Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Infotund. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
53 Riigikogu liiget registreeris ennast kohalolijaks.
Infotunnis osalevad peaminister Taavi Rõivas, riigihalduse minister Arto Aas ja rahandusminister Sven Sester. Eilsel päeval avaldas soovi küsimust esitada seitse Riigikogu liiget. Seetõttu annan täna võimaluse kaheks lisaküsimuseks nii küsijale kui ka teistele Riigikogu liikmetele.


1. 13:01 Valmisolek taastada ajutine piirikontroll

Esimees Eiki Nestor

Alustame. Esimene küsija on Mart Helme ja küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Küsimus puudutab meie piiri kaitset. Me kõik teame, et rändekriis on väga paljudes riikides sundinud seadusandjaid ja valitsusi vastu võtma otsuseid piiri valvamise tugevdamiseks ja piiriületajate täiendavaks kontrolliks. Eesti puhul on siiani räägitud sellest, et me võtame vastu n-ö vabatahtlikult, kuid ei saa välistada seda, et mingil hetkel võib ka meil olukord kontrolli alt väljuda. Seetõttu on mul küsimus, kui suured ressursid on praegu Eestil, nii inimressursid kui rahalised ressursid, ja mitte ainult paariks päevaks, vaid pikemaks ajaks, et taastada ajutine piirikontroll.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Kui te peate silmas piirikontrolli Euroopa Liidu sisepiiridel ehk Eesti mõistes Eesti ja Läti ning Eesti ja Soome vahel, siis enne, kui me tõttame isegi arutlema selle taastamise vajaduse üle, peaksime me ikkagi väga tõsiselt kaaluma, kas see on üldse vajalik praeguses olukorras. Inimeste vaba liikumine on väga oluline vabadus. Küllap mäletate hästi seda aega, kui Eestist Soome minekuks oli sisuliselt vaja eriluba. Mina mäletan veel seda aega, kui Soome minekuks pidi kaks nädalat Liivalaia tänaval asuva suursaatkonna juures viisat ootama. Nüüd osta vaid laevapilet ja sõida edasi-tagasi, samamoodi Läti suunal ja nii kuni Portugalini välja. Need vabadused on andnud Eesti inimestele väga palju, andnud ka Soome inimestele ja Läti inimestele, andnud palju kogu Euroopas. Nii et öelda, et me tahaksime seda vabadust asuda piirama – ütleme nii, et enne tuleb üheksa korda mõõta, kui seda väita. Samas, kui mõne konkreetse riigi puhul julgeolekuolukord seda eeldab, siis loomulikult peab olema valmisolek piirikontrolli ajutiselt taastada. Ka Eestil on see võimekus olemas. Seni, Schengenisse kuulumise ajal, me oleme piirikontrolli taastanud vaid kahel korral: üks kord, kui siin oli NATO välisministrite kohtumine, ja teine kord siis, kui Eestit külastas USA president Barack Obama.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te meenutasite kauget nõukogude aega. Ma mäletan küll, kuidas ma Moskva lennujaamast sõitsin 1990. aastal Saksamaale ja peitsin aluspükstesse Saksa markasid, et seal ka sisseoste teha. Nii et ma ka mäletan. Küsimuse sisu ei olnud aga mitte see. Küsimuse sisu oli, missugune on Eesti võimekus taastada piirikontroll pikemaks ajaks, mitte paariks päevaks. Me ei eelda otseselt, et homme saabuvad meie piiridele immigrantide massid kusagilt Kesk-Euroopast, kuhu nad on omakorda tulnud Põhja-Aafrikast või Lähis-Idast, aga riigi ülesanne on olla valmis niisugusteks olukordadeks. Seetõttu küsin veel kord, missugused on meie rahalised ja inimressursid, et me suudaksime seda teostada ja mitte päevaks-kaheks, nagu mõne NATO ministrite või USA presidendi visiidi puhul, vaid arvestuslikult pikemaks ajaks.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ei, ma mõistsin teie küsimust. Ma lihtsalt soovisin oma vastuses rõhutada, et see küsimuse püstitus on väga hüpoteetiline. Ja minu väide on, et me tegelikult ju ei soovi seda, et Euroopas, Euroopa Liidu riikide vahel oleks taas piirid ja et inimesed peaksid selleks, et ühest riigist teise liikuda, kasutama viisat. Ja hoidku selle eest, et ühest riigist teise liikumisel peaks hakkama veel Saksa markasid smugeldama. Need ajad võiksid olla jäädavalt möödas. Aga kuna te soovisite konkreetset vastust konkreetsele küsimusele, siis võtame selle hüpoteetilise olukorra, kus tõesti oleks vajalik Eesti ja Läti ning Eesti ja Soome vahel piir taastada. Selle maksumus oleks ligi sada miljonit eurot ja see võtaks aega, kui seda täies mahus teha, circa kuus kuud.

Esimees Eiki Nestor

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma olen tähele pannud, et meie praegune valitsus mõtleb oma peaga suhteliselt vähe või harva. Tavaliselt juhtub kõik nii, nagu Brüssel ette ütleb. Ja kui Angela Merkel ütleb näiteks, et 1. detsembrist tuleb see piirikontroll kehtestada, siis ma tahaksingi teie käest küsida, kas meil piirivalvureid jätkub selle jaoks. Olete mõelnud selle peale?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Teie ettekujutus sellest, mismoodi toimub Brüsselis otsustusprotsess, on selgelt ebaõige. Ülemkogude istungitel, kus osalevad kõikide Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid, otsustatakse ühiselt. Ja päris mitmel korral, nii hiljuti kui viimase 11 aasta jooksul, mil Eesti on Euroopa Liitu kuulunud, on Eestil olnud nende lõplike otsuste kujundamisel lausa määrav roll. Meil on täpselt sama palju võimalik otsuseid kujundada kui mis tahes teisel liikmesriigil. Ja sellest, kui Brüsselis tehakse otsus, tuleb aru saada nii, et see on meie ühine, 28 liikmesriigi otsus, mitte ei ole kuskil kaugel direktorid, kes meile midagi ette kirjutavad. Brüssel ei ole Moskva ja Euroopa Liit on vägagi demokraatlik riikide liit. Seda esiteks. Brüsseli poolt tulevat või Brüsselis ühiselt tehtavat sellist otsust, et Schengen täielikult ära kaotada ja kõikide Schengeni liikmesriikide vahel piirid taastada, mina tulemas ei näe. Mitte ainult Eesti, vaid ka väga paljud teised Euroopa riigid peavad inimeste vaba liikumist, millega loomulikult kaasneb ka kaupade vaba liikumine, võimalus ettevõtluseks ja turismiks ning võimalus õppida teistes riikides, väga oluliseks väärtuseks. Me mäletame, et veel 12 või 15 aastat tagasi oli küll ja küll neid, kes ütlesid, et siit läheb piir ja Ida-Euroopa peab olema teisel pool piiri. Tänaseks on need ajad kogu Euroopas jäädavalt möödas.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Härra peaminister! Me soovime iga kord konkreetsele küsimusele konkreetset vastust, aga peaaegu mitte kunagi ei saa kahjuks. Te rääkisite siin, et meil on hüpoteetiline probleem. Meil ei ole hüpoteetiline probleem – vaadake Ungari piiri, vaadake Horvaatia, Austria ja Saksamaa piiri. Ma küsin küll midagi muud, aga ma tahaks teilt kuulda ka seda, kas teie meelest tõesti praegu Schengen toimib. Aga sellest arutelust, kas me tahame piirikontrolli taastamist või mitte. Kui me räägime siin eri parteide vaatepunktist, siis jah, Konservatiivne Rahvaerakond kindlasti tahaks, et Eesti piir oleks kontrolli all ja me peaksime – meie kui Eesti riik – olema valmis selleks, et kui illegaalide hordid hakkavad läbi Kesk-Euroopa liikuma üle meie Soome või Rootsi, siis me suudame nad peatada. Kui palju on Eestil praegu võimalik inimesi piirile panna, et lõunapiir mehitada?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma siiski jään selle juurde, et teie püstitatud küsimus on hüpoteetiline, sest ei ole võimalik tõmmata ühemõttelist paralleeli näiteks Ungari välispiiri ja Eesti-Läti vahelise piiri vahele. Kui me vaatame Euroopa kaarti, siis me saame aru, miks. Eesti on Kirde-Euroopas, põgenikevood tulevad lõuna poolt ja enne, kui me saame rääkida sellest, et keegi tuleb Eestisse, peavad nad läbima väga mitmeid riike. Samuti me teame väga hästi, et Eesti ei ole seni kogu selle aja jooksul jäänud nendele ristteedele. Nii et spekuleerida selle üle, kui palju on meil praegu varuks Politsei- ja Piirivalveameti ametnikke, keda hakata kasutama selleks, et piirid taastada, on kohatu, sellepärast et me ei kavatse piire taastada ei Soome ega Läti puhul. Meil on üks selge piir, mida me väga tugevalt valvame, ja see on Schengeni välispiir. See on piir Eesti ja Venemaa vahel. Eesti ja Venemaa vahelisel piiril töötab circa 700 inimest ja järgmisel aastal me investeerime üle 20 miljoni euro, selleks et nendel circa 700 inimesel oleks kõige kaasaegsem võimalik töökeskkond ja et see piir tervikuna tõepoolest peaks.

Esimees Eiki Nestor

Kaks täiendavat küsimust on esitatud, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 13:12 Koondamised

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on Priit Toobalilt riigihalduse ministrile Arto Aasale. Priit Toobal.

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Vabariigi Valitsus kavandab järgmistel aastatel üsna suurt riigilt palka saavate töötajate koondamist võrdeliselt tööealise elanikkonna vähenemisega. Ja on räägitud ministeeriumitele ning riigiettevõtetele ja -asutustele etteantud kvootidest, mis on jätnud väljapoole mulje üsna mehaanilisest jagamisest. Võib-olla te kasutate oma esimest kaht minutit selleks, et rääkida, kuidas need kvoodid tekkisid ja mis on nende kvootide taga. Mis on nende kvootide sisu?

Riigihalduse minister Arto Aas

Aitäh, hea küsija! Hea meelega vastan. Nagu enamik inimesi ilmselt teab, on avalikul sektoril üldiselt kombeks paisuda. Ja kui riigi tippjuhtkond otsustavalt ei sekku, siis on selline loomulik kasv avalikku sektorisse sisse kodeeritud. Kui me ka sel kevadel küsisime ministeeriumitelt ja nende haldusaladelt prognoose töötajate arvu kohta, siis, oh üllatust, enamik planeeris töötajaskonna kasvu. Samal ajal me teame, et Eesti elanikkond pigem väheneb ja pigem vananeb ning maksumaksjate koormus on igal aastal üha suurem. Need kaks trendi on omavahel vastuolus. Seetõttu oli selge, et tuleb langetada otsus, et ka riik peab selles osas, mida me saame täpsemalt kontrollida ehk siis keskvalitsus, oma töötajaskonda ja riigipalgaliste arvu vähendama. Tark on seda teha praegu, kui Eesti majanduses on suhteliselt hea seis, kui tööpuudus ei ole kõrge ja nendele inimestele leidub kindlasti väga hea rakendus ka erasektoris. See on selline filosoofiline ja põhimõtteline lähenemine.
Mida me suvel teinud oleme? Nendest haldusaladest saadud numbreid on analüüsitud, võetud aluseks viimasel viiel aastal tehtud reformid ja muudatused, analüüsitud viimase viie aasta töötajaskonna kasvu ja sellest lähtuvalt tehtud diferentseeritud ettepanek haldusalade lõikes. Nendes valdkondades, kus on tehtud rohkem muudatusi ja struktuurseid reforme (nt Maksu- ja Tolliamet), on nüüd ettenähtav kärbe väiksem, ja nendes valdkondades, kus on pigem olnud üsna lopsakas kasv, on tulevateks perioodideks ette nähtud ka pisut suurem kärbe.

Esimees Eiki Nestor

Priit Toobal.

Priit Toobal

Suur tänu eelmise vastuse eest! Kui avalikkuses ja meedias on rohkem räägitud nendest koondamistest ametnike hulgas, siis mulle teadaolevalt tunnevad hirmu ka näiteks õpetajad ja arstid. Kas ja kui palju puudutab see koondamisplaan järgnevatel aastatel õpetajaid ja arste?

Riigihalduse minister Arto Aas

Aitäh! Meie otsus, mille üle kabinetis pikalt vaieldi – ja diskussioon oli väga tuline, sest olgem ausad, kõik ministrid seisavad oma valdkonna eest, iga valdkond tunneb, et tema on eriline –, ei langenud kindlasti mitte kergelt ega kuidagi pealiskaudselt. Selle otsuse sisu oli, et lepiti kokku indikatiivsed numbrid, suurusjärgud, kui palju keegi peab mingis valdkonnas kokku tõmbama. Aga see otsus, keda täpselt koondatakse, millal ja kuidas, jääb kõikide valdkonnajuhtide endi teha. Siinkohal riigihalduse minister ja Rahandusministeeriumi ametkond ei ole veel sel aastal ette kirjutanud, et vot nüüd koondame selle inimese selles kohas. See jääb tegelikult asutuse juhtide endi teha, sest olgem ausad, neil on selleks kõige rohkem informatsiooni.
Sotsiaalministeeriumist on tulnud informatsioon, et nemad kindlasti ei hakka koondama arste, nad ei taha koondada ka õdesid, vaid jutt käib tegelikult läbivalt tugiteenustest. Meil on riigi palgal väga palju kohvikupidajaid, leemekulbi liigutajaid, garderoobihoidjaid, IT-töötajaid, raamatupidajaid – kõiki neid, kes pakuvad tugiteenust. Jah, need teenused on absoluutselt vajalikud, et ka põhiteenust pakkuda, aga seda saab teha efektiivsemalt. See kärpeprotsent on praegu kindlasti sellistes piirides, et eelkõige saab fookustada tugiteenuseid, ja väga paljudes valdkondades, enamikus valdkondades, isegi kõikides valdkondades on see realistlik plaan. Valdavalt on organisatsioonides, ka tervishoiusektoris, tugiteenuste pakkujate osakaal umbes 20%. Need on tegelikult tuhanded inimesed, nii et seal on kindlasti ruumi teha oma tööd efektiivsemalt. Ja me tahame, et need muudatused oleksid sisulised, mitte lihtsalt ühekordsed mehaanilised kärped.

Esimees Eiki Nestor

Priit Toobal.

Priit Toobal

Aitäh! Teie kõrval istuv peaminister on öelnud, et kõik need, kes riigilt palka saavad ja teevad oma tööd südamega, ei pea kartma, et neid koondamislaine või siis koondamisteade ootab. Samas aga plaanib valitsus üsna mitusada riigilt palka saavat inimest koondada. Kas siis tõesti töötab riigisektoris nii palju mitte südamega tööd tegevaid inimesi ja logardeid?

Riigihalduse minister Arto Aas

Jah, peaministril oli selline väga ilus ilukirjanduslik väljend. Ma usun küll, et enamik inimesi teeb oma tööd südamega, aga loomulik on see, et lahkuma peavad need, kes võib-olla ei ole muutusteks valmis. Ja tegelikult, olgem ausad, vahetub meil enamikus organisatsioonides töötajaskond aastas umbes 10% ulatuses. Eri organisatsioonides ja valdkondades on vahe olemas, aga 5–10% töötajaskonnast kindlasti vahetub aasta jooksul. Ja kui te nüüd mõtlete, et meie eesmärk on kokku tõmmata 1,5% töötajaskonnast, siis tegelikult see tähendab, et mõnel kuul võiks lihtsalt jätta uute inimeste värbamise ära ja töid ümber korraldada. Keskvalitsuses on kokku 56 000 töötajat, järgmise aasta plaan 750 inimest vähem – see on ambitsioonikas, aga tehtav.

Esimees Eiki Nestor

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Jah, me räägime siin praegu avaliku sektori koondamisest, kuid see ei lähe mööda ka meie kolmandast sektorist. Eile rääkisin väga pikalt maanaiste ühenduse esindaja Eha Reitelmanniga. Nemad on loonud väga efektiivse naiste varjupaikade süsteemi ja väga efektiivse nõustamiskeskuse. Ja nüüd, kui nad vaatasid järgmise aasta eelarve projekti, siis nad nägid, et seal enam nende tegevust rahaliselt ei toetata. Mida oskate vastata?

Riigihalduse minister Arto Aas

Aitäh! Ma arvan, et õigem oleks esitada see küsimus vastavale ministrile. See on pigem eelarvekulude küsimus kui töötajaskonna kärpe küsimus. Meie kärpeplaanid puudutavad ikkagi keskvalitsust. Siia alla käivad ametnikud ja riigipalgalised, mitte kolmas sektor.

Esimees Eiki Nestor

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Austatud härra minister! Mulle meeldis teie loogika, et kuna tööealiste, töövõimeliste või töötavate elanike arv on vähenenud, siis võiks ka ametnikke vähemaks tõmmata – väga õige. Samas, kas see ei puuduta ka kõrgemaid ametnikke? Eestis on viimasel ajal suurenenud ministrite hulk. Mõnes ministeeriumis on kaks ministrit, aga ma ei ole näinud, et see oleks tunduvalt parandanud ministeeriumi tööd. Võtame näiteks Sotsiaalministeeriumi, kus on kaks ministrit, aga ei ole sellest suurenenud pensionäride jõukus ega lühenenud järjekorrad arstide juurde. Kas ei oleks otstarbekas ka näiteks mõni ministrikoht koondada ja kas valitsus on seda arutanud? Seda enam, et kui on kaks ministrit, siis on ka kaks autot, kaks autojuhti, kaks sekretäri. Nii et kulusid on siin küll ja küll, mida võiks minimeerida.

Riigihalduse minister Arto Aas

Aitäh! Eks kõik ministeeriumid peavad enda sisse vaatama ja oleks ju päris üllatav, kui mõni ministeerium teeks ettepaneku koondada ka ministrikoht ära. Seda ei saa välistada, see vabadus on ministeeriumitel olemas. Ma siiski arvan, et kui konkreetne minister saab keskenduda oma valdkonnale ja seal ikkagi pakkuda paremaid lahendusi, siis see ministrikoht on ennast õigustanud. Me räägime ju 8,9 miljardi euro suurusest riigieelarvest ja ühe ministri palk on sellest väga väike summa. Ka kõiki kulusid ei pea olema topelt. Mina ei kasuta iga päev autojuhti ja härra Sesteriga me jagame ühte sekretäri ja muid tugiteenuseid. See kulu ei ole niivõrd suur ja pigem vaataks, millised on töötulemused. Need selguvad ilmselt paari aasta pärast. Aga loomulikult, kui on teistsugune valitsus, teistsugused ajad, siis on ka teistsugune valitsuse koosseis. On esitatud ju ka ettepanekuid, et Riigikogu peaks olema väiksem, et siin võiks olla näiteks 81 liiget. See oleks palju suurem kärbe, kui valitsuses saaks kunagi teha. Nii et need mõtted on teretulnud.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 13:21 Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele ja selle esitab Krista Aru. Palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! 25. augustil kiitis Teadus- ja Arendusnõukogu heaks teie nõukogu ühe liikme juhtimisel koostatud raporti Eesti teadusasutuste, kõrgkoolide ja rakenduskõrgkoolide võrgustiku ja tegevussuundade kohta. Selle raportiga anti ka mitmed väga konkreetsed soovitused. Kas te saaksite palun öelda, millised nendest 21 soovitusest oleksid need, millega me peaksime väga kiiresti tegelema või millega valitsus kavatseb hakata kiiresti tegelema, et säilitada Eesti teaduse ja kõrghariduse jätkusuutlikkust?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! See on väga õige küsimus väga õige ja olulise teema kohta. Alles eile rääkis teie pinginaaber sellest, et valitsus midagi suurt ette ei võta, muudkui tiksub. Mul on hea meel, et teie olete palju paremini informeeritud ja leidsite üles ühe teema, kus me tõepoolest soovime avalikkust kaasates arutada, mismoodi saaks ühte sektorit jätkusuutlikult paremaks muuta. Ja mööname, et nende ettepanekute puhul, mis siin raportis on tehtud, ei ole tegu Gunnar Oki ainuisikulise raportiga. See põhineb enam kui 30 inimese arvamusel, keda kõiki on intervjueeritud. Püüdes nüüd lühidalt öelda, milliseid soovitusi siit kohe ellu viia, siis ma alustaks tegelikult sellest, et faktilise täpsuse huvides tuleb öelda, et Teadus- ja Arendusnõukogu ei ole seda raportit veel heaks kiitnud. Me võtsime selle teadmiseks ja otsustasime esitada avalikule arutelule. Me soovime, et teadusasutused, ettevõtted, organisatsioonid, ka Riigikogu kultuurikomisjon ja mitmed teised panustaksid sellesse, et kõik need soovitused rida-realt ja täht-tähelt läbi käia, otsida ka kohti, kus meil ei ole ühisosa, ja siis ühiselt otsustada, millised soovitused ellu viia. Aga läbivalt on need soovitused seotud sellega, kuidas tõsta Eesti kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kuidas tagada see, et Eestis antud kõrgharidusdiplom oleks maailmas võimalikult kõrgelt hinnatud. Nii ma võtaks selle kahe lausega kokku.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Üks suuremaid ja enam tähelepanu köitnud soovitusi on teadusasutuste, kõrgkoolide ja ka rakenduskõrgkoolide konsolideerimine kolme keskusesse. Palun öelge, kas sellise ettepaneku taga on see, et meie teaduse ja kõrghariduse rahastamisel väheneb tõukefondide osa umbes 20%, nagu me teame, või on ikkagi see edasiviiv jõud konkurentsivõime tõhustamine! Ja kuidas teie näete, et selline konsolideerimine kolme keskusesse võiks Eestile hea olla?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Kõige olulisem on minu hinnangul ikkagi see, et nende asutuste kvaliteet oleks sel tasemel, et me saame tõesti rääkida rahvusvahelises konkurentsis olemisest, ka rahvusvahelises tippkonkurentsis olemisest teatud erialadel. Tõepoolest, see raport näeb ette, et erinevad teadusasutused võiksid tihedama koostöö, võrgustumise või liitumise kaudu – ükskõik, kuidas seda täpselt nimetada, ükskõik, kuidas see praktikas lõppkokkuvõttes välja näeb – konsolideeruda selleks, et see võimekus oleks suurem. Ma arvan, et täna on veel natuke vara lõplikult öelda, kui palju neid keskusi olema peaks või kas mõni konkreetne teadusasutus peaks olema väljaspool neid keskusi. See ongi tegelikult üks nendest teemadest, mida me soovime avalikkust kaasates arutada. Oleks ju kohatu, kui me alustaks avalikku arutelu ja samal ajal oleks valitsusel või peaministril juba kivistunud veendumused ühes või teises küsimuses. Olen ise rääkinud väga mitmete valdkonna asjatundjatega ja ka trendi konsolideerumise poole peetakse õigeks. Aga on teatud detaile, mille puhul tuleb tunnistada, et ühiskonnas on väga selgeid eriarvamusi, ja ma ei pea seda üldse kuidagi halvaks, et meil sellised eriarvamused on. Vastupidi, oleks väga imelik, kui sedavõrd suure visioonidokumendi peale kõik ainult pead noogutaks. See näitaks, et ühiskonnas alternatiivseid arvamusi üldse ei ole. Nii et ma loodan, et tuleb väga tõsine debatt. Ma loodan, et mõeldakse kaasa väga sisuliselt ja mõeldakse ka selles suunas, kas ja kuhumaani see konsolideerimine meile kasulik on. Trendina, ma leian, on see kindlasti vajalik.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Minu küsimus läheb pinginaabri küsimusest pisut detailsemaks. Avalikkuse tähelepanu on pälvinud Eesti Keele Instituudi võimalik liitmine Tartu Ülikooliga ja kõnealuses raportis on meile üldiselt soovitatud otsida eeskujusid Taanist. Sealt on aga teada selline lugu, et Taani keeleinstituut kord liideti ülikooliga ja pärast jälle lahutati. Kuidas teie suhtute EKI võimalikku liitmisse Tartu Ülikooliga? Kas valitsusel on selles küsimuses juba seisukoht kujunenud?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Nagu öeldud, siis praegu on selle raporti, mis Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel koostati, avaliku arutelu faas. Ja oleks väga kohatu, kui juba avaliku arutelu eel või ajal valitsus kujundaks jäigad seisukohad. Ma saan suurepäraselt aru sellest diskussioonist, mis ühiskonnas on Eesti Keele Instituudi ümber tekkinud. Minu hinnangul tuleb kõiki neid kerkinud argumente tõsiselt kaaluda. Me ei peaks välistama seda, et ka mõni väga väike teadusasutus saaks täiesti iseseisvalt toimida. Samas me ei peaks eos ainult emotsionaalsetel põhjustel maha matma ka neid võimalikke positiivseid argumente, mis oleksid konsolideerimisel. Kõige olulisem minu jaoks on see, et Eesti Keele Instituudi peamised funktsioonid – need, mis on seotud sellega, et meie kõigi ühiselt kasutatav ja palavalt armastatud keel oleks jätkuvalt ilus, seda kasutataks korrektselt, et keel areneks – oleksid kindlasti täidetud. Selles ei saa mingit kahtlustki olla. Eesti põhiseaduse esimesed laused räägivad eesti keelest ja kultuurist kui kogu meie enesemääramise põhialustest. Loomulikult peab Eestis olema ka vajalik teaduslik kapatsiteet, et eesti keelega tegeleda. Aga see, milline täpselt on organisatoorne vorm, kus on direktori kabinet – need on küsimused, mille üle valdkonna asjatundjad ja avalikkus laiemalt saavad debatti pidada. Ja kui see debatt on jõudnud selle kohani, kus tuleb teha valikuid, siis valitsus on selleks ka valmis.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Härra peaminister! Selle meie kõigi poolt palavalt armastatud keele juurde tahtsin mina ka jõuda. Seal Oki raportis on palju räägitud, ja te ise ka praegu rääkisite, konkurentsivõime saavutamisest. Ja selle saavutamise puhul on rõhutatud, et doktoriõpe ja tegelikult suur osa kõrgharidusest peaks minema üle inglise keelele. Te viitasite ise just ka meie põhiseaduse preambulile ja sellele, et Eesti riigi tegelik põhiline mõte on taastoota eesti kultuuri ja haridust, sh kõrgharidust, tagada ka eestikeelne doktoriõpe. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on see meie mõte või huvi, kui mõni Rootsi või Saksa professor annab Eesti inimesele inglise keeles hariduse, et ta läheks siis Soome tööle. Me võiksime ju siis selle pulli enda raha eest ära lõpetada, las soomlased harivad. Kui nüüd tekib olukord, kus rahvusvahelise konkurentsivõime saavutamine on vastuolus meie põhiseaduse aluspõhimõtetega, siis kas te nõustute minuga, et me peaksime ikkagi eelkõige hoolitsema selle eest, et eestikeelne doktoriõpe oleks Eestis privilegeeritud seisus?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! See, et me hoiame eesti keelt, et me arendame eesti keelt ja me teeme ühiselt jõupingutusi selleks, et eesti keel säiliks, ei välista absoluutselt seda, et me oskame ka teisi keeli. See, kui Eestis õpetatakse juba lasteaias inglise keelt, on minu meelest väga positiivne. See ei ohusta minu hinnangul kuidagi eesti keelt meie emakeelena. Maailm on märksa avaram kui see pisut enam kui 45 000 ruutkilomeetrit, kus räägitakse eesti keeles. Loomulikult me ju tahame, et ka meie järeltulev põlvkond oleks valmis kogu maailmas tegema suuri asju. Täna võib ühest ajakirjandusväljaandest lugeda, kuidas minust märksa nooremad mehed on tänu sellele, et nad näevad maailma suuremalt, et nad on õppinud maailma tippkoolides, suutnud luua ettevõtte, mis on kogu maailmas, globaalses äris tippe vallutanud. Ma usun, et me tahame, et selliseid inimesi tuleks Eestis veel ja veel ja veel. Ja kui selleks on vaja osa stuudiumist läbida inglise keeles, siis selles mina isiklikult eesti keelele kui meie emakeelele ohtu küll ei näe. Inglise keele oskus on igal juhul positiivne ja vajalik.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 13:33 Majandusliku kindlustunde vähenemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on rahandusminister Sven Sesterile. Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Härra minister! Meieni on jõudnud nii teie enda esituses komisjonis kui ka avalikkuse kaudu arusaam sellest, et suve jooksul on Eestis ettevõtjate usaldus majanduse vastu ja ka tarbijate kindlustunne vähenenud. Sealjuures on see vähenemise trend vastuolus meie naabrite juures ilmnevate trendidega, kus kindlustunne on kas sama või isegi tõuseb kergelt. Kas te oskate seletada, millest see vähenemine on tingitud? Ja kas te nõustute, et see vähenemine on Eestis vähemalt osaliselt põhjustatud ka maksutõusudest kevadel või suve alguses?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Oskan seletada ja soovin ka seletada. Me vaatame täna pigem indeksit, mida on küsitud ettevõtjatelt ja tarbijatelt. Tegemist on subjektiivse hinnanguga, mis on aga analüütikutele kindlasti oluline, sest annab indikatsiooni, kuidas küsitletud tunnevad, milline on nende tulevikunägemus. Selge tendents on 2015. aastal tõesti olnud – küsitletud on nentinud, et nende majanduslik kindlustunne on vähenenud. Ütlen teile kohe siin ära ka rõõmsa uudise. Nimelt juuli, augusti ja nüüdseks ka juba septembri viimased andmed on meil olemas ja need näitavad juba kolm kuud järjest selle indeksi kasvu ehk siis usaldus on selgelt taastunud. See on kindlasti positiivne pool. Aga kui nüüd rääkida sisust, et millest tulenevalt inimesed tunnetavad mingil ajahetkel, et nende usaldus või kindlustunne väheneb, siis peaasjalikult võib seda 2015. aastal rohkem seostada nõrgema väliskeskkonnaga. Praegu, 2015. aastal on meie partnerite majanduskasv 0,8% kaalutud keskmisena. Kui me vaatame 2014. aastat, siis see oli 1,3% ja 2016. aastal ehk järgmisel aastal on see eelduslikult 1,6%. Ja siin mängivad mitmed riigid olulist rolli. Üks pool on Venemaa, kes on täna sügavalt miinuses, tal on –4,5% majanduskasvu. Ja seal on ka geopoliitiline ebakindlus, mis selgelt mõjutab tarbijaid emotsionaalselt. Teine pool on Soome majandus, samamoodi meie väga selge partner, kellel on otsene seos Eesti tarbijatega. Ja siit tuleb välja ka näiteks Läti ja Leedu puhul, miks nende kindlustunne on kõrgem olnud: Soome ei ole konkreetselt neid nii tugevalt mõjutanud kui antud juhul Eestit.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Suur tänu! Ikkagi ei saanud ma oma küsimuse teisele poolele vastust. Kas te vähemalt möönate, et meie kevadisel maksudebatil oli oma roll selles kindlustunde vähenemises?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma arvan, et mitte. Kui me vaatame teist indikaatorit, milleks on ju tarbimine, meie maksude laekumine tarbimisest, siis te panete tähele, et kogu selle aasta – "kogu" on võib-olla palju öeldud –, aga väga oluline osa selle aasta majanduskasvust on tulemas sisetarbimisest, mis näitab seda, et tarbimisjulgus püsib siiamaani kõrge. Vaadake, see on oluline komponent, milline on meie tarbimisjulgus. Ja kui hakata mõtlema samm edasi, et kas kindlustunde vähenemine võiks olla ka indikatsioon riigieelarvele, siis ma ütlen, et kindlustunde vähenemine seda veel ei ole, aga kui tarbimisotsused hakkavad muutuma, siis me peaksime selles juba ohtu tajuma. Nii et praegu, 2015. aastal me näeme selgelt, et sisetarbimine on oma kõrgtasemel. Me näeme seda, et palgad tõusevad. Me näeme seda, et ettevõtjad võtavad järjest rohkem inimesi tööle ning nende inimeste palgad järjest tõusevad ja seda, muide, tootluse arvel. Nii et me näeme seda, et maksupoliitilised otsused on pigem soosinud palkade tõusu, tööjõumaksude alandamist ja töötuse vähendamist.

Esimees Eiki Nestor

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Järsku on teil konkreetselt ka kohalikele omavalitsustele, kellest kindlasti väga paljud tänast infotundi jälgivad, öelda midagi, mis võiks 2016. aastal nende kindlustunnet suurendada.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Kohalikele omavalitsustele on kindlasti üks oluline indikatsioon, nende n-ö sisend riigi poolt, finantstugi, see, et nad saavad osa iga töötaja tulust. Antud näite puhul on 11,6% see tase, mis tulumaksust neile laekub. Ja kindlasti on oluline see, et kui me vaatame kunagisi kriisieelseid tasemeid, siis me näeme praegu olukorda, kus riik maksab või, ütleme, kohalik omavalitsus saab riigieelarvest absoluutnumbrina suurusjärgus 145 miljonit eurot rohkem kui kriisi eel kõige paremal positsioonil olles. Nii et kui me vaatame absoluutnumbreid, siis võib küll täna öelda seda, et kohalike omavalitsuste finantsvõimekus on selgelt kasvanud ja kasvamas.

Esimees Eiki Nestor

Maire Aunaste, palun!

Maire Aunaste

Lugupeetud eesistuja! Ma ei tea, kes nende kolme inimese hulgast, kes täna vastuseid annavad, sellele küsimusele tegelikult vastama peaks, aga ma arvan, et Eesti inimesi see väga huvitab. Kas nende kindlustunne võib kannatada seetõttu, et siia tulevad sajad ja sajad pagulased? Ehk siis küsimuse teistsugune väljendusviis oleks selline, et kas Eesti inimene peab kartma, et temalt võetakse midagi ära siia saabuvate pagulaste pärast.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kui küsitakse majandusliku kindlustunde indikatsiooni kohta, siis ei täpsustata inimese puhul, kes tunnetab oma kindlustunde vähenemist või suurenemist, et millest see tuleneb – kas see tuleneb sellest, et mingi konkreetne majandussektor on n-ö allapoole läinud, kas see tuleneb sellest, et tema kodu lähedal olev konkreetne töökoht on suletud. See ongi inimese üldine subjektiivne hinnang ettepoole vaadates. Kindlasti on raske öelda ühe või teise inimese puhul, millest tulenevalt ta tunnetab oma kindlustunde kas vähenemist või siis omakorda suurenemist. Nagu ma ütlesin, viimasel kolmel kuul on kindlustunne pigem suurenenud. Kindlasti on ka eri inimeste puhul erinevad sisemised indikatsioonid ja sisemine tunnetus, miks nad arvavad, kui küsitleja neilt seda küsib, mille pärast on nende kindlustunne suurenenud või vähenenud. Nii et ma jätaksin siinkohal nendele küsitletavatele võimaluse oma sisemise veendumuse järgi öelda, millest tulenevalt nemad siis kujundavad oma tulevikunägemust.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 13:41 Seoses Katalooniaga

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Teatavasti toimusid Kataloonias piirkondlikud valimised, kus võitjaks tulid Kataloonia iseseisvust pooldavad poliitilised jõud või nende koalitsioon. Tekkinud olukord on paras poliitiline pähkel närida nii Hispaaniale riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu liikmesriikidele. Mu küsimus on, missugune on Eesti tänase valitsuse ja valitsusjuhi seisukoht Kataloonia iseseisvuse küsimuses.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh, hea küsija! On hea tava, et valitsusjuhid ei anna hinnanguid teiste riikide valimistulemustele ega sisepoliitikale üldisemalt. Seetõttu ma loodan, et te mõistate, kui ka mina nendest hinnangutest täna hoidun. Küll aga saan ma öelda seda, et ma usaldan Hispaaniat kui õigusriiki, ja olen veendunud, et Hispaania suudab ka need teemad õigusriigile kohaselt sisemiselt lahendada.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Aitäh! Siiski, välispoliitikas või, ütleme, globaalses poliitikas on üks oluline printsiip, nimelt rahvaste enesemääramise õiguse printsiip. Ja kindlasti jõuab see küsimus ükskord ka Eesti valitsuse lauale. Kas tänane valitsus ja valitsusjuht on valmis järgima seda üllast rahvaste enesemääramise printsiipi Kataloonia iseseisvumise küsimuses või pigem on plaanis järgida pragmaatilise poliitika suunda? Teatavasti eksisteerib osaliselt tänu sellele rahvaste enesemääramise õiguse printsiibile ju ka Eesti riik.

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, see ei ole hea tava kommenteerida teiste riikide sisepoliitikat. Veelgi libedam tee oleks hakata spekuleerima selle üle, milline võiks olla Eesti seisukoht juhul, kui üks või teine sündmus aset leiaks. Seetõttu palun mind mõista, kui ma hoidun nendest spekulatsioonidest.

Esimees Eiki Nestor

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Aitäh! Ma natukene jätkan sama küsimust. Asi on selles, et Kataloonia praegune liikumine on hämmastavalt sarnane sellega, mis toimus veerand sajandit tagasi Eestis, kui suured riigid hoiatasid meid vähemalt eraviisiliselt, kõrgtasemel meeste kaudu, et ärge kõigutage Gorbatšovi paati. Ma saan sellest täiesti aru, et ka meie ei saa teha ühtegi sellist diplomaatilist liigutust, mis võiks kas või kaudselt kahjustada meie NATO liitlast Hispaaniat, ja see on õige. Ometi on Kataloonias praegu selline õrn hetk, kus mõned kiidavad Euroopa Liitu, mõned arvavad, et äkki see pöörab neile selja. 25 aastat tagasi need suured riigid, kes ei lubanud meil Gorbatšovi paati kõigutada, ütlesid, et me tahame teiega ikkagi arendada majandussuhteid, kultuurisuhteid ja hoida kõik uksed lahti. Kas paralleelselt sellega võiks arvata, et ka Eesti valitsusel võiks olla heatahtlik plaan vähemalt selles mõttes, et Katalooniaga kultuuri- ja majandusasju edendada ja hoida uksed lahti sellele, et Euroopa Liit on ikkagi olemas?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh! Ma arvan, et see paralleel ei ole väga õnnestunud seetõttu, et Eesti oli tollal okupeeritud, Hispaania aga on demokraatlik õigusriik. Seetõttu oleks minu hinnangul väga libe tee siia neid võrdusmärke tõmmata.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kataloonia iseseisvumine võib olla pretsedent – see on nüüd muidugi spekulatsioonide teema –, millele järgneb terve rida teisi samasuguseid iseseisvumisi: Šotimaa iseseisvumine, miks mitte ka Baskimaa iseseisvumine Hispaanias, Belgia lõhenemine, võib-olla veel midagi. Minu küsimus on selline. Ma saan aru, et ametlik retoorika peab meil kindlasti olema väga vaoshoitud, kuid kas valitsus ei peaks siiski tõsiselt mõtlema teatud standardpoliitika ja seisukohtade väljatöötamisele juba praegu, juhuks kui Kataloonia iseseisvumine saab tõeks, et meil oleks ka teiste juhtumite puhul n-ö maatriks peale panna?

Peaminister Taavi Rõivas

Aitäh, hea küsija! Täna juba teist korda te sunnite peaministrit – ja teil on loomulikult selleks parlamendiliikmena õigus – minema libedale teele ja kujundama seisukohti juhuks, kui üks või teine sündmus peaks aset leidma. Aga ma loodan, et te mõistate, kui ma ütlen, et selliste spekulatsioonidega kaasaminek ja juba ette mingites konkreetsetes küsimustes oletuste pinnalt seisukohtade kujundamine on väga libe tee ja sellest tasub hoiduda. See puudutab tegelikult teie mõlemat täna esitatud küsimust – nii seda, mida te küsisite piirikontrolli kohta, kui ka seda, mida te nüüd küsisite.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:47 Kohalike teede rahastamine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine küsimus on rahandusminister Sven Sesterile. Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Järgmise aasta riigieelarves on avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks ette nähtud 29,7 miljonit eurot. Seejuures viidatakse seletuskirjas, et eelmisel aastal oli see summa vaid 24,7 miljonit eurot. Ometigi said omavalitsused eelmisel aastal kohalike teede hoiuks reaalselt 28 miljonit eurot, millest 3,3 miljonit eurot oli projektipõhine toetus. Ma küsin teie käest, härra minister, kas järgmisel aastal on loota, et sellele 29,7 miljonile tuleb midagi lisaks.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile hea küsimuse eest! Alustan kõigepealt sellest, et riik on võimaluse korral alati näinud ette sihtotstarbelisi lisatoetusi kohalike teede tarbeks. Ja miks ma ütlen "lisatoetusi"? Ka seadus ütleb seda, et kohalike teede kulud kaetakse üldjuhul kohalike teede eelarvest ja täiendavaks hoiuks riigieelarvest eraldatud raha tuleb vaadata kui lisatoetust omavalitsuse põhituludele. See on esimene pool sellest asjast. Kui me vaatame ajaloos tagasi, siis me näeme, et riigi antud toetus oli suurim vahetult enne kriisi – suurusjärgus 40,5 miljonit. Kriisi saabudes langesid toetused pea neli korda. 2009. aastal oli see juba 11 miljonit kopikatega, st 11,4, ja 2010. aastal samamoodi 11,4. See on peaaegu neljakordne toetuse langus. Nüüd on see toetus kohalikele omavalitsustele vaikselt, kuid kindlalt suurenenud. Ja nii nagu te ka ütlesite, me planeerime selleks järgmisel aastal 29,7 miljonit. See on oma olemuselt ajalooliselt võttes peale 2008. aastat suurim toetus kohalikele omavalitsustele, jagades seda tipueelsele 2007. aastale võrdselt investeeringute taseme kohta. Ja lisaks otsetoetustele, mis lähevad kohalikele omavalitsustele, on muidugi suured magistraalid, kuhu riik ka täiendavalt raha suunab. Nii et vaadates riigi panust, võib küll öelda, et see on aasta-aastalt suurenenud ja selline tendents jätkub ka aastal 2016.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, härra minister! Omavalitsusliitude Koostöökogu taotles riigieelarve koostamise protsessi käigus kohalikele teedele kokku 59 miljonit eurot. Seejuures tuleb arvestada, et 2008. aastal, nagu te juba ütlesite, oli kohalikele omavalitsustele ette nähtud 40,5 miljonit. Kõikidest teedest kokku moodustavad kohalikud teed 41%. Ma küsin, härra minister, kas teie arvates on selle rahaga võimalik hoida kohalikke teid normaalsel tasemel korras. Ja kus on siin lahendus, st kust saaks siia täiendavaid vahendeid juurde?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile hea küsimuse eest! Loomulikult, kõik määratud toetused saavad vastata vaid riigi võimalustele ja tema võimekusele. Kui küsida siin saalis ja ka ministrite käest, kas nad on huvitatud sellest, et näiteks Tallinna-Tartu maantee riigimaanteena ehitada neljarealiseks ühe aastaga, siis miks mitte. See annaks ju tööd meie ehitajatele ja tooks meile kiirema side kahe konkreetse linna vahel. Loomulikult oleks see huvi olemas. Me peame lähtuma oma võimalustest ja võimekusest. Ja täiesti õige, et koostöökogu soov oli tunduvalt suurem, ligi kaks korda suurem, nagu te isegi ütlesite – 58,9 miljonit. Ma siinkohal ütlen, et see on prioriteetide küsimus. Me tahame ühe eelarveaasta jooksul tõsta pensionit, õpetajate palka, suunata raha kohalikele teedele lisaks kohalike omavalitsuste endi investeerimissoovidele. Ja on veel mitmeid kohti, kuhu riigieelarves raha suunatakse. Selge on see, et me saame opereerida vaid nende finantsvahendite ulatuses, mis meil täna olemas on. Siin me peame kindlasti vaatama seda, kuhu riik on suundumas. Ja ma arvan, et siin on oluline indikatsioon, mida te ka ise tähele panete, et riik on aastast aastasse järjest rohkem raha suunanud kohalikele teedele. Ma arvan, et see on väga oluline indikatsioon.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, härra minister! Nagu me teame, siis järgmisest aastast ei ole enam kohalike omavalitsuste teede raha seotud kütuseaktsiisiga. Ometi laekub riigieelarvesse järgmisel aastal kütuseaktsiisi 55 miljonit eurot rohkem. Ma küsin, miks ei võiks siis osa sellest täiendavalt kohalike omavalitsuste teedele minna. Kas see raha peaks teede pealt üldse kusagile mujale liikuma? See kütuseaktsiisist laekuv raha on ju ette nähtud teede remondiks.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Ärge olge ebaõiglane! Vaadake siis otsa ka investeeringutele, mis tehakse, kui me ei räägi mitte ainult kohalikest teedest, vaid räägime kõigist teede investeeringutest ehk toome tõesti sisse kõik riigimaanteed. Ja mida me näeme? Me näeme seda, et aastal 2016 suurenevad investeeringud täiendavalt 30 miljonit võrreldes 2015. aastaga. See on reaalsus. Me näeme seda, et 2016. aastal suunatakse 315 miljonit maanteedele. Samal ajal oli 2015. aastal see number 285. Me näeme selget tendentsi, et teedesse suunatakse rohkem raha. Nii et see on reaalsus. See on reaalne raha, mis sinna läheb.

Esimees Eiki Nestor

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Meil on olemas circa 18 000 kilomeetrit riigiteid ja 23 000 kilomeetrit kohalike omavalitsuste teid. 1999. aasta teeseadus ütleb, et me järjest vähendame vahet riigiteedesse ja kohalikesse teedesse finantseerimise vahel. Täna on see proportsioon vägagi paigast ära. Kas on näha, et millalgi hakkaks see vahe vähenema? Praegu tuleb riigilt KOV-idele circa 10%. Kas see seis võiks millalgi kohalike omavalitsuste kasuks muutuda?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile selle hea küsimuse eest! Ma veel kord rõhutan seda esmast aluspõhimõtet, millega ma alustasin. Nimelt, seadus ütleb seda, et tegelikult peaks kohalikke teid korras hoidma kohalik omavalitsus. See on see esmane tasand. Ja riik peab korras hoidma kõiki riigiteid ja kõrvalteid, mis on riigiteedega seotud. Jooksvalt on tegelikult kogu aeg eraldi otsuseid tehtud – need on poliitilised otsused –, et suunata kohalikele omavalitsustele täiendavat finantstuge. Kohalikel omavalitsustel ei ole ju tõesti võimalik järgida seda tempot, mida me neilt sooviksime. Kohalikel omavalitsustel ei ole piisavalt vahendeid, et hoida oma teid korras, neid parendada ja tagatipuks uusi teid ehitada. Kui te vaatate ka proportsioone, siis riigi ja kohalike omavalitsuste panus on olnud enam-vähem sellises suurusjärgus, et 2006. aastal oli riigi panus (peaasjalikult lisarahastamisel) 18% ja 2010. aastal 20%. Sellised on need proportsioonid olnud. Kindlasti me peame jälgima, nagu ma ütlesin, tendentsi, et riik on suunanud sinna raha järjest rohkem. Ja kui te ütlete, et oleks vaja veelgi rohkem riigipoolset tuge, siis on alati ka küsimus, kas me hakkame kuskilt midagi ära võtma või tekitame täiendavalt mingid uued katteallikad juurde. Ka praegu, st kui me vaatame eelmist aastat – mitte ainult riigimaanteede puhul, vaid kohalike teede puhul samamoodi –, siis me näeme seda tõusu. Ja see on minu meelest väga oluline, et tõus ka nüüd tuleb. Nagu ma ütlesin ka ühele varasemale küsimusele vastates, jääme me praegu sisuliselt alla vaid 2008. aasta tipule, kui me tõesti vahetult enne kriisi jõudsime 40 miljoni suuruse riigipoolse toeni. Praegu me räägime juba 30 miljonist. Nii et me oleme jõudsalt iga aasta seda tuge suurendanud ja seda tänu praegusele valitsusele.

Esimees Eiki Nestor

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Härra minister! Eestis on kiiruskaamerad muutunud teede loomulikuks osaks, samamoodi nagu kilomeetritulbad või teemärgistus. Ja koos korraliku asfaldiga on kiiruskaamera, kui ta on pandud õigesse kohta, rahateenimismehhanism, sest nagu Siseministeeriumi hiljuti tehtud katse näitab, ületavad pooled sõitjad kiirust. Muidugi on sinna raske jalaga autojuhte ka vaja. Kas ei oleks otstarbekas kiiruskaamera abil teenitud raha suunatagi otse sellesse kindlustavasse struktuuri, st teede korrashoidu? Mõtlen just nimelt kiiruskaameratega kogutud trahvide suunamist konkreetselt teede korrashoidu.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Me ei ole seda teemat otseselt arutanud. Ma saan aru, et ka teie ei ole vist teinud sügavamat analüüsi ja sellega välja tulnud. Aga ma arvan, et kõik ideed on alati arutamist väärt. Kindlasti on alati küsimus selles, et mida rohkem me seome omavahel kulusid ja tulusid erinevates positsioonides, seda rohkem me n-ö indekseerime kogu riigieelarvet. Nii et see on alati see küsimus, kui palju me tegelikult tahame riigieelarvest kinni panna, kui nii võib öelda, st kinni panna seal oma kulude tasemel. Me ju täna juba oleme olukorras, kus sisuliselt on riigieelarvet menetledes väga suur osa eelarvest ette määratletud varasemate otsustega. See on alati see küsimuse koht. Teie konkreetne näide oli kiiruskaamerate ja sealt tulenevate trahvide kohta, et kas peaks neid suunama teehoidu. Võib-olla me peaksime hoopis teistpidi mõtlema: kiiruse ületamise trahvidest tulenevat raha suunama hoopis mingitesse muudesse sektoritesse, mis võivad olla seotud näiteks tervisega. Ka selline küsimus võiks tekkida. Aga see indekseerimise küsimus on kindlasti oluline. Ka mitmed majanduseksperdid on juhtinud tähelepanu sellele, et kui n-ö indekseeritud kinnipanekul on riigieelarves väga suur osa, kätkeb see endas teatavaid ohtusid täiendavate poliitikate tegemises, kui selleks on soovi.

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:58 Ametnikkonna koondamine

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp jõuab esitada riigihalduse ministrile Arto Aasale ühe küsimuse. Palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh! Hea minister! Vabaerakond on seda meelt, et riigisektoris tuleb kindlasti kulusid kokku hoida. Murekoht on see, kui seda raha hoitakse kokku ainult rahakraapimise eesmärgil. Ehk meie eesmärk oleks see, et süsteemi vaadataks tervikuna. Koostöökogugi on tungivalt soovitanud muuta ka administreerimise süsteemi. Milline on valitsuse nägemus tulemuspalkade süsteemi jätkamise osas riigisektoris? Ja kas see mainitud matemaatiline tehe toob kaasa ka valitsemissektori sisulisema kokkuhoiu?

Riigihalduse minister Arto Aas

Aitäh! Nii nagu ka infotunni esimeses osas öeldud sai, on valitsuse soov tõepoolest see, et need kärped tooksid kaasa sisulisi muudatusi. Et mitte lihtsalt ei koondataks ära tühjalt seisnud töökohtasid, vaid ametiasutused, ministeeriumid vaataksid üle oma töökorralduse, vaataksid üle, mida saab teha paremini. Mingeid ülesandeid ei ole võib-olla üldse vaja enam täita. Need kärped, sh töötajaskonna vähendamine, on sisuliste reformide läbiviimise üks tööriistu. Tõepoolest, nii nagu te ütlesite, olen teiega ühte meelt. Konkreetsed ettepanekud on oodatud, et kus ja kuidas peaks tööd ringi tegema. Ja see on ka valitsuse suhtumine olnud, et me tahame riigivalitsemise praeguses mudelis sisulisi muudatusi.

Esimees Eiki Nestor

Infotund on lõppenud. Aitäh, ministrid!

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee