Head kolleegid! Vaesus on Eestis suur probleem. Järjest kasvav mure seoses palgavaesusega nõuab riigilt otsustavate sammude astumist. Vaesuse teemale, sh palgavaesusele juhtis tähelepanu ka eelmisel nädalal avalikustatud Eesti inimarengu aruanne, mis ütles, et palgavaeste osakaal suureneb, vaesus on püsiva iseloomuga ning püsib pikka aega pea pooltel juhtudel. Täna meie laual olev eelnõu on seadnud väga ambitsioonikad eesmärgid. Ma loen need ette, et te saaksite aru, millest ma räägin. Esiteks, motiveerida tööealisi töötuid vastu võtma ka madalapalgalisi töökohti ning hoidma neid inimesi püsivalt tööturul. See eelnõu mõjub positiivselt ja kasvatab majandust, elavdab tööturgu, kasvatab sisetarbimist, suurendab madalapalgaliste inimeste sissetulekut, vähendab vaesust ja survet sotsiaalsüsteemile. Lubage seatud eesmärkide realistlikkuses sügavalt kahelda.
Üks kord aastas hakkab riik isikule maksma sisuliselt toetust sissetulekute suurendamiseks. Kuid seda tagasimakset ei saa kahjuks taotleda kõik madalapalgalised inimesed. Toetust saab taotleda ainult isik, kes on vähemalt 18-aastane ja töötanud eelmisel aastal täiskoormusega vähemalt kuue kuu jooksul. Loomulikult on tervitatav mööndus, et täiskoormus võib kokku tulla ka mitme osaajaga töötamise summana. Toetust saab taotleda inimene, kes teenib kuus kuni 649 eurot. Ma küsisin oma küsimuses, kust on võetud selline arv. Miks just see on piir, millest ülespoole inimene ei ole enam madalapalgaline. Minister ütles, et on tehtud arvutused, aga tegelikult on kogu küsimus ikkagi rahas, mis eelarves on olemas, mitte tegelikus vajaduses ja mõjus.
Toon teile ühe näite. Kui inimene on teeninud 12 kuu jooksul brutopalka 500 eurot kuus ning lisaks saanud ka dividenditulu 1000 eurot, siis ta saab tagasimakse summas 274 eurot. Jah, see on kaheldamatult päris hea ühekordne lisaraha selle saajale, aga suures pildis see perel aasta ringi paremini toime tulla ei aita. See eelnõu läheb maksma 38 miljonit eurot. Samas lisanduvad sellele ka suured loodava süsteemi käivitamise ja ülalpidamise kulud, mis paratamatult kaasnevad. Jutt on Maksu- ja Tolliameti tehtavatest kuludest, mis on ühekordsed. Näiteks 1,56 miljonit eurot ja teised püsivad kulud, mis on aastas umbes 561 000 eurot. Lisaks võetakse tööle hulk inimesi: Maksu- ja Tolliametisse vähemalt kümme inimest ja Rahandusministeeriumisse üks.
Meie laual olev eelnõu on kahtlemata poolik eelnõu ja poolik lahendus, mis ei aita jõuda eesmärkideni. Toon välja viis suurimat kitsaskohta, millest täna saalis juba ka räägitud on.
Esiteks, nii rahvusvahelised organisatsioonid kui ka riik ise on öelnud, et oluline on tuua tööturule kõik inimesed, kes suudavad ja tahavad tööd teha, võttes samal ajal arvesse inimeste eripära ja vajadusi, tööturu olukorda ja tööandjate võimekust. Aastaid on räägitud paindlike töövormide kasutamise vajadusest ning osaajaga töötamise soodustamisest. Nüüd on aga meie laual eelnõu, mille kohaselt saavad madalapalgalistele suunatud tagasimakset taotleda ainult need inimesed, kes töötavad täiskoormusega. Toetust ei saa taotleda osaajaga töötavad isikud, suure hoolduskoormusega isikud, osalise või puuduva töövõimega isikud, terviseprobleemidega isikud või lihtsalt inimesed, kelle tööandjal ei ole pakkuda tööd täiskoormuse ulatuses. Nimetatud kitsendus on diskrimineeriv ning pole kooskõlas riigi teiste poliitikatega, näiteks töövõimereformiga, mis peab tähtsaks inimeste panustamist võimete kohaselt – mõtlen väikelaste vanemaid jne. Pole ju vahet, kas inimene töötab pool aastat täiskoormusega või aasta poole koormusega, summa summarum võib see rahaliselt teha välja sama. Isegi minister tunnistas, et see on arutelu teema.
Teiseks, tagasimakset saab taotleda isik, kes on täisealine ja töötas eelmisel aastal täiskoormusega vähemalt kuus kuud. Kui noor inimene saab 18-aastaseks 2. juulil, siis ta tagasimakset taotleda ei saa. Õige, lapse töö on õppimine ja ta ei pea alaealisena tööle minema. Aga kui alaealine on tööle läinud olude sunnil ja ei saa teisiti, siis ei tundu see kuidagi õige ega õiglane, et tal pole õigust tagasimakset taotleda.
Kolmandaks, madalapalgalise töötaja perekond vajab tuge igapäevaseks toimetulekuks iga kuu, mitte üks kord aastas. Summa, mis praegu meie laual on justkui ühekordne preemia, ei soodusta pikaajalist toimetulekut ega töökohtade loomist ja hoidmist. Jah, loomulikult annab see võimaluse korra aastas teha ühekordne suurem kulutus, kuid loodav keeruline ja kulukas süsteem ei taga eesmärgi saavutamist.
Neljandaks, edaspidi on perel kasulik teha eraldi tuludeklaratsioone, sest üks saab siis näiteks taotleda laste pealt maksusoodustust ja teine madalapalgalistele inimestele mõeldud tagasimakset. Loomulikult on sellest seisukohast kõige kasulikum teenida 480 eurot kuus ja parem, kui lapsi ei oleks, siis oleks tagasimakse summa suurem. Mida rohkem lapsi, seda vähem raha tagasi saab. Üksikvanemad on kõige suuremad kaotajad.
Viiendaks, loomulikult soodustab pakutav süsteem ümbrikupalkade maksmist ja sellele on juhtinud tähelepanu ka konjunktuuriinstituut. Inimeste toimetulekut soodustab palju paremini tulumaksuvaba miinimumi tõstmine näiteks 400 euroni kuus või meetme sidumine miinimumpalgaga. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on küll tunduvalt kulukam, aga sellel on mõju. Inimesed summa summarum saaksid kuus kätte suurema lisaraha.
Kõik need on arusaadavamad kombinatsioonid kui see keeruline, imelik kombinatsioon, mis meil täna laual on. Me ei saa esitatud eelnõu kuidagi toetada, kuna tegemist on kunstliku monstrumiga, mis ei võimalda saavutada seatud eesmärke ega taga madalapalgaliste inimeste paremat toimetulekut. Sellest tulenevalt teen Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku lükata seaduseelnõu 40 ehk tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Aitäh!
