Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu viienda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid!

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, palun saalis vaikust!

Mihhail Stalnuhhin

Naljakas oleks küll, jah, praegu eelnõu üle anda. Aga tagasihoidlikult annan Riigikogu 5. mai 2011. aasta otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" alusel riigieelarve kontrolli erikomisjoni nimel Riigikogule üle riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse aruande, mis hõlmab ajavahemikku juulist 2014 kuni veebruarini 2015. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem ettepanekuid Riigikogu juhatusele praegu ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe aruande.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 73 Riigikogu liiget, puudub 28.


1. 10:02 Biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (754 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Me alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 754 kolmas lugemine. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 754 lõpphääletusele. Valmistume lõpphääletuseks.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 754. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 10:04 Välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (816 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Päevakorrapunkt nr 2 on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 816 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 816 lõpphääletusele.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 816. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 10:05 Rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (767 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Tänane kolmas päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni algatatud rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu 767 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 767 lõpphääletusele. Valmistume lõpphääletuseks. Kas Eiki Nestor soovib midagi öelda?
Panen hääletusele kultuurikomisjoni algatatud rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu 767. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Suure häälteenamusega – 71 poolt ning mitte ühtegi vastuolijat ega erapooletut – on eelnõu seadusena vastu võetud.


4. 10:07 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (821 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees Laine Randjärv

Neljanda päevakorrapunktina jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu 821 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid!

Aseesimees Laine Randjärv

Üks hetk! Palun saalis vaikust! Jätkame.

Aivar Sõerd

Aitäh! Rahanduskomisjon valmistas eelnõu 821 teise lugemise jätkamist ette 12. ja 16. veebruari istungil. Viimasel istungil osalesid ka Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajad. Rahanduskomisjon tegi 11. veebruaril Riigikogule ettepaneku katkestada eelnõu lugemine tulenevalt vajadusest täpsustada Eesti Pangale kriisilahendusmeetmete otsustamisel kooskõlastaja rolli andmist ja eelnõuga muudetavat krediidiasutuste seaduse § 104 lõiget 1. Ütlen lühidalt veel kord meeldetuletuseks, et eelnõu eesmärk on näha ette meetmed, millega saab eelkõige avalikest huvidest lähtudes kõige tõhusamalt finantskriisi ära hoida või seda ühiskonnale võimalikult minimaalsete kuludega lahendada, vältides või viies miinimumini vajaduse kaasata riigieelarve vahendeid probleemidesse sattunud pankade saneerimiseks. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 12. veebruaril kella 10-ks, muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon otsustas konsensuslikult esitada ise eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut.
Ma räägin lühidalt nendest ettepanekutest. Esimene neist näeb ette kaks muudatust. Esiteks sätestatakse, et Finantsinspektsioon ei otsusta kriisilahendusmenetluse alustamist ja kriisilahendusmenetluse käigus seaduse §-s 55 nimetatud kriisilahendusmeetme või -õiguse täiendavat rakendamist ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. Teiseks sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib kriisilahendusmenetluse otsusega määrata erihalduri või erihaldurid, arvestades § 41 lõikes 3 toodut ehk kuulab enne otsuse tegemist ära Eesti Panga seisukoha.
Rahanduskomisjoni istungil osalenud Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi esindajad andsid taustainfot ning edastasid seisukohti muudatuste mõju kohta. Eesti Panga esindaja selgitas, et kooskõlastamise kohustuse panemine Eesti Pangale Finantsinspektsiooni iga otsuse kohta, kui see puudutab kriisilahendusmenetluse alustamist ja kriisilahendusmeetme või -õiguse täiendavat rakendamist, nõuab Eesti Panga uue pädevuse ülesehitamist ja eeldab lisakonsultatsioone Euroopa Keskpangaga. Arvamuse andmine toimuks praeguse pädevuse baasilt, näiteks antakse praegu vajaduse korral arvamus likviidsuslaenu andmiseks. Rahandusministeeriumi väitel antakse esitatud ettepaneku kohaselt Eesti Pangale seisukohavõtu õigus ja võimalus, seda ei tehta kohustuseks. Nende arvates võib hinnata, et neid muudatusi võiks teha ilma Euroopa Keskpangaga täiendavalt konsulteerimata. Eesti Panga seisukoha ärakuulamise kohustusele on viidatud ka Eesti Panga seaduse § 4 lõikes 2, mis näeb ette, et seda tuleb teha valitsusele oluliste majandusküsimuste otsustamisel. Kuna seisukoha ärakuulamine ei eelda menetlusprotseduuri reguleerimist, erinevalt kooskõlastamisest, siis võib seda sõnastust pidada Eesti Pangale piisavat sekkumisõigust andvaks, kuid Eesti Panga kohustuste seisukohalt seaduses minimaalseid muudatusi nõudvaks.
Finantsinspektsiooni info kohaselt on Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni konsensuslik arvamus, et saneerimisasutuse funktsioon peaks olema Finantsinspektsioonil, kuna oskusteave on koondunud sinna. Finantsinspektsiooni kavandatav struktuur on kooskõlas direktiiviga, sellele on saadud ka Euroopa Komisjoni kinnitus. Saneerimisfunktsioon hakkab Finantsinspektsioonis olema organisatsiooniliselt lahus pankade järelevalve funktsioonist, seda kuni otsustusorgani juhatuseni välja. See tähendab, et saneerimise eest vastutab juhatuse liige, kes ei ole vastutav pankade kapitalijärelevalve eest. Otsused teeb juhatus kollektiivselt. Alates 1. jaanuarist 2016 hakkab SRM-i (eesti keeles "kriisilahendusmehhanism") alla kuuluvate pankade saneerimisotsuseid tegema Brüsselis asuv SRB ehk saneerimisnõukogu. Kohalikele saneerimisasutustele jääb siin otsuste täideviimise roll. Komisjoni istungil juhiti tähelepanu, et kriisilahendusfunktsiooni sõltumatus on tähtis ja oluline ning Finantsinspektsioonil peab olema kogu asjasse puutuv oluline info. Eesti Pank osaleb protsessis oma mandaadi piires. Peale seaduste on veel olemas koostöömemorandumid järelevalveasutuste vahel.
Oli küsimus selle kohta, mis siis saab, kui seadus näeb ette, et Eesti Pank peab kooskõlastama, aga ta ei kooskõlasta. Kes siis vastutab? Viidati ka sellele, et tähtis on kogu protsessi kiirus ja konfidentsiaalsus. Otsuseid tuleb mõnikord teha ka nädalavahetusel. Rahandusministeeriumi info kohaselt valmistatakse ette direktiivi ülevõtmist ja seoses sellega Tagatisfondi seaduse muutmist.
Teise muudatusettepanekuga täiendatakse krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 1 punkti 10 sõnastust, lisades tingimuse, millal võib krediidiasutuse üldkoosolekult nõukogu liikme tagasikutsumist nõuda. Seda tehakse siis, kui esineb seaduses nimetatud alus. Selle kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist, kui, esiteks, Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt isik ei vasta krediidiasutuse juhile kehtestatud nõuetele või, teiseks, isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tõele mittevastavaid andmeid või võltsinud dokumente või, kolmandaks, isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud. Direktiivi 2014/59/EL artiklid 27 ja 28 näevad ette, et pädeval asutusel peab olema õigus nõuda juhtorgani liikme tagasiastumist, mitte üksnes teha ettepanek nõukogu liikme tagasikutsumiseks, nagu see on toodud vastava punkti kehtivas sõnastuses. Lisaks on sõna "nõuda" kasutamine täpsemalt kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 67, millest tuleneb, et järelevalveasutusel peab olema võimalik rakendada karistus- või haldussundi, kui juhi ametikohal on isik, kes ei vasta juhi sobivusnõuetele. Seega kõrvaldatakse muudatusega ebatäpsus krediidiasutuste seaduses, mille oleks pidanud parandama juba pangandusdirektiivi ülevõtmisel 2013. aasta lõpus. On selge, et finantskriisi mõjul on maailmas pankade juhtimise nõuded oluliselt karmistunud ja järelevalveasutustele on antud palju suuremad volitused kui varem. Ka Eestis tuleb see õigus ajakohastada.
Eelnevast tulenevalt langetas komisjon järgmise otsuse: teha ettepanek saata eelnõu päevakorda teisipäevaks, 17. veebruariks 2015 ja teine lugemine lõpetada. Juhin tähelepanu, et see otsus oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on tehtud kaks muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada, ettepanek nr 2 on samuti rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 821 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


5. 10:16 Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (790 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees Laine Randjärv

Viienda päevakorrapunktina jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 790 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Erki Noole!

Erki Nool

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 790 teine lugemine katkestati 21. jaanuaril. Ettepanek oli küsida õiguskomisjoni arvamust seaduseelnõu kohta. Küsimus oli selles, kas kontrolltehing on kuriteo matkimine, kuna tegevus, mida ametnik kontrollostu raames teeb, ei ole õigusvastane, see ei aita kaasa ega kihuta kuriteo toimepanemisele. Õiguskomisjon leidis, et Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 790 Justiitsministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös valminud regulatsioon ei ole käsitatav jälitustegevusena ning õiguskomisjon toetab eelnõus pakutud lahendust. Alla oli kirjutanud Neeme Suur, õiguskomisjoni esimees. Möödunud esmaspäeval keskkonnakomisjon arutas seda kirja oma istungil ja tegi ettepaneku võtta eelnõu 790 teise lugemise jätkamine Riigikogu täiskogu päevakorda 17. veebruaril, st täna. Meil on ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada (need otsused oli konsensuslikud) ja kui eelnõu 790 teine lugemine lõpetatakse, teeme ettepaneku võtta eelnõu kolmas lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 18. veebruaril (samuti konsensuslik otsus). Viimane otsus, mis komisjon tegi, oli ettepanek panna eelnõu 790 lõpphääletusele (ka see otsus oli konsensuslik). Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh, Erki Nool! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 790 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


6. 10:18 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (774 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Andres Herkeli algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 774 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Rein Langi!

Rein Lang

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Meenutuseks ütlen, et kolleeg Andres Herkel algatas selle eelnõu ajendatuna situatsioonist, mis tekkis selle koosseisu ajal rahanduskomisjonis, kus kaks komisjoni hääletust lõppesid tulemusega 0 : 0. Andres Herkeli idee oli, et sellistel juhtudel peaks suur saal saama seda muudatusettepanekut hääletada. Esimene lugemine läks sujuvalt. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks 9. veebruaril. Siis selgus, et oli tehtud üks muudatusettepanek. Selle oli teinud siinkõneleja. Selle eesmärk on muuta eelnõu tekst selgelt arusaadavaks. Eelnõu praegune tekst on selline: "Hääletamisele ei panda muudatusettepanekut, mida juhtivkomisjon ei arvestanud ja mis sai vähem kui kaks poolthäält." Me lisaksime sinna juurde: "... välja arvatud juhul, kui ettepanek ei saanud ühtegi poolt- ega vastuhäält." See tähendab sisuliselt hääletustulemust 0 : 0. Põhiseaduskomisjoni esimees küsis, kas see tähendab, et see ettepanek läheb automaatselt hääletamisele täiskogus. Seda ei ole eelnõu algataja ette näinud, see on võimalus. Kui muudatusettepaneku tegija soovib, siis ta võib panna selle hääletusele. Komisjon leidis üksmeelselt, et selline muudatusettepanek on mõistlik, ja otsustas seda täielikult arvestada.
Seejärel tehti menetluslikud otsused: teha juhatusele ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 17. veebruariks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine täna lõpetatakse, neljapäevaks, 19. veebruariks ning panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik komisjoni ettepanekud olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Rein Lang! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Ühe muudatusettepaneku eelnõu kohta oli teinud Rein Lang. Juhtivkomisjoni ettepanek on seda täielikult arvestada. Muudatusettepanek on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 774 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


7. 10:22 Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (770 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees Laine Randjärv

Seitsmenda päevakorrapunktina jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 770 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Marko Pomerantsi!

Marko Pomerants

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Kui siin toimus eelnõu 770 teine lugemine, siis me andsime teile teada oma otsusest, et selle eelnõuga tuleks veel edasi tegelda. Nii te kinnitasitegi õiguskomisjonis vastu võetud ja suure saali ette pandud otsuse teine lugemine katkestada ja jätkata tööd eelnõuga. Ma pean teile ütlema, et meie edaspidine aeg komisjonis kulus eelnõu asjalikuks menetlemiseks ja selle ajakulutuse tulemusena võttis õiguskomisjon 10. veebruaril vastu kolm muudatusettepanekut.
Ma väga lühidalt neid teile ka tutvustan. Teile esitatud materjal on põhjalik. Esimene muudatusettepanek puudutab kannatanu mõiste muutmise väljajätmist eelnõust. Komisjonis tekkis arutelu kannatanu uue definitsiooni üle, mis eelnõus oli välja pakutud. Tekkis küsimus, kas uus definitsioon võib viia nn uute kannatanute gruppide tekkimiseni, kes saaksid tegelikult pidada vaidlust tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu me kannatanu mõistet, võrreldes kriminaalmenetluse seadustikus kehtiva mõistega, ei muutnud.
Teine muudatusettepanek puudutas seda, kas kohtueelses menetluses võiks menetluse lõpetada peale prokuratuuri politseiasutus, kui ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik täiendavalt tõendeid koguda või nende kogumine ei ole otstarbekas. Algne ettepanek oli, et sellise menetluse võiks lõpetada uurimisasutuse määrusega. Komisjon seda ettepanekut ei toetanud ja seetõttu jääb kehtima ikkagi endine kord, et see toimub prokuratuuri määruse alusel. Aga et kuidagi tasakaalustada prokuratuuri töökoormust, on olemas ka järgmine ettepanek, mis käib vahi all pidamise tähtaegade kohta kohtueelses menetluses. Kui eelnõus oli algul teise astme kuritegude korral see ainult üks kuu, siis nüüd pakume suurele saalile välja, et eeluurimiskohtunik annaks kahtlustatava ja süüdistatava vahi all pidamiseks loa kuni kaheks kuuks. Neid kahte muudatust, menetluse lõpetamise õigust ja vahi all pidamise tähtaegu, tuleks vaadata koos. Selles oli komisjon üksmeelel.
Pidasime vajalikuks täpsustada ka väärtegudega seonduvat. Komisjonis oli diskussioon just väärteomenetluse selle osa üle, mis näeb ette, et kohtuväline menetleja peaks esitama väärteomenetluse alustamata jätmise teate avalduse tegijale. Millistel juhtudel peaks menetleja alustamata jätmise otsust põhistama? Nii ongi arutelu tulemusel tekkinud eelnõusse selline muudatus, et kui väärteoteatest ei tule välja, et väärteo toimepanemisega seoses on avaldajale tekitatud mis tahes liiki kahju, siis sellist väärteomenetluse alustamata jätmise otsust põhistama ei pea ega ole vaja põhjendada, miks menetleja on otsustanud menetlust mitte alustada.
Meil oli arutelu ka väärteoprotokolli koopia edastamise üle. Teatavasti on praegu tavaolukord see, et otsusest saadakse teada menetleja juures, aga eelnõu kohaselt on võimalik saada see otsus ka näiteks e-posti aadressil. See aitaks vältida olukordi, kus trahvinõue võib lõpuks kohtutäituri juures üle kasvada väga kulukaks sissenõudmisprotsessiks. Inimene, tema oma nõusolekul muidugi, võib selle teate saada oma kodusel või mis tahes e-posti aadressil ja kui teda ootab rahaline karistus, siis ta saab selle kenasti ära toimetada, raha riigile ära maksta ja tal seetõttu mingeid järelmeid ei teki. Aga et politseitöötajad ei peaks kogu aeg tegelema meilide saatmisega, on vaja ka IT-arendust, et selline koopia saatmine oleks automaatne. Seetõttu oleme seaduse § 5 punktide 14 ja 15 jõustumise aega pikendanud 1. septembrini 2015.
Nüüd peaks see eelnõu olema sellises korras, et õiguskomisjon julgeb teile soovitada teise lugemise lõpetamist. Meil on ettepanek, et enne, kui Riigikogu esimees kutsub meid neljapäeval meie tegevuse lõpetamist tähistama, see seadus ka vastu võtta.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Marko Pomerants! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on tehtud kolm, kõik on õiguskomisjonilt. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud, muudatusettepanek nr 2, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud, muudatusettepanek nr 3 on samuti õiguskomisjonilt ja juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 770 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


8. 10:30 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (844 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Tänane viimane päevakorrapunkt, nr 8, on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 844 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure!

Neeme Suur

Proua Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon valmistas eelnõu 844 ette neljapäeval, 12. veebruaril. Vaatasime läbi laekunud muudatusettepanekud, lugesime läbi ka ühe kiirlaenufirmade saadetud kirja ja toimus arutelu.
Muudatusettepanekutest niipalju, et neid oli laekunud kaks. Üks, mis puudutab pealkirja muutmist, on komisjonilt endalt. Kuna eelnõu pealkirjas oli loetletud suurel hulgal eri seadusi, mida peaks muutma, siis on sobilik pealkiri sõnastada niimoodi: "Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus." Sellisena on pealkiri lihtsam ja vastab meie normitehnika nõuetele. Teine muudatusettepanek oli laekunud Keskerakonnalt. Nimelt oli neil ettepanek lisada seaduse § 4032 lõige 51, mille kohaselt krediidiandja peaks krediidivõimelisuse hindamisel veenduma, et tarbijal oleks võimalik peale laenude äramaksmist säilitada sissetulek vähemalt toimetulekupiiri määras.
Esimest muudatusettepanekut komisjon toetas, aga teine muudatusettepanek komisjonis toetust ei leidnud. Sellel teemal oli ka arutelu. Leiti, et toimetulekupiiri mõiste sissetoomine krediidiandmise protsessi muudab situatsiooni keerulisemaks ja segasemaks. Lõpuks me ei saagi enam aru, kas, kes ja kuidas toimetulekupiiri sellel hetkel hindab ning kui see toimetulekupiir on lähedal, kas siis nendel inimestel tekib võimetus üldse pangaga suhelda või peaks olema see tehing tühine, juhul kui toimetulekupiiri ulatuses raha kätte ei jää. See muudaks regulatsiooni ebamõistlikult keeruliseks. Komisjon seda ettepanekut ei toetanud.
Nagu ma ka ütlesin, neli kiirlaenufirmat pöördusid uuesti komisjoni poole ettepanekuga seda seadusmuudatust mitte kehtestada ning rakendada teistsuguseid põhimõtteid just lühiajaliste ja väiksemate kiirlaenude korral. Kuna komisjon oli kiirlaenufirmasid juba eelnõu 713 menetlemise käigus kuulanud ja ka komisjonis vastu võtnud ning seda asja koos nendega arutanud, siis me diskussiooni laialt uuesti ei avanud, vaid jäime eelnõu põhimõtte juurde: kiirlaenu lae arvutamisel kasutatakse kolmekordset Eesti Panga keskmist krediidi kulukuse aastamäära. Seisukoht jäi komisjonis samaks.
Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda 17. veebruariks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 18. veebruariks ning panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik need menetlusotsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole. Suur tänu, Neeme Suur! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta oli esitatud kaks muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 2 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Seda ettepanekut ei pea Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 alusel ka hääletama. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 844 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud. Tänan kõiki ja soovin kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 10.35.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee