Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Lugupeetud Riigikogu! Tere ka neile, keda täna ei ole veel näinud! Alustame kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Andres Herkel!

Andres Herkel

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vabaerakonna fraktsioonil on au üle anda seaduseelnõu. Kui ma siin eelmisel nädalal üht valimisseaduse muudatust kaitsesin, siis üks küsimustest oli see, kas meil on ka muid selleteemalisi algatusi tulemas. Jah, on küll. Nimelt soovime algatada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 34 täiendamise seaduse eelnõu. Lühidalt öeldes seisneb selle eesmärk selles, et ka kohaliku omavalitsuse valimisel seada teatud mõistlik piir valimisnimekirja pikkusele. Meie ettepaneku kohaselt ei peaks see nimekiri olema pikem kui kahekordne vastava volikogu liikmete arv. Kes kauem mäletavad Eesti valimisseaduste arengut, need teavad, et Riigikogu valimistel tehti niisugune muudatus 1990. aastatel ja sellest ajast on nimekirja maksimumpikkus seal 125 nime ehk mandaatide arv ringkonnas pluss igast ringkonnast veel kaks nime. Kohalike omavalitsuste valimisel, ma arvan, võiks see piir olla kõrgemal. Küll aga ei pea me mõistlikuks seda nimekirja pikkuse rallit, mis viimastel kohalikel valimistel Tallinnas tipnes sellega, et üks erakond esitas nimekirja, kus oli enam kui 450 nime. Kui me seda analüüsisime, siis selgus, et suur osa neist inimestest olid Tallinna linnaga kas töises mõttes või muul moel seotud ehk sõltuvussuhtes. Palume Riigikogul lahkelt seda algatust menetleda! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu, mille juhatus võtab menetlusse kodu- ja töökorra seaduses kehtestatud korras.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 90 ja puudub 11 Riigikogu liiget.


1. 14:05 Kindlustustegevuse seaduse eelnõu (8 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Kõigepealt on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse eelnõu nr 8 teine lugemine. Rahanduskomisjoni ettekandja on Remo Holsmer. Palun!

Remo Holsmer

Nii, head kolleegid! Lugupeetud juhataja! Teie ees on teisel lugemisel kindlustustegevuse seaduse eelnõu. Annan ülevaate esimesel ja teisel lugemisel toimunud menetlusest ja muudatusettepanekutest ...

Esimees Eiki Nestor

Vabandust, Remo Holsmer! (Juhataja helistab kella.) Head kolleegid, palun kuulame rahanduskomisjoni ettekandjat!

Remo Holsmer

Aitäh! Kindlustustegevuse seaduse eelnõu kohta laekusid tähtajaks muudatusettepanekud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eesti Vabaerakonna fraktsioonilt. Ühtlasi saatsid rahanduskomisjonile oma kirjalikud seisukohad Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit ja Eesti Liisingühingute Liit. Huvirühmade arvamusi on muudatusettepanekute ettevalmistamisel ka osaliselt arvestatud. Juhtivkomisjon valmistas koostöös Rahandusministeeriumiga teile ette muudatusettepanekud. Osalt tuginevad need Rahandusministeeriumi 2015. aasta 20. mail rahanduskomisjonile saadetud kirjale.
Nüüd lähemalt neist muudatusettepanekutest ja ka neist, mida esitasid Riigikogu fraktsioonid. Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud nr 1 ja 3 ning Vabaerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud nr 2, 4, 6, 7, 9 ja 37 on kantud sisuliselt samast soovist seadustada kindlustusandja asutamine vastastikuse kindlustusseltsina, mis võiks tegutseda tulundusühistu vormis. Eesmärk oleks pakkuda teenust oma liikmetele, kes on samal ajal ka kindlustusvõtjad. Eelnõu algataja Vabariigi Valitsuse nimel selgitas Rahandusministeeriumi esindaja, et kuigi viimase 15 aasta jooksul ei ole üheltki Eesti kindlustusturuosaliselt tulnud signaali, mille põhjal võiks eeldada tõsisemat huvi tulundusühistu vormis tegutsemiseks, pakub küsimus iseenesest huvi. Arvestades fraktsioonides ülesnäidatud huvi, on Rahandusministeeriumil kavas teha analüüs võimaliku omandivormilise muudatuse kohta. Kõnealuse eelnõu raamides ja muudatusettepanekutes pakutud kujul ei ole vastastikuste kindlustusseltside seadusesse sissetoomine aga mõeldav. Eelnõu on üles ehitatud n-ö aktsiaseltsi loogikale. Vastastikuste kindlustusseltside sissetoomine eeldaks muu hulgas ühinguõiguse hoolikamat läbitöötamist, mida tuleks analüüsida koosmõjus äriseadustiku ja ka pankrotiseadusega. Teine oluline aspekt, mida ma rõhutan, on see, et muudatus peaks olema kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega. Selleks, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, peaksime küsima selleks muudatuseks luba ja tegema läbi Euroopa Liidu õiguses ettenähtud menetluse, aga praeguses etapis ei ole see lihtsalt enam mõeldav. Need on põhjused, miks rahanduskomisjoni enamus ei toetanud Keskerakonna ja Vabaerakonna fraktsiooni ettepanekuid. Aga ma rõhutan veel kord, et Rahandusministeerium tegeleb selle teemaga edasi ja tuleb kindlasti oma ettepanekutega ka Riigikokku ja rahanduskomisjoni.
Edasi, Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut nr 32 otsustas rahanduskomisjon sisuliselt arvestada. Rahanduskomisjoni samasisuline ettepanek on esitatud, lugupeetud rahvasaadikud, teile muudatusettepanekus nr 33. Nende kahe muudatuse ühisosa on soov täiendada võlaõigusseadust nii, et oleks keelatud olukord, kus krediidilepingu tasu või intressid on otseses sõltuvuses sellest, kas krediidisaaja sõlmib kindlustuslepingu ise või krediidiandja määratud koostööpartneri kaudu. Samalaadne muudatusettepanek oli ka Vabariigi Valitsuse 1. detsembril 2014. aastal algatatud eelnõus 796, mis kukkus kahe parlamendikoosseisu vahel menetlusest välja.
Peale Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku täpsustatakse komisjoni ettepanekus Tarbijakaitseameti soovituse kohaselt võlaõigusseadust. Selle järgi peab krediidiandja teavitama valikuvabadusest krediidisaajat enne krediidilepingu sõlmimist. Küsimus on teavituskohustuses, et krediidiandja ei sunniks tarbijat ühte või teist teenust ühe või teise lepinguga n-ö paketeerima ja tarbijal oleks vabadus võtta seda kõrvalteenust ka teistelt teenusepakkujatelt.
Järgnevalt annan ülevaate kirjadest ja ettepanekutest, mille saatsid Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Liisingühingute Liit ja Eesti Kindlustusmaaklerite Liit. Nende põhjal on mõned ettepanekud formuleeritud muudatusettepanekute loetelus. Neist võib-olla olulisim on muudatusettepanek nr 23, mis käsitleb kindlustusvahendust. Selle muudatusettepaneku ajendeid on kaks. Esiteks tegi Eesti Kindlustusseltside Liit Rahandusministeeriumile ettepaneku reguleerida eelnõus samamoodi kindlustusmaakleri tegevusega kindlustusagendi tegevuse edasiandmist. Samuti on Eesti Kindlustusmaaklerite Liit ja Eesti Liisingühingute Liit teinud oma kirjades Riigikogule ettepaneku, et regulatiivse selguse ja võrdse kohtlemise huvides tuleks eelnõusse lisada agentide tegevuse edasiandmist reguleerivad sätted. Teine ajend on kindlustusmaaklerite liidu ja liisingühingute liidu ettepanek reguleerida kindlustusmaaklerite koostööd kolmandate isikutega kliendi kindlustushuvi väljaselgitamisel ja selleks andmete kogumisel mõnevõrra lõdvemalt, kui eelnõu esialgne sõnastus seda võimaldas.
Kindlustushuvi väljaselgitamisega seotud problemaatika lahendamiseks on muudetud eelnõu § 182 lõiget 7 ja täiendatud § 174 lõiget 4 uue punktiga 4. Selles sätestatakse, et vahendaja ei ole isik, kes üksnes edastab vahendaja koostatud kindlustushuvi väljaselgitamise küsimustiku kliendile ja tagastab kliendi täidetud või kliendiga koostöös täidetud küsimustiku vahendajale tingimusel, et sellise tegevusega ei kaasne muid kindlustusvahendusele iseloomulikke toiminguid. Lihtsas keeles öeldes tähendab see seda, et liisingufirma võib ainult selgitada välja tarbija ehk kliendi esmase kindlustushuvi, tema nõustamisega ei tegele. Küll aga võib liisingufirma edastada teabe selle kindlustushuvi kohta oma koostööpartnerile, kindlustusmaaklerile. Selle punkti algses tekstis oli lihtsalt mõnevõrra ebaselge regulatsioon. See oli ka põhjus, miks rahanduskomisjon pidas vajalikuks muudatust toetada. Küll aga tuleb mainida, et selle muudatuse poolt oli 7 rahanduskomisjoni liiget, vastu oli 2 ja 1 jäi erapooletuks.
Edasi, muudatusettepaneku nr 24 aluseks on Eesti Kindlustusseltside Liidu ettepanek. Kahest sättest jäetakse välja sõna "tarbija", mis võib-olla tundub tühise muudatusena, aga eelnõu senisest sõnastusest oleks võinud jääda mulje, et kindlustusagendil või -maakleril oleks teiste isikute, mitte tarbijate, kaubamärgiga eksitamine lubatud. Täpsuse huvides sai selline muudatus tehtud.
Muudatusettepanekuga nr 29 antakse kindlustusmaakleritele ja põhitegevusena kindlustuslepinguid vahendavatele kindlustusagentuuridele pool aastat pikem üleminekutähtaeg sise-eeskirja väljatöötamiseks.
Muudatusettepanek nr 35 näeb samamoodi selguse huvides ette võlaõigusseaduses uuesti ka kehtiva seaduse § 9 lõike 3 põhimõtte, et kui kohustusliku kindlustuse korral kohaldatakse omavastutust, siis kindlustusandja hüvitab kahjustatud isikule kogu kahju ja esitab kindlustusvõtjale hiljem tagasinõude. See on otseselt kindlustusvõtja huvides tehtav muudatus.
Muudatusettepanekuid kokku – vaadake muudatusettepanekute tabelit – on 37. Aga neist enamik on pigem sõnastuslikud ja täpsustavad ettepanekud.
Rahanduskomisjon juhtivkomisjonina otsustas esitada eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 3. juuniks aastal 2015, ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Menetlusotsused olid tehtud konsensuslikult. Tänan! Olen valmis vastama küsimustele.

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Ma küsin kindlustusühistu kohta, millest te nii pealiskaudselt rääkisite. Kui natuke laiemalt rääkida, siis öelge mulle, miks meil üldse Eestis on praegu nii välja tulnud, et ühistulise tegevuse ja eriti kindlustusühistute vastu erilist kiindumust ei ole, kuigi maailm tunneb seda laadi tegevust väga hästi? Te ütlesite, et muudatuse peab Euroopaga kooskõlastama. Kindlustusühistu loomine pole ju mingisugune leiutis, et seda peaks ei tea kellega kooskõlastama. See on ammu tuntud vorm.

Remo Holsmer

Aitäh! Tõsi, vanas Euroopas on väga palju näiteid ühistuliste kindlustusseltside kohta. Ma viitasin kooskõlastamisele. See puudutab direktiiviga kooskõlla viimist. Nagu ma ka ütlesin, kogu selle temaatika sissetoomine tähendaks nii pankrotiõiguse ülevaatamist kui ka teiste seaduste harmoneerimist. Viia praegu ühe, kahe või kolme muudatusettepanekuga ühistuliste kindlustusseltside loomise võimalus seadusesse ei olnud lihtsalt ajaliselt võimalik. See teema vajab pikemat läbitöötamist. Nagu ma ütlesin, komisjonis tuli see ettepanek kahelt fraktsioonilt, Keskerakonna ja Vabaerakonna fraktsioonilt, ja ma usun küll, et algataja andis kindluse, et kogu see temaatika töötatakse läbi ja siis, miks mitte, tullakse välja uue regulatsiooniga, et võimaldada nende ühistuliste seltside loomist. Veel ütlen kommentaariks seda, et pärast taasiseseisvumist pole turuosalistelt tulnud erilisi signaale, et võiks üldse neid seltse luua. Kui seda soovi ühiskonnas või näiteks ettevõtjate hulgas tekib rohkem, siis ma usun, et surve ka seadusandjale suureneb. Praegu see on, ütleme siis nii, kahe fraktsiooni poolt suhteliselt erakordne, et see ettepanek on toodud siia meie ette arutamiseks.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma hea meelega avaldan teile suuremat survet selles, mis puudutab vastastikuseid kindlustusseltse ja nende lubamist Eestis. Aga ka mina ei saa päris hästi aru, mida imet see direktiiviga kooskõlla viimine siis tähendab, kui üldiselt on sellised kindlustusseltsid Euroopa Liidu riikides levinud ja pigem on erandlik nende puudumine. Küsimuse teine pool: kas valitsus on komisjonile märku andnud, millal ta sellise algatusega välja tulla võiks? Ma eeldan, et rahanduskomisjonile on tööplaanid esitatud. Kas sinna on viidud sisse ka vastav korrektiiv või täiendus?

Remo Holsmer

Aitäh! Direktiivi kohta ütlen, et see muudatus ei oleks kooskõlas direktiiviga. Direktiivi lisas on sätestatud iga liikmesriigi kohta, mis vormis konkreetses riigis kindlustusselts tohib tegutseda. Konkreetselt must valgel on see kirjas ja Eesti puhul on kirjas aktsiaseltsi vorm. See on vastus teie esimesele küsimusele. Millal võiks valitsus selle temaatika uuesti kõigepealt enda lauale ja seejärel ka Riigikogu lauale tuua? Mul ei ole ühest tähtaega, me ei saanud seda ka komisjonis niimoodi fikseeritud. Küll aga oli juttu selle aasta teisest poolest, ehk siis saab ministeeriumilt esimese tagasiside.

Esimees Eiki Nestor

Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! See seaduseelnõu on algatatud seepärast, et riigisisene õigus tuleb viia vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. Siit ka minu küsimus. Kas meil on mingi ajaline surve selle seaduse vastuvõtmiseks?

Remo Holsmer

Aitäh! Jah, me peaksime selle seaduse jõustama 1. jaanuarist 2016.

Esimees Eiki Nestor

Lauri Laasi.

Lauri Laasi

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas juhul, kui see eelnõu saab seaduseks, kaasneb sellega ka mingisugune kindlustusteenuste hinna tõus? Kas te saate meile kätt südamele pannes öelda, et mingit hinnatõusu siia sisse ei ole peidetud?

Remo Holsmer

Aitäh! Teenuste hinda reguleerib turg, seda ei reguleeri teie ega mina ega riik. Hind kujuneb turul. See muudatus puudutab vahendustegevust ning valikute paljusust tarbija jaoks. Kindlasti on see valik edaspidi märksa laiem ja klient saab teha ühtepidi soodsama otsuse kindlustusteenuse ostmisel, aga teistpidi peab ta vaatama ka tingimusi. Ei ole nii, et ainult hind on kindlustusteenuse puhul see põhiargument, mida klient, tehes otsust kas ühe või teise seltsi kasuks, peab arvestama. 

Esimees Eiki Nestor

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuigi eelnõu sisaldab kehtiva õigusega võrreldes mõnevõrra täpsustatud kujul ning selgemalt sõnastatud sätteid selle kohta, et kindlustusmaakler peab olema lojaalne oma kliendile, ei ole sätetega selge sõnaga välistatud praeguse eksliku praktika jätkumine, kus kliendi huve kahjustatakse ning kindlustusandjate pakkumisi soodustatakse lähtuvalt kindlustusandjalt maaklerile makstavast tasust. Olukorras, kus seaduse tasemel on reguleeritud kindlustusmaakleri töötaja tasustamise põhimõtted, on mõistetamatu, miks on jäetud reguleerimata maakleri enda tasustamine. Miks ei ole nii olulises küsimuses arvestatud Eesti Kindlustusseltside Liidu seisukohtadega?

Remo Holsmer

Aitäh! Kindlustusseltside liidu ettepanekutega on osaliselt arvestatud, nagu ma oma sissejuhatavas kõnes ütlesin. Mis puudutab maaklerite tasustamist, siis Eestis on süsteem, et maaklereid tasustavad seltsid, nende fee'd on seltside kanda. On filosoofiline vahe, kas tegu on kliendi või kindlustusseltsi poolt üle kantud teenustasuga. Küll aga on oluline, et kindlustusmaaklerid peavad tegutsema eeskätt kliendi või tarbija huvides. Nende esimene eesmärk ei saa olla vahendustasu, mida nad teenivad kindlustusseltside toodete ja teenuste pakkumise eest.

Esimees Eiki Nestor

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu! Minu küsimus on jätkuks eelmisele ja puudutab § 174 "Kindlustusmaakler ja kindlustusagent". Kas nende igapäevatöös ka selle seadusega midagi muutub või siin lihtsalt täpsustatakse nende ülesandeid? Võib-olla muutub midagi sellist, mis suurendaks usaldust nende vastu ja nende autoriteeti? Kas nende muudatuste tulemusel see autoriteet suureneb?

Remo Holsmer

Aitäh! Kui Eesti kindlustusturgu vaadata, siis on näha, et maaklerite tegevus turul on viimaste aastate jooksul oluliselt aktiviseerunud. Eks ka kindlustusseltside äriloogika peab sellega kohanduma. Ta kas võtab maaklerit kui ühte oma müügikanalit, kes tema teenuseid edasi müüb, või ta üritab seltsina ise teenustega võimalikult paljude klientide juurde jõuda. See on kindlustusturu, mulle tundub, pöördumatu loogika. Tegelikult on maaklerite tegevus kindlustusseltside käepikendusena – ja heas mõttes käepikendusena, müügikanalina – igati normaalne areng. Oluline on seal see, nagu ma ka eelmisele küsimusele vastates rõhutasin, et kindlustusmaakler peab eeskätt oma kliendi või tarbija huvisid kaitsma, mitte mõtlema selle peale, kuidas ühest või teisest kindlustusseltsist rohkem vahendustasu saada. Selles mõttes see turg minu hinnangul küll toimib. Siin enne küsiti, kas hinnad peaksid tõusma. Ma arvan, et seda ei juhtu, pigem vastupidi.

Esimees Eiki Nestor

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Teie ettekannet läbis punase niidina Euroopa Liidu nõue, et me viiksime vastavad regulatsioonid sisse, ja me seda ka teeme. See muidugi asetab Riigikogu natuke nadisse olukorda. Kas meil on siis õigust ka ise midagi otsustada või mitte? Ma ütleksin niimoodi, et kui Euroopa Liit näiteks otsustab, et kõik mehed peavad seelikut kandma, siis me võiksime siiski nõuda mingisugust erandit. Tegemist on küllaltki keeruliste regulatsioonidega, mida hästi mõistavad need inimesed, kes kindlustusturul tegutsevad. Kõigile ei ole sugugi mitte kõik arusaadav, mida näitab ka küsimuste rohkus. Kas on võimalik rahvale kuidagi väga lihtsalt seletada, mis lihtsa inimese elus paremaks muutub, kui see seadus vastu võetakse?

Remo Holsmer

Jah, see seadus on paljuski kantud Euroopa Liidu Solventsus II programmist, mille me peaksime Eesti õigusesse üle võtma. Mis Eesti inimese elus paremaks läheb? Ma arvan, et Eesti inimese huvides on see, et kindlustusseltsid oleksid hästi kapitaliseeritud, kõik reservinõuded oleksid piisavalt heal tasemel ja Eesti inimene ei peaks üht või teist kindlustuslepingut sõlmides muretsema selle pärast, et see selts võib pankrotti minna. Muudatused, mida eelnõuga tehakse kindlustusseltsidele esitatavates nõuetes, on selged, läbipaistvad ja konkreetsed. Kindlasti on ka teie huvides, härra Vassiljev, et Eesti kindlustusturg ja seal osalevad ettevõtted oleksid usaldusväärsed ning ükski Eesti inimene ega ka teie ei peaks mõtlema selle peale, et ühe või teise kindlustusseltsi kontorisse minnes tuleks tunda hirmu, et äkki ei suuda kindlustusselts ühte või teist nõuet täita, kui peaks midagi juhtuma.

Esimees Eiki Nestor

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, härra juhataja! Hea komisjoni esimees! Rahanduskomisjoni liikmetele on laekunud kiri Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimehelt Mart Jesselt. Tema sõnul soovisid liisingühingute liit ja kindlustusmaaklerite liit maaklertegevuse edasiandmist eelnõus muuta. Kohtumisel Rahandusministeeriumis pakkus ministeerium välja sõnastusettepaneku. Rahanduskomisjoni jõudis ministeeriumist § 174 lõike 4 täiendus sõnadega "või kliendiga koostöös". Jesse sõnul muudaks see olemuslikult kindlustusvahenduse ja kliendi kindlustushuvi ja vajaduste väljaselgitamise sisu ega vasta Rahandusministeeriumis kokkulepitud põhimõtetele, ennekõike tegevuse finantsjärelevalvele allutatuse põhimõttele. Turuosalised saavad hakata edukalt rakendama skeeme, et on võimalik lükata kogu vahendajal lasuv vastutus kliendi õlule ja jätkata nende lollitamist olukorras, kus klientide finantsalane teadlikkus on väga madal. Kuidas me võiksime sellele küsimusele vastata?

Remo Holsmer

Aitäh! Viidatud paragrahvi puhul tuleb kindlasti rõhutada, et mis puudutab tegevuse edasiandmist ja esialgse kindlustushuvi väljaselgitamist, siis see on rangelt Finantsinspektsiooni järelevalve all. Ma loen hea meelega ette need nõuded, mis seadus sätestab §-s 182: selle tegevusega ei tohi kahjustada kliendi huve, ei tohi takistada vahendaja tegevust ja tema kohustuste täitmist vajalikul tasemel, ei tohi takistada järelevalvet vahendaja üle ja on tagatud, et isikul, kellele tegevus edasi antakse, on vajalikud teadmised ja oskused, mis võimaldavad võetud kohustusi täita. Ehk kui klient läheb mõnda liisingufirmasse ja seal selgitatakse välja esialgne kindlustushuvi, mis edastatakse omakorda partnerile, siis kogu see tegevus on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Lõppkokkuvõttes vastutab selle eest, et kliendile saaks parim teenus välja valitud, ikkagi maakler, mitte liisingufirma.

Esimees Eiki Nestor

Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Kaptiivkindlustusandja võtab kindlustuslepingu alusel üle üksnes samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja riske. Kas te võite täpsustada, kas ja missugustel kahjukindlustuse aladel peale garantiikindlustuse ja finantskahjude kindlustuse võib kaptiivkindlustusandja üldse tegutseda?

Remo Holsmer

Aitäh! Väga hea ja spetsiifiline küsimus. Rahanduskomisjon seda küll sellisel kujul ei arutanud, aga ma usun, et me saame teise ja kolmanda lugemise vahel algataja käest seda täpsustada ja anda väga detailse vastuse niivõrd detailsele küsimusele.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma tulen vastastikuste kindlustusseltside teema juurde tagasi. 77%-s Euroopa Liidu riikidest tegutsetakse sellises vormis. Peale Eesti on ainult neli riiki – Küpros, Tšehhi, Leedu ja Slovakkia –, kus seda ei kasutata. Meil on ju aega piisavalt, järgmise aasta 1. jaanuarini. Võib-olla oleks olnud tark koos selle eelnõuga ka see küsimus ära lahendada. Tulevikus oleks siis ka Eestis võimalik vastastikuse usaldusega kindlustusseltse luua. Kas me peaksime üldse selle seaduse kiirustades vastu võtma?

Remo Holsmer

Seaduse kiirustatud vastuvõtmisest kindlasti juttu ei ole. Meenutuseks ütlen kõigile headele kolleegidele, et 90% ulatuses oli eelnõu menetluses Riigikogu eelmise koosseisu ajal, ta langes menetlusest välja tollase Riigikogu volituste lõppemise tõttu ja anti valitsusest uuesti meile menetlemiseks üle aprillikuus, kui ma ei eksi. Mingit kiirustamist siin kindlasti ei ole. Küll aga peame lähtuma sellest, nagu te ka ise ütlesite, et 1. jaanuariks 2016 peaks see seadus olema vastu võetud. Sellega on päris palju vaeva nähtud ja ma ei näe küll hetkel mingit põletavat põhjust, miks me ei võiks sellega edasi liikuda. Nagu ma juba mitmes vastuses olen viidanud, ühistulise tegevuse teemat analüüsib Rahandusministeerium väga põhjalikult edasi ja toob oma ettepanekud sobival hetkel Riigikogu ette.

Esimees Eiki Nestor

Palun, Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Aitäh! Kuna paraku ei mina ega – ma vaatan ringi – tõenäoliselt ka keegi teine siin saalis väga suur kindlustustegevuse spetsialist või asja põhjani tundev spetsialist ei ole, siis ma küsin kõigi meie südametunnistuse rahustamiseks ja elu lihtsamaks tegemiseks järgmist. Mida Finantsinspektsioon selle eelnõu kohta arvas ja kas neil oli mingeid etteheiteid? Kui Finantsinspektsioon selle täielikult heaks kiidab, siis saame meiegi äkki rahulikumalt magada.

Remo Holsmer

Aitäh! Finantsinspektsiooniga oleme korduvalt selle eelnõu teemal infot vahetanud. Nemad vaatavad seda, et turg toimiks. Seal, kus on nende sekkumist vaja, nad sekkuvad, aga tegelikult nad praktikas liiga palju sekkuma ei peagi. Ma alguses ütlesin, et see turg toimib. Neilt ei ole tulnud ühtegi negatiivset signaali selle seaduse vastuvõtmise kohta. Pigem vastupidi, ka nemad ootavad, et uus regulatsioon saaks vastu võetud ja jõustatud 1. jaanuarist 2016.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Härra rahanduskomisjoni esimees! Kui need muudatused viiakse kooskõlla eurodirektiividega, siis mitu kindlustusseltsi peaks turult kaduma? Kas ei ole ohtu, et varjatult on siin tegemist kindlustusturu monopoliseerimise või monopoli tekitamisega?

Remo Holsmer

Aitäh! Ei, nagu ma ütlesin, kindlustusturg Eestis toimib, toimib ka hinnakonkurents. Kindlustusseltsid on enamikus küll rahvusvahelised, turul on alles jäänud vist ainult kaks Eesti kapitalil põhinevat kindlustusseltsi. Ma küll ei näe seda ohtu, et turg monopoliseeruks. Luuakse võrdsed reeglid ja võimalused. Ka Valdo Randpere küsimuses mainitud Finantsinspektsiooni järelevalve minu hinnangul toimib. Ma selliseid ohte, mida te kirjeldasite, küll ei näe.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma muutun ausalt öeldes ägedaks. Ma olen juba kaks kuud siin Riigikogus töötanud ja järjest enam kuulen selliseid argumente, et Riigikogu ei ole võimeline ühtegi asja algatama või et kõik takerdub ministeeriumi ja valitsuse taha. Teema on praegu ühistuline tegevus. Miks ei ole Riigikogu komisjonil julgust ja tahet ise eelnõusid algatada, vaid takerdutakse mingisuguste kolmandate asutuste tõttu? Mis asutus see Riigikogu on?

Remo Holsmer

Aitäh! Riigikogu on seadusandlik kogu, kui otse teie küsimusele vastata. Teie hinnang ägeduse või rahanduskomisjoni või üldse mõne komisjoni tegevusetuse kohta on teie hinnang. Küsige oma kolleegi käest Vabaerakonna fraktsioonist, kes oli rahanduskomisjoni koosolekutel, kui me seda teemat arutasime. Rahandusministeeriumi, täidesaatva võimu esindaja kinnitas, et nad tegelevad kindlustusseltside ühistulise tegevuse analüüsiga ja selle tegevuse regulatsiooni väljatöötamisega. Võib-olla te olete liiga kärsitu. Ei ole põhjust ägestuda.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Austatud esimees! Austatud ettekandja! Mina tulen tagasi § 174 juurde, ikka selle neljanda lõike neljanda punkti juurde, millest me komisjonis päris pikalt rääkisime. Seal oli küsimus, kui ma õigesti mäletan, põhiliselt kolmes sõnas, selles, kas lisada sinna sõnad "või kliendiga koostöös". See oli diskussiooni objekt. Algul ka sina komisjoni esimehena korraks toetasid nende kolme sõna väljajätmist, siis tegi kolleeg IRL-ist ettepaneku need siiski sisse panna. Tänaseks on kindlustusseltside liit, nagu me kuulsime äsja kolleegi suust, kirjutanud meile taas kirja, kus ta nende kolme sõna vastu astub. Palun, kas sa kommenteeriksid veel kord, miks sinu arvates need kolm sõna seal vajalikud on!

Remo Holsmer

Aitäh! Kirjad, mis rahanduskomisjoni on tulnud, nii kindlustusmaaklerite liidu kiri kui ka kindlustusseltside liidu kiri, on ju avalikud. Maaklerite kiri puudutas seda, et võib-olla natuke liiga detailseks oli läinud see käsitlus, kuidas liisinguandja saab välja selgitada liisingufirmasse tulnud kliendi esialgse kindlustushuvi. Kas see toimub paberil, elektroonilisel kujul, kas näidatakse midagi ekraanil – see debatt oli tegelikult seaduse regulatsiooni tasemest välja läinud. Aga me otsisime ju komisjonis kompromissi selle n-ö kirjatuvi rolli asjus, et esialgse kindlustushuvi väljaselgitamine ja selle huvi edastamine maaklerile toimiks, nagu see on seni toiminud, et riik ei hakkaks seda kuidagi üle reguleerima. Lõpuks saimegi sellise sõnastuse, nagu te kirjeldasite. Aga ma veel kord ütlen, et kogu see tegevus on rangelt Finantsinspektsiooni kontrolli all. See igapäevane tegevus ei saa kuidagi klienti kahjustada. Ma usun, et see sõnastus on kokkuvõttes hea. Nagu ma ka enne viitasin, regulatsioon, mida liisinguandja teha tohib (ta ei tohi hakata nõustama, ta võib ainult edastada esialgse kindlustushuvi), ja maakleri tegevus on esiteks järelevalve all ja teiseks ka edaspidi toimiv. See on praegu toiminud. Uus regulatsioon ei pööra elu kuidagi pea peale ning ei kasvata inimeste või ettevõtete halduskoormust ega tee nende elu keerulisemaks.

Esimees Eiki Nestor

Dmitri Dmitrijev, palun!

Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Hea ettekandja! Olen nõus, et mingil määral toob Solventsus II direktiivi ülevõtmine meile kasu, kuna see aitab tõhustada kindlustusandjate tegevust, eriti just riskijuhtimise poolest. Kuid selle rakendamise suurimaks probleemiks peeti 2012. aastal KPMG tehtud uuringu järgi just ressursside nappust, mida veelgi suurendab nõutavate dokumentide rohkus ning andmetele ja süsteemidele esitatavad arvukad nõuded. Kas te oskate kommenteerida, milline on praegune Eestis tegutsevate kindlustusandjate valmisolek?

Remo Holsmer

Aitäh! Ma tuletan eelnõu eesmärgid veel korra meelde. Eelnõu eesmärk on tagada, et Eestis asutatud kindlustusandja on maksejõuline, jätkusuutlik, hästi juhitud ja oma tegevuses läbipaistev ning rakendatavad järelevalvemehhanismid aitavad kaitsta kliendi huve. Kui see võtta eelnõu selliseks suureks paradigmaks, narratiiviks, siis selle kohta ei ole küll olnud turuosalistelt, ei seltsidelt ega maakleritelt, vastuvaidlemist või selle eesmärgi poole liikumise kuidagi kahtluse alla seadmist. See eesmärk on kirja pandud. Ma kutsun üles igal juhul toetama eelnõu teise lugemise lõpetamist ja kolmandal lugemisel seaduse vastuvõtmist.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Lugupeetud spiiker! Hea ettekandja! Mainisite siin, et altpoolt või, ütleme, ettevõtjate poolt pole survet Eestis vastastikuse kindlustuse võimaldamiseks. Minu teada on tegemisel nn mereabisüsteem – kui Soomega paralleel tõmmata, siis Trossi –, mis baseerub vastastikusel kindlustusel, on väga paljus seotud merekultuuriga ja paadisõitudega merel ning peaks omakorda tugevalt toetama ka vabatahtlikku merepäästet. Selle süsteemi loomine on veninud aastaid. See on keeruline asi, mida toimima panna. Aga nüüd tundub, et seaduse puudumise tõttu venib see veelgi. Kas te võite vabatahtlikele merepäästjatele anda mingisugusegi prognoosi, millal vastastikuse kindlustuse eelnõu võiks meie ette tulla, juhul kui see teema selle seaduse sisse ei lähe?

Remo Holsmer

Aitäh! Ma saan tugineda sellele, mida me rääkisime rahanduskomisjonis. Seal kinnitas algataja valmisolekut teema läbi analüüsida. Nagu ma ütlesin, see tähendab sobitumist pankrotiõigusega ja teiste seadustega, näiteks äriseadustikuga. Konkreetset kuupäeva ei saa ma hetkel siin öelda, küll aga lubati asjaga tegelda ja selle aasta teises pooles anda juba konkreetsem tagasiside, mis kuupäevaks võiks see eelnõu jõuda valitsusse ja edasi Riigikokku.

Esimees Eiki Nestor

Andrei Novikov, palun!

Andrei Novikov

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas menetluse käigus esitasid ka huvirühmad mingisuguseid ettepanekuid, mida teie rahanduskomisjonis läbi ei lasknud, kuna teie arvates oleks see tõstnud kindlustuspoliisi hinda lõpptarbija jaoks? Kui jah, siis millega need ettepanekud seondusid?

Remo Holsmer

Kohtumised eri osapooltega toimusid eelmises koosseisus siinsamas Riigikogus. Toimus ümarlaud, kus osalesid kindlustusseltside, kindlustusmaaklerite, Finantsinspektsiooni ja turismifirmade esindajad. Siis tulid Riigikogu valimised ja kahe Riigikogu vahel kukkus eelnõu menetlusest välja. Peale seda, kui uus valitsus sai ametisse, toimus üks ümarlaud Rahandusministeeriumis ministri eestvedamisel. Laua taga oli enam-vähem sama seltskond, kes toona Riigikoguski. Rahanduskomisjoni saadetud kirjadele olen ma siin juba korduvalt viidanud. Kõik muudatused on tulnud rahanduskomisjonist, küll aga ministeeriumi või algataja kaudu, välja arvatud Vabaerakonna ja Keskerakonna fraktsiooni ettepanekud, mis olid ühistuliste kindlustusseltside kohta.

Esimees Eiki Nestor

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Mul on selle eelnõu kohta lausa neli küsimust, aga kahjuks ei ole võimalik nelja esitada ja ma valisin neist ühe. Nimelt, mind huvitab, kas see uus regulatsioon kuidagi ka vähendab võimalusi petta. Pettusi on kahte liiki. Esiteks, sellised juhtumid, kui keegi sõidab oma mersuga aiavärava maha ja pärast seletab, et see aiavärav sõitis talle maanteel vastu. Teine, n-ö seadustatud pettuseliik on see, kui kindlustusfirmad panevad midagi pisikeste tähtedega lepingusse kirja ja pärast väidavad, et su küün küll põles maha, aga see, kes selle põlema pani, oli pagulane ja pagulaste vastu neil kindlustust ei ole. Kas uus regulatsioon aitab selliseid seni n-ö seadustatud petmisi vältida ning inimesel tekib piisav ja põhjendatud kindlustunne, et ta saab hüvitise kätte?

Remo Holsmer

Aitäh! Seadusi me teeme ikka pettuste vältimiseks. Me ei seadusta pettusi. Ma arvan, et see konstruktsioon ei ole päris pädev. Teiseks, veel kord ütlen, et kogu kindlustustegevus allub Finantsinspektsiooni järelevalvele. Kui on mingisuguseid näiteid, et midagi on kas liiga väikses või liiga suures kirjas ja midagi on ebaselget, siis ma julgustan teid kui klienti ja tarbijat otsekohe Finantsinspektsiooni poole pöörduma.

Esimees Eiki Nestor

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Keskerakonna ja Vabaerakonna liikmed esitasid rahanduskomisjonis mitmeid muudatusettepanekuid kindlustustegevuse seaduse eelnõu kohta, aga kahjuks ei leidnud need heakskiitu. Põhjendus oli, et need ettepanekud vajavad analüüsi ja teiste seadustega kooskõlla viimist. Eelnõu menetleja, valdkonna juht, oli enda sõnul professionaalsest huvist valmis nendega tööd edasi tegema. Nagu sa enne oma ettekandes ütlesid, jah, rahanduskomisjon sellega tegeleb. Kas sa oled sisemiselt veendunud, et seda teemat ei panda lauasahtlisse, vaid tõesti otsitakse kõige paremaid lahendusi nende ettepanekute elluviimiseks?

Remo Holsmer

Aitäh! Siin on täna kuidagi tunda umbusku täidesaatva võimu tegevuse vastu. Ma arvan, et rahanduskomisjonis osalevad kõigi fraktsioonide liikmed saavad ühistöös seda lubadust meelde tuletada. Võtame seda kui seadusandliku kogu tööorgani soovi ja tahet. Siin ainult minu isiklikust tahtest ei piisa, teie kõigi ettepanekud on oodatud.

Esimees Eiki Nestor

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Eelnõu §-s 194 öeldakse, et äriühingust kindlustusagendi ärinimes peab sisalduma sõna "kindlustus" eesti keeles või võõrkeeles. Mind huvitab, kas me seadustame nüüd Eestis inglise, vene või mõne teise keele kasutamise. Kas te võite täpsustada seda võõrkeele kasutamist?

Remo Holsmer

Aitäh! Ma pean tunnistama, et see küsimus eelnõu esimesel lugemisel ega ka komisjoni arutelul ei tõstatunud. Ma loodan, et te lepite sellega, kui ma täpsustan seda ja vastan teile kirjalikult. Nagu te näete, on see väga põhjalik ja paks dokument, ilmselt ei ole ka kõik Riigikogu liikmed jõudnud täpipealt kõiki paragrahve läbi lugeda ja nende mõju uurida. Me täpsustame seda.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Aastaid tagasi käisin ühes noori juriste ühendavas seltsis. Ma küsisin, mis nende arvates võiks olla parlamendi töö kindel koostisosa. Ma tundsin erutust, sest noored juristid ütlesid, et kui tehakse seadusi, siis tuleb neid teha niiviisi, et tavakodanik neist aru saaks. Kui me neid teeme, siis peaksime nende arvates tegema niiviisi, et me ise oskaksime selgitada, mida me vastu võtsime ja mille poolt hääletasime. Kas te jagate seda arvamust, et seadused, mida meie siin vastu võtame, peavad olema tavakodanikule arusaadavad? Kas te olete kindel, et see seadus on tavakodaniku arvates selge?

Remo Holsmer

Jah, ma jagan seda seisukohta. Selles, kas kõik Riigikogus vastuvõetavad seadused on igas detailsusastmes kõigile Eesti inimestele lõpuni arusaadavad, julgen ma kahelda. Ilmselt on paljude seaduste tõlgendamisel siiski kindlasti vaja kasutada juristi pilku ja oskusi. See on jällegi Riigikogu enda ühine huvi, et seadused, mis me vastu võtame, oleksid selged ja arusaadavad ning sealjuures ka toimivad, et ei oleks mingit kaheti mõistetavust.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees, ma kõigepealt tänan teid sisukate ja tasakaalukate vastuste eest! Aga ma ikkagi küsin. Millal võiks parlamenti tulla seadusmuudatus vastastikuste kindlustusseltside kohta? Te räägite sellest, millal Rahandusministeeriumi ametnikud selle siia toovad. Rahandusministeeriumi ametnike töö sõltub sellest, mida poliitikud neile ette kirjutavad. Kas koalitsioonis on üksmeel, et sellega võiks edasi minna? Võib-olla ütlete tähtaja, millal selle eelnõuga uuesti saali ette tullakse, et see jääks stenogrammi? Siis me võiksime rahul olla.

Remo Holsmer

Aitäh! Tähtaja kohta ma juba ühele küsimusele vastates ütlesin, et aasta teises pooles me saame Rahandusministeeriumist tagasisidet selle kohta, milline võiks olla ajagraafik võimaliku uue regulatsiooni valitsusse ja sealt edasi ka Riigikokku saatmiseks. Ma tean, et Vabariigi Valitsus võttis eelmisel nädalal vastu oma tööplaani. Ma arvan, et kindlasti oleks õigem küsida varsti siia saabuvalt rahandusministrilt, millal selle teie viidatud küsimusega täpsemalt tegeldakse. Ma saan aru, et meil võib täna siin saalis pikemalt minna, nii et tal on kindlasti aega sellele vastata. Muudatusettepanekuid on ju kokku 37, nende hääletamine peab olema väga kaalutletud.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra esimees! Härra rahanduskomisjoni esimees! Te väitsite enne minu küsimusele vastates, et mitte mingit monopoliseerimist ei toimu. Aga samal ajal väitsite sellessamas vastuses, et võib-olla on Eestis alles kaks kindlustusseltsi, ülejäänud kindlustusseltsid on väliskapitali peal.

Remo Holsmer

Eesti kapitalil on kaks.

Märt Sults

Eesti kapitalil põhineb kaks kindlustusseltsi. Aga see on ju totaalne monopoli loomine, kui Eesti kapitalil põhinevad kindlustusseltsid direktiivide abil turult välja süüakse ja järele jäävad ainult väliskapitalil põhinevad kindlustusseltsid. See kõik on ju läbi näha. Palun lükake mu väide ümber! Tehke mind õnnelikuks, et ma niisamuti nagu Randpere saaksin öösiti magada.

Remo Holsmer

Aitäh! Ma arvan, et siin on ilmselt kohane paralleel pangandussektoriga. Ka kindlustusseltside turg on rahvusvaheline. Nagu ma ütlesin, selle seaduse eesmärk on see, et tarbijal ehk teil oleks kindlustunne, et üks või teine kindlustusselts ei lähe pankrotti. Selleks et seda tagada, teeb riik omakorda piisavalt hea regulatsiooni kapitalinõuete, läbipaistvuse ja ettevõtte juhtimise kriteeriumide kohta. Sellega, et see eelnõu oleks kuidagi suunatud Eesti kapitalil põhinevate ettevõtete vastu, ma kindlasti ei nõustu.

Esimees Eiki Nestor

Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud komisjoni esimees! Tõepoolest, jätkates Märt Sultsi küsimust, küsin ma samamoodi kapitaliseerimise kohta. Kui suur see nõue siis on ja kas need kaks Eesti kapitalil põhinevat firmat kvalifitseeruvad või on sunnitud turult lahkuma?

Remo Holsmer

Aitäh! Ei, keegi ei sunni neid kuhugi lahkuma. Kõik kindlustusseltsid peavad vastama ühtsetele nõuetele. Ma usun, et ka siin saalis ei ole erimeelsust, ei soovita kellegi erikohtlemist. Kõik ettevõtted peavad olema võrdsed. Veel kord ütlen, et kindlustusturu üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon. Mina saan tugineda nende sõnadele, et kindlustusturg toimib tegelikult hästi, järelevalve toimib hästi ja ka kliendi huvid on kaitstud. Ma võtaksin maha seda hirmu või umbusku, mida te oma küsimusega, mitte küll tahtlikult, külvasite.

Esimees Eiki Nestor

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Ma jätkan kahe eelküsija tõstatatud teemat. Kui see eelnõu oli siin maikuus esimesel lugemisel, siis rahandusminister tegi suhteliselt lühikese ettekande selle kohta, milles on selle paksu eelnõu sisu. Ta mainis, et Eesti kindlustusandjad ja finantsjärelevalveasutused teevad juba ettevalmistusi uuele seadusele üleminekuks. Stressitestide põhjal võib eeldada, et kapitalinõuded on kasvamas, kuid Eesti kindlustusandjad on suhteliselt piisavalt kapitaliseeritud. Minu küsimus on see, et kui nad on suhteliselt piisavalt kapitaliseeritud, kas me siis teame mõnda kindlustusandjat, kes peab leidma poole aasta jooksul lisakapitali.

Remo Holsmer

Aitäh! Mul on raske kommenteerida rahandusministri sõnu, millele te viitasite. Ma ei tea nende sõnade konteksti. Me komisjonis eraldi ei arutanud teie viidatud sõnavõttu. Ma pean ennast veel kord kordama: kindlustusseltside turg toimib, see on allutatud Finantsinspektsiooni järelevalvele. Kui mõne seltsi puhul peaks ilmnema olukord, kus tema kapitalile ja reservidele esitatud nõuded ei vasta enam seadusele, siis järelevalve ehk Finantsinspektsioon kohe sekkub.

Esimees Eiki Nestor

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Vaid vähesed tarbijad oskavad teha vahet kindlustusmaakleril, kindlustusandjal ja kindlustusagendil. Maaklereid peavad tarbijad pigem kindlustusandjate müügitöötajateks. Sellise praktika kujunemisele on kaasa aidanud kindlustusmaaklerite reklaamid, kus kasutatakse kaubamärke, mis jätab mulje, justkui oleks tegemist kindlustusandja reklaamiga. Kuidas seaduseelnõu tõhustab järelevalvet selliste eksitavate reklaamide üle ning kas selle seadusega muutub olukord selgemaks ning seeläbi võiks paraneda ka tarbijate teadlikkus? Kas peale selle seaduse vastuvõtmist saame öelda, et Eesti tarbija on paremini kaitstud kui varem?

Remo Holsmer

Aitäh! Eesti tarbija on kindlasti paremini kaitstud kui enne. Kui teie näete mõnda eksitavat reklaami, siis andke märku – mitte küll mulle, vaid Finantsinspektsioonile. Teie esimene küsimus oli maaklerite tegevuse kohta. Veel kord ütlen, et see eelnõu ja ka senine regulatsioon on ikkagi üles ehitatud selliselt, et kindlustusmaakler tegutseb kliendi huvides, ja nii see ka jääb.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga hea meel, et meie mõlema arvamuse kohaselt peavad Eesti seadused tavakodanikule arusaadavad olema. Nüüd võtan ma kätte selle seaduseelnõu ja tsiteerin teile ühte kohta. Selliseid kohti on siin tekstis mitukümmend. Paragrahv 17 lõige 4: "Eriotstarbelise varakogumi tegevusloa taotlemisele kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (EMPs kohaldatav tekst) .... artiklis 318 sätestatut." See tähendab, et ma pean välja otsima direktiivi ja mingi määruse. Selleks et tekstist aru saada, on mul vaja lisadokumente. Miks ei ole võimalik seda kõike lahti kirjutada Eesti seadustes? Miks peavad üldse sellised viited tekstis olema? See ei taga arusaadavust.

Remo Holsmer

Aitäh! Ma leidsin ka selle koha üles, see on lõige 4, eks ole, mille te ette lugesite. Ma arvan, et teie tähelepanek on õige. Ilmselt oleks mõistlik esitada see küsimus justiitsministrile, kellel on oma roll kõigi eelnõude juures, mida valitsus Riigikokku saadab, nii õigusliku aspekti poolest kui ka tekstilisest küljest. Ma arvan, et see märkus, mille te tegite, on igati asjakohane.

Esimees Eiki Nestor

Dmitri Dmitrijev, palun!

Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Äkki oskate komisjoni nimel ikkagi kommenteerida, miks ei arvestatud Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu ettepanekut kehtestada kindlustusmaakleritele kohustusliku atesteerimise nõue? Tegemist on tervitatava ja kaalumist vääriva ettepanekuga.

Remo Holsmer

Aitäh! Mul on ees Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu kiri rahanduskomisjonile. Ma palun vabandust, ma ei leia seda kohta nii kiiresti üles, aga mina ei näe, et sellist ettepanekut oleks tehtud. Kui see on olemas, siis me peame selle koos üle vaatama, aga vähemalt selles kirjas, mis minu käes on, seda ettepanekut ei ole.

Esimees Eiki Nestor

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Lugesin eelnõust, et kindlustusagendil, kindlustusagentuuri juhatajal, juhatuse liikmetel ja teistel inimestel, kes selle valdkonnaga tegelevad, peab olema kindlustusalane väljaõpe. Sellest teemast on kirjutatud §-s 178, aga seal on kõne all mõned teised küsimused. Mina tahan läheneda sellele küsimusele teiselt poolt. On öeldud, et nendel isikutel, kellest ma rääkisin, peab olema laitmatu ärialane maine. Minu küsimus on, kes annab selle hinnangu, kas nendel inimestel on selline maine olemas. Kas seda teeb komisjon, Finantsinspektsioon või keegi teine? Kas te võite natuke meie teadmisi laiendada?

Remo Holsmer

Aitäh! Ma loodan, et ma mäletan seda arutelu õigesti. Esiteks on see ettevõtte omanike valik, kelle nad tööle võtavad või palkavad. Teiseks, kui mõnest kandidaadist on jäänud mitte just laitmatu mulje või teda on karistatud, siis on eraldi regulatsioon selle kohta, et ta ei tohiks seda tööd teha. See puudutab karistatust. Mainest rääkides on aga, nagu ma ütlesin, ettevõtte omanike otsustada, kelle nad tööle palkavad. Eks seal ole ka subjektiivsust, on kindlasti briljantvalgeid, ideaalseid näiteid, täiesti laitmatu mainega ärimehi ja muid inimesi. Karistatuse pool on eraldi reguleeritud. Ma peast kõiki neid sätteid ei oska praegu ette lugeda, aga see loogika on nagu kahtepidi üles ehitatud: ühtepidi omanik vastutab, kelle ta tööle palkab, teistpidi on siin teatud osa seadusega kindlaks määratud.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen Dmitri Dimitrijevi küsimuse juurde tagasi. Kui vaadata materjalid läbi, siis nendes tabelites, mis on eelnõule lisatud, on ettepanekute nimekirjas selline punkt liidu ettepanekuga: "Tagamaks kindlustusmaaklerite poolt osutatava teenuse ühtset kvaliteeti ja loomaks üldist usaldust kindlustusmaakleri kui elukutse vastu, võiks seadusandja kaaluda kindlustusmaakleritele kohustusliku atesteerimise nõude kehtestamist." Täpselt välja toodud ettepanek. Seda ettepanekut komisjon oma arutelu käigus ei arvestanud. Kas te oskate kommenteerida, miks?

Remo Holsmer

Vabandust, ma täpsustan! Kas te lugesite kindlustusseltside liidu kirja? Alguses te mainisite, et loete maaklerite liidu kirja. Mul on siin mõlemad olemas, vähemalt need, mis on rahanduskomisjonile saadetud. Katsuks võib-olla ühele lainele saada.

Aseesimees Jüri Ratas

Sellist korda ei ole, et ta saaks täpsustada.

Remo Holsmer

Kas juhataja lubab, et ma arutan lugupeetud küsijaga seda teemat hiljem?

Aseesimees Jüri Ratas

Muidugi, juhataja lausa palub seda, kui see võimalik on.

Remo Holsmer

Kui küsija sellega lepib.

Aseesimees Jüri Ratas

Ju ta lepib.

Remo Holsmer

Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme!

Martin Helme

Härra spiiker! Lugupeetud kolleegid! Kui me siin saalis ringi vaatame, siis näeme, et kindlustustegevuse seadus inimesi eriti ei eruta. Ma korra näitan teile seda seadust, see on selline mõnus patakas. Ma vean kihla, et absoluutne enamus Riigikogu liikmeid seda lugenud ei ole, ja vean kihla, et peaaegu pooled komisjoni liikmed seda seadust lugenud ei ole.
Mis selle seaduse puhul häirib? Paar väga olulist asja. Esiteks, nagu ettekandjale esitatud küsimuste vastustest korduvalt aru saime, on sellel seadusel oluline puudus, mis puudutab ühistulist tegevust. Koalitsiooni iseloomustab aga täielik soovimatus seda puudust likvideerida, paindumatus. Teine asi, mis mind isiklikult väga häirib, on see, et seadus tuli Riigikogusse seetõttu, et Euroopa Liit on niimoodi käskinud. Kui me räägime sellest, kas Eesti parlament on kummitempel või võiks olla suveräänse Eesti rahva suveräänne seadusandja, siis, andke andeks, aga ma tahaksin karjuda iga kord, kui keegi tuleb lagedale seadusega, mille kohta ta ütleb, et Euroopa Liit käsib meil seda või teist asja teha. See on jama! Kolmas oluline asi on see, et see seadus suurendab Eestis bürokraatiat. See suurendab riigiaparaadi võimu erasektori ja inimeste otsuste üle, see suurendab Finantsinspektsiooni õigust eri asutusi kontrollida. Seda kõike on Eestis niigi liiga palju.
Kogu selle kompoti tagajärg on, et inimeste valikuvabadus väheneb, teenuse hind kallineb ja elu läheb halvemaks. Niisiis, Konservatiivne Rahvaerakond on vastu sellele, et seaduses ei saa teha parandusi, mis on mõistlikud ja mõistlikul ajal esitatud. Me oleme vastu sellele, et suveräänse riigi parlament teeb asju sellepärast, et Brüssel käsib, ja oleme vastu sellele, et kindlustamine läheb kodanikele kallimaks. Me kavatseme hääletada selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Jüri Adamsi!

Jüri Adams

Härra juhataja! Minul puudub isiklik puutumus selle seaduse sisuga. Suuremahuline rahvusvaheline kindlustustegevus ei ole eluvaldkond, millest ma midagi teaksin. Aga selle eelnõu menetlemine siin saalis ja komisjonis on hea näide selles mõttes, et toob välja mitmed põhimõttelised puudused, mis on Eesti riigikorralduses ja seadusandluses ning neid sobib selle näite varal kirjeldada. Kirjeldus ilma näideteta jääb liialt abstraktseks.
Kõigepealt, me peame ausalt ütlema, et seda, millega me siin tegeleme, on väga raske nimetada seaduse tegemiseks. Me võime selle vastu võtta seaduse vormis, aga tegemist on siiski ühe Euroopa direktiivi rakenduse ametliku tõlke kinnitamisega. See iseendast ei ole ju paha, arvatavasti tuleb seda ka tulevikus teha, kui Eesti jätkab Euroopa Liidu liikmena. Selliseid dokumente võib tulla ka näiteks ÜRO-st. Aga see on siiski tõlge. Me peame endalt küsima, kas see olukord, kus meie piirdume umbes samasuguse positsiooniga, nagu on vandetõlgil, kinnitades, et tõlge on õige ja praktiline, on see, milleks Eesti rahvas meid siia tööle on läkitanud.
Teine küsimus, mis siin tõstatub, on majandusliku otstarbekuse ja õiguse vahekord. Me lähtume eelnõus sellest, et ettenähtavas tulevikus hakkab valdav osa kindlustustegevusest ehk kuni 99% toimuma suurte rahvusvaheliste kontsernide tegevuse vormis. See on õige ja sellega tuleb tegelda. Aga kas sellest järeldub, et sellest väljapoole jäävate väikeste tegevuste kohta tuleb ütelda, et nende peale mõtlemine ja nendest rääkimine on ajaraiskamine ja see ei ole otstarbekas, järelikult ei ole sellega vaja tegelda? Minule tundub see Nõukogude Liidu omaaegse mõtteviisi edasielamisena meie majandus- ja rahandusinimeste ning osalt ka juristide teadvuses. See, mis ei ole oluline, selle võime kas või Siberisse saata, eks ole?
See ei ole õigus. Õigus algab siis, kui me ütleme, et õigus pole mõeldud mitte ainult nendele, keda me peame selles ärivaldkonnas tõenäoliselt edukaks, vaid õigus algab ikkagi sellest, kui ükskõik kes, ka see inimene, kelle nägu meile ei meeldi või kelle kohta me ei arva, et ta on piisavalt kogenud, saab ka õigusliku võimaluse samas valdkonnas üritada.
Eestis on juba üle 12 aasta – see algas IX Riigikogus – seaduses praktiseeritud teatud tegevusvormide ärakeelamist ühel väga omapärasel moel. Nimelt, seadusesse kirjutatakse paragrahv, kus loetletakse kaks-kolm äriühinguvormi, kes võivad ühel või teisel alal tegutseda. Niisuguste paragrahvide mõte on, et kõigi ülejäänud potentsiaalsete tegutsejate suhtes, keda sellesse nimekirja ei võetud, on see tegelikult keelu kehtestamine. See on keeld mahavaikimise vormis. Me peaksime endale seda põhimõtteliselt teadvustama, sest seda on Eestis rakendatud kümnetes ja kümnetes seadustes. Arvatavasti oleks vaja asuda neid läbi vaatama.
Kas ma võin paluda lisaaega?

Aseesimees Jüri Ratas

Kui palju soovite?

Jüri Adams

Kas mul on valikut?

Aseesimees Jüri Ratas

On, võite saada kuni kolm minutit.

Jüri Adams

Siis maksimum, palun!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit.

Jüri Adams

Tänan! Veel üks nähtus, millest tuleb kõnelda. Inimkeeles me kasutame ikka ka homonüüme, st sõnu, millel on rohkem kui üks tähendus. Kui me kasutame mitme nähtuse kohta ühte ja sama sõna, siis see ei tähenda, et need nähtused oleksid sisuliselt või juriidiliselt üks ja sama. Sellest peale, kui me astusime Euroopa Liitu, on pidevalt olnud probleem mitmesuguste kohalike väiketegevuste keelamisega või neile kehtestatud sobimatute nõuetega, kusjuures seda on põhjendatud Euroopa Liidu nõuetega samanimeliste suurtegevuste suhtes. Utreeritud näide võiks olla see, et kui Euroopa Liidus on näiteks sõiduautode direktiiv, siis meie Eestis kasutame seda ka laste kasutuses olevate akudega liikuvate mängusõiduautode kohta. Mõlemad on ju autod. See on väga oluline probleem, millele tuleks leida üldine ja põhimõtteline lahendus.
Siis see surve küsimus. Härra Holsmer nimetas, et ei ole olnud survet. Jah, ka mulle meeldiks, kui tõsiste hädade puhul oleks Eesti poliitikas piisavalt survet kasutatud ja vajaduse korral tuleksid asjahuvilised siia Toompea platsile demonstratsioonile või saadaksid kaebekirju. Mulle oleks veel rohkem meeldinud, kui kõik need mahavaikimise kaudu toimunud keelamised oleksid jõudnud kohtusse, sealt astmeid pidi ka Riigikohtusse ja oleksid tühistatud. Ma olen veendunud, et kui keegi oleks selle tegevuse ette võtnud, siis oleksid tulnud kohtuvõidud selliste keeldude vastu. Paraku mingisugusel põhjusel on Eesti rahvas ja Eesti ettevõtjad asunud oma survet rakendama pigem sellel meetodil, mida nimetatakse jalgadega hääletamiseks. See tähendab, et de facto keelatud tegevusest on loobutud, võib-olla on lahkutud teistesse riikidesse, asutud tegutsema teistsugustes vormides vms. Kui meie, kes me oleme siin Riigikogus rahva mandaadiga, ei näe, et see on olnud surve, ja ütleme, et survet ei ole olnud, siis me peaksime tunnistama, et me tegelikult ei sobi sellele kohale, kuhu meid on pandud.
Meil on põhiseaduses vähemalt kaks asjasse puutuvat paragrahvi. Üks on § 29, mille esimene lõige annab kõigile õiguse valida tegevusala, ja teine on § 9, mille teine lõige annab juriidilistele isikutele, juhul kui selles ei ole midagi loomuvastast või heade kommete vastast, õiguse tegelda kõikide samade tegevustega, mis on lubatud füüsilistele isikutele.
Kõik need asjad, mida ma kirjeldasin, kaasa arvatud täna vaadeldavas seaduseelnõus sisalduvad tegutsemiskeelud, on vastuolus meie kehtiva põhiseadusega.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Eelkõige peaksin ma vist küll pöörduma heade kolleegide poole opositsioonist, sest ma näen Vabaerakonna, EKRE ja Keskerakonna liikmeid suurel hulgal saalis olevat, aga Reformierakonda esindab vaid Remo Holsmer ja IRL-ist on saalis Viktoria Ladõnskaja. Tervitused ka Ivari Padarile ja Maire Aunastele! Avaldan kõigile teile lugupidamist, et te olete saalis veel tund aega peale istungi algust. Ma tahan teile rääkida sellest, kuidas ühte seaduseelnõu menetlema peaks.
Praegu arutatav seaduseelnõu anti Riigikogule üle 1. detsembril 2014. Samal nädalal tuli Rahandusministeerium välja päris mitme väga mahuka eelnõuga. Selle eelnõu puhul seletati, et tegemist on eelkõige direktiivide harmoneerimisega, aga samal ajal avati ka seaduse täistekst. Kui me vaatame kalendrisse, siis me saame aru, et valimised olid juba väga lähedal ja suurt sisulist keskendumist sellele teemale ei olnud põhjust loota. Siiski, esimene lugemine toimus selle aasta jaanuaris, 14. jaanuaril. Rahanduskomisjon käitus korrektselt ja andis muudatusettepanekute tegemiseks aega 28. jaanuarini, nii nagu kodukord ette näeb, kümme tööpäeva. Siiski leiti, et valimiseelses tuhinas ei tasu nii põhjalikku eelnõu kiirkorras menetleda ja see langes menetlusest välja. Uus valitsus tuli sellesama pakiga Riigikogu ette 6. mail. Jälle käituti selle seadusega vähemalt vormitehniliselt väga korrektselt ja muudatusettepanekute tegemiseks anti taas kümme tööpäeva aega ehk 6. mail tutvustas minister eelnõu siin saalis ja 20. maini oli võimalik teha muudatusettepanekuid. See andis opositsioonierakondadele kindlasti võimaluse oma sisulisi ettepanekuid teha. Paraku lükati need kalevi alla ja öeldi, et kunagi tullakse selle teema juurde tagasi. Rahanduskomisjoni täiskoosseis käitus suhteliselt spontaanselt ja sõnastas veel eelmise nädala istungil laua taga mõningad muudatusettepanekud. Nende kohta on nüüd Riigikogule saatnud kirja Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse. Ta ütles seal nende möödunud nädalal komisjonis mitte konsensuslikult, vaid valitsusliidu häältega sisse hääletatud muudatusettepanekute kohta järgmist: "Osutan, et ülaltoodud sõnastuses muutuvad kindlustusvahenduse peatükis tehtud parandused võrreldes täna kehtiva seadusega üsna mõttetuks ja sellisel kujul muudetakse pea võimatuks ka finantsjärelevalve tegemine kindlustusvahenduse hallide tsoonide üle, mida uue seadusega üritati likvideerida. Rõhutan, et kindlustusmaaklerite poolt oma tegevuse edasiandmine on põhjustanud aastate jooksul pidevalt probleeme ja sellisena tuvastati see ka üle-eelmisel aastal Finantsinspektsiooni maaklertegevuse ümarlaual, mille raames sõnastati ka tänase eelnõu põhialused."
Me oleme olukorras, kus mahuka seadusega pole ju mõtet kiirustada. Seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine katkestada.
Nüüd sellest, mis siis edasi saab. Ega ma ilmaasjata ei rääkinud sellest, et rahanduskomisjonil on mõnikord kombeks Riigikogu kodu- ja töökorda korrektselt täita ja anda muudatusettepanekute esitamiseks kodukorras ette nähtud aeg. Kui me selle seaduseelnõuga siin saalis toime tuleme, tuleb meil järgmise päevakorrapunktina kõne alla kobarseadus. Seda kobarseadust menetles valitsus kolme eelnõuna, aga Riigikokku tõi ühe eelnõu. Kobarseadus, millega tahetakse kiirkorras makse tõsta, aga opositsioonile antakse muudatusettepanekute esitamiseks aega vaid kolm päeva. Kobarseadus, mille puhul ei soovita mitte mingis küsimuses mingeid järeleandmisi teha. Nii nagu valitsus ette pani, nii peaks Riigikogu enamus selle kummitemplina ära hääletama. Opositsioonil on mitmeid võimalusi sellist tegevust ebamugavaks teha. Üks võimalus, mida on kasutanud Vabaerakond ja Keskerakond, on koguda inimestelt allkirju. Homme arutab rahanduskomisjon esimest ettepanekut. Keskerakonnal on kogutud juba üle 14 000 allkirja. Meil on võimalus ka Riigikogus takistada sellist kodukorrast ülerullimist. Seetõttu alustame ülerullimise takistamist juba praegu käsitletava seaduseelnõu menetluse ajal. Me hakkame võtma protseduurilisi vaheaegu. Eesmärk on see, et maksutõusud, mis on ühiskonnas läbi rääkimata ega ole vajalikud, ei saaks Riigikogus kiirmenetletud. Nende vastuvõtmine ei pea olema mugav. Absoluutselt igal võimuliitu kuuluval Riigikogu liikmel on võimalik oma häälega selliste maksutõusude menetlemist pidurdada. Nii et meie kasutame neid võimalusi, mis meil on, aga kindlasti peab iga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, IRL-i ja ka Reformierakonna liige endale aru andma, et eelolevatel eelarveaastatel on võimalik loobuda hotellidele lisamaksu kehtestamisest ja on võimalik ära hoida aktsiisi tõstmine. Selleks, et anda teile aega oma hääle tähtsuse üle mõtlemiseks, võtamegi eelolevatel hääletustel vaheaegu, milleks seadus on meile õiguse andnud. Tänan tähelepanu eest! Annan üle ka ettepaneku selle seaduseelnõu menetlemine katkestada.

Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Remo Holsmeri!

Remo Holsmer

Ma tahtsin öelda paar asja vastuseks eelkõnelejale Kadri Simsonile. Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mingit kobareelnõu mina küll täna päevakorrast ei leia. Siduda viidatud eelnõu kindlustustegevuse seaduse eelnõu menetlemisega on minu meelest mõnevõrra meelevaldne. Aga plaanitava vaheaegade võtmise kohta tuleb öelda, et, jah, parlamendiliikmetel on loomulikult see õigus olemas.
Nüüd konkreetse eelnõu sisu kohta. Kadri Simson viitas kindlustusseltside liidu kirjale, mis puudutab § 182. Ma lihtsalt kommenteerin siin natuke, et see asi üheselt selgeks saaks. Tegelikult selle täienduse tõttu, mille komisjon sisse hääletas, põhiregulatsioon ei muutu. Paragrahv 182 ei luba endiselt maakleri põhitegevust edasi anda. Erand on tehtud üksnes maakleri koostatud kindlustushuvi väljaselgitamise küsimustiku edastamise ja täitmise puhul ehk sel juhul, kui liisinguühingu koostöö kliendiga saab olla piiritletud kitsalt küsimustiku täitmisega, mitte kindlustushuvi sisulise väljaselgitamisega. Siin sa võtsid kuidagi kõne alla koalitsiooni või opositsiooni hääled. Meenutan seda rahanduskomisjoni istungit. Seal toimus suhteliselt vabas vormis debatt selle üle, kuidas seda asja reguleerida. Ka ilma selle täienduseta, millele siin viidati, ei oleks maakleri ja kliendi koostöö olnud välistatud. Pigem on see regulatsioon selgem ja Finantsinspektsioon ka edaspidi seda valdkonda kontrollib.
Mis puudutab neid muudatusettepanekuid, siis ühistulisest tegevusest rääkisin ma vist umbes kümnes vastuses, et see regulatsioon on plaanis välja töötada. Aga ma tahan kiita Keskerakonna fraktsiooni ühe muudatusettepaneku eest, mida ma ka oma kõnes rõhutasin. See on muudatusettepanek nr 32, mis on sisuliselt arvestatud ning puudutab võlaõigusseaduse muutmist ja krediidilepingu tasu, intresse ja nende sõltuvust sellest, kas krediidisaaja ehk klient sõlmib kindlustuslepingu ise või krediidiandja määratud koostööpartneri kaudu. See regulatsioon, et klient oleks võimalikult hästi ... Härra Anvelt, ma vastan praegu proua Simsoni küsimustele, palun väga vabandust! (Juhataja helistab kella.) ... et kliendi huvid oleks võimalikult hästi kaitstud, see ettepanek on sisuliselt arvestatud, Rahandusministeerium algatajana täiendas seda natuke ja ka Justiitsministeeriumiga see kooskõlastati. Ma arvan, et see on sisuline ja igati õige muudatus.
Küll aga ütlen veel kord, et ma ei mõista kindlustustegevuse seaduse eelnõu ja järgmise eelnõu seost. Selline vaheaegade võtmisega venitamine kindlustustegevuse seaduse muudatuste läbihääletamisel ei ole minu hinnangul põhjendatud. Kobareelnõu kui sellist meil täna päevakorras ei ole. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme!

Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tõsi küll, pean ühinema koridoris ekskursioonil viibinud daamide imestusega selle üle, et pool saali on rahvast tühi. Neid huvitas, millega tegelevad rahvasaadikud töö ajal. Ma selgitasin neile, et saalis istub valdavalt opositsioon, aga niipea kui tuleb signaal, et läheb hääletamiseks, lendab nagu herilaseparv kohale ka koalitsioon, et vajutada ilusasti korralikult rohelisele nupule. See ongi see, mida nimetatakse kummitempliks. Me näeme seda kummitempli värki ka kindlustusseaduse eelnõu menetlemisel. On selge, et kindlustusseadus ei ole Eestile vajalik. On selge, et see seadus on tehtud jälle ülepingutatult, lugedes Euroopa direktiividest välja vajadust seda teha. On selge, et Eestis on kindlustusega asjad praegu täiesti korras. Aga ometi lendab kohale koalitsioon, vajutab rohelisele nupule ja lööb oma kummitempli alla täiesti ebavajalikule seadusele. Ma tahaksin öelda, nii vähe kui koalitsiooni liikmeid praegu saalis ka on ...
Ma võtaksin aega juurde.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit juurde.

Mart Helme

Lugupeetavad, te ei istu igavesti siin hea sissetulekuga kohal! Te võite mõelda umbes niimoodi, et teile ei lähe korda ükski hinnatõus ega ühegi teenuse maksumus. Kuid ühel päeval olete te tavakodanikud. Ühel päeval olete te tõenäoliselt vaesed pensionärid. Siis te sügate kukalt ja mõtlete, miks te nii tegite, miks te tegite omaenda elu raskemaks. Mõelge ka nende peale, kes ei ole osanud elus ennast nii hästi paika sokutada kui teie. Ärge tekitage neile inimestele muret, tuska ega liigseid kulusid! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Alustame nüüd tempokalt eelnõu 8 muudatusettepanekute läbivaatamist. Kokku on laekunud 37 muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Esimene muudatusettepanek on väga hea muudatusettepanek. Seetõttu palun ma seda hääletada! Aga enne hääletamist, selle jaoks, et ka koalitsiooni liikmed saali jõuaksid, palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 38 ja vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Ma palun teist muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh! Palun enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 35 ja vastu 48 rahvasaadikut, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 34 ja vastu 49 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Andres Herkel!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Kuna neljas ettepanek on eelmisest, mahahääletatud ettepanekust terminoloogiliselt süsteemsem, siis me palume seda hääletada!

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, härra juhataja! Palun enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 31 ja vastu 52 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viienda muudatusettepaneku on teinud juhtivkomisjon. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Lugupeetud juhataja, palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 77 ja vastu 3 Riigikogu liiget. Ettepanek leidis toetust.
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Mul on Vabaerakonna fraktsiooni nimel selline teadaanne, et kuna see kindlustusühistu põhimõte kukkus juba eespool välja, siis need muudatusettepanekud on ebasüsteemsed ja meie enam ettepanekuid hääletusele ei pane.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teie teate kindlasti minust paremini, et seda ei ole vaja öelda. Aga see on viisakas, et te seda ütlesite. Aitäh teile! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 22 ja vastu 52 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada! Enne hääletamist soovime võtta kümme minutit vaheaega.

Aseesimees Jüri Ratas

Kas olete kindel? Aitäh! Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Juhan Parts, palun, protseduuriline küsimus!

Juhan Parts

Aitäh! Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et te peaksite eelnevalt ütlema, mis oli komisjoni seisukoht parandusettepaneku suhtes. Siis oleks meil lihtsam otsustada. Paaril korral te seda ei öelnud.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ametikaaslane! Teil on suuremad kogemused siin Riigikogus töötamisel, nii et ma lähtun edaspidi sellest, mis te ütlesite. Kuigi ma eeldan, et juhtivkomisjoni ettepanekut on alati toetatud. Aga selle võib üle korrata, see ei ole juhatajale raske ja ma teen seda. Jaanus Marrandi, palun!

Jaanus Marrandi

Tänan! Minul on ka tegelikult protseduuriline küsimus. Iga hääletuse eel on kümme minutit vaheaega, kuigi tegelikult võiks olla kuus või viis minutit. Mõni muudatusettepanek on hästi lühikene, saaks lühemalt ka nõu pidada.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! See on väga hea protseduuriline küsimus. Kindlasti on teil, teie fraktsioonil, õigus teha ettepanek, et võetaks lühemaid vaheaegu kui kümme minutit. Juhan Parts, palun!

Juhan Parts

Härra Marrandi lihtsalt inspireeris mind. Mulle tuli meelde, et meie, eelmine Riigikogu, võtsime vastu ajaloolise dokumendi, Riigikogu liikme hea tava. Vaheajal lugesin ma selle läbi. Minu arvates on see, mis me praegu teeme, hüpoteetilises vastuolus hea tava mitme punktiga. Pärast Riigikogu liikme hea tava vastuvõtmist on meil esimest korda sellised regulaarsed vaheajad, mis on ilmselgelt mõne selle tava punktiga vastuolus. Ma täiesti mõistan, kui juhataja ei suuda praegu anda hinnangut, kas selline süsteemne vaheaegade võtmine vastab Riigikogu liikme heale tavale. Seetõttu palun ma järgmise vaheaja jooksul anda Riigikogu eetikakomisjonile või mõnele osakonnale ülesande ülejärgmiseks hääletamiseks välja selgitada kiirhinnang. Ma julgen mainida punkti 2, punkti 7 ja punkti 14. Praegu võtan ma sõna sellepärast, et Riigikogu liikme hea tava viimase punkti kohaselt peab Riigikogu liige, kui ta märkab selle tava hüpoteetilist rikkumist, sellest kohe teada andma. (Naer saalis. Aplaus.)

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Me kindlasti kaalume juhatuses teie ettepanekut. Me oleme täna sellele mõelnud. Meile tundub praegu, et põhiseaduslik kord on tagatud ja siin mingeid probleeme ei ole, aga kui te näete, et selle teemaga tuleks edasi minna, siis olete kindlasti oodatud meie laiendatud koosolekule. Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh! Tulenevalt eelnevast jutust ma ütlen, et ma märkasin, et järgmine seaduseelnõu on kobarseaduse eelnõu. Ma märkasin seda kohe.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Jääme hetkel protseduuriliste küsimuste juurde. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Mul on sama mõte, mis kolleeg Tammel oli. Tahtsin tänada kolleeg Partsi. Jah, tõesti, me märkasime siin, et vastupidi kõigile headele tavadele on järjekordselt Riigikogus kobarseaduse eelnõu. Mis päästaks? See, kui algataja – tal on see õigus – võtaks selle eelnõu tagasi ja hakkaks normaalselt menetlema kolme eelnõu, nii nagu see kavandatud oli, tehes seda Eesti ühiskonnaga läbi arutades.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Juhan Parts, palun!

Juhan Parts

Mis kell juhatus koguneb arutama, kas selline venitamine on kooskõlas Riigikogu liikme hea tavaga? Küsin selleks, et ma saaksin osaleda. Te esitasite mulle avalikult ametliku kutse.

Aseesimees Jüri Ratas

Kui juhatus koguneb, siis anname teile kindlasti täpselt teada. Vilja Savisaar-Toomast, palun!

Vilja Savisaar-Toomast

Aitäh, härra juhataja! Kuidas saaksin ma tõlgendada kindlustustegevuse seaduse eelnõu kobarseaduse eelnõuna? Äkki juhataja suudab mulle seda seletada?

Aseesimees Jüri Ratas

Ei suuda. (Naer saalis.) Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Äärmiselt meeldiv, et teid on nii palju siia saali kogunenud. Tavaliselt teid siin nii palju ei ole. Ma tahtsin avaldada tänu Juhan Partsile ja kõigile teistele, kes on praegu sõna võtnud. Nad on ilmselt aru saanud, et nad on eksinud hea tava vastu, kui opositsioonist kogu aeg üle rullitakse, ja on otsustanud samuti venitamistaktika kasuks. (Naer saalis.)

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Ma ka märkasin, et meil on praegu protseduuriliste küsimuste, mitte läbirääkimiste voor. Kui te soovite küsimusi esitada, siis need peaksid olema protseduuri kohta. Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh! Ma tahtsin juhtida tähelepanu Juhan Partsi sõna ...

Aseesimees Jüri Ratas

Ärge juhtige tähelepanu! Kas teil on protseduuriline küsimus või ei ole?

Märt Sults

Jah! Juhan Parts tõlgendas meie mõttetegevust venitamisena. See on minu arust solvav.

Aseesimees Jüri Ratas

Juhan Parts, palun! (Naer saalis.)

Juhan Parts

Ma tahan öelda, et minul kui Riigikogu liikmel on ju võimalus otsustada, kas kindlustustegevuse seaduse parandusettepanekuid toetada või mitte. Hea tava näeb ette, et hääletuseks peab olema hästi ette valmistatud. Mina olen seda teinud, tegelesin sellega terve eelmise nädala. Olen valmis hääletama, et mitte aega raisata. Aga minu küsimust protseduuri kohta inspireeris härra Mart Helme. Ta juhtis tähelepanu koalitsiooni teerullitaktikale. Koalitsioon ei käitu siin saalis teerullina. Ma olen täiesti kindel, et koalitsiooni 59 liikmest langetab igaüks iseseisvalt otsuse, kas toetada kindlustustegevuse seaduse parandusettepanekuid või mitte. Mida teha siis, kui siia saali on tulnud opositsiooni teerull?

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, ma lõpetan nüüd protseduuriliste küsimuste ... Mihhail Stalnuhhin, palun, viimane protseduuriline küsimus!

Mihhail Stalnuhhin

Jah, mul on tõesti protseduuriline küsimus. Kes praegu istungit venitab, kas mitte kolleeg Parts?

Aseesimees Jüri Ratas

Mulle tundub, et kõige rohkem venitab siin praegu istungi juhataja. Läheme asjaga edasi! Me oleme seitsmenda muudatusettepaneku juures. Selle on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 21 ja vastu 51 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Juhtivkomisjon on selles küsimuses rahanduskomisjon. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Ma tänan kõiki, kes rääkisid eetikast, aga palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Oleme tempokalt jõudnud kaheksanda muudatusettepaneku juurde, mille on teinud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on teinud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni otsus on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 15 ja vastu 47 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Kümnes muudatusettepanek. Kolleeg Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist teha kümneminutiline vaheaeg!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Head kolleegid, panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 59 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek leidis toetust.
Läheme edasi. 11. muudatusettepanek. Kolleeg Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 65, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäi 1. Ettepanek leidis toetust.
12. muudatusettepanek. Kolleeg Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tingimata hääletame. Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 64, vastu 1, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek leidis toetust.
Läheme edasi. 13. muudatusettepanek. Üheksandat korda on sõna Valeri Korbil. Palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 61, vastu 1, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek leidis toetust.
14. muudatusettepanek. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun vaheaega kümme minutit!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paus kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäi 1. Ettepanek leidis toetust.
15. muudatusettepanek. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda tahaksime kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on seda täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 49 rahvasaadikut, vastu 13, erapooletuks jäi 2. Ettepanek leidis toetust.
16. muudatusettepanek. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
17. muudatusettepanek. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 56, erapooletuid 1, vastu ei ole keegi. Ettepanek leidis toetust.
Läheme edasi. 18. muudatusettepanek. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Ma palun 18. muudatusettepanekut hääletada! Enne hääletust võtan kümme minutit vaheaega.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 55 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1, vastu ei olnud keegi. Ettepanek leidis toetust.
19. muudatusettepanek. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda tahaksime saada kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1, vastu ei olnud keegi. Ettepanek leidis toetust.
20. muudatusettepanek. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Palun 20. muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda palun kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
20. muudatusettepaneku poolt oli 55 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 3. Ettepanek on vastu võetud.
Muudatusettepaneku nr 21 on esitanud rahanduskomisjon. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun muudatusettepanekut nr 21 hääletada ja enne seda kümneminutilist vaheaega!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, mille on esitanud ja mida on ka arvestanud rahanduskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks jäi 2. Muudatusettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 22, mille on esitanud rahanduskomisjon. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun muudatusettepanekut nr 22 hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Esimees Eiki Nestor

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22, mille on esitanud ja mida on arvestanud rahanduskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
22. muudatusettepaneku poolt oli 51 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks jäi 1. Ettepanek on vastu võetud.
Muudatusettepanek nr 23. Valeri Korb.

Valeri Korb

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Palun muudatusettepanekut nr 23 hääletada, aga enne seda tahaksime saada kümneminutilist vaheaega!

Esimees Eiki Nestor

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23, mille on esitanud ja mida on arvestanud rahanduskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle muudatusettepaneku poolt oli 49 rahvasaadikut, vastu 11, erapooletuks ei jäänud keegi. Muudatusettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 24. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümneminutilist vaheaega!

Esimees Eiki Nestor

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24, mille on esitanud ja mida on arvestanud rahanduskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 25. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun muudatusettepanekut nr 25 hääletada, aga enne seda tahaksime saada kümme minutit vaheaega!

Esimees Eiki Nestor

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 25, mille on esitanud ja mida on arvestanud rahanduskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 56 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 26. Valeri Korb.

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust tahaksime kümneminutilist vaheaega!

Esimees Eiki Nestor

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26, mille esitaja on rahanduskomisjon ja mis on arvestatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 53 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei olnud, erapooletuid ka mitte. Ettepanek on arvestatud.
Muudatusettepanek nr 27. Mailis Reps.

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Palun 27. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Esimees Eiki Nestor

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27, mille esitaja ja arvestaja on rahanduskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 28. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Palun 28. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Esimees Eiki Nestor

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 29. Valeri Korb.

Valeri Korb

Aitäh, härra spiiker! Palun seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne hääletamist palume kümme minutit vaheaega!

Esimees Eiki Nestor

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor

Panen hääletusele ettepaneku nr 29, mis on täielikult arvestatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 58 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Ettepanek leidis toetust.
Ettepanek nr 30. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu esimees, palun seda ettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Esimees Eiki Nestor

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon, kes on teinud ka ettepaneku seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 63 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
31. muudatusettepanek. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda tahaksime saada kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon, kes on teinud ettepaneku seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
32. muudatusettepanek. 33. muudatusettepanek. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne seda tahaksime kümme minutit vaheaega saada!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku, mille on teinud rahanduskomisjon, kes on teinud ka ettepaneku seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 70 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
34. muudatusettepanek. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on teinud rahanduskomisjon, kes teeb ettepaneku seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
35. muudatusettepanek. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Teeme seda kindlasti. Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille on teinud rahanduskomisjon ja mida on täielikult arvestatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
36. muudatusettepanek. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 36. muudatusettepaneku, mille on teinud rahanduskomisjon, esitades ka ettepaneku seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
37. muudatusettepanek. Ühtlasi, head kolleegid, tuletan meelde, et see on viimane võimalus osaleda täna muudatusettepanekute hääletamisel. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma palun 37. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille on teinud Eesti Vabaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 33 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Nüüd oleme põhjalikult tutvunud kõigi muudatusettepanekutega ja need läbi hääletanud. Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku kindlustustegevuse seaduse eelnõu 8 teine lugemine katkestada.
Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ... Jah, Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh! Palun enne seda lõplikku ja väga olulist hääletust võtta kümme minutit vaheaega selle üle järelemõtlemiseks!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku kindlustustegevuse seaduse eelnõu 8 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 38 ja vastu 56 rahvasaadikut, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu teine lugemine on lõpetatud.


2. 22:22 Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (41 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 41 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Sven Sesteri! Palun, Priit Toobal, protseduuriline küsimus!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus sellesama päevakorrapunkti kohta. Tänase päevakorra punktis nr 2 arutusele tuleva Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse näol on kahtlemata tegemist kobarseadusega. 29. mail pöördus Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson Riigikogu esimehe poole kirjaga, kus ta tegi ettepaneku, et nimetatud kobarseaduse võiks jagada eraldi kolmeks seaduseelnõuks. Eelmisel esmaspäeval vastas Riigikogu esimees, et ta peab vajalikuks, et selle küsimusega tegeleks ka Riigikogu juhatus, ja 2. juuni istungil juhatus arutaski seda küsimust. Riigikogu esimees kirjutab, et kolmeks jagamise võimalus on ainult sel juhul, kui juhtivkomisjon teeb ettepaneku jagada olemasolev kobarseaduseelnõu kolmeks. See vastab ju tõele. Aga selle kohta, et võtta eelnõu parlamendis menetlusse, langetab otsuse Riigikogu juhatus, mitte juhtivkomisjon. Ma küsingi teie kui Riigikogu juhatuse liikme ja praeguse istungi juhataja käest, miks oli Riigikogu juhatus nõus võtma menetlusse kobarseaduse eelnõu, kui kirjas, mille Eiki Nestor on allkirjastanud 2. juunil, sisuliselt tunnistatakse, et tegemist on kobarseadusega. Mis põhjustel võttis Riigikogu juhatus menetlusse seaduseelnõu, mis ei vasta Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riigikogu juhatus võttis eelnõu menetlusse sellepärast, et selle esitas Vabariigi Valitsus. Ja nii nagu te kirjalikust vastusest teada saite, on komisjonil võimalus teha see osadeks, tükeldada kaheks või kolmeks, liita, lahutada. See on komisjoni, mitte juhatuse pädevuses. Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Me räägime kahest eri etapist. Teie räägite menetluses olevast eelnõust, mina räägin sellest etapist, kui Riigikogu juhatus pole veel eelnõu menetlusse võtnud. Kui Vabariigi Valitsus on saatnud eelnõu parlamendile menetlusse võtmiseks, siis on Riigikogu juhatuse roll otsustada, kas võtta eelnõu menetlusse, mitte olla vaid kirjatuvi rollis. Mis põhjustel võttis Riigikogu juhatus eelnõu menetlusse, kui juba siis oli teada, et tegemist on kobarseadusega? Riigikogu juhatus ise on kehtestanud Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika korra, mille 2. peatükis "Seaduseelnõule esitatavad nõuded" on öeldud: "Seaduseelnõu koostatakse sama liiki ühiskonnasuhete õiguslikuks reguleerimiseks ..." Mismoodi on teie hinnangul omavahel seotud näiteks käibemaksu tõstmine hotellidele ja haigekassa seaduse muutmine?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riigikogu juhatus leidis, et eelnõu on kooskõlas kehtiva Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, ja võttis eelnõu menetlusse. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus, aga enne seda on mul palve: õhtu on küll hiline, aga Juhan Parts teeb siin saalis väga imelikke hääli, äkki ta ohjeldab ennast! (Naer saalis).
Kõnealune seaduseelnõu läbis valitsuses kooskõlastusringi kolme eraldi eelnõuna. Riigikogule anti see üle ühes paketis kobarseadusena ilmselgelt selle tõttu, et takistada normaalset menetlust. Miks Riigikogu juhatus nõustub sellise protsessiga, kus valitsus selguse huvides arutab kolme seadust, aga Riigikogule annab need üle kobarana?

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõigepealt, kolleeg Juhan Parts, ma palun isikupäraseid hääli mitte teha, et te kolleege ei segaks! (Naer saalis.) Teie küsimusele, miks kooskõlastusringile saadeti kolm eelnõu, aga Riigikogule otsustati need esitada ühe eelnõuna, oskab aga kindlasti vastata valitsuse esindaja. Ma usun, et rahandusminister valitsuse esindajana annab sellele ammendava vastuse. Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu teine küsimus puudutab selle eelnõu juhtivkomisjoni. Kodu- ja töökord näeb ette, et igale eelnõule määratakse vastavalt selle valdkonnale juhtivkomisjon. Käesolev kobarseadus reguleerib näiteks ka haigekassa seaduse muutmist. Kui tavapäraseks see tulevikus siin parlamendis saab, et sotsiaalvaldkonnaga seotud seaduseelnõusid hakkab menetlema rahanduskomisjon? Võib-olla on mõistlik luuagi parlamendis üks komisjon, rahanduskomisjon? Rahandusministeerium ju tegeleb kõikide valdkondadega.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mulle tundub, et teie küsimused on ajendatud ajaviitmise soovist, mitte sisulistest ja protseduurilistest asjadest. Nimelt, ka haigekassaga ja maksudega seonduvad küsimused on rahanduskomisjoni teema. Ma leian, et juhatus tegi igati õige otsuse, kui ta suunas selle eelnõu just nimelt rahanduskomisjoni.
Head kolleegid, läheme nüüd päevakorraga edasi. Ettekandeks on sõna rahandusminister Sven Sesteril. Palun!

Rahandusminister Sven Sester

Lugupeetud parlament, tere õhtust teile kõigile! Annan siinkohal teile ülevaate sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse, tulumaksuseaduse muutmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust, mis kannab numbrit 41.
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees oleva maksuseaduste muutmise seaduse eelnõu näol on tegemist valitsusliidu leppest lähtuva tervikliku maksumuudatuste paketiga, mille koondtulemusena nihkub maksukoormus tööjõult rohkem tarbimisele. Eelnõusse on koondatud just sellele eesmärgile suunatud maksumuudatused, mida valitsus on arvesse võtnud ka järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia kokkupanekul. Rõhutan, et eelnõusse on koondatud vaid maksuseaduste muudatused. Nende rakendamiseks tarvilikud muudatused haigekassa seaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses on vajalikud õigusselguse huvides ega muuda mainitud seaduste põhimõtteid. Lisaks selgitan, et eelnõusse koondatud muudatused olid ka enne nende valitsusele esitamist kooskõlastamisel eraldi eelnõudena. Ühest küljest tehti seda otstarbekuse tõttu, sest sihtrühmad, kellele eelnõud arvamuse andmiseks esitati, olid mõnevõrra erinevad, teisalt aga tulenes see eelnõude erinevast valmimise ajast. Lähtudes eelmise Riigikogu koosseisu otsustest arvestada maksumaksjatele kohustusi panevate maksumuudatuste puhul vähemalt kuuekuulise jõustumistähtajaga, oleme toonud ühtse maksupaketi parlamendi menetlusse võimalikult varakult enne järgmise eelarveaasta algust.
Nüüd muudatuste sisu juurde. Eelnõuga tehakse muudatusi tulumaksuseaduses, suurendades üldise maksuvaba tulu määra nelja aasta jooksul nii, et see jõuaks 2019. aastaks 205 euroni kuus. Kui praegu on maksuvaba tulu 154 eurot kuus, siis 2016. aastal on see 2040 eurot aastas ehk 170 eurot kuus, 2017. aastal 2161 eurot aastas ehk 180 eurot kuus, 2018. aastal 2280 eurot aastas ehk 190 eurot kuus ning 2019. aastaks on see 2460 eurot aastas ehk 205 eurot kuus. Pensionide täiendava maksuvaba tulu määra tõstetakse 1. jaanuarist 2016 praeguselt 220 eurolt 225 eurole kuus. Sellega hoitakse keskmine pension, mis ei ületa 395 eurot kuus, jätkuvalt tulumaksuvaba. Seoses kavaga suurendada lastetoetusi seotakse laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu lahti üldise maksuvaba tulu määrast ning fikseeritakse praegusel tasemel: 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus. Tööjõumaksude vähendamisega seotud kulude katteks vähendatakse füüsilise isiku tulus tehtavate mahaarvamiste üldist piirmäära 1920 eurolt 1200 euroni aastas. Piirmäär kehtib eluasemelaenu intresside, koolituskulude ja heategevuslike annetuste tulust mahaarvamisel. Et soodustada annetuste tegemist, loobutakse nende mahaarvamise puhul praegu täiendavalt kehtivast 5%-lisest määrast. Alates 2016. aastast ei käsitleta enam mahaarvatavate koolituskuludena autokooli, samuti täiskasvanute huvikoolituse kulusid. Taseme- ja täienduskoolitustega seotud kuludes ja kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude struktuuris ei toimu mingeid muudatusi ja need jäävad mahaarvatavaks. Eelnõuga korrastatakse renditulu maksustamise reegleid ja sätestatakse füüsilisele isikule arvestuslik 20% suurune mahaarvamine eluruumi üürimisest saadud tulust üürimisega seotud kulude katteks. Lisaks suurendatakse kuni 15-päevaste välislähetuste päevaraha maksuvaba piirmäära seniselt 32 eurolt 50 euroni päevas. Muudatus mõjub soodsalt ettevõtluskeskkonnale. Kui lähetus kestab üle 15 päeva või samas kalendrikuus on mitu lähetust kokku üle 15 päeva, siis edasiste päevade eest on päevaraha maksuvaba piirmäär jätkuvalt 32 eurot.
Sotsiaalmaksu seaduse muudatustega langetatakse sotsiaalmaksu määra alates 2017. aastast 32,5%-ni ning 2018. aastast 32%-ni. See nihutab maksukoormust tööjõult tarbimisele ning on osa valitsuse laiemast kavast elavdada majandust ja suurendada inimeste sissetulekut. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 40,5 miljonit eurot ja alates 2018. aastast väheneb ettevõtete maksukoormus vähemalt 86 miljoni euro võrra. Sotsiaalmaksu määra langetamise tõttu ei muutu haigekassale laekuvate vahendite maht, sest eelnõu näeb ette, et sotsiaalmaksu laekumise muutus kaetakse haigekassale automaatselt täies ulatuses riigieelarve muudest tuludest. Juhin tähelepanu, et eraldiste ülekanne tehakse samaaegselt koos laekunud sotsiaalmaksu ülekandmisega ning arvutused ja rahaliste vahendite ülekande teostab Maksu- ja Tolliamet.
Käibemaksuseaduse muudatustega tõstetakse alates 2017. aasta algusest majutusteenuse ning hommikusöögiga majutusteenuse käibemaksu määra 9%-lt 14%-le. Maksumäära tõusu tulemusena kallinevad majutusteenuste hinnad hinnanguliselt 3,2%. Näiteks 32 eurot maksev ööbimine kallineks 1 euro võrra ning ööbimine Tallinna neljatärnihotellis maksaks 95 euro asemel 98 eurot. Tuleb ka arvestada, et reisisihtkohta ei valita esmajärjekorras majutusteenuse hinnast sõltuvalt. Turisminõudlust mõjutavad paljud tegurid, mille tõttu on Eestit külastavate turistide arv näiteks Vilniuse ja Riiaga võrreldes olnud suurem, vaatamata kallimatele majutusteenustele. Maksumäära tõstmine suurendab käibemaksu laekumist 2017. aastal umbes 10,2 miljonit eurot. Soovides Eesti kui turismimaa atraktiivsust veelgi suurendada, on valitsus kokku leppinud investeerida aastatel 2017–2019 maksumaksja raha täiendavalt 6 miljonit eurot ehk iga aasta 2 miljonit eurot. Süvendatud tähelepanu pööratakse seejuures maaturismile. Ettevõtlusministril on sisuliselt poolteist aastat aega töötada välja täiendavad meetmed, mis Eesti turismi ja, nagu ma ütlesin, eriti maaturismi arendaksid.
Aktsiisiseaduste muudatustega tõstetakse alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrasid. Peamine eesmärk on rahva tervisele suunatud meetmena tarbimise vähendamine. Täiendav eesmärk on riigi fiskaalpoliitika ehk riigi maksutulude suurendamine. Kütuseaktsiisi tõstetakse eesmärgiga maksustada energiatooteid võrdsemalt, lähtudes peamiselt kasutamisotstarbest ja energiasisaldusest, samuti suurendada aktsiisitulusid ning aidata kaasa säästlikumale tarbimisele. 2016. aasta 1. jaanuariks ettenähtud 10%-line alkoholiaktsiisi tõus asendatakse 15%-lise aktsiisitõusuga 1. veebruarist. Aktsiisitõusu edasilükkamine suurendab 2016. aasta aktsiisilaekumisi laovarudeks võetud aktsiisikauba arvel. Täiendavalt tõstetakse alkoholiaktsiisi 10% tasemel aastatel 2019 ja 2020. Veini ja kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisi tõstetakse samadel aastatel 20%. Alkoholiaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu hinnanguliselt 22 miljonit eurot rohkem. Aktsiisi tõstmine on kooskõlas alkoholipoliitika rohelise raamatu, hinna- ja maksupoliitikameetmetega. Aastateks 2016–2018 ette nähtud 5%-line sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi tõus asendatakse 8%-lise aktsiisimäära tõusuga. 2016. aasta aktsiisitõus lükatakse jaanuarist juunisse, lähendamaks aktsiisitõusu ja uue tubakadirektiivi jõustumise aega. Erandina ei tõsteta sigarite ja sigarillode aktsiisi, sest kavas on analüüsida nimetatud toodete aktsiisimäära muutmist nii nagu sigarettidelgi kahekomponendiliseks. Täiendavalt tõstetakse tubakaaktsiisi 10% aastatel 2019–2020. Tubakaaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 24 miljonit eurot. Tubakaaktsiisi tõus on kooskõlas tubakapoliitika rohelise raamatu maksupoliitikameetmetega, mille järgi tubakatoodete hinnad peavad tõusma tarbijahinnaindeksiga vähemalt samas tempos. Energiatoodete aktsiisi peamine eesmärk on maksustada energiatooteid võrdsemalt, lähtudes peamiselt nende kasutamise otstarbest – mootorikütus või kütteaine – ja energiasisaldusest. Täiendav eesmärk on fiskaalne ehk riigieelarve tulude suurendamine. Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse kolmel järgneval aastal 10%. Diislikütuse aktsiisi tõstetakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist 14% ning aastatel 2017 ja 2018 10%. Tulenevalt diislikütuse ja bensiini võrdsema maksustamise soovist ning arvestades nende kütuste energiasisaldust on diislikütuse aktsiisi tõus aastal 2016 suurem. Kerge kütteõli aktsiisi tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisi tõusu. Sätestatakse, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär moodustab alates 2016. aastast 27% diislikütuse aktsiisimäärast. Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 58 eurole 1000 kilogrammi kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär 57 eurole 1000 kilogrammi kohta aastal 2016. Soojuse tootmiseks kasutatavate tahkekütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena laekub 2016. aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 64,7 miljonit eurot. Aktsiisi maksmise tähtpäev lükatakse edasi kalendrikuu 15. päevalt 20. päevale, mis võimaldab ettevõtjatel aktsiisi maksmise kohustusega paremini toime tulla.
Selline on ülevaade peamistest eelnõuga tehtavatest muudatustest, mille koondtulemusena nihkub maksukoormus tööjõult rohkem tarbimisele. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, härra minister! Teile on ka küsimusi. Kolleeg Martin Repinski, palun!

Martin Repinski

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Küsin erimärgistatud diislikütuse aktsiisi kohta. Selle seaduseelnõu § 3 punktid 31, 32 ja 33 tõstavad diislikütuse aktsiisimäära praeguselt 110 eurolt 146 eurole. Aktsiis tõuseb lausa 31,59% ning esimene kasv tuleb juba järgmise aasta 1. jaanuarist. Selge see, et seda kütust kasutavad põllumehed ning kütusel on põllumajanduse kuludes väga tähtis osa. Kas olete nõus, et sellise tegevusega me suurendame veelgi Läti ja Leedu konkurentsieeliseid, sest neil on erimärgistatud diisel aktsiisist vabastatud? Kas te olete teinud uuringu selle mõju kohta ja kui suur on teiste Euroopa riikide põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diislikütuse aktsiis?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Eesti majandus on Euroopa üks transpordimahukamaid, kütusekulukamaid üldse, kui vaadata Eesti versus ülejäänud Euroopa. Mis puudutab erimärgistatud diislikütust, siis Eesti on liikunud aja jooksul pidevalt selles suunas, et vähendada nn värvitud kütuse kasutuskohti. Kui vaadata viimaseid aastaid, siis on selle kasutamisest mitmes valdkonnas loobutud, kuid osas kohtades kasutatakse seda siiamaani. Arvata võib, et tulevikus tuleb meil üle vaadata kogu kontseptsioon, mis on seotud erimärgistatud kütusega seonduvate meetmetega. See tähendab omakorda seda, et riik peaks tulevikus vaatama, et neile, kes vajavad konkreetselt lisasubsideerimist kütuse erimärgistuse kaudu, peaks võimaldama otsetoetusi, mitte kasutama toetusvahendina kütuse erimärgistamist. Seda diskussiooni on aastate jooksul pidanud mitu valitsust ja parlamendikoosseisu. Ma usun, et see diskussioon jätkub ning ühel hetkel me näeme – ma eeldan, et kunagi lähiaastatel sellisele kokkuleppele jõutakse –, et erimärgistatud kütuse kasutamise järele ei ole vajadust ning pigem leitakse uusi meetmeid. Praegu on erimärgistatud kütusel oma kasutusalad olemas ning vastavalt sellele on mõnel sektoril võimalik seda meedet kasutada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Härra rahandusminister! Ööbimiskohta ostvad inimesed koguvad Eestile arvestatavat hüve, seda ka ekspordisektoris. Kas teie arvates on öömajaäri meie maal jõudnud nii õitsvale järjele, et te hakkate sealt armutumalt riigile täiendavat tulu võtma? Maksukoormuse kasvatamine pärsib teatavasti majanduskasvu ega motiveeri arengut, vaid pigem lämmatab seda. Teie teate seda ju ülihästi. Olen rääkinud.

Rahandusminister Sven Sester

Kui me räägime erinevast käibemaksumäärast, mis on seotud soodusmääraga, siis Eestis jääb endiselt kehtima soodsam käibemaksumäär, võrreldes eriti just mitmete tegevusaladega paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Eestis on hotellide soodsam käibemaks praegu 9%. Meie lähinaabritel on see käibemaksumäär 12% ja me näeme mitmes riigis ka kõrgemat käibemaksumäära, kuni 25%-ni. Sooduskäibemaksu muutumisel 9%-lt 14%-le tõuseb hotellitoa müügi hind olenevalt elastsusest keskeltläbi veidi üle 3%. Kui vaadata ühe turisti kogukulude paketti, mis hõlmab hotelli-, toitlustus- ja transpordikulusid, siis hotellitoa hind on 15% tema kõikidest kuludest. Kuid ma olen teiega nõus, et iga hinnatõus on konkurentsi seisukohast lähtudes alati tähtis. Vabariigi Valitsus on võtnud seisukoha, esiteks, et see tõus ei tohi tulla kohe, vaid kõrgem käibemaks hakkab kehtima 2017. aasta 1. jaanuarist. Teiseks investeerib Vabariigi Valitsus maksutõusu leevendamiseks sellesse sektorisse, peaasjalikult maaturismi täiendavalt 6 miljonit eurot maksumaksja raha. Olen rääkinud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab sotsiaalmaksu määra langetamist 33%-lt 32%-le. Aasta 2017 lõpuks viib see haigekassast ära 33 miljonit eurot ja järgmisel, 2018. aastal juba 86 miljonit. Kui mul oli võimalus suhelda siinsamas saalis peaministriga, siis ta kinnitas mulle, et kuskilt ei võeta raha ära ja kompenseeritakse teistest allikatest. Nüüd ma loen seaduse seletuskirjast, et alguses kompenseeritakse teistest allikatest ja pikemas vaates kasvatab maksumuudatus töötajate netosissetulekut. Tegelikult võetakse see raha ikkagi haigekassalt ära. Kas teile tundub, et meie meditsiin on nii heal järjel, et haigekassalt võiks peaaegu 100 miljonit ära võtta?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Hea küsija! Ma kinnitan siinkohal nii teile kui ka kõigile kuulajatele: haigekassa vahendid selle seaduseelnõuga tehtava muudatusega ei vähene. Teie ridades on ka haigekassa nõukogu liige, kes võib minu sõnu kinnitada, kui ta hiljem siia kõnepulti tuleb. Riik on võtnud endale kohustuse kompenseerida haigekassale täies ulatuses kõik kulutused, mis seonduvad selle protsendilise vähendamisega. Kulutused kaetakse riigieelarve muudest tuludest. 2017. aastal langetatakse sotsiaalmaksu määra 0,5% ning 2018. aasta 1. jaanuarist kogu mahus, mis on 1%. Eraldis kantakse haigekassale üle samal ajal, kui oleks toimunud sotsiaalmaksu ülekanne. Seega maksulaekumise vähenemine korvatakse haigekassale täielikult ja samaaegselt.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid

Aitäh! Hea minister! Maksumaksjate liit on teie eelnõu menetlemise protsessile andnud hävitava hinnangu – nii menetlemise korrale, hea õigusloome tava seisukohalt kui ka eelnõu sisule, mille loogika lonkab, mis on täis vasturääkivusi ja on äärmiselt ebaprofessionaalne. Igal juhul olete juba ära teeninud maksumaksja vaenlase tiitli. Palju õnne! Palun selgitage mulle aga seda, mis on kirjas seletuskirja leheküljel 3 punktis 2 seaduseelnõu eesmärgi kohta: "Seaduseelnõuga kavandatakse suurendada riigi maksutulusid alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärade tõstmisega ..." Kas eesmärk ei peaks olema ikkagi inimeste tervisekäitumise parandamine? Palun võtke ette lehekülg 3 punkt 2, siin on tõsine probleem just eelnõu eesmärgi sõnastamises. Palun põhjendage!

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Oma selgituses ma ütlesin selgelt, et aktsiiside, peaasjalikult alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmise puhul on esimene eesmärk kasutada seda rahva tervise parandamise meetmena. See on esimene selge eesmärk. Tervise- ja tööminister selgitas seda ka valitsuskabineti istungil, andis ülevaate statistilistest andmetest ja ütles, et pigem näeks ta lähiajal täiendavat tõusu, kõrgemat aktsiisi, kui me oma seaduseelnõus oleme välja pakkunud. Ma kinnitan teile: esimene eesmärk tuleneb rahva tervisest ja teine eesmärk on siis juba fiskaalne.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Usutavasti on teile teada, et Eesti põllumees on hädas ja põllumajandus on suures kriisis. See sektor vajaks riiklikku abi, et sellest kõigest välja tulla, valitsus aga käitub justkui risti vastupidi ja on otsustanud hädasolevat põllumeest veel omakorda karistada, tõstes erimärgistatud diisli aktsiisi järgmisel aastal 9% ja seejärel kahel järgmisel aastal 10%. Miks on keskvalitsus läinud seda teed, et otsustab abistamise asemel hoopis karistada?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Kindlasti ei ole valitsuse eesmärk kedagi karistada. Vastupidi, kui te panete tähele, siis praegu on põllumeestel endiselt võimalik kasutada erimärgistatud diislit. On olnud pikad diskussioonid selle üle, kas erimärgistatud kütuse kasutamine peaks olema Eestis valdav või mitte. On mitmeid valdkondi, kus erimärgistatud kütuse kasutamine on seadusega ära kaotatud. Põllumajandus on see sektor, kus selle kasutamise võimalus on säilinud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Austatud minister! Aktsiisimaksude suur osakaal riigi maksutulude struktuuris on Eestis kindlasti probleem. Euroopa Liidu riikidest me jääme siin alla ainult ühele Balkani riigile. Selles osas me läheme ilmselt vale teed. Ja kui õige on üldse see, et me planeerime neid samme üsna pikalt ette, teadmata päriselt, mida teevad naaberriigid? Tõesti, Soome uus valitsus võib-olla tõstab tubakaaktsiisi, tuleb teile natuke vastu, aga kütuseaktsiisi osakaal on kindlasti oluliselt suurem. Muu hulgas sõltub see, milliseks kütuse hind lõpuks meie tarbijatele kujuneb, ka nafta hinnast maailmas. Seda pika aja peale ette planeerida on väga keeruline. Miks me teeme neid muudatusi niisuguse küsitava protseduuriga, seda enam, et parlament põhjalikult neid küsimusi analüüsida ei jõua? Need eelnõud on löödud ühte punti, mis on väga valesti tehtud.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Teil on väga õige tähelepanek, aktsiisitõusude ja üldse maksumuudatuste puhul on alati see küsimus, mis hetkedel me nendime, et muudatusi on raske nii pikaajaliselt ette prognoosida ja sellega kaasneb negatiivne pool, ning mis hetkedel me nendime positiivset poolt, st muudatused on ennustatavad ja arusaadavad. Need küsimused on seadusloomes alati üleval. Loomulikult ei saa me vaadata üle ega ümber ka sellest, kuidas kujuneb konkreetne aktsiisi- või maksupoliitika meie lähinaabritel, kuna me ei ole ju riik, mis asub kuskil väljaspool kõiki piire. Meil on naabrid, kes käituvad oma maksupoliitilisi otsuseid tehes enda siseriiklike huvide järgi. Me oleme praegu sellel seisukohal, et tuleb jälgida, mida teevad meie naabrid. Nagu te isegi küsijana ütlesite, senine informatsioon ütleb, et Soome, kes on saanud endale uue valitsuse, ei tõsta tubakaaktsiisi sellistes protsentides, nagu meie siin seda teeme, vaid tõstab tunduvalt rohkem ja nende referents- ehk baashind on hoopis teine. Läti on andnud signaale, et nad mõtlevad lähiajal aktsiisipoliitika üle vaadata. Kindel on see, et Eesti peab oma maksupoliitikas jälgima lähinaabreid ja olema alati valmis tegema ka tagasikäiku, kui lähinaabrite maksupoliitilised otsused tekitavad olukorra, kus Eesti ei ole enam konkurentsivõimeline. Sellest tulenevalt ongi Vabariigi Valitsus 2019. aasta kütuseaktsiisi tõusu, mis oli algselt planeeritud, juba seaduseelnõust välja jätnud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ma küsin, kas valitsus üldse kellegagi arvestab, kui ta selle kobareelnõu siin jõuga läbi surub. Teatavasti valija ei andnud mandaati, et tõsta kütuse hinda, sest enne valimisi ei rääkinud mitte keegi kütuse hinna tõstmisest. Nii et tegelikult võib öelda, et ka see valitsus on saanud mandaadi pettuse teel. Tööandjad ei toeta seda eelnõu, Eesti Maksumaksjate Liit ei toeta. Kas te teate, kas peale IRL-i, sotside ja Reformierakonna üldse veel keegi Eestis seda eelnõu toetab, neid maksupakette ja ebatervet majanduskonkurentsi? Kas teil on andmeid, kes seda toetab veel peale nende poliitikute, kes on Riigikogus?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Te olete oma küsimuses ebatäpne, aga see õigus on teil parlamendiliikmena olemas. Ma täpsustan loomulikult, milles teie ebatäpsused seisnevad. Mõned ettevõtlusorganisatsioonid, andes tagasisidet nendele maksumuudatustele, on öelnud ka midagi positiivset. Nad on öelnud, et 1%-line sotsiaalmaksu langetamine on pigem vähe, ja soovinud, et see protsent oleks suurem. Loomulikult tähendaks 1%-line langetus riigieelarvele 90 miljonit eurot täiendavat koormust ja jällegi oleks küsimus, mille arvel see sel juhul tuleks. Tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda on öelnud välja, et nad näeksid pigem maksu täiendavat langetamist. Mitmel puhul on koda öelnud, et võiks mõelda olukorrale, kus see ei tõuseks. Tuletan meelde, et valitsuse varasem plaan oli tõsta hotellide sooduskäibemaksu standardkäibemaksuni ehk 9%-lt 20%-le. Kaubandus-tööstuskoda ütles oma kirjas, mis oli adresseeritud nii rahandusministrile kui ka peaministrile, et nad näeksid sel juhul võimaliku meetmena pigem 2%-list tõusu alates 2017. aastast ja siis 2% järgnevatel aastatel, mis oleks lõppkokkuvõttes aritmeetiliselt olnud rohkem kui 14%, mida me praegu siin laual näeme. Nii et selles mõttes te olite ebatäpne, et kindlasti on nende maksumuudatuste sees ka meetmed, mida eri organisatsioonid on toetanud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Hea minister! Igal asjal siin ilmas on oma põhjus ja oma põhjendus, kusjuures need on väga erinevad asjad. Kui kütuseaktsiis kunagi sündis, siis oli põhjus see, et leida lisavahendeid teede korrashoiuks. Praegu me oleme sellest mõttest väga kaugele hälbinud. Minu küsimus on, kas te näete kütuseaktsiisi tõusul ka mingisugust seost algse põhjusega? Kas kütuseaktsiis tõuseb sellepärast, et teed vajavad rohkem investeeringuid, või on tegemist lihtsalt sellega, et 15 aastat Reformierakonna valitsemist on tekitanud nii suure rahapuuduse, et praegune valitsus üritab valimatult maksustada absoluutselt kõike, mida aga kätte saab? Nii jõuab järjekord varsti vee ja leiva kätte ning maksustatakse ka kirikuristid? Kuidas sellega on?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh küsimuse eest! Kütuseaktsiisi tõstmisel on mitu eesmärki ja kindlasti on üks eesmärk see, et kuigi vahepeal on üks valitsus tõesti löönud lahku kütuseaktsiisi laekumise ja teedesse investeeritava raha protsendilise ühisosa, peab teedesse investeeritav raha aja jooksul kasvama. Osaliselt on kütuseaktsiisi eesmärk alati ka selles, et mõeldaks säästlikuma kasutamise peale. See on iga aktsiisi puhul nii. Tubaka- ja ka alkoholiaktsiisi puhul on selge eesmärk, et nende toodete tarbimine väheneks. Mõeldakse säästlikkuse peale, vaadatakse üle oma kulupakett. Nii et siin on mitu aspekti. Ei saa jätta ütlemata, et lõpuks on kütuseaktsiisil alati ka selge fiskaalne eesmärk. Aktsiisitõus võimaldab rakendada mitmeid meetmeid, kaasa arvatud lastetoetuste kasv, madalapalgaliste maksutagastus ja näiteks 1%-line sotsiaalmaksu langetamine. On päris mitu eesmärki. Kuid kindlasti pole fiskaalne pool praegu esikohal.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu! Lugupeetud minister! Aasta aega tagasi kritiseeris IRL ägedalt vastloodud sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valitsust ja nende otsuseid tõsta mitmesuguseid makse. IRL-i esimees Urmas Reinsalu nimetas eelmise aasta maikuu viimast neljapäeva koguni mustaks neljapäevaks, sest sel päeval võeti seadusega vastu mitu maksutõusu. Ja kui me meenutame, siis IRL on lubanud kodukulud alla tuua, kuid täna te toetate mitmeid kütuseid kallimaks tegevaid maksutõuse. Miks te aitate kaasa kodukulude järjekordsele suurenemisele ja kuidas te selgitate oma kiiret meelemuutust?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Head Riigikogu liikmed! Head inimesed, kes väljaspool Riigikogu saali kuulavad istungit interneti vahendusel! Ma ütlen teile, miks need muudatused on olulised. Kui me need muudatused vastu võtame, siis suureneb Eesti inimeste maksuvaba tulu lähiajal igal aastal, jõudes 2019. aastaks 154 eurolt kuus 205 euroni kuus. Lisaks sellele ütlen informatsiooniks kõigile pensionäridele: keskmine pension säilib maksuvabana, 395 eurot kuus on jätkuvalt tulumaksuvaba. Selle otsuse võttis Vabariigi Valitsus vastu mõni aasta tagasi ja olenemata sellest, milline koalitsioon on parajasti võimul olnud, on jätkuvalt hoitud keskmine pension tulumaksuvabana.
Head kolleegid! Lisaks sellele ütlen ma kõigile nendele ettevõtjatele, kelle töötajad käivad pidevas välislähetuses: aastaid, täpsemalt öeldes aastakümneid on olnud lähetuste päevaraha 32 eurot, nüüdsest saab see olema 50 eurot. Sotsiaalmaksu langetatakse 2017. ja 2018. aastal 0,5%, nii et 2018. aastal on see 1% väiksem kui praegu. Riigieelarve kulu seoses sellega on 2017. aastal 40 miljonit eurot ja 2018. aastaks kasvab see peaaegu 90 miljoni euroni. See on riigieelarve mõttes kulu. Kui see on riigieelarve mõttes kulu, siis järeldub, et kellelegi teisele on see tulu. See on tulu Eesti ettevõtjatele, andes neile võimaluse palkasid tõsta või teha täiendavaid investeeringuid.
Head kolleegid, need on näited, mis selle eelnõu tulemusel juhtub. See annab võimaluse öelda, et inimestel jääb lähiaastatel tänu sellele eelnõule rohkem raha kätte, võrreldes tänase päevaga.

Aseesimees Jüri Ratas

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud esineja! Ma lihtsalt naudin teie talenti. Praegune esinemine siin on nagu üks tõeliselt hea televisiooni huumorisaade. Jätkake samas vaimus! Ma arvan, et te saate tulevikus väga palju hääli. Sest kui me kuuleme täna õhtul teie suust, kui palju elu paremaks läheb, siis see teeb meil kõigil tuju paremaks. Eriti meeldis mulle üks asi. Te muretsete Euroopa kõige viinalembesema rahva tuleviku pärast, et nad ei jooks tulevikus nii palju, et nende tervis oleks parem. Ja siit on mul küsimus. Kas mul on õigus loota, et vähemalt üks autokütuseaktsiisi tõstmise eesmärk on säilitada inimese tervist, et meie isad ja emad käiksid rohkem jala ja sõidaksid vähem autoga. Kas mul on õigus seda loota?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Teie küsimuses oli väga õige tähelepanek. Eestis on absoluutse alkoholi tarbimine väga kõrgel tasemel ning kindlasti aktsiisitõus alkoholipoliitika ühe meetmena aitab seda tarbimist vähendada. Kui te küsite, kas kütuseaktsiisi tõusul võib olla seos Eesti inimese tervise paranemisega, siis ma arvan, et jah, võib küll.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Sven, mul on puhttehniline küsimus. Kui ma tutvusin eelnõuga, siis jõudsin paratamatult seletuskirja lehekülje 30 viimase lauseni: "Käesoleva seletuskirja 6. osas hindasime aktsiisitõusu mõju ettevõtlusele, tarbijatele ja keskkonnale." No selge, et ma hakkasin siis vaatama seda 6. osa. Selles seletuskirjas on kahte tüüpi numeratsioon. Alguses te leiate leheküljelt 50 kuuenda osa Rooma numbritega, see on "Rakendusaktid". Seal on üks rida, et mingeid rakendusakte ei ole. Pärast lähed edasi, leiad jälle kuuenda osa ja see on "Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon". Miks selline kvaliteet, kas keegi üldse kontrollib selliseid asju?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kui te vaatate selle eelnõu seletuskirja, siis ei ole tegemist üheleheküljelise dokumendiga ja eelnõu mõjuanalüüsides on peale kvantiteedi selgelt olemas ka kvaliteet. Kui te juhite konkreetselt tähelepanu ühele või teisele tabelile, siis vaatame need selle eelnõu menetlemise ajal, kolme lugemise jooksul läbi. Iga tabel peab olema õiges kohas, ja kui ta ei ole õiges kohas, siis saab ta saadetud teile kui parlamendiliikmele, ja mitte ainult teile, vaid ka kõigile teistele parlamendiliikmetele. Kindlasti peab eelnõu lõppmenetlusel olema täielik informatsioonipakett. Kuid ma kinnitan teile, et analüütikud on teinud tööd selle nimel, et saada aru, kuidas üks või teine meede reaalselt mõjub, milliseks kujuneb tema tulevikumõju. Arvesse on võetud positiivseid ja negatiivseid stsenaariume. Alati peab näiteks arvestama, et ühe konkreetse meetme rakendamisega võib suureneda näiteks salakaubanduslik pool, piiriülene pool. Need on loomulikud küsimused ja neid on võetud arvesse ka mõjuanalüüside tegemisel.

Aseesimees Jüri Ratas

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, auväärt juhataja! Hea minister! Mis on raha puhul üldse kõige meeldivam? Raha puhul on kõige meeldivam see, kui teda loetakse. Tähendab, kui tõusevad aktsiisid, tõuseb kütuseaktsiis, siis kallineb ka elekter. Mina küsin konkreetselt koolitoidu kohta. Teie hääletasite menetlusest välja eelnõu koolitoidu hinna kehtestamise ja tõstmise kohta. Kas te oskate öelda, kui lahjaks läheb koolitoit pärast aktsiiside tõusu ja kõikide asjade kallinemist?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Ma püüan olla väga konstruktiivne terve selle õhtu jooksul, kuid ma püüan väga selgelt jääda ka eelnõu raamidesse. Kui me tuleme teiste teemade juurde, mis on väljaspool seda eelnõu, siis arutame neid sel ajal, kui konkreetne eelnõu on menetluses.

Aseesimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Eelnõu eeldab, et kui seni deklareeris üüritulu iga kümnes üürileandja, siis pärast neid muudatusi hakkab seda tegema kümnest seitse üürileandjat. Kui vaadata, milliseid meetmeid eelnõu seletuskiri kirjeldab, siis jääb arusaamatuks, millest selline optimism. Minu küsimus on täpsustavat laadi. Milliste meetmetega kavatseb Maksu- ja Tolliamet panna üürileandjaid üüritulu deklareerima?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Uuringute põhjal võib eeldada, et eraisikutele üüritakse umbes 36 000 eluaset ning üldse kokku üüritakse 54 000 eluaset. 2013. aasta kohta deklareeris füüsilise isiku tuludeklaratsioonis üüri- ja renditulu ning tasu asja piiratud asjaõigusega koormamise eest kokku 25 800 füüsilist isikut ja eraisikutele üüritud pinna pealt 5664. Üürileandjale antakse nüüd selle seaduseelnõuga positiivse meetmena võimalus 20% oma tuludest maha arvata, enne kui ta tulumaksu hakkab tasuma, suurendamaks inimeste õiguskuulekust oma tulu deklareerimisel. Lisaks sellele on töögrupis arutusel olnud teema – eelnõus küll seda ei ole –, kas ja kui, siis kuidas võiks üüriturg olla kajastatud aruandlusvormides. Näiteks, kui inimene täidab ära oma kevadise deklaratsiooni, kas ta võiks siis anda seal selge signaali, et temal kui potentsiaalsel üürileandjal ei ole üürisuhet. Praegu sellist asja ei tehta. Kas me peaksime inimeselt veel täiendavalt küsima ja inimene peaks täiendavalt ütlema, et tal ei ole üürist lisatulu tulemas? Sellised töögrupi vormis arutelud on käimas, kuid need asjad ei ole sellesse konkreetsesse seaduseelnõusse jõudnud. Kuna te küsisite, siis ma püüdsin vastata võimalikult täpselt ja anda ülevaate, kuidas riik praeguses olukorras mõtleb sellele, et inimesed oma üüritulult maksu maksaksid. Nad teevad seda ka praegu, kuid selgelt mitte selles ulatuses, kui palju riik eeldab, et sealt võiks riigieelarvesse laekuda.

Aseesimees Jüri Ratas

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Aitäh! Hea rahandusminister! Kui teie hea kolleeg Läti rahandusminister Janis Reirs ütleb, et Läti valitsusel on ainult rõõm Eesti fiskaalpoliitika üle, siis seda saab mõista kahte moodi. Ühelt poolt võib arvata, et see on Balti solidaarsus, sõprus, nagu arvame näiteks Laine Randjärv, mina ja veel mitu head sõpra. Aga saab mõelda ka nii, et äkki on meie rahandusminister ja valitsus hoopis Läti mõjuagendid, kui me vaatame asja näiteks Tartu aspektist. Tartus on nimelt tähele pandud, et meie kõige suuremaks konkurendiks konverentsiturismi korraldamisel on kujunenud Riia. Neil on parem lennuühendus, hotellid gramm veel kallimad, aga selle eelise me võime vist kiiresti kaotada. Naljaga pooleks võiks öelda, et sa kirjutad Sester ja paned s-i ka veel lõppu. Kas sa oled koos selle seadustepaketi ja majutusasutuste käibemaksu tõusuga Läti mõjuagent või ei ole?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea Aadu! Meil mõlemal on täna tore päev. Me oleme sinuga pikalt olnud Balti Assamblees ja täna valiti pikaaegne Balti Assamblee liige Läti presidendiks. Ma loodan, et sa oled teda juba õnnitlenud. Rääkisin just täna telefoni teel Janis Reirsiga mitmesugustel aktsiisipoliitika teemadel. Ma võin küll kinnitada, et kindlasti ei ole siin kummaltki poolt tegemist mõjuagendiga. Oma kõnelustes me vahetame informatsiooni saamaks aru, milliseid maksupoliitilisi otsuseid üks või teine riik teeb. Nagu ma juba varem ütlesin, ei asu ükski riik üksinda kuskil kõrbes oaasis, nii et kedagi kõrval ei ole. Ma võin teile kinnitada, et peale Läti konsulteeritakse pidevalt ka mitme teise riigi, peaasjalikult loomulikult meile lähemal asuvate riikide vastava valdkonna ministritega.

Aseesimees Jüri Ratas

Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Selle eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa vähendamise üks puudus on järgmine: "Juba täna ei kata sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) riigi kohustust pensionide maksmisel (defitsiit ca 400 miljonit eurot). Puudujääk säilib ka tulevikus. Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähendamine suurendaks puudujääki veelgi." Eeliste kohta ei ole ühtegi lauset, mis põhjendaks sellist otsust. Äkki teil on oma seletus, kuidas seda puudust kõrvaldada?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Sotsiaalmaksu määra alandamine vähendaks sotsiaalmaksu eraldamist riikliku ravikindlustuse vahenditesse. Alternatiivina kaaluti riikliku pensionikindlustuse vahenditesse mineva sotsiaalmaksueraldise vähendamist, kuid kahe alternatiivi poolt- ja vastuargumente kaaludes kaldus otsus ravikindlustuse kasuks. Selle variandi peamine eelis on võimalus vältida hüvitiste arvestamise põhimõtete muutmist ja kehtestada seaduse tasandil selge hüvitamise mehhanism, mis kehtestab riigi kohustuse korvata laekumise vähenemine. Otsuse langetamisel arvesse võetud kummagi variandi eeliseid ja puudusi on mitu ja arutelu käigus tuli välja, et praegu pakutu on parim, selgeim variant  kompensatsioonimehhanismis.

Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud härra minister! Paar küsimust tagasi te ütlesite, et praeguste maksutõusude tulemusel jääb inimestele rohkem raha kätte. Mul on tunne, et te olete leiutanud perpetuum mobile, et korraga suurenevad riigieelarve tulud ja inimestele jääb rohkem raha kätte. Mu küsimus on aga siiski natuke teisest vallast. Te olete siin korduvalt öelnud, et analüüsid näitavad seda, teist ja kolmandat. Me oleme ka teinud analüüse, ja mitte ainult meie erakond, vaid ka mitmed erialaliidud ja spetsialistid, kes kõik kinnitavad ühtemoodi, et planeeritavad tulud, mis on kirjutatud maksutõusude taha, ei tule kokku, sellepärast et majandus tapetakse ära. Mu küsimus on järgmine. Kas Rahandusministeeriumi analüütikutele anti lähteülesandena arvud ette või nad nuputasid need arvud ise välja? Ja kui need arvud olidki tõepoolest nende endi nuputatud ja tulemus on osutunud täiesti möödaläinuks, siis mida te nende ebakompetentsete ametnikega teete? Kes vastutab selle eest, kui te keerate Eesti majanduse tuksi?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Ma hakkan kaugelt pihta. Kuna te rääkisite kõigepealt perpetuum mobile'st, siis ma ütlen, et kui te vaatate kulude ja tulude struktuuri, siis te näete, et ühest küljest on riigieelarves kulude pool ja teisest küljest tulude pool ning tegemist on selgelt balansis oleva situatsiooniga. Näha on mõlemad pooled, nii sissetulekud kui ka väljaminekud. Mis puudutab analüüse ja nende usutavust, siis opositsioonil on alati olnud küsimus, kas neid analüüse, mis on koostatud ministeeriumides ning ka Eesti Pangas ja mitmesugustes keskustes, kus on olemas analüütiline võimekus, võib uskuda. Olles ka ise opositsioonis olnud ja näinud mitmeid analüüse, mis on tulnud Rahandusministeeriumist, ja eriti nüüd, kui ma ise Rahandusministeeriumi majas töötan ja nende inimestega rohkem suhtlen, võin ma kinnitada, et minul ei ole kahtlust nende analüüside tõelevastavuses. Alati võib olla olukordi, kus analüüsil põhinev prognoos ei ole mingitel põhjustel täitunud sellisel tasemel, nagu on eeldatud, ja võib juhtuda ka vastupidi – tulemused on paremad, kui oli prognoositud. Muide, 1000-euroste arvete deklareerimise kohustuse kehtestamise eel tehtud analüüside järgi pidi riigieelarvesse täiendavalt tulema 40 miljonit eurot, aga praegu on vaid selle ühe meetmega tulnud riigieelarvesse 80 miljonit eurot. Nii et on läinud nii üht- kui ka teistpidi. Kuid vaadates makroökonoomilisi näitajaid, suurt pilti, võib öelda, et see, mis analüütikud on prognoosinud – arvud, tulemused ja tulevikunägemused –, on üldjuhul ka juhtunud.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Austatud minister! Te mainisite juba selle päevakorrapunkti alguses, et naaberriikides on majutusasutuste käibemaksu määr kõrgem, kui see praegu Eestis on. Vaatan statistikast, et 1. jaanuari seisuga oli see Leedus ja Lätis tõesti 12%. Samal ajal kui koalitsiooni juhtiv erakond on rõhutanud vajadust jõuda järele Põhjamaadele – me mõtleme siiski elatustaset, mitte hinnatõusu või pagulaste arvu –, arendaksin mina siin öisel istungil parem seda narratiivi, et võiks jõuda hoopis Lääne-Euroopa tasemele. Luksemburgis on see käibemaks 3%, Belgias ja Hollandis 6%, Saksamaal 7%. Millest tuleneb teie siiras usk ja veendumus, et see ränk hinnatõus aitaks meid Põhjamaadele lähemale? Parem võiksime tõesti võtta eeskujuks edukad ja jõukad Lääne-Euroopa riigid.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Ma arvan, et iga hinnatõus ükskõik millises sektoris tuleb alati hoolikalt läbi mõelda. Ükskõik milline hinnatõus kahjustab suure tõenäosusega alati konkurentsi ja selliste otsuste tegijad peavad olema valmis neid selgitama, ning mitte ainult selgitama, vaid mõtlema välja ja pakkuma leevendusvõimalusi, eriti arvestades lähinaabreid. Kui praegu on Eestis hotelliteenuste sooduskäibemaksumäär 9%, siis meie standardmäär on 20%. Samal ajal on kõnealune määr Austrias 10%, Hispaanias 10%, Itaalias 10%, Prantsusmaal 10%, Soomes 10%, Leedus 12%, Lätis 12%, Rootsis 12%, Tšehhis 15%, Ungaris 18%, Slovakkias 20%, Suurbritannias 20% ja Taanis 25%. See on praegune määr.
Nüüd on alati see küsimus, millise poliitilise otsuse üks või teine riik tahab teha. Kui Eesti riik võtab vastu otsuse tõsta poolteise aasta pärast hotellimajutuse käibemaksu määra, jättes selle endiselt sooduskäibemaksumääraks, siis võtab Eesti riik koos selle otsusega vastu ühtlasi otsuse suunata täiendavalt maksumaksjate raha 6 miljoni euro ulatuses just konkreetselt sellesse sektorisse, veelgi täpsemalt maaturismi. Selle otsuse vajalikkus tuli selgelt välja huvigruppidega rääkides. Huvigruppide esindajad ütlesid, et maaturism on Eestis kõige haavatavam sektor. Lähima poolteise aasta jooksul seisab ettevõtlusministril ees nende meetmete väljatöötamine.

Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Teie koalitsioonipartner Reformierakond on väitnud, et keskmine palk tõuseb järgmise nelja aasta jooksul ca 26%. Järelikult kasvab ka nii sotsiaalmaksu kui ka tulumaksu laekumine 26%. Miks valitsus üleüldse kavandab aktsiisi ja käibemaksu tõusu, halvendades maksumaksjate ja ettevõtjate olukorda, kui lubatud palgatõusu tulemusel saavad maksulaekumised olema pea kaks korda suuremad, kui te tahate nüüd maksudena võtta. Või on see palgatõusu lubadus järjekordne pettus ja häma?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea kolleeg! Seda küsimust on ka varem küsitud ja ma arvan, et on väga mõistlik need asjad siin selles saalis ära õiendada. Üks väga konkreetne teadmine kõigile uuematele parlamendipoliitikutele: väga suur osa tulevikus laekuvatest tuludest on juba automaatselt seotud ka meie kuludega, seotud pensionitõusudega ja haigekassa hüvitistega. Kulude protsent, nagu ka mitmed asutused ja organisatsioonid on öelnud, on liiga suur. Liiga vähe on paindlikkust, et poliitikutel oleks võimalik öelda, milliseid poliitilisi meetmeid nad tahaksid tulevikus ellu viia. Väga väike on see meetmete hulk, mida saaks tulevikus vaba käega suunata. Nii et vastuseks teie küsimusele: suur hulk sellest rahast on riigieelarves juba automaatselt vastavalt varem vastuvõetud seadustele ette ära planeeritud.

Aseesimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Teie sõnade kohaselt näitavad analüüsid, et maksutõusud toovad eelarvesse juurde konkreetsed summad. Kahjuks on meil hiljutine näide firmaautode käibemaksu korra kohta, mis nägi samuti ette konkreetset tulu riigieelarvele, kuid tegelikult on laekunud raha oluliselt vähem. Kas minister astub tagasi, kui tema prognoositud maksulaekumised maksutõusude järel ei realiseeru?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Minister saab siis alati tagasi astuda, kui ta ise on andnud välja prognoosi ja ise teinud kalkulatsioonid, kalkulatsioonid ei ole osutunud õigeks ja tagajärjeks on mingi kollaps. Ei ole küsimust. Ma arvan, et teie tähelepanek on õige. Tähelepanek just selle ühe meetme kohta, mille puhul ka mina nendin, et võib-olla ei olnud analüüs õige, sest ei saadud sellist tulu, nagu oli eeldatud. Sellel ajal, kui autode erisoodustusmaks tõusis 2000 kroonilt 4000 kroonile – mitu aastat tagasi, tegemist oli krooniajaga –, eeldas riik, et lisatulu ei laeku mitte küll kahekordselt, kuid siiski tuleb. Lõpuks tuleb nentida, et selle konkreetse meetmega ületati tegelikkuses mingi valulävi ning ettevõtjad hakkasid pigem rohkem pidama sõidupäevikuid, vaatama oma kulusid üle ja mitte maksma seda kõrgendatud määra. Aga nagu ma ütlesin, on ka teistpidiseid näiteid – seesama 1000-euroste arvete deklareerimine, kus eeldatud tulu on tunduvalt väiksem.
Kui vaadata analüüse, mida on teinud nii ministeeriumid kui ka muud institutsioonid, siis võib küll kokkuvõttena öelda, et institutsioonid üldjuhul oma analüüsides protsentuaalselt väga palju ei eksi. Need on aluseks ka makroanalüüside tegemisel näiteks riigieelarve puhul, kus samamoodi võetakse aluseks eelduslikud tulevased palgatõusud, mitmesugused maksupoliitikast tulenevad tulud. Kulupoliitikas lähtutakse tulevastest tuludest. Kui te vaatate aastast aastasse riigieelarve reaalset täitumist nii tulude kui ka kulude poole pealt, siis te näete, et tegemist on Eesti jaoks ühe kõige suurema analüüsiga, mis annab aluse terve aasta lukkupanekuks. Te näete, et makroanalüütilises, suures pildis sisuliselt eksimusi ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Eesti Maksumaksjate Liit saatis täna Riigikogule kirja, kus kritiseeriti, et pole mõtet maksuseadusi sellisel kujul menetleda, kui koalitsioon on nn õiged lahendused kokku leppinud ja juba ette on teada, et teistsuguseid arvamusi ei arvestata. On lihtsalt naeruväärne kedagi kaasata, kooskõlastada inimeste ja organisatsioonide arvamusi, ette teades, et las nad kulutavad pealegi oma aega ja närve, kuid meie teeme ikka nii, nagu meie tahame. Kirjas öeldakse, et otsuseid tehakse viieks aastaks ette, kuigi praktika on näidanud, et neid otsuseid hakatakse varsti muutma. Kas see kiri ei tee teid murelikuks ja kas see pole järgmine põhjendus, miks peaks sellise kobareelnõu tagasi võtma ja uuesti läbi vaatama?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Kui me räägime konkreetsest maksumuudatuste paketist, siis nagu ma alguses ütlesin, on see pakett ellu kutsutud tervikliku pildina ja tema koondtulemuseks on see, et maksukoormus nihkub tööjõult rohkem tarbimisele. Parlamentaarsest praktikast tulenevalt on valitsuskoalitsiooni ülesanne esitada parlamendile oma nägemus sellest, milliseid muutusi tema tahaks Eestis maksupoliitikas lähimatel aastatel näha. Ma usun, et lähiaastatel me ei näe muutusi mitte ainult maksupoliitikas, vaid ka muudes valdkondades. Parlamendi ülesanne on diskuteerida selle üle, kas need muudatused on õiged, miks nad on õiged, kas nad annavad selle efekti, mida on eeldatud. Ja kindlasti on ka parlamendikoalitsiooni ülesanne seletada, miks tahetakse üht või teist muudatust ellu viia. Vaadake, ei tohiks olla sellist võimalust, et koalitsioonil on kohustused, aga õigusi ei ole – see ei ole õige. Järelikult, kui tal on kohustus selgitada ühiskonnas, miks ta ühte või teist otsust tahab ellu viia, mida positiivset ta selles näeb, siis järelikult peab tal olema ka õigus. Mis tähendab seda, et tal peab nende otsuste taga olema ka häälteenamus. Parlamentaarsest loogikast tulenevalt peaks tal Eesti parlamendis olema vähemalt 50 + 1 häält. Kuid parlamendil on alati võimalus öelda ühe või teise eelnõu puhul, et ei, see eelnõu ei sobi meile. Selliseid näiteid on olnud.
Ükski eelnõu ei ole ju raiutud kivisse, nii et teda muuta ei saa. Parim näide on valitsuse enda algne kavatsus tõsta majutusasutuse käibemaksu standardmäärani. Kuid samal ajal ma ütlen teile, et kui ei ole debatti, siis ei ole ju võimalik ka tõde kätte saada. Ja tõde võib olla erinev. Tõde, mis teil on, või teie nägemus ühest asjast võib olla täiesti erinev sellest, mis on minul. Nüüd on küsimus, kelle arvamus jääb prevaleerima, kelle arvamust parlamendi enamus rohkem aktsepteerib. See on selle debati kese. Ma arvan, et see, mis meil siin täna toimub, arutelu erinevate meetmete üle, on osa tegelikust debatist. Minu meelest on see väga tervitatav ja väga põhimõtteline, et sellised debatid tuleb ära pidada.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Täna on siin päris palju juttu olnud maksumaksjate liidust, aga ka põhjusega. Näiteks tegid nad minu arvates väärt ettepaneku, et üüritulude maksustamisel lubada üüritulust maha arvata kõik üürimisega otseselt seotud dokumentaalselt tõestatud kulud. Miks seda ettepanekut ei arvestatud, vaid piirduti ainult 20%-ga? Kinnisvarasektoriga päris hästi kursis oleva inimesena te teate, et see ei ole ju üürileandja suhtes õiglane.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma tahan maksumaksjate liitu kiita. Lasse Lehis, kes on üks maksumaksjate liidu juhtfiguure, on tõeliselt erksa vaimu ja mõtlemisega ning väga paljud Lasse Lehise mõtted on leidnud näiteks ka IRL-i programmis oma koha. Tal on väga selge arusaam, kuidas üht või teist maksupoliitilist otsust peaks Eestis kujundama. Täna teie laudadel olev eelnõu on kompromiss kõikidest muudatustest, mida üks või teine koalitsioonipartner on soovinud ellu viia. Loomulikult soovis Reformierakond langetada sotsiaalmaksu mitte 1%, vaid 2%. IRL soovis näha madalapalgaliste maksutagastust tunduvalt suuremas kapatsiteedis. Need laual olevad maksupoliitilised muudatused on tehtud nii, et tulud ja kulud on riigi eelarvestrateegiast lähtuvalt tasakaalus, mis on väga oluline, et me ei elaks üle oma võimete, ja teiseks, lähtuvalt meie praegusest võimaluste piirist.
Kui me räägime konkreetselt üüritulust, siis on alati see küsimus, et üüriturul olemine ehk siis üürileandmine on ju tegelikult, võiks öelda, osa ettevõtlusest. Inimesel on alati võimalik luua osaühing, mille asutamine on väga kergeks tehtud, ja saada osaühingu kaudu ettevõtlustulu. Suund, mis selle seaduseelnõuga on antud, võimaldab inimesel, kui ta ei taha tegelda eraldi ettevõtlusega ega luua endale täiendavat kehandit, oma kulud osaliselt maha arvata.

Aseesimees Jüri Ratas

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Seaduseelnõu eesmärk, nagu seletuskirjast nähtub, on maksutulude suurendamine. Kas ma olen millestki valesti aru saanud? Minu meelest peaks lõppeesmärk olema hoopis parandada ettevõtluskeskkonda ja tootmise kaudu suureneb ju ka riigi heaolu. Siit ka küsimus: kus on ikkagi need hoovad, mis peaksid ettevõtlusele ja tootmisele kasu tooma? Ma ei räägi sotsiaalmaksu 1%-lisest alandamist, selle kohta on vastakaid arvamusi ja ka arvamus, et see ei anna midagi.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Eesmärk ei ole maksukoormuse tõstmine. Eesmärk, nagu ma olen öelnud, on nihutada maksukoormus tööjõult tarbimisele. Väga selge eesmärk! Ja nagu te näete, maksupoliitilised muudatused, mis on selles terviklikus maksupaketis, ütlevad seda sõnaselgelt. Te näete, et nende muudatustega jäetakse inimesele rohkem raha kätte, ja inimene ise teab, mida ta selle rahaga teeb. Alternatiiv oleks olnud, et riik tõstab tööjõumakse, ettevõtjate puhul ei vähenda sotsiaalmaksu, vaid vastupidi, tõstab ettevõtjatel tulumaksu kõrgemale tasemele. Riik korjaks täiendavalt raha kokku ja oleks targem ütlema, mida ta selle rahaga teeb. Praegune koalitsioon on lähtunud teisest loogikast: pigem on inimene ja ettevõtja targemad, nemad teavad, mida nad selle rahaga teha tahavad. Riik on öelnud, et tulud, mis on seotud tööjõuga, peaksid alanema ja maksuneutraalsusest tulenevalt tulud, mis on seotud tarbimisega, sel juhul suurenevad.

Aseesimees Jüri Ratas

Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra rahandusminister! Kõik pinnivad siin teid, et miks te tahate nii palju makse tõsta. Ma tuleksin teile hea meelega appi ja toetaksin teid mõningate maksude tõstmisel. Loen teie kobarseaduseelnõu seletuskirjast, et eelnõuga kavandatakse suurendada riigi maksutulusid alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisi tõstmisega. Kui ma vaatan alkoholiaktsiisi määrade tabelit, siis need määrad on väga erinevad. Mis te arvate sellest, kui alkoholiaktsiisi määrad ühtlustada tõusvas suunas, nii et kõik oleksid ühesugused?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! On olnud erinevaid arvamusi ja ka vastakaid arvamusi. Kuna mul on n-ö parlamentaarne ajalugu ja ma olen olnud pikalt ka rahanduskomisjonis, siis ma võin teile öelda, milline on olnud Keskerakonna fraktsiooni liikmete arvamus, kui rahanduskomisjonis on arutatud aktsiisi ühtlustamise ettepanekuid. Aasta tagasi oli nimelt üks selline muudatusettepanek rahanduskomisjonis arutusel. Keskerakonna arvamus on olnud, et ühtlustada ei tohiks. Sel ajal olid koalitsioonis sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond ning opositsioonis IRL ja Keskerakond. Selle küsimuse arutamisel läksid arvamused lahku nii opositsioonis kui ka koalitsioonis. Ühtlustamise poolt olid tol korral sotsiaaldemokraadid ja IRL, vastu olid Keskerakond ja Reformierakond. See on nüüd aastatagune ajalooline mälu rahanduskomisjonis arutatust. Kui me vaatame tänasesse päeva, siis loomulikult ei tohiks olla sellist olukorda, et mõnda debatti ei tohiks pidada. Teil on täna laua peal see eelnõu. Kui parlamendiliikmed peavad vajalikuks eelnõus muudatusi teha, kaasa arvatud alkoholi puudutavates maksupoliitilistes meetmetes, siis see võimalus on alati olemas. Teie laua peal on see seisukoht, milleni valitsus lõpuks jõudis. Debatid võimaliku ühtlustamise üle olid ka valitsuses.

Aseesimees Jüri Ratas

Vladimir Velman, palun!

Vladimir Velman

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Seletuskirjast loen järgmist: arvestades kütuse osakaalu majanduses (2,9%), ulatuks maksimaalne mõju kütuseaktsiisi tõstmisel kaupade ja teenuste hindadele ca 0,15 protsendipunktini. Aga kaupade ja teenuste hindadele ei avalda mõju mitte ainult kütuseaktsiis, neid mõjutab ka alkoholiaktsiisi tõstmine. Alkoholi kasutatakse näiteks kondiitritööstuses ja mõnedes keemiatööstuse valmisproduktides. Miks seda pole arvuliselt välja toodud, kui palju alkoholiaktsiis mõjutab kaupade ja teenuste hindu?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kõik mõjude analüüsid on tehtud. Kui teil ei ole veel käes konkreetselt alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu mõju inflatsioonile, siis me kindlasti saadame teile need andmed. Kõik analüüsid on tänaseks päevaks tehtud.

Aseesimees Jüri Ratas

Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud minister! Kui me umbes kolm tundi tagasi koridoris kohtusime, siis ma ütlesin, et sul saab olema ees üsna pikk õhtupoolik. Sa ütlesid, et vastad hea meelega, sest sa naudid seda. Sinu vastustest ma näen, et sa rääkisid tõtt. Minu küsimus on selle kohta, et sinu ministeerium on otsustanud teha üüriregistri. Palun räägi meile, kes ei ole asjaga nii väga täpselt kursis, natuke täpsemalt, mida see endast kujutab, ja võib-olla eraldi veel sellest, millised saavad olema karistused juhul, kui üürileandjad ei ole osanud või teadnud ennast registreerida.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Hakkan algusest pihta. Ma naudin head poliitilist debatti, ma naudin seda, kui küsija teab, mida ta tahab küsida. See tähendab, et tahetakse saada informatsiooni, mingi asi on jäänud arusaamatuks, toimub poliitiline debatt ja võidakse jääda ka eri arvamustele. See on hea poliitiline tava ja ma tõesti alati naudin sellist debatti. Niipea kui asi läheb selliseks, et eesmärgiks ei ole mitte küsimine, vaid kas lihtsalt sildistamine või on mingi muu selline eesmärk, siis paraku muutuvad ka minu vastused lühemaks.
Mis puudutab üüriregistrit, siis arutatavas seaduseelnõus ei ole üüriregistrist veel juttu. Küll aga arvan, et see on arutlemise koht. Kui me võtame kas või hüpoteegid, siis need on kuskil registreeritud: kes on hüpoteeki andnud, kes on hüpoteegipidaja. See on nüüd arutelu koht, kas me peaksime looma ka sellise elektroonilise üüriregistri, kuhu sisestatakse mingid konkreetsed andmed. Arvata võib, et neid andmeid ei ole väga palju. Ma kujutan ette, et see on koht, kus fikseeritakse üürilepingu tähtaeg, millal leping on alustatud, millal on lõpetatud, võib-olla veel mingid andmed. Need võiksid anda mõlemale osapoolele, nii üürileandjale kui ka üürilevõtjale suurema turvalisuse, kindlustunde. Kuid ma kinnitan veel kord, et see on praegu idee tasand. Ma arvan, et seda mõtet ei tasuks nurka visata, kuigi sellel on kindlasti nii poolt- kui vastuargumente. Enamgi veel: ma arvan, et kui diskussioon selle üle peaks reaalselt algama, siis kindlasti on parlament koht, kus seda teemat võiks nii komisjonis, aga miks mitte ka suures saalis arutada. Kui see mõte ellu viiakse, siis peaks see ühest küljest andma mõlemale osapoolele kindlust ja teisest küljest peaks see korrastama turgu ennast, sest kuskil on üüriturul toimuv konkreetselt fikseeritud.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Austatud juhata! Austatud minister! Tahan teid tunnustada, et te võtate sellel hilisel tunnil riigikogulaste küsimusi tõsiselt ja lugupidavalt. Aga see viis, kuidas teie koalitsioon seda eelnõu siin Riigikogus menetleb, ei ole sugugi lugupidav, vaid ma julgeksin tarvitada sõna "häbiväärne". Praegu on meil selle eelnõu esimene lugemine, mis tõenäoliselt venib uude päeva. Homme käsitletakse seda teemat rahanduskomisjonis, kuigi parandusettepanekute aeg on esmaspäeval. Arutelu komisjonis kujuneb tõenäoliselt täiesti formaalseks ja on vajalik ainult selleks, et Riigikogu juhatus saaks selle eelnõu tuleval nädalal jälle päevakorda võtta. Kuidas te hindate sellist menetlusviisi siin Riigikogus, kas see on riigikogulaste suhtes lugupidav? Mis teil valitsuses õieti juhtus, et te selle eelnõu esitamisega nii hiljaks jäite?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Hakkame valitsusest pihta ja jõuame siis Riigikoguni. Kui vaadata valitsuses eelnõude koostamise järjekorda, siis ma kasutaksin siin isegi sõnu "mitteformaalne" ja "formaalne". Põhjus, miks ma selliseid sõnu kasutan, on see, et veel enne, kui eelnõud olid mingi vormi saanud ja huvigruppidele välja saadetud, peeti juba huvigruppidega mitteformaalselt konsultatsioone. Kui kaugemale tagasi vaadata, siis see ei ole üldiselt olnud väga tavaline. Valitsus on üldjuhul võtnud vastu mingi seisukoha ja jäänud oma seisukohale kindlaks kuni lõpuni välja. Seekord oli teisiti. Ja kui ma vaatan informatsiooni, mis valitsusest on huvitatud osapooltele välja saadetud, siis on näha, et tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu saadeti ministeeriumidele välja juba 30. aprillil. Ärme unustame, et praegu on juba juunikuu. Ametiühingute keskliidule, kaubandus-tööstuskojale, kinnisvarafirmade liidule, maksumaksjate liidule, tööandjate keskliidule ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile saadeti see 5. mail. Sotsiaalmaksuseadusega seonduv osa meie terviklikust maksupaketist saadeti välja 8. mail, samuti alkoholi, tubaka ja kütusega seonduv osa. Nagu ma enne mainisin, on selles ühtses maksupaketis sisalduvate erinevate maksumuudatuste puhul olnud eraldi kooskõlastusring. Ma toon näitena, et alkoholi- ja kütuseaktsiisi puhul on lisaks kaubandus-tööstuskojale olnud selgelt huvigruppideks ka Eesti Õliühing, Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Autovedajate Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon jne. Nii et kui vaadata eelnõu kooskõlastusringi, siis ma ei saa öelda, et me oleksime teinud neid kiirustades. Kõigil on olnud võimalus kaasa rääkida ja protsess on jätkunud Riigikogus.
Kui rääkida Riigikogust, siis parlamendil on enesereguleerimise mehhanism, siin ei saa valitsus ette öelda, kuidas parlament peab käituma. Vaadates kogu seda protsessi, tuleb arvestada, et valitsus on tegelikult teinud juba ära väga suure töö kõigi huvigruppidega. Ja enamgi veel – ma olen isiklikult rahandusministrina palunud, et rahanduskomisjoni esimees oleks huvigruppidega kohtumistel kohal, ja ta on iga kord ka kohal olnud, et tunnetada seda, mis on ühe või teise huvigrupi mõtted, millised on probleemid ja ettepanekud.
Valitsus ei saa kindlasti öelda, millist tempot peaks parlament hoidma. Kuid vaadates neid ettepanekuid ja seda praegust tempot, siis see on teie otsus. Me oleme elu jooksul näinud siin, kuidas teine ja kolmas lugemine, kuidas esimene ja teine lugemine tehakse ära väga lühikese ajaga. Me oleme näinud menetlust, mis kestab ühe nädala. Mina rahandusministrina ei ole kindlasti see, kes ütleb, kuidas parlament peab käituma. Aga mulle tundub, et selline konstruktiivne dialoog, mida siin praegu peetakse, on toimunud enne selle eelnõu siia saali saatmist ka rahanduskomisjonis ja ma usun, et see jätkub sama konstruktiivselt järgmistel istungitel, mis lähipäevadel ees seisavad. Rahanduskomisjoni esimees on ise ka siin saalis, mina olen täiesti kindel, et konstruktiivne arutelu jätkub samal tasemel nagu viimasel istungil.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Oleme aastaid rääkinud sellest, et meie kuld on põlevkivi. Seetõttu peaksime põlevkivi puhul rääkima ka põlevkivikütteõlist. Kahjuks aga põlevkivikütteõli osakaal soojuse tootmises väheneb aasta-aastalt. Katlamajasid, mis seda kasutavad, on praegu alla 500, kuid valitsuse otsuse tõttu on nüüd sellele arvule vaja panna juurde need katlamajad, mis seni on kasutanud eridiislikütust. Miks ma sellest räägin? See tähendab, et meie oma kütusel on tarbija, aga ma saan aru, et juba järgmisel aastal tõuseb hind 10,1%. Kõige suurem löök tuleb seal, kus seda õli rohkem kasutatakse, st Ida-Virumaal, kus elavad väiksema maksujõuga inimesed.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun küsimus!

Valeri Korb

Kas valitsus tahab põlevkivikütteõli kasutamisest üldse loobuda?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kütuseid maksustades me lähtume sellest, milline on nende peamine kasutusotstarve, kas tegemist on mootorikütusega või siis kütteainega, ning milline on nende energiasisaldus. Kui me vaatame nüüd põlevkiviaktsiisi ja põlevkivikütteõli aktsiisi, siis võib öelda, et uute määrade puhul moodustab põlevkivi aktsiisimäär vaid 7% diislikütuse aktsiisimäärast ja põlevkivikütteõli aktsiisimäär 11,5% diislikütuse aktsiisimäärast. Ehk siis diislikütuse aktsiisimäärast me oleme suhteliselt kaugel. Kui te vaatate selle seaduseelnõuga lähematel aastatel tehtavaid maksumuudatusi, siis te näete, et põlevkivi ja põlevkivikütteõli puhul on tegemist ühekordse tõusuga, samal ajal kui diislikütuse aktsiis tõuseb ka järgnevatel aastatel. Selle konkreetse aktsiisi mõju puhul on tegemist regionaalse meetmega. Selles mõttes regionaalse meetmega, et põlevkivikütteõli ja ka põlevkivi ennast kasutatakse rohkem Ida-Virumaal, peaasjalikult Narvas. Me oleme ka analüüsis kalkuleerinud ja näinud ette – analüüs põhineb reaalandmetel –, et keskmise leibkonna jaoks, kes elab kolmetoalises paneelmaja korteris, tähendab see talvekuudel 100-eurose kulu puhul kuni 16-eurost lisakulu kuus.
Kui me vaatame Rahandusministeeriumi prognoositavaid palgakasve, siis ma nendin, et Ida-Virumaal on keskmine palk madalam kui Eesti keskmine palk. Aga kui rääkida absoluutarvudest – ärme räägime protsentidest, räägime absoluutarvudest –, siis me näeme, et ka see Ida-Virumaa madalam keskmine palk kasvab tunduvalt rohkem, kui  konkreetse näite puhul küttekulu kuu lõikes. Enamgi veel, riik tahab täiendavalt motiveerida inimesi oma elumajasid KredExi programmide kaudu renoveerima. Kui KredEx on määranud taotlustele n-ö lävendid, tasemed, siis Eestis üldiselt on need 15%, 25%, 40%, Ida-Virumaal aga 25%, 35%, 50%. Need on kõrgemad, et soodustada just sellesse sektorisse KredExi programmide suunamist. Need on olulised aspektid. Kindlasti tuleb märkida, et praegu on sooja hind Narvas muu Eestiga võrreldes kõige odavam, kuid sellel ei ole kindlasti märgilist tähendust, see jääb endiselt üheks kõige soodsamaks. Selline KredExi meede, üleüldine riigi maksupoliitiliste otsuste meede, kaasa arvatud need maksupoliitilised otsused, mida me täna oleme tegemas, jätab inimesele rohkem raha kätte, annab inimesele võimaluse tulevikus ise otsustada oma kulude üle.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Seda kobareelnõu vaadates on selge, et te otsite kõiki võimalusi, kuidas makse tõsta, et korvata riigieelarve puudujääki või saada raha oma valimislubaduste täitmiseks. Te olete lauale tõstnud nii diisli- kui ka bensiiniaktsiisi tõusu, mis annab löögi nii tavalistele Eesti inimestele, kes kasutavad transporti, kasutavad ühistransporti, ja ka Eesti kaubavedude tegijatele. Samas olete kõrvale jätnud võimaluse kehtestada Eestis nagu kõigis ülejäänud Euroopa Liidu riikides transiittranspordile ehk rekkadele teemaks. Seda võimalust kasutab Läti, seda kasutab Leedu, seda kasutavad kõik Euroopa Liidu riigid peale Eesti ja Soome. Miks te seda võimalust ei kaalu? Te maksustate Eesti ettevõtjaid, aga jätate kogumata raha, mida ülejäänud Euroopa kogub. Kas te selgitaksite seda?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! See terviklik maksumuudatuste pakett, mis on täna teie laual, ongi mõeldud just teie küsimusele vastuste leidmiseks. Vaadake, kui oleks üks muudatus, näiteks ühe konkreetse aktsiisi tõstmine, ükskõik milline aktsiis see siis on, kas see on seotud tarbimisega, nagu näiteks kütuseaktsiis, on see seotud pahedega, nagu alkoholi- ja tubakaaktsiis, siis me ei saaks tegelikkusest tervikpilti. Me ei saaks aru, miks ühte või teist muudatust tehakse. Ma arvan, et tänu terviklikule nägemusele selles maksupaketis me saame arutleda ja hinnata, miks üht või teist muudatust võib ja tasub esile kutsuda. Vaadates neid muudatusi, mis jätavad lähiaastatel inimestele, sh ka ettevõtjatele, rohkem raha kätte, me näeme, et lõppkokkuvõttes on kättesaadav rahasumma suurem kui see, mis läheb kuludeks. Kui me räägime ühistranspordist ja sellega seonduvast, siis see on kindlasti mõtlemisaine, ja mitte ainult mõtlemisaine, vaid tulevikus kindlasti arutluskoht. Raskeveokimaks, mis praegu on Eestis Euroopa Liidu nõutaval miinimumtasemel, koormab vaid Eesti ettevõtjaid, kuna need on oma veokitega Eesti konkreetses registris. Samal ajal arvan, et teekasutusmaks, mille kohta te ütlesite väga õigesti, et Soomes ja Eestis seda praegu ei ole, on kindlasti teema, mida tulevikus tasuks arutada. Ma tervitan seda, et ka teie näete selles ühte meedet, mille peaks tulevikus lauale tooma ja arutlema, kas see meede ellu kutsuda, ja kui kutsuda, siis millisel tasemel, et nii Eesti ettevõtjad kui ka välismaised ettevõtjad, kes kasutavad Eestit transiidikoridorina, oleksid võrdselt koheldud.

Aseesimees Jüri Ratas

Martin Repinski, palun!

Martin Repinski

Aitäh, austatud juhataja! Austatud rahandusminister! Põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diislikütuse aktsiisi tõus on planeeritud juba järgmise aasta 1. jaanuariks. Kas te ei leia, et praegusel põllumeestele raskel ajal, kui piimandusvaldkonna tulevik pole sugugi selge, ei ole mõistlik tõsta makse ja aktsiisi, mis on suunatud just põllumeestele. Kas te arvate, et põllumeeste kulude kasv ajal, mil piima hind langeb, top-up-toetusi ei maksta ja tasuda tuleb ka kvooditrahv, on mõistlik?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! No nüüd me jõuame selle olukorrani, kus pärast on endalgi huvitav lugeda stenogrammi. Ma pakun välja, et kõik see, mille te praegu püüdlikult maha lugesite, on kõik peaaegu sõna-sõnalt stenogrammis kirjas, üks teie erakonnakaaslane on selle samas sõnastuses ühe korra juba maha lugenud. Kui te omavahel kokku lepite, kes midagi küsima peaks, siis jälgige, et te sõna-sõnalt ühtemoodi ei küsiks. Selles mõttes on asi kindlasti huvitav. Aga ma püüan teile siis veel kord vastata. Kindlasti on tegevused, mis on seotud põllumajandusega, Eesti jaoks olulised. Ma arvan, et üks oluline kinnitus nendele sõnadele on see, et Eesti põllumeestel on endiselt võimalik kasutada erimärgistatud kütust. Eriotstarbelise kütuse aktsiisimäär moodustab alates 2016. aastast 27% diislikütuse aktsiisimäärast. Ma arvan, et see on väga oluline tähelepanek. Ma ise nendin seda, et tulevikus me võiksime need positsioonid üle vaadata. Kindlasti ei tohi Eesti põllumehed sattuda olukorda, et teraviljatonn või sealihakilo, mis tuleb Eestisse riikidest, kus põllumehi subsideeritakse, on odavam kui see, mida oma inimesed toodavad. Eesti peab kindlasti ka tulevikus vaatama, milliseid toetusmehhanisme kasutada. Aga ma arvan, et tulevikus me võiksime mõelda sellele, kas toetus peab tulema erimärgistatud kütuse kaudu nii nagu praegu – jah, tuleb tunnistada, et see on poliitiline kokkulepe – või tuleb kasutada muid toetusmehhanisme. Sel juhul on see aga juba hoopis teine debatt ja hoopis teiste otsustusmehhanismidega.

Aseesimees Jüri Ratas

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Tänan, hea juhataja! Auväärt rahandusminister! Meie valitsust tuleb minu arust väga tublisti kiita just tema julgelt otsusekindla tegutsemise eest – teeme aktsiisitõusu ära ja pärast seda tulgu või veeuputus. Oma kiireloomulises tegutsemises pole te arvestanud rahva häält. Hää küll, see selleks. Aga miks te pole hinnanud aktsiisitõusu mõju kohalikele omavalitsustele, regionaalarengule ja sotsiaalmajanduslikule valdkonnale üldse? Olen rääkinud.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kui te vaatate analüüsi, mis teil on, nagu ma aru saan, laua peal, siis te näete, et eelnõu väljatöötajad on arvestanud mitut teie mainitud aspekti. Enamgi veel, te näete, et rääkida ei tuleks mitte ainult aktsiisitõusust, vaid ka maksupoliitilistest meetmetest, mis jätavad inimestele rohkem raha kätte, mis suurendavad ettevõtjate võimalust tõsta töötajate palkasid. Ja vaadake, kui ettevõtetes tõusevad töötajate palgad, siis see tähendab, et ka kohalike omavalitsuste eelarvetesse hakkab absoluutväärtuses rohkem raha laekuma. Nii et ärgem unustagem, igal meetmel on oma mõte ja nendel meetmetel, mis täna siia laua peale on toodud, on selged sotsiaalsed, regionaalsed ja ka kohalikele omavalitsustele suunatud eesmärgid.

Aseesimees Jüri Ratas

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Tänan, eesistuja! Hea minister! Te mainisite siin varem, et kogu see seaduseelnõu on tehtud läbipaistvalt ja kõiki osapooli kaasates. Mul on küll eriarvamus, sest paljud osapooled, keda te mainisite, on öelnud, et nende arvamusi ei võetud arvesse. Mulle jääb aga segaseks just alkoholiaktsiisi puhul see 2,6-kordne vahe kangema alkoholi kahjuks, kusjuures kangema alkoholi tootjad kuuluvad teatavasti enamikus Eesti kapitalile ja suuremad õlletootjad väliskapitalile. Kas sel puhul ei ole tegemist läbipaistmatu lobiga?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma arvan pigem, et see kõik on väga läbipaistev, midagi läbipaistmatut siin ju ei ole. Me näeme väga selgelt, milline on olnud valitsuse poliitika, ja mitte ainult praegu, vaid üpris pika perioodi jooksul. See ongi nüüd koht, kus me peaksime debateerima, kas see vahe peaks vähenema või ei peaks, ja kui, siis millisel määral. Argumente on nii poolt kui ka vastu. Huvigrupid on teinud kalkulatsioone nii ühes kui ka teises suunas. On saadetud ametlikke kirju mitmele komisjonile ja parlamendiliikmetele. Ma ütleksin, et vastupidi, debatti ei tohi häbeneda, absoluutselt mitte. Nagu ma enne välja tõin, on erakonnad aegade jooksul hääletanud erinevalt. Ma arvan, et erakondade sees, isegi fraktsioonide sees võivad olla erinevad arvamused, kindlasti ongi. Selles ei ole midagi taunitavat. Need debatid viivad mingite lõplike kokkulepeteni. Täna on teil laual see kokkulepe, milleni on jõudnud Vabariigi Valitsus, kuhu kuuluvad kolm erakonda. See on praegune kokkulepe, kuid parlamendiliikmetel, kaasa arvatud teil, hea küsija, on alati võimalus öelda, kuidas nemad näeksid, mis on õige. Praegune ettepanek tuleneb sellest, kuidas need kolm osapoolt on kokku leppinud. Kindlasti on kõikides kokkulepetes alati sees tubli annus kompromissi, see on paratamatu.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, mul on hea meel tervitada teid 4. juuni saabumise puhul. Jätkame oma tööd ja ilusat töökat päeva teile! Dmitri Dmitrijev, palun!

Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu ees on 30. märtsil s.a valmis saanud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring majutusteenuse käibemaksu mõjust turismisektori konkurentsivõimele. See on väga põhjalik ja huvitav. Tsiteerin: kokkuvõtlikult võib öelda, et hinnangud turistide arvu ja majandusnäitajate muutuste kohta käibemaksu tõusust tingitud kõrgemate hindade mõjul osutavad, et käibemaksu määrade ühtlustamine ei pruugi riigile raha juurde tuua. Miks me siis üldse hakkame majutusteenuste käibemaksu määra tõstma?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Me lähtume praegustest analüüsidest, mis analüütikud on teinud. Me lähtume nendest analüüsidest, vaadates, millised on praegu majutusteenuse müügihinnad ja milliseks võib kujuneda Eesti konkurentsivõime tase uute maksumäärade puhul. Need on need analüüsiandmed, mille pealt saab teha otsuseid.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid

Aitäh! Hea minister! Kolleeg Andres Ammas nimetas selle eelnõu menetlemist häbiväärseks. Mina ütleksin, et selles eelnõus on ka vähe siirust. Vastasel juhul, kui teid tõesti huvitaks probleemide lahendamine, oleks te sellesse kobarasse liitnud ka meetmed, mis oleksid alkoholi kättesaadavust vähendanud ja alkoholireklaami keelanud. Sellesse kobarasse oleks igasugu asju saanud panna. Igal juhul tervisekäitumist te ei taha muuta, aga siin on ka teisi probleeme. Näiteks leheküljel 57 on kirjas: "Ettevõtjate hinnangul käibemaksu tõus puudutab kõige valusamalt tõmbekeskustest eemal asuvates regioonides tegutsevaid ettevõtteid ning mikro- ja väikeettevõtjad, mis soodustab varimajanduse ja palgavaesuse kasvu turismitööstuses tervikuna." Millised on need poliitilised meetmed, millega te seda hinnangut pehmendate või probleemi likvideerite?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! See on väga hea küsimus ja ma olen valmis sellele vastama nii nagu kõigile varasematelegi küsimustele. Muudatused, mis võivad meie konkurentsivõimet halvendada, peab üle vaatama ja tegema nii, et leevendus oleks võimalikult suur. Teie konkreetsele küsimusele väga konkreetne vastus. Vabariigi Valitsus on võtnud vastu seisukoha, et täiendavalt suunatakse – seda ei ole tänases eelnõus sees –  kuus miljonit maksumaksja raha aastatel 2017, 2018 ja 2019 just turismisektorisse. Enamgi veel, nagu ma varem ühes oma vastuses ütlesin, turismisektori ettevõtjad on öelnud, et suure tõenäosusega kõige raskem on praegu ja saab olema ka tulevikus maaturismil. Sellest järeldub, et suurem hulk sellest meetmest, kuuest miljonist läheb maaturismile. Ettevõtlusminister valmistab lähiajal, ütleme siis täpsemalt, lähima poolteise aasta jooksul – ärme unustame seda, et konkreetne käibemaks ei tõuse mitte 2016., vaid 2017. aastal, sellele on pikem aeg antud – ette ka meetmed, kuidas seda kuut miljonit saaks võimalikult efektiivselt kasutada. Ja loomulikult mõtleb riik selle peale, kuidas Eestit kui turismiriiki atraktiivsemaks muuta ja meie ettevõtjatele leevendust leida.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahandusminister! See teeb rõõmu, kui riik mõtleb ka ettevõtjate peale. Aga ma toon teile konkreetsed näited, kus uus valitsus oluliselt halvendab meie ettevõtete konkurentsivõimet. Ma jätan majutusasutuste käibemaksu tõusu kõrvale, sest seda puudutavale küsimusele te just vastasite. Toon teile väga konkreetsed arvud ja siis mõelge, võib-olla suudate nende kohta ka vastata. 2016. aastal hakkab diislikütuse aktsiis olema 448 eurot 1000 liitri kohta. Lätis on see 332 eurot 1000 liitri kohta ja Leedus 330 eurot 1000 liitri kohta. Ma küsin, kuidas on võimalik meie transpordiettevõtetel nende naabritega konkureerida. Ma toon ka veel teise näite. Lätis on põllumeestel kütuseaktsiis null, jätke meelde, null! Meie põllumeestel on erimärgistatud kütuse aktsiis 110 eurot ja tõstetakse 146 euroni. Ma ei räägi toetustest, mida Läti riik täiendavalt põllumehele annab. Kuidas need kaks sektorit suudavad lätlastega konkureerida? Kas tõesti on valitsuses keegi, kes esindab Läti riiki?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Me peaksime vaatama siis juba terviklikumat pilti, mitte ainult ühe või teise aktsiisi koha pealt, vaatama käibemaksu standardmäära, mis Lätil on muide kõrgem kui Eestil. Me peaksime vaatama ka seda, et Läti ettevõte on sunnitud igal aastal teatava osa oma kasumist riigile üle kandma, mida Eestis ei ole vaja reinvesteeritud kasumi puhul teha. Kindlasti on Eesti mingis kohas oma maksupoliitilistes otsustes atraktiivsem ja mingis kohas on Läti atraktiivsem. Me peame vaatama tervikpilti. Ja nagu ma ütlesin, Eesti ei saa olla olukorras, kui me näeme seda, mida on ka täna küsijad minu paremalt käelt tagant nurgast öelnud, et kui analüütiliselt tuletatud mõjuanalüüs ei vasta näiteks sellele, mis tegelikkuses tulevikus võiks juhtuda, siis kas riik on võimeline tegema paindlikult uusi otsuseid. Ma arvan, et riik peab olema paindlikult valmis tegema uusi otsuseid. Nii et ma veel kord ütlen, et vaadates terviklikult kindlasti me peame jälgima seda, et Eesti konkurentsivõime ei kahjustuks ja sellest tulenevalt on otsuseid tehtud. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Hea rahandusminister! Ma istun ja mõtlen, et ei meie siin saalis ega teie seal kõnetoolis ei maksa ise oma bensiini eest. Ja minu meelest on ebaeetiline, et me teeme siin seadust, mis hakkab mõjutama neid inimesi, kes maksavad oma bensiini eest. Kui me räägiksime ainult alkoholiaktsiisi tõusust – jah, alkoholi me ostame oma raha eest –, siis seda oleks eetiline otsustada. Selles ongi kobarseaduse suur miinus, et asjad, mis ei kõlba kokku, on koos. Aga mu küsimus on millegi muu kohta. Kas spetsialistid on analüüsinud, kuidas mõjutab bensiini hinna tõus aktsiisitõusu võrra just nimelt maapiirkondade elanikke, kelle autod ei ole kõige säästlikumad, aga nad ei saa teistsugust osta.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! See maksumuudatuste pakett annab ülevaate, kuidas tööjõumaksud vähenevad ja vastavalt sellele tarbimismaksud suurenevad. Ma arvan, et väga oluline on vaadata seda terviklikult, vaadata, milliseid muudatusi hakatakse lähiajal ellu kutsuma, kui see seaduseelnõu vastu võetakse. Mis puudutab regionaalseid meetmeid, siis pangem tähele, et praegused maksumuudatused – me arutame ju täna maksumuudatusi – on suunatud kõigile Eesti inimestele, olenemata sellest, kas nad elavad linnas või maal. Kui tulevikus on tulumaksuvaba miinimum kõrgem, siis see tähendab, et riik võtab inimese palgalt vähem tulumaksu. Kui inimene hakkab tulevikus saama näiteks madalapalgaliste maksutagastust, milleni me pole täna jõudnud, siis see tähendab, et riik ütleb: ma tahan, et sa tuleksid tööturule, ja ma teen kõik endast oleneva, et sa tööturule ka edasi jääksid. Need on muudatused, mis täna on laua peal. Ja ma arvan, et vaadates seda pilti tervikuna, saate ka teie aru, et Eesti inimestele jääb lõppkokkuvõttes rohkem raha, mida saab kulutada sellele, millele iganes konkreetne inimene tahab kulutusi teha.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Austatud minister! Ei saa kuidagi rahul olla ei selle eelnõu sisuga, vormistusega ega menetlemisviisiga. Ausalt öeldes esitab ka seletuskiri, mis ühtpidi on küll kena ja põhjalik, kuigi kohati paljusõnaline, infot ikkagi tendentslikul moel. Mul on natuke kahju ametnikest, keda sunnitakse järjepidevalt sellist tööd tegema. Kõige hullem probleem on minu meelest aga see, et praeguse valitsuse jaoks ei ole maksud mitte majanduse regulaatorid, vaid on kujunenud olemuslikult kaheldavate valimislubaduste katteallikaks. Miks see on Eestis nii läinud? See ei ole mitte esimene valitsus, kus asi on käest ära. Mida te ministrina kavatsete ette võtta, et selline olukord lõpetada? See on Eesti tulevasele arengule äärmiselt ohtlik.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Te esitate väite, kinnistate selle väite ja ütlete, et see väide on õige ja nii peabki olema. Mina ütlen teile, et ei, teie väide on vale. Ma ütlen, et tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõstmise otsustes ei ole lähtutud ühest või teisest fiskaalküsimusest. Vaadates, milliseks kujuneb lähiaastate keskmine palgatõus ja milliseks kujuneks konkreetsete pahede maksustamine olemasolevate seaduste baasil, võib arvata, et tekib olukord, kus ei saavutata seda rahvatervise paranemise eesmärki, mida nii mina kui ka arvatavasti teie eeldame. Enamgi veel, tervise- ja tööminister on öelnud, et pigem ta näeks nende pahede veelgi suuremat maksustamist. Ma ei ütleks, et see on seotud ühe või teise muudatuse üldpildiga. Siin on väga selgelt peetud silmas rahvatervise aspekti, mis loomulikult kandub küll üle ka fiskaalsele poolele. Ärgem unustagem, et pahede maksustamisel on meie eesmärk tarbimist vähendada, ning mõjuanalüüsid näitavadki, et tubakatoodete ja alkoholi tarbimine väheneb lähiaastatel, kui aktsiisid tõusevad. Niisiis arvan, et teie väide ei olnud selles kontekstis korrektne.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud minister! Selle eelnõu järgi saavad edaspidi koolituskuludelt tulumaksu tagastust vaid need, kelle koolitus on seotud ametiga. Kui me vaatame tööjõu liikumist, siis näeme, et väga suur tähtsus on ümberõppel, et inimene saaks uuel erialal jätkata ja ümber õppida. Teie panete selle eelnõuga aga ümberõppele käe ette. Kuidas te kavatsete seda probleemi lahendada ja miks te niiviisi toimite? Ümberõpe on tähtis.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Tasemekoolituse ning näiteks keeleõppe kulusid on endiselt võimalik maha arvata, samuti laste hobihariduse kulusid. Maksusoodustuse algne eesmärk koolituskulude puhul on aidata inimestel omandada selliseid teadmisi ja oskusi, mis suurendavad kompetentsust ja konkurentsivõimet tööjõuturul. Väga selgelt tuleb eristada, millised on huvi- ja millised on tasemekoolitused. Kindlasti tasub siinkohal rõhutada, et kõik kulutused, mis on seotud lastega, on endiselt võimalik tulumaksusoodustuse kontekstis maha arvata.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Mõni küsimus tagasi esitas kolleeg Herkel pretensioone seletuskirjale. Ma nõustun temaga, aga ma näen selles seletuskirjas siiski ka midagi uudset, progressiivset ja isegi humoristlikku. Ma loen, et mõju ettevõtlusele, tarbijale ja keskkonnale on siin sõnastatud niiviisi: üheski nimetatud valdkonnas ei oma eelnõuga kaasnevad muudatused väljasuretavat mõju. See on uus sõna meie seadusloomes. Ma hakkan nüüd siis jagama seaduseelnõusid kaheks: ühed on need, kus on märgitud, et need ei ole väljasuretavad, ja teised on sellised, kus seda märgitud ei ole, st ongi väljasuretavad eelnõud. Kas see oli teie eesmärk ja kes on see inimene, kes selle välja mõtles?

Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea Mihhail! Sa oled selline vormi vaataja. Ma arvan, et see on väga mõistlik: on inimesed, kes vaatavad sisu, ja on inimesed, kes vaatavad vormi. Selles mõttes peab olema harmoonia. Me ei saa jätta ka vormi üle vaatamata. See on tähelepanuväärne, kuidas sa alati jälgid vormi. Väga mõistlik! See on tunnustavalt öeldud. Kindlasti ei ole eelnõu väljatöötajate eesmärk olnud lahterdada seaduseelnõusid väljasuretavateks ja mitteväljasuretavateks. See on päevselge. Eelnõu sisu poole pealt on kindlasti väga oluline vaadata mõjuanalüüse. Me peame ühe või teise otsuse tegemisel aru saama, milline mõju sellega kaasneb. Vaatama, ega mõju ei ole selline, mis tekitab olukorra, kus konkurentsivõime langeb tasemele, et üht või teist teenust ei saagi enam osutada. Need on kindlasti olulised asjad, mida tuleb jälgida, kui sa mingit otsust vastu võtad. Mis puudutab toodud näidet, siis seletuskirjas on ilmselt püütud anda edasi seda, et konkreetse meetme vastuvõtmisel ei teki olukorda, kus mõni tegevus ei ole võimalik. Ma arvan, et see on kindlasti oluline. Kas sõnastus on parim, see on eraldi küsimus. Sellega on alati nii, et ilu on vaataja silmades.

Aseesimees Jüri Ratas

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Oma esimesele küsimusele ma vastust ei saanud, aga tühja sellest. Kiiduväärt on see, et te tõstate kahjulike harjumustega seotud tubaka ja alkoholi aktsiisi lootuses, et siis juuakse vähem. Võib-olla tarvitataksegi vähem, aga samal ajal toob tubaka ja alkoholi väiksem tarbimine kaasa teised kahjulikud harjumused, näiteks hakatakse rohkem magusat sööma ning aetakse näost sisse krõpse ja igasugust muud jälkust. Kas te ei ole näinud ette – eelnõus ma ei näinud seda – asendustegevusi? Kuna te vältisite maksusoodustuste tegemist sportimise ja kõigi muude selliste asjade puhul, siis millega te asendate alkoholi ja suitsu?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Et aru saada, kas aktsiisitõusud, mis on planeeritud, tulevikus vähendavad tarbimist, toon ma siinkohal (ka stenogrammi huvides) välja mõned prognoosid. Tulevikus on siis võimalik näha, kas mõju on olnud selline, nagu me eeldasime ja lootsime. Kui vaadata lähiaastate alkoholitarbimist, arvestades uusi meetmeid ja eristades kahte gruppi, lahjade ja kangete jookide gruppi, siis juba 2016. aastal eeldatakse lahjade jookide grupis õlle tarbimise vähenemist 2,5%. Kange alkoholi tarbimine peaks vähenema koguni üle 7%, 7,1%. Hilisematel aastatel on see protsent küll väiksem, jäädes natuke alla 2. Aastal 2017 väheneb õlle tarbimine 1,7%, 2018. aastal 1,2% ning järgnevatel aastatel 1,3%. Kange alkoholi puhul me eeldame, et 2017. aastal väheneb tarbimine 4% ning järgnevatel aastatel natuke üle 3%. Ehk siis eesmärk tekitada aktsiisipoliitika abil olukord, kus tarbimine väheneb, on selles seaduseelnõus selgelt ette nähtud. Võimalike muude mõjude kohta, et kas rohkem hakatakse ostma näiteks kartulikrõpse või midagi muud sellist, ei ole analüüsi tehtud. Ma arvan, et ka küsija ei eeldanud, et me peaks praegu sellist mõjuanalüüsi tegema.

Aseesimees Jüri Ratas

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, juhataja! Lugupeetud minister! On igati tervitatav, et maksuvaba tulu tõuseb järgnevatel aastatel 154 eurolt 205 eurole ehk 51 eurot. Samas te seote laste eest saadava täiendava maksuvaba tulu sujuvalt lahti maksuvaba tulu määrast, külmutades selle kehtivale tasemele. Praegu ja tulevikus on laste kasvatamise korral maksuvaba tulu 1848 eurot, aga võiks olla 2460 eurot. Alates teisest lapsest on maksuvaba tulu aastas tervelt 612 eurot väiksem. Laste vaesuse vähendamine on loomulikult koalitsiooni prioriteet. Palun selgitage, kuidas kirja pandud plaan toetab perede toimetulekut ja vähendab laste vaesust? Miks te teete niiviisi?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu jääb kehtivale tasemele, 154 eurot kuus. Ehk siis midagi ei vähendata, ta on täpselt samal positsioonil, nagu praegu on fikseeritud. Üldise soodustuse asemel, nagu me näeme, tõstetakse lastetoetusi. Ühelt poolt me näeme, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb kõigil töötavatel inimestel, ja teiselt poolt on lastetoetuste kasv – praegu ei ole seda seaduseelnõu küll laua peal, aga ma pakun välja, et täna kella kolme paiku öösel me hakkame ka seda menetlema. Need on meetmed, mille puhul te näete, et riik suunab oma tähelepanu just lastega peredele.

Aseesimees Jüri Ratas

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Algkoolis õpetatakse, et makse on vaja selleks, et riik saaks raha. Gümnaasiumis seletatakse asja paremini ja ka teie kõnest selgus, et fiskaalpoliitika on tegelikult võimas hoob riigi juhtimiseks just seal, kuhu teda tahetakse pöörata. Näiteks sobib see mingi tarbimise vähendamiseks. Härra peaminister on päris jõuliselt põhjendanud kütuseaktsiisi tõusu keskkonnahoiuvajadustega, et siis saastatakse vähem. Samas me teame, et fiskaalhoovad on eriti efektiivsed, kui neile veel muid abinõusid juurde võtta, siis nad mõjuvad ju mitu korda paremini. Siit küsimus: kas äkki valitsus võiks kampa tulla või toetada seda mõtet, et võtaks kursi tasuta ühistranspordile? See vähendaks oluliselt kütuse tarbimist ja saastamist ning täidaks sedasama eesmärki, mille peaminister on just selles küsimuses nii uhkelt välja kuulutanud.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea Aadu! Hilisele õhtutunnile vaatamata on sul teravad küsimused ja ma arvan, et väga mõistlikud tähelepanekud. See on väga õige tähelepanek just selles kontekstis. Mul on küll eriarvamus tasuta ühistranspordi kohta, aga ma arvan, et täna me ei peagi seda teemat avama. Kütuseaktsiisi tõusu puhul on üks huvitav nüanss. Kui huvigruppide esindajad kohtusid, et arutada kütuseaktsiisiga seonduvaid teemasid, siis oli üks grupp ettevõtjaid pigem positiivselt meelestatud. Ja teate, kes need olid? Need olid ühistranspordiettevõtjad. Ja kui laua taga esitati küsimus, milles siis konkreetsel juhul see positiivsus seisneb, ütlesid nad, et kütuseaktsiisi tõusuga muutub inimeste tarbimine, kui mitte kohe, siis pikema aja jooksul. Inimesed hakkavad rohkem kasutama ühistransporti ja vähem sõiduautosid. Nad ütlesid, et pikaajaline poliitika viib sel juhul ühistranspordi rohkema kasutamiseni. Kas see transport peab olema tasuta, on eraldi teema ja ärgem seda täna siin avagem. Väga selgelt toodi aga välja, et see aktsiisitõus on üks meede, mis suunab inimesi pigem ühistransporti kasutama. Ma ei ütle, et see on meede nr 1 ja eesmärk nr 1, aga kindlasti tasub ära märkida, et kõrvalmeede on suunata tulevikus rohkem ühistransporti kasutama.

Aseesimees Jüri Ratas

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Olete väga vapper ja vastate endiselt kenasti. Minus tekitab hämmingut mitu asja, aga ma peatun ühel. Me kõik toetame kodanikuühiskonna arengut, oleme sõnades selle poolt, et kaasata eraraha haridusse, ettevõtlusse, teadusse jne. Palun öelge, kuidas sellise üldiselt hea loosungi ja suundumusega läheb kokku see, et füüsilise isiku maksustatavast tulust mahaarvatavat summat vähendatakse 1920 eurolt 1200-ni. Minu meelest on kirikute nõukogu ja paljud teised ju sellise lähenemise vastu. Miks te siis seda välja pakute?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Te tõite oma küsimuses välja asja ühe poole, teise poole jätsite toomata. Ma toon siis välja selle teise poole. See on õige, et kirikute nõukogu on saatnud rahandusministrile oma nägemuse, aga samamoodi on küsimuse tõstnud üles mittetulundusühingute liit ja seda peaasjalikult seoses toetuste-annetustega. Selle eelnõuga vähendatakse küll toetuste ja annetuste puhul mahaarvatavat summat 1920 eurolt 1200 eurole, aga samas tehakse ära ka üks väga oluline muudatus. See on nimelt see muudatus, et enam ei seota annetuste mahtu teenitava tuluga, mis seni on olnud fikseeritud 5% tasemega. Sa ei tohi annetada maksuvabalt üle 5%. Sa võid alati annetada rohkem, kui sa tahad, aga n-ö maksuvabastuse kontekstis on 5% piir peal. Mittetulundusühingute liit saatis palve, kas oleks võimalik kaotada ära see 5% määr. Nad tegid veel mitmeid ettepanekuid ja pakkusid välja ka n-ö ameerikaliku variandi, et annetad, kui palju tahad, aga see 5% määr oli üks nende ettepanekutest. Vabariigi Valitsus arutas seda ja täna te näete, et laua peal on seaduseelnõu, kus see 5% puudutav ettepanek on juba sisse toodud. See tähendab, et kõigil annetajatel oleks n-ö maksutagastuse kontekstis võimalik annetada küll 1200 euro väärtuses, aga ilma selle 5% piiranguta. Ma arvan, et see on selge leevendus.

Aseesimees Jüri Ratas

Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Eelnõu seletuskirjas on kirjas järgmist: "Aktsiisi osakaalu suurenemine bensiini jaehinnas toob eeldatavasti kaasa surve kütuse salaturu suurenemisele, kuna suurendab sellega tegelejate kasumiootust. Seega peab olukorra kontrolli all hoidmiseks maksuhaldur senisest veelgi enam panustama maksupettuste tõkestamisele ja ennetamisele. Täiendavad riskid on ka juhul, kui Läti bensiiniaktsiisi ei tõsta ja nafta maailmaturuhind märkimisväärselt tõuseb." Sellest minu küsimus: mis meetmeid kavatseb valitsus võtta nende riskide maandamiseks, juhul kui see kobarseadus vastu võetakse?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Nagu te näete ja tsiteerisite, peab analüüsis võtma arvesse kõiki aspekte, nii positiivseid kui ka võimalikke negatiivseid aspekte. Väga õige tähelepanek! Ükskõik millise aktsiisi tõusu puhul, on see siis kütuse- või tubakaaktsiis, võib alati kaasneda teatav risk ja surve salaturule. Mul on teile teatada rõõmus uudis. Nimelt oleme  2016. aasta eelarves, mille kokkupanemine praegu käib ja millega me sügisel jõuame ka siia parlamendi ette, näinud ette lisainvesteeringud Maksu- ja Tolliameti kasutatavatesse seadmetesse, mis suurendavad just piirikaubandusega seonduva salaturu vähendamist. Suurendame neid summasid pea 22 miljoni euro võrra. See tähendab mitmesuguseid röntgeniseadmeid, see tähendab nii statsionaarseid kui ka mobiilseid seadmeid. Maksu- ja Tolliameti juht on öelnud, et see on lähiajaloo suurim investeering. Me ei saa ühelt poolt olla kindlad, kas salaturu osakaal suureneb, ja teiselt poolt oleks sellel loomulikult kohe fiskaalne mõju eelarvele. Neid investeeringuid tehes võib öelda, ja seda on MKM ka kinnitanud, et tema võimekus kasvab lähiaastatel, eelduslikult juba järgmisel aastal tugevalt.

Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra aseesimees! Härra minister! Te olete mitu korda korranud, et praeguse valitsuse otsus on sedasorti maksupoliitikat ajada ja see on valitsuse valik. Ma tuletan siiski meelde, et valitsusel ei ole mandaati sellise poliitika ajamiseks, sest seda mandaati lihtsalt ei küsitud. Kui valimiste eel küsiti, kust võetakse see raha, et eelarvet tasakaalus hoida, siis konkreetselt teie erakond reklaamis väidet, et see raha on eelarves olemas. Ma tulen tagasi ühe teie varasema jutupunkti juurde, kus te ütlesite, et nende maksumuudatuste eesmärk on jätta inimestele rohkem raha kätte, et nad saaksid ise otsustada. Majutusettevõtete käibemaksu tõusuga loodate saada eelarvesse kümme miljonit. Ma väga kahtlen, kas see summa tuleb kokku, aga see on n-ö usu küsimus, nagu me oleme aru saanud. Samal ajal tahate suunata 6 miljonit eurot eelarve raha turundustegevusse Eesti turismi toetamiseks. Kas see ei ole vastuolus väitega, et inimesed saavad ise otsustada? Miks see raha ei võiks jääda ettevõtete kätte? Miks te suunate selle bürokraatia kaudu kuhugi projektidesse?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma ei näe vastuolu.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Austatud minister! Viimane kuu aega on valitsuselt, eriti peaministrilt, kõvasti kõlanud retoorika, et kütuseaktsiisi tõus peaks soodustama Eesti rahva üleminekut säästlikumate autode peale. Ma võin rääkida oma kogemusest, mul on väga säästlik auto, 5,5 liitrit sajale diislikütust. Ma tean ka tuttavaid, kes vaatavad säästlikumate autode poole. See suund on väga tervitatav. Samas tekib vastuolu loogikaga: kui kõik Eesti inimesed ostavad endale elektriautod, kust tuleb teile siis katteallikas kütuseaktsiisi tõusu näol? Samamoodi teame, et nii valitsus kui ka Riigikogu liikmed peaksid olema teerajajad ja näitama eeskuju oma valijatele, olema õiged inimesed ja kinnitama oma sõnu ka tegudega. Millise autoga teie sõidate ja kui palju see kütust võtab?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Kui me räägime kütuseaktsiisist ning vaatame hinna elastsust ja mõjuanalüüse, siis me näeme, et aluseks ei ole võetud seda, et täpselt selle protsendi võrra, mis aktsiis tõuseb, laekub ka eelarvesse rohkem raha. See ei ole nii! Kui te mõjuanalüüse tähelepanelikult jälgite, siis näete, et aluseks on võetud see, et inimeste tarbimisharjumused muutuvad. Nad muretsevad endale üldjuhul kas siis vähem kütust tarbiva auto või hakkavad rohkem ühissõidukitega sõitma, nagu siin on juba öeldud. Need on käitumuslikud muutused, mis kindlasti aja jooksul aset leiavad.

Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh! Lugupeetud minister! Üleeile ütles sotsiaalminister Kuku Raadios: "Ma ei ole seisukohal, et kui seadus võetakse vastu, siis me hakkame lugema täpselt seaduse teksti ja siis selle järgi käituma." Mind huvitab, kas selline seisukoht kehtib ainult valitsuse ja ministrite kohta või võivad seda põhimõtet rakendada ka tavainimesed.

Rahandusminister Sven Sester

Ma püüan jääda selle seaduseelnõu piiridesse ja mitte kommenteerida ühe või teise ministri või muu avaliku tegelase öeldut. Püüame tõesti jääda selle eelnõu juurde ja selle baasil konstruktiivselt arutleda, miks ühe või teise seadusmuudatuse võiks ellu kutsuda, milline mõju võiks tal olla, kas see mõju on adekvaatne, kas võiks teha kuidagi teistmoodi. Ja kui teha teistmoodi, siis kuidas teha teistmoodi, kas midagi võiks ära jätta või hoopis midagi juurde panna. Ma arvan, et see on tegelikult debati koht, ja püüan tõesti siiralt anda teile edasi oma parimast teadmisest lähtuva nägemuse ühe või teise meetme ellukutsumise kohta.

Aseesimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Kaks-kolm küsijat enne mind üks proua küsis just kütuseaktsiisi tõusu ja selle kohta, mis juhtub siis, kui Läti ei tõsta seda aktsiisi ega lähe nende asjadega kaasa. Teie hakkasite rääkima, et ostate palju igasugust tehnikat ja panete need asjad piiri peale. Ma ei tea, kas see tuleb hilisest õhtutunnist, aga ma ei saa aru, kuidas või kuhu te selle tehnika sinna lõunapiirile panete. Minu teada Euroopa Liidu seadused ei luba seda.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Loomulikult, ühelt poolt on tegemist kolmandate riikidega ja kolmandatest riikidest tuleva kütusega ning teiselt poolt on tegemist salakaubandusega, mis on Euroopa Liidu sisene. See tuleb eri riikidest ja sellel on teatavad tunnused, et tegemist on ebakvaliteetse kauba ja makse mitte maksvate kuritegelike rühmitustega. Informatsioon selle kohta on Maksu- ja Tolliametil olemas ja tulevikus me kindlasti näeme, et need meetmed, mida Maksu- ja Tolliamet planeerib lähiajal rakendada oma investeeringute tõhustamiseks, aitavad kaasa ka sellele, et salaturg Eestis ei kasva, vaid pigem kahaneb. Kui vaadata statistikat, siis me näeme, et Maksu- ja Tolliamet on teinud head tööd ja meie nn maksuauk pole selline, mille pärast me peaksime teiste riikidega võrreldes häbi tundma. Kuid samal ajal peame selgelt tegema tööd selle nimel, et seda maksuauku veelgi vähendada. See on koht, kus Eesti riigil on kindlasti võimalik lisatulu saada, just eriti fiskaalses mõttes.

Aseesimees Jüri Ratas

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Martin Huberg on eilses Ärilehes kirjutanud väga huvitava artikli, mille pealkirjas ta nimetab valitsust kiirlaenukoalitsiooniks. Oma artiklis ütleb ta: "Ja kui hotellisektori käibemaksumäära tõstmisel rääkida mingist võrdsest kohtlemisest või maksusoodustusega harjumisest, siis see näitab lihtsalt võhiklikkust. Madal maksumäär toetab eelkõige sektorit, palgakulusid, ning kui maksumäär tõuseb, kuid hinda tõsta ei saa, sest see kaotab konkurentsivõime, siis kaotab mingi osa inimestest töö." Olete ka täna väga palju rääkinud 6 miljoni euro suunamisest turismiettevõtlusse kolme aasta jooksul, millesse ma ise suhtun varasemate kogemuste põhjal kahjuks skeptiliselt. Lisaks täpsustan, et meie lähimatest naabritest on käibemaks Soomes 10%, Leedus 9% ja 12%. Kuidas te sellises olukorras näete võimalust palku tõsta?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Vaadates makroanalüütilisi näiteid, näeme, et lähiaastatel tõuseb palk kõigis sektorites. Me ei näe küll sellist palgatõusu, mida ennustasid sügisesed prognoosid, kuid erasektoris on näha väga korralikku reaal- ja nominaalpalga kasvu, selle suurusjärk on lähiaastatel 5%. See ei ole mitte ainult hüpotees, vaid seda on võimalik peaasjalikult just Maksu- ja Tolliametil mitmesuguste maksupoliitiliste sisendite kaudu väga hästi kontrollida. Sotsiaal- ja tulumaksu laekumise järgi on selgelt näha, et palgad on kasvanud.
Mis puudutab hotellide käibemaksu, siis nii nagu teiegi ütlesite – nii ma sain aru – arvan ka mina, et käibemaksu tõus 9%-lt 14%-le ei ole kerge. Selles mõttes ei ole kindlasti kerge, et sa pead vaatama turukonkurentsi. Ma olen välja öelnud, et selline tõus tähendab hotellitoa lõpphinnana 32 euro asemel 33 eurot. See on reaalsus. Hinnatõus on 3,2%, aga see on igal juhul tõus ja 3,2% ei ole null. Teistpidi võib öelda, et see on ikkagi reaalne raha, mis ettevõtjatelt ära võetakse, ja seda ei saa olematuks teha. Sooduskäibemaksumäär jääb, ei tule 20%. Jääb sooduskäibemaksumäär, aga riik peab mõtlema sellele, kuidas oma ettevõtjaid kaitsta. Meil lähevad siin arvamused lahku. Te olite skeptiline ja ütlesite, et te ei tea, kas see meede hakkab toimima. Mina ei ole skeptiline ja loodan siiralt, et ettevõtlusminister selle perioodi jooksul – ärge unustage, et sinna on poolteist aastat aega – töötab välja täiendavad meetmed. Sest see on maksumaksja raha, see on teie ja minu raha ja veel teiste maksumaksjate raha, mida tahetakse sellesse sektorisse lisaks juurde anda. Sinna on niikuinii juba varasemate otsuste alusel antud nii riigieelarvelist kui ka Euroopa raha. Nüüd on otsustatud anda veel 6 miljonit. Ma loodan siiralt ja mul ei ole põhjust kahelda, et see raha sellesse sektorisse lähiaastatel tuleb ja lõppkokkuvõttes jõutakse olukorda, kus turiste tuleb rohkem. Kui turiste tuleb rohkem, siis on järelikult hotellidel võimalik tubade müüki suurendada. Rohkem turiste tähendab ka rohkem ööbimisi ja põhimõtteliselt tähendaks see seda, et ettevõtete tulevane kasum ei tule mitte nende mitmesuguste maksusoodustuste, vaid reaalse käibe kasvu tulemusena. See peaks olema riigi eesmärk, kuidas seda sektorit aidata. Ma eeldan, et seda eesmärki me oleme võimelised täitma.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Loodan, et annate mulle andeks, kui mul on siin küsimuste möllus kahe silma vahele jäänud, et olete seda teemat juba puudutanud. Te panete omavalitsused selle aktsiisitõusuga väga raskesse seisu. Kas valitsusel on mingi selge ettekujutus, kuidas seda olukorda leevendada ja kuidas omavalitsustele kasvavaid kulusid kompenseerida?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Oleneb, millist aktsiisi sa silmas pidasid. Ma eeldan, et muidugi kütuseaktsiisi, mitte tubaka- ega alkoholiaktsiisi. Jah, loomulikult on kõikidel osapooltel, mitte ainult kohalikel omavalitsustel, vaid ka riigil endal ju oma kulubaasid nendesamade autode näol, mis ühel või teisel ministeeriumil on. Aktsiisitõusud puudutavad kõiki osapooli. Ja kui me vaatame lähiaastate makroanalüütilisi näitajaid, siis me näeme ka seda, et keskmine palk tõuseb igal aastal. Mida keskmise palga tõus tähendab? See tähendab seda, et kohalikud omavalitsused, mida te praegu välja tõite, hakkavad sama protsenditaseme juures saama absoluutväärtuses suuremat rahalist tuge, võrreldes referentsaastaga. Loomulikult me teeme tööd selle nimel, et inimeste palgad suureneksid, ja kui me selle nimel tööd teeme, siis mõjub see otseselt ka kohalikele omavalitsustele, kuna nemad saavad teatud protsendi tulumaksust. Nii et teeme ühiselt seda tööd.

Aseesimees Jüri Ratas

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! See on tore, kui inimeste palgad tõusevad ja raha jääb rohkem kätte. Aga teie erakonna kunagine poliitiline loosung oli, et võitlete kodukulude vähenemise eest. Kas te olete nüüd ümber mõelnud? Maksude tõstmine arvatavasti küll ei hakka kodukulusid vähendama.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Üldsegi mitte. Vaadake meetmeid, mida on selle perioodi jooksul võetud, ja ka praegu ma rääkisin ju ühele küsimusele vastates võimalikest KredExi elumajade renoveerimise programmidest. Kas te teate, et KredExi kaudu on viimastel aastatel investeeritud 37 miljonit eurot inimeste eluasemete parandamisse majade soojustamise programmi näol? See on reaalne raha, mis on läinud selleks, et inimeste küttearved oleksid väiksemad. Selliseid näiteid on veel, võtame kas või kodualuse maa maksuvabastuse. See ei ole kindlasti teema, mis täna siin laual on, aga ma arvan, et kõigile Eesti inimestele, kes ei pea oma kodu eest maamaksu maksma, on see suur asi. Ma usun, et me oleme teinud mitmeid olulisi muudatusi, mis aitavad inimestel kodukulusid alla viia.

Aseesimees Jüri Ratas

Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Oma vastustes te räägite tööjõumaksude alandamisest. Eelnõus on küll ette nähtud ainult sotsiaalmaksu alandamine 1% võrra ja seda ka kahe aasta jooksul. Võib-olla see, et seda on planeeritud teha kahe aasta jooksul, võimaldabki rääkida maksude alandamisest mitmuses. Aga võib-olla on mõni tööjõumaksu alandamine ridade vahele ära kadunud. Aidake mul seda leida!

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Tööjõumaksu alandamine 1% – te ütlete, et see on vaid 1%. Vaadake, kui silmakirjalik te olete seda öeldes. See 1% tähendab 90 miljonit eurot. Just enne te ütlesite või ütles keegi teie erakonnast, et äkki me peaks selle 1% ära jätma. Tehke endale selgeks, kas te tahate sotsiaalmaksu taset tõsta või alandada. Mingi positsioon võiks ju olla, kui ei ole inimesel, siis vähemalt erakonnal. Kui me räägime tööjõumaksudest, siis lisaks sotsiaalmaksu langetamisele on kavas ka tulumaksuvaba miinimumi tõus. Väga selge meede lähiaastatel. Inimesele jääb rohkem raha kätte. Väga selge meede!

Aseesimees Jüri Ratas

Vladimir Velman, palun!

Vladimir Velman

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Tsiteerin sellest paksust paberite hunnikust ühe rea: "Eksisteerib risk, et kui nafta hind oluliselt tõuseb ning Läti bensiiniaktsiisi üldse ei tõsta, võivad piiriäärsed elanikud hakata tankimas käima Lätis." Kui nii läheb, siis on asi võrdsest kohtlemisest kaugel. Äkki on see aga osa regionaalpoliitikast, et aidata Valgamaa elanikel tõesti paremini hakkama saada? Ega teistmoodi neid aidata ei saa.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Aktsiisitõusu analüüsis on võetud aluseks eri riikide praegused aktsiisipoliitilised otsused ja arvestatud ka seda võimalust, et Eesti tõstab aktsiisi ja Läti ei tule aktsiisitõusuga kaasa. Kui te vaatate hinnaelastsust analüüsis, siis on näha, et on arvestatud, et piirilähedastes regioonides võivad inimesed käia üle piiri madalama aktsiisiga kütust ostmas. Lähiaastad näitavad, milline saab olema ühe või teise riigi aktsiisipoliitika. Ma eeldan, et lähiaastatel tõstab ka Läti aktsiise, aga seda, kas eeldused peavad paika, me näeme ja tunnetame tulevikus.

Aseesimees Jüri Ratas

Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Aktsiiside tõusu on meedias ja ühiskonnas sageli seostatud tuludega. Kütuseaktsiisi tõus mõjutab väga selgesti nii politseid kui ka näiteks piirivalvet. Seepärast ma küsin, kui palju kasvavad kütuse- ja teiste aktsiiside tõusu tõttu riigi kulud?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! 2016. aasta eelarve on praegu läbirääkimisfaasis. Protsess kulmineerub sügisel ja septembris antakse eelarve parlamendile üle. Ministeeriumide ja kogu avaliku sektori lisaraha vajadusi käsitletakse läbirääkimiste etappides, kaasa arvatud Siseministeeriumi vajadusi. Siseministeeriumil on ju väga suur autobaas ja sellest tulenevad ka kulud. Kindlasti tuleb riigieelarve koostamise protsessis üle vaadata, et ükski auto seisma ei jääks.

Aseesimees Jüri Ratas

Andrei Novikov, palun!

Andrei Novikov

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Tahaksin täpsustada teie maksupoliitilisi põhimõtteid. Miks autokütuse kasutamine on pahe, mida tuleb maksustamisega alla suruda, samal ajal kui autot ennast peetakse hüveks, millele ei tohi isegi sendisuurust automaksu kehtestada?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! See on alati terminoloogiline küsimus, aga mina ei võtaks autokütuse kasutamist pahena, vaid pigem tarbimisena ja kasutaksin mõistet "tarbimismaks". Alati võib öelda, et tarbimismaks on tegelikult käibemaks ja et autokütus on oma olemuselt, nii nagu ütles Jürgen Ligi, fossiilne kütus ning sellest tulenevalt paheline. Võib arvata, et tänasel päeval ei ole auto enam luksusasi, nii nagu ta kunagi varem oli, samuti ei ole luksusasi mobiiltelefon, nagu ta kunagi oli. See on terminoloogiline küsimus. Mina vaataksin seda asja pigem juba tänapäevases kontekstis. Aga ma ütlen veel kord, et see on selline terminoloogiline pool.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Eelnõu, kui ta saab seaduseks, annab võimaluse tulude deklareerimisel arvata saadud üürist maha 20% üürimisega seotud kulude katteks. Minu küsimus ongi seotud sellega. Kust see 20% on võetud? Kas see on kuidagi otsitud või on tehtud uuringuid või tuli see kuidagi äkiliselt? Võib-olla võiks see protsent olla suuremgi, et reaalselt katta kõiki korteriga seotud kulusid?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Selle üle peeti diskussioone, kui see küsimus laual oli. Vaadati üle kõik laekumised. Sa tuletasid mulle meelde, et seadust võis tõlgendada ka selliselt, et kogu raha, mis üürnikult üürileandjale laekub, saab sisuliselt lugeda tuluks. Siinkohal tasub öelda, et lisaks üürile maksab üürilevõtja üldjuhul ära ka mitmesugused kommunaalkulud. Neid ei saa tuludena käsitleda, võiks öelda, et sel juhul on tegemist transiitarvega, mis kantakse edasi riigile. Need olid diskussioonikohad ja lõpuks jõuti poliitilise kompromissini. Üks äärmus on see, et ei võeta ühtegi tuluprotsenti, ja teine on see, et võetakse 100%. Leiti, et võiks olla selline kulude ja tulude proportsioon, et üürileandjatele antakse võimalus võtta 20% ulatuses arvesse oma kulusid, mis kaasnevad elamispinna parendamisega. Alati on ka võimalus registreerida ennast FIE-ks, võtta ennast sellisel tasemel arvele ja vaadata oma kulupositsioonid FIE-na üle. Need võimalused peavad alati olema.

Aseesimees Jüri Ratas

Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Bensiin ja diislikütus on tänapäeva majanduse keskpunktis, nendest sõltuvad kõikide kaupade ja teenuste hinnad. Kütuseaktsiisi tõus lööb kindlasti eelkõige just väiksemat sissetulekut saavate inimeste tasku pihta. Väga paljud neist inimestest elavad maal. Kas te oma koalitsioonipartneritega arutasite, kuidas bensiini ja diislikütuse aktsiisi tõus mõjutab just maainimest?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Kui me räägime mõjudest tervikpildis, siis bensiin mõjutab rohkem kodutarbijaid ja diislikütus on tootmissisendiks pigem tööstustele. Ma peatun korraks diislikütusel ja jõuan siis kohe bensiini juurde. Diislikütuse puhul me näeme, et klassikalises tootmises on tema kui sisendi suurusjärk kuni 3%. Toote lõpptarbimise hinnas ei ole tema osakaal suur, kui me ei räägi logistikast, kus ta sisendhind on selgelt suurem. Bensiini suurim tarbijaskond on tõesti kodumajapidamised. Nagu ma juba ühele varasemale küsimusele vastates ütlesin, on valitsus teinud kalkulatsioone, milliseks kujuneb aktsiisipoliitikast tulenev lõpphind. Kuna aktsiisi suurusjärk on kütuste puhul, bensiini puhul 50% ümber, siis 10%-line aktsiisitõus tähendab 5%-list lõpphinna tõusu. Vaadates praegust lõpphinda, me näeme, et keskeltläbi on suurusjärk viis eurosenti ühe liitri kohta. Niisiis, head kolleegid, matemaatika ütleb ära, et 5%-lise tõusu korral suureneb 40-liitrise paagi hind kaks eurot. Et oleks arusaadav, ma räägin absoluutarvudes. Kui me vaatame nüüd valitsuse maksupoliitilisi otsuseid, mis käivad nii maainimeste kui ka linnainimeste kohta, siis absoluutarvud näitavad, et inimestele jääb nende maksupoliitiliste otsuste tegemise tulemusel tunduvalt rohkem raha kätte.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Aprilli lõpus ilmus Eesti Päevalehes, võiks isegi öelda, südamliku pealkirjaga artikkel: "Sven Sesteri lootusetu katse. Valitsus saatis ministri uute katteallikate järele." Ajaleht ütleb, et pakkusite kolleegidele välja ka muid võimalusi, mida see eelnõu ei sisalda, näiteks, et avaliku sektori kulutusi võiks senisest tõsisemalt kokku tõmmata. Kui nüüd ajalehte uskuda, siis olid sellised asjad teiste ministrite jaoks välistatud. Milliste argumentidega teie kolleegid selle ettepaneku tookord tagasi tõrjusid ja kas mingi kokkuhoid avalikus sektoris siiski tuleb?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea Andres! No näed, kell hakkab üks saama ja me jõuame selle konkreetse maksupoliitilise eelnõu juurest vaikselt muude teemadeni. Aga ma kasutan võimalust ja räägin sellest paari sõnaga. Ma arvan, et sellest ei ole häbi rääkida, et see on pigem hea küsimus. Ma võin teile öelda, et riik on ennast kokku tõmbamas. Ma ei tea, mis ajal see konkreetne artikkel on avaldatud ja mis põhjustel see on avaldatud, aga ma tahan tunnustada kõigi valdkondade ministreid, sest kokkutõmbamine tähendab seda, et valdkonnaministrid peavad olema võimelised vaatama üle oma sisemisi ressursse. Me oleme koalitsioonis kokku leppinud, et lähiaastatel, lähimal neljal aastal vaatab riik üle kogu oma personali palgapoliitika ja vähendab 1% aastas just personaliga seonduvaid kulusid. See ei tähenda, et vähendatakse inimeste palkasid, absoluutselt mitte. See tähendab seda, et olukord kaardistatakse, vaadatakse, kus on dubleerivad ülesanded. Samuti võib olla olukord, kus mingi ülesanne on kahe tooli vahele jäänud. Riigihalduse minister on saanud valitsuselt ülesande tulla ühel hetkel kabineti ette ja näidata koostöös teiste ministritega, kuidas see töö peaks lähiaastatel välja nägema. Väga oluline on, et valdkonnaministrid on omavahel selles kokku leppinud. See on poliitiliselt ülioluline. Valdkonnaministrid on öelnud, et jah, nad on valmis selleks, et riik tõmbab ennast kokku, ministeeriumid tõmbavad ennast osaliselt kokku. Lisaks palga- ja personalipoliitikale on majandamiskulud. Ka selles jõudsid kõik ministrid kokkuleppele, et lähiaastatel majandamiskulusid vähendatakse. Oma olemuselt on riik üldjuhul – mitte ainult Eesti, vaid ka teised riigid – nagu väike õhupall, mida võib järjest rohkem ja rohkem täis puhuda. Selles mõttes meeldib see küsimus mulle väga. On oluline, et riik on ise teerajaja ja -näitaja, et ta on ka ise võimeline oma kulusid kokku tõmbama. Kui tema on võimeline oma kulusid kokku tõmbama, siis saab ta teistele otsa vaadata ja öelda, et vaatame ka teie kulud üle, mida iganes see tähendab. Riik on seda lähiaastatel tegemas.

Aseesimees Jüri Ratas

Dmitri Dmitrijev, palun!

Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Seoses aktsiisi tõstmise plaaniga tulen tagasi põlevkivitemaatika juurde. Teie enda sõnade järgi tõuseks põlevkivist toodetud soojusenergia hind Narvas kuni 16%. Minu meelest on see iseenesest juba suur ja valus löök tarbijatele, eriti Ida-Virumaal, mis on tõesti madalamate sissetulekutega piirkond ja mida tuleb pigem toetada. Selle eelnõuga me eelistame LNG-d, madalama väävlisisaldusega kerget kütteõli ja hakkpuitu. Eelnõu ei võta absoluutselt arvesse põlevkiviküttel töötavatesse katlamajadesse tehtud investeeringuid, mis võivad muutuda tarbetuks, sest katlamaja tuleb hakata ümber ehitama, kuna eelnimetatud alternatiivid saavad eelise. Sellele 16%-le, mis on tegelikult muutuvkulude komponent, lisandub ka investeeringukomponent, mis tõstab soojuse hinda veelgi. Minu küsimus on selline: kas teile ei tundu, et selle eelnõuga me ei toeta sellist regiooni nagu Ida-Virumaa, vaid pigem aitame kaasa selle väljasuremisele?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Vastupidi, ma ütleksin, et me peame selgelt suunama tähelepanu kõikidele Eesti regioonidele, kaasa arvatud Ida-Virumaa. Nagu ma juba varem ütlesin, peaksime veelgi intensiivistama KredExi suunatavat korterelamute soojustamise programmi. Ida-Virumaa on olnud selles programmis sees, kuid on olnud madalamal tasemel. See on puhtalt aktiivsuse küsimus. Võib-olla on see väiksem aktiivsus mingil määral ka mõistetav. Kui sul on kõige madalam soojahind, siis on alati see küsimus, kas sa tahad teha lisainvesteeringuid. Ma julgustan ka rahvasaadikuid, kes on sealt valitud, oma valijatele ütlema, et teeme majad korda. Ärme kütame õhku! Teeme majad korda, riigil on selleks meetmed olemas ja Ida-Virumaa puhul on ette nähtud kõrgemad tasemed, võrreldes teiste regioonidega. Valitsuse jaoks on Ida-Virumaa selgelt fookuses.

Esimees Eiki Nestor

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõuga tõstetakse majutusasutuste käibemaksu eesmärgiga suurendada riigi maksutulusid. Nii rahvusvahelised uuringud kui ka konjunktuuriinstituudi hinnang näitavad, et tegelikult see maksutõus hoopis vähendab riigi maksutulusid. Küsimus ei ole mitte selles mõnes euros, mis lisandub voodikoha maksumusele, vaid selles, et keskmine turist jätab majutusasutusse ainult 10–15% oma rahast ja kogu ülejäänud tarbimine moodustab ligi 90%. Kui turistide hulk väheneb hinnanguliselt 6%, siis sealt tulebki see väiksem maksutulu, mida on hinnatud ligi 34 miljonile eurole. Tõsi, analüüs oli tehtud arvestusega, et  maks tõuseb 20%-ni. Kui me jagame selle kahega, siis on endiselt nagu 17%. Millisele analüüsile te tuginete, öeldes, et see maksutõus suurendab riigi tulusid, mitte ei vähenda neid?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Te tõite ise välja selle, et turisti kulude struktuuris moodustab majutusasutuste teenuse hind 10–15%. Analüüsid ütlevad, et 15%, mis on umbes kuuendik kõigist kuludest. Tekib ka see küsimus, et kui te valite sihtriiki, kui suur osakaal on teie otsuses siis sellel, kas sihtriikides on hinnad ühel tasemel või on kuskil hind euro või kaks kallim. Mina ei ole kindlasti see, kes ütleb, et üks või kaks eurot letihinna tõusu ei mõju ettevõtjale koormavalt – absoluutselt mitte. Kindlasti mõjub koormavalt, siin pole üldse midagi rääkida. On arusaadav, et konkurentsisituatsioonis on see raskendav asjaolu. Seepärast ongi riigil kavandatud täiendavad meetmed. Kindlasti on ülioluline sihtkohariigi atraktiivsus kui selline. Ma toon näitena kas või meie lähinaabri Soome, kus letihinnad on kõrgemad kui Eestis, kuid ometi on hotellide täitumus parem. Eesti riik peaks tegema tööd selle nimel, et Eesti oleks turismimaana atraktiivne. Kui me täna oleme rääkinud võib-olla rohkem sellest 6 miljonist eurost, siis EAS-i kaudu investeerib riik sellesse sektorisse tegelikult tunduvalt suuremaid summasid. Jutt on kümnetest miljonitest, mida antakse eri meetmetena. EAS on ka välja toonud, mis nende arvates on kõige prioriteetsemad asjad selleks, et riiki atraktiivsemaks muuta. Esiteks on olulised otseliinid Tallinna ning teiste Euroopa riikide pealinnade ja muude linnade vahel. Teiseks on tähtsad just turismiatraktsioonid, tinglikult öeldes Lottemaa 2, 3 ja 4, et lisada Eestile atraktiivse turismisihtkoha mainet.
Need on teemad, mis riigi ees seisavad. Eesmärk on, et meie ettevõtjatel, kes sellel turul tegutsevad, läbimüük järjest suureneks ja nad saaksid suuremat kasumit selle pealt, et siia tulevate turistide vool kasvab. Ja turistide vool ei tule siia mitte sellepärast, et meil on küll väike, aga siiski mingi käibemaksuerisus, vaid pigem sellepärast, et riik on sihtkohana atraktiivne.

Esimees Eiki Nestor

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud esineja! Me oleme mitu tundi arutanud maksuseadusi, mis teile kui rahandusministrile tähendab sisuliselt seda, et me piltlikult öeldes tõstame raha ühest taskust teise. Aga teie kui minister olete huvitatud kindlasti sellest, et Eestisse tuleks raha juurde. Ma ei ole viimasel ajal tähele pannud, kas ja millistes seadustes te olete mõelnud ka ettevõtluse ja majanduse arendamise ning riigieelarve sissetulekute suurendamise peale. Nendest ideedest pole nagu kuulnud. Praegu me jagame ainult vaesust ringi. Te ütlesite, et hilisel tunnil võib rääkida laiematel teemadel. Võib-olla mõni sõna siis ka perspektiividest, kuidas teie valitsuse juhtimisel hakkab majandus arenema.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsija Heimar Lenk! Te ütlesite, et me oleme siin mitu tundi arutanud. On tore teidki näha, kes te olete siia kohale saabunud. Aga see selleks. Te küsite, kuidas see eelnõu, mis teil täna laudadel on, aitab ettevõtjaid, millised on inimestele suunatud meetmed. Vaadake sedasama laual olevat paberit, heitke sellele pilk peale. Te näete selgelt, et lähiaastatel suunab riik eelarvest raha ettevõtjatele, tehes seda mitmesuguste meetmete kaudu. Üks meede, mida te täna laual näete, ongi seesama sotsiaalmaksu meede. Lõpuks annab riik 90 miljonit eurot, mis on riigile otsene kulu, iga-aastane otsene kulu. See on üks näidetest. Ma püüan selle eelnõu piiridesse jääda. Ühel hetkel me võime minna ju ka kaugemale ja hakata rääkima, kuidas me soodustame eksportivate ettevõtete tegevust Eestis jne, aga ma püüan praegu selle eelnõu piiridesse jääda. Te näete, et meetmed, millel on soodne fiskaalpoliitiline mõju ettevõtjatele ja ka teistele inimestele, on selgelt olemas, väga selgelt on olemas.

Esimees Eiki Nestor

Andrei Novikov, palun!

Andrei Novikov

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Sotsiaalmaksu langetamine kasvatab seletuskirja kohaselt töötaja netopalka. Palun selgitage, mis valemiga peaks seda arvutama, et tuleks välja töötaja palga suurenemine?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Sotsiaalmaksu langetamine jätab, nagu ma ütlesin, 2017. aastal täiendavalt ettevõtjatele 40 miljonit tulu kätte ja 2018. aastal ligi 90 miljonit. Ettevõtjatel on võimalik võtta vastu erinevaid otsuseid: kas suunata see raha oma arengusse, oma tootmisvahenditesse, oma mingitesse muudesse projektidesse või töötajate palkadesse. Analoogseid situatsioone tuleb ka avalikul sektoril ette. Ärge unustage, ka avalikul sektoril! Kõigil Eesti tööandjatel väheneb see 1%. Avalik sektor näitab selgelt, kuidas tema tahab käituda, ja suunab selle raha ka töötajate palkadesse. Ettevõtjatel tuleb loomulikult langetada oma otsus, kas nad tahavad suunata selle palkadesse või kuhugi mujale. Avalik sektor suunab selle raha täies ulatuses lähiaastatel palkadesse.

Esimees Eiki Nestor

Kadri Simson, teine küsimus, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te mainisite mitmes vastuses, et see seaduseelnõu on selline kompromisside pakett. Ma tahan küsida täpsemalt hotellide käibemaksu tõstmise kohta. Nimelt on mitmed hotelliettevõtjad kutsunud Riigikogu liikmeid aru andma, miks selline maksutõus plaanis on. Pärnu hotelliettevõtjad kohtusid Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimäega, kes ütles, et kaaluti hotellide käibemaksu tõstmise asemel ka õlleaktsiisi tõstmist, aga kardeti, et õlleärimehed kaebavad valitsuse sellise sammu eest kohtusse. Ma küsin teie käest, et kui Riigikogu otsustaks, et jätame hotellide käibemaksu tõusu ära, sest see mõjutab sektorit väga halvasti, ja leiame puuduolevad miljonid lahja alkoholi aktsiisi tõusust, kas te lubaksite siis oma fraktsioonil sellise ettepaneku poolt hääletada.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma kõigepealt ütlen, et see oleks kindlasti Keskerakonna uus metamorfoos. Aasta tagasi te olite täpselt vastupidisel seisukohal, ütlesite, et mingil juhul ei tohi lahja alkoholi aktsiisi tõsta. See oli 100% teistpidine olukord. Võib-olla on teil vahepealse aasta jooksul midagi muutunud ja te olete nähtamatute või nähtavate või nagu härra Ammas vahepeal ütles, arusaamatute mõjude tulemusena asunud uuele positsioonile. Aga igal juhul, ükskõik milline see positsioon on, tegu on parlamendiliikmete positsiooniga. Ja positsiooni olemasolu on kindlasti parem kui positsiooni puudumine. Mina ei saa täna rahandusministrina teile öelda, millise positsiooni te peaksite selles konkreetses kontekstis võtma ja millise keegi teine parlamendiliige. Parlamendil on enesemääramise õigus. Ja kui te küsite mult luba, kas te võite teha mingi muudatusettepaneku selle seaduseelnõu kohta, siis ärge küsige mult seda luba. See õigus on teil parlamendiliikmena automaatselt olemas.

Esimees Eiki Nestor

Priit Toobal, esimene küsimus.

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Palun siiralt vabandust, kui te olete sellele küsimusele juba pidanud vastama, aga kordamine on tarkuse ema ja küsin siiski. Eelnõu kohaselt ei saa enam autokoolis õppimist koolituskulude all deklareerida. Palun selgitage, miks ei saa autojuhiloa hankimist enam koolituskulude all deklareerida, samas kui näiteks keelekursuse deklareerimine ei ole välistatud!

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Me oleme lähtunud olukorrast, kus tõesti kulud, mis seonduvad tasemeõppega, on lubatud. Ja kui on tõestatav, et see õpe on seotud konkreetselt ühe või teise tasemeõppega, ei ole probleeme. Praegu on klassikalises mõttes autokoolide koolitused aga seotud pigem huviõppega, mitte tasemeõppega. Ja koalitsioon on jõudnud kokkuleppele, et täiskasvanute huviõpet selles mõttes piiratakse, tasemeõpet ei piirata. Ja loomulikult kõik kulud, mis on seotud lastega, nende puhul ei ole piiranguid.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Ratas, palun!

Jüri Ratas

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Ma olen välja teeninud au valijaid esindada mitte linnakeskkonnas, vaid just maapiirkondades, Rapla- ja Harjumaal. Päris paljud selle kandi elanikud küsivad minult just selle eelnõu ja kütuseaktsiisi tõusu kohta. Kas te saaksite aidata mul nimetada neile kaks-kolm positiivset momenti, mis just kaugema kandi inimestel paremaks läheb nüüd, kui kütuseaktsiis tõuseb? Kuidas ma saaksin nendele inimestele teie kaasabil vastata?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Öelge neile seda, et kui me selle seaduse vastu võtame, siis Harju- ja Raplamaal ning üldse kõikidel inimestel maksuvaba tulu määr lähiaastatel tõuseb ja seda mitte ainult esimesel, 2016. aastal, vaid ka järgmistel, 2017., 2018. ja 2019 aastal, jõudes lõpuks 205 euroni kuus. See jätab nendele inimestele Harju- ja Raplamaal, kus te olete kandideerinud viimastel valimistel, rohkem raha kätte. On muidki plusse, kuid see on väga selge ja konkreetne pluss. Palun andke see signaal oma valijatele edasi!

Esimees Eiki Nestor

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühm, kuhu on koondunud rohkem kui kolmandik Riigikogu liikmetest, on kohtunud turismiettevõtjatega ning saanud palju murelikke kirju teemal, mida ka siin saalis täna on mitu korda tõstatatud. Nende mure on täiesti arusaadav ja sa oled põhjalikult ka sellele vastanud. Sa oled siit puldist lubanud, et see 6-miljoniline meede peaks eelseisvaid mõjusid leevendama. Kas sa leiad, et see meede on piisav, või on midagi veel, mida valitsus saaks teha, et leevendada nende 50 000 inimese muret, kes selles sektoris töötavad ja kes täna on mures oma töökohtade ja palkade pärast? Ja kas Läti ja Leedu kogemus – seal käibemaksuerisus kaotati ja pärast kehtestati uuesti – meile ka kuidagimoodi vihjab, kuidas meie tulevik võiks välja näha? On sul nendele inimestele midagi julgustavat öelda? Arusaadav on, et me peame täna neid meetmeid rakendama, et tõsta lastetoetusi ja muid kulukaid lubadusi täita, mida valitsuskoalitsioon on otsustanud teha. Need on sama olulised, aga ...

Esimees Eiki Nestor

Küsimus palun!

Imre Sooäär

... aga kuidas olukorda tasakaalustada? On sul nendele inimestele midagi julgustuseks öelda? 

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma asjataks kõigepealt selle ära, et hea küsija ütles, et "sa oled lubanud". Ma esindan siin valitsuse seisukohti. Valitsuskabinetis on vastu võetud selline otsus ja ma ei näe mingit põhjust arvata, et seda otsust ellu ei viida. See ongi võib-olla üks kõige olulisemaid indikatsioone, et lisaks sellele eraldi otsusele 6 miljoni kohta rakendab valitsus EAS-i kaudu väga selgeid muid meetmepakette. Kindlasti hea küsija teab, et siin ei ole küsimus mitte ainult 6 miljonis. Küsimus on kümnetes miljonites eurodes – selline on suurusjärk, mul ei ole konkreetseid andmeid laua peal, aga ma pakun välja 70 miljonit eurot, isegi 80 miljonit –, mis lähiajal viiakse turismisektorisse, nii Euroopa Liidu raha kui osaliselt ka Eesti maksumaksja raha. Kindlasti on väga oluline, et need otsused, mis EAS-i kaudu tehakse, oleksid sellised, mis annaksid reaalse efekti. Mis on meie eesmärk? On ju ikkagi see, et Eesti riik oleks turistidele atraktiivne sihtmaa, et meie käive kasvaks just tänu sellele, et siia tahetakse tulla. Seda me peaksime saavutama nende meetmetega. Ma kutsun siin üles parlamendi konkreetset rühma, mida ka hea Imre esindab, olema aktiivses kontaktis EAS-iga, et aidata neid meetmeid Eestis ellu viia. See on meie kõigi huvides.

Esimees Eiki Nestor

Kui Heimar Lenk ja Jaanus Karilaid tähelepanelikult kodu- ja töökorra seadust loevad, siis nad näevad, et ettekandjatele on võimalik esitada kokku kaks küsimust. Priit Toobal, teine küsimus.

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Nii nagu kolleeg Ratasel, on ka mul pigem nõuandepalve. Käisin mõnda aega tagasi Põlvamaal rahvaga kohtumas ja ühe pansionaadi juhataja tuli minu juurde nõu küsima. Mina jäin hätta. Palun teie abi! Reformierakond ja IRL rääkisid enne valimisi, et uus valitsus pöörab end oma tegevuses näoga ettevõtjate poole. Kui jõustuvad need maksumuudatused, siis seesama pansionaadi juhataja, kellest ma rääkisin, võidab tänu sotsiaalmaksu alandamisele aastas 252 eurot, aga kaotab majutusasutuste käibemaksu tõusu tõttu ligi 6000 eurot aastas. Ta maksab riigile rohkem raha, mis tal oli tegelikult planeeritud töötajate töötasu tõstmiseks. Tema küsis, mis ma tegema pean, et oma ettevõtlusega edasi tegeleda, sest pärast maksumuudatust see pole lihtsalt võimalik. Mis teie talle vastaksite, mida ta tegema peaks?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma arvan, et mis puutub nendesse meetmetesse, siis esimene asi on kindlasti see, et me peame vaatama sektoriüleselt. Me ei pea vaatama ainult ühte ettevõtet, me peame vaatama kõiki ettevõtteid. See on väga halb lähenemine, kui me vaatame ainult ühte konkreetset ettevõtet. Aga kui me nüüd räägime sektorist, siis sellele konkreetsele ettevõtjale võib kindlasti öelda, et me töötame selle nimel, et sellesse konkreetsesse regiooni tuleks mingi uus atraktiivne keskus – uus tinglikult öeldes Lottemaa 2, Lottemaa 3. Olen seda ka varem öelnud. Teeme selle nimel tööd, et turistid oleksid huvitatud sõitma sellesse konkreetsesse Eesti regiooni. Need on meetmed, mida me kindlasti peaksime rakendama. Eks selles vallas võitlevad – heas mõttes võitlevad – kõik Eesti regioonid omavahel. Selles ei ole midagi halba, see on normaalne. Lisaks on loomulikult maksupoliitilised otsused, mida te ka oma küsimuses nentisite ja mille mõju on ühel ettevõttel suurem, teisel väiksem. Palju oleneb sellest, missugune on tööjõukulude ja muude kulude vahekord. Teie toodud näites on see üks, mingis muus ettevõttes on hoopis teistsugune olukord.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Ratas, palun!

Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Kõigepealt suur tänu tänaste vastuste eest! Eelmises koosseisus jätsid sa väga debatialti inimese mulje ja ka täna soovid sa vastustes detailideni minna. Mul on üks tehniline küsimus. Eelnõuga 41 me muudame seitset seadust. Valitsuse kooskõlastusringis oli tegemist kolme eelnõuga. Palun ütle, kui raske oli sul valitsuse diskussioonis vastu seista kabineti soovile need kobareelnõuks kokku panna. Siin Riigikogu ees sa võid seda ausalt öelda, kindlasti me mõistame sind. Küsin seda arvestades, et ilmselt sa oleks tahtnud siin neid kolme eelnõu eraldi võimalikult suure detailitäpsusega arutada. Kui raske oli sul selle kobareelnõu kokkupanekule vastu seista?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Mis puutub terviklikku maksumuudatuste paketti, mida ma täna siin esitlen, siis minu arvates need küsimused näitavadki seda, et see on ainuõige tee, kuidas me oleme asjaga edasi liikunud. Sest vaadake, kuidas muidu me saaksime langetada erinevaid maksupoliitilisi otsuseid, kui me ei saaks aru, kuidas riigile tekib ühelt poolt tulupool ja teiselt poolt kulupool, kui me ühte või teist meedet tahame ellu kutsuda. Ma veel kord rõhutan, et terviklik maksumuudatuste pakett, mille koondtulemusena nihkub maksukoormus tööjõult rohkem tarbimisele, on täna teie laudadel. Arvan, et see jätab nii inimestele kui ka ettevõtjatele tulevikus täiendavalt raha kätte. Nii et ma kutsun teid üles seda toetama.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mul on selline küsimus. Poliitilised jõud tavaliselt tahavad ellu viia kõigepealt oma eesmärke ja tahavad need elluviidud asjad nagu ajalukku jätta, et me oleme korraldanud ühte või teist või kolmandat. Mul on küsimus selle kohta, et keegi peab ka negatiivse alatooniga meetmeid ellu viima. Teise ministri käest ma sain teada, et hotellide käibemaksu tõstmise idee käis välja Reformierakond. Kes pakkus aga välja idee tõsta kütuseaktsiisi? Kas see oli IRL või mingi teine erakond?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh, hea küsija! Huvitav, et eri inimestel on erinev arusaam negatiivsetest seaduse mõjudest. Miks ma seda ütlen? Ma käisin ühe seaduseelnõuga, mis puudutab madalapalgaliste inimeste maksutagastust ja mida ma tulen varsti siia teie ette kaitsma, esialgu sotsiaalkomisjonis. Teie erakonnakaaslane ütles seal, et miks me seda eelnõu peaksime toetama, sest ühelt poolt on see küll eelnõu, mis on suunatud madalapalgalistele inimestele, aga see ju võtab eelarvest raha ära. Ma ei uskunud oma kõrvu – Keskerakonna liige ütleb, et madalapalgalisi inimesi ei peaks toetama, kuna see võtab eelarvest raha ära! Nii et arusaam sellest, mis on seaduse negatiivne mõju, on inimestel erinev. Muudatused, mida te täna näete oma laual, on selle valitsuskoalitsiooni ühine kokkulepe. Aastaid on silmas peetud pigem tööjõumaksude alandamise eesmärki ja selleski eelnõus on see nii. Ühes järgmises eelnõus, mida ma hakkan siin varsti kaitsma – loodan, et te ka seda toetate –, näeme juba selgelt fokuseeritud meetmeid, mille puhul tähelepanu on suunatud madalapalgalistele inimestele.

Esimees Eiki Nestor

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma tahan sulle tunnustust avaldada, et sa oled selle pika maratoni jooksul sirge seljaga julgenud välja öelda ka asju, mida vahel ministrid ei julge välja öelda. Oled majutusasutuste käibemaksust rääkides tunnistanud, et igasugune maksutõus mõjutab konkreetse sektori konkurentsivõimet. Nüüd aga üks teema, mida siin pole palju puudutatud. Väga palju on ettevõtjatel muret selle pärast, et plahvatuslikult on kasvanud illegaalne või poollegaalne majutusturg, eriti puudutab see interneti kaudu teenuse müüki. Need majutajad ei pea vastama mitte mingisugustele nõuetele, nad ei maksa mitte mingisuguseid makse ja ikkagi konkureerivad nendega, kes on võtnud pangalaene ja hoiavad palgalisi töötajaid ausalt oma palgalehel. Kas sina võid ministrina lubada, et sa teed kõik, et need, kes on võtnud nimetatud kohustusi, suudaksid ellu jääda, et see illegaalne turg ei niidaks neil jalgu alt, ei võtaks neilt seda, mis nad on üles ehitanud?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Küsimus ei ole selles, mida mina kui minister arvan. See on meie kõigi ühine huvi, et Eesti ettevõtlusturg muutuks järjest arusaadavamaks, läbipaistvamaks ja ausamaks. Ma ei tea, parandage mind hilisemates koridorivestlustes, kui ma eksin, aga mul on tunne, et Eesti ettevõtjate mentaliteet on aastate jooksul muutunud. Minu poole pöördus ka üks restoranipidaja, kes ütles, et tead, mul on raske konkureerida. Ma maksan kõik oma palgad ausalt ära ja müün oma menüüs olevaid tooteid mingi x hinnaga. Kõrval olev restoran müüb neid aga kaks korda odavamalt. Ei ole võimalik kaks korda odavamalt müüa! Järelikult on mängus mingi anomaalia. Ma ütlesin talle, et tõsta see küsimus üles, selles ei ole midagi häbeneda.
See on meie kõigi ühine huvi, nii valitsuse kui ka parlamendi huvi, et meie ettevõtluskeskkond paremaks ja konkurentsivõimelisemaks muuta. Mida selgemalt me saame aru, kuidas konkurents toimib ja kuidas on läbipaistvus tekitatud, seda suurem on tõenäosus, et ausad ettevõtted suudavad investeerida ja luua uusi töökohti.
Teie konkreetse näite puhul ma arvan, et kindlasti tuleb uurida, millest see plahvatuslik illegaalse turu kasv on tekkinud. Ka tuleb Maksu- ja Tolliameti tähelepanu sellele suunata, et jälgitaks, kas see kasv on teoks saanud mingite reklaamikanalite toel, kas seda reklaamitakse või kuidas need asjad käivad. Kindlasti ei tohi asjaomased järelevalveorganid selle nähtuse ees silma kinni pigistada.

Esimees Eiki Nestor

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Olen seda debatti viimastel tundidel üsna põhjalikult jälginud ja peab ütlema, et on olnud väga põhjalikke vastuseid, aga on olnud ka neid, mis tekitavad küsimusi. Nimelt, ühele küsimusele vastates sa viitasid, et selle paketi ettevalmistamisega on kaasnenud põhjalik analüüs ja te olete saanud rahulikult osapooltega kõik läbi rääkida. Võib-olla sa aitaksid mind. Kui me võtame selle eelnõu kätte, siis leheküljel 22 on seletuskirjas ministeerium tunnistanud – see ministeerium, mida sa juhid –, et arvestades eelnõu kiireloomulisust, ei olnud võimalik eraldi hinnata mõju kohalikele omavalitsustele. Lehekülge keeranuna näeme, et leheküljel 23 on samamoodi kirjas, et seoses eelnõu kiireloomulisusega ei olnud võimalik aktsiisimäärade tõstmisel kõiki riigieelarvelisi aspekte arvestada. Selliseid momente on eelnõus veel.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Nagu te näete, me kirjeldame kõiki nüansse, mida me vähegi tunnetame, et peame neid suuremal või vähemal määral selle eelnõu menetlemisel arvesse võtma. Mis puutub selle eelnõu kooskõlastamisse, siis ma ühele küsimusele vastates ütlesin, et tõsilugu, kõikide osapoolte arvamusi püütakse arvesse võtta. Eelnõu menetlus ju veel käib. Ja vaadakem sellegi eelnõu puhul kõiki osapooli, kellega on konkreetselt eelnõu väljatöötajad suhelnud. Te näete – ja ma ei räägi ainult suhtlusest kirjalikus vormis, vaid ka suhtlusest ümarlaua vormis, mida iga eelnõu puhul ei ole –, et erinevad ettevõtlusorganisatsioonid, erinevad sidusrühmad on siia sisendeid andnud.

Esimees Eiki Nestor

Maili Reps, palun! Aga nüüd palun ühe minuti jooksul oma küsimus esitada!

Mailis Reps

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab analüüsi ja osalust, siis need on veidi erinevad asjad. Kui me küsisime analüüside kohta, siis te ütlesite, et need on tehtud. Seletuskiri väidab, et tegemist oli nii kiireloomuliste sammudega, et seda ei jõutud. Aga ma tulen oma küsimusega kütteõli juurde. Eelmine valitsus – ja eks sa olid ise ka selles plaanis osaline – nägi ette kerge kütteõli aktsiisi tõusu 350%, mis teeb hinnas 38% kallinemist. Ja kui me vaatame uusi samme, siis on ees veel tõus 14% ja järgmisel kahel aastal veel 10%. Miks te olete selle kerge kütteõli nagu eriliseks vaenlaseks välja valinud?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Me ei ole ühtegi energiaallikat eriliseks vaenlaseks valinud. Kõiki energiameetmeid välja töötades me lähtume peaasjalikult kütteallika energiasisaldusest ja püüame aktsiise ühtlustada. Pean nentima, et mitmete meetmete puhul oleme tegelikkuses ühtlustamisest veel kaugel, aga suund sinnapoole on.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, minister Sven Sester! Rohkem küsimusi ei ole. Komisjonipoolne ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer. Palun!

Remo Holsmer

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on seaduseelnõu 41, mille on algatanud Vabariigi Valitsus: sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Rahanduskomisjon arutas umbes kolm tundi seda oma eelmise nädala neljapäevasel, 28. mai istungil. Rahandusminister Sven Sester andis seal eelnõust enam-vähem sama põhjaliku ülevaate nagu ka praegu siin saalis teie küsimustele vastates. Komisjoni istungil osalesid ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ja maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Ma arvan, ma ei hakka detailselt eelnõu sisu üle tutvustama. Kõigi nende maksumuudatuste, nii sotsiaalmaksu langetamise, tulumaksuvaba miinimumi tõstmise, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks jätmise, alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisimäärade tõstmise, majutusasutuste käibemaksumäära tõstmise ja ka annetuste piirmäärade tühistamise kohta said täna kõik Riigikogu liikmed küsida ja rahandusminister selgitas planeeritavaid muudatusi väga põhjalikult. Sama tegi ta komisjonis.
Viis-kuus tundi tagasi kerkis siin üles debatt, kas tegu on kobareelnõuga või mitte. Kindlasti see ei ole kobareelnõu. Rahanduskomisjon menetleb seda vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorrale. Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise ühiseks nimetajaks on muudatused maksusüsteemis ning eelnõu on Riigikogul igati mõistlik valdkonnapõhiselt ühe tervikuna menetleda.
Ma meenutan, et tänavu 19. veebruaril kiitis Riigikogu heaks maksukorralduse seaduse muutmise, millega sätestati, et maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Seaduse eesmärk on suurendada maksukeskkonna stabiilsust, parandada maksumuudatuste ettenähtavust ja prognoositavust ning jätta maksukohustuslastele rohkem aega maksumuudatustest tulenevateks ümberkorraldusteks. Valitsuse jaoks on õigusselguse põhimõte väga oluline. Nagu ka rahandusminister oma vastustes siin kinnitas, koostab valitsus juba järgmise aasta riigieelarvet ja on tähtis, et kõik asjaomased seadused saaksid vastu võetud piisavalt varakult ja valitsus saaks eelarve tegemisel nendest lähtuda.
Komisjoni arutelu, nagu ma juba ütlesin, oli väga sisuline. Puudutati näiteks koolituskulude teemat ja üürituru regulatsiooni. Komisjoni liikmed küsisid tulevikus e-sigarettide maksustamise kohta, samamoodi oli jutuks eelnõude tervikuna menetlemine. Küsiti sotsiaalmaksu langetamise kohta, kas see kompenseeritakse haigekassale. Ministeeriumi esindajad kinnitasid komisjoni liikmetele, et kompenseeritakse. Küsimused olid ka selle mõjust eelarvele nagu täna siin Riigikogu saalis. Sotsiaalmaksu 0,5% langetamise negatiivne mõju eelarvele on ca 40 miljonit eurot.
Algatajatelt küsiti veel turismisektorile mõeldud täiendavate toetusmeetmete kohta. Vastus oli, et EAS suunab järgmise finantsperioodi jooksul 60 miljonit turismisektori konkurentsivõimelisemaks muutmiseks. Nii et 60 miljonit eurot läheb sellesse sektorisse ja valitsus on teinud otsuse, et kolme aasta jooksul suunatakse veel täiendavalt 6 miljonit peaasjalikult maaturismi arendamiseks. See oli arutelu lõppfaasis kindlasti oluline muudatus, mille valitsus tegi. Küsiti ka, kas riik on arvestanud kütuseaktsiisi tõusu kompenseerimisega transpordiettevõtetele. Vastus oli, et jah, järgmiste aastate eelarvetes ja riigieelarve strateegias on nende täiendavate kuludega arvestatud.
Lõpetuseks, et peale küsimustele vastuste saamist langetas rahanduskomisjon järgmised otsused: saata eelnõu täiskogu 3. juuni istungi päevakorda (see otsus oli konsensuslik), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (selle ettepaneku poolt oli 6, vastu 5 komisjoni liiget) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni kell 16. Viimase ettepaneku poolt oli 6 ja vastu 5 rahanduskomisjoni liiget. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meil jäi rahandusministri pikast ja põhjalikust esinemisest ikkagi mulje ja see on muide ka seletuskirjas, et paljud selle seaduspaketi mõjud on korralikult läbi analüüsimata. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Justiitsministeerium. Küsin teilt kui Riigikogu rahanduskomisjoni esimehelt, kes on väga pikalt ja põhjalikult selle seaduspaketi kallal töötanud, milline konkreetselt on tulumaksuseaduse muutmise ja kütuseaktsiisi tõusu mõju kohalikele omavalitsustele.

Remo Holsmer

Aitäh! Sellel eelnõul säärast ühest mõju ei ole, et see muudaks summat, mis kohalikele omavalitsustele tulumaksust eraldatakse. Mis puutub kütuseaktsiisi tõusu, siis sellega kaasnevad kindlasti omavalitsustele, kes doteerivad ühistransporti, täiendavad kulud. Selles osas illusiooni ei ole minul ja ilmselt ka teil. See on igati loogiline.

Esimees Eiki Nestor

Igaühel on õigus esitada selle päevakorrapunkti arutelul kaks küsimust kahele ettekandjale kokku. Mihhail Korb, ma ei saa anda teile enam õigust küsida. Ja kui Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole, siis juhatajal on. Palun komisjonil põhjendada, miks komisjon teeb muudatusettepaneku tähtaja osas just sellise ettepaneku, nagu ta teinud on!

Remo Holsmer

Aitäh! Ma põgusalt viitasin sellele ka oma kõnes. Tänavu veebruaris võttis Riigikogu vastu maksukorralduse seaduse muutmise, millega sätestati, et maksumuudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele peaks jääma vähemalt kuus kuud. Vajalik maksukeskkonna stabiilsus, etteaimatavus, prognoositavus ja ka maksumuudatustest tulenevateks ümberkorraldusteks aja jätmine oli argument, miks toona Riigikogu suur saal selle nõude rahanduskomisjoni ettepanekul seadusesse lülitas. Ka on eesmärk õigusselgus, et valitsusel oleks järgmise aasta eelarve tegemisel ja riigi eelarvestrateegia koostamisel võimalik tugineda teatud seadustele. Ma olen põhjalikult tutvunud Riigikogu kodu- ja töökorraga. Arvan, et oluline on ka see aspekt, et kui me 28. mail komisjonis esimest korda seda eelnõu arutasime ja täna arutame siin 3. juunil, siis on piisav, kui komisjon otsustas muudatusettepanekute tähtajaks määrata 8. juuni kell 16. Nii et Riigikogul on igal juhul piisavalt aega sisuliste muudatusettepanekute läbimõtlemiseks, vormistamiseks ja esitamiseks. See võimalus on kindlasti olemas olnud alates juba esimesest arutelust, aga ettepanekuid saab teha ka siis, kui täna esimene lugemine lõpeb. On homne tööpäev, on reede, on nädalavahetus ja esmaspäeval on kuni kella neljani aega muudatusettepanekuid rahanduskomisjonile esitada.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh selle seletuse eest! Nüüd soovib veel küsida Artur Talvik.

Artur Talvik

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Mulle meeldib selline kaasamine, sääraste keeruliste seaduste puhul on see väga oluline. Öelge, kas komisjon kohtus näiteks, ma ei tea, mäetöösturite, linnade liidu, betooniühingu, ehitusmaterjalide liidu ja muude liitude esindajatega, keda see eelnõu otseselt puudutab. Kas selliseid kohtumisi oli ja kui oli, siis kellega?

Remo Holsmer

Aitäh! Ma lööksin need kohtumised kaheks. Esimene kohtumine, mis toimus autotranspordiettevõtete, õliühingu ja muude katusorganisatsioonide esindajatega – ma neid kõiki peast ei oska nimetada, aga laua taga oli julgelt üle 15 inimese –, puudutas kütuseaktsiisi tõusu. See kohtumine toimus juba kuu aega tagasi. Sellele viitas ka rahandusminister Sven Sester, kes selle kohtumise kokku kutsus juba valitsuse eelnõu ettevalmistamise faasis. Tegu oli ümarlauaga. Ka hotellide käibemaksu soodusmäära muutmise teemal toimus rahandusministri kohtumine huvigruppidega. Esindatud olid turismiettevõtjate liit ja hotellide liit ning laua taga oli kohal 10–15 inimest. Eri vormis kirju on selle eelnõu menetlemise käigus saadetud nii rahandusministrile kui ka rahanduskomisjonile. Need on minu teada praeguseks toimunud kohtumised. Vahest ka Riigikogu liikmed on kellegagi eraldi kohtunud, aga sellest mul ülevaadet ei ole. Tean ka seda, et majutusasutuste käibemaksu teemat on huvigrupid arutanud vähemalt nelja Riigikogu fraktsiooniga. Võib-olla on kohtutud kõigi fraktsioonidega, mina tean, et vähemalt nelja fraktsiooniga on kohtumised toimunud.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, Remo Holsmer! Avan läbirääkimised. Esimesel lugemisel, nii nagu ikka, saavad sõna fraktsioonide esindajad. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! Kuidas soov on? Palun, ka lisaaega kolm minutit!

Martin Helme

Lugupeetud spiiker! Lugupeetud kolleegid! Me kuulsime väga põhjalikke selgitusi nii ministrilt kui ka komisjoni esimehelt. Aga tegelikult me ei kuulnud ühtegi head põhjust selle seaduse poolt hääletada. Me kuulsime saalist tervet rida küsimusi, mis tegelikku vastust ei saanud. Ja probleem on väga lihtne. Meil ei olegi ühtegi mõistlikku loogilist põhjendust neid seadusi muuta. Miks tõsta makse, kui see ei paranda Eesti majanduse olukorda, kui see väga kaheldavalt parandab Eesti eelarvepositsiooni ja kui väidetavalt ei ole üheski koalitsiooniparteis tegelikult suurt isu neid maksutõuse teha? Me ei ole saanud ühtegi selget põhjendust, miks seda tegema peaks. Ja ometi me rullime edasi.
Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal oli juba enne valimisi selgelt teistsugune majandusnägemus ja me oleme seda ka käimasoleva debati käigus korduvalt esitlenud. Meie leiame, et raha eelarvesse ei tule mitte sellest, et me pigistame igalt Eesti inimeselt nii palju välja, kui võimalik on, vaid sellest, et me edendame Eesti majandust. Kunagi ammustel aegadel uskus seda ka Reformierakond. Ammu enam paraku mitte.
See ei aita mitte kedagi Eestis, kui võetakse majutusettevõtetelt arvutuse järgi 10 miljonit ja sellest 10 miljonist 6 miljonit antakse EAS-ile, et ta saaks majutusettevõtete turundust edendada. See on jabur. See ei aita Eesti inimesi, kui näpuotsaga antakse juurde lastetoetusi ning samal ajal muudetakse laste kooli ja koolist koju sõidutamine ja nende laste vanemate tööle sõitmine kallimaks. See ei aita! See ei aita Eesti eelarvet. Eesti ettevõtjad ja Eesti tarbijad hakkavad varem või hiljem streikima ja planeeritud maksulaekumised jäävad tulemata. Kõrvalolevatest riikidest on teada näiteid, kuidas niisugused halvasti läbi mõeldud ja majandusele halvasti mõjuvad maksumuudatused varem või hiljem tuleb tühistada. Tänasele küsimusele, kes vastutab, kui Eesti majandusele tehakse sellist korvamatut kahju, me ju ministrilt tegelikult vastust ei saanud. On poliitiline vastutus. Keegi ei vastuta, aga kahju saab tekitatud.
Mis siis saab? Veel rohkem inimesi läheb ära Soome, Inglismaale, Rootsi. Veelgi kahanev maksubaas toob veel vähem raha riigieelarvesse. See on allapoole laskuv spiraal. Siit ei saa tulla midagi head. Siit lihtsalt ei saa tulla midagi head ja kõik mõistusega inimesed, kaasa arvatud koalitsioonist, saavad sellest suurepäraselt aru. Nad praegu vaikselt noogutavad, aga teevad nii, nagu partei käsib. Ja mulle on lihtsalt arusaamatu, miks partei käsib seda. Milleks see Eestile vajalik on?
See on asja üks külg. Kui me tahame läheneda ratsionaalselt ja Eesti eelarvet edendada, Eesti majandust edendada, siis on selge, et kõik see, mis praegu on välja pakutud, on halb ja vale. Asjal on aga olemas ka teine külg ja see on ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Selle kohta küsiti ka täna ja sellegi kohta ei saanud korralikke vastuseid: kust ikkagi tuleb mandaat nende maksutõusude tegemiseks? Millal küsiti luba? Millal anti selgitusi, et me tahame lastetoetusi suurendada ja võtame selleks raha siit, siit ja siit, või et meil on plaanis makse sellises ulatuses ümber mängida. Sellest ei hingatudki mitte! Vastupidi, teised erakonnad hoopis esitasid väga vihaselt süüdistusi, et kui te niisuguseid suurepäraseid jõuluvanamänge hakkate pärast valimisi mängima, siis kust te raha võtate. Üks partei ütles, et raha on eelarves olemas, teine partei ütles, et kindlalt edasi. Seda "kindlalt edasi" võib igatpidi mõista, aga mingil juhul ei saa seda mõista niimoodi, et pärast valimisi hakatakse radikaalselt ümber tegema Eesti maksusüsteemi. See on kohe kindlasti mittestabiilsel kursil jätkamine. Ja seda hoolimata väga tugevast kriitikast ühiskonnas. Formaalselt kaasati küll terve hulk huvigruppe, kellega n-ö konsulteeriti. Me küsisime Rahandusministeeriumilt, kui palju anti huvigruppidele aega oma seisukoha andmiseks, ja reeglina oli see nädal aega. Noh, tuleb tänulik olla vähestegi heade asjade eest. Parlamendile ei anta sedagi aega.
Ei ole mitte ühtegi huvigruppi, kes oleks neid ettepanekuid selgelt ja ühemõtteliselt toetanud. Mitte ühtegi! See kaasamine oli puhas formaalsus, mingit tegelikku kaasamist ei ole olnud, lihtsalt pannakse linnukesi kirja.
Iseenesest me peaksime muidugi tänase debati eest tänulikud olema. Kujutagem ette, mismoodi see oleks välja näinud, kui siin puldis oleks olnud rahandusministrina näiteks mõni Reformierakonna aseesimees. Kas me siis oleksime saanud paremaid või vähem paremaid vastuseid? Ma väga kahtlen, kas see debatt oleks nii sõbralik olnud.
Nii või teisiti, kui valitsuskoalitsioon igasuguse terve mõistuse vastaselt ajab poliitikat kinnisilmi, paindumatult ja kangekaelselt, rikkudes häid tavasid ja elementaarse demokraatia reegleid, siis ta ei jäta opositsioonile ju kuigi palju muid valikuid kui ka vastu punnida. Eks me siis punnime. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Austatud Riigikogu esimees ja Riigikogu liikmed! Sellel hilisel öötunnil peab Vabaerakonna fraktsioon esitama ettepaneku see seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Nagu ma varem üht küsimust esitades osutasin, pole vastuvõetavad ei selle eelnõu sisu, selle niisugune kokkukeevituslik vormistus ega selle menetlemine Riigikogus. See on võrdlemisi hull kombinatsioon: kõik kolm aspekti on tugevat kriitikat väärt. Kuna seda hellitavalt kutsutakse kobareelnõuks, siis ma kriitikaelemendid esitan ka eri kobaratena.
Esimene motiivikobar tuleneb kõigist nendest üsna süsteemitutest maksuideedest, mis koalitsioonileppes peegelduvad, millest aga tõepoolest enne valimisi keegi ei hinganud ja millest õieti ei räägitud ka koalitsiooniläbirääkimiste käigus, avalikult vähemalt küll mitte. Ja isegi peaministrikandidaadi esinemine Riigikogu ees läks nii, et küsiti ühte Exceli tabelit, aga väga selgeid vastuseid ei tulnud. Alles hiljem hakkasid need maksuideed – kütuseaktsiisi tõus, majutusasutuste käibemaksu tõus, erinevate tulumaksusoodustuste ärakaotamine – avalikkuse ette jõudma.
Paha asi on see, et valijat peetakse ikka ääretult lolliks: enne valimisi jagame lubadusi, katteallikatest üldse ei räägi. Kõigel toimunul on ka koomiline varjund ja selle taga ei ole mitte niivõrd rahandusministri, kuivõrd peaminister Rõivase tegu, et niisugune süütu nähtus nagu Exceli tabel on meie keelekasutuses peaaegu et sõimusõnaks saanud. Exceli tabel ei ole milleski süüdi, poliitiline praktika on süüdi selles, mismoodi asju on esitatud.
Teine motiivide hulk tuleneb sellest, et eelnõu esitaja on minu arvates äärmiselt valel teel ja isegi silmakirjalik, kui ta ütleb, et muudatuste esmane eesmärk ei ole mitte fiskaalne, vaid tahetakse muuta mingeid tarbimisharjumusi, hoida tervist, vähendada saastamist jne. Vabandust väga, aga see kõik on jama! Ma esitasin selle küsimuse rahandusministrile ja kogu sellest paketist või kobarast ta vastas ainult alkoholi- ja tubakaaktsiisi kohta. Jah, seal on ehk mängus mingisugune tervise säästmise eesmärk, millega põhjendada. Aga kogu paketti niimoodi põhjendada on äärmiselt silmakirjalik.
Tõepoolest, meil on läinud niiviisi, et Eestis juba pikemat aega maksud ei ole enam majanduskeskkonda kujundav meede, vaid need on muutunud katteallikaks üsna süsteemitutele, tihti üksteisele vastukäivatele valimislubadustele, mida koalitsiooni osapooled on koalitsioonileppesse kokku kuhjanud. See ei ole kindlasti mitte jätkusuutlik poliitika. Kahju küll, aga mõtestatud maksupoliitika puudub Eesti Vabariigis juba pikemat aega. See on omane olnud ka Reformierakonna eelmistele valitsustele: on olnud üks maksuidee, ja see on üksikisiku tulumaksu määra järkjärguline vähendamine. Kombinatsioonis selliste valimislubaduste kokkukuhjamisega, mille katteallikatest enne valimisi ei räägita, annabki see praeguse olukorra, mis teeb valitsuse seisundi mitte just kadestamisväärseks. Aga siit otsitakse nüüd ka halbu lahendusi.
Ma palun lisaaega, kui võimalik!

Esimees Eiki Nestor

Palun, lisaaega kolm minutit!

Andres Herkel

Kobareelnõu elemendid siin kindlasti on. Kõik need maksumuudatused tulnuks jaotada vähemalt kolme eelnõusse, ma arvan. Mul tekkis lausa niisugune kummaline muna ja kana küsimus. Mis ikkagi enne oli: kas see ööistung on kobareelnõu produkt või, vastupidi, varasemad ööistungid, mida Riigikogu eri koosseisud on praktiseerinud, on tinginud selle, et valitsus niisuguste asjadega ei julge teistmoodi Riigikogu ette tulla kui nad süsteemitult kokku kuhjanuna?
Igal juhul liigub Eesti poliitika juba pikemat aega väga vales suunas ja see teeb Vabaerakonnale tõsist muret. Neid asju ei peaks me käsitlema niisugusel öötunnil ja niisugusel moel, nagu me seda teeme.
Aga on veel üks protseduuriline aspekt: see on olukord, kuhu Riigikogu selle maksupaketi käsitlemisel on pandud. Jah, komisjoni esindaja rääkis sellest, et meil on maksukorralduse seadust muudetud ja meil on võetud vastu niisugune tore nõue, et maksumuudatuste jõustumise eel peab olema kuus kuud aega. See kõik on ühtpidi õilis idee, aga vaadake, praegu paneb see parlamendi väga jaburasse olukorda. Ja siin ma ei saa mööda minna eelmise Riigikogu koosseisu ajal vastu võetud kollektiivse pöördumise formaadist, millega Riigikogu hiljem ei ole sugugi toime tulnud. Nimelt, ilmselt osa kollektiivseid pöördumisi ei meeldi parlamendile ja need tuleb kindlasti tagasi lükata. Ja siis valiti välja üks pöördumine ning maksustabiilsuse ettearvatavuse ja maksukeskkonna ennustatavuse loosungi all kehtestati see poole aasta reegel, mis iseenesest võib olla õige, aga praegu paneb see parlamendi päris hullu olukorda.
Me ei tohiks neid asju käsitleda niisuguse tempoga. Maksumaksjate liit on isegi teinud ettepaneku, et kui niimoodi teha, siis peaks muutma põhiseadust ja valimised ettepoole tooma. Vastasel juhul see võib jääda korduma, et iga kord, kui tuleb uus valitsus, ja igal aastal, kui tahetakse maksumuudatusi läbi viia, tuuakse need Riigikokku sellisel kevadisel ajal. Et neid 1. jaanuariks jõustada, on vaja need vastu võtta kiirkorras. See kindlasti ei ole hea ega mõistlik. Ärme siis imestame, kui meid jälle kummitempliks nimetatakse.
Ettepanek on esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Keskerakonna fraktsiooni nimel Kadri Simson, palun! Koos lisaajaga kaheksa minutit.

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelkõneleja Andres Herkel küsis, kas praegune ööistung on kobareelnõu tulem. Tegelikult ei ole. Pigem näitab see seda, et praegune valitsus on oma maksutõstmistes ebakindlam, kui on olnud eelmised valitsused. Kui 2009. aastal tehti meeletuid kärpeid ja märkimisväärseid maksutõuse, siis oli toonane peaminister nii enesekindel, et ei lasknud selleteemalisel arutelul Riigikogus tekkida ja sidus maksutõusud kohe enda usaldushääletusega. Seega olgem tänulikud, et praegune koalitsioon on nii demokraatlik, et peaminister Taavi Rõivas ei julge siia saali ette neid maksutõuse kaitsma tulla ega julge uskuda, et saalis on vähemalt 51 rahvasaadikut, kes teda veel usaldavad.
Aga siiski, me arutame täna kobareelnõu, mida Riigikogu juhatus ei oleks tohtinud sellisena üldse menetlusse võtta. Me saame kõik üle kontrollida, et valitsus arutas seda paketti kolme eri seadusena. Neil oli eraldi arutelu all tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja sotsiaalmaksu langetamine, samuti eraldi paketina hotellide käibemaksu tõstmine ja kolmandana mitmesugused aktsiisitõusud. Ometi anti Riigikogule üle üks kobareelnõu. Ja meile kõigile on väga selge, mis põhjusel otsustas valitsus need eelnõud liita üheks kobareelnõuks ja esitada sellisena Riigikogu menetlusse. Valitsuses on otsus vastu võetud, nüüd on vaja Riigikogul kiiresti tegutseda ja vormistagu kähku ära.
See ei peaks olema Riigikogu roll. Kobareelnõude menetlemine võtab opositsioonilt loomulikult nii mõnegi võimaluse oma tööd teha. Aga eelkõige on Reformierakond võtnud selle kobareelnõuga pantvangi oma väiksemad partnerid. Rahvasaadikud on sundvaliku ees: kui seal üks pisike asi meeldib, siis see justkui õigustaks ka suure paha poolt hääletamist, või vastupidi. Kuidas eelnõus ühte osa toetada, kui sa ei soovi anda oma häält maksutõusude poolt?
Minu meelest on küsitav, kas selline olukord on kooskõlas parlamendimenetluse põhiseaduslike printsiipidega. Selleks, et valitsuse teerullipoliitika parlamendis oleks ikka täiuslik, määras rahanduskomisjon eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks eeloleva esmaspäeva kell 16, mis on kolm tööpäeva pärast esimest lugemist. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb, et muudatusettepanekute esitamiseks tuleb üldiselt anda kümme tööpäeva. Juhtivkomisjoni ettepanekul võib Riigikogu esimees määrata teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja, kusjuures on minu selja taga istuval Riigikogu esimehel endiselt võimalik määrata ka kümme tööpäeva muudatusettepanekute tähtajaks. Hea oli seegi, et Eiki Nestor küsis komisjoni esimehelt selgitust, miks anti ainult kolm päeva kümne tööpäeva asemel. Kui te tähelepanelikult seda selgitust kuulasite, siis ega see ju väga kandev ei olnud. Põhjendus, et negatiivsed maksumuudatused tuleb vastu võtta pool aastat enne jõustumist, ei ole asjakohane. Vabariigi Valitsus võinuks esitada eelnõu Riigikogule õigel ajal, arvestades Riigikogus kujunenud sisemist töökorraldust ja menetlustavasid. Selle asemel kuuleme, et valitsus palub korraga Riigikogult õigusselgust, et valitsus ei saa tööd teha, kui see seadus pole kiiresti vastu võetud. Kui meil on vastu võetud seadus, et maksutõusud peavad olema seadustatud kuus kuud enne nende kehtima hakkamist, siis ma juhin tähelepanu, et ka tänasel päeval on meil endiselt 26 päeva selle tähtaja arvestamiseks. Me võiksime opositsioonile anda kümme päeva muudatusettepanekute esitamiseks ning teha need otsused teisel ja kolmandal lugemisel ikkagi enne tähtaega.
Nüüd ma tulen vormi juurest sisu juurde ja see ei ole sugugi parem. Eelnõuga tõstetakse majutusteenuste käibemaksu määra ja kütuseaktsiise, kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus ning vähendatakse füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat ja sotsiaalmaksu määra. Ja see sotsiaalmaksu määra vähendamine halvendab Eesti tervishoiusüsteemi kindlustunnet. Määra langetamise tõttu väheneb sotsiaalmaksu laekumine riikliku ravikindlustuse vahenditesse. Tõsi, esialgu lubatakse see kompenseerida riigieelarve muude tulude arvel. Aga kahjuks on tänase valitsuse usalduskrediit nii väike, et selline lubadus on kui soe õhk. Kompenseeritavat osa puudutava mis tahes suvaotsuse tegemise võimalus peab olema välistatud ja me ei pea õigeks, et riivatakse senist kindlustunnet tervishoiu finantseerimisel. Tervishoidu on alati suunatud kindel osa sotsiaalmaksust.
Reformierakonna juhtimisel on viimase kaheksa aasta jooksul Eestis makse ja aktsiise tõstetud kokku 20 korral. Uus valitsuskoalitsioon jätkab Reformierakonna sissetallatud rada, tõstes järgmisel aastal kütuseaktsiisi. Diislikütuse aktsiisi tõstetakse järgmisest aastast 14% ja bensiinil 10% ning mõlemat aktsiisi tõstetakse veel kahel järgmisel aastal. Selle tulemusena kerkib 2018. aastaks diislikütuse aktsiis 33,1% ja bensiiniaktsiis 38%. Aktsiiside osas leiab eelnõust veel põnevaid tõuse, mida avalikult ei ole nii palju kajastatud. Te alles keelasite ära eriotstarbelise diislikütuse kasutamise kodukütusena. See tähendas kodu kütmiseks kasutatava kütteõli aktsiisimäära tõusu 354%. Aga teile sellest ei piisanud, te tõstate järgmisel aastal veel nendele inimestele aktsiisimäära peaaegu 38%. See tähendab märkimisväärset kodukulude kasvu umbes 3200 leibkonnale. Vägisi jääb mulje, et praegune koalitsioon lausa vihkab koduomanikke.
Mainin ära ka selle, et Reformierakond on kindlasti Eesti inimesi petnud. Valimiste ajal ei räägitud kordagi kütuseaktsiisi tõstmisest. Vastupidi, peaminister eitas sellist plaani ka otse-eetris ETV valimisstuudios. Väideti, et raha oma valimislubaduste elluviimiseks on olemas, nüüd tuleb välja, et see tuleb kütuseaktsiisi tõstmise abil. Kütuseaktsiisi tõstmist ei ole võimalik võrrelda tavaliste pahede maksustamisega. Kütuseaktsiisi mõju ühiskonnas on oluliselt laiem ning üksikisikul ei ole tegelikult võimalik selle kasutamist vältida. Nii et Reformierakond on muutunud Eesti elu, eriti Eesti majanduse piduriks. Ja seda ei ütle ainult Keskerakond ja opositsioon, seda ütlevad paljud tavalised Eesti kodanikud, kes on andnud üle 10 000 allkirja selle seaduseelnõu vastu, ja ka ettevõtjad.
See tagurlik käitumine paistab välja ka majutusasutuste käibemaksu tõstmises 9%-lt 14%-le. Te jätate tähelepanuta, et turismisektoril on Eesti majanduses väga suur osakaal, see moodustab koos kaudsete mõjudega ligi 7%. Nii et me teeme selle vea, mille Läti on juba teinud, ja sellekohase otsuse ka tagasi pööranud. Pole selget arusaamist, miks me peaksime käituma vastupidi eesti vanasõnale, et tark õpib teiste vigadest.
Täna esimesel lugemisel oleva maksupaketi menetlemine on opositsioonile sisuliselt võimatuks tehtud. Paketis on häid asju, tulumaksuvaba miinimumi suurendamine näiteks, aga kobarana ei saa me kõike ettepandut toetada.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, Kadri Simson! Kaheksa minutit on täis.

Kadri Simson

Ma annan üle ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Austatud Riigikogu, rahanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 41 esimene lugemine lõpetada. Vaatamata sellele on Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja Keskerakonna fraktsioon teinud ettepaneku eelnõu 41 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda on meil vaja hääletada. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Kuna ma pole kindel, et te peale hääletust mulle sõna annate, siis ma ütlen veel kord stenogrammi huvides, et teil on võimalus määrata vastavalt kodu- ja töökorrale seaduseelnõu muudatusettepanekute esitamiseks kümnepäevane tähtaeg. Ma palun sellist vastutulekut!

Esimees Eiki Nestor

See oli protseduuriline märkus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 41 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 36 Riigikogu liiget, vastu 56, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega on eelnõu 41 esimene lugemine lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni kell 16. Juhatus peab komisjoni toodud põhjendusi mõistlikuks ja arvestab ka asjaoluga, et vastasel korral ei saaks peale Riigikogu valimisi võimule tulnud valitsus koostada eelarvet mitte varem kui ülejärgmisel aastal. Aitäh!


3. 02:13 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (40 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ... Imre Sooäär, kas protseduuriline küsimus?

Imre Sooäär

Hea juhataja, ma juhin teie tähelepanu sellele, et vahetult enne hääletust oli protseduuriline küsimus, mida juhataja kindlasti mitte pahatahtlikkusest, aga ilmselt lihtsalt ei märganud. Ütlen seda üksnes stenogrammi huvides.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Ma hea meelega võtan kõik protseduurilised küsimused vastu, aga andke neist märku enne haamrilööki. Kas võime jätkata? Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 40 esimene lugemine. Rahandusminister Sven Sester, palun ettekandeks kõnetooli!

Rahandusminister Sven Sester

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Oleme siin hilisel öötunnil menetlemas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 40. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise eesmärk on luua tagasimaksesüsteem, mis on suunatud madala palga eest töötavate inimeste olukorra parandamiseks, nagu IRL ka enne Riigikogu valimisi lubas. Madala palgaga inimeste toimetuleku parandamine on üks koalitsiooni viiest prioriteedist. Selle eelnõu lähtekoht on idee, et riik ei peaks võtma tulumaksu nendelt töötavatelt inimestelt, kellel on oma madala palgaga niigi keeruline toime tulla. Luuakse süsteem, mille kohaselt riik teeb madala palgaga töötavatele inimestele täiendava tagasimakse kuni nende tasutud tulumaksu ulatuses. Eesmärk on innustada inimesi tööd vastu võtma või tööturul püsima isegi siis, kui töötamise eest saadav tasu on väike. Selle tulemusena kasvab tööhõive. Samuti tähendab madalamat palka saavate inimeste sissetulekute kasv kokku ligi 38 miljoni euro võrra, et see raha jõuab tagasi tarbimisse ja elavdab majandust. Ja loomulikult vähendab madalama palgaga töötavate inimeste sissetulekute kasv ka vaesust ja ebavõrdsust. Et tagasimaksete tegemine ei kujuneks alampalgast väiksema palgaga töötamise subsideerimiseks, tehakse tagasimakse vaid inimestele, kes töötavad täistööajaga vähemalt kuuel kuul aastas. Ja kuna täistööajaga võivad töötada seaduse kohaselt vaid täisealised, siis saavad tagasimakset taotleda vaid need, kes on taotlemisele eelneval aastal täisealiseks saanud.
Sellest eelnõust, kui see seaduseks saab, võidavad inimesed, kes töötavad aastas vähemalt kuus kuud täistööajaga ja kelle tulu jääb alla kolmekordset vaesuspiiri. Neid inimesi on Rahandusministeeriumi analüütikute hinnangul ligi 104 000. Tagasimakse täpse suuruse arvestamiseks on seaduses valem, mis arvestab nii sissetulekut kui ka töötatud kuude arvu. Tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ja on suurim 480 euro suuruse sissetuleku juures ning hakkab seejärel kahanema nii, et iga euro täiendavat sissetulekut vähendab tagasimakse summat 35 sendi võrra. See tähendab, et inimesel on alati motivatsioon teenida suuremat tulu. Tagasimakse määramisel võetakse arvesse kogu maksustatav tulu, et ei juhtuks nii, et inimesel, kes saab näiteks dividende või ettevõtlustulu, on samal ajal õigus madala palga saajatele mõeldud tagasimaksele.
Selle, kui suur on tagasimakse aluseks olev määr, millest sõltub tagasimakse maksimumsuurus, otsustab Riigikogu igal aastal eraldi riigieelarve seadusega. Oleme arvestanud, et 2016. aastal on see määr 227 eurot, mis tähendab, et tagasimakse maksimaalne suurus 2017. aastal on 480-eurose keskmise kuusissetuleku juures 703 eurot aastas ehk veidi vähem kui kaks netopalka. Tagasimakseõigus oleks inimestel, kelle keskmine brutotulu on alla 649 euro kuus. Rõhutan, et see 703 eurot on maksimaalne tagasimakse ja see, kui palju inimene tegelikult saab, sõltub tema makstud tulumaksust ehk sellest, kui palju ta on kasutanud maksuvabastusi, nagu maksuvaba tulu teise lapse korral või maksuvabastused eluasemelaenude intressidelt, annetustelt ja koolituskuludelt.
Seadus rakendub 1. jaanuaril 2016 ja tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega. Tagasimaksete tegemist administreerib Maksu- ja Tolliamet ning tagasimaksete väljamaksmine toimub sarnaselt enam makstud tulumaksu tagastamisega hiljemalt 30. juuniks.
Üks vastuväide, mis seda eelnõu arutades on toodud, on see, et inimesel on kahjulik teenida rohkem, kui on alampalk. Kinnitan, et see ei ole nii. Valem on koostatud selliselt, et tagasimakse kasvab alampalgast alates koos sissetuleku kasvuga kuni 480 euroni ning hakkab siis vähenema sammuga 35 senti euro kohta. Seega on inimesel alati kasulik rohkem teenida. Teine vastuväide on, et tööandja ja töötaja lepivad tagasimakse suurendamiseks kokku, et osa palgast makstakse mitteametlikult. Aga selliseid kokkuleppeid on võimalik teha ja tehakse mingil määral ka praegu, et Eesti majandusruumis makse vältida. Meetme administreerijaks on Maksu- ja Tolliamet, kellel on parimad võimalused tulude ja palgatasemete monitoorimiseks ning kes omades ülevaadet sektorite palgapoliitikast, saab reageerida, kui mustrid näitavad anomaaliat.
Kindlasti on oluline märkida, et tagasimaksete tulemusena ettevõtjale täiendavat kasu ei teki. Samas sätestab seadus põhimõtte, et valedel alustel saadud tagasimakse eest vastutavad töötaja ja tööandja solidaarselt: tagasimakse saab küll töötaja, kuid risk jääb ettevõtjale, kes peab mitteametliku ehk nn ümbrikupalga tuvastamise korral maksma ära tasumata maksud ja hüvitama ka pettuse teel saadud tagasimaksega riigile tekkinud kahju.
Oluline riske maandav tegur on ka aastatulu alusel tehtav tagasimakse, mis tehakse alles aasta hiljem. Seega riskib inimene, kes sõlmib ettevõtjaga kokkuleppe, et ettevõtja talle ühel hetkel ametlikku palka ei maksa, et nii kaotab ta üldjuhul rohkem, kui tal on võimalik maksutagastusega võita.
Muudatusega kaasnev eeldatav kulu 2017. aastal on 37,8 miljonit, millega on riigi eelarvestrateegias arvestatud. Kulu on samal tasemel ka järgmistel aastatel, sest koos sissetulekute kasvuga statistiline vaesuspiir tõuseb.
Kokku võttes oleks tegemist seadusega, mis parandab oluliselt madalamat palka saavate inimeste olukorda, vähendab vaesust ja toetab majanduskasvu, mis on ka valitsuskoalitsiooni tegevuse olulisimad eesmärgid. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Ettekandjale on küsimusi. Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Madalapalgaliste töötajate toimetulek on kindlasti probleem, aga meetod, kuidas seda lahendatakse, on täiesti arusaamatu ja vale. Aitaks miinimumpalga tõus, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine või astmeline tulumaks. Ühe Austria majandusprofessori hinnangul on Eestis varimajanduse osakaal üle veerandi. Paljud ettevõtted ja ettevõtjad maksavad ametlikult miinimumpalka ja ülejäänud palk makstakse ümbrikus. Ma küsin: kas nüüd nendele inimestele, kes riiki iga päev petavad ja kes sõidavad luksusautoga ringi, hakkab riik aasta lõpus preemiat peale maksma?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Kõik rahvusvahelised organisatsioonid on öelnud, et me võtame madala palga saajatelt liiga palju tulumaksu. Seda väidavad kõik rahvusvahelised organisatsioonid, kes on Eestile andnud mingeid suuniseid. Kõnealune süsteem on loodud selleks, et madala palga eest töötavatele inimestele oleks võimalik osa nende makstud tulumaksust tagasi maksta. Kui te küsite, kas ei peaks alampalka tõstma, siis see on hoopis teine teema. Riik selles osaline ei ole. Kõnealune meede aga on konkreetselt mõeldud ja väga selgelt suunatud madalapalgalistele inimestele ja tänu oma teraviku suunatusele on see meede väga efektiivne. Ma toon näitena kõrvale tulumaksu langetamise, mis iseenesest väga selgelt ka tööjõu maksukoormust vähendab. Oma olemuselt ei ole see halb meede. Või siis üldine tulumaksuvaba miinimumi tõus, mis väga selgelt puudutab kõiki inimesi. Aga arvestades riigi ressursse, peaks alati vaatama seda, kuidas neid ressursse võimalikult efektiivselt majandada. Kes meist ei tahaks näha olukorda, kus tulumaksuvaba miinimum, mida me just käsitlesime eelmist seaduseelnõu arutades, oleks suurem kui 205 eurot – ikka tahame. Loomulikult tahame, aga see maksab reaalset raha. Sa pead alati vaatama oma võimalusi ja sellest tulenevalt otsuseid vastu võtma. Kõnealune meede on hästi selgelt suunatud madalapalgalistele inimestele ja ma ütleksin, et selle tõttu on see oma efektiivsusnäitajalt väga hea. See raha on suunatud nendele, kellel seda kõige rohkem vaja läheb.

Esimees Eiki Nestor

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Tänan, härra esimees! Härra rahandusminister! Me oleme aastaid püüdnud välja jõuda madalapalgaliste aborigeenide seisusest ja üksjagu on see meil ka õnnestunud. Käsitletav eelnõu aga ei suuna inimest rohkem teenima, talle võib olla kasulikum saada väiksemat töötasu. Kas strateegilises plaanis see ei tähenda taandarengut riigiabi tõttu, mille eest meid on ikka ja jälle hoiatanud reformipartei? Olen rääkinud.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh teile! Ei, see ei ole nii. Valem on tehtud selliselt, et mida rohkem inimene töötab, seda suurem on tema tagasimakse. Praegune alampalk on 390 eurot, järgmisel aastal 410 eurot, aga suurima tagasimakse saab 480 euro suuruse palga korral. Palga suurenedes tagasimakse suureneb. Jah, tema tagasimakse teatud palgasummast alates väheneb, kuid tema brutosumma suureneb. Nii et alati on inimesel huvi oma sissetulekut suurendada ja ma ei jaga teiega neid kartusi. Olen rääkinud.

Esimees Eiki Nestor

Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid

Aitäh, juhataja! Hea minister! Valitsusliit on ka varem olnud parlamendi ees eelnõudega, mis hiljem ühiskonnas ei ole rakendunud või millel ei ole olnud positiivset mõju. Aga kuna teie vastamismaneer on palju kultuursem kui teie eelkäija oma, siis on mu küsimus sõbralik: kas on põhjus bürokraatias või milleski muus, et palgatoetuse väljamakse tehakse korra aastas, aga mitte iga kuu?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Küsimus on sõbralik ja väga asjalik. See on väga mõistlik, sest saab ära asjatada, milline vahe on kuumaksetel ja aastamaksetel. Eks ole aegade jooksul arutatud mõlemal moel makseid. Praegu on, nagu te näete, valitsus toonud teile laua peale eelnõu, kus on ette nähtud aastamaksed. Ma arvan, et mõlemal viisil oleks võimalik välja tuua oma plussid ja miinused. Kuna täna on laua peal aastane makse, siis ma kindlasti markeerin ära, et tagasimaksete puhul tekib ka tehnilisi küsimusi ja kui inimene töötab mitmel kohal, siis tekiks hunnik tehnilisi küsimusi just selle kohta, kes teeb talle igakuise tagasimakse. See oleks olnud kindlasti üks küsimus, aga neid oleks muidki olnud. Lõpuks koalitsioon jõudis sellele kokkuleppele. Kindlasti on päevakorral ka võimalike ümbrikupalkade teema. Aastase tagasimakse puhul väheneb selgelt surve võimalikule ümbrikupalkade maksmisele. Selliseid argumente on päris mitu, kuni selleni välja, et mitmed analüütikud on öelnud, et igakuise tagasimakse puhul see raha nagu hajub ära – kui kasutada sellist sõna nagu hajuvus. Kui teha just kevadisel sessioonil – maksudeklaratsioonid esitatakse ju kevadel – üks konkreetne suurem tagasimakse, siis  annab see võimaluse nendele inimestele, keda muudatus kõige otsesemalt puudutab, s.o madalapalgalistele inimestele, teha ühekordseid suuremaid väljaminekuid. Inimestel on teinekord neid vaja teha, aga neil ei ole lihtsalt selleks raha.
On seega mitu põhjust, millest tulenevalt on valitsus esitanud oma idee sellise selge, lihtsa, arusaadava ja tulumaksudeklaratsioonidega haakuva süsteemina. Kõigil osapooltel on seda sel moel kindlasti kergem kasutada.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma tahan küsida, millega meil ikkagi tegemist on. Kui ma loen eelnõu seletuskirja, siis räägitakse tagasimaksest. Teie räägite tulumaksu tagasimaksest. Kui ma loen eelnõu seletuskirja punkti 3 "Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs", siis siin on kirjas, et tagasimakse on olemuselt toetus. Kolleegid on eelmistes küsimustes mõistnud seda palgatoetuse väljamaksena. Kui see on tulumaksu tagasimakse, siis ma saan aru, et tegu on mingisuguse äraspidiselt rakendatud maksuvaba miinimumi rakendamisega. Mis see siis on: kas see on toetus või on see, millest me räägime, tulumaksu tagasimakse?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Eks mul oleks kindlasti lihtsam öelda, et vahet ei ole, mis on kassi nimi, peaasi, et ta hiiri püüab. Aga kindlasti ei rahulduks teie selle vastusega ja ei rahuldu ka mina sellise vastuse andmisega. Oma olemuselt on tegemist toetusmehhanismiga. Kuid see toetusmehhanism on seotud inimese tulumaksuga, sellega, kui palju ta aasta jooksul on maksu maksnud. See on toetusmehhanism: riik toetab ja selle pealt täiendavat tulumaksu ei võta. Kõik toetusmehhanismid on tulumaksuvabad. Samas suhestub süsteem väga selgelt tulumaksuga, mida inimene on selle perioodi jooksul maksnud.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Mina kardan, et see kass küll hiiri ei püüa. Tagasimakse saajate ringi piiratakse üsna mitme tunnusega ja ka administratiivne koormus ilmselt kasvab. Täiesti põhjendatult on tõstatatud ümbikupalkade küsimus: töötajale võib olla kasulik näidata palka madalamana, et sellesse tagasisaajate ringi kuuluda. Minu küsimus on selline. Öelge, kas meie senine maksusüsteemi lihtsus enam ei olegi väärtus? Miks selle asemel ei võiks tõsta tulumaksuvaba määra? Eelmise eelnõu puhul olite üsna uhke, et see tõuseb 205 euroni, aga tegelikult aastate lõikes on see tõus ikkagi väga tühine ega vasta isegi mitte koalitsioonierakondade enne valimisi antud lubadustele. Miks nii keeruline ja kohmakas süsteem järjekordselt?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma alustan kaugemalt ja jõuan siis üldise juurest üksiku juurde. Ma ei ole teiega nõus, et see süsteem on keeruline. Tegelikult ei ole selles süsteemis midagi keerulist. Reaalelus tähendab see madalapalgalise inimese jaoks seda, et kui saabub järgmise aasta kevad, siis ta teeb oma tuludeklaratsiooni täites õigesse kohta linnukese. See ongi kõik. Tal ei ole ühtegi muud kohustust midagi tõestada. Ei midagi keerulist! Algoritm ja arvuti! Arvuti arvutab kõik vajaliku välja, ei midagi keerulist.
Kui nüüd rääkida, miks me ei võiks kasutada olemasolevat 38 miljonit eurot, mis see meede maksma läheb, selleks, et tõsta kõigile tulumaksuvaba miinimumi, siis vastus on väga lihtne. Selle ettepaneku elluviimine ei annaks seda efekti, mida tahetakse saavutada tänase eelnõuga, mis on suunatud just sellesse segmenti, kus seda kõige rohkem vaja on. Tulumaksuvaba miinimumi tõusuga 205 euroni saavutavad kõik teatava sissetuleku kasvu, kaasa arvatud teie ja kaasa arvatud teie ees kõneleja. Eelnõu 40 mõju aga on suunatud väga selgelt madalapalgalistele inimestele. Ja pange tähele, mis on riigil 38 miljoni euroga võimalik teha. See on riigi jaoks selgelt kulu, järelikult kellelegi teisele tulu. Kuna meede on suunatud konkreetselt inimestele, kes teenivad madalamat palka, siis me tekitame olukorra, kus keskmise või kõrgema palga saajatele riik selle meetme alusel raha ei anna, kuid madalapalgalistele, kes istuvad seal alampalga juures, istuvad seal 500 euro juures, me saame praktiliselt kogu nende tulumaksu tagasi maksta. Vaadake, see on äärmiselt kuluefektiivne meede!

Esimees Eiki Nestor

Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud vastaja! Ma lähtuksin ka madalapalgaliste inimeste maksustamisest ja töötasust ja sellest, mida nad saavad maksutagastusena. Teatud piirini ja teatud olukordades võib see palgasumma, mis on seotud maksutagastusega, jõuda nulli. Kuidas te plaanite motiveerida tööandjaid palka tõstma üle maksutagastuse piiri, et seda ei juhtuks?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! See on mõlemapoolne huvi. See on ka tööandja huvi, et tema töötajad oleksid motiveeritud töötama ja tööturul osalema. Ja teiselt poolt on see ka töötaja huvi. Iga kord, kui ta jõuab kõrgemale palgatasemele, olles samal ajal endiselt madalapalgaliste sektoris, on see talle kasulik. Juhin tähelepanu, et see ülemine piir on 649 euro juures – et me teaksime, mis koridorist me täna räägime. Töötajal on alati huvi! Pange tähele, siin ei ole seda klassikalist vastuolu, et sinu järgmine euro võib tekitada olukorra, et sul ei ole huvi seda eurot teenida. Selle süsteemi korral on töötajal huvi täiendavad eurod igakuise palga osana kätte saada. Tööandja huvi on aga alati see, et tema töötajad oleksid turul konkurentsivõimelised, et töötajad ära ei läheks, et töötajad saaksid oma sektoris teistega võrdväärset ja õiglast palka. Ja kui te panete tähele, siis selle meetmega on meil võimalik leevendada olukorda konkreetses sektoris. Andes riigieelarvest madalapalgalistele inimestele nende tulumaksu tagasi, tekitame olukorra, kus töövõtja ilmselgelt võidab, ja see on ülioluline.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea kõneleja! Mina sain aru niimoodi, et see madalapalgaliste värk on nagu riigile antud laen. Ja te eelnevas põhjenduses rääkisite, et riigil raha ei ole. Must stsenaarium on, et tagasimakseks aasta lõpuks riigikassas raha lihtsalt ei ole. Mis siis saab?

Rahandusminister Sven Sester

Hea küsija! See oli selline küsimus, et ma ei oska arvata, mis konstruktsiooni tulemusena te jõudsite hüpoteesini, et kevadise tuludeklaratsiooni esitamise ajal võib riigil tekkida olukord, kus tal ei ole võimalik seda tagasimakset teha. Ma kinnitan teile, hea küsija, et riigi likviidsusvarud on kindlasti sellised, et 38 miljonit, mis on selle meetme hind, on alati võimalik välja maksta. Mida muud ma saan öelda? Ma kinnitan, et see raha saab kindlasti olema ja sellist halba olukorda ei teki. Riik peab täitma kõiki oma kohustusi, mis tal on kolmandate isikute ees. Ja need kohustused ei ole ju ainult madalapalgaliste inimestega seotud, on ka muud kohustused. Tuleb maksta avalikus sektoris töötavatele inimestele palka, samuti täita kolmandate osapooltega sõlmitud lepinguid. Riigi igakuiste kohustuste palett on tegelikult väga lai ja see tähendab kordades suuremat summat, kui vajab see konkreetne meede, mille hind on 38 miljonit. Ma kinnitan teile, et kui me lähtume sellest rahapoliitikast, mida me siiamaani oleme viljelenud, nii et meie tulud ja kulud on selgelt kontrolli all, siis me ei näe sellist olukorda.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Niisugune emotsionaalne, mitte numbritest lähtuv küsimus. Kui inimene saab 800 või 1000 eurot kuus, siis ta panustab riiki natukene rohkem, õigemini mitte natukene rohkem, vaid kaks korda rohkem. Miks riik teeb niisuguse hea kingituse inimesele, kes teeb võib-olla madalama kvalifikatsiooniga, lihtsamat tööd? Miks riik tuleb inimesele vastu ja sisuliselt mina pean selle kinni maksma? Kui inimene küsib seda teie käest, kuidas te vastate talle?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Küsimus ongi solidaarsuses. Väga õige, väga hea küsimus! Ongi küsimus selles, milliseid meetmeid me millistele sektoritele tahame ette näha. See on meie ühine otsus, kui me selle meetme tahame ellu viia. Ärge unustage seda, et väga õige, see 38 miljonit on maksumaksja raha – teie raha, minu raha ja paljude teiste raha, nagu me ka eelmise eelnõuga seoses rääkisime. Ja see on meie otsus. Nii nagu eelmise eelnõu puhul, kui me teeme – ja miks me ei peaks tegema? – otsuseid erinevate maksupoliitiliste meetmete kohta, saab seegi olema meie otsus, kui me ütleme, et suuname selle raha nendele, kes seda kõige rohkem vajavad. Nii nagu me oleme teinud otsuseid lastetoetuste kohta, nii nagu me teeme otsuseid puuetega inimeste kohta, nii nagu me teeme otsuseid toimetulekutoetuse kohta – need on meie otsused maksumaksja raha kasutamise kohta. Me ütleme, et tahame suunata raha selleks, et peredesse sünniks kolmas laps – see on meie otsus, see on meie maksumaksjate raha puudutav otsus. Me tahame suunata raha toimetulekutoetuse suurendamiseks 130 euroni. Seegi on meie otsus, kui me selle vastu võtame.
Need on need meie otsused, ka see on meie otsus, et me tahame suunata raha nendele, kes seda kõige rohkem vajavad, ja meie arusaama järgi kõige rohkem vajavad seda raha konkreetselt selle eelarve võimaluste juures just need inimesed, kes saavad 400 eurot kuus, 500 eurot, 600 eurot – 649-ni läheb see. Kuigi teistpidi võiks öelda, et 5 eurot või 10 eurot on iga kord 5 või 10 eurot, aga nende jaoks on 100 eurot protsentuaalses mõistes nende netopalga juures tunduvalt suurem raha kui sellel inimesel, kes saab 1000 või 2000 eurot kuus palka. Sellest lähtume me selle eelnõu puhul.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Härra minister! Te mainisite siin eelmist seaduseelnõu ja seoses sellega avaldan arvamust, et madalapalgalisi inimesi aitaks kõige rohkem see, kui valitsus pakuks välja süsteemse lahenduse, kuidas Eestis kasvatada tootlikkust ja tänu sellele ka palgad kasvaksid. Aga see selleks. Enne oli juttu ka maksusüsteemi lihtsusest ja te ütlesite, et see süsteem on väga lihtne. Siin on ainult algoritm, ja kogu lugu. Ma tõesti sooviksin aru saada sellest koefitsiendist 0,35. Mis see on? Kust ja kuidas see tuli? Rääkige see meile lihtsalt lahti!

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Kuna me räägime kolmekordsest vaesuspiirist, siis sealt on väga selgelt tuletatav see 0,35 koefitsient. Oleme selle meetmega liikumas kolmekordse vaesuspiirini. Tänane vaesuspiir on umbes 200 eurot, 205, kui ma ei eksi. Sealt see tuleb. Kolmekordse koefitsiendiga, järelikult me võtame ka kolmekordseks aluseks selle või suurusjärgus ühe kolmandiku aluseks koefitsiendi näol.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison.

Jaak Madison

Aitäh, lugupeetud spiiker! Austatud minister! Nagu me teame, on meie Rahandusministeeriumi nõunikud ja analüütikud väga pädevad spetsialistid ja sellest johtuvalt ma eeldan, et on tehtud ka analüüs, saamaks teada, kui palju suureneb Maksu- ja Tolliameti halduskoormus, et kontrollida selle seaduse täitmist ning ära hoida varimajanduse teket. Sellele ohule on tähelepanu juhtinud ka konjunktuuriinstituudi direktor proua Josing. Need on väga tõsised probleemid, millele on tähelepanu suunatud. Kui palju läheb maksma selle süsteemi haldamine ja mis te isiklikult arvate, kas see on teostatav? Ning kui analüütikud on selle välja arvutanud ja see hinnang juhtub ekslik olema, kas siis taas mitte keegi ei vastuta?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Loomulikult, see oht on ka põhjus, miks on kogu administreerimise ja hilisema raha ülekandmise ülesanne pandud Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliametil on ju ülevaade inimeste kõikidest maksustatavatest tuludest. Sotsiaalministeeriumil on ülevaade toetustest, Maksu- ja Tolliametil aga tuludest. Ja kuna see eelnõu on väga selgelt seotud inimese maksustatavate tuludega, on need siis palgatulud, dividenditulud või muud tulud, siis ongi see ülesanne Maksu- ja Tolliametile pandud. Ma ei arva, et ameti koormus kasvab nii palju, et täiendav administreerimine võimatuks muutub. Täna arutusel olev tulumaksu tagasimakse oleneb inimese maksustatavatest tuludest, aga kõik need tulud pannakse automaatselt kirja maksuameti hallatavatel elektroonilistel kontodel. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Aitäh! Lugupeetud minister! Madalapalgaliste inimeste probleemidega tegelemine on kindlasti äärmiselt oluline küsimus. Aga kui me vaatame seda seltskonda, kes miinimumpalga peal on, siis sinna kuuluvad ka firmaomanikud, hinnanguliselt umbes 50 000 kodanikku. Nemad maksavad endale miinimumpalka selleks, et optimeerida oma maksukulusid ja saada haigekassa hüvitisi. Oma tulu võtavad nad välja dividendidena. Kas te ei leia, et ülejäänud madalapalgaliste inimeste seisukohalt on äärmiselt ebaõiglane ka neile niimoodi kord aastas teatud summa maksta?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Leian küll. Leian küll ja seoses sellega ongi seaduseelnõus väga selge mõistena sees mitte üksnes palk, vaid kõik tulud, mis on tulumaksuga maksustatavad. Kui inimene saab palka tinglikult 500 eurot kuus, aga võtab dividendidena välja mingil perioodil – me räägime aastasest perioodist või kuidas iganes tema väljamaksed kujunevad, aga ütleme, et aasta jooksul – 1000, 2000 või rohkemgi eurot kuus, siis see kõik on tema maksustatav tulu. Ja see kõik läheb arvesse. Läheb arvesse, ei teki olukorda, kus inimene on 500-eurose kuupalgaga ja 10 000-eurose dividendituluga. Valem arvestab kõik maksustatavad tulud.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Miks tagasimakse ei laiene osalise tööajaga töötajatele? Teie kolleeg sotsiaalminister üritab tööhõivereformi pea pealt jalgadele keerata ja seda lõpuks käivitada ning näiteks puuetega inimeste puhul võib osalise tööajaga töötamine olla ainuke võimalus tööl käia.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Täna ütleb seaduseelnõu, mis teie laual on, et osaajaga on võimalik töötada. Summa summeerub kuu lõikes, arvesse lähevad kõik osaajad. Sul on võimalik töötada osaajaga. Oletame, et sa oled koristaja või mingis muus ametis, mis iganes need ametid võivad olla, 0,4 või 0,5 koefitsiendiga ja sul on kaks-kolm töökohta. Summeeruvalt kokku on võimalik töötada küll. Eraldi küsimus on, kas seda laiendada. Praegu on kriteeriumiks, et töötades osalise tööajaga, on sul kohustus kalendrikuus saada see n-ö ühik 1 kokku, et osaliste tööaegade summa annaks kokku täistööaja. Teine tingimus on kuue kuu tingimus. See on läbirääkimiste teema. Tuleb arutada, mida maksaks see, kui regulatsiooni laiendataks nii, et ei ole kalendrikuu kohustust viia töökoormus ühiku 1,0 peale, aga jääks kohustus töötada aasta jooksul näiteks 0,8 kohaga. See on arutamise teema ja ma arvan, et parlamendil oleks mõttekas see diskussioon ära pidada. Praegu on laual selge seisukoht, et sa peaks kalendrikuus siiski olema kokku täistööajaga töötanud. See on meede, millega valitsuskoalitsioon loodab stimuleerida inimesi täistööajaga tööl käima. Aga diskussioon on teretulnud. Kui te leiate, et võiks teha mingeid muudatusi, siis minu arvates see on kindlasti teema, mida debateerida.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ma tulen tagasi ümbrikupalkade juurde. Kolleeg Erki ütles, et neid inimesi võib olla 50 000, aga nendest 50 000-st dividende saab võib-olla maksimaalselt 5000. Selle loogika järgi 45 000 saab riigi käest preemiat selle eest, et neile makstakse palka ümbrikus. Kuidas seda välistada? See ei ole ju normaalne? Teine asi on see, et ilmselt hakatakse seda palka optimeerima: seatakse kuskile sinna ülemise piiri lähedale ning lepitakse tööandja ja töövõtja vahel kokku, et ülejäänud palga maksab riik. Kuidas neid ohte vältida?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Kõigepealt tuleb vaadata, kes saab konkreetsest meetmest kasu. Tuletan meelde, et selle meetme puhul on konkreetne kasusaaja töövõtja. Tema saab sellest kasu, mitte tööandja. See on võib-olla esimene asi. Ja teiseks, kui tööandja ja töövõtja tahavad kokku leppida milleski, mis on mittelegaalne, siis see on praegugi võimalik. Selleks ongi Maksu- ja Tolliametil koostatud nende mustrite riskianalüüsid, et selgeks teha, kas kuskil sektoris on olukord mustrist väljas või mitte. Motivaatoriks aga on praegu mitmed meetmed, mis on seotud inimese palgaga, alates emapalgast ja töötuskindlustusest kuni pensionini. Kõik see sõltub tegelikkuses palgast. See kindlasti on üks nüanss. Oluline selle meetme puhul on ka Maksu- ja Tolliameti administreerimine, mille ma juba välja tõin. Maksuamet monitoorib meie riigis sektorite palgatasemeid ja kogu see administreerimine, mida eelnõu ette näeb, läheb ka tema õlgadele. Ma arvan, et see on oluline nüanss.
Nagu ma enne ühele küsijale vastates ütlesin, vähendab ümbrikupalkade riski ka aastane väljamakse. Kindlasti igakuine väljamakse suurendaks seda ohtu. Nüüd on ette nähtud aastane väljamakse ja see selgelt vähendab riski, et lepitakse kokku ümbrikupalkades. Tõesti, seaduseelnõu väljatöötajad on riskitasemeid reaalselt hinnanud ja jutuks olnud olukordade teke on püütud viia miinimumini. Ma veel kord rõhutan, et kui tööandja ja töövõtja tahavad sõlmida mittelegaalseid kokkuleppeid, siis on ühelt poolt seadusandja ja teiselt poolt täidesaatjana maksuameti ülesanne neid kokkuleppeid tõkestada.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison.

Jaak Madison

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Vastuses minu esimesele küsimusele te vaid konstateerisite fakti, et see haldamine läheb Maksu- ja Tolliameti kätte. See on täiesti loogiline. Palju see maksma läheb, seda te muidugi ei öelnud. Aga see selleks. Teatavasti on selle eelnõu sisu üks Isamaa ja Res Publica Liidu valimislubadusi, millega kõik need mitu kuud ree peal sõideti. Kui me vaatame valimistulemusi, siis on täiesti ilmselge, et valija sellele ideele mandaati ei andnud. See kajastus erakonna valimistulemustes. Miks te ikkagi nii kindlalt ja veendunult soovite asja läbi suruda, kuigi juba 1. märtsi õhtuks oli selge, et see mõte ei ole teie valijate seas populaarne? See tõi kaasa suhteliselt kehva tulemuse, aga te tahate endale ka teise jalga lasta. Miks te olete selles idees nii veendunud?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Me avame nüüd sellise üldfilosoofilise teema ja mul ei ole midagi selle vastu, et me selle üle debateerime. Eks siin ongi vahel üldfilosoofilised teemad kõne all. Aga me võime ju teistpidi öelda, et meie head parlamendikolleegid Keskerakonnast on aastaid iga nelja aasta tagant valimistel osalenud, ent pole valitsuses pikka aega olnud. Küsimus on, miks nad siis kandideerivad. Te võite neilt küsida, miks te kandideerite, te pole valitsuses olnud viimased kaheksa aastat. Tegelikult arvan, et niimoodi küsida ei oleks korrektne. Neil on oma valijad oma mõtetega. See on aga sama kui küsida mult, miks ma usun selle meetme õigsusesse. Jah, ma usun. Ma arvan, et see meede on suunatud õigesse sektorisse ja et see on kõige efektiivsem meede. Mida rohkem me suudame riigi raha suunata vajaduspõhiselt – ma kasutaksin siin seda sõna, selles ei ole midagi häbenemisväärset –, seda parem. Meil ei ole siin kuskil naftaväljasid, kuigi vahepeal räägiti, et Hiiumaal pidi naftat leiduma. Ma usun, et see oli nali. Meil ei ole piiramatuid ressursse, me elame piiratud ressursside tingimustes. Ja kui me elame piiratud ressursside tingimustes, siis me peame mõtlema väga selgelt, kuidas maksumaksja raha kõige efektiivsemalt kasutada. Olen kindel, et selle meetme puhul on efektiivsus maksimaalne. Kui me selle 38 miljonit niisuguse ühtlase kihina, n-ö võina määrides kõigile laiali jagaksime, siis me suudaksime natukene tõsta üldist maksuvaba tulu määra, kaasa arvatud teil ja mul. Ma arvan, et see ei oleks efektiivne. Minu usk, et see idee töötab ja meede on suunatud õigesse sektorisse, on endiselt olemas.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea eesistuja! Hea ettekandja! Nagu ma aru saan, madalapalgaline inimene, kes teenib teatud summa, peab ikkagi esitama tagasimakse taotluse. Kas teile ei tundu, et see tekitab selles taotlejas psühholoogilise pinge või depressiooni? Ta saab otsaette sildi, et ta on madalapalgaline ja teenib vähe raha. Aitäh!

Rahandusminister Sven Sester

Ärge võtke seda nii! Ma arvan pigem vastupidi. Vaadakem seda teistmoodi. Kui inimene praegu esitab tuludeklaratsiooni, on seal ju kirjas, kui ta tahab riigilt kas koolituskuludelt, annetustelt, eluasemelaenu intressidelt, lastelt – tal on teine või kolmas laps ja sellega seotud maksuvabastus – mingi summa tagasi saada, peale isikukoodi ka, et tal on laps jms. Ta esitab nõnda taotluse ja ma arvan, et see on normaalne. See tekitab korrektse suhte taotleja ja riigi vahel. Riik annab tagasi maksumaksja raha. Selles ei ole midagi imelikku. Kokku võttes on tegu teie ja teie arvutiga ning niimoodi ei teki minu arvates ühtegi negatiivset emotsiooni. See on maksumaksja raha, mida inimene sel moel taotleb. See raha on tulumaksu näol riigile makstud ja riik annab selle tagasi. Ma arvan, et pigem loob see tunduvalt parema suhte taotleja ja riigi vahel. See teeb asjad selgemaks õigusliku poole pealt ja nii on hea ka korrektsuse huvides. Inimene selgelt tunnetab, et see on tema suhe riigiga.

Esimees Eiki Nestor

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kui te selle meetme puhul arvestate kõigi tuludega, mis inimesel on, siis see tähendab, et te arvestate ka toetustega, mida makstakse talle näiteks laste eest, või tulumaksutagastusega, mis tuleb näiteks laste trenniraha pealt. Teisest küljest tähendab see seda, et seda meedet võiks käsitada kui lastemaksu. Kui me võtame ühe isiku, kes saab 500 eurot palka ja tal lapsi ei ole, siis tema saab rohkem raha tagasi kui üksik lapsevanem, kellel on kaks last.

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ühe asja täpsustan kohe ära, et me ühtmoodi aru saaksime. Toetused ei lähe arvesse, kuna toetuse pealt ei võeta maksu. Me räägime ainult maksustatavatest tuludest. Küll aga on see väide õige, et kui sa oled mingite meetmete alusel tulumaksu tagasi saanud, siis see läheb arvesse. Toetusi ei võeta arvesse, erinevad maksutagastused küll. Ja see on väga õige, sest eelnõu selge eesmärk on suunata inimesi tööturule ka selle abil, et neile antakse võimalus palgalt makstud tulumaks tagasi saada. On olemas erinevad meetmed. On olemas meetmed, mis toetavad seda, et Eesti peredes sünniks rohkem lapsi, on olemas meetmed, mis aitavad inimesi, kellel on toimetulekutoetust vaja. See meede on konkreetselt suunatud sellele, et inimestel oleks motivatsioon ka väikse palga eest tööl käia. Kui töötaja tuleb tööturule, siis algab automaatselt tema pealt sotsiaalmaksu maksmine, mis riigile tähendab teatud summa laekumist.

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea minister! Toetust saab eelnõu kohaselt taotleda isik, kelle sissetulek kuus ei ole suurem kui 649 eurot. Kui ta teenib rohkem kas või ühe euro, siis ta ei saa seda. Tagasimakstav summa oleks null. Seega võib siit järeldada, et teie kui seaduseelnõu väljatöötaja olete otsustanud, et madala palga piir on 649 euro koha peal. Ma väga tahaks teada, kuidas te jõudsite sellise tulemuseni. Miks panna piir just 649 euro ja mitte näiteks 600 või 700 peale? Millised analüüsid sellele eelnesid? Kas te analüüsisite seda ja võtsite arvesse ka eri sektorites makstavat palka?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! See on hea küsimus. Ja loomulikult, me võtsime Maksu- ja Tolliametis sektoripõhiselt välja, millistes tuludetsiilides inimesed on, kui palju neid ühes või teises tuludetsiilis on. Aga loomulikult, lõpuks panevad asja paika ikkagi eelarve võimalused. Kui me oleksime 649 euro asemel välja pakkunud muu arvu, 749 näiteks, siis oleks tagasimaksesummad läinud selle võrra väiksemaks. Me vaatasime oma eelarve võimalused üle. Vaadates eelarve võimalusi ja vaadates seda töötajaskonda Maksu- ja Tolliametilt saadud informatsiooni alusel, me jõudsime oma kalkulatsioone tehes seisukohale, et juba selle 649 euro juures inimesele tehtav tagasimakse on suhteliselt väike, praktiliselt olematu. Kui te panete tähele, see joon läheb raugelt alla, ja selge see, et ta vaikselt jõuab nulli välja. Aga on väga oluline, et ei tekiks olukord, kus inimesel ei ole huvi teenida täiendavalt 1 või 10 eurot. Jah, nagu te ehk panite tähele, valem on selline, et iga euro teenimisega tagasimakse väheneb, aga absoluutarvudes igakuine arvele ülekantav summa iga lisaeuro teenimisega ikkagi suureneb.
Kui eelarve võimalused oleks lubanud, oleksime eelnõuga võib-olla haaranud veelgi suurema grupi. Tuletan meelde, et IRL-i nägemus oli tunduvalt ambitsioonikam, tunduvalt suuremat inimgruppi haarav. Praegu me räägime suurusjärgus 104 000 inimesest, esimeses etapis pidasime silmas üle kahe korra suuremat inimgruppi. Aga siin on küsimus just eelarve võimalustes. Kui te loete koalitsioonilepingut, siis te näete, et koalitsioonis on kõik pidanud oma plaanides tegema mingeid tagasiasteid, et mitte ületada reaalseid võimalusi. Aga ülioluline on see, et konkreetse meetme teravik on suunatud just alampalka ja alampalgast veel kuni 180 eurot rohkem teenivatele inimestele. IRL-i fookus oli tegelikult kogu selle läbirääkimisperioodi jooksul just sellel, see oli kõige olulisem meie jaoks. Kui oleks olnud soov haarata üle 200 000 inimese, siis me oleksime jõudnud 850 eurot teenivate inimesteni. Me lähtume reaalsetest võimalustest, aga me oleme suutnud hoida fookuses just neid, kes seda kõige rohkem vajavad.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Ma olen veidi segaduses. Te olete siin suure kindlusega väitnud, et selline seaduseelnõu innustab töötajaid rohkem teenima ja tööandjaid paremat palka maksma. Aga ma olen lugenud, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul ei motiveeri madala palga saamisega seotud toetus inimesi tingimata rohkem teenima ja rohkem siis ka tööd tegema. Kas meie kaubandus-tööstuskoda eksib ega mõista olukorda?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Vaatame, mida elu toob. Aga mina arvan, et see meede hakkab tööle. Ma usun, et see on fokuseeritud täpselt sinna, kuhu vaja. Ma ei taha seada ühegi eksperdigrupi arvamust kahtluse alla. Aga lähtutakse ju erinevatest eeldustest ja alustest. Olles ise üks selle idee autoreid, võtsin ka ise aasta varem aluseks väga palju erinevaid indikatsioone. Kellele peaks meede olema suunatud? Kuidas ta peaks tööle hakkama? Kas mõju on selline, nagu on eeldatud? Kas on risk, et mingitesse tuludetsiilidesse jäädakse kinni? Kas üks või teine risk õigustab ennast või mitte? Kas üks või teine risk on realiseerumas või mitte? Meie, idee autorite arvates see süsteem õigustab ennast. Me näeme ühel hetkel, ma veel kord rõhutan, et see oleks maksimaalselt efektiivne avaliku raha kasutamine, kui see oleks suunatud sinna sektorisse. Aga eks aeg annab arutust. Ma loodan, et meil, kes me oleme selle mõtte väljatöötajad, on õigus ja me näeme, et see meede pakub reaalset leevendust ja nendesse detsiilidesse ei jääda kinni. Eks elu näitab.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Üks lause oli selline, et te fokuseerite madala palga toetamisse. Kas te ei leia, et tekib niisugune olukord, kus ettevõtjal polegi stiimulit töötajatel palka tõsta?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma ühes eelmises vastuses ütlesin, et meie arvates see stiimul ei tohiks ära kaduda. Selleks ei ole ju põhjust. Aga võit madalapalgaliste inimeste tagasimakse näol on töövõtjate võit, see ei ole tööandjate võit. Aga endale töökäsi otsides konkureerib tööandja tööjõuturul teiste tööandjatega. Ta kas leiab endale vajaliku kvalifikatsiooniga inimesi või mitte. Üldiselt me ei leia, et see peaks tekitama olukorra, kus tööandjatel ei ole motivatsiooni paremat palka maksta. See motivatsioon on alati olemas.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Austatud ettekandja! Olete eelmistele küsimustele vastates väga jõuliselt rõhutanud, et teie olete selle idee väljatöötaja ja kogu teie erakond on selle taga. Sellega seoses on mul küsimus: kuidas suhtuvad sellesse koalitsioonipartnerid? Kas nende suhtumine on algusest peale olnud üheselt toetav, või on olnud ka kriitilisi nooli? Ja kas IRL-i sees on eriarvamusi?

Rahandusminister Sven Sester

Aitäh! Ma jääksin selle eelnõu piiridesse ega hakkaks pikalt-laialt lahkama, kas on eriarvamusi ja kui on, siis millised need on. Teen pigem ühe remargi. Eelmise eelnõu puhul oli juttu, mäletate, ka maksumaksjate liidu nägemustest ja ettepanekutest. Teeksin teistele kindlasti liiga, kui võtaksin kogu au kas endale või IRL-ile. Lasse Lehis aitas eelmisel aastal väga palju kaasa selle eelnõu sünnile, küll natuke teistsuguses sõnastuses, aga idee oli fookuse suunamine madalapalgalistele inimestele. Ta on väga palju kaasa aidanud selle idee väljakäimisele, mõju läbiarvutamisele ja mõtestamisele, kas see meede töötaks või mitte. Siinkohal sügav kummardus talle, ta on teinud seda pro bono. Lasse Lehis peab õigeks, et see meede on riigi rahalisi võimalusi arvestades suunatud täpselt sellele sektorile, kellele vaja oleks. Nii et ma ei võtaks seda au endale või erakonnale, see on olnud meeskonnatöö, kus on kaasa löönud ka eksperte kõrvalt.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun sotsiaalkomisjoni nimel ettekandjaks komisjoni esimehe Aivar Koka!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjonis arutati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 40 kahel istungil. 26. mail oli istungile kutsutud ka rahandusminister Sven Sester, rahandusministri nõunik Aivo Vaske, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, sama ministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Marko Talur ja Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Kadri Kurvits. Sven Sester tutvustas sotsiaalkomisjonile tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu eesmärk on kehtestada väikese sissetulekuga töötavate inimeste huvides iga-aastase tulumaksu tagasimakse süsteem, millega riik toetab neid inimesi elujärje parandamisel ja soodustab nende tööle hakkamist. Eelnõus sätestatud väikese sissetulekuga töötavate isikute iga-aastane tagasimakse on täisealistele täiskoormusega püsivalt töötavatele isikutele mõeldud toetusmeede. Selle eesmärk on innustada inimesi tööd vastu võtma või tööturul püsima isegi siis, kui töötamise eest saadav tasu on väike. Minister selgitas, et tagasimakset on õigus taotleda inimesel, kes eelmisel aastal oli vähemalt 18-aastane, töötas töölepingu alusel, töötas kalendrikuus kokku täistööajaga ja täitis neid tingimusi vähemalt kuus kuud. Tagasimakse taotlemise õigust ei ole inimestel, kelle tagasimakse oleks nende tulu suuruse tõttu 0 eurot. Sellisel juhul ei ole põhjendatud isikule tagasimakse taotlemise õigust anda, tagasimakset ta ju niikuinii ei saaks. Tagasimakse ülempiir on füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel arvutatava tulumaksu summa, mida ei tagastata inimesele muudel alustel. Mõeldud on koolituskulu, eluasemelaenu intresse jms. Tagasimakse suuruse aluseks olev määr kehtestatakse riigieelarvega, võttes arvesse elatusmiinimumi ja kuutasu alammäära. Tagasimakset taotletakse samal ajal füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisega. Seaduse jõustumisel saab esimest korda taotlusi tagasimakse saamiseks esitada 2017. aastal koos 2016. aasta kohta esitatava tuludeklaratsiooniga. Tagasimakse maksab välja Maksu- ja Tolliamet hiljemalt taotluse esitamise aasta 30. juuniks.
Minister märkis, et eelnõu vastuvõtmise korral suureneb madalapalgaliste inimeste sissetulek nagu maksuvaba toetuse maksmise korral. Ennekõike on tegemist sotsiaalse mõjuga, kuna suurendatakse inimeste sissetulekut ja parandatakse nende toimetulekut. Tagasimakse laiendab väga paljude tarbimis- ja säästmisvõimalusi. Seega aitab tagasimaksesüsteem kaasa madala palga saajate sissetulekute suurendamisele, vaesuse vähenemisele ja majanduskasvu toetamisele.
Komisjoni liikmed esitasid küsimusi ja ma loodan, et said ka ammendavad vastused. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 3. juuniks (otsus oli konsensuslik), määrata ettekandjaks mind (otsus oli konsensuslik) ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. juuni kell 16. Ka see otsus oli konsensuslik. 28. mail otsustati teha üksmeelne ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus omal kombel jätkab siin saalis natuke aega tagasi kõlanud küsimust. Laupäeval on IRL-i suurkogu. Kuna valitsus on nimetatud eelnõu toetanud, siis ma oletan ka, et üks esimehekandidaat Margus Tsahkna toetab seda eelnõu. Aga kas te võite öelda, kuidas teine esimehekandidaat Jaan Männik sellesse suhtub? Ja kui teile väga tüli ei tee, ehk üldse ütlete, kuidas ettevalmistused laupäevaks sujuvad ja mitu häält Jaan Männik saab?

Aivar Kokk

Hea küsija! Neid küsimusi küll komisjonis ei arutatud ja kahjuks Jaan Männikut ei olnud istungil kohal, et oma arvamust avaldada. Kahjuks ma ei saa teile sellele küsimusele vastata.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Tänan, eesistuja! Tänan, kõnepidaja! See eelnõu oma eri variatsioonides on saanud rahva seas igasuguseid huvitavaid hüüdnimesid. Kas komisjonis oli arutelu, missuguse nimega võiks seda seadust kutsuma hakata?

Aivar Kokk

Ma arvan, et kõige lühem variant oleks tagasimakseseadus. Tegelikkuses on asi väga lihtne. Enne siin arutati asja ja küsiti, miks sellist seadust üldse vaja on. Minister unustas ühe põhiasja ütlemata: kui inimene praegu saab väikest palka, siis tihti ta peab minema omavalitsusse kauplema, et saaks toetusi. Selle seaduseelnõu vastuvõtmise korral on inimesel võimalus aastas korra saada natuke korralikum summa, nii et ta ei pea ehk iga kuu omavalitsuse ust kulutama. Ja kui kuulata pankade analüütikuid, siis nad on väga selgelt öelnud, et just tulumaksu tagastamise aeg on periood, mil madalapalgalised inimesed saavad endale lubada suuremaid oste. Palgast iga kuu midagi kõrvale panna on väga raske.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Hea eeskõneleja! Öelge, palun, kui komisjonis oli selle seaduseelnõu arutelu, millised olid sõlmprobleemid või -küsimused, mis tekitasid kõige rohkem elevust ja vaidlust ning mille kohta avaldati erinevaid arvamusi. Teie ülevaatest jäi kõlama, et kõik oli väga konsensuslik. Kas komisjonis oli ka arutelu?

Aivar Kokk

Loomulikult oli arutelu. Näiteks küsiti, kas see eelnõu ka riigieelarvele kulusid toob. Loomulikult toob kulusid. Kui midagi välja makstakse, siis on see alati kulu, sissetulek tuleb tänu maksudele. Kuid samas tuleb tõdeda, et see, mida välja makstakse, on riigikassasse laekunud inimeste sissetulekutelt võetud tulumaksuna. Kuskilt kolmandate isikute käest seda raha ei võeta. Küsiti ka seda, kas ei või juhtuda, et tööandjad ei soovi tõsta palka. Võin selle peale öelda, et olen ise ettevõtja ja oman nii mõndagi ettevõtet ning vahel on kurb, kui ei suuda mõnel kuul head palka maksta, sest tulu pole selline. Eesti miinimumpalk on praegu 390 eurot. Selle eelnõu vastuvõtmise korral on tagasimakse seisukohast kõige parem palganumber 480 eurot. See võiks innustada ettevõtjaid tuleval aastal oma võimalusi üle vaatama, ehk saab miinimumpalgaga töötavatel inimestel palka 100 euro ringis tõsta. Kõige rohkem saaksid selle seaduse järgi tulumaksutagastust just 480 eurot palka saavad inimesed.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja, rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun! Viis pluss kolm minutit.

Marika Tuus-Laul

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõsi, Eestis on probleemiks, ja väga tõsiseks probleemiks palgavaesus. Isegi Eesti keskmine palk jätab inimesed vaesuslõksu, rääkimata alampalgast. Valitsuskoalitsiooni eelnõu, mida me siin arutame, justkui püüab vaesust vähendada, seades väikesepalgalistele inimestele sisse iga-aastase tulumaksu tagasimakse. Tegemist on aga tegelikult vaesustoetusega, mida tuleb spetsiaalselt taotleda. Keskerakonna fraktsiooni arvates saab palgavaesust vähendada ikkagi ainult kõrgemate palkadega. Aastatel 2008–2012, viis aastat järjest, seisis alampalk absoluutselt paigal 278 euro peal. Nüüdseks on see tõusnud 390 euroni. Väga paljudes Euroopa riikides on alampalk 1000 eurot. Ma ei taha küll Eesti elatustaset Saksamaa omaga võrrelda, aga Saksamaal tõsteti alampalk tänavu 1500 euroni. Perioodil kuni 2013. aastani on miinimumpalga ja keskmise palga suhet märgatavalt parandanud näiteks Läti, Poola ja Sloveenia, aga mitmed teisedki.
Kui rääkida veel miinimumpalgast, siis ka põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgelt öeldud, et minimaalne töötasu peaks olema selline, et see tagaks täisajaga tööd tegevale inimesele ja tema perekonnale inimväärse äraelamise.
Kui IRL-i ja kogu koalitsiooni arusaamist mööda on õigem maksuraha tagasimakseteks kulutada, siis meie arvates oleks õigem palku tõstes riigile maksuraha ja rikkust juurde kasvatada. Näeme, et ainult nii paraneb inimeste toimetulek ja loomulikult ka enesetunne – raha hakkaks rohkem ringlema ja uut raha tootma. Me väga imestame, et Reformierakond on seda liiki vaesustoetusega, mis toodab uut vaesust, kaasa läinud. On ju selge, et just kõrgem palk aitab käivitada Eesti majandust, peatada väljarännet, toob Eestisse töökohad tagasi. Lisaks on nii, et inimene tahab ikka paremat palka saada, mitte oodata kord aastas mingisugust tagasimakset.
Me rääkisime enne valimisi väga palju miinimumpalga hüppelisest kasvust, ja rääkisid ka sotsiaaldemokraadid. Tõesti tekib küsimus, miks te siis nüüd olete nõus madalapalgalisi töökohti teadlikult säilitama, palku külmutama ja soodustama ümbrikupalkasid. Miks me tahame jääda igavesti odavaks alltarnemaaks? Tööandja pole ju nii huvitatud palka tõstma. Näiteks 1. juuni Äripäev toob välja, et see eelnõu tuleks nende arust peatada. Seda põhjusel, et see soodustab ümbrikupalkasid, mille puhul osa töötasust on seaduslikult maksustatud ja osa mitte. Alles on ümbrikupalkadest tingitud maksuraha kaotus vähenenud – tänu tööregistri sisseseadmisele ja 1000-euroste arvete esitamisele, nüüd kerkib see oht jälle. Muide, reformierakondlane Rein Lang ütles hiljuti väga selgelt, et IRL-i sisseseatav skeem stimuleerib ümbrikupalkade maksmist ja tekitab olukorra, kus ettevõtjal on kasulikum maksta väikest palka, mis ei vii ühiskonda sammugi edasi.
Nagu te teate, tegi Keskerakond kolm kuud tagasi kollektiivse pöördumise Riigikogu selle koosseisu poole. Ettepanek on alampalka olulisel määral tõsta. Rahandusministeerium ei toetanud seda, aga tegi ülevaate, millele me saame paljuski toetuda. Selles oli öeldud, et miinimumpalk on rahvusvahelises võrdluses Eestis küllaltki väike nii kohaliku keskmise palga suhtes kui ka ostujõult. Teame, et ostujõud on Eestis üks Euroopa väikseimaid. Ülevaates oli öeldud, et miinimumpalga tõstmine ettevõtjate jaoks mugavast tasemest kõrgemale võib kaugemas perspektiivis kaasa aidata positiivsetele muutustele majandussektoris. Veel oli seal mainitud, et palgatõus on loomulikult majanduse mootor ja et suurem palk tähendab vähem sotsiaaltoetusi.
Muidugi tõdeme, et praegu on teretulnud iga meede, millega püütakse vaesust vähendada, ja sellepärast loomulikult me hääletame selle eelnõu poolt. Me ei hääleta selle vastu. Samas on meie meelest see samm siiski vägagi küsitav ja primitiivne. Tegelikult ei vähenda see vaesust, vaid toodab seda juurde. Me ühe käega teeme vaestele tagasimakse, aga teise käega võtame selle raha topelt tagasi, tõstes kütteõli ja muid aktsiise. Majanduslikult on n-ö tagurpidi astmeline tulumaks meie meelest nonsenss, sest me ei suurenda sellega jõukamate vastutust ega võta seda raha ülaltpoolt tagasi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Monika Haukanõmm Eesti Vabaerakonna nimel, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Palun lisaaega kolm minutit!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viis pluss kolm minutit, palun!

Monika Haukanõmm

Head kolleegid! Vaesus on Eestis suur probleem. Järjest kasvav mure seoses palgavaesusega nõuab riigilt otsustavate sammude astumist. Vaesuse teemale, sh palgavaesusele juhtis tähelepanu ka eelmisel nädalal avalikustatud Eesti inimarengu aruanne, mis ütles, et palgavaeste osakaal suureneb, vaesus on püsiva iseloomuga ning püsib pikka aega pea pooltel juhtudel. Täna meie laual olev eelnõu on seadnud väga ambitsioonikad eesmärgid. Ma loen need ette, et te saaksite aru, millest ma räägin. Esiteks, motiveerida tööealisi töötuid vastu võtma ka madalapalgalisi töökohti ning hoidma neid inimesi püsivalt tööturul. See eelnõu mõjub positiivselt ja kasvatab majandust, elavdab tööturgu, kasvatab sisetarbimist, suurendab madalapalgaliste inimeste sissetulekut, vähendab vaesust ja survet sotsiaalsüsteemile. Lubage seatud eesmärkide realistlikkuses sügavalt kahelda.
Üks kord aastas hakkab riik isikule maksma sisuliselt toetust sissetulekute suurendamiseks. Kuid seda tagasimakset ei saa kahjuks taotleda kõik madalapalgalised inimesed. Toetust saab taotleda ainult isik, kes on vähemalt 18-aastane ja töötanud eelmisel aastal täiskoormusega vähemalt kuue kuu jooksul. Loomulikult on tervitatav mööndus, et täiskoormus võib kokku tulla ka mitme osaajaga töötamise summana. Toetust saab taotleda inimene, kes teenib kuus kuni 649 eurot. Ma küsisin oma küsimuses, kust on võetud selline arv. Miks just see on piir, millest ülespoole inimene ei ole enam madalapalgaline. Minister ütles, et on tehtud arvutused, aga tegelikult on kogu küsimus ikkagi rahas, mis eelarves on olemas, mitte tegelikus vajaduses ja mõjus.
Toon teile ühe näite. Kui inimene on teeninud 12 kuu jooksul brutopalka 500 eurot kuus ning lisaks saanud ka dividenditulu 1000 eurot, siis ta saab tagasimakse summas 274 eurot. Jah, see on kaheldamatult päris hea ühekordne lisaraha selle saajale, aga suures pildis see perel aasta ringi paremini toime tulla ei aita. See eelnõu läheb maksma 38 miljonit eurot. Samas lisanduvad sellele ka suured loodava süsteemi käivitamise ja ülalpidamise kulud, mis paratamatult kaasnevad. Jutt on Maksu- ja Tolliameti tehtavatest kuludest, mis on ühekordsed. Näiteks 1,56 miljonit eurot ja teised püsivad kulud, mis on aastas umbes 561 000 eurot. Lisaks võetakse tööle hulk inimesi: Maksu- ja Tolliametisse vähemalt kümme inimest ja Rahandusministeeriumisse üks.
Meie laual olev eelnõu on kahtlemata poolik eelnõu ja poolik lahendus, mis ei aita jõuda eesmärkideni. Toon välja viis suurimat kitsaskohta, millest täna saalis juba ka räägitud on.
Esiteks, nii rahvusvahelised organisatsioonid kui ka riik ise on öelnud, et oluline on tuua tööturule kõik inimesed, kes suudavad ja tahavad tööd teha, võttes samal ajal arvesse inimeste eripära ja vajadusi, tööturu olukorda ja tööandjate võimekust. Aastaid on räägitud paindlike töövormide kasutamise vajadusest ning osaajaga töötamise soodustamisest. Nüüd on aga meie laual eelnõu, mille kohaselt saavad madalapalgalistele suunatud tagasimakset taotleda ainult need inimesed, kes töötavad täiskoormusega. Toetust ei saa taotleda osaajaga töötavad isikud, suure hoolduskoormusega isikud, osalise või puuduva töövõimega isikud, terviseprobleemidega isikud või lihtsalt inimesed, kelle tööandjal ei ole pakkuda tööd täiskoormuse ulatuses. Nimetatud kitsendus on diskrimineeriv ning pole kooskõlas riigi teiste poliitikatega, näiteks töövõimereformiga, mis peab tähtsaks inimeste panustamist võimete kohaselt – mõtlen väikelaste vanemaid jne. Pole ju vahet, kas inimene töötab pool aastat täiskoormusega või aasta poole koormusega, summa summarum võib see rahaliselt teha välja sama. Isegi minister tunnistas, et see on arutelu teema.
Teiseks, tagasimakset saab taotleda isik, kes on täisealine ja töötas eelmisel aastal täiskoormusega vähemalt kuus kuud. Kui noor inimene saab 18-aastaseks 2. juulil, siis ta tagasimakset taotleda ei saa. Õige, lapse töö on õppimine ja ta ei pea alaealisena tööle minema. Aga kui alaealine on tööle läinud olude sunnil ja ei saa teisiti, siis ei tundu see kuidagi õige ega õiglane, et tal pole õigust tagasimakset taotleda.
Kolmandaks, madalapalgalise töötaja perekond vajab tuge igapäevaseks toimetulekuks iga kuu, mitte üks kord aastas. Summa, mis praegu meie laual on justkui ühekordne preemia, ei soodusta pikaajalist toimetulekut ega töökohtade loomist ja hoidmist. Jah, loomulikult annab see võimaluse korra aastas teha ühekordne suurem kulutus, kuid loodav keeruline ja kulukas süsteem ei taga eesmärgi saavutamist.
Neljandaks, edaspidi on perel kasulik teha eraldi tuludeklaratsioone, sest üks saab siis näiteks taotleda laste pealt maksusoodustust ja teine madalapalgalistele inimestele mõeldud tagasimakset. Loomulikult on sellest seisukohast kõige kasulikum teenida 480 eurot kuus ja parem, kui lapsi ei oleks, siis oleks tagasimakse summa suurem. Mida rohkem lapsi, seda vähem raha tagasi saab. Üksikvanemad on kõige suuremad kaotajad.
Viiendaks, loomulikult soodustab pakutav süsteem ümbrikupalkade maksmist ja sellele on juhtinud tähelepanu ka konjunktuuriinstituut. Inimeste toimetulekut soodustab palju paremini tulumaksuvaba miinimumi tõstmine näiteks 400 euroni kuus või meetme sidumine miinimumpalgaga. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on küll tunduvalt kulukam, aga sellel on mõju. Inimesed summa summarum saaksid kuus kätte suurema lisaraha.
Kõik need on arusaadavamad kombinatsioonid kui see keeruline, imelik kombinatsioon, mis meil täna laual on. Me ei saa esitatud eelnõu kuidagi toetada, kuna tegemist on kunstliku monstrumiga, mis ei võimalda saavutada seatud eesmärke ega taga madalapalgaliste inimeste paremat toimetulekut. Sellest tulenevalt teen Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku lükata seaduseelnõu 40 ehk tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana, palun! Viis pluss kolm minutit.

Helmen Kütt

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Täna esimesel lugemisel olnud Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 40 eesmärk on seletuskirja kohaselt luua väikese sissetulekuga töötavatele isikutele tehtava iga-aastase tagasimakse süsteem. Sotsiaaldemokraadid on kindlasti seda meelt, et Eesti jaoks on tähtis ülesanne vaesuse vähendamine ja kõik meetmed, mis võimaldavad seda saavutada, tuleb tõsisele arutusele võtta. Eriti kurb on, et kuigi Eesti majanduse olukord on paranenud, ei ole laste absoluutse vaesuse näitaja saavutanud kriisieelset taset. 2008. aastal oli see 7%, 2012. aastal 9,5% ja kahjuks 2013. aastal elas Statistikaameti andmetel allpool absoluutse vaesuse piiri 10,1% lastest, s.o iga kümnes laps. Laste vaesuse vastu aitavad kindlasti universaalsed lapsetoetused ja majanduslikult eriti raskes seisus olevatele peredele ette nähtud vajaduspõhised peretoetused. Abi on ka toimetulekutoetuse piiri tõstmisest praeguselt 90 eurolt esimese pereliikme korral 2016. aastast 130 euroni. 2015. aastal hakkas kehtima suurem vajaduspõhine peretoetus: ühelapselise pere korral on see 45 eurot kuus ning kahe ja enama lapsega pere korral 90 eurot kuus. Stenogrammis oleks vajalik jäädvustada ka, et 2004. aastal oli see toetus ühelapselisele perele 9,59 eurot ning kahe ja enama lapsega perele 19,8 eurot. 2015. aasta märtsis maksti vajaduspõhist peretoetust kokku 4226 perele. Neist 1316 perekonda ehk 31% kõigist vajaduspõhist peretoetust saanud peredest olid sellised, kus keegi ka tööl käis.
2012. aastal elas suhtelises vaesuses 18,7% ja absoluutses vaesuses 7,3% Eesti rahvastikust. Kurb on see, et töötavate isikute hulgas on neid, kes elavad vaesuses, kuigi käivad tööl. 2012. aastal elas hoolimata töökoha olemasolust suhtelises vaesuses 5,9% ja absoluutses vaesuses 1,4% palgatöötajatest.
Sotsiaaldemokraatidele teeb muret pakutava seadusteksti § 372 "Tagasimakset taotlema õigustatud isik". Selles paragrahvis on sisse toodud ajaline mõõde kuus kuud ja tingimusena täistööaeg. Töövõimereformi eesmärk on, et erivajadustega inimesed töötaksid kas või osaajaga, nende kriteeriumide korral neile see madalapalgaliste toetamise meede nagu ei rakendukski. Toon näite. Kui inimene on töötanud kuus kuud alampalgaga ja täistööajaga, on tal õigus taotleda tagasimakset, kuid aasta töötanud erivajadusega inimene, kes on töötanud 0,5 tööajaga, seda teha ei saa. Samas maksud makstakse ka osaajaga töötamise korral alampalga järgi. Sotsiaaldemokraadid ei pea neid kriteeriume põhjendatuks ja leiavad, et eelnõu tuleb enne vastuvõtmist kindlasti muuta.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja märkustes juhitakse tähelepanu, et süsteem, kus toetuse saamine on seotud isikule makstava palgaga ning toetuse suurus sõltub palga suurusest, võib kaasa tuua tagasimakse meetme kuritarvitamise ohu ja soodumuse ümbrikupalkade maksmiseks. See on kindlasti üks võimalus. Kuid mida rohkem on tööturul inimesi, kes teadvustavad, et nende praeguse palga suurusest sõltub ka nende tulevikus saadav pension, seda rohkem on neid, kes ei ole valmis töötama ümbrikupalga eest. Töötajate ametliku palga, mitte ümbrikupalga suurus on oluline ka laenude taotlemisel ja näiteks tudengitest laste õppelaenude käendamisel. Lisaks vähendab ümbrikupalkade ohtu asjaolu, et süsteemi administreerijaks on eelnõu kohaselt Maksu- ja Tolliamet, kellel on siiski piisavalt võimalusi avastada tagasimaksesüsteemi kuritarvitamisi. Ja ega ei tahaks ka uskuda seda, et meie ettevõtjate ja muude tööandjate hulgas on palju ebaausaid inimesi, kes on valmis ümbrikupalku makstes riskima oma maine kahjustamisega.
Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et vaesusest toob inimesed välja töö eest saadav normaalne palk, mis tagab toimetuleku ja võimaldab ilma tagasimakseteta toime tulla. Tsiteerin Eesti inimarengu aruannet 2014–2015. "Keskmise palga lõksu ohver tervikuna on Eesti majandus, mille teekond rahvusvahelise väärtusahela järgmisele astmele kulgeb vaevaliselt." Eesti püsimist odava alltarnemaa staatuses kirjeldab tabavalt Eesti Tööandjate Keskliidu viimane manifest. Tsiteerin: "Vaeste riikide hulgast oleme ära spurtinud, aga enne rikastele järelejõudmist on hoog raugenud. Keskmise sissetuleku lõks äraseletatuna tähendab, et odavat tööd me enam teha ei taha, aga kallist veel ei oska." Kui eelnõus 40 muudetakse füüsilistele isikutele kehtestatud kriteeriume, eriti arvestades erivajadustega inimesi, siis on sotsiaaldemokraadid valmis toetama selle eelnõu seadusena vastuvõtmist. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 40 esimene lugemine lõpetada, kuid kuna Eesti Vabaerakond on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis panen selle hääletusele.
Panen hääletusele Eesti Vabaerakonna ettepaneku tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 40 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 40 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. juuni kell 16.


4. 03:41 Riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (38 SE) esimene lugemine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 38 esimene lugemine. Ettekandja on sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Palun!

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Suur tänu, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Soovin teile ilusat Eesti lipu päeva! Proovin teie küsimustele nii kaua vastata, et saame koos minna Eesti lipu päeva puhul kell 7 lippu heiskama.
Aga nüüd asja juurde. Vabariigi Valitsus on algatanud riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 38. Selle eelnõu kohaselt tõstetakse lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 euroni kuus ning toetatakse iga kolme ja enamat last kasvatavat perekonda täiendavalt 200 euro suuruse lasterikka pere toetusega.
Eelnõu järgi on alates 1. jaanuarist 2016 lapsetoetuse suurus 50 eurot. Alates 1. jaanuarist 2018 on lapsetoetuse suurus 55 eurot ning 1. jaanuaril 2019 tõuseb see 60 euroni. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta. Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus peretoetus: lasterikka pere toetus, mida makstakse peredele, kus kasvab vähemalt kolm last, kellel on õigus lapsetoetusele. Senine seitsme- ja enamalapselise pere vanematoetus eraldi liigina kaotatakse ning integreeritakse lasterikka pere toetusega. Sellest tulenevalt diferentseeritakse lasterikka pere toetuse suurus peres kasvavate laste arvu järgi. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele 370 eurot.
Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral kasvavad peretoetuse kulud riigieelarves 2016. aastal 14 miljonit eurot, 2018. aastal 28,4 miljonit eurot ja 2019. aastal 42,8 miljonit eurot. Riigieelarvest makstavad lasterikka pere toetused moodustavad 2017. aastal 20,6 miljonit eurot, 2018. aastal 41,3 miljonit eurot ja 2019. aastal 41,3 miljonit eurot. Eelnõu vastuvõtmisega kaasnevad kulud kaetakse 2016.–2019. aasta eelarvetest. Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2016.
Nagu ma ütlesin, siin on kaks eesmärki: üks on esimese ja teise lapse universaalse lapsetoetuse tõus ja teine on uus peretoetus ehk lasterikka pere toetus. Viimane peab aitama tagada kolme- ja enamalapseliste perede majanduslikku toimetulekut ning motiveerima peresid saama kolmandaid ja enamaid lapsi. 2019. aastal, kui see seadus rakendub täies jõus, saaks kolme ja enama lapsega pere toetust 420 eurot, nelja lapsega pere 520 eurot jne. See on oluline lapsetoetuste kasv just nimelt kolme ja enama lapsega peredele, kellest enamik elab praegu vaesusriskis või allpool vaesuspiiri. Seda isegi siis, kui mõlemad vanemad töötavad. Ma loodan, et Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu saab Riigikogus toetuse. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister, te tegite nii põhjaliku ja hea ettekande, et Riigikogu liikmetel ei ole teile küsimusi. Aga siiski, üks küsimus on. Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Austatud minister! Kiirküsimus. Koalitsioon koosneb kolmest erakonnast, kellest kaks defineerivad ennast kui parempoolsed. Seega peaks enamuse jõumeetod olemas olema. Minu ja paljude teiste loogika ütleb, et aitama peaksime just abi vajavaid inimesi, kes tõesti ei saa endaga hakkama, kes vajavad riigi tuge. Milleks pilduda raha lennukilt viie euro kaupa kõigile, kui võiks aidata just neid perekondi, kes seda reaalselt vajavad? Mis teie sellest arvate? Kas te olete parempoolne või vasakpoolne?

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Aitäh! Vastus on teie küsimuses, kus te nentisite, et koalitsioon koosneb kolmest erakonnast.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun sotsiaalkomisjoni esindajana ettekandeks kõnetooli Helmen Küti!

Helmen Kütt

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas neljapäeval, 28. mail riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 38. Lisaks sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale osales arutelul Katre Pall, kes on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja. Kuna minister tutvustas väga põhjalikult seaduseelnõus välja pakutud toetusi, siis mina keskendun sotsiaalkomisjoni liikmete küsimustele, mis tekkisid selle eelnõu arutelul. Usun, et saali huvitab see kõige rohkem.
Komisjonis tunti huvi, kuidas on tänavu 45 euroni tõusnud lapsetoetus reaalselt laste vaesust vähendanud. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja vastas, et laste vaesust monitooritakse igal aastal Sotsiaalministeeriumi arengukava raames. Küsiti, kas Sotsiaalministeerium on teinud analüüse, millised peaksid olema toetused, et saaks laste süvavaesuse üldse likvideerida või viia see võimalikult miinimumi lähedale. Ministeeriumi esindaja selgitas, et seda on kaalutud seoses peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelise raamatu koostamisega. On välja arvutatud, kui palju läheks maksma see, et laste absoluutne vaesus üldse ära kaotada. Eelnõus esitatud muudatuste koosmõjus väheneb eeldatavalt laste absoluutse vaesuse määr 10,1%-lt 2013. aastal 7%-ni 2019. aastal. Muu hulgas küsiti, kas edaspidi loetakse lasterikkaks peret, kus kasvab kolm ja enam last ning kas senised seitsme- ja enamalapselise pere soodustused ja toetused hakkavad kehtima alates kolmest lapsest. Vastusega selgitati, et muudatusega kaotatakse peretoetuse liigina seitsme- ja enamalapselise pere vanematoetus, see toetus integreeritakse lasterikka pere toetusega. Kehtestatakse ka seitset ja enamat last kasvatavale perele mõeldud toetus kindla summana.
Eelnõus on võetud kasutusele uus termin "lasterikka pere toetus". Lasterikkaks pereks loetakse perekonda, kus kasvab koos kolm või enam last, kes on vanuses kuni 16 aastat või keskhariduse omandamise korral kuni 19 aastat.
Mis puutub soodustustesse erasektoris, siis neid riik ette kirjutada ei saa. Soodustuse tegija ise määrab, kui suurtele peredele ja kellele üldse ta soodustuse teeb. (Juhataja helistab kella.)

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolleegid, palun vaikust!

Helmen Kütt

Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et 5 euro kaupa toetuse tõstmise asemel võiks kaetud olla laste kooli või huviringi kulud, et laps selle raha eest midagi reaalset saaks. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja sõnul tuleneb eelnõu algatamine valitsusleppest. Perepoliitika seisukohalt on oluline, et tagatud oleksid mõlemad: laste kooli ning huviringi kulud kaetud ja pered saaksid ka lisatoetust.
Komisjoni liikmed küsisid ka asenduskodudes kasvavate laste toetuse kohta. Kui asenduskodus ehk lastekodus olev laps õpib järjest, siis saab ta toetust kuni 26. eluaastani, et ülikool ära lõpetada. Samas aga eestkoste korral on nii, et 19-aastaseks saanud noored saavad toetust kuni õppeaasta lõpuni ja mitte rohkem. Uuriti võimalust teha sama seaduseelnõu raames muudatusettepanek, et võrdsustada eestkostel olevad lapsed ja noored nendega, kes kasvavad asenduskodus. Sotsiaalministeeriumi esindaja täpsustas, et lastekodus olev laps ehk asendushooldusel olev laps peretoetust üldse ei saa. Rahastamismudel on teistsugune ning see on paika pandud sotsiaalhoolekande seadusega.
Sotsiaalministeerium koostab juba 2004. aasta lõpust vanemliku hooleta laste ehk asendushoolduse kontseptsiooni. Seda, kas toetada neid lapsi, kes on olnud vanemliku hooleta ja on olnud eestkostel, tulebki küsida asendushoolduse kontseptsiooni arutamise raames. Pakutud moel võrdsustamine peretoetuste abil pole võimalik.
Komisjonis tehti ettepanek tõsta peretoetuste maksmise piir 20. eluaastani. Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul on ettepanek positiivne, kuid riigieelarve kulud on kuni 200 000 eurot aastas. Komisjoni liikmed tundsid huvi ka selle vastu, miks ei ole kasvanud üksikvanema lapse toetus ning kas selle toetuse suurendamist on arutatud. Sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja leidis, et üksikvanema lapse toetuse suurendamine mõjuks väga hästi laste vaesuse vähendamisele, kuid samas on sellel ka negatiivsed tagajärjed, kuna on võimalus, et teine lapsevanem lihtsalt ei lähe sünnitunnistusele kirja. Sotsiaalministeerium tegeleb praegu aktiivselt elatisfondiga. On valmimas eelnõu väljatöötamise kavatsus, mis tahetakse suvel teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks esitada.
Lõpetuseks: otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 3. juuni istungi päevakorda – tegelikult on käes juba 4. juuni, nii et oleme kuupäeva võrra nihkes –, määrata ettekandjaks komisjoni liige Helmen Kütt ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Need kõik olid konsensuslikud otsused. Ka on ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. juuni 2015 kell 16, seegi oli konsensuslik otsus. Tänan!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajana, palun!

Heljo Pikhof

Head kolleegid! Hüütagu värsket valitsuskoalitsiooni visadusliiduks, nagu pakkus peaminister, või kuidagi muudmoodi, üks on kindel: visadus viib sihile. Olles järjest teist korda valitsuskoalitsioonis, oleme saanud laste heaks mõndagi käega katsutavat ära teha. Suure visadusega on sotsiaaldemokraadid nii opositsioonis kui ka koalitsioonis olles seisnud sotsiaaldemokraatlike väärtuste eest. Egas muidu saanud koalitsioonileppes esimese asjana kirja lastega perede toimetuleku parandamine. Selline prioriteediasetus rõõmustab sotsiaaldemokraate väga, on ju lastega perede vaesus meile üks suurimaid mure- ja tööteemasid olnud.
Usun, et paljud teist mäletavad ööistungeid 2013. aasta detsembris, mil koalitsioon leidis, et sotsid pelgalt tembutavad, kui peavad ööistungeid lastetoetuste tõstmiseks. Aga kõik Euroopas tehtud uuringud ja Põhjamaade kogemused näitavad, et sündimus on suurem ja lastega perede vaesus väiksem riikides, kus kõigile makstakse ühtviisi tuntavaid peretoetusi, kus riik teeb omalt poolt, mis suudab, et pakkuda lastele vajalikke teenuseid. Tõsi, meil on olemas laste ja perede arengukava aastani 2020, kus on selge sõnaga öeldud, et iga sent, mis me täna lastesse panustame, toob meile hiljem küllaga tagasi. Ma räägin rahvastiku tervisest, haridusest, kuid lõppkokkuvõttes majanduse arengust ja riigist üldse.
Austatud Riigikogu liikmed! Tähtis on, et jätkub lapsetoetuse tõus. Aasta alguses 19 eurolt 45 euroni jõudnud esimese ja teise lapse toetus kasvab nelja aasta jooksul 60 euroni kuus. Lasterikka pere toetust 200 eurot kuus hakatakse maksma kolme ja enama lapsega perele. Ka meie nn nutika lapse toetuse mõte saab teoks. Töötame üheskoos välja süsteemi laste huviharrastuse ja sportimise toetamiseks. Küllap arvutatakse, arutatakse ja arvustatakse neid meetmeid nii ja naa – mõni peab neid väheseks, teine priiskamiseks, nagu ka vaesuse vähendamist tõotava toimetulekupiiri ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ning täiendavat tulumaksutagastust madalapalgalistele inimestele. Need meetmed aitavad samuti ennekõike lapsi. On ju lastega pered teistest suuremas vaesusriskis. Lisaks huvihariduse toetamisele on kavas muuta mitmed teisedki pereteenused kättesaadavamaks. See on hea, sest muu maailma kogemused näitavad, et lastega peredele suunatud teenused on efektiivsed ja tulemuslikud.
Head ametikaaslased seal saali tagaosas! Ammu teada tõde on see, et kõige suuremas vaesusriskis kasvavad üksikvanemaga lapsed. Eesti aga kuulub üksikvanemate hulga poolest OECD riikide esiviisikusse: rohkem kui viiendik meie lastest, umbes 56 000 last kasvab üksikvanemaga peres. Statistikaameti andmetel elas leibkondadest, mille moodustavad üks täiskasvanu ja tema laps, absoluutses vaesuses 23,4% ja suhtelises vaesuses veidi rohkem kui 40%. Ka süvavaesuses elavaid lapsi on kõige enam ühe vanemaga peres. Teada tõde on seegi, et tuhanded üksikvanemad on jäetud omapäi püüdma tuult väljal, kui nad üritavad pisutki raha lapse jaoks teiselt vanemalt kätte saada. Ei aita siin ussi- ega püssirohi, ka mitte kohtulahendid tükkis täituritega, kui elatisvõlglane ikka maksta ei taha. Elatise nõudmine ei ole vanemate omavaheline asi, kinnitavad rahvusvahelised konventsioonid. Elatise nõue on absoluutne. Siin peab ka riik õla alla panema ja looma läbipaistva mehhanismi, mis sobib Eesti oludele. Eeskuju võtta on pea kõigist Euroopa riikidest.
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, lisaaeg!

Heljo Pikhof

Loodame väga, et koalitsioonileppesse jõudnud perepoliitika sihid – lastetoetuste tõstmine, lasteaiakohtade garanteerimine, elatisabi fondi loomine, vanemate töö- ja pereelu ühitamine ja mõnda veel – viivad olukorrani, kus siin ja praegu sirguvad inimlapsed ja nende vanemad tunnevad end väärikalt ja pisutki kindlamini ning et paljud pered soovivad oma teise, kolmanda ja ehk neljandagi lapse kodumaal üles kasvatada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Jaak Madison koha pealt, palun! Kaks minutit.

Jaak Madison

Ma soovisin austatud ettekandjale küsimuse esitada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Küsimuste esitamise aeg on läbi, meil on läbirääkimiste voor ja on võimalik esitada küsimusi iseendale kahe minuti jooksul. Seda soovi härra Madisonil ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 38 esimene lugemine lõpetada. Eelnõu esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. juuni kell 16.
Head kolleegid, tänan kõiki, kes te andsite oma panuse, et me saaksime valges turvaliselt koju minna! Kohtume homme, see tähendab juba täna kell 10 jälle siin saalis.

Istungi lõpp kell 03.59.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee