Aitäh! Küsimus on väga oluline, aga ma vastuse alguses rõhutan üle arvamuse, mis on olnud ka valitsusel, et me peame kõigepealt selgelt väljendama oma seisukohta, et Eesti riik peab saama ise vabatahtlikult otsustada, kui palju pagulasi siia tuleb ja kes need on. Kui me räägime reaalsest vastuvõtuvõimest, siis nende pagulaste eest, keda me vastu võtame, me peame suutma ka hoolitseda. Need ülesanded on seaduses väga selgelt paika pandud. Me peame vähemalt kahe aasta jooksul tagama neile eluaseme olemasolu ja kompenseerima eluasemekulud. Me peame tagama neile keeleõppe, mis on väga tähtis integreerumise mõttes. Kuni nad veel keelt ei oska, tuleb tagada tõlketeenused. Kõigile nendele inimestele kehtib ka õigus saada Eesti sotsiaalsüsteemi tugiteenuseid. See valmisolek, mis meil on, ei ole kindlasti päevapealt nende kvootide ja plaanide raames, mis on Eestile ettepanekuna esitatud. Pigem me hindame oma vastuvõtuvõimet kümnetes inimestes. Aga veel tähtsam küsimus on see, kas Eesti ühiskond on valmis võtma vastu nii suurel hulgal pagulasi. Siin ma hindan väga tähtsaks just nimelt seda poolt, et see otsus peab olema Eesti riigil ja rahval läbi arutatud. See otsus peab olema vabatahtlik, sest ka ajaloost me näeme, et kõik otsused, mis meile peale on surutud, on tekitanud kohe väga tõsist vastuseisu. Siin ei ole küsimus enam meie sotsiaalsüsteemi võimekuses.