olema peaks, aga aega on ja päris jahihooaeg ju alles lahti läheb.
Selles eelnõus on mitmeid punkte, aga ma peatun nendel, mis on erutavamad. Üks nendest on mootorsõidukilt uluki laskmine kunstliku valgusallika abil. Siin on olnud üsna palju arutelu, et mis mõttes autost ja kuidas. Need inimesed, kes on jahimehed, eks nad teavad, kuidas seda tegelikult tehakse. Aga mõte on väga lihtne: auto mootor ei tööta ja laskmine ei toimu otse autost, vaid ikkagi piisavalt kõrguselt, et ohutus oleks tagatud. Ka komisjonis käis debatt selle üle, kui kõrge või madal peab olema see kõrgiste, et laskmine oleks ohutu. Saan öelda, et kui kunstliku valgusallika kasutamine seadustatud saab, siis keskkonnaministri määrus, mis jahieeskirja muudab, on see koht, kus on ohutustehnika täpsem kirjeldus, kui madalalt või kõrgelt, ennekõike kui madalalt võiks seda lasku sooritada, kindlasti saadakse konkreetne kõrgus meetrites või, ma ei tea, sentimeetrites, selgeks koostöös jahimeestega.
Teine ka väga palju kirgi kütnud koht on olnud seotud selle muudatusega, mis on sõnastatud järgmiselt: "Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikule väikeulukite ja metssigade küttimiseks tasuta jahiloa." Siit on tekkinud mõttekäik, et mis mõttes, kas siis metsseast ongi nüüd seadusmuudatusega saamas väikeuluk. Kui te vaatate täna jahiseadust ja vaatate seda seadust pärast selle seadusmuudatuse vastuvõtmist, leiate metssea endiselt suurulukite hulgast. Aga tõepoolest, see suuruluki küttimise luba peaks olema maaomanikule, kes ei ole selle jahiseltsi liige, aga on tunnistusega jahimees, suuruluki laskekatse läbi teinud, tasuta. Nagu ma olen aru saanud, mitmes jahiseltskonnas jagatakse praegu neid lubasid, sealubasid, tasuta ka omade vahel. Nii et see eraldi võttes ei olegi nii suur teema. Küll on räägitud sellest, et siis kaob ju ära kontroll küttimise üle, me oleme võtnud vastutuse jne. Minu küsimus on, kuidas see siis ära kaob, kui seesama jahiselts väljastab selle suuruluki küttimise loa ja saab pärast küttimist selle loakontsu või loa teise poole tagasi. Ma arvan, et see ülevaade on igati olemas. Aga kartused ei olegi võib-olla seotud niivõrd maaomanikuga kui sellega, kas siin ei ole tegemist mingisuguse hiiliva tasakaalu muutmisega olukorras, kus see luba võiks olla antud ka maaomaniku määratud isikule. Mina olen öelnud selles debatis, et kui see on mingisugune valukoht, siis piirdume ainult maaomanikuga. Aga kindlasti see maaomanik, kes on jahimees võib-olla mõnes teises jahiseltsis, mitte selles kohas, kus ta kodu on, ei ole see, kes valmistaks kohalikule jahiseltsile muret.
Meie seadusandjana, vabandust, teie seadusandjana peaksite kindlasti mõtlema või võiksite mõelda, kuidas need muudatused taudi leviku piiramisele kaasa aitavad. Võiksite mõelda selles suunas, et tegemist ei pruugi olla meetmetega, mida on vaja võtta ainult sellel jahihooajal, sest taudi lõppemise kuupäeva me täna kindlaks määrata ei oska. Ulukieksperdid on ka öelnud, et kindlasti tuleb metssigade populatsiooni arvukus muuta oluliselt väiksemaks, kui see praegu on.
Sellest, et taudi lõppemise kuupäev ei ole teada, rääkisin ma selles sõnavõtus meelega. Kuidas peaksid asjast aru saama jahimehed, kes seda seadust või seadusmuudatust loevad? Tõepoolest, tegemist on ju ainult taudiaegsete meetmetega. Tänaseks päevaks on ka võimalik lahendus välja töötatud. Kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis vastavad paragrahvid lihtsalt sõnastatakse ümber selliselt, et need konkreetsed muudatused, näiteks seesama maaomanikku puudutav muudatus, kehtiks ainult seakatku tõrjumise eesmärgil ja selle leviku ajal. Siin on juba Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna inimesed oma panuse andnud.
Olen valmis vastama küsimustele. Palun seda eelnõu toetada teadmisega, et eelnõu komisjonis koos jahimeestega edasi menetledes saaksime koos teiega anda jahimeestele ühe lisatöövahendi selle raske probleemiga hakkama saamiseks. Aitäh!