Aitäh! Rahanduskomisjon valmistas eelnõu 821 teise lugemise jätkamist ette 12. ja 16. veebruari istungil. Viimasel istungil osalesid ka Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajad. Rahanduskomisjon tegi 11. veebruaril Riigikogule ettepaneku katkestada eelnõu lugemine tulenevalt vajadusest täpsustada Eesti Pangale kriisilahendusmeetmete otsustamisel kooskõlastaja rolli andmist ja eelnõuga muudetavat krediidiasutuste seaduse § 104 lõiget 1. Ütlen lühidalt veel kord meeldetuletuseks, et eelnõu eesmärk on näha ette meetmed, millega saab eelkõige avalikest huvidest lähtudes kõige tõhusamalt finantskriisi ära hoida või seda ühiskonnale võimalikult minimaalsete kuludega lahendada, vältides või viies miinimumini vajaduse kaasata riigieelarve vahendeid probleemidesse sattunud pankade saneerimiseks. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 12. veebruaril kella 10-ks, muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon otsustas konsensuslikult esitada ise eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut.
Ma räägin lühidalt nendest ettepanekutest. Esimene neist näeb ette kaks muudatust. Esiteks sätestatakse, et Finantsinspektsioon ei otsusta kriisilahendusmenetluse alustamist ja kriisilahendusmenetluse käigus seaduse §-s 55 nimetatud kriisilahendusmeetme või -õiguse täiendavat rakendamist ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. Teiseks sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib kriisilahendusmenetluse otsusega määrata erihalduri või erihaldurid, arvestades § 41 lõikes 3 toodut ehk kuulab enne otsuse tegemist ära Eesti Panga seisukoha.
Rahanduskomisjoni istungil osalenud Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi esindajad andsid taustainfot ning edastasid seisukohti muudatuste mõju kohta. Eesti Panga esindaja selgitas, et kooskõlastamise kohustuse panemine Eesti Pangale Finantsinspektsiooni iga otsuse kohta, kui see puudutab kriisilahendusmenetluse alustamist ja kriisilahendusmeetme või -õiguse täiendavat rakendamist, nõuab Eesti Panga uue pädevuse ülesehitamist ja eeldab lisakonsultatsioone Euroopa Keskpangaga. Arvamuse andmine toimuks praeguse pädevuse baasilt, näiteks antakse praegu vajaduse korral arvamus likviidsuslaenu andmiseks. Rahandusministeeriumi väitel antakse esitatud ettepaneku kohaselt Eesti Pangale seisukohavõtu õigus ja võimalus, seda ei tehta kohustuseks. Nende arvates võib hinnata, et neid muudatusi võiks teha ilma Euroopa Keskpangaga täiendavalt konsulteerimata. Eesti Panga seisukoha ärakuulamise kohustusele on viidatud ka Eesti Panga seaduse § 4 lõikes 2, mis näeb ette, et seda tuleb teha valitsusele oluliste majandusküsimuste otsustamisel. Kuna seisukoha ärakuulamine ei eelda menetlusprotseduuri reguleerimist, erinevalt kooskõlastamisest, siis võib seda sõnastust pidada Eesti Pangale piisavat sekkumisõigust andvaks, kuid Eesti Panga kohustuste seisukohalt seaduses minimaalseid muudatusi nõudvaks.
Finantsinspektsiooni info kohaselt on Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni konsensuslik arvamus, et saneerimisasutuse funktsioon peaks olema Finantsinspektsioonil, kuna oskusteave on koondunud sinna. Finantsinspektsiooni kavandatav struktuur on kooskõlas direktiiviga, sellele on saadud ka Euroopa Komisjoni kinnitus. Saneerimisfunktsioon hakkab Finantsinspektsioonis olema organisatsiooniliselt lahus pankade järelevalve funktsioonist, seda kuni otsustusorgani juhatuseni välja. See tähendab, et saneerimise eest vastutab juhatuse liige, kes ei ole vastutav pankade kapitalijärelevalve eest. Otsused teeb juhatus kollektiivselt. Alates 1. jaanuarist 2016 hakkab SRM-i (eesti keeles "kriisilahendusmehhanism") alla kuuluvate pankade saneerimisotsuseid tegema Brüsselis asuv SRB ehk saneerimisnõukogu. Kohalikele saneerimisasutustele jääb siin otsuste täideviimise roll. Komisjoni istungil juhiti tähelepanu, et kriisilahendusfunktsiooni sõltumatus on tähtis ja oluline ning Finantsinspektsioonil peab olema kogu asjasse puutuv oluline info. Eesti Pank osaleb protsessis oma mandaadi piires. Peale seaduste on veel olemas koostöömemorandumid järelevalveasutuste vahel.
Oli küsimus selle kohta, mis siis saab, kui seadus näeb ette, et Eesti Pank peab kooskõlastama, aga ta ei kooskõlasta. Kes siis vastutab? Viidati ka sellele, et tähtis on kogu protsessi kiirus ja konfidentsiaalsus. Otsuseid tuleb mõnikord teha ka nädalavahetusel. Rahandusministeeriumi info kohaselt valmistatakse ette direktiivi ülevõtmist ja seoses sellega Tagatisfondi seaduse muutmist.
Teise muudatusettepanekuga täiendatakse krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 1 punkti 10 sõnastust, lisades tingimuse, millal võib krediidiasutuse üldkoosolekult nõukogu liikme tagasikutsumist nõuda. Seda tehakse siis, kui esineb seaduses nimetatud alus. Selle kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist, kui, esiteks, Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt isik ei vasta krediidiasutuse juhile kehtestatud nõuetele või, teiseks, isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tõele mittevastavaid andmeid või võltsinud dokumente või, kolmandaks, isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud. Direktiivi 2014/59/EL artiklid 27 ja 28 näevad ette, et pädeval asutusel peab olema õigus nõuda juhtorgani liikme tagasiastumist, mitte üksnes teha ettepanek nõukogu liikme tagasikutsumiseks, nagu see on toodud vastava punkti kehtivas sõnastuses. Lisaks on sõna "nõuda" kasutamine täpsemalt kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 67, millest tuleneb, et järelevalveasutusel peab olema võimalik rakendada karistus- või haldussundi, kui juhi ametikohal on isik, kes ei vasta juhi sobivusnõuetele. Seega kõrvaldatakse muudatusega ebatäpsus krediidiasutuste seaduses, mille oleks pidanud parandama juba pangandusdirektiivi ülevõtmisel 2013. aasta lõpus. On selge, et finantskriisi mõjul on maailmas pankade juhtimise nõuded oluliselt karmistunud ja järelevalveasutustele on antud palju suuremad volitused kui varem. Ka Eestis tuleb see õigus ajakohastada.
Eelnevast tulenevalt langetas komisjon järgmise otsuse: teha ettepanek saata eelnõu päevakorda teisipäevaks, 17. veebruariks 2015 ja teine lugemine lõpetada. Juhin tähelepanu, et see otsus oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!