Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XII Riigikogu, IX Istungjärk, täiskogu korraline istung
Kolmapäev, 18.02.2015, 14:00

Toimetatud

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, alustame kolmapäevast istungit. Kas kellelgi on järsku mõttes anda üle eelnõusid või arupärimisi? Peep Aru, palun!

Peep Aru

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Julgeolekuasutuste seaduse § 36 lõike 5 kohaselt esitab Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon vähemalt üks kord aastas Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ning julgeoleku- ja jälitusasutuste järelevalvest. Tahangi komisjoni nimel selle ülevaate lugupeetud Riigikogule üle anda. Ülevaade hõlmab eelmist aastat ja selle aasta kahte esimest kuud. Aitäh! (Aplaus.)

Esimees Eiki Nestor

Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe aruande. Nüüd teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 79 Riigikogu liiget, puudub 22.


1. 14:03 Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (803 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 803 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Neeme Suur, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Neeme Suur

Härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Täna on meil lõpphääletusel väga oluline eelnõu 803, mis räägib elatisvõlgade sissenõudmisest. Mul on väga hea meel, et Riigikogu on ühiselt aru saanud, et laste vaesuse vähendamine peab olema üks Eesti riigi prioriteete. Sellest põhimõttest on kantud ka see eelnõu. Eelnõus on mitmeid olulisi meetmeid, mille abil on võimalik elatisvõlgnevusi vähendada ning elatisvõlgnikke korrale kutsuda ja motiveerida, et nad oma võlgnevused likvideeriksid. Nende hulgas on kohtutäiturite tegevuse tõhustamine, ka näiteks sissenõude pööramine kolmandale isikule täidetud rahalisele kohustustele, aga samuti ühiskonnas palju vastukaja saanud meetmed, mis näevad ette võtta elatisvõlgnikult ära jahipidamise õigus, mootorsõiduki juhtimise õigus, relvaluba ja relva soetamise luba, väikelaeva ja jeti juhtimise õigus või kalastuskaart. Õiguskomisjoni viimasel istungil oli huvitav arutelu, kas elatisvõlgnevus puudutab ainult lapsi. Jõudsime selgusele, et tegelikult puudutab elatisvõlgnevus ka vanemaid ja täiskasvanud inimesi, kes ei ole ise ülalpidamissuutlikud. Seetõttu eelnõu sõnastus viimases menetlusfaasis muutus.
See on murranguline eelnõu. Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab seda kõigest hingest ja ma loodan, et see saab Riigikogu koosseisu täieliku toetuse. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Liisa-Ly Pakosta, palun, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel!

Liisa-Ly Pakosta

Head kolleegid! Isamaa ja Res Publica Liit toetab seda eelnõu. Aga me tuletame meelde, et see on ainult üks väike samm sellel teel, et lastevanemad võiksid olla kindlad, et nad saavad ettevõetu lapsele heal ja turvalisel moel ka lõpule viia. Ilma elatisrahafondita ei ole nendest sammudest, mille me praegu kolmandal lugemisel siin loodetavasti üksmeelselt ära kinnitame, ju suuresti kasu. Ja vastupidi, elatisrahafond ilma nende sammudeta jääks riigile liiga suureks koormaks. Nii et tuletan veel kord meelde nende kahe asja seotust ja tuletan meelde ka meie kõige olulisemat eesmärki. Meie kõige olulisem eesmärk on see, et mitte ükski laps Eesti Vabariigis ei peaks tundma ennast ei materiaalselt ega hingeliselt ilmajäetuna ainuüksi seetõttu, et tema vanemad omavahel hästi läbi ei saa või ühel vanemal ei ole tahtmist või võimalust last toetada. Nii et meie kutsume üles mitte piirduma sellega, mis täna arutluse all on, vaid minema pikkade sammudega ja võimalikult kiiresti edasi ka elatisrahafondi küsimustega. Suur tänu tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Valdo Randpere Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Kuna minul oli, ma ütleksin, õnn selle eelnõu menetlemist komisjoni menetlejana Riigikogus mingil määral vedada, siis ma võin teile kinnitada, et me tegime sellega väga palju tööd. Me kohtusime väga paljude asjaosalistega. See on kompleksne, suhteliselt keeruline seadus. Ma loodan, et ta hakkab tulevikus praktikas väga efektiivselt toimima. Kui vaadata, kui palju tööd me sinna alla panime ja kui paljusid osapooli kaasasime, siis see võiks olla üks selline eelnõu, mis on tehtud hea tava järgi ning väga sisukalt ja hästi. Selle eelnõu eesmärk on see, et neil inimestel, kes on elatisraha võlgu kas oma alaealisele lapsele, täisealisele töövõimetule lapsele või ka oma vanematele ja kes muidu ei tunne mingit suurt entusiasmi selle elatisvõla tasumiseks, tuleks sel hetkel, kui neilt võetakse ära need lõbusamad asjad elus, nagu jahiluba, juhiluba või mis iganes luba, meelde, et neil on moraalne ja lisaks sellele ka materiaalne kohustus kellegi ees ning võib-olla ka mingi hingeline side oma järeltulijate või oma vanematega. Samas tahan rõhutada, et me tegime selle eelnõu käsitlemise käigus esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepaneku, et edaspidi on meil elatisvõlgnike register. See tähendab, et kõik elatisvõlgnikud on nähtavad neile, kes on sellest huvitatud, olgu see siis pank, kes tahab hinnata inimese krediidivõimelisust, vaadata, kas ta on juba kellelegi teisele midagi võlgu, või kas või ajakirjandus, kes tahab kedagi naelutada häbiposti selle eest, et see ei täida kohustusi oma järeltulijate või vanemate ees.
Mina, vastupidi eelkõnelejale, ei looda sellele, et see seadus oleks esimene samm, vaid loodan sellele, et see on lõplik samm, mis teostab meie unistuse, et elatisvõlgu enam ei oleks või vähemalt nende hulk kahaneks niivõrd, et elatisfondi loomine muutuks mõttetuks. Selles heas usus me seda eelnõu käsitlesime, selle kallal töötasime ja loodetavasti lõpphääletusel seaduse ka vastu võtame. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 803 lõpphääletusele. Ma arvan, et me võime teie lahkel loal minna lõpphääletuse juurde. Kuna eelnõu vajab vastuvõtmiseks täiskogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 77 Riigikogu liiget, puudub 24.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 803. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


2. 14:13 Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (770 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 770 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Ka see eelnõu vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, seetõttu teeme veel kord kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 74 Riigikogu liiget, puudub 27.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 770. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 770 poolt oli 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


3. 14:16 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (788 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 788 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Ka nüüd on tegu koosseisu häälteenamust nõudva seaduseelnõuga.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 76 Riigikogu liiget, puudub 25.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 788. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu 788 poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadus on vastu võetud.


4. 14:18 Prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 802 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Valdo Randpere, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ka see oli üks eelnõu, mida õiguskomisjonis just minul oli õnn vedada ja siin koos teiega lõpuni menetleda. Ma tahtsin öelda mõne sõna ka selle eelnõu kohta. Kui ma eelnevast eelnõust rääkisin ainult superlatiive kasutades kui väga heast eelnõust, siis see eelnõu on iseenesest ka päris hea. Aga ta on natuke hoiatav märk meile. Selle eelnõu põhisisu on see, et me muudame ära nimetuse "prokuröri abi", asendades selle nimetusega "abiprokurör". Põhjus on see, et paljud inimesed on tundnud, et "prokuröri abi" ei kõla tõsiselt, ja nad on soovinud ikka päris prokuröriga rääkida, prokuröri abiga nad rääkida ei ole tahtnud. Me muudame nüüd selle nimetuse ära. Aga asja tragikoomiline pool on see, et kümmekond aastat tagasi asendati just nimetus "abiprokurör" nimetusega "prokuröri abi". Mida ma tahan praegu öelda? Ma arvan, et me teeme väga hea muudatuse. Aga tulevaste põlvede tarvis ütlen, et kui keegi teist peaks kümne aasta pärast Riigikogus olema ja uuesti hakatakse samasisulist eelnõu menetlema, et tahetakse muuta abiprokurörid tagasi prokuröri abideks, mis iganes põhjusel, siis tuletage meelde minu tänast sõnavõttu ja hoidke ennast tagasi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 76 ja puudub 25 rahvasaadikut.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 802. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 802 seadusena vastuvõtmise poolt oli 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus on vastu võetud.


5. 14:22 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (810 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 810. Avan läbirääkimised. Neeme Suur, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Neeme Suur

Härra Riigikogu esimees! Eelnõu 810 on päris mahukas ja sisaldab suurel hulgal häid asju, mis puudutavad politsei, piirivalve ja ka päästeteenistuse töökorraldust. Tähelepanuväärseks tegi selle eelnõu eelkõige see püüd, millega eelnõu algatajad, just Siseministeerium ja Päästeamet, püüdsid muuta päästjate öötöö eest tasu maksmise korda. Kui praegu on niimoodi, et töölepingu seaduse järgi makstakse öötöö eest kõrgemat tasumäära – 1,25-kordne töötasu –, siis selle eelnõu kohaselt ei oleks päästjate kohta kehtinud see öötöö eest tasu maksmise kord, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. See punkt oli problemaatiline kahes mõttes. Kõigepealt sellepärast, et see oleks olnud tõenäoliselt ebaõiglane päästjate endi suhtes, aga teisalt seetõttu, et see punkt oli seotud kollektiivlepinguga. Nimelt, töölepingu seadus ütleb ka, et öötöötasu võib arvestada põhipalga sisse juhul, kui niimoodi on lepitud kokku kollektiivlepingus. Ametiühingu ja Päästeameti vahel oli kollektiivleping sõlmitud eelmise aasta lõpus ja seal oli ilusasti ka kirjas, et öötöö eest tuleb eraldi tasu maksta. Kui selle eelnõuga oleks päästjate öötöötasu töölepingu seadusest lahti ühendatud, siis oleks nagu tagaukse kaudu mindud, võetud seaduslik alus alt ära ja see kollektiivlepingu punkt oleks muutunud tühiseks. Need argumendid, miks võiks päästjate öötöötasu olla põhitöötasu sees, olid ka täiesti olemas. Ametile jääb alati võimalus pidada päästjate ametiühinguga läbirääkimisi ja kollektiivlepingu seda punkti muuta. Kui mehed on sellega nõus ja saavad kõik üheselt asjast aru, siis on võimalik öötöötasu põhitöötasu sisse arvestada. Aga seaduseelnõuga minna n-ö tagaukse kaudu ja muuta ära öötöö eest tasu maksmise põhimõtted, ei olnud sellel hetkel õige. Ma rõõmustan selle üle, et läbirääkimised olid positiivsed ja õiguskomisjon selle punkti eelnõust välja võttis. Nii et igal juhul on tegemist hea seaduseelnõuga. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda ja me loodame seda ka ülejäänud kolleegidelt. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Ka see eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 68 Riigikogu liiget, puudub 33.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 810. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 810 poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


6. 14:28 Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (776 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 776 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Ka selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
74 kohal, 27 puudub.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 776.
Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus on vastu võetud.


7. 14:30 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (844 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 844 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Neeme Suure Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Neeme Suur

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Tegemist on samuti murrangulise hetkega. Selle eelnõuga pannakse piir kiirlaenuäri krediidi kulukuse määrale. See teema on olnud päris pikka aega Riigikogus menetluses, tõsi küll, see pikem aeg möödus ühe teise numbriga seaduseelnõu ehk eelnõu nr 713 menetledes, aga paraku langes see eelnõu menetlusest välja. Kuidas nimetadagi selle väljalangemise põhjust? Kas see oli tööõnnetus, lohakus või hoopistükkis poliitiline kemplus, mis tollel hetkel tunda andis? Ükskõik, kuidas lugeda kokku neid, keda parasjagu saalis hääletamas ei olnud, aga kui näiteks erakond võtab ajakirjanduses väga nõudvalt sõna, et selline regulatsioon tuleb kehtestada, aga tema liikmetest ühtegi tollel hetkel saalis ei ole, olgugi et nad on majas, ja keegi neist ei hääleta, siis ei saa seda kuidagi teisiti käsitleda kui poliitilise kemplusena. Aga õnneks me saime sellest kiiresti üle, eelnõu anti uuesti menetlusse, seekord tegid seda siis juba Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Loodetavasti saab see eelnõu ka seadusena vastu võetud. Suur tänu teile!

Esimees Eiki Nestor

Ken-Marti Vaher Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, palun!

Ken-Marti Vaher

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kuna kõik kõned võetakse kolmandal lugemisel vastu suure entusiasmiga, siis tuleks vist seekord teha pikemalt.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu pärast ei ole vaja häbi tunda, see on kindlasti samm õiges suunas. Häbiväärne oli aga eelmise samasisulise eelnõu hääletus, kui eelnõu koalitsiooni pärast kahetsusväärselt läbi kukkus. Seetõttu seisame täna siin teie ees ja teeme uue katse. Ma eeldan, et seekord on koalitsiooni hääled olemas.
Krediidi kulukuse määra ülempiiriga on siin saalis tegeldud juba viimased kuus või seitse aastat. Kui te mäletate, siis 2009. aastal püüti seda teemat samuti reguleerida ja tehti üks päris korralik samm, määrati kindlaks, et krediidi kulukuse ülempiiri ületamine on vastuolus hea tavaga. Toonane Justiitsministeerium ja toonane reformierakondlasest justiitsminister ei olnud nõus asjaga edasi minema. Viis aastat on see teema küpsenud, nüüd on tehtud üks samm veelgi edasi ja on selgelt öeldud, et tarbijakrediidileping on tühine, kui see ülempiir ületatakse. Eks teatud kõhklusi tekitab selles eelnõus kindlaksmääratud ülempiir ise, mis võrdub Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolmekordse ületamisega. Teatavasti on see kulukuse määr 30% ligi ja see muudab tühiseks ligikaudu 100%-lise määra. Ma ei näinud komisjonis ega ka parlamendisaalis kahjuks seda soovi, et kehtestada madalam ülempiir. Me teame, et meie põhjanaabritel on see ülempiir märksa madalamal, 50–60% juures. Tõenäoliselt me tuleme järgmises Riigikogu koosseisus selle teema juurde tagasi ja võib-olla teeme siis veel ühe sammu edasi.
Aga ka rakendussätted, kus on kindlaks määratud jõustumise aeg, on igati mõistlikud, mille tõttu turg saab järgmise nelja kuu jooksul teha paslikke ettevalmistusi. Loodetavasti tekib nimetatud krediidi kulukuse määra ülempiiri rikkumisi vähe, sest tõesti, seaduses on ka kohtutele ette kirjutatud selge määratlus, et tarbijakrediidileping on tühine, kui minnakse vastuollu teatud selgete tingimustega.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on nii seda kui ka eelmist eelnõu selgelt toetanud, aga ma võin kahjuks ennustada, et teemaga tegeleb tõenäoliselt edasi järgmine Riigikogu koosseis. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Kalle Jents Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Kalle Jents

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma luban, et ma ei tee pikalt. Aga otsustasin siiski korraks tulla siia kõnepulti ja tuletada ka Keskerakonna fraktsioonile meelde, et see on tõepoolest see eelnõu, mis seab piirid krediidi kulukuse määrale. Ehkki Ken-Marti Vaher tegi siin pika analüüsi, ütlen igaks juhuks ka sinnapoole, et olge head ja hääletage seekord ikkagi selle eelnõu poolt. Tahan kasutada ka juhust ja õnnitleda tublit õiguskomisjoni. Ka seda eelnõu menetles õiguskomisjon, aga parima seaduse auhind anti karistusseadustiku revisjoni eelnõule. Mul oli au käia just mõni tund tagasi seda auhinda vastu võtmas. Loomulikult õnnitlused kogu Riigikogule! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 844 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, nii stenogrammi kui ka üldse täpsuse huvides ütlen, et kõigil oleks selge, millist häälteenamust see eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajab. Ta vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seetõttu teeme kohaloleku kontrolli. Palun!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 70 Riigikogu liiget, puudub 31.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 844. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 844 seadusena vastuvõtmise poolt oli 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


8. 14:41 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (821 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd algab Vabariigi Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu 821 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Ka see eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, seetõttu teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 62 Riigikogu liiget, puudub 39.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu 821. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 821 seadusena vastuvõtmise poolt on 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus on vastu võetud.


9. 14:43 Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (809 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 809 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 809 lõpphääletusele.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 809. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 809 seadusena vastuvõtmise poolt oli 64 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuks ei jäänud keegi. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seadus on vastu võetud.


10. 14:44 Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu (804 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 804 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 804. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 804 seadusena vastuvõtmise poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadus on vastu võetud.


11. 14:46 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 822 kolmas lugemine. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 822. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 822 poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seadus on vastu võetud.


12. 14:47 Kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (750 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Olemegi jõudnud 12. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 750 kolmas lugemine. Ka siin on võimalik osaleda läbirääkimistel, kuid sellekohaseid soove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 750. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 750 seadusena vastuvõtmise poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastu oli 2 ja erapooletuks jäi samuti 2. Kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus on vastu võetud.


13. 14:49 Abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 724 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Mihhail Korb, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Mihhail Korb

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõik me soovime elada riigis, kus võib ennast turvaliselt tunda. 2015. aasta märtsis täitub 20 aastat abipolitseiniku ameti loomisest. Abipolitseinikud on läbi aastate aidanud politseid tema igapäevatöös ja pakkunud tuge suuremate politseioperatsioonide läbiviimisel. Tahan Keskerakonna nimel tunnustada kõiki neid tublisid inimesi, kes oma vabast ajast ja entusiasmist tagavad avalikku korda ning on meie ühiskonnale abiks. Hea meel on tõdeda, et 2013. aasta suvel Politsei- ja Piirivalveameti tellitud uuring näitab, et huvi abipolitseiniku töö vastu on suur. Uuringu kohaselt oli 7% küsitletutest valmis kaaluma järgmise aasta jooksul abipolitseinikuks hakkamist. Kuigi huvi on olnud väga suur, ei ole Siseministeeriumi arvates see piisav motivaator, et abipolitseinike arv ühiskonnas kasvaks. Ministeeriumi arvates on selle põhjus liiga range haridusnõue. Selle eelnõuga seda nõuet muudetakse: keskhariduse asemel peab abipolitseinikul edaspidi olema vähemalt põhiharidus.
Keskerakond leiab, et isikul, kellele on usaldatud avaliku korra tagamine, peab olema vähemalt keskharidus. Seda põhjusel, et avaliku korra tagamisel puututakse iga päev kokku eri tüüpi inimestega. Sellistes olukordades mängivad suurt rolli suhtlusoskus, teadmised ning lai silmaring. Teiseks on teadmisi ja laia silmaringi vaja ennetustööks. Kummaline on näiteks ette kujutada gümnaasiumiklassi ees seisvat põhiharidusega isikut, kes räägib sellest, kui kahjulikud on narkootilised ained. Seega, kuna abipolitseiniku peamised ülesanded on õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine, tuleneb rangem haridusnõue juba töö enda iseloomust. Teiselt poolt mõjutab haridusnõude lõdvendamine kogu politsei mainet. Ühiskonnale antakse signaal, et korravalvuriks olemine ei nõua tingimata pingutamist koolipingis, vaid korravalvuriks saab ka kergemalt. Isiklikult arvan, et see ei tohiks olla see kvaliteedimärk, millega me soovime iseloomustada siinset politseisüsteemi.
Abipolitseiniku ameti propageerimist on vaja tõhustada ja teha selleks rohkem tööd. On raske meenutada suuri kampaaniaid, mis oleksid kutsunud abipolitseinikuna politsei tegevuses kaasa lööma. Kindlasti tuleb välja mõelda ka senisest selgem motivatsioonipakett.
Lõpetuseks tahan öelda, et Keskerakond ei toeta seda eelnõu eelkõige haridusnõude lõdvendamise pärast. Leiame, et kuigi abipolitseinikele usaldatakse eelnõuga rohkem tööülesandeid, mis teatud mõttes on tunnustus nende professionaalsusele, ei saa ega tohi me leppida haridusnõude lõdvendamisega, seda enam, kui me räägime, et keskharidus peaks meie ühiskonnas olema kohustuslik kõigile.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 724 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 724. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 724 poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuks ei jäänud keegi. Abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus on vastu võetud.


14. 14:55 Võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (786 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd algab Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 786 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Sven Sester, palun!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma paari sõnaga markeerin enne selle seaduse vastuvõtmist mõned selle olulisemad kohad ära. Tegemist on seadusega, mis kuulub kolme-nelja seaduse paketti, mille üldnimetus on erinevate kiirlaenuteemadega tegelevad seadused. On hea, et ühena nendest on täna meil kolmandal lugemisel eelnõu, millega me tekitame olukorra, kus ei ole võimalik enam teha mõningaid asju, mis siiamaani olid võimalikud. Esimene asi on see, et enam ei ole võimalik võtta viiviselt intressi. Varem see n-ö geomeetriline võimalus oli. Nüüd on väga selgelt öeldud, et viiviselt ei ole lubatud võtta intresse. Ma arvan, et see on väga oluline. Teine asi, mis praegu toimib ja mis selle seaduseelnõuga muutub, on see, et kui võimalikele võlgnikele saadetakse kirju, siis varem oli n-ö kõrvalnõuete näol võimalik kasvatada lisanõudeid väga suureks, tihti ületasid need põhivõlga ennast. Nüüd pannakse seaduses väga selgelt paika, millised on sissenõudmiskulude hüvitised. See on väga oluline, ma arvan. Enam ei teki võimalust kõrvalnõuetega hulluks minna. Kolmas asi, mida tahan eraldi välja tuua, on see, et väga selgelt on pandud paika ka trahvid. Kui krediidi kulukuse määr, mida tarbijalt soovitakse võtta, ületab seaduses ettenähtud piiri, siis juriidiliselt isikult on võimalik võtta rahatrahvi kuni 32 000 eurot. See paneb ka krediidiandjad kindlasti mõtlema, kas on mõtet minna mingit muud, seadusest väljapoole jäävate tegevuste teed. 32 000 eurot on suhteliselt suur summa.
See on osa sellest suurest paketist ja nendest eelnõudest, mida me oleme siin menetlenud, selleks et turg paremini toimima hakkaks. Väga mõistlik eelnõu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 786 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 786. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks ei jäänud keegi. Võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadus on vastu võetud.


15. 14:59 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 818 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ei ole soovi läbi rääkida. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 818. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 66 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, ka erapooletuks ei jäänud keegi. Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus on vastu võetud.


16. 15:01 Hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (807 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 807 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised.

Aseesimees Jüri Ratas

Juhatuse nimel olen väga tänulik aktiivse osavõtu eest läbirääkimistest. Aeg on nüüd sealmaal, et sulgeme läbirääkimised. Seega võime minna eelnõu 807 lõpphääletuse juurde. Alustame selle ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 807. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 60 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuks ei jäänud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 807 on seadusena vastu võetud. 16. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


17. 15:02 Ühistranspordiseaduse eelnõu (812 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 17. päevakorrapunkti juurde. Algab majanduskomisjoni algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu 812 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 812. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Veenva enamusega – poolt 63, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole – on majanduskomisjoni algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu 812 seadusena vastu võetud. 17. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


18. 15:03 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu (572 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 18. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu 572 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 572. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 59 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 3 jäi erapooletuks. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu 572 on seadusena vastu võetud. 18. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


19. 15:04 Seadme ohutuse seaduse eelnõu (758 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 19. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud seadme ohutuse seaduse eelnõu 758 kolmas lugemine. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 758. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud seadme ohutuse seaduse eelnõu 758 on seadusena vastu võetud. 19. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


20. 15:05 Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (790 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 20. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 790 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 790. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 59 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuks ei jäänud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 790 on seadusena vastu võetud. 20. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


21. 15:06 Nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (831 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 21. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu 831 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole.
Panen lõpphääletusele eelnõu 831. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu 831 on seadusena vastu võetud. 21. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


22. 15:07 Täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu (798 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 22. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu 798 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole.
Panen lõpphääletusele eelnõu 798. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu 798 on seadusena vastu võetud. 22. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


23. 15:08 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 23. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 799 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Andrus Saare!

Andrus Saare

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Võtan enne lõpphääletust kiiresti kokku eelnõu eesmärgid ja pakutud lahendused. Mitmed selle eelnõu punktid sobiksid pigem valimisvoldikusse kui seaduseelnõusse. Eelnõu kandev sõna on "paindlikkus". Aus oleks see asendada sõnaga "asendustegevus". Mitte kuidagi teisiti ei saa nimetada nn paindlikku lahendust, mis puudutab investeeringutoetuse kasutamist kooli tugisüsteemide tarvis, kas tugispetsialistide palkamiseks või teenuse ostmiseks. Kui Eesti mõistes suurlinnad Tallinn ja Tartu välja jätta, siis saab keskmine kohalik omavalitsus toetust 2000–3000 eurot aastas. Teadupärast on investeeringukomponendi summa 9,7 eurot õpilase kohta. Kas keegi siin saalis oskab nimetada kas või ühte omavalitsust, kes peab investeeringutoetust piisavalt suureks, et sellest 2000 eurost jätkuks nii koolimaja remondiks kui ka tugispetsialistide palkamiseks?
Millist lahendust pakkusid sotsid, kelle vastutada on praegu Haridus- ja Teadusministeerium, varasematel PGS-i aruteludel, näiteks juunis 2013? Ma tsiteerin nende esindaja sõnavõttu: "Üks on ometi kindel: kooli tugispetsialistide rahastamise peab riik enda kanda võtma. Muidu ei lase me põhja mitte üksnes nn kaasava hariduse, vaid kogu süsteemi." Väga tore! Seda, et tugiteenuste rahastamisega on probleeme, ei vaidlusta siin saalis ilmselt mitte keegi. Head sotsdemokraadid eesotsas haridusministriga! Kas see lahendus, mida te opositsioonis olles ise nõudsite, või liikumine selle poole on just see, mida te koalitsioonis olles välja pakute? Õige vastus on ei. Tugisüsteemid ei saa reaalselt mitte ühtegi senti raha juurde. Lühidalt kokku võttes on tegemist valimiseelse printsiibitu, kõigile meeldida tahtva eelnõuga, kus puudub esiteks arusaadav kaugem eesmärk ja teiseks kindlustunne, sest mitmed enne valimisi kirja pandud nn paindlikud rahastamispunktid on kirjas koos sõnapaariga "võimaluse korral". Selle asemel võiks kirjutada ka "valimiste korral".
Positiivseks pean ma erakoolide rahastamise muutmist. Erakoolide rahastamise korda muudetakse nii, et raha ka reaalselt lõpuks erakoolidesse jõuab. Just eelkõige seda viimast punkti toetades on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon seaduse vastuvõtmise poolt. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Mart Meri!

Mart Meri

Head kolleegid! Teen väga lühidalt. See eelnõu oli kultuurikomisjoni menetluses ühel või teisel kujul väga pikka aega. Õieti ootas kultuurikomisjon seda eelnõu juba eelmise ministri ajal. Praegu on eelnõu sisu selline, nagu kultuurikomisjon suutis kokku leppida. Need teemad on keerulised. Tõepoolest, järgmisele koosseisule soovin ma jõudu ja visadust, et kooli rahastamise ja tugispetsialistide süsteemi teemadega edasi minna. Aga praegu see oligi see ühisosa, milles me suutsime kokku leppida. Hea seegi. Töö kõikide nende teemadega, mis selles eelnõus on käsitlemist leidnud, igal juhul jätkub. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 799.
Hääletustulemused
Poolt 58 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 799 on seadusena vastu võetud. 23. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


24. 15:14 Tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (753 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 24. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 753 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 753. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 753 on seadusena vastu võetud. 24. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


25. 15:15 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Meie 25. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 808 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun, Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marika Tuus-Laul! Kohapealt? Siit Riigikogu kõnetoolist? Palun! Teete siin juhatajaga nalja!

Marika Tuus-Laul

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid!

Aseesimees Jüri Ratas

Me kindlasti tervitame teda!

Marika Tuus-Laul

Me tegelikult ei saa aru, milleks on vaja praegu teha sellist kosmeetilist ühesõnalist seadusmuudatust, et asendada sõna "aastakoefitsient" sõnaga "kindlustusosak". Mitte midagi sisulist sellega ju ei muutu, kõik jääb endiseks. Ülekohus, et väikesepalgalised saavad edaspidigi ebaõiglast ja alandavalt pisikest pensioni, jääb püsima. Tekib küsimus, kas minister Kütt tahtis inimesi narritada – järsku leidub naiivseid, kes arvavad, et kuna see seadus on nüüd aruteludeks avatud ja pensioniindeksist räägitakse, siis järsku väikesepalgaliste kasuks midagi muudetakse. Kahjuks see nii ei ole.
Mul on väga kahju, et Eesti Keskerakonna fraktsiooni pakutud seadusmuudatus, et üks tööaasta vastaks ühele pensionikindlustuse aastale ehk koefitsiendile 1, hääletati maha. Tegelikult seda oodatakse kõige rohkem. Inimesed räägivad pidevalt, et ootavad muudatusi, et ka väikest palka saavad inimesed võiksid tulevikus saada õiglasemat pensioni. Nemadki teevad väga vajalikku tööd, mis siis, et väikese palga eest. Ei ole tõesti normaalne, et näiteks õpetajaametit pidav inimene teenib välja poolteist korda väiksema pensioni kui IT-spetsialist. Ei ole ju õiglane! Väga paljud inimesed – kaupluste müüjad, hooldajad, õpetajad ja paljud teised elavad madala pensioni hirmus ja osa neist lahkub Eestist, et paremat palka saada ja normaalne pension välja teenida. Meie pensionisüsteem on, me teame, üles ehitatud nii, et järjest enam muutub tähtsaks palga suurus ehk kindlustusosaku suurus ja see tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub aina rohkem ikkagi palga suurusest. Me näeme, et järjest enam on kihistumist.
Mul on väga hea meel, et Postimees sellel teemal debati avas, leides, et nii enam edasi minna ei saa. Ka kunagised pensioniseaduse tegijad ise ütlevad, et midagi tuleb muuta, et seda kihistumist vähendada. Me arvame samuti. Meil on muidugi väga kahju, et praegune valitsus – Reformierakond ja sotsid – hääletas selle punkti maha ja ka IRL aktiivselt sellesse ei sekkunud. Aga meie tahame väga põhjalikult seda teemat käsitleda ja oleme seda ka valijatele lubanud. Palkade ebaõiglus ei tohi üle kanduda pensionite ebaõiglusse. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Aivar Koka!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head saalis olijad! Ma arvan, et see seadus pole sugugi halb. Pannakse paika, mida aastakoefitsient ehk nüüd siis kindlustusosak tähendab. Loomulikult on kõlanud arvamusi, et see aastakoefitsient peaks nii või naa või kolmandat pidi olema. Kuid selles seaduseelnõus on loomulikult üks viga. Ikka on jäetud alles põhimõte, et keskmise palga pealt algab koefitsiendi lugemine. Ma loodan, et kui kuu aja pärast uus Riigikogu siia saali tuleb, siis ta parandab ühe esimese eelnõuna selle vea. Koefitsient peaks algama miinimumpalga pealt, mille tööandjad ja töövõtjad on omavahel kokku leppinud. Siis ei oleks enam seda ebavõrdsust ja inimesed ei peaks imestama, kuidas on võimalik, et sa töötad täiskohaga, aga aastakoefitsient on ikka alla 1,0.
Ma soovin kõigile nendele, kes järgmises koosseisus siin saalis istuvad, edu ja jaksu! Loodan, et te võtate selle seaduse käsile ja hääletate selle poolt, et miinimumpalka saava inimese aastakoefitsient hakkab olema 1. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Istungi juhatajana ootan veel kõnesoove, eeskätt vahest Jõgeva- ja Tartumaa inimestelt. Kõikide fraktsioonide esindajad on oodatud. Rohkem soovijaid siiski ei ole. Selge. Sulgen läbirääkimised ja alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 808. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei ole, 1 rahvasaadik on erapooletu. Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 808 on seadusena vastu võetud. Tänase 25. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


26. 15:23 Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (782 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 26. päevakorrapunkti juurde. Järgmine on sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 782 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marika Tuus-Lauli!

Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakond on läbi aegade olnud seda meelt, et apteegiteenus on tervishoiuteenuse liik ning apteeki tohivad juhtida ja omada vaid spetsiifilise haridusega erialaspetsialistid. Oleme selles valdkonnas koostööd teinud nii Eesti Apteekrite Liidu kui ka proviisorite esindusorganisatsiooniga, kes juhinduvad oma töös eeskätt kutse-eetikast ja erialastest teadmistest. Tegu on ühtlasi ka proviisoritest apteegiomanikega.
Praeguseks on Eestis välja kujunenud selline kahetsusväärne olukord, kus välismaistele ravimite hulgimüügi firmadele kuulub ligi 200 jaemüügiapteeki. Kui jäävad kehtima absoluutsed vabaturureeglid, siis kulub vaid paar aastat, ja kõik nüüd veel töötavad proviisoriapteegid on sunnitud end sulgema või täitma ärimehest omaniku käsku. Loomulikult sellist asja ei tohi lubada. Apteegid kuhjuksid suurematesse linnadesse ja kaubanduskeskustesse, väga paljud maakohad, kus praegu veel apteek on, jääksid sellest ilma. Ka pangateenuste ja postkontoritega on ju niimoodi läinud. Mina olen 12 aastat siin Riigikogus rääkinud, et apteekide omanikeks peaksid olema vaid proviisorid, mitte suvalised erihariduseta ärimehed. Sellepärast on mul väga hea meel, et meie tänane kõige tähtsam muudatus, et proviisor saab apteegi enamusosanikuks, tugineb Keskerakonna ettepanekule. Peale väga pikki ja põhjalikke arutelusid tulid sellega kaasa ka koalitsioonierakonnad – Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Nad aitasid seaduseelnõu täpsustada ja me saame täna selle ühiselt heaks kiita.
Meie tänast muudatust, et proviisorid saavad apteekide omanikeks, on kritiseerinud Konkurentsiamet, õiguskantsleri büroo ning veel mõned riigiametid. Samas on needsamad ametid korduvalt kritiseerinud vertikaalset integratsiooni, hulgi- ja jaemüügikettide ainult kasumihuvile üles ehitatud süsteemi. Mul on hea meel, et me võtsime kevadel koos vastu seaduse, et vertikaalne integratsioon lammutatakse mõninga üleminekuaja jooksul. Praegu ongi õige aeg anda suunis, kellele hulgimüügifirmad apteegid peaksid müüma. Meie selge seisukoht on, et tervishoiuvaldkonnas peavad maksma professionaalide otsused ja neid otsuseid ei tohi mõjutada ärimehest omanik, kes seab esikohale omaniku tulu. Proviisor aga on andnud ametivande ning lähtub eeskätt ostjate vajadustest.
Tänast muudatust, mille me siin üheskoos teeme, on hakatud nimetama halvas mõttes revolutsiooniks ettevõtluse valdkonnas. Ma lükkan selle ümber. Apteegi tegevusvaldkond ei ole vaba ettevõtluse valdkond. Sellel puuduvad kõik vaba ettevõtluse tunnused, sest ravimite hinda apteegis ei kujunda konkurents, see on riigi seadustega paika pandud. Nii et siin ei ole õige rääkida ettevõtluse piiramisest ja vastuolust põhiseadusega, sest riik kasutab maksimaalselt oma õigusi apteegiteenuse reguleerimiseks, samas jätab aga täitmata oma kohustuse reguleerida ka teenuse pakkumist ehk apteekide arvu ja paiknemist Eestimaal.
Kui me vaatame, kuidas mujal Euroopas lood on, siis selgub, et 29%-s Euroopa riikidest on proviisor 100% ainuomanik, meil on see näitaja väiksem. 21%-s Euroopa riikidest peab proviisor olema enamusosanik. Ülejäänutes kehtivad igasugused asutamispiirangud: nn demograafilised, geograafilised ja kettidesse ühinemise piirangud. Meie õiguskantsler ja Riigikohus on need piirangud põhiseadusvastaseks tunnistanud.
Palun ühe minuti lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Üks minut juurde.

Marika Tuus-Laul

Kui me natukene mõtleme, siis me keegi ei tahaks ju, et perearst alluks näiteks välismaisele ettevõtjale. Ja tekibki paralleel: miks me siis peaks tahtma, et apteegid kuuluvad välismaistele ettevõtjatele. Nii et tehkem täna koos üks õiglane otsus ja kehtestagem omandipiirang! Hääletame proviisorite kasuks! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii, kas on veel kõnesoove! Ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 782 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 782. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid ei ole. Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 782 on seadusena vastu võetud. Tänase 26. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


27. 15:30 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu (795 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 27. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu 795 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Panen lõpphääletusele eelnõu 795. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu 795 on seadusena vastu võetud. Tänase 27. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


28. 15:31 Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (833 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 28. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 833 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Jüri Morozovi!

Jüri Morozov

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 833 on õiguskomisjonis olnud laual kahel korral, 26. jaanuaril ja 16. veebruaril. Komisjonile on teada antud, et muudatusettepanekute esitamise tähtaja jooksul eelnõu muutmiseks ettepanekuid ei tehtud ja komisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas küsimusi on? Ei ole. Kas kõnesoove on? Ei ole. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid eelnõu 833 kohta ei laekunud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et tuleks läbi viia lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 833. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 833 on seadusena vastu võetud. Tänase 28. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


29. 15:34 Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (838 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Enne kui me liigume 29. päevakorrapunkti juurde, annan teada, et Riigikogu juhatus on saanud olulise kirja. Nimelt, Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 838 teisel lugemisel 18. veebruaril teeb ettekande keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, mitte aseesimees Erki Nool. Alla on kirjutanud Rainer Vakra, keskkonnakomisjoni esimees. See on komisjoni üksmeelne otsus, nagu ma aru saan. Palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra, kes kannab teisel lugemisel ette Vabariigi Valitsuse algatatud Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 838!

Rainer Vakra

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2015. aasta 19. jaanuaril. Esimene lugemine toimus 11. veebruaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 13. veebruar kell 12. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Keskkonnakomisjon otsustas 26. jaanuari istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks ja teha ettepanek panna eelnõu 18. veebruaril lõpphääletusele. Palun seda eelnõu toetada!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! On ka hulgaliselt küsimusi. Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, härra aseesimees! Hea ettekandja! Mulle ei meenu, mis see sisu oli. Palun räägi paari sõnaga! (Naer saalis.)

Rainer Vakra

Aitäh, kolleeg Lembit Kaljuvee! Kyoto protokolli Doha muudatuse eesmärk on võidelda globaalse soojenemise vastu. Küll aga tuleb märkida, et Doha muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eestile täiendavat heitkoguste vähendamise kohustust, sest Euroopa Liidu ja selle riikide heitkoguste vähendamise kohustused põhinevad 2009. aastal Euroopa Liidus vastu võetud kliima- ja energiapaketil, mis on selgelt rangem kui ülemaailmne Doha pakett. Aitäh teile!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Jüri Ratasel on küsimus. Palun!

Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Auväärt komisjoni esimees! Kuidas te ise hindate, kas praegusel juhul on kaalukauss rohkem Kyoto poole või Doha poole?

Rainer Vakra

Aitäh! Mul on hea meel näha, et Riigikogu aseesimees on nagu välk selja tagant juba suurde saali jõudnud. Aga on selge, et kui tegemist on Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõuga, siis ikkagi Doha on olulisem.

Aseesimees Laine Randjärv

Ja palun, Valdo Randperel on ka veel küsimus!

Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mul on küsimus, milliseid asjast huvitatud osapooli kaasati eelnõu menetlemisse.

Rainer Vakra

Eelnõu menetlemisele kutsuti Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Jörgen Talkop, nõunik Anne Mändmets, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Leelo Männik, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin ja õigusosakonna jurist Helen Holtsman.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Paul-Eerik Rummo

Mul on mure. Mis juhtus kolleeg Erki Noolega?

Rainer Vakra

Erki Nool on täna täiesti olemas ja teeb järgmiseks punktiks painutusharjutusi. Ma saan aru, et ta valmistub järgmiseks punktiks.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas on veel küsimusi ettekandjale? Nüüd on kõik selge. Suur tänu, Rainer Vakra! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 838 lõpphääletus. Valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 838. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


30. 15:38 Eesti Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vahelise peakorteri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (839 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Meie tänane järgmine päevakorrapunkt, siis juba 30., on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vahelise peakorteri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 839 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni liikme Andre Sepa!

Andre Sepp

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle seaduse eesmärk on ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vaheline kokkulepe peakorteri moodustamiseks Eestis. Eelnõu 839 esimene lugemine lõpetati siin saalis 11. veebruaril. Väliskomisjon jätkas eelnõu menetlemist oma 16. veebruari istungil. Muudatusettepanekute tähtajaks ehk reedeks, 13. veebruariks, ühtki ettepanekut ei esitatud. Komisjoni ettepanek on ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine lõpetada, viia läbi lõpphääletus ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi seekord ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Valmistume lõpphääletuseks!
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vahelise peakorteri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 839. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


31. 15:41 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (840 OE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Meie 31. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 840 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma istungitel 9. veebruaril ja 16. veebruaril. 9. veebruari istungil kiitis komisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti. 16. veebruari istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja.
Lähemalt eelnõu teise lugemise tekstist. Eelnõu punktides 2 ja 3 on tehnilise täpsustusena riiginime Liibanon järel välja jäetud sõna "vabariik", viies need punktid kooskõlla eelnõu pealkirjaga. Täpsustus on ka kooskõlas Riigikogus 2014. aasta 11. detsembril vastu võetud UNTSO missiooni käsitlenud otsuse sõnastusega, mille alusel andis Riigikogu Kaitseväe üksusele mandaadi osaleda 2015. aastal ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil Liibanonis. UNIFIL-i missiooni üks ülesanne on tagada nimetatud UNTSO vaatlusmissiooni julgeolek. Eelnõu esitaja toetab riigikaitsekomisjoni täpsustust.
Eelnõuga oli seotud ka 10. veebruaril toimunud riigikaitsekomisjoni istung, kus osalesid Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja teised Kaitseväe esindajad, kes andsid ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistes missioonipiirkondades toimuvast, sh olukorrast Liibanonis ning Eesti Kaitseväe üksuste ettevalmistusest osalemiseks UNIFIL-i missioonil. Eelnõu kohaselt osaleb Eesti Kaitseväe rühmasuurune üksus Soome-Iirimaa pataljoni koosseisus Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL, kus veebruari seisuga oli tegev 10 226 sinikiivrit. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 otsustas riigikaitsekomisjon 9. veebruaril konsensusega teha ettepaneku arutlusel oleva eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Aivar Riisalu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid ei ole laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 840 lõpphääletus. Valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 840. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.


32. 15:45 Riigikogu otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu (828 OE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Tänane 32. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu 828 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige!

Lauri Luik

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas Riigikogu otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu s.a 12. jaanuaril. Spordipoliitika põhialuste näol on tegu Riigikogu tasandi strateegilise dokumendiga, mille vastuvõtmise võimaluse sätestab riigieelarve seaduse § 20. Spordipoliitika põhialuste väljatöötamine tuleneb vajadusest määrata kindlaks Eesti spordipoliitika visioon, üleriigiline eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad. Liikumine ja tervislik eluviis on üks elus püsimise alustalasid, millel on ka oluline hariduslik, meelelahutuslik ja sotsiaalne mõõde. Spordi- ja liikumisharrastuse arendamine mitmekesistab oluliselt Eesti kultuuri- ja noorsootöö valdkondi, panustab majanduskeskkonda ja tööhõivesse ning aitab kaasa eri osapoolte paremale lõimimisele.
Lühidalt Eesti spordipoliitika visioonist ja üleriigilisest eesmärgist. Aastal 2030 peaks eestlaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu vastama Põhjamaade tasemele. See on siht, kuhu me üritame jõuda. Meil on siis kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos vastavate teenustega, mis toetab inimeste tervena elatud eluea pikenemist, eneseteostust ja majanduse kasvu. Eelnõu defineerib sporti kui elujõu edendajat, rikkuse loojat ja riigi hea maine kujundajat. Eelnõus on kirjas ka liikumise ja spordi peamised väärtused, milleks on aus mäng, ühtekuuluvus, kaasamine ja avatus, sealjuures vabatahtlik tegevus, tervislik ja aktiivne elu, elukestev enesearendamine ja lõpuks väga olulisena vastutus. On kindlaks määratud neli peamist arengusuunda: esiteks, et valdav osa Eesti elanikkonnast liigub ja spordib; teiseks, et liikumine ja sport on ka majandusharu ja tööandja; kolmandaks, et liikumine ja sport peab olema vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja; neljandaks, et Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.
Eelnõu esimene lugemine oli tänavu 21. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 4. veebruariks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid ettepanekuid ei esitanud. Kultuurikomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel 9. ja 16. veebruaril. Arutelu tulemusena otsustasime komisjoni nimel teha eelnõu muutmiseks kaks ettepanekut, mõlemad on redaktsioonilised: esiteks, eelnõu täpsustatakse keeleliselt ja normitehniliselt, ning teiseks, sõnastatakse ümber aruandlust puudutav eelnõu punkt.
9. veebruaril otsustas kultuurikomisjon esitada eelnõu 828 teisele lugemisele Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 18. veebruariks, teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja panna otsuse eelnõu pärast teise lugemise lõpetamist lõpphääletusele. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Palun küsimus, Helir-Valdor Seeder!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Loomulikult on hea, kui spordipoliitika põhialused on Riigikogus heaks kiidetud, aga see dokument on küll väga üldsõnaline ja minu arvates rohkem ilukirjanduslik lugemisvara. Aga minu küsimus on järgmine. Kas te olete nõus, et Eesti spordipoliitika suurim puudus on see, et määratlemata on riigi roll ja vastutus spordi korraldamisel ja rahastamisel? Tegelikult me nende põhialuste kinnitamisega mingisugust selgust selles põhiküsimuses ei saa.

Lauri Luik

Kahtlemata on ülimalt oluline, et valdkonna eest vastutaja oleks selgelt määratud. Sordivaldkond kuulub Eestis teatavasti Kultuuriministeeriumi vastutusalasse ja seega on Kultuuriministeerium see ametkond, mis spordivaldkonda kureerib. Väga selge vastutus inimeste tervise ja spordiga tegelemise eest on kohalikel omavalitsustel. Seadus küll ei kohusta kohalikke omavalitsusi spordi tegemist toetama, aga minu arvates on see elementaarne. Kui me vaatame statistikat, siis näeme, et omavalitsuste panus spordi toetamisse on peale maailma majanduskriisi leevenemist hakanud taas suurenema. Nii et omavalitsused saavad selle tähtsusest väga hästi aru. Selle otsuse puhul on tõesti tegu üsna üldsõnalise dokumendiga. See on kontsentraat 40-lehelisest tööversioonist, mis läbis arutelu Eesti spordi kongressil möödunud aasta lõpus. Otsus on teadlikult üldsõnaline. Kui me vaatame teisi analoogseid poliitikadokumente, siis ka nende sõnastused on laiapõhjalised ja hästi ülevaatlikud. Aga põhimõte on ju selles, et kõikide nende poliitiliste dokumentide juurde tulevad rakenduskavad ja tegevuskavad, mis on juba märksa konkreetsemad. Neis on rida-realt kirjas eesmärgid ja tegevused, kuidas nende poole liigutakse.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mul on üks täpsustav küsimus. Kas sina kui spordispetsialist ja selle dokumendi autor oskad mulle selgitada, mis asi on maaspordiühing ja mis on linnaspordiühing? Mina tean, et maaspordiühing Jõud on olemas. Aga oskad sa mulle öelda, mis on linnaspordiühing? Ja mis vahe neil on?

Lauri Luik

Peaasi, et sporti tehakse – see on kõige tähtsam. Aga meil on ka linnade liit ja maaomavalitsuste liit, arvan, et neid algeid võib kuskilt sealt otsida. Oluline on see, et igal spordivaldkonnal oleks vastutaja, nagu on näiteks spordialaliit. Ja näiteks koolispordi eest vastutab Eesti Koolispordi Liit. Minu arvates on väga tore, kui katusorganisatsioone, kes kas spordialade lõikes või piirkonniti sporditegevuse eest vastutavad, on mitmeid. Kui nad saavad sellega edukalt hakkama ja nende töö on tulemuslik, siis see on väga hea.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste

Aitäh! Hea ettekandja! Siin on ilusti kirjas, et tööandjatele luuakse soodsam õiguskeskkond, et nad saaksid töötajatele pakkuda liikumise ja sportimise võimalusi. Samamoodi niisugune ilus ümmargune jutt. Aga mina saan sellest aru nii, et tegelikult räägitakse spordile tehtud kulutustelt erisoodustusmaksu kaotamisest. Kas see on sellepärast siia nii ümmarguselt sisse kirjutatud, et Reformierakond on sellele vastu? See on ikkagi spordirahva soov. Kas see on sellepärast niimoodi sisse pandud, et saaks sellest jälle kõrvale hiilida?

Lauri Luik

Kahtlemata ei ole siia ükski asi saanud kirja eesmärgiga kõrvale hiilida. Pigem ikka sellepärast, et seda peetakse oluliseks edasi arendada. Ja milline konkreetne tegevus spordi soodustamiseks tulevikus seadustatud saab, see on meie kätes. Praegune visioonidokument seab raamistiku ja suunad, kuhu me peaksime liikuma. Selles suunas liikudes nähakse tõepoolest vajadust erakapitali rohkem sporditegemisse kaasata, et ettevõtjad suudaksid oma töötajaid paremini motiveerida. Nii et ühe võimaliku suunana on see siin teadlikult välja toodud – üldse mitte selleks, et millestki kõrvale hiilida, vaid pigem selleks, et kindlalt edasi minna.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Eestis maaspordiühingut Jõud ei ole, on Eestimaa Spordiliit Jõud. Ütlen seda täpsustuseks ühele eelmisele küsijale. Aga teie olete nüüd spordispetsialist. Mina ei ole seni aru saanud, kui palju viib riiklikku spordipoliitikat ellu Kultuuriministeerium ja kui palju Eesti Olümpiakomitee ja kui palju võib-olla veel keegi kolmas. Rahastamisest rääkides te ütlesite, et kohalikud omavalitsused peaksid olema spordi edendamisest huvitatud ja nende roll on spordi korraldamisel väga oluline. Riik, kohalikud omavalitsused ja spordiharrastajad, lapsevanemad – kas te oskate öelda, kuidas rahastamise mahud viimase kümne aasta jooksul nende vahel proportsioonis muutunud on? Kui palju rahastab riik, kui palju omavalitsused ja sporditegijad, harrastajad ise, lapsevanemad? Kelle osa on kõige rohkem kasvanud?

Lauri Luik

Suur tänu! Ma kõigepealt tänan, et juba teist korda nimetatakse mind spordispetsialistiks. Ma ei tea, kust see määratlus tuleb, aga iseenesest on seda tore kuulda. Kui te võtate selle dokumendi seletuskirja, siis seal on olemas päris põhjalikud graafikud. Ma tean, kuhu teie küsimus tüürib: te soovite öelda, et inimeste omaosalus spordis on viimastel aastatel suurenenud ja inimesed panustavad sporti rohkem. See iseenesest on hea. Kui me vaatame aastaid, mis järgnesid 2008. ja 2009. aastale, mis olid finantsiliselt väga keerulised, siis omavalitsuste panus sporditegevusse on nüüd kasvama hakanud ja samamoodi riigi panus. Konkreetsed protsendid ja muud arvud saate seletuskirjast kätte – sealt saate neid vaadata. Aga üldiseid tendentse ma juba kirjeldasin. Minu arvates on oluline motiveerida veel rohkem erakapitali kaasama ja motiveerida ka neid omavalitsusi, kes praegu kuigi spordisõbralikud ei ole, rohkem sporti panustama. Ma ei pea ilmtingimata vajalikuks, et omavalitsustele on kõik asjad, mida oleks mõistlik teha, seadusega ette kirjutatud. Minu arvates iga normaalne omavalitsusjuht peaks selletagi seisma selle eest, et tema valla või linna inimesed oleksid terved, õnnelikud ja tahaksid seal omavalitsuses elada.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Lauri Luik! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on väga hea meel, et sport on lõpuks muutunud ka Riigikogu liikmetele nii oluliseks, et me võtame täna vastu Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. Selle taga on spordiringkondade kahe aasta tõsine töö, mille käigus valdkonna spetsialistid on kaardistanud murekohad ning teinud ettepanekuid, kuidas edasi minna, ja on saavutanud konsensuse. Jah, murekoht on ka see, et spordipoliitika alused võiks olla konkreetsem dokument, aga hea samm seegi. Terve, aktiivne ja sportlik rahvas – see teema ei ole ainult spordirahva pärusmaa. See on üks osa sellest Eestist, kus, ma usun, me kõik elada tahame. Kui inimesed rohkem liiguksid, oleksid  tervishoiukulud väiksemad. Nii et tegelikult on asi tunduvalt lihtsam, kui see vahest välja paistab.
Põhiprobleemid on selles, et Eesti sporti tegelikult ei juhita. See tuli välja ka eilsel sporditeemalisel debatil, mille olümpiakomitee korraldas. Kui ma küsisin, kas keegi mäletab mõnda kultuuriministrit, kelle jaoks sport on olnud prioriteet, siis kellelgi ei tulnud kedagi meelde. Sellest tegelikult ka see peataolek. Kui me vaatame spordiga seotud eelarveridasid, siis need on võrdlemisi muutumatud püsinud. Muutub ainult üks arv, mis on kolmandal lugemisel spordile lisandunud. Tore, et siin Riigikogus on palju sportlikke inimesi, kes leiavad, et sport on alarahastatud. Nad suunavad sinna lisaressurssi, aga sellegagi on seotud üks väike probleem: kogu raha jagamine võiks olla tunduvalt läbipaistvam. Ma arvan, et sellest võidaksid kõik. Olukord, kus spordialaliitude presidentideks valitakse poliitikuid, et nii saaks minu, teie kõigi ja kogu rahva makstud maksuraha laiali jagada, lootes selle vastu kas siis mõnda ametikohta või rohkem hääli, ei ole minu arust ilus. Eriti ei ole see kena just spordis, kus me räägime ausa mängu reeglitest. Ma olen ise selles minu jaoks, kui võib nii öelda, kaudses korruptsioonis osalenud, aga ma ei tunne ennast selles hästi.
Ettepanek kaotada erisoodustusmaks spordile tehtud kuludelt on aastaid teemaks olnud. Riigikogu spordi ja liikumise toetusrühm – või mis iganes selle nimi ka pole – on tegelikult kahe põhiprobleemiga tegelenud või seadnud kaks suurt eesmärki: treenerite palgalisa kehtestamine, üldse treeneriameti väärtustamine ja erisoodustusmaksu kaotamine.
Palun kolm minutit lisaks!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaaega.

Toomas Tõniste

Õnneks nüüd viimasel hetkel me hakkasime treenerite probleemile mingeid lahendusi pakkuma, aga erisoodustusmaks on ikkagi spordile tehtud kulutustel juures. Selle tõttu meie riik kaotab tunduvalt rohkem raha, kui rahandusminister siiamaani kartnud on – konkreetselt väljatoodud summad, mis me tegelikult võime eelarves kaotada, on mõned sajad tuhanded või miljon eurot, aga see, mis asemele tuleks, on viis kuni kaheksa korda suurem summa.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et meie tänase otsuse kohaselt hakkab minister käima vähemalt korra aastas siin saalis aru andmas, mida ta on spordi heaks ära teinud ja miks on midagi tegemata. See on juba suur samm edasi. Ma loodan, et see on vaid üks algatus selle nimel, et me kõik sporti tunduvalt rohkem väärtustaksime. Loodan, et järgmine kultuuri- ja spordivaldkonna eest vastutav minister näeb enam vaeva ja tahab rohkem sporti panustada, saades aru, kui oluline see meie kõigi jaoks on. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta oli kaks muudatusettepanekut teinud juhtivkomisjon, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ettepanek nr 2, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 828 lõpphääletus. Valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu 828. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 1 rahvasaadik on erapooletu. Eelnõu on otsusena vastu võetud.


33. 16:06 "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018". 2014. aasta täitmise aruanne

Aseesimees Laine Randjärv

Meie päevakorrapunkt nr 33 on "Kriminaalpoliitika arengusuundade aastani 2018" 2014. aasta täitmise aruanne. Enne kui me selle juurde läheme, tutvustan teile asjaomast korda. Kõigepealt on justiitsministri ettekanne kuni 20 minutit, millele järgnevad küsimused. Iga Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, mille käigus võtavad sõna fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Ma palun ettekandeks kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Justiitsminister Andres Anvelt

Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Ka nn ukselt uksele uuringute käigus on selgunud, et kuritegevus ei paku Eesti ühiskonnas enam nii palju kõneainet kui näiteks kümme aastat tagasi. Ainult 7% inimestest peab kuritegevust probleemiks. Alles mõni aasta tagasi oli see näitaja üle 40%. Selle põhjuseid on mitu. Tahaksin ka siin ära tuua ühe numbrilise näitaja, mille üle saab vabariigi aastapäeva eelõhtul ainult hea meel olla: iseseisvas Eestis nii enne sõda kui ka peale 1990. aastaid pole tapmiste arv 100 000 inimese kohta kunagi nii väike olnud. 1930. aastate lõpus jõudis see näitaja natuke üle kuue tapmise 100 000 inimese kohta, eelmisel aastal aga oli kolm tapmist 100 000 inimese kohta. Väiksem on see olnud ainult okupatsiooniperioodil 1960.–1964. aastani, kui tapmiste arv Eesti territooriumil oli veelgi väiksem.
Aga nüüd ettekande juurde. Nagu tavaks, alustan ülevaatega kuritegevuse olukorrast. Enne arvude maailma sukeldumist tahan öelda, et minu meelest tuleks kriminaalpoliitika eesmärgid ja sellealane tegevus võtta kokku ühtsesse ülesandesse ja selleks ülesandeks on kuritegevuse vähendamine. Vähese kuritegevusega riigis on inimestel turvalisem elada ja turvatunne peab valitsema nii kodus kui ka koolis, nii tööl kui ka tänaval. On selge, et justiitssüsteemi tegevus saab sellise olukorra poole püüdlemisel ja selle tagamisel moodustada kõigest ühe mosaiigikillu, kuid teisalt on seesama mosaiiksus ka põhjus, miks Justiitsministeerium ei tegele ainult karistus- ja menetlusõigusega, vaid osaleb aktiivselt ka sotsiaal- ja hariduspoliitika niisugusel arendamisel, et see aitab kuritegevust vähendada.
Nüüd aga arvude maailma. 2014. aastal registreerisid uurimisasutused ja prokuratuur 37 787 kuritegu, see on 5% vähem kui aasta varem ning kolmandiku võrra vähem kui kümme aastat tagasi. Registreeritud kuritegude arvu vähenemine on Eestis olnud märkimisväärne ja pidev. 2008. aasta oli eelmisel kümnendil ainus, kus kuritegude arv õige pisut kasvas. See on tavaliselt koht, kus skeptikud ütlevad üht kahest: kas seda, et seadused on muutunud, või seda, et inimesed ei anna enam kuritegudest politseile teada. Loomulikult on karistusseadustik muutunud, kuid kui seadusmuudatused kokku lugeda, siis näeme, et kriminaliseeritud tegude loetelu on viimase kümnendi jooksul kasvanud, mitte kahanenud. Samuti pole näiteks varguste puhul piiri muutmine nende kuriteona või väärteona kvalifitseerimisel kokkuvõttes nende süütegude koguhulka suurendanud.
Kuid kuritegudest mitteteatamise probleem on Eestis kahtlemata olemas. Seetõttu tellib Justiitsministeerium registreeritud kuritegevuse statistika kõrval ka ohvriuuringut, mis aitab inimeste küsitlemise abil selgitada kuritegevuse trende ja võimaldab hinnata, kui paljudest kuritegudest inimesed politseile ikkagi teatavad. Need uuringud näitavad, et info enam kui poolte kuritegude kohta ei jõua kahjuks politseini. 2014. aastal andis politseile asjast teada 44% varguse ja 40% vägivalla ohvritest. Siiski on olukord paranenud ka selles osas ning politsei poole pöördunud kannatanute arv aastast aastasse kasvab, mitte ei vähene. 2009. aasta ohvriuuring näitas, et vägivallakuritegudest teatas politseile 23% ning peamist liiki vargustest 25–38% ohvritest.
Kümne aastaga on toimunud ka olulised muutused kuritegevuse struktuuris. Märkimisväärselt on vähenenud varguste osakaal, kuid kasvanud on vägivallategude osakaal. Varavastaste kuritegude puhul mängivad rolli paljud välised tegurid, näiteks muutused inimeste igapäevaharjumustes või ka asjade järelturuväärtuses. Üha vähenev sularahaga arveldamise maht on varavastased kuriteod aina enam üle viinud küberruumi. Eelmisel aastal registreeriti Eestis ligi 16 000 vargust, mis on 4% vähem kui aastal 2013. Aastaga kasvas küll kaupluse- ja sõidukivarguste arv, vähemaks jäi aga eluruumidest või autost varastamist. Ohvriuuringu järgi langes varguse ohvriks 2–4% elanikest. Varavastaste kuritegude hulga poolest hakkab Eesti Euroopa keskmisele lähenema, kuid ilmselt ei vähene varguste arv enam järsult. Kui tahta murrangulist muutust, tuleb leida senisest tõhusamaid viise, kuidas tegeleda uimastisõltuvuses inimestega.
Kuritegevuse geograafiline jaotus ei pakkunud mulle üllatusi. Aastaga vähenes kuritegevus kaheksas maakonnas ja kasvas kuues. Nagu varemgi on kuritegevust enam Tallinnas ja Ida-Virumaal. Tallinna kohta võib öelda, et seal, kus on inimesed, on ka ohvrid ja kurjategijad. Ida-Virumaa kohta tuleb aga nentida, et seda piirkonda iseloomustab mitmesuguste riskide üheaegne avaldumine rohkem kui mujal Eestis. Sealgi on kuritegevus sotsiaalsete probleemide ja olude tagajärg. See tähendab ka, et inimesed mitte ainult ei puutu seal kuritegevusega enam kokku, vaid ka tunnevad end ebaturvalisemalt kui mujal Eestis.
Mullune Eesti sotsiaaluuring näitas, et kuritegevust peab oma elukoha lähedal probleemiks 12% leibkondadest. Kümne aastaga on see näitaja väga palju vähenenud, näiteks 2004. aastal oli selliseid peresid 28% ja 2007. aastal 21%. Õnneks on need näitajad liikunud paremuse poole ka Kirde-Eestis: 2014. aastal tajus kuritegevuse probleemi 23% sealsetest leibkondadest. Kokkuvõttes peab aga kahjuks tõdema, et Ida-Virumaa on oma kuritegevuse ja turvatunde näitajate poolest ülejäänud Eestist viis kuni kümme aastat maas.
Nüüd tulen aga ettekande põhiteema ehk vägivalla juurde. Ma ei tõsta seda teemat esile ainuüksi seetõttu, et vägivalla ennetamine on mulle isiklikult väga tähtis. Esmalt on vägivalla vähendamine kriminaalpoliitika arengusuundade seas tähtsal kohal. Tervelt neli punkti räägivad sellekohastest meetmetest ja eesmärkidest. Ükski teine valdkond pole selles dokumendis saanud nii palju tähelepanu. Selleks on ka põhjust, sest vägivalla probleem on meie ühiskonnas suur ja sellega tegelemine peabki olema tähelepanu keskpunktis. Samal ajal oli vägivalla teema mullu Justiitsministeeriumis esiplaanil ka seetõttu, et ametisse asumisel seadsin endale ja ministeeriumile vägivalla ennetamiseks kaks suurt eesmärki. Üks oluline eesmärk oli allkirjastada naistevastase perevägivalla tõkestamise konventsioon ehk Istanbuli konventsioon, mis saigi allkirjastatud Strasbourgis 2. detsembril. Meie riigi jaoks pole see ainult sümboolne allkiri, vaid kohustus võidelda perevägivallaga struktuurselt, kasutades seadusandluse ja täitevvõimu koostoimet. Tuleb abistada kannatanuid ning muuta suhtumist vägivalda ja selle ohvritesse. Palju tööd on veel ees, kuid olen veendunud, et sellele valdkonnale pühendumine vähendab vägivalda mitte ainult kodudes, vaid palju laiemalt. Teiseks oluliseks eesmärgiks seadsin justiitsministrina töötada välja uus vägivalla vähendamise arengudokument. Sellega nähti eelmisel aastal palju vaeva ning sellest ma räägin pikemalt oma järgmises sõnavõtus.
Peatun hetkeks karistusõiguse revisjonil, et märkida ära peamised vägivallateemalised muudatused karistusseadustikus. Alates 1. jaanuarist on isikuvastase kuriteo toimepanemine lapse juuresolekul karistust raskendav asjaolu. See on üks meede teiste seas, mis aitab purustada vägivalla nõiaringi ja lõpetada olukorra, kus lapsed näevad vägivalla kasutamist peresuhetes ja hakkavad seda normaalseks pidama. Teise olulise muudatusena on nüüd eraldi karistatav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes oleva inimese vastu. Selle eest on nüüdsest ette nähtud raskem karistus.
Mullustest tegemistest tuleb märkida ka ettevalmistusi Euroopa Liidu ohvrite direktiivi ülevõtmiseks. Olen kindel, et tänu sellele kannatanute olukord Eestis paraneb. Sisulised diskussioonid sel teemal seisavad aga ees juba järgmisel Riigikogu koosseisul.
Näen vajadust töötada selle nimel, et elaksime riigis, kus kõikidele ohvritele on vajaduse korral tagatud turvaline varjupaik ning õigeaegne sotsiaalne ja õiguslik professionaalne abi. Eelmine aasta oli eriline ka seetõttu, et alguse sai seni suurim perevägivalla ennetamise kampaania "Ava silmad!", mis jätkub tänavu kevadel.
Nüüd aga tagasi arvude juurde. Iga vägivaldne surm on ühtaegu kellegi isiklik tragöödia ja ka kaotus kogu ühiskonnale. Teistpidi tähendab see, et iga säästetud elu on suur võit. Sellest on ka tingitud tõsiasi, et mulluses tapmiste statistikas peitub samal ajal nii halb kui ka hea uudis. Nagu ma ettekande alguses ütlesin, registreeriti Eestis 55 tapmist ja tapmiskatset, mis on võrreldes 2013. aastaga seitsme võrra vähem ja ajalooliselt üks väikseimaid näitajaid. Tapmise tagajärjel suri eelmisel aastal 40 inimest, enamik ülejäänud juhtumitest olid tapmiskatsed. Ühelt poolt on seda meie väikse riigi ja rahvaarvu kohta liiga palju. Praegu on Euroopa Liidus vaid kaks riiki, kus vägivaldsete surmade tase on kõrgem kui Eestis, need on meie lõunanaabrid Läti ja Leedu. Kui me teistest Balti riikidest möödusime eelmise kümnendiga, siis selleks, et jõuda järele näiteks Soomele, Bulgaariale või Rumeeniale, läheb ilmselt vaja veel üht kümnendit. Et oleksime Euroopa keskmisel tasemel, ei tohiks vägivaldsete surmade arv ületada aastas 20. Peame kõvasti pingutama, et selleni jõuda ja oma inimesi hoida. Teiselt poolt peame vaatama, kust me tuleme. 20 aastat tagasi oli Eestis tapmisohvreid rohkem kui aastas päevi ehk ligi kümme korda enam kui praegu. 2013. aastal sai vägivalla tagajärjel surma 52 inimest. Seega oleme ka ühe aasta võrdluses astunud suure sammu edasi. Tapmiste arvu vähenemine pakkuski mulluses kriminaalstatistikas kindlasti kõige rohkem rahulolu.
Arvude taha vaadates näeme, et tapmiste arv vähenes eelkõige tänu peresiseste juhtumite vähenemisele: 2013. aastal oli perevägivallatapmisi 19, mullu 10. Registreeritud vägivallakuritegude koguarv vähenes mullu pärast kolme kasvuaastat 6%. Registreeriti 7489 vägivallakuritegu. Justiitsministeeriumi ohvriuuringu kohaselt langes aastaga vägivalla ohvriks 2–3% elanikest. Arvestades statistilisi nüansse, on see vahemikus 16 000 kuni 36 000 inimest. See näitab taas, et enamik juhtumitest ei jõua politseini.
Kui varavastast kuritegevust aitaks kahandada uimastisõltuvuse vähenemine, siis vägivalla puhul on peamine riskitegur alkohol. Enam kui pooled vägivallateod üldiselt ja üle 80% tapmistest pannakse Eestis toime olukorras, kus vähemalt üks osaline on alkoholijoobes. Perevägivallakuriteod moodustavad registreeritud vägivallakuritegudest 36%, st iga kolmas vägivallakuritegu, mille menetlemisega politsei tegeleb, on peresisene. Mullu registreeriti Eestis 2721 perevägivallakuritegu ja erinevalt ülejäänud vägivallakuritegudest, mille arv vähenes, jäi peresiseste juhtumite arv 2013. aasta tasemele. Kaks kolmandikku perevägivallajuhtumeid on seotud praeguste või endiste elukaaslaste vägivallaga, 16% juhtumitest on sellised, kus vanemad tarvitavad vägivalda oma laste või kasulaste vastu, ja 10% selliseid, kus laps vägivallatseb oma vanema või vanavanema kallal. Perevägivalla ennetus, perevägivallale reageerimine ja ohvrite abistamine oli prioriteetne 2014. aastal ja jääb kindlasti esiplaanile ka tulevikus.
Vägivalla kõrval on kriminaalpoliitika arengusuundades palju tähelepanu pühendatud alaealiste kuritegevuse ennetamisele ja korduvkuritegevuse vähendamisele. Paari sõnaga räägin ka nendest valdkondadest.
Korduvkuritegevuse vähendamisel on tähtis teema vangi toetamine pärast vabanemist. On hästi teada kolm asja, mis soosivad korduvkuritegevust. Esiteks, kui inimest hoitakse vanglas väga pikka aega, teiseks, ta on vangistuse ajal vabast elust ja ühiskonnast võimalikult eraldatud, ning kolmandaks, ta vabastatakse vanglast järsku ning ilma igasuguse riigi toe ja järelevalveta. Kui need n-ö tingimused on täidetud, siis üsna tõenäoliselt paneb vanglast vabanenu juba paari kuu jooksul toime uue kuriteo. Seetõttu ongi valitsus Riigikogu suuniseid järgides tegutsenud selle nimel, et muuta inimese vanglast vabanemine võimalikult sujuvaks ja vähendada uute kuritegude toimepanemise riski.
Selles kontekstis tuleb esmalt märkida Tartu avavanglat, mis saab valmis juba mõne kuu pärast. Kuigi avavanglakohti on Eestis ka pärast seda puudu, teeme siiski suure sammu sinnapoole, et avavangistuses veedetud kohanemisaeg kuuluks normaalse vabanemisprotsessi juurde. Teine kaalukas tegevus 2014. aastal oli vanglast vabanenute tugiteenuste arendamine, et leevendada elukoha puudumise probleemi ja toetada tööturule naasmist. Nüüdseks oleme välja kuulutanud kaks hanget, mille abil tahame rakendada kogu Eestis tugiisikuteenust ja pakkuda elukohata vabanenutele majutusteenust. Teiste riikide praktika on näidanud, et vabanemise toetamine olulistes eluvaldkondades vähendab retsidiivsust.
Alaealiste kuritegevuse ennetamisel on olnud ka väga hea aasta. Kunagi varem pole ennetusse investeeritud nii palju raha kui mullu. Toetasime peresid, omavalitsusi ja noorteorganisatsioone, erikoole. Aga tegime ka viimased ettevalmistused, et lükata käima intensiivne pereprogramm, mille kaudu aidatakse kõige keerulisemaid alaealisi kurjategijaid ja nende peresid. Teiste riikide kogemus näitab, et selline mitmemõõtmeline pereteraapia annab paremaid tulemusi kui justiitssüsteemis seni kasutatud sotsiaalprogrammid. Olen kindel, et tänu sellele saame hoida hulga noori eemal kinnistest asutustest ja vähendada kogu alaealiste kuritegevust. Rõhutan, et tegu on põhimõttelise muudatusega meie kriminaal-justiitssüsteemis. Selle asemel et keskenduda ainult lapsele tegeleme aktiivselt kogu perekonnaga.
Sellega hakkan lõpetama oma ülevaadet kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest 2014. aastal. Täpsemat infot kuritegevuse olukorra kohta saate kogumikust "Kuritegevus Eestis 2014", mis peaks olema teie laudadel või siin ukse taga kirjanduse laual, ja ettekande lisamaterjalist, kus on tegevuste detailsem ülevaade esitatud ka eesmärkide kaupa. Tänan Justiitsministeeriumi nimel Riigikogu liikmeid ja ametnikke koostöö eest kriminaalpoliitika arendamisel 2014. aastal!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Kristen Michal!

Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma kindlasti tunnustan justiitsministrit ja kogu kollektiivi taas ühe hea ülevaate eest, mis on hästi loetav ja hästi jälgitav. Küsin aga sellise natuke üldisema küsimuse. Ma vaatan, et kuritegude üldarvu suurenemisest moodustab suure osa mitmesugune võltsimine. Huvitav, kas on mingisugune suurem laine alguse saanud või millest see tingitud on?

Justiitsminister Andres Anvelt

Võltsimine on kriminaalses maailmas kindlasti seotud põhiliselt majanduskuritegevusega. Ja majanduskuritegevuses on võltsimine hea võimalus näiteks maksukuritegudeks. Millised on võltsimise ja majanduskuritegude omavahelised seosed ja kuidas võltsimist kui kasvavat kuriteoliiki paremini tagasi hoida, selle kohta tehakse Justiitsministeeriumis analüüse, et järgmistel aastatel anda õiguskaitseorganitele suuniseid, kuidas seda liiki kuritegudega paremini võidelda, sh ka seaduste abil.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra justiitsminister! Oma kõnes te informeerisite meid, mis toimub Ida-Virumaal, ja andsite talle ka vitsa. Aga teie ettekanne käsitleb tegevust kuni 2018. aastani. Minul ongi teile täpsustav küsimus: mida te mõtlete just Ida-Virumaal teha järgmise kolme aasta jooksul?

Justiitsminister Andres Anvelt

Aitäh! See on väga hea küsimus. Ida-Virumaa on kahjuks alati Eesti kriminaalpoliitika kujundamisel üheks murelapseks olnud. Eriti puudutab see kuritegevusega võitlemise sotsiaalseid programme ja tugesid. Oma järgmises sõnavõtus, kui ma räägin vägivalla ennetamise strateegiast, puudutan ma ka neid alaeesmärke, mille poole tulevikus Ida-Virumaal intensiivsemalt püüeldakse. Siin tuleb silmas pidada ka seda, et kui me soovime vägivalda vähendada ja muuta ühiskonnas valitsevaid hoiakuid perevägivalla suhtes, siis kindlasti tuleb seda tööd teha mitmes keeles. Ka venekeelne informatsioon peab paremini rahvani jõudma.
Ennist ma ütlesin, et me hakkame kuritegevuse vähendamisel, eriti just rõhutan, vägivaldse kuritegevuse vähendamisel oma seaduste poolest Euroopa tasemele jõudma. Mitte midagi ei ole ette heita meie karistusseadustikule ega võib-olla ka kriminaalmenetluse seadustikule, mis iseenesest peavad muidugi olema pidevas arengus. Samas on vaja ka mitmesuguseid programme, mis aitavad inimestel vägivallaspiraalist välja tulla. Väga oluline on kindlasti, et inimene ei jääks ohvrina üksinda oma probleemiga silmitsi. See on perevägivalla puhul üks märgilisemaid eesmärke, et ohvrit tuleb abistada. Tal tuleb, nagu öeldakse, kätt hoida, nii et ta tunneks tuge ega kardaks isikut, kes tema kallal vägivallatseb. Ta peab julgema sellest rääkida sotsiaaltöötajale, ta peab julgema küsida õigusabi ja lõppude lõpuks kogu menetluse läbi teha.
Kindlasti on üks probleem olnud see, et Ida-Virumaal pole need tugisüsteemid seni nii kiiresti arenenud kui mujal Eestis. Võtame kas või naiste varjupaikade arenduse – üle Eesti on juba 13 naiste varjupaika, aga Ida-Virumaal on neid sealse rahvastiku kohta väga vähe.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Etti Kagarov!

Etti Kagarov

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kuna jutt läks Ida-Virumaale, siis on minu küsimus järgmine. Ma tean, et te olete palju seadusi vene keelde tõlkinud, aga kuidas on uuel perioodil Ida-Virumaal võimalik tasuta õigusabi saada?

Justiitsminister Andres Anvelt

Selleks on mitu meedet. Me oleme Justiitsministeeriumis käivitanud analüüsi, kuidas pakkuda rohkem tasuta õigusabi inimestele, kes seda vajavad. Ma olen olnud sunnitud käima kohut Eesti Advokatuuriga. Esimeses astmes Justiitsministeerium võitis advokatuuri, asi puudutas just õigusabile suunatud eelarvevahendeid.
Kui me räägime tulevikust, siis üks selle analüüsi tulemusi peakski olema soovitus, kuidas regionaalse tasuta õigusabi võimalusi parandada. See puudutab nii Kirde-Eestit kui ka Kagu-Eestit, kus advokaatide arv ei ole nii suur, et tagada sealgi vajalik tasuta õigusabi. Teine meede on see, et 1. jaanuarist sai avatud eestikeelse väga hästi tööle läinud veebikeskkonna juristaitab.ee kõrval ka analoogiline venekeelne keskkond. Pöördumiste arvu järgi otsustades oleme saanud üpriski head tagasisidet. Inimesele antakse mõne tööpäeva jooksul online'is abi – ta suunatakse nn õigesse renni, andes talle teada, millises õiguslikus konfliktis ta võib olla, kas see üldse on konflikt ja milliseid samme ta peaks edaspidi astuma. Ma arvan, et see on esimene, kuid väga oluline samm selleks, et parandada inimeste teadmisi nende õigustest ja kohustustest. Nii saab vältida selliseid olukordi, mida ma nägin kümme kuud tagasi, külastades kohtumaju ja sealhulgas ka Narva kohtumaja, kus mulle toodi näiteid, et inimesed on tulnud kohtusse hagiavaldusega, mille nad on koostanud näiteks 1970. aastate Vene NFSV tsiviilkoodeksi alusel. See näitab seda, et inimeste õigusteadlikkus on kahjuks madal ja õigusteadlikkuse tõstmine peab olema kindlasti riigi ülesanne.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Andres Anvelt! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Selle päevakorrapunkti arutelu on lõppenud.


34. 16:28 Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 arutelu

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine, 34. päevakorrapunkt on vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 arutelu. Ma palun ettekandeks taas kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Justiitsminister Andres Anvelt

Proua juhataja! Tervist taas, lugupeetud Riigikogu! Järgnevalt kannan teile ette Justiitsministeeriumis koostatud ning Vabariigi Valitsuses üle vaadatud ja kinnitatud vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020. Enne strateegia sisu juurde asumist selgitan, miks ma pean vägivalla vähendamisega tegelemist oluliseks ning miks üldse vägivalla ennetamise strateegia on koostatud. Leian, et vägivalda kogenute abistamine, vägivalla vähendamine ja ennetamine peaks esmajoones olema riigi prioriteet. Kui riik probleemiga keskendunult tegeleb, seda selgitab ja vägivalla vähendamise nimel töötab, siis on võimalik mõjutada ka üldist suhtumist vägivalda. See on meie ühiskonnas kindlasti hädatarvilik, et kõigile meist oleks üheselt selge: vägivald kogu oma olemuses väärib taunimist ja vägivallatsejale tuleb pöörata suurt tähelepanu. Inimestele peab kohale jõudma, et vägivald on häbiasi. Seepärast pean oma kohuseks probleemi olemust pidevalt rõhutada ning seisan julgelt selle eest, et perevägivalda, sh lastevastast vägivalda, lähisuhte vägivalda, seksuaalvägivalda ning kõiki teisi vägivallailminguid märgataks ning nende tagajärgedest sündiva kahjuga tegeldaks.
Uuringud näitavad, et peaaegu iga kolmas eestimaalane teab oma pere ja sõprade ringis kedagi, kes on langenud perevägivalla ohvriks. 15–74-aastastest naistest on lapsepõlves kogenud füüsilist vägivalda 40% ja seksuaalvägivalda 10%. Hiljuti avaldatud meesteuuringu andmetel on 16–55-aastastest meestest 55% puutunud lapsepõlves kokku füüsilise ja 3% seksuaalse vägivallaga. Üldistades tähendaks see, et näiteks ka Riigikogu liikmetest ligi 30 tunneb võimalikku perevägivalla ohvrit ja pooli on lapsepõlves füüsiliselt väärkoheldud. See on küll mäng arvudega, aga näitab selgelt, et vägivald Eestis ei ole pseudoprobleem, see puudutab iga ühiskonnakihti. Valearvamus, mis ka vahel meediast läbi käib, on, et see on vaid vaeste, endaga mitte toime tulevate inimeste mure. Eriti paneb mind vägivalla puhul muretsema see, et vägivald kipub korduma ja vägivallaringist on keeruline välja pääseda. Lapsed, kes satuvad vägivalla ohvriks või selle pealtnägijaks, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas kas ohvri või vägivalla toimepanijana.
Tulen korraks tagasi arvude juurde. Tasub meeles pidada, et kui me kõrvutame elanike küsitlusest selgunud vägivalla levikut ametliku kriminaalstatistikaga, siis selgub, et politsei abiorganisatsioonide vaatevälja jõuab vaid väike osa vägivallajuhtumitest. Juhin tähelepanu veel ühele vägivallaga seotud nüansile: selgelt eristuvad teatud vägivallaliigid. Ohvrite seas on rohkem naisi, lisaks on naistele osaks saanud vägivald sageli raskem ja tagajärjed rängemad. Üldse on vägivalla levik ühiskonnas suurel määral seotud soolise ebavõrdsusega. Vägivalla erisusi soo järgi olen oma silmaga näinud ka politseis töötamise ajal ning leian, et see vajab eraldi tähelepanu. Seetõttu oleme selles strateegias pööranud läbivalt tähelepanu eelkõige naistevastasele vägivallale. Seda ilmestab ka asjaolu, et strateegia mõõtnäitajatest kümmekond väljendab otseselt plaanitavaid muudatusi naistevastase ning perevägivalla ohvrite kohtlemisel ja abistamisel.
Eesti püüdlusi vägivalda ennetada toetavad rahvusvahelised suunised. Tasub ära märkida Euroopa Nõukogu naistevastase perevägivalla tõkestamise konventsiooni. Samuti meenutan, et alles eelmise aasta lõpus kinnitasime siinsamas saalis Euroopa Nõukogu inimkaubanduse konventsiooni, ratifitseerides selle. Kumbki neist dokumentidest ei ole ainult formaalseks täitmiseks, need mõlemad kohustavad riike võitlema vägivallaga laiemalt ja kohandama ka oma seadusi.
Nüüd aga põhiteema, vägivalla ennetamise strateegia sisu juurde. Strateegia eesmärk on, et aastaks 2020 peab vägivald Eestis olema vähenenud ja seda eelkõige viies valdkonnas: lastevaheline vägivald, laste väärkohtlemine, perevägivald, seksuaalvägivald ja inimkaubandus. Eesmärgi täitmist hindame eelkõige vägivalla ohvriks langemise juhtumite arvu ja vägivalla tolereerimise alusel. Sama olulised on aga ka teadlikkus abi saamise võimalustest, toetavate teenuste hea kvaliteet, ohvrisõbralik vägivallajuhtumite menetlemine ning vägivallatsejate retsidiivsuse vähendamine. Kõike seda mõõdame regulaarselt, et hinnata strateegia tulemuslikkust.
Kuigi enamik Eesti inimesi taunib vägivalla kasutamist lähisuhetes, arvab endiselt kümnendik meist, et mõnikord on see paratamatu. Eriti torkab selline suhtumine silma noorte ja mitte-eestlastest meeste seas. Veelgi enam, veidi üle viiendiku inimestest leiab, et perevägivald on pere siseasi, kuhu kõrvalised isikud ei peaks sekkuma. See näitab, et meil on veel palju teha, et muuta inimeste hoiakuid ja üldist mõttemalli. Seda saab teha ainult teemat aktiivselt ja regulaarselt pildil hoides, kampaaniate ning muude teavitusürituste ja koolituste abil.
Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata lastele ja noortele, kes on peale kasvanud põlvkond ning kelle hoiakuid ja käitumist on võimalik suurema tõenäosusega muuta. Lastevahelise vägivalla puhul on üks enim kõneainet pakkunud valdkond koolivägivald. Eri uuringute andmetel on koolikiusamise ohvriks langenud iga neljas kuni viies koolilaps. On märke, mis viitavad kiusamise edasikandumisele küberruumi. Samuti on kinnitust leidnud fakt, et mida kehvemad on lapse sotsiaalsed oskused, seda rohkem on tal lahkhelisid nii sõprade kui ka vanematega, ning mida kehvemad on suhted vanematega, seda suurem on tõenäosus panna toime õigusrikkumisi ja sattuda ise ohvriks. Kuigi paljud vägivallavormid, näiteks koolikiusamine ja kohtinguvägivald, on seotud õpilaste suhetega nii kooliterritooriumil kui ka mujal, suuname tähelepanu kooli kaudu korraldatud ennetustegevusele.
Laste väärkohtlemine toimub ennekõike kodus või laiendatud pereringis. Kahjuks on teinekord tegu ka seksuaalse väärkohtlemisega. 2014. aastal registreeritud alaealise kannatanuga kontaktsetes seksuaalkuritegudes oli ligi pooltel juhtudel teo arvatav toimepanija lapse pereliige, ligi kolmandikul juhtudel muu tuttav. Politseisse jõudnud juhtumite puhul oli ohver keskmiselt 10-aastane ja sageli oli selleks ajaks väärkohtlemine segamatult kestnud aastaid. Et lapsi kõige paremal viisil kaitsta ja nende väärkohtlemine välistada, on vaja avada vastutustundlike täiskasvanute silmad. Avama peab nende inimeste silmad, kes ei teadvusta, et nende roll on last aidata ja et seda saavad nad teha, kui nad last märkavad ja ära kuulavad. Koputama peab nende inimeste südametunnistusele, kes on väärkohtlemisest teadlikud, kuid ei julge ega oska sekkuda. Ootamata järgmisi õõvastavaid tegusid, tuleb pakkuda ravi, nõustamist ning rehabilitatsiooni neile, kes võivad olla võimalikud väärkohtlejad.
Inimkaubandusegi vallas on päevavalgele tulnud enamjaolt naiste seksuaalse ärakasutamise juhtumid, kuid aina enam julgetakse rääkida ka tööalasest ärakasutamisest. Et selliseid juhtumeid ära hoida ja neile õigel ajal reageerida, tuleb alustada laste ja noorte harimisega, kuidas end kaitsta. Näeme suurt kasu ka ettevõtete kaasamisest. Inimkaubandus kuriteona on kehtinud varsti ligi kolm aastat. Samas on see teema kahjuks veel ikkagi veidi võõras nii tavakodanikele ehk potentsiaalsetele ohvritele kui ka nende tuvastajatele ehk menetlejatele ja abiorganisatsioonidele.
Vägivalla vähendamiseks plaanime muutusi saavutada nelja suurema tegevusploki kaudu: hoiakute muutmine ja inimeste harimine, ohvrite kaitsmine, vägivallajuhtumite lahendamine ja vägivallatsejate teatud viisil kohtlemine. Esiteks, soovime muuta inimeste teadmisi vägivallast ja kujundada üldisi hoiakuid selles vallas. Arusaam, et vägivald ei ole meie ühiskonnas aktsepteeritud, peab jõudma igaüheni. Nii üldsuse kui ka kitsamate sihtrühmadeni peab jõudma teadmine vägivalla olemusest ja selle pikaajalisest halvast mõjust. Ka tuleb jagada praktilist infot, kuidas ennast või oma lähedasi vägivalla eest kaitsta ja kuhu abi saamiseks pöörduda. Laste riskikäitumise ennetamiseks tuleb arendada laste sotsiaalseid oskusi, nii et nad oskaksid konflikte lahendada ilma vägivallata. Tuleb järjekindlalt tegeleda laste e-turvalisuse teemaga, et kaitsta neid netiohtude, sh küberkiusamise ja muu vägivalla eest. Koolides tuleb riigi raha toel ellu viia kiusamisvastaseid ja teisi tõenduspõhise vägivalla ennetamise programme, mille tulemustes võime juba ette kindlad olla. Teiste sõnadega tuleb eelistada mujal tulemusi näidanud programme. Vägivalla märkamise seisukohast on vaja eraldi tähelepanu pöörata spetsialistidele lasteaias, koolis ja tervishoiusüsteemis, samuti erivajadustega laste asutustes.
Teiseks on strateegia keskmes läbivalt ohvrikeskne lähenemine – ohvrite turvalisus ning abistamine. Et tagada ohvrite turvalisus ja vältida edasisi kannatusi, tuleb ohvreid igakülgselt toetada nii sotsiaal-, tervishoiu kui ka õigussüsteemis. Nagu ühiskonnas tervikuna, mängib ka ohvritele teenuste ja muu toe osutamisel suurt rolli suhtumine ohvrisse ja vägivalda. Levinud on suhtumine, et vägivalla ohvritest naised on ka ise vägivallas süüdi. Sellise suhtumisega tuleb jõuliselt võidelda, sest see vähendab ohvrite julgust vägivallast rääkida ja abi otsida. Toonitan, et ohver ei saa kunagi olla tema vastu sooritatud kuriteos ise süüdi.
Tõhusaks ohvrite abistamiseks on oluline üheselt mõistetav teenustesüsteem – peab olema teada, kes, kus ja millist teenust vägivalla ohvritele osutab. Selleks on tähtis korrastada riiklikku ohvriabi, tervishoiuasutuste, omavalitsuste ja vabaühenduste teenuste süsteemi. Samuti peame looma seni puudu olevad teenused, näiteks seksuaalvägivalla ohvrite spetsiaalse abistamise. Peame tagama naiste tugikeskuste jätkusuutliku rahastamise ning süsteemi paindlikkuse ja teenuste mobiilsuse. Parandada tuleb abi saamise võimalustest teavitamist. Hiljutine uuring näitas, et 15% küsitletud Eesti naistest ei ole kuulnud ühestki vägivalla ohvritele abi osutavast organisatsioonist. Need, kes olid kursis, teadsid enamasti naiste varjupaiku, märksa vähem ohvriabi ja naiste tugitelefoni. Puudub korralik ülevaade sellest, kas praegu pakutavad teenused vastavad ohvrite tegelikele vajadustele. Sellest tulenevalt uurime järgmistel aastatel muu hulgas seda, kuidas parandada ohvrite abistamist. Oluliseks pean, et oleks tagatud kaitse uute üsna hiljuti ilmnenud vägivallavormide eest, nagu jälitamine või ahistamine moodsa tehnika abil. Juba järgmisel aastal loodame Riigikogu koosseisu ees seista karistusseadustiku muudatustega, et tagada ohvrile tõhusam kaitse ahistamise ja jälitamise eest.
Kolmandaks, vägivallajuhtumite edukas lahendamine eeldab sageli eri asutuste omavahelist koostööd ja ühist reageerimist vägivallale. Justiitsministeerium alustas eelmisel aastal koostöös sotsiaal- ja siseministeeriumiga ning politsei, ohvriabi ja naiste tugikeskustega maakondlike perevägivallavõrgustike loomist. Sel aastal jätkab tööd uue võrgustiku kallal Sotsiaalkindlustusamet ning aasta lõpuks on sellised initsiatiivgrupid loodud ja koolitatud igas maakonnas. Väga raskete juhtumite jaoks töötab Siseministeerium välja eraldi juhtumipõhist võrgustiku töömudelit. Seega peaks tulevikus oluliselt vähenema võimalus, et mõni keeruline vägivallajuhtum jääb eri asutuste vaateväljast eemale ja ohver ei saa mingit abi.
Neljandaks, tegelda tuleb ka teise osapoole ehk vägivallatsejate hoiakute ja käitumismustritega. Vägivallatsejate kohtlemisel tuleb arvestada, et ei ole ühte lahendust, mis töötab kõikide puhul. Kasutusele tuleb võtta programmid, nõustamine ja muul viisil sekkumine, ja seda nii vanglasüsteemis kui ka väljaspool vanglat. Strateegia koostamise protsess näitas selgelt, et meil tuleb ühiselt läbi vaielda, kust jookseb piir mõistliku karistuse ja vajaliku ravi või muu sekkumise vahel. Eesmärk on aga kõigi valikute puhul sama, nimelt vägivallaringi peatamine. Vägivallatsejate hoiakute muutmisega paralleelselt peame muutma ühiskonnas spetsialistide hoiakuid karistuse ja selle alternatiivide suhtes.
Viimasena peatun lühidalt veel paaril tegevusel, mis lähiajal toovad kaasa suuri muutusi. Ilmselt mõjutab lähiajal meid kõige enam ohvrite direktiivi ülevõtmine, mis toob muudatusi tööpraktikas nii sise-, justiits- kui ka sotsiaalministeeriumi haldusalas. Samuti on hoo sisse saanud alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteemi korrastamine, millele on pannud suuri lootusi nii justiits-, sotsiaal-, sise- kui ka haridus- ja teadusministeerium. Paar sõna strateegia koostamisest ja edasistest plaanidest. Ma arvan, et see kava on hea näide sellest, kuidas vältida kabinetivaikuses sündinud otsuseid ja edukalt kaasata inimesi eri elualadelt – neid, kes vägivalla ohvreid abistavad, vägivallakuritegusid uurivad või kes tegelevad vägivallatsejatega. Kaasamõtlejaid oli eri valdkondadest üle 40 ja nende antud panus oli suur ja väga asjakohane. Tõstan siinkohal esile, et strateegia elluviimise kavandatud kogumaksumus aastatel 2015–2020 on ligi 14 miljonit eurot. Usun, et saame hea tulemuse suhteliselt väheste kulutustega.
Pelgalt strateegia heakskiitmisega ei saa muidugi tööd tehtuks pidada. Vastupidi, töö alles algab. Koostatud on strateegia rakendusplaan aastateks 2015–2018, kuid igal aastal täiendatakse seda ühe aasta võrra. Ekspertide ja praktikute kaasamiseks on loodud valdkondlikud võrgustikud. Nende raames kohtutakse vähemalt kaks-kolm korda aastas, et arutada valdkonnas toimuvat ja lahendust nõudvaid küsimusi. Muuseas, kõik, kes tunnevad huvi võrgustikuga liitumise vastu, saavad sellega liituda ja on oodatud. Võrgustikuga saate liituda ka teie, lugupeetud Riigikogu liikmed.
Tänan südamest kõiki vabaühendusi ja ametnikke, kes on strateegia valmimisele kaasa aidanud! Selle protsessi käigus on olnud nii kaasakiskuvaid arutelusid kui ka tõsiseid vaidlusi, mille lõpptulemusena saadi valmis strateegia, mida ma täna teile kindla tundega esitlen. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Teile on ka küsimus. Palun, Kristen Michal!

Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Tunnustan taas justiitsministrit ja ministeeriumi tõsise töö eest ja küsin, äkki te seletate paari sõnaga lähiaastate tulevikku, kui teil on ülevaade olemas. Selle programmi maksumus on, nagu te mainisite, 14 miljonit. Millised on täpsemad plaanid naisteorganisatsioonide ehk kolmanda sektori pikaajalisema rahastamise tagamisel? Need organisatsioonid on teadaolevalt riigile head partnerid. Eelarveläbirääkimistelt me mäletame, et tugikeskuste rahastamine oli ühel hetkel natukene küsimärgi all. Nüüdseks on see probleem küll lahendatud, aga mis on tulevikuplaanid? Lihtsalt võib-olla mõni sõna ülevaate saamiseks.

Justiitsminister Andres Anvelt

Jah, see on tegelikult üks olulisimaid kulutusi, mida riigieelarvest vägivalla ennetamise strateegia elluviimiseks vaja on. Esiteks peab just naiste kriisikeskuste riigieelarveline rahastamine keskustele endile väga selgelt prognoositav olema. Siiamaani on väga paljud naiste kriisikeskuste tegevused olnud projektipõhised ja kindlasti need ka jätkuvad. Väga palju on meid aidanud Norra riik. Justiitsministeeriumil ja meie partneritel on nende teenuste hinnad teada. Me peame olema võimelised vägivallanäitajatele näkku vaadates prognoosima, kui palju võib järgmisel aastal olla inimesi, keda naiste kriisikeskused ja muud varjupaigad peavad aitama. Tuleb arvestada, et mida rohkem me vägivallaprobleemi ühiskonnas tuvastame, seda rohkem on ohvreid, keda aidata tuleb. Mitte selle pärast, et neid ohvreid reaalses elus juurde tekib, lihtsalt need inimesed tulevad oma murega abi otsima.
Teine oluline eesmärk on abiliinide jätkusuutlikkuse tagamine. Näiteks seesama naiste tugikeskuse telefon 1492 ja ohvriabi tugiliin, kuhu helistades inimesed saavad sisuliselt 24/7 oma mure ära rääkida ja kuulda esimest julgustavat nõuannet, et tuleb ikkagi pöörduda politseisse ja üldse midagi ette võtta.
Kui me vaatame otsa nii sellele vägivalla ennetamise strateegiale kui ka Istanbuli konventsiooniga seotud rakendusaktidele, siis arvestades seda, et naisohvrite osakaal on meie ühiskonnas muret tekitavalt suur, tuleb nende suuniste elluviimisel eelarveliste eraldiste eesmärgiks seada naiste varjupaikade ja abiliinide katkematu funktsioneerimine. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, justiitsminister Andres Anvelt! Palun kaasettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure!

Neeme Suur

Proua istungi juhataja! Head kolleegid! Justiitsministri nii põhjaliku ülevaate järel ma sisu tutvustades hiilata ei püüa. Ma teen seda, mis on sotsiaalkomisjoni esindaja roll, ehk tutvustan komisjonis toimunud arutelu. Komisjonis toimus arutelu teisipäeval, 17. veebruaril. Meile olid tulnud vägivalla ennetamise strateegiat tutvustama justiitsminister Andres Anvelt, ministri nõunik Andri Maimets, kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Jako Salla ja sama osakonna nõunik Kaire Tamm. Minister tegi ülevaate strateegiast. Saime teada, et strateegia käsitleb lastevahelist vägivalda, laste väärkohtlemist, perevägivalda, sh naistevastast vägivalda, lähisuhtevägivalda, seksuaalvägivalda ja inimkaubandust. Pakutakse välja meetmeid vägivalla ennetuseks, ohvrite kaitseks ja vägivalla tagajärgedega tegelemiseks. Märgiti, et strateegia väljatöötamisse on kaasatud eri ministeeriumid, teadusasutused, kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonid ja vabaühenduste esindajad.
Justiitsministeeriumi esindajad vastasid ka komisjoni liikmete täpsustavatele küsimustele. Meie arutelu põhifookuses oli naistevastase vägivalla alane positsioon kõnealuses dokumendis. Saime päris põhjaliku ülevaate ja vastuse oma küsimusele, mil määral dokument kajastab võitlust naistevastase vägivalla vastu. Meile selgitati, et tegelikult on naistevastane vägivald üks kõige levinumaid vägivalla liike, mida tuleb ette perevägivalla, lähisuhtevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse raames. Sellest tulenevalt on suur osa strateegia meetmeid ja ka hindamiskriteeriume seotud just võitlusega naistevastase vägivalla vastu.
Puudutasime ka lastevastase vägivallaga seotud teemasid, rääkisime suhetest korrakaitseorganite ja elanikkonna vahel ehk siis sellest, kui tihti jäetakse vägivallajuhtumitest teavitamata, kuidas suurendada usaldust riiklike organite, abistruktuuride ja kohalike omavalitsuste vastu ning suurendada teavitamisettevõtmiste arvu.
Veel puudutasime sellist teemat nagu lepitusmenetlus. Nagu komisjoni istungil tõdeti, on meil lepitusmenetlus kujunenud just perevägivallakeskseks, aga nii see ei peaks olema. Perevägivalla puhul on lepitusmenetlus teatud mõttes problemaatiline ning lepitusmenetlus peaks silmas pidama eelkõige neid valdkondi, mis on seotud noorte ja laste omavahelise vägivallaga. Selles vallas on lepitusmenetlusel veel palju arenguruumi, on veel palju võimalusi vägivalda vähendada.
Lõpuks puudutasime ka strateegia elluviimise kohti. Suur osa strateegia suunistest viiakse ellu kohalikul tasemel, kohalike omavalitsustega koostöös. Tundsime huvi, kas sellest 14 miljonist eurost on mingi osa arvestatud kuludena kohalike omavalitsuste eelarvetest, ja saime teada, et see nii ei ole. Kõnealune summa, 14 miljonit eurot, on otseselt riigi panus valdkonna arendamisse, kohalikelt omavalitsustelt oodatakse eelkõige, et nad teeksid edaspidigi hästi neid toiminguid, mida nad ka praegu teevad. Kohalike omavalitsuste ametnikke ja partnereid koolitatakse, nendega koos tehakse kampaaniaid, neile suunatakse teavitusprogramme. Nii et kohalike omavalitsuste töö saab kindlasti minna tõhusamaks, kuid ei eeldata, et nad kulutaksid sellele oluliselt suuremaid eelarvesummasid.
Otseseid ettepanekuid strateegia täiendamiseks komisjon ei teinud. 10. veebruaril olid juba vastu võetud menetlusotsused: viia strateegia arutelu Riigikogu täiskogu istungil läbi tänasel päeval. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Meie 34. päevakorrapunkti arutelu on ammendunud. Võtsime selle strateegia teadmiseks.


35. 16:53 "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015". 2014. aasta täitmise aruanne

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmisena kuulame ära "Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015" 2014. aasta täitmise aruande. Ettekandeks palun kõnetooli siseminister Hanno Pevkuri! Infoks nii palju, et siseministri ettekanne kestab kuni 30 minutit, iga Riigikogu liige saab talle esitada ühe suulise küsimuse ja järgnevad läbirääkimised. Palun, härra minister!

Siseminister Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Ma püüan teha oluliselt lühemalt kui 30 minutit, mis ei tähenda seda, et turvalisuspoliitikast ei võiks pikalt rääkida, aga kontsentreeritud kokkuvõte eelmisest aastast on kindlasti mõistlik.
Kui vaadata arvudele otsa, siis 89% Eesti elanikest peab Eestit turvaliseks paigaks. See on Euroopa keskmine tase ja paigutab meid arenenud riikide hulka. Endiselt on väga suur ka usaldus korrakaitseasutuste vastu. Kolm kõige enam usaldatavat riigiasutust Eestis on Päästeamet, kelle kohta 96% vastanutest ütles, et usaldame, Häirekeskus – 88% – ning  Politsei- ja Piirivalveamet 86%-ga.
Nüüd aga turvalisuspoliitika põhisuundade juurde. Seitse aastat tagasi pandi paika turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015, mida täites on eesmärk olnud muuta Eesti kõigi meie elanike jaoks turvalisemaks paigaks. Järgnevalt püüangi anda väga kontsentreeritud ülevaate sellest, mida möödunud aastal turvalisuse suurendamiseks tehti.
Alustame korrakaitsevaldkonnast. Selles valdkonnas on ilmselt Eesti inimesi kõige enam puudutav ja üldse kõige olulisem teema politseis läbiviidud reform, mille muudatused eelmise aasta 1. oktoobril jõustusid. Muudatuste keskne eesmärk oli piirkondlike konstaablite ja kohalike politseijuhtide töö ülevaatamine. Selle ülevaatamise tulemusel on võimalik politseiteenuste osutamisel väga palju rohkem otsustada maakonna tasandil kohapeal, arvestades piirkonna eripärasid ja kogukonna vajadusi.
Teine väga oluline muudatus eelmisel aastal oli, et jõustus uus korrakaitseseadus, mis laiendab tunduvalt avaliku korra mõistet ja paneb vastutuse avaliku korra tagamise eest meile kõigile. Kui tavaarusaama kohaselt piirdub avalik kord sellega, et täidetakse nõuet avalikus kohas viisakalt käituda, siis uus korrakaitseseadus käsitleb avalikku korda hoopis laiemalt. See puudutab kõiki elusfääre ning individuaalseid ja kollektiivseid õigushüvesid. Ma väga loodan, et kuigi korrakaitseseadusse on juba tehtud esimesed muudatused, annab selle rakendamise periood meile kindluse, et tegemist oli õige ja vajaliku õiguskorra muutmisega.
Siseministeeriumis töötati eelmisel aastal välja ka abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli Riigikogus kolmandal lugemisel täna. Selle seadusmuudatusega lihtsustatakse abipolitseinikuks saamist ja abipolitseinike kaasamist ennetustöösse. See annab igaühele võimaluse vabatahtlikult Eesti turvalisuse heaks panustada, sest abipolitseinik ei pea ilmtingimata tänaval patrullima, väga oluline roll on tal ka ennetustöös.
Teiseks räägin sisejulgeolekust. Ukraina konflikt on toonud kaasa muutusi ka Eesti siseturvalisuse valdkonnas. Möödunud aastal täiustati koostöös teiste ministeeriumidega kriisi lahendamise mudeleid ja töötati selle nimel, et Eesti vastupanuvõime üha paraneks. Eelmisel aastal toimus mitu kriisiõppust ja ka sellel aastal on plaanis neid korraldada. Samuti vaadati üle hädaolukorra lahendamise plaane ja kohendati neid, kus vaja. Aga loomulikult on seegi töö jätkuv ja tänavu on plaanis uus hädaolukorra seadus parlamendi lauale tuua. Möödunud aastal võeti teatavasti vastu laiapindse riigikaitse põhimõtted, mis panevad lisaks sõjalisele tegevusele paika ka sisejulgeoleku ja teiste valdkondade koordineerimise, näiteks tervishoiu, majanduse ja riigikaitse koostööplaanid ning investeeringud.
Kolmandaks räägin põgusalt rändest ja kodakondsusest. Tänu jõustuvatele välismaalaste seaduse muudatustele võivad välismaalased töötada samaaegselt mitme tööandja juures ja pärast elamisloa lõppemist võivad nad veel kolm kuud Eestis olla ja uuel alusel elamisluba taotleda. Eestis kõrgkooli lõpetanud välistudengitele, teadlastele ja õppejõududele kehtestatud üleminekuperiood on veel pikem, täpsemalt pool aastat. Meil oli võimalus välja töötada ka uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogramm, mis aitab nendel inimestel Eesti ühiskonda ja igapäevaellu paremini sulanduda. Valmis said kodakondsuse seaduse muudatused, mis muudavad kodakondsuse saamise alates tulevast aastast paindlikumaks. Näiteks saavad tuleva aasta algusest määratlemata kodakondsusega vanemate lapsed naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse alates sünnihetkest. Samuti on kodakondsuse saamise tingimused üle 65-aastaste taotlejate puhul leebemad.
Möödunud aasta lõpul hakkasime mäletatavasti esimese riigina maailmas välja andma digitaalseid isikutunnistusi välismaalastele. Võib öelda, et projekt on päris kenasti käima läinud. Möödunud nädala seisuga on digitaalset isikutunnistust taotlenud juba 840 inimest. Me oleme jõudnud välja anda 690 dokumenti. Taotlusi on muuseas laekunud 60 riigist: kõige rohkem loomulikult Soomest, täpsemalt 302 eelmise nädala seisuga, Venemaalt 137, Lätist 49. Aga näitena, kust on digitaalset isikutunnistust taotletud, olgu toodud ka Uus-Meremaa, Jaapan ja Mehhiko.
Mõni sõna piirivalvest. Loomulikult on selles valdkonnas eelmise aasta märksõnaks piiri korrastamine. Piiripoliitika nii eelmise aasta kui järgmiste aastate prioriteet on vaieldamatult Eesti-Vene kontrolljoone maismaaosa korrastamine ja väljaehitamine. Tasub meenutada, et Eesti valvab Schengeni välispiiri üle 1100 kilomeetri ulatuses. Sellest ligi 340 kilomeetrit on maismaapiiri. Kui vaadata, kui kaugele me oma töödega oleme jõudnud, siis praeguseks on ligi pool kagupiirkonna 135 kilomeetrist puhastatud ja me liigume tänu Riigimetsa Majandamise Keskusele päris kenasti edasi. Mul on väga hea meel, et praeguseks on olemas ka väga selge nägemus, kuidas me tulevikus piiri valvame. Aga sellest loomulikult täpsemalt juba edaspidi. Oluline siinjuures on see, et piirivalve on üks Siseministeeriumi tänavusi ja kindlasti ka järgmiste aastate põhilisi prioriteete.
Veidi ka päästevaldkonnast. Päästevaldkonna töö põhisuund eelmisel aastal oli suund ennetusele. Vastu sai võetud Päästeameti uus strateegia, mille kohaselt peaksime tegema kõik selleks, et jõuda Põhjamaade tasemele ka õnnetussurmade poolest. Aga oluline on rõhu panemine just ennetusele. Ennetusele on üles ehitatud ka uus siseturvalisuse arengukava, millest me siin juba varsti hakkame rääkima.
Kui vaadata, kui paljud eelmisel aastal tules oma elu jätsid, siis neid oli 54. Kui uurida selle põhjusi, siis 19 juhtu 54-st olid seotud hooletu suitsetamisega, 11 puhul oli põhjus lahtise tule hooletu kasutamine. 60%-l hukkunutest, kes tulekahjus oma elu jätsid, puudus kodus suitsuandur. Ennetuse seisukohalt on väga oluline, et Päästeamet jätkab alustatud tegevusi. Mis puutub eelmisel aastal teoks tehtud tuleohutusjärelevalvesse, siis kõik päästekomandod hakkasid tegema kodukülastusi. Kokku käidi 8500 kodus, kus kontrolliti küttekehi ja suitsuanduri olemasolu, ka anti inimestele vajaduse korral nõu, kuidas oma kodu tuleohutumaks muuta. Kui juurde lisada tuleohutusjärelevalve korras tehtud kontrollid, siis on Eestis üle vaadatud rohkem kui 10 000 kodu, mis loodetavasti on nüüd oluliselt tuleohutumad. Selle aasta eesmärgiks on seatud 15 000 kodu külastamine.
Mitu olulist sammu sai tehtud selles suunas, et abi jõuaks hädasolijateni kiiremini. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kes on toonud Häirekeskuse ja operatiivteenistujad ühe katuse alla ja seda sõna otseses mõttes. Loomulikult on see ette võetud selleks, et pakkuda paremat teenust. Näiteks valmisid Häirekeskuse ja Päästeameti ühishoone Tartus Annelinnas ja Tallinnas Lasnamäel. Häirekeskus võttis eelmisel aastal kasutusele geoinfosüsteemi GIS-112, mis on kindlasti väga oluline abivahend, et varasemast kiiremini tuvastada helistaja asukoht ning saata kohale kõige lähem või kiirem abiandja. See kõik oli eelduseks juba selle aasta alguseks plaanitud üleminekuks ühisele hädaabinumbrile 112. Alates eelmisest nädalast see toimibki ja inimesed võivad vana numbri 110, millele sai helistada, kui oli vaja politsei abi, ära unustada. Igasugust abi, nii politseid, päästjaid kui kiirabi saab nüüdsest kutsuda ühel hädaabinumbril 112. Aga loomulikult me anname kõikidele inimestele kindluse, et number 110 jääb töösse. Kui keegi peaks sinna helistama, siis kõne suunatakse automaatselt 112 peale. Kuid inimestel, nagu ma ütlesin, on oluline meeles pidada number 112.
Lõpetuseks räägin natukene ka inimestest ja varadest siseturvalisuse valdkonnas. Suuri investeeringuid oli eelmisel aastal päris palju, kinnisvara vallas näiteks kokku 17,1 miljonit eurot. Nagu ma juba mainisin, valmisid Päästeameti ja Häirekeskuse ühishoone Tallinnas Lasnamäel ja Tartus Annelinnas, samuti sai valmis politseijaoskonna hoone Keilas. Ühishoonetest on kohe-kohe valmimas majad Vormsi saarel ja Võrus, samuti päästehoone Häädemeestel. Käimas on leidude ja asitõendite hoiukoha ehitus Narvas ja Paide arestimaja ning Piusa kordoni renoveerimine. Jätkub Narva piiripunkti rekonstrueerimine.
Jätkasime ka siseturvalisuse sõidukipargi uuendamist. Siseturvalisuse maismaasõidukite keskmine vanus vähenes aastaga 4,1% ja nüüd on sõiduki keskmine vanus 7,4 aastat. Siinkohal tasub rõhutada, et väga oluline investeering oli Päästeametile kuue uue redelauto hankimine, mis läksid maksma 3,3 miljonit eurot ja mis jõuavad päästjate kasutusse sel aastal.
Kui vaadata palganumbreid, siis näeme, et põhirõhk oli madalama palgaga operatiivtöötajate palkade tõstmisel. Olulised palgatõusud olid võimalikud tänu sellele, et ka riigieelarvest eraldati siseturvalisuse palgafondidesse lisaraha ennaktempos. Ma tahan ka väga tänada Politsei- ja Piirivalveametit, kes oma struktuuri korrastades suunas ressursi just nimelt eelkõige inimesi abistavate politseinike palga tõusuks. Praegu saame rääkida, et politseis on miinimumpalk tõusnud 750 eurolt 975 eurole ja seda nii politsei- kui piirivalveteenistuses.
Seitse aastat tagasi vastu võetud turvalisuspoliitika põhisuundade dokument pani paika tegevused selle aasta lõpuni. Möödunud aastal töötasime paljusid partnereid ja organisatsioone kaasates välja uue siseturvalisuse arengukava, mis koondab siseturvalisuse poliitika kujundamise ja elluviimisega seotud teemad ühe katuse alla. Arengukava eesmärk on muu hulgas ellu viia praeguse turvalisuspoliitika põhisuundade põhimõtteid. Uut arengukava on mul võimalus teile tutvustada juba õige pea siitsamast puldist.
Selline oli ülevaade turvalisuspoliitika elluviimisest eelmisel aastal. Täpsemat ülevaadet on teil võimalik lugeda raamatust "Eesti turvalisuspoliitikast", mis on juba teie laudadele jõudnud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud minister! Ida-Virumaal on päris palju ettevõtteid, kus käivad protsessid, mis on seotud keemiatööstusega. Ma tahan küsida, kuidas te hindate ühelt poolt meie päästjate ettevalmistust ja teiselt poolt nende varustust.

Siseminister Hanno Pevkur

Põhiosas suunaksin tähelepanu nendele ettevõtetele endile – ennetus on alati kordades odavam kui tagajärgedega tegelemine elik kui me räägime suurtest ettevõtetest, seejuures mitte ainult keemiatööstusettevõtetest, vaid ka mäetööstusettevõtetest Ida-Virumaal, siis väga suurt tähelepanu on vaja pöörata just nimelt ettevõtetes endis tööohutusele. Me teame, et Tööinspektsioon on alustanud põhjalikumat kontrolli ka Eesti Energias tööohutusnõuete täitmise üle. Ma väga loodan, et kõik ettevõtted, kes Ida-Virumaal kas keemiatööstuses või mäetööstuses toimetavad, mõtlevad selle peale väga tõsiselt. Mul on väga hea meel, et osa keemiatööstusettevõtteid on panustanud oma päästevõimekusse. Kui vaadata riigiteenistusi, siis Päästeameti kutseliste komandode keemiatõrjevarustus on aasta-aastalt paranenud ja praegu võib keemiareostustõrje võimekuse heaks hinnata. Ma ei ütle väga heaks, ma ütlen heaks. Kindlasti saab seda olukorda parandada. Aga esimeses järjekorras pöörame Päästeameti selle aasta investeeringuid planeerides tähelepanu uute autode soetamisele. Uusi autosid on kavas tänavu päästesse soetada ligi 80, neist pooled on põhiautod ja ülejäänud pool jaguneb paakautodeks, konteineriautodeks ja sellisteks universaalseteks autodeks, mida on võimalik kasutada nii paakautona kui konteineriautona.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Tänane 35. päevakorrapunkt on käsitletud ja info teadmiseks võetud.


36. 17:12 Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020 arutelu

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmiseks on päevakorras kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020 arutelu. Ma palun taas ettekandeks kõnetooli siseminister Hanno Pevkuri!

Siseminister Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! 2002. aastal kiideti siinsamas saalis heaks Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, millest lähtuvalt on Vabariigi Valitsus omakorda kinnitanud raamdokumentidena kodanikuühiskonna arengukavasid, mis puudutavad konkreetseid ajaperioode. Praegu teie ees olev kodanikuühiskonna arengukava eelnõu puudutab aastaid 2015–2020. Vabariigi Valitsus esitas selle jaanuarikuus aruteluks Riigikogule ning ma olen väga tänulik põhiseaduskomisjonile, kes tegi mitmeid märkusi, mis praeguseks on ka juba teksti sisse viidud. Nendel märkustel peatub loodetavasti pikemalt komisjoni esimees. Pärast tänast arutelu siin Riigikogu täiskogus läheb arengukava eelnõu kinnitamiseks Vabariigi Valitsuse istungil.
Arengukava sündis suure hulga vabaühenduste, riigiasutuste, ekspertide ja teiste asjast huvitatute koostöös. Kokku osales eelmise aasta jooksul toimunud aruteludel umbes 300 inimest ja organisatsiooni. Nii ongi arengukava omamoodi kokkulepe vabaühendustega, mida valitsus plaanib teha selleks, et kodanikuühiskonna arengule kaasa aidata. Valminud kava ei paku küll kõiki kodanikuühiskonna arenguks vajalikke lahendusi, aga me jõudsime võimalusi arvestades siiski mõistlikule kompromissile, millised tegevused on olulised, et kujundada Eestis kaasavam ühiskond.
Eesti kodanikuühiskonna kohta võib üldistatult öelda, et see on tugevalt arenenud. See on iseloomulik ka teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Muude riikidega võrreldes võib aga esile tuua just head koostööd ja seadusandlikku keskkonda. Samamoodi on meil tugev tugisüsteem ning positiivne meediakajastus. Kuid edaspidigi on vaja pöörata suurt rõhku sellele, et kodanikuühendused oleksid tegutsemisvõimelisemad ja majanduslikult suutlikumad. Samuti tuleb senisest enam tähelepanu pöörata kodanikuühenduste osalemisele poliitika kujundamises, nende kaasamisele, sotsiaalsele ettevõtlusele ja sotsiaalsele innovatsioonile ning kodanikuühenduste potentsiaali arendamisele avalike teenuste osutajatena. Vähem tähtis ei ole kodanikuühenduste võimekus kaasata oma tegevuseks vajalikku ressurssi, samuti nende huvide kaitse tugistruktuuri arendamine.
Võrreldes varasemate arengukavadega oleme seekord valinud selgema fookuse ning keskendunud vähematele ja konkreetsematele, kuid kõige olulisematele tegevustele. Sellest tulenevalt on uues arengukavas varasema viie prioriteetse suuna asemel kaks: esiteks osalemine ning teiseks kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele. Ülejäänud valdkonnad toetavad kodanikuühiskonda tugistruktuurina ehk tagavad vahendid ja eeldused selle arenguks. Arengukava üldeesmärk on tegutsemisvõimekamad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud.
Arengukaval on ka kolm alaeesmärki, kuid tuleb rõhutada, et kaks neist on ühtmoodi olulised, kolmas aga aitab kaasa esimese kahe saavutamisele. Olgu need kolm alaeesmärki ka ära nimetatud. Alaeesmärk nr 1 on sõnastatud järgmiselt: kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud. Selle eesmärgi puhul on tähtis keskenduda sektoritevahelisele ja -ülesele koostööle, sest läbimõeldud otsuste eeldus on koostöö nii avaliku võimu ja kodanikuühiskonna kui ka kodanikuühenduste endi vahel. Samuti on oluline rõhutada, et kuigi alaeesmärgi raames ei ole kavas tegelda otseselt üksikisikutega, vaid eelkõige kodanikuühendustega, on siiski ka üksikisiku tasand hõlmatud. Ükski kodanikuühendus ei saa eksisteerida ilma nende tegevuses osalevate inimesteta. Alaeesmärk nr 2: kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline, et kodanikuühenduste pakutavad teenused oleksid kliendikesksed, kvaliteetsed, ressursisäästlikud ning uuenduslikud. Seepärast keskenduvad ka alaeesmärgi mõõdikud just nimetatud kolmele teemale. Alaeesmärgi nr 3 roll arengukavas on tagada, et Eestis oleks võimekaid kodanikuühendusi, kellel on arenemiseks ja mõjusaks tegutsemiseks piisavalt ressursse. See eesmärk toetab kahe esimese sihi saavutamist, sest mittevõimekad kodanikuühendused ei aita kaasa sünergiale, mis peab parandama Eesti inimeste elukvaliteeti.
Siinkohal toon välja kolm näidet tegevustest, mis on kodanikuühiskonna arenguks olulised ja mis järgmisel perioodil kindlasti jätkuvad. Esiteks, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tegevus. Kodanikuühiskonna Sihtkapital on tõestanud ennast kodanikuühiskonna tugeva rahastajana ja kinnitab kanda n-ö kompetentsikeskusena. Teiseks, maakondades toimuv kodanikuühenduste nõustamine. See on üks ettevõtmine, mis on aidanud Eesti kodanikuühiskonda tugevamaks muuta, kui need on Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Kolmandaks, kodanikuühiskonna tegutsemist toetava õiguskeskkonna kujundamine ning vabatahtlike ja neid kaasavate kodanikuühenduste tunnustamine.
Märkimisväärsematest tegevustest, millele keskendumist järgmistel aastatel peavad oluliseks ka kodanikuühendused, toon samuti esile kolm. Esiteks, uudsete koostöövormide ja osalusmeetodite katsetamine, et aidata kaasa läbimõeldud ja kvaliteetsete otsuste tegemisel. Teiseks, kodanikuühenduste võimekuse suurendamine, et nad saaksid ja suudaksid vajaduse korral osutada avalikke teenuseid. Me ei ütle, et kodanikuühendused peavad osutama avalikke teenuseid, ent see on üks võimalus, kuidas aidata kaasa sellele, et avalikud teenused oleksid kvaliteetsed ning vastaksid sihtrühma vajadustele. Kolmandaks, saada selgus sotsiaalse ettevõtluse termini suhtes, et aidata kaasa kodanikuühenduste soovile ise tulu teenida ning vähem sõltuda avalikust rahast.
Mis puutub arengukava elluviimisega seotud kuludesse, siis uue arengukava tegevuste elluviimine maksab sellel aastal umbes 1,6 miljonit eurot. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eelarve on sealhulgas 1,3 miljonit eurot. 160 000 eurot on ette nähtud aasta teiseks pooleks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja maakondlike arenduskeskuste konsultantide tegevuse toetamiseks ning 130 000 eurot Siseministeeriumi eelarvest riigi strateegiliste lepingupartnerite tegevuse toetuseks. Aastateks 2016–2018 on kavandatud, et arengukava tegevuste elluviimiseks planeeritav summa igal aastal kasvab, mis tähendaks seda, et kui riigieelarve võimaldab, siis suureneb arengukava rakendamise eelarve 2018. aastaks enam kui 2,1 miljonit eurot.
Rahastamise teema jätkuks toon ühe konkreetse tegevuse arengukavast, see on ühenduste rahastamise juhendmaterjali põhimõtete elluviimine. See juhend aitab kodanikuühenduste rahastajatel – nii ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel kui ka muudel rahastajatel – oma rahastamise protsessi muuta läbipaistvaks, kõigile soovijatele ligipääsetavaks ja tulemuslikuks. Eesmärk on saavutada suurem kindlustunne, et iga euro, mis kodanikuühenduste toetamiseks välja antakse, läheb tõesti selleks, milleks seda kõige enam tarvis on.
Enne kui ma lõpetan, tahan veel öelda, et mul on väga hea meel, et me saime selle aasta alguses väga pikaks ajaks sõlmitud raamlepingud oma tugipartneritega, seda nii vabatahtliku pääste valdkonnas, abipolitseinikega, Eesti Naabrivalvega, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga, Eesti Kirikute Nõukoguga ja represseeritute fondiga. Selline pikaajaline tugipartnerite olemasolu annab kindluse – ühelt poolt riigile, teiselt poolt vabaühendustele ja katusorganisatsioonidele –, et nende tegevus on vajalik ja riik toetab seda just nimelt katusorganisatsioonina, et arendada neid valdkondi.
Avaldan lootust, et ka Riigikogu liikmed annavad tänase arutelu käigus tagasisidet kodanikuühiskonna arenguga seotud teemadel. Märgin, et kindlasti on kõigil Riigikogu liikmetel võimalik panustada kodanikuühiskonna arendamisse, mõeldes näiteks, kuidas on seotud erakondade ja kodanikuühenduste tegevus ning kuidas saab Riigikogu kaasa aidata sellele, et tehtud otsused oleksid läbipaistvad ning nende langetamisel oleks kaalutud kõigi asjassepuutuvate osapoolte arvamusi. Aga nagu ma juba ütlesin, tänan väga põhiseaduskomisjoni, kes andis oma sisuka panuse selle arengukava teksti, mille Vabariigi Valitsus loodetavasti kas juba homme või järgmisel neljapäeval kinnitab. Minu poolt kõik. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ministrile on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole. Aitäh, minister Hanno Pevkur! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Rait Maruste

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 156 kohaselt peab Vabariigi Valitsuse esitatud tegevuskava või arengukava läbi vaadatud saama juhtivkomisjoni poolt ning see võetakse Riigikogu täiskogu päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. Juhtivkomisjon, käesoleval juhul siis põhiseaduskomisjon, arutas kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2015–2020, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 22. jaanuaril sellel aastal, oma kahel istungil – esimesel korral 26. jaanuaril ja teisel korral 9. veebruaril.
Esimesel istungil pidas põhiseaduskomisjon vajalikuks teha arengukavas mõned täiendused, mis puudutasid erakondade käsitlemist arengukavas. Asi oli selles, et esialgses versioonis ei käsitletud erakondi kui kodanikuühiskonna osa. Me ei pidanud seda õigeks – see olnuks kunstlik erakondade ja kodanikuühiskonna vastandamine, kuigi erakonnad on üks kodanikuühiskonna avaldumisvorme.
Teine märkus – ja see on olulisem teema – puudutas avalikust rahast toetust saavate kodanikuühenduste andmebaasi loomist. Kuna umbes üks kolmandik kodanikuühendustest kasutab ka avalikku raha, siis oleks õige, kui oleks olemas asjakohane andmebaas, nii et selle avaliku raha kasutus oleks sama läbipaistev ja kontrollitav, nagu see on muudes avaliku elu tegevusvaldkondades.
Põhiseaduskomisjon väljendas ka kahtlust, kas lõpetav Riigikogu koosseis võiks selle arengukava heaks kiita või on õigem jätta see järgmisele koosseisule. Aga Siseministeerium tegi kiirkorras vajalikud täiendused ning palus arengukava uuesti põhiseaduskomisjoni päevakorda võtta ning arengukava ka heaks kiita. Sama meelt oli kodanikuühiskonda esindav mittetulundusühingute ja sihtasutuse liit, kelle juht Maris Jõgeva väljendas seda seisukohta komisjoni istungil. Siseministeerium leidis, et kodanikuühiskonna arengu seisukohalt on oluline, kui arengukava menetlus jõuab lõpuni praeguse Riigikogu koosseisu ajal, vastasel korral tegevuste alustamine veniks. See tooks kaasa näiteks selle, et Sihtasutusel Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) puuduks strateegiline alus taotlusvoorude planeerimiseks, ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. See on oluline ka veel sellepärast, et KÜSK toetab igal aastal umbes sadat kodanikuühendust ja nende esitatud projekte.
Komisjon tõdes oma 9. veebruari istungil, et tehtud märkused on arvesse võetud, ning kuna osapooled ise soovisid asjaga edasi minna, siis peale teatud kõhklusi põhiseaduskomisjon nõustus sellega ja otsustas kava suunata täiskogu päevakorda 18. veebruariks ning ettekandjaks määrata siinkõneleja.
Ma ei pea oma ülesandeks hakata kirjeldama või kommenteerima kodanikuühiskonna olulisust demokraatlikus riigis, see kõik on põhjalikult, läbimõeldult ja hästi argumenteeritult kirjas arengukavas endas. Ütlen ainult, et üks riik on nii tugev, kui tugev, organiseeritud ja vastutusvõimeline on selle riigi kodanikkond. Soovin kogu kodanikuühiskonnale igakülgset edu arengukava elluviimisel! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Palun, Maimu Berg Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Maimu Berg

Proua eesistuja! Kallid kolleegid! See, kui suur huvi on meie kolleegidel täna kodanikuühiskonna vastu, on siin saalis selgesti näha. Kodanikuühiskond võib-olla huvitab teisi kodanikke, aga neid kodanikke, kellel on õnn kuuluda Riigikogu liikmete hulka, ei paista see eriti morjendavat. Samas on äärmiselt tore, et ikkagi leidub Riigikogus ka neid, kes väga aktiivselt selle asjaga on tegelnud – palju tänu põhiseaduskomisjonile! Ja on ka aeg väga tõsiselt kodanikuühiskonna küsimused üles võtta. Hea, et see arengukava on tehtud.
Ma ütleksin seda, et inimesed kardavad poliitikat ja tihtipeale kardavad ka osaleda kodanikuühiskonna liikumises. Nad ütlevad, et see kõik on nii keeruline, me ei saa sellest aru, need terminid, need juriidilised konksud – ei tahaks sekkuda, parem hoian eemale. Jah, muidugi on poliitikas palju keerulist, on seda, mis nõuab eriharidust, mis nõuab teadmisi, mis nõuab eruditsiooni ja mitmete asjade tundmist. Aga poliitikas on ka väga igapäevast ja ma ütleksin isegi tavalist. Minu meelest on poliitika ka see, kui ma komberdan mööda auklikke Tallinna kesklinna tänavaid ja tunnen, et keegi on oma töö tegemata jätnud, või see, kui ma libisen jääga kaetud lompidel ja jälle tunnen sedasama, et keegi on oma töö tegemata jätnud. Tuleb tõesti teha nii, et annaksime inimestele riigi tagasi – inimesed peavad tundma, et kui nemad midagi tahavad või nemad midagi riigilt ootavad, siis riik kuulab nad ära, sest nemad on jõud selles riigis.
Eile oli Tallinna Kesklinna Halduskogu erakorraline koosolek. Halduskogu on omamoodi puhver kodanikuühiskonna ja kõrgemate organite vahel. Arutlusel oli kesklinna linnaosavanema küsimus, nimelt see, et väidetavalt on tegemist olnud korruptsiooniga, kuna kesklinna raha on läinud Valgas valimiskampaania tegemiseks. Halduskogu liikmeid oli kvoorumi võrra kohal, aga keda ei olnud, oli kesklinna linnaosavanem. Tähendab, võib vilistada halduskogu peale, võib vilistada kogu kodanikuühiskonna peale. Selle pärast on eriti hea, kui me niisuguste arengukavadega anname inimestele julgust ja kindlust. Kui nad seda kava loevad, sellega tutvuvad, KÜSK-i tegevusega ennast kurssi viivad ja saavad kindlad olla, et neid ka rahaliselt toetatakse, siis nad tunnevad, et nad tõepoolest on olemas – nad saavad sõna võtta, neil on midagi öelda ja neid kuulatakse ära.
Ma ei taha hakata siin mingit kantseliiti viljelema, seda tehakse minu meelest liigagi palju ja niisugust tavalise inimese juttu olen mina sellest puldist suhteliselt harva kuulnud. Ma katsun jääda seekord inimeseks, sest me räägime kodanikuühiskonnast, inimestest. Väga hea, et niisugune asi tuleb, et see arengukava on koostatud, et sellega on vaeva näinud inimesed, kes tõesti seda asja tunnevad. Jääb vaid oodata, et see kõik saab ka ellu viidud. On hea, et julgustatakse inimesi, kellel võib-olla seni julgus puudunud on. Selle arengukava edukuseks on tarvis, et inimesed oleksid aktiivsed, julged, targad. Nii et soovime meie inimestele kodanikuühiskonna rajamisel edu! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Head kuulajad! Austatud minister! Olen mõnda aega esindanud Riigikogu ja oma erakonna fraktsiooni SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ehk KÜSK-i nõukogus. Olen veendunud, et see ühendus on vajalik ning töötab tegusalt. Jagan arvamust, et tänu KÜSK-i taotlusvoorudele on tajutavalt kasvanud kodanikuühenduste üleriigiliste katusorganisatsioonide ja võrgustike jätkusuutlikkus. Nad on andnud oma panuse euroliidu struktuuritoetuste tingimuste läbirääkimistesse. Oma töösse on nad tänuväärselt kaasanud vabatahtlikke, suurenenud on annetuste osakaal. Toetan uue arengukava suunda liikumisel konsulteerivalt kaasamiselt osalusele ja koostööle. Seega, kaasamist hakatakse käsitama ühe tegevusplaanide elluviimise meetodina, mitte eraldi eesmärgina. KÜSK on juba tõestanud ennast kohaliku kodanikuühiskonna rahastajana, toimib ka maakondlikes arenduskeskustes kodanikuühenduste nõustamine. Mõttekas on liikuda süsteemsema, programmilisema lähenemise poole. See võimaldab saavutada paremaid tulemusi kui üksikud ettevõtmised.
Siinkohal toon teieni mõned KÜSK-i nõukogu seni viimase koosoleku teemad ja otsused. Üksmeelselt toetasime näiteks MTÜ Kodukant projekti "Maapäev", MTÜ Civitas projekti "Kodanikualgatus loob ühiskonda" ning SOS Lasteküla projekti, mille sisu on konverentsi "Aita last – mõtetest tegudeni" korraldamine. Kõiki taotlusi toetasime tuhandete eurode ulatuses. Otsustasime ka KÜSK-i tellitava vene töökeelega vabaühenduste tegevusvõimekuse uuringu läbiviimise hanke tehnilised tingimused ja hindamiskriteeriumid ning hindamiskomisjoni. Vaagisime sellega seoses ka KÜSK-ilt juba toetust saanud ning äsja kodanikuühiskonna uurimis- ja arenduskeskuses läbiviidud uuringu "Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2014" käigus kogutud andmete kasutamise võimalusi.
Nõukogu liikmed tutvusid ka heade ideede konkursi tingimuste muudatustega. Meile esitati mõte, et rohkemate suurte ja mõjusate projektide esitamiseks konkursile peaks mõne partneri kaasabil looma konkursile tulevatele ideedele n-ö tugi- või inkubatsioonisüsteemi.
Nõukogu kinnitas üksmeelselt KÜSK-i alanud aasta finantsplaani, tegevusplaani ja tulemused, tehes vaid mõne väiksema muudatuse. Oluliseks pean ka seda, et KÜSK koostab plaani Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks. Lähiajal avatakse selle ettevalmistustöö raames elluviidavate mõtete ideepank ning KÜSK-ile on tehtud ettepanek korraldada üks või kaks konkurssi, mille kaudu toetada laekunud ideede realiseerimist. Need ideed peavad muidugi sobima KÜSK-i eesmärkidega. Lisasin omalt poolt mõtte, et seoses Eesti saamisega aastal 2018 Euroopa Liidu eesistujamaaks tasub mõelda Eesti kodanikuühiskonna heade praktikate levitamisele teisteski liidu riikides.
Seega jätkub mõtteid ja tegemist ka Riigikogu uutele liikmetele, kes hakkavad parlamenti KÜSK-i nõukogus esindama. Soovin nendele inimestele juba ette jõudu ja tahtmist! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Paul-Eerik Rummo!

Paul-Eerik Rummo

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Lugupeetud Riigikogu! Võib rõõmuga tõdeda, et Eestis on vabakonna eneseteadvus, samuti arusaamine ja praktika vabakonna ning esindusdemokraatial põhineva avaliku võimu koostööst viimase mõne aasta jooksul pikkade sammudega edasi läinud. Et see areng jätkuks, on Reformierakonnal tahtmine kindlasti edasi arendada ühiskonnaõpetuse õppekava kõikides haridusastmetes, aga põhiliselt loomulikult põhikoolis ja gümnaasiumis. See tuleb rohkem siduda igapäevase elu praktikaga ja viia seda õpet ellu mitte ainult teoreetiliselt, vaid ka seminaride ning praktilise tegevuse vormis. Kindlasti tuleb läbi vaadata ühiskonnaõpetuse õpetajate ettevalmistamise õppekava ning siduda seegi paremini tänapäeva eluga Eestis, et ka see ei oleks liiga teoreetiline või formaalne. Ma olen veendunud, et need sammud, kui need saavad ükskord tehtud, arendavad Eestis esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia koostööd pikkade sammudega edasi. Ma olen selles veendunud eeskätt sellepärast, et esimesed sammud, mis sellel teel on tehtud, on mõne lühikese aasta jooksul vabakonna aktiivsust ning vabakonna ja riigivõimu üksteisemõistmist edasi viinud kiirema tempoga, kui me kunagi kodanikuühiskonna kontseptsiooni ette valmistades julgesime loota. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ühtlasi tänan siseministrit ja Siseministeeriumi tänase diskussiooni algatuse ja ettekande eest, samuti loomulikult põhiseaduskomisjoni, selle esimeest, liikmeid ja teenistujaid! Kodanikuühiskonna arengukava arutelu on lõppenud ja 36. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


37. 17:39 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 arutelu

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 37. päevakorrapunkti juurde, milleks on siseturvalisuse arengukava 2015–2020 arutelu. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks siseminister Hanno Pevkuri!

Siseminister Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on au alustada oma viimast esinemist XII Riigikogu koosseisu ees väga olulisel teemal.

Aseesimees Jüri Ratas

Korralisel istungil.

Siseminister Hanno Pevkur

Jah, korralisel istungil. Aitäh, härra aseesimees, õige tähelepanek! Riigikogu laudadel on siseturvalisuse arengukava aastateks 2015–2020. Tuleb rõhutada, et tegemist on Vabariigi Valitsuse dokumendiga, mis meie kaasotsustusprotsessis väärib ka parlamendi tähelepanu. Parlament saab kaasa rääkida siseturvalisuse arengu suunamisel. Möödunud aasta lõpul saime Siseministeeriumis koos väga paljude partneritega valmis arengukava teksti, mille eesmärk oli ühe katuse alla koondada siseturvalisuse poliitika kujundamise ja elluviimisega seotud teemad ja panna paika eri osapoolte senisest veelgi tihedam koostöö. Annangi siinkohal lühikese ülevaate uuest arengukavast ja sellest, mida järgmise viie-kuue aasta jooksul siseturvalisuse valdkonnas plaanis teha on.
Aga alustan natuke laiemalt ja räägin turvatunde definitsioonist. Arengukava koostades oleme endale seadnud suureks eesmärgiks, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas. Selleks, et turvalisust luua, tuleb kõigepealt defineerida, mis on see turvalisus, mida me loome. Turvalisuse moodustavad ühest küljest turvatunne ehk usk ja teadmine, et riik tagab igaühele teatud väärtused, ja teisest küljest isiklik kogemus, kas need väärtused on ka tegelikult tagatud. Traditsiooniliselt peetakse turvatunde peamisteks komponentideks riigi julgeolekut ja kaitstust süütegude eest, aga sama olulised on usk majanduslikku ja sotsiaalsesse toimetulekusse ning usk õigluse ja vabaduse tagamisse. Näiteks inimene, kes kaotab töö, tunneb end ühiskonnas suure tõenäosusega siiski ebaturvaliselt, vaatamata sellele, et meie tänavad on valgustatud ja üldine turvatunne päris hästi tagatud.
Aga nüüd asutuste koostööst. Turvalisuse loomisel on oluline tagada eri valdkondade omavaheline põimitus ning arendada ja võimaldada seda, et oma õla paneksid turvalisuse tagamisele alla ka osapooled, kelle põhitegevus ei ole ilmtingimata otseselt turvalisuse garanteerimine, kuid kes oma ülesannete raames saavad sellele kaasa aidata. Siinjuures on vajalik eri valitsemisalade, erasektori, vabakonna ja igaühe isiklik panus.
Teine väga oluline suund uues arengukavas on just nimelt igaühe kaasatus ja panus kogukonna turvalisuse tagamisse. Kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast on seisukohal, et nende turvalisuse eest hoolitsemine peaks jääma politsei ja kutseliste päästjate ülesandeks. Samas näeme riikides, mille me oleme endale siseturvalisuses eeskujuks võtnud, reageeriva võimekuse kõrval üha rohkem inimeste endi rolli ja selle suurendamist turvalisuse tagamisel. See ressurss on Eestis suures osas veel kasutamata. Siin on küsimus ka valikutes. Meil ei ole alati võimalik ühiskonna ootustele vastu tulla ning politseinike ja päästjate arvu suurendada ning tehnikat juurde osta. Alati ei ole reageeriva võimekuse suurendamine tingimata ka otstarbekas, sest kui inimesed on ohtudest teadlikud ja oskavad neid vältida ning kui nad jõuavad arusaamale, et turvalisus on ka igaühe enda asi, on suur osa kahjust võimalik ära hoida, selle asemel et tagajärgedega tegeleda.
Räägin väga konkretiseeritult ja kontsentreeritult arengukava ülesehitusest. Siseturvalisuse arengukava keskendub kaheksale olulisele teemale. Esiteks, turvalisemad kogukonnad. See tähendab, et riik loob koos kohalike omavalitsustega usaldusväärse ja avatud koostöömudeli, mille puhul igaüks mõistab oma rolli ja kohta turvalisuse tagamisel ning tagatud on sujuv koostöö riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ning vabaühenduste vahel.
Teiseks, tõhusa päästevõimekuse tagamiseks jätkatakse päästevõrgustiku arendamist, muu hulgas laiendatakse ka päästekomandode abil merepäästevõimekust. Olgu siinkohal öeldud, et eelmisel aastal loodi neljas päästekomandos merepäästevõimekus ja selleks aastaks on planeeritud luua see veel neljale mereäärsele komandole.
Kolmas suur teema on kindlama ja kiirema abi korraldamine. Elanike turvatunde loomisel on väga oluline hädaabinumbri 112 kättesaadavus ja toimepidevus. Seetõttu on arengukavas endiselt kirjas töösuund, et hädaabikõnede vastuvõtmine ja abi kohalesaatmine oleks kiire ja professionaalne.
Lähiaja tegevustest on kindlasti oluline lõpetada GIS-112 projekt. Praeguseks on süsteemi ühendatud kiirabi ja päästevõimekus ning selle aasta jooksul saab loodetavasti süsteemiga ühendatud ka politseiressurss, mis tähendab seda, et igal häirekeskuse töötajal on hädaabikõne saades võimalik automaatselt näha, milline kiirabi-, pääste- või politseiüksus on sündmuskohale kõige lähemal ja keda on kõige otstarbekam appi saata. Loomulikult on tähtis ka positsioneerimine ja selle edasiarendamine, mis sõltub eelkõige mobiilioperaatorite võimekusest. Kaabeloperaatorite ehk kaabelsidevõrgu võimekus on juba piisavalt hea selleks, et tuvastada samaaegselt kõne saamisega hädasolija asukoht.
Neljandaks, kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine. Meie eesmärk on ennetuse, valmisoleku ja toimiva koostöö abil tulla üheskoos toime ohtude ja kriisidega nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Olgu siin ära nimetatud tänavu toimuv suurõppus CONEX 2015, mis leiab aset vahetult enne Kaitseväe suurõppust "Siil 2015".
Viiendaks, sisejulgeoleku suurendamise töösuunaga seoses analüüsitakse süstemaatiliselt kõiki tegureid, mis võivad riigi julgeolekut ohustada, ning tegeldakse võimalike riskide maandamisega. See on ka plokk, kus siseturvalisuse arengukava sisaldab endas riigisaladusega kaitstud elementi.
Kuuendaks, tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika. Siseturvalisuse seisukohast mõjutab rände ja kodakondsuse valdkond oluliselt ühiskonna terviklikku toimimist, seetõttu on oluline käsitleda neid valdkondi terviklikult ja teadmistepõhiselt. Juhin teie tähelepanu sellele, et parlament on vastu võtnud seadusmuudatused, mis võimaldavad Eestis luua lennureisijate broneeringuinfo süsteemi. Ka liigume juba sel aastal märksa teadmistepõhisemalt edasi rändeuuringute keskuse temaatikaga.
Seitsmendaks, usaldusväärse ja turvalise identiteedihalduse osas on arengukava eesmärk luua eeldused selleks, et Eestis oleks kasutajasõbralik ja turvaline identiteedihaldussüsteem ning et me oleksime elektroonilise identiteedihalduse liider maailmas. Me võime julgelt väita, et me seda juba oleme – me anname välja digitaalset isikutunnistust ja loodetavasti juba 1. aprillist on võimalik digitaalset isikutunnistust ehk e-residentsust saada Eesti saatkondadest üle maailma. Seejuures kehtib nn ühe kontakti põhimõte, mis on kindlasti maailmas ainulaadne.
Kaheksas ja viimane suund on tõhusam piirihaldus. Eesti seisab Euroopa Liidu välispiiri kontrollijana kindlalt selle eest, et Schengeni ühtne viisaruum oleks kaitstud ning tagatud viisaruumi nõuetele vastav piirikontroll ja välispiiri turvalisus.
Head Riigikogu liikmed! Selle arengukava koostamisel on tehtud ära väga suur töö. Tahan siit Riigikogu puldist tänada neid inimesi ja organisatsioone, kes on selle koostamisse panustanud. Aga loomulikult on meie väga suur eesmärk need ambitsioonikad plaanid ka ellu viia. Kuna arengukava teostamine on ajas kulgev protsess ja sellega seotud tegevused ei ole kivisse raiutud, soovin kõikidele selle elluviijatele paindlikku meelt ja oskust vastavalt muutuvatele oludele toime tulla kõikide väljakutsetega, mis siseturvalisuse valdkonnas meie ees seisavad. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Jaanus Tamkivi, palun!

Jaanus Tamkivi

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on vabatahtliku merepääste kohta. See valdkond on väga kiiresti arenev ja aina tuleb mehi juurde, kes on valmis sellega tegelema, olema igapäevases valmisolekus. Saaremaalgi luuakse vabatahtlike merepäästjate seltskondi või punkte kogu saarel, mehed saavad sellise igapäevase tegevusega hakkama. Aga kuidas nad ikkagi suudavad soetada kogu seda tehnikat, kogu seda spetsiaalvarustust, mis on väga kallis? Millist abi siin riik saaks anda ja kuidas seda küsimust lahendada?

Siseminister Hanno Pevkur

Nagu ma turvalisuspoliitika ülevaadet tehes ütlesin, on meie jaoks väga oluline, et meie strateegilised partnerid arendaksid meiega koos eri teemavaldkondi. Vabatahtlik merepäästeühing ehk Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste on ministeeriumile kindlasti väga hea partner selles töös. Pikka lepingut nendega sõlmides sai räägitud ka sellest, et katusorganisatsioon saab baasrahastuse, et merepäästeühenduste liikmeid koolitada ja leida võimalused organisatsiooni arendamiseks.
Mis puutub reageerivate üksuste rahastamisse, siis loodan väga, et sarnaselt Päästeametiga hakkavad ka Politsei- ja Piirivalveametis kehtima väga selged ja kindlad põhimõtted, millest me oleme juba rääkinud. Peab olema pearaha- või kulupõhine rahastamine, mis sisaldaks ka teatud investeeringukomponenti. Aga selge on, et vabatahtlike päästjate, sh merepäästjate puhul me ei saa rääkida sellest, et kogu inventari soetamise võimaluse garanteerib riik. Seda võimekust riigil kindlasti ei teki. Me püüame eelkõige mehitada ja varustada kutselised komandod ning tagada loomulikult ka Politsei- ja Piirivalveameti merepäästevõimekuse, aga vabatahtlike puhul on meie esmane eesmärk, et katusorganisatsioonidega on baasleping sõlmitud. Püsirahastuse otsustamisel, seda ka vabatahtlike merepäästjate osas, me jõudsime eelmise aasta lõpus väga kaugele. Selgelt on aru saadud, et selline baasrahastus on vajalik, kas või selleks, et talvisel perioodil veesõidukid kuskile kuuri alla, tuule, vihma ja lume käest varju tõsta. Selline baasrahastus peaks tulema ka merepäästeühingutele. Loodetavasti see aitab samm-sammult edasi minna, nii et tõesti on võimalik ühel päeval rääkida sellest, et tekib investeerimisvõimekus.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Mul on selline küsimus, et kuidas te kommenteerite lauset, mis on arengukavasse sisse kirjutatud ja puudutab päästekomandode päästevõimekust. Seal on kirjutatud, et meie eesmärk on teha vähemaga rohkem. Mida see võiks tähendada? Kas on oodata samasugust koondamislainet nagu politseis?

Siseminister Hanno Pevkur

Nüüd te saite küll asjadest väga valesti aru. Eesmärk teha vähemaga rohkem tähendab eelkõige panustamist ennetustöösse. Eelnenud aastatel kutselised päästjad ei käinud nii massiliselt inimeste kodudes, olid vaid üksikud külastused. Eelmisel aastal toimus tuleohutuse järelevalve kontrolli raames 10 000 kodukülastust, selleks aastaks oleme planeerinud 15 000. Päästeameti ennetav töö tähendab seda, et me oleme ehk kulutanud natuke rohkem kütust selleks, et inimeste kodudesse sõita, aga oleme sellega palju rohkem võitnud: suur kulu on jäänud ära seetõttu, et on paigaldatud suitsuandurid, majad ei ole põlema läinud, inimelud ja vara on säästetud. Ma loodan, et see andis teile ülevaate, kuidas on võimalik vähemaga rohkem saavutada.
Head Riigikogu liikmed! Ma saan aru, et küsimusi rohkem ei ole. Tahan teid tänada, et mul on olnud au XII Riigikogu ees seista kolme eri ministrina. On olnud väga meeldiv koostöö. Aitäh teile! Edukaid valimisi teile kõigile! Palju õnne! (Aplaus.)

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud endine sotsiaalminister, endine justiitsminister ja praegune siseminister, me väga täname teidki selle tõhusa koostöö eest! Kuid nüüd me läheme kindlalt edasi, palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure!

Neeme Suur

Härra Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Me arutasime siseturvalisuse arengukava õiguskomisjonis 16. veebruaril. Enne seda olime ka kokku saanud ja teinud juba menetlusotsused selle kohta, et see kava võiks tänasel päeval Riigikogu täiskogu istungil arutelule tulla. 16. veebruaril toimus sisuline arutelu. Arengukava olid tulnud tutvustama Siseministeeriumist siseminister Hanno Pevkur, ministri nõunik Madis Timpson, kantsler Leif Kalev ning korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt. Ministeeriumi esindajad eesotsas ministriga tegid meile põhjaliku ülevaate siseturvalisuse arengukavast ja sellele järgnes diskussioon. Vastati küsimustele. Selgitati näiteks turvalisuspoliitika põhisuundade ja siseturvalisuse arengukava sisulisi erinevusi, diskuteeriti selle üle, milline on Eesti turvalisuse tase võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, kuidas tagatakse riigi ja omavalitsuste koostööks vajalikud ressursid ning milline peaks olema konstaablite arv. Räägiti ka päästevõimekuse tagamisest maismaal ja siseveekogudel ning saadi vastuseid küsimustele, mis puudutasid mere- ja lennupääste võimekust, turvalist identiteeti ja tõhusamat piirihaldust.
Kui nüüd konkreetsete murekohtade juurde minna, siis alustan komisjoni liikme Valdo Randpere murest selle üle, et arengukava üldeesmärk on sõnastatud viisil, millest on keeruline aru saada. Kirjas on, et siseturvalisuse arengukava üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus ja kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad turvalisema riigi Euroopas. Meil tekkis diskussioon selle üle, et kui igaühe väärtus, kaasatus ja panus loovad turvalisema riigi Euroopas, siis mida see tähendab. Kas see tähendab turvalisemat riiki kui praegusel hetkel, turvalisemat riiki kui ükski teine riik Euroopa Liidus, kõige turvalisemat ehk turvalisimat riiki? Sellepärast on ka ettepanek, et enne kui Vabariigi Valitsus selle dokumendi lõplikult kinnitab, võiks üldeesmärgi sõnastuse veel kord läbi vaadata. Aga see oli selline pigem redaktsiooniline märkus.
Sisuliselt arutasime Kalle Laaneti ettepanekut lisada arengukava peamistesse väljakutsetesse punkt, mis käsitleks hoiakute muutmist siseturvalisust tagavates organisatsioonides ehk organisatsioonide sisekultuuri arendamist. See valdkond on praegu jäänud arengukavast välja ja komisjon oli seda meelt, et selline punkt võiks loetelus olla ja koos sellega ka asjaomased meetmed. Veel rääkisime, kuidas toimub kokkupuude kodanike ja turvalisust tagavate ametkondade vahel ning kuidas võiks olla tõhustatud häirekeskuste tegevus. Tõdesime rõõmuga, et arengukava näeb ette konstaablite arvu edasise järkjärgulise suurendamise. Üldiselt tegime ettepaneku veel kord vaadata läbi kokkupuutepunktid kodanike ja turvalisust tagavate asutuste vahel ning sellekohaseid peatükke arengukavas täiendada.
Rääkisime ka sellest, kuidas arengukava ellu viiakse. Tähelepanu pälvis just üks moment: kui arengukavas on kirjutatud, et kohalikud omavalitsused võtavad palgale spetsiaalsed turvalisusega tegelevad ametnikud, siis tõenäoliselt peaks neile olema selleks ette nähtud ka eelarvevahendid. Rõhutasime seda, et arengukava elluviimise peatükk tuleb hoolikalt läbi mõelda ja vajaduse korral seda täiendada. Kui arengukava elluviimine nõuab kokkulepete või lepingute sõlmimist kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonidega, siis tuleb nende sõlmimine ka elluviimise peatükis ette näha.
Sellised konkreetsed ettepanekud siis komisjonilt. Kõigepealt puudutasid need asutuste sisemiste hoiakute muutmist ehk asutuse kultuuri arendamist, edasi aga arengukava elluviimist, partnerlust ja kohalike omavalitsuste osalust kõiges, samuti arengukava üldeesmärgi teksti veel kord läbivaatamist. Ülejäänu kohta komisjonil konkreetseid ettepanekuid ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Korbi!

Mihhail Korb

Härra juhataja! Lugupeetud minister! Austatud kolleegid! Siseturvalisus ja selle tagamine on Eestis väga tähtis küsimus. Kaitstud ühiskonnas tunnevad inimesed end hästi ja stabiilselt, väheneb närvilisus ja inimesed saavad keskenduda oma põhitegevusele. Uus arengukava paneb märgatavat rõhku õnnetuste ennetamisele ja üksteisest hooliva käitumise kujundamisele. Aga me ei saa selle peale lootma jääda. Ükski suitsuandur ei asenda päästjat, kui on vaja olukord kontrolli alla saada.
Tähtis on, et meil on toimiv politsei- ja piirivalvesüsteem. Inimesed peavad olema sada protsenti kindlad, et kui nad helistavad hädaabinumbrile, siis nad saavad sealt abi nii kiiresti kui võimalik. Praegu ei saa me selles väga kindlad olla.
Arengukava toob välja, et aastatel 2006–2012 vähenes Politsei- ja Piirivalveameti töötajate arv 19%. Päästeamet on koondanud töötajatest 12%. Tekib küsimus, kuidas on võimalik siseturvalisust parandada, kui me vähendame inimeste arvu. Kes peaksid tagama meie turvalisuse?
Võtame või päästjad. Praegu oleme olukorras, kus päästjate arv on langenud alla optimaalse piiri. Kuid kogu mäng käib väidetavalt selle nimel, et tõsta olemasolevate päästjate palka. Päästjad on aga ära hirmutatud, sest varem on küll nende palka tõstetud, kuid samas on ära kaotatud mitmed lisatasud, mis on tähendanud, et pangakontole pole palgatõusu tulemus jõudnud. Päästeamet lubas, et kõigil Päästeameti töötajatel tõuseb käesoleval aastal palk vähemalt 2%. Kena! Aga minuni on jõudnud väljavõte ühe Tallinna päästekomandos töötava päästja pangakontost, mille abil võis lihtsate arvutustega kindlaks teha, et tema jaanuari töötasu kasvas aastaga 0,032%. Kui me selle arvu ümardame, siis saame tulemuseks ümmarguse nulli. Ühtlasi kardavad päästjad, et nende read hõrenevad ja päästekomandosid suletakse veelgi. Tekib küsimus, kuidas saab rahvas sellises olukorras end turvaliselt tunda. Kas peab lootma suitsuandurile või jätma suitsetamise maha? Kui päästevõimekuse tagamisel on lähiaastatel eesmärk teha vähemaga rohkem, siis millest me üldse räägime?
Või võtame ümberkorraldused politseis. Oktoobrist alates on kaotanud töö üle 200 politseiniku, kellest enamik töötas juhikohtadel, kuid nn reform ei jätnud hõrendamata ka politseikonstaablite ridu. Inimestel tekib juba küsimus, kas tõesti on võimalik politseis veel koondamisi teha. Kas nende arv pole juba niigi liiga väike? Kui politseinike palk on väike, kas siis ei tuleks leida hoopis eelarvest neile lisaraha, selle asemel et suurendada palgafondi teiste politseinike koondamiste hinnaga? Samal ajal suurendatakse Siseministeeriumis töötajate arvu, mis näitab, et vahendite kokkuhoiu ja raha ümberjagamise jutt ei ole väga tõsine.
Kokkuvõtteks võib öelda, et koostatud arengukava ei sisenda väga suurt kindlust, et siseturvalisus, mida pole suudetud isegi mitte objektiivselt kaardistada, võiks oluliselt paraneda. Tõhustame, tagame, tugevdame – need on märksõnad, mis arengukavast vastu vaatavad. Reaalsuses näeme madalaid palku, viimase piirini vähendatud töötajate arvu ja vananevat tehnikat. Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, millisteks üllatusteks me peame järgmistel aastatel valmis olema. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Samas soovin väga tänada siseministrit, Siseministeeriumi, õiguskomisjoni esimeest ja teisi komisjoni liikmeid, samuti kõiki Riigikogu liikmeid ja teenistujaid, kes on aidanud seda olulist punkti, siseturvalisuse arengukava 2015–2020 arutelu ette valmistada! Meie 37. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


38. 18:08 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (800 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 38. päevakorrapunkti juurde. Ma loodan, et kõik asjaosalised on valmis. Tegemist on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 800 teise lugemisega. Meil on küll päevakorras, et ettekandjaks on keskkonnakomisjoni aseesimees Erki Nool, kuid keskkonnakomisjoni esimees on mulle edastanud kirja, kus ta ütleb, et tema ise, keskkonnakomisjoni esimees, on selles päevakorrapunktis ettekandja. Nii et palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra!

Rainer Vakra

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 1. detsembril aastal 2014. Esimene lugemine lõpetati 17. detsembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 6. jaanuar 2015 kell 4. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud, keskkonnakomisjon ise vormistas üheksa komisjoni muudatusettepanekut. Komisjonis 19. jaanuaril 2015. aastal toimunud arutelul osalesid nii Tallinna Keskkonnaameti kui ka maaomavalitsuste liidu esindajad. 9. veebruari ja 16. veebruari istungil arutati komisjoni muudatusettepanekute esitamist. Kõigil eelnõu käsitlevatel komisjoni istungitel on osalenud ja selgitusi andnud Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Keskkonnakomisjon otsustas oma 9. veebruari istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, suunata see kolmandale lugemisele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, aitäh! Küsimusi ei ole. Vabandust, üks küsimus on! Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te saate natuke rohkem valgustada, millest komisjonis juttu oli?

Rainer Vakra

Komisjon vormistas üheksa komisjoni ettepanekut, mis on kõikidele laudadele jagatud ja numeroloogiliselt hästi jälgitavad: alustatud on nr 1-st ja lõpetatud nr 9-ga. Fraktsioonidelt ega teistelt osapooltelt ettepanekuid ei laekunud.

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole, võite ära minna. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 800 kohta on laekunud üheksa muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt: 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8. ja 9. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 38. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


39. 18:11 Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (780 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 39. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 780 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kristen Michali!

Kristen Michal

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vähemalt ikkagi mitmuses. Reklaamiseaduse muutmise eelnõu 780 algatas Vabariigi Valitsus 17. novembril ja selle esimene lugemine toimus meil 17. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tuli üks muudatusettepanek Riigikogu liikmelt Kalev Kallemetsalt. Eelnõu kohta laekus palju arvamusi kõnealuse sektori ettevõtjatelt ning ringhäälingu esindajatelt.
Ma annan menetlusprotsessist lühikese ülevaate stenogrammi jaoks, sest saalis just liiga palju huvilisi ei ole.
Majanduskomisjoni töörühm käis peale komisjoni arutelude koos veel kahel korral. 15. jaanuaril kohtusime eelnõu algataja esindajatega, vaatasime üle laekunud arvamused ja ettepanekud ning arutasime seadust üldisemalt. Teine töörühma koosolek toimus s.a 4. veebruaril ja selle eesmärk oli ära kuulata komisjoni poole pöördunud huvigruppide esindajad. Põhilised arutelupunktid olid regulatsiooni eesmärgipärasus, proportsionaalsus ja mõju konkurentsile tarbijakrediidi pakkujate hulgas. Eraldi toodi välja asjaolu, et hilisem järelevalve reklaami valdkonnas ei ole seni olnud tõhus, kuna vaidlus käib enamasti juba lõppenud reklaamikampaania üle, samal ajal aga avalikustatakse juba järgmisi reklaame, mis ei vasta samuti nõuetele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil paluti sellest tingituna komisjonile kaalumiseks ette valmistada muudatusettepaneku kavand, mille kohaselt finantsteenuste reklaame tuleks enne Tarbijakaitseametiga kooskõlastada, et nõuetele mittevastavad reklaamid ei jõuaks eetrisse. Ette rutates ütlen, et see ettepanek sai komisjoni toe ning on täna parandusettepanekute hulgas.
Majanduskomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele saatmist s.a 9. ja 17. veebruari istungil. 9. veebruaril tegime ülevaate menetlusest, arutasime parandusi, ettepanekuid ja mõtteid, mis olid tulnud turuosaliste kirjadega, ning ka seda, miks see eelnõu on jäänud nii lõpusirgele. 17. veebruaril arutasime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega, eelnõu algatajatega veel viimaseid saabunud kirju. Algataja esindajad ütlesid, et kirjades toodud argumendid ei ole sellised, mis tingiksid eelnõu muutmist, nemad tehtud ettepanekuid ei toetanud ja neid muudatusettepanekute loetelusse ka ei lisatud.
Komisjonis oli arutelu ka eelnõu jõustumise aja üle. Leiti, et kuna eelnõul on siiski arvestatav majanduslik mõju, lisaks oli eri etappides mitmeid jõustumise kuupäevi, siis õigusselguse mõttes ja ka selleks, et kõik saaksid teha vajalikke ümberkorraldusi oma tegevuses, oleks mõistlik määrata kogu eelnõu seadusena jõustumise tähtajaks 2016. aasta 1. jaanuar. Sellega seoses jätsime eelnõust välja ka sätestatud üleminekuaja, sest hilisema jõustumistähtajaga kaob selle järele vajadus. See ettepanek sai samuti komisjoni toetuse, poolt oli 7, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid oli 3. Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad pidasid seda mõtet vastuvõetavaks.
Nüüd mõni sõna eelnõu menetlemisest, enne kui jõuan lühikese ülevaate lõpuks menetluslike otsusteni. Ma ütlen kohe ära, et need on minu kui töörühma liikme ja komisjoni liikme individuaalsed tähelepanekud ja veendumused, mida ma olen ka komisjonis jõudumööda väljendanud. Esiteks, minu hinnangul ei saa seda eelnõu ja selle käekäiku küll kuidagi hea õigusloome eripreemia vääriliseks pidada. Minul ei tekkinud seda eelnõu menetledes veendumust, et selles sätestatud piirangud oleksid igakülgselt ja põhjalikult läbi kaalutud, rääkimata selle mõjudest koos teiste sama paketi eelnõudega. Meenutuseks, et need kaks eelnõu, mis on valitsuse SMS-laenude piiramise paketi osad, käisime täna ju läbi. Rääkimata sellest, et ka aruteludest tundus olevat puudu jäänud. Ma isegi ei näitaks nii palju näpuga eelnõu ettevalmistajatele, ma mõistan, et ajaliselt on sellega kiireks läinud. Eelnõu, mis ei ole ju tegelikult pikk, natuke üle lehekülje, ütleb, et teatud reklaamid ei ole raadios ja televisioonis lubatud. Eesmärk on arusaadav, selle on sõnastanud samamoodi kaks valitsust, kuid piirangute kehtestamisel tuleb alati põhjalikult kaaluda. Et asi piltlikuks teha, siis SMS-laenu me keelame, aga liisingu-, eluasemelaenu-, krediitkaardi-, kaubamärgi- ja sponsorteabe esitamine jääb lubatuks. Näiteks võib igaühe lemmikarmastusfilmi toetada järjekindlalt OÜ Malle Ausad Laenud koos tekstiga, et ta annab laenu. Või reklaamida oma liisingut, kui selline toode on, mille kohta töörühmas asjatundjad arvasid, et küllap see toode siis ka kohe tekib. Nagu te aru saate, siis pärast siia jõudnud eelnõu kolmetunnist arutelu töörühmas saime täpsemalt teada, kuidas sellest mööda hiilitakse, kui soovi on. Mööda hiilitakse siis, kui seaduse eesmärk pole turuosaliste ja ringhäälingutega mõistlikult läbi arutatud, et kõik saaksid ühtmoodi aru, kust läheb ühiskonnas kokku lepitud piir. Samas on ka ringhäälingu esindajad ise meile öelnud, et nad mõistavad, et reklaam, kus lapsehääl ütleb, et issi, osta mulle kelk, ja issi hääl vastab, et laps, võtame selleks SMS-laenu, pole midagi sellist, mis ühiskonda tegelikult paremaks teeks. Nad olid ise enne jõule vaadanud üle kõik reklaamid, et me analoogseid asju enam kuulma ega nägema ei peaks. Nii et selle eest tuleks meie meediategijaid tunnustada. Võiks öelda, et esimene eneseregulatsiooni alge on olemas. Selle seadusega võib juhtuda, et mõju on hoopis teistsugune, kui seadust tehes on plaanitud, ja see poleks hea õigusloome vääriline ega hea tulemus. Põhjalikum ettevalmistus tavaliselt kõrvaldab sellised probleemid.
Teiseks, eelnõul on arvestatav majanduslik mõju. Kindlasti avaldab see rahalist mõju Eesti tele- ja raadiojaamade sissetulekutele, on hinnanguid, et kuni kümnendikuni reklaamitulust. Kui miski on nii suure mõjuga, tuleb see põhjalikult läbi arutada ja anda selleks ka aega. Komisjonis leidsime, et kui jõustumine on järgmise majandusaasta algul, annab see kõigile võimaluse oma plaane seada, selleks jääb siis üheksa-kümme kuud.
Kolmandaks, seaduse elluviimine. See seadus on tegelikult osa suuremast plaanist – plaanist, mille hulka kuulub ka SMS-laenudega tegelevate ettevõtete järelevalve Finantsinspektsioonis ja veel palju muud. Kui sellist plaani ellu viia, siis peab kõigi plaani osade omavaheline koosmõju olema ette näha. Töörühma arutelude, algatajaga suhtlemise tulemusel otsustasime komisjonis, et tarbijakaitse peaks finantsvaldkonna reklaamid enne üle vaatama. Tegelikult peaks tarbijakaitse juba praegu kõikide problemaatiliste reklaamidega tegelema. Kui tegeleks, siis me ei teeks siin seda seadust. Reklaamidega, mis vastavad headele tavadele, ei teki ju praktikas ühtegi küsimust. Küll suudavad üks või kaks liiga innukat laenajat solkida kogu turu. Tarbijakaitse kaasamine tasakaalustab pisutki seda, et reklaamiturul puudub ühetaoline kohtlemine. Algataja, majandusminister Urve Palo, kellega me küsimust arutasime, ütles, et tema algne ettepanek oli – tulevikus võiks see arutelu teema olla – kohelda samamoodi ka trükimeedia- ja internetireklaami.
Ühesõnaga, küsimusi on selle eelnõu juures tegelikult väga palju ja aega peaaegu pole. Seaduse rakendamise mehhanismid tuleb samuti uuel valitsusel läbi mõelda, ja kui leitakse paremaid lahendusi, siis jääb ka piisavalt aega seadusandja poole pöörduda. Selleks on aega, nagu öeldud, üheksa või kümme kuud. Isegi poolest sellest piisab, kui tahta asi läbi mõelda.
Nüüd menetluslikest otsustest. Komisjon otsustas suunata eelnõu 780 täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 18. veebruariks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 19. veebruariks ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele. Kõigi otsuste puhul oli hääletustulemus poolt 10, vastu 1. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on üks küsimus. Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh! Austatud ettekandja! Selle seaduse puhul väga head tunnet ei ole, sest kuidagi kiirustades on ta sündinud ja, nagu te ise mainisite, mõjude analüüs on puudulik. Need, kes tahavad seadusest mööda hiilida, tõenäoliselt võimaluse selleks leiavad, mistõttu kannatajaks jäävad ausad ettevõtjad. Sellest tulenevalt ka küsimus. Meile on hästi palju kirjutanud turuosalised, mitmed inimesed ja organisatsioonid, kes näevad siin väga olulist ettevõtlusvabaduse riivet ja ebavõrdset kohtlemist. Kuidas teile endale tundub, kas siin on mingi vastuolu põhiseadusega või ettevõtlusvabadusega? Äkki peaks aja maha võtma ja need argumendid veel läbi kaaluma, enne kui me suure hurraaga jälle uued regulatsioonid kehtestame?

Kristen Michal

Aitäh! Majanduskomisjoni esimehena tead sa sama hästi kui mina ja kõik saalisolijad, et aega maha võtta ei ole selle eelnõu puhul enam võimalik, sest Riigikogu see koosseis lõpetab oma töö. Tulenevalt Euroopa regulatsioonidest ei saanud me seda eelnõu ju ka enne menetleda kui täna ja homme. See ei olnud kuidagi meie vaba valik. Valitsus saatis eelnõu sellisel kujul meile, määrates teavitamise tähtajaks 16. veebruari, mis tähendab, et enne 18. ja 19. kuupäeva me seda arutada ei saanud.
Kas on riive? Ma arvan, et kindlasti on riive. Kindlasti on küsimusi ühetaolise kohtlemise kohta turul, miks on valitud ühed reklaamikanalid, miks mitte teised. Seda on püütud seletada eelnõus endas ja  täpselt samamoodi seletuskirjas. Ma ütlen veel kord, et minu meelest on lahendus ka see, et uus valitsus võtab selle seaduse nii või teisiti ette. Ma arvan, et kuna komisjon määras hilisema jõustumistähtaja, siis uus valitsus peab igal juhul rakendusmehhanismi kallal töötama, mina ei näe ühtegi teist lahendust. Ma meenutan, et sellesama paketi ühel teisel arutelul käis vist Ken-Marti Vaher siin puldis ja ütles, et SMS-laenude temaatikaga tervikuna tuleb igal juhul edasi tegelda. Nii et olenemata sellest, milline valitsus parajasti on, tuleb selle teemaga tegelda.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, kas te soovite kindlasti küsida?

Aivar Riisalu

Jaa, ma soovin kindlasti.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mulle meeldis praegu väga majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa julge seisukoht. Komisjoni esimehena oli ta arvamusel, et valitsuse selline eelnõu ei ole siiski mõistlik eelnõu, et see on tehtud kiirustades. Kas see annab meile lootust, et tulevikus, kui meil komisjonide eesotsas on sellised poliitikud, hakkame ennast tõepoolest parlamendina näitama? Et kui valitsus toob meile kehva asja, siis me lükkame selle tagasi ega lase sellisel kujul eelnõu siiski läbi? Kas ma võin loota, et tulevikus me oleme selles osas tugevamad?

Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et parlament on selles osas juba tugevalt käitunud ka eelmiste eelnõude puhul, mis ei ole seda väärinud. Praegu, ma ütlen veel kord, on eesmärk arusaadav, eesmärk on käinud läbi kahest valitsusleppest. Sama plaan oli ka IRL-il, mille n-ö koondise dresse ka teie täna kannate. Ma ei usu, et meil selles osas erimeelsusi on. Võib-olla see konkreetne lahendus polegi kõige parem, aga võib-olla on ka see tavatu, et mina eelnõu menetlejana seda ütlen. Ma arvan kindlasti, et Arto Aasa suguse komisjoni esimehega on meil väga palju lootust.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaa, tema on juhtinud ka Euroopa Liidu asjade komisjoni, nii et tõesti, silmaring on tal lai. Arto Aas, palun teine küsimus!

Arto Aas

Aitäh komplimentide eest! Küsimus puudutabki nüüd konkreetsemalt SMS-laenude reklaami piiranguid. Seaduse eesmärk oli ju alguses väga üllas: panna teatud piirangud ainult SMS-laenudele, nendele, mis tõepoolest on justkui üle vindi ja hästi massiivsed. Nüüd on eelnõu menetluse käigus jõutud tulemuseni, et tegelikult reguleeritakse palju laiemat teenuste ringi, et hõlmatud on kõikvõimalikud finantsteenused. Iseenesest on laenu andmine ning krediit, liising täiesti loomulik osa majandusest. Me ei peaks neid asju kuidagi maha tegema või näitama, et see kõik on kuritegelik. Ka seesama reklaamide eelkontroll, mis nüüd komisjoni enamuselt toetust leidis – kui proportsionaalne piirang see nüüd on? Väidetavalt on neid reklaame, mida tarbijakaitse peaks kõikide teenuste puhul hakkama kooskõlastama ja kontrollima, 15 000 tükki aastas. Kas see on mõistlik?

Kristen Michal

Aitäh! Minu isiklik veendumus on, et tarbijakaitse Eestis võiks olla märksa jõulisem, olenemata konkreetsest mehhanismist. Olen seda varemgi välja öelnud ja paljude arutelude käigus arvanud, et tarbijakaitse võiks natuke olla ka vastava valdkonna ministeeriumi haldusalas, kas või Justiitsministeeriumi haldusalas näiteks. Mis puudutab seda, kuidas me selle kooskõlastamise või eelkontrolli mehhanismi juurde jõudsime, siis taust on seesama, mida ma kirjeldasin ettekandes. Täna arutatav seaduseelnõu ütleb, et teatud reklaamid on keelatud teleseriaalide puhul. Kolme tunniga sai asi töörühmas üsna selgeks. Turuosalised kirjeldasid – ja need on õiguskuulekad turuosalised –, kui kerge on tegelikult selles seaduseelnõus sätestatust mööda hiilida. Ja veel kord: minu hinnangul seavad sellised seadused, mis on kaheti mõistetavad, alati keerulisse olukorda õiguskuulekad käitujad, ütleme, majandustegevuses need, kes soovivad reklaami teha, või telekanalid, raadiojaamad, kes soovivad oma reklaami müüa, mis on nende normaalne majandustegevus. Ainuke viis, kuidas jõuda selleni, et kogu turg oleks mingilgi määral ühetaolises olukorras, on see, et Tarbijakaitseamet hindab teistsuguseid finantsreklaame, et sealtkaudu ei mindaks varjatult reklaamima SMS-laenu andmiseni viivat teenust. See on olnud see mõte. Kas see on parim lahendus, ei oska öelda. See on praegu kokkupandud lahendus, aga ma arvan, et kogu see valdkond vajab põhjalikumat ülevaatamist.

Aseesimees Jüri Ratas

Teine küsimus, Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mulle siiralt meeldib teie mõlema, nii Arto Aasa kui sinu jõulisus selle eelnõu kritiseerimisel. Kurvaks teeb see, et ka sina ettekandjana väidad, et seda protsessi ei ole justkui enam võimalik peatada. Kas sa suudad mulle formuleerida, miks me peaksime homme selle eelnõu poolt hääletama, kui me juba ette teame, et ta ei ole hea? Järsku me hääletame homme selle vastu ja võtame asja aprillis uuesti käsile? Järsku oleks nii mõistlik? Mis meid takistab seda eelnõu tagasi lükkamast, kui me ju siiski ühiselt leiame, et ta pole hea?

Kristen Michal

Aitäh, Aivar! Võib-olla ma olen tavatult otsekohene, aga ma kahtlustan, et selle eelnõu vastu hääletajad saavad homme algavatel e-valimistel sildi kui SMS-laenude abimehed. See võib olla takistus. Teinekord võib saada hea õigusloome takistuseks see, et sa ei suuda ära seletada, mis on seaduse probleem. Mina arvan, et selle seadusega tuleb igal juhul tööd teha. Aga ütlen veel kord: eesmärk on sõnastatud kahes valitsusleppes, eesmärgi üle me ju ei vaidle. Tööd tuleb teha selle lahendusega. Nii et see on võib-olla ka hästi aus vastus, miks see nii on.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Soovitakse avada läbirääkimisi. Juhatajana ma teen seda ja avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Poleks arvanudki, et siin eelviimase päeva suhteliselt hilisel tunnil nii palavaks diskussiooniks kisub. Aga mul on ka mõned seisukohad selle eelnõu suhtes. Olen olnud seotud õiguskomisjonis juba lõpuni viidud SMS-laenude piiranguid käsitlevate eelnõudega. Esimene puudutas intressilae määramist, teiseks aga oleme nüüd SMS-laenude andjad allutanud Finantsinspektsiooni kontrollile. Mul on tekkinud niisugune küsimus. Kui me nüüd ühest küljest oleme intressilae määranud ja öelnud, et okei, alla seda võib laenu pakkuda, teisest küljest aga oleme ettevõtted, kes sellega tegelevad, allutanud Finantsinspektsiooni kontrollile ja nad peavad täitma teatud reegleid, järgima teatud tavasid ning me ütleme selle kohta ka okei, miks me siis neid veel edasi piirame? Nüüd me leiame, et need kaks eelmist on ebapiisavad eelnõud ja keerame neil firmadel kruvid veel rohkem kinni, paneme veel rohkem piiranguid peale. Mulle kui liberaalse maailmavaate esindajale iseenesest see mõte üldse ei meeldi, et me keelame kellelgi ära oma teenuse reklaami, kuigi me oleme selle teenuse sisu ise heaks kiitnud. Kui me leiame, et piirangud on ebapiisavad, läheme tagasi nende kahe eelmise eelnõu juurde ja hakkame seal siis uuesti kruttima.
Mis puutub eeltsensuuri, siis see tundub minu jaoks täiesti arusaamatu. Ei vaba turumajanduse ega üldse sõna- ja igasuguse vabaduse põhimõtetega see kooskõlas küll olla ei saa. Ma ei usu, et see ka põhiseadusega kooskõlas on. Mina küll pigem võtan endale selle riski, et öeldakse, et ma olen SMS-laenude reklaami poolt, kui võtan selle riski, et hääletan eelnõu poolt, mis minu meelest on täielik praak algusest lõpuni. Ma leian sealt nii palju kohti, mis on täiesti valed ja vastuolus nii minu maailmavaatega kui ka minu kui juristi arusaamaga sellest, milline Eesti õigusloome protsess peaks olema.
Me räägime keeldudest. Me tahame kangesti asju keelata, kuigi teame, et sellised keelud toovad enamasti kaasa jokk-skeemid. Me oleme seda näinud. Viimane hea näide: Eestis on poliitilise välireklaami keeld alates teatud kuupäevast enne valimisi. Sotsiaaldemokraadid leidsid kõrvaltee, läksid ja panid oma reklaamid üles Soome. Kõik on okei. See on jokk, Eesti seadus Soome ei ulata. Seega ka sedasama SMS-laenu reklaami võib teha Soome televisioonis, olgu ükskõik mis sisuga, ja suunata selle siia Eestisse, pannes asja üles internetti. Seda me ei piira.
See iseenesest tekitab absurdse olukorra, kus keelud toovad kaasa selle, et inimesed hakkavad mõtlema ainult sellele, kuidas neist mööda hiilida, ja tegelikult saab naeruvääristatud kogu seaduse mõte ja sisu.
Muide, nähes Kalev Lillot seal eemal seismas, tuleb mul veel üks teema meelde. Keegi pole puudutanud ei selle eelnõu raames ega üldse mitte sellist tegevusharu nagu pandimajad. Nendel ei ole mitte mingeid piiranguid peal. Pandimaja on tegelikult materialiseeritud SMS-laen. See kõlas väga hea definitsioonina! Sest kasumid ja intressid, mis seal teenitakse, on üüratud, kuigi mitte otseselt nii väljendatud, nagu me siin neid tarbijakrediidi intressidena mõõdame. Me ei piira seda tegevust absoluutselt mitte millegagi.
Oma juttu kokku võttes tõden, et minul ei ole fraktsioonilt saadud volitusi hakata siin tegema ettepanekut, et katkestame teise lugemise. Aga ma ütlen ausalt, et mina kavatsen homme lõpphääletusel selle eelnõu vastu hääletada, ja ma kutsun seda tegema ka kõiki teisi, kes leiavad, et Riigikogu ei tohiks tegeleda praakõigusloomega. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Aivar Riisalu, kas te olete läbirääkimistel IRL-i esindaja? Hea ametikaaslane Aivar Riisalu, ma soovin juhatajana teid kiita, et te tunnete hästi meie kodu- ja töökorra seadust. Tõesti, teisel lugemisel te ei pea olema fraktsiooni esindaja, siin saavad läbi rääkida kõik Riigikogu liikmed. Palun, Aivar Riisalu, sõna on teil! Te tunnete hästi kodu- ja töökorra seadust.

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja, Riigikogu eluaegne aseesimees Jüri Ratas! Tõepoolest, kaheksa aasta jooksul on mulle selgeks saanud, et teisel lugemisel saab rahvasaadik kõneleda vabalt ja iseenda nimel.
Aga mulle meeldib see, mis siin saalis praegu toimub vaatamata sellele, et on hiline aeg. SMS-laenude teema ümber möllavad kired ja me püüame nende regulatsioonidega mõjutada ühte tegevusala, mis on suunatud ühiskonnas natuke nõrgemale sihtgrupile. Seda ju SMS-laenu tarbijad endast kujutavad. Mulle meenub, et oma ettevõtluses ma saan tihti kirju kohtutäituritelt, olles tööandja üsna mitmekümnele inimesele ja osa neist on sellised kohtutäiturite püsikunded. Alati kui tuleb mingi kohtutäituri kiri, võin ma ilmeksimatult umbes kolme nime seast valides pakkuda, et järjekordselt on asutud just tolle inimese SMS-laenu sisse nõudma.
Tegelikult on täna siin kõlanud arutlused, et teemaga tuleb tegeleda sügavuti ka tulevikus. See on vägagi sümpaatne. Kas või seesama intressipiirang, mille osas me vist lõpuks jõudsime äratundmisele, et see võiks olla umbes 103%. Vist nii läks eelnõusse sisse. Kui me räägime kauboikapitalismist ja sellest, et Eestis on viimase 25 aasta jooksul, eriti aga 1990. aastatel majandussuhete klaarimiseks kasutatud ka jämedate kuldkettidega ja jämeda häälega rääkivaid inimesi, siis tuleb silmas pidada, et isegi siis on paljudel juhtudel probleemide lahendamisel lähtutud nn maksuameti intressist. Ma tean, et on olemas terve rida kohtulahendeid, mille puhul üks ja teine pool proovivad teineteise arvel viivistega suurt raha teenida. Ka siis on kohtulahendite aluseks olnud nn maksuameti intress, mis on 0,15% päevas.
Mina väidan, et SMS-laenude andmine kui majandusharu ja needsamad pandimajad, millest hea kolleeg Valdo Randpere rääkis, on tegelikult ühiskonnas nõrgemate inimeste ehk oma majandusasju mitte reguleerida suutvate inimeste arvel tegutsevad majandusharud. Tegelikult on need teatud mõttes röövellikud. Meie asi on neid inimesi kaitsta ja õpetada neid elama niimoodi, et nad ei langeks sellise röövelliku süsteemi ohvriks. Selle tõttu on kõik abinõud alates laenamise sisust lähtuvatest ja laenamise reklaami piirangutest kuni selleni välja, et inimesi püütakse harida, head. Üldjuhul satuvad sellesse orjusesse siiski tööl käivad inimesed, kes elavad suhteliselt aktiivset elu. Ma tean, et SMS-laenu võtmise põhiline kellaaeg on ööklubide sulgemise aeg, kui mõni mees peab tütarlapsele suutma tõestada, et ta on võimeline tellima takso või mida iganes.
Tegelikult on see teema hullumeelselt valus ja väikese riigina, kus me peaaegu kõik kõiki tunneme, võiksime sellega tõepoolest sügavuti edasi tegeleda. Teen suure kummarduse liberaalse maailmavaate esindajatele Arto Aasale, Kristen Michalile ja Valdo Randperele, kes on julgenud välja öelda, et selle valdkonna näol on tegu probleemiga. Arvan, et meie asi on kaitsta neid inimesi, kes on sellise röövelliku majandusharu ohvrid. Läheme selle asjaga edasi! Igal juhul on see üks Jumalale meelepärane tegu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd kohapealt repliik, kuna Aivar Riisalu nimetas Valdo Randpere nime. Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Kuna mind mainiti kaks korda, siis ma arvan, et mul on õigus kahele repliigile.

Aseesimees Jüri Ratas

Ei, teil on õigus ühele repliigile.

Valdo Randpere

Aga ma panen need kaks repliiki kokku. Kahjuks eelkõneleja ei ole päris täpselt aru saanud, mida me oleme eelnevalt reguleerinud. Ta rääkis, et me oleme reguleerinud intressimäära ja et kiirlaenu intress on nüüd 103%. See on sügavalt ekslik. Me oleme reguleerinud krediidi kulukuse määra ja see on hoopis teine asi kui intressimäär. See ei tähenda üldse seda, et sa võid anda inimesele laenu 103%-lise intressiga, sest sellisel juhul võib sinu krediidi kulukuse määr endiselt olla tuhandetes – sõltuvalt perioodist, kui pikaks ajaks laen antakse. Nii et see on üks keeruline probleem ja keeruline võib olla asjast aru saada, aga me ei ole siin kindlaks määranud sellist lage, mis oleks väga ebainimlik. Seda enam ma leian, et kuna me oleme määranud lae, mis tegelikult on suhteliselt mõistlik, siis võiks seda reklaamida küll. Ma ei näe selles probleemi. Sellest ka minu sõnavõtt. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Juhatajana ma pean tagama, et saalis ei oleks lärmi. Kindlasti härra Riisalu arusaaja inimesena saab teie mõttest aru ja te leiate ühise keele. Palun Riigikogu kõnetooli Arto Aasa!

Arto Aas

Kasutan võimalust siin puldis võib-olla viimast korda kõnelda ja ka hajutada riski, et saalis läheb sildistamiseks. Mis minus tegelikult kõhklusi tekitab? Iseenesest seaduseelnõu eesmärk on ju üllas ja aktsepteeritav. Agressiivsed 4000%-lise intressiga SMS-laenude reklaamid tallavad tõesti mingil ühiskondlikul moraalitundel ja on paljude jaoks ületanud valuläve. Tõmbame kuhugi joone! Paraku on reaalne elu muutunud keerulisemaks. Esiteks ei ole suudetud defineerida või konkreetselt sõnastada, mis asi on SMS-laen. Seda on tehtud nii täpselt kui võimalik, aga sellegipoolest ei ole võimalik öelda, mis asi on SMS-laen, mille reklaamimise me justkui oleme seadnud poliitiliseks sihiks. On tehtud teatud välistusi, et SMS-laen ei tähenda näiteks eluasemelaenu või, ma ei tea, näiteks krediitkaarti. Ometi on see üsna hall ala. Sellest tõusetuvad ka paljudes teistes valdkondades uued küsimused.
Me oleme iseenesest viimastel päevadelgi päris palju ära teinud. Me oleme pannud krediidi kulukuse määrale piiri, me oleme viinud kõik need ettevõtted Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Enamik turuosalisi arvab, et see korrastabki turu ära, kuna Finantsinspektsiooni töö on nii hea ja tõhus, et efekt on tagatud. Võib-olla oleks õigem oodata pool aastat ja vaadata, mis juhtuma hakkab, kui Finantsinspektsioon kiirlaenufirmasid kontrollib. Võib-olla uusi piiranguid polegi vaja.
Aga kõige suurem mure on ikkagi viimasel hetkel esitatud muudatusettepaneku tõttu, et absoluutselt kõik reklaamid sotsiaalmeedias, lubatud kanalites ja internetis – nende maht on väidetavalt 15 000 ühikut aastas – peavad enne avaldamist saama kümne päeva jooksul tarbijakaitse nõusoleku. See on päris suur koormus eelarvele, kuna tegu on kümnete ametnikega. Aga see on veel väike asi selle kõrval, et nõue tähendab mõttetut halduskoormust väga suurele osale Eesti ettevõtetest. See on lisakoormus tervele finantssektorile. Me kurdame siin asjade seisu üle ja näeme kurja vaeva mõeldes, kuidas Eesti kapitaliturgu ja finantssektorit elavamaks muuta, kuidas meelitada siia uusi ettevõtjaid, uusi teenuste osutajaid. Kõik me unistame, ma ei tea, riigi võlakirjadest ja millest iganes. Samal ajal paneme peale uusi täiesti ebaproportsionaalseid piiranguid ja nõudmisi. Mina ütlengi, et mulle on SMS-laenu firmade käekäik täiesti ükskõik, aga mind häirib, et täiesti legaalsed, täiesti normaalse majanduse osad, täiesti normaalsed ettevõtted on oma finantsteenustega selle seaduseelnõu objektiks sattunud. Tegelikult see pole piisavalt hästi läbi mõeldud, ei juriidiliselt ega majanduslikus mõttes. Vaat sellised kõhklused. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Rein Langi!

Rein Lang

Hea juhataja! Eelkõneleja Arto Aas rääkis mõistlikust lähenemisest riiklikele regulatsioonidele, mina tahaksin väga lühidalt öelda teile, head Riigikogu liikmed, et Eesti põhiseaduses on must valgel kirjas järgmine lause: "Tsensuuri ei ole." Järelikult igasugused täitevvõimu ülevaatamised, mis kehtestatakse ükskõik millise väljendusvabaduse elemendile, on selgelt põhiseadusvastased. Kui te nüüd langetate niisuguse otsuse, et kehtestada Eestis reklaamide ülevaatamine kellegi poolt, siis minu küsimus on, miks mitte seda kehtestada hambapasta, alkohoolsete jookide või ükskõik milliste muude teenuste reklaamile. Kuna siiski Eesti põhiseadus veel kehtib – ma ei ole kindel, et see jääb kehtima järgmise Riigikogu koosseisu ajal –, siis teen ettepaneku see eelnõu unustada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame nüüd eelnõu 780 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud kolm muudatusettepanekut. Esimese autor on Kalev Kallemets, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele hääletamisele. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, kelle seisukoht on arvestada seda täielikult. Kristen Michal, palun!

Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Fraktsiooni nimel ma palun seda hääletada, kuna liberaalid on selle osas eriarvamusel.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teeme hääletuse. Tundub, et seekord pole vaheaega vaja. Head ametikaaslased, mul on hea meel teid tervitada Riigikogu täiskogu istungisaalis! Me oleme jõudnud teise muudatusettepanekuni. Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud majanduskomisjon ja mida on palunud hääletada Eesti Reformierakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 28 ja 2 rahvasaadikut jäi erapooletuks. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. (Aplaus.)
Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Ootan endiselt aktiivset osavõttu! Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Head ametikaaslased, juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 780 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 39. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


40. 18:47 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (841 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Me läheme nüüd järgmise päevakorrapunkti juurde. Neljakümnes punkt on rahanduskomisjoni algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 841 teine lugemine. Olgu öeldud, et selle eelnõu kohta on tehtud 12 muudatusettepanekut. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas rahanduskomisjon eesmärgiga leevendada nende erimärgistatud vedelkütuse kasutajate olukorda, kes alates selle aasta algusest või 1. maist ei tohi enam soodusaktsiisiga kütust kasutada. Peamiselt puudutab eelnõu isikuid, kes kehtiva seaduse alusel ei tohiks pärast 1. maid kasutada erimärgistatud kütust kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks. Eelnõuga, mis on komisjonist teisele lugemisele saadetud, sätestatakse neile senisest tunduvalt leebem üleminek nn tavakütuste kasutamisele.
Komisjon algatas eelnõu selle aasta jaanuaris, täpsemalt 21. kuupäeval ja üksmeelselt on seda tempokalt menetletud. Esimene lugemine toimus 28. jaanuaril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus Riigikogust kolm muudatusettepanekut, kaks IRL-i fraktsioonilt ja üks Keskerakonna fraktsioonilt. Need ettepanekud komisjonis toetust ei leidnud. Eelnõu kohta avaldas arvamust Vabariigi Valitsus ning ettepanekutega pöördus komisjoni poole ka Põllumajandusministeerium.
Pärast esimese lugemise lõppemist arutas komisjon eelnõu 10., 16. ja 17. veebruaril ning tegi üheksa muudatust. Pärast muudatuste tegemist on eelnõu sisu kokku võttes järgmine. Kodumajapidamised ja korterühistud võivad oma praegused erimärgistatud kütuse jäägid nõuetekohases statsionaarses mahutis lõpuni tarvitada ilma lisakohustusteta, st ei pea mõõtma, deklareerima, aktsiisi juurde tasuma ega välja pumpama ja tagasi müüma, nagu see on kehtiva seaduse järgi. Nendele kodumajapidamistele ja korteriühistutele, kes saavad oma sooja kaugkütteettevõtjalt, on võrdse kohtlemise tagamiseks samuti ette nähtud meede ehk neile laieneksid samasugused põhimõtted nagu eelmainitutele. Samuti saab lisaaktsiisi tasumata erimärgistatud kütuse lõpuni tarvitada nn varugeneraatorites elektri tootmiseks. Ülejäänud juhtudel võimaldatakse tagasimüügi või utiliseerimise kohustuse asemel tasuda aktsiiside vahe.
Põllumajandusministeeriumi ettepanekul sätestatakse eelnõus ka põllumajanduses kasutatava erimärgistatud kütuse riigiabina käsitlemise kord, sh asjassepuutuvate andmete vahetamise ja registrisse kandmise kord, mille tõttu muutus ka eelnõu pealkiri. Nende täpsustustega ei muudeta põllumajanduses erikütuse kasutamise seniseid põhimõtteid. Lisaks võimaldatakse eelnõu kohaselt kasutada erimärgistatud kütust edaspidi ka kuivatites põllumajandussaaduste töötlemisel. Kõikide muudatuste kohta on toodud pikemad selgitused muudatusettepanekute loetelus.
Komisjoni konsensuslik otsus oli eelnõu teine lugemine lõpetada ja teha eelnõu kolmas lugemine neljapäevasel istungil. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme küsimuste juurde. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Seda eelnõu ei saa praegu saalis menetleda. Minu arvates tuleks lugemine katkestada, kuna ei ole materjale. Mitte keegi ei saa saali tagaosast võtta materjale, et süveneda sellesse teemasse ja olukorda.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Mina kahjuks sellesse teemasse süveneda ei saa.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ametikaaslane Aivar Kokk! Kas te soovite, et istung katkestatakse, või piisab teile sellest, et kolm sekundit tagasi jõudis see materjal teie lauale? Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Piisab, piisab. Hea ettekandja! Küsimus on, et kust see mõistus äkki nii kiiresti tuli, et mõõta ikka ei saa. Ma olen mööda Eestit ringi sõitnud ja tean vähemalt ühte kooli ja ühte suurt spordikompleksi, kus kaks aastat tagasi mindi üle maaküttele, aga nende mahutid on sedasama märgistatud kütteõli täis. Mida nemad tegema peaksid, kas nad peaksid hakkama nüüd midagi tegema või mitte?

Rannar Vassiljev

Vastavalt seadusele peaksid nad tegelikult aktsiisivahe tasuma, sest tegu on juriidiliste isikutega. Kui tegu oleks füüsiliste isikutega, õigemini kodumajapidamistega või korteriühistutega, siis neile sellest eelnõust tulenevalt täiendava aktsiisimaksu kohustus ei laiene.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Hea ettekandja! Rahandusministeeriumi andmetel on Eestis kümme soojaettevõtjat, kes selle eelnõu järgi ei saa soetatud erimärgistatud kütust aktsiisivabalt lõpuni tarbida, vaid peavad seda mõõtma ja vastavalt sellele, kui palju kaugküttena ei tarbita kodumajapidamistes või korteriühistutes, maksma aktsiisi. Sellised soojaettevõtted asuvad vaestes omavalitsustes, näiteks toodi välja Kallaste, kus lasteasutused ja koolid tarbivad seda ülejäänud sooja. Kas te ei arva, et selline eristamine valitsuse poolt on ebaproportsionaalne ja tegelikult peaks kõigil laskma erimärgistatud kütuse lõpuni tarbida?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Meil komisjonis oli sellel teemal päris pikk ja põhjalik arutelu. Palusin rahanduskomisjoni nimel juba enne seda arutelu Rahandusministeeriumist ka vastavad arvutused. Probleem tekib ennekõike mõju tõttu juba vastu võetud riigieelarvele. Kui praeguse eelnõu kohaselt on see mõju kodumajapidamiste ja korteriühistute puhul miljon eurot negatiivses suunas, siis juhul, kui laiendada seda ka juriidilistele isikutele, oleks mõju pea kolm korda suurem. See ongi tegelikult probleemi koht. Hetkel on meil jooksev eelarve ja see laiendamine tooks kaasa ka eelarve muutmise vajaduse. Rahandusministeerium on hinnanud, et miljon eurot võiks olla selline mõistlik piir, kus muudatust vaja ei oleks. Aga sel teemal oli rahanduskomisjonis tõesti päris pikk arutelu.

Aseesimees Jüri Ratas

Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Aitäh! Eelmisel korral, kui seda teemat analüüsiti, siis sa ütlesid küsimustele vastates, et sinu meelest oleks mõistlik selline lahendus, kus juba soetatud kütuselt ei tuleks täiendavat aktsiisi maksta. Ole hea, ütle, palun, kuidas sa ise komisjonis IRL-i fraktsiooni muudatusettepanekute puhul hääletasid! Kas sa toetasid neid muudatusettepanekuid, mis oleksid andnud näiteks nendele lasteasutustele võimaluse erimärgistatud kütust ilma täiendavat aktsiisi maksmata lõpuni kasutada?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma ei ole siin saalis küll konkreetselt öelnud, kas need on kodumajapidamised või korteriühistud, mille puhul see mõistlik on, või siis ka juriidiliste isikute puhul. Millest ma komisjonis ennekõike lähtusin – ja ma arvan, et sellest lähtusid ka paljud komisjoni liikmed, kes moodustasid enamuse –, on just mõju eelarvele, mida ma hetk tagasi puudutasin, see problemaatika.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Selle seaduse esimesel lugemisel oli juttu sellest, et meil on igasugused meetmed individuaalmajade küttesüsteemide ümberehitamiseks ja võimalik on saada toetust. Aga ma ei näe mitte kusagil toetusvarianti, mille abil korteriühistutel oleks võimalik oma katlamajad ümber teha. Kui ma vaatan näiteks Põltsamaad, siis seal on juhtunud täpselt nii, et ühel hetkel tõmbas Felix koomale, mõnedes kortermajades loobuti tsentraalkatlamajadest, nad ehitasid oma majad ümber õlikateldele. Nüüd nad peavad millelegi muule, mingile alternatiivile ümber ehitama. Praegu on seal linnas võimalik ümber ehitada ainult gaasi peale. Kas sa oskad soovitada, kuhupoole nemad võiksid pöörduda, et ka neid katelde väljavahetamisel toetataks?

Rannar Vassiljev

Mis puudutab mitmesuguseid toetusi, et minna erimärgistatud vedelkütuselt üle mõnele teisele kütteallikale, siis nende meetmete väljatöötamine ning rakendamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Nii et tõenäoliselt on see koht, kuhu on ka kõige mõistlikum sellelaadsete küsimustega pöörduda.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Aitäh! Hea ettekandja! Ma siiralt kahtlen, kas Kallaste kui ühe vaesema omavalitsuse soojaettevõtte erimärgistatud kütuse ülemõõtmine ja sellelt aktsiisi maksmine päästaks riigieelarve. Mis on tegelik põhjus, miks lastakse sellistel väiketarbijatel oma kütust üle mõõta ja sellelt aktsiisi maksta? See ülemõõtmine ja selle kontrollimine läheb kaugelt rohkem maksma, kui sealt tulu saab. Kas see on mõeldud lihtsalt nende omavalitsuste kiusamiseks? Sellest ei saanud ka komisjonide aruteludes aru, miks seda tehakse.

Rannar Vassiljev

Aitäh! Vastus küsimusele on, et ega seda regulatsiooni ei tehta ju ainult ühe omavalitsuse pärast ja ega see summa, mis eelarvest kulub, ei tule mitte ühest omavalitsusest, vaid kõikide Eesti juriidiliste isikute peale kokku. Seetõttu tulebki kokku peaaegu 3 miljonit eurot, täpsemalt 2,8 miljonit. Kas see ülemõõtmine maksab rohkem, kui on  täiendav tulu rahalises mõttes? Kindlasti see nii palju ei maksa. Võib juhtuda, et mõnel üksikul juhul on ülemõõtmine kallim, kui on sealt täiendava maksutuluna saadav tulu riigieelarvesse, aga  arvestada tuleb ikkagi kogu meetmest saadavat tulu ja siis võrrelda seda konkreetsete mõõtmiste kulutustega. Juhul kui meetmeid ei rakendataks või ei oleks seaduslikku alust nende rakendamiseks, siis tõenäoliselt seda tulu ka ei laekuks.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Mul on volitus ka.

Aseesimees Jüri Ratas

Teisel lugemisel ei pea olema ...

Aivar Riisalu

Nüüd võib juba olla. See on väga tähtis volitus.

Aseesimees Jüri Ratas

Üks hetk, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees ...

Aseesimees Jüri Ratas

Üks hetk, palun!

Aivar Riisalu

Mul juba aeg käib, härra Riigikogu aseesimees!

Aseesimees Jüri Ratas

Mina võin teile ka aega juurde anda, kui te soovite.

Aivar Riisalu

Ma soovin kõnelda fraktsiooni nimel.

Aseesimees Jüri Ratas

Praegusel hetkel te ajate mind segadusse, sest teil ei ole vaja volitust. Ma annan selle teile tagasi.

Aivar Riisalu

Kas ma saan selle endale mälestuseks?

Aseesimees Jüri Ratas

Te ei saa enne mikrofoni, kui ma annan teile sõna. Teil pole mikrofon sees, oodake üks hetk, ärge olge nii kärsitu. Annan Aivar Riisalule kõnetoolis esialgu viis minutit. Nii, härra Aivar Riisalu, nüüd on sõna teil. Palun!

Aivar Riisalu

Härra kauaaegne Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Selle seaduseelnõu puhul on tegemist ühe inetu seadusloometeosega. Kuidas see kõik niimoodi minna sai, on tagantjärele raske öelda. Ilmselt natukene ajendatuna ka sellesama eelnõu menetlemisest on meil vahepeal olnud siin mõistust võtta vastu seadusmuudatus, mis kõneleb sellest, et igasugused maksumuudatused peavad olema ette teada vähemalt pool aastat, kui mitte natuke rohkemgi.
Isamaa ja Res Publica Liidu seisukoht on viimastel aegadel selgelt olnud, et kodukulud peavad olema kontrolli all. See väljendus ka meie loosungis "Kodukulud kontrolli alla!", mida on võetud siin üsna palju naeruvääristada, aga tegelikult on sellel Isamaa ja Res Publica Liidu seisukohal, et kodukulud tuleb võtta kontrolli alla, väga sügav sisu. Kelle vastu me selle eelnõuga läheme? Me läheme selle eelnõuga nende inimeste vastu, kes on ehitanud endale maja sügaval nõukogude ajal, 1960-ndatel, 1970-ndatel, võib-olla isegi 1980. aastate esimesel poolel. Need on parimad Eestimaa inimesed, kelle kodus suhteliselt suure tõenäosusega kasvavad lapsed või lapselapsed.
Väited, mis selle seaduseelnõu puhul on siit läbi käinud, on üks naljakam kui teine. Lõppresultaat oli see, kuidas me tegelesime siin selle pumpamise, täiendava mõõtmise ja üldse kogu selle küsimusega. See näitab päris selgelt, et seadusloojad peaksid ilmselt proovima praktilise eluga natuke rohkem suhestuda, kui nad seda seni on teinud. Sellel lihtsal põhjusel, et lõpuks me küll jõudsime teatud mõttes mõistuse võidukäiguni, aga oma olemuselt on kogu see situatsioon summa summarum ikkagi väga koomiline.
Tahaksin natuke laiemalt rääkida eratarbija võitlusest kliimaga selles riigis, kus ta elab, st Eestis. Meil on teatavasti kütteperiood üsna ebamugavalt pikk, võrreldes Lõuna-Euroopa riikidega. Ma mäletan väga selgesti, kui Eesti riik propageeris isegi 1990. aastate lõpus elekterkütet kui kõige soodsamat, odavamat, mõistlikumat, kodumaist ja mida iganes veel. Sajad inimesed lasid selle propaganda tagajärjel oma kodudesse elekterkütte panna, kaasa arvatud mina. Ma julgen väita, et see kõik kukkus kokku mõne aasta jooksul. Kui palju me oleme rääkinud gaasist, gaasisõltumatusest, kui palju me räägime nüüd sellest, et õliküte on aegunud rudiment! Sellega tuleb nõustuda. Mu küsimus on aga eelkõige see, kui kaua peab nüüd siis vastu see pelletküte. Pelleti tootmine on ju tegelikult ka üsna energiamahukas ja ebamugav ...
Härra aseesimees, ma näen selgelt, et vajan kolm minutit lisaaega.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit juurde!

Aivar Riisalu

Praegu on see ilus moesõna, aga kas me ikka teame lõpuni, kui palju tegelikult pelleti tootmiseks kulub energiat ja kui palju võib pelleti hind hakata muutuma, kui ta muutub enam levinud kütteliigiks?
Isamaa ja Res Publica Liidu seisukoht on, et ei saa vastu võtta selliseid seadusi, mis löövad meie elanikkonna selle osa pihta, kes on oma elus käitunud peremehelikult, ehitanud, loonud ise normaalsed tingimused enda koduks. Me peaksime neid inimesi toetama, aga mitte minema nende kallale selliste kummalisel kombel väga räigelt nende eluolu mõjutavate seaduseelnõudega. Sest andke andeks, aga hinnatõus on 38%. Ja kui siin siis värisevate huultega räägitakse mingisugustest toetusmeetmetest ja sellest, kuidas kõike saab rekonstrueerida ja ümber teha – no see ei ole nii. Nende meetmete taotlemine on nii keeruline, et normaalsetel inimestel lõpeb enne mõistus otsa. See ei ole hea tava ja see ei ole mõistlik eelnõu. Me peame arvestama, kus me elame. Me peame arvestama, kes on need inimesed, kelle pihta see lööb, ja peame mõtlema selles mõttes suurelt, et niisuguste tobedalt väljanägevate eelnõudega, mis üsna väikeses mahus riigieelarvet täidavad, ei ole mõistlik välja tulla.
Ma arvan, et IRL on siin teinud väga selgeid ettepanekuid. Me oleme pakkunud välja variandi, et lükkame aasta võrra edasi. Põhimõtteliselt oleme aga seisukohal, et võib ilkuda selle üle, kui me räägime kodukulude kontrolli alla võtmisest, kuid viisil või teisel on see meie soov olnud. Me oleme rääkinud, et meie kliimavöötmes tuleks tõepoolest toetada kõikvõimalikke toiminguid, mis võimaldaksid inimestel oma kodu kütmise eest vähem maksta. Sellise seadusega me ju seda asja kuidagiviisi edasi ei aita. Oleks meie voli, siis meie sellist eelnõu läbi ei laseks. Ma arvan, et Isamaa ja Res Publica Liit, kellele on tähtis, et Eestimaa inimeste elu oleks hea, et nende kodu oleks nende kindlus, ei saa seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun, sõnavõtt kohapealt, Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Ma arvan, et see on tõsine teema ja et seda eelnõu, mille kohta rahanduskomisjoni esimees ei häbenenudki öelda, et mõte on lihtsalt raha kokku kraapida, ja mida praegu leevendatakse, tegelikult vaja ei ole. Kogu see maksutõus tuleks visata prügikasti. Ja seda me oma muudatusettepanekuga taotlemegi. Aseesimees naeris, aga ma pean ütlema, et see on tõsine teema. Mitmed Harju- ja Raplamaa inimesed, individuaalelamu omanikud on minuga ühendust võtnud. See küsimus puudutab sadu ja sadu inimesi ja ma arvan, et see on tõsine asi. Meil on praegu, selle parlamendikoosseisu viimastel päevadel võimalus selle muudatusettepanekuga, mida ma hakkame IRL-i ettepanekul läbi hääletama, võetud kurss tagasi pöörata.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka!

Aivar Kokk

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Siia tulles mõtlesin, et mida me ikkagi teeme. Rahvas on valinud 101 Riigikogu liiget – ja siis me otsustame, et ühel päeval oleks vaja kodumajapidamise soojakulusid 38% tõsta. Kas see ikka on reaalne? Keegi räägib siin kõvasti inimeste eest seismisest. Kas see ongi inimeste eest seismine, kui me tõstame küttekulusid? Keegi räägib põhjamaisest Eestist. Kui on põhjamaine Eesti, siis peaks väga selge olema, et põhjamaal on külm ja tihti on vaja kütta kaheksa kuud aastas, et oma kodu soojaks saada. Üks pool on täna siin arutatav märgistatud kütteõli teema, teine on gaasiaktsiisi tõus, mis on planeeritud järgnevateks aastateks. Kui ma vaatan seda kanti, kust ma ise pärit olen, siis ma mõtlen, mis seal Põltsamaa linnas küll peaks kevadel juhtuma. Praegu ei ole mitte ühtegi meedet, et viia kortermajad üle alternatiivküttele, mitte mingit toetust selleks ei ole, toetus on ainult eramajadel. Kuidas ikkagi ka neid toetada? Kas on võimalik, et linnas on iga kortermaja juures pelletikonteiner ja katlamaja ning tossu on igal pool, või on loogiline, et on tsentraalkatlamajad ja hind on päris normaalne? Tsentraalkatlamajad on praegu aga õlikütte peal ja kortermajad, mis on kunagi mitmesugustel põhjustel tsentraalkatlamaja torudest lahti lõigatud, on ka viidud üle õliküttele.
Peeter küsis siin Peipsi-äärsete piirkondade kohta. Kallastes, mis on üks vaesemaid omavalitsusi, kus inimesed nii või naa ei jõua hästi oma kütte eest maksta, oleks vaja katlamaja renoveerida. Mille peale tuleks siis üle minna? Igal pool ei ole võimalik minna üle maaküttele, päikeseenergia ei tooda piisavalt sooja, et sellega külmadel talvekuudel vastu pidada, gaasi igal pool ei ole, ahjusid igal pool ehitada ei tohi. Me räägime iga päev rohkem ja rohkem, et CO2 ei tohi õhku lasta ja linnades tuleb ahiküte likvideerida.
Milline on meil siis see parim variant, mida peaksime tulevikus kütmiseks kasutama? Ei ole sellist parimat varianti, vaid igas piirkonnas on erinevad võimalused ja iga majaomanik proovib enda maja kütmiseks kasutada kõige soodsamat varianti. Miks peab olema riik see, kes teeb meie eest otsuse, millega me oma katelt kütame? Kui keegi räägib, et siit tuleb mingisugune kasum, siis ma ei saa sellest hästi aru. Kui me praegu saame märgistatud kütteõli puhul midagigi aktsiisilt, siis juhul, kui me kõik muule kütusele üle viime, selle aktsiisi pealt enam ühtegi senti raha ei saa. Me oleme kulutused teinud, aga tulu ei tule riigile kusagilt. Kui keegi ütleb, et riik saab kusagilt tulu, siis ta valetab. Praegu teeme kahjuliku otsuse riigile ja veel kahjulikuma otsuse oma inimestele. Mina julgen öelda, et see on sõna otseses mõttes vaenulik tegevus Eestimaa inimeste vastu. Ma loodan, et kui siin parandusettepanekute hääletamiseks läheb, siis "Kindlalt edasi Eesti eest" esindajad hääletavad selle eest, et meie inimesed saaksid kindlalt ka järgmisel sügisel soodsalt oma kodu kütta. Vastasel juhul juhtub nii, et meie eakatel inimestel ja noortel peredel, kellel on niigi raske, on järgmisel aastal veelgi raskem.
Ma palun aega juurde!

Esimees Eiki Nestor

Palun, kolm minutit lisaaega!

Aivar Kokk

Ma ei usu, et keegi siin saalis tahaks, et meie inimestel oleks raske, ja näitaks viimasel kahel nädalal, mis on jäänud valimiskampaania lõpuni, et meie oleme just need, kes panevad kordades küttekulusid juurde. Ma julgen täna küll IRL-i fraktsiooni nimel öelda, nii nagu ma esimese lugemise ajalgi ütlesin: meie kindel seisukoht on, et kui see seadus homme vastu võetakse, siis uues koosseisus on üks esimesi eelnõusid selle kohta, et kogu see seadus tagasi kutsuda ja kogu see aktsiisitõus ära jätta. Ei ole mõtet panna meie inimestele koormust, et nad peavad hakkama ümber ehitama katlamaju, mida nad on võib-olla alles mõni aasta tagasi ehitanud. Ei ole nii, et kõik, mis tuleb väljastpoolt Eestit, on halb. Kui kõik, mis on väljaspool Eestit, on halb, siis ei tohiks mitte ükski meist sõita oma autoga, sest autodes me kasutame ju seda kütet, mis ei ole Eestis toodetud. Me ei hakka veel puudega autosid, automootoreid kuumaks ajama ja puugaasiga sõitma, me paneme sinna ikka gaasi, mis tuleb kuskilt mujalt, diislit, mis tuleb kuskilt mujalt, või bensiini, mis tuleb kuskilt mujalt.
Praegu on veel hetk aega mõelda, kas see Riigikogu läheb ajalukku sellega, et me paneme oma inimestele veel suuremad koormused peale. Ma ütlen ausalt, ma ei kujuta ette, kust inimesed võtavad raha, et oma katlamaju ümber ehitada. Ja kõige hullem on see, et praegu ei ole meetmeid kõikidele variantidele. Toetus on eramajadele, aga kõik muu, väga suured kortermajad vajavad ju samuti toetust. Ma küsisin enne, mida siis teevad need koolid, lasteaiad või spordikompleksid, mis mitu aastat tagasi lõpetasid märgistatud kütteõliga kütmise ja on maaküttele üle läinud. Kust maksuamet teab, et seal mahutis üldse õli on, sest eelmisel aastal ei ole seda ju ostetud? Nad peaksid seal omavalitsustes ikka väga rumalad olema, kui nad tulevad vabatahtlikult ja ütlevad, et oi, meil on mahutid veel kütteõli täis, tulge ja võtke meie käest raha. Samas ei ole riik eraldanud mitte ühtegi senti, et omavalitsused oleksid võinud sellise erakorralise kuluga arvestada.
Soovin teile kõigile mõistust selle eelnõu lõppmenetlusel ja julgen öelda, et IRL ei saa sellist eelnõu toetada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised.
Eelnõu kohta on esitatud 12 muudatusettepanekut, meil on kohustus need läbi vaadata. Rahanduskomisjoni ettepanekud on arvestatud täielikult: esimene, teine, kolmas ja neljas ettepanek. Viienda ettepaneku on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning see on jäetud arvestamata. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun meie fraktsiooni nimel, et lugupeetud saal saaks seda muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Selge, paneme hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu oli 24. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, seda on arvestatud täielikult. Seitsmes ettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, see on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu kodukorraseaduse alusel täiskogus hääletusele. Kaheksas muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, samuti üheksas, kümnes, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes – need kõik on arvestatud täielikult. Kaheteistkümnes ettepanek on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt ning on jäetud arvestamata. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Aitäh! Ma palun saalil ka seda suurepärast muudatusettepanekut hääletada!

Esimees Eiki Nestor

Selge, teeme seda. Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mille on esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.


41. 19:19 Maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (843 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Meie järgmine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 843 teine lugemine. Komisjoni ettekandja on komisjoni esimees Rannar Vassiljev. Palun!

Rannar Vassiljev

Head maksukorralduse seaduse täiendamise seaduse fännid, kes on saali jäänud! Selle seaduseelnõu algatas Riigikogu rahanduskomisjon 29. jaanuaril. Eelnõu on ajendatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eelmise aasta kollektiivsest pöördumisest. Eelnõu sisu võin ma tutvustada lausa selle teksti ette lugedes, kuna see on üsna lühike. Nimelt on selles öeldud: "Maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle seaduse muudatuse korral."
Muudatusettepanekute tähtajaks Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Ka juhtivkomisjon ei ole teinud eelnõus muudatusi. Rahanduskomisjoni istung, kus eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistati, toimus 12. veebruaril. Rahanduskomisjon otsustas teha järgmised ettepanekud: esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 18. veebruari päevakorda ning eelnõu teine lugemine lõpetada. Samuti tegi rahanduskomisjon ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele 19. veebruariks, seda juhul, kui teine lugemine täna lõpetatakse. Kõik need otsused langetati konsensuslikult.

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Aitäh! Hea ettekandja! Maksukorralduse muudatustel on tihtipeale väga suur mõju ettevõtlusele. Miks rahanduskomisjon arvas, et just kuus kuud on ettevõtetele piisav aeg, et oma tegemisi selle muudatuse järgi sättida ja miks mitte üks aasta?

Rannar Vassiljev

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegelikult tegigi oma kollektiivses pöördumises ettepaneku, et see aeg võiks olla kuus kuud. Tõe huvides ütlen, et siin on väike nüansivahe – ühel juhul me räägime vastuvõtmisest ja teisel juhul jõustumisest. Aga suures pildis saab ettevõte kindlasti juba vastuvõtmisega signaali, et väga tõenäoliselt maksumuudatused tulevikus jõustuvad. See on see põhjus. Muidugi, mida pikem see aeg on, seda parem on see ettevõtjate jaoks. Paratamatult peame aga jälgima seda, kuidas riigieelarve protsess välja näeb, ning veelgi pikem vahe jõustumise ja vastuvõtmise vahel muudaks eelarveprotsessi tõenäoliselt väga paindumatuks. Nii et ma usun, et seda vahest kunagi tegema ei hakata. Ma arvan, et praegu on selline väga hea kompromiss riigi ja ettevõtjate vahel. See muudab meie ettevõtluskeskkonda oluliselt paremaks, kui see praegu on, pakkudes veelgi enam kindlustunnet.

Esimees Eiki Nestor

Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Küsin täpsuse huvides ja arvestades, et kõik see, mida me räägime, läheb stenogrammi. Seaduse tekst ütleb, et vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Äkki te komisjoni ettekandjana täpsustate, mida see mõiste "üldjuhul" tähendab? Kas on olemas mingid erijuhud ja mingid muud sellest väljakäivad situatsioonid või kuidas?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Väga hea küsimus. Tänan võimaluse eest täpsustada! Tulevikus, kui seda mõistet "üldjuhul" hakatakse rakendama, on kindlasti abiks seletuskiri, kust selgub, mida seadusandja tollel hetkel mõtles. Mõtles ta seda, et "üldjuhul" ei rakendu olukorras, kus on näiteks majanduskriis või mingisugune julgeolekukriis, millest tulenevalt on vaja maksuseadusi muuta. Tõenäolisemalt juhtub see majanduskriisi puhul või siis, kui on tegu maksusubjekti soodustava mõjuga, mis on juba seaduse tekstis sees. Mõiste "üldjuhul" alla ei lähe näiteks ka maksupettusega võitlemiseks tehtud seadusmuudatused. Ka neid on lubatud teha kiiremini kui kuue kuu jooksul. Näiteks juhtudel, kui tõesti ilmneb, et mingis valdkonnas on maksupettused laienenud ja nende ohjeldamiseks on vaja seadust muuta, siis on see eelnõu seletuskirja järgi võimalik.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Aitäh! Hea ettekandja! Nii nagu riik teevad ka ettevõtjad oma eelarve üheks aastaks. Kas praegu on riik nii hapras seisus, et võib olla vaja teha maksukorralduse muudatusi nii kiiresti, et ettevõtja peab juba ühe aasta jooksul nende järgi tegutsema ja makse uutmoodi maksma? Me räägime ju kogu aeg, et riigis on asjad korras ja muretsemiseks põhjust ei ole. Miks aeg maksukorralduse seaduste vastuvõtmise ja jõustumise vahel siis ikkagi nii lühike on?

Rannar Vassiljev

Aitäh! Praktikas tähendab see ju seda, et riik teeb oma eelarvet järgmise aasta kontekstis. Ja kui ettevõte teab eelmise aasta juunikuus, milline on tema jaoks järgmine aasta, siis on tal võimalik oma eelarve ettevalmistamisel vastavaid plaane teha. Nii et see see loogika on. Kindlasti ei ole ju ka ettevõtluses tavapärane, et 2016. aasta eelarvet koostatakse 2014. aastal, tõenäoliselt see nii ei ole. Ma usun, et tavapärane ettevõtluse praktika on selline, et 2016. aasta eelarvet koostatakse 2015. aastal, ja juhul kui maksumuudatus rakendub 1. jaanuarist, siis selle seaduse järgi on see juunikuus teada.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sven Sester, palun!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, kes siia saali on jäänud! Tahan öelda, et see on üks viimaseid seaduseelnõusid, mida see Riigikogu koosseis menetleb, ja täna suisa viimane. Sellel on oluline tähendus Eesti ettevõtjate jaoks. Me oleme sellel teemal ka varem vestelnud. Nimelt on muutunud sisuliseks probleemiks see, et viimastel aastatel on valitsus sisuliselt samal ajal, kui riigieelarve parlamenti tuuakse, andnud menetlusse mitmesuguseid maksueelnõusid. Asi läks mingil ajal isegi nii kaugele, et maksueelnõusid anti menetlusse veel peale riigieelarve üleandmist. Eriti kurioosne oli ju see, mis toimus siin mõni aeg tagasi. Eelnõud, millega arvestati järgmise aasta eelarve maksutulude puhul, nagu näiteks autode käibemaks, anti sisse riigieelarve menetluse ajal ja parlament põrgatas selle ju valitsusele tagasi. Tekkis olukord, kus eelarves oli vaja leida uusi katteallikaid, sest valitsus oli näinud ette konkreetses mahus tulusid seadusega, mida tegelikult polnud vastu võetud. Me muutsime olukorda mingil määral korrektsemaks, kui me menetlesime eelmise aasta alguses riigieelarve baasseadust. Siis me ütlesime väga selgelt ära, et valitsus ei tohi pärast riigieelarve eelnõu üleandmist anda parlamendi menetlusse enam ühtegi eelnõu, mis võiks mõjutada järgmise aasta riigieelarvet. Juba baasseaduse menetlemise ajal olid meil tegelikult ka sisemised vaidlused selle üle, et tuua potentsiaalsete maksumuudatuste jõustumistähtaeg veelgi varasemaks. Sel hetkel ei jõudnud need debatid ja dialoogid aga nii kaugele, nagu need tänaseks on jõudnud.
Ma tahan selle koha peal tunnustada, nüüd võiks öelda, kõiki erakondi ja peaasjalikult meie oma komisjoni, rahanduskomisjoni, kelle nime all on see muudatus tehtud. Lõpuks jõudsime olukorrani, kus me kaubandus-tööstuskoja esildise, nende kollektiivse pöördumise alusel menetleme seaduseelnõu, mis ütleb väga üheselt ära, et kui me tahame mingi maksumuudatuse vastu võtta, siis eelarveaasta alguse ja konkreetse maksuseaduse jõustumise vahele peaks jääma kuus kuud, mis on väga mõistlik. Me võime arutada selle üle, kas see aeg võiks veelgi pikem olla, nii nagu härra Peeter Laurson siin küsis, aga kuus kuud on kindlasti tunduvalt mõistlikum, võrreldes tänase olukorraga, kus see vahe oli suhteliselt olematu. Ettevõtjatel on igal juhul vaja planeerida oma tegevus- ja tootmistsükleid ja see muudatus annab neile lähitulevikuks mingigi suurema kindluse.
Nii et ütlen veel kord: on väga mõistlik, et see eelnõu on täna Riigikogu liikmete töölaudadel. Ma loodan, et see saab homme vastu võetud, mis selgelt võimaldab ettevõtjatel kindlamalt tulevikku vaadata. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Eelnõu 843 kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Rahanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Üldjuhul on Riigikogu täiskogu nii ka teinud. Kuna ka praegu ühtegi muud ettepanekut ei ole, siis käitume nii, nagu oleme üldjuhul käitunud. Eelnõu 843 teine lugemine on lõpetatud. Kohtume homme.

Istungi lõpp kell 19.31.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee